LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS
Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus
Transpordiamet
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 18.03.2021 nr 4-4/3-1
Riigikontroll
Ühistranspordi korraldusest Lääne-Harjumaal
Märtsis ilmus Riigikontrolli auditi aruanne „Maakondlik ühistransport“, mille eesmärk oli välja
selgitada, kas riigi kulutused maakondlikule ühistranspordile on sihipärased ja säästlikud. Täname
omalt poolt auditi koostajaid tehtud töö eest. Lääne-Harju Vallavalitsus on jõudnud selgusele, et
tänase ühistranspordisüsteemiga mis ei paku vajalikul kujul baastasemel teenust, ei ole võimalik
saavutada eesmärki, et inimesed valiksid auto asemel liikumiseks ühistranspordisüsteemi. Auditist
selgus, et baastaseme tõstmise püüdluste realiseerimisel kujuneb ühe inimese veo hind
ebamõistlikult kõrgeks.
Käesoleva pöördumisega toome esile kohaliku omavalitsuse huvi transpordisüsteemi
eesmärgipäraseks ümberkujundamiseks ning pakume omalt poolt ka võimaliku lahenduse.
Seos Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021-2035
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 alusel järgitakse transpordisüsteemi arendamisel ja
investeerimisotsuste langetamisel esmajärjekorras nn 4-astme printsiipi:
1. Kuidas transpordiprobleemi oleks võimalik lahendada nõudluse mõjutamise ja alternatiivsete
transpordiliikide valikuvõimaluse (ühistransport, liikumisviiside ühildamine, liikuvusteenused,
kergliiklustaristu) suurendamise kaudu?
2. Kuidas transpordiprobleemi oleks võimalik lahendada olemasoleva taristu ja sõidukite
tõhusama kasutuse abil?
3. Kas probleemi oleks võimalik lahendada olemasoleva taristu pisemate kohendamistega?
4. Kui eelnevad etapid on ammendunud ja vastus eelnevale küsimusele on EI, siis võib hakata
kaaluma uue taristu ehitamist kui alternatiivi.
Lääne-Harjumaal on juba olemas arvestatavas koguses bussiliinikilomeetreid, mille najalt
süsteemi üles ehitama hakata, lisaks on olemasolev ja tõhus reisirongiliiklus, mille saab panna
bussitranspordiga koostoimesse. Tasapisi võtab ilmet ka kergliiklusteede võrk. Võtmekohaks on
just panna olemasolevad sõidukid tõhusamalt liikuma selliselt, et inimesed saaksid liikuda neile
võimalikult sobival ajahetkel võimalikult paljudesse sihtkohtadesse. Allpool toodud lahenduses
pakume selleks välja ringliine (transpordi selgroog). Pisema kohendamisena tulebki juurde lisada
nõudepõhine transpordiosa piirkondadesse, kuhu klassikalise ühistranspordivahenditega loodud
selgroog ei ulatu. Samuti saab arvestada kaugemas tulevikus võimalike trammiliinide
pikendamisega Harku suunal, rongiliinide laiendamisega Tallinna ringraudteel, aga ka näiteks
potentsiaalselt Rummu alevikku.
Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 |
[email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200
Lääne-Harjumaal on lahenduseks nõudepõhise transpordi ja tugeva klassikalise ühistranspordi
kombinatsioon
Nõudepõhise transpordi eesmärk on hajusalt asustatud piirkonnas sõitjate toomine
ühistranspordijaama. Nõudepõhise transpordi eeldusteks on piisava tihedusega transpordiselgroo
toimimine ja ühtne üleriigiline piletisüsteem.
Transpordi selgroog hõlmab endas järgmist:
1) Ülikiired rongiühendused Paldiski – Tallinn ja Turba-Tallinn suundadel, tulevikus Tallinna
ringraudtee lisandumisel on võimalik valida lõppjaamaks ka Ülemiste;
2) Lisaks sihtpunktile Tallinn, tagavad maakondlikku, piirkodlikku ja kohalike omavalitsuste
vahelist liikumist ringliinid, mille põhimõtted on järgmised (skeemid lisatud kirjale):
- ühe ümberistumisega sihtpunkti
- mõistlikud sihtpunktid on kõik valikus olemas
- etteveo põhimõttel
o suurtesse sõlmpunktidesse (nt Keila, Laagri)
o ringliinide omavahelistesse ristumispunktidesse, kuhu tekivad
ümberistumisjaamad, kuhu tuleb tuua ka teisi teenuseid – nt kaubandus,
pakiautomaadid, jäätmemajad, (elektri)rattalaenutus, pargi ja reisi parklad jms.
Sõlmpunktide ümber on loogiline suunata ka tulevikus rohkem asustust või
töökohti (Harku, Tabasalu, Kiia, Vääna, Keila-Joa, Kloogaranna, Lehola, Padise).
o raudteepeatustesse, mis ringidele jäävad.
- Ringliini minimaalne sagedus 1 reis/tunnis (tipptundidel tihemini). Ringil liigub buss
mõlemas suunas.
- Ringi optimaalne pikkus on ligikaudu 1 tund sõiduaega, mis tagab, et alati saab ca 30
minutiga ringi kaugemast punktist teise kaugemasse punkti.
- Mõistlik jalgsi käimise teepikkus selgroo peatusesse on kuni 2,5km ehk ca 30 minutit
(kergliiklusteede vajadus). Suuremate vahemaade puhul rakendub nõudetransport.
Ringliinide käiku panemine tekitab soodsa olukorra, kus omavalitsuse piires on nii kooliõpilastel
kui ka tööjõul võimalik igale poole jõuda, mis tähendab, et koolide valik ei sõltu niivõrd selle
asukohast ja ettevõtete jaoks avaneb tööjõuturg hoopis laiemalt ning teistpidi töökohad valla sees
ja lähiomavalitsustes muutuvad tööotsijale kättesaadavamaks. See omakorda vähendab tööl
käimisest tingitud sundliikumise mahtu. Praegu keskendub ühistransport enamjaolt Tallinnasse
jõudmisele. Ringliinid tekitavad võimaluse jõuda naabervaldade erinevatesse piirkondadesse
ühistranspordiga - ühe ümberistumisega on võimalik jõuda näiteks Sakust Rummule või Kloogalt
Tabasallu jne.
Riigikontrolli audit „Maakondlik ühistransport“ annab soovitused majandus- ja taristuministrile ja
Transpordiameti peadirektorile järgmiselt: „Majandus- ja taristuministril kohustada
Transpordiametit, ühistranspordikeskusi ning omavalitsusi kaaluma hajaasustusega piirkondades
regulaarsete bussiliinide asemel alternatiivsete liikumisvõimaluste pakkumist.“
Toetame seda soovitust, oleme seda kaalunud ja soovime ellu viia. Piisavate alusandmete
puudumise tõttu ei ole võimalik esimese sammuna kogu Harjumaa ühistransporti nõudepõhiseks
teha. Kvaliteetsed andmed tekivad tegelikult ainult piloteerimise kaudu. Hajaasustuses on
nõudepõhise ühistranspordi käima saamine hädavajalik.
Lisaks annab eelnimetatud auditi aruanne soovituse „Majandus- ja taristuministril ning
Transpordiameti peadirektoril kokku leppida koostöös kohalike omavalitsustega liinide
maakondlikeks ja kohalikeks jaotamise ning liinide rahastamise selgetes põhimõtetes.“
Lääne-Harju Vallavalitsuse ettepanek rahastuse põhimõteteks on järgmised:
- Transpordi selgroog – riigi rahastada 100%
- Nõudetransport – riigi rahastada 50%, kohaliku omavalitsuse rahastada 50%
2 (4)
- Nõudetranspordiga kaetav inimeste maksimaalne hulk kuni 15% omavalitsuse
elanikkonnast. Ülejäänud asustusest peab ühistranspordi selgroog olema mitte kaugemal
kui 2,5km.
- Likvideerida tuleb mõiste maakondlik liin, kohalik liin ja nende meelevaldne kasutamine.
See tekitab eos eelduse, et maakondlik liin peab läbima mitmeid omavalitsusi. See ei ole
haldusreformijärgses Eestis, kus omavalitsused on territooriumilt suuremad ja ruumiliselt
eriilmelised, mõistlik. Arusaamatuks jääb, kes on nn maakondliku liini sihtrühmaks.
Oluline on mõista, et nõudetransport ning ühistranspordi selgroog moodustab kõik ühise samal
ajal nii maakondliku kui kohaliku ühistranspordisüsteemi. Nõudetransport ei ole kohaliku
omavalitsuse eksklusiivne tore ettevõtmine, vaid maanteepõhise ühistranspordi jätk tavapärasest
bussitranspordist teistsugusel, mõistlikul ja ökonoomsel kujul.
Auditi aruandes toob Riigikontroll välja järgmise „/…/lisaks piletihinnale mõjutavad inimeste
valikut ka paljud muud asjaolud kasutusmugavusest kuni ajakasutuseni. Otseseks takistuseks
ühistranspordi kasutamisel on ebasobiv liinivõrk ning maakonnakeskuses vajalikke asjatoimetusi
välistavad väljumisajad. Küllap oleks palju neid, kes oleks valmis maksma pileti eest, kui vaid buss
kodu lähedalt läbi sõidaks ja teeks seda asjaajamist võimaldaval ajal. Samas tundub üsna
lootusetu, et liinivõrku saab mittesõitjatele sobivamaks teha, kui ühistranspordi liinivõrgu
kasutamist analüüsitakse peamiselt sõitjate valideerimisandmete, bussijuhtide ja reisijate sisendi
pealt ning paljudes piirkondades ei ole uuritud üldse nende inimeste vajadusi, kes praegu
ühistransporti ei kasuta.“
Lääne-Harju Vallavalitsus nõustub selle käsitlusega. Seetõttu ongi tarvis luua kestlik ja
usaldusväärne liinivõrk, mis ei sõltuks asustustiheduse erinevusest ning mille puhul inimene ei pea
teadma üldjuhul busside täpseid väljumisaegu, vaid seda, millise sagedusega ühistransport liigub.
Sõiduplaan pannakse paika automaatselt inimese poolt lähte- ja sihtkohtade etteandmisel. Kestlik
ja stabiilne liinivõrk on tagatis, mis annab inimesele rahu ega pane teda kaaluma isikliku sõiduki
ostmist.
Palume Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusel koostöös Transpordiametiga ettepanek läbi töötada
kasutades Teie käsutuses olevaid liiniplaneerimise programme (Remix, Tableau, Visum jms).
Oleme huvitatud analüüsi tulemustest ning osalema neid tutvustaval töökoosolekul. Samuti oleme
valmis vastama küsimustele ning andma lisaselgitusi, mis on vajalikud analüüsi koostamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanus Saat
vallavanem
Lisa: 1. Lääne-Harju valla liinid ja nõudetransport (skeem)
2. Lääne-Harjumaa ringliinide võimalik struktuurinäide
3 (4)
Erki Ruben
[email protected]
4 (4)
Lääne-Harju valla ringliinid ja
nõudetransport
Leppemärgid
Ümberistumisjaamad
Saue liinid
Harku liinid 2300 inimest
Lahepere lahe ümbrus 390 inimest
Nõudeliinid Keila-Joalt Kersaluni Karjaküla
Keila-Joa-Klooga-Keila Valkse
Tõmmiku
Paldiski-Padise-Keila
Kokku paikneb selgroo lähistel 3555 inimest
11371 inimest Paldiski
valla elanikkond 12800
203 inimest 1000 inimest
Laoküla Klooga
Madise
Karilepa
Suurküla
153 inimest
Ohtu
3770 inimest
Padise
Rummu
Ämari
Vasalemma
Lehola
Lääne-Harjumaa ringliinide võimalik
struktuur
Tingmärgid
Ümberistumisjaamad
Saue liinid
Harku liinid
Nõudeliinid
Keila-Joa
Paldiski-Padise-Keila