Ehituse pikk vaade 2035
7 suurt sammu
2021
Versioon 1.3
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ..................................................................................................................... 4
2. EESTI EHITUSSEKTORI HETKEOLUKORD ....................................................................................... 6
2.1. Ehitussektori tugevused ..................................................................................................................... 6
2.2. Arenguprobleemid ............................................................................................................................. 6
2.2.1. Elukeskkonna pika vaate puudumine ........................................................................................... 7
2.2.2. Pikaajalise ja kontratsüklilise ehitusinvesteeringute plaani puudumine ..................................... 9
2.2.3. Targa tellija põhimõtete ja selle rakendamise puudumine ........................................................ 10
2.2.4. Keskkonna- ja tervisesäästlikkuse probleemid ........................................................................... 13
2.2.5. Ekspordi kasvu aeglustumine ..................................................................................................... 14
2.2.6. Vähene avatus innovatsioonile .................................................................................................. 15
2.2.7. Madal tööviljakus (tootlikkus) .................................................................................................... 18
2.2.8. Ehitussektori halb maine ............................................................................................................ 19
2.2.9. Probleemide ja väljakutsete kokkuvõte ..................................................................................... 20
2.3. Arengut mõjutavad tegurid .............................................................................................................. 21
2.3.1. Seosed riigi strateegilise planeerimisega ................................................................................... 21
2.3.2. Seosed tellimise ja majanduse tsüklilisuse vahel ....................................................................... 24
2.3.3. Tehnoloogilised muutused ehitussektoris.................................................................................. 26
3. EESTI EHITUSSEKTORI VISIOON AASTAKS 2035 ........................................................................... 31
4. EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS ............................................................. 32
Eesmärk 1: Kvaliteetse elukeskkonna kujundamise põhimõtted on kokku lepitud ja osapooled viivad
seda üheskoos ellu .................................................................................................................................. 32
Eesmärk 2: Riigi ehitusinvesteeringud on kontratsüklilised ja kooskõlas riigi strateegilise plaaniga ..... 34
Eesmärk 3: Avalik sektor on targa tellijana eestvedajaks ja eeskujuks ................................................... 35
Eesmärk 4: Kohalik omavalitsus on ruumilise arengu kujundaja ............................................................ 37
Eesmärk 5: Lähtutakse ringmajanduse põhimõtetest ............................................................................. 38
Eesmärk 6: Ehitusvaldkond edendab innovatiivseid lahendusi tootlikkuse ja kvaliteedi tõstmiseks ..... 40
Eesmärk 7: Parimate rahvusvaheliste praktikatega koolitatud töötajad toetavad sektori arengut ....... 41
5. TEGEVUSTE MÕJU EELHINNANG ............................................................................................. 43
6. INDIKAATORITE ETTEPANEK................................................................................................... 46
7. KOKKUVÕTE ..................................................................................................................... 48
8. ABSTRACT........................................................................................................................ 51
LISA 1. KOKKULEPE .................................................................................................................. 54
LISA 2. MÕISTED JA LÜHENDID .................................................................................................... 58
LISA 3. METOODIKA JA KAASATUTE NIMEKIRI .................................................................................. 60
2
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
LISA 4. MÕJUDE HINDAMINE ...................................................................................................... 63
LISA 5. KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 67
LISA 6. EHITUSSEKTORI ÜLEVAADE VÕRDLUSRIIKIDES ......................................................................... 71
Sissejuhatus ................................................................................................................................................ 71
Suurbritannia.............................................................................................................................................. 75
Soome ........................................................................................................................................................ 80
Taani ........................................................................................................................................................... 84
Austria ........................................................................................................................................................ 89
Kokkuvõte................................................................................................................................................... 92
3
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
1. SISSEJUHATUS
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on käesolevale tööle eelnenud MKMi
poolt tellitud uuringus „Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüsis“1 (edaspidi
RAKE tootlikkuse uuring) välja toonud ehitussektori olulisuse ühiskonna sotsiaalmajanduslikus arengus:
läbi ehitusalaste tegevuste loovad valdkonna ettevõtted rikkust, mis moodustab ligikaudu 6% ja
koosmõjus kinnisvarasektoriga 16% sisemajanduse kogutoodangust (SKPst). Ehitusvaldkond loob uusi
töökohti, toetab majanduse jätkusuutlikku arengut ning selle kaudu on võimalik adresseerida
regionaalseid, sotsiaalseid, kliima, kultuuripärandi ning energeetikaga seonduvaid väljakutseid 2 ,
mistõttu omab sektor valitsuse poliitikaloomes olulist rolli.
Eesti ehitussektor on üldise majanduskasvu käigus viimastel aastatel kiirelt kasvanud – 2018. a umbes 3,2
miljardi euro suurune ehitusmaht ületas esmakordselt seni aktiivseima ehitusaasta, 2007. a, taseme.
2019. a ehitusmahud olid veelgi kõrgemad, kuid esialgse info kohaselt langesid 2020. aastal taas 2018. a
tasemele.3
Samas vaevavad ehitussektorit erinevad probleemid ja väljakutsed, mis kokkuvõttes langetavad
ehitussektori rahvusvahelist konkurentsivõimet, näiteks:
• madal tootlikkus (Eesti ehitussektori tootlikkus on võrreldes EL keskmisega kaks korda madalam);
• aeglane lisandväärtuse kasv;
• vähene innovaatilisus;
• protsesside läbipaistmatus ja killustatus;
• tsüklilisus;
• avaliku sektori ehitusinvesteeringute protsüklilisus (investeeringu mahtude kasv majanduskasvu
faasis ning mahu vähenemine majanduslanguse faasis);
• hoonete energiatarbe ja sektori CO₂ emissioonide arvestamise vähesus;
• ehitussektori killustatus (valdavalt väikesed ettevõtted);
• vähene koostöö sektoris;
• oskustööjõu nappus ja teisalt oskustööjõu väärtustamine – st kuivõrd sektor ise väärtustab (sh
töötasu vaates) väljaõppinud/vilunud spetsialiste võrreldes erialaste oskusteta töötajaga;
• madal ekspordipotentsiaal;
• jpm.
Tänane projektipõhine lähenemine ehitussektoris toob kaasa väärtusahela killustatuse ning ehitise
eluringi ülese vaate puudumise, olles suunatud eelkõige lepinguliste kohustuste täitmisele, mitte
tasakaalustatud ruumilise terviklahenduse, täiendavate finantskasude või innovatsiooni kaasamisele 4 .
Samal ajal on fookuse suunamine ehituse väärtusahelale kui tervikule üheks olulisemaks viisiks laiemast
vaatest sektori efektiivsemaks muutmiseks ning teisalt ehitise eluea kogukulu vähendamiseks.
Eelnimetatud väljakutsed on suurel määral tingitud välisest keskkonnast ja kolmandatest osapooltest
(näiteks avalik sektor kui poliitikakujundaja ja tellija), samas tekitavad kitsaskohad omakorda uusi
probleeme ehitatud keskkonnas (näiteks ühtse nägemuse puudumine kvaliteetse, sh keskkonna- ja
tervisesäästliku elukeskkonna loomisel). 2019. aastal välja töötatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted5
ei ole praktikas juurdunud. Järelikult tuleb astuda konkreetseid samme, et mõistaksime, hindaksime ja
1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_majandusmoju_analuus.pdf
2 https://www.weforum.org/projects/future-of-construction
3 Allikas: Statistikaamet
4
Vrijhoef, R., Koskela, L. A Critical Review of Construction as a Project-based Industry: Identifying Paths Towards a Project-independent Approach
to Construction. http://www.irbnet.de/daten/iconda/CIB6804.pdf
5 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted on aja- ja asjakohasus, otstarbekus, kohandatavus, säästlikkus ja tõhusus, kliimakohasus ja
keskkonnasõbralikkus, ohutus ja tervislikkus, ligipääsetavus, sotsiaalne sidusus, mitmekesisus, eristatavus ja kohataju, pärandisõbralikkus ning
esteetika: https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf
4
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
teeksime otsuseid ühtsetele väärtustele ja põhimõtetele tuginedes. Ka ruumiloome ekspertrühma tehtud
analüüsi ja ettepanekuid ei ole täies ulatuses rakendama hakatud6. Selleks, et ehitussektori edasine areng
Eestis oleks pidev ja konkurentsivõimeline ning ehitatud keskkond toetaks elanikkonna vajadusi ja huve,
on oluline luua erinevate osapoolte vahel ühtne arusaam visioonist, mis oleks suunatud
valdkonnaüleste eesmärkide saavutamisele.
„Ehituse pikk vaade 2035“ on dokument, milles keskendutakse ehitusvaldkonna 7 parima arengu ja
kvaliteetse ehitatud elukeskkonna kujundamiseks põhiprobleemide tuvastamisele ning valdkonna
arenguks vajalike eesmärkide sõnastamisele. See on alus keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja
erasektori ühiskondlikuks kokkuleppeks, koostööks ja õiguskeskkonna muutmiseks ning saab olla üheks
sisendiks vastava strateegilise arengudokumendi koostamisel. „Ehituse pikk vaade 2035“ hõlmab endas
seitset suurt sammu. Lähteküsimus on, kuidas luua kvaliteetsemat elukeskkonda, tagades ühtlasi
tõhusama ehitusvaldkonna. Laiema mõju saavutamiseks ühiskonnale on vajalik esmalt määratleda
avaliku sektori kui teenäitaja roll, mis ühelt poolt loob aluse struktuurseteks muutusteks, teisalt tagab
erinevate osapoolte koostöö. Riigi kui poliitikakujundaja ning ühtlasi ka suurtellija ülesandeks on luua
sektori muutusteks vajalik keskkond, mis on võimalik ainult läbi pikaajalise ja eesmärgistatud tegevuse.
Seejuures toob strateegiline ehitussektori arendamine kaasa ka olulise mõju ühiskonnale laiemalt – ehitus
kui horisontaalne majandusharu on aluseks kõigi teiste sektorite arengule.
Ehitusvaldkonda ei saa vaadelda täiesti eraldiseisva majandusharuna. Esiteks on keeruline
ehitusvaldkonda selgepiiriliselt määratleda, kuivõrd ehituse väärtusahel on väga lai ja ei piirdu üksnes
ehitusvaldkonnale spetsialiseerunud ettevõtjatega. Näiteks maavarade, jäätmete, logistika, kinnisvara,
tööstuse valdkonnad ja paljud teised on suures osas sõltuvad ehitustegevusest või panustavad sellesse,
kuid vastavate tegevusalade ettevõtjaid ehitusvaldkonda ei liigitata. Teiseks on ehitusvaldkonnal
sarnaseid jooni teiste majandusharudega, mis tähendab et problemaatika ning võimalikud majanduslikku
edu ja kvaliteeti edendavad lahendused ei ole siin tingimata unikaalsed. Kahelda ei saa siiski selles, et
ehitis on reeglina üks suuremaid investeeringuid paljude inimeste, ettevõtjate, riikide ja teiste võimalike
omanike jaoks. Ehitamise tulemus jääb meie elukeskkonda ja ühiskonda kujundama aastakümneteks, -
sadadeks või koguni -tuhandeteks, ületades sageli algupärase omaniku eluea. Vähese korduvuse tõttu ei
saa paljud omanikud ennast ehitusinvesteeringute otsuste tegemisel pidada vilunuks, mille tõttu võivad
parimad lahendused jääda rakendamata. Seetõttu on tõenäoline ja käesolevas dokumendis põhjendatud,
et ehitusinvesteeringute oskuslikumaks korraldamiseks on palju kasutamata võimalusi. Ehitusvaldkonna
protsesside suur arengupotentsiaal toob realiseerumisel kaasa oluliselt tõhusama majanduse ja
kvaliteetsema elukeskkonna. Käesolevas dokumendis kajastatud probleemid ja lahendused võivad
pakkuda eeskuju ka teiste majandussektorite analoogsete probleemide lahendamisele.
Ehituse pika vaate analüüsidokumendi koostamise ja vastava uuringu tellis Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“
(lühendatult RITA, kood 2014-2020.4.02.16-0025) raames. Projekti rahastati 60% ulatuses RITA tegevuse
2 raames Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 40% ulatuses Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. Dokumendi kaanepildi autor on Rasmus Jurkatam.
6 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/ruumiloome_lopparuanne_.pdf
7
Ehitus käesolevas dokumendis hõlmab kõiki tavamõistes ehitamisena mõeldud tegevusi ning muid ehitusega otseselt seonduvaid tegevusi.
Vaadeldakse ehitussektori laiemat määratlust ehk kogu sektori väärtusahelat. Lisaks pea- ja alltöövõtu ettevõtetele kuuluvad ehitussektorisse ka
ehitussisendeid tootvad ja tarnivad ettevõtted (planeerijad, geodeedid, arhitektid, ehitusinsenerid, projekteerijad, ehitusmaterjalide tootjad,
jms) ning ehituse kui lõpp-produkti müügiga ja kasutusega seotud osapooled (remonttööde tegijad, haldajad, hooldajad, hindajad, maaklerid,
sisekujundajad jms).
5
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
2. EESTI EHITUSSEKTORI HETKEOLUKORD
2.1. EHITUSSEKTORI TUGEVUSED
Ehitussektori väljakutsete lahendamise kõrval on võrdselt oluline tunnustada valdkonna positiivseid
saavutusi ning arendada neid tugevusi edasi. Tervikuna on inimeste rahulolu eluruumide seisundiga
kasvanud, mis on tingitud eeldatavasti ehituskvaliteedi paranemisest, aga ka kehtestatud
ehitusstandarditest8. Keskmiselt on Eesti elanike rahulolu kümne aasta jooksul paranenud 10% võrra9.
Esiletõstmist väärib elektrooniliste hangete läbiviimise võimekus - riigihangete protsess on avatud ja
seda juhitakse kõikehõlmava e-hankeplatvormi kaudu. Riigihanked on läbipaistvad, konkurents tagatud,
menetlus kiire ja kaebusi lahendatakse kiiresti. Elektroonilise hankesüsteemi juurutamine toob kaasa
halduskoormuse kulude vähenemise. Riigihangete seadus võimaldab ja koguni soosib lisaks madalaima
hinna kriteeriumile seada kvalitatiivseid, keskkonnaalaseid või sotsiaalseid hindamiskriteeriume, mis
aitavad tagada parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse valiku.10 Riiklikest tellijatest Maanteeamet
(alates 2021. a Transpordiamet) ja Riigi Kinnisvara AS on viinud läbi mitmeid edukaid
kvaliteedikriteeriume arvestavaid hankeid ning ehitussektor hindab nende asutuste kompetentse. Siiski
on rahvusvahelises võrdluses väärtus- ja koostööpõhiste hangete rakendamisel veel palju arenguruumi.
Ehitussektori tootlikkus on viimaste aastate jooksul kiiresti kasvanud: aastast 2015 kuni aastani 2018 on
Eesti ehitussektori tootlikkus kasvanud 35% (vt ptk 2.2.7), mis on märkimisväärne edenemine, jäädes
siiski Euroopa keskmisele alla. Lisandväärtus on kasvanud eelkõige eriehitustööde valdkonnas, samuti
arhitekti- ja inseneritegevustes, mille ekspordipotentsiaal on turunõudluse kõikumiste korral suurim11.
Esiletõstmist väärib puitehituse edukas eksport, milles oleme Euroopas ülekaalukalt esimesel kohal.
Eesti ehitussektori tugevustena on esile toodud targa maja lahenduste rakendamist, puitmajade
ehitamise lahendusi, aga ka valdkonna kutsestandarditega kaetust (OSKA uuring). Riik koostöös
ehitussektoriga on prioriteediks võtnud valdkonna digitaliseerimise (e-ehituse visioon, digitaalse kaksiku
arendamine, ehitisregistri ja planeeringute menetluskeskkonna arendustööd jt) ning selles osas on
jõudsalt edasi asututud. Hästi toimivad erialaliidud ja -klastrid.
PIMA raport12 toob Eesti tugevusena välja jätkusuutliku investeerimise, mis on aidanud Eestil vähendada
lünki nii avalikku infrastruktuuri juurdepääsule kui ka kvaliteedile. Eriliselt on täheldatud edenemist teede
ja elektrienergia osas. Avalikus sektoris on tugev ja toimiv investeeringute korraldamise raamistik, mis
on eelduseks investeeringute tõhusale juhtimisele.
2.2. ARENGUPROBLEEMID
Eesti ehitussektori kirjeldamise juures on oluline välja tuua, millised probleemid tänasel päeval
ehitussektoris esinevad. Järgnev loetelu koos põhjuste ning selgitustega on koostatud ehitussektorit
puudutavate analüüside, strateegiate jm dokumentide analüüsi tulemusel (täpne dokumentide ülevaade
on toodud kasutatud kirjanduse loetelus) ning seda on täiendatud intervjuude ning tööseminaride käigus
valdkonna ekspertidelt saadud sisendiga.
Peamised probleemid on:
1. Elukeskkonna pika vaate puudumine,
2. Pikaajalise ja kontratsüklilise ehitusinvesteeringute plaani puudumine,
8
Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035
9 Eesti Statistika „Säästva arengu näitajad“ 2018
10 https://www.riigiteataja.ee/akt/101072017001
11 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/02/OSKA-Ehitus-terviktekst.pdf
12 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigieelarve_majandus/estonia-pima-final-report.pdf
6
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
3. Targa tellija põhimõtete ja selle rakendamise puudumine,
4. Keskkonnasäästlikkuse ja tõhususe probleemid,
5. Ekspordi kasvu aeglustumine,
6. Vähene avatus innovatsioonile,
7. Madal tööviljakus (tootlikkus),
8. Ehitussektori halb maine.
2.2.1. ELUKESKKONNA PIKA VAATE PUUDUMINE
Arvestades, et ruumiloomet ja ehitamist mõjutavad paljud erinevad erasektori ja riigi huvid ning
eesmärgid, jagunevad osapoolte eesmärgid ja ülesanded ehitamise osas mitme erineva organisatsiooni
sh valitsusasutuste ja nende allasutuste vahel. See teeb ehitusvaldkonna arengu ja innovatsiooni
suunamise keeruliseks.
Juhtivat rolli omab siin Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond, kuid
olulised rollid on ka: energeetika, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö, infotehnoloogia,
majandusarengu, ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna, maavarade, transpordi arengu ja investeeringute,
teede- ja raudtee ning välisvahendite osakondadel. MKMi valitsemisalas annavad panuse
ehitusvaldkonna koordineerimisele veel Tarbijakaitse Ja Tehnilise Järelevalve Amet, Sihtasutus KredEx
ning Transpordiamet.
MKM teeb oma ülesandeid täites tihedat koostööd Rahandusministeeriumiga ja Rahandusministeeriumi
valitsemisalas asuvate Riigi Kinnisvara AS-i ning Statistikaametiga. Oluline roll on ka
Justiitsministeeriumil, samuti Sotsiaalministeeriumil koos Terviseametiga. Ka Siseministeerium ning
Päästeamet on olulisteks koostööpartneriteks. Üha enam saavad ehituses tähelepanu
keskkonnaküsimused, kus kandvat rolli täidab Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaministeeriumi
valitsemisalas asuvad Keskkonnaamet ja Maa-amet. Kultuuriministeerium vastutab arhitektuuripoliitika
ja kultuuripärandipoliitika eest, muinsuskaitseseadust rakendab Muinsuskaitseamet. Vähem oluline ei ole
ka Haridus- ja Teadusministeeriumi roll haridussüsteemi korraldamisel, sh saab esile tuua Sihtasutust
Kutsekoda, kes koordineerib ehitusvaldkonna kvalifikatsioonisüsteemi.
Lisaks ministeeriumitele ning nende valitsemisala asutustele omavad olulist rolli ruumiotsuste tegemisel
kohaliku omavalitsuse üksused (KOV). Planeeringutega seotud otsustest tuleneb ka teave Eesti ehitatud
keskkonna arengutrendide kohta, mis on aluseks riikliku ehitus- ja elamupoliitika kujundamisel. Lisaks
eelnimetatule toimub pidev koostöö valdkonna erialaliitude ning teiste katusorganisatsioonidega, nagu
Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti
Arhitektide Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Puitmajaliit, Digitaalehituse klaster ja paljud teised.
Valdkonna killustatus on loonud olukorra, kus erinevad ametkonnad on koostanud erinevaid
elukeskkonna osade uuringuid, analüüse, arengukavasid ja strateegiaid, kuid terviklikku strateegiat koos
tegevuskavaga ja elukeskkonna visiooniga loodud ei ole. Erinevad valdkondlikud arengukavad ei ole
omavahel ka selgelt seostatud ja küsimus on eelkõige strateegiate elluviimiseks koostatud
tegevuskavades tehtud kokkulepete selguses ja nendest kinnipidamises. Näiteks on ehitusvaldkonnal
otsene seos teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavaga 13 ,
energiamajanduse arengukavaga (ENMAK) ning transpordi- ja liikuvuse arengukavaga. Ehitusvaldkonda
kui sellist strateegilistes dokumentides tervikuna siiski käsitletud ei ole14 ning seega puudub tõhususe ja
kvaliteedi probleemide eest vastutaja, kes tegeleks nimetatud kitsaskohtade lahendamisega.
Sellise nö katusstrateegia rolli hakkab täitma „Eesti 2035“ 15 , mille loomise eesmärk on kasvatada ja
toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja
töötamiseks ning mis peaks andma ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja
otsustajatele ning riigieelarve või eurorahade kasutamisele. Selle koostamise protsessis on ühena viiest
13 Ehitusvaldkonnaga seonduvad TAIE fookusvaldkondadest eelkõige digilahendused igas eluvaldkonnas, kohalike ressursside väärindamine ja
nutikad ning kestlikud energialahendused.
14 Seosed riigi strateegilise planeerimisega on täpsemalt selgitatud peatükis 2.3.1
15 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035
7
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Eesti riigi prioriteedist nimetatud vajadusi arvestavat, turvalist ja kvaliteetset elukeskkonda ning
vajaliku muudatusena kirjeldatud ühiskonna vajadustele vastava ruumi ja taristu loomist läbi ruumi
tervikliku ja kvaliteetse planeerimise ning uuendamise ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise
ja keskkonnahoiuga arvestades. See annab suuna, kuid muudatuseks oleks vaja konkreetsemat
tegevuskava, kuidas eesmärke saavutada. Seda tänaseks loodud ei ole. Ruumilise planeerimise
valdkonnas on oluliseks katusdokumendiks üleriigiline planeering Eesti 2030+ 16 koos oma
tegevuskavaga, kuid täna puudub sellel dokumendil seos tegevuspõhise eelarve süsteemi ja avaliku
sektori investeeringute kavandamisega. Üleriigilise planeeringu ülesanne on riigi ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Sellega antakse suuniseid täpsemate planeeringute
koostamiseks, et lahendada lokaalsel tasandil ruumiloome küsimusi. Koos ruumilise arengu põhimõtete
ja suundumuste kujundamiseks antavate tervikliku ja kvaliteetse keskkonna loomist ja säilitamist
edendavate juhistega on see tõhus tööriist kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete ja elukeskkonna
parendamise pika vaate juurutamisele. Sedakaudu leiavad need otsese väljundi järgmise tasandi
planeeringutes ja on ehitustegevuse aluseks. 2020. aastal valitsusele esitatud ülevaatele tuginedes17 on
valitsus Rahandusministeeriumile teinud ülesandeks 18 ettevalmistuste tegemise uue üleriigilise
planeeringu koostamiseks. Ülevaate kohaselt koostati kehtiv üleriigiline planeering aastatel 2011-2012
nii valdkondlikku ekspertteadmist kaasates kui huvigruppidega üle Eesti aktiivselt koostööd tehes.
Viimase kümne aastaga on nii tõusetunud kui ka täpsustunud mitmed küsimused, mis omavad tugevaid
seoseid maakasutuse suunamisega. Tõenäosus, et järgmise viie aasta pärast üleriigilise planeeringu
ülevaates sisalduks veel hulk uusi ellu viidud ruumilisi eesmärke ei ole suur, sest valdavas osas on
planeering nt taristu objektide rajamise kontekstis ellu viidud või selle tegevuse lõpufaasis. Samuti on
uued tõusetunud küsimused (kliima- ja keskkonnaeesmärkide uued sihid, kvaliteetse ruumi
aluspõhimõtted, kahanemisega kohanev planeerimine, elamumajanduse valdkonna väljakutsed,
elurikkuse edendamine muutuva maakasutuse olukordades 19 jms) võimalik lahendada enam mitte
tegevuskava täienduste kaudu vaid sisuliselt uue planeeringu ja selle tegevuskava koostamise käigus.
Seega on vajalik lähiaastatel algust teha Eesti keskse ruumilise arengu dokumendi uuendamise
protsessiga, mis osaliselt planeerimisseaduse kohaselt toimub läbi uue üleriigilise planeeringu
koostamise, kuid ei ole suuremateks muudatusteks tõenäoliselt piisav.
Paralleelselt ei ole juurdunud ühtne arusaam, mida peame silmas kvaliteetse elukeskkonna all ning
millest lähtudes tuleks planeerida investeeringuid elukeskkonda. Seadused, mis ruumi mõjutavad, ei
sätesta ruumiloome eesmärke, vaid piirduvad menetluste reguleerimise ja kitsaste valdkondlike
eesmärkidega20. Vabariigi Valitsuse poolt 2019. a algatatud ruumiloome töörühma tulemusel sõnastati
„Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“21, mis on samm edasi elukeskkonna väärtuste kirjeldamisel.
Kolmandaks saab välja tuua asjaolu, et ühise pikaajalise nägemuse ja kokkulepete puudumine valdkonnas
tingib olukorra, kus ei arvestata ehitiste ja piirkondade tervikliku eluringi käsitlusega, mille mõiste ja
käsitlus ei ole alati kõigile osapooltele ühtemoodi arusaadav. Tihtipeale tehakse otsused projekti- ja
etapipõhiselt, vajaduspõhine koostöö eluringi üleselt ei toimi, sest tegevused on ajaliselt, rahaliselt ja
õigusraamistikust tulenevalt piiratud. Kui põhirõhk asetatakse iga üksiku protsessi võimalikult
vähekulukasse ja tõhusasse läbimisse, siis jääb käsitlemata pikaajalise kasu perspektiiv. Puudulik töö
kavandamise etapis ja sellest tulenev otsuste muutumine järgmistes etappides reeglina vähendab ehitise
lõppkvaliteeti, pikendab valmimise aega, ei ole kasutusfaasis optimaalne ja osutub kokkuvõttes
kulukamaks. Tervikliku eluringi vaate puhul avardub tähelepanu üksikute ehitiste konkreetsetelt
omadustelt või protsessidelt laiemaks, hõlmates ehitiste funktsionaalsust ühtsete kvaliteetse
elukeskkonna komponentidena. Sellise fookusega selguvad võimalused, mis annavad pikaajalist
16 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering
17 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/yrp_ylevaade_2020.pdf
18
https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT00212172?open
19 Ehitusvaldkond sõltub loodusest ja selle hüvedest, seega on ehitatud keskkonna jätkusuutliku eluringi vaates oluline elurikkuse säilitamine ja
edendamine. Vt ka EL elurikkuse strateegia aastani 2030.
20 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/ruumiloome_lopparuanne_.pdf
21 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf
8
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
kokkuhoidu, on tervist säästvad, kasutatavad kohandusteta kõigile ühiskonnagruppidele 22 ning tänu
tõhususele ja pikaajalisusele vähendavad looduskeskkonda paisatavaid heitmeid.
Joonis 1. Elukeskkonna pika vaate puudumise põhjused
2.2.2. PIKAAJALISE JA KONTRATSÜKLILISE EHITUSINVESTEERINGUTE PLAANI PUUDUMINE
Eesti ehitus- ja kinnisvaraturu senise toimimise üks probleem on olnud avaliku sektori protsüklilised ehk
majandustsüklit võimendavad kapitaliinvesteeringud, mis on toonud kaasa majanduse
ülekuumenemise ehk veelgi jõulisema tsükli tõusufaasi ning järsema langusfaasi, kui see oleks olnud ilma
avaliku sektori sekkumiseta. Riigieelarve maht sõltub majanduse hetkeseisust, majanduse kasvu või
languse prognoosist ning majandustsükli hinnangust. Majanduslanguse faasis laekub riigile vähem makse,
mis tähendab, et riik peab sellise prognoosi juures leidma eelarves kokkuhoiukohti. Üheks kasutatavaks
meetmeks on investeeringute edasilükkamine, mis omakorda vähendab riigipoolseid tellimusi ja
langusfaas süveneb ehitussektoris veelgi. Majandustõusu tsüklis lisab riik investeeringuid
ehitussektorisse ja tekib täiendav võimendusefekt – hinnad tõusevad, kvaliteet langeb, tööjõust jääb
puudu. Kriitilise tähtsusega on majandustsükli suuna õige tabamine ehk prognoosimise täpsus ning
nendega arvestamine. Oluline on märgata, millal tsükli suund muutub ning reageerida sellele
ettevaatavalt ja kontratsükliliselt, pehmendades seeläbi järske tõuse ja languseid.
Kindlasti on pikaajalise investeeringute kava puudumine seotud elukeskkonna tervikliku pika vaate
puudumisega (vt täpsemalt ptk 3.2.1.). Riiklikult investeeritakse üksikutesse projektidesse, puudub
otsene seos planeerimis- ja investeerimisotsuste vahel. Riiklikel hankijatel on pikaajalised hankeplaanid
olemas, kuid see on pigem erand, selline praktika on ühtlustamata ja ei ole riigis laiemalt juurdunud.
Ehituse puhul on lähtutud pigem objekti kasutusvaldkonnast kui elukeskkonna terviku loomisest. See
tähendab, et planeerimine ei lähtu ühiskonnast tervikuna, alati ei arvestata kahaneva rahvastiku
tingimustega ja muude regionaalsete arengutega. Ettevõtjatel puudub tulenevalt lepingutega kaetud
perioodi lühidusest piisav kindlustunne. Riigieelarve strateegia koostatakse neljaks aastaks, halvemal
juhul lisatakse investeeringuid iga-aastase eelarveprotsessi raames, see tähendab, et pikemaajalisemat
investeeringute kavandamist riiklikul tasemel ei ole. Poliitilised (üksik)otsused ei pruugi toetada parimaid
22 Koondmõistena kasutatakse „kaasav disasin“, vt juhend „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“:
https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine_loomine.pdf
9
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
lahendusi, mida tegelikult tervikliku elukeskkonna arendamiseks vaja oleks ning mis oleksid ehitussektorit
edendavad.
2019. a juunis avaldatud rahvusvahelise valuutafondi (IMF) avaliku sektori investeeringute analüüsis
PIMA23 tuuakse välja, et finantsiliselt juhib Eesti riik oma investeeringuid hästi, kuid parandamist vajab
investeeringute pikaajaline planeerimine, valik, hindamine ja järelevalve. Puudub ka keskne ülevaade
avaliku sektori investeeringutest ehk nende aja- ja rahakavas püsimisest arendusprotsessi jooksul. Pika
visiooni puudumine takistab riigi konkurentsivõime arengut.
Joonis 2. Pikaajalise ehitusinvesteeringute plaani puudumine
2.2.3. TARGA TELLIJA PÕHIMÕTETE JA SELLE RAKENDAMISE PUUDUMINE
Targa tellija põhimõte tähendab tellimisel piisava kompetentsuse ja teadmiste rakendamist, oskust näha
tervikpilti ette ning kaardistada ja maandada riskid, mis ehitamisega kaasas käivad. Kvaliteetne ehitis või
rajatis algab pädevast planeerimisest ja lähteülesandest, põhjalikest uuringutest ning korralikust
projektist. Tark tellija kasutab väärtuspõhiseid-, koostöö- ja innovatsioonihankeid. Kui IT valdkonnas on
õpitud väärtuspõhiselt teenuseid ostma, siis ehituses on ikka ainsaks kriteeriumiks madalaim hind, mis ei
ole kooskõlas seaduse mõtte ja nõuetega. Tegemist on halva praktikaga, mis omakorda pärsib
innovatsiooni ning kvaliteetsete lahenduste väljatöötamist. Koonerdamine ja kiirustamine ehitamise
algfaasides toovad paratamatult kaasa ajamahukad vaidlused ning suured lisakulud. Liiga lühikene
kavandamisperiood (st projekteerimist ettevalmistavad tööd, sh planeerimine, eeltööd, analüüsid)
ehitusprojektide teostamisel, mis kandub kumulatiivselt edasi hilisematesse, nii ehitamis- kui ka
kasutamisfaasi, mõjutab oluliselt seal tegutsevate ettevõtete lisandväärtust ja tootlikkust. Esineb ka
ebamõistlike tähtaegade seadmist pakkumiste esitamisele ja ehitusele, ei mõelda piisavalt põhjalikult
23https://www.rahandusministeerium.ee/et/avaliku-sektori-investeeringute-planeerimise-ja-labiviimise-tohustamine
10
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
protsesse läbi, ei ole aega innovaatiliste lahenduste leidmiseks, tähtaegadest ei suudeta kinni pidada (vt
ka peatükis 2.2.7 kirjeldatud ettevõtte töökorralduse probleeme). Samuti rakendatakse üsna palju
delegeerimist ja mitmekihilist ning madalaima hinna põhist allhankimist, mis hajutab vastutust. Tekib
olukord, kus terviku eest ei vastuta enam keegi. Eestis ei ole veel kasutusele võetud koostööl põhinevaid
hankemudeleid (näiteks alliansshanked).
Riik ja avalik sektor ei ole sageli targa tellimise eestvedajaks ja eeskujuks. Eeskujulikud praktikad on
osaliselt välja kujunenud kompetentsikeskustes sh RKAS (avaliku sektori hoonestatud kinnisvara osas) ja
Transpordiamet (infrastruktuuri osas). Kaaluda saaks ka nende kompetentsi laiemat kasutust näiteks
KOV-de toetamisel, sest väljaspool keskusi on hangete kvaliteet sektori hinnangul pigem madal. Ühelt
poolt on selle põhjuseks eelnevalt kirjeldatud pika perspektiivi ning pikaajalise investeeringute kava
puudumine. Projektipõhine lähenemine ja poliitilised üksikotsused investeeringute tegemisel ei pruugi
toetada parimaid lahendusi, mida tegelikult tervikliku elukeskkonna arendamiseks vaja oleks ning mille
tulemusel kujuneks avalikust sektorist teenäitaja targa tellimise osas. Samuti ei ole riigi tasandil
rakendatud piisavalt ruumiharidusega spetsialiste, et elukeskkonna parendamise eesmärki täita ja
ruumiloome seisukohast pädevate otsuste langetamist tagada.24
Ehitussektoris on tellijaks nii erasektori kui ka avaliku sektori organisatsioonid. Targa tellija probleemi
süvendab vajadustele mittevastav koolitatud spetsialistide hulk. Teatud kõrghariduse omandanud
spetsialiste vajab juurde võrdselt nii avalik- kui erasektor, teiste spetsialistide puhul astub igal aastal
sektorisse liialt palju inimesi. Spetsialistide puudumist võimendab ühelt poolt kõrghariduse erialadel
õppijate väike arv ja suur väljalangevus, st ei ole piisavalt lõpetajaid, kes tuleksid ehitusvaldkonda tööle.
Selle põhjuseid saab otsida asjaolust, et ehituserialad ei suuda konkureerida populaarsemate erialadega
(nt IT). Teisalt sõltub koolis õppimine valdkonna tsüklitest - majanduslanguse ajal on aega koolis käia ja
õppida, majandustõusu ajal palgatakse koolipingist õpilased juba tööle ja nii jääb kooliskäimine pooleli.
Vaja oleks enamat koostööd arhitektide ja inseneride vahel, et tekiks ühesugune väärtussüsteem ja
eesmärgid. Kõigile ruumiga tegelevatele erialadele, sh inseneridele tuleb tutvustada rohkem strateegilist
planeerimist ja linnaplaneerimist, ehitamise ja planeerimise seoseid ning mõjusid ühiskonnale,
keskkonnale jms. Praegu paraku väga sageli üksteist ei mõisteta ja koostöö kvaliteet kannatab.
Ka ruumilise planeerimise rohelises raamatus25 adresseeritakse koolituse vajadust, tuues välja:
• edendada planeerijaharidust (tasemeõpe, täiendõpe), et kindlustada asjatundlike planeerimis-
ametnike ja planeerimiskonsultantide juurdekasv ning olemasolevate pädevus;
• pidev koolitus- ja teavitustegevus nii planeerijatele, otsustajatele, planeeringute koostamises
osalejatele kui ka laiemale avalikkusele.
Ehitusvaldkonnaga seotud erialadel (mitte ainult arhitekti- ja planeerijahariduses, vaid näiteks ka
ehitusinseneriõppes) tuleks edendada teadmisi kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest (sh näiteks kaasav
disain). Ühtne arusaam elukeskkonna loomise eesmärkidest võimaldab leevendada erinevate huvide
kokkupõrkeid ehitatud keskkonna loomisel.
Lisaks kõrghariduses õppijate vähesele arvule ja väljalangevusele toodi analüüsi käigus läbiviidud
seminaride ja arutelude käigus probleemina esile, et erialadel pakutav õpe ei ole piisavalt praktiline ja
ajaga kaasakäiv. Selle põhjustena saab välja tuua, et õppekavade koostamisse ei kaasata piisavalt
ettevõtjaid (kuigi neid kaasatakse kvalifikatsiooninõuete ehk kutsestandardi koostamise etapis), praktika
ei ole alati kohustuslik või häid praktikakohti on raske leida ning ettevõtted ise ei tee piisavalt TAI
koostööd haridusasutustega, millest haridusasutused saaksid ka ise õppida ja seda teadmist edasi
õpetada. Ehitussektori nõrkuseks on juhtimisteadmisi omavate projektijuhtide puudumine. Ülikoolides
tuleks ehitusvaldkonna õppekavu koostades pöörata suuremat tähelepanu juhtimis- ja koostööoskuste
õpetamisele. Vähest koolitatud spetsialistide arvu avalikus sektoris aitaks parandada see, kui
ehitusvaldkonna kutsetaseme säilitamisel arvestataks töökogemuse hulka asjakohane erialane kogemus
avalikus sektoris. Hetkel peab kutsetaset hoida tahtev avaliku sektori töötaja selleks tööd tegema ka
24 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/ruumiloome_lopparuanne_.pdf
25 https://planeerimine.ee/static/sites/2/ruumilise-planeerimise-roheline-raamat.pdf
11
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
erasektoris. Avalikus sektoris omandatud kogemust tuleks kutsetaseme säilitamiseks arvestada mitmetel
erialadel nagu näiteks arhitektid, maastikuarhitektid, planeerijad, ehitusspetsialistid ja -insenerid.
Oskustööliste tasemel on kutsestandardid olemas, aga kutsetunnistusega töölisi (peaaegu) ei ole.
Ehitamise ärimudel, kus projektijuhtimisfirma palkab alltöövõtjad ehitustööd tegema, ei soosi
kutsekvalifikatsiooni tõendamist:
• peatöövõtja või projektijuhtimisettevõte ei taha, et oleks täiendavaid nõudmisi (näiteks, et
kõikidel ehitustöölistel peab olema kutsetunnistusega tõendatud kutseoskus), mis takistab tal
vabalt valida ja vahetada alltöövõtjat;
• peatöövõtjal, kellel oleks koolitamiseks ressurss, pole huvitatud oskustööliste koolitusest, kuna
tal endal pole töölisi palgal;
• alltöövõtja, kes elab sageli peost suhu ilma arenguvõimaluseta, ei saa endale koolitust lubada,
kuna pole selleks ressurssi (raha, aeg) ja kardab ka töötajate lahkumist.
Sisulise kvaliteedi tagamiseks on vaja kutseoskustega ehitustöölisi (mida tõendab kutsetunnistus).
Ka täiendkoolituste arv ei vasta analüüsi aruteludes osalenute hinnangul turu tegelikule nõudlusele ja
vajadusele. Samas võib suure voolavuse ning tihedate töögraafikute tõttu olla ettevõtete juhtidel vähe
motivatsiooni töötajaid koolitada. Koolitusele tehtavad kulud ei tasu ennast lihtsalt ära. Ettevõtted on
väikesed ning puuduvad vajalikud ressursid.
Oskustööjõu ebapiisavuse juures tuleks täheldada ettevõtete senist praktikat inimeste väärtustamisel.
Kuivõrd sektor ise väärtustab (sh töötasu mõttes) väljaõppinud/vilunud spetsialisti võrreldes erialaste
oskusteta töötajaga? Siin tekib mõnes mõttes nn surnud ring - ettevõtted võiksid ju palku tõsta, aga see
tähendab, et teenuste ja toodete hinnad peavad tõusma, milleks peab tellijal valmisolek olema.
Joonis 3. Targa tellija põhimõtete ja selle rakendamise puudumise põhjused
12
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
2.2.4. KESKKONNA- JA TERVISESÄÄSTLIKKUSE PROBLEEMID
Keskkonnasäästlikkuse põhimõtete rakendamist tuleb üksiketappide asemel vaadelda ehituse eluringi
üleselt. See tähendab, et neid põhimõtteid tuleb teadvustada kõikide ehitusala tegevuste juures - nii
lähtetingimuste koostamisel, planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel, kasutamisel kui
lammutamisel/renoveerimisel ja ehitusmaterjalide, -toodete käitlemisel. Eesti ehitusvaldkond on
killustatud, see hõlmab väga erinevaid tegevusvaldkondi – arhitektid, ehitajad, konsultandid ja insenerid,
spetsialiseerunud allhankijad. See tähendab, et teadlikke ja vastutustundlikke otsuseid tuleb teha
kõikides etappides ja kõigi osapoolte poolt. Samas, mida hilisemas etapis on tehtud otsus, seda väiksema
mõjuga see olla saab või siis seda kulukam ja keskkonnale kahjulikum see on. Kõige odavam ja
keskkonnasäästlikum on teha õiged otsused tellimise lähtetingimuste koostamise faasis.
Keskkonnasäästlikkus ei ole ainult tellija mure vaid ka pakkuja oma, kes peaks saavutama kokkuhoiu
tootmisprotsessis või teenuse osutamisel. Järjest suurenev tähelepanu nt CO2 emissiooni vähendamisele
tootmises muutub aina määravamaks, kui soovitakse konkureerida nii siseriiklikult kui ka välisturgudel26.
Kuna 50% loodusressurssidest suundub ehitusse, siis ringmajanduse põhimõtete vähene ja killustatud
vaade ehitussektoris teeb globaalse säästliku ressursikasutuse sisuliselt võimatuks.
Hoonetes kulub Euroopa Liidus keskmiselt 40% kogu energia lõpptarbimisest, Eestis on see näitaja 50%.
Vanad hooned on energiakulukad ja nende ehitamise ajal ei kehtinud energiatõhususe ja sisekliima
nõuded. Paljusid selliseid hooneid ei ole renoveeritud ning viidud vastavusse kehtivate nõuetega. Võib
väita, et olemasoleva elamufondi energiakasutuse vähendamisega tegelemine ei ole süstemaatiline ja
planeeritud, puuduvad ülevaated rekonstrueerimist ja renoveerimist vajavatest objektidest, mis
takistab nende valdkondade edasiste tegevuste planeerimist. Osalt on see tingitud asjaolust, et sellised
andmed ei ole koondatud, infosüsteemid ei ühildu omavahel.
Kaasaegse ehitustegevuse suund on liikuda avatud ehitusplatsilt üha enam tehastesse. See avaldab
positiivset mõju ka keskkonnasäästlikkusele, aidates eelnimetatud probleeme tõhusamalt lahendada.
Eestis avaldub see hetkel tugeva puitmajade ehituse klastrina, kuid ehitussektori tootlikkuse kasvu silmas
pidades on oluline, et tehaseline tootmine laieneks jõulisemalt ka teistesse ehitusvaldkondadesse.
Joonis 4. Keskkonna- ja tervisesäästlikkuse probleemide põhjused
Lisaks on oluline silmas pidada, et ühiskonna kasu ja kogukulu mõttes on sageli säästlikum tihendada
asumeid ja kohandada vanu väärtuslikke maju linna tuumikalal (isegi kui neid ei saa viia vastavusse
kõrgeimate energiasäästlikkuse nõuetega), selle asemel et ehitada tõhusaid uusi hooneid linna südamest
26 Vt ka Euroopa Komisjoni teatis: Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie
inimeste hüvanguks: https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2020/ET/COM-2020-562-F1-ET-MAIN-PART-1.PDF
13
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
kaugemale, kus puudub säästliku ühistranspordi võimalus. Autostumise vähendamine on keskkonna- ja
ka tervisesäästlikkuse aspektist väga oluline faktor.
Tervisesäästlikkus kvaliteetse elukeskkonna aluspõhimõttena seab põhimõttelisi eeltingimusi ehitise
kavandamisele. Ehitatud keskkonnal on oluline mõju inimeste tervisele, produktiivsusele ja laiemale
heaolule. 2017. a avaldati valdkonna teadusuuringuid kokkuvõttev analüüs „Tervisliku hoone 9
põhialust“, mille kohaselt kuuluvad nende põhialuste hulka ventilatsioon, müra, valgustus, õhukvaliteet,
soojuslik mugavus, niiskus, tolm ja kahjurid, joogivee kvaliteet ja ohutus ning turvalisus (koondtermin
sisekliima). Kahtlemata tuleneb tervisesäästlikkus ka kaasava disaini ja ligipääsetavate lahenduste
rakendamisest. Võimalikult paljudele inimestele ligipääsetavad objektid tagavad elukeskkonna pikaajalise
jätkusuutlikkuse, kuna sellist elukeskkonda ei ole tulevikus inimeste muutunud vajadustele vaja oluliselt
kohandada. Probleemid on üldjuhul tingitud ebapiisavast ehituse, projekteerimise või planeerimise
ettevalmistusest ja tööde läbiviimisest. Kõigi nende teguritega arvestamine nõuab palju ekspertteadmisi
ja seega tuleks protsesside parendamise juures tervise aspekti igakülgselt arvestada.
2.2.5. EKSPORDI KASVU AEGLUSTUMINE
Empiirilistes uuringutes on leitud, et tootlikumad on need ettevõtted, mis ekspordivad ja omavad
rahvusvahelist või globaalset tegevushaaret ning eksportivate ettevõtete seas on omakorda tootlikumad
need ettevõtted, mis ekspordivad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid 27 . Üheks olulisemaks
laiapõhise ekspordi kasvu takistavaks asjaoluks Eesti ehitussektoris on ettevõtte suurus. Eesti
ehitusvaldkonna ettevõtted on pigem väikesed, neil on raskem leida nii rahalist kui ka inimressurssi
välisturgudele sisenemiseks. Väikestel ettevõtetel on kitsas kontaktvõrgustik välismaal ja vähesed
rahvusvahelised kogemused. Väikestel ettevõtetel on ka väikesed tootmismahud, mis teevad
konkureerimise suurtel turgudel keeruliseks. Kuigi väikeettevõtted võivad oma paindlikkuse tõttu olla
spetsiifiliste teenuste pakkumisel edukad, ei jõua selline edu valdkonna laiema ekspordivõimeni.
Lisaks takistavad välisturul tegutsemist kohalik bürokraatia, erinev ärikultuur ja -tavad, info saamine
turu, töölepingute, töötingimuste, sihtriigi õigusaktide ja maksusüsteemi kohta ning töötajate
kvalifikatsioonile esitatavad nõuded. Esineb varjatud protektsionismipoliitikat (nt välismaised ettevõtted
võidavad neid hankeid, mille täitmisest kohalikud ettevõtted on vähem huvitatud).
Ekspordi arengu väljakutsena saab nimetada ka sertifitseerimise (CE-märgiseks vajalikud dokumendid,
mis eeldab tootearendust ja uuringuid, mida tehakse vähe) ning energiatõhususe ja CO2 heitmete
nõudeid. Näiteks ei ole ilma keskkonnadeklaratsioonita või vastava katseta või arvutuseta võimalik
lähiaastatel Euroopa Liidu turul Eesti ehitusmaterjalide tootjatel oma tooteid müüa. Ekspordi takistustena
saab loetleda ka järgmiseid asjaolusid: tootmise vähene automatiseeritus, digilahenduste vähene
kasutamine, kaasaegse tootmistehnoloogia soetamise kõrge hind ja toormaterjali kallidus, mis
põhjustavad kõik kõrgema toote omahinna ja teevad konkureerimise seeläbi keerulisemaks.
27
https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2017/09/Uuringuaruanne_Tootlikkus_ja_investeeringud_30052018.pdf
14
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Joonis 5. Ekspordi kasvu aeglustumise põhjused
2.2.6. VÄHENE AVATUS INNOVATSIOONILE
Innovatsiooni pärsib nii elukeskkonna arendamise kui ka valdkonna ebastabiilsus. Kuna valdav on
projektipõhine lähenemine, siis puudub pikaajaline planeerimine, mis seda ebastabiilsust
tasakaalustaks. Pikaajalise plaani ja investeeringute kava ning pikaajaliste lepingute olemasolu seotuna
juba toimiva ruumilise planeerimise süsteemiga annaks ettevõtjatele kindlustunnet, mis tõstaks
valmisolekut innovatsiooni investeerida. Samas investeeritakse riiklikult üksikutesse projektidesse ja nii
puudub ettevõtjatel tulenevalt lepingutega kaetud perioodi lühidusest soov teha järjepidevaid
investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Väheste korduste tõttu on innovatsiooni
tasuvus väiksem ja pikaajalisem, kui see oleks suurte ja korduvate projektide puhul. Madal
innovatsioonitase toob tõenäoliselt kaasa madalama kvaliteediga investeeringud, sealhulgas
jätkusuutmatu ehitatud keskkonna, milles ei juhinduta kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest.
Tugeva konkurentsi tingimustes ei ole tavapärase äritegevuse ja nn „elus püsimise protsessis“ ettevõtetel
jõudu innovatsiooniks. Tegu on mõnes mõttes surnud ringiga, sest vähene innovatsioon ei soodusta
arengut ja see omakorda ei too kasumit juurde. Ettevõtetel puudub sisuline innovatsiooni toetav
koostöö ehituse erinevate osapoolte (tellija, arhitekt, insener, ehitaja, haldaja, lõppkasutaja) vahel, mis
on eelduseks ehitise eluringi kulude optimeerimisel. Eesti ehitusvaldkonna ettevõtted on pigem
väikesed ja tegutsevad eelkõige koduturul. Väikestel ettevõtetel on vähene valmisolek ja võimalused (sh
nii rahalised kui inimressursist tulenevad) innovaatilisteks investeeringuteks ning madal
ekspordivõimekus. Tihti on ettevõtluses liiga palju töövõtutasandeid, mis muudab innovatsiooni
rakendamise kohmakaks. Samuti ei tehta piisavat koostööd teiste valdkondadega tehniliste lahenduste
ülevõtmiseks või ideede ammutamiseks.
Ka koostöö ülikoolide ja teiste teadusarenduskeskustega on vähene. Teadmussiirde teema on üks EASi
peamisi ülesandeid, samas vastavad meetmed pole alati olnud piisavalt atraktiivsed ettevõtetele või neid
pole leitud. Ülikoolide ja teiste teadusarendusasutuste teadlaste kaasamine ehitusvaldkonna
rakendusuuringute projektidesse pole ettevõtete poolt eesmärgiks seatud. Üks innovatsiooni arengut
15
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
takistav tegur on laborite puudumine 28 (näiteks ohtlike ainete sisalduse määramiseks) ning laborite
mittevastavus ehitussektori praktikast tulenevatele nõuetele. Probleem jaguneb kolmeks – ühelt poolt
kas vajalik labor puudub üldse või siis ei vasta olemasolev labor praktikast tulenevatele nõuetele (nt on
labor oma mõõtmetelt liiga väike, et teatud esemeid sinna mõõtmiseks ja testimiseks viia) või on turg
sellise labori loomiseks liiga väike ja see ei tasu ennast lihtsalt ära. Viimasel juhul võiks riik kaaluda
toetusmeetmeid, et ettevõtted saaksid parema juurdepääsu välisriikide laboritele, kus testimiste
läbiviimine on kulukas.
Vähese innovatsiooni taga võib näha traditsioonilisi töövõtumeetodeid suunatuna pigem üksikute
probleemide lahendamisele kui suurepärase lõppeesmärgi saavutamisele, sh ei soodustata Lean
construction 29 (timmitud ehitus) põhimõtete ning alliansshangete 30 rakendamist. Traditsioonidest,
harjumustest ning info puudumisest tingituna ei rakendata piisavalt ehitise infomudelil põhinevat ehitist
kui tervikut hõlmavat projekteerimisfilosoofiat (BIM31).
Riigihangetes on väärtus- ja koostööpõhisete hangete osakaal võrreldes teiste riikidega madal. 32
Riigihangetes arvestatakse vähe pikaajalist kasu ning head tulemust – edukad pakkumused määrab
reeglina üksnes madalaim hind. Valdavalt hinnakomponendile keskendumise üks peamiseid põhjuseid on
sektori hinnangul hangete vaidlustamise aspekt, st madalama hinna kriteeriumi domineerimisel on
vaidlustamise oht oluliselt väiksem. Samas esineb valdavalt hinnakomponendile keskendumist ka
erasektori ostude puhul, seega ei ole probleem ainult avaliku sektori põhine. Hinnakomponendile
keskendumisega saab põhjendada ettevõtete vähest huvi teadmuspõhise ehitamise ning
arendustegevuste vastu, sest innovaatilised lahendused võivad olla kavandamise ja ehitamise faasis
kallimad võrreldes tavapäraste traditsiooniliste lahendustega, samas ehitise eluringi tervikvaates
majanduslikult soodsamad. Sel põhjusel peaks eelkõige avalik sektor näitama eeskuju madalaima hinna
kõrval koostöö- ja kvaliteedikriteeriumite tähtsustamisega, et maksimeerida võimalikku kasu kogu ehitise
elueas.
28https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_majandusmoju_analuus_uuendatud.pdf
29 ehituskorralduse filosoofia eesmärgiga ressursside ratsionaalsele kasutamisele ning raiskamise vähendamisele
(https://www.rkas.ee/sites/default/files/public-uploaded-files/juhendid/IPD%20juhendmaterjal.pdf)
30 projektijuhtimise korraldus, mille puhul on töövõtu aluseks üks põhipartnereid ühendav leping, millega on tagatud lepinguosaliste võimalikult
varajane sidumine projektiga ning solidaarne riskide eest vastutus (https://www.rkas.ee/sites/default/files/public-uploaded-
files/juhendid/IPD%20juhendmaterjal.pdf)
31 EVS 932:2017 standardi järgi :“Ehituse või selle osa füüsiliste ja funktsionaalsete omaduste kolmemõõtmeline digitaalne esitlus, mis võib
sisaldada ka infot ehitise elementide tootja, maksumuse jms kohta.“ https://www.evs.ee/tooted/evs-932-2017
32https://ec.europa.eu/internal_market/scoreboard/performance_per_policy_area/public_procurement/index_en.htm
16
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Joonis 6. Vähese innovatsiooni põhjused
Ehitussektori lisandväärtust loova arengu vältimatuks eelduseks on väga heade, omavahel suhtlevate ja
seotud ning ristkasutuses olevate avaandmetel põhinevate andmebaaside olemasolu. Sellisel juhul
saavad õppivad masinad ja algoritmid tulla appi ning aidata kavandada ja ehitada meie kõigi jaoks
paremat ehitatud keskkonda ning seda edaspidi ka paremini korras hoida. Samas nendime Eestis pigem
vähest digitehnoloogiliste uuenduste juurutamist, et muuta ehitusprotsessi sujuvamaks, minimeerida
ehitusvigu, vähendada kulusid ja suurendada keskkonna- ning tervisesäästlikkust. 33
Vähese innovatsiooni põhjusena saab nimetada ka kvalifitseeritud tööjõu puudust. Töötajate teadmised
ja oskused ei võimalda sageli uudsete meetodite, tehnoloogiate ja kontseptsioonide kasutuselevõtmist.
Spetsialistide ettevalmistus on ebapiisav innovatsiooni väljatöötamiseks ja/või juurutamiseks ning
innovatsiooni juhtimiseks. Kvalifitseeritud tööjõu probleeme põhjustavad eelnevalt kirjeldatud väljaõppe,
erialase kõrghariduse aga ka sektori maine küsimused.
33https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_majandusmoju_analuus_uuendatud.pdf
17
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
2.2.7. MADAL TÖÖVILJAKUS (TOOTLIKKUS)
Ehitussektori madal tootlikkus pärsib SKP kasvu, seades seeläbi ohtu ka muude majandusvaldkondade
edukuse ning kokkuvõttes langetab ehitussektori rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ehitussektor
võimaldab läbi kvaliteetse teenuse luua hüvesid ka kõikidel teistel majandusvaldkondadel ning ühiskonnal
tervikuna, kujundades nende töö- ja elukohtades tingimused, mis aitavad tõsta töötajate tööviljakust ning
soodustada seeläbi majanduskasvu ning ühiskonna heaolu suurenemist. Eesti ehitussektori tööviljakus
on võrreldes EL keskmisega kaks korda madalam. Eesti ehitussektori tootlikkus on küll läbi teinud tugeva
kasvu, kuid jääb jätkuvalt ELi keskmisele alla – 2014. aastal oli Eesti ehitussektori tootlikkus 25 900 eurot
töötaja kohta 34 samal ajal kui ELi keskmine oli 50 200 eurot töötaja kohta 35 . 2017. aastaks oli Eesti
ehitussektori tootlikkus töötaja kohta kasvanud 29 500 euroni 36 , kuid jäi siiski ELi keskmisest
hinnanguliselt kaks korda väiksemaks.
Tuleb arvestada, et käesoleva dokumendi kontekstis vaadeldakse tootlikkust ja tööviljakust
ühetähenduslikena. Väärtused arvutatakse lisandväärtuse ja töötajate arvu jagatisena, milles
lisandväärtus koosneb ärikasumist, tööjõukuludest ja kulumist. Ehitusvaldkonnas sisaldub valdav osa
lisandväärtusest just tööjõukuludes. Seega tuleb andmete võrdluses arvestada, et tootlikkuse taset
määrab suuresti palgatase, aga ka põhivarasse investeeritud vahendid (näiteks uued masinad ja seadmed)
ja kasumlikkus. Kindlasti sõltuvad need tegurid piirkonna üldisest elatustasemest ja kunstlikud
muudatused võivad tekitada struktuurseid probleeme. Näiteks järsult tõusvate ehitusmahtude
tingimustes võib ehitusvaldkonna lihttööjõu palk tõusta ebaproportsionaalselt kõrgele, mis võib
vähendada teiste sektorite konkurentsivõimet tööjõuturul. Siiski lähtume käesolevas dokumendis
eeldusest, et tootlikkuse tõus saab toimuda eelkõige läbi iga inimese tõhusama töö. Ehitusvaldkond
peab vähendama sõltuvust lihttööjõust ning looma selle asemele teadmuspõhiseid kõrgepalgalisi
töökohti. Näiteks ligi pooled töökohad ehitussektoris on automatiseeritavad 37 . Lisandväärtuse
suurenemisest tuleneva tootlikkuse tõusu eelduseks võivad olla suuremad ehituse ja ettevalmistamise
kulud, kuid saavutades pikaajalise rahalise ja kvaliteedivõidu ehitise omanikule, kasutajale ja ühiskonnale.
Seetõttu peaks eelkõige avalike hangete puhul olema teravamalt tõstatatud küsimus, kas maksumaksja
raha eest tellida rohkem ehitisi või paremaid ehitisi. Sageli ei pea eelistama üht teisele, vaid saavutama
eluringi kulusid ja kasutusväärtust tähtsustava kompromissi. Pikajaliste kasude fookus võiks olla
eeskujuks ka eraomanikele.
Madalat tööviljakust põhjustab ehitussektori vähene avatus innovatsioonile, sh tehnoloogilisele
innovatsioonile, ning erinevate kaasaegsete digilahenduste juurutamisele ning selle abil kaasaegsete
töövõtete ja töökorralduse väljaarendamisele. Lisandväärtust loovasse arendustegevusse panustamine
ja innovaatiliste tehnoloogiate rakendamine on vähene. Vähese innovatsiooni probleeme ja põhjuseid on
analüüsitud peatükis 2.2.6.
Tööviljakust pärsib ka ettevõtete ebatõhus töökorraldus. Ettevõtete töökultuuri kujundamine ja
protsesside juhtimine on sageli korraldatud raiskavate ärimudelitega, kasutatakse väheefektiivseid
traditsioonilisi töövõtumeetodeid ja lepinguvorme. Planeerimis-, hanke- ja projekteerimisprotsessid on
sageli liiga lühikesed, samas kipub platsil ehitustegevus tähtaegadest üle minema, mis vähendab
tootlikkust. Tihti jäetakse nn eeltööd (teostatavuse uuringud, ehitusuuringud, erinevate tingimuste välja
selgitamine jms) juba töö teostamise faasi, mille tulemusel tekib paratamatult ajasurve sisulisele töö
teostamisele ja kvaliteedile. Seda enam kui töö teostamise käigus selguvadki olulised piirangud või
tingimused, mis mõjutavad olulisel määral kogu protsessi ja mida oleks olnud võimalik selgitada välja juba
eeltööde käigus. Seega oluliseks kitsaskohaks on projekteerimis- ja ehitushanke ettevalmistuse halb
kvaliteet (vt ka targa tellimisega seotud probleeme peatükis 2.2.3), mis viib ebapiisavalt läbimõeldud
ehitusprojektideni, tähtaegade ületamiseni ning osapoolte nõrga koostööni. Sektoris tervikuna tuleb
tähelepanu pöörata töötajate erinevatele sotsiaalsetele ja käitumuslikele probleemidele, mis võivad
34
European Construction Sector Observatory. Country Profile Estonia. March 2018.
35 European Construction Sector Observatory. Country Profile Romania. June 2018.
36 European Construction Sector Observatory. Country Profile Estonia. September 2019.
37 Riigikogu Arenguseire Keskuse uuring „Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni?“ ptk 4.2: https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-
content/uploads/2017/09/Uuringuaruanne_Tootlikkus_ja_investeeringud_30052018.pdf
18
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
avaldada negatiivset mõju kvaliteetsele ja tootlikule tööajale (nt on uuringuga38 leitud, et suitsupausid
ehitusplatsil võivad 8-tunnise vahetuse jooksul viia tootlikkust alla kuni 15,2%. See on suurem kui näiteks
tootlikkuse kadu, mis tuleneb töötajate haigusest tingitud puudumistest). Samuti tuleb nentida, et
tehaseline tootmine ei ole valdkonnas piisavalt levinud, valdav on siiski ebaefektiivne platsil ehitamine.
Madalat tööviljakust põhjustavad lisaks ka teistes peatükkides toodud probleemid, nagu elukeskkonna
pika vaate puudumine, pikaajalise ja kontratsüklilise investeeringute kava puudumine, ebaühtlane
investeeringute jagunemine aastate lõikes, ekspordi kasvu aeglustumine. Stabiilsuse, pika vaate ja
pikaajalise läbimõeldud investeeringute kava puudumine ei soodusta arengut, ekspordi kasvu ega suuna
investeerima innovatsiooni, mis on eelduseks tööviljakuse tõusule.
Joonis 7. Madala tööviljakuse põhjused
2.2.8. EHITUSSEKTORI HALB MAINE
Ehitussektoris töötamine ei ole ühiskonnas piisavalt väärtustatud. Koostöö ehituse eluringi üleselt ei
suju kõige paremini, esineb teineteisest möödarääkimist, süüdistamist ja lugupidamatust ning vähest
kaasamist, mis kõik mõjutavad kvaliteetse tulemuseni jõudmist ja seeläbi ehitussektori kuvandit. Ehituse
väärtusahela koostööpõhimõtted ja reeglid seab reeglina tellija, seega mõjutavad ebapiisavalt
läbimõeldud või koguni vigased lähtetingimused kõiki järgnevaid protsesse. Ebapiisav ettevalmistus
kujundab ka negatiivset avalikku kajastust ehitise osas, mille tulemus võinuks samade ressursside
kasutamisel olla kvaliteetsem.
Valdkonna mainet on kindlasti kahjustanud nii esinenud korruptsioonijuhtumid, ümbrikupalga
maksmise temaatika kui ka ebaausate võtete kasutamine. Laiemalt vaadates on vähe neid ehitussektorit
38 https://www.emerald.com/insight/content/doi/10.1108/09699981211277540/full/html
19
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
puudutavaid teemasid, mis leiaksid meedias kajastust kui positiivsed näited. Pigem räägitakse
tähtaegadest mitte kinni pidamisest, ehituspraagist, tööõnnetustest, alltöövõtjatele maksmata jätmisest,
pankrottidest, „kalevipoegadest“, välistööjõu probleemidest jne.
Paljudel noortel puudub isiklik praktiline kokkupuude ehitusvaldkonnaga ning seetõttu on noorte
kaasatus sektoris vähene. Ehitussektor on lai, alates arhitektidest, inseneridest, projektijuhtidest kuni
oskustöölisteni. Kõiki neid rolle noored ei teadvusta. Füüsiline töö ei ole piisavalt atraktiivne ja
populaarne elukutsena ning ei suuda konkureerida nt IT või keskkonnahoiu valdkondadega. Negatiivne
meediakajastus ehitussektori kohta võimendab seda hoiakut veelgi.
Joonis 8. Ehitussektori halva maine põhjused
2.2.9. PROBLEEMIDE JA VÄLJAKUTSETE KOKKUVÕTE
Probleemide koondamise ja seoste loomise tulemusena joonistuvad välja kaks põhiprobleemi:
1) Kvaliteetse elukeskkonna loomise alustalad on puudulikud;
2) Ehitussektori tootlikkus on madal.
20
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Joonis 9. Põhiprobleemid
Põhiprobleemid toovad välja nii era- kui ka avaliku sektori põhilised kitsaskohad ning sellest tulenevalt
keskse väljakutse – kvaliteetse elukeskkonna loomise ja toimimise põhimõtted vajavad väljatöötamist,
selgitamist ja kooskõlla viimist, et kujundada parim elukeskkond lõppkasutajatele.
2.3. ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID
Lisaks kirjeldatud tugevustele, tuvastatud probleemidele ning neid põhjustavatele juurküsimustele tuleb
tähelepanu pöörata ka laiemale kontekstile. Tuleb mõista ehitusvaldkonda mõjutavaid kohalikke ning ka
rahvusvahelisi tegureid ja trende.
2.3.1. SEOSED RIIGI STRATEEGILISE PLANEERIMISEGA
Elukeskkonna kui valdkonna arengu eest vastutavad mitmed avaliku sektori organisatsioonid, sh
ministeeriumid, ametid ja kohalikud omavalitsused. Valdkonna killustatus tekitab olukorra, kus erinevad
ametkonnad on koostanud erinevaid elukeskkonna osade uuringuid, analüüse, arengukavasid ja
strateegiaid, kuid terviklikku strateegiat koos tegevuskavaga ja elukeskkonna visiooniga ei ole. Erinevad
valdkondlikud arengukavad ei ole omavahel ka selgelt seostatud ja neis puuduvad ruumilised otsused.
21
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Sellise nö katusstrateegia rolli hakkab täitma strateegia „Eesti 2035“39, mille järgi on ühena viiest Eesti
riigi prioriteediks „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning vajaliku
muudatusena on nimetatud „Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna
vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. 2019. aastal töötas
ministeeriumite töörühm välja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted40 ja nende elluviimiskava41.
Kvaliteetne elukeskkond ja avalik ruum on muutunud keskseks teemaks ka tänu Eesti inimarengu
aruandele 2019/2020 „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“42. Eesti inimarengu aruanne (EIA) on
iga kahe aasta tagant ilmuv raport, mis koondab Eesti tunnustatuimate teadlaste poolt koostatud
andmestiku ja kirjeldused Eesti Vabariigi sotsiaalmajanduslikust arengust. Eesti inimarengu aruanne on
teadmuspõhine peegeldus Eesti tegelikkusest ja arenguvalikutest, mida saavad oma tegevuses aluseks
võtta otsustajad nii poliitikas, majanduses kui ka muudes valdkondades. 2020. aastal ilmunud raport
käsitleb avaliku ruumi ja demokraatia seoseid, avades neid teemasid piirideta ja hargmaise maailma
kontekstis, ning toob peamiste järeldustena välja 5 põhisõnumit:
1) Eesti on inimarengus edenenud maailma riikide hulgas 29. positsioonile (2020. a), kuid jäänud
sellele tasemele püsima. Eesti elanike heaolu kasv on olnud võrrelduna teiste maailma riikidega
tähelepanuväärne. Riigisiseselt süveneb piirkondlik sotsiaalne kihistumine.
2) Eesti suurlinnastumist väljendab Suur-Tallinna jätkuv kasv: inimesed, majandus ja teenused
koonduvad Tallinna linnapiirkonda ning ülejäänud Eesti kahaneb ja taandareneb. Eestile kui
tervikule tekitab suurlinnastumine tasakaalutust nii riikluses, halduses, majanduses, elu-, ruumi- ja
keskkonnakvaliteedis. On aeg hakata tegema linnapoliitikat, luua riiklik raamistik ja sihtmeetmed,
lähtudes linnapiirkondadest, mitte linnapiiridest.
3) Eestlaste mitmepaiksus seob Tallinna maakondadega ning linnad küladega. Inimeste igapäevaste
tegevusruumide laienemine ja haldusreform on toonud kaasa ruumilise identiteedi lahjenemise.
Autokasutusel põhinev elu- ja tegevuskorraldus võimaldab tegutseda samaaegselt nii linnas kui maal.
Mitmes kohas elamine tingituna töörändest, maakodudest, perevõrgustikest, sõpruskondadest,
õppimisest ja vaba aja veetmisest, eeldab paindlikumat ruumiplaneerimist ja halduskorraldust.
4) Avalik arutelu loob parema elukeskkonna ja püüdleb ühismeelele. Aruteluks vajalike oskuste
arendamine on riiklik huvi. Osalusdemokraatia edendamiseks on vaja senisest enam toimivaid,
läbipaistvaid ning tagasisidestamisel põhinevaid kodanikkonna kaasamisviise. Sellele aitavad kaasa nii
digiplatvormid, analüütilisel argumentatsioonil põhinev meediaruum, asjatundlikud ametnikud kui ka
usaldusväärsed eksperdid. See tagab teadmiste vahetuse ning loob usaldust riigi ja kodanike vahel.
5) Ehituspärand ja loodusalad kultuuri osana tugevdavad Eesti inimeste keskkonnasuhet ja
kodutunnet. Mitmekesise elukeskkonna eeldus on säästva arengu põhimõtetest lähtuv ehituspärandi
kaitse koos investeeringukavaga, mis tagab riigile oluliste hoonete säilitamise, kasutuselevõtu ja
haldamise. Eesti inimeste keskkonnateadlikkus on kiiretes ja järskudes muutustes, mis selgitab
viimaste aastate ühiskondlikke vastasseise loodusalade kasutamisel. Loodusalade teadlik
planeerimine ja parem külastuskorraldus aitab parandada linlaste tervist ning hoida sidet loodusega.
Eesti Inimarengu aruanne on analüüs, mille saavad oma tegevuses aluseks võtta otsustajad nii poliitikas,
majanduses kui ka muudes valdkondades. Eesti 2035 strateegiat hakatakse ellu viima eelkõige riiklike
valdkondade arengukavade ja programmide kaudu. Eesti strateegiliste sihtide saavutamiseks on vaja ka
kohaliku omavalitsuse üksuste ning avaliku, vabaühenduste- ja erasektori organisatsioonide panust ning
Eesti inimeste teadmisi igapäevaste valikute tegemisel. Eesti riigi strateegiline planeerimine on üles
ehitatud viie tasandi lõikes: tulemusvaldkond, programmid, meetmed, tegevused ja teenused43:
39
https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035
40 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf
41 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_4_-_kvaliteetne_ruum_aluspohim_elluviimine.pdf
42 https://inimareng.ee/sissejuhatus.html
43 https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/tegevuspohine-riigieelarve
22
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Joonis 10. Eesti riigi strateegilise planeerimise ülesehituse tasandid (Allikas: Rahandusministeerium)
Kui vaadata elukeskkonna kui valdkonna paiknemist riigi strateegilise planeerimise raamistikus lähtudes
joonisest 10, siis ehitus on osa teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonnast. Nimetatud
tulemusvaldkonnast on osa kaetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE)
arengukavaga“, samas ehitust eraldi teemana selles arengudokumendis kajastatud ei ole. Elukeskkond
koosneb lisaks ehitusvaldkonnast ka riigivara ja halduspoliitikast ning ruumilisest planeerimisest, mis on
osa riigivalitsemise tulemusvaldkonnast, kuid ka seal ei ole eraldi arengukava loodud. Ruumilise
planeerimise valdkonnas on oluliseks katusdokumendiks üleriigiline planeering Eesti 2030+44 koos oma
tegevuskavaga. Üleriigiline planeering ei ole riigi strateegiline arengudokument olles sidumata
eelarveotsustega. Oluline osa elukeskkonnast on kindlasti ka ruumiloome ja arhitektuuripoliitika,
seotuna kultuuri tulemusvaldkonnaga ja olles kajastatud „Eesti arhitektuuripoliitika“45 raamdokumendis,
mis siiski ei ole arengukava. Samuti puuduvad selged seosed riigieelarvega. Olulised on seosed transpordi
ja liikuvuse arengukavaga, energiamajanduse arengukavaga, kliimapoliitikaga, ringmajanduse
kavandatava arengudokumendiga jpm. Ehitustegevust mõjutavad erinevates valdkondlikes õigusaktides
sätestatud nõuded nagu näiteks erinevate väärtuslike alade kaitse, muinsuskaitse jne.
Kokkuvõttes ei ole elukeskkonna olulisteks osadeks olevad teemad arengukavadega hetkel kaetud, nad
paiknevad erinevates tulemusvaldkondades, mistõttu on vastava horisontaalse strateegilise
arengudokumendi loomine põhjendatud ja vajalik. Kuna tänasel päeval elukeskkonna kohta eraldi
tulemusvaldkonda ei ole, siis tuleks kaaluda tulemusvaldkondade korrastamist ja elukeskkonna
tulemusvaldkonna loomist. Täiendavat kaalu annab sellele vajadusele Eesti 2035 strateegias seatud
sihid ning Eesti inimarengu aruandest tulenevad järeldused. Vastav strateegiline arengudokument
peaks käsitlema nii ehitust, ehituspärandit, riigivara, halduspoliitikat, ruumi- ja arhitektuuripoliitikat
ning olema selgelt seotud riigieelarvega. Lõplik otsus ühtse tulemusvaldkonna loomiseks eeldab
laiemat kokkulepet seoses mõjutatava sotsiaal-, loodus- ja kultuurikeskkonnaga nii linnades kui
maapiirkondades.
Käesolev ehituse pika vaate analüüs, e-ehituse visioon, ehitussektori tootlikkuse uuring, hoonete
renoveerimise pikaajaline strateegia, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, ruumilise planeerimise roheline
raamat, Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 jt MKMi ja teiste ministeeriumite ja huvigruppide algatusel
koostatud analüüsidokumendid ning sidusgruppidega tehtud kokkulepped on heaks sisendiks
elukeskkonna ja ruumipoliitika strateegilise arengudokumendi koostamise ettepaneku tegemiseks.
44 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering
45 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/content-editors/eesti_arhitektuuripoliitika.pdf
23
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
2.3.2. SEOSED TELLIMISE JA MAJANDUSE TSÜKLILISUSE VAHEL
Iga protsess saab alguse tellija vajadusest ja soovidest. Mida paremini ja põhjalikumalt on need läbi
mõeldud, seda paremini oskab töö teostaja pakkuda tellijale sobilikku toodet/teenust. Hea ettevalmistus
tagab sujuvama, kiirema ja vähem ressursse nõudva ehitusprotsessi ning hoolikam ja põhjalikum
ettevalmistus toob kaasa madalamad kinnisvarakeskkonnaga seotud kulud kogu kinnisvaraprojekti
elueal. Targa tellimise soodustamiseks on vajalik luua seda toetav õiguskeskkond, riik saab olla eeskujuks
ja teenäitajaks käitudes ise targa tellijana ning luues pikaajaliselt ette mõeldes soodsad turutingimused
eraettevõtetele tegutsemiseks. Samas on erasektoril võrdselt oluline roll targa tellimise põhimõtete ja
praktikate juurutamisel. Kompetentside tõusuks ning levikuks on vaja luua võrgustikke, mis on nõu ja
jõuga abiks arenduste tellimisel ja elluviimisel. Nii riigi- kui ka erahangete läbiviimine peab olema terviklik,
mitte etapipõhine, toetama ehitise eluringi kuluoptimaalseid, energiasäästlikke ja tellija/omaniku
väärtusi ning funktsionaalsust.
RAKE tootlikkuse uuringus46 tuuakse välja, et lähenedes ehitusvigadele eluringi põhiselt, võib juhtuda, et
mõned näilised ehitusvead võivad tegelikult saada alguse juba enne ehitusfaasi ning tihti on seesugustel
vigadel omadus kuhjuda. Juhul, kui viga tekib juba ehitise eluringi alguses ehk kavandamisfaasis (nt kas
geodeetilistest mõõdistustest, asukoha valikus või planeerimisotsuses), siis mida kaugemale tekkinud
viga eluringis edasi kandub, seda kulukamaks ja aeganõudvamaks läheb selle parandamine, mis
lõppkokkuvõttes kahandab vara kui terviku väärtust kogu tema eluringi erinevates faasides. Kokkuvõttes
võivad eluringi alguses tekkinud vead kanduda kumulatiivselt edasi kuni hoone kasutamisfaasi lõpuni.
Neid vigu tuleb võimaluse korral parandada hoone omanikul ning negatiivseid tagajärgi kannatavad
hoone kasutajad või ühiskond laiemalt sageli kogu ehitise eluea vältel.
Ehitussektor on majandustsüklitele tundlik valdkond, mida iseloomustab nõudluse volatiilsus.
Stsenaariumis, kus majandus on kiirelt kasvamas ning erasektoris toimub tugev laenukasv, tekib
ehitusteenuste järele ajutiselt tugev nõudlus. Nõudluse kasvades on ehitussektor sunnitud palkama uusi
töötajaid, mis omakorda avaldab tugevat palgasurvet ning viib ehitusteenuste hindade kasvuni. Kõrgem
hinnatase mõjutab tugevalt ehitussektori konkurentsivõimet, mille tagajärjel langeb ajapikku
ehitusteenuste maht jõukohasele tasemele ning tööhõive väheneb47. Ehitussektori suurim väljakutse on
nõudluse stabiliseerimine, mida on võimalik saavutada avaliku sektori kontratsükliliste
investeeringutega, kus investeeringud suureneksid majanduse langusfaasis ning väheneksid
tõusufaasis.
Eesti Konjunktuuriinstituut on kaardistanud peamised ehitustegevust piiravad tegurid, milleks on juba
2019. aastast alates kujunemas tööjõu puudus ning ebapiisav nõudlus (joonis 11).
Ehitustegevust piiravad tegurid (% ettevõtetest), 2003-2020
Joonis 11. Ehitustegevust piiravad tegurid (Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut, 2020)
46 https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_majandusmoju_analuus.pdf
47 Eesti Pank, 2017. https://www.eestipank.ee/en/node/51690
24
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Eelnimetatud tegureid tuleks riiklikult pidevalt jälgida. Ebapiisava nõudluse korral on majandus
langusfaasis ning tööhõive määr langeb. Nõudluse taastamiseks tuleks alustada kontratsükliliste
investeeringutega, mis suurendaksid tööhõive määra ning nõudlust ehitussektoris. Majanduse
kasvufaasis on peamiseks piiravaks teguriks tööjõupuudus ning tehes protsüklilisi investeeringuid
tugevneb palgasurve ning kiire hindade kasv. Riigi toetus peab tagama tasakaalu lisaks majandusele ka
sotsiaalses plaanis - investeeringud tuleb suunata sinna, kus probleemid on suuremad, nt ääremaad,
segregeerunud piirkonnad jms, kuna majanduslangus süvendab seal probleeme kõige kiiremini.
Majanduse langusfaasis tuleb riigi toetustele lisada kvaliteedinõue, st kriis ei tohiks kvaliteeti alla viia.
IMF majandusanalüütik Alexander Klemm (2014) on analüüsinud Ladina-Ameerika avaliku sektori
investeeringute mõju majandusele, kus suurt tähtsust omas fiskaalpoliitika, mis protsükliliste
investeeringute tõttu on suurendanud majanduslikku ebastabiilsust, kuna toimub ehitussektori
ülekuumenemine. Sarnane protsükliline fiskaalpoliitika eksisteerib ka Eestis, mistõttu on Eesti
ehitussektori nõudlus volatiilne – avaliku sektori investeeringud on €100 – 300 miljonit suuremad
majanduse tõusufaasis (2007. – 2010. aastate näitel), mistõttu on tulenevalt kõrgemast nõudlusest
ehitussektoris ülekuumenemise oht. Ajaperioodil 2007-2010 langesid Eesti ehitusmahud 51,9% ehk
ligikaudu €1,8 miljardit (2007. aastal olid ehitusmahud €3,4 miljardit, 2010. aastal €1,67 miljardit; Joonis
1248).
Joonis 12. Sektorite ehitusmahud jooksevhindades, mln € 2000-2019 (Allikas: Rahandusministeerium)
Ehitusmahtude vähenemise mõju nähtub ka ehitustegevust piiravate tegurite joonisel (Joonis 11), kus
90% ehitussektoris toimivatest ettevõtetest leidsid 2009.-2010. aastatel, et ebapiisav nõudlus on
peamine tegevust piirav tegur. Ehitussektori abistamiseks kriisiperioodidel tuleks nõudlust tõsta ning
selleks peaks avalik sektor tegema kontratsüklilisi investeeringuid. Nõudluse tõstmine majanduslanguses
ei pea tähendama otseselt uute ehitiste rajamist. Saksamaa kasutas kontratsüklilisi
infrastruktuuriinvesteeringuid 2008.-2011. aastate kriisi ajal, kus majanduse tugevdamiseks investeeriti
€15,7 miljardit (0.63% SKP-st) koolide energiatõhustamiseks. Elavdamisprogrammi tulemusel loodi iga
€25 000 suuruse investeeringuga üks töökoht aastaks ehk ligikaudu 628 000 töökohta49. Olemasolevate
ehitiste (näiteks koolimajade) korrastamist oleks võimalik ka Eestis läbi viia majanduslanguse ajal. Esmalt
tuleks vaadata võimalusi rekonstrueerimiseks ja kui see ei ole mõistlik, siis alles kaaluda uue ehitamist.
Vaadeldes 2008.-2010. aasta Eesti ehitusinvesteeringute mahtude vähenemist (Joonis 12) majanduskriisi
ajal (langusfaasi pikkus ja sügavus), võib potentsiaalse kontratsüklilise investeeringu mahuks hinnata 0,7
– 1,1 miljardit eurot aastas. Majanduslangusi, nende kestust ja sügavust ette prognoosida pole võimalik,
kuid võimalik on õppida eelmiste perioodide ja teiste riikide kogemusest. Seega avalikul sektoril peab
48
Tegemist on mahtudega Eesti-siseselt. Ei ole eristatud seda, kas ehitustööd on tehtud oma või välisettevõtjate poolt. Erinevate
töövõtutasemetega topeltarvestust ei ole. Summad on toodud koos käibemaksuga. Vaadeldakse koguinvesteeringuid. Alltöövõtuahelaid topelt
ei arvestata. Lähtekoht on avaliku sektori investeeringud riigieelarve vaates ja sellele lisatud erasektor ja kodumajapidamised.
49 http://www.martin-watzinger.com/uploads/4/9/4/1/49415675/buchheim-watzinger-2017-employment-effects-of-countercyclical-
investments.pdf
25
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
olema valmisolek panustada majanduslanguse perioodil ehitussektorisse kuni 1-1,5 miljardit eurot
aastas.
Kontratsükliliste investeeringute puhul tehakse investeeringud majanduse langusfaasis nõudluse
tõstmiseks liikumaks tasakaalu (inglise k. equilibrium) ehk stabiilsuse suunas, kus ehitussektori nõudlus
on jõukohasel tasemel ning üle kuumenemist ei toimu (Joonis 13).
Ehitussektori äritsüklilisus ning kontratsüklilised avaliku sektori investeeringud
Joonis 13. Ehituse tsüklilisus (Allikas: Civitta)
Lisaks volatiilsuse vähendamisele ehitussektoris on kontratsüklilistel investeeringutel (võrreldes
protsüklilistega) tugevam mõju majanduskasvule. Auerbach et al. (2012) tõestasid, et majandustsükli
madalseisus tehtud investeeringud on tugevama mõjuga SKP kasvule kui investeeringud majandustsükli
tõusufaasis. Suurendades avaliku sektori investeeringuid majandustsükli langusfaasis 1% võrra, kasvab
SKP 3,4%, võrdluseks 2,3% SKP kasvuga, kui investeering tehtaks tõusufaasis ehk protsükliliselt.
Buchheim et al. (2017) leidsid, et kontratsükliliste investeeringute puhul esineb kolm väljakutset:
1.) Piirkonnad, mis on majanduslangusest tugevamini mõjutatud vajavad suuremaid investeeringuid,
2.) Stimuleerivate investeerimisprogrammide mõju on keeruline hinnata, kuna kontratsüklilised
investeeringud mõjutavad tervet majandust,
3.) Riiklike investeeringute rakendamisaeg on sageli pikk.
Peamiselt on eelnevalt nimetatud väljakutsed lahendatud ennetava planeerimisega ning projektide
ettevalmistamisega, mida on võimalik langusfaasis õigel ajahetkel käivitada. Olukorras, kus nõudlust on
vähe, on kontratsüklilised investeeringud majanduslikult mõistlikud, kuna sektoris ei esine suurest
nõudlusest tingitud hinnasurvet.
Ehitussektori peamiseks väljakutseks on stabiilsuse puudumine, mistõttu tuleks luua pikaajaline
investeerimisplaan ning teha kontratsüklilisi investeeringuid, mis leevendavad kõikumisi majanduse
lisandväärtuses ning loovad arenguks vajaliku stabiilsuse.
2.3.3. TEHNOLOOGILISED MUUTUSED EHITUSSEKTORIS
Läbi ehitusalaste tegevuste loovad valdkonna ettevõtted rikkust majandusse (mõõdetuna SKP-s) ja
elukeskkonda. Ehitussektor võimaldab läbi kvaliteetse teenuseosutamise aidata luua hüvesid ka kõikidel
teistel majandusvaldkondadel ning ühiskonnal tervikuna. Ehitiste abil kujundatakse töö- ja elukohtades
tingimused, mis võimaldavad tõsta töötajate tööviljakust ning soodustada seeläbi kaudselt
26
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
majanduskasvu ning ühiskonna heaolu suurenemist. Eesti ehitussektori tööviljakus on võrreldes EL
keskmisega kaks korda madalam.
Tootlikkuse kasvu suurendamiseks on oluline ettevõtete ehitustegevuse läbimõeldud digitaliseerimine ja
automatiseerimine. Digitaliseerimine aitab muuta ehituse kulud läbipaistvamaks ja ennustatavamaks
ning paremini kättesaadavad andmed võimaldavad vältida ehitusprotsessis tekkivaid vigu. 50 See on
eelduseks kõrgtehnoloogliste lahendustega energiatõhusate hoonete ehitamisele, kus on oluline tagada
projekteeritud madal energiatarbimine hoone ekspluatatsioonis, aga vältida ka materjalide ja ressursside
raiskamist hoonete rajamisel.
Maailma majandus on digirevolutsiooni juhitud muutuste lävel ning Euroopa Komisjoni digitaalse
arengustrateegia kohaselt toimub hetkel neljas tööstusrevolutsioon ehk Tööstus 4.0, mis eeldab
lähiaastatel murrangulist muutust digitehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtus51. Tööstus 4.0 mõjutab
selgelt ka ehitussektorit ning läbi tehnoloogilise arenguhüppe muutuvad seni kasutuses olevad
ärimudelid, mille tulemusena ennustatakse paradigma nihet terves väärtusahelas52.
Tööstus 4.0 eeldab digitaliseerimist ehk üksteisega ühendatud seadmetel, andmeanalüütikal ja
tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kasutuselevõttu, mis annab võimaluse protsesse veelgi enam
automatiseerida53 (joonis 14).
Joonis 14. Tööstus 4.0 raamistik ning sellesse panustavad digitehnoloogilised lahendused (Allikas: PwC 2016; RAKE,
Ehitussektori tootlikkuse ja lisandväärtuse majandusmõju analüüs)
Sellised tööstus 4.0 digitaalsed lahendused hõlmavad mobiilseid ja pilvepõhiseid projektijuhtimise
rakendusi, mis aitavad parendada meeskondade vahelist suhtlust ja sünkroniseerida sensorid, kantavad
seadmed ning muud seonduvad masinad. McKinsey (2020)54 raporti „The next normal in construction“
kohaselt võib digitaalsete tööriistade kasutamine tööd ehitusplatsil märkimisväärselt parandada.
50
https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_majandusmoju_analuus_uuendatud.pdf
51 Accelerating the digital transformation of European industry and enterprises, Euroopa Komisjon, 2016
52 Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2018
53 Industry 4.0: national and regional comparative advantages in key enabling technologies, Ciffolilli, A., Muscio, A., 2018
54 The next normal in construction - How disruption is reshaping the world’s largest ecosystem, McKinsey (2020)
27
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Tänased protsessid (Joonis 15) on projektipõhised – tellijale töötatakse igakordselt välja
eritellimuslahendused, kus ehitusprojektid koostatakse esimesest sammust uuesti ning kordusi on vähe.
Väärtusahelad on horisontaalselt ja vertikaalselt tükeldatud ning igas tegevusetapis on vajalik kaasata
mitmeid osapooli. Ehitus teostatakse üldehituse teostajate poolt tööplatsil ebasoodsates oludes, suur osa
töötajatest on ajutised ning teevad tööd käsitsi. Terve ehituse eluringi ulatust hõlmavate digitaalsete
vahendite kasutatavus on piiratud, samuti on ehitusprojektid tihti alarahastatud (odavad lahendused).
Joonis 15 (üleval) ja 16 (all). Tänased ja tuleviku ehitusprotsessid (McKinsey, 2020)
Raport toob välja, et tulevased ehitusvaldkonna ökosüsteemid peaksid olema radikaalselt erinevad.
Tuleviku ehitusprotsessid peaksid olema rohkem standardiseeritud, konsolideeritud ja integreeritud
(Joonis 16). Ehitusprotsessid baseeruvad peamiselt tehaselisel tootmisel. Ehitise kavandajatel on
võimalus valida komponendid vastavatest digitaalsetest kataloogidest. Ühtlustatud protsessid,
masskohandamise põhimõte ja digitaalsed tööriistad võimaldavad luua unikaalset täpselt konkreetse
olukorra jaoks sobivat väärtuslikku elukeskkonda. Ehituse väärtusahel on konsolideeritud, võimaldades
paremat rahvusvahelistumist. Eristumine leiab aset digitaalsetes keskkondades. Ehitajad keskenduvad
platsil toodete komplekteerimisele ja virtuaalselt kavandatud ehitiste võimalikult kvaliteetsele ja ühtlasi
28
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
efektiivsele elluviimisele. Kavandajad (sh arendajad, arhitektid, planeerijad, insenerid jt) analüüsivad
regulaarselt tarbija eelistusi ning rakendavad vastavat infot tulevaste projektide tarbeks.
Tabel 1. Tööstusrevolutsioonide areng (allikas: MKM, 2018; ITL, 2019)
Tööstus Aeg Kirjeldus
Vee ja auru jõul töötavad masinad muutusid peamisteks tootmisvahenditeks
1.0 1780
ehk toimus mehhaniseerimine.
Elektritehnoloogia kasutuselevõtt võimaldas veelgi suuremat tootmist ning
2.0 1870
keerukamaid masinaid.
Arvutite kasutuselevõtt tootmises, informatsiooni talletamine,
3.0 1970
informatsiooniajastu algus
Digitaliseerimine ehk „tarkade tehaste“ loomine, üksteisega ühendatud
4.0 Tänapäev seadmed ehk Internet of Things (IoT), tehisintellektide rakendamine
tootmises.
Inimese ja masina koostöö, kus inimintellekt töötab harmoonilises koostöös
5.0 Tulevik masinatega ning kognitiivsete võimeid omavate arvutitega, mis annab aluse
luua masskohandatud tooteid.
Ajal, mil tööstused liiguvad digitaliseerimise suunas, on ehitussektor võrreldes teiste
majandusvaldkondadega mahajääja rollis. McKinsey (2020) 55 raporti kohaselt on põhjuseks tsükliline
nõudlus, mille tõttu teeb ehitussektor väikeseid investeeringuid võrreldes teiste tööstustega.
Samaaegselt kasvavad klientide ootused – targad, energiaefektiivsed, kasutajasõbralikud, ligipääsetavad
ning madalate ülalpidamiskuludega ehitised on tänapäeva norm. Selliseid ootusi on paraku keeruline täita
traditsiooniliste meetoditega ning seejuures teenida kasumit, mis juba täna on väike (ehitussektoris
osalevate ettevõtete keskmine ärikasumi marginaal on alla 5%). Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt on
tehnoloogilisi lahendusi rakendanud ettevõtted selgelt tootlikumad ning märgatavalt kokkuhoidlikumad,
mistõttu tuleb ehitussektoris astuda radikaalseid samme digitaliseerimise suunas, valmistamaks
ehitussektorit ette jõudmiseks 4.0 või isegi 5.0 tasemele aastaks 2035, tänase 3.0 taseme asemel.
DESI 2020 kohaselt on Eesti majanduse üks suur proovikivi endiselt ettevõtete digitaliseerimine, ning
digitehnoloogia üldisem integreerimine. Ehitussektoris tähendaks digitaliseerimine uute ehitusmeetodite
nagu laserskaneerimine, ehitusteabe modelleerimine (BIM) ja digitaalsete suurandmete kasutuselevõttu,
et tõsta valdkonna tootlikust, tagada ohutus ja kvaliteet ning parandada projektijuhtimist56.
Ehitusprojektid on muutumas järjest keerukamaks ning ehitusvaldkonna ettevõtete investeeringud
teadus- ja arendustegevusse on väiksema osakaaluga võrreldes teiste majandusvaldkondadega57, kuigi
olles tugev panustaja majandusarengusse, mis illustreerib digitaliseeritud lahenduste vajadust. Peamine
põhjus vähesteks investeeringuteks teadus- ja arendustegevusse on ehitusvaldkonna killustatus, st
valdkond koosneb paljudest väikestest ja keskmistest ettevõtetest, kellel puudub finantsiline võimekus
teadus- ja arendustegevusega seonduvaid investeeringuid teha. Seetõttu peab avalik sektor pakkuma
ehitussektori väärtusahelas tegutsevatele ettevõtetele omapoolset toetust ja abi näiteks investeeringute
läbiviimisel teadus- ja arendustegevusse, tippkeskuste loomisel (näiteks 2020. aastal Targa Linna
Tippkeskuse loomine, kus on kaasatud Horizoni vahendeid) ja uute ärimudelite juurutamisel ning
muutuste juhtimisel. Osalt on seda juba riik tegemas, näiteks käivituva EASi Rakendusuuringute
Programmi raames.
55 The next normal in construction - How disruption is reshaping the world’s largest ecosystem, McKinsey (2020)
56 Industry 4.0 for the Construction Industry—How Ready Is the Industry?, Maskuriy et Al. 2019
57 Oesterreich, T.D.; Teuteberg, F. Understanding the implications of digitisation and automation in the context of Industry 4.0: A triangulation
approach and elements of a research agenda for the construction industry.
29
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Konkurentsivõime säilitamiseks ehitussektoris ning jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks tuleks
avalikul sektoril panustada ehitussektori arengusse läbi sektori kaasajastamise ning innovatiivsete
lahenduste juurutamise. See loob vundamendi tulevikuks ning tõstab kogu ehitussektori valmidust
jõudmaks tööstusele järele, vähemalt ehitus 4.0 tasemele. Seejuures ei tohi ära unustada ka
inimfaktorit – uuendusi ja arendusi mõtlevad välja ja viivad ellu inimesed ning nende kompetents on
siinkohal ülioluline. See tähendab, et talendikate inimeste sisenemisel ehitussektorisse võib olla oluline
mõju ka ehitussektori pikaajalisele efektile innovatsioonis, mida ehitussektori väärtusahela pikaajalise
arengu kujundamisel tuleks kahtlemata silmas pidada.
Põhiprobleemide ja seoste tuvastamine aitab kirjeldada soovitud olukorda pikas vaates, st aastani 2035
ning seada prioriteete sobivate tegevuste valikul58. Rõhuasetus on siinjuures koostööl – valitud meetmed
toimivad vaid siis, kui osapooltel on soov võrdselt panustada pika visiooni saavutamisesse. Alljärgnevates
peatükkides on kirjeldatud ehitusvaldkonna visioon aastaks 2035, seitse põhilist eesmärki visiooni suunas
liikumiseks ning 38 tegevust eesmärkide saavutamiseks.
58 Analüüsi töö käigus keskenduti veelgi pikemale ajaperspektiivile, kuni aastani 2050, kuid kuna valitud eesmärkidest ja meetmetest valdav on
saavutatavad lühema ajaga siis sõnastati tähtaeg ümber. Osalt on siiski eesmärke ja meetmeid, nt kontratsüklilisus, kvaliteetse elukeskkonna
arengukava ning ringmajandusele keskendumine oluliselt pikema mõjuga.
30
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
3. EESTI EHITUSSEKTORI VISIOON AASTAKS 2035
Tulenevalt kirjeldatud valdkonna olemasolevatest dokumentidest, analüüsitud hetkeolukorrast, meie
tänastest tugevustest ja esinevatest (põhi)probleemidest, seostest strateegilise planeerimise, nõudluse
ja majanduse tsüklilisuse ning tehnoloogiliste murrangute vahel, oleme sõnastanud visiooni aastaks 2035,
mis tervikuna kirjeldab ehitussektorit 15 aasta pärast:
Eesti ehitatud keskkond on kasutajakeskne ja teenib kvaliteetse elukeskkonna loomise üldeesmärki.
Meie arendused on kõikide kasutajate vaatest läbimõeldud, funktsionaalsed ja järgivad kvaliteetse
ruumi aluspõhimõtteid.
Ehitusotsused tehakse pikaajaliselt ette mõeldes, andmetele tuginedes ja säästlikult, luues kogu ehitise
eluringi jooksul tasakaalu ökoloogiliste ja majanduslike aspektide vahel. Ruumi loomisel peetakse
kohaliku kogukonna ja huvitatud osapooltega dialoogi ning arvestatakse nende huve ja vajadusi.
Avalik sektor on eestvedajaks ja eeskujuks nii targa tellimise kui ka innovatsiooni soodustamise osas.
Me aitame kaasa kõige uuemate tehnoloogiate ja materjalide väljatöötamisele ja kasutuselevõtule ning
digitaalsed lahendused ning standardid tagavad, et ehitus toimub koostööna tellija ja teostaja vahel
võrdselt kvaliteetse tulemuse eest vastutades. Ehituse pikaajaline riiklik planeerimine tagab
kontratsüklilise majandamise.
Ehitustegevus on kiire ja kvaliteetne ning korraldatud läbipaistva protsessina. Ehitusvaldkonnas
kasutatakse nutikaid ja teedrajavaid lahendusi ning nende leidmiseks tehakse koostööd nii omavahel
kui ka teadusasutustega. Samaaegselt arvestab ehitussektor ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga ning
kasutab seda olulise ressursi ja tööriistana. Ehitussektor on ühiskonnas väärtustatud tegevusala, meil
töötavad oma ala spetsialistid ning ehitusvaldkond on atraktiivne eriala õppimiseks.
Eesti ehitussektori tootlikkus on selle kõige tulemusel Euroopa parim tase, meie ehitustooted ja -
teenused on rahvusvaheliselt kõrge konkurentsivõimega ning soodustavad Eesti majandusarengut
parimal võimalikul moel.
Visiooni kirjeldus on teisisõnu Eesti ehitussektori mudel - viis ja kultuur, kuidas kvaliteetset elukeskkonda
luuakse, ehitust planeeritakse ja korraldatakse, valdkonna jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet
tagatakse ja edendatakse, rahvusvahelist koostööd edendatakse. Olulist rolli mängib siinjuures kogu e-
riigi areng ning digitaalsed muudatused ehitussektoris. Eesti ehitussektori mudel on arengukokkulepe,
mis on tehtud koostöös erasektori, kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja huvigruppidega ning mille
saavutamine ja edendamine on võrdselt kõigi osapoolte ülesanne ja vastutus.
31
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
4. EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRKIDE
SAAVUTAMISEKS
Visiooni saavutamiseks ja eelnevalt kirjeldatud põhiprobleemide lahendamiseks on seatud 7 eesmärki ja
38 tegevust. Eesmärgid ja meetmed aitavad seada sihti ja pakkuda lahendusi, kuidas saavutada
ühiskondliku kokkuleppena kirjeldatud pikk vaade.
Joonis 17. Ehituse pika vaate eesmärgid ja meetmed
Kokkuvõttev tegevuste süstematiseerimise ja mõju hindamise tabel on esitatud dokumendi lisas 4, kus
on kirjeldatud meetme väljund, hinnatud meetme rakendamise ajaperspektiivi, sidusust probleemide
lahendamisel, kulu ning potentsiaalset mõju SKP-le.
Eesmärkide mõju- ja tulemusindikaatorid on esitatud peatükis 6. Indikaatorite ettepanekud on esitatud
eesmärgiga kasutada neid tulevases valdkondlikus strateegilises arengudokumendis.
EESMÄRK 1: KVALITEETSE ELUKESKKONNA KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ON KOKKU LEPITUD JA
OSAPOOLED VIIVAD SEDA ÜHESKOOS ELLU
On koostatud riigi strateegiline pikaajaline vaade elukeskkonna arengule. Vastavas strateegilises
arengudokumendis talletatud vaade hõlmab eesmärke ja tegevusi, mis on elluviimiseks nii riigiasutustele,
kohalikele omavalitsustele, erialaliitudele, eraettevõtetele, haridus- ja teadusasutustele, kolmandale
sektorile ja kogukondadele laiemalt. Plaan aitab osapooltel analüüsida ja planeerida oma strateegiaid,
tegevusi ja turgu. Avalikul sektoril avarduvad siht ja sünergiavõimalused, erasektor on teadlik pikast
32
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
plaanist, oma rollist selles ning aitab eesmärke ellu viia. Juurutatakse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid59
ning kujundatakse avalikku ruumi eelkõige tarbija (lõppkasutaja) vajadustest lähtuvalt. Kvaliteetse
elukeskkonna loomine käib läbi kompetentside, mida saavad tagada tark tellija ja tugevad ettevõtted.
Arvestatakse nii kahaneva kui ka kasvava elanikkonnaga piirkondade vajadustega ning võetakse
muuhulgas aluseks Riigikantselei ruumiloome ekspertrühma ja ligipääsetavuse rakkerühma tulemusi ning
Eesti inimarengu aruannet 2019/2020.
Tegevus 1.1: Elukeskkonna ja ruumipoliitika strateegilise arengudokumendi ning uue
üleriigilise planeeringu koostamine, lähtudes kvaliteetse elukeskkonna eesmärkidest.
Arengudokumendi ja selle rakenduskava osadena (programmid) määratletakse osapoolte ülesanded,
rollid ja vastutus ülesannete elluviimisel, tulemuste saavutamise koordineerimisel ja jälgimisel ning
progressi ja arengut näitavad mõõdikud. Uue üleriigilise planeeringu algatamine, võttes fookusesse
elukeskkonna parendamise ja kvaliteetse elukeskkonna teema.
- Väljund: strateegiline arengudokument, uus üleriigiline planeering ja nendele vastavad programmid.
- Vastutajad: Ühisvastutus (MKM, RAM, KUM, KEM, RK).
Tegevus 1.2: Kvaliteetse ruumi põhimõtete detailsem kirjeldamine ja rakendamine. Avalik
sektor tellijana oskab kokkulepitud põhimõtteid rakendada ning erasektor pakkujana lähtub nendest oma
tehtavas töös. Investeerimisotsuste (näiteks RES) tegemisel põhjendatakse objekti vajalikkust ja vastavust
kvaliteetse ruumi põhimõtetele60.
- Väljund: juurutamisvõimaluste kirjeldamine; RESi ettepanekute põhimõtete muutmine ja kvaliteetse
ruumi aluspõhimõtete kriteeriumite lisamine põhjenduste juurde; põhimõtete lisamine riigi ja KOV
üldplaneeringutesse; KOVide investeeringute mahtude analüüs, mille alusel saavad valdkondlikud
ministeeriumid teha vajadusel RES lisataotlusi.
- Vastutajad: RAM61, MKM, KUM, RKAS, KOVid.
Tegevus 1.3: Elamumajanduspoliitika väljatöötamine ning rakendamine elukeskkonna ja
ruumipoliitika strateegilise arengudokumendi (tegevus 1.1) ühe tegevusena.
Elamuinvesteeringute fondi teenuste loomine KredExi juurde. Töötatakse välja
elamumajanduspoliitika, lepitakse kokku põhimõtted, kuidas riik saaks turutõrgete piirkondades
soodustada erainvestoritel elamis- ja üüripindu rajada; kirjeldatakse seosed kontratsüklilise
investeerimisega ning rahvastikutrendide arvestamisega üleriigiliselt ja KOV tasandil ruumiotsuste
tegemisel; lähtutakse kaasava disaini spetsiifikast.
- Väljund: elamumajanduspoliitika väljatöötamine ja kirjeldamine; elamuinvesteeringute fondi
asutamine KredExi juurde, rahastuse leidmine ja finantside suunamine fondi.
- Vastutajad: MKM, RK, RAM, KOV.
Tegevus 1.4: Pikaajaliste mõjude hindamise sisseviimine ruumiotsustesse. Planeeringute ja
ruumiotsustusprotsessi osaks on sotsiaalmajanduslikud analüüsid (CBA).
- Väljund: Analüüside juhendi koostamine (mis juhtudel on kindlad analüüsid vajalikud).
- Vastutajad: MKM, RAM, KUM, RKAS.
Tegevus 1.5: Kvaliteetse elukeskkonna edendamise koostöö- ja toimemudeli väljatöötamine.
Selgete rollide ja vastutuse kirjeldamine; vajadusel uue asutuse loomine, olemasolevate struktuuride
ümberkujundamine või vastutuse koondamine. KOVide nõustamis- ja koolitustegevuste laiendamine
elukeskkonna parendamisega seotud valdkondades.
- Väljund: Koostöö- ja toimemudeli väljatöötamine.
59 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf
60 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf
61 Esimesena nimetatud rasvases trükis asutus on siin ja edaspidi peavastutaja ja teised kaasvastutajad.
33
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
- Vastutajad: MKM, RK, RAM, KEM, KUM.
Tegevus 1.6: Kaasamismudelite loomine. Eesmärgiks on võimendada kaasamisprotsesse, võtta
kasutusele uued ja kaasaegsed kaasamismetoodikad, tagada nende parem juurutamine ning seeläbi
parem dialoog kogukondade, riigi ja eraettevõtete vahel. Kohaliku omavalitsuse tasandi tegevustes on
kaasamine KOVi vastutuseks, kuid riik saab siinkohal abistada ühtsete kaasamise tehnoloogiate
väljatöötamise ja haldamisega.
- Väljund: kaasamisjuhendite uuendamine, ettepanekute ja täienduste esitamine Avatud Valitsemise
partnerluse tegevuskavasse; e-ehituse platvormiga ühilduvad IT-lahendused ja erasektori rakendused
kaasamise korraldamiseks.
- Vastutajad: MKM, RAM, KOV, Era62.
Tegevus 1.7: Ehitiste ja ehitamise ohutuse suurendamine. Avalike arutelude käivitamine ehitiste
ohutuse suurendamise teemal; levinumate ehitusvigade avalikustamine, analüüs ja statistika;
ehitusvigade infopanga käivitamine; autorijärelevalve teenuse edendamine; motivatsioonipõhiste
juhtimispraktikate edendamine; tervisesäästlikkuse ja -ohutuse põhimõtete laiem rakendamine.
- Väljund: Ehitusvigade pank; ehitusvigade analüüsi süsteem; juhtimiskoolitused; sisekliima nõuded.
- Vastutajad: Era, MKM, KEM.
Tegevus 1.8: „Eesti ehitussektori mudeli“ kirjeldamine ja tutvustamine. Koostatud
alusdokumentide baasil (ehituse pika vaate analüüs, e-ehituse visioon, koostatava elukeskkonna ja
ruumipoliitika strateegiline arengudokument) „Eesti ehitussektori mudeli“ kirjeldamine ning
kommunikatsioonikava ning välisturgudele mõeldud turundusstrateegia koostamine ja elluviimine, sh
ehitussektori arenguseire võtmenäitajate süsteemi loomine, Ehitus 4.0 ja 5.0 defineerimine,
arenguhüpete kirjeldamine ja nende sidumine ehituse kontratsüklilise plaani ning elukeskkonna ja
ruumipoliitika strateegilise arengudokumendiga.
- Väljund: Eesti ehitussektori mudeli kirjeldus; turundus- ja kommunikatsiooniplaan.
- Vastutajad: MKM, Era.
EESMÄRK 2: RIIGI EHITUSINVESTEERINGUD ON KONTRATSÜKLILISED JA KOOSKÕLAS RIIGI
STRATEEGILISE PLAANIGA
Riik on koostanud pikaajalise (minimaalselt 10-aastase) kontratsüklilise investeeringu plaani/plaanid läbi
erinevate tasandite (ministeeriumid, KOV, ametid) ning prognoosib ja jälgib majandustsüklite kõikumist.
Riik teeb teadlikke investeeringuotsuseid, et maksimaalselt toetada majanduse arengut. Riigi toetustele
tuleb rakendada täiendavaid kvaliteedinõudeid, st kriis ei tohiks kvaliteeti alla viia. Uuringud on
tõestanud, et suurendades avaliku sektori investeeringut majandustsükli langusfaasis 1% võrra, toob see
kaasa ca 3,4%lise SKP kasvu, võrreldes 2,3%lise SKP kasvuga juhul, kui investeering on tehtud
majandustsükli tõusufaasis 63 . Investeeringute kava koostamine ja järgimine tagab vajaduspõhise
planeerimise ja ehitamise.
Tegevus 2.1: Kontratsüklilise plaani koostamine ja selle järjepidev/iga-aastane ajakohastamine.
Plaani koostamisel töötatakse välja objektiivsed mõõdikud investeeringu teostamiseks/peatamiseks.
MKM ja RAM teevad plaani kättesaadavaks ka KOV-idele, kes saavad majandustsüklitest lähtudes teha
ruumiotsuseid.
- Väljund: pikaajalised fiskaalprognoosid; pikaajaline kontratsükliline ehitusinvesteeringute plaan.
- Vastutajad: MKM, RAM, KOV.
62 Era all on mõeldud nii eraettevõtteid kui ka erialade ja ettevõtete liite ja ühendusi.
63https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_majandusmoju_analuus_uuendatud.pdf
34
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
EESMÄRK 3: AVALIK SEKTOR ON TARGA TELLIJANA EESTVEDAJAKS JA EESKUJUKS
Targa tellijana toetatakse ehituse pika vaate eesmärkide saavutamist nii majanduskasvu kui ka kriisi
tingimustes. Lahenduste valikul eelistatakse kulutõhusust eluringi vaates, milles sisalduvad eeskujulikud
energiatõhususe, CO2 säästlikkuse, ligipääsetavuse jt kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid järgivad
lahendused. Avaliku sektori poolt tehtavad ehitusotsused ja protsessid on läbipaistvad, tööd tegevad
meeskonnad on pädevad ja tegutsevad ühiselt ning selgelt sõnastatud eesmärgi nimel. Avalik sektor
annab eeskuju läbi praktika, oma hangete ja ehituse korraldamisel ja läbiviimisel, kujundades seeläbi kogu
sektori kultuuri. Ehitatavad objektid on planeeritud ja projekteeritud selliselt, et nad on kooskõlas
elukeskkonna kui tervikuga ning toetavad kvaliteetse ruumi loomist. Soodustatakse osapoolte võimalikult
varajast kaasamist ning riigi ja erasektori vahelisi koostöövorme, leidmaks lahendusi, mis pakuvad
suurimat lisandväärtust ehitise kasutusperioodil ehk eluringil. Rakendatakse võrdse vastutuse
põhimõtteid ning soodustatakse väärtus- ja koostööpõhiste hangete läbiviimist, avalik sektor annab selles
osas eeskuju. Iga avaliku sektori asutus kaasab ehitustegevuses valdkondliku kompetentsikeskuse, et
saada tarkade otsuste tegemiseks parimat nõu.
Tegevus 3.1: Targa Tellija kontseptsiooni koostamine, kus on mh kirjeldatud: 1) hea praktika ehituse
kavandamisel, sh mida arvestada ja millest lähtuda planeerimisel, milliseid eelanalüüse ja hindamisi oleks
vajalik teha (tellida), enne projekteerimisfaasi asumist; 2) hea praktika tööde tellimistel, st juhend, kuidas
läbi viia hankeid, milline on tööde teostamise protsess, milliseid dokumente peab koostama, millistest
kriteeriumitest lähtuda tööde tellimisel (nt suurem rõhk objektide funktsionaalsusele ja kasutajatele
väärtuse loomiseks pikas perspektiivis, kogu kulu arvutamise metoodika jms) ja kuidas kaasata
kompetentsikeskusi; 3) viited asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja standarditele; 4) riiklik mudel
ehitise valmimiseks korraldusliku poole pealt (kuidas planeerida, kuidas korraldada hankeid jne).
- Väljund: targa tellija kontseptsioon (juhendmaterjal).
- Vastutajad: Era, MKM, RAM, KUM, RKAS, KEM.
Tegevus 3.2: Avaliku sektori eeskuju seadmine, sh näidis- ja pilootprojektide elluviimine.
Uudsete ja optimeeritud lahenduste, parimate praktikate tutvustamine: näidisprojektid, pilootprojektid,
digitaalsed tööriistad, alliansshanked, keskkonnasäästlike materjalide, toodete ja tehnoloogiate
eelistamine hangetel, masinõppe lahenduste kasutuselevõtt, energiasäästliku käitumise tutvustamine
ehitatud keskkonna kujundamisel, puitmaterjali jt keskkonnasäästlike materjalide populariseerimine,
ehitusmälestiste renoveerimine, üleujutusi leevendavad lahendused, ligipääsetavuse parim praktika,
nulljäätmete (ehk zero waste) põhimõtete tutvustamine ja kasutuselevõtt, ringmajanduse
populariseerimine ja kasutuselevõtt jne.
- Väljund: näidis- ja pilootprojektid.
- Vastutajad: MKM, RAM, KOV, KUM, RKAS.
Tegevus 3.3: Solidaarvastutuse kehtestamine tehingupartneri valikul ja tehingupartneri ees.
Ehitustööde riigihangete standardi rakendamine ja vajadusel täpsustamine ehitusprotsesside
läbiviimise kriteeriumite osas, sh peab standardi rakendamine tagama, et ehitusprojektide alusel
tehtav ehitus arvestab ehitise eluringiga ja lähtub kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest; ehitusele eelnev
kavandamisfaas peab olema piisava pikkusega ning ettevalmistusse tehakse piisavalt investeeringuid;
arvestatakse ehitise optimaalse valmimisajaga (sidudes valmimistähtaja lahti poliitilistest lubadustest);
ehitama asutakse tööprojekti järgi jms. Tellija ja muude ehitusprotsessi osapoolte vastutuse selgem
määratlemine ehitiste kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja haldamisel.
- Väljund: Hangete juhendi koostamine ja targa tellija kontseptsiooniga sidumine; riigihangete
standardi uuendamine, standardi rakendamise koolitused ja teavitustegevus, vastutuskindlustuse
põhimõtete ülevaatamine, vajadusel õigusaktide muutmine.
- Vastutajad: Era, RAM, MKM, KOV, RKAS.
35
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Tegevus 3.4: Väärtus- ja koostööpõhiste riigi ehitushangete praktika juurutamine, sh
kvaliteedimõõdikute kirjeldamine, hinnastamise mudeli väljatöötamine, mis arvestab nii
keskkonnamõjusid, ligipääsetavust kui kasutusmaksumust ning objekti kogukulu arvutamine
planeerimisel. Riigihangete seadusele vastavate boonussüsteemide väljatöötamine ja stiimulite
kasutuselevõtt hangetes, et riik saaks toetada uute lahenduste algatust ja rakendamist.
Arhitektuurivõistluste korraldamine kvaliteedi tagamise meetmena. Avalikul sektoril aitavad hankeid
korraldada ja läbi viia kompetentsikeskused, kuhu on koondunud parim praktika ja teadmine ning kelle
üheks rolliks on olla hankeprotsessi eestvedajaks. Moodustada töögrupp väärtus- ja koostööpõhiste
ehitushangete korraldamise eelduste väljaselgitamiseks ning võimalike riigihangete seadusega kooskõlas
olevate näidishindamiskriteeriumite välja töötamiseks. Igas valdkonnas (projekteerimine, ehitus,
korrashoid jne) on standardsed väärtuspõhiste hangete kriteeriumid, nende hindamise alused ja juhised
nende kasutamiseks riigihangetes.
- Väljund: töögrupi moodustamine; analüüs, sh riigihangete seaduse analüüs ja vajadusel muutmine;
hangete koostamise juhendid, kompetentsikeskuste kaasamine.
- Vastutajad: RAM, MKM, KUM, EKEL, RKAS, KOV, Era.
Tegevus 3.5: Ebaausa konkurentsi vähendamine. Riigihangete praktika läbivaatamine, analüüs ja
vajadusel juhendi koostamine, et vähendada sektori hinnangul olevat ebaausa konkurentsi olukorda ning
juurutada hankimisel parimat praktikat (nt jättes hangetest kõrvale need pakkujad, kes lähevad vastuollu
üldiste põhimõtetega ning hea tavaga). Analüüsi tulemuste elluviimine, sh koolituste läbiviimine (nt
riigihangete standardi tutvustamiseks ja juurutamiseks).
- Väljund: Riigihangete praktika analüüs ja analüüsi tulemuste elluviimine; hangete läbiviimise juhendi
loomine; koolituste korraldamine.
- Vastutajad: RAM, MKM, RKAS, KOV, Era.
Tegevus 3.6: Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine, sh õigusaktide kohandamine. Analüüs
tuvastamaks, kas Äriregistri, MTR-i, EHR-i, muinsuskaitseseaduses jt õigusaktides, nõuetes ja
menetlustoimingutes nõutav on asjakohane ja vajalik. Lisaks analüüsitakse, kui suur peaks olema
ehitusvaldkonna ettevõtte minimaalne struktuur või olulisemad näitajad seadustest tulenevate
kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks ja vastutuse kandmiseks.
- Väljund: õiguslik analüüs ja selle tulemuste rakendamine.
- Vastutajad: MKM, JUM, KUM, KEM, KOV, Era.
Tegevus 3.7: Kompetentsikeskuste mudeli väljatöötamine. Tänaste asutuste (nt RKAS,
Transpordiamet jt) ning teiste koostööplatvormide ja ühendorganisatsioonide rollide kaardistamine,
põhikirjade ülevaatamine ja vajadusel täiendamine kompetentsikeskuse rolli andmisega. Analüüs
kompetentsikeskuse ülesannete täitmise eelduste ning nende omavaheliste seoste osas (koolitused,
otsustusõigus, koostöökokkulepped, rahastus jne).
- Väljund: olemasolevate asutuste põhikirjade (jm tegutsemise aluseks olevate õigusaktide)
ülevaatamine ja täiendamine; kompetentsikeskuse rolli täitmise analüüsi läbiviimine.
- Vastutajad: MKM, KUM, RAM, RKAS, TRA, KOV, valdkondlikud erialaliidud.
Tegevus 3.8: PPP raamistiku väljatöötamine, sh PPP kui ärimudeli kasuteguri ja arvutuspõhimõtete
väljatöötamine avalike investeeringute otsustamisel.
- Väljund: Suuremate avaliku sektori investeeringute PPP teostatavuse analüüsi praktika
juurutamine ja rakendusmetoodika väljatöötamine, sh juhendid PPP protsessi elluviimiseks.
- Vastutaja: RAM
36
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
EESMÄRK 4: KOHALIK OMAVALITSUS ON RUUMILISE ARENGU KUJUNDAJA
Kohalikud omavalitsused on teadlikud oma vastutusest ning olulisest rollist ehitusprotsesside algatamisel
ning suunavad ruumilist arengut läbi ehitatud keskkonna kujundamise ja teadlike ruumiotsuste tegemise,
arvestades sealjuures trendidega, mis mõjutavad rahvastiku arvu ja koosseisu muutusi. Rakendatakse
kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid 64 ning kujundatakse avalikku ruumi eelkõige tarbija (lõppkasutaja)
vajadustest lähtuvalt.
Tegevus 4.1: Kohalike omavalitsuste investeeringute mahtude analüüs ning analüüsi
tulemuste elluviimine. Riik saab KOVide investeeringuid toetada erinevate rahastamise allikate kaudu,
milleks on üldine tulubaas, riigieelarvest investeeringutoetused ja struktuurivahendid. KOVide toetamisel
on mõistlik kõiki neid silmas pidada. KOVide investeeringute toetamise vajadus sõltub paljudest
asjaoludest: majandustsükkel, tulubaasi olukord ja sellest sõltuv investeerimisvõimekus, võlakoormus ja
laenutoodete kättesaadavus, varade seisund, demograafilised trendid jne. Investeeringutoetuste
suurendamine ei ole eesmärk omaette, vaid oluline on investeerida heal tasemel elukeskkonna
arendamisse ja vajadusel ning vastava võimekuse olemasolul KOVidele rahalise toe andmine.
- Väljund: KOVide investeeringute mahtude analüüs, mille alusel saavad valdkondlikud
ministeeriumid teha vajadusel RES lisataotlusi;
- Vastutajad: RAM; kõik valdkonna ministeeriumid; KOV
Tegevus 4.2: Kohalikes omavalitsustes pikaajaliste investeeringute kavandamise (ca 10 aasta
vaates) praktika juurutamine. KOVidel on mõistlik investeeringute kavandamisel lähtuda
kontratsüklilisusest. See tähendab ehitusinvesteeringute reservmahtu, mida on võimalik kasutusele võtta
täiendava rahalise ressursi olemasolul kriisi algul. Oluline on KOV võimekuse suurendamine targa
investeeringute planeerijana, ruumialase pädevuse ja kohapealse arengu kavandamise osas (vara
seisukord, demograafia, vajadused, rahalised võimalused, olemasolevate väärtuste arvestamine
asukohavalikul) ja targa tööde tellijana. Lahenduseks on juhendite koostamine, erinevate
koolitusprogrammide läbiviimine ja juhendamine, heade praktikate jagamine, vajadusel ka
regulatsioonide muutmine.
- Väljund: KOVidele investeeringute targa kavandamise juhendi koostamine, koolitusprogrammid,
vajadusel regulatsioonide muutmine.
- Vastutajad: MKM, RAM, KOV.
Tegevus 4.3: Kohalikule omavalitsusele suunatud toetusmeetmete kasutamise kriteeriumite
täiendamine vastavalt investeeringu, üldplaneeringu ja omavalitsuse arengukavaga kooskõlla viimiseks.
St toetust eraldatakse investeeringutele, mis on kooskõlas omavalitsuse üldplaneeringu ja arengukavaga
ning arvestab pikaajaliselt kavandatud investeeringuid, sh nii majanduskasvu kui ka -languse eripärasid.
Eelduseks, et üldplaneeringut ja arengukava saaks investeeringuotsuste aluseks võtta, on adekvaatne
pikaajalise rahvastikuprognoosi arvestamine nendes dokumentides. Toetuste kooskõla arengukavaga on
nõudena olemas ka Riigieelarveseaduses §50 lg 4, kuid üldplaneeringuga, pikaajaliselt kavandatud
investeeringutega ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega sidumine oleks samuti oluline.
- Väljund: Suunis kõikidele ministeeriumitele toetusmeetmete väljatöötamisel. Perioodi 2021-2027
struktuuritoetuste rakenduskava täiendamine vastava nõudega.
- Vastutajad: RAM, MKM, KOV.
Tegevus 4.4: Parima praktika kogumine ja selle levitamine. Kohalikud omavalitsused teevad
koostööd teiste riikide ja sealsete kohalike omavalitsustega, et õppida nende kogemustest kvaliteetse
ruumi kujundamisel (sh kasvaks KOV-ide kultuuripärandialane võimekus) ning rahvastikutrendide
arvestamisel selles protsessis. Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) võtab kompetentsikeskuse rolli ja
64 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf
37
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
koondab ning vahendab, vajadusel koolitab oma liikmeid, et tagada parimate praktikate levik ja
ruumialaste kompetentside tõus. Lisaks tuleks kaaluda KOV ehitusvaldkonna spetsialistidega võrgustiku
kohtumiste korraldamist MKMi algatusel, kus tutvustatakse näiteks aktuaalseid teemasid ja vahetatakse
infot planeeritavatest muudatustest. Samuti kaaluda ELVLi esindajatega eelarve läbirääkimiste töörühma
moodustamist, mis on osa riigieelarve seaduse kohasest valitsuskomisjoni ja ELVLi esindajate iga-
aastasest eelarve ja eelarvestrateegia läbirääkimise protsessist. Valdkonna töörühmas on võimalik ELVLil
ja keskvalitsusel (ministeeriumil) esitada ettepanekuid muudatusteks ja ootuseid osapooltele, mille osas
töörühma arutelul (või vajadusel valitsuskomisjoni arutelul) kokkuleppele püütakse jõuda.
- Väljund: analüüs, mida on vaja ELVL-il, et võtta kompetentsikeskuse roll; koostöövõrgustike ja
töörühmade loomine ja käivitamine.
- Vastutajad: KOV/ELVL; MKM, RAM, KUM
Tegevus 4.5: Planeeringute koostamise ja elluviimise protsesside tõhustamine. Tõhustamise
eesmärk on parandada planeeringute kvaliteeti, sh digitaalsete vahendite rakendamise kaudu. Tagatakse
otsuste tegemine lähtudes kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja planeerimisseaduse 2. peatükis toodud
põhimõtetest. KOV-d tagavad asja- ja ajakohaste planeeringute olemasolu ning planeeringute sisulise
regulaarse ülevaatamise. Luuakse planeeringute üleriigiline andmekogu, mis sisaldab maksimaalses
võimalikus mahus kehtivaid planeeringuid koos planeeringutega määratud kitsendustega, andes selge
aluse ehitustegevuse läbiviimiseks. Luuakse üleriigiline planeeringute menetluskeskkond, mis ühildub
hästi ehitussektori ja muu ruumiloome valdkonna andmebaaside ja registritega.
- Väljund: Planeerimis-ja ehitusvaldkonnas vajalike juhendmaterjalide koostamine/uuendamine;
planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku järelhindamise tulemusel vajadusel planeerimisseaduse
ja ehitusseadustiku uuendamine; planeeringute üleriigilise andmekogu ja menetluskeskkonna
loomine.
- Vastutajad: RAM, MKM, KUM, KEM, KOV
EESMÄRK 5: LÄHTUTAKSE RINGMAJANDUSE PÕHIMÕTETEST
Iga ehitatava objekti planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel on arvestatud ehitise eluringi.
Ehitusprotsess ja ehitatud objekt on loodus- ja energiasäästlik ning jätkusuutlik. Ehitised on uuesti või
uuel otstarbel kasutatavad ja paindlikud, see tähendab, et neid saab nii demonteerida kui ümber ehitada
ning nende funktsionaalsus on muudetav. Ehitisi ja elukeskkondi planeeritakse selliselt, et need oleksid
hiljem vajadustele kohandatavad. Elamufondi haldamine on kulutõhus. Rõhku pannakse renoveerimisele.
Tegevus 5.1: Jätkusuutliku ehitamise põhimõtete juurutamine. Vastavate õppekavade
(arhitektuur, linnaplaneerimine, maastikuarhitektuur, inseneriõpe, kinnisvara arendus jms.) täiendamine
ning laiendamine; teavituskampaaniate, sh edulugude põhiste teavituskampaaniate läbiviimine jagatud
väärtuste ja parimate praktikate levikuks. Oluline on keskse teavituskanali ellukutsumine (sarnaselt nagu
eehitus.ee) ning ametkondade vahelise (ministeeriumid, ametid, ülikoolid, asutused) suhtluse
parendamine (ümarlaua, rakkerühma vms formaadis) poliitikakujundajate tasemel, eesmärgiga luua
poliitikate vahel paremat sünergiat, ühtlustada instrumente, meetmeid, jms. Olulist rolli mängib
jätkusuutliku ehituse visioonidokumendi loomine (eraldi dokumendina, nt. "kvaliteetse ruumi
aluspõhimõtete" näitel, või osana elukeskkonna ja ruumipoliitika strateegilisest arengudokumendist).
Ressursside väärindamise valdkonnas on kasvunišiks ressursitõhusus ehitusel ja ehitistes ning
keskkonnasäästlike materjalide väärindamine.
- Väljund: kommunikatsioonikava; jätkusuutliku ehitamise rakkerühma kokkukutsumine; jätkusuutliku
ehituse visioonidokument (sh kajastatakse nii ringmajanduse põhimõtete rakendamist, vee ja teiste
loodusressursside säästlikku kasutamist, kui ka uusi innovaatilisi lahendusi kliimamuutuste
leevendamiseks ning ühtlasi hoonete ehitamisel selliselt, et arvesse on võetud ka muutuvaid
kliimatingimusi ja vajadusi kliimamuutustega kohaneda), sektori ettepanekud õppekavade
38
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
täiendamiseks; kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamiseks vajalik taseme- ja täiendõppe
korraldus.
- Vastutajad: MKM, RAM, KUM, HTM, KEM, Era.
Tegevus 5.2: Ringmajanduse printsiipide juurutamine, st hoonete uuskasutuse ning tüüpiliste
ehitus- ja lammutusjäätmetes esinevate ehitusmaterjalide kaardistamine, jäätmete taaskasutatavuse
hindamine ja ühtlustamine läbi pilootprojektide; jäätmete taaskasutuse riikliku reeglistiku ja tavapärase
praktika loomine; väärtuslike hoonete uuskasutamise soodustamine, sh edulugude põhiste
teavituskampaaniate läbiviimine võimaluste ja parimate praktikate levikuks ning teadlikkuse tõstmiseks
kõigil tasanditel. Tuleks kaaluda ehitus- ja lammutusjäätmete ümbertöötlemise tehase piloteerimist.
Tuleks teha koostööd teiste sektoritega saamaks parimad tulemused ehitus- ja lammutusjäätmete
taaskasutamiseks, sh materjalina ringlussevõtuks. Lisaks tuleb üle vaadata hoonete eluringi pikkuse
regulatsioon ja vajadusel neid muuta (nõuded ehitusprojektile jms).
- Väljund: ehitusmaterjalide kaardistus ja nende taaskasutatavuse hinnang; pilootprojektid
(materjalide taaskasutus; ümbertöötlustehas); ehitus- ja lammutusjäätmete riiklik reeglistik ja
tavapärane praktika; väärtuslike hoonete uuskasutamise soodustamine, hoone eluringi pikkuse
hinnang ja regulatsioonide muutus.
- Vastutajad: MKM; KEM, KUM.
Tegevus 5.3: Ruumiliste digiteisikute arendamine selliselt, et nad aitaksid paremini mõista
ehitustegevuse ja kliimaeesmärkide täitmise omavahelisi seoseid. Hoonete kliimamõju seire
digitaliseerimine st digikaksikusse liidestamine, võimaldades hoonestatud keskkonna olukorra paremat
seiret ja paremaid poliitilisi otsuseid, sh tehnosüsteemide energiatõhususe hinnangute keskkonna
tekitamine EHR baasil; automaatselt genereeritud energiaauditid ja -märgised tarbitava energia alusel;
tühjade hoonete kaardistus; digitaalsed tööriistad hoonete omanikele, jms.
- Väljund: IT-lahendused ja erasektori rakendused e-ehituse platvormil.
- Vastutajad: MKM, KEM, Era.
Tegevus 5.4: Ehitise eluringi mõju hindamismetoodika välja töötamine ja juurutamine. Vajalik
on välja töötada ja rakendada kasvuhoonegaaside eelarve metoodika (sh materjalide andmebaas,
metoodika ja piloteerimine), hoonete eluringi "Kasvuhoonegaaside eelarve" riiklik regulatsioon (sarnaselt
energiatõhususe miinimumnõuetega), täiendada planeeringute ehitusdokumentatsiooni
loodussäästlikkuse, jätkusuutlikkuse ning ringmajanduse põhimõtetega, st juurutada hoonete kliimamõju
regulatsioonid (ehitiste rekonstrueerimisel, aga ka uute piirkondade ja hoonete kavandamisel tuleb
arvestada järgmise 50-100 aasta kliimaoludega). Välja töötada ja rakendada riigihangete seadusele
vastavaid boonussüsteeme jätkusuutliku ehitamise soodustamiseks (nt soodustused hästi tehtud töö
eest, lisa korrused vms väikese jalajälje eest). Välja töötada uute avalike ehitiste puhul kogumõju
arvutamise metoodika ja juurutamine otsustusprotsessides, mis lubaks arvutada välja, kui palju maksab
olemasoleva hoone säilitamine / lammutamine ja uue hoone ehitamine, kolimine, transport jne.
- Väljund: Kasvuhoonegaaside eelarve metoodika ja riiklikud hoonete kliimamõju regulatsioonid;
planeeringute juhendi täiendamine; kogumõju arvutamise metoodika.
- Vastutajad: MKM, KEM.
Tegevus 5.5: Uuenduslike finantsmehhanismide kaalumine ja rakendamine. Analüüsida ehituse
kui valdkonna kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi liitmise võimalusi, selle plusse ja miinuseid. Tuleb
välja töötada võimalused „Energy performance contract“ meetodi juurutamiseks. Lisaks tuleb välja
töötada CO2-heitel põhinevad rekonstrueerimise toetusmeetmed ärikinnisvarale.
- Väljund: uuring kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi osas; toetusmeetme ettepanek.
- Vastutajad: MKM, KEM.
39
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
EESMÄRK 6: EHITUSVALDKOND EDENDAB INNOVATIIVSEID LAHENDUSI TOOTLIKKUSE JA
KVALITEEDI TÕSTMISEKS
On kujunenud tugevad erasektori ettevõtted, toimivad koostöövõrgustikud ja ühendused.
Ehitusvaldkonna töö väljund on tunnustatud, kõrge kvaliteediga ning innovaatiline. Iga ehitatava objekti
planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel on arvestatud ehitise eluringi. Planeerimis- ja ehitustegevus
põhineb ehitusega seotud andmetel, mis on kõigile kättesaadavad. Ehitusprotsessides rakendatakse
automatiseeritud lahendusi, enamlevinud on tehaseline tootmine ja BIM mudelite kasutamine. Info
parem kättesaadavus muudab ehitusprotsessid ja kogu sektori läbipaistvamaks. Tänu andmepõhisele
otsustusprotsessile paraneb tehtavate otsuste kvaliteet. Riik soodustab innovaatilisi lahendusi (andmete
digitaliseerimine ja nende kättesaadavus, innovatsiooni toetavad hanked). Ehitiste tellimine ja ehitamine
on läbipaistev protsess. Halli majanduse osakaal on olematu. Innovatiivne arhitektuuripraktika soodustab
tehnoloogia uute võimaluste ehitatud keskkonda ja ehitusprotsessidesse rakendumist.
Olulisel kohal on kõrgema lisandväärtusega toodete/teenuste eksport (digi- ja automaatikalahendused,
andmevahetus). Eksporditakse Eesti mudelit - õpetatakse oma kogemusi ja teadmisi ehitusvaldkonna
korraldamisel (st strateegiline, pikaajaline, kontratsükliline planeerimine, tark tellimine, väärtuspõhine
hankimine, efektiivne ehitusprotsesside korraldamine, andmepõhisus ja digitaliseeritus otsustamisel ja
elluviimisel, nutikate kasutajasõbralike lahenduste kasutamine, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele
igakülgselt vastavad lahendused jms) ka teistele riikidele ja huvipooltele.
Tegevus 6.1: Tehaselise tootmise, modulaarsuse, robotiseerimise, automatiseerimise
võimaluste rakendamise edendamine kompetentsikeskuste eestvedamisel. Tegevuste
elluviimine panustab ühtlasi inimressursi vähendamisele ehitusvaldkonnas, mis arvestades
rahvastikutrende nii Eestis kui Euroopas tervikuna, võib osutuda vajalikuks.
- Väljund: pilootprojektide läbiviimine, rakenduse osakaalu tõstmine.
- Vastutajad: Era, MKM, RKAS.
Tegevus 6.2: E-ehituse arendamine, sh ehitusandmete digitaliseerimine, standardiseerimine ja
andmete kättesaadavaks tegemine (e-ehituse visiooni realiseerimine), digitaalsete liivakastide
võimaldamine; virtuaalsete prototüüpidega avatud e-andmebaasid; E-riigi protsesside toomine
sektorisse, et suurendada kasutajasõbralikkust, menetluste kiirust ja sektori efektiivset toimimist;
kaasamisplatvormi ja BIM mudelite platvormide loomine; teha BIM-i kasutamine uushoonete
projekteerimisel avalikus sektoris kohustuslikuks, sh tekitada EHR-s võimekus ehitus- ja kasutuslubade
menetlemiseks BIM mudeli põhjal.
- Väljund: IT-analüüside koostamine, IT lahenduste loomine, digitaalehituse keskkondade arendamine,
standardite koostamine, BIMi kasutuselevõtu kohustuslikuks muutmine avalikus sektoris ja
kasutuselevõtu soodustamine.
- Vastutajad: MKM, RAM, RKAS, Era.
Tegevus 6.3: TAI toetusmeetmete väljatöötamine, et soodustada eraettevõtteid ülikoolidega
koostööle; inkubaatorite ja testimislaborite loomine või juurdepääsu võimaldamine ettevõtjatele, kus
testida ja arendada uuenduslikke lahendusi. Erasektori rahastuse suurendamine väljaõppes, sh
täiendõppe eest tasumine ettevõtte poolt, stipendiumide maksmine kutse- ja kõrgkoolides,
õpilasvõistluste korraldamine ning õpilastööde tellimine erasektori poolt jne.
- Väljund: Struktuurifondide perioodi 2021-2027 rakenduskava ettepanekute koostamine;
rahastusmeetmete (sh SF) väljatöötamine ja elluviimine; erasektori rahastuse kaasamise mudelite
väljatöötamine; ettepanekud valdkondliku teadustegevuse rahastuse stabiliseerimiseks arvestades
projektipõhist praktikat.
- Vastutajad: MKM, RAM, HTM, KUM, Era.
Tegevus 6.4. Ehituse ja ruumi arengu komisjoni ellu kutsumine. Ehitussektori ülese (tellijad,
arendajad, planeeringute koostajad, arhitektid, insenerid, ehitajad, ehitusmaterjalide ja -elementide
40
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
tootjad, haldajad) pidevalt toimiva vabatahtliku arengugrupi moodustamine ehitussektori
arengukomisjoni näol (kaardistada erinevaid riigis toimivaid koostöövorme, nt transiidikomisjon, avatud
riigivalitsemise arengukomisjon, avaliku sektori tellijate BIM töörühm jt ning kujundada parimatest
praktikatest tulenevalt sobilik koostöövorm).
- Väljund: ehitusvaldkonna arengukomisjoni ellu kutsumine.
- Vastutajad: MKM, RAM, KUM, KEM, ELVL, RKAS, Era (sh EEEL, EKKL, EAL jt).
Tegevus 6.5: Toodete (sh korduskasutatud, jäätmetest teisene toore) sertifitseerituse
tagamine ehk tehnilise hindamise asutuse loomine või selle funktsiooni andmine
olemasolevale asutusele. Analüüsi läbiviimine, tuvastamaks täpsem vajadus ning alternatiivsed
toimemudelid (kes ja kuidas teenust osutab). Teenustele, mis ei ole analüüsi järgi tasuvad, tuleks kaaluda
toetusmeetme loomist mujal riigis sertifitseerimisteenuse kasutamiseks.
- Väljund: analüüs ja selle alusel otsuste tegemine (asutuse loomine või olemasoleva asutuse
funktsioonide laiendamine, tellimuste suurendamine, funktsiooni andmine, vahendite
võimaldamine, toetusmeetme loomine).
- Vastutajad: MKM, Era.
EESMÄRK 7: PARIMATE RAHVUSVAHELISTE PRAKTIKATEGA KOOLITATUD TÖÖTAJAD TOETAVAD
SEKTORI ARENGUT
Koosmõjus haridusvaldkonna arengukava eesmärkide täitmisega panustatakse valdkondliku
haridussüsteemi ja koolivõrgu arengusse ning haridustaseme tõusu. Eelkõige panustatakse tööturu
ootustele vastava erialase haridusega inimeste osakaalu kasvu ja optimaalsesse koolivõrku. Oluline on
pidevalt arenev täiendõppe süsteem. Ehitussektori kuvand on positiivne ning õppekavade täituvus kõrge,
see on üks eeltingimusi vajalike spetsialistide tagamiseks. Ehitusvaldkonnas töötab piisavalt
ruumiharidusega kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid järgivaid spetsialiste, ehitussektor on spetsialistidele
atraktiivne tööandja. Ehitussektor töötab koostöös Eesti ja rahvusvaheliste teadusasutustega välja uusi
funktsionaalseid lahendusi ning avalik sektor toetab nende rakendamist. Ehitusvaldkonna erinevate
erialade esindajad jagavad eesmärke ja väärtussüsteemi.
Tegevus 7.1: Ehitusvaldkonna õppimisvõimaluste analüüs ja analüüsi tulemuste elluviimine.
Ehitusvaldkonna haridust pakkuvate haridusasutuste analüüsiga tuleb hinnata koolivõrgu optimaalset
struktuuri ning võimalusi digi- ja rohepöördele vajalikuks spetsialiseerumiseks. Tuleb hinnata
ehitusvaldkonna kutse- ja kõrghariduse kujundamist nii tänase ehitusvaldkonna vajaduste katteks kui ka
arvestades tulevikutrende (näiteks kliimapoliitika, vananev elanikkond, tehnoloogia areng). Üle tuleb
vaadata õppekavad ja õpetamispõhimõtted, et tõsta õppekvaliteeti ning ettenähtud õpiväljundite
omandamist, mh et kindlustada asjatundlike planeerimisspetsialistide juurdekasv.
- Väljund: ehitusvaldkonna hariduse teemalise ümarlaua kokkukutsumine; analüüside läbiviimine ja
selle tulemusel muudatuste elluviimine; õppekvaliteedi tõstmine.
- Vastutajad: HTM, MKM, valdkondlikud haridusasutused, KUM, Era.
Tegevus 7.2. Juhtimis- ja koostööoskuste kaasajastamine. Nõudmispõhiste juhtimispraktikate
asendamine motivatsioonipõhistega, mis on eelduseks kvaliteedile, tõhususele ja innovatiivsusele
orienteeritud mõttelaadi levikule sektoris. Kutsestandardites ja õppekavades rõhutatakse juhtimis- ja
koostöökompetentse ning lähtutakse kaasaegsetest juhtimismetoodikatest ja -tööriistadest (sh
läbirääkimisoskused, virtuaalsete meeskondade juhtimine, värbamine, muudatuste juhtimine,
huvigruppide kaasamine, kommunikatsioon, coaching jpm).
- Väljund: juhtimis- ja koostöökompetentsidega täiendatud kutsestandardid ja õppekavad.
- Vastutajad: Era, HTM, valdkondlikud haridusasutused.
41
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Tegevus 7.3: Kutsetunnistuse (vm sarnase tunnistuse) nõude kehtestamine ehitusobjektidel
töötavatele ehitustöölistele. Analüüsida, millised mõjutegurid soosivad kvalifikatsiooni omandama ja
ettevõtteid oma töötajate väljaõppesse panustama.
- Väljund: analüüs; vastavalt analüüsi tulemustele edasiste sammude määratlemine ja elluviimine.
- Vastutajad: Era.
Tegevus 7.4: Täiendkoolituse programmide väljatöötamine ja pakkumine (nt projektijuhtimine,
planeerijaharidus). Analüüsi läbiviimine, millised on vajadused, mille osas turul täna pakkumist ei ole,
parimad praktikad ja Eesti vajadused täiendkoolituste korraldamiseks (täiendkoolituskeskuste tekkeks).
HTM pakub täna ehitussektoris täiendõpet vastavalt OSKA raporteis väljatoodule. Tuleb leida parim
lahendus kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete viimiseks erialasesse täiendkoolitustesse.
- Väljund: programmide väljatöötamine; programmide elluviimise rahastamine; analüüsi läbiviimine ja
selle tulemuste rakendamine.
- Vastutajad: Valdkondlikud haridusasutused, HTM, MKM, KUM, Era.
Tegevus 7.5: Riikliku tööjõupoliitika, sh võõrtööjõupoliitika analüüs, et see arvestaks tööturu
vajadusi ja arenguid. Analüüsida töötaja kaardi vajadust, eesmärki, rakendusviise, kontrollimehhanisme
jms. Kui analüüs toetab vajadust, siis töötaja kaardi nõude (õigusaktiga) kehtestamine ehitussektoris, mis
hõlmab ka lühiajaliste töötajate registreerimise kohustust Töötajate registris. Teiste riikide
kutsetunnistuste Eesti süsteemi ülekandmine.
- Väljund: analüüs; vastavalt analüüsi tulemustele edasiste sammude määratlemine ja elluviimine.
- Vastutajad: MKM, SIM, SOM, HTM.
Tegevus 7.6: Praktikavõimaluste pakkumise suurendamine, analüüs selle motiveerimise
võimalustest ning võimalike ettepanekute rakendamine näiteks praktikakeskustele
(maksutagastusena) sotsiaalmaksu vabastuse või olulise soodustuse kehtestamine praktikantidele
väljamakstavatelt töötasudelt.
- Väljund: praktikakohtade pakkumise tõus, analüüs (sh maksuanalüüs); vastavalt analüüsi
tulemustele edasiste sammude määratlemine ja elluviimine.
- Vastutajad: Era, HTM, valdkondlikud haridusasutused, RAM, SOM.
42
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
5. TEGEVUSTE MÕJU EELHINNANG
Dokumendis esitatud eesmärkide ja tegevuste olulisuse hindamiseks koostati indikatiivne mõjude
hinnang. Eeldatavad kulud või vajaminevad investeeringud on prognoositud parimatel teadmistel
koostöös Tellija ning juhtrühmaga. Järgnevalt esitatud kulud ei ole esitatud kohustusena vastavate
vahendite taotlemiseks riigieelarve koostamise või välisvahendite kavandamise protsessides. Ka „Ehituse
pikk vaade 2035“ kokkuleppega (lisa 1) ei võta osapooled vastavaid siduvaid kohustusi.
Eesti ehitussektori arendamiseks väljatoodud meetmed erinevad nii kulu, ajapikkuse, tulu kui ka nende
mõju poolest. Osad meetmed omavad mõju otseselt Eesti majanduskasvule, samas osad meetmed
panustavad Eesti inimeste heaolu kasvu, mida on keeruline kvantifitseerida. Kuid kombineerides
eesmärke, mis on omavahel tihedalt seotud mõju poolest ning seades hüpoteese, oleme hinnanud
meetmete mõju Eesti majandusele.
Mõjude hinnangud põhinevad sarnaste meetmete mõju uuringutel, teadustöödel ning parimatel
teadmistel, mille tulemid on kohandatud vastavalt Eesti ehitussektori suuruse või muude näitajate põhjal.
Näiteks, kui McKinsey ning Ellen MacArthuri hinnangutel on ringmajanduse mõju terve maailma
majandusele 1,5 triljonit eurot ning arvestades, et Eesti ehitussektoriga otseselt seonduvate tegevuste
osakaal on ligikaudu 10% Eesti majandusest (ehitussektor kitsas tähenduses 6%) ja Eesti SKP on maailma
SKP-st 0,04%, siis sellisel metoodikal oleme tuletanud eesmärgi saavutamisel tuleneva mõju. Seejärel on
tulenev mõju jagatud meetmete vahel, mille jaoks on eeldatud, et iga meetme tootlikkus on suhtarvuliselt
sama ning meetme tootlikkus oleneb investeeringutest (kuludest).
Meetmete mõju hindamisel kasutatud alusfailid:
- World Economic Forum. „Shaping the Future of Construction: A Breakthrough in Mindset and
Technology“ (2016)
- McKinsey. „The Circular Economy: Moving from theory to practice“ (2016)
- Ellen MacArthur Foundation. „Growth Within: A Circular Economy Vision for a Competitive Europe“
(2015)
- Wang, S., Ofori, G. „Total factor productivity growth accounting in the construction industry of
Singapore” (2003)
- WEF „Shaping the Future of Construction A Breakthrough in Mindset and Technology“ (2016)
- Auerbach, A., Gorodnichenko, Y. “Measuring the output responses to fiscal policy.” (2012)
- Statistikaamet (2020)
- Maailmapank (2020)
EESMÄRK 1: „KVALITEETSE ELUKESKKONNA KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ON KOKKU LEPITUD JA OSAPOOLED VIIVAD
SEDA ÜHESKOOS ELLU “
Euroopa Keskkonnaameti raporti kohaselt 65 on edukal linnaplaneerimisel ja elamumajandusel mõju
väljarände vähendamisele ehk teisisõnu tõmbefaktor. Sarnaselt on Massey (2005) 66 kaardistanud
kultuurisidemed linnade ja äärealade vahel üheks tõmbefaktoriks. München, kus kaasati sidusrühmad
linnaplaneerimisse, loodi arengukava ning tehti regionaaltasandil koostööd elukeskkonna kujundamisel
on populatsioon kasvanud vahemikus 1990-2016 keskmiselt 0,7%67 . Carlino et al. (2019)68 tuvastas seose
linna ilu ning elanikkonna kasvu vahel – „kaunite linnade“ elanikkonna kasv on keskmiselt 10% kõrgem
ning meelitavad kõrgelt haritud inimesi. Seetõttu on oluline panustada kvaliteetse elukeskkonna
kujundamisse, kuna elukeskkonnal on mõju väljarände vähendamisele. Eesti SKP inimese kohta on 2019.
a andmetel 21 219 eurot ning väljarändajate arv 12 801.69 Kuigi eestlaste väljarände põhjuseid on osaliselt
65
Urban sprawl in Europe - The ignored challenge (2006)
66 Worlds in Motion : Understanding International Migration at the End of the Millennium (2005)
67 Urban sprawl in Europe - The ignored challenge (2006) & Bavarian Regional Authority for Statistics and Data Handling
68 Beautiful city: Leisure amenities and urban growth (2019)
69 Statistikaamet (2020)
43
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
kaardistatud, ei ole hinnatud, milline on eduka linnaplaneerimise täpne mõju väljarändele. Seetõttu,
hinnangu andmiseks on eelduseks võetud Müncheni (2006) ning Carlino et al. (2019) uuringute keskmine
mõju ehk 5%. Seeläbi leiame, et kui eduka linnaplaneerimise ja elamumajanduse mõjul vähendatakse
väljarännet 5%, suureneks SKP kasv 0,05 protsendipunkti ehk ligikaudu 13 miljonit eurot70. Juhul, kui
väljaränne väheneks 1% oleks SKP mõju ligikaudu 3 miljonit eurot. Seejuures tuleks arvestada ka kaudsete
tuludega nagu näiteks parem pikaajaline planeerimine ning otsuste kvaliteet ja suurenenud turism.
EESMÄRK 2 „RIIGI EHITUSINVESTEERINGUD ON KONTRATSÜKLILISED JA KOOSKÕLAS RIIGI STRATEEGILISE PLAANIGA “
Kontratsüklilise plaani koostamine panustab ehitussektori stabiilsuse tagamisse. Kuna ehitussektor on
tugevalt mõjutatud majandustsüklilisusest ning protsüklilistel investeeringutel esineb oht võimendada
ülekuumenemist ning seetõttu ebastabiilsust, peaksid avaliku sektori investeeringud olema
tasakaalustavad ehk kontratsüklilised. See tagaks stabiilse tootlikkuse ning tööhõive. Kontratsükliliste
investeeringute mõju SKP-sse on tugevam kui protsüklilistel - Auerbach et al. (2012) tõestasid, et
majandustsükli madalseisus tehtud investeeringud on tugevama mõjuga SKP kasvule kui investeeringud
majandustsükli tõusufaasis. Suurendades Eesti avaliku sektori investeeringuid majandustsükli
langusfaasis 1% võrra, kasvab SKP 3,4%, võrdluseks 2,3% SKP kasvuga, kui investeering tehtaks
tõusufaasis ehk protsükliliselt. Kuna kontratsüklilised investeeringud toimuvad majanduslanguses ning
nende mõju suuresti oleneb ajastusest, langusfaasi pikkusest ja sügavusest, on kontratsükliliste
investeeringute täpset kulu keeruline hinnata, kuid hinnanguliselt jääb vahemikku 100 – 260 miljonit
eurot.
EESMÄRK 3 „AVALIK SEKTOR ON TARGA TELLIJANA EESTVEDAJAKS JA EESKUJUKS NING EESMÄRK 4 „KOHALIK
OMAVALITSUS ON RUUMILISE ARENGU KUJUNDAJA “
Maailma Majandusfoorumi (2016) uuringu kohaselt on ehitus- ning planeerimisprotsesse optimeerides
võimalik vähendada projekti valmiduse aega 20% ning seetõttu vähendada ettevõtte tegevuskulusid kuni
16%.71 See aga nõuab uudsete ja optimeeritud lahenduste rakendamist, kus avalik sektor saab olla targa
tellijana eeskujuks - näiteks BIM põhimõtete rakendamist ning parimate praktikate tutvustamine:
näidisprojektid, pilootprojektid, väärtus- ja koostööpõhiste hangete rakendamine, Allianss hanked,
tehaseliselt toodetud komponentide eelistamine hangetel ja masinõppe lahenduste kasutuselevõtt.
Maailma Majandusfoorumi (2016) hinnangul on planeerimisprotsesside optimeerimise mõju maailma
ehitussektorile ligikaudu 0,4 triljonit eurot tegevuskulude säästu üle 10 aasta, mis Eesti konteksti kandes
tähendaks ligikaudu 15 miljonit eurot säästu aastas72.
Samas peab ka avalik sektor olema eeskujuks hankeprotsesside parendamisele tagades läbipaistvust ning
korruptsioonivastaseid meetmeid. Maailma Majandusfoorumi (2016) hinnangul on korruptsiooni mõju
ehitussektori riigihangetel 0,2% ehitussektori tootlikkusest ehk Eesti kontekstis hinnanguliselt 5 miljonit
eurot.7374 Seetõttu rakendades uuringutes esitatud hinnanguid Eesti kontekstis - optimeerides ehitus-,
planeerimis- ning hankeprotsesse ning muutes läbipaistvamaks, vähendades bürokraatiat ja
halduskoormust on meetmete mõju hinnanguliselt 20,76 miljonit eurot, mis panustaks Eesti SKP kasvu
0,08%.
70
Arvutuskäik: SKP inimese kohta 21 219 * väljarändajate arv 12 801 * väljarände vähendamine 5%
71 Shaping the Future of Construction (2016)
72 Arvutuskäik: 0,4 triljonit (tegevuskulude sääst) / Maailma SKP (68 triljonit) * Eesti SKP (26 miljardit) / 10 (aastat)
73 Identifying and Reducing Corruption in Public Procurement in the EU (2013)
74 Arvutuskäik: Eesti ehitussektori suurus (2,6 miljardit) * 0,2%
44
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
EESMÄRK 5 „LÄHTUTAKSE RINGMAJANDUSE PÕHIMÕTETEST NING EESMÄRK 6 „EHITUSVALDKOND EDENDAB
INNOVATIIVSEID LAHENDUSI TOOTLIKKUSE JA KVALITEEDI TÕSTMISEKS “
Maailma Majandusfoorumi (2016) raportis, McKinsey uuringus 75 ning Ellen MacArthur Foundationi
uuringus on läbivalt esinenud kaks tuleviku suunda, kuhu poole ehitussektor on liikumas:
• ringmajanduse põhimõtete rakendamine ning seeläbi säästlikum ja efektiivsem ehitussektor;
• tuleviku tehnoloogia kasutuselevõtt – digitaliseerimine, modulaarsus, 3D printimine ning
robotiseerimine.
Seetõttu on mõistlik eesmärgid 5 ja 6 komplekteerida, kuna uuringutes vaadeldakse nii ringmajanduse
kontseptsiooni kui ka tuleviku tehnoloogiaid koos ühe arengusuunana. McKinsey, ARUP76 kui ka Ellen
Macarthur Foundationi uuringu kohaselt 77 on ringmajanduse printsiipide rakendamisega võimalik
maailma majanduse tootlikkust suurendada ligikaudu 1,5 triljoni euro võrra, sealjuures ehitussektori
mõju oleks ligikaudu 150 miljardit eurot. Seejuures leiavad uuringud, et ringmajanduse printsiipide
põhimõtete rakendamine nõuab digitaalsete lahenduste, modulaarsuse, robotiseerimise ja tehaselise
tootmise kasutuselevõttu. Eesti konteksti kandes tähendaks see 57 miljoni eurost SKP kasvu ehk 0,22%
SKP lisa78.
EESMÄRK 7 „PARIMATE RAHVUSVAHELISTE PRAKTIKATEGA KOOLITATUD TÖÖTAJAD TOETAVAD SEKTORI ARENGUT“
Zhi et al. (2003) 79 tehtud uuringu kohaselt on kvalifitseeritud töötajatel tugev mõju ehitussektori
tootlikkusele. Autorid leidsid, et suurendades kvalifitseeritud töötajate hulka 1% võrra tõuseb
ehitussektori tootlikkus 0,111%, mistõttu on haridusel selge mõju ehitussektori tootlikkuse tõstmisel.
Eeldusel, et eesmärk on 10% olemasolevate töötajate kvalifitseeritust tõsta läbi täiendkoolituse
programmide ja kutsetunnistuse nõuete kehtestamisele, tõuseks Eesti ehitussektori tootlikkus 26
miljonit eurot, mis panustaks SKP kasvu 0,1%80.
Kombineerides kõikide eesmärkide tegevused on võimalik ehitussektori panust Eesti majanduse SKP-
sse kasvatada 1,55 protsendipunkti ehk lisaväärtusena ligikaudu 405 miljonit eurot. Seejuures on
kõikide tegevuste rakendamise kulu hinnanguliselt 60 miljonit eurot. Lisaks tuleks ka arvestada
varjatud sünergiatega, kuna ehitussektori areng hariduse, teaduse- ja arendustegevuse, tootlikkuse,
parema elukeskkonna loomisel võib panustada ka teiste tööstuste arengusse, mille mõju siinkohal ei
ole hinnatud.
Tegevuste kulude ja tulude ülevaade asub lisas 4.
75 The Circular Economy: Moving from theory to practice (2016)
76
The Circular Economy in the Built Environment (2016)
77 Achieving ‘growth within’ (2017)
78 Arvutuskäik: 150 miljardit (ringmajanduse mõju) * 0,04% (Eesti osakaal maailma SKP-st)
79 Total factor productivity growth accounting in the construction industry of Singapore (2003)
80 Arvutuskäik: 0,111% (tootlikkuse kasv) * 2,6 miljardit (Eesti ehitussektori osakaal SKP-st) * 10
45
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
6. INDIKAATORITE ETTEPANEK
Mõju- ja tulemusindikaatoreid on vajalik seada eelkõige strateegilise arengudokumendi tasandil, kus
sõnastatakse üldeesmärk, alaeesmärgid ning nende saavutustaset kirjeldavad mõõdikud. Samuti lisatakse
mõõdikud arengudokumendi eesmärkide saavutamiseks kavandatud programmi tegevustele.
Tabelis 2 on antud ülevaade ja esmased soovitused potentsiaalsetest mõõdikutest, mida rakendada
valdkonna arengueesmärkide saavutamise mõõtmiseks. Täpne mõõdikute loetelu ja tasemed
määratletakse valdkonna strateegilises arengudokumendis või üleriigilises planeeringus.
Tabel 2. Mõõdikud
MÕÕDIK SEOTUS TASEMED (algtase, 2030, 2040,
EESMÄGIGA 2050)
Elukeskkonnaga rahulolu (rahul või pigem rahul) E1, E2, E4 Algtase: 84,54% (2020); piirkondlikud
erinevused (kõrgeima ja madalaima
detsiili KOVide vahe) – 29
protsendipunkti. Siht: > 85%;
piirkondlikud erinevused (kõrgeima ja
madalaima detsiili KOVide vahe) – ≤29
protsendipunkti.
Planeeringute menetlemise protsessi pikkus E2, E4 NA
Ehituslubade menetlemise kiirus, keskmine E2, E4 30
menetlemiseks kuluv päevade arv
Kasutuslubade menetlemise kiirus, keskmine E2, E4 10+
menetlemiseks kuluv päevade arv
Ehitustegevusest süsinikdioksiidi õhuheitmete hulk, E1, E3 155,281
tuhat tonni aastas
Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide E3, E5 12 (2019)
indeksis (EE2035 mõõdik)
Paranenud keskkonnanäitajate osakaal säästva E3, E5 Baasiks on 2020. a seis
arengu näitajate hulgas (EE2035)
Ringlusse võetava materjali määr (circular material E3, E5, E6 8,7% (2018)
use rate) (EE2035)
Rekonstrueeritud hoonete osakaal renoveerimist E3 Üleriigiliselt 25% (2030), 60% (2040),
vajavatest hoonetest (energiatõhususe klassile C) 100% (2050)
maakonna täpsusega
Liginullenergiaga uute hoonete osatähtsus, % uute E3 -
hoonete mahust
Taastuvenergia osakaal energia summaarses E3 >30% (2018); >42% (2035)
lõpptarbimises (EE2035)
Elamute ja mitteelamute energiatarve (EE2035) E3 16,1 TWh; 14 TWh (2035)
Madalaima hinna kriteeriumit eelistavate hangete E4 Riigihangetes üldiselt Eestis 84%,
osakaal Soomes 54%; Eesmärk: ehitushangetes
50% (2030)
Alliansshangete osakaal E4 -
Üürieluruumide osakaal kogu elamufondist (va E1 NA
majutusteenus, airbnb jne)
81http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KK31&ti=%D5HUHEITMETE+ARVEPIDAMINE&path=../Database/Keskkond/01Keskonna_arvepidamine/08Ehu
emissioonide_arvepidamine/&lang=2 (RAKE tootlikkuse uuring)
46
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Avaliku ning erasektori investeeringute maht E5 -
Kinnisvarainvesteeringute mahtu muutus võrreldes E7
majanduskonjunktuuriga
Töötuse määr ehitussektoris E6
Oskustööliste hulk E7
BIM-i põhjal taotletud ehituslubade osakaal E6 NA
Ehitussektori ettevõtete TAI kulutused müügitulu E6 0,016%82
kohta, %
TA kulud erasektoris (EE2035) E6 0,61% SKPst
Eesti ehitusvaldkonna ettevõtete loodud patentide E6 NA
arv, tk keskmiselt aastas
Tehaselise tootmise osakaal E6 NA
Ehitatud eluruumide ruutmeetrid/tööjõu kohta E6
Tootlikkus/tööviljakus E6 1. 25 219 (2018. a)
1. arhitektuur ja projekteerimine
2. 27 157 (2018. a)
2. ehitustootmine
3. ehitus 3. 29 500 (2017.a)
Ehitussektori tööjõukulude osakaal lisandväärtuses E6
Ehitusvaldkonna ettevõtete hinnang tööjõu E6 6983%
puudusele (indikaator: KI ehitusbaromeetri
andmed)
Kutsetunnistustega töötajate osakaal E7
Ehitusvaldkonnas kõrghariduse lõpetanud E7
tööturule siirdunute arv
Ehitusvaldkonnas kutsehariduse lõpetanud E7
tööturule siirdunute arv
Kutseõppe erialade õppijate arv ja väljalangevus E7
ehitusvaldkonnas
Teadlaste ja inseneride arv erasektoris 1000 elaniku E6, E7 1,33 (2018); 4,53 (2035)
kohta (EE2035)
Immateriaalsete investeeringute osakaal, % E6 22,9%84
Halli majanduse osakaal E6 25%
Ettevõtete kindlustunde indikaator? E6
Ekspordi kogumaht, mln eurot aastas E6
1. arhitektuur ja projekteerimine NA
2. ehitustootmine
3. ehitus
Ekspordi osakaal, % müügitulust E6 NA85
Kasutuseta hoonete osakaal
Ligipääsetavuse indeks
Heas ja rahuldavas seisukorras olevate E1, E4, E5
63,9% (2019)
ehitismälestiste osakaal
Kasutuses olevate ehitusmälestiste osakaal E1, E4, E5 74,7% (2019)
82 Statistikaamet, 2016. aasta andmed
83 Statistikaamet, 2016. aasta andmed; RAKE tootlikkuse uuring
84 EIB Investment Survey, 2017 ; RAKE tootlikkuse uuring
85 Võimalik edaspidi arvutada EMTA KMD andmetelt (RAKE tootlikkuse uuring)
47
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
7. KOKKUVÕTE
Ehitussektoril on võtmeroll ühiskonna sotsiaalmajanduslikus arengus: ehitusalaste tegevustega loovad
ettevõtted rikkust, mis moodustab koos kinnisvarasektoriga ligikaudu 16% SKPst. Ehitussektor kujundab
meie elukeskkonda, loob uusi töökohti, toetab majanduse jätkusuutlikku arengut ning selle kaudu on
võimalik adresseerida regionaalseid, sotsiaalseid, kliima, kultuuripärandi ning energeetikaga
seonduvaid väljakutseid, mistõttu omab sektor riigi poliitikaloomes olulist rolli. 2019. aastal välja
töötatud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted86 ei ole praktikas juurdunud, mis tähendab, et tuleb astuda
konkreetseid samme, et mõistaksime, hindaksime ja teeksime otsuseid samadele väärtustele ja
põhimõtetele tuginedes. Ka ruumiloome ekspertrühma tehtud analüüsi ja ettepanekuid ei ole täies
ulatuses rakendama hakatud 87 . Selleks, et ehitussektori edasine areng Eestis oleks pidev ning
konkurentsivõimeline ning ehitatud keskkond toetaks elanikkonna tervist, vajadusi ja huve, on oluline
luua erinevate osapoolte vahel ühtne arusaam visioonist, mis oleks suunatud valdkonnaülesele
eesmärkide saavutamisele.
„Ehituse pikk vaade 2035“ on dokument, milles keskendutakse ehitusvaldkonna parima arengu ja
kvaliteetse ehitatud elukeskkonna kujundamiseks põhiprobleemide tuvastamisele ning valdkonna
arenguks vajalike eesmärkide sõnastamisele. See on alus riigi, kohalike omavalitsuse ja erasektori
kokkuleppeks, koostööks ja toimemudeli muutmiseks ning saab olla üks sisend vastava strateegilise
arengudokumendi koostamiseks.
Eesti ehitussektor on viimaste aastate üldisesse majanduskasvu ka ise hoogsalt panustanud. Samas
esinevad mitmed probleemid ja väljakutsed, mis kokkuvõttes langetavad ehitussektori rahvusvahelist
konkurentsivõimet: elukeskkonna pika vaate puudumine, pikaajalise ja kontratsüklilise
ehitusinvesteeringute plaani puudumine, targa tellija põhimõtete ja selle rakendamise puudumine,
keskkonnasäästlikkuse ja tõhususe probleemid, ekspordi kasvu aeglustumine, vähene avatus
innovatsioonile, madal tööviljakus (tootlikkus) ja ehitussektori halb maine. Kõik nimetatud probleemid on
taandatavad kahele põhiprobleemile:
1) Kvaliteetse elukeskkonna loomise alustalad on puudulikud;
2) Ehitussektori tootlikkus on madal.
Lisaks tuleb arvestada ehitusvaldkonna väliste mõjuritega. Elukeskkonna olulisteks osadeks olevad
teemad ei ole arengukavadega hetkel kaetud ja nad paiknevad erinevates tulemusvaldkondades.
Elukeskkonna arengu tervikliku käsitluse huvides tuleks kaaluda tulemusvaldkondade korrastamist ja
elukeskkonna tulemusvaldkonna loomist. Sellele annavad täiendavat kaalu Eesti 2035 strateegias seatud
sihid ning Eesti inimarengu aruandest 2019/2020 tulenevad järeldused. Olulise ehitusinvesteeringute
stabiilsuse puudumise väljakutse lahendamiseks tuleks luua pikaajaline investeerimisplaan ning teha
kontratsüklilisi investeeringuid, mis leevendavad kõikumisi lisandväärtuses ning loovad laiema
majandusliku stabiilsuse. Sellistel investeeringutel on õiglase jagunemise korral võimalik leevendada
regionaalse tasakaalu probleeme. Ehitussektori konkurentsivõime ja majanduse jätkusuutlikkuse huvides
peab avalik sektor näitama uuenduslikku initsiatiivi läbi oma erinevate rollide (planeerija, tellija, rahastaja
jne). See võimaldab ehitussektoril teistele sektoritele (näiteks tööstus) järele jõuda, ehitus 4.0 või isegi
5.0 tasemele. Uuendusi ja arendusi mõtlevad välja ja viivad ellu valdavalt inimesed ning nende
kompetents on siinkohal ülioluline. Pädevate ja teotahteliste inimeste sektorisse sisenemine tagab
pikaajalise arenguefekti kogu Eesti ehituse väärtusahela ulatuses.
Tulenevalt analüüsitud hetkeolukorrast, meie tänastest tugevustest ja (põhi)probleemidest, seostest
strateegilise planeerimise, nõudluse ja majanduse tsüklilisuse ning tehnoloogiliste murrangute vahel,
oleme sõnastanud visiooni aastaks 2035, mis kirjeldab ehitussektorit 15 aasta pärast:
86 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf
87 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/ruumiloome_lopparuanne_.pdf
48
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Eesti ehitatud keskkond on kasutajakeskne ja teenib kvaliteetse elukeskkonna loomise üldeesmärki.
Meie arendused on kõikide kasutajate vaatest läbimõeldud, funktsionaalsed ja järgivad kvaliteetse
ruumi aluspõhimõtteid.
Ehitusotsused tehakse pikaajaliselt ette mõeldes, andmetele tuginedes ja säästlikult, luues kogu
ehitise eluringi jooksul tasakaalu ökoloogiliste ja majanduslike aspektide vahel. Ruumi loomisel
peetakse kohaliku kogukonna ja huvitatud osapooltega dialoogi ning arvestatakse nende huve ja
vajadusi.
Avalik sektor on eestvedajaks ja eeskujuks nii targa tellimise kui ka innovatsiooni soodustamise osas.
Me aitame kaasa kõige uuemate tehnoloogiate ja materjalide väljatöötamisele ja kasutuselevõtule
ning digitaalsed lahendused ning standardid tagavad, et ehitus toimub koostööna tellija ja teostaja
vahel võrdselt kvaliteetse tulemuse eest vastutades. Ehituse pikaajaline riiklik planeerimine tagab
kontratsüklilise majandamise.
Ehitustegevus on kiire ja kvaliteetne ning korraldatud läbipaistva protsessina. Ehitusvaldkonnas
kasutatakse nutikaid ja teedrajavaid lahendusi ning nende leidmiseks tehakse koostööd nii omavahel
kui ka teadusasutustega. Samaaegselt arvestab ehitussektor ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga ning
kasutab seda olulise ressursi ja tööriistana. Ehitussektor on ühiskonnas väärtustatud tegevusala, meil
töötavad oma ala spetsialistid ning ehitusvaldkond on atraktiivne eriala õppimiseks.
Eesti ehitussektori tootlikkus on selle kõige tulemusel Euroopa parim tase, meie ehitustooted ja -
teenused on rahvusvaheliselt kõrge konkurentsivõimega ning soodustavad Eesti majandusarengut
parimal võimalikul moel.
Visiooni kirjeldus on teisisõnu Eesti ehitussektori mudel - viis ja kultuur, kuidas kvaliteetset elukeskkonda
luuakse, ehitust planeeritakse ja korraldatakse, valdkonna jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet
tagatakse ning rahvusvahelist koostööd edendatakse. Olulist rolli täidab kogu e-riigi areng ning paljude
täiendavate protsesside digitaliseerimise potentsiaal. Eesti ehitussektori mudel on arengukokkulepe, mis
on tehtud koostöös erasektori, kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja teiste huvigruppidega ning mille
saavutamine ja edendamine on võrdselt kõigi osapoolte ülesanne ja vastutus.
Visiooni saavutamiseks ja eelnevalt kirjeldatud põhiprobleemide lahendamiseks on kavandatud seitse
suurt sammu ja 38 tegevust. Kombineerides kõigi eesmärkide tegevused, on võimalik ehitussektori
panust Eesti majanduse SKP-sse kasvatada 1,55 protsendipunkti ehk lisaväärtusena ligikaudu 405
miljonit eurot aastas. Seejuures on kõigi tegevuste rakendamise kulu kokku hinnanguliselt 59,8 miljonit
eurot. Lisaks tuleks arvestada varjatud sünergiatega, kuna ehitussektori areng hariduse, teaduse- ja
arendustegevuse, tootlikkuse ja parema elukeskkonna loomisel panustab kindlasti teiste valdkondade
arengusse, mille mõju siinkohal ei ole hinnatud.
Ehituse pika vaate analüüsidokumendis eesmärgiks seatud seitse suurt sammu aitavad meil liikuda
kvaliteetse elukeskkonna kujundamise suunas. Laiema mõju saavutamiseks ühiskonnale on vajalik esmalt
määratleda avaliku sektori kui teenäitaja roll, mis ühelt poolt loob aluse struktuurseteks muutusteks,
teisalt tagab erinevate osapoolte koostöö. Riigi kui poliitikakujundaja ning ühtlasi ka suurtellija
ülesandeks on luua sektori muutusteks vajalik keskkond, mis on võimalik ainult läbi pikaajalise ja
eesmärgistatud tegevuse. Seejuures toob strateegiline ehitussektori arendamine kaasa ka olulise mõju
ühiskonnale laiemalt – ehitus kui horisontaalne majandusharu on aluseks kõigi teiste sektorite arengule.
49
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Joonis 18: Ehitusvaldkonna seitse suurt sammu
50
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
8. ABSTRACT
The construction sector plays a key role in the socio-economic development of society: companies
generate wealth with construction activities that, combined with the real estate sector, account for
approximately 16% of GDP. The construction sector shapes the environment we live in, creates new
jobs and supports the sustainable development of the economy. Regional, social, climate, cultural
heritage and energy-related challenges could be addressed through this sector, giving it an important
place in the state’s policy-making. The principles of high-quality spatial development 88 that were
developed in 2019 have not taken root in practice, which means that specific steps must be taken for us
to understand, appreciate and adopt decisions based on these values and principles. The analysis and
suggestions made by the expert group on spatial development have not yet been implemented in full89.
In order for the further development of the construction sector to be consistent and competitive in
Estonia and the built environment to support the health, needs and interests of the population, it is
important to build a common understanding between the different parties of the vision that aims
towards the achievement of cross-sectorial objectives.
A long-term view on construction is an analysis document focusing on the identification of main causes
to ensure the best development of the construction sector, shaping a high-quality built environment and
wording the objectives for the development of this field of activity. This serves as a basis for the
agreements and cooperation between the state, local authorities and private sector, changing the model
of action, and it could be one of the inputs into the preparation of a strategic development document
(e.g. sectorial development plan).
In recent years, the Estonian construction sector has contributed significantly to general economic
growth. However, there exist several problems and challenges that in interaction reduce the
international competitiveness of the construction sector, such as lack of a long-term view on the living
environment, a non-existent long-term and counter-cyclical construction investment plan, smart
commissioning principles and implementation thereof, as well as environmental sustainability and
efficiency problems, a slowdown of export growth, a lack of openness to innovation, a low level of labour
productivity and the bad reputation of the construction sector. All the listed problems stem from two
main problems:
1) Insufficient basis for the creation of high-quality living environment;
2) Low productivity in the construction sector.
In addition, external factors influencing the construction sector must be taken into account. Subjects that
are important for the creation of the living environment are not currently covered by development plans
and they belong to different results areas. In the interests of having a holistic approach to the
development of the living environment, a reorganisation of the results areas and creation of the living
environment results area should be considered. This approach is further supported by the targets set by
the ‘Estonia 2035’ strategy and conclusions made in the Estonian 2019/2020 Human Development
Report. In order to resolve the challenge of the instability of construction investments, a long-term
investments plan should be developed and counter-cyclical investments should be made with the aim of
alleviating fluctuations in added value and ensuring more broad-based economic stability. In the interests
of the competitiveness of the construction sector and sustainability of the economy, the public sector
should show its innovative initiative through its different roles (planner, client, financer, etc.). This would
enable the construction sector to catch up with other sectors (for example, industry) by bringing the
sphere of construction to the level of 4.0 or even 5.0. As a rule, people come up with innovations and
developments and proceed to implement them, and their competence in this area is extremely
88 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/lisa_3_-_kvaliteetne_ruum_aluspohimotted.pdf
89 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/ruumiloome_lopparuanne_.pdf
51
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
important. The entry of competent and vigorous people into the sector ensures a long-term development
effect across the entire value chain of the construction sector in Estonia.
Based on the analysed present situation, our current strengths and (main) problems, links between
strategic planning, the cyclical nature of demand and the economy, and technological breakthroughs, we
have worded the vision for 2035 to describe the construction sector in 15 years:
The built environment in Estonia is user-centred and serves the general purpose of creating a high-
quality living environment. From the user perspective, our developments are well thought-out,
functional for all and in compliance with the principles of high-quality spatial creation.
Construction decisions are made with a long perspective in mind and are based on data and
sustainability principles, thereby creating a balance between ecological and economic aspects
throughout the full life cycle of a building. When shaping spatial use, discussions are held with the
relevant local community and stakeholders, and their interests and needs are taken into account.
The public sector is the leader and a role model in facilitating smart commissioning and innovation.
We assist in the development and introduction of the newest technologies, materials and digital
solutions, and standards ensure that the construction process is completed in cooperation with the
client and the contractor where both parties are equally responsible for the high-quality result. The
long-term planning of construction by the state ensures counter-cyclical management.
Construction activity is quick and of high quality, and it is organised as a transparent process. In the
sphere of construction, smart and pioneering solutions are implemented, and to find such solutions,
the parties cooperate with each other and research institutions. At the same time, the construction
sector respects the historical and cultural context and uses it as an important resource and tool. The
construction sector is a valued field of activity in society, we employ professionals and the field of
construction is an attractive speciality to study.
All of the above contribute to bringing the Estonian construction sector productivity to the best level
in Europe. Our construction products and services are internationally highly competitive and support
economic growth in Estonia in the best possible way.
In other words, the vision description is a model of the Estonian construction sector, i.e. the method and
culture describing how a high-quality living environment is created, the construction process is planned
and organised, the sustainability and competitiveness of the sector is ensured and international
cooperation is promoted. The entire e-governance development and the potential of digitalisation of
many other supplementary processes play an important role here. The model of the Estonian
construction sector is a development agreement made in cooperation with the private sector, local
authorities, public authorities and other stakeholders, the achievement and promotion of which are
equally the duty and responsibility of all the parties involved.
In order to achieve the vision and resolve the root problems described above, seven large steps and 38
activities have been planned. By combining the activities of all objectives, it is possible to increase the
contribution of the construction sector to Estonian GDP by 1.55 percentage points or approximately 405
million euros in a year as added value. At the same time, the estimated total costs of the implementation
of all these activities is 59.8 million euros. In addition, indiscernible synergies must be taken into account,
as the development of the construction sector contributes to better education, research and
development, the improvement of profitability and the shaping of a better living environment. These
impact on the development of other sectors, the effect of which has not been estimated here.
As an objective, the analysis document of the long-term view of the construction sector sets seven large
steps that help us to move forward towards shaping a high-quality living environment. In order to achieve
a more extensive effect on society, the first step is to determine the role of the public sector as the
pioneer, which, on the one hand, provides a basis for structural changes, while on the other hand ensures
52
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
the cooperation of different parties. The task of the state as the policy-maker and a major construction
client is to create a suitable environment for the implementation of changes in the sector, which can be
achieved only through long-term and purposeful action. In fact, the strategic development of the
construction sector causes a significant effect on the whole of society, as construction, which is a
horizontal economic sector, serves as a basis for the development of all other sectors.
Figure: Seven large steps of the construction sector
53
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
LISA 1. KOKKULEPE
Kokkulepe ehituse visiooni saavutamiseks ja seitsme suure sammu astumiseks.
Käesolevaga meie, allakirjutanud – ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, ehitusvaldkonna ettevõtjad
ja erialaliidud ning kõrgkoolid-teadusasutused lepime kvaliteetse elukeskkonna loomise eesmärgil kokku
„Ehituse pikk vaade 2035“ saavutamiseks vajalikus seitsmes suures sammus. Käesoleva kavatsusega ei
teki uusi juriidilisi või rahalisi kohustusi, kuid me võtame ühise moraalse vastutuse tegevuste elluviimises.
Meie visioon 2035 on:
Eesti ehitatud keskkond on kasutajakeskne ja teenib kvaliteetse elukeskkonna loomise üldeesmärki.
Meie arendused on kõikide kasutajate vaatest läbimõeldud, funktsionaalsed ja järgivad kvaliteetse
ruumi aluspõhimõtteid.
Ehitusotsused tehakse pikaajaliselt ette mõeldes, andmetele tuginedes ja säästlikult, luues kogu ehitise
eluringi jooksul tasakaalu ökoloogiliste ja majanduslike aspektide vahel. Ruumi loomisel peetakse
kohaliku kogukonna ja huvitatud osapooltega dialoogi ning arvestatakse nende huve ja vajadusi.
Avalik sektor on eestvedajaks ja eeskujuks nii targa tellimise kui ka innovatsiooni soodustamise osas.
Me aitame kaasa kõige uuemate tehnoloogiate ja materjalide väljatöötamisele ja kasutuselevõtule ning
digitaalsed lahendused ning standardid tagavad, et ehitus toimub koostööna tellija ja teostaja vahel
võrdselt kvaliteetse tulemuse eest vastutades. Ehituse pikaajaline riiklik planeerimine tagab
kontratsüklilise majandamise.
Ehitustegevus on kiire ja kvaliteetne ning korraldatud läbipaistva protsessina. Ehitusvaldkonnas
kasutatakse nutikaid ja teedrajavaid lahendusi ning nende leidmiseks tehakse koostööd nii omavahel
kui ka teadusasutustega. Samaaegselt arvestab ehitussektor ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga ning
kasutab seda olulise ressursi ja tööriistana. Ehitussektor on ühiskonnas väärtustatud tegevusala, meil
töötavad oma ala spetsialistid ning ehitusvaldkond on atraktiivne eriala õppimiseks.
Eesti ehitussektori tootlikkus on selle kõige tulemusel Euroopa parim tase, meie ehitustooted ja -
teenused on rahvusvaheliselt kõrge konkurentsivõimega ning soodustavad Eesti majandusarengut
parimal võimalikul moel.
Visiooni teostamiseks oleme seadnud 7 suurt sammu, mida viime ellu järgmiste tegevustega:
EESMÄRK 1: KVALITEETSE ELUKESKKONNA KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ON KOKKU LEPITUD JA
OSAPOOLED VIIVAD SEDA ÜHESKOOS ELLU
Tegevus 1.1: Elukeskkonna ja ruumipoliitika strateegilise arengudokumendi ning uue
üleriigilise planeeringu koostamine, lähtudes kvaliteetse elukeskkonna eesmärkidest.
Vastutajad: Ühisvastutus (MKM, RK, RAM, KUM, KEM).
Tegevus 1.2: Kvaliteetse ruumi põhimõtete detailsem kirjeldamine ja rakendamine.
Vastutajad: RAM90, MKM, KUM, RKAS, KOVid.
90 Esimesena nimetatud rasvases trükis asutus on siin ja edaspidi peavastutaja ja teised kaasvastutajad.
54
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Tegevus 1.3: Elamumajanduspoliitika väljatöötamine ning rakendamine elukeskkonna ja
ruumipoliitika strateegilise arengudokumendi (tegevus 1.1) ühe tegevusena.
Elamuinvesteeringute fondi teenuste loomine KredExi juurde.
Vastutajad: MKM, RK, RAM, KOV.
Tegevus 1.4: Pikaajaliste mõjude hindamise sisseviimine ruumiotsustesse.
Vastutajad: MKM, RAM, KUM, RKAS.
Tegevus 1.5: Kvaliteetse elukeskkonna edendamise koostöö- ja toimemudeli väljatöötamine.
Vastutajad: MKM, RK, RAM, KEM, KUM.
Tegevus 1.6: Kaasamismudelite loomine.
Vastutajad: MKM, RAM, KOV, Era91.
Tegevus 1.7: Ehitiste ja ehitamise ohutuse suurendamine.
Vastutajad: Era, MKM, KEM.
Tegevus 1.8: „Eesti ehitussektori mudeli“ kirjeldamine ja tutvustamine.
Vastutajad: MKM, Era.
EESMÄRK 2: RIIGI EHITUSINVESTEERINGUD ON KONTRATSÜKLILISED JA KOOSKÕLAS RIIGI
STRATEEGILISE PLAANIGA
Tegevus 2.1: Kontratsüklilise plaani koostamine.
Vastutajad: MKM, RAM, KOV.
EESMÄRK 3: AVALIK SEKTOR ON TARGA TELLIJANA EESTVEDAJAKS JA EESKUJUKS
Tegevus 3.1: Targa Tellija kontseptsiooni koostamine.
Vastutajad: Era, MKM, RAM, KUM, RKAS, KEM.
Tegevus 3.2: Avaliku sektori eeskuju seadmine, sh näidis- ja pilootprojektide elluviimine.
Vastutajad: MKM, RAM, KOV, KUM, RKAS.
Tegevus 3.3: Solidaarvastutuse kehtestamine tehingupartneri valikul ja tehingupartneri ees.
Ehitustööde riigihangete standardi rakendamine ja vajadusel täpsustamine ehitusprotsesside
läbiviimise kriteeriumite osas.
Vastutajad: Era, RAM, MKM, KOV, RKAS.
Tegevus 3.4: Väärtus- ja koostööpõhiste riigi ehitushangete praktika juurutamine.
Vastutajad: RAM, MKM, KUM, EKEL, RKAS, KOV, Era.
Tegevus 3.5: Ebaausa konkurentsi vähendamine.
Vastutajad: RAM, MKM, RKAS, KOV, Era.
Tegevus 3.6: Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine.
Vastutajad: MKM, JUM, KUM, KEM, KOV, Era.
Tegevus 3.7: Kompetentsikeskuste mudeli väljatöötamine.
91 Era all on mõeldud nii eraettevõtteid kui ka erialade ja ettevõtete liite ja ühendusi.
55
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Vastutajad: MKM, KUM, RAM, RKAS, TRA, KOV, valdkondlikud erialaliidud.
Tegevus 3.8: PPP raamistiku väljatöötamine.
Vastutaja: RAM
EESMÄRK 4: KOHALIK OMAVALITSUS ON RUUMILISE ARENGU KUJUNDAJA
Tegevus 4.1: Kohalike omavalitsuste investeeringute mahtude analüüs ning analüüsi
tulemuste elluviimine.
Vastutajad: RAM; kõik valdkonna ministeeriumid; KOV
Tegevus 4.2: Kohalikes omavalitsustes pikaajaliste investeeringute kavandamise (ca 10 aasta
vaates) praktika juurutamine.
Vastutajad: MKM, RAM, KOV.
Tegevus 4.3: Kohalikule omavalitsusele suunatud toetusmeetmete kasutamise kriteeriumite
täiendamine.
Vastutajad: RAM, MKM, KOV.
Tegevus 4.4: Parima praktika kogumine ja selle levitamine.
Vastutajad: KOV/ELVL; MKM, RAM, KUM
Tegevus 4.5: Planeeringute koostamise ja elluviimise protsesside tõhustamine.
Vastutajad: RAM, MKM, KUM, KEM, KOV
EESMÄRK 5: LÄHTUTAKSE RINGMAJANDUSE PÕHIMÕTETEST
Tegevus 5.1: Jätkusuutliku ehitamise põhimõtete juurutamine.
Vastutajad: MKM, RAM, KUM, HTM, KEM, Era.
Tegevus 5.2: Ringmajanduse printsiipide juurutamine
Vastutajad: MKM; KEM, KUM.
Tegevus 5.3: Ruumiliste digiteisikute arendamine selliselt, et nad aitaksid paremini mõista
ehitustegevuse ja kliimaeesmärkide täitmise omavahelisi seoseid.
Vastutajad: MKM, KEM, Era.
Tegevus 5.4: Ehitise eluringi mõju hindamismetoodika välja töötamine ja juurutamine.
Vastutajad: MKM, KEM.
Tegevus 5.5: Uuenduslike finantsmehhanismide kaalumine ja rakendamine.
Vastutajad: MKM, KEM.
EESMÄRK 6: EHITUSVALDKOND EDENDAB INNOVATIIVSEID LAHENDUSI TOOTLIKKUSE JA
KVALITEEDI TÕSTMISEKS
Tegevus 6.1: Tehaselise tootmise, modulaarsuse, robotiseerimise, automatiseerimise
võimaluste rakendamise edendamine kompetentsikeskuste eestvedamisel.
Vastutajad: Era, MKM, RKAS.
Tegevus 6.2: E-ehituse arendamine.
56
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Vastutajad: MKM, RAM, RKAS, Era.
Tegevus 6.3: TAI toetusmeetmete väljatöötamine.
Vastutajad: MKM, RAM, HTM, KUM, Era.
Tegevus 6.4. Ehituse ja ruumi arengu komisjoni ellu kutsumine.
Vastutajad: MKM, RAM, KUM, KEM, ELVL, RKAS, Era (sh EEEL, EKKL, EAL jt).
Tegevus 6.5: Toodete (sh korduskasutatud, jäätmetest teisene toore) sertifitseerituse
tagamine ehk tehnilise hindamise asutuse loomine või selle funktsiooni andmine
olemasolevale asutusele.
Vastutajad: MKM, Era.
EESMÄRK 7: PARIMATE RAHVUSVAHELISTE PRAKTIKATEGA KOOLITATUD TÖÖTAJAD TOETAVAD
SEKTORI ARENGUT
Tegevus 7.1: Ehitusvaldkonna õppimisvõimaluste analüüs ja analüüsi tulemuste elluviimine.
Vastutajad: HTM, MKM, valdkondlikud haridusasutused, KUM, Era.
Tegevus 7.2. Juhtimis- ja koostööoskuste kaasajastamine.
Vastutajad: Era, HTM, valdkondlikud haridusasutused.
Tegevus 7.3: Kutsetunnistuse (vm sarnase tunnistuse) nõude kehtestamine ehitusobjektidel
töötavatele ehitustöölistele.
Vastutajad: Era.
Tegevus 7.4: Täiendkoolituse programmide väljatöötamine ja pakkumine.
Vastutajad: Valdkondlikud haridusasutused, HTM, MKM, KUM, Era.
Tegevus 7.5: Riikliku tööjõupoliitika, sh võõrtööjõupoliitika analüüs.
Vastutajad: MKM, SIM, SOM, HTM.
Tegevus 7.6: Praktikavõimaluste pakkumise suurendamine, analüüs selle motiveerimise
võimalustest ning võimalike ettepanekute rakendamine.
Vastutajad: Era, HTM, valdkondlikud haridusasutused, RAM, SOM.
Nimi Organisatsioon Allkiri
57
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
LISA 2. MÕISTED JA LÜHENDID
Alliansshange ehk integreeritud projektiteostus (IPT) - Omanik või tellija ning teenusepakkujad töötavad
ühtse integreeritud meeskonnana ühe lepingu alusel, kus kõigi osapoolte ärilised huvid on seotud
eelkõige projekti lõpptulemusega. Kõik lepinguosalised on võimalikult vara projektiga seotud ning
vastutavad riskide eest solidaarselt. Käesolevas dokumendis kasutatakse läbivalt alliansshanke mõistet.
BIM – Building Information Modeling e. ehitise mudelprojekteerimine, mis tugineb protsessikesksel
mõtteviisil infotehnoloogia rakendamisest ehitiste projekteerimises. Mudelprojekteerimise ideed järgiv
tarkvara toetab kogu ehitise eluringi ideest lammutamiseni. Tarkvara toetab planeerimise, arhitektuurse
projekteerimise, konstruktsiooniarvutuste, eriosade projekteerimise, ehitamise, järelvaatuse,
opereerimise, haldamise jt etappe. Need distsipliinid on omavahel tööprotsesside kaudu seotud ja
osaliselt ka kattuvad. Mudelprojekteerimine eeldab osapoolte ladusat infovahetust.92
EBIT – Tegevuskasum
Ehitise eluring – vaade ehitisele, alates selles kavandamisest kuni ekspluatatsiooni lõpuni. Eluringi
iseloomustavad erinevad perioodid nagu kavandamine, projekteerimine, ehitamine, ekspluatatsioon ja
kinnisvara korrashoid, vajadusel oluline rekonstrueerimine või lammutamine93
Ehitusvaldkond – Ehitussektori kitsa definitsiooni kohaselt moodustub sektor peaasjalikult ehituse pea-
ja alltöövõtuga seotud ettevõtetest (NACE kood F). Antud analüüsi kontekstis on aluseks võetud
ehitussektori laiem määratlus (ehitusvaldkond) ehk kogu ehitussektori väärtusahel, st et lisaks pea- ja
alltöövõtuettevõtetele kuuluvad ehitussektorisse ka ehitussisendeid tootvad ja tarnivad ettevõtted
(planeerijad, geodeedid, arhitektid, ehitusinsenerid, projekteerijad, ehitusmaterjalide tootjad, jms) ning
ehituse kui lõpp-produkti müügiga ja kasutusega seotud osapooled (remonttööde tegijad, haldajad,
hooldajad, hindajad, maaklerid, ruumikujundajad jms).94
EHR – Ehitisregister
EL – Euroopa Liit
EAL – Eesti Arhitektide Liit
EEEL – Eesti Ehitusettevõtjate Liit
EKEL – Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit
EKKL – Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit
ELVL – Eesti Linnade ja Valdade Liit
HTM – Haridus- ja Teadusministeerium
IMF – Rahvusvaheline Valuutafond
IoT – Internet of Things
IT – Infotehnoloogia
KEM – Keskkonnaministeerium
KOV – Kohalik omavalitsus
KUM – Kultuuriministeerium
MKM – Majandus ja- Kommunikatsiooniministeerium
92 https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_majandusmoju_analuus.pdf
93 https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2016/09/09/mis-on-ehitise-elukaar
94 https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_majandusmoju_analuus.pdf
58
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
TRA – Transpordiamet
MTR – Majandustegevuse register
OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
OIB - Österreichische Institut für Bautechnik
PIMA – Rahvusvahelise Valuutafondi avaliku sektori investeeringute analüüs
PPP – Avaliku ja erasektori koostöö (public-private partnership)
RAKE - Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus
RAM – Rahandusministeerium
RES – Riigieelarve strateegia
RK – Riigikantselei
RKAS - Riigi Kinnisvara AS
SF – Struktuurifond
SIM – Siseministeerium
SKP – Sisemajanduse kogutoodang
TAI – Teadus- ja arendustegevus
Tootlikkus – ehk tööviljakus (antud analüüsi raames vaadatakse mõisteid tootlikkus ja tööviljakus
ühetähenduslikena). Töö maht, mida tööjõud on suuteline teatud aja jooksul tegema. Arvutatakse:
lisandväärtus jagatud töötajate arv. Lisandväärtus = Ärikasum + Tööjõukulud + Kulum.
VKE – Väikese või keskmise suurusega ettevõte
59
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
LISA 3. METOODIKA JA KAASATUTE NIMEKIRI
Lähtudes projekti eesmärkidest, viidi projekt ellu neljas etapis.
Etapp 4: Töö
vormistamine ja
üleandmine
Etapp 3: Visiooni
•Lõppdokumentatsiooni
loomine
koostamine
•Hetkeolukorra •Tulemuste
Etapp 2: Andmekorje kaardistamine tutvustamine
•Dokumendianalüüs •Tulevikuolukorra
•Võrdlusriikide analüüs kirjeldamine ja
Etapp 1: Ette- eesmärkide seadmine
valmistavad •Intervjuude läbiviimine
•Meetmete sõnastamine
tegevused ja mõjuanalüüs
•Avakohtumine •Visiooni rakendamise
•Detailse tööplaani põhimõtete
koostamine kirjeldamine
Joonis 19. Töö elluviimise etapid
Andmekorje etapi käigus viidi ellu:
• dokumendianalüüs, mille käigus kirjeldati valdkonna tugevused ja põhilised väljakutsed;
• võrdlusriikide analüüs, mille eesmärgiks oli koguda eelkõige parimaid praktikaid, mida oleks
võimalik Eestis üle võtta, kuid ka hinnata Eesti ehitussektori turupotentsiaali;
• intervjuud ja töötoad, mille eesmärgiks oli valideerida ja täiendada dokumendianalüüsi käigus
kogutud informatsiooni ning leida võimalikke meetmeid Eesti ehitussektori olukorra
parendamiseks.
Visiooniloome etapis analüüsiti kogutud infot nii eraldiseisvalt töö teostaja projektimeeskonna poolt kui
ka koos ekspertidega tööseminaridel. Analüüsi tulemusena kirjeldati ehitussektori tänane olukord,
soovitud tulevikuolukord, tulevikuolukorda kirjeldavad eesmärgid ning meetmed, mille elluviimine
tagab soovitud tulevikuolukorrani jõudmise. Probleemide valideerimise, visiooni, eesmärkide ja
meetmete kaardistamiseks viidi läbi viis tööseminari ning 11 juhtrühma koosolekut, millele lisandus ca 20
intervjuud.
Tabel 3. Ehituse pika vaate analüüsi juhtrühm
NIMI ORGANISATSIOON
Jüri Rass Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ivo Jaanisoo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Jaan Saar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ivan Sergejev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Katri-Liis Ennok Rahandusministeerium
Veronika Ilsjan Rahandusministeerium
Janno Veskimets Rahandusministeerium
Madis Aben Rahandusministeerium
Veronika Valk-Siska Kultuuriministeerium
60
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Raivo Rand Rand ja Tuulberg AS, Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Indrek Allmann Arhitektuuribüroo PLUSS, Eesti Arhitektide Liit
Gerd Müller Nordecon AS, Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Tiit Kerem Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit
Jan Trei Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eha Võrk Tallinna Linnavalitsus
Tabel 4. Tööseminarides, intervjuudes osalenud
NIMI ORGANISATSIOON
Sulev Senkel Brainteam OÜ
Hele-Mai Metsal Digitaalehituse klaster
Miina Karafin Digitaalehituse klaster
Tiit Hion Digitaalehituse klaster
Katrin Koov Eesti Arhitektide Liit
Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Riho Oras Eesti Ehitusinseneride Liit
Kalle Karron Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit
Toomas Vainola Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Miguel Ortega Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit
Tõnis Rüütel Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Maris Mändel Eesti Kunstiakadeemia
Renee Puusepp Eesti Kunstiakadeemia
Kalle Toomet Eesti Linnade ja Valdade Liit
Andry Krass Eesti Omanike Keskliit
Tuulikki Laesson Eesti Omanike Keskliit
Ülle Kadak Eesti Planeerijate Ühing
Endrik Mänd ekspert
Mario Sõrm ekspert riigihangete alal
Kadi Metsmaa Esplan OÜ
Erki Tamm Haridus- ja Teadusministeerium
Ivi Lillepuu Haridus- ja Teadusministeerium
Pille Metspalu Hendrikson & Ko OÜ
Oivo Manninen Innopolis Insenerid OÜ
Alo Nõmmik Kaamos Ehitus OÜ
Priit Uustulnd Kaamos Ehitus OÜ
Indrek Moorats Kapitel AS
61
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Getlyn Denks Keskkonnaministeerium
Külli Kell Keskkonnaministeerium
Merike Rannu KOKO Arhitektid OÜ
Tambet Tiits Maa-Amet
Mait Kriipsalu Maaülikool
Mihkel Kiviste Maaülikool
Raiko Puustusmaa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Taavi Jakobson Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Liisi Pajuste Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ivo Volkov Merko Ehitus Eesti AS
Marek Hergauk Merko Ehitus Eesti AS
Veljo Viitmann Merko Ehitus Eesti AS
Siim Raie Muinsuskaitseamet
Rainer Aavik Pärnu Linnavalitsus
Tiit Oidjärv Rahandusministeerium
Raul Vibo Ramboll Finland OY
Mihkel Mäger Riigi Kinnisvara AS
Margus Keerutaja Sovek AS
Jaak-Adam Looveer Tallinna Linnaplaneerimise Amet
Oliver Eglit Tallinna Linnavalitsus
Raido Puust Tallinna Tehnikaülikool
Roode Liias Tallinna Tehnikaülikool
Ene Kolbre Tallinna Tehnikaülikool
Tõnis Arjus Tartu Linnavalitsus
Uku Varblane Tartu Ülikool
Sven Pertens Trev-2 Grupp AS
Tarmo Pohlak US Real Estate OÜ
Lauri Tuulberg Welement AS
Olavi Ottas HOCO OÜ
Alari Arro Arro & Agasild Inseneribüroo OÜ
62
LISA 4. MÕJUDE HINDAMINE
Tabel 5. Kulude ja tulude mõjude hindamine
% osakaal
Seos Kulu (mln Potensiaalne SKP kasv EUR (mln
Eesmärk Kulu allikas vajaminevast SKP kasv, %
probleemiga EUR) ajakulu EUR)
investeeringust
Eesmärk 1
Elukeskkonna ja ruumipoliitika
P1, P3, P7 arengudokument ja uus üleriigiline 0,40 € Tööjõukulu Lühike 6% 0,005% 0,76 €
planeering
P1, P3, P7 Kaasamismudelite loomine 0,12 € Tööjõukulu Lühike 2% 0,002% 0,23 €
Kvaliteetse elukeskkonna edendamise
P1, P3, P7 koostöö- ja toimemudeli 0,31 € Tööjõukulu Lühike 4% 0,004% 0,59 €
väljatöötamine
P1, P3, P7 Pikaajaliste mõjude hindamise juhend 0,13 € Tööjõukulu Lühike 2% 0,002% 0,23 €
Ehitiste ja ehitamise ohutuse
P1, P3, P7 0,50 € Investeering Keskmine 7% 0,007% 0,95 €
suurendamine
Elamumajanduspoliitika väljatöötamine
P1, P3, P7 Elamuinvesteeringute fondi teenuste 5,28 € Investeering Keskmine 74% 0,070% 10 €
loomine KredExi juurde
„Eesti ehitussektori mudeli“
P1, P3, P7 0,31 € Tööjõukulu Keskmine 4% 0,004% 0,59 €
kirjeldamine ja tutvustamine.
Eesmärk 2
P4 Kontratsüklilise plaani koostamine 0€ Tööjõukulu Pikk 100% 1,10% 287 €
Eesmärk 3
P1, P2, P3, P7 Targa Tellija kontseptsiooni koostamine 0,10 € Tööjõukulu Keskmine 1% 0,001% 0,27 €
Avaliku sektori eeskuju seadmine, sh
P1, P2, P3, P7 2,10 € Investeering Pikk 28% 0,022% 5,74 €
näidis- ja pilootprojektide elluviimine
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Solidaarvastutuse kehtestamine
tehingupartneri valikul ja
tehingupartneri ees. Ehitustööde
P1, P2, P3, P7 riigihangete standardi rakendamine ja 0,70 € Tööjõukulu Keskmine 9% 0,007% 1,91 €
vajadusel täpsustamine
ehitusprotsesside läbiviimise
kriteeriumite osas
Väärtus- ja koostööpõhiste riigi
P1, P2, P3, P7 0,70 € Tööjõukulu Keskmine 9% 0,007% 1,91 €
ehitushangete praktika juurutamine
P1, P2, P3, P7 Ebaausa konkurentsi vähendamine 0,77 € Tööjõukulu Keskmine 10% 0,008% 2,10 €
Bürokraatia ja halduskoormuse
P1, P2, P3, P7 0,77 € Tööjõukulu Keskmine 10% 0,008% 2,10 €
vähendamine
P1, P2, P3, P7 PPP raamistiku väljatöötamine 0,70 € Tööjõukulu Lühike 9% 0,008% 2,00 €
Kompetentsikeskuste mudeli
P1, P2, P3, P7 0,77 € Tööjõukulu Keskmine 10% 0,008% 2,10 €
väljatöötamine
Eesmärk 4
Kohaliku omavalitsuse investeeringute
P1, P2, P3, P7 mahtude analüüs ning analüüsi 0,40 € Investeering Keskmine 5% 0,004% 1,08 €
tulemuste elluviimine
P1, P2, P3, P7 Parima praktika levitamine 0,07 € Tööjõukulu Lühike 1% 0,001% 0,18 €
KOV pikaajaliste investeeringute
P1, P2, P3, P7 0,07 € Tööjõukulu Lühike 1% 0,001% 0,18 €
kavandamine
Planeeringute koostamise ja elluviimise
P1, P2, P3, P7 0,33 € Tööjõukulu Lühike 4% 0,003% 0,90 €
protsesside tõhustamine
KOV toetusmeetmete kriteeriumite
P1, P2, P3, P7 0,13 € Tööjõukulu Lühike 2% 0,001% 0,36 €
täiendamine
Eesmärk 5
Jätkusuutliku ehitamise põhimõtete
P3, P5, P6 0,19 € Tööjõukulu Lühike 0,6% 0,001% 0,33 €
juurutamine
64
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Ehitise eluringi mõju
P3, P5, P6 hindamismetoodika välja töötamine ja 0,19 € Tööjõukulu Lühike 0,6% 0,001% 0,33 €
juurutamine
Uuenduslike finantsmehhanismide
P3, P5, P6 0,39 € Tööjõukulu Lühike 1,1% 0,002% 0,65 €
kaalumine ja rakendamine
Ringmajanduse printsiipide
P3, P5, P6 0,58 € Tööjõukulu Lühike 1,7% 0,004% 0,98 €
juurutamine
P3, P5, P6 Ruumiliste digiteisikute arendamine 0,40 € Investeering Keskmine 1,2% 0,003% 0,67 €
Eesmärk 6
P3, P5, P6 TAI toetusmeetmete väljatöötamine 1,95 € Investeering Keskmine 5,7% 0,012% 3,26 €
Toodete sertifitseerituse tagamine ehk
tehnilise hindamise asutuse loomine
P3, P5, P6 0,58 € Tööjõukulu Lühike 1,7% 0,004% 0,98 €
või selle funktsiooni andmine
olemasolevale asutusele
P3, P5, P6 E-ehituse arendamine 9,74 € Investeering Keskmine 28,4% 0,062% 16,29 €
Ehituse ja ruumi arengu komisjoni ellu
P3, P5, P6 0,12 € Tööjõukulu Lühike 0,4% 0,001% 0,2 €
kutsumine
Tehaselise tootmise, modulaarsuse,
robotiseerimise, automatiseerimise
P3, P5, P6 20,10 € Investeering Pikk 58,7% 0,129% 33,61 €
võimaluste rakendamise edendamine
kompetentsikeskuste eestvedamisel.
Eesmärk 7
Ehitusvaldkonna õppimisvõimaluste
P6, P7 analüüs ja analüüsi tulemuste 0,05 € Tööjõukulu Keskmine 0% 0,000% 0,12 €
elluviimine
Riikliku tööjõupoliitika, sh
P6, P7 0,52 € Tööjõukulu Keskmine 5% 0,005% 1,25 €
võõrtööjõupoliitika analüüs
Kutsetunnistuse (vm sarnase
tunnistuse) nõude kehtestamine
P6, P7 4,65 € Investeering Keskmine 43% 0,043% 11,12 €
ehitusobjektidel töötavatele
ehitustöölistele
65
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Praktikavõimaluste pakkumise
suurendamine, analüüs selle
P6, P7 0,05 € Tööjõukulu Keskmine 0% 0,000% 0,12 €
motiveerimise võimalustest ning
võimalike ettepanekute rakendamine
Juhtimis- ja koostööoskuste
P6, P7 0,50 € Investeering Keskmine 5% 0,005% 1,20 €
kaasajastamine
Täiendkoolituse programmide
P6, P7 5,12 € Investeering Keskmine 47% 0,047% 12,25 €
väljatöötamine ja pakkumine
Kulu (mln EUR) SKP kasv, % SKP kasv EUR (mln EUR)
Eesmärkide mõju 59,93€ 1,55 404,47 €
66
LISA 5. KASUTATUD ALLIKAD
1. „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“
2. Aalto yliopisto. 2020. „Loppuraportit“
3. Aalto yliopisto. 2020. „Rakennusalan visio vuodelle 2030“
4. Averio, P. 2015. „The Finnish housing finance system and the role of MuniFin“. Municipality
Finance.
5. Bau Deine Zukunft.
6. Bmvit. 2017. „Building innovations from Austria Pioneering technological developments –
internationally approved“. Energy innovation austria.
7. BR18-vaerktoj. Videncenter for Energibesparelser i Bygninger. „Tag og loft“
8. Brown, V. 2020. „Overcoming The Challenges Of Getting Through College“. Civic Nation. Forbes.
9. Buchheim, L., Watzinger, M. 2017. „The Employment Effects of Countercyclical Infrastructure
Investments“
10. Bundesministerium. Digitalisierung und Wirtschaftsstandort. 2020. „go-international.at:
Startgeld für Mutige“
11. CEA. 2019. „UK imports and exports of construction equipment Q2 2019“
12. Ciffolilli, A., Muscio, A. 2018. Industry 4.0: national and regional comparative advantages in key
enabling technologies
13. Construction Industry Training Board.
14. Consultancy.uk. 2018. „UK must establish construction as 'jewel' of post-Brexit exporting“
15. Danish Energy Agency. „Energy Policy Toolkit on Energy Efficiency in New Buildings. Experiences
from Denmark“. Danish Ministry of Climate.
16. Danish Energy Agency. 2017. „Presentation to the Commission of a long-term strategy for
mobilising investment in the renovation of residential and commercial buildings pursuant to
Article 4 of the Energy Efficiency Directive“
17. Danish Knowledge Centre for Energy Savings in Buildings. 2018. „Energy Requirements of BR18.
A quick guide for the construction industry on the Danish Building regulations 2018“
18. Danmarks nationalbank. 2017. „Balanced Recovery in the Danish Economy. Outlook for the
Danish Economy“.
19. Designing Buildings Wiki. 2019. Simon Report.
20. Eesti Statistika „Säästva arengu näitajad“ 2018
21. Ehitusuudised.ee. 2016. „Mis on ehitise elukaar?“
22. EIB. 2017. „EIB Investment Survey (EIBIS)“
23. Euroopa Komisjon. 2016. “Accelerating the digital transformation of European industry and
enterprises”
24. European Commission. Eco-Innovation Observatory. „Eco-innovation in Austria“. EIO Country
Profile.
25. European Construction Industry Federation. „Initiatives for youth employment in the
construction industry. Denmark“
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
26. European Construction Industry Federation. Initiatives for youth employment in the construction
industry. UK.
27. European Construction Sector Observatory. 2018. Country Profile Estonia.
28. European Construction Sector Observatory. 2018. Country Profile Romania.
29. European Construction Sector Observatory. 2019. Country Profile Austria.
30. European Construction Sector Observatory. 2019. Country Profile Denmark.
31. European Construction Sector Observatory. 2019. Country Profile Estonia.
32. European Construction Sector Observatory. 2019. Country Profile England.
33. European Construction Sector Observatory. 2019. Country Profile Finland.
34. EVS 932. 2017. „Ehitusprojekt“
35. Financial Services UK. 2019. „The end of the Term Funding Scheme“. Deloitte.
36. Gov.uk. 2019. „Policy paper: Construction Sector Deal“
37. Harries, J. 2019. „Government unveils more details about exporting construction know-how“.
Building.
38. Harris, J. 2019. „Government in talks to export smart construction know-how“. Building.
39. Haus der Zukunft. „aws Förderprogramm tec4market“
40. HM Government. 2013. „Industrial Strategy: government and industry in partnership.
Construction 2025“
41. Homes England. Home Building Fund.
42. https://news.wko.at/news/salzburg/baulehre-wird-digital-und-zukunftsfit.html
43. Ing, W. 2019. „Explainer: How do project bank accounts work?“. Building.
44. Jørgensen, Liv A. 2016. „Byggeriet sidder stadig i kreditklemmen“. Licitationen.
45. Josing, M. 2019. „Ehitussektori areng liigub koos majandusega“
46. Kattai, R. 2017. „Mida siis ikkagi tähendab, et majandus kasvab üle võimete?“ Eesti Pank.
47. KIRA-digi. 2019. „Kalasataman digitaaliset kaksoset“
48. Lee, P. 2019. „Alternative remedies scheme boosts supply of SME lending at the wrong moment“.
Euromoney.
49. Lefenda, J., Pöchhacker-Tröscher G. 2016. „Evaluierungsbericht Haus der Zukunft 1999-2013“.
Bundesministeriumi für Vehrkehr, Innovation und Technologie.
50. Lehtovaara, J., Seppänen O., Heinonen, A. „Building 2030 -Tahti suunnittelussa ja tuotannossa
loppuraportti“. Aalto-yliopisto.
51. Liias, R., Witt, E., Leonova, M., Pikas, E., Tammaru, E. 2017. „Integreeritud projektiteostuse (IPT)
korraldusmudeli kasutamisest ehitushanke juhtimisel. Juhendmaterjal.“
52. Maskuriy, R., Nita Ali K., Selamat, A., Maresova, P. 2019. “Industry 4.0 for the Construction
Industry—How Ready Is the Industry?”
53. Migliore, M., Talamo, C., Paganin, G. 2019. „Strategies for Circular Economy and Cross-sectoral
Exchanges for Sustainable Products: Preventing and Recycling Waste“. Springer Tracts in Civil
Engineering. Springer.
54. Ministry of Finance. 2016. „Denmark’s national Reform Programme“.
68
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
55. Männasoo, K., Rungi, M., Hein, H., Hazak, A., Tasane, H. 2018. „Kas ettevõtete investeeringud
jõuavad tootlikkuseni“. Tallinna Tehnikaülikool.
56. NACE REV.2. Statistical classification of economic activities in the European Community.
57. Oesterreich, T.D., Teuteberg, F. 2016. “Understanding the implications of digitisation and
automation in the context of Industry 4.0: A triangulation approach and elements of a research
agenda for the construction industry”
58. Office for Budget Responsibility. 2012. „ Economic and Fiscal Outlook. The Funding for Lending
Scheme“
59. Passive House Institute. 2017. „Vienna presents energy efficient construction“
60. Petäjäniemi, P. 2016. „Alliancing in Finnish Transport Agency, Finland“. Finnish Transport Agency.
61. Prime Minister’s Office. 2012. „Prime Minister announces Supply Chain Finance scheme“.
62. Rahandusministeerium. 2019. „Avaliku sektori investeeringute planeerimise ja läbiviimise
tõhustamine“
63. Rahandusministeerium. 2019. „Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”“
64. Rahandusministeerium. 2020. „Tegevuspõhine riigieelarve“
65. RAKE. 2018. „EHITUSSEKTORI TOOTLIKKUSE, LISANDVÄÄRTUSE JA MAJANDUSMÕJU ANALÜÜS“.
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium.
66. Rakennusteolliisuus RT. „Mikä RT on ja mitä me teemme?“
67. Randell, A. 2019. „Suomi tähtää kiinteistö- ja rakentamisalan digitalisaation paalupaikalle“. KIRA-
FOORUMI.
68. Reynolds, M. 2019. „UK Election: A Manifesto for Construction and the Built Environment“. Mace
Group.
69. Ribeirinho, M., Mischke J., Strube, G., Sjödin, E., Blanco, Jose L., Palter, R., Biörck, J., Rockhill, D.,
Andersson, T. 2020. “The next normal in construction - How disruption is reshaping the world’s
largest ecosystem“. McKinsey.
70. Riigikantselei. 2020. „Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035““
71. Roehler, Christiane L., Singh, A., Calin, C., du Preez, W., Arp Fallov, J., Tandberg, E. 2019. „Republic
of Estonia. Public Investment Management Assessment“
72. Ruumiloome ekspertrühm. 2018. „Lõpparuanne“
73. SA Kutsekoda. 2017. „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitus“
74. Salmela, M. 2016. „Helsingin seudulta puuttuu jopa 20000 asuntoa – ”Suomen talouskasvulle
syntyy tulppa”“. Helsingin Sanomat.
75. Sooväli-Sepping, H., Roose, A. Eesti Inimarengu Aruanne 2019/2020.
76. SparEnergi.dk. „Renover på boligens egne præmisser“
77. State of Green. „Energy Renovation of Buildings. Retrofitting Buildings for Cost, Comfort and
Climate“. Think Denmark: White papers for a green transition.
78. Statistikaamet, 2016. aasta andmed
79. Strategi. 2014. „Byggepolitisk strategi af november 2014“
80. The Danish Minstry of Transport, Building, and Housing. 2019. „Strategy for digital construction“
81. The Danish Trade Council. „VI HJÆLPER DIN EKSPORT AF URBAN SOLUTIONS“
82. The Housing Finance and Development Centre of Finland. 2017. About ARA.
69
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
83. The World Bank. 2019. Doing Business. Dealing with Construction Permits.
84. Thomsen, K. E., Wittchen, K. B., Ostertag, B., Severinsen, R., Palm, J., Hartung, T., Varming N. B.
2018. Concerted Action. „Energy Performance of Buildings. Implementation in Denmark. Status
in December 2016“.
85. UK Construction Online. 2020. „Government support for UK construction export“
86. UK Parliament. „Construction and Related Engineering Sector Report“
87. Vabariigi Valitsus. 2002. „Eesti Arhitektuuripoliitika“
88. Vabariigi Valitus. 2019. Määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise,
elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“
89. Valtovarainministeriö. 2019. „Rakentaminen 2019–2020. Rakennusalan suhdanneryhmä“.
90. Videncenter for Energibesparelser i Bygninger. „Energiløsninger og guides“
91. Wikipedia. Egan Report.
92. Williams, N. 2019. „Value of loans offered by SME lending scheme drops“. UKTN.
93. Virk. 2020. „Praktikplads-AUB“
94. World Bank Group. 2017. Doing Business 2018. Region Profile of OECD High Income.
95. World Economic Forum. „Future of Construction“
96. Vrijhoef, R., Koskela, L. „A Critical Review of Construction as a Project-based Industry: Identifying
Paths Towards a Project-independent Approach to Construction“
97. Österreichisches Institut Für Bautechnik. „Über uns“
98. Ympäristöministeriö. 2018. „Yhteneveto. Maankäytön, asumisen, liikenteen (MAL) sopimusten
2016-2019 toteutuminen ja MAL menettelyn vaikuttavuus Helsingin, Tampereen, Turun ja Oulun
kaupunkiseuduilla“
99. Yung, P., Agyekum-Mensah, G. 2012. „Productivity losses in smoking breaks on construction sites:
a case study“
70
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
LISA 6. EHITUSSEKTORI ÜLEVAADE VÕRDLUSRIIKIDES
SISSEJUHATUS
Ehitussektori ülevaade teostati nelja välisriigi lõikes – Suurbritannia, Soome, Taani ja Austria. Riikide
näitajaid võrreldi Eesti ehitussektori näitajatega. Võrreldi järgmisi teemasid:
• ettevõtluskeskkonda;
‒ ehitusettevõtete ligipääs kapitalile;
‒ regulatsioonide mõju sektorile;
‒ tööjõuturg ehitussektoris;
• sektoriülese visiooni või strateegia kujunemist (selle olemasolul);
• ehitusvaldkonna kõige silmapaistvamaid edulugusid;
• eksporditrende.
TOOTLIKKUS
Sihtriikide ehitussektori tootlikkuse võrdlemisel on eraldi näha kolme alamsektori tootlikkuse muutust
aastatel 2010-2017. Kõige märkimisväärsema arengu on selle aja jooksul teinud Suurbritannia ja Soome,
kus tootlikkus on kasvanud tugevasti kõikides alamsektorites; eriti muljetavaldav on Suurbritannia kitsa
ehitussektori areng, mis on nüüdseks teistest oluliselt kõrgem. Taani ja Austria kasvunumbrid on
tagasihoidlikumad – Taani arhitektuuri- ja projekteerimisteenuste tootlikkus isegi kahanenud perioodil
2010-2017, olgugi et marginaalselt. Eesti suhteline kasv on olnud tugev, aga üks ühele võrdluses
sihtriikidega on numbrid ligikaudu kaks ja pool korda madalamad. Seejuures on oluline arvesse võtta, et
tegemist on absoluutnumbritega, mis ei võta arvesse sihtriikide üldist majanduslikku käekäiku.
Suurbritannia (2017) Soome (2017) Taani (2017) Austria (2017) Eesti (2017)
85 84
78
68 68 68 69
64 64
61
56 56
25 26 26
66 50 86 56 17 42 48 63 59 18 57 47 55 51 13
Arhitektuur ja projekteerimine Ehitustootmine Ehitus
Joonis 20. Ehitussektori tootlikkuse muutus aastatel 2010-2017 (’000 € töötaja kohta) 95 (Allikas: European
Construction Sector Observatory, 2019)
95 ECSO riigipõhistes raportites pole nendepoolset metoodikat ega arvutuskäiku täpsustatud, seega jääb nende andmete täpne tähendus
selgusetuks.
71
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Parema ülevaate ehitussektori jooksvast arengust saab, kui vaadata Eurostati perioodilisi andmeid.
Eurostati mõõdetava ehitussektori toodanguindeksi 96 ja tundides tehtud töö mahu kaudu 97 saab
avaldada iga riigi ehitussektori tootlikkuse suhtelise muutuse aastast aastasse. Mõõtes sektoripoolset
sisendit töötundides, on võimalik välistada riikidevahelised erinevused tööjõukuludele – üks tund
kulutatud töötamisele on Eestis sama pikk kui Suurbritannias (seevastu ühe euro eest saab Eestis oluliselt
„rohkem“ tööjõudu kui Suurbritannias).
NACE Rev. 2 tüpoloogia98 põhjal kuuluvad antud andmete (NACE sektsioon F) koosseisu:
• hooneehitus (nii elamu-, tööstus- kui ka avalikud hooned);
‒ sh uusarendused, remont-renoveerimine, eelvalmistatud hoonete paigaldamine ja
ajutiste ehitiste püstitamine;
‒ sh ehituslik arendustegevus (finants- ja muude ressursside koondamine);
• tsiviilehitus (teed-tänavad, sillad, tunnelid, raudteed, lennuväljad, sadamad, trassid,
välistaadionid);
‒ sh uusarendused, remont-renoveerimine, eelvalmistatud hoonete paigaldamine ja
ajutiste ehitiste püstitamine;
•muud spetsiifilised ehitustegevused;
‒ sh lammutustööd; elektri-, toru- jms tööd; viimistlustööd.
Andmete koosseisu aga ei kuulu:
• arhitektuuri- ja projekteerimistegevused;
• ehituslik projektijuhtimine.
Aasta 2015 on baasaasta ja iseloomustab nn nulltaset ning teiste aastate taset iseloomustab
protsentuaalne muutus baasaastaga võrreldes. Oluline on siinjuures tähelepanu juhtida sellele, et:
• tegemist pole absoluutnäitajatega, mis tähendab, et erinevate riikide nulltasemed on erinevad
(nii Suurbritannia kui ka Soome-Taani-Austria tootlikkus 2015. aastal oli kindlasti palju kõrgem kui
Eestis);
• iga aasta näitaja iseloomustab muutust baasaasta ja mitte eelmise aasta suhtes – see tähendab,
et protsentuaalne muutus pole aastate lõikes kuhjuv.
Tabel 6. Tootlikkuse suhteline muutus sihtriikide ehitussektorites
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Suurbritanni -3% 1% -6% -7% -3% 0% 0% 3% 2%
a
Soome -12% -7% -8% -10% -6% 0% -1% -1% -3%
Taani -5% -3% -2% -2% -1% 0% 2% 2% 3%
Austria -2% -2% 0% 1% 0% 0% 2% 6% 8%
Eesti -13% 8% 11% 12% 12% 0% 8% 24% 35%
Allikas: Eurostat, autorite arvutused.
On näha, et suurima arengu on teinud Eesti; üsna suure arengu on läbi teinud ka Soome, aga seda kuni
aastani 2015, misjärel on olukord stagneerunud ja isegi natuke halvenenud. Nii Suurbritannias kui ka
96 Production in construction (sts_copr_a), calendar adjusted data, volume index of production, 2015=100
97 Labour input in construction (sts_colb_a), calendar adjusted data, volume of work done (hours worked), 2015=100
98 https://ec.europa.eu/eurostat/documents/3859598/5902521/KS-RA-07-015-EN.PDF/dd5443f5-b886-40e4-920d-9df03590ff91?version=1.0
72
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Taanis on tootlikkus pikas perspektiivis mõõdukalt kasvanud – seejuures on Taani kasv olnud oluliselt
stabiilsem kui Suurbritannias, kus aasta-aastalt on näha väga suuri kõikumisi. Kui vaadata vahemikku
2015-2018, siis on näha, et lisaks Eestile on tubli arengu läbi teinud ka Austria, kelle puhul on samuti
tähelepanuväärne tootlikkuse stabiilne kasv alates 2010. aastast.
40%
30%
20%
10%
0%
-10%
-20%
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Suurbritannia Soome Taani Austria Eesti
Joonis 21. Tootlikkuse suhteline muutus sihtriikide ehitussektorites (Allikas: Eurostat, autorite arvutused)
REGULATIIVNE KESKKOND
Väga üldise aimduse ehitamistegevusele kehtivatest regulatsioonidest saab, kui võrrelda kui palju
administratiivprotseduure on vaja seal laohoone ehitamiseks 99 ja kui kaua nende menetlus ajaliselt
kestab. Siin torkab koheselt silma Austria, kus vastavad administratiivtegevused võtavad aega tervelt 222
päeva. Soome näitajad on vastuolulised – vajalike protseduuride arv on tervelt 17, aga nende
menetlemiseks ei kulu sugugi kaua, kõigest 65 päeva. Olgu võrdlusmomendiks öeldud, et OECD kõrge
sissetulekuga riikide keskmised näitajad on 12,5 protseduuri ja 154,6 päeva nende menetlemiseks100.
250 17 18
222
16
200 14
11
10 12
150 9 9
10
103
86 8
100
65 64 6
50 4
2
0 0
Suurbritannia Soome Taani Austria Eesti
Protseduuride arv
Joonis 22. Laohoone ehitamiseks vajalike administratiivprotseduuride arv ja nende kestvus päevades (Allikas:
European Construction Sector Observatory, 2020)
99 Ladustamistegevuseks mõeldud kahekorruseline hoone pindalaga 1300m2; eeldused on, et krunt on ehituse tellija oma ning tehniline
ehitusprojekt on olemas. https://www.doingbusiness.org/en/data/exploretopics/dealing-with-construction-permits
100 https://openknowledge.worldbank.org/handle/10986/29089
73
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
EKSPORDIVÕIMEKUS
Sihtriikide ehitussektori ekspordivõimekust iseloomustavad järgnevad ekspordinäitajad, mida saab
vaadata eraldi teenuste ja ehitustoodete kontekstis. Kui võrrelda ehitustoodete ekspordi- ja
impordimahtusid, siis on näha, et kõik riigid on netoeksportijad, aga Taani ekspordivõimekus on teistest
suurusjärgu võrra suurem. Kui võrrelda ehitusteenuste eksporti ehitustoodete ekspordiga, siis selgub, et
Suurbritannia, Soome ja Taani on teenuste ekspordile orienteeritud, samas kui Austria on, vastupidi,
rõhku pannud toodete ekspordile.
3,2
4800 2,5
1,7
1,1 1,2
2200 2144
1901 1900
1300
754 642 418 132
Suurbritannia (2016) Soome (2016) Taani (2016) Austria (2017) Eesti (2017)
Eksport Import Suhe (eksport/import)
Joonis 23. Ehitussektori teenuste eksport ja import (M €) (Allikas: European Construction Sector Observatory, 2019)
4,3
3,6
4800
2,6
2779
2200 2144
0,3 0,5
1347
855 501 754 418 875
Suubritannia (2016) Soome (2015) Taani (2016) Austria (2017) Eesti (2017)
Teenused Tooted Suhe (teenused/tooted)
Joonis 24. Ehitusteenuste eksport võrreldes ehitustoodete ekspordiga (M €) (Allikas: European Construction Sector
Observatory, 2019)
74
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
SUURBRITANNIA
ETTEVÕTLUSKESKKOND
Suurbritannia väikestel ja keskmistel ehitusettevõtetel on olnud raskusi laenude saamisega, sest
krediidiasutused näevad neid kui riskantseid kliente101. Valitsuse poolt on mitmeid algatusi tehtud, et
ehitusettevõtte rahastusmured saaksid leevendust.
Erinevad laenumeetmed (Enterprise Finance Guarantee scheme102, Funding for lending scheme ja selle
jätk Term Funding scheme 103 jm) võimaldasid kommertspankadel hõlpsasti anda laenu VKE-dele
vahemikus 2012-2019. Nende meetmete raames antud laenude jaoks said kommertspangad tihtipeale
raha keskpangalt ega pidanud neid tagama deposiidiga. Skeemid teenisid oma eesmärki, sest VKE-d said
tõesti hõlpsasti laenu võtta, aga Brexitiga kaasneva majandusliku ebakindluste foonil on kahtlusi, et
laenusid on antud liiga lihtsalt ja laenusaajate riskitasemetesse on suhtutud liialt optimistlikult104.
Supply Finance scheme algatuse eesmärk oli leevendada väga pikkadest tasumistähtaegadest tekkivaid
likviidsusraskusi, mis finantskriisijärgselt said sektoris normiks ning halvasid VKE-de igapäevase
äritegevuse. Algatuse raames juhendas valitsus pankasid ajutiselt tasuma ehitusettevõtete omavaheliste
arvete eest niimoodi, et arve tegelik tasuja kompenseerib summa pangale tulevikus – sisuliselt pakuti
faktooringuteenust pea olematu intressiga. Praktikas hakkasid sellist võimalust röövellikult ära kasutama
aga suurettevõtted, kes venitasid seeläbi oma tasumistähtajad võimalikult pikaks ja suunasid kõik oma
kliendid vaikimisi pankade juurde, kui need oma arvete eest tasu tahtsid; eriti markantne on seejuures
veel hiljuti pankrotistunud Carillioni kaasus, kes muuhulgas ahistas selle skeemiga Suurbritannia valitsust
ennast105.
Project Bank Accounts ehk nn. projektikontode juurutamise eesmärk on samuti leevendada
alltöövõtjatest VKE-de rahavoogusid. Senine praktika ehitusprojekti eest tasumisel tähendab, et klient
maksab ehitusprojekti eest peatöövõtjale, kes maksab esimese taseme alltöövõtjatele, kes omakorda
maksavad teise taseme alltöövõtjatele jne. Eelpool mainitud tasumistähtajad tähendavad aga, et mida
madalamal tasemel alltöövõtja on, seda kauem peab ta oma rahasid ootama, olles seejuures niigi rohkem
sõltuv igapäevastest rahavoogudest (VKE-de finantseerimisvõimalused on oluliselt rohkem piiratud,
võrreldes suuremate ettevõtetega). Projektikonto puhul kannab klient kogu projekti tasu panga poolt
hallatavale kontole ja pank maksab vastavalt lepingutele kõikidele osapooltele otse. Niimoodi
elimineeritakse ebaõiglane „finantshierarhia“ ja rahavoogude osas tundlikud alltöövõtjad saavad oma
raha oluliselt kiiremini kätte. Projektikontode osaline rakendamine on olnud edukas ning Suurbritannia
parlament arutab nende kohustuslikuks muutmist kõikide avaliku sektori ehitushangetel106.
Ehitussektorit Suurbritannias kummitab tööjõupuudus ja tulevikuperspektiivi halvendab asjaolu, et
ehitussektori kui karjäärivõimaluse maine on noorte seas väga vilets. Praegustele
(kutse)haridusprogrammidele on ette heidetud, et palju pakutakse väga piiratud väljavaadetega haridust,
mis on liialt ametispetsiifilised. Nii avalik kui ka erasektor on loonud mitmeid erinevaid programme107, et
meelitada rohkem noori tegema karjääri ehituses ja pakkuda neile sealjuures korraliku haridust ja
karjääriväljavaateid108.
101 Country profile England, European Construction Sector Observatory, 2019.
102 https://www.uktech.news/news/value-of-loans-offered-by-sme-lending-scheme-drops-20190311
103 https://blogs.deloitte.co.uk/financialservices/2019/02/the-end-of-the-term-funding-scheme.html
104
https://www.euromoney.com/article/b1g4hr8p2k4l1s/alternative-remedies-scheme-boosts-supply-of-sme-lending-at-the-wrong-moment
105 https://www.forbes.com/sites/civicnation/2020/02/04/overcoming-the-challenges-of-getting-through-college/#132954136e26
106 https://www.building.co.uk/focus/explainer-how-do-project-bank-accounts-work/5099705.article
107 http://www.construction-for-youth.eu/en/initiatives.aspx?country=gb
108 https://www.citb.co.uk/
75
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
VISIOON
Suurbritannia on oma ehitussektori arengut jälginud ja suunanud aastakümneid109,110 ning seetõttu pole
imestada, et ka praegu lähtutakse selgelt defineeritud visioonist. Suurbritannia valitsus avaldas 2013.
aastal visiooniavalduse Construction 2025 111 , mille eesmärk oli kujundada visioon sellest, kuhu
ehitussektor võiks tulevikus jõuda ja millised on numbrilised eesmärgid kõige üldisemal tasemel. Üheks
otsustavaks ajendiks asjaga tegelema hakata oli valitsuse rahulolematus ehitussektori kliendina – oldi
seisukohal, et sama raha eest oleks pidanud rohkem lisandväärtust. Samuti nähti ehitussektorit kui suure
potentsiaaliga valdkonda kasvuhooneemissioonide vähendamisel.
Construction 2025 oli väga ambitsioonikas, aga küllaltki pinnapealne avaldus. Eesmärkide ja nägemuse
tagab puudus sügavam analüüs ja need polnud sektori osapooltega läbi räägitud. Küll aga pani see aluse
edasiseks –selle põhjal asuti üles ehitama järgmist etappi, mis realiseerus juba tõsiseltvõetava
visoonidokumendina Construction Sector Deal 112 . Construction Sector Deal töötati välja valitsuse äri-,
energeetika- ja tööstusstrateegiaministeeriumi (Department for Business, Energy & Industrial Strategy)
poolt ning lisaks kaasati töösse Ehituse Eestvedamise Nõukogu (Construction Leadership Council), kes sai
asutatud veel enne esialgse visiooniavaldust Construction 2025, eesmärgiga edendada ehitussektorit.
Construction Sector Deal oli oluliselt põhjalikum ja Ehituse Eestvedamise Nõukogu läbi kaasati sinna ka
ehitussektori esindajaid. Tagantjärele selgus, aga, et erasektori esindatus oli tugevalt kiivas
suurettevõtete poole ja VKE-de mured ja huvid ei saanud piisavat tähelepanu, mistõttu jäi ka väärtusahela
kui tervik käekäik lõpuni lahti mõtestamata. Suurettevõtete initsiatiivil pöörati palju tähelepanu
tootlikkusele ja tööjõule; VKE-d oli samas hädas hoopis sellega, et nende kui alltöövõtjate poolt tasutud
arveid ei tasutud õigeaegselt. Lisaks VKE-de puudulikule esindatusele tunti visiooni väljatöötamisel survet
poliitikute poolt, kes tahtsid võimalikult kiiresti näidata tulemusi.
Maailma juhtiv
madala
süsinikuemissioniga
ja rohelise ehituse
eksportija
Efektiivne ja Tööstus, mille kasv
tehnoloogiliselt veab tervet
arenenud majandust
Ehituse
Tuntud oma
Ehitussektor Eestvedamise
talendika ja
Nõukogu
mitmekesise tööjõu 2025. aastal eestvedamine ja
poolest
juhiroll
Joonis 25. Construction 2025 visioon suurbritannia ehitussektorile.
109
https://www.designingbuildings.co.uk/wiki/Simon_Report
110 https://en.wikipedia.org/wiki/Egan_Report
111 https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/210099/bis-13-955-construction-
2025-industrial-strategy.pdf
112 https://www.gov.uk/government/publications/construction-sector-deal/construction-sector-deal
76
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
33% madalamad
kulud üle ehituse
eluringi
50% kiirem
50% väiksem
valmimisaeg
kaubandusdefitsii Arengumeet
med
ehitise
t ehitustoodetes
kontseptsioonist
ja -materjalides
valmimiseni
50% väiksem
kasvuhoonegaasi
de emissioon
ehituses
Joonis 26. Suurbritannia ehitussektori kasvueesmärgid vahemikuks 2013-2025.
MEETMED
Visiooni väljatöötamisel tuvastati kolm strateegilist meedet, mille abil sektorit transformeerida ja jõuda
soovitud tootlikkusekasvuni. Kahe olulisema meetmena nähti digitaalsete lahenduste rakendamist ja
tehaselise ehitamise juurutamist. Nende kahe meetme laialdane juurutamine looks eeldused ka
kolmandaks: ehitise eluringi ülene ressursside planeerimine.
Tabel 7. Arengumeetmed Suurbritannia ehitussektori arenguks.
# MEEDE MÕJU SEKTORI ARENGULE
1. Digitaalsete BIM-mudelite rakendamine võimaldab juba etteulatavalt planeerida ehituse
lahenduste (BIM tulevaste toimingute elluviimist (kuni lammutamise ja taaskasutamiseni välja).
jm) rakendamine Ehitise eluringi eri etappide eest vastutavad väga erinevad osapooled ja BIM-mudelid
aitavad kõigil lähtuda sellest ühest plaanist – eri osapoolte vaheline koostöö ja
kommunikatsioon ühtlustub ja efektiivsus kasvab.
2. Tehaselise Kolides osa ehitusest tehastesse ja kasutades rohkem eelvalmistatud mooduleid on
ehitamise võimalik efektiivsust tõsta, kuna töö tehases on palju sujuvam kui töö ehitusplatsil ja
juurutamine sellisel moel valmib ehitis kahes kohas paralleelselt. Lisaks kaasneb sellega kulude,
raiskamise ja saastamise vähenemine ning lihtsustatud on ka kvaliteedikontroll.
3. Ehitise eluringi Selle asemel, et fokusseerida ehitamisele eraldi tuleks ehitise tõhusust ja ressursikulu
ülene ressursside vaadelda terve eluringi lõikes. Selline planeerimine aitab optimeerida energiakulu,
planeerimine aga ka säästa teisi ehitise ülalpidamiseks vajalikke ressursse. Sõltub tugevasti 1.
meetme rakendamisest, mis sätestab kõikide osapoolte jaoks ühtse tehnilise
metoodika (BIM).
Visiooni elluviimine ja meetmete juurutamine hakkas toimuma läbi kolme rahalise fondi. Valitsuse poolt
eraldati 170 miljonit naela, et toetada teadus- ja arendustegevust, mis aitaksid edendada digitaalsete
lahenduste kasutuselevõttu ja tehaselise ehitamise juurutamist. Toetusi oli kolme tüüpi:
• 70 miljonit naela eraldati ülikoolide ja uurimisasutuste konsortsiumile;
77
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
‒ eesmärk oli teha rakendusuuringuid;
‒ 2-3 taotlejat;
• 30 miljonit naela organisatsioonidele, mis arendavad positiivse energiasaldoga hooneid (hooned,
mis toodavad ja salvestavad rohkem energiat, kui ise tarbivad);
‒ 2-3 taotlejat;
• 60 miljonit naela väiksematele ettevõtetele ja organisatsioonidele oma TAI- ja demoprojektide
elluviimiseks;
‒ palju väiksema mahuga taotlejaid ja projekte (nt. 500 000 naelase eelarvega);
‒ kandideerimistingimused palju avatumad, kui esimese kahe tüübi puhul;
‒ raha eraldati mitmes faasis üle mitme aasta.
Taotlusprotsess töötas põhimõttel, et taotlejad konkureerivad omavahel ja projekte hindasid nii visiooni
ellu viiv valitsuse äri-, energeetika- ja tööstusstrateegiaministeerium (Department for Business, Energy &
Industrial Strategy), Ehituse Eestvedamise Nõukogu (Construction Leadership Council) kui ka välised
eksperdid. Eraldatud toetusi ja nende projektide mõju hakkab hindama erapooletu konsultatsioonifirma
– raamistik selle elluviimiseks on selle analüüsi kirjutamise ajal alles töös.
ERA- JA AVALIKU SEKTORI PANUSED
Lisaks nende numbriliste eesmärkide saavutamisele pöörati tähelepanu erinevatele panustele, mida
peaksid era- ja avalik sektor tegema ehitussektori üldise arengu ja heaolu nimel. Siinjuures on oluline
märkida, et vaatamata era- ja avaliku sektori eristamisele on pea kõikide initsiatiivide juures ülioluline
ettevõtjate ja riigi vaheline pidev kommunikatsioon ja koostöö. Järgneb üldistatud väljavõte olulisematest
initsiatiividest, mida tuvastati.
Tabel 8. Era- ja avaliku sektori panused Suurbritannia ehitussektori arenguks.
ERASEKTORI PANUSED SEKTORI ARENGUSSE AVALIKU SEKTORI PANUSED SEKTORI ARENGUSSE
INNOVATSIOON
Investeeringud teadus- ja arendustegevusse Rahaliste meetmete ja investeerimisfondide loomine,
mis toetaksid uudsete tehnoloogiate juurutamist
innovaatiliste ettevõtete poolt
BIM-mudelite kasutuselevõtt hanke pakkumiste BIM-mudelite ja muude digitaalsete lahenduse
koostamisel juurutamine avaliku sektori hangetes
Uute tehnoloogiliste lahenduste mitmepoolne
juurutamine erinevate konsortsiumide ja
programmide vahendusel
TÖÖJÕUD
Sisendi andmine kutsekvalifikatsioonisüsteemi Kutsekvalifikatsioonisüsteemi reformimine ning
reformimisse ja koolitusprogrammide arendamisse õppekavade ja koolitusprogrammide uuendamine
Tööjõu meelitamine ja säilitamine sektoris läbi Praktikastandardite kehtestamine
praktika standardiseerimise, karjäärivõimaluste
reklaamimise ja tööjõu soolise ning rahvusliku
mitmekesistamise ning osaliselt töövõimetute
kaasamise
Karjäärivõimaluste sidumine ehitusteemaliste
õppekavadega
ETTEVÕTLUSKESKKOND
78
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
ERASEKTORI PANUSED SEKTORI ARENGUSSE AVALIKU SEKTORI PANUSED SEKTORI ARENGUSSE
Uute standardiseeritud hankemeetodite arendamine Uute standardiseeritud hankemeetodite arendamine
ja juurutamine, mis arvestaksid terve ehitise eluringiga ja juurutamine avaliku sektori hangetes
Välisturgudele suunatud strateegia koostamine Ekspordivõimaluste edendamine ja ekspordi
toetamine; „koduste“ lahenduste reklaamimine
partnerriikidele
Ehitusprojektide efektiivsuse mõõtmise metoodika Ehitusprojektide efektiivsuse mõõtmise metoodika
väljatöötamine väljatöötamine
Konsortsiumide moodustamine, mis hõlmaksid endis Juriidiliste ja menetlusprotseduuride lihtsustamine
kogu suurprojektide elluviimiseks vajalikku lepingute sõlmimisel
oskusteavet
Lisaks on avaliku ja erasektori vahel jõutud ühisele arusaamale, et kui valitsus ootab ehitussektorilt
laiapõhjalist transformatsiooni, siis peaks avalik sektor andma endast kõik, et luua selleks võimalikult
stabiilne majanduskeskkond. Arutelu käib selle ümber, et kas avalik sektor võiks koostada ühtse plaani
järgneva 5-10 aasta hangete osas.
EKSPORT
Ekspordivõimekuse tõstmine 50% võrra on üks neljast eesmärgist. See on tingitud sellest, et
Suurbritannial on vaatamata mitmetele muredele väga tugev ehitussektor ja konkurents siseturul on
ülitihe. Selleks, et mitte piirata ehitusettevõtete kasvupotentsiaali, on riik otsustanud ehituse eksporti
strateegiliselt toetada113,114.
Ekspordipotentsiaali nähakse just innovaatilistes tarkades meetmetes, mis aitaksid oma efektiivsusega
lüüa kohalikke pakkujaid välisturgudel ning pakkuda nendest kõrgemat lisandväärust. Seda, et
Suurbritannia ehitussektori eksport juba praegu kaldub kõrgema lisandväärtusega toodete poole, toetab
ka statistika: madala lisandväärtusega artikleid – nagu seda on ehitusmaterjalid – imporditakse väga
palju115, samal ajal kui tehnoloogilisema olemusega ehitustehnika osas ollakse suured netoeksportijad116.
Ühe analüüsi kohaselt on suurim ekspordipotentsiaal suurriikidesse nagu USA, India ja Hiina 117 , teise
kohaselt aga kiiresti arenevatele turgudele Aasias, Lähis-Idas ja Ladina-Ameerikas118, kus sihitakse riike
nagu Brasiilia, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Vietnam 119 . Sõltumata sihtriigist, tuleb esmalt uudsete
tehnoloogiate kasutamist juurutada koduturul, enne kui suuremast ekspordist rääkida saab.
Tabel 9. Ehitusmaterjalide ja -komponentide eksport ja import Suurbritannias, August 2019 115.
SUURBRITANNIA MAHT (M £) SUURBRITANNIA MAHT (M £)
EKSPORDITURUD IMPORDITURUD
Iirimaa 1183 Hiina 2831
Saksamaa 800 Saksamaa 2577
USA 642 Itaalia 1052
Prantsusmaa 613 Hispaania 909
113 https://www.ukconstructionmedia.co.uk/features/government-support-uk-construction-export/
114 https://www.building.co.uk/news/government-in-talks-to-export-smart-construction-know-how/5102004.article
115 https://www.parliament.uk/documents/commons-committees/Exiting-the-European-Union/17-19/Sectoral%20Analyses/8-Sectoral-
Analyses-Construction-and-Related-Engineering-Report.pdf
116 https://www.thecea.org.uk/market-info/uk-imports-exports-construction-equipment-q2-2019/
117 https://www.consultancy.uk/news/18372/uk-must-establish-construction-as-jewel-of-post-brexit-exporting
118 https://www.macegroup.com/perspectives/191119-uk-election-a-manifesto-for-construction-and-the-built-environment
119 https://www.building.co.uk/news/government-unveils-more-details-about-exporting-construction-know-how/5102102.article
79
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
SUURBRITANNIA MAHT (M £) SUURBRITANNIA MAHT (M £)
EKSPORDITURUD IMPORDITURUD
Holland 598 Holland 907
Tabel 10. Ehitustehnika eksport ja import Suurbritannias, 2018116.
SUURBRITANNIA MAHT (M £) SUURBRITANNIA MAHT (M £)
EKSPORDITURUD IMPORDITURUD
USA 913 Jaapan 338
Saksamaa 266 Saksamaa 334
Prantsusmaa 211 Holland 146
Iirimaa 196 Lõuna-Korea 81
SOOME
Soome nägi suurt ehitusbuumi kuni 2018. aastani, mil aastaid kasvanud investeeringute maht
elamuehitusse rauges ning nüüd on näha esimesi märke ehitussektori kui terviku langusest.
Kommertspindade ehitus nägi samal ajal tagasihoidlikku kasvu võrreldes elamuehitusega ning ka see kasv
on samamoodi raugemas. Seevastu on avaliku sektori investeeringud tsiviilehitusse (nii hoonetesse kui
ka taristusse) mõõdukalt tõusmas, mis on ilmselt tingitud headest maksulaekumistest viimaste aastate
elava majandustegevuse foonil. Pikas perspektiivis on aga vajadus elamispinna järele suur: mõned aastad
tagasi prognoositi, et aastaks 2040 on üleriigiliselt vajadus 760 000 uue kodu järele120.
ETTEVÕTLUSKESKKOND
Tööjõud ehitussektoris on numbriliselt paisunud ja juba kompab piire – suur puudujääk on
projektijuhtidest ja teistest koordineerivatest spetsialistidest132 ning just tööjõupuudust nähakse suurima
pudelikaelana sektori kasvul. Spetsialistide keskmine vanus ehitussektoris on kõrge ja praeguse seisuga
on igal aastal pensionile minejaid poole rohkem, kui neid, kes vastavat haridust omandavad ja neid
asendada võiksid. Lahendusena nähakse121:
• vastavate õppekavade reformimist;
• paindlikuma hariduse pakkumist;
• täiskasvanute (ümber)õpet;
• naiste kaasamist meeste poolt domineeritud tööjõumaastikul.
Rakennusteollisuus RT 122 näeb igapäevaselt vaeva selle nimel, et tõsta ehitussektori mainet noorte
potentsiaalsete töötajate seas. Ühe lahendusena nähakse arvukate tehnoloogiliste lahenduste
mitmekülgset kasutamist ehitusplatsil – droonid, kaamerad, sensorid jms. See aitaks objekti juhtimise
muuta mõnevõrra sarnaseks videomängu mängimisega ja oleks ilmselt noortele üsna ahvatlev. Küll aga
on selliste võtete kasutamine mõeldav ainult objektijuhtide ja ehitusinseneride rollide puhul – lihtsamat
sorti oskustöölistele on uudsust luua ja neid õppima meelitada oluliselt keerulisem.
Valitsus on elamuehitust stimuleerinud MAL-kokkulepetega, mis on sõlmitud riigi ja suuremate
omavalitsusüksuste (Helsingi, Tampere, Turu, Oulu) vahel ja kätkevad endas riigipoolseid
120
https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000002881984.html
121
https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/161357/VM_14_2019_Rakentaminen%202019_2020.pdf?sequence=1&isAllowed=
y
122 https://www.rakennusteollisuus.fi/Rakennusteollisuus-RT/
80
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
investeerimisprojekte maakasutusarenduses, majutuses ja transpordis. Selline mastaapne planeerimine
aitab rakendada targa ja jätkusuutliku linnaplaneerimise põhimõtteid, sest terveid rajoone vaadatakse
kui toimivaid tervikuid. 2016-2019. aastateks sõlmitud MAL-kokkulepete tulemusena on Helsingis
ehitatud kümneid tuhandeid ja teistes linnades tuhandeid kodusid nii müügiks kui üüriks, millest valdav
enamus on korterid123.
MAL-kokkulepped on üks näide laiemast riigipoolsest toetusest eluruumide arendamiseks, mille eest
vastutab Keskkonnaministeeriumi haldusalasse jääv Asumisen rahoitus- ja kehittämiskeskus (ARA), mis
vastutab eluasemepoliitika eest ning läbi erinevate toetus- ja laenumeetmete tahab võimaldada mugavat
eluaset kõikidel 124 . ARA tegevuses nähakse head võimalust ehitussektori stimuleerimiseks
majanduslanguse ajal121 ning targa ja jätkusuutliku ehitamise põhimõtete juurutamiseks läbi vastavate
nõuete. Enam kui pooled kõikidest üürikorteritest Soomes on ehitatud ARA toetuste abil125.
ARA eluasemepoliitika aitab küll majandustsükleid mõnevõrra kompenseerida, aga tervikuna võivad
sellest tulenevad rahavood jääda väikseks ning läbi reaktiivse lähenemise jõuda majandusse liiga hilja.
Alternatiivse lahendusena on välja pakutud teetööde ja muu taristu projektide pikaajaline (10-15 aastat)
etteplaneerimine – see annaks sektorile teatud kindlust oma pikaajalise strateegia koostamisel ja aitaks
hõlpsamini üle elada majanduslangused. Vastavad arutelu ja seaduste väljatöötamine on juba aastaid
toimunud ja varsti peaks parlament seaduse ka vastu võtma.
VISIOON
Erinevalt Suurbritanniast paistab Soomes innovaatiliste lahenduste otsimisel silma just erasektor. Visio
2030 konsortsium koosneb Aalto ülikoolist ning koosneb selle raporti kirjutamise hetkel 19 ehitussektori
ettevõtetest ning on seejuures avatud uutele liitujatele 126 . Visio 2030 eestvedaja on Aalto ülikooli
tsiviilehituse osakonna professor Olli Seppänen, kes tegutses enne akadeemilist karjääri pikalt
ettevõtjana, arendades erinevate ettevõtete eesotsas ehitussektorile tarkvara – suure osa ajast
Ühendriikides Californias. Konsortsiumi ellu kutsumise ajendiks oli Soome ehitussektori
digiinnovatsiooniliidri positsiooni kaotamine: kui 2000. aastate alguses oli Soome teenäitaja (maailma
esimesed 4D-5D BIM-mudelid nt.), siis 2015. aastaks – kui professor Seppänen tagasi Soome tuli – tõdes
ta, et Soome on valdkonna arengutes kolm-neli aastat maha jäänud. Peale laiahaardelist
kommunikatsioonitööd, mille raames külastas professor Seppänen 40 ettevõtet, moodustati 11
ettevõttega konsortsium – ühinema on siiani oodatud kõik asjast huvitatud Soome ehitusettevõtted.
Konsortsiumi kutsub innovatsiooni esile läbi uuringute ja teadus- ja arendustegevuse, mida rahastatakse
konsortsiumi liikmetasudest. Liikmelisus on seejuures kaheastmeline:
• madalam aste aastase liikmetasuga €10 000;
‒ võtavad kõikidest aruteludest osa, aga neil puudu hääleõigus lõplikus
otsustamisprotsessis;
‒ kirjutamise hetkel 12 liiget;
• kõrgem aste aastase liikmetasuga €25 000;
‒ neil on hääleõigus lõplikus otsustamisprotsessis;
‒ kirjutamise hetkel 7 liiget.
Igal aastal valitakse umbes 10 ettepaneku seast kaks-kolm uurimisteemat, mis fookusesse võetakse – kõik
konsortsiumi liikmed saavad ettepanekuid teha, aga lõpliku otsuse langetavad hääleõigusega ehk
kõrgema astme liikmete esindajad. Iga uurimisteema kallal hakkab töötama vastav uurimisgrupp, kuhu
kuulub 2-4 inimest igast konsortsiumi liikmest ning mida veab eest ja koordineerib juhtivuurija Aalto
ülikoolist (tihtipeale professor Seppänen ise). Kuna konsortsiumi liikmesettevõtete
123 https://www.ym.fi/download/noname/%7BFA5CB9B2-7C21-4018-B7DD-51CAA7193FC9%7D/138171
124 https://www.ara.fi/en-US/About_ARA
125 https://www.abecip.org.br/admin/assets/uploads/anexos/pekka-averio-finlandia.pdf
126 https://www.aalto.fi/fi/building-2030
81
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
tegutsemisvaldkonnad on väga erinevad, siis on ka garanteeritud mitmekülgsed ja laiahaardelised
ekspertteadmised.
Uurimisgruppidesse on kaasatud ka liikmesettevõtete jaoks töötavad tudengid, kes saavad tehtud töö
põhjal kirjutada akadeemilise uurimis- ja/või lõputöö. See loob olukorra, kus ettevõtetel on pragmaatiline
huvi, et tudengid saaksid tegeleda pühendunult oma akadeemilise tööga ja samas annab tudengitele
võimaluse tutvuda erasektori ootustega nende oskustele ja teadmistele. Selle tulemusena tekib viljakas
keskkond erasektori ja ülikoolide vaheliseks koostööks.
Visio 2030 konsortsiumi eesmärk on, et nende tööst välja kasvavad uued meetodid jõuaksid kõigi sektori
osapoolteni ja transformeeriksid sektorit kui tervikut. Läbi konsortsiumi kuuluvate peatöövõtjatega
jõuavad töögruppides välja töötatud lahendused ka peatöövõtjate sõlmitud lepingutesse ja seeläbi ka
kinnisvaraarendajate ja -omanikeni, kes oskavad uusi lahendusi siis nõuda ka teistelt ehitusettevõtetelt.
Sellisel kujul protsess on kinnisvaraomanike liidu poolt soojalt vastu võetud.
Seega pole Visio 2030 klassikalises mõttes visioonidokument vaid pidevalt ajas arenev protsess, kus
suunda korrigeeritakse jooksvalt, vastavalt konsortsiumi liikmete kogemustele ehitussektoris
tegutsemisel. Visio 2030 keskmes on viis põhimõtet:
• usaldusväärsus;
• kasutajale orienteeritus;
• jätkusuutlik areng;
• tootlikkus;
• inspireerimine.
C02 emissioon on pool 2018.
aasta tasemest ning
jätkusuutlik areng juhib kogu
otsustusprotsessi. Ehitamisel
kasutatakse
taaskasutatavaid materjale Ehituse tootlikkus on
Terve ehitatud keskkond on ja jääke on vähe. kasvanud terve ehituse
kasutajale orienteeritud - väärtusahela lõikes ja tänu
ehitised on targad ning sellele luuakse kliendile
jälgivad ise oma seisukorda lisandväärtust ning Soome
ja annavad sellest ise ehitusfirmadel on
kasutajale teada. enneolematu
ekspordipotentsiaal.
Ehitussektor meelitab noort
ja välist talenti ning
Ehitusettevõtteid nähakse
idufirmasid. Sektori
usaldusväärsete
partneritena, kes annavad Ehitussektor tööandjad on inspireerivad
ja nende meetodid
oma projektid üle
õigeaegselt ja 2030. aastal innovaatilised, mistõttu
julgustatakse ka
kvaliteetsetena.
vastutustundlikult
eksperimenteerima.
Joonis 27. Visio 2030 kesksed põhimõtted126.
Selle dokumendi kirjutamise ajal on Visio 2030 raames avaldatud seitse erinevat uuringut127, mis käsitlesid
• eeltootmise potentsiaali hindamist ehitusprojektides;
• tööriistade jms asukoha reaalajas jälgimine ehitusobjektil;
127 https://www.aalto.fi/fi/building-2030/loppuraportit
82
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
• usalduse ja kommunikatsiooni parendamine erinevate ehitusprojekti osapoolte vahel;
• uute logistiliste lahenduste ja projektide sünkroniseerimise potentsiaalne mõju.
INNOVATSIOON
Soome ehitussektor pole viimaste aastate jooksul millegi väga mastaapsega üheski konkreetses
valdkonnas veel tähelepanu äratanud – murranguline digiinnovatsioon jäi 2000. aastate algusesse. Peale
2008.-2009. aasta majanduskriisi olid paljud iduettevõtted sunnitud tegevuse lõpetama või kolima oma
tegevuse viljakamasse majanduskeskkonda ja sellega kadusid ka kohalikud innovatsiooniallikad.
Visio 2030 konsortsiumi ponnistused on aga viinud esimeste tulemusteni: ühe töögrupi raames uuriti
võimalusi ehitusprojektide kestvuse lühendamiseks 128 . Uuringus rakendati Takt-metoodikat kahel
reaalsel ehitusprojektil ja kuigi eesmärk oli planeeritud ehitusaega vähendada poole võrra, saavutati
tegelikkuses 30% ajaline kokkuhoid. Peale seda on hakatud Takt-metoodikat juurutama ka teistes
ehitusprojektides ja kavas on, et veel 50 projekti järgivad uuringus käsitletud põhimõtteid.
Hiljutine edukas pilootprojekt Kalasatama rajooni digitaalse kaksiku loomisel 129 on aga pannud aluse
ambitsioonidele teha sama asja üle terve Soome131, nii et ka nendel arengutel tasub silma peal hoida.
Uudseid lahendusi on aga üritatud juurutada ka avaliku sektori poolt. Nimelt jõuti Helsingi teetööde
parendamise projekti raames arusaamisele, et kõige odavama pakkumuse valimine avalikel hangetel ei
viinud soovitud koostöö ja tulemusteni. Soome transpordiagentuuri nn. Alliance-projekti raames
rakendati uudseid võtteid ja meetmeid, et hanked viiksid viljaka koostööni130. Muuhulgas ei hinnatud
pakkumusi enam ühe pakkumusdokumendi põhjal vaid kutsuti pakkumust potentsiaalselt ellu viiv
tuumiktiim intervjuule, kus arutati projekti olemust ja väljavaateid – selline lähenemine välistas
võimaluse, et esitataks hästi kirjutatud dokument, aga tegelik võimekus on hoopis midagi muud; lisaks
saadi potentsiaalsete töövõtjatega visiooni reaalselt arutada ning saada aimu nende nägemusest.
EKSPORT
Soome ehitussektori teenuste eksport kasvas 32% vahemikus 2013-2016 kogumahuni 2,144 miljardit
eurot. Tähelepanuväärne on EL-välise kaubanduse suur osakaal koguekspordist (~70%)132. Ehitustoodete
eksport oli 2015. aastal kokku 501 miljonit eurot132. Sarnaselt Suurbritanniaga nähakse endil olevat
tulevikupotentsiaali ehituse eluringi ülese planeerimise juurutamises ja vastavate digilahenduste
väljatöötamisel ja juurutamisel131.
659
1485
EL-sisene EL-väline
Joonis 28. Soome ehitussektori teenuste eksport, 2016 (M €) 132.
128
https://www.aalto.fi/sites/g/files/flghsv161/files/2019-02/building_2030_tahti_suunnittelussa_ja_tuotannossa_loppuraportti_22.1.201.pdf
129 http://www.kiradigi.fi/kokeiluhankkeet/kokeiluhankkeet/kalasataman-digitaaliset-kaksoset.html
130 http://leaninpublicsector.org/wp-content/uploads/2019/06/Pekka-Petajamieini-2016-LIPS-Alliancing-in-the-Finish-Transport-Agency.pdf
131 https://kirafoorumi.fi/suomi-tahtaa-kiinteisto-ja-rakentamisalan-digitalisaation-paalupaikalle/
132 Country profile Finland, European Construction Sector Observatory, 2019.
83
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Tabel 11. Soome Kõige enam eksporditavad ehitustooted aastal 2015132.
# TOOTEGRUPP EKSPORDIMAHT (M €) OSAKAAL EHITUSTOODETE KOGUESKPORDIST
1. Töödeldud puittooted133 155 31%
2. Eelvalmistatud puithooned 66 13%
3. Aknad, uksed ja nende raamid 45 9%
4. Muud konstruktsioonid134 44 9%
5. Eelvalmistatud metallist hooned 43 9%
TAANI
Sarnaselt Soomega on Taaniski ehitussektor viimastel aastatel jõudsasti kasvanud ja seda just
elamuehituse tõttu, mille järele on suur nõudlus olnud. Samuti on viimastel aastatel olnud rohkem
koolide, tervishoiuasutuste jm avalike hoonete ehitamist, mis on jällegi tingitud suure tõenäosusega
headest maksulaekumistest.
ETTEVÕTLUSKESKKOND
Taani ehitusettevõtted tõdesid veel 2016. aastal, et viimase finantskriisi järgselt on neil raskusi
pankandest laenude saamisega135. Põhjuseks on seejuures olnud pankade konservatiivsem lähenemine
laenude andmisel, kusjuures ehitusettevõtteid nähakse teiste valdkondadega võrreldes enam
riskantsematena. Alternatiivse kapitali kaasamise võimalusena ehitusettevõtetel on välja pakutud
võlakirjade emiteerimist, aga tegelikkuses on see võimalus ainult kõige suurematel ettevõtetel.
Lisaks kapitali kindlustamisele on ka Taani ehitusettevõtted kimpus olnud tsüklilise majanduse
volatiilsusega. Taanis on omavalitsustel üsna suur autonoomia ja nad on oma hangetega ehitussektori
jaoks suured kliendid. Sellest tulenevalt sätestatakse rahandusministeeriumi poolt piirid, kui palju võivad
omavalitsused antud eelarveperioodil ehitushangetele kulutada. Nende ettekirjutatud piiridega
üritatakse omavalitsusi panna majanduslanguse ajal rohkem tellima ja buumi ajal vähem – sedasi
proovitakse kompenseerida üldisi majanduskonjektuure.
Ehitusega seotud lubade ja litsentside väljastamise kiiruses on Taani maailma esirinnas, tänu poliitilistele
algatustele administratiivkulu vähendamiseks. Need algatused realiseeriti suures mahus 2016. aasta
muudatustega ehitusseadustikus (Byggeloven) – kus sätestati lihtsustatud menetlusprotseduurid ja
nendega kaasnevad lühemad lubatud menetlusajad 136. Muuhulgas:
• lihtsustati ehituslubade väljastamise protsessi;
• lihtsustati tuleohutusnõudeid;
•
kergendati kohalike omavalitsuste menetluskoormust sellega, et teatud tüüpi ehitiste tehnilisi
nõudeid kontrolliks edaspidi sertifitseeritud eraettevõtted, mitte omavalitsused ise.
Tööjõupuuduse foonil ehituses on surve leevendamiseks peatatud kodude remondiga kaasnevad
maksusoodustused 137 – see võiks vähendada eraisikute poolset nõudlust ja seega veidi leevendada
133 Builders’ joinery and carpentry of wood, etc.
134
Other structures (group 251123)
135 https://www.licitationen.dk/article/view/282908/byggeriet_sidder_stadig_i_kreditklemmen
136 https://uk.fm.dk/publications/2016/denmarks-national-reform-programme-2016
137 https://www.nationalbanken.dk/en/publications/Documents/2017/03/Analysis_Outlook%20for%20the%20Danish%20Economy_March%20
2017.pdf
84
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
tööjõupuudust ka suures plaanis. Pikemas perspektiivis on mured tööjõuga aga tõsised, sest noori
spetsialiste kasvab vähem peale, kui vanasid pensionile läheb ja noori peletab sektori heitlik tsüklilisus.
Taani kutseharidus eeldab praktika sooritamist, aga ehitusettevõtted pole suutnud noortele praktikakohti
ise luua – selleks on loodud mitmed programmid, mis toetavad praktikakohtade loomist ja noorte
värbamist 138 . Ehitusalase hariduse noortele lähemale toomiseks on aastate jooksul loodud mitmeid
programme ja initsiatiive 139 , mis hõlmavad endas erinevaid ehitustöid tutvustavaid õppematerjale,
mobiilirakendusi ning külastusi ehitusobjektidele.
Taani ehitussektori madalat tootlikkust tõdeti nn Tootlikkuskomisjoni (Produktivitetskommissionen) kui
ka Euroopa Komisjoni poolt 140. Peamisteks põhjuseks arvati olevat sektori killustatus ja tööjõupuudus.
Sektori killustatus väljendub sellena, et ehituse eri eluringi etappide eest vastutavate osapoolte vahel on
vähe koostööd.
VISIOON
Valitsus võttis 2014. aastal seisukoha, et ehitussektori tootlikkust on vaja tõsta, kui tuldi välja
strateegiadokumendiga „Tee tugevama ehitussektorini Taanis“ („Vejen til et styrket byggeri i
Danmark“)141. Selle ajendiks oli suuresti eespool mainitud Tootlikkuskomisjoni raport, aga võimalikke
mõjufaktoreid oli veelgi:
• tollal kimbutas ehitussektorit madal konkurentsitase;
• sellest tulenevalt ehitamise kõrge maksumus tellija seisukohalt;
• kollektiivne arusaam vajadusest arendada ehitussektorit jätkusuutlikkuse suunal;
‒ eeskätt just looduskeskkonna perspektiivist;
‒ aga ka ehitusprotsesside üleüldine optimeerimine elutsüklipõhiste kulude põhimõtete
juurutamisega.
Valitsuse juhtimisel hakkas visiooni koostama Taani Liiklus-, Majutus- ja Ehitusagentuur visiooni
koostama. Kompetents visiooni koostamiseks oli agentuurist võtta – juristid, (ehitus)insenerid, nn.
generalistid. Jooksvalt kaasati väliseid huvigruppe ja osapooli – kas kahepoolsete kohtumistega või
töögruppidena. Kuna visiooni elluviimine oli kõigi osapoolte huvides, siis ei tekkinud ka probleeme
valitsuse vahetusega. Kui formaalselt vastutas visiooni ja selle elluviimise eest ehitusvaldkonna eest
vastutav minister, siis igapäevatöö eest vastutas siiski ametkond.
Taani Strateegia raames tuvastati viis teemat, millele tuleks keskenduda.
138 https://indberet.virk.dk/arbejdsgivernes-uddannelsesbidrag/praktikplads-aub
139 http://www.construction-for-youth.eu/en/initiatives.aspx?country=dk
140 Country profile Denmark, European Construction Sector Observatory, 2019.
141 https://www.trafikstyrelsen.dk/da/Byggeri/Lister/Publikationsliste?relevance=Byggeriets-parter&theme=AB-systemet&type=Strategi
85
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Avalik sektor peab oma
hangetega olema
eeskujuks efektiivse
ehituse põhimõtete
Ehitussektori juurutamisel.
ettevõtetele tuleb tagada Valitsus peab toetama
lihtsad ja õiglased erasektorit, et kasvatada
konkurentsitingimused ja väärtusahelaülest
need tuleb kooskõlastada tootlikkust.
naaberriikide omadega.
Ehitustegevust Ehituspoliitika peab
korraldavaid määruseid soodustama
peab lihtsustama, et Tugevam jätkusuutlikku ehitamist
need võimaldaksid Taani ning toetama seejuures
sektori kasvu, paremat Taani ehitussektori
tootlikkust ja ehitussektor positsiooni
innovatsiooni. rahvusvaheliselt.
Joonis 29. Strateegia "Tee tugevama ehitussektorini Taanis" viis arenguteemat 141.
Nende viie teema raames pandi paika 34 initsiatiivi – osad seisnesid muudatuste elluviimises; osad aga
edasiste analüüside tegemises ja võimaliku tegutsemisvajaduse hindamises. Kuna initsiatiivid olid erineva
iseloomuga ja paljude initsiatiivide mõju avaldumiseks võib päris kaua minna, siis ei pandud paika ühtseid
põhimõtteid nende valideerimiseks tagantjärele.
Ühe näitena hinnati tagantjärele näiteks vastava initsiatiivi raames uuendatud ehitusnõudeid – seda
kuidas karmimad ehitusnõuded omaks võeti ja kas nad teenisid eesmärki. Suheldi nii peatöövõtjate kui
ka teiste osapooltega ning moodustati nõustav ekspertrühm. Muuhulgas kaardistati ka rahvusvahelisi
praktikaid eesmärgiga ühtlustada Taani nõudeid mujal kehtivate nõuetega – tagamõte oli seejuures, et
see soodustaks Taani ehitusvaldkonna ettevõtete ekspordipüüdlusi välisturgudele ja – vastupidi –
meelitaks välisettevõtteid osalema hangetel Taani turul. Konkreetselt tuvastati näiteks vajadus
lihtsustada tulekahjusid ennetavaid nõuded ning sisekliimat reguleerivaid eeskirju.
Lisaks ehitustegevust reguleerivate määruste lihtsustamisel (äsja mainitud ehitusnõuded, aga ka
sissejuhatuses mainitud menetlusprotseduurid) on edukad oldud ka jätkusuutliku ehitamise
kohaldamises ning digitaalsete meetmete juurutamisel, mille nimel tehakse jätkuvalt tähelepanuväärseid
ponnistusi.
INNOVATSIOON
Taani on tõestanud end teenäitajana ökoinnovatsioonis ja jätkusuutlikus ehitamises – eriti selgelt avaldub
see energiatõhusa ehituse juurutamises. Pürgimine energiatõhusa hoonestuse poole seisneb:
• uute ehitiste ehitamises kõige uuemate nõuete ja standardite järgi;
• vanemate ehitiste renoveerimises niimoodi, et nende potentsiaali maksimaalset ära kasutada.
Taani otsustas, et kõige viljakam meetod jätkusuutliku ja energiatõhusa ehitamise juurutamisel on
kehtestada riigipoolsed energiaparameetrid 142 . Võrreldes ehitussektori eneseregulatsiooniga ja/või
teavitustööga, on seadusliku regulatsiooniga tagatud põhimõtete juurutamine koheselt, üheselt ja mis
peamine – pikaajaliselt. Seega on ehitusvaldkonna ettevõtetel kohustus jõuda energiasäästlike
tulemusteni, aga parimad ja kuluefektiivsemad meetodid tulemusteni jõudmiseks on nende endi valida.
142 https://ens.dk/sites/ens.dk/files/Globalcooperation/tool_ee_byg_web.pdf
86
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Erinevate spetsiifiliste nõuete rakendamisel on lähtutud nn. vähima kulu põhimõttest, mis tähendab, et
nõuded kehtestatakse ainult siis, kui nendega kaasnev kokkuhoid kaalub üles nende kulud teatud
ajaperioodi jooksul (kusjuures see ajaperiood peaks olema ligikaudu võrreldav vaadeldava ehitise või
komponendi oodatava elueaga). See põhimõte kehtib ka energiatõhususe regulatsiooni kui terviku korral.
Taani energiaefektiivsusnõuded uutele hoonetele kehtestati paralleelselt ja mitmes järgus: algselt kehtis
miinimumnõue „Building Regulation 2010“ ning kaks standardit, millel tulevased miinimumnõuded
kehtima pidid hakkama – „Building Class 2015“ ja „Building Class 2020“. Neid standardeid sai
vabatahtlikus korras taotleda paralleelselt kehtiva miinimumnõudega. 2016. aastal kehtestati uue
miinimumnõudena omakorda „Building Regulation 2015“ (mis põhines eelneval vabatahtlikul standardil
„Building Class 2015“) ja „Building Class 2020“ jäi ainsaks „preemiumstandardiks“ 143 . 2018. aastal
kehtestati omakorda uus miinimumnõue „Building Regulation 2018“, mis oli edasiarendus eelnevast
nõudest ja millega paralleelselt saab praegugi taotleda vabatahtlikku standardit „Building Class 2020“144.
Selline järkjärguline juurutamine andis ehitussektorile võimaluse uute nõuetega kohaneda ning aegsasti
oma tulevikutegevusi planeerida.
2016 2018
BR 2010
BC 2015 BR 2015 BR 2018
BC 2020
Joonis 30. Taani energiaefektiivsusnõuete järk-järguline rakendumine.
Suunis nõuete väljatöötamiseks tuli valitsuse poolt, kes kehtestas eesmärgid ehitussektorile. Püstitatud
eesmärkide najal töötati Taani Energiaagentuuri poolt välja juba konkreetsed nõuded, mis oleksid
ekspertide hinnangul saavutatavad ja kooskõlas tegelikkusega. Kuna ehituslubade väljastamine on Taanis
kohalike omavalitsuste ülesanne, siis on ka energiaefektiivsuse nõuete järgimise tagamine nende töö. Iga
valminud ehitis peab läbima sõltumata ja sertifitseeritud energiaaudiitori auditi, mis tuleb omavalitsusele
esitada. Lisaks peab omavalitsus kontrollima vähemalt 5% kõikidest uutest ehitistest ning vabatahtlikke
„tulevikustandardeid“ taotlevatest objektitest tuleb kontrollida kõiki.
Nõuete juurutamisel on oluline olnud valitsuse proaktiivne kommunikatsioonitöö. Ennetavalt on tehtud
pressiteateid ja töötubasid asjassepuutuvatele erasektori esindajatele ning koolitatud vastavaid
ametnikke, et nad oskaksid nõuete rakendumisel anda asjatundlikku nõu. Lisaks on tähtsustatud avaliku
sektori eeskujuks olemist – seda läbi nn. demoehitiste tellimise, mis oleksid innovaatilised aga seejuures
realistliku kontseptsiooniga, mida ehitusettevõtted saaksid taastoota erasektoris.
Olemasolevate hoonete energiatõhusust iseloomustab Taani ekvivalent energiamärgisest 145 .
Energiamärgise olemasolu on juriidiline eeldus müügi- või üürilepingu sõlmimiseks. Renoveerimise juures
juhitakse tähelepanu sellele, et tehtud tööd parandaksid ka hoonete sisekliimat ja seeläbi inimeste
elutingimusi – sedasi jõutakse iga hoonega sammukese võrra lähemale energiatõhusale hoonestusele ja
antakse võimalus inimestele sellest ka lisanduvat kasu saada. Olemasolevate ehitiste renoveerimisel tuleb
samuti lähtuda kehtivatest miinimumnõuetest (käesoleval hetkel „Building Regulation 2018“), mis
sätestab individuaalsed nõuded ehitise erinevatele komponentidele.
143 http://epbd-ca.eu/wp-content/uploads/2018/08/CA-EPBD-IV-Denmark-2018.pdf
144 https://www.byggeriogenergi.dk/media/2202/danishbuildingregulations_2018_energy-requirements.pdf
145 https://stateofgreen.com/en/uploads/2018/07/SoG_WhitePaper_Renovation_210x297_V10_WEB.pdf
87
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Teine suure mõjuga meede energiatõhususe juurutamisel ehitussektoris on kõrge maksumääraga
energiamaksud, mis moodustavad erinevate energiaressursside hinnast lõpptarbija jaoks pool või
rohkemgi – sellises olukorras on tarbijatel otstarbekas kasutada kõige energiasäästlikumaid lahendusi.
Aegamisi on energiamaksude määrad era- ja tööstuslike tarbijate jaoks ühtlustatud. Lisaks maksudele ja
nõuetele on energiaefektiivse ehitamise edendamisel väga olulist rolli mänginud avalikkuse
informeerimine sisulisel tasemel146. Avaldatud on renoveerimisjuhised kõige levinumat tüüpi eramajade
jaoks 147 , nõuete mõju erinevatele remonditöödele on ükshaaval lahti seletatud 148 ning koostatud on
standardlahendused, millest remondi planeerimisel lähtuda saaks149.
Taanis on nähtud kõvasti vaeva, et juurutada erinevaid digilahendusi ning seeläbi tõsta sektori tootlikkust.
2006. aastal võeti vastu strateegia digitaalsete meetmete juurutamiseks, millest tulenevalt sätestati, et
teatud summast kõrgema maksumusega avalike sektori hangete puhul eeldatakse BIM-mudelite
rakendamist. Nüüdseks on jõutud nii kaugele, et paljud suuremad peatöövõtjad ning ka arhitektid-
insenerid kasutavad oma igapäevatöös BIM-mudeleid. Küll aga pole BIM-mudelite kasutuselevõtuga
oodatud määral veel paranenud info liikuvus ehituse eluringi eri etappide eest vastutavate osapoolte
vahel ega tõusnud protsesside läbipaistvus üldisemalt. Sellest tulenevalt võeti 2019. aastal vastu uus
strateegia, millega pööratakse tähelepanu nendele faktoritele, mis aitaksid BIM-i rakendamisega
tõhustada erinevate osapoolte vahelist koostööd (nõuded lepingutele jne)150.
EKSPORT
Taani ehitussektor eksportis 2016. aastal 4,8 miljardi euro jagu teenuseid, millest ligi kolmveerand
eksporditi EL riikidesse140. Import oli seevastu ligi 1,9 miljardit eurot ja seega on Taani ehitusektor
erakordselt tugev netoeksportija. Erinevaid ehitustooteid eksporditi 1347 miljardi euro jagu ja kõige
eksporditavam kaubaartikkel on erinevad mastid, mis annavad aimu tuulikute rollist Taani ehitussektori
ekspordis.
Strateegiadokumendi „Tee tugevama ehitussektorini Taanis“ raames tõsteti esile vajadust toetada
ehitussektori eksporti fookusega energiaefektiivsetele materjalidele ja ehitusteenustele140. Selle
initsiatiivi raames sõlmiti Hiina valitsusega partnerlusleping Taani energiaefektiivse ehituse oskusteabe
edendamiseks Hiina turul. 2017. aastal alustas Taani välisministeerium uue programmiga (Urban
Solutions), mille raames tutvustatakse Taani oskusteavet rahvusvahelisel areenil 151 . Programmi on
kaasatud Taani Kaubandusnõukogu (Dansk Erhverv), ehitusettevõtted, linnaplaneerijad ja investorid.
Need on aga üsna spetsiifilise iseloomuga algatused; mingit laiahaardelist riigipoolset strateegiat
ehitusvaldkonna ettevõtete ekspordi toetamiseks pole. Keerukad riigisisesed nõuded uute hoonete
energiaefektiivsusele on viinud aga selleni, et ehitusettevõtted on tahes-tahtmata sunnitud välja tulema
uute tarkade lahendustega. Neidsamu lahendusi on aga hakatud juba eksportima ka väljapoole – seda on
146 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/dk_building_renov_2017_bilag_b_neeap_en.pdf
147
https://sparenergi.dk/forbruger/vaerktoejer/bygningsguiden
148 http://krav.byggeriogenergi.dk/tag-loft
149 https://www.byggeriogenergi.dk/energiloesninger/
150 The Danish Minstry of Transport, Building, and Housing, ’Strategy for digital construction’, 2019.
151 https://thetradecouncil.dk/services/eksport/globale-sektorteams/danske-loesninger-til-udvikling-af-verdens-storbyer
88
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
abistanud ka muude Taanis kehtivate ehitusnõuete ühtlustamine välisturgude omadega, seal kus
võimalik.
1229
3571
EL-sisene EL-väline
Joonis 31. Taani ehitussektori teenuste eksport, 2016 (M €)140.
Tabel 12. Taani Kõige enam eksporditavad ehitustooted aastal 2016 137.
# TOOTEGRUPP EKSPORDIMAHT (M OSAKAAL EHITUSTOODETE
€) KOGUESKPORDIST
1. Mastid ja sõrestikmastid rauast või 333 25%
terasest
2. Aknad, uksed ja nende raamid 226 17%
3. Muud konstruktsioonid134 178 13%
4. Erinevad tsemendid152 118 9%
5. Töödeldud puittooted133 76 6%
AUSTRIA
Ka Austrias on kasvav nõudlus elamuehituse järele toetanud ehitussektori kui terviku kasvu viimastel
aastatel153. Austria kinnisvaraturu teeb omapäraseks asjaolu, et ainult 48% majapidamistest on oma kodu
omanikud ja tervelt 24% kogu elamutest on nn. sotsiaalelamud. Eluasemepoliitika sotsiaalne aspekt on
Austrias väga tugev, aga kuna see on jaotunud üle kolme administratiivtasandi (riiklik, liidumaa ja kohalik
tasand), siis on erinevad madala ja keskmise sissetulekuga majapidamistele suunatud toetusmeetmed
mõnevõrra killustunud. Ressursimahukas eluasemepoliitika on kasutatav aga instrumendina majanduse
tsüklilisuse kompenseerimiseks.
ETTEVÕTLUSKESKKOND
VKE-d Austria ehitussektoris on üsna kõrge finantsvõimendusega ja seepärast näevad enamikud
krediidiasutused neis kõrget krediidiriski ega ole varmad neile rohkem laenu andma. Laenuintressid on
praegu aga madalad, nii et ettevõtted, kellel on eeskujulik kapitali struktuur, peaksid laenu saama küll.
152 Portland cement, aluminous cement, etc.
153 Country profile Austria, European Construction Sector Observatory, 2019.
89
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
Austria ehitussektorit painab tööjõupuudus nagu teisteski vaatluse all olevates riikides – puudust on
oskus- ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järgi. Muuhulgas nähakse murena ehitussektori viletsat
mainet, mis noori eemale peletab. Tulevikuväljavaateid parandab asjaolu, et kutseharidus on Austrias
väga tugev. Ligi 90% kutsekooli lõpetanutest töötab ja ehitussektoris on mitmeid programme 154 , mis
viivad õpilasi ja ettevõtteid kokku ja viimastele on ette nähtud toetused, mis ajendaksid neid praktikante
värbama. Tähelepanuväärt on Baulehre 2020 initsiatiiv, mille õppekava näeb ette digioskuste laialdast
omandamist, et valmistada noori ette tulevikulahenduste jaoks ja tõsta sektori mainet155.
VISIOON
Austria on föderaalne riik ja see väljendub ehitussektoris selles, et föderatiivsel tasemel ei kuulu
ehitusvaldkond ühegi ministeeriumi haldusalasse. Ehitust reguleeritakse liiduriikide tasemel ning nende
tegemisi koordineerib Österreichische Institut für Bautechnik (OIB)156. OIB tegeleb aga pigem argisemate
probleemidega, nagu seda on erinevate nõuete standardiseerimine ja turu seiramine. Sestap paistab
Austrial puuduvat ühtne visioon ja strateegia ehitussektori arendamiseks.
INNOVATSIOON EHITUSSEKTORIS
Austria ehitussektor paistab silma kahes valdkonnas, milles ollakse teenäitajad:
• ehitusjäätmete käitlemine ja taaskasutamine;
• ökoloogiline ehitamine ja nn passiivhooned.
Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlus on Austrias reguleeritud riiklikul tasemel, mida toetavad sektori enda
poolt välja töötatud juhised. Riikliku programmi (Abfallvermeidungsprogramm) uuendatakse iga viie
aasta järel, et püstitada uued eesmärgid – aastaks 2020 oli eesmärk, et 70% kõikidest ehitusjäätmetest
saaksid ümber töödeldud. 2016. aastal läksid 84% jäätmetest ümbertöötlemisele ja 55% jäätmetest said
ka reaalselt ümber töödeldud. Oma rolli nähakse siin tulevikus kindlasti nö ehitise passi põhimõtte
juurutamisel, mis hakkaks koondama kõiki ehitisega seonduvaid andmeid ja seega hõlbustaks info
liikumist erinevate osapoolte vahel (projekteerijad, töövõtjad, riiklikud registrid ja ametnikud,
haldusteenuste osutajad…). Kuna pass peaks sisaldama muuhulgas ka andmeid kasutatud materjalide
kohta, siis saaks sellega materjalide taaskasutamist etteulatavalt planeerida.
Passiivhoonete arendamist ja ehitamist on toetanud 14 aasta pikkune programm „Tulevikumaja“ (Haus
der Zukunft)157. Aastatel 1999-2013 pakuti kahes etapis toetusi uute tehnoloogiate arendamiseks, mis
toetaksid:
• energiatõhusate hoonete ehitamist (30 miljonit €);
• „plussenergiahoonete“158 arendamist (51 miljonit €).
Kuna programm kestis pikka aega ja kätkes endis erinevaid tegevusi, on selle konkreetset mõju raske
hinnata, aga 2011. aasta seisuga olid kõikidest uutest hoonetest Austrias 25% passiivsed hooned 159 .
Valdkonna edenemisest Austrias annab ka märku tõsiasi, et 2013. valmis Viinis maailma esimene
kõrghoonest passiivhoone160.
EKSPORT
Austria ehitussektor eksportis 754 miljoni euro jagu teenuseid 2017. aastalTõrge! Järjehoidjat pole määratletud.. S
tabiilsele kasvule vaatamata on maht võrreldes teiste analüüsis käsitletud riikidega üsna tagasihoidlik ja
seejuures on eksport EL välistesse riikidesse pea olematu. Erinevaid ehitustooteid eksporditi seevastu
154 https://www.baudeinezukunft.at/de/home/
155 https://news.wko.at/news/salzburg/baulehre-wird-digital-und-zukunftsfit.html
156 https://www.oib.or.at/de/ueber-uns
157
https://nachhaltigkeit.big.at/sites/default/files/files/160704%20Evaluierungsbericht%20Haus%20der%20Zukunft_final.pdf
158 Hooned, mis oma terve eluea vältel toodavad rohkem energiat, kui ise tarbivad.
159 https://ec.europa.eu/environment/ecoap/sites/ecoap_stayconnected/files/field/field-country-files/austria_eio_country_profile_2016-
2017_1.pdf
160 https://passivehouse-international.org/upload/2017_01_25_Pressemitteilung_Tagung_Wien_Programm_EN.pdf
90
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
ligikaudu 2,8 miljardi euro eest – mis on vastupidi teenuste ekspordile – selgelt kõige kõrgem. Sellest
järeldub, et Austria ehitussektori kõige võimekam lüli on just tootmine.
Eelpool mainitud passiivhoonete vallas on Austria end ka rahvusvaheliselt tõestamas: Austria
arhitektuuri- ja projekteerimisfirmade pilootprojektide raames ehitatud hooneid võib leida nii Araabia
Ühendemiraatidest, Hiinast ning koostöös Filipiinidega töötati välja „Zero Carbon Resorts“ strateegia,
millega tahetakse tulevikus pakkuda kuurortidele üle maailma võimalust rajada üliefektiivseid ja
energeetiliselt iseseisvaid majutuskomplekse161.
Austria ehitusvaldkonna ettevõtete ekspordiambitsioonid on saanud toetust nii üldisemalt
toetusskeemilt go-international 162 kui ka spetsiifiliselt tehnoloogiaettevõtetele ja innovaatilist
ehitustehnoloogiat arendavatele ettevõtetele suunatud tec4market163 toetusskeemilt.
92
662
EL-sisene EL-väline
Joonis 32. Austria ehitussektori teenuste eksport, 2017 (M €)
Tabel 13. Austria kõige enam eksporditavad ehitustooted aastal 2017
# TOOTEGRUPP EKSPORDIMAHT (M €) OSAKAAL EHITUSTOODETE
KOGUESKPORDIST
1. Töödeldud puittooted133 783 28%
2. Muud konstruktsioonid134 770 28%
3. Monteeritud parketipaneelid 222 8%
4. Aknad, uksed ja nende raamid 139 5%
5. Saalungid betooni valamiseks 135 5%
161 https://nachhaltigwirtschaften.at/resources/nw_pdf/eia/eia_171_en.pdf
162 https://www.go-international.at/
163 https://nachhaltigwirtschaften.at/de/hdz/ausschreibungen/aws-tec4market.php
91
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
KOKKUVÕTE
Järgneb ülevaade kõikide riikide tähelepanu väärivatest tugevustest ja nõrkustest nelja teema raames:
• sektoriülese visiooni või strateegia olemasolu;
• ettevõtluskeskkond;
• ehitusvaldkonna kõige silmapaistvamad edulood;
• eksporditrendid.
Seejärel iseloomustatakse põgusalt kõikide riikide ühiseid tunnuseid-probleeme, nende põhjuseid ning
kaasnevaid meetmeid.
Tabel 14. Ülevaade kõikide riikide ehitussektorite tugevustest ja nõrkustest.
RIIK TUGEVUS / NÕRKUS RAKENDATAVAD MEETMED
VISIOONI/STRATEEGIA OLEMASOLU
Suurbritannia Tehti valitsusepoolne ambitsioonikas • Pandi paika numbrilised eesmärgid sektori
avaldus Construction 2025 ja sellele arengu tarvis
põhjal koostati sisukas
• Osapoolte kaasamine läbi Ehituse
visioonidokument Construction
Eestvedamise Nõukogu (Construction
Sector Deal.
Leadership Council)
• Rahaliste toetusmeetmete kehtestamine TAI
elluviimiseks
Soome Loodi Visio 2030 konsortsium. • Aalto Ülikooli ja erasektori avalik
konsortsium126
• Uuringud uuenduslike lahenduste
potentsiaalist kaasajastada ehitussektorit127
Taani 2014. aastal avaldati „Vejen til et • Planeeriti 34 erinevat algatust141
styrket byggeri i Danmark“ („Tee
• Reformid bürokraatia ja halduskoormuse
tugevama ehitussektorini Taanis“).
vähendamiseks136
• Energiatõhusa ehitamise põhimõtete
juurutamine
Austria Sektoriülene visioon puudub. -
ETTEVÕTLUSKESKKOND
Suurbritannia Ehitussektori VKE-de raskused • The Funding for Lending Scheme164
laenude saamisel
• The Supply Chain Finance Scheme165
• Project Bank Accounts166
• Home Building Fund167
Tööjõupuudus – ehitussektori maine • Erialase hariduse propageerimine107
on noorte seas vilets.
164 https://obr.uk/box/the-funding-for-lending-scheme/
165 https://www.gov.uk/government/news/prime-minister-announces-supply-chain-finance-scheme
166 https://www.building.co.uk/focus/explainer-how-do-project-bank-accounts-work/5099705.article
167 https://homebuildingfund.campaign.gov.uk/
92
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
RIIK TUGEVUS / NÕRKUS RAKENDATAVAD MEETMED
Erialane haridus ja väljaõpe on • Construction Industry Training board (CITB)108
aegunud ning tahavad põhjalikku
uuendamist.
Soome Süvenev tööjõupuudus – sektorisse • Objektijuhtide ja ehitusinseneride töövõtete
ei tule noori peale, kes pensionile uuendamine läbi uudsete tehnoloogiate
jäävaid töötajaid asendaks. juurutamise objektidel – droonid, kaamerad,
sensorid
Riigi eluasemepoliitika ja • MAL-kokkulepped123
taristuhangete etteplaneerimine
• Uued seadused, mis kohustavad avalikku
garanteerib teatud mahus hankeid ka
sektorit tee-ehitus- ja muid taristuhankeid 10-
majanduse jahenedes
15 aastat ette planeerima
Taani Ehitusvaldkonna ettevõtetel on -
raskused laenude saamisel peale
viimast finantskriisi.
Ehituslubade väljastamine jm • Laiaulatuslikud riiklikud reformiprogrammid,
ehitustegevusega kaasnev mis muuhulgas kätkevad endas bürokraatia ja
bürokraatia on üks maailma halduskoormuse vähendamist136
efektiivsemaid.
• Ehituslubade väljastamise protsessi
lihtsustamine
• Ehitusnõuete lihtsustamine tuleohutuse
vallas
Süvenev tööjõupuudus – sektorisse • Kodude remondiga kaasnevate
ei tule noori peale, kes pensionile maksusoodustuste peatamine
jäävaid töötajaid asendaks.
• Erialase hariduse propageerimine139
Ehitusettevõtted pole suutelised • Valitsus toetab ehitusettevõtteid
pakkuma kutseõpilastele praktikantide värbamisel138
praktikakohti, kuigi õppekava seda
ette näeb.
Austria Ehitusvaldkonna ettevõtete seas on -
suur finantsvõimendus tavaline
nähtus ja sellega kaasnevad raskused
laenude saamisel.
Tööjõupuudus – puudust on oskus- ja -
kõrge kvalifikatsiooniga töötajate
järgi.
Tugev erialane (kutse)haridus ja • Tugevad praktikaprogrammid noorte
mitmed praktikaprogrammid meelitamiseks ehitusvaldkonda
annavad lootust tööjõupuudust
• Baulehre 2020 programm
tulevikus leevendada.
INNOVATSIOON VÕI EDULOOD EHITUSSEKTORIS
Suurbritannia Riik kehtestas väga konkreetse • Osapoolte kaasamine läbi Ehituse
visiooni ehitussektori arendamisel ja Eestvedamise Nõukogu (Construction
ekspordi toetamisel. Leadership Council)
• Rahaliste toetusmeetmete kehtestamine TAI
elluviimiseks
• Eksporditoetusprogrammid113,114
93
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
RIIK TUGEVUS / NÕRKUS RAKENDATAVAD MEETMED
Soome Erasektor on omal initsiatiivil • Visio 2030 konsortsium126
hakanud ehitussektoris
• KIRA foorum168
innovatsiooni juurutama
Ehitusprojektide kestvuse • Visio 2030 töögrupp ja nende Takt-metoodika
vähendamine pilootprojektides rakendamine
On ambitsioonid koostada terve • Kalasatama digitaalse kaksiku pilootprojekt129
Soome digitaalne kaksik ning
omandada seejuures oskusteavet,
mida tulevikus eksportida.
Taani Rangete energiatõhususnõuete • Läbimõeldud strateegia nõuete juurutamisel
juurutamine on väga hästi läbi
• Erinevad remondijuhised energiatõhusa
mõeldud ja on läinud edukalt.
ehitamise juurutamiseks
Jätkuvad ponnistused digitaalsete • Uuendatud jätkustrateegia vastuvõtt 2019.
lahenduste juurutamiseks ja targaks aastal
kasutamiseks.
Austria Taaskasutavate ehitus- ja • Abfallvermeidungsprogramm – riiklik
lammutusjäätmete osakaal on jäätmekäitlusprogramm169
Austrias väga suur.
• Ehitise passi kontseptsioon170
Ökoloogiliste passiivmajade • Haus der Zukunft („Tulevikumaja“) programm
ehitamisel omatakse
tähelepanuväärset oskusteavet ja
nende osakaal on väga suur.
EHITUSSEKTORI EKSPORT
Suurbritannia Tundub, et riik on tõsiselt asunud • Vastavad eksporditoetusprogrammid113,114
ehitussektori eksporti strateegiliselt
toetama.
Soome Silmapaistvad ekspordiinitsiatiivid -
puuduvad.
Taani Väga suuremahuline ehitusteenuste • Taani ehitusnõuete ühtlustamine teiste riikide
eksport, mille rõhk on energiatõhusal nõuetega
ehitamisel.
• Koostöölepped Hiina võimudega141
• Urban Solutions eksporditoetusprogramm
Austria Passiivhoonete oskusteavet • „Zero Carbon Resorts“ strateegia
demonstreeritakse erinevate
• tec4market rahastusprogramm innovaatiliste
pilootprojektidega üle maailma.
pilootprojektide eksportimiseks
168 https://kirafoorumi.fi/kira-foorumi/
169 https://www.umweltbundesamt.at/umweltsituation/abfall/vermeidung/strategie/
170
https://books.google.at/books?id=3byxDwAAQBAJ&pg=PA66&lpg=PA66&dq=austria+%22building+passport%22&source=bl&ots=NQtW3tOVY
0&sig=ACfU3U220IlthApMt7aqS-
yAud2gSsoQCA&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjmsOuXh6vnAhUw_CoKHfqECb0Q6AEwAHoECAgQAQ#v=onepage&q=austria%20%22building%20
passport%22&f=false
94
Ehituse pikk vaade 2035 – versioon 1.3 – märts 2021
ÜHISED NIMETAJAD
Eelnevast tabelist on näha, et on sarnaseid valdkondlikke probleeme, mille lahendamisega tegelevad kõik
analüüsitud sihtriigid.
Selgub, et kolmel riigil neljast on koostatud oma ehitussektori väljavaateid ja arenguvõimalusi käsitlevad
visioonidokumendid ja/või strateegiad. Kui Soomes jõudsid selle koostamiseni eraettevõtted koostöös
Aalto Ülikooliga, siis Taanis ja Suurbritannias said vastavad algatused ellu kutsutud valitsuse poolt. Eriti
sihikindlat tegutsemist on näha olnud just Suurbritannia puhul, kus visiooni elluviimiseks ja innovatsiooni
soodustamiseks moodustati vastavad toetusmeetmed teadus- ja arendustegevusele.
Teine positiivne trend, mis välja joonistub, on sihtriikide toetusprogrammid ehitussektori oskusteabe
ekspordi toetamiseks. Näib, et Suurbritannia toetusmeetmed on seejuures üldisema iseloomuga kui
Taani ja Austria omad. Viimaste puhul panustatakse konkreetsetele fookusteemadele. Taanis rõhutatakse
energiatõhusat ehitamist ning Austrias passiivhoonete ehitamist. Erinevate allikate põhjal saab aga kõigi
kolme puhul tõdeda, et potentsiaali nähakse Aasia turgudel, fookusega Hiinal.
Esimene negatiivne trend seisneb ehitusvaldkonna ettevõtete (eeskätt VKE-de) raskustes kaasata
(laenu)kapitali – seda muret on täheldatud nii Suurbritannias, Taanis kui ka Austrias. Need raskused on
põhjustatud eeskätt 2008. finantskriisist ja sellele järgnenud muutustes pankade laenutingimustes. Väga
lühikese aja jooksul pidid ettevõtted kohanema olukorraga, kus laenu said ainult väga kindla
kapitalistruktuuriga ettevõtted, kelle eelnev finantsvõimendus oli madal. Ehitussektoris töötamine
eeldab aga tihtipeale arvestatavaid (alg)investeeringuid, mida keskmiste VKE-de omanikel aga pole omal
jõul võimalik kaasata; olukorras, kus laenu enam ei antud, pidid paljud oma tegevuse finantskriisi järgselt
lõpetama. Tundub, et Taanis ja Austrias aktiivselt midagi ette ei võetud ja pigem lasti turujõududel oma
tööd teha – majandusolukorra paranedes paranesid ka väljavaated laenukapitali kaasamiseks.
Suurbritannias seevastu prooviti mitmete uuenduslike lahendustega ehitusvaldkonna ettevõtete
finantsolukordasid parandada – suurt potentsiaali nähakse seejuures Project Bank Accounts meetmel.
Soomes on ehitusturge elavdada võimalik läbi suuremahulise eluasemepoliitika – riigil tuleb vaid
eluasemeehituse hanked ajastada niimoodi, et ehitusettevõtted saaksid neist kasu majanduslanguse ajal
– ajal, kui erasektori tellimuste maht väheneb.
Teine probleem, mis kummitab kõikide riikide ehitussektoreid, on krooniline (kohati süvenev)
tööjõupuudus. Keskmine vanus ehitussektorites on kasvanud ning pensionile minejate asenduseks ei
lisandu piisavas koguses noori. Täheldatud on ehitussektori viletsat mainet noorte seas kahel põhjusel.
Esiteks on sektor majandustsüklite tõttu väga heitliku loomuga – seda eeskätt just Taanis. Halba mainet
süvendab ka asjaolu, et paljude erialade puhul on igasugused karjääriväljavaated väga piiratud ning
arenguruumi napib. Teine suur mure – mida on täheldatud Suurbritannias ja Taanis – seisneb aga hariduse
kvaliteedis. Suurbritannias on väljaõpe sisuliselt aegunud ning Taanis on õpilastel raskusi praktikakohtade
leidmisega olukorras, kus õppekava neilt praktika läbimist eeldab. Mõlemal puhul on valitsus astunud
mõningaid samme olukorra parandamiseks: Suurbritannias asutati vastav nõukogu (Construction Industry
Training Board), mis peaks õppekavade reformimisega tegelema ning Taani riik toetab ehitusettevõtteid
praktikakohtade ja -programmide loomisel. Austria väljavaated tööjõupuuduse foonil on kõige helgemad.
Austrias on välja kujunenud tugev erialane kutseharidus ning aastate jooksul on pööratud tähelepanu
sellele, et noortel oleks erinevate praktikaprogrammide näol võimalus end ehitussektoris proovile panna.
95
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Meie 19.03.2021 nr 15-1/2021/1795-1
Ehituse pikk vaade 2035 kooskõlastamine
Lugupeetud Eesti Linnade ja Valdade Liit
Esitame kooskõlastamiseks dokumendi „Ehituse pikk vaade 2035“, mille heakskiitmine ja
sektoriülese kokkuleppe sõlmimine on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesanne. Palume
kooskõlastamise ja võimalike märkuste osas tagasisidet hiljemalt reedel 26. märtsil 2021. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Rass
asekantsler
Ivo Jaanisoo
639 7638
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158