KÄSKKIRI
18.03.2021 nr 20
Volikiri ühishanke „Eesti juhtimisvaldkonna uuring
2021“ korraldamiseks
Riigihangete seaduse § 43 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning
majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis
03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
hankekorra“ § 6 lõikega 4.
1. Volitan Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust (EAS):
1) korraldama ühishanget „Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2021” kooskõlas hanke
alusdokumendiga „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ (lisatud) ja tingimusel, et EAS
kooskõlastab ühishankega seotud olulised muudatused punktis 2 nimetatud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) volitatud esindajaga;
2 ) korraldama ühishanget eeldatava maksumusega kuni 75 000 eurot koos käibemaksuga, millest
MKM tasub arve summas kuni 45 000 eurot koos käibemaksuga;
3) teostama punktis 1 nimetatud ühishanke korraldamiseks vajaliku menetlusega seotud
toiminguid, sh sõlmima hankelepingu ja võtma vastu uuringu.
2. Volituse andja esindajaks on MKMi majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson, e-
post:
[email protected], telefon 625 6350.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
HD LISA 2 HANKELEPINGU ESEME TEHNILINE
KIRJELDUS
Taust
EASi tellimisel on valminud viie aastaste intervallidega uuringud (Eesti juhtimisvaldkonna
uuring 2005, Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2010 ja Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2015),
millega on uuritud juhtimisvaldkonda.
Peale viimase uuringu valmimist on toimunud arenguid nii majandus- ja kui ka
ettevõtluskeskkonnas, ettevõtete üldises ja ka juhtimisalases võimekuses ning juhtide
juhtimisalases ettevalmistuses. Lisaks on valdkond ise viimastel aastatel kiirelt arenenud,
tekkinud on uued lähenemised ja trendid, mille tundmine ja millega arvestamine võib
oluliselt määrata tulevast organisatsioonide edukust.
Lisaks eelmainitule on EAS alustamas uut eelarveperioodi, mistõttu on kavas üle vaadata
ka senised pakutavad tooted ja teenused. Nende väljatöötamisel on hindamatuks abiks
erinevad uuringud, mille läbi on võimalik luua turu ootustele ja vajadustele vastavaid
tooteid/teenuseid.
Viimasest sarnasest uuringust on möödunud juba üle viie aasta, mis annab alust arvata, et
toona vähe tooniandvad muutused juhtimiskultuuris on täna märksa rohkem levinud. Ka ei
ole vähetähtis erinevate uute suundumuste kasvav populaarsus. Näiteks mõjutavad nii
kestlik majandamine ettevõtete toimimist kui ka organisatsioonikultuuri ühelt poolt läbi üha
teadlikuma kliendi, kes oma ostuotsuseid võib just seeläbi teha ning teisalt mõjutab
organisatsioonikultuuri ja -juhtimist uute tehnoloogiate tekkimine ja levik. Vähetähtis pole
ka põlvkondade vahetus nii juhtide kui ka ettevõtete töötajaskonna hulgas – teemad, mis
on olulised täna tööturule juba sisenenud noortele inimestele, ei olnud nõnda olulised
varasematele põlvkondadele. Samas on ka juhtide hulgas toimumas nn põlvkondade
vahetus – ajaliselt on esimestest uuringutest möödas juba omajagu aastaid, mistõttu
toonased juhid on ilmselt loovutanud oma koha nooremale põlvkonnale.
Viimastel aastatel on EL-i eest veetavate teemade hulgas olulisel kohal rohe- ja digipööre
ettevõtetes, mistõttu on alust arvata, et neil liikumistel/suundumustel on mõju ettevõtete
juhtimispraktikatele ka siin, Eestis. Ehk teisiti öeldes, tehnoloogia areng ja -levik ning
kliimaprobleemide teadvustamine on viinud värsketele tuultele mitmes valdkonnas ning
võib arvata, et ka juhtimispraktikates on märgata muutusi ressursisäästlikuma, digitaalsema
jmt organisatsiooni tegevuse suunas.
Lisaks eelmainitule ei saa üle ega ümber 2020. aastat iseloomustavast COVID-19 levikust,
mis omakorda on toonud esile nn kriisijuhtimise vajaduse ning seetõttu, võib juhtuda, et
varasemad juhtimismeetodid/-praktikad ei tööta ning ettevõtete juhid on
leiutamas/avastamas uusi meetodeid nn uues normaalsuses hakkama saamiseks.
Eelnevast tulenevalt on vajadus analoogse juhtimisvaldkonna uuringu läbiviimiseks 2021.
aastal. Üheks oluliseks eesmärgiks on tekitada süsteemsus ning tagada uuringuga saadud
info ja andmete võrreldavus. Täiendavaks eesmärgiks on juhtimisvaldkonna arengu
toetamine riiklike meetmete abil, mille väljatöötamise üheks aluseks käesolev uuring on.
Eelmistes uuringutes toodi, näiteks, välja, et Eesti ettevõtetes on probleemiks madal
innovatiivsus.
Kaaluda võimalusi ekspordi ja rahvusvahelistumise teema tähtsustamiseks firmajuhtide
seas.
Kaaluda juhtimis-alaste parimate praktikate konkursside korraldamist ka auhindamisel.
Toetada juhtimisalaste teaduskonverentside korraldamist parimate praktikate jagamiseks.
Analüüsida corporate university tüüpi algatuste jätkusuutlikkust Eestis.
1. Eesmärgid
Uuringu eesmärgiks on anda hinnang juhtimise valdkonnas tegutsejate tegevuse sisule,
mahule ja kvaliteedile, selgitada välja muutused turul ning töötada välja nii lähitulevikuks
kui pikemaks perioodiks olulised tegevussuunad üldiseks juhtimisalase teadlikkuse ja
võimekuse suurendamiseks.
Uuringust peab kokkuvõtvalt selguma juhtimisvaldkonna tänane olukord, valitsevad
probleemid (sealhulgas võimalikud turutõrked) ja puudujäägid ning ka ettepanekud
juhtimisalase võimekuse suurendamiseks, sh riigi kaasabil.
Uurimisülesanded on järgmised:
1.1. Selgitada välja tänane juhtimisalane praktika, sh:
1.1.1. Juhtimisalane olukord eri suurusega ettevõtetes:
1.1.1.1. Mikroettevõte – kuni 10 töötajaga ja/või aastase käibega kuni 2 miljonit
eurot;
1.1.1.2. Väikeettevõte – kuni 50 töötajaga ja/või aastase käibega kuni 10 miljonit
eurot;
1.1.1.3. Keskmise suurusega ettevõte - kuni 250 töötajaga ja/või aastase käibega
kuni 50 miljonit eurot:
1.1.1.4. Suurettevõte - 250 töötajaga ja/või aastase käibega üle 50 miljoni euro.
1.1.2. Juhtimisalane olukord erinevates ettevõtetes:
1.1.2.1. Regiooniti/ (nt Tallinn/Harjmaa/Tartumaa/Ida-Virumaa vs ülejäänud
regioonid);
1.1.2.2. Omaniku liigi järgi (välisomanduses olevad ettevõtted vs Eesti ettevõtted,
era- vs avalik sektor);
1.1.2.3. Tegevusala EMTAK-i järgi.
1.1.3. Enimlevinud (n-ö mediaanettevõte) juhtimispõhimõtete ja –praktikate
kasutamine ning kuidas need mõjutavad tootlikkuse ja lisandväärtuse ning
teadmus- ja tehnoloogiamahukuse kasvu;
1.1.4. Parimate (n-ö tippettevõte) juhtimispõhimõtete ja –praktikate kasutamine ning
kuidas need mõjutavad tootlikkuse ja lisandväärtuse ning teadmus- ja
tehnoloogiamahukuse kasvu;
1.1.5. Juhtimisalaste arendusprogrammide olemasolu ja rakendamine (teadlik tegevus
juhtimiskompetentside ja organisatsiooni efektiivsuse tõstmiseks);
1.1.6. Hinnang juhtimisalasele olukorrale ja selle oletatavale mõjule ettevõtluse
tulemuslikkusele;
1.1.7. Juhi hinnang erinevatele EL-i arengusuundumustele (nt jätkusuutlik või kestlik
areng, digipööre) ettevõttes ning selle oletatavale mõjule ettevõtte
tulemuslikkusele;
1.1.8. Kaardistada sarnaste teistes riikides läbi viidud juhtimisuuringute tulemusi ning
võrrelda võimaluste piires saadud tulemusi käesoleva uuringu tulemustega;
1.1.9. Kirjeldada parimad praktikad juhtimisvaldkonna arengu toetamiseks poliitika
meetmetena valitud teistes riikides ning anda hinnang nende rakendamise
võimalustele Eestis.
2
1.1.10. Saadud tulemustele tuginedes töötada välja tööriist (prototüüp), mille abil
ettevõtted saavad hinnata strateegiliste kompetentside taset ettevõttes (n-ö
enesediagnostika tööriist).
1.2. Kogutud andmete analüüs, järelduste tegemine ning hinnangute ja ettepanekute
väljatöötamine:
1.2.1. Hinnangud juhtimisalasele olukorrale erineva suuruse ja tüpoloogiaga ettevõtetes
ja erinevate juhtimiskvaliteedi komponentide lõikes (oleks võimalusel võrreldavad
2015 aasta tulemustega ja sealhulgas käsitleda nii riskijuhtimist kui ka
vastutustundlikku ettevõtlust);
1.2.2. Selgunud muutused võrreldes Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2005, Eesti
juhtimisvaldkonna uuring 2010 ja Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2015
tulemustega;
1.2.3. Hinnang valitsevatele trendidele juhtimisvaldkonnas;
1.2.4. Hinnangud organisatsiooni- ja juhtimisalaste arendusprogrammide olemasolule
ettevõtetes ja nende tulemuslikkusele;
1.2.5. Hinnangud antava juhtimisalase hariduse sisule ja kvaliteedile
ülikoolides/kolledžites;
1.2.6. Ülevaade ja ettepanekud juhtimisvaldkonna arendamiseks rahvusvaheliste
parimate praktikate järgi.
1.3. Antud uurimusest tulenevate ettepanekute kujundamine juhtimisvaldkonna
arendamiseks, st juhtimisalase võimekuse suurendamiseks ja organisatsioonide
tegevuse efektiivsemaks muutmine:
1.3.1. Oluliste ja pika perspektiiviga tegevuste osas;
1.3.2. Oluliste ja lühema perspektiiviga tegevuste osas;
1.3.3. Oluliste ja parendamisel suurima mõjuga tegevuste osas;
1.3.4. Oluliste ja kiiret reageerimist nõudvate tegevuste osas.
2. Käesolevas hankes on pakkuja ülesandeks:
2.1. Esitada koos pakkumusega uuringu tegevuskava, kasutatava metoodika kirjeldus ning
valiku põhjendus, võimalikud riskid ja nende maandamine ja tuua välja meeskonna
koosseis koos isikute töökorralduse kirjeldusega. Uuringu läbiviimise tegevuskava
tuleb koostada HD LISA 1 VORMIL IX PAKKUMUSE LAHENDUSE KIRJELDUS
vastavalt HDs toodud teenuse kirjeldusele ja HD lisadele;
2.2. Kõigi uuringuga seotud organisatoorsete küsimuste lahendamine;
2.3. Uuringuga seotud materjalide kättesaadavuse tagamine Hankijale elektrooniliselt;
2.4. Uuringu läbiviimise organiseerimine (läbiviijate leidmine ja tasustamine, uuringu
läbiviimisega seotud materjalide, vahendite ja teabe muretsemine);
2.5. Kõik uuringuga seotud materjalid on kujundatud kasutades EASi visuaalset keelt
(aadressil: https://www.eas.ee/logod/), ning soovi korral presenteeritakse Pakkujat
partnerina.
2.6. Kõikidel materjalidel peab olema kasutatud EASi ja MKMi ühevärvilist logo ning
Euroopa Regionaalarengu Fondi kaksiklogo kooskõlas Vabariigi Valitsuse
12.09.2014.a määrusega kehtestatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest
avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu
osalusele viitamise nõuded ja kord“. Pakkuja võib soovi korral materjalidele lisada
enda logo, mis peab olema EASi, MKMi ja ERF logoga samaväärses mõõtkavas. Teiste
3
võimalike partnerite logode lisamine tuleb EASi projektijuhiga kooskõlastada. Juhul,
kui logo kasutamine ei ole võimalik, siis peab tekstides kasutama viidet, et EASi ja
MKMi poolt tellitud uuringut “Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2020“ kaasrahastatakse
Euroopa Regionaalarengu Fondist Ettevõtlusteadlikkuse programmist.
2.7. Uuringu küsitluse läbiviimisel peab viitama, et uuringu tellija on EAS ja MKM ning
projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.
2.8. Uuringu aruande koostamine, mis esitatakse vastavalt hankelepingus fikseeritud
kuupäevale ja sisaldab vähemalt järgmist:
2.8.1. uuringu aruanne;
2.8.2. elluviidud tegevuste periood ja läbiviijad;
2.8.3. projektijuhi tagasiside ja hinnangud tegevuste kohta.
4