Saatja: Evelin Kuuse </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=dbc406bad672477f9006a8fe9e11c57f-Evelin Kuuse>
Saaja: Agni Aav, Silver Tammik, Mario Lambing, Kaupo Sempelson
Teema: FW: Sisendipalve Eesti seisukohtade kujundamiseks EL palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu kohta - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud
Tere!
Saadan meie ministeeriumi kommentaarid ja ettepanekud EL palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu kohta.
Mõistame algatuse eesmärki kehtestada läbipaistvust palkade kujundamise puhul ning tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte. Oleme siiski mures ettevõtjate halduskoormuse kasvu osas antud direktiivi rakendamisel, sh täiendavatele aruandlus-, raporteerimis- ja analüüsikohustustele. Oleme siiani pidanud ettevõtja halduskoormuse vähendamist üheks oluliseks prioriteediks uute algatuste puhul ning olemasolevate üle vaatamisel. Seetõttu leiame, et erinevad juhendmaterjalid, hindamismetoodikad jm tööriistad ning nende loomine ja arendamine on tervitatav, ent nende rakendamine liikmesriigi ja ettevõtja tasandil peab jääma vabatahtlikuks. Leiame, et erinevad „pehmed“ lähenemised nagu heade näidete jagamine, juhendid, soovitused jne, on otstarbekamad kui regulatiivne sekkumine. Samuti leiame, et töösuhe on kahe osapoole vaheline kokkulepe, mida ei ole mõistlik liigselt reguleerida ning täiendavate kohustuste ja piirangute seadmine praegu kehtiva olukorraga võrreldes ei ole põhjendatud. Eelnevast tulenevalt leiame, et täiendava järelevalveorgani loomine ning karistuste sisse seadmine võrrelduna kehtiva olukorraga ei ole piisavalt põhjendatud, samuti on see täiendav koormus ja ressursikulu ka avalikule sektorile.
Mõned kommentaarid ka artiklite kaupa:
Art 4.2. Riigid peaksid looma metoodikad/tööriistad võrdse töö hindamiseks. Kuna tegemist on siiski universaalsete põhimõtetega, siis peaks nö selle põhi tulema ikkagi EL tasandilt, mida riigid võivad vastavalt oma soovidele, riiklikele omapäradele ja vajadustele kohendada.
Art 8. Suurettevõtjate andmete esitamise kohustus peaks vähemalt Eesti vaates toimuma riigi kaudu (par 4) tuginedes juba riigile esitatavatele andmetele. Muuhulgas näeme, et nimekirjas on ka näitajaid, mida riik tõenäoliselt ei kogu (lisatasud, muutuvkomponent). Sellise info täiendav kogumine on küsitav, eriti kui vaadatakse infot töötajate kategooriate (nt ametiala) kaupa. Ettevõtja käest lisaandmete küsimine peaks olema põhjendatav vaid juhul, kui on põhjendatud kahtlus diskrimineerimisele. Tsentraalse analüüsi kasutamine on põhjendatud ka seetõttu, et direktiivis nähakse ette võrdlusi ettevõtete vahel (monitoorimist), hüpoteetiliste juhtumite hindamist (kus ettevõttes ei pruugi sobivat võrdlusjuhtu leiduda), statistika tootmist jmt.
Art 10 räägib andmekaitsest ja sellest, et konkreetsed isikud konkreetse palgaga ei tohiks olla tuvastatavad. Siin võib tekkida otsene vastuolu art 7-ga, kus tuleks jagada töötajaid gruppidesse – eelkõige puudutab väikesi ettevõtteid, kus sarnast tööd teebki vaid mõni töötaja. Siis tuleks direktiivi järgi kasutada (info) vahendajaid.
Heade soovidega
Evelin
Evelin Kuuse
Nõunik
EL ja rahvusvahelise koostöö osakond
+372 625 6353
+372 58505904
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn
Eesti
From: Agni Aav
Sent: Thursday, March 4, 2021 4:08 PM
To: Silver Tammik <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Sisendipalve Eesti seisukohtade kujundamiseks EL palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu kohta
Tere!
Euroopa Komisjon avaldas täna EL palkade läbipaistvuse direktiivi ettepaneku. Palume majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sisendit direktiivi ettepaneku kohta Eesti seisukohtade kujundamiseks. Palume, et saadaksite oma sisendi hiljemalt 22.03, aga oleme väga tänulikud, kui juba varem jõuate saata.
Esialgse ajakava on plaanis seisukohtadega jõuda 07.04 KOKi ja 15.04 VV istungile. Hetketeadmisel algavad läbirääkimised sotsiaalküsimuste töögrupis 22.03.
Kokkuvõtvalt täna avaldatud direktiivi sisust:
Võrdse palgaga seotud kontseptsioonide nagu nt „võrdne ja võrdväärne töö“ täpsustamine
* Direktiiv toob sisse uued mõisted, mida varem pole EL õigusaktiga sisustatud, nt sooline palgaerinevus, palgatase, mediaan palgatase.
* Direktiiv kohustab riike rakendama meetmeid, et tööandjatel oleksid palgastruktuurid, mis tagavad naistele ja meestele sama ja võrdväärse töö eest võrdse palga. Selleks tuleb riikidel paika panna metoodikad ja tööriistad töö väärtuse hindamiseks ja võrdlemiseks. Metoodikad peavad lähtuma objektiivsetest kriteeriumitest (nagu nt haridus, oskused, ametialased nõuded, pingutus ja vastutus, tööülesannete iseloom) mis lubavad hinnata, kas töötajad on omavahel võrreldavas olukorras. Kuidas metoodikad ja hindamissüsteemid üles ehitada, on jäetud riigi otsustada.
Palkade läbipaistvuse meetmed organisatsioonides
* Palgataseme või palgavahemiku avaldamine enne töösuhet – eesmärk on tagada, et tööle kandideerijal oleks olemas vajalik teave, mille alusel astuda palgaläbirääkimistesse.
* Palgakorralduse ja karjäärieeskirjade läbipaistvus – eesmärk on tagada organisatsioonides palgakorralduse ja edutamistingimuste sooneutraalsus.
* Palgateabe avalikustamine töösuhte ajal – eesmärk on pakkuda töötajale teavet hindamaks, kas talle makstakse palka mittediskrimineerival viisil, võrreldes teiste sama organisatsiooni töötajatega. Töötajale antakse õigus infot oma tööandjalt soovi korral küsida.
* 250+ töötajaga organisatsioonikohustus raporteerida ja analüüsida palkasid - eesmärk on tõsta tööandjate teadlikkust võrdsest tasustamisest organisatsioonis. Nii saavad tööandjad hinnata ja jälgida oma palgastruktuure ja -poliitikat. Teisalt peaks info avalikustamine tekitama suuremat tähelepanu ja teadlikkust soolisest palgalõhest mitte ainult töötajate, vaid ka teiste sidusrühmade seas. Samas on riikidele jäetud alternatiiv, et riik võib tööandjate eest ise nõutud info kokku koguda, nt läbi maksu- või sotsiaalkindlustusandmete (andmed tuleb ka sel juhul avalikustada). Juhul kui organisatsioonis on avastatud vähemalt 5% keskmise palgataseme erinevus naiste ja meeste vahel ja seda ei saa selgitada läbi objektiivsete kriteeriumite, tuleb organisatsioonis läbi viia töötajate esindajatega ühishindamised.
Õiguskaitsevahendid ja jõustamine
* Kõige mahukam ja detailsem osa eelnõust. Reguleeritakse õiguskaitse kättesaadavust, lubatakse töötaja toetuseks või töötaja nimel osaleda haldus- või tsiviilmenetluses, pannakse paika kahjutasud töötaja õiguste rikkumisel, kohtutel või teistel pädevatel asutustel lubatakse väljastada erinevaid ettekirjutusmäärusi, tugevdatakse senisest enam jagatud tõendamiskohustust, sätestatakse hagi aegumise tähtajad, pannakse paika õigusabikulude tasumine jne.
* Lisaks tuleb riikidel määrata trahvid, kui direktiivist tulenevaid õigusi ja kohustusi rikutakse. Kogutud trahvid tuleb võimalusel jaotada võrdõiguslikkusega tegelevatele asutustele.
* Veel tuleb riikidel tagada, et riigihangetel osalevad ettevõtjad täidaksid direktiivist tulenevaid kohustusi.
* Selleks, et tagada nõuetekohane järelevalve meeste ja naiste võrdsel tasustamisel, peaksid liikmesriigid paika panema spetsiaalse järelevalveorgani.
Manusena on lisatud palkade läbipaistvuse direktiivi eelnõu, KOM mõjuanalüüs, faktileht ja Q&A.
Tervitades
Agni Aav
Nõunik
Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond
Sotsiaalministeerium
Tel. +372 6269 281
[email protected] <mailto:
[email protected]>