ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Piret Leevald Teie 14.12.2022
Tallinna Lastehaigla
[email protected] Meie 10.01.2023 nr 2.1.-5/23/2944-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite AKI seisukohta
psühhiaatriaüksuses haiglas ravil olnud lapse terviseandmete edastamise kohta politseile.
Terviseandmed on füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sealhulgas
temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku
seisundi kohta (IKÜM artikkel 4 p 15). Terviseandmed kuuluvad eriliigiliste isikuandmete alla,
mille töötlemine on keelatud v.a juhul, kui kehtib üks IKÜM artiklis 9 lg 2 asjaoludest. IKÜM
artikkel 9 lg 2 p f kohaselt on eriliigiliste isikuandmete töötlemine lubatud, kui see on vajalik
õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust
mõistvat funktsiooni. IKÜM põhjenduspunkt 52 kohaselt peaks erand võimaldama selliste
isikuandmete töötlemist ka siis, kui see on vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või
kaitsmiseks sõltumata sellest, kas see toimub kohtumenetluse, haldusmenetluse või kohtuvälise
menetluse raames.
Terviseteenuse osutajal lasub võlaõigusseaduse (VÕS) § 768 lg 1 kohaselt saladuse hoidmise
kohustus tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud patsiendi
andmete ja tema tervise seisundi kohta. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 5 lg 2 kohaselt on
lubatud psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi puudutava teabe edastamine väljapoole raviprotsessi
ainult isiku enda või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul, samuti uurimisasutuse,
politsei, prokuratuuri, kriminaalhooldusosakonna või kohtu seadusest tuleneva nõude alusel.
Riigikohus on 1.04.2022 lahendis nr 1-20-5071 selgitanud, et uurimisasutusel on küll võimalik
nõuda kriminaalasja lahendamiseks vajaliku dokumentatsiooni esitamist KrMS § 32 lg 2 alusel,
kuid see ei ole oma üldsõnalisuse tõttu VÕS § 768 lg 1 tähenduses iseseisev õiguslik alus
patsiendisaladuse hoidmisest kõrvalekaldumiseks (p.29). Lisaks on Riigikohus samas lahendis
leidnud, et nõuda on võimalik vaid üldist infot patsiendi terviseseisundi kohta: Arsti
konfidentsiaalsuskohustuse eesmärki silmas pidades tuleb PsAS § 5 lg-t 2 tõlgendada nii, et see
lubab uurimisasutusele viimase nõudmisel esitada üksnes info selle fakti kohta, kas isik on ravi
saanud ning seoses millise diagnoosiga. Norm ei anna aga alust VÕS §-s 768 sätestatud
saladuse hoidmise kohustusest kõrvalekaldumiseks laiemalt, s.o avaldada andmeid ravi täpsema
sisu, diagnoosi nüansside ning ravi käigus teatavaks saanud muude asjaolude kohta, rääkimata
kogu haigusloo avaldamisest (p.28).
Seadusliku esindaja nõusolekut käsitletakse perekonnaseaduses - PKS § 180 lg 1 p 3 kohaselt ei
saa eestkostja eestkostetavat esindada eestkostetava ja eestkostja vahelistes õiguslikes vaidlustes.
Kas antud olukorda saaks pidada ema ja lapse vahel olevaks õiguslikuks vaidluseks, on küsitav.
Hoolimata sellest, kas ema poolt antud nõusolek on kehtiv või mitte, jääks tõlgendus
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
andmekoosseisu osas samaks – nõuda oleks võimalik vaid üldist infot patsiendi terviseseisundi
kohta.
AKI nõustub siinkohal Riigikohtu seisukohaga ning leiab, et haiglal on küll kohustus väljastada
politseile patsiendi terviseandmeid, kuid seda vaid piiratud ulatuses (fakt, kas isik on ravi saanud
ning seoses millise diagnoosiga).
Loodan, et minu selgitustest oli abi.
Lugupidamisega
Annika Kaljula
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)