dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ühistranspordi korraldusest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. märts 2021
Viit
10-2/2021/1764-1
Registreeritud
18. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lääne-Harju Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Sõitjateveo korraldamine
Sari
10-2 Riigisisese sõitjate veoga seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
10-2/2021
Vastutaja
Liis Vahter (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja investeeringute osakond)
Lahendamise tähtaeg
17. aprill 2021

Failid

  • 📎Ühistranspordi korraldusest Lääne-Harjumaal.asice3933 KB

Sisu (failidest)

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus Transpordiamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 18.03.2021 nr 4-4/3-1 Riigikontroll Ühistranspordi korraldusest Lääne-Harjumaal Märtsis ilmus Riigikontrolli auditi aruanne „Maakondlik ühistransport“, mille eesmärk oli välja selgitada, kas riigi kulutused maakondlikule ühistranspordile on sihipärased ja säästlikud. Täname omalt poolt auditi koostajaid tehtud töö eest. Lääne-Harju Vallavalitsus on jõudnud selgusele, et tänase ühistranspordisüsteemiga mis ei paku vajalikul kujul baastasemel teenust, ei ole võimalik saavutada eesmärki, et inimesed valiksid auto asemel liikumiseks ühistranspordisüsteemi. Auditist selgus, et baastaseme tõstmise püüdluste realiseerimisel kujuneb ühe inimese veo hind ebamõistlikult kõrgeks. Käesoleva pöördumisega toome esile kohaliku omavalitsuse huvi transpordisüsteemi eesmärgipäraseks ümberkujundamiseks ning pakume omalt poolt ka võimaliku lahenduse. Seos Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021-2035 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 alusel järgitakse transpordisüsteemi arendamisel ja investeerimisotsuste langetamisel esmajärjekorras nn 4-astme printsiipi: 1. Kuidas transpordiprobleemi oleks võimalik lahendada nõudluse mõjutamise ja alternatiivsete transpordiliikide valikuvõimaluse (ühistransport, liikumisviiside ühildamine, liikuvusteenused, kergliiklustaristu) suurendamise kaudu? 2. Kuidas transpordiprobleemi oleks võimalik lahendada olemasoleva taristu ja sõidukite tõhusama kasutuse abil? 3. Kas probleemi oleks võimalik lahendada olemasoleva taristu pisemate kohendamistega? 4. Kui eelnevad etapid on ammendunud ja vastus eelnevale küsimusele on EI, siis võib hakata kaaluma uue taristu ehitamist kui alternatiivi. Lääne-Harjumaal on juba olemas arvestatavas koguses bussiliinikilomeetreid, mille najalt süsteemi üles ehitama hakata, lisaks on olemasolev ja tõhus reisirongiliiklus, mille saab panna bussitranspordiga koostoimesse. Tasapisi võtab ilmet ka kergliiklusteede võrk. Võtmekohaks on just panna olemasolevad sõidukid tõhusamalt liikuma selliselt, et inimesed saaksid liikuda neile võimalikult sobival ajahetkel võimalikult paljudesse sihtkohtadesse. Allpool toodud lahenduses pakume selleks välja ringliine (transpordi selgroog). Pisema kohendamisena tulebki juurde lisada nõudepõhine transpordiosa piirkondadesse, kuhu klassikalise ühistranspordivahenditega loodud selgroog ei ulatu. Samuti saab arvestada kaugemas tulevikus võimalike trammiliinide pikendamisega Harku suunal, rongiliinide laiendamisega Tallinna ringraudteel, aga ka näiteks potentsiaalselt Rummu alevikku. Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200 Lääne-Harjumaal on lahenduseks nõudepõhise transpordi ja tugeva klassikalise ühistranspordi kombinatsioon Nõudepõhise transpordi eesmärk on hajusalt asustatud piirkonnas sõitjate toomine ühistranspordijaama. Nõudepõhise transpordi eeldusteks on piisava tihedusega transpordiselgroo toimimine ja ühtne üleriigiline piletisüsteem. Transpordi selgroog hõlmab endas järgmist: 1) Ülikiired rongiühendused Paldiski – Tallinn ja Turba-Tallinn suundadel, tulevikus Tallinna ringraudtee lisandumisel on võimalik valida lõppjaamaks ka Ülemiste; 2) Lisaks sihtpunktile Tallinn, tagavad maakondlikku, piirkodlikku ja kohalike omavalitsuste vahelist liikumist ringliinid, mille põhimõtted on järgmised (skeemid lisatud kirjale): - ühe ümberistumisega sihtpunkti - mõistlikud sihtpunktid on kõik valikus olemas - etteveo põhimõttel o suurtesse sõlmpunktidesse (nt Keila, Laagri) o ringliinide omavahelistesse ristumispunktidesse, kuhu tekivad ümberistumisjaamad, kuhu tuleb tuua ka teisi teenuseid – nt kaubandus, pakiautomaadid, jäätmemajad, (elektri)rattalaenutus, pargi ja reisi parklad jms. Sõlmpunktide ümber on loogiline suunata ka tulevikus rohkem asustust või töökohti (Harku, Tabasalu, Kiia, Vääna, Keila-Joa, Kloogaranna, Lehola, Padise). o raudteepeatustesse, mis ringidele jäävad. - Ringliini minimaalne sagedus 1 reis/tunnis (tipptundidel tihemini). Ringil liigub buss mõlemas suunas. - Ringi optimaalne pikkus on ligikaudu 1 tund sõiduaega, mis tagab, et alati saab ca 30 minutiga ringi kaugemast punktist teise kaugemasse punkti. - Mõistlik jalgsi käimise teepikkus selgroo peatusesse on kuni 2,5km ehk ca 30 minutit (kergliiklusteede vajadus). Suuremate vahemaade puhul rakendub nõudetransport. Ringliinide käiku panemine tekitab soodsa olukorra, kus omavalitsuse piires on nii kooliõpilastel kui ka tööjõul võimalik igale poole jõuda, mis tähendab, et koolide valik ei sõltu niivõrd selle asukohast ja ettevõtete jaoks avaneb tööjõuturg hoopis laiemalt ning teistpidi töökohad valla sees ja lähiomavalitsustes muutuvad tööotsijale kättesaadavamaks. See omakorda vähendab tööl käimisest tingitud sundliikumise mahtu. Praegu keskendub ühistransport enamjaolt Tallinnasse jõudmisele. Ringliinid tekitavad võimaluse jõuda naabervaldade erinevatesse piirkondadesse ühistranspordiga - ühe ümberistumisega on võimalik jõuda näiteks Sakust Rummule või Kloogalt Tabasallu jne. Riigikontrolli audit „Maakondlik ühistransport“ annab soovitused majandus- ja taristuministrile ja Transpordiameti peadirektorile järgmiselt: „Majandus- ja taristuministril kohustada Transpordiametit, ühistranspordikeskusi ning omavalitsusi kaaluma hajaasustusega piirkondades regulaarsete bussiliinide asemel alternatiivsete liikumisvõimaluste pakkumist.“ Toetame seda soovitust, oleme seda kaalunud ja soovime ellu viia. Piisavate alusandmete puudumise tõttu ei ole võimalik esimese sammuna kogu Harjumaa ühistransporti nõudepõhiseks teha. Kvaliteetsed andmed tekivad tegelikult ainult piloteerimise kaudu. Hajaasustuses on nõudepõhise ühistranspordi käima saamine hädavajalik. Lisaks annab eelnimetatud auditi aruanne soovituse „Majandus- ja taristuministril ning Transpordiameti peadirektoril kokku leppida koostöös kohalike omavalitsustega liinide maakondlikeks ja kohalikeks jaotamise ning liinide rahastamise selgetes põhimõtetes.“ Lääne-Harju Vallavalitsuse ettepanek rahastuse põhimõteteks on järgmised: - Transpordi selgroog – riigi rahastada 100% - Nõudetransport – riigi rahastada 50%, kohaliku omavalitsuse rahastada 50% 2 (4) - Nõudetranspordiga kaetav inimeste maksimaalne hulk kuni 15% omavalitsuse elanikkonnast. Ülejäänud asustusest peab ühistranspordi selgroog olema mitte kaugemal kui 2,5km. - Likvideerida tuleb mõiste maakondlik liin, kohalik liin ja nende meelevaldne kasutamine. See tekitab eos eelduse, et maakondlik liin peab läbima mitmeid omavalitsusi. See ei ole haldusreformijärgses Eestis, kus omavalitsused on territooriumilt suuremad ja ruumiliselt eriilmelised, mõistlik. Arusaamatuks jääb, kes on nn maakondliku liini sihtrühmaks. Oluline on mõista, et nõudetransport ning ühistranspordi selgroog moodustab kõik ühise samal ajal nii maakondliku kui kohaliku ühistranspordisüsteemi. Nõudetransport ei ole kohaliku omavalitsuse eksklusiivne tore ettevõtmine, vaid maanteepõhise ühistranspordi jätk tavapärasest bussitranspordist teistsugusel, mõistlikul ja ökonoomsel kujul. Auditi aruandes toob Riigikontroll välja järgmise „/…/lisaks piletihinnale mõjutavad inimeste valikut ka paljud muud asjaolud kasutusmugavusest kuni ajakasutuseni. Otseseks takistuseks ühistranspordi kasutamisel on ebasobiv liinivõrk ning maakonnakeskuses vajalikke asjatoimetusi välistavad väljumisajad. Küllap oleks palju neid, kes oleks valmis maksma pileti eest, kui vaid buss kodu lähedalt läbi sõidaks ja teeks seda asjaajamist võimaldaval ajal. Samas tundub üsna lootusetu, et liinivõrku saab mittesõitjatele sobivamaks teha, kui ühistranspordi liinivõrgu kasutamist analüüsitakse peamiselt sõitjate valideerimisandmete, bussijuhtide ja reisijate sisendi pealt ning paljudes piirkondades ei ole uuritud üldse nende inimeste vajadusi, kes praegu ühistransporti ei kasuta.“ Lääne-Harju Vallavalitsus nõustub selle käsitlusega. Seetõttu ongi tarvis luua kestlik ja usaldusväärne liinivõrk, mis ei sõltuks asustustiheduse erinevusest ning mille puhul inimene ei pea teadma üldjuhul busside täpseid väljumisaegu, vaid seda, millise sagedusega ühistransport liigub. Sõiduplaan pannakse paika automaatselt inimese poolt lähte- ja sihtkohtade etteandmisel. Kestlik ja stabiilne liinivõrk on tagatis, mis annab inimesele rahu ega pane teda kaaluma isikliku sõiduki ostmist. Palume Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusel koostöös Transpordiametiga ettepanek läbi töötada kasutades Teie käsutuses olevaid liiniplaneerimise programme (Remix, Tableau, Visum jms). Oleme huvitatud analüüsi tulemustest ning osalema neid tutvustaval töökoosolekul. Samuti oleme valmis vastama küsimustele ning andma lisaselgitusi, mis on vajalikud analüüsi koostamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Saat vallavanem Lisa: 1. Lääne-Harju valla liinid ja nõudetransport (skeem) 2. Lääne-Harjumaa ringliinide võimalik struktuurinäide 3 (4) Erki Ruben [email protected] 4 (4) Lääne-Harju valla ringliinid ja nõudetransport Leppemärgid Ümberistumisjaamad Saue liinid Harku liinid 2300 inimest Lahepere lahe ümbrus 390 inimest Nõudeliinid Keila-Joalt Kersaluni Karjaküla Keila-Joa-Klooga-Keila Valkse Tõmmiku Paldiski-Padise-Keila Kokku paikneb selgroo lähistel 3555 inimest 11371 inimest Paldiski valla elanikkond 12800 203 inimest 1000 inimest Laoküla Klooga Madise Karilepa Suurküla 153 inimest Ohtu 3770 inimest Padise Rummu Ämari Vasalemma Lehola Lääne-Harjumaa ringliinide võimalik struktuur Tingmärgid Ümberistumisjaamad Saue liinid Harku liinid Nõudeliinid Keila-Joa Paldiski-Padise-Keila
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel