dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. märts 2021
Viit
1.10-17/2021/1653-1
Registreeritud
15. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2021
Vastutaja
Triin Orav (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja investeeringute osakond)
Lahendamise tähtaeg
2. aprill 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎kiri_digiallkirjaga_16-1_20-03109-004.asice330 KB
  • 📎kiri_digiallkirjaga_16-1_20-03109-004.pdf340 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Kaspar Raadik <[email protected]> Saadetud: 15.03.2021 11:39 Adressaat: <[email protected]> Teema: Dokumendi nr 16-1/20-03109-004 edastamine Tere. Edastame Teile dokumendi 16-1/20-03109-004 Lugupidamisega Kaspar RaadikEhitusosakonna projektijuht+372 667 2083 | [email protected] | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve AmetEndla tn 10A, 10122 Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium 15.03.2021 nr 16-1/20-03109-004 Selgitustaotlus ehitusõiguse kohta riigi eriplaneeringu alal Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) on ehitusseadustiku (EhS) § 39 lg 2 ja § 89 kohaselt pädev asutus, kes väljastab ehitus- ja kasutuslube seoses Rail Balticu rajamisega. Rail Balticu trassi rajamine toimub Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" ja 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" alusel kehtestatud maakonnaplaneeringutega, mis tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lg 2 käsitletakse riigi eriplaneeringuna. Alates 01.07.2015 on planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 10 kohaselt riigi eriplaneering ehitusprojekti koostamise aluseks. EhSRS § 13 lg 1 kohaselt on enne 01.07.2015 maakonnaplaneeringud siduvad asukoha valiku suhtes. EhSRS § 13 lg 2 kohaselt käsitletakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Selleks, et anda maakonnaplaneeringule uues olukorras ka riigi eriplaneeringu staatus ka selles, et selle järgi võiks kohe projekteerida ja loamenetlusse minna, näeb EhSRS § 13 lg 3 ette, et ka enne riigi eriplaneeringu regulatsiooni tekkimist menetletud maakonnaplaneeringu alusel saab koostada ehitusprojekti ja väljastada ehitusloa. Projekteerimistingimuste andmise näevad ette EhS § 26 ja § 27, mida tuleb maakonnaplaneeringut eriplaneeringuna käsitledes tõlgendada koos EhSRS §-ga 13. EhSRS § 13 lg 4 sätestab, et mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut võib täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires. TTJA jaoks on tekkinud küsimus seoses Rail Balticu (RB) peatuste osas läbiviidavate kohalike omavalitsuste (KOV) detailplaneeringute (DP) koostamise aluste ning nende alusel (ehitus)lubade väljastamise pädevuse osas, milleks palume teie seisukohta. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Eeltoodust tulenevalt palume vastata lähtuvalt oma pädevusest järgmistele küsimustele: Küsimus 1: Kas KOV saab kehtestada DP riigi eriplaneeringu alas pärast RB maakonnaplaneeringute kehtestamist, kui PlanS § 53 lg 2 järgi riigi eriplaneering asendab kõik muud planeeringud (sh KOV-i planeeringud)? Kas PlanS § 53 lg 2 kohaldub vaid enne riigi eriplaneeringut kehtestatud teistele planeeringutele või kohaldub ka see norm kõikidele tulevikus vastuvõetavatele planeeringutele? Kas riigi eriplaneeringu alal on võimalik PlanS § 53 lg 2 regulatsioonile vaatamata kehtestada teisi planeeringuid (nt KOV poolt DP)? Kui jah, siis millest peavad sellised DP-d lähtuma? Küsimus 2: Kui küsimuse 1 vastus on jaatav, siis kuidas tagab riik, et KOV ei kehtestaks riigi eriplaneeringu alal DP-d, mis ei satuks vastuollu riigi eriplaneeringuga enne selle realiseerimist? Kes viib selles osas läbi järelevalvet? Mis saab olukorras, kus riigi eriplaneering ja selle trassikoridoris kehtestatud DP on omavahel vastuolus? Kui esineb vastuolu DP ja riigi eriplaneeringu vahel, siis kuidas peab juriidiliselt käituma TTJA? Millisest planeeringust tuleb sel juhul lähtuda? Küsimus 3: Kui küsimuse 1 vastus on jaatav, siis milline roll ja eesmärk on ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lg 4 nimetatud projekteerimistingimustel? Kas ühe ja sama ala kohta on võimalik kehtestada nii detailplaneering kui väljastada ka projekteerimistingimused? Kui jah, kumb on ülemuslik, arvestades asjaolu, et projekteerimistingimuste väljastajaks on EhSRS § 13 lg 5 ja EhS § 39 lg 2 ja § 89 alusel TTJA? Küsimus 4: Kui küsimuse 1 vastus on jaatav ning KOV kehtestab eriplaneeringuga kaetud alal DP, kas selles alas ehitise ehitamiseks ehitus- ja kasutusloa väljastamine on KOV-i või riigi pädevuses olukorras, kus tegemist ei ole raudteerajatisega (näiteks parklad, kõnniteed, peatustega seotud hoonestus)? Palume siinkohal mitte lähtuda EhS § 39 lg-dest 4 ja 5, kuivõrd igale ehitisele on võimalik võtta eraldiseisev ehitusluba. Küsimus 5: Kui eriplaneeringu alal on algatatud KOV-i poolt DP koostamine, kuid DP ei ole kehtestatud, aga arendaja esitab raudteerajatise ehitusloa taotluse TTJA-le, kas sellisel juhul esineb juriidilisi takistusi TTJA poolt raudteerajatistele ehitusloa väljastamiseks? Näiteks: Ülemiste terminalis kattuvad omavahel Tallinna linna poolt läbiviidav 12.02.2014 korraldusega 199-k algatatud reisiterminali DP menetluse ala ja RB eriplaneering, kus eriplaneeringuga määratud raudteerajatised paiknevad linna DP-ga määratavas hoones (rongid sõidavad hoonesse sisse). Palume vastata hiljemalt 02.04.2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Kaspar Raadik +372 667 2083 [email protected] 2 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium 15.03.2021 nr 16-1/20-03109-004 Selgitustaotlus ehitusõiguse kohta riigi eriplaneeringu alal Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) on ehitusseadustiku (EhS) § 39 lg 2 ja § 89 kohaselt pädev asutus, kes väljastab ehitus- ja kasutuslube seoses Rail Balticu rajamisega. Rail Balticu trassi rajamine toimub Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine", 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" ja 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" alusel kehtestatud maakonnaplaneeringutega, mis tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lg 2 käsitletakse riigi eriplaneeringuna. Alates 01.07.2015 on planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 10 kohaselt riigi eriplaneering ehitusprojekti koostamise aluseks. EhSRS § 13 lg 1 kohaselt on enne 01.07.2015 maakonnaplaneeringud siduvad asukoha valiku suhtes. EhSRS § 13 lg 2 kohaselt käsitletakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Selleks, et anda maakonnaplaneeringule uues olukorras ka riigi eriplaneeringu staatus ka selles, et selle järgi võiks kohe projekteerida ja loamenetlusse minna, näeb EhSRS § 13 lg 3 ette, et ka enne riigi eriplaneeringu regulatsiooni tekkimist menetletud maakonnaplaneeringu alusel saab koostada ehitusprojekti ja väljastada ehitusloa. Projekteerimistingimuste andmise näevad ette EhS § 26 ja § 27, mida tuleb maakonnaplaneeringut eriplaneeringuna käsitledes tõlgendada koos EhSRS §-ga 13. EhSRS § 13 lg 4 sätestab, et mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut võib täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires. TTJA jaoks on tekkinud küsimus seoses Rail Balticu (RB) peatuste osas läbiviidavate kohalike omavalitsuste (KOV) detailplaneeringute (DP) koostamise aluste ning nende alusel (ehitus)lubade väljastamise pädevuse osas, milleks palume teie seisukohta. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Eeltoodust tulenevalt palume vastata lähtuvalt oma pädevusest järgmistele küsimustele: Küsimus 1: Kas KOV saab kehtestada DP riigi eriplaneeringu alas pärast RB maakonnaplaneeringute kehtestamist, kui PlanS § 53 lg 2 järgi riigi eriplaneering asendab kõik muud planeeringud (sh KOV-i planeeringud)? Kas PlanS § 53 lg 2 kohaldub vaid enne riigi eriplaneeringut kehtestatud teistele planeeringutele või kohaldub ka see norm kõikidele tulevikus vastuvõetavatele planeeringutele? Kas riigi eriplaneeringu alal on võimalik PlanS § 53 lg 2 regulatsioonile vaatamata kehtestada teisi planeeringuid (nt KOV poolt DP)? Kui jah, siis millest peavad sellised DP-d lähtuma? Küsimus 2: Kui küsimuse 1 vastus on jaatav, siis kuidas tagab riik, et KOV ei kehtestaks riigi eriplaneeringu alal DP-d, mis ei satuks vastuollu riigi eriplaneeringuga enne selle realiseerimist? Kes viib selles osas läbi järelevalvet? Mis saab olukorras, kus riigi eriplaneering ja selle trassikoridoris kehtestatud DP on omavahel vastuolus? Kui esineb vastuolu DP ja riigi eriplaneeringu vahel, siis kuidas peab juriidiliselt käituma TTJA? Millisest planeeringust tuleb sel juhul lähtuda? Küsimus 3: Kui küsimuse 1 vastus on jaatav, siis milline roll ja eesmärk on ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lg 4 nimetatud projekteerimistingimustel? Kas ühe ja sama ala kohta on võimalik kehtestada nii detailplaneering kui väljastada ka projekteerimistingimused? Kui jah, kumb on ülemuslik, arvestades asjaolu, et projekteerimistingimuste väljastajaks on EhSRS § 13 lg 5 ja EhS § 39 lg 2 ja § 89 alusel TTJA? Küsimus 4: Kui küsimuse 1 vastus on jaatav ning KOV kehtestab eriplaneeringuga kaetud alal DP, kas selles alas ehitise ehitamiseks ehitus- ja kasutusloa väljastamine on KOV-i või riigi pädevuses olukorras, kus tegemist ei ole raudteerajatisega (näiteks parklad, kõnniteed, peatustega seotud hoonestus)? Palume siinkohal mitte lähtuda EhS § 39 lg-dest 4 ja 5, kuivõrd igale ehitisele on võimalik võtta eraldiseisev ehitusluba. Küsimus 5: Kui eriplaneeringu alal on algatatud KOV-i poolt DP koostamine, kuid DP ei ole kehtestatud, aga arendaja esitab raudteerajatise ehitusloa taotluse TTJA-le, kas sellisel juhul esineb juriidilisi takistusi TTJA poolt raudteerajatistele ehitusloa väljastamiseks? Näiteks: Ülemiste terminalis kattuvad omavahel Tallinna linna poolt läbiviidav 12.02.2014 korraldusega 199-k algatatud reisiterminali DP menetluse ala ja RB eriplaneering, kus eriplaneeringuga määratud raudteerajatised paiknevad linna DP-ga määratavas hoones (rongid sõidavad hoonesse sisse). Palume vastata hiljemalt 02.04.2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Kaspar Raadik +372 667 2083 [email protected] 2 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel