Dokument

Kooskõlastustabel Märkuse esitaja/ märkuse sisu Märkusega arvestamine /mittearvestamine Justiitsministeerium 1. Määruse muutmisega kehtestatavad uued vormid sisaldavad surnud isiku Mittearvestatud, võetud teadmiseks. Võrreldes isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Eesti õigussüsteemis on surnud varasemaga ei ole isikuandmete koosseis vormidel isikute andmetöötlusega seonduv reguleeritud isikuandmete kaitse seaduse muutunud ning volitusnorm annab aluse nimetatud (IKS) §-s 9. Selle sätte kohaselt on surnud täiskasvanu andmed kaitstud 10 vormide kehtestamiseks. Mõistame, et SPTS-is on aastat ja alaealiselt surnute andmed 20 aastat pärast surma. Selle aja jooksul puudujääke, kuid seda probleemi ei ole võimalik tuleb järgida kõiki andmekaitsepõhimõtteid, sealhulgas näha töötlemiseks ette lahendada nimetatud määruse muudatustega. õiguslik alus. Surma põhjuse tuvastamise seaduse (SPTS) § 22 näeb ette, et Selgitame, et koheselt saatekirja vormide kohtuarstliku lahangu tegemise aluseks on uurimisasutuse või prokuratuuri digitaliseerimist plaanitud ei ole ning tulevikus on saatekiri, millele lisatakse surnu leidmiskoha asjaolude kirjeldus, ning plaanis ka Siseministeeriumil POLIS-e põhimäärust kohtuarstliku lahangu saatekirja vormi kehtestab valdkonna eest vastutav muuta. minister. Juhime tähelepanu, et igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist, sealhulgas ka surnu isikuandmete töötlemist 10 aasta jooksul pärast tema surma, käsitatakse eraelu puutumatuse (PS § 26) riivena1. Lisaks tuleb siin silmas pidada, et osad surnu isikuandmed, näiteks terviseandmed, võivad riivata ka pärijate õigust eraelu puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud seadusega, määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised küsimused täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt IKS §-s 14 sätestatule. Surma põhjuse tuvastamise seadus ei reguleeri politsei poolt kehtestavas vormis sätestatud isikuandmete töötlemisega seonduvat Politsei- ja piirivalve seaduse (PPVS) § 7 46 kohaselt on politseil õigus töödelda oma ülesannete täitmisel isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Täpsemalt ei ole hetkel kuskil politsei andmete töötlemise alust sätestatud. Juhime tähelepanu, et andmetöötluse minimaalsuse ja seaduslikkuse tagamiseks peab seaduses iga konkreetse ülesande puhul niivõrd kui see on võimalik olema määratletud, milliseid isikuandmete kategooriad selle ülesande täitmise raames on vaja töödelda ning kaua neid andmeid säilitatakse. Kriminaalmenetluse puhul võib olla võimatu määratleda, milliseid andmeid on vaja töödelda, kuna menetluse seisukohast võivad olla asjakohased ükskõik millise isikuandmete kategooria andmed. Samas antud juhul on aga konkreetselt teada, et surnu lahkamisele saatmisel on vaja vormil ette näha isiku üldandmed ning terviseandmed ning ilmselt on võimalik ette näha ka kaua on vajalik seda vormi koos seal sisalduvate isikuandmetega säilitada. Isikuandmete kategooriate ja säilitustähtaegade reguleerimine seaduse tasandil on konkreetse ülesandega seonduvalt vajalik just siis, kui andmetöötlus toimub väljaspool andmekogu – nagu see hetkel lahkamisele saatmise puhul näib toimuvat. Seletuskirja kohaselt on vaja vorm digitaliseerida, et seda oleks võimalik täita patrullsõidukis e- politsei seadmes või näiteks tahvelarvutis välitööl. Digitaliseerimine võimaldab edastada andmeid automaatselt ja kohe infosüsteemi POLIS (andmekogu). PPVS näeb ette küll andmekogu regulatsiooni, aga selle kohaselt on nähtud ette, et andmekoosseisud ja säilitustähtajad nähakse ette põhimääruses, mis ei ole Justiitsministeeriumi hinnangul kooskõlas seadusereservatsiooni põhimõttega.  Justiitsministeeriumi hinnangul tuleb isikuandmete andmekoosseisud ja säilitustähtajad näha ette seaduse tasandil, vajadusel säilitamise tähtaegu põhimääruses täpsustades. Palume viia PPVS andmekogu regulatsioon andmekaitsenõuetega vastavusse. Eelnevast tulenevalt jätab Justiitsministeerium käesoleva eelnõu kooskõlastamata, kuna surma põhjuse tuvastamise seaduse §-s 22 ette nähtud regulatsioon ega PPVS-is ette nähtud andmekogu regulatsioon ei ole piisav, et selle alusel saaks kehtestada määrusega vormid, mis sisaldavad surnu isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Selleks, et seaduse regulatsioon vastaks põhiseaduses ja IKS-is sätestatule, tuleks POLIS-e regulatsiooni PPVSis täiendada töödeldavate isikuandmete kategooriatega ning säilitamise tähtaegadega. 2. Hoolimata sellest, et Justiitsministeerium jätab eelnõu kooskõlastamata, sooviksime, et vorm oleks kasutatav ka teiste uurimisasutuste poolt. Seadus Hetkel on tegemist paberkandjal andmetega. Kui räägib uurimisasutustest, mitte ainult PPA-st. Näiteks võib vanglatel praktikas tulevikus toimub vormide digitaliseerimine, siis esineda vajadust surnukeha kohtuarstlikule lahangule saata. Selleks, et teha võivad andmed liikuda andmekogudes ning oleme selgeks, kuidas need vormid ja seal sisalduvad andmed liiguvad ja millistes tulevikus nõus kohtuma. andmekogudes, teeme ettepaneku kohtuda ja ühiselt vajalikud protsessid kaardistada ja muudatused koostada. Eesti Kohtuekspertiisi instituut 3. Tehnilised märkused vormide osas. Arvestatud, vorme vastavalt muudetud Eesti Haiglate Liit 4. Eelnõu põhjal jääb ebaselgeks, kes otsustab kohtuarstlikule lahangule saatmise Võetud teadmiseks. Selgitame, et jätkub senine juhul, kui inimene sureb haiglas. Surma põhjuse tuvastamise seaduse alusel on praktika ning haigla ei saada surnukeha lahangule, praegu kohtuarstliku lahangu tegemise aluseks uurimisasutuse või prokuratuuri vaid üksnes alustab saatekirja koostamist ning  saatekiri. “Kohtuarstliku lahangu satekirja vormi” eelnõu paragrahvi 1 alusel lahangule saatmise otsustab Politsei-ja täidab lisanduva haigla saatekirja vormi suures osas haigla, määratledes ära Piirivalveamet. kohtuarstlikule lahangule suunamise alused. Kas see tähendab, et kohtuarstlikule lahangule suunamise otsustab haigla? Kas planeeritakse muuta surma põhjuse tuvastamise seadust või on siiski lõpliku otsuse õigus ja kohustus haigla saatekirja viimast osa täitval politseiametnikul? 5. Eelnõu kohaselt tuleb haigla saatekirja jaotises „Kohtuarstlikule lahangule Võetud teadmiseks. Selgitame, et vormi täitmisel ei saamise alused“ märkida, kas surm on tingitud välispõhjustest ja alavalikuna eeldata ega tugineta arsti pädevat hinnangule, vaid täpsustada välispõhjus. Siinkohal juhime tähelepanu, et välispõhjuste korral ei see on võimalik põhjus, mis edastatakse arsti ole arstid alati pädevad hindama, kas tegemist oli rünnaku, õnnetusjuhtumi või arvamusena politseile hinnangu andmiseks. näiteks narkootilise aine mürgistusest tingitud surmaga. 6. Palume täpsustada, mis saab haigla koostatud saatekirjast juhul, kui politsei ei Võetud teadmiseks. Rõhutame, et haigla ei koosta saada surnut kohtuarstlikule lahangule? Kas haiglale jääb sellest otsusest saatekirja, vaid alustab selle täitmist ning edastab fikseeritud märge? selle politseile. Vajadusel edastab politsei haiglale tagasiside kui lahangule saatmist ei toimu. 7. Palume täpsustada ja saata tervishoiuteenuse osutajatele sellekohane Selgitatud eelnevalt, et sellist kohustust ei teki. teabematerjal, millised on olukorrad, kus haiglatel on kohustus surnu kohtuarstlikule lahangule saata. 8. Eelnõu seletuskirja kohaselt digitaliseeritakse nii politsei kui ka haigla Võetud teadmiseks. Tulevikus nähakse vormi saatekirja vorm, et võimaldada seda elektroonselt edastada politseisse ja Eesti digitaliseerimist haigla infosüsteemi osana. Kohtuekspertiisi Instituuti (edapsidi EKEI). Palume täpsustada, kuidas on Vajadusel arvestatakse digitaliseerimisel planeeritud haigla saatekirja vormi digitaliseerimine. Kuidas on planeeritud täiendatavate rahaliste kulutustega. Digitaliseeritud haigla saatekirja edastamine politseile, EKEI-le? Kas seda nähakse haiglate vormide kasutamine jääb haiglale vabatahtlikuks, infosüsteemide arendusena või on Siseministeeriumil mõni muu alati on võimalik vorme edastada ka paberkandjal või andmevahetuse võimalus? Juhime tähelepanu, et haiglate infosüsteemide pdf -formaadis. arendus nõuab haiglatelt täiendavat rahalist ja personali ressurssi, mille leidmine praeguses ajahetkes on äärmiselt keeruline.  MÄÄRUS 06.06.2025 nr 15 Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm Määrus kehtestatakse surma põhjuse tuvastamise seaduse § 22 lõike 2 alusel. § 1. Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm Määrusega kehtestatakse järgmised kohtuarstliku lahangu saatekirja vormid: 1) lisa 1, mille täidab uurimisasutus või prokuratuur; 2) lisa 2, mille täitmist alustab haigla ja lõpetab politsei. § 2. Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 23. märtsi 2006. aasta määrus nr 12 „Kohtuarstliku lahangu saatekirja vormi kehtestamine“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler Lisa 1. Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm uurimisasutusele või prokuratuurile Lisa 2. Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm haiglale ja politseile  Siseministri 06.06.2025 määrus nr 15 „Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm“ Lisa 1 Kohtuarstliku lahangu saatekiri (koostab uurimisasutus või prokuratuur) ÜLDANDMED Saatekirja koostamise aeg: ____.___________ 20___ Juhtumi nr: Prefektuur: Politseijaoskond: [ ] Koostatakse ekspertiisimäärus Koostaja nimi: Ametinimetus: Surnukeha leidmise aeg: ____.________ 20___ Kellaaeg: Isik on tuvastatud: [ ] jah [ ] ei Surnu ees- ja perekonnanimi: Isikukood (sünniaeg): Sugu: [ ] mees [ ] naine [ ] teadmata SURNU LEIDMISE KOHT Aadress: Koordinaadid (maastikul leidmise korral): [ ] elukoht [ ] kauplus, teenindusettevõte [ ] looduslik veekogu [ ] transpordivahend [ ] metsaala [ ] asutus [ ] tervishoiuasutus, hooldekodu [ ] vann, bassein jms [ ] maantee, tänav [ ] muu Olustiku kirjeldus: Kaameraga nr: [ ] Arst [ ] Kiirabi [ ] Õde Keskkond: [ ] kuiv [ ] niiske [ ] märg [ ] vee sees [ ] päikese käes [ ] varjus Temperatuur: Asend: [ ] vasakul küljel [ ] paremal küljel [ ] selili [ ] kõhuli [ ] ripub Tehiolud: [ ] enesetapukiri [ ] lähedal alkohol [ ] lähedal ravimid [ ] lähedal relv [ ] lähedal süstal Riietus: [ ] üleriieteta [ ] üleriietega [ ] päästevest seljas [ ] alasti [ ] lähedal helkur KOHTUARSTLIKULE LAHANGULE SAATMISE ALUSED [ ] Surm on tingitud välispõhjusest välispõhjusest ( ) rünne ( ) enesetapp ( ) õnnetusjuhtum ( ) teadmata [ ] Surnu isik ei ole teada [ ] Hilised surmajärgsed muutused Välispõhjuse täpsustus välispõhjusest [ ] terariistavigastus [ ] laskevigastus [ ] tömp trauma [ ] kukkumine kõrgusest [ ] lämbus [ ] poomine [ ] uppumine [ ] elektritrauma [ ] madal temperatuur [ ] kõrge temperatuur [ ] põletustrauma [ ] vingugaasi mürgistus [ ] etanoolimürgistus [ ] narkootilise aine mürgistus [ ] ravimimürgistus [ ] muu mürgistus (täpsusta) [ ] ravivea kahtlus [ ] hooletusse jätmine [ ] liiklustrauma kirjelduseskirjelduses [ ] muu (täpsusta) Täpsustus: Ülalnimetatud näidustuste puudumise korral ei saadeta surnut kohtuarstlikule lahangule ja saatekirja ei vormistata! Surma põhjuse tuvastamise seaduse §-de 21 ja 22 kohaselt saadetakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti: [ ] surnukeha [ ] surnukeha osa [ ] skelett/luud KOOS SURNUKEHAGA SAADETAKSE: [ ] ID-kaart [ ] pass [ ] juhiluba [ ] mobiiltelefon [ ] ehted [ ] riided [ ] sularaha: [ ] muud esemed Vajaduse korral täpsustus:  Siseministri 06.06.2025 määrus nr 15 „Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm“ Lisa 2 Kohtuarstliku lahangu saatekiri (täidab haigla ja täiendab politsei) ÜLDANDMED Andmete esitamise aeg: ____.________ 20___ Haigla/osakond: Andmete esitaja nimi: Andmete esitaja ametinimetus: Telefoninumber, e-posti aadress: Surmaaeg: ___.______ 20___ Kellaaeg: Isiku haiglasse saabumise aeg: ___.______ 20___ Surma fakti tuvastaja nimi: Surma fakti tuvastaja ametinimetus: Surnu ees- ja perekonnanimi: Isikukood (sünniaeg): Sugu: [ ] mees [ ] naine [ ] teadmata SURMAKOHT Aadress: KOHTUARSTLIKULE LAHANGULE SAATMISE ALUSED [ ] Surm on tingitud välispõhjusest välispõhjusest ( ) rünne ( ) enesetapp ( ) õnnetusjuhtum ( ) teadmata [ ] Surnu isik ei ole teada [ ] Hilised surmajärgsed muutused Välispõhjuse täpsustus välispõhjusest [ ] terariistavigastus [ ] laskevigastus [ ] tömp trauma [ ] kukkumine kõrgusest [ ] lämbus [ ] poomine [ ] uppumine [ ] elektritrauma [ ] madal temperatuur [ ] kõrge temperatuur [ ] põletustrauma [ ] vingugaasi mürgistus [ ] etanoolimürgistus [ ] narkootilise aine mürgistus [ ] ravimimürgistus [ ] muu mürgistus [ ] ravivea kahtlus [ ] hooletusse jätmine [ ] liiklustrauma (täpsusta) [ ] muu (täpsusta) Täpsustus: Ülalnimetatud näidustuste puudumise korral ei saadeta surnut kohtuarstlikule lahangule ja saatekirja ei vormistata! Surma põhjuse tuvastamise seaduse §-de 21 ja 22 kohaselt saadetakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti surnukeha. KOOS SURNUKEHAGA SAADETAKSE: [ ] ID-kaart [ ] pass [ ] juhiluba [ ] mobiiltelefon [ ] ehted [ ] riided [ ] sularaha: [ ] muud esemed Vajaduse korral täpsustus: TÄIDAB POLITSEI Juhtumi nr: Prefektuur: Politseijaoskond: [ ] Koostatakse ekspertiisimäärus Saatja nimi: Ametinimetus:  Siseministri määruse „Kohtuarstliku lahangu saatekirja vorm“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on optimeerida surnu kohtuarstlikule lahangule saatmist. Selleks: 1) uuendatakse kohtuarstliku lahangu saatekirja (edaspidi saatekiri) vormi ja viiakse see koos- kõlla praktikaga; 2) kehtestatakse kaks saatekirja vormi:  lisa 1, mille täidab ja saadab vajadusel edasi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (edas- pidi EKEI) politsei1 (edaspidi politsei saatekiri);  lisa 2, mille täitmist alustab haigla, kes edastab selle seejärel politseile, kes täiendab seda ja vajadusel saadab selle edasi EKEI-le (edaspidi haigla saatekiri). Saatekirja vormi sisu ja ülesehitus on aegunud: vaja on täpsemalt märkida kohtuarstlikule lahangule saatmise põhjuseid ja aluseid ning eemaldada ebakohased viited ja tekstid. Kahe saatekirja vormi kehtestamine on vajalik, sest tuntava osa surnukehade kohtuarstlikule lahangule saatmise vajadus tekib haiglas, misjuhul võib saatekirja koostamist alustada haigla. Sellisel juhul puudub vajadus kirjeldada surnu leidmise kohta, sealhulgas selle liiki ja olustikku. Kehtivas saatekirja vormis puudub näiteks võimalus märkida, mis haiglasse ja millal isik toimetati ning mis haiglas ta suri. Ka puudub võimalus märkida isiku haiglasse toimetamise ja surmaaega. Kaks saatekirja vormi võimaldavad eristada, kes ja millal vormi täidab. Vormi valikul ei ole niivõrd oluline mitte see, kus isik suri, vaid kes seda täidab: politsei või haigla ja seejärel politsei. Saatekirja vormide peamine sisuline erinevus on, et haigla saatekirjas ei kirjeldata surmakohta. Lisaks võimaldavad muudatused tulevikus saatekirja vormi lihtsamalt digitaliseerida, mille tulemusena oleks võimalik seda täita patrullsõidukis e-politsei seadmes või näiteks tahvel- arvutis välitööl. Digitaliseerimine võimaldab edastada andmeid automaatselt ja kohe info- süsteemi POLIS. Sellega välditakse olukorda, kus pabervormi andmed tuleb sisestada hiljem käsitsi e-keskkonda. Eelnõuga kaasneb oluline positiivne mõju, kuna politsei ei pea enam minema saatekirja koostamiseks haiglasse ja haiglad saavad saatekirja ise koostada. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud:  Siseministeeriumi õigusnõunik Kristi Käsper ([email protected]) ja  Politsei- ja Piirivalveameti jurist Katreen Siirma ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]) ja Kristi Kool (teenistussuhe peatunud). 1 Surma põhjuse tuvastamise seaduse § 22 lõike 1 kohaselt on kohtuarstliku lahangu tegemise alus uurimisasutuse või prokuratuuri saatekiri. Praktikas koostab saatekirju politsei, mistõttu ei käsitleta seletuskirjas eraldi teisi uurimisasutusi ega prokuratuuri. 1 Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keele- toimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks siseministri 23. märtsi 2006. aasta määrus nr 12 „Kohtu- arstliku lahangu saatekirja vormi kehtestamine“ (edaspidi kehtiv määrus) avaldamismärkega RT I, 09.07.2013, 10. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. 1) Paragrahviga 1 kehtestatakse lisad 1 ja 2. Lisas 1 on politsei saatekirja vorm ja lisas 2 haigla saatekirja vorm, mille täidab haigla ja seejärel politsei. Praegu täidab politsei sama vormi nii haiglas kui ka väljaspool seda surnu kohtuarstlikule lahangule saatmisel. 2) Paragrahviga 2 tunnistatakse kehtiv määrus kehtetuks. Kehtestatakse kaks saatekirja vormi, et oleks võimalik eristada, kes ja millal vormi täidab. Vormi valikul ei ole niivõrd oluline mitte see, kus isik suri, vaid kes vormi täidab: politsei või haigla. Üldreegel on, et kui surnu on vaja saata kohtuarstlikule lahangule ja saatekirja koostab politsei- ametnik, täidab ta alati politsei saatekirja vormi ehk lisa 1. Politseiametnik täidab selle isegi siis, kui isik suri näiteks kiirabiautos ja ta transporditi kiirabiautoga surnukuuri või haigla oote- ruumis, hooldekodus, hambaarstikliinikus või taastusravipalatis. Kui aga isik suri haiglaravil või haiglasse transpordil, näiteks kiirabiautos, ja pärast surma toimetati ta haiglasse, alustab saatekirja koostamist haigla, täites alati haigla saatekirja vormi ehk lisa 2. Näiteks liiklusõnnetuse korral on olenevalt asjaoludest võimalik täita emba-kumba saatekirja vormi. Kui hukkunuga sündmuskohale saabub politseipatrull, koostab ta politsei saatekirja (lisa 1). Kui aga hukkunu tõstetakse kiirabiautosse või kannatanu sureb kiirabiautos ja kiirabi- brigaad otsustab ta siiski transportida haiglasse, alustab saatekirja koostamist haigla (lisa 2). Kiirabibrigaad kiirabiautos ise saatekirja ei koosta: seda teeb üksnes politseiametnik kohapeal (lisa 1) või haigla, kuhu surnu transporditakse (lisa 2). On ka võimalik olukord, kui sündmus- kohal hukkunu transporditakse haiglasse ja sinna kutsutakse politseiametnik, kes koostab seal politsei saatekirja (lisa 1). Samas on ka võimalik, et haiglas surnu surmapõhjus ei ole meditsiini- line, vaid näiteks õnnetus või kallaletung. Sellisel juhul kutsutakse haiglasse samuti politsei- ametnik, kes koostab seal politsei saatekirja (lisa 1). Politsei saatekirja vorm (lisa 1) Politsei saatekirja vorm koosneb neljast jaotisest: 1) „Üldandmed“; 2) „Surnu leidmise koht“; 3) „Kohtuarstlikule lahangule saatmise alused“ ja 4) „Koos surnukehaga saadetakse“. 2 Üldandmed Jaotises „Üldandmed“ märgitakse:  koostamise kuupäev;  juhtumi number;  prefektuur ja politseijaoskond;  märge, kas koostatakse ekspertiisimäärus;  koostaja nimi ja ametinimetus;  surnukeha leidmise kuupäev ja kellaaeg;  märge, kas surnu on tuvastatud, ning sellisel juhul surnu ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja sugu. Võrreldes kehtiva määrusega lisatakse:  juhtumi number, et siduda politsei saatekiri kindla juhtumiga infosüsteemis POLIS;  politseijaoskond, et oleks võimalik märkida saatekirja koostamise asukoht politseijaos- konna tööpiirkonna täpsusega;  valik „koostatakse ekspertiisimäärus“, arvestades, et esmategevus on surnukeha EKEI-sse saatmine ja lisaks koostatakse ekspertiisimäärus, st kui surnu saadetakse kohtuarstlikusse ekspertiisi, tehakse seda sama saatekirjaga, kuid sellele lisatakse ekspertiisimäärus;  soo valik „teadmata“, kuna on juhte, kus seda ei ole võimalik tuvastada. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja:  koostaja telefoninumber ja e-posti aadress, kuna EKEI-l on võimalik neid vajadusel politseilt pärida;  EKEI regionaalne üksus, kuna praktikas toimetatakse surnu sama regiooni instituudi üksusesse ja seda ei ole vaja märkida;  valikud „isik on teada“, „tundmatu mees“, „tundmatu naine“ ja „pole määratletav“, sest edaspidi täidetakse tundmatu isiku korral valik „surnu isik ei ole teada“ ja märgitakse sugu eraldi, kui see on teada;  surma tuvastaja valikud „arst“, „kiirabi“ ja „õde“, kuna tervishoiuteenuse osutaja edastab need EKEI-le eraldi;  surnu tuvastamise viisi valikud „dokumentaalselt“ ja „tuntud ära“. Edaspidi on vaja märkida üksnes, kas surnu on tuvastatud või mitte. Oluline on, kas surnu on tuvastatud või mitte, mitte see, kuidas ta tuvastati. Surnu saadetakse kohtuarstlikule lahangule igal juhul, hoolimata sellest, kuidas ta on tuvastatud. Surnu leidmise koht Jaotises „Surnu leidmise koht“ märgitakse:  surnukeha leidmise aadress, või kui see leitakse maastikul, koordinaadid;  surnukeha leidmise asukoha liik, näiteks elukoht või looduslik veekogu;  olustiku kirjeldus, sealhulgas keskkond, asend, tehiolud ja riietus;  kaamera number. Võrreldes kehtiva määrusega lisatakse järgmised väljad. 1) Surnukeha leidmise aadressina märgitakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori2 (edaspidi EHAK) põhine geoinfo aadress. Kui kehtivas saatekirja vormis on võimalik märkida, et surnukeha leiti elukohast, siis edaspidi on võimalik märkida ka, et surnu leiti 2 Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. – Statistikaameti klassifikaatorid. 3  asutusest, kauplusest, teenindusettevõttest, tervishoiuasutusest, hooldekodust, looduslikust veekogust, vannist, basseinist, transpordivahendist, maanteelt, tänavalt, metsaalalt või muust kohast. Muudatus on vajalik, et surnukeha leidmise koht oleks võimalik märkida võimalikult täpselt. See lihtsustab politseiametniku tööd ja hoiab kokku aega. Valikud on kujunenud senise praktika põhjal ja lihtsustavad politsei saatekirja koostamist: nii ei ole vaja surnu leidmise kohta olustiku kirjelduses eraldi kirjutada. 2) Võimaldatakse „Olustiku kirjelduses“ kirjeldada keskkonda, asendit, tehiolusid ja riietust. Selleks on ka alavalikud. Lisaks on võimalik märkida keskkonna temperatuur. Muudatus on vajalik, et kirjeldada surnu leidmise asukohta ja olustikku täpsemalt ja kiiremini. Tänu alavalikutele ei pea seda käsitsi tegema, mis lihtsustab politsei saatekirja koostamist. Samuti ühtlustab see olustiku kirjeldust ja välistab ebaolulise info lisamise. Ka juhib see politsei saatekirja koostaja tähelepanu olustiku olulistele asjaoludele, mida on vajalik täpselt ja asjakohaselt kirjeldada. Kehtiv saatekirja vorm seda ei võimalda. Olustiku kirjelduse ala- valikud on lisatud Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja EKEI soovil, arvestades senist praktikat. 3) On võimalik lisada ka kaamera number, millega jäädvustatakse surnukeha leidmise asu- koht. Praktikas kasutatakse olustiku jäädvustamisel kriminaalmenetluse seadustiku § 152 lõike 1 alusel elektroonilist salvestusseadet, näiteks fotoaparaati või videokaamerat, et vältida olustiku pikemat kirjeldust. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja võimalus märkida, kuidas on surmast teatatud omastele. Selle märkimine ei ole asjakohane. Kohtuarstlikule lahangule saatmise alused Jaotises „Kohtuarstlikule lahangule saatmise alused“ märgitakse, kas surm on tingitud välis- põhjusest, kas surnu isik on teada või mitte ja kas esinevad hilised surmajärgsed muutused. Kui surm on tingitud välispõhjusest, tuleb alavalikuna märkida, kas see oli rünne, enesetapp, õnnetusjuhtum või teadmata. Alavalikut on võimalik ka täpsustada: selleks on 20 varianti. Muudatus on vajalik, et vältida olukorda, kus saadetakse kohtuarstlikule lahangule surnu, kelle surm ei ole tingitud nimetatud välispõhjusest. Samuti selleks, et vältida ebatäpse kohtuarstlikule lahangule saatmise aluse märkimist ja juhtida politsei saatekirja koostaja tähelepanu aluste olemasolule. Alavalikud kiirendavad ja lihtsustavad saatekirja koostamist, kuna aluseid ei pea enam käsitsi kirjutama. Samuti saab koostaja selgemini aru, mida ta kontrollima peab ja kas on üldse alust saatekirja koostamiseks. Nii välditakse puuduva aluse korral surnu kohtuarstlikule lahangule saatmist. Sellekohane hoiatus lisatakse ka. Samamoodi nagu kehtivas saatekirja vormis, märgitakse ka edaspidi, mis EKEI-sse lahkamisele saadetakse, aga valik „skeleti/jäänused“ asendatakse valikuga „skelett/luud“. Muudatus on tingitud EKEI soovist: „luud“ on selgemini mõistetav, jäänuste puhul ei pruugi olla arusaadav, mida selle all mõeldakse. Koos surnukehaga saadetakse Jaotises „Koos surnukehaga saadetakse“ märgitakse, mis esemed koos surnukehaga EKEI-sse saadetakse. Võrreldes kehtiva määrusega jäetakse välja järgmised väljad.  Valikutest jäetakse välja „muu isikut tõendav dokument“, „kiirabikaardi koopia“, „paik- vaatluse protokoll“, „käekell“, „peakate“ ja „jalatsid“. Nii täpne esemete loetelu ei ole 4  vajalik: piisab valikutest „riided“ ja „ehted“. Vajadusel saab täpsustada käsitsi. Kiirabi- kaardi koopia väljajätmine on vajalik, kuna praktikas edastatakse kiirabikaardi koopia EKEI-le elektrooniliselt. Lisatakse valik „sularaha“, mille juures on võimalik märkida ka summa.  Jäetakse välja võimalus märkida, kelle käest saab teavet kohtuarstlikule lahangule saadetud tundmatu surnukeha isiku tuvastamise ja saatekirja puudulike andmete kohta. See ei ole vajalik, kuna teavet saab pärida politsei saatekirja koostaja käest, kelle nimi on üld- andmetes.  Jäetakse välja väli „infosüsteemis POLIS on surnukeha leidmine registreeritud nr … all“. Praktikas kasutatakse sõna „juhtum“, mis tuleb märkida üldandmetes (juhtumi number). Samuti jäetakse välja surnukeha leidmise registreerija ees- ja perekonnanimi ning allkiri.  Politsei saatekirja koostaja nimi ja ametinimetus märgitakse üldandmetes ning registreerija allkirja ei ole vaja, kuna saatekiri registreeritakse digitaalselt. Haldusmenetluse seaduse § 18 lõike 3 kohaselt ei pea digisaatekirja digiallkirjastama, kui selle koostaja on turvalisel viisil tuvastatud.  Jäetakse välja surnukeha ja saatekirjas nimetatu vastuvõtmise andmed: vastuvõtmise kuu- päev ja kellaaeg ning vastuvõtja ees- ja perekonnanimi ning töökoht. Neid andmeid ei ole vaja märkida, kuna need edastatakse elektrooniliselt. Surnukeha ja saatekirja vastuvõtmist saatekirjal ei märgita. Haigla saatekirja vorm (lisa 2) Haigla saatekirja vorm koosneb viiest jaotisest: 1) „Üldandmed“; 2) „Surmakoht“; 3) „Kohtuarstlikule lahangule saatmise alused“; 4) „Koos surnukehaga saadetakse“ ja 5) „Täidab politsei“. Üldandmed Jaotises „Üldandmed“ märgitakse:  andmete esitamise kuupäev;  haigla/osakond;  andmete esitaja nimi, ametinimetus, telefoninumber ja e-posti aadress;  surmaaeg (kuupäev ja kellaaeg);  isiku haiglasse saabumise kuupäev;  surma fakti tuvastaja nimi ja ametinimetus ning  surnu ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja sugu. Ruumi kokkuhoiuks on haigla saatekirjas lühidalt „nimi“, ent märgitakse nii andmete esitaja kui ka surma fakti tuvastaja ees- ja perekonnanimi. Märgitakse andmete esitamise aeg, mitte haigla saatekirja koostamise aeg, kuna andmeid on võimalik esitada ja saatekirja koostada erinevatel aegadel, kusjuures tähtis on märkida üksnes esimene. Kuna surnu sugu ei ole alati võimalik või vaja tuvastada, lisatakse valik „teadmata“. Surmakoht Jaotises „Surmakoht“ märgitakse surmakoha EHAK-i põhine digitaalselt kasutatav geoinfo aadress. Võrreldes politsei saatekirja vormiga ei märgita asukoha liiki, kuna surm leiab aset tervishoiuteenuse osutaja asukohas või sõidukis ja lisavalikuid ei ole vaja. 5 Kohtuarstlikule lahangule saatmise alused Jaotises „Kohtuarstlikule lahangule saatmise alused“ märgitakse, kas surm on tingitud välis- põhjusest, kas surnu isik on teada või mitte ja kas esinevad hilised surmajärgsed muutused. Kui surm on tingitud välispõhjusest, tuleb alavalikuna märkida, kas see oli rünne, enesetapp, õnnetusjuhtum või teadmata. Alavalikut on võimalik ka täpsustada: selleks on 20 varianti. Muudatus on vajalik, et vältida olukorda, kus saadetakse kohtuarstlikule lahangule surnu, kelle surm ei ole tingitud nimetatud välispõhjusest. Samuti selleks, et vältida ebatäpse kohtuarstlikule lahangule saatmise aluse märkimist ja juhtida haigla saatekirja koostaja tähelepanu aluste olemasolule. Alavalikud kiirendavad ja lihtsustavad saatekirja koostamist, kuna aluseid ei pea enam käsitsi kirjutama. Samuti saab koostaja selgemini aru, mida ta kontrollima peab ja kas on üldse alust saatekirja koostamiseks. Nii välditakse puuduva aluse korral surnu kohtuarstlikule lahangule saatmist. Sellekohane hoiatus lisatakse ka. Võrreldes politsei saatekirjaga ei märgita, mis EKEI-sse kohtuarstlikule lahangule saadetakse, sest haiglast ei saadeta surnukeha osasid, skelette ega jäänuseid, vaid terviklik surnukeha. Koos surnukehaga saadetakse Jaotises „Koos surnukehaga saadetakse“ märgitakse, mis esemed EKEI-sse saadetakse. Valikud on „ID-kaart“, „pass“, „juhiluba“, „mobiiltelefon“, „riided“, „sularaha“ ja „muud esemed“. Kiirabikaart ja perearsti saatekiri edastatakse elektrooniliselt. Vajadusel on võimalik valikuid käsitsi täpsustada. Täidab politsei Jaotises „Täidab politsei“ märgitakse:  juhtumi number;  prefektuur ja politseijaoskond;  märge, kas koostatakse ekspertiisimäärus, ning  saatja nimi ja ametinimetus. Erinevalt teistest jaotistest täidab seda mitte haigla esindaja, vaid politsei. Nagu politsei saate- kirja puhul, on võimalik märkida juhtumi number, et siduda haigla saatekiri kindla juhtumiga. Ruumi kokkuhoiuks kasutatakse sõna „nimi“, ent märgitakse nii saatja ees- kui ka perekonna- nimi. Haigla saatekirja koostamise asukoht märgitakse politseijaoskonna tööpiirkonna täpsuse- ga. Võimalik on ka märkida, kas koostatakse ekspertiisimäärus. Esmategevus on surnukeha EKEI-sse saatmine ja lisaks koostatakse ekspertiisimäärus, st kui surnu saadetakse kohtu- arstlikusse ekspertiisi, tehakse seda sama saatekirjaga, kuid sellele lisatakse ekspertiisimäärus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm:  Politsei- ja Piirivalveameti politseiametnikud ning 6  EKEI ja haigla töötajad. Eelnõu mõjutab umbes tuhandet politseiametnikku, kes saatekirju koostavad, ja sadakonda andmesisestajat, kes saatekirja andmed infosüsteemi POLIS kannavad. Lisaks mõjutab eelnõu 50 EKEI ja ca 200 haigla töötajat. Kehtiv saatekirja vorm eeldab, et saatekirja koostab vaid politsei, ent tegelikkuses võib ka haiglal olla vaja seda teha, kuna ka sealt saadetakse surnuid kohtuarstlikule lahangule. Tänu saatekirja vormi ajakohastamisele ning politsei ja haigla saatekirja eristamisele on saatekiri edaspidi objektiivsem. Lahkamise asjaolud on selged, andmeid fikseeritakse ühetaoliselt ning saatekirja vorm toetab ülesehituselt selle koostajat, viidates vajalikele andmetele, ja sõltub vähem koostaja tõlgendusest. Nii suureneb andmeselgus. Üle Eesti saadab politsei EKEI-sse keskmiselt neli surnut päevas, lisaks haiglatest iga nädal keskmiselt kaks surnut. EKEI töökorraldus eriti ei muutu, kuid haiglad hakkavad haigla saatekirju koostama. Tänu sellele ei pea haiglad enam kutsuma kohapeale politseid, et anda ülevaadet saatekirja koosta- miseks vajalikest asjaoludest. Lõppeb politsei ootamise ja vastuvõtmise kohustus. Sellega ei kaasne aga eeldatavasti märkimisväärseid kohanemisraskusi. Politsei- ja Piirivalveametile on suurim mõju see, et enam ei pea saatma politseiametnikku saatekirja haiglasse kohapeale koostama, vaid haigla saab seda ise teha ja saatekirja politseile täiendamiseks edastada. Politseipatrullil kulub praegu selleks keskmiselt 40 minutit. Kuna saatekirja koostamise korraldus muutub, on vaja koolitada nii politseiametnikke kui ka EKEI ja haigla töötajaid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid. Samuti ei ole vaja teha lisategevusi. Kuna saatekirja uued vormid võimaldavad tulevikus neid digitaliseerida, võib pikemas plaanis kaasneda printimiskulude kokkuhoid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, sest eelnõu ei ole seotud ühegi seaduseelnõu jõustumisega ja rakendamiseks ega kohanemiseks ei ole vaja lisaaega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS)3 kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks EKEI-le, Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile ja Eesti Haiglate Liidule. Eelnõu kohta esitasid märkusi Justiitsministeerium, EKEI ja Eesti Haiglate Liit. Märkustega arvestamist on käsitletud kooskõlastustabelis (vt seletuskirja lisa). 3 Eelnõu toimiku number 24-0879. 7