Saatja: Kaspar Raadik <
[email protected]>
Saadetud: 15.03.2021 11:39
Adressaat: <
[email protected]>
Teema: Dokumendi nr 16-1/20-03109-004 edastamine
Tere.
Edastame Teile dokumendi 16-1/20-03109-004
Lugupidamisega
Kaspar RaadikEhitusosakonna projektijuht+372 667 2083 |
[email protected] | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve AmetEndla
tn 10A, 10122 Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium 15.03.2021 nr 16-1/20-03109-004
Selgitustaotlus ehitusõiguse kohta riigi
eriplaneeringu alal
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) on ehitusseadustiku (EhS) § 39 lg 2 ja §
89 kohaselt pädev asutus, kes väljastab ehitus- ja kasutuslube seoses Rail Balticu rajamisega.
Rail Balticu trassi rajamine toimub Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40
Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine",
14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi
koridori asukoha määramine" ja 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 Harju
maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" alusel
kehtestatud maakonnaplaneeringutega, mis tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lg 2 käsitletakse riigi eriplaneeringuna.
Alates 01.07.2015 on planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 10 kohaselt riigi eriplaneering
ehitusprojekti koostamise aluseks. EhSRS § 13 lg 1 kohaselt on enne 01.07.2015
maakonnaplaneeringud siduvad asukoha valiku suhtes. EhSRS § 13 lg 2 kohaselt käsitletakse
mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut riigi
eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Selleks, et anda maakonnaplaneeringule
uues olukorras ka riigi eriplaneeringu staatus ka selles, et selle järgi võiks kohe projekteerida
ja loamenetlusse minna, näeb EhSRS § 13 lg 3 ette, et ka enne riigi eriplaneeringu
regulatsiooni tekkimist menetletud maakonnaplaneeringu alusel saab koostada ehitusprojekti
ja väljastada ehitusloa.
Projekteerimistingimuste andmise näevad ette EhS § 26 ja § 27, mida tuleb
maakonnaplaneeringut eriplaneeringuna käsitledes tõlgendada koos EhSRS §-ga 13. EhSRS §
13 lg 4 sätestab, et mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku
planeeringut võib täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega.
Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib täpsustada joonehitise
asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa
piires.
TTJA jaoks on tekkinud küsimus seoses Rail Balticu (RB) peatuste osas läbiviidavate
kohalike omavalitsuste (KOV) detailplaneeringute (DP) koostamise aluste ning nende alusel
(ehitus)lubade väljastamise pädevuse osas, milleks palume teie seisukohta.
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
Eeltoodust tulenevalt palume vastata lähtuvalt oma pädevusest järgmistele küsimustele:
Küsimus 1: Kas KOV saab kehtestada DP riigi eriplaneeringu alas pärast RB
maakonnaplaneeringute kehtestamist, kui PlanS § 53 lg 2 järgi riigi eriplaneering asendab
kõik muud planeeringud (sh KOV-i planeeringud)? Kas PlanS § 53 lg 2 kohaldub vaid enne
riigi eriplaneeringut kehtestatud teistele planeeringutele või kohaldub ka see norm kõikidele
tulevikus vastuvõetavatele planeeringutele? Kas riigi eriplaneeringu alal on võimalik PlanS §
53 lg 2 regulatsioonile vaatamata kehtestada teisi planeeringuid (nt KOV poolt DP)? Kui jah,
siis millest peavad sellised DP-d lähtuma?
Küsimus 2: Kui küsimuse 1 vastus on jaatav, siis kuidas tagab riik, et KOV ei kehtestaks riigi
eriplaneeringu alal DP-d, mis ei satuks vastuollu riigi eriplaneeringuga enne selle
realiseerimist? Kes viib selles osas läbi järelevalvet? Mis saab olukorras, kus riigi
eriplaneering ja selle trassikoridoris kehtestatud DP on omavahel vastuolus? Kui esineb
vastuolu DP ja riigi eriplaneeringu vahel, siis kuidas peab juriidiliselt käituma TTJA?
Millisest planeeringust tuleb sel juhul lähtuda?
Küsimus 3: Kui küsimuse 1 vastus on jaatav, siis milline roll ja eesmärk on ehitusseadustiku
ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lg 4 nimetatud
projekteerimistingimustel? Kas ühe ja sama ala kohta on võimalik kehtestada nii
detailplaneering kui väljastada ka projekteerimistingimused? Kui jah, kumb on ülemuslik,
arvestades asjaolu, et projekteerimistingimuste väljastajaks on EhSRS § 13 lg 5 ja EhS § 39 lg
2 ja § 89 alusel TTJA?
Küsimus 4: Kui küsimuse 1 vastus on jaatav ning KOV kehtestab eriplaneeringuga kaetud
alal DP, kas selles alas ehitise ehitamiseks ehitus- ja kasutusloa väljastamine on KOV-i või
riigi pädevuses olukorras, kus tegemist ei ole raudteerajatisega (näiteks parklad, kõnniteed,
peatustega seotud hoonestus)? Palume siinkohal mitte lähtuda EhS § 39 lg-dest 4 ja 5, kuivõrd
igale ehitisele on võimalik võtta eraldiseisev ehitusluba.
Küsimus 5: Kui eriplaneeringu alal on algatatud KOV-i poolt DP koostamine, kuid DP ei ole
kehtestatud, aga arendaja esitab raudteerajatise ehitusloa taotluse TTJA-le, kas sellisel juhul
esineb juriidilisi takistusi TTJA poolt raudteerajatistele ehitusloa väljastamiseks? Näiteks:
Ülemiste terminalis kattuvad omavahel Tallinna linna poolt läbiviidav 12.02.2014
korraldusega 199-k algatatud reisiterminali DP menetluse ala ja RB eriplaneering, kus
eriplaneeringuga määratud raudteerajatised paiknevad linna DP-ga määratavas hoones (rongid
sõidavad hoonesse sisse).
Palume vastata hiljemalt 02.04.2021.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kati Tamtik
ehitusosakonna juhataja
Kaspar Raadik +372 667 2083
[email protected]
2
3
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium 15.03.2021 nr 16-1/20-03109-004
Selgitustaotlus ehitusõiguse kohta riigi
eriplaneeringu alal
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) on ehitusseadustiku (EhS) § 39 lg 2 ja §
89 kohaselt pädev asutus, kes väljastab ehitus- ja kasutuslube seoses Rail Balticu rajamisega.
Rail Balticu trassi rajamine toimub Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40
Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine",
14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi
koridori asukoha määramine" ja 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 Harju
maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" alusel
kehtestatud maakonnaplaneeringutega, mis tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lg 2 käsitletakse riigi eriplaneeringuna.
Alates 01.07.2015 on planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 10 kohaselt riigi eriplaneering
ehitusprojekti koostamise aluseks. EhSRS § 13 lg 1 kohaselt on enne 01.07.2015
maakonnaplaneeringud siduvad asukoha valiku suhtes. EhSRS § 13 lg 2 kohaselt käsitletakse
mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut riigi
eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Selleks, et anda maakonnaplaneeringule
uues olukorras ka riigi eriplaneeringu staatus ka selles, et selle järgi võiks kohe projekteerida
ja loamenetlusse minna, näeb EhSRS § 13 lg 3 ette, et ka enne riigi eriplaneeringu
regulatsiooni tekkimist menetletud maakonnaplaneeringu alusel saab koostada ehitusprojekti
ja väljastada ehitusloa.
Projekteerimistingimuste andmise näevad ette EhS § 26 ja § 27, mida tuleb
maakonnaplaneeringut eriplaneeringuna käsitledes tõlgendada koos EhSRS §-ga 13. EhSRS §
13 lg 4 sätestab, et mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku
planeeringut võib täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega.
Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib täpsustada joonehitise
asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa
piires.
TTJA jaoks on tekkinud küsimus seoses Rail Balticu (RB) peatuste osas läbiviidavate
kohalike omavalitsuste (KOV) detailplaneeringute (DP) koostamise aluste ning nende alusel
(ehitus)lubade väljastamise pädevuse osas, milleks palume teie seisukohta.
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
Eeltoodust tulenevalt palume vastata lähtuvalt oma pädevusest järgmistele küsimustele:
Küsimus 1: Kas KOV saab kehtestada DP riigi eriplaneeringu alas pärast RB
maakonnaplaneeringute kehtestamist, kui PlanS § 53 lg 2 järgi riigi eriplaneering asendab
kõik muud planeeringud (sh KOV-i planeeringud)? Kas PlanS § 53 lg 2 kohaldub vaid enne
riigi eriplaneeringut kehtestatud teistele planeeringutele või kohaldub ka see norm kõikidele
tulevikus vastuvõetavatele planeeringutele? Kas riigi eriplaneeringu alal on võimalik PlanS §
53 lg 2 regulatsioonile vaatamata kehtestada teisi planeeringuid (nt KOV poolt DP)? Kui jah,
siis millest peavad sellised DP-d lähtuma?
Küsimus 2: Kui küsimuse 1 vastus on jaatav, siis kuidas tagab riik, et KOV ei kehtestaks riigi
eriplaneeringu alal DP-d, mis ei satuks vastuollu riigi eriplaneeringuga enne selle
realiseerimist? Kes viib selles osas läbi järelevalvet? Mis saab olukorras, kus riigi
eriplaneering ja selle trassikoridoris kehtestatud DP on omavahel vastuolus? Kui esineb
vastuolu DP ja riigi eriplaneeringu vahel, siis kuidas peab juriidiliselt käituma TTJA?
Millisest planeeringust tuleb sel juhul lähtuda?
Küsimus 3: Kui küsimuse 1 vastus on jaatav, siis milline roll ja eesmärk on ehitusseadustiku
ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lg 4 nimetatud
projekteerimistingimustel? Kas ühe ja sama ala kohta on võimalik kehtestada nii
detailplaneering kui väljastada ka projekteerimistingimused? Kui jah, kumb on ülemuslik,
arvestades asjaolu, et projekteerimistingimuste väljastajaks on EhSRS § 13 lg 5 ja EhS § 39 lg
2 ja § 89 alusel TTJA?
Küsimus 4: Kui küsimuse 1 vastus on jaatav ning KOV kehtestab eriplaneeringuga kaetud
alal DP, kas selles alas ehitise ehitamiseks ehitus- ja kasutusloa väljastamine on KOV-i või
riigi pädevuses olukorras, kus tegemist ei ole raudteerajatisega (näiteks parklad, kõnniteed,
peatustega seotud hoonestus)? Palume siinkohal mitte lähtuda EhS § 39 lg-dest 4 ja 5, kuivõrd
igale ehitisele on võimalik võtta eraldiseisev ehitusluba.
Küsimus 5: Kui eriplaneeringu alal on algatatud KOV-i poolt DP koostamine, kuid DP ei ole
kehtestatud, aga arendaja esitab raudteerajatise ehitusloa taotluse TTJA-le, kas sellisel juhul
esineb juriidilisi takistusi TTJA poolt raudteerajatistele ehitusloa väljastamiseks? Näiteks:
Ülemiste terminalis kattuvad omavahel Tallinna linna poolt läbiviidav 12.02.2014
korraldusega 199-k algatatud reisiterminali DP menetluse ala ja RB eriplaneering, kus
eriplaneeringuga määratud raudteerajatised paiknevad linna DP-ga määratavas hoones (rongid
sõidavad hoonesse sisse).
Palume vastata hiljemalt 02.04.2021.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kati Tamtik
ehitusosakonna juhataja
Kaspar Raadik +372 667 2083
[email protected]
2
3