dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ehituse pikk vaade 2035 kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. märts 2021
Viit
15-1/2021/1795-1
Registreeritud
19. märts 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Ehitusvaldkonna korraldamine
Sari
15-1 Ehituspoliitika ja -normatiivide kujundamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-1/2021
Vastutaja
Ivo Jaanisoo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎15-120211795-1 19.03.2021 Väljaminev kiri.asice2578 KB

Sisu (failidest)

Ehituse pikk vaade 2035 7 suurt sammu 2021 Versioon 1.3 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................................................... 4 2. EESTI EHITUSSEKTORI HETKEOLUKORD ....................................................................................... 6 2.1. Ehitussektori tugevused ..................................................................................................................... 6 2.2. Arenguprobleemid ............................................................................................................................. 6 2.2.1. Elukeskkonna pika vaate puudumine ........................................................................................... 7 2.2.2. Pikaajalise ja kontratsüklilise ehitusinvesteeringute plaani puudumine ..................................... 9 2.2.3. Targa tellija põhimõtete ja selle rakendamise puudumine ........................................................ 10 2.2.4. Keskkonna- ja tervisesäästlikkuse probleemid ........................................................................... 13 2.2.5. Ekspordi kasvu aeglustumine ..................................................................................................... 14 2.2.6. Vähene avatus innovatsioonile .................................................................................................. 15 2.2.7. Madal tööviljakus (tootlikkus) .................................................................................................... 18 2.2.8. Ehitussektori halb maine ............................................................................................................ 19 2.2.9. Probleemide ja väljakutsete kokkuvõte ..................................................................................... 20 2.3. Arengut mõjutavad tegurid .............................................................................................................. 21 2.3.1. Seosed riigi strateegilise planeerimisega ................................................................................... 21 2.3.2. Seosed tellimise ja majanduse tsüklilisuse vahel ....................................................................... 24 2.3.3. Tehnoloogilised muutused ehitussektoris.................................................................................. 26 3. EESTI EHITUSSEKTORI VISIOON AASTAKS 2035 ........................................................................... 31 4. EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS ............................................................. 32 Eesmärk 1: Kvaliteetse elukeskkonna kujundamise põhimõtted on kokku lepitud ja osapooled viivad seda üheskoos ellu .................................................................................................................................. 32 Eesmärk 2: Riigi ehitusinvesteeringud on kontratsüklilised ja kooskõlas riigi strateegilise plaaniga ..... 34 Eesmärk 3: Avalik sektor on targa tellijana eestvedajaks ja eeskujuks ................................................... 35 Eesmärk 4: Kohalik omavalitsus on ruumilise arengu kujundaja ............................................................ 37 Eesmärk 5: Lähtutakse ringmajanduse põhimõtetest ............................................................................. 38 Eesmärk 6: Ehitusvaldkond edendab innovatiivseid lahendusi tootlikkuse ja kvaliteedi tõstmiseks ..... 40 Eesmärk 7: Parimate rahvusvaheliste praktikatega koolitatud töötajad toetavad sektori arengut ....... 41 5. TEGEVUSTE MÕJU EELHINNANG ............................................................................................. 43 6. INDIKAATORITE ETTEPANEK................................................................................................... 46 7. KOKKUVÕTE ..................................................................................................................... 48 8. ABSTRACT........................................................................................................................ 51 LISA 1. KOKKULEPE .................................................................................................................. 54 LISA 2. MÕISTED JA LÜHENDID .................................................................................................... 58 LISA 3. METOODIKA JA KAASATUTE NIMEKIRI .................................................................................. 60 2 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 LISA 4. MÕJUDE HINDAMINE ...................................................................................................... 63 LISA 5. KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 67 LISA 6. EHITUSSEKTORI ÜLEVAADE VÕRDLUSRIIKIDES ......................................................................... 71 Sissejuhatus ................................................................................................................................................ 71 Suurbritannia.............................................................................................................................................. 75 Soome ........................................................................................................................................................ 80 Taani ........................................................................................................................................................... 84 Austria ........................................................................................................................................................ 89 Kokkuvõte................................................................................................................................................... 92 3 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 1. SISSEJUHATUS Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on käesolevale tööle eelnenud MKMi poolt tellitud uuringus „Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüsis“1 (edaspidi RAKE tootlikkuse uuring) välja toonud ehitussektori olulisuse ühiskonna sotsiaalmajanduslikus arengus: läbi ehitusalaste tegevuste loovad valdkonna ettevõtted rikkust, mis moodustab ligikaudu 6% ja koosmõjus kinnisvarasektoriga 16% sisemajanduse kogutoodangust (SKPst). Ehitusvaldkond loob uusi töökohti, toetab majanduse jätkusuutlikku arengut ning selle kaudu on võimalik adresseerida regionaalseid, sotsiaalseid, kliima, kultuuripärandi ning energeetikaga seonduvaid väljakutseid 2 , mistõttu omab sektor valitsuse poliitikaloomes olulist rolli. Eesti ehitussektor on üldise majanduskasvu käigus viimastel aastatel kiirelt kasvanud – 2018. a umbes 3,2 miljardi euro suurune ehitusmaht ületas esmakordselt seni aktiivseima ehitusaasta, 2007. a, taseme. 2019. a ehitusmahud olid veelgi kõrgemad, kuid esialgse info kohaselt langesid 2020. aastal taas 2018. a tasemele.3 Samas vaevavad ehitussektorit erinevad probleemid ja väljakutsed, mis kokkuvõttes langetavad ehitussektori rahvusvahelist konkurentsivõimet, näiteks: • madal tootlikkus (Eesti ehitussektori tootlikkus on võrreldes EL keskmisega kaks korda madalam); • aeglane lisandväärtuse kasv; • vähene innovaatilisus; • protsesside läbipaistmatus ja killustatus; • tsüklilisus; • avaliku sektori ehitusinvesteeringute protsüklilisus (investeeringu mahtude kasv majanduskasvu faasis ning mahu vähenemine majanduslanguse faasis); • hoonete energiatarbe ja sektori CO₂ emissioonide arvestamise vähesus; • ehitussektori killustatus (valdavalt väikesed ettevõtted); • vähene koostöö sektoris; • oskustööjõu nappus ja teisalt oskustööjõu väärtustamine – st kuivõrd sektor ise väärtustab (sh töötasu vaates) väljaõppinud/vilunud spetsialiste võrreldes erialaste oskusteta töötajaga; • madal ekspordipotentsiaal; • jpm. Tänane projektipõhine lähenemine ehitussektoris toob kaasa väärtusahela killustatuse ning ehitise eluringi ülese vaate puudumise, olles suunatud eelkõige lepinguliste kohustuste täitmisele, mitte tasakaalustatud ruumilise terviklahenduse, täiendavate finantskasude või innovatsiooni kaasamisele 4 . Samal ajal on fookuse suunamine ehituse väärtusahelale kui tervikule üheks olulisemaks viisiks laiemast vaatest sektori efektiivsemaks muutmiseks ning teisalt ehitise eluea kogukulu vähendamiseks. Eelnimetatud väljakutsed on suurel määral tingitud välisest keskkonnast ja kolmandatest osapooltest (näiteks avalik sektor kui poliitikakujundaja ja tellija), samas tekitavad kitsaskohad omakorda uusi probleeme ehitatud keskkonnas (näiteks ühtse nägemuse puudumine kvaliteetse, sh keskkonna- ja tervisesäästliku elukeskkonna loomisel). 2019. aastal välja töötatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted5 ei ole praktikas juurdunud. Järelikult tuleb astuda konkreetseid samme, et mõistaksime, hindaksime ja 1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_majandusmoju_analuus.pdf 2 https://www.weforum.org/projects/future-of-construction 3 Allikas: Statistikaamet 4 Vrijhoef, R., Koskela, L. A Critical Review of Construction as a Project-based Industry: Identifying Paths Towards a Project-independent Approach to Construction. http://www.irbnet.de/daten/iconda/CIB6804.pdf 5 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted on aja- ja asjakohasus, otstarbekus, kohandatavus, säästlikkus ja tõhusus, kliimakohasus ja keskkonnasõbralikkus, ohutus ja tervislikkus, ligipääsetavus, sotsiaalne sidusus, mitmekesisus, eristatavus ja kohataju, pärandisõbralikkus ning esteetika: https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf 4 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 teeksime otsuseid ühtsetele väärtustele ja põhimõtetele tuginedes. Ka ruumiloome ekspertrühma tehtud analüüsi ja ettepanekuid ei ole täies ulatuses rakendama hakatud6. Selleks, et ehitussektori edasine areng Eestis oleks pidev ja konkurentsivõimeline ning ehitatud keskkond toetaks elanikkonna vajadusi ja huve, on oluline luua erinevate osapoolte vahel ühtne arusaam visioonist, mis oleks suunatud valdkonnaüleste eesmärkide saavutamisele. „Ehituse pikk vaade 2035“ on dokument, milles keskendutakse ehitusvaldkonna 7 parima arengu ja kvaliteetse ehitatud elukeskkonna kujundamiseks põhiprobleemide tuvastamisele ning valdkonna arenguks vajalike eesmärkide sõnastamisele. See on alus keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja erasektori ühiskondlikuks kokkuleppeks, koostööks ja õiguskeskkonna muutmiseks ning saab olla üheks sisendiks vastava strateegilise arengudokumendi koostamisel. „Ehituse pikk vaade 2035“ hõlmab endas seitset suurt sammu. Lähteküsimus on, kuidas luua kvaliteetsemat elukeskkonda, tagades ühtlasi tõhusama ehitusvaldkonna. Laiema mõju saavutamiseks ühiskonnale on vajalik esmalt määratleda avaliku sektori kui teenäitaja roll, mis ühelt poolt loob aluse struktuurseteks muutusteks, teisalt tagab erinevate osapoolte koostöö. Riigi kui poliitikakujundaja ning ühtlasi ka suurtellija ülesandeks on luua sektori muutusteks vajalik keskkond, mis on võimalik ainult läbi pikaajalise ja eesmärgistatud tegevuse. Seejuures toob strateegiline ehitussektori arendamine kaasa ka olulise mõju ühiskonnale laiemalt – ehitus kui horisontaalne majandusharu on aluseks kõigi teiste sektorite arengule. Ehitusvaldkonda ei saa vaadelda täiesti eraldiseisva majandusharuna. Esiteks on keeruline ehitusvaldkonda selgepiiriliselt määratleda, kuivõrd ehituse väärtusahel on väga lai ja ei piirdu üksnes ehitusvaldkonnale spetsialiseerunud ettevõtjatega. Näiteks maavarade, jäätmete, logistika, kinnisvara, tööstuse valdkonnad ja paljud teised on suures osas sõltuvad ehitustegevusest või panustavad sellesse, kuid vastavate tegevusalade ettevõtjaid ehitusvaldkonda ei liigitata. Teiseks on ehitusvaldkonnal sarnaseid jooni teiste majandusharudega, mis tähendab et problemaatika ning võimalikud majanduslikku edu ja kvaliteeti edendavad lahendused ei ole siin tingimata unikaalsed. Kahelda ei saa siiski selles, et ehitis on reeglina üks suuremaid investeeringuid paljude inimeste, ettevõtjate, riikide ja teiste võimalike omanike jaoks. Ehitamise tulemus jääb meie elukeskkonda ja ühiskonda kujundama aastakümneteks, - sadadeks või koguni -tuhandeteks, ületades sageli algupärase omaniku eluea. Vähese korduvuse tõttu ei saa paljud omanikud ennast ehitusinvesteeringute otsuste tegemisel pidada vilunuks, mille tõttu võivad parimad lahendused jääda rakendamata. Seetõttu on tõenäoline ja käesolevas dokumendis põhjendatud, et ehitusinvesteeringute oskuslikumaks korraldamiseks on palju kasutamata võimalusi. Ehitusvaldkonna protsesside suur arengupotentsiaal toob realiseerumisel kaasa oluliselt tõhusama majanduse ja kvaliteetsema elukeskkonna. Käesolevas dokumendis kajastatud probleemid ja lahendused võivad pakkuda eeskuju ka teiste majandussektorite analoogsete probleemide lahendamisele. Ehituse pika vaate analüüsidokumendi koostamise ja vastava uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (lühendatult RITA, kood 2014-2020.4.02.16-0025) raames. Projekti rahastati 60% ulatuses RITA tegevuse 2 raames Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 40% ulatuses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. Dokumendi kaanepildi autor on Rasmus Jurkatam. 6 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/ruumiloome_lopparuanne_.pdf 7 Ehitus käesolevas dokumendis hõlmab kõiki tavamõistes ehitamisena mõeldud tegevusi ning muid ehitusega otseselt seonduvaid tegevusi. Vaadeldakse ehitussektori laiemat määratlust ehk kogu sektori väärtusahelat. Lisaks pea- ja alltöövõtu ettevõtetele kuuluvad ehitussektorisse ka ehitussisendeid tootvad ja tarnivad ettevõtted (planeerijad, geodeedid, arhitektid, ehitusinsenerid, projekteerijad, ehitusmaterjalide tootjad, jms) ning ehituse kui lõpp-produkti müügiga ja kasutusega seotud osapooled (remonttööde tegijad, haldajad, hooldajad, hindajad, maaklerid, sisekujundajad jms). 5 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 2. EESTI EHITUSSEKTORI HETKEOLUKORD 2.1. EHITUSSEKTORI TUGEVUSED Ehitussektori väljakutsete lahendamise kõrval on võrdselt oluline tunnustada valdkonna positiivseid saavutusi ning arendada neid tugevusi edasi. Tervikuna on inimeste rahulolu eluruumide seisundiga kasvanud, mis on tingitud eeldatavasti ehituskvaliteedi paranemisest, aga ka kehtestatud ehitusstandarditest8. Keskmiselt on Eesti elanike rahulolu kümne aasta jooksul paranenud 10% võrra9. Esiletõstmist väärib elektrooniliste hangete läbiviimise võimekus - riigihangete protsess on avatud ja seda juhitakse kõikehõlmava e-hankeplatvormi kaudu. Riigihanked on läbipaistvad, konkurents tagatud, menetlus kiire ja kaebusi lahendatakse kiiresti. Elektroonilise hankesüsteemi juurutamine toob kaasa halduskoormuse kulude vähenemise. Riigihangete seadus võimaldab ja koguni soosib lisaks madalaima hinna kriteeriumile seada kvalitatiivseid, keskkonnaalaseid või sotsiaalseid hindamiskriteeriume, mis aitavad tagada parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse valiku.10 Riiklikest tellijatest Maanteeamet (alates 2021. a Transpordiamet) ja Riigi Kinnisvara AS on viinud läbi mitmeid edukaid kvaliteedikriteeriume arvestavaid hankeid ning ehitussektor hindab nende asutuste kompetentse. Siiski on rahvusvahelises võrdluses väärtus- ja koostööpõhiste hangete rakendamisel veel palju arenguruumi. Ehitussektori tootlikkus on viimaste aastate jooksul kiiresti kasvanud: aastast 2015 kuni aastani 2018 on Eesti ehitussektori tootlikkus kasvanud 35% (vt ptk 2.2.7), mis on märkimisväärne edenemine, jäädes siiski Euroopa keskmisele alla. Lisandväärtus on kasvanud eelkõige eriehitustööde valdkonnas, samuti arhitekti- ja inseneritegevustes, mille ekspordipotentsiaal on turunõudluse kõikumiste korral suurim11. Esiletõstmist väärib puitehituse edukas eksport, milles oleme Euroopas ülekaalukalt esimesel kohal. Eesti ehitussektori tugevustena on esile toodud targa maja lahenduste rakendamist, puitmajade ehitamise lahendusi, aga ka valdkonna kutsestandarditega kaetust (OSKA uuring). Riik koostöös ehitussektoriga on prioriteediks võtnud valdkonna digitaliseerimise (e-ehituse visioon, digitaalse kaksiku arendamine, ehitisregistri ja planeeringute menetluskeskkonna arendustööd jt) ning selles osas on jõudsalt edasi asututud. Hästi toimivad erialaliidud ja -klastrid. PIMA raport12 toob Eesti tugevusena välja jätkusuutliku investeerimise, mis on aidanud Eestil vähendada lünki nii avalikku infrastruktuuri juurdepääsule kui ka kvaliteedile. Eriliselt on täheldatud edenemist teede ja elektrienergia osas. Avalikus sektoris on tugev ja toimiv investeeringute korraldamise raamistik, mis on eelduseks investeeringute tõhusale juhtimisele. 2.2. ARENGUPROBLEEMID Eesti ehitussektori kirjeldamise juures on oluline välja tuua, millised probleemid tänasel päeval ehitussektoris esinevad. Järgnev loetelu koos põhjuste ning selgitustega on koostatud ehitussektorit puudutavate analüüside, strateegiate jm dokumentide analüüsi tulemusel (täpne dokumentide ülevaade on toodud kasutatud kirjanduse loetelus) ning seda on täiendatud intervjuude ning tööseminaride käigus valdkonna ekspertidelt saadud sisendiga. Peamised probleemid on: 1. Elukeskkonna pika vaate puudumine, 2. Pikaajalise ja kontratsüklilise ehitusinvesteeringute plaani puudumine, 8 Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 9 Eesti Statistika „Säästva arengu näitajad“ 2018 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/101072017001 11 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/02/OSKA-Ehitus-terviktekst.pdf 12 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigieelarve_majandus/estonia-pima-final-report.pdf 6 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 3. Targa tellija põhimõtete ja selle rakendamise puudumine, 4. Keskkonnasäästlikkuse ja tõhususe probleemid, 5. Ekspordi kasvu aeglustumine, 6. Vähene avatus innovatsioonile, 7. Madal tööviljakus (tootlikkus), 8. Ehitussektori halb maine. 2.2.1. ELUKESKKONNA PIKA VAATE PUUDUMINE Arvestades, et ruumiloomet ja ehitamist mõjutavad paljud erinevad erasektori ja riigi huvid ning eesmärgid, jagunevad osapoolte eesmärgid ja ülesanded ehitamise osas mitme erineva organisatsiooni sh valitsusasutuste ja nende allasutuste vahel. See teeb ehitusvaldkonna arengu ja innovatsiooni suunamise keeruliseks. Juhtivat rolli omab siin Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond, kuid olulised rollid on ka: energeetika, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö, infotehnoloogia, majandusarengu, ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna, maavarade, transpordi arengu ja investeeringute, teede- ja raudtee ning välisvahendite osakondadel. MKMi valitsemisalas annavad panuse ehitusvaldkonna koordineerimisele veel Tarbijakaitse Ja Tehnilise Järelevalve Amet, Sihtasutus KredEx ning Transpordiamet. MKM teeb oma ülesandeid täites tihedat koostööd Rahandusministeeriumiga ja Rahandusministeeriumi valitsemisalas asuvate Riigi Kinnisvara AS-i ning Statistikaametiga. Oluline roll on ka Justiitsministeeriumil, samuti Sotsiaalministeeriumil koos Terviseametiga. Ka Siseministeerium ning Päästeamet on olulisteks koostööpartneriteks. Üha enam saavad ehituses tähelepanu keskkonnaküsimused, kus kandvat rolli täidab Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas asuvad Keskkonnaamet ja Maa-amet. Kultuuriministeerium vastutab arhitektuuripoliitika ja kultuuripärandipoliitika eest, muinsuskaitseseadust rakendab Muinsuskaitseamet. Vähem oluline ei ole ka Haridus- ja Teadusministeeriumi roll haridussüsteemi korraldamisel, sh saab esile tuua Sihtasutust Kutsekoda, kes koordineerib ehitusvaldkonna kvalifikatsioonisüsteemi. Lisaks ministeeriumitele ning nende valitsemisala asutustele omavad olulist rolli ruumiotsuste tegemisel kohaliku omavalitsuse üksused (KOV). Planeeringutega seotud otsustest tuleneb ka teave Eesti ehitatud keskkonna arengutrendide kohta, mis on aluseks riikliku ehitus- ja elamupoliitika kujundamisel. Lisaks eelnimetatule toimub pidev koostöö valdkonna erialaliitude ning teiste katusorganisatsioonidega, nagu Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Puitmajaliit, Digitaalehituse klaster ja paljud teised. Valdkonna killustatus on loonud olukorra, kus erinevad ametkonnad on koostanud erinevaid elukeskkonna osade uuringuid, analüüse, arengukavasid ja strateegiaid, kuid terviklikku strateegiat koos tegevuskavaga ja elukeskkonna visiooniga loodud ei ole. Erinevad valdkondlikud arengukavad ei ole omavahel ka selgelt seostatud ja küsimus on eelkõige strateegiate elluviimiseks koostatud tegevuskavades tehtud kokkulepete selguses ja nendest kinnipidamises. Näiteks on ehitusvaldkonnal otsene seos teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavaga 13 , energiamajanduse arengukavaga (ENMAK) ning transpordi- ja liikuvuse arengukavaga. Ehitusvaldkonda kui sellist strateegilistes dokumentides tervikuna siiski käsitletud ei ole14 ning seega puudub tõhususe ja kvaliteedi probleemide eest vastutaja, kes tegeleks nimetatud kitsaskohtade lahendamisega. Sellise nö katusstrateegia rolli hakkab täitma „Eesti 2035“ 15 , mille loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks ning mis peaks andma ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning riigieelarve või eurorahade kasutamisele. Selle koostamise protsessis on ühena viiest 13 Ehitusvaldkonnaga seonduvad TAIE fookusvaldkondadest eelkõige digilahendused igas eluvaldkonnas, kohalike ressursside väärindamine ja nutikad ning kestlikud energialahendused. 14 Seosed riigi strateegilise planeerimisega on täpsemalt selgitatud peatükis 2.3.1 15 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 7 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Eesti riigi prioriteedist nimetatud vajadusi arvestavat, turvalist ja kvaliteetset elukeskkonda ning vajaliku muudatusena kirjeldatud ühiskonna vajadustele vastava ruumi ja taristu loomist läbi ruumi tervikliku ja kvaliteetse planeerimise ning uuendamise ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestades. See annab suuna, kuid muudatuseks oleks vaja konkreetsemat tegevuskava, kuidas eesmärke saavutada. Seda tänaseks loodud ei ole. Ruumilise planeerimise valdkonnas on oluliseks katusdokumendiks üleriigiline planeering Eesti 2030+ 16 koos oma tegevuskavaga, kuid täna puudub sellel dokumendil seos tegevuspõhise eelarve süsteemi ja avaliku sektori investeeringute kavandamisega. Üleriigilise planeeringu ülesanne on riigi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Sellega antakse suuniseid täpsemate planeeringute koostamiseks, et lahendada lokaalsel tasandil ruumiloome küsimusi. Koos ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kujundamiseks antavate tervikliku ja kvaliteetse keskkonna loomist ja säilitamist edendavate juhistega on see tõhus tööriist kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja elukeskkonna parendamise pika vaate juurutamisele. Sedakaudu leiavad need otsese väljundi järgmise tasandi planeeringutes ja on ehitustegevuse aluseks. 2020. aastal valitsusele esitatud ülevaatele tuginedes17 on valitsus Rahandusministeeriumile teinud ülesandeks 18 ettevalmistuste tegemise uue üleriigilise planeeringu koostamiseks. Ülevaate kohaselt koostati kehtiv üleriigiline planeering aastatel 2011-2012 nii valdkondlikku ekspertteadmist kaasates kui huvigruppidega üle Eesti aktiivselt koostööd tehes. Viimase kümne aastaga on nii tõusetunud kui ka täpsustunud mitmed küsimused, mis omavad tugevaid seoseid maakasutuse suunamisega. Tõenäosus, et järgmise viie aasta pärast üleriigilise planeeringu ülevaates sisalduks veel hulk uusi ellu viidud ruumilisi eesmärke ei ole suur, sest valdavas osas on planeering nt taristu objektide rajamise kontekstis ellu viidud või selle tegevuse lõpufaasis. Samuti on uued tõusetunud küsimused (kliima- ja keskkonnaeesmärkide uued sihid, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, kahanemisega kohanev planeerimine, elamumajanduse valdkonna väljakutsed, elurikkuse edendamine muutuva maakasutuse olukordades 19 jms) võimalik lahendada enam mitte tegevuskava täienduste kaudu vaid sisuliselt uue planeeringu ja selle tegevuskava koostamise käigus. Seega on vajalik lähiaastatel algust teha Eesti keskse ruumilise arengu dokumendi uuendamise protsessiga, mis osaliselt planeerimisseaduse kohaselt toimub läbi uue üleriigilise planeeringu koostamise, kuid ei ole suuremateks muudatusteks tõenäoliselt piisav. Paralleelselt ei ole juurdunud ühtne arusaam, mida peame silmas kvaliteetse elukeskkonna all ning millest lähtudes tuleks planeerida investeeringuid elukeskkonda. Seadused, mis ruumi mõjutavad, ei sätesta ruumiloome eesmärke, vaid piirduvad menetluste reguleerimise ja kitsaste valdkondlike eesmärkidega20. Vabariigi Valitsuse poolt 2019. a algatatud ruumiloome töörühma tulemusel sõnastati „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“21, mis on samm edasi elukeskkonna väärtuste kirjeldamisel. Kolmandaks saab välja tuua asjaolu, et ühise pikaajalise nägemuse ja kokkulepete puudumine valdkonnas tingib olukorra, kus ei arvestata ehitiste ja piirkondade tervikliku eluringi käsitlusega, mille mõiste ja käsitlus ei ole alati kõigile osapooltele ühtemoodi arusaadav. Tihtipeale tehakse otsused projekti- ja etapipõhiselt, vajaduspõhine koostöö eluringi üleselt ei toimi, sest tegevused on ajaliselt, rahaliselt ja õigusraamistikust tulenevalt piiratud. Kui põhirõhk asetatakse iga üksiku protsessi võimalikult vähekulukasse ja tõhusasse läbimisse, siis jääb käsitlemata pikaajalise kasu perspektiiv. Puudulik töö kavandamise etapis ja sellest tulenev otsuste muutumine järgmistes etappides reeglina vähendab ehitise lõppkvaliteeti, pikendab valmimise aega, ei ole kasutusfaasis optimaalne ja osutub kokkuvõttes kulukamaks. Tervikliku eluringi vaate puhul avardub tähelepanu üksikute ehitiste konkreetsetelt omadustelt või protsessidelt laiemaks, hõlmates ehitiste funktsionaalsust ühtsete kvaliteetse elukeskkonna komponentidena. Sellise fookusega selguvad võimalused, mis annavad pikaajalist 16 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering 17 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/yrp_ylevaade_2020.pdf 18 https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT00212172?open 19 Ehitusvaldkond sõltub loodusest ja selle hüvedest, seega on ehitatud keskkonna jätkusuutliku eluringi vaates oluline elurikkuse säilitamine ja edendamine. Vt ka EL elurikkuse strateegia aastani 2030. 20 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/ruumiloome_lopparuanne_.pdf 21 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf 8 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 kokkuhoidu, on tervist säästvad, kasutatavad kohandusteta kõigile ühiskonnagruppidele 22 ning tänu tõhususele ja pikaajalisusele vähendavad looduskeskkonda paisatavaid heitmeid. Joonis 1. Elukeskkonna pika vaate puudumise põhjused 2.2.2. PIKAAJALISE JA KONTRATSÜKLILISE EHITUSINVESTEERINGUTE PLAANI PUUDUMINE Eesti ehitus- ja kinnisvaraturu senise toimimise üks probleem on olnud avaliku sektori protsüklilised ehk majandustsüklit võimendavad kapitaliinvesteeringud, mis on toonud kaasa majanduse ülekuumenemise ehk veelgi jõulisema tsükli tõusufaasi ning järsema langusfaasi, kui see oleks olnud ilma avaliku sektori sekkumiseta. Riigieelarve maht sõltub majanduse hetkeseisust, majanduse kasvu või languse prognoosist ning majandustsükli hinnangust. Majanduslanguse faasis laekub riigile vähem makse, mis tähendab, et riik peab sellise prognoosi juures leidma eelarves kokkuhoiukohti. Üheks kasutatavaks meetmeks on investeeringute edasilükkamine, mis omakorda vähendab riigipoolseid tellimusi ja langusfaas süveneb ehitussektoris veelgi. Majandustõusu tsüklis lisab riik investeeringuid ehitussektorisse ja tekib täiendav võimendusefekt – hinnad tõusevad, kvaliteet langeb, tööjõust jääb puudu. Kriitilise tähtsusega on majandustsükli suuna õige tabamine ehk prognoosimise täpsus ning nendega arvestamine. Oluline on märgata, millal tsükli suund muutub ning reageerida sellele ettevaatavalt ja kontratsükliliselt, pehmendades seeläbi järske tõuse ja languseid. Kindlasti on pikaajalise investeeringute kava puudumine seotud elukeskkonna tervikliku pika vaate puudumisega (vt täpsemalt ptk 3.2.1.). Riiklikult investeeritakse üksikutesse projektidesse, puudub otsene seos planeerimis- ja investeerimisotsuste vahel. Riiklikel hankijatel on pikaajalised hankeplaanid olemas, kuid see on pigem erand, selline praktika on ühtlustamata ja ei ole riigis laiemalt juurdunud. Ehituse puhul on lähtutud pigem objekti kasutusvaldkonnast kui elukeskkonna terviku loomisest. See tähendab, et planeerimine ei lähtu ühiskonnast tervikuna, alati ei arvestata kahaneva rahvastiku tingimustega ja muude regionaalsete arengutega. Ettevõtjatel puudub tulenevalt lepingutega kaetud perioodi lühidusest piisav kindlustunne. Riigieelarve strateegia koostatakse neljaks aastaks, halvemal juhul lisatakse investeeringuid iga-aastase eelarveprotsessi raames, see tähendab, et pikemaajalisemat investeeringute kavandamist riiklikul tasemel ei ole. Poliitilised (üksik)otsused ei pruugi toetada parimaid 22 Koondmõistena kasutatakse „kaasav disasin“, vt juhend „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“: https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine_loomine.pdf 9 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 lahendusi, mida tegelikult tervikliku elukeskkonna arendamiseks vaja oleks ning mis oleksid ehitussektorit edendavad. 2019. a juunis avaldatud rahvusvahelise valuutafondi (IMF) avaliku sektori investeeringute analüüsis PIMA23 tuuakse välja, et finantsiliselt juhib Eesti riik oma investeeringuid hästi, kuid parandamist vajab investeeringute pikaajaline planeerimine, valik, hindamine ja järelevalve. Puudub ka keskne ülevaade avaliku sektori investeeringutest ehk nende aja- ja rahakavas püsimisest arendusprotsessi jooksul. Pika visiooni puudumine takistab riigi konkurentsivõime arengut. Joonis 2. Pikaajalise ehitusinvesteeringute plaani puudumine 2.2.3. TARGA TELLIJA PÕHIMÕTETE JA SELLE RAKENDAMISE PUUDUMINE Targa tellija põhimõte tähendab tellimisel piisava kompetentsuse ja teadmiste rakendamist, oskust näha tervikpilti ette ning kaardistada ja maandada riskid, mis ehitamisega kaasas käivad. Kvaliteetne ehitis või rajatis algab pädevast planeerimisest ja lähteülesandest, põhjalikest uuringutest ning korralikust projektist. Tark tellija kasutab väärtuspõhiseid-, koostöö- ja innovatsioonihankeid. Kui IT valdkonnas on õpitud väärtuspõhiselt teenuseid ostma, siis ehituses on ikka ainsaks kriteeriumiks madalaim hind, mis ei ole kooskõlas seaduse mõtte ja nõuetega. Tegemist on halva praktikaga, mis omakorda pärsib innovatsiooni ning kvaliteetsete lahenduste väljatöötamist. Koonerdamine ja kiirustamine ehitamise algfaasides toovad paratamatult kaasa ajamahukad vaidlused ning suured lisakulud. Liiga lühikene kavandamisperiood (st projekteerimist ettevalmistavad tööd, sh planeerimine, eeltööd, analüüsid) ehitusprojektide teostamisel, mis kandub kumulatiivselt edasi hilisematesse, nii ehitamis- kui ka kasutamisfaasi, mõjutab oluliselt seal tegutsevate ettevõtete lisandväärtust ja tootlikkust. Esineb ka ebamõistlike tähtaegade seadmist pakkumiste esitamisele ja ehitusele, ei mõelda piisavalt põhjalikult 23https://www.rahandusministeerium.ee/et/avaliku-sektori-investeeringute-planeerimise-ja-labiviimise-tohustamine 10 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 protsesse läbi, ei ole aega innovaatiliste lahenduste leidmiseks, tähtaegadest ei suudeta kinni pidada (vt ka peatükis 2.2.7 kirjeldatud ettevõtte töökorralduse probleeme). Samuti rakendatakse üsna palju delegeerimist ja mitmekihilist ning madalaima hinna põhist allhankimist, mis hajutab vastutust. Tekib olukord, kus terviku eest ei vastuta enam keegi. Eestis ei ole veel kasutusele võetud koostööl põhinevaid hankemudeleid (näiteks alliansshanked). Riik ja avalik sektor ei ole sageli targa tellimise eestvedajaks ja eeskujuks. Eeskujulikud praktikad on osaliselt välja kujunenud kompetentsikeskustes sh RKAS (avaliku sektori hoonestatud kinnisvara osas) ja Transpordiamet (infrastruktuuri osas). Kaaluda saaks ka nende kompetentsi laiemat kasutust näiteks KOV-de toetamisel, sest väljaspool keskusi on hangete kvaliteet sektori hinnangul pigem madal. Ühelt poolt on selle põhjuseks eelnevalt kirjeldatud pika perspektiivi ning pikaajalise investeeringute kava puudumine. Projektipõhine lähenemine ja poliitilised üksikotsused investeeringute tegemisel ei pruugi toetada parimaid lahendusi, mida tegelikult tervikliku elukeskkonna arendamiseks vaja oleks ning mille tulemusel kujuneks avalikust sektorist teenäitaja targa tellimise osas. Samuti ei ole riigi tasandil rakendatud piisavalt ruumiharidusega spetsialiste, et elukeskkonna parendamise eesmärki täita ja ruumiloome seisukohast pädevate otsuste langetamist tagada.24 Ehitussektoris on tellijaks nii erasektori kui ka avaliku sektori organisatsioonid. Targa tellija probleemi süvendab vajadustele mittevastav koolitatud spetsialistide hulk. Teatud kõrghariduse omandanud spetsialiste vajab juurde võrdselt nii avalik- kui erasektor, teiste spetsialistide puhul astub igal aastal sektorisse liialt palju inimesi. Spetsialistide puudumist võimendab ühelt poolt kõrghariduse erialadel õppijate väike arv ja suur väljalangevus, st ei ole piisavalt lõpetajaid, kes tuleksid ehitusvaldkonda tööle. Selle põhjuseid saab otsida asjaolust, et ehituserialad ei suuda konkureerida populaarsemate erialadega (nt IT). Teisalt sõltub koolis õppimine valdkonna tsüklitest - majanduslanguse ajal on aega koolis käia ja õppida, majandustõusu ajal palgatakse koolipingist õpilased juba tööle ja nii jääb kooliskäimine pooleli. Vaja oleks enamat koostööd arhitektide ja inseneride vahel, et tekiks ühesugune väärtussüsteem ja eesmärgid. Kõigile ruumiga tegelevatele erialadele, sh inseneridele tuleb tutvustada rohkem strateegilist planeerimist ja linnaplaneerimist, ehitamise ja planeerimise seoseid ning mõjusid ühiskonnale, keskkonnale jms. Praegu paraku väga sageli üksteist ei mõisteta ja koostöö kvaliteet kannatab. Ka ruumilise planeerimise rohelises raamatus25 adresseeritakse koolituse vajadust, tuues välja: • edendada planeerijaharidust (tasemeõpe, täiendõpe), et kindlustada asjatundlike planeerimis- ametnike ja planeerimiskonsultantide juurdekasv ning olemasolevate pädevus; • pidev koolitus- ja teavitustegevus nii planeerijatele, otsustajatele, planeeringute koostamises osalejatele kui ka laiemale avalikkusele. Ehitusvaldkonnaga seotud erialadel (mitte ainult arhitekti- ja planeerijahariduses, vaid näiteks ka ehitusinseneriõppes) tuleks edendada teadmisi kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest (sh näiteks kaasav disain). Ühtne arusaam elukeskkonna loomise eesmärkidest võimaldab leevendada erinevate huvide kokkupõrkeid ehitatud keskkonna loomisel. Lisaks kõrghariduses õppijate vähesele arvule ja väljalangevusele toodi analüüsi käigus läbiviidud seminaride ja arutelude käigus probleemina esile, et erialadel pakutav õpe ei ole piisavalt praktiline ja ajaga kaasakäiv. Selle põhjustena saab välja tuua, et õppekavade koostamisse ei kaasata piisavalt ettevõtjaid (kuigi neid kaasatakse kvalifikatsiooninõuete ehk kutsestandardi koostamise etapis), praktika ei ole alati kohustuslik või häid praktikakohti on raske leida ning ettevõtted ise ei tee piisavalt TAI koostööd haridusasutustega, millest haridusasutused saaksid ka ise õppida ja seda teadmist edasi õpetada. Ehitussektori nõrkuseks on juhtimisteadmisi omavate projektijuhtide puudumine. Ülikoolides tuleks ehitusvaldkonna õppekavu koostades pöörata suuremat tähelepanu juhtimis- ja koostööoskuste õpetamisele. Vähest koolitatud spetsialistide arvu avalikus sektoris aitaks parandada see, kui ehitusvaldkonna kutsetaseme säilitamisel arvestataks töökogemuse hulka asjakohane erialane kogemus avalikus sektoris. Hetkel peab kutsetaset hoida tahtev avaliku sektori töötaja selleks tööd tegema ka 24 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/ruumiloome_lopparuanne_.pdf 25 https://planeerimine.ee/static/sites/2/ruumilise-planeerimise-roheline-raamat.pdf 11 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 erasektoris. Avalikus sektoris omandatud kogemust tuleks kutsetaseme säilitamiseks arvestada mitmetel erialadel nagu näiteks arhitektid, maastikuarhitektid, planeerijad, ehitusspetsialistid ja -insenerid. Oskustööliste tasemel on kutsestandardid olemas, aga kutsetunnistusega töölisi (peaaegu) ei ole. Ehitamise ärimudel, kus projektijuhtimisfirma palkab alltöövõtjad ehitustööd tegema, ei soosi kutsekvalifikatsiooni tõendamist: • peatöövõtja või projektijuhtimisettevõte ei taha, et oleks täiendavaid nõudmisi (näiteks, et kõikidel ehitustöölistel peab olema kutsetunnistusega tõendatud kutseoskus), mis takistab tal vabalt valida ja vahetada alltöövõtjat; • peatöövõtjal, kellel oleks koolitamiseks ressurss, pole huvitatud oskustööliste koolitusest, kuna tal endal pole töölisi palgal; • alltöövõtja, kes elab sageli peost suhu ilma arenguvõimaluseta, ei saa endale koolitust lubada, kuna pole selleks ressurssi (raha, aeg) ja kardab ka töötajate lahkumist. Sisulise kvaliteedi tagamiseks on vaja kutseoskustega ehitustöölisi (mida tõendab kutsetunnistus). Ka täiendkoolituste arv ei vasta analüüsi aruteludes osalenute hinnangul turu tegelikule nõudlusele ja vajadusele. Samas võib suure voolavuse ning tihedate töögraafikute tõttu olla ettevõtete juhtidel vähe motivatsiooni töötajaid koolitada. Koolitusele tehtavad kulud ei tasu ennast lihtsalt ära. Ettevõtted on väikesed ning puuduvad vajalikud ressursid. Oskustööjõu ebapiisavuse juures tuleks täheldada ettevõtete senist praktikat inimeste väärtustamisel. Kuivõrd sektor ise väärtustab (sh töötasu mõttes) väljaõppinud/vilunud spetsialisti võrreldes erialaste oskusteta töötajaga? Siin tekib mõnes mõttes nn surnud ring - ettevõtted võiksid ju palku tõsta, aga see tähendab, et teenuste ja toodete hinnad peavad tõusma, milleks peab tellijal valmisolek olema. Joonis 3. Targa tellija põhimõtete ja selle rakendamise puudumise põhjused 12 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 2.2.4. KESKKONNA- JA TERVISESÄÄSTLIKKUSE PROBLEEMID Keskkonnasäästlikkuse põhimõtete rakendamist tuleb üksiketappide asemel vaadelda ehituse eluringi üleselt. See tähendab, et neid põhimõtteid tuleb teadvustada kõikide ehitusala tegevuste juures - nii lähtetingimuste koostamisel, planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel, kasutamisel kui lammutamisel/renoveerimisel ja ehitusmaterjalide, -toodete käitlemisel. Eesti ehitusvaldkond on killustatud, see hõlmab väga erinevaid tegevusvaldkondi – arhitektid, ehitajad, konsultandid ja insenerid, spetsialiseerunud allhankijad. See tähendab, et teadlikke ja vastutustundlikke otsuseid tuleb teha kõikides etappides ja kõigi osapoolte poolt. Samas, mida hilisemas etapis on tehtud otsus, seda väiksema mõjuga see olla saab või siis seda kulukam ja keskkonnale kahjulikum see on. Kõige odavam ja keskkonnasäästlikum on teha õiged otsused tellimise lähtetingimuste koostamise faasis. Keskkonnasäästlikkus ei ole ainult tellija mure vaid ka pakkuja oma, kes peaks saavutama kokkuhoiu tootmisprotsessis või teenuse osutamisel. Järjest suurenev tähelepanu nt CO2 emissiooni vähendamisele tootmises muutub aina määravamaks, kui soovitakse konkureerida nii siseriiklikult kui ka välisturgudel26. Kuna 50% loodusressurssidest suundub ehitusse, siis ringmajanduse põhimõtete vähene ja killustatud vaade ehitussektoris teeb globaalse säästliku ressursikasutuse sisuliselt võimatuks. Hoonetes kulub Euroopa Liidus keskmiselt 40% kogu energia lõpptarbimisest, Eestis on see näitaja 50%. Vanad hooned on energiakulukad ja nende ehitamise ajal ei kehtinud energiatõhususe ja sisekliima nõuded. Paljusid selliseid hooneid ei ole renoveeritud ning viidud vastavusse kehtivate nõuetega. Võib väita, et olemasoleva elamufondi energiakasutuse vähendamisega tegelemine ei ole süstemaatiline ja planeeritud, puuduvad ülevaated rekonstrueerimist ja renoveerimist vajavatest objektidest, mis takistab nende valdkondade edasiste tegevuste planeerimist. Osalt on see tingitud asjaolust, et sellised andmed ei ole koondatud, infosüsteemid ei ühildu omavahel. Kaasaegse ehitustegevuse suund on liikuda avatud ehitusplatsilt üha enam tehastesse. See avaldab positiivset mõju ka keskkonnasäästlikkusele, aidates eelnimetatud probleeme tõhusamalt lahendada. Eestis avaldub see hetkel tugeva puitmajade ehituse klastrina, kuid ehitussektori tootlikkuse kasvu silmas pidades on oluline, et tehaseline tootmine laieneks jõulisemalt ka teistesse ehitusvaldkondadesse. Joonis 4. Keskkonna- ja tervisesäästlikkuse probleemide põhjused Lisaks on oluline silmas pidada, et ühiskonna kasu ja kogukulu mõttes on sageli säästlikum tihendada asumeid ja kohandada vanu väärtuslikke maju linna tuumikalal (isegi kui neid ei saa viia vastavusse kõrgeimate energiasäästlikkuse nõuetega), selle asemel et ehitada tõhusaid uusi hooneid linna südamest 26 Vt ka Euroopa Komisjoni teatis: Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks: https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2020/ET/COM-2020-562-F1-ET-MAIN-PART-1.PDF 13 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 kaugemale, kus puudub säästliku ühistranspordi võimalus. Autostumise vähendamine on keskkonna- ja ka tervisesäästlikkuse aspektist väga oluline faktor. Tervisesäästlikkus kvaliteetse elukeskkonna aluspõhimõttena seab põhimõttelisi eeltingimusi ehitise kavandamisele. Ehitatud keskkonnal on oluline mõju inimeste tervisele, produktiivsusele ja laiemale heaolule. 2017. a avaldati valdkonna teadusuuringuid kokkuvõttev analüüs „Tervisliku hoone 9 põhialust“, mille kohaselt kuuluvad nende põhialuste hulka ventilatsioon, müra, valgustus, õhukvaliteet, soojuslik mugavus, niiskus, tolm ja kahjurid, joogivee kvaliteet ja ohutus ning turvalisus (koondtermin sisekliima). Kahtlemata tuleneb tervisesäästlikkus ka kaasava disaini ja ligipääsetavate lahenduste rakendamisest. Võimalikult paljudele inimestele ligipääsetavad objektid tagavad elukeskkonna pikaajalise jätkusuutlikkuse, kuna sellist elukeskkonda ei ole tulevikus inimeste muutunud vajadustele vaja oluliselt kohandada. Probleemid on üldjuhul tingitud ebapiisavast ehituse, projekteerimise või planeerimise ettevalmistusest ja tööde läbiviimisest. Kõigi nende teguritega arvestamine nõuab palju ekspertteadmisi ja seega tuleks protsesside parendamise juures tervise aspekti igakülgselt arvestada. 2.2.5. EKSPORDI KASVU AEGLUSTUMINE Empiirilistes uuringutes on leitud, et tootlikumad on need ettevõtted, mis ekspordivad ja omavad rahvusvahelist või globaalset tegevushaaret ning eksportivate ettevõtete seas on omakorda tootlikumad need ettevõtted, mis ekspordivad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid 27 . Üheks olulisemaks laiapõhise ekspordi kasvu takistavaks asjaoluks Eesti ehitussektoris on ettevõtte suurus. Eesti ehitusvaldkonna ettevõtted on pigem väikesed, neil on raskem leida nii rahalist kui ka inimressurssi välisturgudele sisenemiseks. Väikestel ettevõtetel on kitsas kontaktvõrgustik välismaal ja vähesed rahvusvahelised kogemused. Väikestel ettevõtetel on ka väikesed tootmismahud, mis teevad konkureerimise suurtel turgudel keeruliseks. Kuigi väikeettevõtted võivad oma paindlikkuse tõttu olla spetsiifiliste teenuste pakkumisel edukad, ei jõua selline edu valdkonna laiema ekspordivõimeni. Lisaks takistavad välisturul tegutsemist kohalik bürokraatia, erinev ärikultuur ja -tavad, info saamine turu, töölepingute, töötingimuste, sihtriigi õigusaktide ja maksusüsteemi kohta ning töötajate kvalifikatsioonile esitatavad nõuded. Esineb varjatud protektsionismipoliitikat (nt välismaised ettevõtted võidavad neid hankeid, mille täitmisest kohalikud ettevõtted on vähem huvitatud). Ekspordi arengu väljakutsena saab nimetada ka sertifitseerimise (CE-märgiseks vajalikud dokumendid, mis eeldab tootearendust ja uuringuid, mida tehakse vähe) ning energiatõhususe ja CO2 heitmete nõudeid. Näiteks ei ole ilma keskkonnadeklaratsioonita või vastava katseta või arvutuseta võimalik lähiaastatel Euroopa Liidu turul Eesti ehitusmaterjalide tootjatel oma tooteid müüa. Ekspordi takistustena saab loetleda ka järgmiseid asjaolusid: tootmise vähene automatiseeritus, digilahenduste vähene kasutamine, kaasaegse tootmistehnoloogia soetamise kõrge hind ja toormaterjali kallidus, mis põhjustavad kõik kõrgema toote omahinna ja teevad konkureerimise seeläbi keerulisemaks. 27 https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2017/09/Uuringuaruanne_Tootlikkus_ja_investeeringud_30052018.pdf 14 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Joonis 5. Ekspordi kasvu aeglustumise põhjused 2.2.6. VÄHENE AVATUS INNOVATSIOONILE Innovatsiooni pärsib nii elukeskkonna arendamise kui ka valdkonna ebastabiilsus. Kuna valdav on projektipõhine lähenemine, siis puudub pikaajaline planeerimine, mis seda ebastabiilsust tasakaalustaks. Pikaajalise plaani ja investeeringute kava ning pikaajaliste lepingute olemasolu seotuna juba toimiva ruumilise planeerimise süsteemiga annaks ettevõtjatele kindlustunnet, mis tõstaks valmisolekut innovatsiooni investeerida. Samas investeeritakse riiklikult üksikutesse projektidesse ja nii puudub ettevõtjatel tulenevalt lepingutega kaetud perioodi lühidusest soov teha järjepidevaid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Väheste korduste tõttu on innovatsiooni tasuvus väiksem ja pikaajalisem, kui see oleks suurte ja korduvate projektide puhul. Madal innovatsioonitase toob tõenäoliselt kaasa madalama kvaliteediga investeeringud, sealhulgas jätkusuutmatu ehitatud keskkonna, milles ei juhinduta kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest. Tugeva konkurentsi tingimustes ei ole tavapärase äritegevuse ja nn „elus püsimise protsessis“ ettevõtetel jõudu innovatsiooniks. Tegu on mõnes mõttes surnud ringiga, sest vähene innovatsioon ei soodusta arengut ja see omakorda ei too kasumit juurde. Ettevõtetel puudub sisuline innovatsiooni toetav koostöö ehituse erinevate osapoolte (tellija, arhitekt, insener, ehitaja, haldaja, lõppkasutaja) vahel, mis on eelduseks ehitise eluringi kulude optimeerimisel. Eesti ehitusvaldkonna ettevõtted on pigem väikesed ja tegutsevad eelkõige koduturul. Väikestel ettevõtetel on vähene valmisolek ja võimalused (sh nii rahalised kui inimressursist tulenevad) innovaatilisteks investeeringuteks ning madal ekspordivõimekus. Tihti on ettevõtluses liiga palju töövõtutasandeid, mis muudab innovatsiooni rakendamise kohmakaks. Samuti ei tehta piisavat koostööd teiste valdkondadega tehniliste lahenduste ülevõtmiseks või ideede ammutamiseks. Ka koostöö ülikoolide ja teiste teadusarenduskeskustega on vähene. Teadmussiirde teema on üks EASi peamisi ülesandeid, samas vastavad meetmed pole alati olnud piisavalt atraktiivsed ettevõtetele või neid pole leitud. Ülikoolide ja teiste teadusarendusasutuste teadlaste kaasamine ehitusvaldkonna rakendusuuringute projektidesse pole ettevõtete poolt eesmärgiks seatud. Üks innovatsiooni arengut 15 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 takistav tegur on laborite puudumine 28 (näiteks ohtlike ainete sisalduse määramiseks) ning laborite mittevastavus ehitussektori praktikast tulenevatele nõuetele. Probleem jaguneb kolmeks – ühelt poolt kas vajalik labor puudub üldse või siis ei vasta olemasolev labor praktikast tulenevatele nõuetele (nt on labor oma mõõtmetelt liiga väike, et teatud esemeid sinna mõõtmiseks ja testimiseks viia) või on turg sellise labori loomiseks liiga väike ja see ei tasu ennast lihtsalt ära. Viimasel juhul võiks riik kaaluda toetusmeetmeid, et ettevõtted saaksid parema juurdepääsu välisriikide laboritele, kus testimiste läbiviimine on kulukas. Vähese innovatsiooni taga võib näha traditsioonilisi töövõtumeetodeid suunatuna pigem üksikute probleemide lahendamisele kui suurepärase lõppeesmärgi saavutamisele, sh ei soodustata Lean construction 29 (timmitud ehitus) põhimõtete ning alliansshangete 30 rakendamist. Traditsioonidest, harjumustest ning info puudumisest tingituna ei rakendata piisavalt ehitise infomudelil põhinevat ehitist kui tervikut hõlmavat projekteerimisfilosoofiat (BIM31). Riigihangetes on väärtus- ja koostööpõhisete hangete osakaal võrreldes teiste riikidega madal. 32 Riigihangetes arvestatakse vähe pikaajalist kasu ning head tulemust – edukad pakkumused määrab reeglina üksnes madalaim hind. Valdavalt hinnakomponendile keskendumise üks peamiseid põhjuseid on sektori hinnangul hangete vaidlustamise aspekt, st madalama hinna kriteeriumi domineerimisel on vaidlustamise oht oluliselt väiksem. Samas esineb valdavalt hinnakomponendile keskendumist ka erasektori ostude puhul, seega ei ole probleem ainult avaliku sektori põhine. Hinnakomponendile keskendumisega saab põhjendada ettevõtete vähest huvi teadmuspõhise ehitamise ning arendustegevuste vastu, sest innovaatilised lahendused võivad olla kavandamise ja ehitamise faasis kallimad võrreldes tavapäraste traditsiooniliste lahendustega, samas ehitise eluringi tervikvaates majanduslikult soodsamad. Sel põhjusel peaks eelkõige avalik sektor näitama eeskuju madalaima hinna kõrval koostöö- ja kvaliteedikriteeriumite tähtsustamisega, et maksimeerida võimalikku kasu kogu ehitise elueas. 28https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_majandusmoju_analuus_uuendatud.pdf 29 ehituskorralduse filosoofia eesmärgiga ressursside ratsionaalsele kasutamisele ning raiskamise vähendamisele (https://www.rkas.ee/sites/default/files/public-uploaded-files/juhendid/IPD%20juhendmaterjal.pdf) 30 projektijuhtimise korraldus, mille puhul on töövõtu aluseks üks põhipartnereid ühendav leping, millega on tagatud lepinguosaliste võimalikult varajane sidumine projektiga ning solidaarne riskide eest vastutus (https://www.rkas.ee/sites/default/files/public-uploaded- files/juhendid/IPD%20juhendmaterjal.pdf) 31 EVS 932:2017 standardi järgi :“Ehituse või selle osa füüsiliste ja funktsionaalsete omaduste kolmemõõtmeline digitaalne esitlus, mis võib sisaldada ka infot ehitise elementide tootja, maksumuse jms kohta.“ https://www.evs.ee/tooted/evs-932-2017 32https://ec.europa.eu/internal_market/scoreboard/performance_per_policy_area/public_procurement/index_en.htm 16 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Joonis 6. Vähese innovatsiooni põhjused Ehitussektori lisandväärtust loova arengu vältimatuks eelduseks on väga heade, omavahel suhtlevate ja seotud ning ristkasutuses olevate avaandmetel põhinevate andmebaaside olemasolu. Sellisel juhul saavad õppivad masinad ja algoritmid tulla appi ning aidata kavandada ja ehitada meie kõigi jaoks paremat ehitatud keskkonda ning seda edaspidi ka paremini korras hoida. Samas nendime Eestis pigem vähest digitehnoloogiliste uuenduste juurutamist, et muuta ehitusprotsessi sujuvamaks, minimeerida ehitusvigu, vähendada kulusid ja suurendada keskkonna- ning tervisesäästlikkust. 33 Vähese innovatsiooni põhjusena saab nimetada ka kvalifitseeritud tööjõu puudust. Töötajate teadmised ja oskused ei võimalda sageli uudsete meetodite, tehnoloogiate ja kontseptsioonide kasutuselevõtmist. Spetsialistide ettevalmistus on ebapiisav innovatsiooni väljatöötamiseks ja/või juurutamiseks ning innovatsiooni juhtimiseks. Kvalifitseeritud tööjõu probleeme põhjustavad eelnevalt kirjeldatud väljaõppe, erialase kõrghariduse aga ka sektori maine küsimused. 33https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_majandusmoju_analuus_uuendatud.pdf 17 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 2.2.7. MADAL TÖÖVILJAKUS (TOOTLIKKUS) Ehitussektori madal tootlikkus pärsib SKP kasvu, seades seeläbi ohtu ka muude majandusvaldkondade edukuse ning kokkuvõttes langetab ehitussektori rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ehitussektor võimaldab läbi kvaliteetse teenuse luua hüvesid ka kõikidel teistel majandusvaldkondadel ning ühiskonnal tervikuna, kujundades nende töö- ja elukohtades tingimused, mis aitavad tõsta töötajate tööviljakust ning soodustada seeläbi majanduskasvu ning ühiskonna heaolu suurenemist. Eesti ehitussektori tööviljakus on võrreldes EL keskmisega kaks korda madalam. Eesti ehitussektori tootlikkus on küll läbi teinud tugeva kasvu, kuid jääb jätkuvalt ELi keskmisele alla – 2014. aastal oli Eesti ehitussektori tootlikkus 25 900 eurot töötaja kohta 34 samal ajal kui ELi keskmine oli 50 200 eurot töötaja kohta 35 . 2017. aastaks oli Eesti ehitussektori tootlikkus töötaja kohta kasvanud 29 500 euroni 36 , kuid jäi siiski ELi keskmisest hinnanguliselt kaks korda väiksemaks. Tuleb arvestada, et käesoleva dokumendi kontekstis vaadeldakse tootlikkust ja tööviljakust ühetähenduslikena. Väärtused arvutatakse lisandväärtuse ja töötajate arvu jagatisena, milles lisandväärtus koosneb ärikasumist, tööjõukuludest ja kulumist. Ehitusvaldkonnas sisaldub valdav osa lisandväärtusest just tööjõukuludes. Seega tuleb andmete võrdluses arvestada, et tootlikkuse taset määrab suuresti palgatase, aga ka põhivarasse investeeritud vahendid (näiteks uued masinad ja seadmed) ja kasumlikkus. Kindlasti sõltuvad need tegurid piirkonna üldisest elatustasemest ja kunstlikud muudatused võivad tekitada struktuurseid probleeme. Näiteks järsult tõusvate ehitusmahtude tingimustes võib ehitusvaldkonna lihttööjõu palk tõusta ebaproportsionaalselt kõrgele, mis võib vähendada teiste sektorite konkurentsivõimet tööjõuturul. Siiski lähtume käesolevas dokumendis eeldusest, et tootlikkuse tõus saab toimuda eelkõige läbi iga inimese tõhusama töö. Ehitusvaldkond peab vähendama sõltuvust lihttööjõust ning looma selle asemele teadmuspõhiseid kõrgepalgalisi töökohti. Näiteks ligi pooled töökohad ehitussektoris on automatiseeritavad 37 . Lisandväärtuse suurenemisest tuleneva tootlikkuse tõusu eelduseks võivad olla suuremad ehituse ja ettevalmistamise kulud, kuid saavutades pikaajalise rahalise ja kvaliteedivõidu ehitise omanikule, kasutajale ja ühiskonnale. Seetõttu peaks eelkõige avalike hangete puhul olema teravamalt tõstatatud küsimus, kas maksumaksja raha eest tellida rohkem ehitisi või paremaid ehitisi. Sageli ei pea eelistama üht teisele, vaid saavutama eluringi kulusid ja kasutusväärtust tähtsustava kompromissi. Pikajaliste kasude fookus võiks olla eeskujuks ka eraomanikele. Madalat tööviljakust põhjustab ehitussektori vähene avatus innovatsioonile, sh tehnoloogilisele innovatsioonile, ning erinevate kaasaegsete digilahenduste juurutamisele ning selle abil kaasaegsete töövõtete ja töökorralduse väljaarendamisele. Lisandväärtust loovasse arendustegevusse panustamine ja innovaatiliste tehnoloogiate rakendamine on vähene. Vähese innovatsiooni probleeme ja põhjuseid on analüüsitud peatükis 2.2.6. Tööviljakust pärsib ka ettevõtete ebatõhus töökorraldus. Ettevõtete töökultuuri kujundamine ja protsesside juhtimine on sageli korraldatud raiskavate ärimudelitega, kasutatakse väheefektiivseid traditsioonilisi töövõtumeetodeid ja lepinguvorme. Planeerimis-, hanke- ja projekteerimisprotsessid on sageli liiga lühikesed, samas kipub platsil ehitustegevus tähtaegadest üle minema, mis vähendab tootlikkust. Tihti jäetakse nn eeltööd (teostatavuse uuringud, ehitusuuringud, erinevate tingimuste välja selgitamine jms) juba töö teostamise faasi, mille tulemusel tekib paratamatult ajasurve sisulisele töö teostamisele ja kvaliteedile. Seda enam kui töö teostamise käigus selguvadki olulised piirangud või tingimused, mis mõjutavad olulisel määral kogu protsessi ja mida oleks olnud võimalik selgitada välja juba eeltööde käigus. Seega oluliseks kitsaskohaks on projekteerimis- ja ehitushanke ettevalmistuse halb kvaliteet (vt ka targa tellimisega seotud probleeme peatükis 2.2.3), mis viib ebapiisavalt läbimõeldud ehitusprojektideni, tähtaegade ületamiseni ning osapoolte nõrga koostööni. Sektoris tervikuna tuleb tähelepanu pöörata töötajate erinevatele sotsiaalsetele ja käitumuslikele probleemidele, mis võivad 34 European Construction Sector Observatory. Country Profile Estonia. March 2018. 35 European Construction Sector Observatory. Country Profile Romania. June 2018. 36 European Construction Sector Observatory. Country Profile Estonia. September 2019. 37 Riigikogu Arenguseire Keskuse uuring „Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni?“ ptk 4.2: https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp- content/uploads/2017/09/Uuringuaruanne_Tootlikkus_ja_investeeringud_30052018.pdf 18 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 avaldada negatiivset mõju kvaliteetsele ja tootlikule tööajale (nt on uuringuga38 leitud, et suitsupausid ehitusplatsil võivad 8-tunnise vahetuse jooksul viia tootlikkust alla kuni 15,2%. See on suurem kui näiteks tootlikkuse kadu, mis tuleneb töötajate haigusest tingitud puudumistest). Samuti tuleb nentida, et tehaseline tootmine ei ole valdkonnas piisavalt levinud, valdav on siiski ebaefektiivne platsil ehitamine. Madalat tööviljakust põhjustavad lisaks ka teistes peatükkides toodud probleemid, nagu elukeskkonna pika vaate puudumine, pikaajalise ja kontratsüklilise investeeringute kava puudumine, ebaühtlane investeeringute jagunemine aastate lõikes, ekspordi kasvu aeglustumine. Stabiilsuse, pika vaate ja pikaajalise läbimõeldud investeeringute kava puudumine ei soodusta arengut, ekspordi kasvu ega suuna investeerima innovatsiooni, mis on eelduseks tööviljakuse tõusule. Joonis 7. Madala tööviljakuse põhjused 2.2.8. EHITUSSEKTORI HALB MAINE Ehitussektoris töötamine ei ole ühiskonnas piisavalt väärtustatud. Koostöö ehituse eluringi üleselt ei suju kõige paremini, esineb teineteisest möödarääkimist, süüdistamist ja lugupidamatust ning vähest kaasamist, mis kõik mõjutavad kvaliteetse tulemuseni jõudmist ja seeläbi ehitussektori kuvandit. Ehituse väärtusahela koostööpõhimõtted ja reeglid seab reeglina tellija, seega mõjutavad ebapiisavalt läbimõeldud või koguni vigased lähtetingimused kõiki järgnevaid protsesse. Ebapiisav ettevalmistus kujundab ka negatiivset avalikku kajastust ehitise osas, mille tulemus võinuks samade ressursside kasutamisel olla kvaliteetsem. Valdkonna mainet on kindlasti kahjustanud nii esinenud korruptsioonijuhtumid, ümbrikupalga maksmise temaatika kui ka ebaausate võtete kasutamine. Laiemalt vaadates on vähe neid ehitussektorit 38 https://www.emerald.com/insight/content/doi/10.1108/09699981211277540/full/html 19 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 puudutavaid teemasid, mis leiaksid meedias kajastust kui positiivsed näited. Pigem räägitakse tähtaegadest mitte kinni pidamisest, ehituspraagist, tööõnnetustest, alltöövõtjatele maksmata jätmisest, pankrottidest, „kalevipoegadest“, välistööjõu probleemidest jne. Paljudel noortel puudub isiklik praktiline kokkupuude ehitusvaldkonnaga ning seetõttu on noorte kaasatus sektoris vähene. Ehitussektor on lai, alates arhitektidest, inseneridest, projektijuhtidest kuni oskustöölisteni. Kõiki neid rolle noored ei teadvusta. Füüsiline töö ei ole piisavalt atraktiivne ja populaarne elukutsena ning ei suuda konkureerida nt IT või keskkonnahoiu valdkondadega. Negatiivne meediakajastus ehitussektori kohta võimendab seda hoiakut veelgi. Joonis 8. Ehitussektori halva maine põhjused 2.2.9. PROBLEEMIDE JA VÄLJAKUTSETE KOKKUVÕTE Probleemide koondamise ja seoste loomise tulemusena joonistuvad välja kaks põhiprobleemi: 1) Kvaliteetse elukeskkonna loomise alustalad on puudulikud; 2) Ehitussektori tootlikkus on madal. 20 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Joonis 9. Põhiprobleemid Põhiprobleemid toovad välja nii era- kui ka avaliku sektori põhilised kitsaskohad ning sellest tulenevalt keskse väljakutse – kvaliteetse elukeskkonna loomise ja toimimise põhimõtted vajavad väljatöötamist, selgitamist ja kooskõlla viimist, et kujundada parim elukeskkond lõppkasutajatele. 2.3. ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID Lisaks kirjeldatud tugevustele, tuvastatud probleemidele ning neid põhjustavatele juurküsimustele tuleb tähelepanu pöörata ka laiemale kontekstile. Tuleb mõista ehitusvaldkonda mõjutavaid kohalikke ning ka rahvusvahelisi tegureid ja trende. 2.3.1. SEOSED RIIGI STRATEEGILISE PLANEERIMISEGA Elukeskkonna kui valdkonna arengu eest vastutavad mitmed avaliku sektori organisatsioonid, sh ministeeriumid, ametid ja kohalikud omavalitsused. Valdkonna killustatus tekitab olukorra, kus erinevad ametkonnad on koostanud erinevaid elukeskkonna osade uuringuid, analüüse, arengukavasid ja strateegiaid, kuid terviklikku strateegiat koos tegevuskavaga ja elukeskkonna visiooniga ei ole. Erinevad valdkondlikud arengukavad ei ole omavahel ka selgelt seostatud ja neis puuduvad ruumilised otsused. 21 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Sellise nö katusstrateegia rolli hakkab täitma strateegia „Eesti 2035“39, mille järgi on ühena viiest Eesti riigi prioriteediks „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning vajaliku muudatusena on nimetatud „Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. 2019. aastal töötas ministeeriumite töörühm välja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted40 ja nende elluviimiskava41. Kvaliteetne elukeskkond ja avalik ruum on muutunud keskseks teemaks ka tänu Eesti inimarengu aruandele 2019/2020 „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“42. Eesti inimarengu aruanne (EIA) on iga kahe aasta tagant ilmuv raport, mis koondab Eesti tunnustatuimate teadlaste poolt koostatud andmestiku ja kirjeldused Eesti Vabariigi sotsiaalmajanduslikust arengust. Eesti inimarengu aruanne on teadmuspõhine peegeldus Eesti tegelikkusest ja arenguvalikutest, mida saavad oma tegevuses aluseks võtta otsustajad nii poliitikas, majanduses kui ka muudes valdkondades. 2020. aastal ilmunud raport käsitleb avaliku ruumi ja demokraatia seoseid, avades neid teemasid piirideta ja hargmaise maailma kontekstis, ning toob peamiste järeldustena välja 5 põhisõnumit: 1) Eesti on inimarengus edenenud maailma riikide hulgas 29. positsioonile (2020. a), kuid jäänud sellele tasemele püsima. Eesti elanike heaolu kasv on olnud võrrelduna teiste maailma riikidega tähelepanuväärne. Riigisiseselt süveneb piirkondlik sotsiaalne kihistumine. 2) Eesti suurlinnastumist väljendab Suur-Tallinna jätkuv kasv: inimesed, majandus ja teenused koonduvad Tallinna linnapiirkonda ning ülejäänud Eesti kahaneb ja taandareneb. Eestile kui tervikule tekitab suurlinnastumine tasakaalutust nii riikluses, halduses, majanduses, elu-, ruumi- ja keskkonnakvaliteedis. On aeg hakata tegema linnapoliitikat, luua riiklik raamistik ja sihtmeetmed, lähtudes linnapiirkondadest, mitte linnapiiridest. 3) Eestlaste mitmepaiksus seob Tallinna maakondadega ning linnad küladega. Inimeste igapäevaste tegevusruumide laienemine ja haldusreform on toonud kaasa ruumilise identiteedi lahjenemise. Autokasutusel põhinev elu- ja tegevuskorraldus võimaldab tegutseda samaaegselt nii linnas kui maal. Mitmes kohas elamine tingituna töörändest, maakodudest, perevõrgustikest, sõpruskondadest, õppimisest ja vaba aja veetmisest, eeldab paindlikumat ruumiplaneerimist ja halduskorraldust. 4) Avalik arutelu loob parema elukeskkonna ja püüdleb ühismeelele. Aruteluks vajalike oskuste arendamine on riiklik huvi. Osalusdemokraatia edendamiseks on vaja senisest enam toimivaid, läbipaistvaid ning tagasisidestamisel põhinevaid kodanikkonna kaasamisviise. Sellele aitavad kaasa nii digiplatvormid, analüütilisel argumentatsioonil põhinev meediaruum, asjatundlikud ametnikud kui ka usaldusväärsed eksperdid. See tagab teadmiste vahetuse ning loob usaldust riigi ja kodanike vahel. 5) Ehituspärand ja loodusalad kultuuri osana tugevdavad Eesti inimeste keskkonnasuhet ja kodutunnet. Mitmekesise elukeskkonna eeldus on säästva arengu põhimõtetest lähtuv ehituspärandi kaitse koos investeeringukavaga, mis tagab riigile oluliste hoonete säilitamise, kasutuselevõtu ja haldamise. Eesti inimeste keskkonnateadlikkus on kiiretes ja järskudes muutustes, mis selgitab viimaste aastate ühiskondlikke vastasseise loodusalade kasutamisel. Loodusalade teadlik planeerimine ja parem külastuskorraldus aitab parandada linlaste tervist ning hoida sidet loodusega. Eesti Inimarengu aruanne on analüüs, mille saavad oma tegevuses aluseks võtta otsustajad nii poliitikas, majanduses kui ka muudes valdkondades. Eesti 2035 strateegiat hakatakse ellu viima eelkõige riiklike valdkondade arengukavade ja programmide kaudu. Eesti strateegiliste sihtide saavutamiseks on vaja ka kohaliku omavalitsuse üksuste ning avaliku, vabaühenduste- ja erasektori organisatsioonide panust ning Eesti inimeste teadmisi igapäevaste valikute tegemisel. Eesti riigi strateegiline planeerimine on üles ehitatud viie tasandi lõikes: tulemusvaldkond, programmid, meetmed, tegevused ja teenused43: 39 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 40 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf 41 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_4_-_kvaliteetne_ruum_aluspohim_elluviimine.pdf 42 https://inimareng.ee/sissejuhatus.html 43 https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/tegevuspohine-riigieelarve 22 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Joonis 10. Eesti riigi strateegilise planeerimise ülesehituse tasandid (Allikas: Rahandusministeerium) Kui vaadata elukeskkonna kui valdkonna paiknemist riigi strateegilise planeerimise raamistikus lähtudes joonisest 10, siis ehitus on osa teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonnast. Nimetatud tulemusvaldkonnast on osa kaetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavaga“, samas ehitust eraldi teemana selles arengudokumendis kajastatud ei ole. Elukeskkond koosneb lisaks ehitusvaldkonnast ka riigivara ja halduspoliitikast ning ruumilisest planeerimisest, mis on osa riigivalitsemise tulemusvaldkonnast, kuid ka seal ei ole eraldi arengukava loodud. Ruumilise planeerimise valdkonnas on oluliseks katusdokumendiks üleriigiline planeering Eesti 2030+44 koos oma tegevuskavaga. Üleriigiline planeering ei ole riigi strateegiline arengudokument olles sidumata eelarveotsustega. Oluline osa elukeskkonnast on kindlasti ka ruumiloome ja arhitektuuripoliitika, seotuna kultuuri tulemusvaldkonnaga ja olles kajastatud „Eesti arhitektuuripoliitika“45 raamdokumendis, mis siiski ei ole arengukava. Samuti puuduvad selged seosed riigieelarvega. Olulised on seosed transpordi ja liikuvuse arengukavaga, energiamajanduse arengukavaga, kliimapoliitikaga, ringmajanduse kavandatava arengudokumendiga jpm. Ehitustegevust mõjutavad erinevates valdkondlikes õigusaktides sätestatud nõuded nagu näiteks erinevate väärtuslike alade kaitse, muinsuskaitse jne. Kokkuvõttes ei ole elukeskkonna olulisteks osadeks olevad teemad arengukavadega hetkel kaetud, nad paiknevad erinevates tulemusvaldkondades, mistõttu on vastava horisontaalse strateegilise arengudokumendi loomine põhjendatud ja vajalik. Kuna tänasel päeval elukeskkonna kohta eraldi tulemusvaldkonda ei ole, siis tuleks kaaluda tulemusvaldkondade korrastamist ja elukeskkonna tulemusvaldkonna loomist. Täiendavat kaalu annab sellele vajadusele Eesti 2035 strateegias seatud sihid ning Eesti inimarengu aruandest tulenevad järeldused. Vastav strateegiline arengudokument peaks käsitlema nii ehitust, ehituspärandit, riigivara, halduspoliitikat, ruumi- ja arhitektuuripoliitikat ning olema selgelt seotud riigieelarvega. Lõplik otsus ühtse tulemusvaldkonna loomiseks eeldab laiemat kokkulepet seoses mõjutatava sotsiaal-, loodus- ja kultuurikeskkonnaga nii linnades kui maapiirkondades. Käesolev ehituse pika vaate analüüs, e-ehituse visioon, ehitussektori tootlikkuse uuring, hoonete renoveerimise pikaajaline strateegia, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, ruumilise planeerimise roheline raamat, Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 jt MKMi ja teiste ministeeriumite ja huvigruppide algatusel koostatud analüüsidokumendid ning sidusgruppidega tehtud kokkulepped on heaks sisendiks elukeskkonna ja ruumipoliitika strateegilise arengudokumendi koostamise ettepaneku tegemiseks. 44 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering 45 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/content-editors/eesti_arhitektuuripoliitika.pdf 23 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 2.3.2. SEOSED TELLIMISE JA MAJANDUSE TSÜKLILISUSE VAHEL Iga protsess saab alguse tellija vajadusest ja soovidest. Mida paremini ja põhjalikumalt on need läbi mõeldud, seda paremini oskab töö teostaja pakkuda tellijale sobilikku toodet/teenust. Hea ettevalmistus tagab sujuvama, kiirema ja vähem ressursse nõudva ehitusprotsessi ning hoolikam ja põhjalikum ettevalmistus toob kaasa madalamad kinnisvarakeskkonnaga seotud kulud kogu kinnisvaraprojekti elueal. Targa tellimise soodustamiseks on vajalik luua seda toetav õiguskeskkond, riik saab olla eeskujuks ja teenäitajaks käitudes ise targa tellijana ning luues pikaajaliselt ette mõeldes soodsad turutingimused eraettevõtetele tegutsemiseks. Samas on erasektoril võrdselt oluline roll targa tellimise põhimõtete ja praktikate juurutamisel. Kompetentside tõusuks ning levikuks on vaja luua võrgustikke, mis on nõu ja jõuga abiks arenduste tellimisel ja elluviimisel. Nii riigi- kui ka erahangete läbiviimine peab olema terviklik, mitte etapipõhine, toetama ehitise eluringi kuluoptimaalseid, energiasäästlikke ja tellija/omaniku väärtusi ning funktsionaalsust. RAKE tootlikkuse uuringus46 tuuakse välja, et lähenedes ehitusvigadele eluringi põhiselt, võib juhtuda, et mõned näilised ehitusvead võivad tegelikult saada alguse juba enne ehitusfaasi ning tihti on seesugustel vigadel omadus kuhjuda. Juhul, kui viga tekib juba ehitise eluringi alguses ehk kavandamisfaasis (nt kas geodeetilistest mõõdistustest, asukoha valikus või planeerimisotsuses), siis mida kaugemale tekkinud viga eluringis edasi kandub, seda kulukamaks ja aeganõudvamaks läheb selle parandamine, mis lõppkokkuvõttes kahandab vara kui terviku väärtust kogu tema eluringi erinevates faasides. Kokkuvõttes võivad eluringi alguses tekkinud vead kanduda kumulatiivselt edasi kuni hoone kasutamisfaasi lõpuni. Neid vigu tuleb võimaluse korral parandada hoone omanikul ning negatiivseid tagajärgi kannatavad hoone kasutajad või ühiskond laiemalt sageli kogu ehitise eluea vältel. Ehitussektor on majandustsüklitele tundlik valdkond, mida iseloomustab nõudluse volatiilsus. Stsenaariumis, kus majandus on kiirelt kasvamas ning erasektoris toimub tugev laenukasv, tekib ehitusteenuste järele ajutiselt tugev nõudlus. Nõudluse kasvades on ehitussektor sunnitud palkama uusi töötajaid, mis omakorda avaldab tugevat palgasurvet ning viib ehitusteenuste hindade kasvuni. Kõrgem hinnatase mõjutab tugevalt ehitussektori konkurentsivõimet, mille tagajärjel langeb ajapikku ehitusteenuste maht jõukohasele tasemele ning tööhõive väheneb47. Ehitussektori suurim väljakutse on nõudluse stabiliseerimine, mida on võimalik saavutada avaliku sektori kontratsükliliste investeeringutega, kus investeeringud suureneksid majanduse langusfaasis ning väheneksid tõusufaasis. Eesti Konjunktuuriinstituut on kaardistanud peamised ehitustegevust piiravad tegurid, milleks on juba 2019. aastast alates kujunemas tööjõu puudus ning ebapiisav nõudlus (joonis 11). Ehitustegevust piiravad tegurid (% ettevõtetest), 2003-2020 Joonis 11. Ehitustegevust piiravad tegurid (Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut, 2020) 46 https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_majandusmoju_analuus.pdf 47 Eesti Pank, 2017. https://www.eestipank.ee/en/node/51690 24 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Eelnimetatud tegureid tuleks riiklikult pidevalt jälgida. Ebapiisava nõudluse korral on majandus langusfaasis ning tööhõive määr langeb. Nõudluse taastamiseks tuleks alustada kontratsükliliste investeeringutega, mis suurendaksid tööhõive määra ning nõudlust ehitussektoris. Majanduse kasvufaasis on peamiseks piiravaks teguriks tööjõupuudus ning tehes protsüklilisi investeeringuid tugevneb palgasurve ning kiire hindade kasv. Riigi toetus peab tagama tasakaalu lisaks majandusele ka sotsiaalses plaanis - investeeringud tuleb suunata sinna, kus probleemid on suuremad, nt ääremaad, segregeerunud piirkonnad jms, kuna majanduslangus süvendab seal probleeme kõige kiiremini. Majanduse langusfaasis tuleb riigi toetustele lisada kvaliteedinõue, st kriis ei tohiks kvaliteeti alla viia. IMF majandusanalüütik Alexander Klemm (2014) on analüüsinud Ladina-Ameerika avaliku sektori investeeringute mõju majandusele, kus suurt tähtsust omas fiskaalpoliitika, mis protsükliliste investeeringute tõttu on suurendanud majanduslikku ebastabiilsust, kuna toimub ehitussektori ülekuumenemine. Sarnane protsükliline fiskaalpoliitika eksisteerib ka Eestis, mistõttu on Eesti ehitussektori nõudlus volatiilne – avaliku sektori investeeringud on €100 – 300 miljonit suuremad majanduse tõusufaasis (2007. – 2010. aastate näitel), mistõttu on tulenevalt kõrgemast nõudlusest ehitussektoris ülekuumenemise oht. Ajaperioodil 2007-2010 langesid Eesti ehitusmahud 51,9% ehk ligikaudu €1,8 miljardit (2007. aastal olid ehitusmahud €3,4 miljardit, 2010. aastal €1,67 miljardit; Joonis 1248). Joonis 12. Sektorite ehitusmahud jooksevhindades, mln € 2000-2019 (Allikas: Rahandusministeerium) Ehitusmahtude vähenemise mõju nähtub ka ehitustegevust piiravate tegurite joonisel (Joonis 11), kus 90% ehitussektoris toimivatest ettevõtetest leidsid 2009.-2010. aastatel, et ebapiisav nõudlus on peamine tegevust piirav tegur. Ehitussektori abistamiseks kriisiperioodidel tuleks nõudlust tõsta ning selleks peaks avalik sektor tegema kontratsüklilisi investeeringuid. Nõudluse tõstmine majanduslanguses ei pea tähendama otseselt uute ehitiste rajamist. Saksamaa kasutas kontratsüklilisi infrastruktuuriinvesteeringuid 2008.-2011. aastate kriisi ajal, kus majanduse tugevdamiseks investeeriti €15,7 miljardit (0.63% SKP-st) koolide energiatõhustamiseks. Elavdamisprogrammi tulemusel loodi iga €25 000 suuruse investeeringuga üks töökoht aastaks ehk ligikaudu 628 000 töökohta49. Olemasolevate ehitiste (näiteks koolimajade) korrastamist oleks võimalik ka Eestis läbi viia majanduslanguse ajal. Esmalt tuleks vaadata võimalusi rekonstrueerimiseks ja kui see ei ole mõistlik, siis alles kaaluda uue ehitamist. Vaadeldes 2008.-2010. aasta Eesti ehitusinvesteeringute mahtude vähenemist (Joonis 12) majanduskriisi ajal (langusfaasi pikkus ja sügavus), võib potentsiaalse kontratsüklilise investeeringu mahuks hinnata 0,7 – 1,1 miljardit eurot aastas. Majanduslangusi, nende kestust ja sügavust ette prognoosida pole võimalik, kuid võimalik on õppida eelmiste perioodide ja teiste riikide kogemusest. Seega avalikul sektoril peab 48 Tegemist on mahtudega Eesti-siseselt. Ei ole eristatud seda, kas ehitustööd on tehtud oma või välisettevõtjate poolt. Erinevate töövõtutasemetega topeltarvestust ei ole. Summad on toodud koos käibemaksuga. Vaadeldakse koguinvesteeringuid. Alltöövõtuahelaid topelt ei arvestata. Lähtekoht on avaliku sektori investeeringud riigieelarve vaates ja sellele lisatud erasektor ja kodumajapidamised. 49 http://www.martin-watzinger.com/uploads/4/9/4/1/49415675/buchheim-watzinger-2017-employment-effects-of-countercyclical- investments.pdf 25 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 olema valmisolek panustada majanduslanguse perioodil ehitussektorisse kuni 1-1,5 miljardit eurot aastas. Kontratsükliliste investeeringute puhul tehakse investeeringud majanduse langusfaasis nõudluse tõstmiseks liikumaks tasakaalu (inglise k. equilibrium) ehk stabiilsuse suunas, kus ehitussektori nõudlus on jõukohasel tasemel ning üle kuumenemist ei toimu (Joonis 13). Ehitussektori äritsüklilisus ning kontratsüklilised avaliku sektori investeeringud Joonis 13. Ehituse tsüklilisus (Allikas: Civitta) Lisaks volatiilsuse vähendamisele ehitussektoris on kontratsüklilistel investeeringutel (võrreldes protsüklilistega) tugevam mõju majanduskasvule. Auerbach et al. (2012) tõestasid, et majandustsükli madalseisus tehtud investeeringud on tugevama mõjuga SKP kasvule kui investeeringud majandustsükli tõusufaasis. Suurendades avaliku sektori investeeringuid majandustsükli langusfaasis 1% võrra, kasvab SKP 3,4%, võrdluseks 2,3% SKP kasvuga, kui investeering tehtaks tõusufaasis ehk protsükliliselt. Buchheim et al. (2017) leidsid, et kontratsükliliste investeeringute puhul esineb kolm väljakutset: 1.) Piirkonnad, mis on majanduslangusest tugevamini mõjutatud vajavad suuremaid investeeringuid, 2.) Stimuleerivate investeerimisprogrammide mõju on keeruline hinnata, kuna kontratsüklilised investeeringud mõjutavad tervet majandust, 3.) Riiklike investeeringute rakendamisaeg on sageli pikk. Peamiselt on eelnevalt nimetatud väljakutsed lahendatud ennetava planeerimisega ning projektide ettevalmistamisega, mida on võimalik langusfaasis õigel ajahetkel käivitada. Olukorras, kus nõudlust on vähe, on kontratsüklilised investeeringud majanduslikult mõistlikud, kuna sektoris ei esine suurest nõudlusest tingitud hinnasurvet. Ehitussektori peamiseks väljakutseks on stabiilsuse puudumine, mistõttu tuleks luua pikaajaline investeerimisplaan ning teha kontratsüklilisi investeeringuid, mis leevendavad kõikumisi majanduse lisandväärtuses ning loovad arenguks vajaliku stabiilsuse. 2.3.3. TEHNOLOOGILISED MUUTUSED EHITUSSEKTORIS Läbi ehitusalaste tegevuste loovad valdkonna ettevõtted rikkust majandusse (mõõdetuna SKP-s) ja elukeskkonda. Ehitussektor võimaldab läbi kvaliteetse teenuseosutamise aidata luua hüvesid ka kõikidel teistel majandusvaldkondadel ning ühiskonnal tervikuna. Ehitiste abil kujundatakse töö- ja elukohtades tingimused, mis võimaldavad tõsta töötajate tööviljakust ning soodustada seeläbi kaudselt 26 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 majanduskasvu ning ühiskonna heaolu suurenemist. Eesti ehitussektori tööviljakus on võrreldes EL keskmisega kaks korda madalam. Tootlikkuse kasvu suurendamiseks on oluline ettevõtete ehitustegevuse läbimõeldud digitaliseerimine ja automatiseerimine. Digitaliseerimine aitab muuta ehituse kulud läbipaistvamaks ja ennustatavamaks ning paremini kättesaadavad andmed võimaldavad vältida ehitusprotsessis tekkivaid vigu. 50 See on eelduseks kõrgtehnoloogliste lahendustega energiatõhusate hoonete ehitamisele, kus on oluline tagada projekteeritud madal energiatarbimine hoone ekspluatatsioonis, aga vältida ka materjalide ja ressursside raiskamist hoonete rajamisel. Maailma majandus on digirevolutsiooni juhitud muutuste lävel ning Euroopa Komisjoni digitaalse arengustrateegia kohaselt toimub hetkel neljas tööstusrevolutsioon ehk Tööstus 4.0, mis eeldab lähiaastatel murrangulist muutust digitehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtus51. Tööstus 4.0 mõjutab selgelt ka ehitussektorit ning läbi tehnoloogilise arenguhüppe muutuvad seni kasutuses olevad ärimudelid, mille tulemusena ennustatakse paradigma nihet terves väärtusahelas52. Tööstus 4.0 eeldab digitaliseerimist ehk üksteisega ühendatud seadmetel, andmeanalüütikal ja tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kasutuselevõttu, mis annab võimaluse protsesse veelgi enam automatiseerida53 (joonis 14). Joonis 14. Tööstus 4.0 raamistik ning sellesse panustavad digitehnoloogilised lahendused (Allikas: PwC 2016; RAKE, Ehitussektori tootlikkuse ja lisandväärtuse majandusmõju analüüs) Sellised tööstus 4.0 digitaalsed lahendused hõlmavad mobiilseid ja pilvepõhiseid projektijuhtimise rakendusi, mis aitavad parendada meeskondade vahelist suhtlust ja sünkroniseerida sensorid, kantavad seadmed ning muud seonduvad masinad. McKinsey (2020)54 raporti „The next normal in construction“ kohaselt võib digitaalsete tööriistade kasutamine tööd ehitusplatsil märkimisväärselt parandada. 50 https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_majandusmoju_analuus_uuendatud.pdf 51 Accelerating the digital transformation of European industry and enterprises, Euroopa Komisjon, 2016 52 Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2018 53 Industry 4.0: national and regional comparative advantages in key enabling technologies, Ciffolilli, A., Muscio, A., 2018 54 The next normal in construction - How disruption is reshaping the world’s largest ecosystem, McKinsey (2020) 27 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Tänased protsessid (Joonis 15) on projektipõhised – tellijale töötatakse igakordselt välja eritellimuslahendused, kus ehitusprojektid koostatakse esimesest sammust uuesti ning kordusi on vähe. Väärtusahelad on horisontaalselt ja vertikaalselt tükeldatud ning igas tegevusetapis on vajalik kaasata mitmeid osapooli. Ehitus teostatakse üldehituse teostajate poolt tööplatsil ebasoodsates oludes, suur osa töötajatest on ajutised ning teevad tööd käsitsi. Terve ehituse eluringi ulatust hõlmavate digitaalsete vahendite kasutatavus on piiratud, samuti on ehitusprojektid tihti alarahastatud (odavad lahendused). Joonis 15 (üleval) ja 16 (all). Tänased ja tuleviku ehitusprotsessid (McKinsey, 2020) Raport toob välja, et tulevased ehitusvaldkonna ökosüsteemid peaksid olema radikaalselt erinevad. Tuleviku ehitusprotsessid peaksid olema rohkem standardiseeritud, konsolideeritud ja integreeritud (Joonis 16). Ehitusprotsessid baseeruvad peamiselt tehaselisel tootmisel. Ehitise kavandajatel on võimalus valida komponendid vastavatest digitaalsetest kataloogidest. Ühtlustatud protsessid, masskohandamise põhimõte ja digitaalsed tööriistad võimaldavad luua unikaalset täpselt konkreetse olukorra jaoks sobivat väärtuslikku elukeskkonda. Ehituse väärtusahel on konsolideeritud, võimaldades paremat rahvusvahelistumist. Eristumine leiab aset digitaalsetes keskkondades. Ehitajad keskenduvad platsil toodete komplekteerimisele ja virtuaalselt kavandatud ehitiste võimalikult kvaliteetsele ja ühtlasi 28 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 efektiivsele elluviimisele. Kavandajad (sh arendajad, arhitektid, planeerijad, insenerid jt) analüüsivad regulaarselt tarbija eelistusi ning rakendavad vastavat infot tulevaste projektide tarbeks. Tabel 1. Tööstusrevolutsioonide areng (allikas: MKM, 2018; ITL, 2019) Tööstus Aeg Kirjeldus Vee ja auru jõul töötavad masinad muutusid peamisteks tootmisvahenditeks 1.0 1780 ehk toimus mehhaniseerimine. Elektritehnoloogia kasutuselevõtt võimaldas veelgi suuremat tootmist ning 2.0 1870 keerukamaid masinaid. Arvutite kasutuselevõtt tootmises, informatsiooni talletamine, 3.0 1970 informatsiooniajastu algus Digitaliseerimine ehk „tarkade tehaste“ loomine, üksteisega ühendatud 4.0 Tänapäev seadmed ehk Internet of Things (IoT), tehisintellektide rakendamine tootmises. Inimese ja masina koostöö, kus inimintellekt töötab harmoonilises koostöös 5.0 Tulevik masinatega ning kognitiivsete võimeid omavate arvutitega, mis annab aluse luua masskohandatud tooteid. Ajal, mil tööstused liiguvad digitaliseerimise suunas, on ehitussektor võrreldes teiste majandusvaldkondadega mahajääja rollis. McKinsey (2020) 55 raporti kohaselt on põhjuseks tsükliline nõudlus, mille tõttu teeb ehitussektor väikeseid investeeringuid võrreldes teiste tööstustega. Samaaegselt kasvavad klientide ootused – targad, energiaefektiivsed, kasutajasõbralikud, ligipääsetavad ning madalate ülalpidamiskuludega ehitised on tänapäeva norm. Selliseid ootusi on paraku keeruline täita traditsiooniliste meetoditega ning seejuures teenida kasumit, mis juba täna on väike (ehitussektoris osalevate ettevõtete keskmine ärikasumi marginaal on alla 5%). Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt on tehnoloogilisi lahendusi rakendanud ettevõtted selgelt tootlikumad ning märgatavalt kokkuhoidlikumad, mistõttu tuleb ehitussektoris astuda radikaalseid samme digitaliseerimise suunas, valmistamaks ehitussektorit ette jõudmiseks 4.0 või isegi 5.0 tasemele aastaks 2035, tänase 3.0 taseme asemel. DESI 2020 kohaselt on Eesti majanduse üks suur proovikivi endiselt ettevõtete digitaliseerimine, ning digitehnoloogia üldisem integreerimine. Ehitussektoris tähendaks digitaliseerimine uute ehitusmeetodite nagu laserskaneerimine, ehitusteabe modelleerimine (BIM) ja digitaalsete suurandmete kasutuselevõttu, et tõsta valdkonna tootlikust, tagada ohutus ja kvaliteet ning parandada projektijuhtimist56. Ehitusprojektid on muutumas järjest keerukamaks ning ehitusvaldkonna ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse on väiksema osakaaluga võrreldes teiste majandusvaldkondadega57, kuigi olles tugev panustaja majandusarengusse, mis illustreerib digitaliseeritud lahenduste vajadust. Peamine põhjus vähesteks investeeringuteks teadus- ja arendustegevusse on ehitusvaldkonna killustatus, st valdkond koosneb paljudest väikestest ja keskmistest ettevõtetest, kellel puudub finantsiline võimekus teadus- ja arendustegevusega seonduvaid investeeringuid teha. Seetõttu peab avalik sektor pakkuma ehitussektori väärtusahelas tegutsevatele ettevõtetele omapoolset toetust ja abi näiteks investeeringute läbiviimisel teadus- ja arendustegevusse, tippkeskuste loomisel (näiteks 2020. aastal Targa Linna Tippkeskuse loomine, kus on kaasatud Horizoni vahendeid) ja uute ärimudelite juurutamisel ning muutuste juhtimisel. Osalt on seda juba riik tegemas, näiteks käivituva EASi Rakendusuuringute Programmi raames. 55 The next normal in construction - How disruption is reshaping the world’s largest ecosystem, McKinsey (2020) 56 Industry 4.0 for the Construction Industry—How Ready Is the Industry?, Maskuriy et Al. 2019 57 Oesterreich, T.D.; Teuteberg, F. Understanding the implications of digitisation and automation in the context of Industry 4.0: A triangulation approach and elements of a research agenda for the construction industry. 29 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Konkurentsivõime säilitamiseks ehitussektoris ning jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks tuleks avalikul sektoril panustada ehitussektori arengusse läbi sektori kaasajastamise ning innovatiivsete lahenduste juurutamise. See loob vundamendi tulevikuks ning tõstab kogu ehitussektori valmidust jõudmaks tööstusele järele, vähemalt ehitus 4.0 tasemele. Seejuures ei tohi ära unustada ka inimfaktorit – uuendusi ja arendusi mõtlevad välja ja viivad ellu inimesed ning nende kompetents on siinkohal ülioluline. See tähendab, et talendikate inimeste sisenemisel ehitussektorisse võib olla oluline mõju ka ehitussektori pikaajalisele efektile innovatsioonis, mida ehitussektori väärtusahela pikaajalise arengu kujundamisel tuleks kahtlemata silmas pidada. Põhiprobleemide ja seoste tuvastamine aitab kirjeldada soovitud olukorda pikas vaates, st aastani 2035 ning seada prioriteete sobivate tegevuste valikul58. Rõhuasetus on siinjuures koostööl – valitud meetmed toimivad vaid siis, kui osapooltel on soov võrdselt panustada pika visiooni saavutamisesse. Alljärgnevates peatükkides on kirjeldatud ehitusvaldkonna visioon aastaks 2035, seitse põhilist eesmärki visiooni suunas liikumiseks ning 38 tegevust eesmärkide saavutamiseks. 58 Analüüsi töö käigus keskenduti veelgi pikemale ajaperspektiivile, kuni aastani 2050, kuid kuna valitud eesmärkidest ja meetmetest valdav on saavutatavad lühema ajaga siis sõnastati tähtaeg ümber. Osalt on siiski eesmärke ja meetmeid, nt kontratsüklilisus, kvaliteetse elukeskkonna arengukava ning ringmajandusele keskendumine oluliselt pikema mõjuga. 30 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 3. EESTI EHITUSSEKTORI VISIOON AASTAKS 2035 Tulenevalt kirjeldatud valdkonna olemasolevatest dokumentidest, analüüsitud hetkeolukorrast, meie tänastest tugevustest ja esinevatest (põhi)probleemidest, seostest strateegilise planeerimise, nõudluse ja majanduse tsüklilisuse ning tehnoloogiliste murrangute vahel, oleme sõnastanud visiooni aastaks 2035, mis tervikuna kirjeldab ehitussektorit 15 aasta pärast: Eesti ehitatud keskkond on kasutajakeskne ja teenib kvaliteetse elukeskkonna loomise üldeesmärki. Meie arendused on kõikide kasutajate vaatest läbimõeldud, funktsionaalsed ja järgivad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid. Ehitusotsused tehakse pikaajaliselt ette mõeldes, andmetele tuginedes ja säästlikult, luues kogu ehitise eluringi jooksul tasakaalu ökoloogiliste ja majanduslike aspektide vahel. Ruumi loomisel peetakse kohaliku kogukonna ja huvitatud osapooltega dialoogi ning arvestatakse nende huve ja vajadusi. Avalik sektor on eestvedajaks ja eeskujuks nii targa tellimise kui ka innovatsiooni soodustamise osas. Me aitame kaasa kõige uuemate tehnoloogiate ja materjalide väljatöötamisele ja kasutuselevõtule ning digitaalsed lahendused ning standardid tagavad, et ehitus toimub koostööna tellija ja teostaja vahel võrdselt kvaliteetse tulemuse eest vastutades. Ehituse pikaajaline riiklik planeerimine tagab kontratsüklilise majandamise. Ehitustegevus on kiire ja kvaliteetne ning korraldatud läbipaistva protsessina. Ehitusvaldkonnas kasutatakse nutikaid ja teedrajavaid lahendusi ning nende leidmiseks tehakse koostööd nii omavahel kui ka teadusasutustega. Samaaegselt arvestab ehitussektor ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga ning kasutab seda olulise ressursi ja tööriistana. Ehitussektor on ühiskonnas väärtustatud tegevusala, meil töötavad oma ala spetsialistid ning ehitusvaldkond on atraktiivne eriala õppimiseks. Eesti ehitussektori tootlikkus on selle kõige tulemusel Euroopa parim tase, meie ehitustooted ja - teenused on rahvusvaheliselt kõrge konkurentsivõimega ning soodustavad Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel. Visiooni kirjeldus on teisisõnu Eesti ehitussektori mudel - viis ja kultuur, kuidas kvaliteetset elukeskkonda luuakse, ehitust planeeritakse ja korraldatakse, valdkonna jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet tagatakse ja edendatakse, rahvusvahelist koostööd edendatakse. Olulist rolli mängib siinjuures kogu e- riigi areng ning digitaalsed muudatused ehitussektoris. Eesti ehitussektori mudel on arengukokkulepe, mis on tehtud koostöös erasektori, kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja huvigruppidega ning mille saavutamine ja edendamine on võrdselt kõigi osapoolte ülesanne ja vastutus. 31 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 4. EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS Visiooni saavutamiseks ja eelnevalt kirjeldatud põhiprobleemide lahendamiseks on seatud 7 eesmärki ja 38 tegevust. Eesmärgid ja meetmed aitavad seada sihti ja pakkuda lahendusi, kuidas saavutada ühiskondliku kokkuleppena kirjeldatud pikk vaade. Joonis 17. Ehituse pika vaate eesmärgid ja meetmed Kokkuvõttev tegevuste süstematiseerimise ja mõju hindamise tabel on esitatud dokumendi lisas 4, kus on kirjeldatud meetme väljund, hinnatud meetme rakendamise ajaperspektiivi, sidusust probleemide lahendamisel, kulu ning potentsiaalset mõju SKP-le. Eesmärkide mõju- ja tulemusindikaatorid on esitatud peatükis 6. Indikaatorite ettepanekud on esitatud eesmärgiga kasutada neid tulevases valdkondlikus strateegilises arengudokumendis. EESMÄRK 1: KVALITEETSE ELUKESKKONNA KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ON KOKKU LEPITUD JA OSAPOOLED VIIVAD SEDA ÜHESKOOS ELLU On koostatud riigi strateegiline pikaajaline vaade elukeskkonna arengule. Vastavas strateegilises arengudokumendis talletatud vaade hõlmab eesmärke ja tegevusi, mis on elluviimiseks nii riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele, erialaliitudele, eraettevõtetele, haridus- ja teadusasutustele, kolmandale sektorile ja kogukondadele laiemalt. Plaan aitab osapooltel analüüsida ja planeerida oma strateegiaid, tegevusi ja turgu. Avalikul sektoril avarduvad siht ja sünergiavõimalused, erasektor on teadlik pikast 32 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 plaanist, oma rollist selles ning aitab eesmärke ellu viia. Juurutatakse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid59 ning kujundatakse avalikku ruumi eelkõige tarbija (lõppkasutaja) vajadustest lähtuvalt. Kvaliteetse elukeskkonna loomine käib läbi kompetentside, mida saavad tagada tark tellija ja tugevad ettevõtted. Arvestatakse nii kahaneva kui ka kasvava elanikkonnaga piirkondade vajadustega ning võetakse muuhulgas aluseks Riigikantselei ruumiloome ekspertrühma ja ligipääsetavuse rakkerühma tulemusi ning Eesti inimarengu aruannet 2019/2020. Tegevus 1.1: Elukeskkonna ja ruumipoliitika strateegilise arengudokumendi ning uue üleriigilise planeeringu koostamine, lähtudes kvaliteetse elukeskkonna eesmärkidest. Arengudokumendi ja selle rakenduskava osadena (programmid) määratletakse osapoolte ülesanded, rollid ja vastutus ülesannete elluviimisel, tulemuste saavutamise koordineerimisel ja jälgimisel ning progressi ja arengut näitavad mõõdikud. Uue üleriigilise planeeringu algatamine, võttes fookusesse elukeskkonna parendamise ja kvaliteetse elukeskkonna teema. - Väljund: strateegiline arengudokument, uus üleriigiline planeering ja nendele vastavad programmid. - Vastutajad: Ühisvastutus (MKM, RAM, KUM, KEM, RK). Tegevus 1.2: Kvaliteetse ruumi põhimõtete detailsem kirjeldamine ja rakendamine. Avalik sektor tellijana oskab kokkulepitud põhimõtteid rakendada ning erasektor pakkujana lähtub nendest oma tehtavas töös. Investeerimisotsuste (näiteks RES) tegemisel põhjendatakse objekti vajalikkust ja vastavust kvaliteetse ruumi põhimõtetele60. - Väljund: juurutamisvõimaluste kirjeldamine; RESi ettepanekute põhimõtete muutmine ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete kriteeriumite lisamine põhjenduste juurde; põhimõtete lisamine riigi ja KOV üldplaneeringutesse; KOVide investeeringute mahtude analüüs, mille alusel saavad valdkondlikud ministeeriumid teha vajadusel RES lisataotlusi. - Vastutajad: RAM61, MKM, KUM, RKAS, KOVid. Tegevus 1.3: Elamumajanduspoliitika väljatöötamine ning rakendamine elukeskkonna ja ruumipoliitika strateegilise arengudokumendi (tegevus 1.1) ühe tegevusena. Elamuinvesteeringute fondi teenuste loomine KredExi juurde. Töötatakse välja elamumajanduspoliitika, lepitakse kokku põhimõtted, kuidas riik saaks turutõrgete piirkondades soodustada erainvestoritel elamis- ja üüripindu rajada; kirjeldatakse seosed kontratsüklilise investeerimisega ning rahvastikutrendide arvestamisega üleriigiliselt ja KOV tasandil ruumiotsuste tegemisel; lähtutakse kaasava disaini spetsiifikast. - Väljund: elamumajanduspoliitika väljatöötamine ja kirjeldamine; elamuinvesteeringute fondi asutamine KredExi juurde, rahastuse leidmine ja finantside suunamine fondi. - Vastutajad: MKM, RK, RAM, KOV. Tegevus 1.4: Pikaajaliste mõjude hindamise sisseviimine ruumiotsustesse. Planeeringute ja ruumiotsustusprotsessi osaks on sotsiaalmajanduslikud analüüsid (CBA). - Väljund: Analüüside juhendi koostamine (mis juhtudel on kindlad analüüsid vajalikud). - Vastutajad: MKM, RAM, KUM, RKAS. Tegevus 1.5: Kvaliteetse elukeskkonna edendamise koostöö- ja toimemudeli väljatöötamine. Selgete rollide ja vastutuse kirjeldamine; vajadusel uue asutuse loomine, olemasolevate struktuuride ümberkujundamine või vastutuse koondamine. KOVide nõustamis- ja koolitustegevuste laiendamine elukeskkonna parendamisega seotud valdkondades. - Väljund: Koostöö- ja toimemudeli väljatöötamine. 59 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf 60 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf 61 Esimesena nimetatud rasvases trükis asutus on siin ja edaspidi peavastutaja ja teised kaasvastutajad. 33 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 - Vastutajad: MKM, RK, RAM, KEM, KUM. Tegevus 1.6: Kaasamismudelite loomine. Eesmärgiks on võimendada kaasamisprotsesse, võtta kasutusele uued ja kaasaegsed kaasamismetoodikad, tagada nende parem juurutamine ning seeläbi parem dialoog kogukondade, riigi ja eraettevõtete vahel. Kohaliku omavalitsuse tasandi tegevustes on kaasamine KOVi vastutuseks, kuid riik saab siinkohal abistada ühtsete kaasamise tehnoloogiate väljatöötamise ja haldamisega. - Väljund: kaasamisjuhendite uuendamine, ettepanekute ja täienduste esitamine Avatud Valitsemise partnerluse tegevuskavasse; e-ehituse platvormiga ühilduvad IT-lahendused ja erasektori rakendused kaasamise korraldamiseks. - Vastutajad: MKM, RAM, KOV, Era62. Tegevus 1.7: Ehitiste ja ehitamise ohutuse suurendamine. Avalike arutelude käivitamine ehitiste ohutuse suurendamise teemal; levinumate ehitusvigade avalikustamine, analüüs ja statistika; ehitusvigade infopanga käivitamine; autorijärelevalve teenuse edendamine; motivatsioonipõhiste juhtimispraktikate edendamine; tervisesäästlikkuse ja -ohutuse põhimõtete laiem rakendamine. - Väljund: Ehitusvigade pank; ehitusvigade analüüsi süsteem; juhtimiskoolitused; sisekliima nõuded. - Vastutajad: Era, MKM, KEM. Tegevus 1.8: „Eesti ehitussektori mudeli“ kirjeldamine ja tutvustamine. Koostatud alusdokumentide baasil (ehituse pika vaate analüüs, e-ehituse visioon, koostatava elukeskkonna ja ruumipoliitika strateegiline arengudokument) „Eesti ehitussektori mudeli“ kirjeldamine ning kommunikatsioonikava ning välisturgudele mõeldud turundusstrateegia koostamine ja elluviimine, sh ehitussektori arenguseire võtmenäitajate süsteemi loomine, Ehitus 4.0 ja 5.0 defineerimine, arenguhüpete kirjeldamine ja nende sidumine ehituse kontratsüklilise plaani ning elukeskkonna ja ruumipoliitika strateegilise arengudokumendiga. - Väljund: Eesti ehitussektori mudeli kirjeldus; turundus- ja kommunikatsiooniplaan. - Vastutajad: MKM, Era. EESMÄRK 2: RIIGI EHITUSINVESTEERINGUD ON KONTRATSÜKLILISED JA KOOSKÕLAS RIIGI STRATEEGILISE PLAANIGA Riik on koostanud pikaajalise (minimaalselt 10-aastase) kontratsüklilise investeeringu plaani/plaanid läbi erinevate tasandite (ministeeriumid, KOV, ametid) ning prognoosib ja jälgib majandustsüklite kõikumist. Riik teeb teadlikke investeeringuotsuseid, et maksimaalselt toetada majanduse arengut. Riigi toetustele tuleb rakendada täiendavaid kvaliteedinõudeid, st kriis ei tohiks kvaliteeti alla viia. Uuringud on tõestanud, et suurendades avaliku sektori investeeringut majandustsükli langusfaasis 1% võrra, toob see kaasa ca 3,4%lise SKP kasvu, võrreldes 2,3%lise SKP kasvuga juhul, kui investeering on tehtud majandustsükli tõusufaasis 63 . Investeeringute kava koostamine ja järgimine tagab vajaduspõhise planeerimise ja ehitamise. Tegevus 2.1: Kontratsüklilise plaani koostamine ja selle järjepidev/iga-aastane ajakohastamine. Plaani koostamisel töötatakse välja objektiivsed mõõdikud investeeringu teostamiseks/peatamiseks. MKM ja RAM teevad plaani kättesaadavaks ka KOV-idele, kes saavad majandustsüklitest lähtudes teha ruumiotsuseid. - Väljund: pikaajalised fiskaalprognoosid; pikaajaline kontratsükliline ehitusinvesteeringute plaan. - Vastutajad: MKM, RAM, KOV. 62 Era all on mõeldud nii eraettevõtteid kui ka erialade ja ettevõtete liite ja ühendusi. 63https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_majandusmoju_analuus_uuendatud.pdf 34 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 EESMÄRK 3: AVALIK SEKTOR ON TARGA TELLIJANA EESTVEDAJAKS JA EESKUJUKS Targa tellijana toetatakse ehituse pika vaate eesmärkide saavutamist nii majanduskasvu kui ka kriisi tingimustes. Lahenduste valikul eelistatakse kulutõhusust eluringi vaates, milles sisalduvad eeskujulikud energiatõhususe, CO2 säästlikkuse, ligipääsetavuse jt kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid järgivad lahendused. Avaliku sektori poolt tehtavad ehitusotsused ja protsessid on läbipaistvad, tööd tegevad meeskonnad on pädevad ja tegutsevad ühiselt ning selgelt sõnastatud eesmärgi nimel. Avalik sektor annab eeskuju läbi praktika, oma hangete ja ehituse korraldamisel ja läbiviimisel, kujundades seeläbi kogu sektori kultuuri. Ehitatavad objektid on planeeritud ja projekteeritud selliselt, et nad on kooskõlas elukeskkonna kui tervikuga ning toetavad kvaliteetse ruumi loomist. Soodustatakse osapoolte võimalikult varajast kaasamist ning riigi ja erasektori vahelisi koostöövorme, leidmaks lahendusi, mis pakuvad suurimat lisandväärtust ehitise kasutusperioodil ehk eluringil. Rakendatakse võrdse vastutuse põhimõtteid ning soodustatakse väärtus- ja koostööpõhiste hangete läbiviimist, avalik sektor annab selles osas eeskuju. Iga avaliku sektori asutus kaasab ehitustegevuses valdkondliku kompetentsikeskuse, et saada tarkade otsuste tegemiseks parimat nõu. Tegevus 3.1: Targa Tellija kontseptsiooni koostamine, kus on mh kirjeldatud: 1) hea praktika ehituse kavandamisel, sh mida arvestada ja millest lähtuda planeerimisel, milliseid eelanalüüse ja hindamisi oleks vajalik teha (tellida), enne projekteerimisfaasi asumist; 2) hea praktika tööde tellimistel, st juhend, kuidas läbi viia hankeid, milline on tööde teostamise protsess, milliseid dokumente peab koostama, millistest kriteeriumitest lähtuda tööde tellimisel (nt suurem rõhk objektide funktsionaalsusele ja kasutajatele väärtuse loomiseks pikas perspektiivis, kogu kulu arvutamise metoodika jms) ja kuidas kaasata kompetentsikeskusi; 3) viited asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja standarditele; 4) riiklik mudel ehitise valmimiseks korraldusliku poole pealt (kuidas planeerida, kuidas korraldada hankeid jne). - Väljund: targa tellija kontseptsioon (juhendmaterjal). - Vastutajad: Era, MKM, RAM, KUM, RKAS, KEM. Tegevus 3.2: Avaliku sektori eeskuju seadmine, sh näidis- ja pilootprojektide elluviimine. Uudsete ja optimeeritud lahenduste, parimate praktikate tutvustamine: näidisprojektid, pilootprojektid, digitaalsed tööriistad, alliansshanked, keskkonnasäästlike materjalide, toodete ja tehnoloogiate eelistamine hangetel, masinõppe lahenduste kasutuselevõtt, energiasäästliku käitumise tutvustamine ehitatud keskkonna kujundamisel, puitmaterjali jt keskkonnasäästlike materjalide populariseerimine, ehitusmälestiste renoveerimine, üleujutusi leevendavad lahendused, ligipääsetavuse parim praktika, nulljäätmete (ehk zero waste) põhimõtete tutvustamine ja kasutuselevõtt, ringmajanduse populariseerimine ja kasutuselevõtt jne. - Väljund: näidis- ja pilootprojektid. - Vastutajad: MKM, RAM, KOV, KUM, RKAS. Tegevus 3.3: Solidaarvastutuse kehtestamine tehingupartneri valikul ja tehingupartneri ees. Ehitustööde riigihangete standardi rakendamine ja vajadusel täpsustamine ehitusprotsesside läbiviimise kriteeriumite osas, sh peab standardi rakendamine tagama, et ehitusprojektide alusel tehtav ehitus arvestab ehitise eluringiga ja lähtub kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest; ehitusele eelnev kavandamisfaas peab olema piisava pikkusega ning ettevalmistusse tehakse piisavalt investeeringuid; arvestatakse ehitise optimaalse valmimisajaga (sidudes valmimistähtaja lahti poliitilistest lubadustest); ehitama asutakse tööprojekti järgi jms. Tellija ja muude ehitusprotsessi osapoolte vastutuse selgem määratlemine ehitiste kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja haldamisel. - Väljund: Hangete juhendi koostamine ja targa tellija kontseptsiooniga sidumine; riigihangete standardi uuendamine, standardi rakendamise koolitused ja teavitustegevus, vastutuskindlustuse põhimõtete ülevaatamine, vajadusel õigusaktide muutmine. - Vastutajad: Era, RAM, MKM, KOV, RKAS. 35 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Tegevus 3.4: Väärtus- ja koostööpõhiste riigi ehitushangete praktika juurutamine, sh kvaliteedimõõdikute kirjeldamine, hinnastamise mudeli väljatöötamine, mis arvestab nii keskkonnamõjusid, ligipääsetavust kui kasutusmaksumust ning objekti kogukulu arvutamine planeerimisel. Riigihangete seadusele vastavate boonussüsteemide väljatöötamine ja stiimulite kasutuselevõtt hangetes, et riik saaks toetada uute lahenduste algatust ja rakendamist. Arhitektuurivõistluste korraldamine kvaliteedi tagamise meetmena. Avalikul sektoril aitavad hankeid korraldada ja läbi viia kompetentsikeskused, kuhu on koondunud parim praktika ja teadmine ning kelle üheks rolliks on olla hankeprotsessi eestvedajaks. Moodustada töögrupp väärtus- ja koostööpõhiste ehitushangete korraldamise eelduste väljaselgitamiseks ning võimalike riigihangete seadusega kooskõlas olevate näidishindamiskriteeriumite välja töötamiseks. Igas valdkonnas (projekteerimine, ehitus, korrashoid jne) on standardsed väärtuspõhiste hangete kriteeriumid, nende hindamise alused ja juhised nende kasutamiseks riigihangetes. - Väljund: töögrupi moodustamine; analüüs, sh riigihangete seaduse analüüs ja vajadusel muutmine; hangete koostamise juhendid, kompetentsikeskuste kaasamine. - Vastutajad: RAM, MKM, KUM, EKEL, RKAS, KOV, Era. Tegevus 3.5: Ebaausa konkurentsi vähendamine. Riigihangete praktika läbivaatamine, analüüs ja vajadusel juhendi koostamine, et vähendada sektori hinnangul olevat ebaausa konkurentsi olukorda ning juurutada hankimisel parimat praktikat (nt jättes hangetest kõrvale need pakkujad, kes lähevad vastuollu üldiste põhimõtetega ning hea tavaga). Analüüsi tulemuste elluviimine, sh koolituste läbiviimine (nt riigihangete standardi tutvustamiseks ja juurutamiseks). - Väljund: Riigihangete praktika analüüs ja analüüsi tulemuste elluviimine; hangete läbiviimise juhendi loomine; koolituste korraldamine. - Vastutajad: RAM, MKM, RKAS, KOV, Era. Tegevus 3.6: Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine, sh õigusaktide kohandamine. Analüüs tuvastamaks, kas Äriregistri, MTR-i, EHR-i, muinsuskaitseseaduses jt õigusaktides, nõuetes ja menetlustoimingutes nõutav on asjakohane ja vajalik. Lisaks analüüsitakse, kui suur peaks olema ehitusvaldkonna ettevõtte minimaalne struktuur või olulisemad näitajad seadustest tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks ja vastutuse kandmiseks. - Väljund: õiguslik analüüs ja selle tulemuste rakendamine. - Vastutajad: MKM, JUM, KUM, KEM, KOV, Era. Tegevus 3.7: Kompetentsikeskuste mudeli väljatöötamine. Tänaste asutuste (nt RKAS, Transpordiamet jt) ning teiste koostööplatvormide ja ühendorganisatsioonide rollide kaardistamine, põhikirjade ülevaatamine ja vajadusel täiendamine kompetentsikeskuse rolli andmisega. Analüüs kompetentsikeskuse ülesannete täitmise eelduste ning nende omavaheliste seoste osas (koolitused, otsustusõigus, koostöökokkulepped, rahastus jne). - Väljund: olemasolevate asutuste põhikirjade (jm tegutsemise aluseks olevate õigusaktide) ülevaatamine ja täiendamine; kompetentsikeskuse rolli täitmise analüüsi läbiviimine. - Vastutajad: MKM, KUM, RAM, RKAS, TRA, KOV, valdkondlikud erialaliidud. Tegevus 3.8: PPP raamistiku väljatöötamine, sh PPP kui ärimudeli kasuteguri ja arvutuspõhimõtete väljatöötamine avalike investeeringute otsustamisel. - Väljund: Suuremate avaliku sektori investeeringute PPP teostatavuse analüüsi praktika juurutamine ja rakendusmetoodika väljatöötamine, sh juhendid PPP protsessi elluviimiseks. - Vastutaja: RAM 36 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 EESMÄRK 4: KOHALIK OMAVALITSUS ON RUUMILISE ARENGU KUJUNDAJA Kohalikud omavalitsused on teadlikud oma vastutusest ning olulisest rollist ehitusprotsesside algatamisel ning suunavad ruumilist arengut läbi ehitatud keskkonna kujundamise ja teadlike ruumiotsuste tegemise, arvestades sealjuures trendidega, mis mõjutavad rahvastiku arvu ja koosseisu muutusi. Rakendatakse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid 64 ning kujundatakse avalikku ruumi eelkõige tarbija (lõppkasutaja) vajadustest lähtuvalt. Tegevus 4.1: Kohalike omavalitsuste investeeringute mahtude analüüs ning analüüsi tulemuste elluviimine. Riik saab KOVide investeeringuid toetada erinevate rahastamise allikate kaudu, milleks on üldine tulubaas, riigieelarvest investeeringutoetused ja struktuurivahendid. KOVide toetamisel on mõistlik kõiki neid silmas pidada. KOVide investeeringute toetamise vajadus sõltub paljudest asjaoludest: majandustsükkel, tulubaasi olukord ja sellest sõltuv investeerimisvõimekus, võlakoormus ja laenutoodete kättesaadavus, varade seisund, demograafilised trendid jne. Investeeringutoetuste suurendamine ei ole eesmärk omaette, vaid oluline on investeerida heal tasemel elukeskkonna arendamisse ja vajadusel ning vastava võimekuse olemasolul KOVidele rahalise toe andmine. - Väljund: KOVide investeeringute mahtude analüüs, mille alusel saavad valdkondlikud ministeeriumid teha vajadusel RES lisataotlusi; - Vastutajad: RAM; kõik valdkonna ministeeriumid; KOV Tegevus 4.2: Kohalikes omavalitsustes pikaajaliste investeeringute kavandamise (ca 10 aasta vaates) praktika juurutamine. KOVidel on mõistlik investeeringute kavandamisel lähtuda kontratsüklilisusest. See tähendab ehitusinvesteeringute reservmahtu, mida on võimalik kasutusele võtta täiendava rahalise ressursi olemasolul kriisi algul. Oluline on KOV võimekuse suurendamine targa investeeringute planeerijana, ruumialase pädevuse ja kohapealse arengu kavandamise osas (vara seisukord, demograafia, vajadused, rahalised võimalused, olemasolevate väärtuste arvestamine asukohavalikul) ja targa tööde tellijana. Lahenduseks on juhendite koostamine, erinevate koolitusprogrammide läbiviimine ja juhendamine, heade praktikate jagamine, vajadusel ka regulatsioonide muutmine. - Väljund: KOVidele investeeringute targa kavandamise juhendi koostamine, koolitusprogrammid, vajadusel regulatsioonide muutmine. - Vastutajad: MKM, RAM, KOV. Tegevus 4.3: Kohalikule omavalitsusele suunatud toetusmeetmete kasutamise kriteeriumite täiendamine vastavalt investeeringu, üldplaneeringu ja omavalitsuse arengukavaga kooskõlla viimiseks. St toetust eraldatakse investeeringutele, mis on kooskõlas omavalitsuse üldplaneeringu ja arengukavaga ning arvestab pikaajaliselt kavandatud investeeringuid, sh nii majanduskasvu kui ka -languse eripärasid. Eelduseks, et üldplaneeringut ja arengukava saaks investeeringuotsuste aluseks võtta, on adekvaatne pikaajalise rahvastikuprognoosi arvestamine nendes dokumentides. Toetuste kooskõla arengukavaga on nõudena olemas ka Riigieelarveseaduses §50 lg 4, kuid üldplaneeringuga, pikaajaliselt kavandatud investeeringutega ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega sidumine oleks samuti oluline. - Väljund: Suunis kõikidele ministeeriumitele toetusmeetmete väljatöötamisel. Perioodi 2021-2027 struktuuritoetuste rakenduskava täiendamine vastava nõudega. - Vastutajad: RAM, MKM, KOV. Tegevus 4.4: Parima praktika kogumine ja selle levitamine. Kohalikud omavalitsused teevad koostööd teiste riikide ja sealsete kohalike omavalitsustega, et õppida nende kogemustest kvaliteetse ruumi kujundamisel (sh kasvaks KOV-ide kultuuripärandialane võimekus) ning rahvastikutrendide arvestamisel selles protsessis. Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) võtab kompetentsikeskuse rolli ja 64 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf 37 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 koondab ning vahendab, vajadusel koolitab oma liikmeid, et tagada parimate praktikate levik ja ruumialaste kompetentside tõus. Lisaks tuleks kaaluda KOV ehitusvaldkonna spetsialistidega võrgustiku kohtumiste korraldamist MKMi algatusel, kus tutvustatakse näiteks aktuaalseid teemasid ja vahetatakse infot planeeritavatest muudatustest. Samuti kaaluda ELVLi esindajatega eelarve läbirääkimiste töörühma moodustamist, mis on osa riigieelarve seaduse kohasest valitsuskomisjoni ja ELVLi esindajate iga- aastasest eelarve ja eelarvestrateegia läbirääkimise protsessist. Valdkonna töörühmas on võimalik ELVLil ja keskvalitsusel (ministeeriumil) esitada ettepanekuid muudatusteks ja ootuseid osapooltele, mille osas töörühma arutelul (või vajadusel valitsuskomisjoni arutelul) kokkuleppele püütakse jõuda. - Väljund: analüüs, mida on vaja ELVL-il, et võtta kompetentsikeskuse roll; koostöövõrgustike ja töörühmade loomine ja käivitamine. - Vastutajad: KOV/ELVL; MKM, RAM, KUM Tegevus 4.5: Planeeringute koostamise ja elluviimise protsesside tõhustamine. Tõhustamise eesmärk on parandada planeeringute kvaliteeti, sh digitaalsete vahendite rakendamise kaudu. Tagatakse otsuste tegemine lähtudes kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja planeerimisseaduse 2. peatükis toodud põhimõtetest. KOV-d tagavad asja- ja ajakohaste planeeringute olemasolu ning planeeringute sisulise regulaarse ülevaatamise. Luuakse planeeringute üleriigiline andmekogu, mis sisaldab maksimaalses võimalikus mahus kehtivaid planeeringuid koos planeeringutega määratud kitsendustega, andes selge aluse ehitustegevuse läbiviimiseks. Luuakse üleriigiline planeeringute menetluskeskkond, mis ühildub hästi ehitussektori ja muu ruumiloome valdkonna andmebaaside ja registritega. - Väljund: Planeerimis-ja ehitusvaldkonnas vajalike juhendmaterjalide koostamine/uuendamine; planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku järelhindamise tulemusel vajadusel planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku uuendamine; planeeringute üleriigilise andmekogu ja menetluskeskkonna loomine. - Vastutajad: RAM, MKM, KUM, KEM, KOV EESMÄRK 5: LÄHTUTAKSE RINGMAJANDUSE PÕHIMÕTETEST Iga ehitatava objekti planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel on arvestatud ehitise eluringi. Ehitusprotsess ja ehitatud objekt on loodus- ja energiasäästlik ning jätkusuutlik. Ehitised on uuesti või uuel otstarbel kasutatavad ja paindlikud, see tähendab, et neid saab nii demonteerida kui ümber ehitada ning nende funktsionaalsus on muudetav. Ehitisi ja elukeskkondi planeeritakse selliselt, et need oleksid hiljem vajadustele kohandatavad. Elamufondi haldamine on kulutõhus. Rõhku pannakse renoveerimisele. Tegevus 5.1: Jätkusuutliku ehitamise põhimõtete juurutamine. Vastavate õppekavade (arhitektuur, linnaplaneerimine, maastikuarhitektuur, inseneriõpe, kinnisvara arendus jms.) täiendamine ning laiendamine; teavituskampaaniate, sh edulugude põhiste teavituskampaaniate läbiviimine jagatud väärtuste ja parimate praktikate levikuks. Oluline on keskse teavituskanali ellukutsumine (sarnaselt nagu eehitus.ee) ning ametkondade vahelise (ministeeriumid, ametid, ülikoolid, asutused) suhtluse parendamine (ümarlaua, rakkerühma vms formaadis) poliitikakujundajate tasemel, eesmärgiga luua poliitikate vahel paremat sünergiat, ühtlustada instrumente, meetmeid, jms. Olulist rolli mängib jätkusuutliku ehituse visioonidokumendi loomine (eraldi dokumendina, nt. "kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete" näitel, või osana elukeskkonna ja ruumipoliitika strateegilisest arengudokumendist). Ressursside väärindamise valdkonnas on kasvunišiks ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes ning keskkonnasäästlike materjalide väärindamine. - Väljund: kommunikatsioonikava; jätkusuutliku ehitamise rakkerühma kokkukutsumine; jätkusuutliku ehituse visioonidokument (sh kajastatakse nii ringmajanduse põhimõtete rakendamist, vee ja teiste loodusressursside säästlikku kasutamist, kui ka uusi innovaatilisi lahendusi kliimamuutuste leevendamiseks ning ühtlasi hoonete ehitamisel selliselt, et arvesse on võetud ka muutuvaid kliimatingimusi ja vajadusi kliimamuutustega kohaneda), sektori ettepanekud õppekavade 38 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 täiendamiseks; kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamiseks vajalik taseme- ja täiendõppe korraldus. - Vastutajad: MKM, RAM, KUM, HTM, KEM, Era. Tegevus 5.2: Ringmajanduse printsiipide juurutamine, st hoonete uuskasutuse ning tüüpiliste ehitus- ja lammutusjäätmetes esinevate ehitusmaterjalide kaardistamine, jäätmete taaskasutatavuse hindamine ja ühtlustamine läbi pilootprojektide; jäätmete taaskasutuse riikliku reeglistiku ja tavapärase praktika loomine; väärtuslike hoonete uuskasutamise soodustamine, sh edulugude põhiste teavituskampaaniate läbiviimine võimaluste ja parimate praktikate levikuks ning teadlikkuse tõstmiseks kõigil tasanditel. Tuleks kaaluda ehitus- ja lammutusjäätmete ümbertöötlemise tehase piloteerimist. Tuleks teha koostööd teiste sektoritega saamaks parimad tulemused ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamiseks, sh materjalina ringlussevõtuks. Lisaks tuleb üle vaadata hoonete eluringi pikkuse regulatsioon ja vajadusel neid muuta (nõuded ehitusprojektile jms). - Väljund: ehitusmaterjalide kaardistus ja nende taaskasutatavuse hinnang; pilootprojektid (materjalide taaskasutus; ümbertöötlustehas); ehitus- ja lammutusjäätmete riiklik reeglistik ja tavapärane praktika; väärtuslike hoonete uuskasutamise soodustamine, hoone eluringi pikkuse hinnang ja regulatsioonide muutus. - Vastutajad: MKM; KEM, KUM. Tegevus 5.3: Ruumiliste digiteisikute arendamine selliselt, et nad aitaksid paremini mõista ehitustegevuse ja kliimaeesmärkide täitmise omavahelisi seoseid. Hoonete kliimamõju seire digitaliseerimine st digikaksikusse liidestamine, võimaldades hoonestatud keskkonna olukorra paremat seiret ja paremaid poliitilisi otsuseid, sh tehnosüsteemide energiatõhususe hinnangute keskkonna tekitamine EHR baasil; automaatselt genereeritud energiaauditid ja -märgised tarbitava energia alusel; tühjade hoonete kaardistus; digitaalsed tööriistad hoonete omanikele, jms. - Väljund: IT-lahendused ja erasektori rakendused e-ehituse platvormil. - Vastutajad: MKM, KEM, Era. Tegevus 5.4: Ehitise eluringi mõju hindamismetoodika välja töötamine ja juurutamine. Vajalik on välja töötada ja rakendada kasvuhoonegaaside eelarve metoodika (sh materjalide andmebaas, metoodika ja piloteerimine), hoonete eluringi "Kasvuhoonegaaside eelarve" riiklik regulatsioon (sarnaselt energiatõhususe miinimumnõuetega), täiendada planeeringute ehitusdokumentatsiooni loodussäästlikkuse, jätkusuutlikkuse ning ringmajanduse põhimõtetega, st juurutada hoonete kliimamõju regulatsioonid (ehitiste rekonstrueerimisel, aga ka uute piirkondade ja hoonete kavandamisel tuleb arvestada järgmise 50-100 aasta kliimaoludega). Välja töötada ja rakendada riigihangete seadusele vastavaid boonussüsteeme jätkusuutliku ehitamise soodustamiseks (nt soodustused hästi tehtud töö eest, lisa korrused vms väikese jalajälje eest). Välja töötada uute avalike ehitiste puhul kogumõju arvutamise metoodika ja juurutamine otsustusprotsessides, mis lubaks arvutada välja, kui palju maksab olemasoleva hoone säilitamine / lammutamine ja uue hoone ehitamine, kolimine, transport jne. - Väljund: Kasvuhoonegaaside eelarve metoodika ja riiklikud hoonete kliimamõju regulatsioonid; planeeringute juhendi täiendamine; kogumõju arvutamise metoodika. - Vastutajad: MKM, KEM. Tegevus 5.5: Uuenduslike finantsmehhanismide kaalumine ja rakendamine. Analüüsida ehituse kui valdkonna kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi liitmise võimalusi, selle plusse ja miinuseid. Tuleb välja töötada võimalused „Energy performance contract“ meetodi juurutamiseks. Lisaks tuleb välja töötada CO2-heitel põhinevad rekonstrueerimise toetusmeetmed ärikinnisvarale. - Väljund: uuring kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi osas; toetusmeetme ettepanek. - Vastutajad: MKM, KEM. 39 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 EESMÄRK 6: EHITUSVALDKOND EDENDAB INNOVATIIVSEID LAHENDUSI TOOTLIKKUSE JA KVALITEEDI TÕSTMISEKS On kujunenud tugevad erasektori ettevõtted, toimivad koostöövõrgustikud ja ühendused. Ehitusvaldkonna töö väljund on tunnustatud, kõrge kvaliteediga ning innovaatiline. Iga ehitatava objekti planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel on arvestatud ehitise eluringi. Planeerimis- ja ehitustegevus põhineb ehitusega seotud andmetel, mis on kõigile kättesaadavad. Ehitusprotsessides rakendatakse automatiseeritud lahendusi, enamlevinud on tehaseline tootmine ja BIM mudelite kasutamine. Info parem kättesaadavus muudab ehitusprotsessid ja kogu sektori läbipaistvamaks. Tänu andmepõhisele otsustusprotsessile paraneb tehtavate otsuste kvaliteet. Riik soodustab innovaatilisi lahendusi (andmete digitaliseerimine ja nende kättesaadavus, innovatsiooni toetavad hanked). Ehitiste tellimine ja ehitamine on läbipaistev protsess. Halli majanduse osakaal on olematu. Innovatiivne arhitektuuripraktika soodustab tehnoloogia uute võimaluste ehitatud keskkonda ja ehitusprotsessidesse rakendumist. Olulisel kohal on kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste eksport (digi- ja automaatikalahendused, andmevahetus). Eksporditakse Eesti mudelit - õpetatakse oma kogemusi ja teadmisi ehitusvaldkonna korraldamisel (st strateegiline, pikaajaline, kontratsükliline planeerimine, tark tellimine, väärtuspõhine hankimine, efektiivne ehitusprotsesside korraldamine, andmepõhisus ja digitaliseeritus otsustamisel ja elluviimisel, nutikate kasutajasõbralike lahenduste kasutamine, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele igakülgselt vastavad lahendused jms) ka teistele riikidele ja huvipooltele. Tegevus 6.1: Tehaselise tootmise, modulaarsuse, robotiseerimise, automatiseerimise võimaluste rakendamise edendamine kompetentsikeskuste eestvedamisel. Tegevuste elluviimine panustab ühtlasi inimressursi vähendamisele ehitusvaldkonnas, mis arvestades rahvastikutrende nii Eestis kui Euroopas tervikuna, võib osutuda vajalikuks. - Väljund: pilootprojektide läbiviimine, rakenduse osakaalu tõstmine. - Vastutajad: Era, MKM, RKAS. Tegevus 6.2: E-ehituse arendamine, sh ehitusandmete digitaliseerimine, standardiseerimine ja andmete kättesaadavaks tegemine (e-ehituse visiooni realiseerimine), digitaalsete liivakastide võimaldamine; virtuaalsete prototüüpidega avatud e-andmebaasid; E-riigi protsesside toomine sektorisse, et suurendada kasutajasõbralikkust, menetluste kiirust ja sektori efektiivset toimimist; kaasamisplatvormi ja BIM mudelite platvormide loomine; teha BIM-i kasutamine uushoonete projekteerimisel avalikus sektoris kohustuslikuks, sh tekitada EHR-s võimekus ehitus- ja kasutuslubade menetlemiseks BIM mudeli põhjal. - Väljund: IT-analüüside koostamine, IT lahenduste loomine, digitaalehituse keskkondade arendamine, standardite koostamine, BIMi kasutuselevõtu kohustuslikuks muutmine avalikus sektoris ja kasutuselevõtu soodustamine. - Vastutajad: MKM, RAM, RKAS, Era. Tegevus 6.3: TAI toetusmeetmete väljatöötamine, et soodustada eraettevõtteid ülikoolidega koostööle; inkubaatorite ja testimislaborite loomine või juurdepääsu võimaldamine ettevõtjatele, kus testida ja arendada uuenduslikke lahendusi. Erasektori rahastuse suurendamine väljaõppes, sh täiendõppe eest tasumine ettevõtte poolt, stipendiumide maksmine kutse- ja kõrgkoolides, õpilasvõistluste korraldamine ning õpilastööde tellimine erasektori poolt jne. - Väljund: Struktuurifondide perioodi 2021-2027 rakenduskava ettepanekute koostamine; rahastusmeetmete (sh SF) väljatöötamine ja elluviimine; erasektori rahastuse kaasamise mudelite väljatöötamine; ettepanekud valdkondliku teadustegevuse rahastuse stabiliseerimiseks arvestades projektipõhist praktikat. - Vastutajad: MKM, RAM, HTM, KUM, Era. Tegevus 6.4. Ehituse ja ruumi arengu komisjoni ellu kutsumine. Ehitussektori ülese (tellijad, arendajad, planeeringute koostajad, arhitektid, insenerid, ehitajad, ehitusmaterjalide ja -elementide 40 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 tootjad, haldajad) pidevalt toimiva vabatahtliku arengugrupi moodustamine ehitussektori arengukomisjoni näol (kaardistada erinevaid riigis toimivaid koostöövorme, nt transiidikomisjon, avatud riigivalitsemise arengukomisjon, avaliku sektori tellijate BIM töörühm jt ning kujundada parimatest praktikatest tulenevalt sobilik koostöövorm). - Väljund: ehitusvaldkonna arengukomisjoni ellu kutsumine. - Vastutajad: MKM, RAM, KUM, KEM, ELVL, RKAS, Era (sh EEEL, EKKL, EAL jt). Tegevus 6.5: Toodete (sh korduskasutatud, jäätmetest teisene toore) sertifitseerituse tagamine ehk tehnilise hindamise asutuse loomine või selle funktsiooni andmine olemasolevale asutusele. Analüüsi läbiviimine, tuvastamaks täpsem vajadus ning alternatiivsed toimemudelid (kes ja kuidas teenust osutab). Teenustele, mis ei ole analüüsi järgi tasuvad, tuleks kaaluda toetusmeetme loomist mujal riigis sertifitseerimisteenuse kasutamiseks. - Väljund: analüüs ja selle alusel otsuste tegemine (asutuse loomine või olemasoleva asutuse funktsioonide laiendamine, tellimuste suurendamine, funktsiooni andmine, vahendite võimaldamine, toetusmeetme loomine). - Vastutajad: MKM, Era. EESMÄRK 7: PARIMATE RAHVUSVAHELISTE PRAKTIKATEGA KOOLITATUD TÖÖTAJAD TOETAVAD SEKTORI ARENGUT Koosmõjus haridusvaldkonna arengukava eesmärkide täitmisega panustatakse valdkondliku haridussüsteemi ja koolivõrgu arengusse ning haridustaseme tõusu. Eelkõige panustatakse tööturu ootustele vastava erialase haridusega inimeste osakaalu kasvu ja optimaalsesse koolivõrku. Oluline on pidevalt arenev täiendõppe süsteem. Ehitussektori kuvand on positiivne ning õppekavade täituvus kõrge, see on üks eeltingimusi vajalike spetsialistide tagamiseks. Ehitusvaldkonnas töötab piisavalt ruumiharidusega kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid järgivaid spetsialiste, ehitussektor on spetsialistidele atraktiivne tööandja. Ehitussektor töötab koostöös Eesti ja rahvusvaheliste teadusasutustega välja uusi funktsionaalseid lahendusi ning avalik sektor toetab nende rakendamist. Ehitusvaldkonna erinevate erialade esindajad jagavad eesmärke ja väärtussüsteemi. Tegevus 7.1: Ehitusvaldkonna õppimisvõimaluste analüüs ja analüüsi tulemuste elluviimine. Ehitusvaldkonna haridust pakkuvate haridusasutuste analüüsiga tuleb hinnata koolivõrgu optimaalset struktuuri ning võimalusi digi- ja rohepöördele vajalikuks spetsialiseerumiseks. Tuleb hinnata ehitusvaldkonna kutse- ja kõrghariduse kujundamist nii tänase ehitusvaldkonna vajaduste katteks kui ka arvestades tulevikutrende (näiteks kliimapoliitika, vananev elanikkond, tehnoloogia areng). Üle tuleb vaadata õppekavad ja õpetamispõhimõtted, et tõsta õppekvaliteeti ning ettenähtud õpiväljundite omandamist, mh et kindlustada asjatundlike planeerimisspetsialistide juurdekasv. - Väljund: ehitusvaldkonna hariduse teemalise ümarlaua kokkukutsumine; analüüside läbiviimine ja selle tulemusel muudatuste elluviimine; õppekvaliteedi tõstmine. - Vastutajad: HTM, MKM, valdkondlikud haridusasutused, KUM, Era. Tegevus 7.2. Juhtimis- ja koostööoskuste kaasajastamine. Nõudmispõhiste juhtimispraktikate asendamine motivatsioonipõhistega, mis on eelduseks kvaliteedile, tõhususele ja innovatiivsusele orienteeritud mõttelaadi levikule sektoris. Kutsestandardites ja õppekavades rõhutatakse juhtimis- ja koostöökompetentse ning lähtutakse kaasaegsetest juhtimismetoodikatest ja -tööriistadest (sh läbirääkimisoskused, virtuaalsete meeskondade juhtimine, värbamine, muudatuste juhtimine, huvigruppide kaasamine, kommunikatsioon, coaching jpm). - Väljund: juhtimis- ja koostöökompetentsidega täiendatud kutsestandardid ja õppekavad. - Vastutajad: Era, HTM, valdkondlikud haridusasutused. 41 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Tegevus 7.3: Kutsetunnistuse (vm sarnase tunnistuse) nõude kehtestamine ehitusobjektidel töötavatele ehitustöölistele. Analüüsida, millised mõjutegurid soosivad kvalifikatsiooni omandama ja ettevõtteid oma töötajate väljaõppesse panustama. - Väljund: analüüs; vastavalt analüüsi tulemustele edasiste sammude määratlemine ja elluviimine. - Vastutajad: Era. Tegevus 7.4: Täiendkoolituse programmide väljatöötamine ja pakkumine (nt projektijuhtimine, planeerijaharidus). Analüüsi läbiviimine, millised on vajadused, mille osas turul täna pakkumist ei ole, parimad praktikad ja Eesti vajadused täiendkoolituste korraldamiseks (täiendkoolituskeskuste tekkeks). HTM pakub täna ehitussektoris täiendõpet vastavalt OSKA raporteis väljatoodule. Tuleb leida parim lahendus kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete viimiseks erialasesse täiendkoolitustesse. - Väljund: programmide väljatöötamine; programmide elluviimise rahastamine; analüüsi läbiviimine ja selle tulemuste rakendamine. - Vastutajad: Valdkondlikud haridusasutused, HTM, MKM, KUM, Era. Tegevus 7.5: Riikliku tööjõupoliitika, sh võõrtööjõupoliitika analüüs, et see arvestaks tööturu vajadusi ja arenguid. Analüüsida töötaja kaardi vajadust, eesmärki, rakendusviise, kontrollimehhanisme jms. Kui analüüs toetab vajadust, siis töötaja kaardi nõude (õigusaktiga) kehtestamine ehitussektoris, mis hõlmab ka lühiajaliste töötajate registreerimise kohustust Töötajate registris. Teiste riikide kutsetunnistuste Eesti süsteemi ülekandmine. - Väljund: analüüs; vastavalt analüüsi tulemustele edasiste sammude määratlemine ja elluviimine. - Vastutajad: MKM, SIM, SOM, HTM. Tegevus 7.6: Praktikavõimaluste pakkumise suurendamine, analüüs selle motiveerimise võimalustest ning võimalike ettepanekute rakendamine näiteks praktikakeskustele (maksutagastusena) sotsiaalmaksu vabastuse või olulise soodustuse kehtestamine praktikantidele väljamakstavatelt töötasudelt. - Väljund: praktikakohtade pakkumise tõus, analüüs (sh maksuanalüüs); vastavalt analüüsi tulemustele edasiste sammude määratlemine ja elluviimine. - Vastutajad: Era, HTM, valdkondlikud haridusasutused, RAM, SOM. 42 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 5. TEGEVUSTE MÕJU EELHINNANG Dokumendis esitatud eesmärkide ja tegevuste olulisuse hindamiseks koostati indikatiivne mõjude hinnang. Eeldatavad kulud või vajaminevad investeeringud on prognoositud parimatel teadmistel koostöös Tellija ning juhtrühmaga. Järgnevalt esitatud kulud ei ole esitatud kohustusena vastavate vahendite taotlemiseks riigieelarve koostamise või välisvahendite kavandamise protsessides. Ka „Ehituse pikk vaade 2035“ kokkuleppega (lisa 1) ei võta osapooled vastavaid siduvaid kohustusi. Eesti ehitussektori arendamiseks väljatoodud meetmed erinevad nii kulu, ajapikkuse, tulu kui ka nende mõju poolest. Osad meetmed omavad mõju otseselt Eesti majanduskasvule, samas osad meetmed panustavad Eesti inimeste heaolu kasvu, mida on keeruline kvantifitseerida. Kuid kombineerides eesmärke, mis on omavahel tihedalt seotud mõju poolest ning seades hüpoteese, oleme hinnanud meetmete mõju Eesti majandusele. Mõjude hinnangud põhinevad sarnaste meetmete mõju uuringutel, teadustöödel ning parimatel teadmistel, mille tulemid on kohandatud vastavalt Eesti ehitussektori suuruse või muude näitajate põhjal. Näiteks, kui McKinsey ning Ellen MacArthuri hinnangutel on ringmajanduse mõju terve maailma majandusele 1,5 triljonit eurot ning arvestades, et Eesti ehitussektoriga otseselt seonduvate tegevuste osakaal on ligikaudu 10% Eesti majandusest (ehitussektor kitsas tähenduses 6%) ja Eesti SKP on maailma SKP-st 0,04%, siis sellisel metoodikal oleme tuletanud eesmärgi saavutamisel tuleneva mõju. Seejärel on tulenev mõju jagatud meetmete vahel, mille jaoks on eeldatud, et iga meetme tootlikkus on suhtarvuliselt sama ning meetme tootlikkus oleneb investeeringutest (kuludest). Meetmete mõju hindamisel kasutatud alusfailid: - World Economic Forum. „Shaping the Future of Construction: A Breakthrough in Mindset and Technology“ (2016) - McKinsey. „The Circular Economy: Moving from theory to practice“ (2016) - Ellen MacArthur Foundation. „Growth Within: A Circular Economy Vision for a Competitive Europe“ (2015) - Wang, S., Ofori, G. „Total factor productivity growth accounting in the construction industry of Singapore” (2003) - WEF „Shaping the Future of Construction A Breakthrough in Mindset and Technology“ (2016) - Auerbach, A., Gorodnichenko, Y. “Measuring the output responses to fiscal policy.” (2012) - Statistikaamet (2020) - Maailmapank (2020) EESMÄRK 1: „KVALITEETSE ELUKESKKONNA KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ON KOKKU LEPITUD JA OSAPOOLED VIIVAD SEDA ÜHESKOOS ELLU “ Euroopa Keskkonnaameti raporti kohaselt 65 on edukal linnaplaneerimisel ja elamumajandusel mõju väljarände vähendamisele ehk teisisõnu tõmbefaktor. Sarnaselt on Massey (2005) 66 kaardistanud kultuurisidemed linnade ja äärealade vahel üheks tõmbefaktoriks. München, kus kaasati sidusrühmad linnaplaneerimisse, loodi arengukava ning tehti regionaaltasandil koostööd elukeskkonna kujundamisel on populatsioon kasvanud vahemikus 1990-2016 keskmiselt 0,7%67 . Carlino et al. (2019)68 tuvastas seose linna ilu ning elanikkonna kasvu vahel – „kaunite linnade“ elanikkonna kasv on keskmiselt 10% kõrgem ning meelitavad kõrgelt haritud inimesi. Seetõttu on oluline panustada kvaliteetse elukeskkonna kujundamisse, kuna elukeskkonnal on mõju väljarände vähendamisele. Eesti SKP inimese kohta on 2019. a andmetel 21 219 eurot ning väljarändajate arv 12 801.69 Kuigi eestlaste väljarände põhjuseid on osaliselt 65 Urban sprawl in Europe - The ignored challenge (2006) 66 Worlds in Motion : Understanding International Migration at the End of the Millennium (2005) 67 Urban sprawl in Europe - The ignored challenge (2006) & Bavarian Regional Authority for Statistics and Data Handling 68 Beautiful city: Leisure amenities and urban growth (2019) 69 Statistikaamet (2020) 43 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 kaardistatud, ei ole hinnatud, milline on eduka linnaplaneerimise täpne mõju väljarändele. Seetõttu, hinnangu andmiseks on eelduseks võetud Müncheni (2006) ning Carlino et al. (2019) uuringute keskmine mõju ehk 5%. Seeläbi leiame, et kui eduka linnaplaneerimise ja elamumajanduse mõjul vähendatakse väljarännet 5%, suureneks SKP kasv 0,05 protsendipunkti ehk ligikaudu 13 miljonit eurot70. Juhul, kui väljaränne väheneks 1% oleks SKP mõju ligikaudu 3 miljonit eurot. Seejuures tuleks arvestada ka kaudsete tuludega nagu näiteks parem pikaajaline planeerimine ning otsuste kvaliteet ja suurenenud turism. EESMÄRK 2 „RIIGI EHITUSINVESTEERINGUD ON KONTRATSÜKLILISED JA KOOSKÕLAS RIIGI STRATEEGILISE PLAANIGA “ Kontratsüklilise plaani koostamine panustab ehitussektori stabiilsuse tagamisse. Kuna ehitussektor on tugevalt mõjutatud majandustsüklilisusest ning protsüklilistel investeeringutel esineb oht võimendada ülekuumenemist ning seetõttu ebastabiilsust, peaksid avaliku sektori investeeringud olema tasakaalustavad ehk kontratsüklilised. See tagaks stabiilse tootlikkuse ning tööhõive. Kontratsükliliste investeeringute mõju SKP-sse on tugevam kui protsüklilistel - Auerbach et al. (2012) tõestasid, et majandustsükli madalseisus tehtud investeeringud on tugevama mõjuga SKP kasvule kui investeeringud majandustsükli tõusufaasis. Suurendades Eesti avaliku sektori investeeringuid majandustsükli langusfaasis 1% võrra, kasvab SKP 3,4%, võrdluseks 2,3% SKP kasvuga, kui investeering tehtaks tõusufaasis ehk protsükliliselt. Kuna kontratsüklilised investeeringud toimuvad majanduslanguses ning nende mõju suuresti oleneb ajastusest, langusfaasi pikkusest ja sügavusest, on kontratsükliliste investeeringute täpset kulu keeruline hinnata, kuid hinnanguliselt jääb vahemikku 100 – 260 miljonit eurot. EESMÄRK 3 „AVALIK SEKTOR ON TARGA TELLIJANA EESTVEDAJAKS JA EESKUJUKS NING EESMÄRK 4 „KOHALIK OMAVALITSUS ON RUUMILISE ARENGU KUJUNDAJA “ Maailma Majandusfoorumi (2016) uuringu kohaselt on ehitus- ning planeerimisprotsesse optimeerides võimalik vähendada projekti valmiduse aega 20% ning seetõttu vähendada ettevõtte tegevuskulusid kuni 16%.71 See aga nõuab uudsete ja optimeeritud lahenduste rakendamist, kus avalik sektor saab olla targa tellijana eeskujuks - näiteks BIM põhimõtete rakendamist ning parimate praktikate tutvustamine: näidisprojektid, pilootprojektid, väärtus- ja koostööpõhiste hangete rakendamine, Allianss hanked, tehaseliselt toodetud komponentide eelistamine hangetel ja masinõppe lahenduste kasutuselevõtt. Maailma Majandusfoorumi (2016) hinnangul on planeerimisprotsesside optimeerimise mõju maailma ehitussektorile ligikaudu 0,4 triljonit eurot tegevuskulude säästu üle 10 aasta, mis Eesti konteksti kandes tähendaks ligikaudu 15 miljonit eurot säästu aastas72. Samas peab ka avalik sektor olema eeskujuks hankeprotsesside parendamisele tagades läbipaistvust ning korruptsioonivastaseid meetmeid. Maailma Majandusfoorumi (2016) hinnangul on korruptsiooni mõju ehitussektori riigihangetel 0,2% ehitussektori tootlikkusest ehk Eesti kontekstis hinnanguliselt 5 miljonit eurot.7374 Seetõttu rakendades uuringutes esitatud hinnanguid Eesti kontekstis - optimeerides ehitus-, planeerimis- ning hankeprotsesse ning muutes läbipaistvamaks, vähendades bürokraatiat ja halduskoormust on meetmete mõju hinnanguliselt 20,76 miljonit eurot, mis panustaks Eesti SKP kasvu 0,08%. 70 Arvutuskäik: SKP inimese kohta 21 219 * väljarändajate arv 12 801 * väljarände vähendamine 5% 71 Shaping the Future of Construction (2016) 72 Arvutuskäik: 0,4 triljonit (tegevuskulude sääst) / Maailma SKP (68 triljonit) * Eesti SKP (26 miljardit) / 10 (aastat) 73 Identifying and Reducing Corruption in Public Procurement in the EU (2013) 74 Arvutuskäik: Eesti ehitussektori suurus (2,6 miljardit) * 0,2% 44 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 EESMÄRK 5 „LÄHTUTAKSE RINGMAJANDUSE PÕHIMÕTETEST NING EESMÄRK 6 „EHITUSVALDKOND EDENDAB INNOVATIIVSEID LAHENDUSI TOOTLIKKUSE JA KVALITEEDI TÕSTMISEKS “ Maailma Majandusfoorumi (2016) raportis, McKinsey uuringus 75 ning Ellen MacArthur Foundationi uuringus on läbivalt esinenud kaks tuleviku suunda, kuhu poole ehitussektor on liikumas: • ringmajanduse põhimõtete rakendamine ning seeläbi säästlikum ja efektiivsem ehitussektor; • tuleviku tehnoloogia kasutuselevõtt – digitaliseerimine, modulaarsus, 3D printimine ning robotiseerimine. Seetõttu on mõistlik eesmärgid 5 ja 6 komplekteerida, kuna uuringutes vaadeldakse nii ringmajanduse kontseptsiooni kui ka tuleviku tehnoloogiaid koos ühe arengusuunana. McKinsey, ARUP76 kui ka Ellen Macarthur Foundationi uuringu kohaselt 77 on ringmajanduse printsiipide rakendamisega võimalik maailma majanduse tootlikkust suurendada ligikaudu 1,5 triljoni euro võrra, sealjuures ehitussektori mõju oleks ligikaudu 150 miljardit eurot. Seejuures leiavad uuringud, et ringmajanduse printsiipide põhimõtete rakendamine nõuab digitaalsete lahenduste, modulaarsuse, robotiseerimise ja tehaselise tootmise kasutuselevõttu. Eesti konteksti kandes tähendaks see 57 miljoni eurost SKP kasvu ehk 0,22% SKP lisa78. EESMÄRK 7 „PARIMATE RAHVUSVAHELISTE PRAKTIKATEGA KOOLITATUD TÖÖTAJAD TOETAVAD SEKTORI ARENGUT“ Zhi et al. (2003) 79 tehtud uuringu kohaselt on kvalifitseeritud töötajatel tugev mõju ehitussektori tootlikkusele. Autorid leidsid, et suurendades kvalifitseeritud töötajate hulka 1% võrra tõuseb ehitussektori tootlikkus 0,111%, mistõttu on haridusel selge mõju ehitussektori tootlikkuse tõstmisel. Eeldusel, et eesmärk on 10% olemasolevate töötajate kvalifitseeritust tõsta läbi täiendkoolituse programmide ja kutsetunnistuse nõuete kehtestamisele, tõuseks Eesti ehitussektori tootlikkus 26 miljonit eurot, mis panustaks SKP kasvu 0,1%80. Kombineerides kõikide eesmärkide tegevused on võimalik ehitussektori panust Eesti majanduse SKP- sse kasvatada 1,55 protsendipunkti ehk lisaväärtusena ligikaudu 405 miljonit eurot. Seejuures on kõikide tegevuste rakendamise kulu hinnanguliselt 60 miljonit eurot. Lisaks tuleks ka arvestada varjatud sünergiatega, kuna ehitussektori areng hariduse, teaduse- ja arendustegevuse, tootlikkuse, parema elukeskkonna loomisel võib panustada ka teiste tööstuste arengusse, mille mõju siinkohal ei ole hinnatud. Tegevuste kulude ja tulude ülevaade asub lisas 4. 75 The Circular Economy: Moving from theory to practice (2016) 76 The Circular Economy in the Built Environment (2016) 77 Achieving ‘growth within’ (2017) 78 Arvutuskäik: 150 miljardit (ringmajanduse mõju) * 0,04% (Eesti osakaal maailma SKP-st) 79 Total factor productivity growth accounting in the construction industry of Singapore (2003) 80 Arvutuskäik: 0,111% (tootlikkuse kasv) * 2,6 miljardit (Eesti ehitussektori osakaal SKP-st) * 10 45 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 6. INDIKAATORITE ETTEPANEK Mõju- ja tulemusindikaatoreid on vajalik seada eelkõige strateegilise arengudokumendi tasandil, kus sõnastatakse üldeesmärk, alaeesmärgid ning nende saavutustaset kirjeldavad mõõdikud. Samuti lisatakse mõõdikud arengudokumendi eesmärkide saavutamiseks kavandatud programmi tegevustele. Tabelis 2 on antud ülevaade ja esmased soovitused potentsiaalsetest mõõdikutest, mida rakendada valdkonna arengueesmärkide saavutamise mõõtmiseks. Täpne mõõdikute loetelu ja tasemed määratletakse valdkonna strateegilises arengudokumendis või üleriigilises planeeringus. Tabel 2. Mõõdikud MÕÕDIK SEOTUS TASEMED (algtase, 2030, 2040, EESMÄGIGA 2050) Elukeskkonnaga rahulolu (rahul või pigem rahul) E1, E2, E4 Algtase: 84,54% (2020); piirkondlikud erinevused (kõrgeima ja madalaima detsiili KOVide vahe) – 29 protsendipunkti. Siht: > 85%; piirkondlikud erinevused (kõrgeima ja madalaima detsiili KOVide vahe) – ≤29 protsendipunkti. Planeeringute menetlemise protsessi pikkus E2, E4 NA Ehituslubade menetlemise kiirus, keskmine E2, E4 30 menetlemiseks kuluv päevade arv Kasutuslubade menetlemise kiirus, keskmine E2, E4 10+ menetlemiseks kuluv päevade arv Ehitustegevusest süsinikdioksiidi õhuheitmete hulk, E1, E3 155,281 tuhat tonni aastas Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide E3, E5 12 (2019) indeksis (EE2035 mõõdik) Paranenud keskkonnanäitajate osakaal säästva E3, E5 Baasiks on 2020. a seis arengu näitajate hulgas (EE2035) Ringlusse võetava materjali määr (circular material E3, E5, E6 8,7% (2018) use rate) (EE2035) Rekonstrueeritud hoonete osakaal renoveerimist E3 Üleriigiliselt 25% (2030), 60% (2040), vajavatest hoonetest (energiatõhususe klassile C) 100% (2050) maakonna täpsusega Liginullenergiaga uute hoonete osatähtsus, % uute E3 - hoonete mahust Taastuvenergia osakaal energia summaarses E3 >30% (2018); >42% (2035) lõpptarbimises (EE2035) Elamute ja mitteelamute energiatarve (EE2035) E3 16,1 TWh; 14 TWh (2035) Madalaima hinna kriteeriumit eelistavate hangete E4 Riigihangetes üldiselt Eestis 84%, osakaal Soomes 54%; Eesmärk: ehitushangetes 50% (2030) Alliansshangete osakaal E4 - Üürieluruumide osakaal kogu elamufondist (va E1 NA majutusteenus, airbnb jne) 81http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KK31&ti=%D5HUHEITMETE+ARVEPIDAMINE&path=../Database/Keskkond/01Keskonna_arvepidamine/08Ehu emissioonide_arvepidamine/&lang=2 (RAKE tootlikkuse uuring) 46 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Avaliku ning erasektori investeeringute maht E5 - Kinnisvarainvesteeringute mahtu muutus võrreldes E7 majanduskonjunktuuriga Töötuse määr ehitussektoris E6 Oskustööliste hulk E7 BIM-i põhjal taotletud ehituslubade osakaal E6 NA Ehitussektori ettevõtete TAI kulutused müügitulu E6 0,016%82 kohta, % TA kulud erasektoris (EE2035) E6 0,61% SKPst Eesti ehitusvaldkonna ettevõtete loodud patentide E6 NA arv, tk keskmiselt aastas Tehaselise tootmise osakaal E6 NA Ehitatud eluruumide ruutmeetrid/tööjõu kohta E6 Tootlikkus/tööviljakus E6 1. 25 219 (2018. a) 1. arhitektuur ja projekteerimine 2. 27 157 (2018. a) 2. ehitustootmine 3. ehitus 3. 29 500 (2017.a) Ehitussektori tööjõukulude osakaal lisandväärtuses E6 Ehitusvaldkonna ettevõtete hinnang tööjõu E6 6983% puudusele (indikaator: KI ehitusbaromeetri andmed) Kutsetunnistustega töötajate osakaal E7 Ehitusvaldkonnas kõrghariduse lõpetanud E7 tööturule siirdunute arv Ehitusvaldkonnas kutsehariduse lõpetanud E7 tööturule siirdunute arv Kutseõppe erialade õppijate arv ja väljalangevus E7 ehitusvaldkonnas Teadlaste ja inseneride arv erasektoris 1000 elaniku E6, E7 1,33 (2018); 4,53 (2035) kohta (EE2035) Immateriaalsete investeeringute osakaal, % E6 22,9%84 Halli majanduse osakaal E6 25% Ettevõtete kindlustunde indikaator? E6 Ekspordi kogumaht, mln eurot aastas E6 1. arhitektuur ja projekteerimine NA 2. ehitustootmine 3. ehitus Ekspordi osakaal, % müügitulust E6 NA85 Kasutuseta hoonete osakaal Ligipääsetavuse indeks Heas ja rahuldavas seisukorras olevate E1, E4, E5 63,9% (2019) ehitismälestiste osakaal Kasutuses olevate ehitusmälestiste osakaal E1, E4, E5 74,7% (2019) 82 Statistikaamet, 2016. aasta andmed 83 Statistikaamet, 2016. aasta andmed; RAKE tootlikkuse uuring 84 EIB Investment Survey, 2017 ; RAKE tootlikkuse uuring 85 Võimalik edaspidi arvutada EMTA KMD andmetelt (RAKE tootlikkuse uuring) 47 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 7. KOKKUVÕTE Ehitussektoril on võtmeroll ühiskonna sotsiaalmajanduslikus arengus: ehitusalaste tegevustega loovad ettevõtted rikkust, mis moodustab koos kinnisvarasektoriga ligikaudu 16% SKPst. Ehitussektor kujundab meie elukeskkonda, loob uusi töökohti, toetab majanduse jätkusuutlikku arengut ning selle kaudu on võimalik adresseerida regionaalseid, sotsiaalseid, kliima, kultuuripärandi ning energeetikaga seonduvaid väljakutseid, mistõttu omab sektor riigi poliitikaloomes olulist rolli. 2019. aastal välja töötatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted86 ei ole praktikas juurdunud, mis tähendab, et tuleb astuda konkreetseid samme, et mõistaksime, hindaksime ja teeksime otsuseid samadele väärtustele ja põhimõtetele tuginedes. Ka ruumiloome ekspertrühma tehtud analüüsi ja ettepanekuid ei ole täies ulatuses rakendama hakatud 87 . Selleks, et ehitussektori edasine areng Eestis oleks pidev ning konkurentsivõimeline ning ehitatud keskkond toetaks elanikkonna tervist, vajadusi ja huve, on oluline luua erinevate osapoolte vahel ühtne arusaam visioonist, mis oleks suunatud valdkonnaülesele eesmärkide saavutamisele. „Ehituse pikk vaade 2035“ on dokument, milles keskendutakse ehitusvaldkonna parima arengu ja kvaliteetse ehitatud elukeskkonna kujundamiseks põhiprobleemide tuvastamisele ning valdkonna arenguks vajalike eesmärkide sõnastamisele. See on alus riigi, kohalike omavalitsuse ja erasektori kokkuleppeks, koostööks ja toimemudeli muutmiseks ning saab olla üks sisend vastava strateegilise arengudokumendi koostamiseks. Eesti ehitussektor on viimaste aastate üldisesse majanduskasvu ka ise hoogsalt panustanud. Samas esinevad mitmed probleemid ja väljakutsed, mis kokkuvõttes langetavad ehitussektori rahvusvahelist konkurentsivõimet: elukeskkonna pika vaate puudumine, pikaajalise ja kontratsüklilise ehitusinvesteeringute plaani puudumine, targa tellija põhimõtete ja selle rakendamise puudumine, keskkonnasäästlikkuse ja tõhususe probleemid, ekspordi kasvu aeglustumine, vähene avatus innovatsioonile, madal tööviljakus (tootlikkus) ja ehitussektori halb maine. Kõik nimetatud probleemid on taandatavad kahele põhiprobleemile: 1) Kvaliteetse elukeskkonna loomise alustalad on puudulikud; 2) Ehitussektori tootlikkus on madal. Lisaks tuleb arvestada ehitusvaldkonna väliste mõjuritega. Elukeskkonna olulisteks osadeks olevad teemad ei ole arengukavadega hetkel kaetud ja nad paiknevad erinevates tulemusvaldkondades. Elukeskkonna arengu tervikliku käsitluse huvides tuleks kaaluda tulemusvaldkondade korrastamist ja elukeskkonna tulemusvaldkonna loomist. Sellele annavad täiendavat kaalu Eesti 2035 strateegias seatud sihid ning Eesti inimarengu aruandest 2019/2020 tulenevad järeldused. Olulise ehitusinvesteeringute stabiilsuse puudumise väljakutse lahendamiseks tuleks luua pikaajaline investeerimisplaan ning teha kontratsüklilisi investeeringuid, mis leevendavad kõikumisi lisandväärtuses ning loovad laiema majandusliku stabiilsuse. Sellistel investeeringutel on õiglase jagunemise korral võimalik leevendada regionaalse tasakaalu probleeme. Ehitussektori konkurentsivõime ja majanduse jätkusuutlikkuse huvides peab avalik sektor näitama uuenduslikku initsiatiivi läbi oma erinevate rollide (planeerija, tellija, rahastaja jne). See võimaldab ehitussektoril teistele sektoritele (näiteks tööstus) järele jõuda, ehitus 4.0 või isegi 5.0 tasemele. Uuendusi ja arendusi mõtlevad välja ja viivad ellu valdavalt inimesed ning nende kompetents on siinkohal ülioluline. Pädevate ja teotahteliste inimeste sektorisse sisenemine tagab pikaajalise arenguefekti kogu Eesti ehituse väärtusahela ulatuses. Tulenevalt analüüsitud hetkeolukorrast, meie tänastest tugevustest ja (põhi)probleemidest, seostest strateegilise planeerimise, nõudluse ja majanduse tsüklilisuse ning tehnoloogiliste murrangute vahel, oleme sõnastanud visiooni aastaks 2035, mis kirjeldab ehitussektorit 15 aasta pärast: 86 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf 87 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/ruumiloome_lopparuanne_.pdf 48 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Eesti ehitatud keskkond on kasutajakeskne ja teenib kvaliteetse elukeskkonna loomise üldeesmärki. Meie arendused on kõikide kasutajate vaatest läbimõeldud, funktsionaalsed ja järgivad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid. Ehitusotsused tehakse pikaajaliselt ette mõeldes, andmetele tuginedes ja säästlikult, luues kogu ehitise eluringi jooksul tasakaalu ökoloogiliste ja majanduslike aspektide vahel. Ruumi loomisel peetakse kohaliku kogukonna ja huvitatud osapooltega dialoogi ning arvestatakse nende huve ja vajadusi. Avalik sektor on eestvedajaks ja eeskujuks nii targa tellimise kui ka innovatsiooni soodustamise osas. Me aitame kaasa kõige uuemate tehnoloogiate ja materjalide väljatöötamisele ja kasutuselevõtule ning digitaalsed lahendused ning standardid tagavad, et ehitus toimub koostööna tellija ja teostaja vahel võrdselt kvaliteetse tulemuse eest vastutades. Ehituse pikaajaline riiklik planeerimine tagab kontratsüklilise majandamise. Ehitustegevus on kiire ja kvaliteetne ning korraldatud läbipaistva protsessina. Ehitusvaldkonnas kasutatakse nutikaid ja teedrajavaid lahendusi ning nende leidmiseks tehakse koostööd nii omavahel kui ka teadusasutustega. Samaaegselt arvestab ehitussektor ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga ning kasutab seda olulise ressursi ja tööriistana. Ehitussektor on ühiskonnas väärtustatud tegevusala, meil töötavad oma ala spetsialistid ning ehitusvaldkond on atraktiivne eriala õppimiseks. Eesti ehitussektori tootlikkus on selle kõige tulemusel Euroopa parim tase, meie ehitustooted ja - teenused on rahvusvaheliselt kõrge konkurentsivõimega ning soodustavad Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel. Visiooni kirjeldus on teisisõnu Eesti ehitussektori mudel - viis ja kultuur, kuidas kvaliteetset elukeskkonda luuakse, ehitust planeeritakse ja korraldatakse, valdkonna jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet tagatakse ning rahvusvahelist koostööd edendatakse. Olulist rolli täidab kogu e-riigi areng ning paljude täiendavate protsesside digitaliseerimise potentsiaal. Eesti ehitussektori mudel on arengukokkulepe, mis on tehtud koostöös erasektori, kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja teiste huvigruppidega ning mille saavutamine ja edendamine on võrdselt kõigi osapoolte ülesanne ja vastutus. Visiooni saavutamiseks ja eelnevalt kirjeldatud põhiprobleemide lahendamiseks on kavandatud seitse suurt sammu ja 38 tegevust. Kombineerides kõigi eesmärkide tegevused, on võimalik ehitussektori panust Eesti majanduse SKP-sse kasvatada 1,55 protsendipunkti ehk lisaväärtusena ligikaudu 405 miljonit eurot aastas. Seejuures on kõigi tegevuste rakendamise kulu kokku hinnanguliselt 59,8 miljonit eurot. Lisaks tuleks arvestada varjatud sünergiatega, kuna ehitussektori areng hariduse, teaduse- ja arendustegevuse, tootlikkuse ja parema elukeskkonna loomisel panustab kindlasti teiste valdkondade arengusse, mille mõju siinkohal ei ole hinnatud. Ehituse pika vaate analüüsidokumendis eesmärgiks seatud seitse suurt sammu aitavad meil liikuda kvaliteetse elukeskkonna kujundamise suunas. Laiema mõju saavutamiseks ühiskonnale on vajalik esmalt määratleda avaliku sektori kui teenäitaja roll, mis ühelt poolt loob aluse struktuurseteks muutusteks, teisalt tagab erinevate osapoolte koostöö. Riigi kui poliitikakujundaja ning ühtlasi ka suurtellija ülesandeks on luua sektori muutusteks vajalik keskkond, mis on võimalik ainult läbi pikaajalise ja eesmärgistatud tegevuse. Seejuures toob strateegiline ehitussektori arendamine kaasa ka olulise mõju ühiskonnale laiemalt – ehitus kui horisontaalne majandusharu on aluseks kõigi teiste sektorite arengule. 49 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Joonis 18: Ehitusvaldkonna seitse suurt sammu 50 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 8. ABSTRACT The construction sector plays a key role in the socio-economic development of society: companies generate wealth with construction activities that, combined with the real estate sector, account for approximately 16% of GDP. The construction sector shapes the environment we live in, creates new jobs and supports the sustainable development of the economy. Regional, social, climate, cultural heritage and energy-related challenges could be addressed through this sector, giving it an important place in the state’s policy-making. The principles of high-quality spatial development 88 that were developed in 2019 have not taken root in practice, which means that specific steps must be taken for us to understand, appreciate and adopt decisions based on these values and principles. The analysis and suggestions made by the expert group on spatial development have not yet been implemented in full89. In order for the further development of the construction sector to be consistent and competitive in Estonia and the built environment to support the health, needs and interests of the population, it is important to build a common understanding between the different parties of the vision that aims towards the achievement of cross-sectorial objectives. A long-term view on construction is an analysis document focusing on the identification of main causes to ensure the best development of the construction sector, shaping a high-quality built environment and wording the objectives for the development of this field of activity. This serves as a basis for the agreements and cooperation between the state, local authorities and private sector, changing the model of action, and it could be one of the inputs into the preparation of a strategic development document (e.g. sectorial development plan). In recent years, the Estonian construction sector has contributed significantly to general economic growth. However, there exist several problems and challenges that in interaction reduce the international competitiveness of the construction sector, such as lack of a long-term view on the living environment, a non-existent long-term and counter-cyclical construction investment plan, smart commissioning principles and implementation thereof, as well as environmental sustainability and efficiency problems, a slowdown of export growth, a lack of openness to innovation, a low level of labour productivity and the bad reputation of the construction sector. All the listed problems stem from two main problems: 1) Insufficient basis for the creation of high-quality living environment; 2) Low productivity in the construction sector. In addition, external factors influencing the construction sector must be taken into account. Subjects that are important for the creation of the living environment are not currently covered by development plans and they belong to different results areas. In the interests of having a holistic approach to the development of the living environment, a reorganisation of the results areas and creation of the living environment results area should be considered. This approach is further supported by the targets set by the ‘Estonia 2035’ strategy and conclusions made in the Estonian 2019/2020 Human Development Report. In order to resolve the challenge of the instability of construction investments, a long-term investments plan should be developed and counter-cyclical investments should be made with the aim of alleviating fluctuations in added value and ensuring more broad-based economic stability. In the interests of the competitiveness of the construction sector and sustainability of the economy, the public sector should show its innovative initiative through its different roles (planner, client, financer, etc.). This would enable the construction sector to catch up with other sectors (for example, industry) by bringing the sphere of construction to the level of 4.0 or even 5.0. As a rule, people come up with innovations and developments and proceed to implement them, and their competence in this area is extremely 88 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf 89 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/ruumiloome_lopparuanne_.pdf 51 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 important. The entry of competent and vigorous people into the sector ensures a long-term development effect across the entire value chain of the construction sector in Estonia. Based on the analysed present situation, our current strengths and (main) problems, links between strategic planning, the cyclical nature of demand and the economy, and technological breakthroughs, we have worded the vision for 2035 to describe the construction sector in 15 years: The built environment in Estonia is user-centred and serves the general purpose of creating a high- quality living environment. From the user perspective, our developments are well thought-out, functional for all and in compliance with the principles of high-quality spatial creation. Construction decisions are made with a long perspective in mind and are based on data and sustainability principles, thereby creating a balance between ecological and economic aspects throughout the full life cycle of a building. When shaping spatial use, discussions are held with the relevant local community and stakeholders, and their interests and needs are taken into account. The public sector is the leader and a role model in facilitating smart commissioning and innovation. We assist in the development and introduction of the newest technologies, materials and digital solutions, and standards ensure that the construction process is completed in cooperation with the client and the contractor where both parties are equally responsible for the high-quality result. The long-term planning of construction by the state ensures counter-cyclical management. Construction activity is quick and of high quality, and it is organised as a transparent process. In the sphere of construction, smart and pioneering solutions are implemented, and to find such solutions, the parties cooperate with each other and research institutions. At the same time, the construction sector respects the historical and cultural context and uses it as an important resource and tool. The construction sector is a valued field of activity in society, we employ professionals and the field of construction is an attractive speciality to study. All of the above contribute to bringing the Estonian construction sector productivity to the best level in Europe. Our construction products and services are internationally highly competitive and support economic growth in Estonia in the best possible way. In other words, the vision description is a model of the Estonian construction sector, i.e. the method and culture describing how a high-quality living environment is created, the construction process is planned and organised, the sustainability and competitiveness of the sector is ensured and international cooperation is promoted. The entire e-governance development and the potential of digitalisation of many other supplementary processes play an important role here. The model of the Estonian construction sector is a development agreement made in cooperation with the private sector, local authorities, public authorities and other stakeholders, the achievement and promotion of which are equally the duty and responsibility of all the parties involved. In order to achieve the vision and resolve the root problems described above, seven large steps and 38 activities have been planned. By combining the activities of all objectives, it is possible to increase the contribution of the construction sector to Estonian GDP by 1.55 percentage points or approximately 405 million euros in a year as added value. At the same time, the estimated total costs of the implementation of all these activities is 59.8 million euros. In addition, indiscernible synergies must be taken into account, as the development of the construction sector contributes to better education, research and development, the improvement of profitability and the shaping of a better living environment. These impact on the development of other sectors, the effect of which has not been estimated here. As an objective, the analysis document of the long-term view of the construction sector sets seven large steps that help us to move forward towards shaping a high-quality living environment. In order to achieve a more extensive effect on society, the first step is to determine the role of the public sector as the pioneer, which, on the one hand, provides a basis for structural changes, while on the other hand ensures 52 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 the cooperation of different parties. The task of the state as the policy-maker and a major construction client is to create a suitable environment for the implementation of changes in the sector, which can be achieved only through long-term and purposeful action. In fact, the strategic development of the construction sector causes a significant effect on the whole of society, as construction, which is a horizontal economic sector, serves as a basis for the development of all other sectors. Figure: Seven large steps of the construction sector 53 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 LISA 1. KOKKULEPE Kokkulepe ehituse visiooni saavutamiseks ja seitsme suure sammu astumiseks. Käesolevaga meie, allakirjutanud – ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, ehitusvaldkonna ettevõtjad ja erialaliidud ning kõrgkoolid-teadusasutused lepime kvaliteetse elukeskkonna loomise eesmärgil kokku „Ehituse pikk vaade 2035“ saavutamiseks vajalikus seitsmes suures sammus. Käesoleva kavatsusega ei teki uusi juriidilisi või rahalisi kohustusi, kuid me võtame ühise moraalse vastutuse tegevuste elluviimises. Meie visioon 2035 on: Eesti ehitatud keskkond on kasutajakeskne ja teenib kvaliteetse elukeskkonna loomise üldeesmärki. Meie arendused on kõikide kasutajate vaatest läbimõeldud, funktsionaalsed ja järgivad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid. Ehitusotsused tehakse pikaajaliselt ette mõeldes, andmetele tuginedes ja säästlikult, luues kogu ehitise eluringi jooksul tasakaalu ökoloogiliste ja majanduslike aspektide vahel. Ruumi loomisel peetakse kohaliku kogukonna ja huvitatud osapooltega dialoogi ning arvestatakse nende huve ja vajadusi. Avalik sektor on eestvedajaks ja eeskujuks nii targa tellimise kui ka innovatsiooni soodustamise osas. Me aitame kaasa kõige uuemate tehnoloogiate ja materjalide väljatöötamisele ja kasutuselevõtule ning digitaalsed lahendused ning standardid tagavad, et ehitus toimub koostööna tellija ja teostaja vahel võrdselt kvaliteetse tulemuse eest vastutades. Ehituse pikaajaline riiklik planeerimine tagab kontratsüklilise majandamise. Ehitustegevus on kiire ja kvaliteetne ning korraldatud läbipaistva protsessina. Ehitusvaldkonnas kasutatakse nutikaid ja teedrajavaid lahendusi ning nende leidmiseks tehakse koostööd nii omavahel kui ka teadusasutustega. Samaaegselt arvestab ehitussektor ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga ning kasutab seda olulise ressursi ja tööriistana. Ehitussektor on ühiskonnas väärtustatud tegevusala, meil töötavad oma ala spetsialistid ning ehitusvaldkond on atraktiivne eriala õppimiseks. Eesti ehitussektori tootlikkus on selle kõige tulemusel Euroopa parim tase, meie ehitustooted ja - teenused on rahvusvaheliselt kõrge konkurentsivõimega ning soodustavad Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel. Visiooni teostamiseks oleme seadnud 7 suurt sammu, mida viime ellu järgmiste tegevustega: EESMÄRK 1: KVALITEETSE ELUKESKKONNA KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ON KOKKU LEPITUD JA OSAPOOLED VIIVAD SEDA ÜHESKOOS ELLU Tegevus 1.1: Elukeskkonna ja ruumipoliitika strateegilise arengudokumendi ning uue üleriigilise planeeringu koostamine, lähtudes kvaliteetse elukeskkonna eesmärkidest. Vastutajad: Ühisvastutus (MKM, RK, RAM, KUM, KEM). Tegevus 1.2: Kvaliteetse ruumi põhimõtete detailsem kirjeldamine ja rakendamine. Vastutajad: RAM90, MKM, KUM, RKAS, KOVid. 90 Esimesena nimetatud rasvases trükis asutus on siin ja edaspidi peavastutaja ja teised kaasvastutajad. 54 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Tegevus 1.3: Elamumajanduspoliitika väljatöötamine ning rakendamine elukeskkonna ja ruumipoliitika strateegilise arengudokumendi (tegevus 1.1) ühe tegevusena. Elamuinvesteeringute fondi teenuste loomine KredExi juurde. Vastutajad: MKM, RK, RAM, KOV. Tegevus 1.4: Pikaajaliste mõjude hindamise sisseviimine ruumiotsustesse. Vastutajad: MKM, RAM, KUM, RKAS. Tegevus 1.5: Kvaliteetse elukeskkonna edendamise koostöö- ja toimemudeli väljatöötamine. Vastutajad: MKM, RK, RAM, KEM, KUM. Tegevus 1.6: Kaasamismudelite loomine. Vastutajad: MKM, RAM, KOV, Era91. Tegevus 1.7: Ehitiste ja ehitamise ohutuse suurendamine. Vastutajad: Era, MKM, KEM. Tegevus 1.8: „Eesti ehitussektori mudeli“ kirjeldamine ja tutvustamine. Vastutajad: MKM, Era. EESMÄRK 2: RIIGI EHITUSINVESTEERINGUD ON KONTRATSÜKLILISED JA KOOSKÕLAS RIIGI STRATEEGILISE PLAANIGA Tegevus 2.1: Kontratsüklilise plaani koostamine. Vastutajad: MKM, RAM, KOV. EESMÄRK 3: AVALIK SEKTOR ON TARGA TELLIJANA EESTVEDAJAKS JA EESKUJUKS Tegevus 3.1: Targa Tellija kontseptsiooni koostamine. Vastutajad: Era, MKM, RAM, KUM, RKAS, KEM. Tegevus 3.2: Avaliku sektori eeskuju seadmine, sh näidis- ja pilootprojektide elluviimine. Vastutajad: MKM, RAM, KOV, KUM, RKAS. Tegevus 3.3: Solidaarvastutuse kehtestamine tehingupartneri valikul ja tehingupartneri ees. Ehitustööde riigihangete standardi rakendamine ja vajadusel täpsustamine ehitusprotsesside läbiviimise kriteeriumite osas. Vastutajad: Era, RAM, MKM, KOV, RKAS. Tegevus 3.4: Väärtus- ja koostööpõhiste riigi ehitushangete praktika juurutamine. Vastutajad: RAM, MKM, KUM, EKEL, RKAS, KOV, Era. Tegevus 3.5: Ebaausa konkurentsi vähendamine. Vastutajad: RAM, MKM, RKAS, KOV, Era. Tegevus 3.6: Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine. Vastutajad: MKM, JUM, KUM, KEM, KOV, Era. Tegevus 3.7: Kompetentsikeskuste mudeli väljatöötamine. 91 Era all on mõeldud nii eraettevõtteid kui ka erialade ja ettevõtete liite ja ühendusi. 55 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Vastutajad: MKM, KUM, RAM, RKAS, TRA, KOV, valdkondlikud erialaliidud. Tegevus 3.8: PPP raamistiku väljatöötamine. Vastutaja: RAM EESMÄRK 4: KOHALIK OMAVALITSUS ON RUUMILISE ARENGU KUJUNDAJA Tegevus 4.1: Kohalike omavalitsuste investeeringute mahtude analüüs ning analüüsi tulemuste elluviimine. Vastutajad: RAM; kõik valdkonna ministeeriumid; KOV Tegevus 4.2: Kohalikes omavalitsustes pikaajaliste investeeringute kavandamise (ca 10 aasta vaates) praktika juurutamine. Vastutajad: MKM, RAM, KOV. Tegevus 4.3: Kohalikule omavalitsusele suunatud toetusmeetmete kasutamise kriteeriumite täiendamine. Vastutajad: RAM, MKM, KOV. Tegevus 4.4: Parima praktika kogumine ja selle levitamine. Vastutajad: KOV/ELVL; MKM, RAM, KUM Tegevus 4.5: Planeeringute koostamise ja elluviimise protsesside tõhustamine. Vastutajad: RAM, MKM, KUM, KEM, KOV EESMÄRK 5: LÄHTUTAKSE RINGMAJANDUSE PÕHIMÕTETEST Tegevus 5.1: Jätkusuutliku ehitamise põhimõtete juurutamine. Vastutajad: MKM, RAM, KUM, HTM, KEM, Era. Tegevus 5.2: Ringmajanduse printsiipide juurutamine Vastutajad: MKM; KEM, KUM. Tegevus 5.3: Ruumiliste digiteisikute arendamine selliselt, et nad aitaksid paremini mõista ehitustegevuse ja kliimaeesmärkide täitmise omavahelisi seoseid. Vastutajad: MKM, KEM, Era. Tegevus 5.4: Ehitise eluringi mõju hindamismetoodika välja töötamine ja juurutamine. Vastutajad: MKM, KEM. Tegevus 5.5: Uuenduslike finantsmehhanismide kaalumine ja rakendamine. Vastutajad: MKM, KEM. EESMÄRK 6: EHITUSVALDKOND EDENDAB INNOVATIIVSEID LAHENDUSI TOOTLIKKUSE JA KVALITEEDI TÕSTMISEKS Tegevus 6.1: Tehaselise tootmise, modulaarsuse, robotiseerimise, automatiseerimise võimaluste rakendamise edendamine kompetentsikeskuste eestvedamisel. Vastutajad: Era, MKM, RKAS. Tegevus 6.2: E-ehituse arendamine. 56 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Vastutajad: MKM, RAM, RKAS, Era. Tegevus 6.3: TAI toetusmeetmete väljatöötamine. Vastutajad: MKM, RAM, HTM, KUM, Era. Tegevus 6.4. Ehituse ja ruumi arengu komisjoni ellu kutsumine. Vastutajad: MKM, RAM, KUM, KEM, ELVL, RKAS, Era (sh EEEL, EKKL, EAL jt). Tegevus 6.5: Toodete (sh korduskasutatud, jäätmetest teisene toore) sertifitseerituse tagamine ehk tehnilise hindamise asutuse loomine või selle funktsiooni andmine olemasolevale asutusele. Vastutajad: MKM, Era. EESMÄRK 7: PARIMATE RAHVUSVAHELISTE PRAKTIKATEGA KOOLITATUD TÖÖTAJAD TOETAVAD SEKTORI ARENGUT Tegevus 7.1: Ehitusvaldkonna õppimisvõimaluste analüüs ja analüüsi tulemuste elluviimine. Vastutajad: HTM, MKM, valdkondlikud haridusasutused, KUM, Era. Tegevus 7.2. Juhtimis- ja koostööoskuste kaasajastamine. Vastutajad: Era, HTM, valdkondlikud haridusasutused. Tegevus 7.3: Kutsetunnistuse (vm sarnase tunnistuse) nõude kehtestamine ehitusobjektidel töötavatele ehitustöölistele. Vastutajad: Era. Tegevus 7.4: Täiendkoolituse programmide väljatöötamine ja pakkumine. Vastutajad: Valdkondlikud haridusasutused, HTM, MKM, KUM, Era. Tegevus 7.5: Riikliku tööjõupoliitika, sh võõrtööjõupoliitika analüüs. Vastutajad: MKM, SIM, SOM, HTM. Tegevus 7.6: Praktikavõimaluste pakkumise suurendamine, analüüs selle motiveerimise võimalustest ning võimalike ettepanekute rakendamine. Vastutajad: Era, HTM, valdkondlikud haridusasutused, RAM, SOM. Nimi Organisatsioon Allkiri 57 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 LISA 2. MÕISTED JA LÜHENDID Alliansshange ehk integreeritud projektiteostus (IPT) - Omanik või tellija ning teenusepakkujad töötavad ühtse integreeritud meeskonnana ühe lepingu alusel, kus kõigi osapoolte ärilised huvid on seotud eelkõige projekti lõpptulemusega. Kõik lepinguosalised on võimalikult vara projektiga seotud ning vastutavad riskide eest solidaarselt. Käesolevas dokumendis kasutatakse läbivalt alliansshanke mõistet. BIM – Building Information Modeling e. ehitise mudelprojekteerimine, mis tugineb protsessikesksel mõtteviisil infotehnoloogia rakendamisest ehitiste projekteerimises. Mudelprojekteerimise ideed järgiv tarkvara toetab kogu ehitise eluringi ideest lammutamiseni. Tarkvara toetab planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, konstruktsiooniarvutuste, eriosade projekteerimise, ehitamise, järelvaatuse, opereerimise, haldamise jt etappe. Need distsipliinid on omavahel tööprotsesside kaudu seotud ja osaliselt ka kattuvad. Mudelprojekteerimine eeldab osapoolte ladusat infovahetust.92 EBIT – Tegevuskasum Ehitise eluring – vaade ehitisele, alates selles kavandamisest kuni ekspluatatsiooni lõpuni. Eluringi iseloomustavad erinevad perioodid nagu kavandamine, projekteerimine, ehitamine, ekspluatatsioon ja kinnisvara korrashoid, vajadusel oluline rekonstrueerimine või lammutamine93 Ehitusvaldkond – Ehitussektori kitsa definitsiooni kohaselt moodustub sektor peaasjalikult ehituse pea- ja alltöövõtuga seotud ettevõtetest (NACE kood F). Antud analüüsi kontekstis on aluseks võetud ehitussektori laiem määratlus (ehitusvaldkond) ehk kogu ehitussektori väärtusahel, st et lisaks pea- ja alltöövõtuettevõtetele kuuluvad ehitussektorisse ka ehitussisendeid tootvad ja tarnivad ettevõtted (planeerijad, geodeedid, arhitektid, ehitusinsenerid, projekteerijad, ehitusmaterjalide tootjad, jms) ning ehituse kui lõpp-produkti müügiga ja kasutusega seotud osapooled (remonttööde tegijad, haldajad, hooldajad, hindajad, maaklerid, ruumikujundajad jms).94 EHR – Ehitisregister EL – Euroopa Liit EAL – Eesti Arhitektide Liit EEEL – Eesti Ehitusettevõtjate Liit EKEL – Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit EKKL – Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit ELVL – Eesti Linnade ja Valdade Liit HTM – Haridus- ja Teadusministeerium IMF – Rahvusvaheline Valuutafond IoT – Internet of Things IT – Infotehnoloogia KEM – Keskkonnaministeerium KOV – Kohalik omavalitsus KUM – Kultuuriministeerium MKM – Majandus ja- Kommunikatsiooniministeerium 92 https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_majandusmoju_analuus.pdf 93 https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2016/09/09/mis-on-ehitise-elukaar 94 https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_majandusmoju_analuus.pdf 58 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 TRA – Transpordiamet MTR – Majandustegevuse register OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OIB - Österreichische Institut für Bautechnik PIMA – Rahvusvahelise Valuutafondi avaliku sektori investeeringute analüüs PPP – Avaliku ja erasektori koostöö (public-private partnership) RAKE - Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAM – Rahandusministeerium RES – Riigieelarve strateegia RK – Riigikantselei RKAS - Riigi Kinnisvara AS SF – Struktuurifond SIM – Siseministeerium SKP – Sisemajanduse kogutoodang TAI – Teadus- ja arendustegevus Tootlikkus – ehk tööviljakus (antud analüüsi raames vaadatakse mõisteid tootlikkus ja tööviljakus ühetähenduslikena). Töö maht, mida tööjõud on suuteline teatud aja jooksul tegema. Arvutatakse: lisandväärtus jagatud töötajate arv. Lisandväärtus = Ärikasum + Tööjõukulud + Kulum. VKE – Väikese või keskmise suurusega ettevõte 59 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 LISA 3. METOODIKA JA KAASATUTE NIMEKIRI Lähtudes projekti eesmärkidest, viidi projekt ellu neljas etapis. Etapp 4: Töö vormistamine ja üleandmine Etapp 3: Visiooni •Lõppdokumentatsiooni loomine koostamine •Hetkeolukorra •Tulemuste Etapp 2: Andmekorje kaardistamine tutvustamine •Dokumendianalüüs •Tulevikuolukorra •Võrdlusriikide analüüs kirjeldamine ja Etapp 1: Ette- eesmärkide seadmine valmistavad •Intervjuude läbiviimine •Meetmete sõnastamine tegevused ja mõjuanalüüs •Avakohtumine •Visiooni rakendamise •Detailse tööplaani põhimõtete koostamine kirjeldamine Joonis 19. Töö elluviimise etapid Andmekorje etapi käigus viidi ellu: • dokumendianalüüs, mille käigus kirjeldati valdkonna tugevused ja põhilised väljakutsed; • võrdlusriikide analüüs, mille eesmärgiks oli koguda eelkõige parimaid praktikaid, mida oleks võimalik Eestis üle võtta, kuid ka hinnata Eesti ehitussektori turupotentsiaali; • intervjuud ja töötoad, mille eesmärgiks oli valideerida ja täiendada dokumendianalüüsi käigus kogutud informatsiooni ning leida võimalikke meetmeid Eesti ehitussektori olukorra parendamiseks. Visiooniloome etapis analüüsiti kogutud infot nii eraldiseisvalt töö teostaja projektimeeskonna poolt kui ka koos ekspertidega tööseminaridel. Analüüsi tulemusena kirjeldati ehitussektori tänane olukord, soovitud tulevikuolukord, tulevikuolukorda kirjeldavad eesmärgid ning meetmed, mille elluviimine tagab soovitud tulevikuolukorrani jõudmise. Probleemide valideerimise, visiooni, eesmärkide ja meetmete kaardistamiseks viidi läbi viis tööseminari ning 11 juhtrühma koosolekut, millele lisandus ca 20 intervjuud. Tabel 3. Ehituse pika vaate analüüsi juhtrühm NIMI ORGANISATSIOON Jüri Rass Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ivo Jaanisoo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Jaan Saar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ivan Sergejev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Katri-Liis Ennok Rahandusministeerium Veronika Ilsjan Rahandusministeerium Janno Veskimets Rahandusministeerium Madis Aben Rahandusministeerium Veronika Valk-Siska Kultuuriministeerium 60 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Raivo Rand Rand ja Tuulberg AS, Eesti Ehitusettevõtjate Liit Indrek Allmann Arhitektuuribüroo PLUSS, Eesti Arhitektide Liit Gerd Müller Nordecon AS, Eesti Ehitusettevõtjate Liit Tiit Kerem Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Jan Trei Eesti Linnade ja Valdade Liit Eha Võrk Tallinna Linnavalitsus Tabel 4. Tööseminarides, intervjuudes osalenud NIMI ORGANISATSIOON Sulev Senkel Brainteam OÜ Hele-Mai Metsal Digitaalehituse klaster Miina Karafin Digitaalehituse klaster Tiit Hion Digitaalehituse klaster Katrin Koov Eesti Arhitektide Liit Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit Riho Oras Eesti Ehitusinseneride Liit Kalle Karron Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Toomas Vainola Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Miguel Ortega Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Tõnis Rüütel Eesti Kinnisvarafirmade Liit Maris Mändel Eesti Kunstiakadeemia Renee Puusepp Eesti Kunstiakadeemia Kalle Toomet Eesti Linnade ja Valdade Liit Andry Krass Eesti Omanike Keskliit Tuulikki Laesson Eesti Omanike Keskliit Ülle Kadak Eesti Planeerijate Ühing Endrik Mänd ekspert Mario Sõrm ekspert riigihangete alal Kadi Metsmaa Esplan OÜ Erki Tamm Haridus- ja Teadusministeerium Ivi Lillepuu Haridus- ja Teadusministeerium Pille Metspalu Hendrikson & Ko OÜ Oivo Manninen Innopolis Insenerid OÜ Alo Nõmmik Kaamos Ehitus OÜ Priit Uustulnd Kaamos Ehitus OÜ Indrek Moorats Kapitel AS 61 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Getlyn Denks Keskkonnaministeerium Külli Kell Keskkonnaministeerium Merike Rannu KOKO Arhitektid OÜ Tambet Tiits Maa-Amet Mait Kriipsalu Maaülikool Mihkel Kiviste Maaülikool Raiko Puustusmaa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Taavi Jakobson Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Liisi Pajuste Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ivo Volkov Merko Ehitus Eesti AS Marek Hergauk Merko Ehitus Eesti AS Veljo Viitmann Merko Ehitus Eesti AS Siim Raie Muinsuskaitseamet Rainer Aavik Pärnu Linnavalitsus Tiit Oidjärv Rahandusministeerium Raul Vibo Ramboll Finland OY Mihkel Mäger Riigi Kinnisvara AS Margus Keerutaja Sovek AS Jaak-Adam Looveer Tallinna Linnaplaneerimise Amet Oliver Eglit Tallinna Linnavalitsus Raido Puust Tallinna Tehnikaülikool Roode Liias Tallinna Tehnikaülikool Ene Kolbre Tallinna Tehnikaülikool Tõnis Arjus Tartu Linnavalitsus Uku Varblane Tartu Ülikool Sven Pertens Trev-2 Grupp AS Tarmo Pohlak US Real Estate OÜ Lauri Tuulberg Welement AS Olavi Ottas HOCO OÜ Alari Arro Arro & Agasild Inseneribüroo OÜ 62 LISA 4. MÕJUDE HINDAMINE Tabel 5. Kulude ja tulude mõjude hindamine % osakaal Seos Kulu (mln Potensiaalne SKP kasv EUR (mln Eesmärk Kulu allikas vajaminevast SKP kasv, % probleemiga EUR) ajakulu EUR) investeeringust Eesmärk 1 Elukeskkonna ja ruumipoliitika P1, P3, P7 arengudokument ja uus üleriigiline 0,40 € Tööjõukulu Lühike 6% 0,005% 0,76 € planeering P1, P3, P7 Kaasamismudelite loomine 0,12 € Tööjõukulu Lühike 2% 0,002% 0,23 € Kvaliteetse elukeskkonna edendamise P1, P3, P7 koostöö- ja toimemudeli 0,31 € Tööjõukulu Lühike 4% 0,004% 0,59 € väljatöötamine P1, P3, P7 Pikaajaliste mõjude hindamise juhend 0,13 € Tööjõukulu Lühike 2% 0,002% 0,23 € Ehitiste ja ehitamise ohutuse P1, P3, P7 0,50 € Investeering Keskmine 7% 0,007% 0,95 € suurendamine Elamumajanduspoliitika väljatöötamine P1, P3, P7 Elamuinvesteeringute fondi teenuste 5,28 € Investeering Keskmine 74% 0,070% 10 € loomine KredExi juurde „Eesti ehitussektori mudeli“ P1, P3, P7 0,31 € Tööjõukulu Keskmine 4% 0,004% 0,59 € kirjeldamine ja tutvustamine. Eesmärk 2 P4 Kontratsüklilise plaani koostamine 0€ Tööjõukulu Pikk 100% 1,10% 287 € Eesmärk 3 P1, P2, P3, P7 Targa Tellija kontseptsiooni koostamine 0,10 € Tööjõukulu Keskmine 1% 0,001% 0,27 € Avaliku sektori eeskuju seadmine, sh P1, P2, P3, P7 2,10 € Investeering Pikk 28% 0,022% 5,74 € näidis- ja pilootprojektide elluviimine Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Solidaarvastutuse kehtestamine tehingupartneri valikul ja tehingupartneri ees. Ehitustööde P1, P2, P3, P7 riigihangete standardi rakendamine ja 0,70 € Tööjõukulu Keskmine 9% 0,007% 1,91 € vajadusel täpsustamine ehitusprotsesside läbiviimise kriteeriumite osas Väärtus- ja koostööpõhiste riigi P1, P2, P3, P7 0,70 € Tööjõukulu Keskmine 9% 0,007% 1,91 € ehitushangete praktika juurutamine P1, P2, P3, P7 Ebaausa konkurentsi vähendamine 0,77 € Tööjõukulu Keskmine 10% 0,008% 2,10 € Bürokraatia ja halduskoormuse P1, P2, P3, P7 0,77 € Tööjõukulu Keskmine 10% 0,008% 2,10 € vähendamine P1, P2, P3, P7 PPP raamistiku väljatöötamine 0,70 € Tööjõukulu Lühike 9% 0,008% 2,00 € Kompetentsikeskuste mudeli P1, P2, P3, P7 0,77 € Tööjõukulu Keskmine 10% 0,008% 2,10 € väljatöötamine Eesmärk 4 Kohaliku omavalitsuse investeeringute P1, P2, P3, P7 mahtude analüüs ning analüüsi 0,40 € Investeering Keskmine 5% 0,004% 1,08 € tulemuste elluviimine P1, P2, P3, P7 Parima praktika levitamine 0,07 € Tööjõukulu Lühike 1% 0,001% 0,18 € KOV pikaajaliste investeeringute P1, P2, P3, P7 0,07 € Tööjõukulu Lühike 1% 0,001% 0,18 € kavandamine Planeeringute koostamise ja elluviimise P1, P2, P3, P7 0,33 € Tööjõukulu Lühike 4% 0,003% 0,90 € protsesside tõhustamine KOV toetusmeetmete kriteeriumite P1, P2, P3, P7 0,13 € Tööjõukulu Lühike 2% 0,001% 0,36 € täiendamine Eesmärk 5 Jätkusuutliku ehitamise põhimõtete P3, P5, P6 0,19 € Tööjõukulu Lühike 0,6% 0,001% 0,33 € juurutamine 64 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Ehitise eluringi mõju P3, P5, P6 hindamismetoodika välja töötamine ja 0,19 € Tööjõukulu Lühike 0,6% 0,001% 0,33 € juurutamine Uuenduslike finantsmehhanismide P3, P5, P6 0,39 € Tööjõukulu Lühike 1,1% 0,002% 0,65 € kaalumine ja rakendamine Ringmajanduse printsiipide P3, P5, P6 0,58 € Tööjõukulu Lühike 1,7% 0,004% 0,98 € juurutamine P3, P5, P6 Ruumiliste digiteisikute arendamine 0,40 € Investeering Keskmine 1,2% 0,003% 0,67 € Eesmärk 6 P3, P5, P6 TAI toetusmeetmete väljatöötamine 1,95 € Investeering Keskmine 5,7% 0,012% 3,26 € Toodete sertifitseerituse tagamine ehk tehnilise hindamise asutuse loomine P3, P5, P6 0,58 € Tööjõukulu Lühike 1,7% 0,004% 0,98 € või selle funktsiooni andmine olemasolevale asutusele P3, P5, P6 E-ehituse arendamine 9,74 € Investeering Keskmine 28,4% 0,062% 16,29 € Ehituse ja ruumi arengu komisjoni ellu P3, P5, P6 0,12 € Tööjõukulu Lühike 0,4% 0,001% 0,2 € kutsumine Tehaselise tootmise, modulaarsuse, robotiseerimise, automatiseerimise P3, P5, P6 20,10 € Investeering Pikk 58,7% 0,129% 33,61 € võimaluste rakendamise edendamine kompetentsikeskuste eestvedamisel. Eesmärk 7 Ehitusvaldkonna õppimisvõimaluste P6, P7 analüüs ja analüüsi tulemuste 0,05 € Tööjõukulu Keskmine 0% 0,000% 0,12 € elluviimine Riikliku tööjõupoliitika, sh P6, P7 0,52 € Tööjõukulu Keskmine 5% 0,005% 1,25 € võõrtööjõupoliitika analüüs Kutsetunnistuse (vm sarnase tunnistuse) nõude kehtestamine P6, P7 4,65 € Investeering Keskmine 43% 0,043% 11,12 € ehitusobjektidel töötavatele ehitustöölistele 65 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Praktikavõimaluste pakkumise suurendamine, analüüs selle P6, P7 0,05 € Tööjõukulu Keskmine 0% 0,000% 0,12 € motiveerimise võimalustest ning võimalike ettepanekute rakendamine Juhtimis- ja koostööoskuste P6, P7 0,50 € Investeering Keskmine 5% 0,005% 1,20 € kaasajastamine Täiendkoolituse programmide P6, P7 5,12 € Investeering Keskmine 47% 0,047% 12,25 € väljatöötamine ja pakkumine Kulu (mln EUR) SKP kasv, % SKP kasv EUR (mln EUR) Eesmärkide mõju 59,93€ 1,55 404,47 € 66 LISA 5. KASUTATUD ALLIKAD 1. „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“ 2. Aalto yliopisto. 2020. „Loppuraportit“ 3. Aalto yliopisto. 2020. „Rakennusalan visio vuodelle 2030“ 4. Averio, P. 2015. „The Finnish housing finance system and the role of MuniFin“. Municipality Finance. 5. Bau Deine Zukunft. 6. Bmvit. 2017. „Building innovations from Austria Pioneering technological developments – internationally approved“. Energy innovation austria. 7. BR18-vaerktoj. Videncenter for Energibesparelser i Bygninger. „Tag og loft“ 8. Brown, V. 2020. „Overcoming The Challenges Of Getting Through College“. Civic Nation. Forbes. 9. Buchheim, L., Watzinger, M. 2017. „The Employment Effects of Countercyclical Infrastructure Investments“ 10. Bundesministerium. Digitalisierung und Wirtschaftsstandort. 2020. „go-international.at: Startgeld für Mutige“ 11. CEA. 2019. „UK imports and exports of construction equipment Q2 2019“ 12. Ciffolilli, A., Muscio, A. 2018. Industry 4.0: national and regional comparative advantages in key enabling technologies 13. Construction Industry Training Board. 14. Consultancy.uk. 2018. „UK must establish construction as 'jewel' of post-Brexit exporting“ 15. Danish Energy Agency. „Energy Policy Toolkit on Energy Efficiency in New Buildings. Experiences from Denmark“. Danish Ministry of Climate. 16. Danish Energy Agency. 2017. „Presentation to the Commission of a long-term strategy for mobilising investment in the renovation of residential and commercial buildings pursuant to Article 4 of the Energy Efficiency Directive“ 17. Danish Knowledge Centre for Energy Savings in Buildings. 2018. „Energy Requirements of BR18. A quick guide for the construction industry on the Danish Building regulations 2018“ 18. Danmarks nationalbank. 2017. „Balanced Recovery in the Danish Economy. Outlook for the Danish Economy“. 19. Designing Buildings Wiki. 2019. Simon Report. 20. Eesti Statistika „Säästva arengu näitajad“ 2018 21. Ehitusuudised.ee. 2016. „Mis on ehitise elukaar?“ 22. EIB. 2017. „EIB Investment Survey (EIBIS)“ 23. Euroopa Komisjon. 2016. “Accelerating the digital transformation of European industry and enterprises” 24. European Commission. Eco-Innovation Observatory. „Eco-innovation in Austria“. EIO Country Profile. 25. European Construction Industry Federation. „Initiatives for youth employment in the construction industry. Denmark“ Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 26. European Construction Industry Federation. Initiatives for youth employment in the construction industry. UK. 27. European Construction Sector Observatory. 2018. Country Profile Estonia. 28. European Construction Sector Observatory. 2018. Country Profile Romania. 29. European Construction Sector Observatory. 2019. Country Profile Austria. 30. European Construction Sector Observatory. 2019. Country Profile Denmark. 31. European Construction Sector Observatory. 2019. Country Profile Estonia. 32. European Construction Sector Observatory. 2019. Country Profile England. 33. European Construction Sector Observatory. 2019. Country Profile Finland. 34. EVS 932. 2017. „Ehitusprojekt“ 35. Financial Services UK. 2019. „The end of the Term Funding Scheme“. Deloitte. 36. Gov.uk. 2019. „Policy paper: Construction Sector Deal“ 37. Harries, J. 2019. „Government unveils more details about exporting construction know-how“. Building. 38. Harris, J. 2019. „Government in talks to export smart construction know-how“. Building. 39. Haus der Zukunft. „aws Förderprogramm tec4market“ 40. HM Government. 2013. „Industrial Strategy: government and industry in partnership. Construction 2025“ 41. Homes England. Home Building Fund. 42. https://news.wko.at/news/salzburg/baulehre-wird-digital-und-zukunftsfit.html 43. Ing, W. 2019. „Explainer: How do project bank accounts work?“. Building. 44. Jørgensen, Liv A. 2016. „Byggeriet sidder stadig i kreditklemmen“. Licitationen. 45. Josing, M. 2019. „Ehitussektori areng liigub koos majandusega“ 46. Kattai, R. 2017. „Mida siis ikkagi tähendab, et majandus kasvab üle võimete?“ Eesti Pank. 47. KIRA-digi. 2019. „Kalasataman digitaaliset kaksoset“ 48. Lee, P. 2019. „Alternative remedies scheme boosts supply of SME lending at the wrong moment“. Euromoney. 49. Lefenda, J., Pöchhacker-Tröscher G. 2016. „Evaluierungsbericht Haus der Zukunft 1999-2013“. Bundesministeriumi für Vehrkehr, Innovation und Technologie. 50. Lehtovaara, J., Seppänen O., Heinonen, A. „Building 2030 -Tahti suunnittelussa ja tuotannossa loppuraportti“. Aalto-yliopisto. 51. Liias, R., Witt, E., Leonova, M., Pikas, E., Tammaru, E. 2017. „Integreeritud projektiteostuse (IPT) korraldusmudeli kasutamisest ehitushanke juhtimisel. Juhendmaterjal.“ 52. Maskuriy, R., Nita Ali K., Selamat, A., Maresova, P. 2019. “Industry 4.0 for the Construction Industry—How Ready Is the Industry?” 53. Migliore, M., Talamo, C., Paganin, G. 2019. „Strategies for Circular Economy and Cross-sectoral Exchanges for Sustainable Products: Preventing and Recycling Waste“. Springer Tracts in Civil Engineering. Springer. 54. Ministry of Finance. 2016. „Denmark’s national Reform Programme“. 68 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 55. Männasoo, K., Rungi, M., Hein, H., Hazak, A., Tasane, H. 2018. „Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni“. Tallinna Tehnikaülikool. 56. NACE REV.2. Statistical classification of economic activities in the European Community. 57. Oesterreich, T.D., Teuteberg, F. 2016. “Understanding the implications of digitisation and automation in the context of Industry 4.0: A triangulation approach and elements of a research agenda for the construction industry” 58. Office for Budget Responsibility. 2012. „ Economic and Fiscal Outlook. The Funding for Lending Scheme“ 59. Passive House Institute. 2017. „Vienna presents energy efficient construction“ 60. Petäjäniemi, P. 2016. „Alliancing in Finnish Transport Agency, Finland“. Finnish Transport Agency. 61. Prime Minister’s Office. 2012. „Prime Minister announces Supply Chain Finance scheme“. 62. Rahandusministeerium. 2019. „Avaliku sektori investeeringute planeerimise ja läbiviimise tõhustamine“ 63. Rahandusministeerium. 2019. „Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”“ 64. Rahandusministeerium. 2020. „Tegevuspõhine riigieelarve“ 65. RAKE. 2018. „EHITUSSEKTORI TOOTLIKKUSE, LISANDVÄÄRTUSE JA MAJANDUSMÕJU ANALÜÜS“. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. 66. Rakennusteolliisuus RT. „Mikä RT on ja mitä me teemme?“ 67. Randell, A. 2019. „Suomi tähtää kiinteistö- ja rakentamisalan digitalisaation paalupaikalle“. KIRA- FOORUMI. 68. Reynolds, M. 2019. „UK Election: A Manifesto for Construction and the Built Environment“. Mace Group. 69. Ribeirinho, M., Mischke J., Strube, G., Sjödin, E., Blanco, Jose L., Palter, R., Biörck, J., Rockhill, D., Andersson, T. 2020. “The next normal in construction - How disruption is reshaping the world’s largest ecosystem“. McKinsey. 70. Riigikantselei. 2020. „Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035““ 71. Roehler, Christiane L., Singh, A., Calin, C., du Preez, W., Arp Fallov, J., Tandberg, E. 2019. „Republic of Estonia. Public Investment Management Assessment“ 72. Ruumiloome ekspertrühm. 2018. „Lõpparuanne“ 73. SA Kutsekoda. 2017. „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitus“ 74. Salmela, M. 2016. „Helsingin seudulta puuttuu jopa 20000 asuntoa – ”Suomen talouskasvulle syntyy tulppa”“. Helsingin Sanomat. 75. Sooväli-Sepping, H., Roose, A. Eesti Inimarengu Aruanne 2019/2020. 76. SparEnergi.dk. „Renover på boligens egne præmisser“ 77. State of Green. „Energy Renovation of Buildings. Retrofitting Buildings for Cost, Comfort and Climate“. Think Denmark: White papers for a green transition. 78. Statistikaamet, 2016. aasta andmed 79. Strategi. 2014. „Byggepolitisk strategi af november 2014“ 80. The Danish Minstry of Transport, Building, and Housing. 2019. „Strategy for digital construction“ 81. The Danish Trade Council. „VI HJÆLPER DIN EKSPORT AF URBAN SOLUTIONS“ 82. The Housing Finance and Development Centre of Finland. 2017. About ARA. 69 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 83. The World Bank. 2019. Doing Business. Dealing with Construction Permits. 84. Thomsen, K. E., Wittchen, K. B., Ostertag, B., Severinsen, R., Palm, J., Hartung, T., Varming N. B. 2018. Concerted Action. „Energy Performance of Buildings. Implementation in Denmark. Status in December 2016“. 85. UK Construction Online. 2020. „Government support for UK construction export“ 86. UK Parliament. „Construction and Related Engineering Sector Report“ 87. Vabariigi Valitsus. 2002. „Eesti Arhitektuuripoliitika“ 88. Vabariigi Valitus. 2019. Määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ 89. Valtovarainministeriö. 2019. „Rakentaminen 2019–2020. Rakennusalan suhdanneryhmä“. 90. Videncenter for Energibesparelser i Bygninger. „Energiløsninger og guides“ 91. Wikipedia. Egan Report. 92. Williams, N. 2019. „Value of loans offered by SME lending scheme drops“. UKTN. 93. Virk. 2020. „Praktikplads-AUB“ 94. World Bank Group. 2017. Doing Business 2018. Region Profile of OECD High Income. 95. World Economic Forum. „Future of Construction“ 96. Vrijhoef, R., Koskela, L. „A Critical Review of Construction as a Project-based Industry: Identifying Paths Towards a Project-independent Approach to Construction“ 97. Österreichisches Institut Für Bautechnik. „Über uns“ 98. Ympäristöministeriö. 2018. „Yhteneveto. Maankäytön, asumisen, liikenteen (MAL) sopimusten 2016-2019 toteutuminen ja MAL menettelyn vaikuttavuus Helsingin, Tampereen, Turun ja Oulun kaupunkiseuduilla“ 99. Yung, P., Agyekum-Mensah, G. 2012. „Productivity losses in smoking breaks on construction sites: a case study“ 70 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 LISA 6. EHITUSSEKTORI ÜLEVAADE VÕRDLUSRIIKIDES SISSEJUHATUS Ehitussektori ülevaade teostati nelja välisriigi lõikes – Suurbritannia, Soome, Taani ja Austria. Riikide näitajaid võrreldi Eesti ehitussektori näitajatega. Võrreldi järgmisi teemasid: • ettevõtluskeskkonda; ‒ ehitusettevõtete ligipääs kapitalile; ‒ regulatsioonide mõju sektorile; ‒ tööjõuturg ehitussektoris; • sektoriülese visiooni või strateegia kujunemist (selle olemasolul); • ehitusvaldkonna kõige silmapaistvamaid edulugusid; • eksporditrende. TOOTLIKKUS Sihtriikide ehitussektori tootlikkuse võrdlemisel on eraldi näha kolme alamsektori tootlikkuse muutust aastatel 2010-2017. Kõige märkimisväärsema arengu on selle aja jooksul teinud Suurbritannia ja Soome, kus tootlikkus on kasvanud tugevasti kõikides alamsektorites; eriti muljetavaldav on Suurbritannia kitsa ehitussektori areng, mis on nüüdseks teistest oluliselt kõrgem. Taani ja Austria kasvunumbrid on tagasihoidlikumad – Taani arhitektuuri- ja projekteerimisteenuste tootlikkus isegi kahanenud perioodil 2010-2017, olgugi et marginaalselt. Eesti suhteline kasv on olnud tugev, aga üks ühele võrdluses sihtriikidega on numbrid ligikaudu kaks ja pool korda madalamad. Seejuures on oluline arvesse võtta, et tegemist on absoluutnumbritega, mis ei võta arvesse sihtriikide üldist majanduslikku käekäiku. Suurbritannia (2017) Soome (2017) Taani (2017) Austria (2017) Eesti (2017) 85 84 78 68 68 68 69 64 64 61 56 56 25 26 26 66 50 86 56 17 42 48 63 59 18 57 47 55 51 13 Arhitektuur ja projekteerimine Ehitustootmine Ehitus Joonis 20. Ehitussektori tootlikkuse muutus aastatel 2010-2017 (’000 € töötaja kohta) 95 (Allikas: European Construction Sector Observatory, 2019) 95 ECSO riigipõhistes raportites pole nendepoolset metoodikat ega arvutuskäiku täpsustatud, seega jääb nende andmete täpne tähendus selgusetuks. 71 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Parema ülevaate ehitussektori jooksvast arengust saab, kui vaadata Eurostati perioodilisi andmeid. Eurostati mõõdetava ehitussektori toodanguindeksi 96 ja tundides tehtud töö mahu kaudu 97 saab avaldada iga riigi ehitussektori tootlikkuse suhtelise muutuse aastast aastasse. Mõõtes sektoripoolset sisendit töötundides, on võimalik välistada riikidevahelised erinevused tööjõukuludele – üks tund kulutatud töötamisele on Eestis sama pikk kui Suurbritannias (seevastu ühe euro eest saab Eestis oluliselt „rohkem“ tööjõudu kui Suurbritannias). NACE Rev. 2 tüpoloogia98 põhjal kuuluvad antud andmete (NACE sektsioon F) koosseisu: • hooneehitus (nii elamu-, tööstus- kui ka avalikud hooned); ‒ sh uusarendused, remont-renoveerimine, eelvalmistatud hoonete paigaldamine ja ajutiste ehitiste püstitamine; ‒ sh ehituslik arendustegevus (finants- ja muude ressursside koondamine); • tsiviilehitus (teed-tänavad, sillad, tunnelid, raudteed, lennuväljad, sadamad, trassid, välistaadionid); ‒ sh uusarendused, remont-renoveerimine, eelvalmistatud hoonete paigaldamine ja ajutiste ehitiste püstitamine; •muud spetsiifilised ehitustegevused; ‒ sh lammutustööd; elektri-, toru- jms tööd; viimistlustööd. Andmete koosseisu aga ei kuulu: • arhitektuuri- ja projekteerimistegevused; • ehituslik projektijuhtimine. Aasta 2015 on baasaasta ja iseloomustab nn nulltaset ning teiste aastate taset iseloomustab protsentuaalne muutus baasaastaga võrreldes. Oluline on siinjuures tähelepanu juhtida sellele, et: • tegemist pole absoluutnäitajatega, mis tähendab, et erinevate riikide nulltasemed on erinevad (nii Suurbritannia kui ka Soome-Taani-Austria tootlikkus 2015. aastal oli kindlasti palju kõrgem kui Eestis); • iga aasta näitaja iseloomustab muutust baasaasta ja mitte eelmise aasta suhtes – see tähendab, et protsentuaalne muutus pole aastate lõikes kuhjuv. Tabel 6. Tootlikkuse suhteline muutus sihtriikide ehitussektorites 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Suurbritanni -3% 1% -6% -7% -3% 0% 0% 3% 2% a Soome -12% -7% -8% -10% -6% 0% -1% -1% -3% Taani -5% -3% -2% -2% -1% 0% 2% 2% 3% Austria -2% -2% 0% 1% 0% 0% 2% 6% 8% Eesti -13% 8% 11% 12% 12% 0% 8% 24% 35% Allikas: Eurostat, autorite arvutused. On näha, et suurima arengu on teinud Eesti; üsna suure arengu on läbi teinud ka Soome, aga seda kuni aastani 2015, misjärel on olukord stagneerunud ja isegi natuke halvenenud. Nii Suurbritannias kui ka 96 Production in construction (sts_copr_a), calendar adjusted data, volume index of production, 2015=100 97 Labour input in construction (sts_colb_a), calendar adjusted data, volume of work done (hours worked), 2015=100 98 https://ec.europa.eu/eurostat/documents/3859598/5902521/KS-RA-07-015-EN.PDF/dd5443f5-b886-40e4-920d-9df03590ff91?version=1.0 72 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Taanis on tootlikkus pikas perspektiivis mõõdukalt kasvanud – seejuures on Taani kasv olnud oluliselt stabiilsem kui Suurbritannias, kus aasta-aastalt on näha väga suuri kõikumisi. Kui vaadata vahemikku 2015-2018, siis on näha, et lisaks Eestile on tubli arengu läbi teinud ka Austria, kelle puhul on samuti tähelepanuväärne tootlikkuse stabiilne kasv alates 2010. aastast. 40% 30% 20% 10% 0% -10% -20% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Suurbritannia Soome Taani Austria Eesti Joonis 21. Tootlikkuse suhteline muutus sihtriikide ehitussektorites (Allikas: Eurostat, autorite arvutused) REGULATIIVNE KESKKOND Väga üldise aimduse ehitamistegevusele kehtivatest regulatsioonidest saab, kui võrrelda kui palju administratiivprotseduure on vaja seal laohoone ehitamiseks 99 ja kui kaua nende menetlus ajaliselt kestab. Siin torkab koheselt silma Austria, kus vastavad administratiivtegevused võtavad aega tervelt 222 päeva. Soome näitajad on vastuolulised – vajalike protseduuride arv on tervelt 17, aga nende menetlemiseks ei kulu sugugi kaua, kõigest 65 päeva. Olgu võrdlusmomendiks öeldud, et OECD kõrge sissetulekuga riikide keskmised näitajad on 12,5 protseduuri ja 154,6 päeva nende menetlemiseks100. 250 17 18 222 16 200 14 11 10 12 150 9 9 10 103 86 8 100 65 64 6 50 4 2 0 0 Suurbritannia Soome Taani Austria Eesti Protseduuride arv Joonis 22. Laohoone ehitamiseks vajalike administratiivprotseduuride arv ja nende kestvus päevades (Allikas: European Construction Sector Observatory, 2020) 99 Ladustamistegevuseks mõeldud kahekorruseline hoone pindalaga 1300m2; eeldused on, et krunt on ehituse tellija oma ning tehniline ehitusprojekt on olemas. https://www.doingbusiness.org/en/data/exploretopics/dealing-with-construction-permits 100 https://openknowledge.worldbank.org/handle/10986/29089 73 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 EKSPORDIVÕIMEKUS Sihtriikide ehitussektori ekspordivõimekust iseloomustavad järgnevad ekspordinäitajad, mida saab vaadata eraldi teenuste ja ehitustoodete kontekstis. Kui võrrelda ehitustoodete ekspordi- ja impordimahtusid, siis on näha, et kõik riigid on netoeksportijad, aga Taani ekspordivõimekus on teistest suurusjärgu võrra suurem. Kui võrrelda ehitusteenuste eksporti ehitustoodete ekspordiga, siis selgub, et Suurbritannia, Soome ja Taani on teenuste ekspordile orienteeritud, samas kui Austria on, vastupidi, rõhku pannud toodete ekspordile. 3,2 4800 2,5 1,7 1,1 1,2 2200 2144 1901 1900 1300 754 642 418 132 Suurbritannia (2016) Soome (2016) Taani (2016) Austria (2017) Eesti (2017) Eksport Import Suhe (eksport/import) Joonis 23. Ehitussektori teenuste eksport ja import (M €) (Allikas: European Construction Sector Observatory, 2019) 4,3 3,6 4800 2,6 2779 2200 2144 0,3 0,5 1347 855 501 754 418 875 Suubritannia (2016) Soome (2015) Taani (2016) Austria (2017) Eesti (2017) Teenused Tooted Suhe (teenused/tooted) Joonis 24. Ehitusteenuste eksport võrreldes ehitustoodete ekspordiga (M €) (Allikas: European Construction Sector Observatory, 2019) 74 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 SUURBRITANNIA ETTEVÕTLUSKESKKOND Suurbritannia väikestel ja keskmistel ehitusettevõtetel on olnud raskusi laenude saamisega, sest krediidiasutused näevad neid kui riskantseid kliente101. Valitsuse poolt on mitmeid algatusi tehtud, et ehitusettevõtte rahastusmured saaksid leevendust. Erinevad laenumeetmed (Enterprise Finance Guarantee scheme102, Funding for lending scheme ja selle jätk Term Funding scheme 103 jm) võimaldasid kommertspankadel hõlpsasti anda laenu VKE-dele vahemikus 2012-2019. Nende meetmete raames antud laenude jaoks said kommertspangad tihtipeale raha keskpangalt ega pidanud neid tagama deposiidiga. Skeemid teenisid oma eesmärki, sest VKE-d said tõesti hõlpsasti laenu võtta, aga Brexitiga kaasneva majandusliku ebakindluste foonil on kahtlusi, et laenusid on antud liiga lihtsalt ja laenusaajate riskitasemetesse on suhtutud liialt optimistlikult104. Supply Finance scheme algatuse eesmärk oli leevendada väga pikkadest tasumistähtaegadest tekkivaid likviidsusraskusi, mis finantskriisijärgselt said sektoris normiks ning halvasid VKE-de igapäevase äritegevuse. Algatuse raames juhendas valitsus pankasid ajutiselt tasuma ehitusettevõtete omavaheliste arvete eest niimoodi, et arve tegelik tasuja kompenseerib summa pangale tulevikus – sisuliselt pakuti faktooringuteenust pea olematu intressiga. Praktikas hakkasid sellist võimalust röövellikult ära kasutama aga suurettevõtted, kes venitasid seeläbi oma tasumistähtajad võimalikult pikaks ja suunasid kõik oma kliendid vaikimisi pankade juurde, kui need oma arvete eest tasu tahtsid; eriti markantne on seejuures veel hiljuti pankrotistunud Carillioni kaasus, kes muuhulgas ahistas selle skeemiga Suurbritannia valitsust ennast105. Project Bank Accounts ehk nn. projektikontode juurutamise eesmärk on samuti leevendada alltöövõtjatest VKE-de rahavoogusid. Senine praktika ehitusprojekti eest tasumisel tähendab, et klient maksab ehitusprojekti eest peatöövõtjale, kes maksab esimese taseme alltöövõtjatele, kes omakorda maksavad teise taseme alltöövõtjatele jne. Eelpool mainitud tasumistähtajad tähendavad aga, et mida madalamal tasemel alltöövõtja on, seda kauem peab ta oma rahasid ootama, olles seejuures niigi rohkem sõltuv igapäevastest rahavoogudest (VKE-de finantseerimisvõimalused on oluliselt rohkem piiratud, võrreldes suuremate ettevõtetega). Projektikonto puhul kannab klient kogu projekti tasu panga poolt hallatavale kontole ja pank maksab vastavalt lepingutele kõikidele osapooltele otse. Niimoodi elimineeritakse ebaõiglane „finantshierarhia“ ja rahavoogude osas tundlikud alltöövõtjad saavad oma raha oluliselt kiiremini kätte. Projektikontode osaline rakendamine on olnud edukas ning Suurbritannia parlament arutab nende kohustuslikuks muutmist kõikide avaliku sektori ehitushangetel106. Ehitussektorit Suurbritannias kummitab tööjõupuudus ja tulevikuperspektiivi halvendab asjaolu, et ehitussektori kui karjäärivõimaluse maine on noorte seas väga vilets. Praegustele (kutse)haridusprogrammidele on ette heidetud, et palju pakutakse väga piiratud väljavaadetega haridust, mis on liialt ametispetsiifilised. Nii avalik kui ka erasektor on loonud mitmeid erinevaid programme107, et meelitada rohkem noori tegema karjääri ehituses ja pakkuda neile sealjuures korraliku haridust ja karjääriväljavaateid108. 101 Country profile England, European Construction Sector Observatory, 2019. 102 https://www.uktech.news/news/value-of-loans-offered-by-sme-lending-scheme-drops-20190311 103 https://blogs.deloitte.co.uk/financialservices/2019/02/the-end-of-the-term-funding-scheme.html 104 https://www.euromoney.com/article/b1g4hr8p2k4l1s/alternative-remedies-scheme-boosts-supply-of-sme-lending-at-the-wrong-moment 105 https://www.forbes.com/sites/civicnation/2020/02/04/overcoming-the-challenges-of-getting-through-college/#132954136e26 106 https://www.building.co.uk/focus/explainer-how-do-project-bank-accounts-work/5099705.article 107 http://www.construction-for-youth.eu/en/initiatives.aspx?country=gb 108 https://www.citb.co.uk/ 75 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 VISIOON Suurbritannia on oma ehitussektori arengut jälginud ja suunanud aastakümneid109,110 ning seetõttu pole imestada, et ka praegu lähtutakse selgelt defineeritud visioonist. Suurbritannia valitsus avaldas 2013. aastal visiooniavalduse Construction 2025 111 , mille eesmärk oli kujundada visioon sellest, kuhu ehitussektor võiks tulevikus jõuda ja millised on numbrilised eesmärgid kõige üldisemal tasemel. Üheks otsustavaks ajendiks asjaga tegelema hakata oli valitsuse rahulolematus ehitussektori kliendina – oldi seisukohal, et sama raha eest oleks pidanud rohkem lisandväärtust. Samuti nähti ehitussektorit kui suure potentsiaaliga valdkonda kasvuhooneemissioonide vähendamisel. Construction 2025 oli väga ambitsioonikas, aga küllaltki pinnapealne avaldus. Eesmärkide ja nägemuse tagab puudus sügavam analüüs ja need polnud sektori osapooltega läbi räägitud. Küll aga pani see aluse edasiseks –selle põhjal asuti üles ehitama järgmist etappi, mis realiseerus juba tõsiseltvõetava visoonidokumendina Construction Sector Deal 112 . Construction Sector Deal töötati välja valitsuse äri-, energeetika- ja tööstusstrateegiaministeeriumi (Department for Business, Energy & Industrial Strategy) poolt ning lisaks kaasati töösse Ehituse Eestvedamise Nõukogu (Construction Leadership Council), kes sai asutatud veel enne esialgse visiooniavaldust Construction 2025, eesmärgiga edendada ehitussektorit. Construction Sector Deal oli oluliselt põhjalikum ja Ehituse Eestvedamise Nõukogu läbi kaasati sinna ka ehitussektori esindajaid. Tagantjärele selgus, aga, et erasektori esindatus oli tugevalt kiivas suurettevõtete poole ja VKE-de mured ja huvid ei saanud piisavat tähelepanu, mistõttu jäi ka väärtusahela kui tervik käekäik lõpuni lahti mõtestamata. Suurettevõtete initsiatiivil pöörati palju tähelepanu tootlikkusele ja tööjõule; VKE-d oli samas hädas hoopis sellega, et nende kui alltöövõtjate poolt tasutud arveid ei tasutud õigeaegselt. Lisaks VKE-de puudulikule esindatusele tunti visiooni väljatöötamisel survet poliitikute poolt, kes tahtsid võimalikult kiiresti näidata tulemusi. Maailma juhtiv madala süsinikuemissioniga ja rohelise ehituse eksportija Efektiivne ja Tööstus, mille kasv tehnoloogiliselt veab tervet arenenud majandust Ehituse Tuntud oma Ehitussektor Eestvedamise talendika ja Nõukogu mitmekesise tööjõu 2025. aastal eestvedamine ja poolest juhiroll Joonis 25. Construction 2025 visioon suurbritannia ehitussektorile. 109 https://www.designingbuildings.co.uk/wiki/Simon_Report 110 https://en.wikipedia.org/wiki/Egan_Report 111 https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/210099/bis-13-955-construction- 2025-industrial-strategy.pdf 112 https://www.gov.uk/government/publications/construction-sector-deal/construction-sector-deal 76 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 33% madalamad kulud üle ehituse eluringi 50% kiirem 50% väiksem valmimisaeg kaubandusdefitsii Arengumeet med ehitise t ehitustoodetes kontseptsioonist ja -materjalides valmimiseni 50% väiksem kasvuhoonegaasi de emissioon ehituses Joonis 26. Suurbritannia ehitussektori kasvueesmärgid vahemikuks 2013-2025. MEETMED Visiooni väljatöötamisel tuvastati kolm strateegilist meedet, mille abil sektorit transformeerida ja jõuda soovitud tootlikkusekasvuni. Kahe olulisema meetmena nähti digitaalsete lahenduste rakendamist ja tehaselise ehitamise juurutamist. Nende kahe meetme laialdane juurutamine looks eeldused ka kolmandaks: ehitise eluringi ülene ressursside planeerimine. Tabel 7. Arengumeetmed Suurbritannia ehitussektori arenguks. # MEEDE MÕJU SEKTORI ARENGULE 1. Digitaalsete BIM-mudelite rakendamine võimaldab juba etteulatavalt planeerida ehituse lahenduste (BIM tulevaste toimingute elluviimist (kuni lammutamise ja taaskasutamiseni välja). jm) rakendamine Ehitise eluringi eri etappide eest vastutavad väga erinevad osapooled ja BIM-mudelid aitavad kõigil lähtuda sellest ühest plaanist – eri osapoolte vaheline koostöö ja kommunikatsioon ühtlustub ja efektiivsus kasvab. 2. Tehaselise Kolides osa ehitusest tehastesse ja kasutades rohkem eelvalmistatud mooduleid on ehitamise võimalik efektiivsust tõsta, kuna töö tehases on palju sujuvam kui töö ehitusplatsil ja juurutamine sellisel moel valmib ehitis kahes kohas paralleelselt. Lisaks kaasneb sellega kulude, raiskamise ja saastamise vähenemine ning lihtsustatud on ka kvaliteedikontroll. 3. Ehitise eluringi Selle asemel, et fokusseerida ehitamisele eraldi tuleks ehitise tõhusust ja ressursikulu ülene ressursside vaadelda terve eluringi lõikes. Selline planeerimine aitab optimeerida energiakulu, planeerimine aga ka säästa teisi ehitise ülalpidamiseks vajalikke ressursse. Sõltub tugevasti 1. meetme rakendamisest, mis sätestab kõikide osapoolte jaoks ühtse tehnilise metoodika (BIM). Visiooni elluviimine ja meetmete juurutamine hakkas toimuma läbi kolme rahalise fondi. Valitsuse poolt eraldati 170 miljonit naela, et toetada teadus- ja arendustegevust, mis aitaksid edendada digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu ja tehaselise ehitamise juurutamist. Toetusi oli kolme tüüpi: • 70 miljonit naela eraldati ülikoolide ja uurimisasutuste konsortsiumile; 77 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 ‒ eesmärk oli teha rakendusuuringuid; ‒ 2-3 taotlejat; • 30 miljonit naela organisatsioonidele, mis arendavad positiivse energiasaldoga hooneid (hooned, mis toodavad ja salvestavad rohkem energiat, kui ise tarbivad); ‒ 2-3 taotlejat; • 60 miljonit naela väiksematele ettevõtetele ja organisatsioonidele oma TAI- ja demoprojektide elluviimiseks; ‒ palju väiksema mahuga taotlejaid ja projekte (nt. 500 000 naelase eelarvega); ‒ kandideerimistingimused palju avatumad, kui esimese kahe tüübi puhul; ‒ raha eraldati mitmes faasis üle mitme aasta. Taotlusprotsess töötas põhimõttel, et taotlejad konkureerivad omavahel ja projekte hindasid nii visiooni ellu viiv valitsuse äri-, energeetika- ja tööstusstrateegiaministeerium (Department for Business, Energy & Industrial Strategy), Ehituse Eestvedamise Nõukogu (Construction Leadership Council) kui ka välised eksperdid. Eraldatud toetusi ja nende projektide mõju hakkab hindama erapooletu konsultatsioonifirma – raamistik selle elluviimiseks on selle analüüsi kirjutamise ajal alles töös. ERA- JA AVALIKU SEKTORI PANUSED Lisaks nende numbriliste eesmärkide saavutamisele pöörati tähelepanu erinevatele panustele, mida peaksid era- ja avalik sektor tegema ehitussektori üldise arengu ja heaolu nimel. Siinjuures on oluline märkida, et vaatamata era- ja avaliku sektori eristamisele on pea kõikide initsiatiivide juures ülioluline ettevõtjate ja riigi vaheline pidev kommunikatsioon ja koostöö. Järgneb üldistatud väljavõte olulisematest initsiatiividest, mida tuvastati. Tabel 8. Era- ja avaliku sektori panused Suurbritannia ehitussektori arenguks. ERASEKTORI PANUSED SEKTORI ARENGUSSE AVALIKU SEKTORI PANUSED SEKTORI ARENGUSSE INNOVATSIOON Investeeringud teadus- ja arendustegevusse Rahaliste meetmete ja investeerimisfondide loomine, mis toetaksid uudsete tehnoloogiate juurutamist innovaatiliste ettevõtete poolt BIM-mudelite kasutuselevõtt hanke pakkumiste BIM-mudelite ja muude digitaalsete lahenduse koostamisel juurutamine avaliku sektori hangetes Uute tehnoloogiliste lahenduste mitmepoolne juurutamine erinevate konsortsiumide ja programmide vahendusel TÖÖJÕUD Sisendi andmine kutsekvalifikatsioonisüsteemi Kutsekvalifikatsioonisüsteemi reformimine ning reformimisse ja koolitusprogrammide arendamisse õppekavade ja koolitusprogrammide uuendamine Tööjõu meelitamine ja säilitamine sektoris läbi Praktikastandardite kehtestamine praktika standardiseerimise, karjäärivõimaluste reklaamimise ja tööjõu soolise ning rahvusliku mitmekesistamise ning osaliselt töövõimetute kaasamise Karjäärivõimaluste sidumine ehitusteemaliste õppekavadega ETTEVÕTLUSKESKKOND 78 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 ERASEKTORI PANUSED SEKTORI ARENGUSSE AVALIKU SEKTORI PANUSED SEKTORI ARENGUSSE Uute standardiseeritud hankemeetodite arendamine Uute standardiseeritud hankemeetodite arendamine ja juurutamine, mis arvestaksid terve ehitise eluringiga ja juurutamine avaliku sektori hangetes Välisturgudele suunatud strateegia koostamine Ekspordivõimaluste edendamine ja ekspordi toetamine; „koduste“ lahenduste reklaamimine partnerriikidele Ehitusprojektide efektiivsuse mõõtmise metoodika Ehitusprojektide efektiivsuse mõõtmise metoodika väljatöötamine väljatöötamine Konsortsiumide moodustamine, mis hõlmaksid endis Juriidiliste ja menetlusprotseduuride lihtsustamine kogu suurprojektide elluviimiseks vajalikku lepingute sõlmimisel oskusteavet Lisaks on avaliku ja erasektori vahel jõutud ühisele arusaamale, et kui valitsus ootab ehitussektorilt laiapõhjalist transformatsiooni, siis peaks avalik sektor andma endast kõik, et luua selleks võimalikult stabiilne majanduskeskkond. Arutelu käib selle ümber, et kas avalik sektor võiks koostada ühtse plaani järgneva 5-10 aasta hangete osas. EKSPORT Ekspordivõimekuse tõstmine 50% võrra on üks neljast eesmärgist. See on tingitud sellest, et Suurbritannial on vaatamata mitmetele muredele väga tugev ehitussektor ja konkurents siseturul on ülitihe. Selleks, et mitte piirata ehitusettevõtete kasvupotentsiaali, on riik otsustanud ehituse eksporti strateegiliselt toetada113,114. Ekspordipotentsiaali nähakse just innovaatilistes tarkades meetmetes, mis aitaksid oma efektiivsusega lüüa kohalikke pakkujaid välisturgudel ning pakkuda nendest kõrgemat lisandväärust. Seda, et Suurbritannia ehitussektori eksport juba praegu kaldub kõrgema lisandväärtusega toodete poole, toetab ka statistika: madala lisandväärtusega artikleid – nagu seda on ehitusmaterjalid – imporditakse väga palju115, samal ajal kui tehnoloogilisema olemusega ehitustehnika osas ollakse suured netoeksportijad116. Ühe analüüsi kohaselt on suurim ekspordipotentsiaal suurriikidesse nagu USA, India ja Hiina 117 , teise kohaselt aga kiiresti arenevatele turgudele Aasias, Lähis-Idas ja Ladina-Ameerikas118, kus sihitakse riike nagu Brasiilia, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Vietnam 119 . Sõltumata sihtriigist, tuleb esmalt uudsete tehnoloogiate kasutamist juurutada koduturul, enne kui suuremast ekspordist rääkida saab. Tabel 9. Ehitusmaterjalide ja -komponentide eksport ja import Suurbritannias, August 2019 115. SUURBRITANNIA MAHT (M £) SUURBRITANNIA MAHT (M £) EKSPORDITURUD IMPORDITURUD Iirimaa 1183 Hiina 2831 Saksamaa 800 Saksamaa 2577 USA 642 Itaalia 1052 Prantsusmaa 613 Hispaania 909 113 https://www.ukconstructionmedia.co.uk/features/government-support-uk-construction-export/ 114 https://www.building.co.uk/news/government-in-talks-to-export-smart-construction-know-how/5102004.article 115 https://www.parliament.uk/documents/commons-committees/Exiting-the-European-Union/17-19/Sectoral%20Analyses/8-Sectoral- Analyses-Construction-and-Related-Engineering-Report.pdf 116 https://www.thecea.org.uk/market-info/uk-imports-exports-construction-equipment-q2-2019/ 117 https://www.consultancy.uk/news/18372/uk-must-establish-construction-as-jewel-of-post-brexit-exporting 118 https://www.macegroup.com/perspectives/191119-uk-election-a-manifesto-for-construction-and-the-built-environment 119 https://www.building.co.uk/news/government-unveils-more-details-about-exporting-construction-know-how/5102102.article 79 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 SUURBRITANNIA MAHT (M £) SUURBRITANNIA MAHT (M £) EKSPORDITURUD IMPORDITURUD Holland 598 Holland 907 Tabel 10. Ehitustehnika eksport ja import Suurbritannias, 2018116. SUURBRITANNIA MAHT (M £) SUURBRITANNIA MAHT (M £) EKSPORDITURUD IMPORDITURUD USA 913 Jaapan 338 Saksamaa 266 Saksamaa 334 Prantsusmaa 211 Holland 146 Iirimaa 196 Lõuna-Korea 81 SOOME Soome nägi suurt ehitusbuumi kuni 2018. aastani, mil aastaid kasvanud investeeringute maht elamuehitusse rauges ning nüüd on näha esimesi märke ehitussektori kui terviku langusest. Kommertspindade ehitus nägi samal ajal tagasihoidlikku kasvu võrreldes elamuehitusega ning ka see kasv on samamoodi raugemas. Seevastu on avaliku sektori investeeringud tsiviilehitusse (nii hoonetesse kui ka taristusse) mõõdukalt tõusmas, mis on ilmselt tingitud headest maksulaekumistest viimaste aastate elava majandustegevuse foonil. Pikas perspektiivis on aga vajadus elamispinna järele suur: mõned aastad tagasi prognoositi, et aastaks 2040 on üleriigiliselt vajadus 760 000 uue kodu järele120. ETTEVÕTLUSKESKKOND Tööjõud ehitussektoris on numbriliselt paisunud ja juba kompab piire – suur puudujääk on projektijuhtidest ja teistest koordineerivatest spetsialistidest132 ning just tööjõupuudust nähakse suurima pudelikaelana sektori kasvul. Spetsialistide keskmine vanus ehitussektoris on kõrge ja praeguse seisuga on igal aastal pensionile minejaid poole rohkem, kui neid, kes vastavat haridust omandavad ja neid asendada võiksid. Lahendusena nähakse121: • vastavate õppekavade reformimist; • paindlikuma hariduse pakkumist; • täiskasvanute (ümber)õpet; • naiste kaasamist meeste poolt domineeritud tööjõumaastikul. Rakennusteollisuus RT 122 näeb igapäevaselt vaeva selle nimel, et tõsta ehitussektori mainet noorte potentsiaalsete töötajate seas. Ühe lahendusena nähakse arvukate tehnoloogiliste lahenduste mitmekülgset kasutamist ehitusplatsil – droonid, kaamerad, sensorid jms. See aitaks objekti juhtimise muuta mõnevõrra sarnaseks videomängu mängimisega ja oleks ilmselt noortele üsna ahvatlev. Küll aga on selliste võtete kasutamine mõeldav ainult objektijuhtide ja ehitusinseneride rollide puhul – lihtsamat sorti oskustöölistele on uudsust luua ja neid õppima meelitada oluliselt keerulisem. Valitsus on elamuehitust stimuleerinud MAL-kokkulepetega, mis on sõlmitud riigi ja suuremate omavalitsusüksuste (Helsingi, Tampere, Turu, Oulu) vahel ja kätkevad endas riigipoolseid 120 https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000002881984.html 121 https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/161357/VM_14_2019_Rakentaminen%202019_2020.pdf?sequence=1&isAllowed= y 122 https://www.rakennusteollisuus.fi/Rakennusteollisuus-RT/ 80 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 investeerimisprojekte maakasutusarenduses, majutuses ja transpordis. Selline mastaapne planeerimine aitab rakendada targa ja jätkusuutliku linnaplaneerimise põhimõtteid, sest terveid rajoone vaadatakse kui toimivaid tervikuid. 2016-2019. aastateks sõlmitud MAL-kokkulepete tulemusena on Helsingis ehitatud kümneid tuhandeid ja teistes linnades tuhandeid kodusid nii müügiks kui üüriks, millest valdav enamus on korterid123. MAL-kokkulepped on üks näide laiemast riigipoolsest toetusest eluruumide arendamiseks, mille eest vastutab Keskkonnaministeeriumi haldusalasse jääv Asumisen rahoitus- ja kehittämiskeskus (ARA), mis vastutab eluasemepoliitika eest ning läbi erinevate toetus- ja laenumeetmete tahab võimaldada mugavat eluaset kõikidel 124 . ARA tegevuses nähakse head võimalust ehitussektori stimuleerimiseks majanduslanguse ajal121 ning targa ja jätkusuutliku ehitamise põhimõtete juurutamiseks läbi vastavate nõuete. Enam kui pooled kõikidest üürikorteritest Soomes on ehitatud ARA toetuste abil125. ARA eluasemepoliitika aitab küll majandustsükleid mõnevõrra kompenseerida, aga tervikuna võivad sellest tulenevad rahavood jääda väikseks ning läbi reaktiivse lähenemise jõuda majandusse liiga hilja. Alternatiivse lahendusena on välja pakutud teetööde ja muu taristu projektide pikaajaline (10-15 aastat) etteplaneerimine – see annaks sektorile teatud kindlust oma pikaajalise strateegia koostamisel ja aitaks hõlpsamini üle elada majanduslangused. Vastavad arutelu ja seaduste väljatöötamine on juba aastaid toimunud ja varsti peaks parlament seaduse ka vastu võtma. VISIOON Erinevalt Suurbritanniast paistab Soomes innovaatiliste lahenduste otsimisel silma just erasektor. Visio 2030 konsortsium koosneb Aalto ülikoolist ning koosneb selle raporti kirjutamise hetkel 19 ehitussektori ettevõtetest ning on seejuures avatud uutele liitujatele 126 . Visio 2030 eestvedaja on Aalto ülikooli tsiviilehituse osakonna professor Olli Seppänen, kes tegutses enne akadeemilist karjääri pikalt ettevõtjana, arendades erinevate ettevõtete eesotsas ehitussektorile tarkvara – suure osa ajast Ühendriikides Californias. Konsortsiumi ellu kutsumise ajendiks oli Soome ehitussektori digiinnovatsiooniliidri positsiooni kaotamine: kui 2000. aastate alguses oli Soome teenäitaja (maailma esimesed 4D-5D BIM-mudelid nt.), siis 2015. aastaks – kui professor Seppänen tagasi Soome tuli – tõdes ta, et Soome on valdkonna arengutes kolm-neli aastat maha jäänud. Peale laiahaardelist kommunikatsioonitööd, mille raames külastas professor Seppänen 40 ettevõtet, moodustati 11 ettevõttega konsortsium – ühinema on siiani oodatud kõik asjast huvitatud Soome ehitusettevõtted. Konsortsiumi kutsub innovatsiooni esile läbi uuringute ja teadus- ja arendustegevuse, mida rahastatakse konsortsiumi liikmetasudest. Liikmelisus on seejuures kaheastmeline: • madalam aste aastase liikmetasuga €10 000; ‒ võtavad kõikidest aruteludest osa, aga neil puudu hääleõigus lõplikus otsustamisprotsessis; ‒ kirjutamise hetkel 12 liiget; • kõrgem aste aastase liikmetasuga €25 000; ‒ neil on hääleõigus lõplikus otsustamisprotsessis; ‒ kirjutamise hetkel 7 liiget. Igal aastal valitakse umbes 10 ettepaneku seast kaks-kolm uurimisteemat, mis fookusesse võetakse – kõik konsortsiumi liikmed saavad ettepanekuid teha, aga lõpliku otsuse langetavad hääleõigusega ehk kõrgema astme liikmete esindajad. Iga uurimisteema kallal hakkab töötama vastav uurimisgrupp, kuhu kuulub 2-4 inimest igast konsortsiumi liikmest ning mida veab eest ja koordineerib juhtivuurija Aalto ülikoolist (tihtipeale professor Seppänen ise). Kuna konsortsiumi liikmesettevõtete 123 https://www.ym.fi/download/noname/%7BFA5CB9B2-7C21-4018-B7DD-51CAA7193FC9%7D/138171 124 https://www.ara.fi/en-US/About_ARA 125 https://www.abecip.org.br/admin/assets/uploads/anexos/pekka-averio-finlandia.pdf 126 https://www.aalto.fi/fi/building-2030 81 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 tegutsemisvaldkonnad on väga erinevad, siis on ka garanteeritud mitmekülgsed ja laiahaardelised ekspertteadmised. Uurimisgruppidesse on kaasatud ka liikmesettevõtete jaoks töötavad tudengid, kes saavad tehtud töö põhjal kirjutada akadeemilise uurimis- ja/või lõputöö. See loob olukorra, kus ettevõtetel on pragmaatiline huvi, et tudengid saaksid tegeleda pühendunult oma akadeemilise tööga ja samas annab tudengitele võimaluse tutvuda erasektori ootustega nende oskustele ja teadmistele. Selle tulemusena tekib viljakas keskkond erasektori ja ülikoolide vaheliseks koostööks. Visio 2030 konsortsiumi eesmärk on, et nende tööst välja kasvavad uued meetodid jõuaksid kõigi sektori osapoolteni ja transformeeriksid sektorit kui tervikut. Läbi konsortsiumi kuuluvate peatöövõtjatega jõuavad töögruppides välja töötatud lahendused ka peatöövõtjate sõlmitud lepingutesse ja seeläbi ka kinnisvaraarendajate ja -omanikeni, kes oskavad uusi lahendusi siis nõuda ka teistelt ehitusettevõtetelt. Sellisel kujul protsess on kinnisvaraomanike liidu poolt soojalt vastu võetud. Seega pole Visio 2030 klassikalises mõttes visioonidokument vaid pidevalt ajas arenev protsess, kus suunda korrigeeritakse jooksvalt, vastavalt konsortsiumi liikmete kogemustele ehitussektoris tegutsemisel. Visio 2030 keskmes on viis põhimõtet: • usaldusväärsus; • kasutajale orienteeritus; • jätkusuutlik areng; • tootlikkus; • inspireerimine. C02 emissioon on pool 2018. aasta tasemest ning jätkusuutlik areng juhib kogu otsustusprotsessi. Ehitamisel kasutatakse taaskasutatavaid materjale Ehituse tootlikkus on Terve ehitatud keskkond on ja jääke on vähe. kasvanud terve ehituse kasutajale orienteeritud - väärtusahela lõikes ja tänu ehitised on targad ning sellele luuakse kliendile jälgivad ise oma seisukorda lisandväärtust ning Soome ja annavad sellest ise ehitusfirmadel on kasutajale teada. enneolematu ekspordipotentsiaal. Ehitussektor meelitab noort ja välist talenti ning Ehitusettevõtteid nähakse idufirmasid. Sektori usaldusväärsete partneritena, kes annavad Ehitussektor tööandjad on inspireerivad ja nende meetodid oma projektid üle õigeaegselt ja 2030. aastal innovaatilised, mistõttu julgustatakse ka kvaliteetsetena. vastutustundlikult eksperimenteerima. Joonis 27. Visio 2030 kesksed põhimõtted126. Selle dokumendi kirjutamise ajal on Visio 2030 raames avaldatud seitse erinevat uuringut127, mis käsitlesid • eeltootmise potentsiaali hindamist ehitusprojektides; • tööriistade jms asukoha reaalajas jälgimine ehitusobjektil; 127 https://www.aalto.fi/fi/building-2030/loppuraportit 82 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 • usalduse ja kommunikatsiooni parendamine erinevate ehitusprojekti osapoolte vahel; • uute logistiliste lahenduste ja projektide sünkroniseerimise potentsiaalne mõju. INNOVATSIOON Soome ehitussektor pole viimaste aastate jooksul millegi väga mastaapsega üheski konkreetses valdkonnas veel tähelepanu äratanud – murranguline digiinnovatsioon jäi 2000. aastate algusesse. Peale 2008.-2009. aasta majanduskriisi olid paljud iduettevõtted sunnitud tegevuse lõpetama või kolima oma tegevuse viljakamasse majanduskeskkonda ja sellega kadusid ka kohalikud innovatsiooniallikad. Visio 2030 konsortsiumi ponnistused on aga viinud esimeste tulemusteni: ühe töögrupi raames uuriti võimalusi ehitusprojektide kestvuse lühendamiseks 128 . Uuringus rakendati Takt-metoodikat kahel reaalsel ehitusprojektil ja kuigi eesmärk oli planeeritud ehitusaega vähendada poole võrra, saavutati tegelikkuses 30% ajaline kokkuhoid. Peale seda on hakatud Takt-metoodikat juurutama ka teistes ehitusprojektides ja kavas on, et veel 50 projekti järgivad uuringus käsitletud põhimõtteid. Hiljutine edukas pilootprojekt Kalasatama rajooni digitaalse kaksiku loomisel 129 on aga pannud aluse ambitsioonidele teha sama asja üle terve Soome131, nii et ka nendel arengutel tasub silma peal hoida. Uudseid lahendusi on aga üritatud juurutada ka avaliku sektori poolt. Nimelt jõuti Helsingi teetööde parendamise projekti raames arusaamisele, et kõige odavama pakkumuse valimine avalikel hangetel ei viinud soovitud koostöö ja tulemusteni. Soome transpordiagentuuri nn. Alliance-projekti raames rakendati uudseid võtteid ja meetmeid, et hanked viiksid viljaka koostööni130. Muuhulgas ei hinnatud pakkumusi enam ühe pakkumusdokumendi põhjal vaid kutsuti pakkumust potentsiaalselt ellu viiv tuumiktiim intervjuule, kus arutati projekti olemust ja väljavaateid – selline lähenemine välistas võimaluse, et esitataks hästi kirjutatud dokument, aga tegelik võimekus on hoopis midagi muud; lisaks saadi potentsiaalsete töövõtjatega visiooni reaalselt arutada ning saada aimu nende nägemusest. EKSPORT Soome ehitussektori teenuste eksport kasvas 32% vahemikus 2013-2016 kogumahuni 2,144 miljardit eurot. Tähelepanuväärne on EL-välise kaubanduse suur osakaal koguekspordist (~70%)132. Ehitustoodete eksport oli 2015. aastal kokku 501 miljonit eurot132. Sarnaselt Suurbritanniaga nähakse endil olevat tulevikupotentsiaali ehituse eluringi ülese planeerimise juurutamises ja vastavate digilahenduste väljatöötamisel ja juurutamisel131. 659 1485 EL-sisene EL-väline Joonis 28. Soome ehitussektori teenuste eksport, 2016 (M €) 132. 128 https://www.aalto.fi/sites/g/files/flghsv161/files/2019-02/building_2030_tahti_suunnittelussa_ja_tuotannossa_loppuraportti_22.1.201.pdf 129 http://www.kiradigi.fi/kokeiluhankkeet/kokeiluhankkeet/kalasataman-digitaaliset-kaksoset.html 130 http://leaninpublicsector.org/wp-content/uploads/2019/06/Pekka-Petajamieini-2016-LIPS-Alliancing-in-the-Finish-Transport-Agency.pdf 131 https://kirafoorumi.fi/suomi-tahtaa-kiinteisto-ja-rakentamisalan-digitalisaation-paalupaikalle/ 132 Country profile Finland, European Construction Sector Observatory, 2019. 83 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Tabel 11. Soome Kõige enam eksporditavad ehitustooted aastal 2015132. # TOOTEGRUPP EKSPORDIMAHT (M €) OSAKAAL EHITUSTOODETE KOGUESKPORDIST 1. Töödeldud puittooted133 155 31% 2. Eelvalmistatud puithooned 66 13% 3. Aknad, uksed ja nende raamid 45 9% 4. Muud konstruktsioonid134 44 9% 5. Eelvalmistatud metallist hooned 43 9% TAANI Sarnaselt Soomega on Taaniski ehitussektor viimastel aastatel jõudsasti kasvanud ja seda just elamuehituse tõttu, mille järele on suur nõudlus olnud. Samuti on viimastel aastatel olnud rohkem koolide, tervishoiuasutuste jm avalike hoonete ehitamist, mis on jällegi tingitud suure tõenäosusega headest maksulaekumistest. ETTEVÕTLUSKESKKOND Taani ehitusettevõtted tõdesid veel 2016. aastal, et viimase finantskriisi järgselt on neil raskusi pankandest laenude saamisega135. Põhjuseks on seejuures olnud pankade konservatiivsem lähenemine laenude andmisel, kusjuures ehitusettevõtteid nähakse teiste valdkondadega võrreldes enam riskantsematena. Alternatiivse kapitali kaasamise võimalusena ehitusettevõtetel on välja pakutud võlakirjade emiteerimist, aga tegelikkuses on see võimalus ainult kõige suurematel ettevõtetel. Lisaks kapitali kindlustamisele on ka Taani ehitusettevõtted kimpus olnud tsüklilise majanduse volatiilsusega. Taanis on omavalitsustel üsna suur autonoomia ja nad on oma hangetega ehitussektori jaoks suured kliendid. Sellest tulenevalt sätestatakse rahandusministeeriumi poolt piirid, kui palju võivad omavalitsused antud eelarveperioodil ehitushangetele kulutada. Nende ettekirjutatud piiridega üritatakse omavalitsusi panna majanduslanguse ajal rohkem tellima ja buumi ajal vähem – sedasi proovitakse kompenseerida üldisi majanduskonjektuure. Ehitusega seotud lubade ja litsentside väljastamise kiiruses on Taani maailma esirinnas, tänu poliitilistele algatustele administratiivkulu vähendamiseks. Need algatused realiseeriti suures mahus 2016. aasta muudatustega ehitusseadustikus (Byggeloven) – kus sätestati lihtsustatud menetlusprotseduurid ja nendega kaasnevad lühemad lubatud menetlusajad 136. Muuhulgas: • lihtsustati ehituslubade väljastamise protsessi; • lihtsustati tuleohutusnõudeid; • kergendati kohalike omavalitsuste menetluskoormust sellega, et teatud tüüpi ehitiste tehnilisi nõudeid kontrolliks edaspidi sertifitseeritud eraettevõtted, mitte omavalitsused ise. Tööjõupuuduse foonil ehituses on surve leevendamiseks peatatud kodude remondiga kaasnevad maksusoodustused 137 – see võiks vähendada eraisikute poolset nõudlust ja seega veidi leevendada 133 Builders’ joinery and carpentry of wood, etc. 134 Other structures (group 251123) 135 https://www.licitationen.dk/article/view/282908/byggeriet_sidder_stadig_i_kreditklemmen 136 https://uk.fm.dk/publications/2016/denmarks-national-reform-programme-2016 137 https://www.nationalbanken.dk/en/publications/Documents/2017/03/Analysis_Outlook%20for%20the%20Danish%20Economy_March%20 2017.pdf 84 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 tööjõupuudust ka suures plaanis. Pikemas perspektiivis on mured tööjõuga aga tõsised, sest noori spetsialiste kasvab vähem peale, kui vanasid pensionile läheb ja noori peletab sektori heitlik tsüklilisus. Taani kutseharidus eeldab praktika sooritamist, aga ehitusettevõtted pole suutnud noortele praktikakohti ise luua – selleks on loodud mitmed programmid, mis toetavad praktikakohtade loomist ja noorte värbamist 138 . Ehitusalase hariduse noortele lähemale toomiseks on aastate jooksul loodud mitmeid programme ja initsiatiive 139 , mis hõlmavad endas erinevaid ehitustöid tutvustavaid õppematerjale, mobiilirakendusi ning külastusi ehitusobjektidele. Taani ehitussektori madalat tootlikkust tõdeti nn Tootlikkuskomisjoni (Produktivitetskommissionen) kui ka Euroopa Komisjoni poolt 140. Peamisteks põhjuseks arvati olevat sektori killustatus ja tööjõupuudus. Sektori killustatus väljendub sellena, et ehituse eri eluringi etappide eest vastutavate osapoolte vahel on vähe koostööd. VISIOON Valitsus võttis 2014. aastal seisukoha, et ehitussektori tootlikkust on vaja tõsta, kui tuldi välja strateegiadokumendiga „Tee tugevama ehitussektorini Taanis“ („Vejen til et styrket byggeri i Danmark“)141. Selle ajendiks oli suuresti eespool mainitud Tootlikkuskomisjoni raport, aga võimalikke mõjufaktoreid oli veelgi: • tollal kimbutas ehitussektorit madal konkurentsitase; • sellest tulenevalt ehitamise kõrge maksumus tellija seisukohalt; • kollektiivne arusaam vajadusest arendada ehitussektorit jätkusuutlikkuse suunal; ‒ eeskätt just looduskeskkonna perspektiivist; ‒ aga ka ehitusprotsesside üleüldine optimeerimine elutsüklipõhiste kulude põhimõtete juurutamisega. Valitsuse juhtimisel hakkas visiooni koostama Taani Liiklus-, Majutus- ja Ehitusagentuur visiooni koostama. Kompetents visiooni koostamiseks oli agentuurist võtta – juristid, (ehitus)insenerid, nn. generalistid. Jooksvalt kaasati väliseid huvigruppe ja osapooli – kas kahepoolsete kohtumistega või töögruppidena. Kuna visiooni elluviimine oli kõigi osapoolte huvides, siis ei tekkinud ka probleeme valitsuse vahetusega. Kui formaalselt vastutas visiooni ja selle elluviimise eest ehitusvaldkonna eest vastutav minister, siis igapäevatöö eest vastutas siiski ametkond. Taani Strateegia raames tuvastati viis teemat, millele tuleks keskenduda. 138 https://indberet.virk.dk/arbejdsgivernes-uddannelsesbidrag/praktikplads-aub 139 http://www.construction-for-youth.eu/en/initiatives.aspx?country=dk 140 Country profile Denmark, European Construction Sector Observatory, 2019. 141 https://www.trafikstyrelsen.dk/da/Byggeri/Lister/Publikationsliste?relevance=Byggeriets-parter&theme=AB-systemet&type=Strategi 85 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Avalik sektor peab oma hangetega olema eeskujuks efektiivse ehituse põhimõtete Ehitussektori juurutamisel. ettevõtetele tuleb tagada Valitsus peab toetama lihtsad ja õiglased erasektorit, et kasvatada konkurentsitingimused ja väärtusahelaülest need tuleb kooskõlastada tootlikkust. naaberriikide omadega. Ehitustegevust Ehituspoliitika peab korraldavaid määruseid soodustama peab lihtsustama, et Tugevam jätkusuutlikku ehitamist need võimaldaksid Taani ning toetama seejuures sektori kasvu, paremat Taani ehitussektori tootlikkust ja ehitussektor positsiooni innovatsiooni. rahvusvaheliselt. Joonis 29. Strateegia "Tee tugevama ehitussektorini Taanis" viis arenguteemat 141. Nende viie teema raames pandi paika 34 initsiatiivi – osad seisnesid muudatuste elluviimises; osad aga edasiste analüüside tegemises ja võimaliku tegutsemisvajaduse hindamises. Kuna initsiatiivid olid erineva iseloomuga ja paljude initsiatiivide mõju avaldumiseks võib päris kaua minna, siis ei pandud paika ühtseid põhimõtteid nende valideerimiseks tagantjärele. Ühe näitena hinnati tagantjärele näiteks vastava initsiatiivi raames uuendatud ehitusnõudeid – seda kuidas karmimad ehitusnõuded omaks võeti ja kas nad teenisid eesmärki. Suheldi nii peatöövõtjate kui ka teiste osapooltega ning moodustati nõustav ekspertrühm. Muuhulgas kaardistati ka rahvusvahelisi praktikaid eesmärgiga ühtlustada Taani nõudeid mujal kehtivate nõuetega – tagamõte oli seejuures, et see soodustaks Taani ehitusvaldkonna ettevõtete ekspordipüüdlusi välisturgudele ja – vastupidi – meelitaks välisettevõtteid osalema hangetel Taani turul. Konkreetselt tuvastati näiteks vajadus lihtsustada tulekahjusid ennetavaid nõuded ning sisekliimat reguleerivaid eeskirju. Lisaks ehitustegevust reguleerivate määruste lihtsustamisel (äsja mainitud ehitusnõuded, aga ka sissejuhatuses mainitud menetlusprotseduurid) on edukad oldud ka jätkusuutliku ehitamise kohaldamises ning digitaalsete meetmete juurutamisel, mille nimel tehakse jätkuvalt tähelepanuväärseid ponnistusi. INNOVATSIOON Taani on tõestanud end teenäitajana ökoinnovatsioonis ja jätkusuutlikus ehitamises – eriti selgelt avaldub see energiatõhusa ehituse juurutamises. Pürgimine energiatõhusa hoonestuse poole seisneb: • uute ehitiste ehitamises kõige uuemate nõuete ja standardite järgi; • vanemate ehitiste renoveerimises niimoodi, et nende potentsiaali maksimaalset ära kasutada. Taani otsustas, et kõige viljakam meetod jätkusuutliku ja energiatõhusa ehitamise juurutamisel on kehtestada riigipoolsed energiaparameetrid 142 . Võrreldes ehitussektori eneseregulatsiooniga ja/või teavitustööga, on seadusliku regulatsiooniga tagatud põhimõtete juurutamine koheselt, üheselt ja mis peamine – pikaajaliselt. Seega on ehitusvaldkonna ettevõtetel kohustus jõuda energiasäästlike tulemusteni, aga parimad ja kuluefektiivsemad meetodid tulemusteni jõudmiseks on nende endi valida. 142 https://ens.dk/sites/ens.dk/files/Globalcooperation/tool_ee_byg_web.pdf 86 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Erinevate spetsiifiliste nõuete rakendamisel on lähtutud nn. vähima kulu põhimõttest, mis tähendab, et nõuded kehtestatakse ainult siis, kui nendega kaasnev kokkuhoid kaalub üles nende kulud teatud ajaperioodi jooksul (kusjuures see ajaperiood peaks olema ligikaudu võrreldav vaadeldava ehitise või komponendi oodatava elueaga). See põhimõte kehtib ka energiatõhususe regulatsiooni kui terviku korral. Taani energiaefektiivsusnõuded uutele hoonetele kehtestati paralleelselt ja mitmes järgus: algselt kehtis miinimumnõue „Building Regulation 2010“ ning kaks standardit, millel tulevased miinimumnõuded kehtima pidid hakkama – „Building Class 2015“ ja „Building Class 2020“. Neid standardeid sai vabatahtlikus korras taotleda paralleelselt kehtiva miinimumnõudega. 2016. aastal kehtestati uue miinimumnõudena omakorda „Building Regulation 2015“ (mis põhines eelneval vabatahtlikul standardil „Building Class 2015“) ja „Building Class 2020“ jäi ainsaks „preemiumstandardiks“ 143 . 2018. aastal kehtestati omakorda uus miinimumnõue „Building Regulation 2018“, mis oli edasiarendus eelnevast nõudest ja millega paralleelselt saab praegugi taotleda vabatahtlikku standardit „Building Class 2020“144. Selline järkjärguline juurutamine andis ehitussektorile võimaluse uute nõuetega kohaneda ning aegsasti oma tulevikutegevusi planeerida. 2016 2018 BR 2010 BC 2015 BR 2015 BR 2018 BC 2020 Joonis 30. Taani energiaefektiivsusnõuete järk-järguline rakendumine. Suunis nõuete väljatöötamiseks tuli valitsuse poolt, kes kehtestas eesmärgid ehitussektorile. Püstitatud eesmärkide najal töötati Taani Energiaagentuuri poolt välja juba konkreetsed nõuded, mis oleksid ekspertide hinnangul saavutatavad ja kooskõlas tegelikkusega. Kuna ehituslubade väljastamine on Taanis kohalike omavalitsuste ülesanne, siis on ka energiaefektiivsuse nõuete järgimise tagamine nende töö. Iga valminud ehitis peab läbima sõltumata ja sertifitseeritud energiaaudiitori auditi, mis tuleb omavalitsusele esitada. Lisaks peab omavalitsus kontrollima vähemalt 5% kõikidest uutest ehitistest ning vabatahtlikke „tulevikustandardeid“ taotlevatest objektitest tuleb kontrollida kõiki. Nõuete juurutamisel on oluline olnud valitsuse proaktiivne kommunikatsioonitöö. Ennetavalt on tehtud pressiteateid ja töötubasid asjassepuutuvatele erasektori esindajatele ning koolitatud vastavaid ametnikke, et nad oskaksid nõuete rakendumisel anda asjatundlikku nõu. Lisaks on tähtsustatud avaliku sektori eeskujuks olemist – seda läbi nn. demoehitiste tellimise, mis oleksid innovaatilised aga seejuures realistliku kontseptsiooniga, mida ehitusettevõtted saaksid taastoota erasektoris. Olemasolevate hoonete energiatõhusust iseloomustab Taani ekvivalent energiamärgisest 145 . Energiamärgise olemasolu on juriidiline eeldus müügi- või üürilepingu sõlmimiseks. Renoveerimise juures juhitakse tähelepanu sellele, et tehtud tööd parandaksid ka hoonete sisekliimat ja seeläbi inimeste elutingimusi – sedasi jõutakse iga hoonega sammukese võrra lähemale energiatõhusale hoonestusele ja antakse võimalus inimestele sellest ka lisanduvat kasu saada. Olemasolevate ehitiste renoveerimisel tuleb samuti lähtuda kehtivatest miinimumnõuetest (käesoleval hetkel „Building Regulation 2018“), mis sätestab individuaalsed nõuded ehitise erinevatele komponentidele. 143 http://epbd-ca.eu/wp-content/uploads/2018/08/CA-EPBD-IV-Denmark-2018.pdf 144 https://www.byggeriogenergi.dk/media/2202/danishbuildingregulations_2018_energy-requirements.pdf 145 https://stateofgreen.com/en/uploads/2018/07/SoG_WhitePaper_Renovation_210x297_V10_WEB.pdf 87 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Teine suure mõjuga meede energiatõhususe juurutamisel ehitussektoris on kõrge maksumääraga energiamaksud, mis moodustavad erinevate energiaressursside hinnast lõpptarbija jaoks pool või rohkemgi – sellises olukorras on tarbijatel otstarbekas kasutada kõige energiasäästlikumaid lahendusi. Aegamisi on energiamaksude määrad era- ja tööstuslike tarbijate jaoks ühtlustatud. Lisaks maksudele ja nõuetele on energiaefektiivse ehitamise edendamisel väga olulist rolli mänginud avalikkuse informeerimine sisulisel tasemel146. Avaldatud on renoveerimisjuhised kõige levinumat tüüpi eramajade jaoks 147 , nõuete mõju erinevatele remonditöödele on ükshaaval lahti seletatud 148 ning koostatud on standardlahendused, millest remondi planeerimisel lähtuda saaks149. Taanis on nähtud kõvasti vaeva, et juurutada erinevaid digilahendusi ning seeläbi tõsta sektori tootlikkust. 2006. aastal võeti vastu strateegia digitaalsete meetmete juurutamiseks, millest tulenevalt sätestati, et teatud summast kõrgema maksumusega avalike sektori hangete puhul eeldatakse BIM-mudelite rakendamist. Nüüdseks on jõutud nii kaugele, et paljud suuremad peatöövõtjad ning ka arhitektid- insenerid kasutavad oma igapäevatöös BIM-mudeleid. Küll aga pole BIM-mudelite kasutuselevõtuga oodatud määral veel paranenud info liikuvus ehituse eluringi eri etappide eest vastutavate osapoolte vahel ega tõusnud protsesside läbipaistvus üldisemalt. Sellest tulenevalt võeti 2019. aastal vastu uus strateegia, millega pööratakse tähelepanu nendele faktoritele, mis aitaksid BIM-i rakendamisega tõhustada erinevate osapoolte vahelist koostööd (nõuded lepingutele jne)150. EKSPORT Taani ehitussektor eksportis 2016. aastal 4,8 miljardi euro jagu teenuseid, millest ligi kolmveerand eksporditi EL riikidesse140. Import oli seevastu ligi 1,9 miljardit eurot ja seega on Taani ehitusektor erakordselt tugev netoeksportija. Erinevaid ehitustooteid eksporditi 1347 miljardi euro jagu ja kõige eksporditavam kaubaartikkel on erinevad mastid, mis annavad aimu tuulikute rollist Taani ehitussektori ekspordis. Strateegiadokumendi „Tee tugevama ehitussektorini Taanis“ raames tõsteti esile vajadust toetada ehitussektori eksporti fookusega energiaefektiivsetele materjalidele ja ehitusteenustele140. Selle initsiatiivi raames sõlmiti Hiina valitsusega partnerlusleping Taani energiaefektiivse ehituse oskusteabe edendamiseks Hiina turul. 2017. aastal alustas Taani välisministeerium uue programmiga (Urban Solutions), mille raames tutvustatakse Taani oskusteavet rahvusvahelisel areenil 151 . Programmi on kaasatud Taani Kaubandusnõukogu (Dansk Erhverv), ehitusettevõtted, linnaplaneerijad ja investorid. Need on aga üsna spetsiifilise iseloomuga algatused; mingit laiahaardelist riigipoolset strateegiat ehitusvaldkonna ettevõtete ekspordi toetamiseks pole. Keerukad riigisisesed nõuded uute hoonete energiaefektiivsusele on viinud aga selleni, et ehitusettevõtted on tahes-tahtmata sunnitud välja tulema uute tarkade lahendustega. Neidsamu lahendusi on aga hakatud juba eksportima ka väljapoole – seda on 146 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/dk_building_renov_2017_bilag_b_neeap_en.pdf 147 https://sparenergi.dk/forbruger/vaerktoejer/bygningsguiden 148 http://krav.byggeriogenergi.dk/tag-loft 149 https://www.byggeriogenergi.dk/energiloesninger/ 150 The Danish Minstry of Transport, Building, and Housing, ’Strategy for digital construction’, 2019. 151 https://thetradecouncil.dk/services/eksport/globale-sektorteams/danske-loesninger-til-udvikling-af-verdens-storbyer 88 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 abistanud ka muude Taanis kehtivate ehitusnõuete ühtlustamine välisturgude omadega, seal kus võimalik. 1229 3571 EL-sisene EL-väline Joonis 31. Taani ehitussektori teenuste eksport, 2016 (M €)140. Tabel 12. Taani Kõige enam eksporditavad ehitustooted aastal 2016 137. # TOOTEGRUPP EKSPORDIMAHT (M OSAKAAL EHITUSTOODETE €) KOGUESKPORDIST 1. Mastid ja sõrestikmastid rauast või 333 25% terasest 2. Aknad, uksed ja nende raamid 226 17% 3. Muud konstruktsioonid134 178 13% 4. Erinevad tsemendid152 118 9% 5. Töödeldud puittooted133 76 6% AUSTRIA Ka Austrias on kasvav nõudlus elamuehituse järele toetanud ehitussektori kui terviku kasvu viimastel aastatel153. Austria kinnisvaraturu teeb omapäraseks asjaolu, et ainult 48% majapidamistest on oma kodu omanikud ja tervelt 24% kogu elamutest on nn. sotsiaalelamud. Eluasemepoliitika sotsiaalne aspekt on Austrias väga tugev, aga kuna see on jaotunud üle kolme administratiivtasandi (riiklik, liidumaa ja kohalik tasand), siis on erinevad madala ja keskmise sissetulekuga majapidamistele suunatud toetusmeetmed mõnevõrra killustunud. Ressursimahukas eluasemepoliitika on kasutatav aga instrumendina majanduse tsüklilisuse kompenseerimiseks. ETTEVÕTLUSKESKKOND VKE-d Austria ehitussektoris on üsna kõrge finantsvõimendusega ja seepärast näevad enamikud krediidiasutused neis kõrget krediidiriski ega ole varmad neile rohkem laenu andma. Laenuintressid on praegu aga madalad, nii et ettevõtted, kellel on eeskujulik kapitali struktuur, peaksid laenu saama küll. 152 Portland cement, aluminous cement, etc. 153 Country profile Austria, European Construction Sector Observatory, 2019. 89 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 Austria ehitussektorit painab tööjõupuudus nagu teisteski vaatluse all olevates riikides – puudust on oskus- ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järgi. Muuhulgas nähakse murena ehitussektori viletsat mainet, mis noori eemale peletab. Tulevikuväljavaateid parandab asjaolu, et kutseharidus on Austrias väga tugev. Ligi 90% kutsekooli lõpetanutest töötab ja ehitussektoris on mitmeid programme 154 , mis viivad õpilasi ja ettevõtteid kokku ja viimastele on ette nähtud toetused, mis ajendaksid neid praktikante värbama. Tähelepanuväärt on Baulehre 2020 initsiatiiv, mille õppekava näeb ette digioskuste laialdast omandamist, et valmistada noori ette tulevikulahenduste jaoks ja tõsta sektori mainet155. VISIOON Austria on föderaalne riik ja see väljendub ehitussektoris selles, et föderatiivsel tasemel ei kuulu ehitusvaldkond ühegi ministeeriumi haldusalasse. Ehitust reguleeritakse liiduriikide tasemel ning nende tegemisi koordineerib Österreichische Institut für Bautechnik (OIB)156. OIB tegeleb aga pigem argisemate probleemidega, nagu seda on erinevate nõuete standardiseerimine ja turu seiramine. Sestap paistab Austrial puuduvat ühtne visioon ja strateegia ehitussektori arendamiseks. INNOVATSIOON EHITUSSEKTORIS Austria ehitussektor paistab silma kahes valdkonnas, milles ollakse teenäitajad: • ehitusjäätmete käitlemine ja taaskasutamine; • ökoloogiline ehitamine ja nn passiivhooned. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlus on Austrias reguleeritud riiklikul tasemel, mida toetavad sektori enda poolt välja töötatud juhised. Riikliku programmi (Abfallvermeidungsprogramm) uuendatakse iga viie aasta järel, et püstitada uued eesmärgid – aastaks 2020 oli eesmärk, et 70% kõikidest ehitusjäätmetest saaksid ümber töödeldud. 2016. aastal läksid 84% jäätmetest ümbertöötlemisele ja 55% jäätmetest said ka reaalselt ümber töödeldud. Oma rolli nähakse siin tulevikus kindlasti nö ehitise passi põhimõtte juurutamisel, mis hakkaks koondama kõiki ehitisega seonduvaid andmeid ja seega hõlbustaks info liikumist erinevate osapoolte vahel (projekteerijad, töövõtjad, riiklikud registrid ja ametnikud, haldusteenuste osutajad…). Kuna pass peaks sisaldama muuhulgas ka andmeid kasutatud materjalide kohta, siis saaks sellega materjalide taaskasutamist etteulatavalt planeerida. Passiivhoonete arendamist ja ehitamist on toetanud 14 aasta pikkune programm „Tulevikumaja“ (Haus der Zukunft)157. Aastatel 1999-2013 pakuti kahes etapis toetusi uute tehnoloogiate arendamiseks, mis toetaksid: • energiatõhusate hoonete ehitamist (30 miljonit €); • „plussenergiahoonete“158 arendamist (51 miljonit €). Kuna programm kestis pikka aega ja kätkes endis erinevaid tegevusi, on selle konkreetset mõju raske hinnata, aga 2011. aasta seisuga olid kõikidest uutest hoonetest Austrias 25% passiivsed hooned 159 . Valdkonna edenemisest Austrias annab ka märku tõsiasi, et 2013. valmis Viinis maailma esimene kõrghoonest passiivhoone160. EKSPORT Austria ehitussektor eksportis 754 miljoni euro jagu teenuseid 2017. aastalTõrge! Järjehoidjat pole määratletud.. S tabiilsele kasvule vaatamata on maht võrreldes teiste analüüsis käsitletud riikidega üsna tagasihoidlik ja seejuures on eksport EL välistesse riikidesse pea olematu. Erinevaid ehitustooteid eksporditi seevastu 154 https://www.baudeinezukunft.at/de/home/ 155 https://news.wko.at/news/salzburg/baulehre-wird-digital-und-zukunftsfit.html 156 https://www.oib.or.at/de/ueber-uns 157 https://nachhaltigkeit.big.at/sites/default/files/files/160704%20Evaluierungsbericht%20Haus%20der%20Zukunft_final.pdf 158 Hooned, mis oma terve eluea vältel toodavad rohkem energiat, kui ise tarbivad. 159 https://ec.europa.eu/environment/ecoap/sites/ecoap_stayconnected/files/field/field-country-files/austria_eio_country_profile_2016- 2017_1.pdf 160 https://passivehouse-international.org/upload/2017_01_25_Pressemitteilung_Tagung_Wien_Programm_EN.pdf 90 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 ligikaudu 2,8 miljardi euro eest – mis on vastupidi teenuste ekspordile – selgelt kõige kõrgem. Sellest järeldub, et Austria ehitussektori kõige võimekam lüli on just tootmine. Eelpool mainitud passiivhoonete vallas on Austria end ka rahvusvaheliselt tõestamas: Austria arhitektuuri- ja projekteerimisfirmade pilootprojektide raames ehitatud hooneid võib leida nii Araabia Ühendemiraatidest, Hiinast ning koostöös Filipiinidega töötati välja „Zero Carbon Resorts“ strateegia, millega tahetakse tulevikus pakkuda kuurortidele üle maailma võimalust rajada üliefektiivseid ja energeetiliselt iseseisvaid majutuskomplekse161. Austria ehitusvaldkonna ettevõtete ekspordiambitsioonid on saanud toetust nii üldisemalt toetusskeemilt go-international 162 kui ka spetsiifiliselt tehnoloogiaettevõtetele ja innovaatilist ehitustehnoloogiat arendavatele ettevõtetele suunatud tec4market163 toetusskeemilt. 92 662 EL-sisene EL-väline Joonis 32. Austria ehitussektori teenuste eksport, 2017 (M €) Tabel 13. Austria kõige enam eksporditavad ehitustooted aastal 2017 # TOOTEGRUPP EKSPORDIMAHT (M €) OSAKAAL EHITUSTOODETE KOGUESKPORDIST 1. Töödeldud puittooted133 783 28% 2. Muud konstruktsioonid134 770 28% 3. Monteeritud parketipaneelid 222 8% 4. Aknad, uksed ja nende raamid 139 5% 5. Saalungid betooni valamiseks 135 5% 161 https://nachhaltigwirtschaften.at/resources/nw_pdf/eia/eia_171_en.pdf 162 https://www.go-international.at/ 163 https://nachhaltigwirtschaften.at/de/hdz/ausschreibungen/aws-tec4market.php 91 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 KOKKUVÕTE Järgneb ülevaade kõikide riikide tähelepanu väärivatest tugevustest ja nõrkustest nelja teema raames: • sektoriülese visiooni või strateegia olemasolu; • ettevõtluskeskkond; • ehitusvaldkonna kõige silmapaistvamad edulood; • eksporditrendid. Seejärel iseloomustatakse põgusalt kõikide riikide ühiseid tunnuseid-probleeme, nende põhjuseid ning kaasnevaid meetmeid. Tabel 14. Ülevaade kõikide riikide ehitussektorite tugevustest ja nõrkustest. RIIK TUGEVUS / NÕRKUS RAKENDATAVAD MEETMED VISIOONI/STRATEEGIA OLEMASOLU Suurbritannia Tehti valitsusepoolne ambitsioonikas • Pandi paika numbrilised eesmärgid sektori avaldus Construction 2025 ja sellele arengu tarvis põhjal koostati sisukas • Osapoolte kaasamine läbi Ehituse visioonidokument Construction Eestvedamise Nõukogu (Construction Sector Deal. Leadership Council) • Rahaliste toetusmeetmete kehtestamine TAI elluviimiseks Soome Loodi Visio 2030 konsortsium. • Aalto Ülikooli ja erasektori avalik konsortsium126 • Uuringud uuenduslike lahenduste potentsiaalist kaasajastada ehitussektorit127 Taani 2014. aastal avaldati „Vejen til et • Planeeriti 34 erinevat algatust141 styrket byggeri i Danmark“ („Tee • Reformid bürokraatia ja halduskoormuse tugevama ehitussektorini Taanis“). vähendamiseks136 • Energiatõhusa ehitamise põhimõtete juurutamine Austria Sektoriülene visioon puudub. - ETTEVÕTLUSKESKKOND Suurbritannia Ehitussektori VKE-de raskused • The Funding for Lending Scheme164 laenude saamisel • The Supply Chain Finance Scheme165 • Project Bank Accounts166 • Home Building Fund167 Tööjõupuudus – ehitussektori maine • Erialase hariduse propageerimine107 on noorte seas vilets. 164 https://obr.uk/box/the-funding-for-lending-scheme/ 165 https://www.gov.uk/government/news/prime-minister-announces-supply-chain-finance-scheme 166 https://www.building.co.uk/focus/explainer-how-do-project-bank-accounts-work/5099705.article 167 https://homebuildingfund.campaign.gov.uk/ 92 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 RIIK TUGEVUS / NÕRKUS RAKENDATAVAD MEETMED Erialane haridus ja väljaõpe on • Construction Industry Training board (CITB)108 aegunud ning tahavad põhjalikku uuendamist. Soome Süvenev tööjõupuudus – sektorisse • Objektijuhtide ja ehitusinseneride töövõtete ei tule noori peale, kes pensionile uuendamine läbi uudsete tehnoloogiate jäävaid töötajaid asendaks. juurutamise objektidel – droonid, kaamerad, sensorid Riigi eluasemepoliitika ja • MAL-kokkulepped123 taristuhangete etteplaneerimine • Uued seadused, mis kohustavad avalikku garanteerib teatud mahus hankeid ka sektorit tee-ehitus- ja muid taristuhankeid 10- majanduse jahenedes 15 aastat ette planeerima Taani Ehitusvaldkonna ettevõtetel on - raskused laenude saamisel peale viimast finantskriisi. Ehituslubade väljastamine jm • Laiaulatuslikud riiklikud reformiprogrammid, ehitustegevusega kaasnev mis muuhulgas kätkevad endas bürokraatia ja bürokraatia on üks maailma halduskoormuse vähendamist136 efektiivsemaid. • Ehituslubade väljastamise protsessi lihtsustamine • Ehitusnõuete lihtsustamine tuleohutuse vallas Süvenev tööjõupuudus – sektorisse • Kodude remondiga kaasnevate ei tule noori peale, kes pensionile maksusoodustuste peatamine jäävaid töötajaid asendaks. • Erialase hariduse propageerimine139 Ehitusettevõtted pole suutelised • Valitsus toetab ehitusettevõtteid pakkuma kutseõpilastele praktikantide värbamisel138 praktikakohti, kuigi õppekava seda ette näeb. Austria Ehitusvaldkonna ettevõtete seas on - suur finantsvõimendus tavaline nähtus ja sellega kaasnevad raskused laenude saamisel. Tööjõupuudus – puudust on oskus- ja - kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järgi. Tugev erialane (kutse)haridus ja • Tugevad praktikaprogrammid noorte mitmed praktikaprogrammid meelitamiseks ehitusvaldkonda annavad lootust tööjõupuudust • Baulehre 2020 programm tulevikus leevendada. INNOVATSIOON VÕI EDULOOD EHITUSSEKTORIS Suurbritannia Riik kehtestas väga konkreetse • Osapoolte kaasamine läbi Ehituse visiooni ehitussektori arendamisel ja Eestvedamise Nõukogu (Construction ekspordi toetamisel. Leadership Council) • Rahaliste toetusmeetmete kehtestamine TAI elluviimiseks • Eksporditoetusprogrammid113,114 93 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 RIIK TUGEVUS / NÕRKUS RAKENDATAVAD MEETMED Soome Erasektor on omal initsiatiivil • Visio 2030 konsortsium126 hakanud ehitussektoris • KIRA foorum168 innovatsiooni juurutama Ehitusprojektide kestvuse • Visio 2030 töögrupp ja nende Takt-metoodika vähendamine pilootprojektides rakendamine On ambitsioonid koostada terve • Kalasatama digitaalse kaksiku pilootprojekt129 Soome digitaalne kaksik ning omandada seejuures oskusteavet, mida tulevikus eksportida. Taani Rangete energiatõhususnõuete • Läbimõeldud strateegia nõuete juurutamisel juurutamine on väga hästi läbi • Erinevad remondijuhised energiatõhusa mõeldud ja on läinud edukalt. ehitamise juurutamiseks Jätkuvad ponnistused digitaalsete • Uuendatud jätkustrateegia vastuvõtt 2019. lahenduste juurutamiseks ja targaks aastal kasutamiseks. Austria Taaskasutavate ehitus- ja • Abfallvermeidungsprogramm – riiklik lammutusjäätmete osakaal on jäätmekäitlusprogramm169 Austrias väga suur. • Ehitise passi kontseptsioon170 Ökoloogiliste passiivmajade • Haus der Zukunft („Tulevikumaja“) programm ehitamisel omatakse tähelepanuväärset oskusteavet ja nende osakaal on väga suur. EHITUSSEKTORI EKSPORT Suurbritannia Tundub, et riik on tõsiselt asunud • Vastavad eksporditoetusprogrammid113,114 ehitussektori eksporti strateegiliselt toetama. Soome Silmapaistvad ekspordiinitsiatiivid - puuduvad. Taani Väga suuremahuline ehitusteenuste • Taani ehitusnõuete ühtlustamine teiste riikide eksport, mille rõhk on energiatõhusal nõuetega ehitamisel. • Koostöölepped Hiina võimudega141 • Urban Solutions eksporditoetusprogramm Austria Passiivhoonete oskusteavet • „Zero Carbon Resorts“ strateegia demonstreeritakse erinevate • tec4market rahastusprogramm innovaatiliste pilootprojektidega üle maailma. pilootprojektide eksportimiseks 168 https://kirafoorumi.fi/kira-foorumi/ 169 https://www.umweltbundesamt.at/umweltsituation/abfall/vermeidung/strategie/ 170 https://books.google.at/books?id=3byxDwAAQBAJ&pg=PA66&lpg=PA66&dq=austria+%22building+passport%22&source=bl&ots=NQtW3tOVY 0&sig=ACfU3U220IlthApMt7aqS- yAud2gSsoQCA&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjmsOuXh6vnAhUw_CoKHfqECb0Q6AEwAHoECAgQAQ#v=onepage&q=austria%20%22building%20 passport%22&f=false 94 Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021 ÜHISED NIMETAJAD Eelnevast tabelist on näha, et on sarnaseid valdkondlikke probleeme, mille lahendamisega tegelevad kõik analüüsitud sihtriigid. Selgub, et kolmel riigil neljast on koostatud oma ehitussektori väljavaateid ja arenguvõimalusi käsitlevad visioonidokumendid ja/või strateegiad. Kui Soomes jõudsid selle koostamiseni eraettevõtted koostöös Aalto Ülikooliga, siis Taanis ja Suurbritannias said vastavad algatused ellu kutsutud valitsuse poolt. Eriti sihikindlat tegutsemist on näha olnud just Suurbritannia puhul, kus visiooni elluviimiseks ja innovatsiooni soodustamiseks moodustati vastavad toetusmeetmed teadus- ja arendustegevusele. Teine positiivne trend, mis välja joonistub, on sihtriikide toetusprogrammid ehitussektori oskusteabe ekspordi toetamiseks. Näib, et Suurbritannia toetusmeetmed on seejuures üldisema iseloomuga kui Taani ja Austria omad. Viimaste puhul panustatakse konkreetsetele fookusteemadele. Taanis rõhutatakse energiatõhusat ehitamist ning Austrias passiivhoonete ehitamist. Erinevate allikate põhjal saab aga kõigi kolme puhul tõdeda, et potentsiaali nähakse Aasia turgudel, fookusega Hiinal. Esimene negatiivne trend seisneb ehitusvaldkonna ettevõtete (eeskätt VKE-de) raskustes kaasata (laenu)kapitali – seda muret on täheldatud nii Suurbritannias, Taanis kui ka Austrias. Need raskused on põhjustatud eeskätt 2008. finantskriisist ja sellele järgnenud muutustes pankade laenutingimustes. Väga lühikese aja jooksul pidid ettevõtted kohanema olukorraga, kus laenu said ainult väga kindla kapitalistruktuuriga ettevõtted, kelle eelnev finantsvõimendus oli madal. Ehitussektoris töötamine eeldab aga tihtipeale arvestatavaid (alg)investeeringuid, mida keskmiste VKE-de omanikel aga pole omal jõul võimalik kaasata; olukorras, kus laenu enam ei antud, pidid paljud oma tegevuse finantskriisi järgselt lõpetama. Tundub, et Taanis ja Austrias aktiivselt midagi ette ei võetud ja pigem lasti turujõududel oma tööd teha – majandusolukorra paranedes paranesid ka väljavaated laenukapitali kaasamiseks. Suurbritannias seevastu prooviti mitmete uuenduslike lahendustega ehitusvaldkonna ettevõtete finantsolukordasid parandada – suurt potentsiaali nähakse seejuures Project Bank Accounts meetmel. Soomes on ehitusturge elavdada võimalik läbi suuremahulise eluasemepoliitika – riigil tuleb vaid eluasemeehituse hanked ajastada niimoodi, et ehitusettevõtted saaksid neist kasu majanduslanguse ajal – ajal, kui erasektori tellimuste maht väheneb. Teine probleem, mis kummitab kõikide riikide ehitussektoreid, on krooniline (kohati süvenev) tööjõupuudus. Keskmine vanus ehitussektorites on kasvanud ning pensionile minejate asenduseks ei lisandu piisavas koguses noori. Täheldatud on ehitussektori viletsat mainet noorte seas kahel põhjusel. Esiteks on sektor majandustsüklite tõttu väga heitliku loomuga – seda eeskätt just Taanis. Halba mainet süvendab ka asjaolu, et paljude erialade puhul on igasugused karjääriväljavaated väga piiratud ning arenguruumi napib. Teine suur mure – mida on täheldatud Suurbritannias ja Taanis – seisneb aga hariduse kvaliteedis. Suurbritannias on väljaõpe sisuliselt aegunud ning Taanis on õpilastel raskusi praktikakohtade leidmisega olukorras, kus õppekava neilt praktika läbimist eeldab. Mõlemal puhul on valitsus astunud mõningaid samme olukorra parandamiseks: Suurbritannias asutati vastav nõukogu (Construction Industry Training Board), mis peaks õppekavade reformimisega tegelema ning Taani riik toetab ehitusettevõtteid praktikakohtade ja -programmide loomisel. Austria väljavaated tööjõupuuduse foonil on kõige helgemad. Austrias on välja kujunenud tugev erialane kutseharidus ning aastate jooksul on pööratud tähelepanu sellele, et noortel oleks erinevate praktikaprogrammide näol võimalus end ehitussektoris proovile panna. 95 Eesti Linnade ja Valdade Liit Meie 19.03.2021 nr 15-1/2021/1795-1 Ehituse pikk vaade 2035 kooskõlastamine Lugupeetud Eesti Linnade ja Valdade Liit Esitame kooskõlastamiseks dokumendi „Ehituse pikk vaade 2035“, mille heakskiitmine ja sektoriülese kokkuleppe sõlmimine on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesanne. Palume kooskõlastamise ja võimalike märkuste osas tagasisidet hiljemalt reedel 26. märtsil 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Rass asekantsler Ivo Jaanisoo 639 7638 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel