Vabariigi Valitsuse määruse „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord muutmise määruse “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määruse „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord “ muudatuste eesmärk on tagada hoiualade kaitseväärtuste säilimine ning välistada ohtlike ainete käitlemisest kaitseväärtustele tekkida võiv negatiivne mõju. Määruse muudatusega soovitakse eeldatav ebasoodne mõju hoiualadele välistada. Seni ei ole tehtud ühtki analüüsi, mis hindaks, millistel ankrualadel need tegevused looduskeskkonda ei kahjusta. Määrust täiendatakse piirangut ega ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise koha osas. O htlike ja kahjulike ainete käitlemine on lubatud ainult laevaliikluse korraldamise süsteemi piirkonnas olevatel selleks tegevuseks määratud ankru aladel ning selliste alade nimekiri sätestatakse määruse lisas. Muudatuse vajadus on tingitud asjaolust, et on ankrualasid, mis asuvad täielikult või osaliselt hoiualadel ning sellised tegevused ei olnud sinna nende ankrualadele moodustam i sel planeeritud. Sellised tegevused võivad omada mõju, mis toob eeldatavalt kaasa ebasoodsa mõju seal kaitstavatele looduväärtustele . Lisaks muudetakse määruses ametkondade nimetused, mis muutusid käesoleva aasta a lgusest ning pannakse laevalt laevale ümberlaadimiseks loa andmine sõltuvusse Keskkonnaameti kooskõlastusest . Kehtivas redaktsioonis on tegevuseks loa andmise kohustus Politsei- ja Piirivalveametil, kuid Politsei- ja Piirivalveametil puudub pädevus keskkonnakaalutlusi loa andmisel arvestada. See tõttu on otstarbekas, et selle tegevuse kooskõlastab edaspidi ka Keskkonnaamet. Ülejäänud muudatused puudutavad muudatusi asutuste nimetustes, terminitisse lisatakse ka laevalt laevale ümberlaadimise termin. E elnõu valmistas ette ning seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialist Agni Kaldma ( 6262956,
[email protected] ) , õigusekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Marko Lelov (6262918,
[email protected]). K eeletoimetaja oli Aili Sandre (6262 953, aili.sandre@en vir.ee). Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega ka Vabariigi Valitsuse tegevu s pr ogrammiga. Eelnõu koosneb kaheksast punktist . 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punkti 1 kohaselt täiendatakse määruse § 2 punktiga 5, lisades uue termini – laevalt laevale ümberlaadimine. Käesoleva määruse tähenduses on tegemist vaid ohtlike j a kahjulike ainete ümberlaadimis e ga ühelt laevalt teisele. Punktiga 2 muudetakse m ääruse § 5 l õikeid 2 ja 3. L õike 2 kohaselt on o htlike ja kahjulike ainete käitlemine lubatud ainult laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas olevatel ankrualadel, mis on määratud käesoleva määruse lisas 2 nin g avaldatud navigatsiooniteabes “. Keskkonnakaitse seisukohast on leitud, et laevalt laevale ohtlike ainete laadimistoimingud ning punkerdamine ankrualadel, mis on osaliselt või täielikult kattuvad hoiualadega, võivad eeldatavalt omada olulist keskkonnamõju hoiualale. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 3 lg 1 p 2 kohustab keskkonnamõju hindama kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Selliste tegevuste võimaldamiseks Natura 2000 aladel ja nende vahetus läheduses tuleb seega läbi viia keskkonnamõju hindamine, mida käesoleval juhul ei ole tehtud. Seega tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist. Määruse muudatusega soovitakse eeldatav ebasoodne mõju hoiuala de le välistada. S eni ei ole tehtud ühtki analüüsi, mis hindaks, millistel ankrualadel need tegevused looduskeskkonda ei kahjusta. Ent keskkonnamõju pole hinnatud ka muude meretranspordiga seotud tegevuste puhul merel. Seda põhjusel, et esiteks ei ole see maailmas tavapärane praktika, teiseks, selliseid hinnanguid ei nõua otseselt ükski EL-is või Eestis kehtiv keskkonnamõjude hindamist reguleeriv õigusakt. Nii Eesti kui ka EL õigusaktid jätavad siin potentsiaalse mõjuga tegevuste loastajale kaalutlusõiguse vajadusel mõjuhinnanguid teha. Kuni tänaseni pole meretranspordiga seotud tegevuste osas peetud vajalikuks ega põhjendatuks selliseid hinnanguid teha. Kuna laevalt laevale ohtlike ja kahjulike ainete laadimine on ke skkonnaohtlik tegevus, siis on vaja välja selgitada alad, kus seda on kõige ohutum teha. A nkrualad kehtestab Transpordiamet. Transpordiamet i poolt kehtestatud ankrualadele on nii Politsei- ja Piirivalveamet kui k a Keskkonnaamet andnud hinnangu nii meresõiduohutuse ja reostustõrjevõimekuse osas kui ka keskkonnakaalutlustest lähtuvalt ning pakkunud välja alad, kus milliseid käitlus toiminguid edaspidi teha tohib. Ametkondade koostöös on valitud välja ankrualad, kus milliseid toiminguid võiks olla lubatud teha ning sellele valikule on mereteadlased andnud e ksperthinnangu . Hinnatud on k olme tüüpi tegevusi ankrualadel – punkerdamine; LNG või LPG ümberlaadimine ning teiste ohtlike ja kahjulike ainete ümberlaadimine. Tegevuste ohu taset hinnati igal ankrualal lähtudes kolmetasemelisest ohukriteeriumite loendist: esimene tase – t egevuse välistuskriteeriumid. Need kriteeriumid määravad ära milline tegevus on üldse konkreetsel ankrualal võimalik. Selleks kehtestati konkreetsete kriteeriumite puhul lävendid, millede ületamisel on tegevused välistatud ning muid kriteeriume hinnata polnud mõtet. teine tase – t egevusest ohu tekke võimalust hindavad kriteeriumid. Need kriteeriumid kirjeldavad võimalikku ohu teket ja aitavad otsustada tegevuse prioriteetsuse konkreetsel alal. kolmas tase – o hu teket vähendavad kriteeriumid. Nende rakendamine aitab tegevuste prioriteetsust tõsta, tasandades ohu tekke võimalust hindavate kriteeriumite olulisust. Ohu hindamise kriteeriume rakendati iga ankruala puhul eraldi ning tegevuste prioriteetsus otsustati ohu tekke võimaluste kriteeriumite ja ohu teket vähendavate kriteeriumite kaalumisel. Hinnangu koostamisel kasutati HELCOMi poolt aktsepteeritud nafta reostuse riski hindamise ja haldamise põhimõtteid. Ohtlike ja kahjulike ainete käitle miseks konkreetsete ankrualade määramise eesmärk on välistada hiljem selliste ainete laevalt laevale laadimine kaitsealade ja hoiualade lähistel, et vältida nende alade kahjustamist. Sellega soovitakse vältida tundliku ökosüsteemiga Läänemerele võimalikku kahju tekkimist ning seda eriti kaitse alade või hoiualade piirkonnas. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et merel käideldakse erineva keskkonnaohtlikkusega aineid ning erineval moel. Seega on mõistlik nii erinevate ainete kui ka erinevate käitlusviisidega selleks sobivate alade valikul arvestada nii, et ei tekiks kellegi osas ebavõrdset kohtlemist. Olemasolevate EMDE (elektrooniline mere infosüsteem) andmetel on Paldiski sadamas registreeritud 2020. aastal 1757 laevakülastust. Lisaks toimus 17-l korral laevakülastus Paldiski reidil, millest 13-l korral toimus tegevus D ankrualal, ühe l korral A ankrualal ning kolme l korral oli märgitud Paldiski ankrukoht. 128 sadamakülastust olid laevade poolt, mille tüüp on kemikaali- või naftasaaduste tanker, LPG gaasitanker ja toornaftatanker. Neist 15-l juhul toimus tegevus ankrualal, millest 12-l korral oli tegemist STS operatsiooniga, kahe l juhul ei olnud täpsem tegevus ankrualal kirjeldatud ning ühel korral tehti tuukritöid. Ainult ankrualasid külastati 17-l korral, neist kahe l korral käis ankrualal tõukurpuksiir ning 15-l korral oli tegemist nafta või gaasitankeriga , mis 12-l korral teostasid STS operatsioone. 2020 . a astal punkerdamisi Paldiski reidil ei toimunud. 2019 . aastal toimus Paldiski reidil 13 punkerda mist, 6 STS operatsiooni ning ühel korral ei olnud detailsemat infot märgitud . Võrdluseks kogu Eesti merealal oli 2020. aastal kokku 10 969 laevakülastust. Neist 231 leidis aset reididel. 45-l korral toimus punkerdamine, 13-l korral STS, 21-l korral anti jäätmeid ära ning140-l korral toimus tegevus, millega eeldatavalt kaasnev keskkonnarisk on madal (meeskonna vahetus, inspekteerimine, tuukritööd, toll, loots, varustus vms) ning 12-l korral detailsem info puudub. Toimingud reidil piirkonniti: Kunda-Loksa reid 1 (madala keskkonnariskiga tegevus); Muuga reid 60 (18 punkerdamist, 1 STS, 2 jäätmete üleandmist, 37 madala keskkonnariskiga tegevust, kahel juhul detailsem info puudub); • Sillamäe reid 5 (madala keskkonnariskiga tegevus) : • Tallinna reid 147 (27 punkerdamist, 19 jäätmete üleandmist, 93 madala keskkonnariskiga tegevust, 8-l juhul detailsem info puudub); • Väinamere reid 1 (madala keskkonnariskiga tegevus) . E elnõu näeb ette määruse § 5 l õike 3 muutmis e seoses kaasatud ametiasutuste muutunud nimede ga . Eelnõu punktiga 3 täiendatakse § 5 lõi k e ga 4, mille kohaselt laevalt laevale ümberlaadimise asukoha muutmine tuleb uuesti l o astada vastavalt § 6 lg 3 kohaselt. See vajadus on tingitud sellest, et laevad võivad teatud asjaoludel muuta käitlemiskohta, kuhu nad on eelnevalt käitlemiseks loa saanud. Seni pidi käitluskoha muutusest vaid teavitama, kuid keskkonnaohutuse seisukohast on mõistlikum kui laevalt laevale ümberlaadimise osas ka käitlemiskoha muutus kooskõlastatakse. Samuti asend atakse samas lõikes sõna „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“ ning eemaldatakse sulgudes olevad sõnad „JRCC Tallinn“. Nimetatud muudatuse vajadus on tingitud ametiasutuse nime de muutusest. Eelnõu punktiga 4 muudetakse § 6 l õike 1 sõnastust, kus sõna „Veeteede Amet“ asendatakse sõnaga „Transpordiamet“. Samuti lisatakse selguse huvides kavandatavast käitlemisest etteteatamise aeg. MARPOL Lisa 1 kohaselt on see aeg 48 tundi, kuid luba väljastavate ametiasutuste ettepanekul on seda aega pikendatud 72 tunnini. Eelnõu punktiga 5 muudetakse m ääruse § 6 lg 2 p unkti 5 selliselt, et sõnadele „ teave ohtliku või kahjuliku aine kohta “ lisatakse sõnad „ sealhulgas rahvusvahelise kaupade klassifitseerimise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi (HS) või Eesti Kaupade Nomenklatuuri (EKN) alusel määratud koodinumber “. Selle lisamise vajadus tuleneb asjaolust, et riigipiiri seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrus nr 47 sisaldab nimekirja ohtlikest ja kahjulikest ainetest, mida ei tohi E esti sisemerel vedada. Nimekiri on HS ja EKN koodinumbrite põhine ning niimoodi on nii riigipiir i seaduse alusel kui ka muudetava määruse alusel tegevuse loastajatel lihtsam kontrollida, kas laeva pardal oleva aine vedu on Eesti sisemerel lubatud või mitte. Eelnõu punktiga 6 muudetakse m ääruse § 6 l õiget 3 selliselt, et Politsei- ja Piirivalveameti loa andmisele peab eelnema Keskkonnaameti kooskõlastus . Kehtivas redaktsioonis on käitlemiseks loa andmise kohustus Politsei- ja Piirivalveametil, kuid Politsei- ja Piirivalveametil puudub pädevus keskkonnakaalutlusi loa andmisel arvestada. See tõttu on otstarbekas, et selle tegevuse kooskõlastab edaspidi ka Keskkonnaamet. Eelnõu punkti 7 kohaselt jäetakse m ääruse § -st 11 välja sulgudes olevad sõnad „JRCC Tallinn“. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse määrust lisaga 2, milles on nimetatud ankrualad ja seal lubatud toimingud. 3 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4 . Määru se mõju Muudatust on vaja sell eks, et tagada hoiuala de kaitseväärtuste säilimine ning välistada ohtlike ainete käitlemisest kaitseväärtustele tekkida võiv negatiivne mõju. Määruse muudatusega soovitakse eeldatav ebasoodne mõju hoiualadele välistada. Seni ei ole tehtud ühtki analüüsi, mis hindaks, millistel ankrualadel need tegevused looduskeskkonda ei kahjusta. Ent keskkonnamõju pole hinnatud ka muude meretranspordiga seotud tegevuste puhul merel. Seda põhjusel, et esiteks ei ole see maailmas tavapärane praktika, teiseks, selliseid hinnanguid ei nõua otseselt ükski EL-is või Eestis kehtiv keskkonnamõjude hindamist reguleeriv õigusakt. Nii Eesti kui ka EL õigusaktid jätavad siin potentsiaalse mõjuga tegevuste loastajale kaalutlusõiguse vajadusel mõjuhinnanguid teha. Kuni tänaseni pole meretranspordiga seotud tegevuste osas peetud vajalikuks ega põhjendatuks selliseid hinnanguid teha. Määruse muudatus omab positiivset keskkonnamõju. Määruse sihtrühm on Transpordiamet, Keskkonnaamet , Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaministeerium , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium , kuid samuti laevandusettevõtted, sadamad ja nendega seotud kaldateenuseid pakkuvad ettevõtted . Määruse muudatus suurendab Keskkonnaameti töökoormust laevalt laevale ümberlaadimiste kooskõlastamisel, kuid see ei ole olulise mõjuga arvestades asjaolu, et laevalt laevale ümberlaadimis i on seni toimunud alla 10 korra aastas. 5 . Määr use rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatusega ei kaasne kulusid ega tulusid. 6 . Määru se jõustumine Määr us jõustub üldises korras. 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüste emi (EIS) kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile . Lisaks saadeti eelnõu kooskõlastamiseks kõigile huvirühmadele ja sidusgruppidele , sh Sadamate Liit, Laevaomanike Liit, Eesti Gaasiliit, AS Eesti Gaas, Consolato del Mare, OÜ Navest Consult, Logistika- ja Transiidiassotsiatsioon, Eesti Keskkonnaühenduste Koda . Eelnõule laekus kooskõlastusringil väga palju erinevaid märkusi ja ettepanekuid, millega on võimaluste kohaselt arvestatud. Teisel kooskõlastusringil saadeti eelnõu kooskõlastamiseks asjassepuutuvatele ametkondadele, kelle märkustega on võimaluste piires arvetatud. Kõik laekunud märkused ja nendega arvestamine on lisatud märkuste tabelis.
VV määruse nr 51 muutmise eelnõu MÄRKUSTE TABEL Siseministeerium 1 Teeme ettepaneku sõnastada määruse § 6 lõige 3 järgmiselt: „(3) Käitlemiseks annab loa Keskkonnaamet elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu või kui see ei ole võimalik, siis e-posti teel.“. . : Arvestatud osaliselt § 6 lg 3 sõnastatakse järgmiselt: Laevalt laevale ümberlaadimiseks annab loa Politsei- ja Piirivalveamet elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu kooskõlastatult Keskkonnametiga 2 P eame vajalikuks määruse § 6 lõike 3 muutmisel täiendada määruse § 5 lõiget 3, mis tagab selle, et edaspidi on Keskkonnaamet teadlik ka käitlemiskoha muutmisest. Mitte arvestatud. KeA peab andma nõusoleku laevalt laevale ümberlaadimise asukoha muutusest. 3 Teeme ettepaneku sõnastada määruse § 6 lõige 2 punkt 5 järgmiselt: „5) teave ohtliku või kahjuliku aine kohta, sealhulgas rahvusvahelise kaupade klassifitseerimise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi (HS) või Eesti Kaupade Nomenklatuuri (EKN) alusel määratud koodinumber;“. Arvestatud Sõnastus muudetud järgmiselt: 5) teave ohtliku või kahjuliku aine kohta, sealhulgas rahvusvahelise kaupade klassifitseerimise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi (HS) või Eesti Kaupade Nomenklatuuri (E KN) alusel määratud koodinumber. 4 Juhime tähelepanu, et määruse § 6 sätestab kavandatavast ohtlike ja kahjulike ainete käitlemisest teatamise korra. Samas on nimetatud paragrahvis käsitletud nii teavitamist kui ka loa väljastamist. Seetõttu palume üle vaadata ja analüüsida, kuidas arvestades kaasnevaid riske ja ohte, reguleerida kavandatavast ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise korda. Samuti palume kaaluda tähtaegade sätestamise vajadust. Arvestatud § 6 lõike 1 sõnastatakse järgmiselt: Kavandatavast ohtlike ja kahjulike ainete käitlemisest teavitab laev või laeva agent elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu vähemalt 72 tundi ette või kui see ei ole võimalik, siis telefoni või e-posti teel Politsei- ja Piirivalveametit, Keskkonnaametit ja Transpordiametit, kus teated registreeritakse 5 Lisaks palume määruses läbivalt asendada Politsei- ja Piirivalveameti merevalvekeskus (JRCC Tallinn) Politsei- ja Piirivalveametiga. Lisaks märgime, et kehtivas määruses on asutusena nimetatud Veeteede Amet. Arvestades asjaolu, et 1. jaanuaril 2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks, palume määruse muutmisel ka vastavad muudatused teha. Arvestatud 6 L oa väljastajaks on jätkuvalt PPA. See meile kindlasti ei meeldi. Seda muidugi sellepärast, et kui määratud aladel toimub tegevus, siis sisulist otsustuskohta jätkuvalt ei ole ja loa väljastamine on puhtalt formaalsus. Ja formaalust peaks kooskõlastama veel keskkonnaametiga. Üks tähelepanek veel. Kui kapten soovib STS kohta muuta, siis ei peaks piisama ainult teavitusest, vaid tuleks taotleda uus luba. Vastasel juhul on see „koha muutmine“ ettearvamatu. Selgitame, et topelt loa kohustus ei oleks mõistlik ning kuna PPA RiPS alusel nagunii laevalt laevale ümberlaadimiseks loa peab andma, siis KeA kooskõlastus vähendab PPA vastutust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1 Tulenevalt eelnõu 2. punkti täiendamisest 2. lõikega, millega peatatakse ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine, välja arvatud punkerdamine, kõige hilisemalt kuni 1.03.2022, on eelnõu seletuskirjas viidatud, et see on vajalik keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks ankrualadel, mis asuvad kaitstava loodusobjekti alal osaliselt või täielikult või toob käitlemine eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju kaitstaval loodusobjektil. Kuna punkerdamine on jätkuvalt lubatud käitlemiseks lubatud ankrualadel, siis soovitame seletuskirjas täpsustada, mille alusel on valitud need ankrualad, kus punkerdamine on lubatud, kuna selle tegevuse näol on samuti tegemist ohtliku ja kahjuliku aine käitlemisega, ning kas need ankrualad võivad samuti asuda kaitstava loodusobjekti läheduses või kattuda sellega, ning kas punkerdamise jaoks sobiliku ankruala valikul on vaja keskkonnamõju hinnata? Täiendavalt küsime, kust saab laevaoperaator või agent või kapten vastava informatsiooni, millisel ankrualal punkerdamine on lubatud? Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 2 Mõistame, et laevalt laevale ohtlike ainete käitlemine, välja arvatud punkerdamine, on keelatud hiljemalt kuni 1.03.2022. Sellest lähtuvalt küsime, kas selle juures on arvestatud ka veeldatud gaasiliste kütuste käitlemist, kuna merekeskkonnareostust sellisel juhul ei toimuks vaid lekke korral veeldatud gaas aurustuks välisõhku. Lisaks ei ole meile teadaolevalt Eesti sadamates LNG taristut sellise käitluse jaoks. Arvestatud Eelnõu muudetud. 3 Märgime, et Elektroonilises Riigi Teatajas avaldatud https://www.riigiteataja.ee/akt/116122020010?leiaKehtiv määruse § 12 Rakendussäte all ei ole lõiget, mille järele lisada eelnõu punkti 2 ehk lõige 2. Selgitame, et § 12 muutmine on eelnõust välja jäetud. 4 Palume täpsustada ja täiendada, millist mõju peetakse silmas eelnõu seletuskirja 4. punktis, kus viitate mõjule majandustegevusele merel ja sellega seotud kaldateenustele; kas sellega kaasneb teie hinnangul kulusid või tulusid? Arvestatud. Seletuskirja muudetud. 5 Täiendavalt juhime teie tähelepanu asjaolule, et iga ankruala määramise mõte on esmalt meresõiduohutus, see tähendab ankruala eesmärgiks on laevade ankrus seismine. Juba määratud ankrualal toimuvate täiendavate tegevuste lubamine või keelamine, sealhulgas ohtlike ja kahjulike ainete käitlus ning välistamata muid madala keskkonnariskiga tegevusi, kaasab endaga ka täiendava keskkonnariski, mida tuleks enne vastava tegevuse lubamist või keelamist analüüsida. Arvestatud. 6 Tulenevalt eelnõu 2. punkti täiendamisest 2. lõikega, millega peatatakse ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine, välja arvatud punkerdamine, kõige hilisemalt kuni 1.03.2022, on eelnõu seletuskirjas viidatud, et see on vajalik keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks ankrualadel, mis asuvad kaitstava loodusobjekti alal osaliselt või täielikult või toob käitlemine eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju kaitstaval loodusobjektil. Kuna punkerdamine on jätkuvalt lubatud käitlemiseks lubatud ankrualadel, siis soovitame seletuskirjas täpsustada, mille alusel on valitud need ankrualad, kus punkerdamine on lubatud, kuna selle tegevuse näol on samuti tegemist ohtliku ja kahjuliku aine käitlemisega, ning kas need ankrualad võivad samuti asuda kaitstava loodusobjekti läheduses või kattuda sellega, ning kas punkerdamise jaoks sobiliku ankruala valikul on vaja keskkonnamõju hinnata? Täiendavalt küsime, kust saab laevaoperaator või agent või kapten vastava informatsiooni, millisel ankrualal punkerdamine on lubatud? Arvestatud, lõige eemaldatud. 7 Mõistame, et laevalt laevale ohtlike ainete käitlemine, välja arvatud punkerdamine, on keelatud hiljemalt kuni 1.03.2022. Sellest lähtuvalt küsime, kas selle juures on arvestatud ka veeldatud gaasiliste kütuste käitlemist, kuna merekeskkonnareostust sellisel juhul ei toimuks vaid lekke korral veeldatud gaas aurustuks välisõhku. Lisaks ei ole meile teadaolevalt Eesti sadamates LNG taristut sellise käitluse jaoks. Arvestatud, lõige eemaldatud. 8 Märgime, et Elektroonilises Riigi Teatajas avaldatud https://www.riigiteataja.ee/akt/116122020010?leiaKehtiv määruse § 12 Rakendussäte all ei ole lõiget, mille järele lisada eelnõu punkti 2 ehk lõige 2. Arvestatud, lõige eemaldatud. 9 Palume täpsustada ja täiendada, millist mõju peetakse silmas eelnõu seletuskirja 4. punktis, kus viitate mõjule majandustegevusele merel ja sellega seotud kaldateenustele; kas sellega kaasneb teie hinnangul kulusid või tulusid? Osaliselt arvestatud. Seletuskirja täiendatud. 10 Täiendavalt juhime teie tähelepanu asjaolule, et iga ankruala määramise mõte on esmalt meresõiduohutus, see tähendab ankruala eesmärgiks on laevade ankrus seismine. Juba määratud ankrualal toimuvate täiendavate tegevuste lubamine või keelamine, sealhulgas ohtlike ja kahjulike ainete käitlus ning välistamata muid madala keskkonnariskiga tegevusi, kaasab endaga ka täiendava keskkonnariski, mida tuleks enne vastava tegevuse lubamist või keelamist analüüsida. Arvestatud, analüüsitud. Rahandusministeerium 1 Määruse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et hetkel on käimas mereala ruumilise planeeringu koostamine, mida koordineerib Rahandusministeerium. Selle planeeringu kehtestamisega määratakse mh ka ankrualad, kus on sobilik ohtlike ja kahjulike ainete laevalt laevale laadimine. Juhime tähelepanu, et tegemist on eksitava infoga, kuna Eesti mereala planeeringuga ankrualasid ei määrata ega reguleerita ka nende kasutust mõnel muul viisil. Tegemist on olemasoleva merekasutusega, mis on avaldatud navigatsiooniteabes ja planeering kajastab seda taustainfona (mitte kehtestatava planeeringulahenduse osana). Arvestatud. Eksitav info seletuskirjast välja jäetud. 2 Määruse eelnõus on sätestatud, et ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine on lubatud navigatsiooniteabes avaldatud ankrualadel, välja arvatud ankrualal, mis kattub osaliselt või täielikult kaitstava loodusobjekti alaga ning ankrualal, kus kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju kaitstaval. Seega seab määrus paika raamistiku, millest tuleb lähtuda ohtlike ja kahjulike ainete käitlemisel ja aladel, mis asuvad väljapool kaitstavaid loodusobjekte, täiendavate piirangute seadmine planeeringuga ei oleks määrusega kooskõlas. Mereala planeeringu, mille puhul on tegemist üleriigilise planeeringu teemaplaneeringuga, kehtestab Vabariigi Valitsus korralduse (PlanS § 24 lg 1) ehk haldusaktiga. Haldusakti õiguspärasuse üheks eelduseks on selle kooskõla kehtiva õigusega, sh kehtivate määrustega. Eeltoodust lähtudes ei oleks planeeringuga täiendavate piirangute seadmine määruse kui õiguse üldaktiga kooskõlas. Arvestatud. Eelnõu teksti muudetud. Vastavalt § 5 lõikele 2 on o htlike ja kahjulike ainete käitl emine lubatud ainult laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas olevatel ankrualadel, mis on määratud käesoleva määruse lisas 2 ning avaldatud navigatsiooniteabes. 3 EL mereala direktiivi kohaselt on planeeringu kehtestamise tähtaeg 1.03.2021. Vabariigi Valitsuse tegevusplaanis on võetud eesmärgiks planeering kehtestada hiljemalt jaanuaris 2022. a. Kui asuda määrama Eesti mereala planeeringus laevalt laevale ohtlike ja kahjulike ainete laadimise alasid, siis seatud tähtajaks pole realistlik planeeringut kehtestada. Arvestatud Mereala planeeringuga seotud osa eelnõust välja jäetud. 4 Eelnõu seletuskirjas on toodud, et määrus omab mõju majandustegevustele merel ja sellega seotud kaldateenustele. Samas puudub täpsem sisuline analüüs kaasnevatest majanduslikest ja muudest mõjudest. Eeltoodu ei ole kooskõlas Vabariigi Valitsuse kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga ega ka Justiitsministeeriumi poolt koostatud mõjude hindamise metoodikaga. Arvestatud. Seletuskirja vastavalt täiendatud. Eesti Laevajuhtide Liit 1 Konkreetseid ettepanekuid eelnõule ei ole esitatud ELJL on seisukohal, et määrust ei ole vaja muuta. Sadamate Liit, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon 1 Eelnõu punktis 2 sätestatakse tähtajaline piirang ohtlike ja kahjulike ainete käitlemisele sisemerel, välja arvatud punkerdamine. Seoses sellega teeme täiendusettepaneku. Lisada punkerdamisele ka vedelate laevajäätmete vastuvõtu võimalus. Mittearvestatud. Vedelate lastijäätmete vastuvõttu määrus ei käsitle. 2 Teeme ettepaneku muuta eelnõu punkti 2 järgmiselt: Pärast sõnu „välja arvatud punkerdamine ja vedelate laevajäätmete vastuvõtmine“ panna punkt ning kustutada kogu tekst pärast punkti. Mittearvestatud. Vedelate lastijäätmete vastuvõttu määrus ei käsitle, ka ei saa me lõplikult keelata määrusega mingit ettevõtluse vormi. 3 Teeme eelnõu punkti 1 kohta muudatusettepaneku järgmiselt: (2) „Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas on ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine (laevade punkerdamine, laevajäätmete vastuvõtmine) lubatud...“ ja edasi vastavalt eelnõu tekstile. Mittearvestatud. Vedelate lastijäätmete vastuvõttu määrus ei käsitle. AS Eesti Gaas 1 Vabariigi Valitsus on juba 2011. aastal kehtestanud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ (HÕNTE), milles on täitevvõimule siduvalt kehtestanud reeglid õigusloomele. Üks olulisi kohustusi on nii seaduse, kui määruse mõjude hindamine ja selle tulemuse kajastamine seletuskirjas . Käesoleva eelnõu seletuskirjas puudub sisuline mõjude analüüs nii keskkonnale, kui majandusele, samuti konkreetsete mõjutatud subjektide kaupa. Arvestades, et AS Eesti Gaas tegeleb LNG-ga, saame siinkohal pakkuda sisendit seletuskirja mõjude hindamise osasse LNG-d puudutavas osas. Arvestatud, seletuskirja täiendatud. 2 Lihtsustatult öeldes näeb eelnõu ette igasuguse ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise (st nii STS-operatsioonid, kui punkerdamine) keelamise teatud ankrualadel ning ainult STS-operatsioonide keelamise kogu EV sisemeres umbes aastaks. Merealapiiride seaduse § 4 kohaselt on sisemeri mereala, mis asub territoriaalmere lähtejoone ja ranniku vahel. Seega on sisemerega hõlmatud ka sadamaalad. Millest saab järeldada, et on soovitud keelata STS-operatsioonid ka sadamaaladel. Kui lähtuda eelmises punktis toodud tõlgendusest on üheks aastaks keelatud igasugused laevalt-laevale operatsioonid ning lubatud ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine vaid läbi sadamates asuvate terminalide. Selgitame, et eelnõust on kommentaari aluseks olev säte välja jäetud . 3 STS-operatsioonide läbiviimine on LNG-kaubanduse jaoks ülitähtis ning võrreldes muude variantidega keskkonnasäästlikum. Konkreetne punkerlaev mahutab maksimaalselt 2 500 tonni LNG-d, millest jätkub piisava nõudluse olemasolul punkerdamiseks vaid 3 nädalaks. Arvestades, et Eestis LNG-terminal puudub, ei ole võimalust LNG-d läbi terminali ühelt laevalt teisele ümber laadida. Arvestatud Määruse lisas on nimetatud ankrualad, kus on veeldatud gaasi käitlemine lubatud. 4 Määruse kehtestamiseks volitusnormi andev VeeS § 143 reguleerib kitsalt saasteainete merreheitmist, mida on § 143 lg-s 1 defineeritud kui aine merre laskmist mis tahes põhjusel, kaasa arvatud selliste ainete leke ja väljapumpamine. Võttes arvesse asjaolu, et LNG-d ei ole võimalik merre lasta (ei lekke ega väljapumpamise teel), väljub LNG käitlemise reguleerimine muudetavas määruses volitusnormi piirest ja tegelikkuses ka VeeS enda reguleerimisalast. HÕNTE § 63 kohaselt on määruse eelnõu seletuskirja üks eesmärke põhjendada eelnõu vastavust volitusnormile. Eelnõule lisatud seletuskirjast sellekohast analüüsi ja põhjendust ei nähtu. Sellest tulenevalt soovitame analüüsida, kas määruse laiendamine LNG-le on üldse õiguspärane ning vajadusel deklareerida selgelt selle mittekohaldumist LNG-le. Selgitame, et määrus käsitleb ka LNG aineid, sest need on samuti ohtlikud ja kahjulikud ained. 5 Eelnõu näeb ette teatud tegevuse keelamise Eesti territooriumil. Soovime juhtida tähelepanu sellele, et ettevõtlusvabadus on põhiseaduslik õigus. Põhiseaduse §-s 31 on kirjutatud: „Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega /…/. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. /…/.“. Sellest sättest tuleneb selgelt, et ettevõtlusvabadusele saab seada piiranguid vaid seadusega ning mitte määrusega. Pealegi tuleb arvestada, et VeeS § 143 lg-st 7 tuleneb volitus vaid korra (st protseduuri) kehtestamiseks, mitte tegevuse lubamiseks või keelamiseks. Riigikohus on ka selgelt öelnud, et „Ettevõtlusvabaduse piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui seda normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Proportsionaalsuse põhimõttega ei pea arvestama mitte üksnes õiguse kohaldaja, vaid ka seadusandja.“. Sellest tulenevalt tuleb ettevõtlusvabadust riivavat kaupade ja ainete merel käitlemise regulatsiooni kehtestades kaaluda, kas põhiõigust piirav vahend (antud juhul kõigi ainete käitlemise keelamine) on proportsionaalne eesmärgiga (merekeskkonna kaitse). Arvestades seda, et LNG ei saa merekeskkonnale kahjulikult mõjuda, leiame, et LNG käitlemise keelamine proportsionaalsuse testi ei läbiks. Selgitame, et märkuse aluseks olev säte on eelnõust välja jäetud. Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemiseks sobivad alad on nimetatud määruse lisas. Navest Agency OÜ 1 Kavandatava muudatuse tegemisega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet ning alusetult erisatakse punkerdamist ja laevalt laevale ümberlaadimise (STS – Ship to Ship) operatsioon i nende ohtlikkuse seisukohalt. Määruse muudatuse eelnõus ei ole selgitatud, ega põhjendatud, miks ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine on keelatud, kuid seejuures vastav piirang punkerdamisele ei kehti. Keskkonnaohutuse seisukohalt lähtudes ei saa ohtlike ainete käitlemist STS operatsiooni raames käsitleda punkerdamisest ohtlikuma tegevusena, kuna mõlema tegevuse puhul sõltub võimaliku õnnetuse korral kahjulik tagajärg reageerimiskiirusest, mitte ümberpumbatava kütuse mahust. Mõlemal juhul piirdub reostuse võimalik maht hetkel voo likutes oleva kütuse kogusega. Selgitame, et märkuse aluseks olev säte on eelnõust välja jäetud. Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemiseks sobivad alad on nimetatud määruse lisas. 2 Leiame, et üldkokkuvõttes toob majandustegevuse keelamine suuremat kahju kui kasu ning see ei ole vajalik keskkonnariskide maandamiseks. Selgitame, et märkuse aluseks olev säte on eelnõust välja jäetud. Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemiseks sobivad alad on nimetatud määruse lisas. 3 Eelnõu seletuskirja kohaselt on ülalviidatud muudatuse vajadus tingitud asjaolust, et tuleb hinnata olemasolevad ankrualad ning määrata kindlaks, milliseid toiminguid saab ja tohib konkreetsel ankrualal teha. Ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleb sellise analüüsi valmimiseni ja selle mereala ruumilises planeeringus kehtestamiseni ohtlikud tegevused keelata, sest seni pole tehtud ühtki analüüsi, mis hindaks, millistel ankrualadel oleksid need tegevused kõige ohutumad. Eeltooduga ei saa nõustuda, kuna Eesti varasema õiguspraktika kohaselt keskkonnariskide puhul ei seata eesmärgiks nende täielikku vältimist, vaid vähendamist mõistlikus ulatuses. Vastasel juhul tuleks keelata enamus majandustegevusi. Seega ei ole ettevaatuspõhimõte tegevuste täieliku keelamise aluseks. Tegevuste läbiviimine on lubatud siis, kui võetakse kohased (proportsionaalsed) meetmed keskkonnariskide vähendamiseks võimalikult suures ulatuses. Tegevuste keelamine tuginedes ettevaatuspõhimõttele võib olla põhjendatud vaid siis, keskkonnahäiringu mõju vähendamiseks ei ole muid proportsionaalseid meetmeid. Antud juhul mingit keskkonnahäiret ei toimu, vaid toiming sisaldab endas riski keskkonna saastamiseks, mis saab reaalseks ainuüksi õnnetuste korral. Riski hindamiseks peaks läbi vaatama STS opeatsiooni ohutsjuhendid, mis meie arvates viivad riskiteguri miinimumini. Seega on rakendatud kõik vajalikud ja proportsionaalsed ohutusmetmed. Samas on tänaseks päevaks on ka keskkonnainspektorid STS operatsiooni realaselt jälginud ja märkusi neil ei olnud. Tähelepanuväärne on see, et punkerdamisel on reostusjuhtumeid väidetavalt esinenud, kuid seda tegevust ei ole ära keelatud, ega keelata ka määruse muutmisel. Määruse muutmise eelnõust ei selgu, et oleks avastatud mingi uus asjaolu või viga varasemates hinnagutes olukorrale. Selgitame, et sobivad ankrualad on määratud. Täiendatud eelnõu kohaselt majandustegevust ei keelata. 4 Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Antud juhul ei nähtu, et oleks järgitud head õigusloome tava ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Lisaks rõhutame, et võimu tuleb teostada avalikes huvides, kaaludes kõiki aspekte ning võimu teostamisel ei tohi lähtuda kitsalt väikese ringi isikute huvidest, ega populistlikest eesmärkidest. Antud juhul ei ole esitatud seletuskirjas mõjuvaid ja selgeid põhjusi, miks on selline keeld kehtestatud. Selgitame, et eelnõu on muudetud ning majandustegevuse keeldu ei sätestata. Käitlemiseks sobivad alad on nimetatud määruse lisas. 5 Veeseaduse § 143 lg 7 sätestab, et Vabariigi Valitsuse määrusega määratakse kord. Seega valitsus saab sätestada tingimused ja korra tegevuse läbiviimiseks, kuid vastav säte ei anna õigust tegevuse keelamiseks. Kavandavata aktiga on Vabariigi Valitus ületanud volitusnormi piire. Põhiseaduse kommentaaride kohaselt PS § 3 lg 1 esimesest lausest tulenev parlamendireservatsiooni ehk olulisuse põhimõte nõuab, et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu või kõrgeima võimu kandjana rahvas. Olulisuse põhimõtte kohaselt ei saa seda, mida PS järgi on kohustatud tegema seadusandja, edasi delegeerida täitevvõimule ega ühelegi teisele isikule või organile. Selline on Riigikohtu järjekindel praktika. PS § 3 lõike 1 esimesest lausest tulenevalt on määrus põhiseadusega vastuolus muuhulgas juhul, kui see ei ole volitusnormiga kooskõlas. HMS § 90 lõike 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Kõik põhiõiguste seisukohalt olulised otsused peab langetama seadusandja, vaid vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega (RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p-d 21 ja 22). Selgitame, et eelnõu on muudetud ning majandustegevuse keeldu ei sätestata. Käitlemiseks sobivad alad on nimetatud määruse lisas. Eesti Gaasiliit 1 Paragrahv 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas on ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine lubatud navigatsiooniteabes avaldatud ankrualadel, välja arvatud ankrualal, mis kattub osaliselt või täielikult kaitstava loodusobjekti alaga ning ankrualal, kus kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju kaitstaval loodusobjektil. Veeldatud maagaasi (LNG) käitlemine laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas on lubatud kõigil navigatsiooniteabes avaldatud ankrualadel.“. Arvestatud osaliselt Eelnõu § 5 lg sõnastatakse järgmiselt: Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine on lubatud ainult laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas olevatel ankrualadel, mis on määratud käesoleva määruse lisas 2 ning avaldatud navigatsiooniteabes. 2 Paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine, välja arvatud punkerdamine, on keelatud Eesti Vabariigi sisemeres mereala ruumilise planeeringu kehtestamiseni, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. märtsini. Käesolevas lõikes sätestatu ei kehti veeldatud maagaasi (LNG) käitlemisele.“. Mittearvestatud. Määruse § 12 muudatus on eelnõust välja jäetud. Eesti Keskkonnaühenduste Koda 1 Eelnõu esimese punkti kohaselt on ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine keelatud ka “ankrualal, kus kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju kaitstaval loodusobjektil”. Peame sätteosa sisutühjaks, sest pole arusaadav, kuidas see peaks rakenduma. Jääb selgusetuks, kes ja kuidas hakkab tuvastama eeldatavat olulist keskkonnamõju loodusobjektidele ning millises vormis seda tegema hakatakse. Leiame, et säte praeguses sõnastuses ei võimalda tegelikkuses probleeme ära hoida. Ohtlike ainete käitlemist saaks merel lubada a) juhul, kui ankrualade valikul on vajalikud mõjuhindamised läbi viidud ja nende tulemustega arvestatud (mida praegu ei ole tehtud) või b) on üheselt arusaadav, kuidas praktikas võimalik mõju üksikjuhtumi puhul välja selgitatakse. Viimane eeldab muuhulgas täpsustamist, et mis käitlemise osas ja mis tingimustel peab hinnangu andma, kes annab, kes kontrollib jmt. Mõlemal juhul peavad olema olemas ka piisavad vahendid asjakohaseks tõhusaks järelevalveks. Seniks aga tegevust merel lubada ei tohiks ja kasvõi ajutiselt peaks ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine väljaspool sadamaid olema keelustatud. Arvestatud. Määruse § 5 lg 2 sõnastatakse järgmiselt: Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemine on lubatud ainult laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas olevatel ankrualadel, mis on määratud käesoleva määruse lisas 2 ning avaldatud navigatsiooniteabes. 2 Juhime tähelepanu, et eelnõu esimesest punktist on puudu sõna “ainete”. Arvestatud Consola to del Mare 1 Määruse muutmise eelnõu paragrahv 5 lõike 2 sõnastusest on kahetsusväärselt välja jäänud eeldatav sõna „ainete“ peale sõna „kahjulike“ selle lõike esimesel real, mis tuleb lisada eelnõu teksti. Arvestatud. 2 Õigusselguse ja üldise arusaadavuse huvides on mõistlik nimetada Määruses või selle lisas ära need Eesti merealad, kus STS on lubatud. Määruse muutmise eelnõu (edaspidi „Eelnõu“) sätestab paragrahvi 5 lõikes 2 välistuse, et VTS tööpiirkonnas ei tohi STS teostada: 1) ankrualal, mis kattub osaliselt või täielikult kaitstava loodusobjekti alaga, 2) ankrualal, kus kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju kaitstaval loodusobjektil. Esimese piirangu puhul on võimalik ilma suurema vaevata määratleda ankrualad, mis kattuvad loodusobjekti alaga. Siiski õigusselguse huvides oleks mõistlik need loodusobjekti alaga kattuvad ankrualad konkreetselt Määrusega välistada STS aladest, mis oleks lihtsasti kõigile arusaadav. Teise piirangu puhul on STS jaoks välistatud ankrualade määratlemine palju keerulisem, sest selliste ankrualade määratlemiseks on vaja läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Kuna Eelnõu seletuskirjast ilmneb, et keskkonnamõjude hindamist ei ole läbi viidud ankrualade osas, siis potentsiaalselt võib iga ankruala olla sätestatud uue piirangu all. See muudaks Määruse paragrahv 5 lõike 2 kehtivuse ja toimivuse uues väljapakutud sõnastuses küsitavaks, sest kuna keskkonnamõju hindamist STS aspektist Eesti ankrualadel ei ole tehtud, siis tõusetub küsimus, et kas üldse on lubatud STS teostada mõnel Eesti ankrualal. Sellist ebaselgust ja määramatust ei tohiks õigusaktiga tekitada. CdM arvates on mõistlik määrata kindlaks konkreetselt need ankrualad, kus STS on lubatud ja vajadusel teostada enne nende kindlaksmääramist ankrualade osas keskkonnamõju uuring, et saada selgust kus ankrualal võib STS kaasa tuua eeldatavalt olulise keskkonnamõju kaitstavale loodusobjektile. Arvestatud. 3 et Määruse § 5 lubab STS teostada ka väljaspool VTS piirkonda (vt. § 5 lg.1 ja lg.2 koostoimes) s.o. merealadel, mis jäävad Lääne-Eestisse lõuna poole Kõpu ja Tahkuna poolsaare tipu jooni. Merekeskkonna ohutuse tagamise vaatest lähtudes on parem võimaldada teostada STS peamiselt VTS piirkonnas, sest VTS saab jälgida STS operatsioonide teostamist ja suunata teisi laevu mööda STS operatsioonide asukohast või hoiatada lähenevaid laevu, mis kõik aitab kaasa ohutuse tagamisele ja riskide vähendamisele. Seda tasub arvesse võtta ja kaaluda siiski STS teostamised suunata VTS piirkonda ja Põhja-Eestisse, kus on suuremad reostustõrje võimekused juhtudeks kui toimub merel õnnetus. See on üleüldise keskkonnakaitse vaatest argument kuigi lokaalselt on soov piirata STS Põhja-Eestis. Arvestatud 4 Eelnõu selle sõnastuse juures peab arvesse võtma, et Eesti sisemeres STS ajutise keelustamise puhul saab STS jätkuda Lääne-Eesti merealal Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis. Sellisel juhul toimuvad STS operatsioonid avamerel, kus riskid ja ohud on suuremad kui STS operatsioonide teostamisel ranniku ja saarte varjus, mis vähendavad võimalikke ilmastikuolude riske. Lisaks puudub seal eelpool märgitud VTS abistav ja kontrolliv võimekus, mis aitab minimeerida riske ja ohte. Sellest tulenevalt on soovitav läbi mõelda, kas see STS keelamine sisemeres on ajutine lahendus ja eesmärk, mida soovitakse saavutada Eelnõuga. Lisaks sellele väärib ära märkimist, et STS keelamist Eesti sisemeres ei ole mõistlik kehtestada absoluutse keeluna (isegi mitte ajutiselt), sest praktlises elus võib tekkida olukordi, kus STS on hädavajalik Eesti sisemeres (näiteks laevade avariide või muude õnnetuste tõttu merel). Sellistes STS hädavajaduse olukordades peaks jääma võimalus teostada STS Eesti sisemeres kooskõlas Määruse nõuete ja tingimustega. Lisaks sellele võib tekkida praktiline vajadus veeldatud maagaasi (LNG) STS operatsioonide teostamiseks sisemeres, kuna Eestis ei ole alternatiivi LNG STS-le LNG terminalide puudumise tõttu. Samas oluliselt keskkonnasõbralikum laevakütus LNG on Eestis vajalik(mv„MegaStar“) ja LNG tähtsus kasvab meretranspordis iga aastaga. Arvestatud. 5 CdM soovitus on see, et teostada Määruse muudatus läbimõeldult ja sätestada Eesti STS alad selgelt Määruses, et see oleks üheselt arusaadav. Õigusselgus ja õiguskindlus on need väga olulised märksõnad, mida peab õigusaktide väljatöötamisel ja muutmisel arvesse võtma. CdM on valmis nõuga ja oma ekspert-teadmistega kaasa aitama Määruse muutmise eelnõu väljatöötamisel Arvestatud. Eesti Laevaomanike Liit 1 Väga imelik on praegu tekkinud olukord, kus umbes pool aastat kehtinud Määrust hakatakse nüüd kiiruga muutma ja peatatakse laevalt laevale ohtliku ja kahjuliku kauba ümberlaadimine merel (edaspidi „STS“ – inglise keelest „Ship To Ship“). Samas mingit kahju ei ole juhtunud ega olnud mingit muud sellist olukorda, kus oleks olnud reaalne oht kahju tekkimiseks keskkonnale merel, mis põhjendaks sellist kiirustamist ja Määruse muudatusi. 10.02.2021.a. ümarlaua arutelul Keskkonnaministeeriumis ütles Keskkonnaameti esindaja välja, et 09.02.2021 kontrollis 2 inspektorit merel laevasid ja dokumente STS operatsiooni käigus 16 tundi ja puuduseid ega rikkumisi ei tuvastatud. Õiguskindluse aspektist võttes on praegu ette võetud rutakas ja põhjendamatu Määruse muudatus, mis on negatiivne Eesti mainele ja ettevõtluskeskkonnale. Seetõttu ELL ei toeta põhimõtteliselt seda Eelnõud. ELL ei ole rahul Eelnõu sätetega ja seletuskirjaga, mis näitavad, et need on tehtud kiirustades ja läbimõtlematult. Ettepanek punktis 2. 2 ELL ettepanek on, et Keskkonnaministeerium tellib ise soovitud keskkonnamõjude hindamised ankrualadel kui see on tõesti vajalik ja nende keskkonnamõjude hindamiste tulemuste järgi määratleb selgelt ja üheselt arusaadavalt alad (ankrualad või muud merealad), kus võib STS teostada. Siinjuures märgime ära, et Eelnõu sõnastus ei piira STS teostamist väljaspool VTS tööpiirkonda. Seega STS saab teostada, kuid selleks peavad laevad olema väljaspool VTS ala, näiteks Lääne-Eesti merealadel. Juhime tähelepanu sellele, et Lääne-Eesti merealal puudub VTS (s.o. reaalajas laevaliikluse jälgimine ja kontroll) ja seal oleva väiksema reostustõrje võimekuse tõttu on ilmselt mingi õnnetuse tõttu tekkiva merekeskkonna reostuse piiramine ja kõrvaldamine oluliselt raskem kui Põhja-Eesti ja Tallinna piikonnas, kus on suuremad võimekused. ELL on kindel, et kontrollitud ja reguleeritud kindlatel merealadel teostatav STS on parim lahendus, et leida normaalne tasakaal keskkonnahoiu ja ettevõtluse vahel. Arvestatud Sobivad ankrualad on määratud määruse lisas. 3 ELL ei ole nõus STS peatamisega nüüd umbes pool aastat peale Määruse vastuvõtmist 25.06.2020, sest see piirab ettevõtlust ja kahjustab õiguskindlust. Juhul kui keskkonnamõjude hinnangud tuvastavad mingitel ankrualadel olulise negatiivse keskkonnamõju mingi ankruala läheduses asuva kaitstava loodusobjekti jaoks, siis sellel ankrualal võib peatada või piirata STS teostamist. Märgime veel ära, et Eelnõuga kavatsetud STS peatamine aastaks annab rahvusvahelisele laevandusüldsusele sellise signaali, et hiljem STS taasvõimaldamisel Eestis ei ole siia keegi enam niipea tulemas STS teostama tekitatud ebakindluse pärast. STS on osa meremajandusest, mida Eesti riik on otsustanud arendada koos Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmisega. See, et Eesti lipu all ei ole veel ühtegi tankerit, ei saa vabandada STS peatamist või keelamist. STS kaudu tulevad Eesti riigile ja ettevõtetele muud tulud (veeteetasud, STS operatsioonide abipersonali ja –laevade (puksiiride) teenistus, laevade agentide teenistus, STS laevade varustamise tasud, meeskonna vahetusega seotud teenustasud jm.), mille äralõikamine on lühinägelik ja negatiivsete tagajärgedega Eesti meremajandusega seotud ettevõtlusele. Arvestatud. Eelnõust on STS peatamise säte välja jäetud. 4 ELL märgib veel ära, et Keskkonnaministeerium ei ole arvesse võtnud, et selle muudatusega peatatakse STS Eesti sisemeres ja tõrjutakse see Eesti territoriaalmere alale ja majandusvööndisse, kus STS operatsioone teostavad laevad on ilmastikumõjude suuremas meelevallas ja sellest kasvavad oluliselt riskid ja oht merekeskkonnale. STS operatsioon on tavaliselt aeganõudev, kuid avamerel võib tuul ja lainetus tõusta mõne tunniga kui puudub ranniku või saarte või poolsaarte varjav kaitse. STS operatsioonide keskkonnaohutuse võti seisneb selles, et hästi korraldatud STS operatsioon ranniku lähedal kokkulepitud ilmastikumõjude eest rohkem kaitstud sisemeres on kindlasti ohutum ja õnnetuste võimalus väiksem kui STS operatsioon avatud merealal. STS keelamine sisemeres on vastavate laevade suuremate riskide ja ohtude ette lükkamine. Arvestatud. Eelnõu selles osas parandatud. Ohtlike ja kahjulike ainete käitlemiseks sobivad alad on nimetatud määruse lisas. 5 ELL on sellega nõus, et Eesti seadusandluses võiks täpsemalt reguleerida STS operatsioonide merel läbiviimise tingimusi ja nõudeid. Siinjuures peab arvestama, et erinevate kaubagruppide puhul on STS korral riskid erinevad. Sellest tulenevalt vastav STS regulatsioon peaks võtma arvesse kaubagruppide erisusi. ELL kui meresõidu praktikute esindaja on veendunud, et mitme osapoole koostöös nii merel kui kaldal on võimalik STS operatsioone viia läbi ohutult, keskkonnasõbralikult ja edendades konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda. Siiski Määruse muudatus tuleb ELL arvates teha põhjalikult läbimõeldult ja komplektselt koos teiste asjassepuutuvate õigusaktidega, et mitte kahjustada ettevõtluskeskkonda ja õiguskindlust Eestis. Arvestatud. Transpordiamet 1 § 5 lg 2 Eraldi ametkondade kooskõlastust pole vaja lisada, sest see tehakse juba ära eelnõu menetluse käigus, kui sobivad ankrupaigad STSi jaoks kokku lepitakse. Arvestatud. 2 § 5 lg 2 Navigatsiooniteabes saame avaldada ohtlike ainete käitlemise keelu info, aga mitte selle lubamist. See taustainfo võiks minna lihtsalt eelnõu seletuskirja, kuna tegevus käib nii või teisiti agendi kaudu ja PPA loal, mitte navigatsiooniteabes avaldatud info alusel. Meile ja kasutajatele on lihtsam avaldada info keelu kohta, mis kehtib ühel alal, mitte info ülejäänud alade kohta , kus mingi tegevus on lubatud. Arvestatud Politsei- ja Piirivalveamet 1 § 2 p 5 lisada definitsioonile: on käesoleva määruse mõistes Mitte arvestatud. Paragrahvi pealkirjas on sätestatud, et terminid on käesoleva määruse tähenduses. 2 Määruses ei pea eraldi välja tooma, kellega määratud ankrualad on kooskõlastatud . Arvestatud 3 § 5 lg 3 lisada muutmine lõikes 2 määratud ankrualade vahel Mitte arvestatud. Täpsustus pole siin vajalik, tohib ainult määratud ankrualadel. 4 § 6 lg 5 etteteatamise aeg peaks olema vähemalt 72h. Arvestatud. 5 Lisada loa andjate ringi MTA , loa andmise nõue tuleneb RiPS §9 lg 6 Mitte arvestatud, MTA pole seda nõudnud ja see ei ole MTAga läbi räägitud.
EELNÕU … .0 3 . 2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn .......... 2021 nr ......... Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel o htlike ning kahjulike ainete käitlemise kord “ muutmine Määrus kehtestatakse veeseaduse §143 lõike 7 alusel. Vabariigi Valitsuse määruse s nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ (RT I, 16.12.2020, 10 ) tehakse järgmised muudatused: p aragrahvi 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „(5) Laevalt laevale ümberlaadimine ( ship to ship - STS) on ohtlike ja kahjulike ainete ümberlaadimine ühelt laevalt teisele. “ ; 2 ) paragrahv i 5 lõi k e d 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) O htlike ja kahjulike ainete käitlemine on lubatud ainult laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas olevatel ankrualadel, mis on määratud käesole va määruse lisas 2 ning avaldatud navigatsiooniteabes . (3) Laeva kaptenil on õigus muuta käitlemiskohta, kooskõlastades selle teise laeva kapteniga ja t eavitades sellest elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu või kui see ei ole võimalik, siis telefon i või e-posti teel Politsei- ja Piirivalveameti t ja Transpordiametit , kus teated registreeritakse . “; 3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ (4) Kui laeva kapten muudab laevalt laevale ümberlaadimise käitlemiskohta , ei tohi ümberlaadimisega alustada enne käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud loa saamist. “; 4 ) paragrahv 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kavandatavast ohtlike ja kahjulike ainete käitlemisest teavitab laev või laeva agent elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu vähemalt 72 tundi ette või kui see ei ole võimalik, siis tele foni või e-posti teel Politsei- ja Piirivalveametit, Keskkonnaamet i t ja Transpordia metit, kus teated registreeritakse. “ ; 5 ) paragrahvi 6 lõi k e 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „ 5) teave ohtliku või kahjuliku aine kohta, sealhulgas rahvusvahelise kaupade klassifitseerimise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi (HS) või Eesti Kaupade Nomenklatuuri (EKN) alusel määratud koodinumber “ ; 6 ) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järg mise lt: „ (3) Laevalt laevale ümberlaadimiseks annab loa Politsei- ja Piirivalveamet elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu kooskõlastatult Keskkonnametiga. “ ; 7 ) paragrahv 11 sõnastatakse järg mise lt: „ Aset leidnud reostusjuhtumist on käitlemisel osaleva laeva kapten kohustatud kohe teavitama Politsei- ja Piirivalveametit ja Keskkonnaametit . “ . 8) määrust täiendatakse lisaga 2 (lisatud) Kaja Kallas Peaminister Tõnis Mölder Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär LISA 2 Ankrualade nimekiri, kus on lubatud ohtlikke ja kahjulikke aineid käidelda Ankruala nimetus Koordinaadid N Koordinaadid E Lubatud tegevus Muuga J 59°32.5800'N 24°57.0000'E Punkerdamine kolmnurkne 59°32.5800'N 25°00.3200'E 59°31.4000'N 24°58.4800'E Muuga L 59°33.0800'N 25°02.5500'E Punkerdamine 59°33.1800'N 25°03.7900'E 59°31.4000'N 25°05.5000'E 59°31.4000'N 25°00.0000'E Muuga K 59°35.6000'N 25°00.0000'E Punkerdamine ; LNG ja LPG ümberlaadimine 59°36.0000'N 25°03.0000'E 59°35.0000'N 25°03.0000'E 59°35.0000'N 25°00.0000'E Muuga M 59°31.4000'N 24°59.6000'E Punkerdamine 59°31.4000'N 25°00.5000'E 59°30.6000'N 24°59.3000'E 59°30.6000'N 24°58.5000'E Tallinn G 59°29.4900'N 24°32.6500'E Punkerdamine , laevalt laevale ümberlaadimine, LNG ja LPG ümberlaadimine 59°28.9000'N 24°32.6500'E 59°28.9000'N 24°31.4200'E 59°29.4900'N 24°30.0002'E Tallinn E 59°30.0800'N 24°37.8200'E Punkerdamine kolmnurkne 59°28.5020'N 24°36.4332'E 59°29.6386'N 24°33.9525'E