dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Volikiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. märts 2021
Viit
20
Registreeritud
18. märts 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Kaupo Sempelson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎20 18.03.2021 Käskkiri.asice646 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 18.03.2021 nr 20 Volikiri ühishanke „Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2021“ korraldamiseks Riigihangete seaduse § 43 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ § 6 lõikega 4. 1. Volitan Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust (EAS): 1) korraldama ühishanget „Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2021” kooskõlas hanke alusdokumendiga „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ (lisatud) ja tingimusel, et EAS kooskõlastab ühishankega seotud olulised muudatused punktis 2 nimetatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) volitatud esindajaga; 2 ) korraldama ühishanget eeldatava maksumusega kuni 75 000 eurot koos käibemaksuga, millest MKM tasub arve summas kuni 45 000 eurot koos käibemaksuga; 3) teostama punktis 1 nimetatud ühishanke korraldamiseks vajaliku menetlusega seotud toiminguid, sh sõlmima hankelepingu ja võtma vastu uuringu. 2. Volituse andja esindajaks on MKMi majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson, e- post: [email protected], telefon 625 6350. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler HD LISA 2 HANKELEPINGU ESEME TEHNILINE KIRJELDUS Taust EASi tellimisel on valminud viie aastaste intervallidega uuringud (Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2005, Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2010 ja Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2015), millega on uuritud juhtimisvaldkonda. Peale viimase uuringu valmimist on toimunud arenguid nii majandus- ja kui ka ettevõtluskeskkonnas, ettevõtete üldises ja ka juhtimisalases võimekuses ning juhtide juhtimisalases ettevalmistuses. Lisaks on valdkond ise viimastel aastatel kiirelt arenenud, tekkinud on uued lähenemised ja trendid, mille tundmine ja millega arvestamine võib oluliselt määrata tulevast organisatsioonide edukust. Lisaks eelmainitule on EAS alustamas uut eelarveperioodi, mistõttu on kavas üle vaadata ka senised pakutavad tooted ja teenused. Nende väljatöötamisel on hindamatuks abiks erinevad uuringud, mille läbi on võimalik luua turu ootustele ja vajadustele vastavaid tooteid/teenuseid. Viimasest sarnasest uuringust on möödunud juba üle viie aasta, mis annab alust arvata, et toona vähe tooniandvad muutused juhtimiskultuuris on täna märksa rohkem levinud. Ka ei ole vähetähtis erinevate uute suundumuste kasvav populaarsus. Näiteks mõjutavad nii kestlik majandamine ettevõtete toimimist kui ka organisatsioonikultuuri ühelt poolt läbi üha teadlikuma kliendi, kes oma ostuotsuseid võib just seeläbi teha ning teisalt mõjutab organisatsioonikultuuri ja -juhtimist uute tehnoloogiate tekkimine ja levik. Vähetähtis pole ka põlvkondade vahetus nii juhtide kui ka ettevõtete töötajaskonna hulgas – teemad, mis on olulised täna tööturule juba sisenenud noortele inimestele, ei olnud nõnda olulised varasematele põlvkondadele. Samas on ka juhtide hulgas toimumas nn põlvkondade vahetus – ajaliselt on esimestest uuringutest möödas juba omajagu aastaid, mistõttu toonased juhid on ilmselt loovutanud oma koha nooremale põlvkonnale. Viimastel aastatel on EL-i eest veetavate teemade hulgas olulisel kohal rohe- ja digipööre ettevõtetes, mistõttu on alust arvata, et neil liikumistel/suundumustel on mõju ettevõtete juhtimispraktikatele ka siin, Eestis. Ehk teisiti öeldes, tehnoloogia areng ja -levik ning kliimaprobleemide teadvustamine on viinud värsketele tuultele mitmes valdkonnas ning võib arvata, et ka juhtimispraktikates on märgata muutusi ressursisäästlikuma, digitaalsema jmt organisatsiooni tegevuse suunas. Lisaks eelmainitule ei saa üle ega ümber 2020. aastat iseloomustavast COVID-19 levikust, mis omakorda on toonud esile nn kriisijuhtimise vajaduse ning seetõttu, võib juhtuda, et varasemad juhtimismeetodid/-praktikad ei tööta ning ettevõtete juhid on leiutamas/avastamas uusi meetodeid nn uues normaalsuses hakkama saamiseks. Eelnevast tulenevalt on vajadus analoogse juhtimisvaldkonna uuringu läbiviimiseks 2021. aastal. Üheks oluliseks eesmärgiks on tekitada süsteemsus ning tagada uuringuga saadud info ja andmete võrreldavus. Täiendavaks eesmärgiks on juhtimisvaldkonna arengu toetamine riiklike meetmete abil, mille väljatöötamise üheks aluseks käesolev uuring on. Eelmistes uuringutes toodi, näiteks, välja, et Eesti ettevõtetes on probleemiks madal innovatiivsus. Kaaluda võimalusi ekspordi ja rahvusvahelistumise teema tähtsustamiseks firmajuhtide seas. Kaaluda juhtimis-alaste parimate praktikate konkursside korraldamist ka auhindamisel. Toetada juhtimisalaste teaduskonverentside korraldamist parimate praktikate jagamiseks. Analüüsida corporate university tüüpi algatuste jätkusuutlikkust Eestis. 1. Eesmärgid Uuringu eesmärgiks on anda hinnang juhtimise valdkonnas tegutsejate tegevuse sisule, mahule ja kvaliteedile, selgitada välja muutused turul ning töötada välja nii lähitulevikuks kui pikemaks perioodiks olulised tegevussuunad üldiseks juhtimisalase teadlikkuse ja võimekuse suurendamiseks. Uuringust peab kokkuvõtvalt selguma juhtimisvaldkonna tänane olukord, valitsevad probleemid (sealhulgas võimalikud turutõrked) ja puudujäägid ning ka ettepanekud juhtimisalase võimekuse suurendamiseks, sh riigi kaasabil. Uurimisülesanded on järgmised: 1.1. Selgitada välja tänane juhtimisalane praktika, sh: 1.1.1. Juhtimisalane olukord eri suurusega ettevõtetes: 1.1.1.1. Mikroettevõte – kuni 10 töötajaga ja/või aastase käibega kuni 2 miljonit eurot; 1.1.1.2. Väikeettevõte – kuni 50 töötajaga ja/või aastase käibega kuni 10 miljonit eurot; 1.1.1.3. Keskmise suurusega ettevõte - kuni 250 töötajaga ja/või aastase käibega kuni 50 miljonit eurot: 1.1.1.4. Suurettevõte - 250 töötajaga ja/või aastase käibega üle 50 miljoni euro. 1.1.2. Juhtimisalane olukord erinevates ettevõtetes: 1.1.2.1. Regiooniti/ (nt Tallinn/Harjmaa/Tartumaa/Ida-Virumaa vs ülejäänud regioonid); 1.1.2.2. Omaniku liigi järgi (välisomanduses olevad ettevõtted vs Eesti ettevõtted, era- vs avalik sektor); 1.1.2.3. Tegevusala EMTAK-i järgi. 1.1.3. Enimlevinud (n-ö mediaanettevõte) juhtimispõhimõtete ja –praktikate kasutamine ning kuidas need mõjutavad tootlikkuse ja lisandväärtuse ning teadmus- ja tehnoloogiamahukuse kasvu; 1.1.4. Parimate (n-ö tippettevõte) juhtimispõhimõtete ja –praktikate kasutamine ning kuidas need mõjutavad tootlikkuse ja lisandväärtuse ning teadmus- ja tehnoloogiamahukuse kasvu; 1.1.5. Juhtimisalaste arendusprogrammide olemasolu ja rakendamine (teadlik tegevus juhtimiskompetentside ja organisatsiooni efektiivsuse tõstmiseks); 1.1.6. Hinnang juhtimisalasele olukorrale ja selle oletatavale mõjule ettevõtluse tulemuslikkusele; 1.1.7. Juhi hinnang erinevatele EL-i arengusuundumustele (nt jätkusuutlik või kestlik areng, digipööre) ettevõttes ning selle oletatavale mõjule ettevõtte tulemuslikkusele; 1.1.8. Kaardistada sarnaste teistes riikides läbi viidud juhtimisuuringute tulemusi ning võrrelda võimaluste piires saadud tulemusi käesoleva uuringu tulemustega; 1.1.9. Kirjeldada parimad praktikad juhtimisvaldkonna arengu toetamiseks poliitika meetmetena valitud teistes riikides ning anda hinnang nende rakendamise võimalustele Eestis. 2 1.1.10. Saadud tulemustele tuginedes töötada välja tööriist (prototüüp), mille abil ettevõtted saavad hinnata strateegiliste kompetentside taset ettevõttes (n-ö enesediagnostika tööriist). 1.2. Kogutud andmete analüüs, järelduste tegemine ning hinnangute ja ettepanekute väljatöötamine: 1.2.1. Hinnangud juhtimisalasele olukorrale erineva suuruse ja tüpoloogiaga ettevõtetes ja erinevate juhtimiskvaliteedi komponentide lõikes (oleks võimalusel võrreldavad 2015 aasta tulemustega ja sealhulgas käsitleda nii riskijuhtimist kui ka vastutustundlikku ettevõtlust); 1.2.2. Selgunud muutused võrreldes Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2005, Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2010 ja Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2015 tulemustega; 1.2.3. Hinnang valitsevatele trendidele juhtimisvaldkonnas; 1.2.4. Hinnangud organisatsiooni- ja juhtimisalaste arendusprogrammide olemasolule ettevõtetes ja nende tulemuslikkusele; 1.2.5. Hinnangud antava juhtimisalase hariduse sisule ja kvaliteedile ülikoolides/kolledžites; 1.2.6. Ülevaade ja ettepanekud juhtimisvaldkonna arendamiseks rahvusvaheliste parimate praktikate järgi. 1.3. Antud uurimusest tulenevate ettepanekute kujundamine juhtimisvaldkonna arendamiseks, st juhtimisalase võimekuse suurendamiseks ja organisatsioonide tegevuse efektiivsemaks muutmine: 1.3.1. Oluliste ja pika perspektiiviga tegevuste osas; 1.3.2. Oluliste ja lühema perspektiiviga tegevuste osas; 1.3.3. Oluliste ja parendamisel suurima mõjuga tegevuste osas; 1.3.4. Oluliste ja kiiret reageerimist nõudvate tegevuste osas. 2. Käesolevas hankes on pakkuja ülesandeks: 2.1. Esitada koos pakkumusega uuringu tegevuskava, kasutatava metoodika kirjeldus ning valiku põhjendus, võimalikud riskid ja nende maandamine ja tuua välja meeskonna koosseis koos isikute töökorralduse kirjeldusega. Uuringu läbiviimise tegevuskava tuleb koostada HD LISA 1 VORMIL IX PAKKUMUSE LAHENDUSE KIRJELDUS vastavalt HDs toodud teenuse kirjeldusele ja HD lisadele; 2.2. Kõigi uuringuga seotud organisatoorsete küsimuste lahendamine; 2.3. Uuringuga seotud materjalide kättesaadavuse tagamine Hankijale elektrooniliselt; 2.4. Uuringu läbiviimise organiseerimine (läbiviijate leidmine ja tasustamine, uuringu läbiviimisega seotud materjalide, vahendite ja teabe muretsemine); 2.5. Kõik uuringuga seotud materjalid on kujundatud kasutades EASi visuaalset keelt (aadressil: https://www.eas.ee/logod/), ning soovi korral presenteeritakse Pakkujat partnerina. 2.6. Kõikidel materjalidel peab olema kasutatud EASi ja MKMi ühevärvilist logo ning Euroopa Regionaalarengu Fondi kaksiklogo kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.09.2014.a määrusega kehtestatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Pakkuja võib soovi korral materjalidele lisada enda logo, mis peab olema EASi, MKMi ja ERF logoga samaväärses mõõtkavas. Teiste 3 võimalike partnerite logode lisamine tuleb EASi projektijuhiga kooskõlastada. Juhul, kui logo kasutamine ei ole võimalik, siis peab tekstides kasutama viidet, et EASi ja MKMi poolt tellitud uuringut “Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2020“ kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist Ettevõtlusteadlikkuse programmist. 2.7. Uuringu küsitluse läbiviimisel peab viitama, et uuringu tellija on EAS ja MKM ning projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest. 2.8. Uuringu aruande koostamine, mis esitatakse vastavalt hankelepingus fikseeritud kuupäevale ja sisaldab vähemalt järgmist: 2.8.1. uuringu aruanne; 2.8.2. elluviidud tegevuste periood ja läbiviijad; 2.8.3. projektijuhi tagasiside ja hinnangud tegevuste kohta. 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →