dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanekud meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (284 SE) muutmiseks ja täiendamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. märts 2021
Viit
2-2/17-0676/1735
Registreeritud
17. märts 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu majanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/17-0676
Vastutaja
Ahti Kuningas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond)

Failid

  • 📎2-217-06761735 17.03.2021 Väljaminev kiri.asice842 KB

Sisu (failidest)

Kristen Michal Riigikogu majanduskomisjon Meie 17.03.2021 nr 2-2/17-0676/1735 [email protected] Lossi plats 1a 15161 Tallinn Ettepanekud meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (284 SE) muutmiseks ja täiendamiseks Austatud majanduskomisjoni esimees hr Kristen Michal Pöördume Teie poole ettepanekutega Riigikogu menetluses oleva meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (284 SE) muutmiseks ja täiendamiseks. Palume täiendada eelnõu 284 SE järgmiste muudatustega: 1. Viia eelnõu teksti Transpordiameti moodustamisega seonduvalt järgmised muudatused: 1.1. asendada eelnõus läbivalt sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes; 1.2. asendada eelnõus läbivalt sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes; 1.3. asendada eelnõu § 1 punktis 84 esitatud meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 36 lõike 51 esimeses lauses sõnad „teevad Maanteeamet ja Veeteede Amet“ sõnadega „teeb Transpordiamet“ ning teises lauses sõnad „Maanteeametile ja Veeteede Ametile teha Maanteeametiga“ sõnadega „ Transpordiametile teha Transpordiametiga“; 1.4. jätta välja eelnõu § 1 punktis 84 esitatud MSOS § 36 lõige 52, lugeda lõige 53 lõikeks 52 ja asendada lõikes 52 tekstiosa „Maanteeamet, Veeteede Amet või Maanteeametiga“ sõnadega „Transpordiamet või Transpordiametiga“. Selgitus: Muudatused seonduvad Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) (RT I, 10.12.2020, 1), millega ühendati Lennuamet, Maanteeamet ja Veeteede Amet Transpordiametiks. Seadus jõustus 01.01.2021. Tulenevalt nimetatud muudatusest asendatakse eelnõus nimed Veeteede Amet ja Maanteeamet uue moodustatud ameti, Transpordiameti nimega. Eelnõu § 1 punktis 84 esitatud MSOS § 36 uus lõige 52 jõetakse eelnõust välja (ja lõige 53 loetakse lõikeks 52), kuna see reguleerib olukorda, kus Maanteeameti või Maanteeametiga lepingu sõlminud ettevõtja asemel teeb väikelaeva registreerimiseelse ülevaatuse Veeteede Amet. Kuna Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust teeb ainult Transpordiamet või temaga lepingu sõlminud ettevõtja, siis on MSOS § 36 uues lõikes 51 esitatud regulatsioon piisav ja lõige 52 üleliigne. Samuti asendatakse viidatud sätetes viited Maanteeametile ja Veeteede Ametile viitega Transpordiametile. 2. Eelnõu § 1 (Meresõiduohutuse seaduse muutmine) muudatused Teha eelnõu §-s 1 järgmised muudatused: 2.1. täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 3, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, ja sõnastada see järgmiselt: „1) paragrahvi 1 täiendada lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Kui käesolevas seaduses nimetatud tunnistust või muud dokumenti väljastab Transpordiamet, volitatud klassifikatsiooniühing või volitatud turvalisusorganisatsioon elektrooniliselt, peab tunnistus või muu dokument: 1) vastama asjakohases õigusaktis või konventsioonis sätestatud vormi- ja sisunõuetele; 2) sisaldama teavet tunnistuse või muu dokumendi väljaandja kohta; 3) olema elektrooniliselt allkirjastatud; 4) olema numereeritud unikaalse tuvastusnumbriga; 5) olema autentne, usaldusväärne ja terviklik; 6) olema tunnistuse või muu dokumendi kehtivuse osas kontrollitav selle väljaandja veebilehelt.“.“; Selgitus: Merendusvaldkonda reguleerivad rahvusvahelised konventsioonid näevad ette, et laeva pardal peavad olema laeva meresõiduohutust tõendavad originaaltunnistused ning laevapere liikmete kvalifikatsiooni tõendavad originaaldiplomid ja -kutsetunnistused. Sama sätestab MSOS § 3 lõige 1 ja § 21 lõige 11. Traditsiooniliselt on originaaldokumentideks peetud paberdokumente. Laevadele tunnistuste ja meremeeste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide väljastamine on lipuriigi või lipuriigi volitusel klassifikatsiooniühingu ülesanne. Sadamariigi kontrolli käigus kontrollitakse, kas laeval on olemas kõik nõutud tunnistused. Sadamariigi kontrolliks nimetatakse sadamas välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimist, et kindlaks teha, kas laeva seisund ja selle varustus ning mehitatus vastavad rahvusvahelistele nõuetele. Laeva pardal peab olema kümneid erinevate Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) konventsioonide kohaseid tunnistusi ja dokumente. Tunnistused ja dokumendid, mis peavad olema laevade pardal, on loetletud IMO dokumendis FAL.2/Circ.131-MEPC.1/Circ.873- MSC.1/Circ.1586-LEG.2/Circ.3. Seoses digitaliseerimise ja tehniliste lahenduste usaldusvääruses kasvuga on IMO alates 2013. aastast astunud samme, et tunnustada paberdokumentidega samaväärsena ka elektroonilisi tunnistusi. Esimesed selle teemalised juhised võttis IMO hõlbustuskomitee (FAL komitee) vastu 2013. aastal. Viimane FAL komitee ringkiri FAL.5/Circ.39/Rev.2 „Elektrooniliste tunnistuste kasutamise juhised“1 võeti vastu 20.04.2016. Juhistes kutsub IMO üles konventsioonide osalisriike kehtestama elektrooniliste tunnistuste kasutamiseks ja tunnustamiseks vajalikke regulatsioone. Juhiste kehtestamisega soovib IMO vähendada tunnistusi väljastavate asutuste, sadamariigi kontrolli teostavate inspektorite, laevapere liikmete ja teiste isikute halduskoormust, mis on seotud paberdokumentide väljastamise ja nende kontrollimisega. Juhised näevad ette, et kui asutus väljastab elektroonilisi tunnistusi, siis peavad need vastama järgmistele nõuetele: 1 https://www.register-iri.com/wp-content/uploads/FAL.5-Circ.39-Rev.2.pdf 2 (37) 1. Dokumendi sisu ja vorm peavad vastama asjakohase rahvusvahelise konventsiooni nõuetele; 2. Dokument peab olema kaitstud muudatuste ja täienduste tegemise eest. Muudatusi ja täiendusi võib teha ainult selle väljastanud pädev asutus; 3. Dokumendil peab olema unikaalne tuvastusnumber, mille alusel saab kontrollida dokumendi kehtivust. Unikaalne jälgimisnumber on numbritest, tähtedest või sümbolitest koosnev tunnus, mille alusel on võimalik tunnistust eristada kõigist teistest sama asutuse väljastatud tunnistustest; 4. Dokumendilt peab olema tuvastatav selle väljaandja; 5. Pädevad asutused, kellel on veebileht elektrooniliste sertifikaatide vaatamiseks või kontrollimiseks, peavad veebilehtede loomisel ja haldamisel järgima kõiki kohaseid andmekaitse ja küberturbe nõudeid; 6. Kui laevale on väljastatud elektroonilised tunnistused, siis peavad laeva omanik, reeder ja meeskond tagama, et nende tunnistuste kontrollimine toimuks meresõiduohutuse korraldamise süsteemi (Safety Management System; SMS) kaudu; 7. Elektrooniliste tunnistuste allkirjastamiseks kasutatavad allkirjad peavad vastama IMO autentimisstandarditele. Kui elektroonilised tunnistused vastavad nimetatud tingimustele ja nende kehtivust on võimalik kontrollida, siis tuleb neid aktsepteerida ka sadamariigi kontrolli käigus. Sadamariigi kontrolli protseduurireeglid on vastu võetud IMO resolutsiooniga A.1138(31).2 Reeglite punkti 2.2.3 kohaselt peavad elektroonilised tunnistused ja veebileht, mille kaudu võimaldatakse nendele juurdepääs, vastama FAL juhiste nõuetele; laeva pardal peavad olema juhised dokumentide kehtivuse kindlakstegemiseks; kui tunnistuse kontrolli tehakse arvutiekraanilt, siis loetakse, et täidetud on tingimus, et tunnistused peavad olema laeva pardal. Riigid, kes väljastavad tunnistusi elektroonilises vormis, peavad sellest IMO teavitama IMO Global Integrated Shipping Information System (GISIS) andmebaasi kaudu. GISISe kohaselt väljastavad 23 riigi mereadministratsioonid või nende volitusel klassifikatsiooniühingud elektroonilisi tunnistusi, kuid tegelikult neid riike juba rohkemgi. Euroopa Liidu liikmesriikidest teevad seda GISISe andmetel Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Malta ja Portugal. Ka Paris MOU on vastu võtnud elektrooniliste tunnistuste kasutamise juhised. Mereõiguse revisjoni käigus on elektrooniliste tunnistuste küsimusele tähelepanu juhtinud ka revisjoni läbiviivad eksperdid. Revisjoni käigus on koostatud väljatöötamiskavatsused (VTK), mis on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6d3a8d7e-f189-45ee-8456-5005ee85f180). Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses (fail MSOS VTK (2).pdf ) on kirjas, selleks, et realiseerida Transpordiameti (VTK koostamise ajal Veeteede Amet) eesmärki järjest rohkem võimaldada laevadel kasutada elektroonilisi sertifikaate ja kaotada aja jooksul paberil originaaltunnistuste esitamise nõue laeval, on vaja kehtestada vastavasisulised MSOS sätted. Käesolevas pöördumises esitatud ettepaneku lisamisel eelnõusse luuakse eeldused Eestis elektrooniliste tunnistuste väljaandmiseks. Tegemist on ühe osaga Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmise projektist. Regulatsiooni kehtestamisel on lähtutud FAL komitee juhistest. Paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 71, kus loetletakse tingimused, millele elektroonilised tunnistused peavad vastama. Elektrooniline tunnistus peab vastama asjakohases õigusaktis konventsioonis ettenähtud sisu- ja vorminõuetele. See tähendab seda, et tunnistusel peavad olema 2 https://www.register-iri.com/wp-content/uploads/A.113831.pdf 3 (37) esitatud konventsioonis ette nähtud andmed ja esitatud samal vormil (kui vorm on ette nähtud). Täiendavalt on lisatud võimalus, et tunnistuse sisu- ja vorminõuded võivad tulla ka (riigisisesest või Euroopa Liidu) õigusaktist – see annab võimaluse väljastada elektroonilises vormis tunnistusi kohalikus rannasõidus sõitvatele laevadele, mille tunnistuste sisunõuded tulenevad vaid riigisisest õigusaktist. Sellisteks tunnistusteks on näiteks merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus (MSOS § 17). Tunnistusel peab olema kirjas selle väljaandja. Tunnistust võib väljastada Transpordiamet, volitatud klassifikatsiooniühing või volitatud turvalisusorganisatsioon. Ka elektroonilises vormis väljastatud tunnistused peavad olema allkirjastatud. Eestis kui Euroopa Liidu liikmesriigis reguleerib elektroonilist allkirjastamisest otsekohalduv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (eIDAS määrus). Alates juulist 2016 kehtima hakanud eIDAS määruses eristatakse neljal tasemel elektroonilisi allkirju. Elektroonilise allkirja kõrgeim tase, mis on võrdsustatud omakäelise allkirjaga, on digitaalallkiri. Tunnistuse väljastamisel peab olema tagatud, et keegi teine peal selle väljaandja ei saaks selles muudatusi teha, st peab olema tagatud dokumendi autentsus, usaldusväärsus ja terviklus. Teiste riikide praktika kohaselt väljastatakse tunnistused näiteks pdf-formaadis. Samuti peab tunnistusel olema unikaalne tuvastusnumber. Unikaalse tuvastusnumbri järgi on võimalik tunnistust eristada kõigist teistest sama asutuse väljastatud tunnistustest, samuti on selle abi võimalik hõlpsasti kontrollida tunnistuse kehtivust. Tunnistuse kehtivust peab olema võimalik kontrollida selle väljaandja veebilehelt, sisestades veebilehel tunnistuse unikaalse tuvastusnumbri või skaneerides tunnistusel QR-koodi (kui see on tunnistusel esitatud), mis suunab kontrollija otse vastavale veebilehele. Seoses elektrooniliste tunnistuste väljastamisega on käesolevas pöördumises esitatud mitmete volitusnormide, mis näevad ette teatud dokumentide vormide kehtestamine, muudatused. Laevade järelevalve andmekogu ja meremeeste registri arendamise käigus on loodud kõik tehnilised eeldused elektrooniliste dokumentide väljastamiseks. Traditsiooniliste dokumendivormide asemel on otstarbekas õigusaktis ette näha dokumendile kantavate andmete loetelu. Dokumendi välimus ja konkreetne vorm võib jääda väljaandja kujundada. 2.2. asendada eelnõu § 1 punktis 5 esitatud MSOS § 2 punktis 5 tekstiosa „lõike 7“ tekstiosaga „lõike 6“; Selgitus: Sättes tehakse tehniline parandus, kuna sättes on ekslikult viidatud MSOS § 19 lõikele 7. Korrektne viide on § 19 lõikele 6. Eelnõu menetlusprotsessis on muudetud MSOS § 19 uue sõnastuse lõigete järjestust ning ekslikult on jäänud muudatus MSOS § 2 punkti 5 osas korrigeerimata. Eelnõu kohaselt sätestatakse MSOS § 19 lõikes 7 volitusnorm sõjalaeva ja 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuete kehtestamiseks. MSOS § 2 punktis 5 on silmas peetud MSOS § 19 lõiget 6, st määrust, milles muuhulgas kehtestatakse reisilaevade klassid. 2.3. muuta eelnõu § 1 punkti 12 ja sõnastada see järgmiselt: „12) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 271 järgmises sõnastuses: „271) ankruala – navigatsiooniteabes avaldatud piirkond, mis on määratud laeva ankrus seismiseks;“;“ Selgitus: Muudatusega jäetakse eelnõu tekstist välja MSOS § 2 täiendamine punktiga 272, milles oli toodud kohustusliku lootsimise piirkonna mõiste ja selle selgitus. Eelnõu seletuskirja kohaselt sooviti lisada MSOS-i kohustusliku lootsimise piirkonna mõiste, kuna hetkel jääb MSOS-i sõnastusest selgusetuks, kas kohustusliku lootsimise piirkonnaks on MSOS-i § 54 lõikest 1 tulenevalt kogu sisemeri või muu mereala. Seaduses on läbivalt kasutatud mõistet „kohustusliku 4 (37) lootsimise piirkond“, kuid mõistet ennast ei ole defineeritud. Lähtuvalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.11.2002 määruse nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ § 4 lõikest 2, millega on sadamate lähistel ning Väinameres ja Soela väinas kehtestatud lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, loetakse kohustusliku lootsimise piirkonnaks nimetatud kohtade vahelist mereala. Eelnõu algataja hinnangul ei täida muudatus oma eesmärki, milleks oli seletuskirja kohaselt õigusselguse suurendamine, kuna kohustusliku lootsimise piirkond ei peaks olema määratletud lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohtade järgi, vaid vastupidiselt peaks kohustusliku lootsimise piirkond olema määratletud koordinaatidega, millest lähtuvalt saab määratleda lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad. Kuivõrd kõnealune muudatus aga hõlmab endas mitme MSOS sätte muutmist, lisaks kohustusliku lootsimise piirkonna mõiste sätestamisele, ei esitata vastavaid muudatusettepanekuid eelnõu raames. 2.4. jätta eelnõu § 1 punktis 13 esitatud MSOS § 21 lõikest välja tekstiosa „Kasari jõgi suudmest kuni Kloostri sillani, Tuudi jõgi suudmest kuni Kirikuküla sillani, “; Selgitus: MSOS § 21 lõike 2 sõnastusse on kõnealune lauseosa ekslikult lisatud. Eelnõu seletuskirjas on sätte muudatuse osas märgitud, et võrreldes kehtiva seadusega on laevatatavate sisevete nimekirjast välja jäetud Kasari jõgi suudmest kuni Kloostri sillani ning Tuudi jõgi suudmest kuni Kirikuküla sillani. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.05.1997. a määrusele nr 94 „Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine“ on Matsalu siselahe ja roostike sihtkaitsevööndis keelatud inimeste viibimine, välja arvatud teaduslikeks uurimistöödeks, järelevalve- ja päästetöödeks ning jõgede sihtkaitsevööndi veealadel on keelatud inimeste viibimine kaitseala valitseja nõusolekuta, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödeks. Jõgede sihtkaitsevööndisse kuuluvad Kasari jõe, Suitsu jõe (Tuudi), Penijõe, Rõude jõe, Rannamõisa jõe, Raana jõe ja Liivi jõe kaitseala piiresse jäävad osad. Kuna kaitseala piires on Kasari ja Tuudi jõel viibimiseks vaja kaitseala valitseja nõusolekut ning Kasari jõgi suubub Matsalu lahte Matsalu siselahe ja roostike sihtkaitsevööndis (kus on üldse keelatud inimestel viibimine) ning Tuudi (Suitsu) jõgi suubub Kasari jõkke, siis on nendel jõgedel liiklemine rangelt piiratud. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud Kasari ja Tuudi jõgede laevatatavaks siseveeks nimetamine. Seega MSOS § 21 lõike 1 sõnastuses oli vastav erisus tehtud, kuid ekslikult oli kõnealuste sisevete kirjeldus MSOS § 21 lõike 2 sõnastusse alles jäänud. 2.5. täiendada eelnõu §-i 1 uue punktiga 14, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „14) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Transpordiamet“ sõnadega „või volitatud klassifikatsiooniühing“;“; Selgitus: Kõnealune muudatus on seotud eelnõu 284 SE § 1 punktis 8 esitatud MSOS § 2 punkti 12 (volitatud klassifikatsiooniühingu mõiste) muutmise ning järgnevates punktides (2.6 ja 2.7) esitatud muudatusettepanekutena toodud MSOS § 3 lõike 4 kehtetuks tunnistamise ning § 3 lõike 5 muutmisega. Muudatuse sisuline selgitus on toodud punkti 2.7 juures. 2.6. muuta eelnõu § 1 punkti 15 ja sõnastada see järgmiselt: „15) paragrahvi 3 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;“; Selgitus: Kõnealune muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 8 toodud MSOS § 2 punkti 12 (volitatud klassifikatsiooniühingu mõiste) muutmise ning käesoleva pöördumise punktides 2.5 ja 2.7 esitatud muudatusettepanekutena toodud MSOS § 3 lõigete 2 ja 5 muutmisega. Muudatuse sisuline selgitus on toodud punkti 2.7 juures. 5 (37) 2.7. täiendada eelnõu §-i 1 punktiga 16, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „16) paragrahvi 3 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja teise rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädeva klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja.“;“; Selgitus: Kõnealune muudatus on seotud eelnõu 284 SE § 1 punktis 8 toodud MSOS § 2 punkti 12 (volitatud klassifikatsiooniühingu mõiste) muutmise ning käesoleva pöördumise punktides 2.5 ja 2.6 esitatud muudatusettepanekutena toodud MSOS § 3 lõike 2 muutmise ja MSOS § 3 lõike 4 kehtetuks tunnistamisega. Eelnõu 284 SE seletuskirjas on MSOS § 12 punkti 12 muutmise kohta märgitud, et definitsioonis täpsustakse lepingu liiki, mille Transpordiamet vastava juriidilise isikuga sõlmib ning mõistes ei täpsustata enam halduslepinguga antavaid ülesandeid, vaid need tulenevad MSOS teistest sätetest, nt § 6 lg 21 ning § 12 lg-d 3 ja 4. Seejuures tuleb märkida, et kehtivas MSOS-s on klassifikatsiooniühingu mõistes toodud ühingu ülesandena üksnes tehnilise järelevalve teostamine, kuid juba kehtiv MSOS sisaldab täiendavaid ülesandeid, mida on seaduse alusel võimalik klassifikatsiooniühingule üle anda, kuid millele mõiste definitsioon ei viita. Mis puudutab MSOS §-s 3 toodud regulatsiooni muutmist, siis kehtiva MSOS § 3 lg 2 kohaselt väljastab Eestis registreeritud või registreeritava laeva kohta meresõiduohutust tõendavad tunnistused ja mõõtekirja Transpordiamet ning MSOS § 3 lg 4 kohaselt tunnustab Transpordiamet rahvusvaheliste konventsioonide ja MSOS nõuetele vastavaid volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja. Tegelikkuses on volitatud klassifikatsiooniühingul sõlmitud halduslepingu kohaselt õigus väljastada kõnealuseid tunnistusi ja mõõtekirja ning olukorras, kus Transpordiamet on juba andnud halduslepinguga ülesanded klassifikatsiooniühingule ja seega on juba sisuliselt andnud aktsepti klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistusele ja mõõtekirjale, puudub vajadus kõnealuseid dokumente täiendavalt tunnustada. Seetõttu tunnistatakse MSOS § 3 lg 4 kehtetuks ning lisatakse MSOS § 3 lg-sse 2 täiendus, mille kohaselt võib Eestis registreeritud või registreeritava laeva kohta väljastada meresõiduohutust tõendava tunnistuse ja mõõtekirja ka volitatud klassifikatsiooniühing. Lähtuvalt MSOS § 2 punktis 12 toodud volitatud klassifikatsiooniühingu mõistest (mis on eelnõu 284 SE § 1 punktis 8 toodud uues sõnastuses), saab volitatud klassifikatsiooniühing kõnealused dokumendid väljastada juhul, kui Transpordiamet on klassifikatsiooniühinguga sõlminud vastavas ulatuses toimingute teostamiseks halduslepingu. MSOS § 3 lg 5 muudatus oli toodud eelnõu 284 SE § 1 punktis 15. Nimetatud muudatuse juures on oluline lisada, et lisaks Euroopa Liidu liikmesriigi ja teise rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse väljastatud tunnistustele ja mõõtekirjale, tunnustab Transpordiamet ka kõnealuste riikide pädevate klassifikatsiooniühingute tunnistusi ja mõõtekirja. Seetõttu on käesolevas ettepanekus vastavasisuline täiendus lisatud. 2.8. täiendada eelnõu §-i 1 punktiga 19, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „19) paragrahvi 6 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja teise rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädeva klassifikatsiooniühingu väljastatud meresõiduohutusalase auditeerimise tunnistusi. 6 (37) (4) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;“ Selgitus: Sarnaselt käesoleva pöördumise punktides 2.5.-2.7. toodud muudatusettepanekutele on MSOS § 6 lg 3 muutmine seotud volitatud klassifikatsiooniühingut puudutava regulatsiooni korrastamisega. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt tunnustab Transpordiamet volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud meresõiduohutusalase auditeerimise tunnistusi, kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja MSOS nõuetele. Samas tuleneb MSOS § 6 lõikest 21 (uues sõnastuses), et volitatud klassifikatsiooniühing võib läbi viia reederi ja tema laeva meresõiduohutusalast auditeerimist ning selle edukalt läbinud reederile ja tema laevale väljastada sellekohased tunnistused. Koosmõjus MSOS § 2 punktiga 12 (volitatud klassifikatsiooniühingu mõiste uues sõnastuses), saab volitatud klassifikatsiooniühing kõnealused tunnistused väljastada juhul, kui Transpordiamet on klassifikatsiooniühinguga sõlminud vastavas ulatuses toimingute teostamiseks halduslepingu. Olukorras, kus Transpordiamet on juba andnud halduslepinguga ülesande klassifikatsiooniühingule ja seega on juba sisuliselt andnud aktsepti klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistustele, puudub vajadus volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistusi täiendavalt tunnustada. Samas, Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja teise rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädeva klassifikatsiooniühingu väljastatud meresõiduohutusalaseid auditeerimise tunnistusi, mistõttu on esitatud MSOS § 6 lg 3 muudatusettepanek sarnaselt MSOS § 3 lg 5 muutmisele. MSOS § 6 lg 4 muudatusega jäetakse sättest välja reederi ja tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise tunnistuste vormide kehtestamise volitus, kuna konventsiooniga ettenähtavate tunnistuste vorme ei ole vaja riigisiseselt täiendavalt kehtestada. Nimetatud tunnistuste nõuded on kehtestatud rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS konventsioon) ja selle konventsiooni alusel kehtestatud rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksis (ISPS koodeks). Muudatus vähendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töökoormust, kuna kaob vajadus uuendada siseriiklikes õigusaktides rahvusvaheliste tunnistuste vorme. 2.9. muuta eelnõu § 1 punkti 26 ja sõnastada see järgmiselt: „26) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui käesoleva seaduse § 7 punktis 4 või 41 nimetatud seadme, vahendi või süsteemi tootja on väljastanud isikule loa või tunnistuse toote hoolduse, katsetamise, kontrolli või remondi tegemiseks, lisatakse selle koopia tegevusloa taotlusele.“;“ Selgitus: Eelnõu 284 SE § 1 punktis 26 oli esitatud MSOS § 9 lg 3 muudatus, mille sõnastusest oli ekslikult jäänud välja sõna „katsetamine“. Nimelt on eelnõu § 1 punktis 22 toodud MSOS § 7 punkti 41 muudatus, mille kohaselt peab ettevõtjal olema tegevusluba laeva päästevahendite remontimise, kontrollimise ja katsetamise tegevusalal tegutsemiseks. Praktikas väljastavad tootjad loa või tunnistuse muuhulgas kõnealuste vahendite katsetamiseks, seega on oluline viidata ka MSOS § 9 lõikes 3 lisaks hoolduse, kontrolli ja remondi tegemisele ka katsetamisele. 2.10. täiendada eelnõu § 1 punktiga 37, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „37) paragrahvi § 1117 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;“; Selgitus: MSOS § 1117 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega jäetakse seadusest välja meretöötunnistuse, meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni, ajutise meretöötunnistuse ja kalandustöötunnistuse vormi kehtestamise volitus, kuna konventsiooniga ettenähtavate tunnistuste 7 (37) vorme ei ole vaja riigisiseselt täiendavalt kehtestada. Nimetatud tunnistuste ja deklaratsiooni nõuded on kehtestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsioonis. Muudatus vähendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töökoormust, kuna kaob vajadus uuendada siseriiklikes õigusaktides rahvusvaheliste tunnistuste vorme. 2.11. jätta eelnõu § 1 punkt 44 (MSOS § 14 lõike 4 muudatus) eelnõust välja; Selgitus: Kõnealuses punktis oli toodud MSOS § 14 lg 4 muudatus. Kehtiva sätte kohaselt tasub reeder § 14 lõikes 1 sätestatud laeva tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamise ja kooskõlastamise eest riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast läbivaatamise toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Transpordiamet kooskõlastamisotsust. Eelnõu 284 SE muudatuse kohaselt võeti sätte sõnastusest välja lauseosa „läbivaatamise ja“. Eelnõu seletuskirjas toodud selgituste kohaselt hõlmab kooskõlastamise protsess juba endast dokumentatsiooni läbivaatamist ning seetõttu piisab, kui sättes viidatakse üksnes dokumentatsiooni kooskõlastamisele. Samas tekitab eeltoodu olukorra, kus dokumentatsiooni kooskõlastamata jätmisel ei ole Transpordiametil võimalik dokumentatsiooni läbivaatamise eest riigilõivu võtta. Nimetatust lähtuvalt jäetakse kõnealune muudatus eelnõu 284 SE tekstist välja. Kõnealune muudatus puudutab ka eelnõu § 3 punktis 7 toodud riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) muutmist ning käesoleva pöördumise punktis 6.3 on seetõttu toodud ettepanek vastav säte samuti eelnõu tekstist välja jätta. 2.12. muuta eelnõu § 1 punkti 46 ja sõnastada see järgmiselt: „46) paragrahvi 17 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Merekõlblikkuse tunnistusele ja sõidukõlblikkuse tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Veeteede Amet võib kinnitada laeva kohta väljastatud merekõlblikkuse tunnistuse või reisijateveo tunnistuse kehtivust volitatud klassifikatsiooniühingu ülevaatuse tulemusena väljastatud või kinnitatud tunnistuste alusel, kui laeva eelneva kolme aasta tehniliste ülevaatuste ja laevakontrolli tulemuste põhjal ei ole laeva kinni peetud ning üheski laevakontrolli aktis ei ole nimetatud puudusi rohkem kui viis.“;“; Selgitus: Ettepanekus esitatud muudatusega ei muudeta MSOS § 17 lõike 4 sõnastust ja see on väljatoodud eelnõus olevas sõnastuses. Täiendavalt on eelnõu § 1 punkti 46 lisatud MSOS § 17 lõike 3 muudatus, kus on asendatud merekõlblikkuse tunnistuse ja sõidukõlblikkuse tunnistuse vormi kehtestamine nimetatud tunnistustele kantavate andmete loetelu kehtestamisega. Nimetatud dokumentide õigsust ja kontrolli teostab Transpordiamet ise, mistõttu puudub vajadus ministri määrusega kehtestada ametlikku vormi ning saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Tunnistuse täpse vormi kujundab Transpordiamet. 2.13. täiendada eelnõu § 1 punktiga 49, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „49) paragrahvi 17 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Laeva kasutamine meresõiduks või sõiduks sisevetel on keelatud, kui laeval puudub merekõlblikkuse tunnistus või sõidukõlblikkuse tunnistus, välja arvatud juhul, kui merekõlblikkuse tunnistuse või sõidukõlblikkuse tunnistuse olemasolu ei ole käesoleva seaduse kohaselt nõutud.“;“; Selgitus: Kehtiva MSOS § 17 lg 7 kohaselt on laeva kasutamine meresõiduks või sõiduks sisevetel keelatud, kui peale MSOS § 17 lg 6 nimetatud juhu puudub laeval merekõlblikkuse tunnistus või kui laeval puudub sõidukõlblikkuse tunnistus. MSOS § 17 lõige 6 (koosmõjus eelnõu 284 SE § 1 punktis 47 tehtud muudatusega) sätestab, et kui Transpordiamet kooskõlas käesoleva seaduse § 3 8 (37) lõigetega 1 ja 2 väljastab laeva kohta kõik rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel ettenähtud tunnistused või väljastab kalalaevale § 19 lõike 4 (kehtivas MSOS-s § 19 lõike 5) kohaselt kalalaeva vastavuse tunnistuse, ei väljasta Transpordiamet selle laeva kohta merekõlblikkuse tunnistust. Kõnealuse sätte muutmine on seotud MSOS täiendamisega §-dega 172 ning 173, samuti tulenevalt asjaolust, et erisused ei ole sätestatud üksnes MSOS § 17 lõikes 6. Nimelt tuleneb ka sama paragrahvi lõikest 21, et merekõlblikkuse tunnistust ja sõidukõlblikkuse tunnistust ei väljastata alla 12-meetrise kogupikkusega laevale. Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale väljastatakse iga-aastase ülevaatuse läbimisel tehnilise ülevaatuse kontrollakt. Seega on MSOS § 17 lg 7 kehtivas sõnastuses eksitav. 2.14. muuta eelnõu § 1 punktis 49 toodud MSOS § 172 ja sõnastada see järgmiselt: „§ 172. Reisijateveo tunnistus, siseveelaeva reisijateveo tunnistus ja eripüstuvusnõuded (1) Eesti riigilippu kandval reisilaeval peab olema reisijateveo tunnistus või siseveelaeva reisijateveo tunnistus, mis tõendab, et laevale on tehtud tehniline ülevaatus käesoleva seaduse §13 lõike 2 kohaselt, laev on tunnistatud merel või siseveel reisijateveoks kõlblikuks ning vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (2) Kui Transpordiamet väljastab rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ettenähtud reisilaeva ohutuse tunnistuse, kohalikku rannasõitu tegevale reisilaevale reisilaeva ohutuse tunnistuse või ajaloolise laeva tunnistuse, ei väljasta ta selle reisilaeva kohta reisijateveo tunnistust. (3) Eesti sadamat külastaval välisriigi lippu kandval reisilaeval peab olema meresõiduohutust tõendav tunnistus, milles on märgitud reisijate lubatud piirarv. (4) Reisilaeva pardale ei või võtta rohkem reisijaid, kui on märgitud reisijateveo või reisilaeva ohutuse tunnistusel või välisriigi lippu kandva reisilaeva puhul muul meresõiduohutust tõendaval tunnistusel. (5) Eripüstuvusnõuetele vastavuse kohta teeb tunnistuse väljastaja kande reisiparvlaeva reisijateveo tunnistusele või reisilaeva ohutuse tunnistusele. Kõnealust nõuet kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale. (6) Reisiparvlaeva eripüstuvusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7) Reisijateveo tunnistusele ning siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; Selgitus: Kõnealuses punktis esitatakse tervikuna uuesti MSOS § 172. Võrreldes eelnõu 284 SE § 1 punktis 49 tooduga on paragrahvi pealkiri esitatud uues sõnastuses. Varasemalt oli pealkirjas välja toodud üksnes „reisijateveo tunnistus“, kuid kehtiva majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2002 määruse nr 37 „Reisijateveo tunnistuse vorm“ kohaselt väljastatakse erinevate andmetega reisijateveo tunnistust ning siseveelaeva reisijateveo tunnistust, mistõttu tuleb need eraldi välja tuua ka seaduse tasandil. Eelnevast lähtuvalt on muudetud ka § 172 lõike 1 ja lõike 7 sõnastust, tuues senise reisijateveo tunnistuse kõrval välja ka siseveelaeva reisijateveo tunnistuse. Täiendavalt on pealkirjas välja toodud eripüstuvusnõuded, mida paragrahvi sisus käsitletakse, kuid mis on senini (kehtivas seaduses § 32) pealkirjas kajastamata jäänud. Samuti on varasemast sõnastusest jäetud välja § 172 lõige 3, milles oli sätestatud, et kui reisilaeva kohta on väljastatud reisijateveo tunnistus, ei pea selle laeva kohta väljastama merekõlblikkuse tunnistust. Arvestades, et MSOS § 17 lg-st 1 (nii kehtiva seaduse kui eelnõus 284 SE toodud sõnastuses) tulenevalt on merekõlblikkuse tunnistus dokument, mis tõendab, et laevale on tehtud tehniline ülevaatus MSOS § 13 lõike 4 kohaselt, ei ole nimetatud regulatsioon reisijateveo tunnistuse sätete juures asjakohane. Lähtuvalt § 172 lõikest 1 väljastatakse reisijateveo tunnistus reisilaevale, millele tehakse ülevaatus MSOS § 13 lg 2 kohaselt. Lisaks eeltoodule on muudetud § 172 lõike 4 (eelnõus 284 SE vastavalt lõige 5) sõnastust. Varasemas sõnastuses oli märgitud, et reisilaeva pardale ei või võtta rohkem reisijaid, kui on märgitud reisijateveo või reisilaeva ohutuse tunnistuses, või välisriigi lippu kandva laeva puhul muus samaväärses dokumendis. Käesolevas ettepanekus on 9 (37) asendatud määratlus „samaväärses dokumendis“ sõnadega „meresõiduohutust tõendaval tunnistusel“. Sõnastus on ühtlustatud sama paragrahvi lõikes 3 (eelnõus 284 SE vastavalt lõige 4) toodud määratlusega. MSOS §-s 172 tehtud muudatuste ulatust arvestades on kõnealune paragrahv esitatud tervikuna uuesti. 2.15. muuta eelnõu § 1 punktis 49 toodud § 173, jättes eelnõu tekstist välja § 173 lõike 3 ning lugedes § 173 lõiked 4 ja 5 vastavalt § 173 lõigeteks 3 ja 4; Selgitus: Eelnõus 284 SE § 1 punktis 49 toodud § 173 lõige 3 on ebavajalik. Sättes on märgitud alused, mille esinemisel ei väljasta Transpordiamet laevale ajaloolise laeva tunnistust, kuid tegemist on sisult samade nõuete loeteluga, mis on toodud § 173 lõikes 1 ja mille puhul Transpordiamet vastava tunnistuse väljastab, seega ei ole vajadust vastavaid aluseid täiendavalt korrata. 2.16. täiendada eelnõu § 1 punktiga 50, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „50) paragrahvi 18 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 18. Meresõiduohutust tõendava tunnistuse, merekõlblikkuse tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse, reisijateveo tunnistuse, siseveelaeva reisijateveo tunnistuse ning ajaloolise laeva tunnistuse kehtetuks tunnistamine ning tunnistuste kehtivuse kaotamine (1) Transpordiamet tunnistab meresõiduohutust tõendava tunnistuse, merekõlblikkuse tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse, reisijateveo tunnistuse, siseveelaeva reisijateveo tunnistuse ja ajaloolise laeva tunnistuse kehtetuks: 1) laeva või selle seadmete konstruktsiooni sellise muudatuse korral, mis kahjustab laeva merekõlblikkust, sisevetel sõidukõlblikkust või reisijateveoks kõlblikkust; 2) kui laev või selle seade on vigastatud selliselt, et kahjustab laeva merekõlblikkust, sisevetel sõidukõlblikkust või reisijateveoks kõlblikkust, ning kui vigastus ei ole kõrvaldatud Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu ettekirjutatud viisil.“;“; Selgitus: Muudatus on seotud MSOS täiendamisega §-dega 172 (reisijateveo tunnistus) ning 173 (ajaloolise laeva tunnistus), samuti tulenevalt asjaolust, et hetkel kehtiv sõnastus ei kajasta kõikide kõnealuse sätte kohaldamisalasse kuuluvate tunnistuste loetelu. 2.17. täiendada eelnõu § 1 punktiga 52, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „52) paragrahvi 18 lõike 2 sissejuhatavas osas asendatakse sõnad „või sõidukõlblikkuse tunnistus“ tekstiosaga „, merekõlblikkuse tunnistus, sõidukõlblikkuse tunnistus, reisijateveo tunnistus, siseveelaeva reisijateveo tunnistus ja ajaloolise laeva tunnistus“; Selgitus: Muudatus on seotud MSOS täiendamisega §-dega 172 (reisijateveo tunnistus) ning 173 (ajaloolise laeva tunnistus), samuti tulenevalt asjaolust, et täna kehtiv sõnastus ei kajasta kõikide kõnealuse sätte kohaldamisalasse kuuluvate tunnistuste loetelu. 2.18. jätta eelnõu § 1 punktis 50 esitatud MSOS § 19 lõikest 2 välja sõnad „oma volituste piires“; Selgitus: Eelnõu 284 SE § 1 punktis 1 toodud kujul on MSOS § 19 lõikes 2 sätestatud, et Transpordiamet teostab riiklikku järelevalvet ja volitatud klassifikatsiooniühing teostab oma volituste piires järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise, seadistamise ja remontimise üle. 10 (37) Kõnealuse muudatuse eesmärgiks oli rõhutada, et riiklikku järelevalvet saab teha üksnes Transpordiamet ja seetõttu oli lisatud klassifikatsiooniühingu teostatud järelevalve juurde määratlus „oma volituste piires“. Samas tuleneb MSOS § 2 punktist 12 toodud volitatud klassifikatsiooniühingu mõistest (mis on eelnõu 284 SE § 1 punktis 8 toodud uues sõnastuses), et volitatud klassifikatsiooniühing on juriidiline isik, kellega Transpordiamet on Eesti riigilippu kandvale laevale ja reederile seaduses nimetatud dokumendi väljastamiseks ning nende suhtes toimingu teostamiseks seaduses sätestatud volituste ulatuses sõlminud halduslepingu ja kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja enda kehtestatud reeglitest. Seega piisab kui MSOS § 19 lõikes 2 on sätestatud, et klassifikatsiooniühingul on õigus teha järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise, seadistamise ja remontimise üle, seda arvestades ka asjaolu, et MSOS § 19 lõige 1 sätestab, millistele nõuetele vastavalt tuleb laev projekteerida, ehitada, seadistada ja remontida. 2.19. asendada eelnõu § 1 punktis 50 toodud MSOS § 19 lõikes 4 tekstiosa „tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid“ tekstiosaga „tunnistusele, vabastuse tunnistusele ja varustuse nimekirja kantavate andmete loetelu“; Selgitus: Eelkirjeldatuga muudetakse eelnõu § 1 punktis 50 esitatud MSOS § 19 lõike 4 sõnastust ja asendatakse 24-meetrise ja suurema pikkusega kalalaeva vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormide kehtestamine nimetatud tunnistustele kantavate andmete loetelu kehtestamisega. Puudub vajadus kehtestada ministri määrusega nimetatud dokumentide ametlikud vormid ja saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Dokumentide täpsed vormid kujundab Transpordiamet. 2.20. jätta eelnõu § 1 punktis 50 esitatud MSOS § 19 lõike 5 punktist 4 välja sõnad „Euroopa Liidu“; Selgitus: MSOS § 19 lõikes 5 on toodud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada laevade ohutusnõuded vastavalt lõike 5 alapunktides toodule. Kõnealuse paragrahvi lõike 5 punkti 4 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister lõike 5 punktides 1–3 nimetamata laevale ohutusnõuded niivõrd, kuivõrd need ei ole sätestatud käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 6 alusel kehtestatud õigusaktis, rahvusvahelises konventsioonis või Euroopa Liidu õigusaktis. Kõnealuse punkti eesmärgiks on välja tuua laevad, mille osas ei ole muuhulgas kehtestatud regulatsiooni rahvusvahelise konventsiooni ega õigusakti kohaselt. Seega ei ole otstarbekas viidata üksnes Euroopa Liidu õigusaktidele, kuna neist on otsekohalduvad üksnes määrused. Kehtiv MSOS kasutab terminoloogiliselt rahvusvahelise õigusakti määratlust (kehtiv MSOS § 191 lõiked 4, 6 ja 8) ning seetõttu tehakse ettepanek kasutada sarnast sõnastust ka MSOS § 19 lõike 5 punktis 4. 2.21. asendada eelnõu § 1 punktis 50 toodud MSOS § 19 lõikes 6 sõnad „tunnistuse vormi“ sõnadega „tunnistusele kantavate andmete loetelu“; Selgitus: Eelkirjeldatuga muudetakse eelnõu § 1 punktis 50 esitatud MSOS § 19 lõike 6 sõnastust ja asendatakse kohalikku rannasõitu tegeva reisilaeva ohutuse tunnistuse vormi kehtestamine tunnistustele kantavate andmete loetelu kehtestamisega. Puudub vajadus kehtestada ministri määrusega nimetatud dokumentide ametlikud vormid ja saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Tunnistuse vormi kujundab Transpordiamet. 2.22. täiendada eelnõu § 1 punktidega 51-53, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: 11 (37) „51) paragrahvi 191 lõikes 3 ja § 22 lõikes 2 asendatakse sõnad „tunnistuse vormi“ sõnadega „tunnistusele kantavate andmete loetelu“; 52) paragrahvi 20 lõikes 1 asendatakse sõnad „väljastatavate dokumentide vormid“ sõnadega „väljastatavatele dokumentidele kantavate andmete loetelu“; 53) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse sõnad „diplomite ja kutsetunnistuste vormid“ sõnadega „diplomitele ja kutsetunnistustele kantavate andmete loetelu“;“; Selgitus: Eelkirjeldatuga muudetakse MSOS § 191 lõikes 3 sõnastust ja asendatakse laeva ohutusvarustuse tunnistuse vormi kehtestamine tunnistustele kantavate andmete loetelu kehtestamisega. Samuti tehakse analoogne muudatus MSOS § 22 lõikes 2 ja asendatakse ohutu mehitatuse tunnistuse vormi kehtestamine tunnistustele kantavate andmete loetelu kehtestamisega. Puudub vajadus kehtestada ministri määrusega nimetatud dokumentide ametlikke vorme ja saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Tunnistuse vormi kujundab Transpordiamet. MSOS § 20 reguleerib laevapere erialast ettevalmistust. MSOS § 20 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus laevapere liikmete meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja kinnituslehe vormid ning lõike 2 kohaselt siseveelaeva laevapere liikmete diplomite ja kutsetunnistuste vormid. Ka nendes sätetes asendatakse vormide kehtestamine dokumendile kantavate andmete loetelu kehtestamisega. Laevapere liikmetele väljastatavate dokumentidele kantavate andmete loetelu kehtestamisel tuleb järgida meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi (STCW koodeks) nõudeid ja siseveelaeva laevapere liikmete väljastatavate dokumentide kantavate andmete loetelu kehtestamisel Euroopa Nõukogu 23. juuli 1996. a direktiivi 96/50/EÜ nõudeid. Ka nende dokumentide puhul puudub vajadus kehtestada ministri määrusega ametlikke vorme ja saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Tunnistuse vormi kujundab Transpordiamet. 2.23. jätta eelnõu § 1 punktis 51 esitatud MSOS § 20 lõikest 31 välja sõna „riigisiseste“; Selgitus: MSOS § 20 lõikes 31 on täpsustatud, millisel juhul eeldatakse mereõppeasutuse meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (STCW konventsioon) kohase kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavust ning vastavas sättes on eelnõu 284 SE esitatud tekstis viidatud muuhulgas riigisisestele õigusaktidele. Samas on nimetatu liigselt piirav ning seetõttu jäetakse kõnealuse muudatuse osas sõna „riigisiseste“ MSOS § 20 lõike 31 tekstist välja. 2.24. muuta eelnõu § 1 punktis 54 toodud MSOS § 20 lõike 51 punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: „2) Eesti kodanikule või Eestis elamisluba või elamisõigust omavale välismaalasele või kodakondsuseta isikule, kes on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusakti kohase koolituse ja meresõidupraktika ning omandanud asjakohase kutse välisriigis, mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO poolt tunnustatud, tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses.“; Selgitus: Eelnõu 284 SE § 1 punktis 54 toodud sõnastuses on MSOS § 20 lõike 51 punktis 2 toodud liide „, mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO poolt tunnustatud“ esitatud lauses mereõppeasutuse järel, kuid nimetatu on ekslik, kuna IMO tunnustab välisriigi meremeeste väljaõppe korraldust mitte välisriigis tegutseva või tegutsenud mereõppeasutuse meremeeste väljaõppe korraldust. Muudatusega asetatakse eelnevalt kirjeldatud liide lauses õige koha peale, st täpsustusena sõna „välisriigis“ juures. 12 (37) 2.25. muuta eelnõu § 1 punktis 58 toodud MSOS § 21 lõike 2 teist lauset ja sõnastada see järgmiselt: „Alla 12-meetrise kogupikkusega laeva, välja arvatud reisilaeva, juhtimiseks piisab väikelaevajuhi tunnistusest.“; Selgitus: Kehtivas MSOS § 21 lõike 2 teises lauses on sätestatud, et alla 12-meetrise kogupikkusega laeva võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus või muu laevajuhi meresõidudiplom või kutsetunnistus. Eelnõu 284 SE seletuskirja kohaselt on oluline kehtestada kõnealuses sättes erand, mille kohaselt ei tohi alla 12-meetrise kogupikkusega reisilaeva juhtida väikelaevajuhi tunnistusega, mille tõttu on lisatud sättesse liide „välja arvatud reisilaeva“. Samuti on kehtiva seaduse sõnastusest jäetud välja täpsustus, mille kohaselt võib alla 12-meetrise kogupikkusega laeva juhtida isik, kellel on muu laevajuhi meresõidudiplom või kutsetunnistus, kuna kõnealune õigus tuleneb juba sama lõike esimesest lausest, mille kohaselt võib laevapere liikmena vastaval ametikohal töötada isik, kes on saanud nõuetekohase väljaõppe ning kellele on õigusaktis nõutud juhul väljastatud vastav meresõidudiplom, kutsetunnistus või muu tunnistus. Seejuures sätestab ka Vabariigi Valitsuse 20.06.2013 määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ § 32 lg 7, et kõrgema kutsekvalifikatsiooni meresõidudiplom või kutsetunnistus annab õiguse töötada oma eriala mis tahes madalamal ametikohal. Transpordiamet võib väljastada laevapere liikme taotlusel tema kvalifikatsioonist madalama astme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse. Kõnealuste muudatuste tegemise järgselt võib aga lõike 2 teise lause allesjäänud sõnastusest (eelnõus 284 SE toodud kujul) tekkida ekslik arusaam, et alla 12-meetrise kogupikkusega laeva, välja arvatud reisilaeva, võib juhtida üksnes isik, kellel on väikelaeva juhi tunnistus. Seetõttu esitatakse MSOS § 21 lõike 2 teine lause uues sõnastuses, mille kohaselt piisab kõnealuse laeva juhtimiseks väikelaevajuhi tunnistusest. 2.26. muuta eelnõu § 1 punkti 69 ja sõnastada see järgmiselt: „69) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Meremeeste registri eesmärk on laevapere liikmete, lootside, laevaliikluse korraldamise süsteemi ja raadioside operaatorite kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ning lootsitasõidu lubade taotlemise ja nende väljastamise aluseks olevate andmete ning tehtud otsuste elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine. (2) Meremeeste registri vastutav töötleja on Transpordiamet. (3) Vastutav töötleja võib meremeeste registri pidamise eesmärgi täitmiseks töödelda muu seaduse alusel teistesse andmekogudesse kogutud isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid, või ise võtta isikult biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda. Biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on näokujutis, allkiri ja allkirjakujutis. (4) Meremeeste registrisse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg sätestatakse meremeeste registri põhimääruses. (5) Meremeeste registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;“; 2.27. jätta eelnõu §-st 1 välja punktid 70-73; Selgitus: Muudatusega esitatakse uues sõnastuses MSOS § 29 tekst tervikuna ning jäetakse 13 (37) eelnõust välja punktid 70-73, kus olid esitatud § 29 muudatused eraldi punktidena. MSOS § 29 reguleerib meremeeste registriga seonduvat. Meremeeste register on asutatud aastal 2003 ja on siiani olnud andmekogu, kuhu kogutakse vaid meremeeste andmeid. Muudatusega laiendatakse meremeeste registri pidamise eesmärki (§ 29 lõige 1) ja nähakse ette, et andmekogu eesmärgiks on laevapere liikmete, lootside, laevaliikluse korraldamise süsteemi ja raadioside operaatorite kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ning lootsitasõidu lubade taotlemise ja nende väljastamise aluseks olevate andmete ning tehtud otsuste elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine. Andmekogu eesmärk peab olema seaduses selgelt sätestatud, ilma selleta on raskendatud kontroll andmekogu pidamise õiguspärasuse ja isikuandmete töötlemise ulatuse üle. MSOS § 29 lõiked 2, 3 ja 5 ei ole võrreldes algse eelnõuga sisuliselt muutunud. Täpsemad andmekoosseisud ja andmete säilitamise tähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses. Andmekoosseisude määratlemisel lähtutakse õigusaktidest, mis reguleerivad nimetatud isikutele ja nende pädevusele kehtestatud nõudeid ning nendele lubade, kvalifikatsiooni tõendavate tunnistuste vms tunnistuste väljastamist. Näiteks lootsitasõidu lubadega seonduvat reguleerib MSOS ja selle alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.09.2011.a määrus nr 93 „Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa vorm“. Meremeeste registri sisuline ja tehniline uuendamine on üheks osaks Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmise projektist. Uuenenud andmekogu võimaldab andmevahetust teiste andmekogudega ja infosüsteemidega ning iseteeninduskeskkonna vahendusel on dokumendi taotlejatel võimalik ise taotlusi ja dokumente esitada, samuti on Transpordiametil võimalik hakata dokumente väljastama elektroonsel kujul. 2.28. asendada eelnõu § 1 punktis 76 esitatud MSOS § 35 lõikes 8 sõnad „ja muud vajalikud andmed“ sõnadega „ja teeb kindlaks muud vajalikud andmed“; Selgitus: Muudatusega tehakse sättes keeleline korrektuur. Eelnõus 284 SE on sätestatud, et kui enda tarbeks ehitatud väikelaeval või kasutusele võetud väikelaeval, millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90–131) nõuded, puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat, määrab väikelaeva kogupikkuse, laiuse ja parda kõrguse ning kehtestab sõidupiirkonna, hüdrometeoroloogilistest oludest tulenevad piirangud, lubatud suurima koormuse, lubatud suurima mootori võimsuse, pardale lubatud suurima inimeste arvu ja muud vajalikud andmed ning kannab need käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakti Transpordiamet. Kõnealuses sättes toodud muid vajalikke andmeid ei saa Transpordiamet kehtestada, vaid saab need kindlaks teha. Eelnevast lähtuvalt on sätte sõnastus ülaltoodud viisil muudetud. 2.29. täiendada eelnõu § 1 punktidega 76-78, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „76) paragrahv 354 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 354. Väikelaeva ja jeti tehnilisele seisundile ning väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva varustusele esitatavad nõuded“; 77) paragrahvi 354 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, lootsilaevale ja sadamateenuseid osutavale laevale, kohaldatakse väikelaeva varustusele kehtestatud nõudeid.“; 78) paragrahv 354 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 14 (37) „(5) Nõuded väikelaeva varustusele ja väikelaeva, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, ohutusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;“; Selgitus: Muudatused on seotud eelnõus 284 SE tehtud MSOS §-s 76 muudatusega, millega sätestati sõnaselgelt Transpordiameti, politseiasutuse ning muu seaduses sätestatud järelevalveasutuse järelevalveametniku riikliku järelevalve pädevus lisaks väikelaevade ja jettide üle ka alla 12-meetrise kogupikkusega laevade üle. Kuna riikliku järelevalve pädevus selliste veesõidukite üle on täpselt sätestatud, siis peavad seaduses olema täpselt määratletud nõuded, mille täitmise üle järelevalvet teostatakse. MSOS § 12 lõige 5 näeb ette, et alla 12-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, lootsilaevale ja sadamateenuseid osutavale laevale, kohaldatakse väikelaevale kehtestatud tehnilisi nõudeid. Samas on seaduses täpselt määratlemata, millised nõuded kohaldatakse alla 12-meetrise kogupikkusega laeva varustusele. Analoogselt MSOS § 12 lõikele 5 sätestatakse § 354 lõikes 21 , et alla 12-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, lootsilaevale ja sadamateenuseid osutavale laevale, kohaldatakse väikelaeva varustusele kehtestatud nõudeid. Nõuded väikelaeva varustusele on sätestatud 354 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses. Määruses on sätestatud nõuded päästevarustusele, pürotehnikale, tulekustutus- ja esmaabivahenditele, ankrutele ja pukseerimisvarustusele. Kuna paragrahvi regulatsiooni laiendatakse, siis viiakse ka paragrahvi peakiri kooskõlla selle sisuga. MSOS § 354 lõige 5 muudatusega jäetakse volitusnormist välja alus väikelaeva kategooriate kehtestamiseks. Väikelaeva konstruktsioonikategooria määrab üldjuhul väikelaeva tootja ja see peab olema märgitud veesõidukile kinnitatud tehasetähisele, mistõttu ei kuulu kategooriate määratlemine ministri pädevusse. Konstruktsioonikategooria määratlemisel lähtub tootja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta lisas 1 sätestatust. 2.30. jätta eelnõu § 1 punktid 87 ja 89 eelnõust välja; Selgitus: Kõnealune muudatus on seotud käesoleva pöördumise punktis 2.32 esitatud MSOS § 391 muutmisega (uuesti sõnastamisega). Muudatuse sisuline põhjendus on toodud punkti 2.32 juures. 2.31. muuta eelnõu § 1 punktis 88 toodud MSOS § 37 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: „(1) Väikelaeva juht vastutab väikelaeva ohutu kasutamise eest ja väikelaeva pardal viibija on kohustatud täitma väikelaevajuhi vastavasisulisi korraldusi. Väikelaeva kasutamisel ei tohi seada ohtu väikelaevas viibijat ja kaasliiklejat ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust. Väikelaevajuht peab tagama väikelaeva tehnilise korrasoleku, pääste-, ohutus- ja muu nõutava varustuse olemasolu ja kasutusvalmiduse ning väikelaeva ohutu liiklemise.“; Selgitus: MSOS § 37 lõikes 1 muudetakse vastava lõike esimest ja viimast lauset. Eelnõu 284 SE sõnastuses oli kõnealuse lõike viimase lausena esitatud nõue, mille kohaselt on väikelaeva pardal viibija kohustatud täitma väikelaevajuhi korraldusi. Samas tekitas säte sellisel kujul arusaamatust, st millises osas on väikelaevajuht volitatud korraldusi andma. Seetõttu on arusaadavuse huvides MSOS § 37 lg 1 uues sõnastuses lõike esimene ja viimane lause kokku üheks lauseks kirjutatud. 2.32. muuta eelnõu § 1 punkti 99 ja sõnastada see järgmiselt: „99) paragrahv 391 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 391. Jeti kasutamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine 15 (37) (1) Jetijuht vastutab jeti ohutu kasutamise eest ja on kohustatud enne väljasõitu tutvustama kaassõitjale jetisõidul kehtivaid ohutusnõudeid. Jeti kasutamisel ei tohi seada ohtu kaassõitjat ja kaasliiklejat ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust. Jetijuht on kohustatud enne väljasõitu kontrollima jeti korrasolekut ja varustuse komplektsust, sõidu ajal jälgima jeti tehnilist seisukorda ja tagama kaassõitjatele jetisõidu ohutuse ning täitma ohutu meresõidu reegleid või laevatatavatel sisevetel liiklemise korra nõudeid. (2) Jetti võib juhtida jetijuhi tunnistust või väikelaeva juhtimise õigust omav vähemalt 15 aasta vanune isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul. (3) Jetijuhi tunnistuse väljastab liiklusregistri volitatud töötleja kehtivusajaga kümme aastat. (4) Jetijuhi tunnistus väljastatakse kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates. (5) Jetijuhi tunnistust ei nõuta isikult spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlus- või treeningjeti juhtimisel võistluse või treeningu ajal, kui spordialaliit on talle väljastanud võistluslitsentsi, milles peavad sisalduma vähemalt võistluslitsentsi number, isiku nimi, isikukood, spordiklubi nimi ja registrikood. (6) Alla 15-aastane isik võib juhtida jetti ja tal ei pea olema jetijuhi tunnistust spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlus- või treeningjeti juhtimiseks võistluse või treeningu ajal, kui ta teeb seda seadusliku esindaja nõusolekul ja spordialaliit on talle väljastanud litsentsi. (7) Jetijuhi tunnistus antakse omanikule üle Transpordiametis või toimetatakse tema taotlusel kätte lihtkirjaga Eesti riigi sisesele postiaadressile. Kui isik ei ole tunnistust lihtkirjaga kätte saanud kümne tööpäeva jooksul tunnistuse taotluse esitamisest arvates, peab ta sellest Transpordiametit teavitama. (8) Transpordiamet tunnistab jetijuhi tunnistuse kehtetuks: 1) tunnistuse kaotamise, hävimise või varguse korral; 2) kui isik on tunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid või on tunnistuse saanud pettuse teel; 3) kui isikule on väljastatud uus jetijuhi tunnistus; 4) kui isik ei ole lihtkirjaga väljastatud jetijuhi tunnistust kätte saanud kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates; 5) kui isik ei ole tunnistust välja võtnud 12 kuu jooksul tunnistuse valmimisele järgnevast päevast arvates. (9) Jeti juhtimisel peab jetijuhil kaasas olema jeti juhtimise õigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on nõutud. Kui jetijuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis väljastatud jetijuhi juhtimise õigust tõendava dokumendi kaasaskandmine Eesti piires kohustuslik. (10) Jett tuleb peatada järelevalveametniku nõudmisel. Kui peatumise manööver on jeti juhi hinnangul jetile ohtlik, võib jeti juht leppida järelevalveametnikuga kokku lähima ohutu kontrollimise koha ja aja. (11) Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded, eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (12) Jetijuhi tunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.“;“; Selgitus: Muudatusega sõnastatakse tervikuna uuesti MSOS § 391. Eelnõu 284 SE punktides 99, 100 ja 101 oli toodud MSOS § 391 seonduvad muudatused ning kõnealust paragrahvi täiendati lõigetega 13-17 ning sealjuures muudeti ka kehtiva seaduse § 391 lõikeid 2 ja 3. Käesolevas muudatuses on lisaks eelnõus 284 SE toodud muudatustele täiendatud jeti kasutamise nõudeid vastavalt lõigetega 1 ja 10. Kõnealune regulatsioon on toodud kehtivas majandus- ja kommunikatsiooniministri 31.01.2006 määruses nr 11 „Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm“, kuid tegemist on nõuetega, mis peaks olema sätestatud seaduses. Seejuures on käesoleva muudatuse lõikes 10 toodu esitatud eelnõu 284 SE sõnastuses MSOS § 37 lg 5 muutmisena (punkt 89). Vastavalt eelnõu seletuskirjas sätestatule muudetakse ja nähakse ette, et senikehtinud § 37 lõikes 5 sätestatud väikelaeva regulatsiooni kohaldatakse ka jettidele. Kehtiva MSOS § 37 lõike 5 kohaselt tuleb väikelaev 16 (37) peatada järelevalveametniku nõudmisel ning kui peatumise manööver on väikelaeva juhi hinnangul väikelaevale ohtlik, võib väikelaeva juht leppida järelevalveametnikuga kokku lähima ohutu kontrollimise koha ja aja. Sama sätet kohaldatakse ka jettidele ning sätestatakse selgelt, et jeti juht peab järelevalveametniku nõudmisel riikliku järelevalve teostamiseks jeti peatama või juhul kui peatumise manööver osutub ohtlikuks, teatama ohutu kontrollimise aja ja koha. Samas oli vastav nõue eelnõu tekstis lisatud ekslikult § 37 juurde. Kehtiva seaduse § 391 sätestab jeti kasutamise nõuded, mistõttu on ka eelnõus lisatav regulatsioon mõistlik paigutada vastava paragrahvi juurde. Arvestades, et MSOS § 37 lg 5 muudatuse tõttu tehti eelnõus ka § 37 pealkirja muudatus, jäävad mõlemad muudatused käesolevast ettepanekust tulenevalt eelnõu tekstist välja (vt punkt 2.30 toodud muudatus). Arvestades eelnõus 284 SE tehtud § 391 muudatuste ulatust ning käesolevas pöördumises lisatud täiendusi, sõnastatakse MSOS § 391 tervikuna uuesti. 2.33. jätta eelnõu § punktid 100 ja 101 eelnõu tekstist välja, muutes järgnevate punktide numeratsiooni; Selgitus: Eelnõu 284 SE punktides 100 ja 101 oli toodud MSOS § 391 täiendamine lõigetega 13- 17 (punkt 100) ja paragrahvi 391 lõigete 2 ja 3 muutmine (punkt 101). Arvestades, et käesoleva pöördumisega muudetakse eelnõu 284 SE punktis 99 toodud muudatust ning MSOS § 391 sõnastatakse tervikuna uuesti (vt punkt 2.32 toodud muudatus), jäetakse eelnõu 284 SE punktid 100 ja 101 eelnõu tekstist välja. 2.34. täiendada eelnõu § 1 punktiga 102, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „102) paragrahvi 41 lõikeid 2, 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eesti riigilippu kandval laeval, mille kogumahutavus on 20 ja enam, peab olema Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsioon.“;“; (3) Last tuleb paigutada ja kinnitada reederi väljatöötatud ning Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu kooskõlastatud juhendi kohaselt. Juhendit ei nõuta tahke või vedela mahtlasti veol. Välisriigi lippu kandval laeval peab olema selle riigi pädeva asutuse või pädeva klassifikatsiooniühingu poolt kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhend. (4) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja teise rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädeva klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsiooni ning kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhendit.“;“; Selgitus: Punktis 102 toodud muudatus on seotud eelnõu 284 SE § 1 punktis 8 toodud MSOS § 2 punkti 12 (volitatud klassifikatsiooniühingu mõiste) muutmise ning käesoleva pöördumise punktides 2.5.-2.7. esitatud muudatusettepanekutega. Eelnõu 284 SE seletuskirjas on MSOS § 12 punkti 12 muutmise kohta märgitud, et definitsioonis täpsustakse lepingu liiki, mille Transpordiamet vastava juriidilise isikuga sõlmib ning mõistes ei täpsustata enam halduslepinguga antavaid ülesandeid, vaid need tulenevad MSOS teistest sätetest, nt § 6 lg 21 ning § 12 lg 3 ja 4. Arvestades, et Eesti riigilippu kandva laeva, mille kogumahutavus on 20 ja enam, püstuvuse informatsiooni kinnitab ka volitatud klassifikatsiooniühing, on vastav pädevus volitatud klassifikatsiooniühingule MSOS § 41 lõikes 2 kajastatud. Samuti on kajastatud klassifikatsiooniühingu pädevus § 41 lõikes 3 – reederi väljatöötatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhendit saab kooskõlastada ka volitatud klassifikatsiooniühing. Lõike 3 viimases lauses on toodud täiendus, mille kohaselt peab välisriigi lippu kandval laeval olema selle riigi pädeva asutuse või pädeva klassifikatsiooniühingu kooskõlastatud juhend. 17 (37) Mis puudutab MSOS § 41 lõike 4 muutmist, siis kehtiva sätte kohaselt tunnustab Transpordiamet volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsiooni ning kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhendit, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele. Tegelikkuses on volitatud klassifikatsiooniühingul sõlmitud halduslepingu kohaselt õigus kõnealuseid toiminguid teostada ning olukorras, kus Transpordiamet on juba andnud halduslepinguga ülesanded klassifikatsiooniühingule ja seega on juba sisuliselt andnud aktsepti klassifikatsiooniühingu poolsele püstuvuse informatsiooni kinnitamisele ning lasti paigutamise ja kinnitamise juhendi kooskõlastamisele, puudub vajadus kõnealuseid toiminguid täiendavalt tunnustada. Samas tunnustab Transpordiamet Euroopa Liidu liikmesriigi ja teise rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädeva klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsiooni ning kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhendit. Seetõttu on käesolevas ettepanekus MSOS § 41 lõikes 4 vastavasisuline täiendus lisatud. 2.35. täiendada eelnõu § 1 punktiga 103, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „103) paragrahvi 43 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (6) Alla 24-meetrise pikkusega laeva minimaalse vabaparda määramise nõuded ning tekklaeva pikkusega 15 meetrit ja enam, tekklaeva pikkusega alla 15 meetri ja tekita laeva vabapardamärgi tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.“;“ Selgitus: Muudatusega täiendatakse MSOS § 43 lõikes 6 esitatud volitusnormi. Volitusnormi alusel kehtestatud määruse lisas on esitatud tekklaeva pikkusega 15 meetrit ja enam, tekklaeva pikkusega alla 15 meetri ja tekita laeva vabapardamärgi tunnistuse vormid, kuigi volitusnorm seda otsesõnu ette ei näe. Rahvusvaheline laadungimärgi konventsiooni ei kohaldata alla 24-meetrise pikkusega laevadele ja nendele väljastatavatele tunnistustele, mistõttu tuleb ka tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestada ministri määrusega. Tunnistuse vormi kujundab Transpordiamet. 2.36. muuta eelnõu § 1 punktis 108 toodud MSOS § 446, täiendades eelnõu teksti § 446 lõikega 4, muutes järgneva sätte numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „(4) Vabastuse peatumisest ja vabastuse kehtetuks tunnistamisest teavitab Transpordiamet viivitamata IMO-t.“; Selgitus: Muudatusega täiendatakse eelnõu 284 SE tekstis toodud MSOS § 446 lõikega 4 ning sätestatakse Transpordiametile kohustus teavitada viivitamata IMO, kui laevale antud ballastvee käitlemise nõuetest vabastus peatub või see tunnistatakse kehtetuks. Sätte ülesehituses on lähtutud MSOS § 444 lõikes 6 toodust, milles on toodud samasisuline teavituskohustus vabastuse andmise korral. Praktikas loetakse vabastuse andmise teavitus ning kehtetuks tunnistamise teavitus IMO- le esitatuks, kui vastavad andmed on sisestatud IMO GISIS-es. 2.37. muuta § 1 punktis 111 esitatud MSOS § 45 lõike 92 neljanda lause ja lõike 93 neljanda lause sõnastust ning asendada nendes sõnad „ohustab meresõiduohutust“ sõnadega „ei võimalda tagada veeliikluse ohutust“; Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et veeliiklust takistavateks tegevusteks ei anna Transpordiamet luba, kui kavandatav tegevus ei võimalda tagada veeliikluse ohutust. Eelnõus esitatud sõnastus – tegevus ohustab meresõiduohutust – on sisult kitsam, sest viitab ainult merel toimuvale tegevusele ega hõlma endas sisevesi. Määratlus „veeliikluse ohutus“ on oma sisult laiem, hõlmates nii meresõiduohutust kui ka sisevetel sõidu ohutust. 18 (37) 2.38. täiendada eelnõu § 1 punktiga 112, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „112) paragrahvi 47 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „rajamist“ tekstiosaga „ , hooldamist“;“; Selgitus: Muudatusega täpsustatakse MSOS § 47 lõikes 4, et üldkasutataval veeteel navigatsioonimärgistuse ja laevateede hooldamise korraldamine on Transpordiameti ülesanne. Muudatus seondub eelnõus tehtava SadS § 4 lõike 3 täpsustusega. SadS § 4 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et selles oleks selgelt sätestatud, et sadama pidaja korraldab sadama navigatsioonimärgistuse rajamist, paigaldamist, hooldamist, muutmist ja eemaldamist. Kui seaduses nähakse ette, et sadama navigatsioonimärgistuse hooldamine on sadama pidaja ülesanne, siis on selguse huvides põhjendatud teha vastav täpsustus ka sättes, milles on esitatud Transpordiameti ülesanded ja sätestada, et üldkasutataval veeteel navigatsioonimärgistuse ja laevateede hooldamise korraldamine on Transpordiameti ülesanne. Sätte täpsustamisega ei kaasne Transpordiametile täiendavaid kohustusi. 2.39. muuta eelnõu § 1 punkti 112 ja sõnastada see järgmiselt: „112) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 41–47 järgmises sõnastuses: „(41) Hüdrograafilise mõõdistustöö tegemiseks on vaja Transpordiameti luba. Pärast töö tegemist tuleb Transpordiametile heakskiitmiseks esitada mõõdistustöö aruanne. Transpordiamet keeldub loa andmisest või aruande heakskiitmisest, kui kavandatav või tehtud mõõdistustöö ei võimalda tagada ohutut veeliiklust või kui mõõdistustehnoloogia ja -metoodika ei võimalda saavutada nõutud täpsusklassile vastavaid tulemusi. (42) Navigatsiooniteabes võib kasutada üksnes heakskiidetud mõõdistustöö aruandes kajastatud mõõdistusandmeid. (43) Navigatsioonimärgistuse rajamiseks, paigaldamiseks, muutmiseks ja eemaldamiseks on vaja Transpordiameti luba. Transpordiamet keeldub loa andmisest, kui navigatsioonimärgistuse projekteerimisel ei ole lähtutud või eemaldamisel ei lähtuta ohutu meresõidu põhimõtetest ja tavadest. Eeldatakse, et navigatsioonimärgistuse rajamine, paigaldamine, muutmine või eemaldamine vastab ohutu meresõidu põhimõtetele ja tavadele, kui projekteerimisel või eemaldamisel on lähtutud Rahvusvahelise Tuletornide ja Meremärkide Administratsioonide Assotsiatsiooni (IALA) ja Maailma Veetransporditaristu Liidu (PIANC) juhenditest ja soovitustest. (44) Navigatsiooniteabes avaldatava navigatsioonimärgistuse kiidab pärast selle rajamist, paigaldamist ja muutmist heaks Transpordiamet. Transpordiamet keeldub navigatsioonimärgistuse heakskiitmisest, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 43 nimetatud loa taotlemisel esitatud projektile. (45) Transpordiamet peab hüdrograafia infosüsteemi, mille eesmärgiks on hüdrograafiliste andmete kogumise korraldamine ja töötlemine riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse tagamise, veesõidukite turvalisuse tagamise või keskkonnakaitsega seotud ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks. (46) Transpordiamet peab navigatsioonimärkide andmekogu, mille eesmärgiks on navigatsioonimärkide üle arvestuse pidamine ja navigatsioonimärkide nõuetele vastavuse kontrollimine, et tagada veeliikleja õigeaegne teavitamine navigatsioonimärkide olemasolust ning töökorras olekust ja tagada riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse, turvalisuse ning keskkonnakaitse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. (47) Hüdrograafia infosüsteemi ja navigatsioonimärkide andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet.“; 19 (37) Selgitus: Kõnealuses muudatuses on toodud eelnõu 284 SE § 1 punkt 112 tervikuna uues sõnastuses (lähtuvalt vajadusest muuta ka eelnõu 284 SE § 1 punktis 112 toodud muutmiskäsku), kuid sisuliselt on muudetud lõikeid 45-47. Lõigetes 45 ja 46 on esitatud vastavalt hüdrograafia infosüsteemi ning navigatsioonimärkide andmekogu pidamise eesmärgid. Andmekaitse Inspektsiooni andmekogude juhendi kohaselt peab andmekogu eesmärk olema seaduses sätestatud, sest see ongi volitusnormi tuum. Vajalik ei ole andmekogu täpse nime seaduses sätestamine (see võib tulla ka põhimäärusest). Kuid hädavajalik on, et volitusnorm annaks vastuse küsimusele, millisel eesmärgil, milliste ülesannete täitmiseks andmekogu luuakse. Kuivõrd hüdrograafia infosüsteemi ning navigatsioonimärkide andmekogu pidamise eesmärgid on sätestatud eraldi lõigetena (45 ja 46) on varasemalt lõikena 46 esitatu (hüdrograafia infosüsteemi ja navigatsioonimärkide andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet) toodud uues sõnastuses lõikena 47. 2.40. jätta eelnõu § 1 punktis 113 esitatud MSOS § 47 lõike 5 sõnastusest välja sõna „Loakohustuslike“; Selgitus: Tegemist on tehnilise täpsustusega. Muudatustega ühtlustatakse MSOS § 47 lõike 5 sõnastus paragrahvi teiste sätete sõnastusega. MSOSis ja eelnõus reguleeritakse hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemist, sõna „loakohustuslik“ on üleliigne. 2.41. muuta eelnõu § 1 punktid 117 ja 118 ning sõnastada need järgmiselt: „117) paragrahvi 505 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses „Pukseerimise puhul lähtutakse kogumahutavuse arvestamisel puksiirkoosseisu kuuluva vedurlaeva ja pukseeritavate veesõidukite kogumahutavuste summast.“; 118) paragrahvi 51 lõiget 23 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Laevaliiklusteenused on infoteenus, navigatsiooniabiteenus ja liikluse organiseerimise teenus“;“; Selgitus: Tegemist on tehniliste täpsustustega. Punkti 117 muudatusega täpsustatakse MSOS 505 lõikes 1 puksiirkoosseisu korral veeteetasu suuruse arvestamist. Eelnõus esitatud sõnastust on täpsustatud selliselt, et loobutud on lõike 1 uuesti sõnastamisest ja olemasolevat lõike 1 sõnastust on täiendatud teise lausega, kus sätestatakse puksiirkoosseisu korral veeteetasu suuruse arvestamist. Punkti 118 muudatusega loetletakse MSOS 51 lõikes 23 laevaliiklusteenused üheselt mõistetavalt. Sõnastuse täpsustamisel on lähtutud MSOS § 51 lõike 3 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 30.08.2019 määrus nr 55 „Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise kord“ § 8 lõike 1 sõnastusest. 2.42. täiendada eelnõu § 1 punktiga 119, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „119) paragrahvi 51 lõikes 5 asendatakse sõnad „kutsetunnistuse vormi“ sõnadega „kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu“;“; Selgitus: MSOS § 51 reguleerib muu hulgas ka laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori erialast ettevalmistust ja talle kutsetunnistuse väljastamist. MSOS § 51 lõike 5 kohaselt kehtestab minister laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori kutsetunnistuse vormi. Muudatusega asendatakse vormi kehtestamine kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestamisega. Puudub vajadus kehtestada ministri määrusega kutsetunnistuse ametlik vorm ja saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Tunnistust vormi kujundab Transpordiamet. 2.43. muuta § 1 punktis 123 esitatud MSOS § 532 sõnastust ja täiendada § 532 lõikega 5 20 (37) järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale. Transpordiamet ei kohalda lõikes 4 nimetatud reisiinfo salvestiga varustamise nõuet enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud välisriigi lippu kandvale laevale, välja arvatud reisiparvlaevale, juhul kui laeva lipuriik on laeva kõnealusest nõudest vabastanud.“; Selgitus: Tulenevalt MSOS § 1 lõikest 2 kohaldatakse välisriigi lippu kandvatele laevadele, väikelaevadele ja muudele veesõidukitele MSOS-i juhul, kui see on MSOS-s sätestatud. Eelnevast lähtuvalt on oluline MSOS §-s 532 eraldi sätestada, et vastavas paragrahvis toodud nõudeid rakendatakse ka välisriigi lippu kandvatele laevadele. Erisusena on lõike 5 teises lauses välja toodud, et § 532 lõike 4 kohast vabastust saab Transpordiamet välisriigi lippu kandva laeva suhtes rakendada üksnes juhul, kui vastava vabastuse on andnud laevale laeva lipuriik. Nimelt sätestab § 532 lõige 4, et Transpordiamet võib vabastada enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud laeva, välja arvatud reisiparvlaeva, reisiinfo salvestiga varustamise nõudest, kui reeder tõendab, et salvesti ühildamine olemasolevate laevaseadmetega on ebapraktiline. Tegemist on Euroopa Komisjoni direktiivist 2011/15/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem IV peatükist tuleneva regulatsiooniga, mille kohaselt võivad liikmesriigid teha erandeid nõudest, mis käsitleb laeva varustamist reisiinfo salvestiga. Arvestades, et erandite tegemise õigus on liikmesriigil oma lipu all sõitvate laevade suhtes, saab Transpordiamet rakendada välisriigi lippu kandva laeva kohta lõikes 4 nimetatud erisust üksnes juhul, kui vastava vabastuse on laevale andnud lipuriik. 2.44. täiendada eelnõu § 1 punktiga 118, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „118) paragrahvi 573 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Lootsitasõidu loa kehtetuks tunnistamisel võib reeder taotleda samale isikule uut lootsitasõidu luba 12 kuu möödumisel.“;“; Selgitus: Tegemist on kehtiva regulatsiooniga, mis on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.09.2011 määruse nr 93 „Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa vorm“ § 5 lõikes 5. Arvestades, et tegemist on piiranguga lootsitasõidu loa taotlemisel, peab kõnealune regulatsioon tulenema seadusest. 2.45. muuta eelnõu § 1 punktis 141 muudetava MSOS 581 lõike 4 sõnastust ja jätta sealt välja tekstiosa „, ega ole selle aja kestel põhjustanud laevaõnnetust, ohtlikku juhtumit ega lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist“; Selgitus: Eelnõus 284 SE toodud § 581 lg 4 lõpust võetakse välja täiendus „, ega ole selle aja kestel põhjustanud laevaõnnetust, ohtlikku juhtumit ega lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist“. Kõnealune nõue peab kehtima nii kehtiva seaduse § 581 lõikes 2 toodud sadamalootsi või merelootsi kutse taotlemisel ning samuti kõikide kvalifikatsiooniastmete (merelootsi, vanemmerelootsi või avamerelootsi kutse taotlemisel) muutmisel (§ 581 lõiked 3,4 ja 5), mistõttu jäetakse vastav täiendus § 581 lg 4 juures välja ning lisatakse üldsättena § 581 lõikesse 51(vt järgmine muudatus). 2.46. täiendada eelnõu § 1 punktiga 142, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „142) paragrahvi 581 täiendatakse lõikega 51 ning sõnastatakse järgmiselt: 21 (37) „(51) Lootsikandidaat või loots võib taotleda käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3, 4 või 5 nimetatud lootsi kutset, kui viimase 12 kuu jooksul enne vastava taotluse esitamist ei ole lootsikandidaadi või lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi või lootsikandidaadi vastutus.“;“; Selgitus: Kehtivas seaduses ning eelnõus 284 SE on vastavasisuline regulatsioon toodud üksnes MSOS § 581 lõikes 4 sätestatud vanemmerelootsi kutse taotlemise juures, kuid nimetatud nõudele vastamine on vajalik nii lootsikandidaadi puhul, kes esmakordselt lootsi kutset taotleb kui ka teiste kvalifikatsiooniastmete muutmise puhul. Seejuures on muudetud sätte sõnastust, nimelt kehtiv seadus seob laevaõnnetuse, ohtliku juhtumi või meresõiduohutuse nõuete rikkumise lootsi süülisusega, kuid tegemist on kriminaalmenetluses kasutatava terminoloogiaga. Eelnevast lähtuvalt on lauses määratlus „lootsi süül“ asendatud määratlusega „tegevuse või tegevuse tõttu,“. Seejuures on lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud laevaõnnetus seotud MSOS § 62 lg 3 sätestatud lootsi vastutusega. Sõnastuse ülesehituses on lähtutud kehtiva seaduse § 584 lõikes 4 toodud sõnastusest. Kehtiv MSOS § 62 lg 3 sätestab, et kui laevaõnnetuse korral tõestatakse, et õnnetuse on põhjustanud lootsi tahtlik tegevus või tema tegevusetus või ekslik nõuanne, mida järgides ei saanud laeva kapten laevaõnnetust ette näha, vastutab loots. Käesolevas pöördumises on esitatud ka MSOS § 62 lg 3 muudatus (vt punkt 2.55), millega sätestatakse, et lootsi vastutust puudutavat regulatsiooni kohaldatakse seaduses nimetatud juhul ka lootsikandidaadile. 2.47. muuta eelnõu § 1 punkti 145 ja sõnastada see järgmiselt: „145) paragrahvi 582 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lootsi kutsetunnistusele kantud tingimuste muutmiseks esitab loots Transpordiametile asjakohase taotluse. (2) Lootsimispiirkonna muutmiseks peab loots praktiseerima uues piirkonnas selle piirkonna asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ning sooritama kvalifikatsioonieksami. Kui lootsina tegutsemise viimase 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus, sooritatakse kvalifikatsioonieksam lihtsustatud korras. (3) Merelootsile kehtestatud 25 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankeri lootsimise piirangu muutmiseks 50 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankeri lootsimise piiranguks ning 50 000-se kogumahutavusega piirangu muutmiseks kuni 100 000-se kogumahutavusega piiranguks tuleb töötada lootsimispiirkonnas lootsina vähemalt kaks aastat või teha vähemalt 500 lootsimist. (4) Lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks tuleb merelootsil praktiseerida lootsimist selle piirkonna sadamas asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ning sooritada kvalifikatsioonieksam asjaomase sadama jaoks. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud piirangut muudetakse või piirang kaotatakse, kui lootsi kutsetunnistusele kantud tingimuste muutmise taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus. (6) Lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; Selgitus: Eelnõu 284 SE tekstis oli §-i 1 punktidega 145 ja 146 toodud vastavalt MSOS § 582 lõigete 1 ning 3 ja 4 muudatused. Käesolevas muudatusettepanekus on toodud varasemalt eelnõu 284SE § 1 punktis 146 toodud MSOS § 582 lõike 3 muutmine, täiendavalt MSOS § 582 lõike 2 teise lause muudatus ning sama paragrahvi täiendamine lõigetega 5 ja 6. Arvestades muudatuste 22 (37) ulatust, sõnastatakse MSOS § 582 tervikuna uuesti. Kehtiva seaduse § 582 lõike 2 teises lauses on laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumine või meresõiduohutuse nõuete rikkumine seotud lootsi süülisusega, kuid tegemist on kriminaalmenetluses kasutatava terminoloogiaga. Eelnevast lähtuvalt on § 582 lõike 2 teises lauses määratlus „lootsi süül“ asendatud määratlusega „lootsi tegevuse või tegevuse tõttu“. Seejuures on lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud laevaõnnetus seotud MSOS § 62 lg 3 sätestatud lootsi vastutusega. Sõnastuse ülesehituses on lähtutud kehtiva seaduse § 584 lõikes 4 toodud sõnastusest. Kehtiv MSOS § 62 lg 3 sätestab, et kui laevaõnnetuse korral tõestatakse, et õnnetuse on põhjustanud lootsi tahtlik tegevus või tema tegevusetus või ekslik nõuanne, mida järgides ei saanud laeva kapten laevaõnnetust ette näha, vastutab loots. Eelnõu 284 SE § 1 punktis 146 toodud MSOS § 582 lõike 3 sõnastusest jäetakse välja viimane lause, mis sõnastatakse § 582 lõikes 5, kuna vastav nõue peab olema kohaldatav nii lõikes 3 kui ka lõikes 4 sätestatud piirangu muutmise kohta. Lisaks eeltoodule täiendatakse MSOS § 582 lõikega 6. Kõnealune muudatus on seotud punktides 2.50 ja 2.52 esitatud muudatusega. Muudatuse sisuline põhjendus on toodud punkti 2.52 juures. 2.48. jätta eelnõu § 1 punkt 146 eelnõu tekstist välja, muutes järgnevate punktide numeratsiooni; Selgitus: Eelnõu 284SE § 1 punktis 146 on toodud MSOS § 582 lõigete 3 ja 4 muutmine. Arvestades, et käesoleva muudatusettepanekuga sõnastatakse MSOS § 582 tekst tervikuna uuesti (eelnõu § 1 punktina 145), jäetakse § 1 punkt 146 eelnõu tekstist välja. 2.49. täiendada eelnõu § 1 punktiga 147, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „147) paragrahvi 583 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui lootsina tegutsemise viimase 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus, sooritatakse kvalifikatsioonieksam lihtsustatud korras.“;“ Selgitus: Kehtiva seaduse § 583 lõikes 2 on laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumine või meresõiduohutuse nõuete rikkumine seotud lootsi süülisusega, kuid tegemist on kriminaalmenetluses kasutatava terminoloogiaga. Eelnevast lähtuvalt on § 583 lõikes 2 määratlus „lootsi süül“ asendatud määratlusega „lootsi tegevuse või tegevuse tõttu“. Seejuures on lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud laevaõnnetus seotud MSOS § 62 lg 3 sätestatud lootsi vastutusega. Sõnastuse ülesehituses on lähtutud kehtiva seaduse § 584 lõikes 4 toodud sõnastusest. Kehtiv MSOS § 62 lg 3 sätestab, et kui laevaõnnetuse korral tõestatakse, et õnnetuse on põhjustanud lootsi tahtlik tegevus või tema tegevusetus või ekslik nõuanne, mida järgides ei saanud laeva kapten laevaõnnetust ette näha, vastutab loots. 2.50. täiendada eelnõu § 1 punktiga 147, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „147) paragrahvi 583 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;“; Selgitus: Kõnealused muudatused on seotud punktides 2.47 ja 2.52 esitatud muudatusega. Muudatuse sisuline põhjendus on toodud punkti 2.52 juures. 23 (37) 2.51. muuta eelnõu § 1 punktis 147 toodud MSOS § 584 lõike 1 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: „1) viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on lootsikandidaadi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud ohtlik juhtum või laevaõnnetus, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsikandidaadi vastutus;“; Selgitus: Eelnõu 284 SE tekstis on MSOS § 584 lõike 1 punkti 1 sõnastuses lähtutud kehtiva seaduse sõnastusest ning seotud laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumine lootsikandidaadi süülisusega, kuid tegemist on kriminaalmenetluses kasutatava terminoloogiaga. Eelnevast lähtuvalt on § 584 lõike 1 punktis 1 määratlus „lootsikandidaadi süül“ asendatud määratlusega „lootsikandidaadi tegevuse või tegevuse tõttu“. Seejuures on lootsikandidaadi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud laevaõnnetus seotud MSOS § 62 lg 3 sätestatud vastutusega. Kehtiv MSOS § 62 lg 3 sätestab, et kui laevaõnnetuse korral tõestatakse, et õnnetuse on põhjustanud lootsi tahtlik tegevus või tema tegevusetus või ekslik nõuanne, mida järgides ei saanud laeva kapten laevaõnnetust ette näha, vastutab loots. Käesolevas pöördumises on esitatud ka MSOS § 62 lg 3 muudatus (vt punkt 2.55), millega sätestatakse, et lootsi vastutust puudutavat regulatsiooni kohaldatakse seaduses nimetatud juhul ka lootsikandidaadile. 2.52. täiendada eelnõu § 1 punktiga 148, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „148) paragrahvi 584 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Lootsi kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel võib taotleda uut lootsi kutsetunnistust 12 kuu möödumisel. (6) Lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumise ning kutsetunnistuse kehtivuse peatamise ja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;“; Selgitus: MSOS § 584 lõikes 5 toodud regulatsioon on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.01.2012 määruse nr 4 „Lootsi kvalifikatsiooniastme taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja lootsikandidaadi ja lootsi eksamineerimise kord ning lootsieriala õppekava“ § 6 lõikes 5. Samas on tegemist olulise piiranguga kutsetunnistuse taotlemisele, mis peab olema sätestatud seaduses. Seetõttu esitatakse kõnealune regulatsioon MSOS § 584 lõikes 5. MSOS § 584 täiendamine lõikega 6 on seotud punktides 2.47 ja 2.50 esitatud muudatusega. Nimelt on täna kehtiva seaduse § 581 lõike 8 punktis 1 esitatud volitusnorm lootsi kvalifikatsiooniastme taotlemise ja kutsetunnistuse väljaandmise, muutmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra kehtestamiseks. Eelnõu 284 SE seletuskirja kohaselt jäetakse § 581 lõikes 8 toodud volitusnormist välja lootsi kutsetunnistuse muutmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord, kuna see on juba piisavalt reguleeritud seadusega. Kõnealune selgitus on aga ekslik, kuna määruses täpsustatakse vastavat korda ning sellisel juhul on siiski volitusnormi olemasolu vajalik. Samas ei saa senist volitusnormis kajastatud toimingute loetelu esitada tervikuna MSOS § 581 lõikes 8, kuna MSOS § 581 sätestab üksnes lootsi kutsetunnistuse taotlemise ja väljaandmise ning lootsi kvalifikatsiooniastme tõstmise regulatsiooni. Kutsetunnistuse tingimuste muutmise regulatsioon, kehtivusaja pikendamise regulatsioon ning kutsetunnistuse väljaandmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumise ning kutsetunnistuse kehtivuse peatamise ja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise regulatsioon on sätestatud vastavalt MSOS §-des 582, 583 ning 584. Seetõttu on korra kehtestamiseks vajaliku volitusnormi sõnastus toodud temaatiliselt korrektsete paragrahvide juurde. 2.53. muuta § 1 punkti 154 sõnastust ja asendada sõna „Ametile“ sõnaga 24 (37) “Transpordiametile“; Selgitus: Tegemist on tehnilise täpsustusega. Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) asendati MSOSis läbivalt sõna „Veeteede Ametile“ sõnaga „Transpordiametile“, mistõttu on eelnõu sõnastus muutunud ebaõigeks. Eelnõuga kavandatud muudatuse korrektseks sõnastamiseks on vaja täpsustada, millisele sõnale järgnevalt täiendav tekstiosa lisatakse. 2.54. täiendada eelnõu § 1 punktiga 156, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „156) paragrahvi 62 lõike 2 punktidest 7 ̶ 9, § 64 lõikest 3 ja §-st 949 jäetakse välja sõna „oma“; Selgitus: Tegemist on tehnilise täpsustusega. Muudatustega ühtlustatakse MSOS § 64 ja sellega seonduvalt teiste sätete sõnastust. Viidates lootsi kohustusele teavitada teatud sündustest või asjaoludest tööandjat, puudub vajadus rõhutada, et loots peab teavitama just oma tööandjat. Töösuhtest tuleneva teavituskohutuse täitmisel ei saa eeldada, et teavitada tuleks mõnd teist tööandjat ja regulatsioon on arusaadav ja selge ka ilma täpsustuseta „oma“. 2.55. täiendada eelnõu § 1 punktiga 156, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „156) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Seaduses nimetatud juhtudel kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatut ka lootsikandidaadi suhtes.“; Selgitus: Kõnealune muudatus on seotud MSOS § 581 täiendamisega lõikega 51 (vt punkt 2.46) ning MSOS § 584 lõike 1 punkti 1 muutmisega (vt punkt 2.51). 2.56. täiendada eelnõu §-i 1 punktiga 156, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „156) paragrahvi 62 lõikes 4 asendatakse sõnad „kontroll-lehele vormi“ sõnadega „kontroll-lehele kantavate andmete loetelu“;“; Selgitus: MSOS § 62 lõige 4 näeb ette, et minister kehtestab laeva kontroll-lehe vormi. Muudatusega asendatakse vormi kehtestamine kontroll-lehele kantavate andmete loetelu kehtestamisega. Puudub vajadus kehtestada ministri määrusega kontroll-lehe ametlik vorm ja saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Kontroll-leht on dokument mille täidab laeva kapten ja mis esitatakse lootsile tema laevale saabumisel. Loots on kohustatud laevale saabumisel kontroll- lehega tutvuma. 2.57. täiendada eelnõu § 1 punktiga 165, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „165) seadust täiendatakse peatükiga 142 järgmises sõnastuses: „142. peatükk LAEVADE JÄRELEVALVE ANDMEKOGU „§ 752. Laevade järelevalve andmekogu (1) Laevade järelevalve andmekogu pidamise eesmärk on Eestis registreeritud laevade, 25 (37) väikelaevade ja teisaldatavate ujuvvahendite ning reederi meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutuse ning turvalisuse nõuetele vastavusega seonduvate andmete ja nende alusel Transpordiameti tehtava auditeerimise, ülevaatuse ja riikliku järelevalve toimingute ja menetlustega ning otsuste ja ettekirjutustega seonduvate andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning ülevaadete koostamine. (2) Laevade järelevalve andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet. (3) Laevade järelevalve andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses. (4) Laevade järelevalve andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;“; Selgitus: MSOS muudatusega sätestatakse seaduses laevade järelevalve andmekogu regulatsioon, mille pidamise eesmärk, vastutava töötleja määratlus, andmekogusse kantavate andmete regulatsioon ja volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks sätestatakse MSOS 142. peatükina. Eraldiseisva peatüki sätestamine on tingitud asjaolust, et andmekogusse kogutavate andmete sisu koondub kokku erinevates MSOS peatükkides ning paragrahvides sätestatud alustest, mistõttu ei ole laevade järelevalve andmekogu regulatsiooni võimalik paigutada mõne muu MSOS peatüki juurde. Infotehnoloogiliselt saab andmekogu olema kättesaadav laevade infosüsteemi (LIS) kaudu, mis hõlmab ka elektroonilist esimest laevapereta prahitud laevade registrit, teist laevapereta prahitud laevade registrit ja riigi haldusülesandeid täitvate laevade andmekogu. Ühtse infosüsteemi loomisega tekib võimalus laialdasemaks tegevuse analüüsiks ning masinloetavate andmete ristkasutuseks erinevate süsteemide ja andmekasutajate vahel. Sellest tulenevalt on süsteemi loomisel suurt tähelepanu pööratud esmaste andmete sisestamise kvaliteedile andme valdajate poolt. Rakenduses on klientide iseteeninduse pool, kus laevaomanikud või nende esindajad saavad sisestada iseseisvalt kogu vajaliku andmestiku ning selle põhjal teha taotlusi. Menetlejal on seeläbi parem võimalus sisestatud andmete kontrollimiseks ja töötlemiseks. Kõik tegevused infosüsteemis on tuvastatavad läbi erineva taseme logide ning isikupõhise autentimise. Infosüsteem tagab andmekogule lihtsustatud funktsionaalsuse, mis põhineb taotlus - menetlus - otsus põhimõttel, kus huvitatud isik esitab iseteeninduskeskkonnas nõutud andmed, lisab vajadusel digitaliseeritud failid, mis tõendavad andmete õigsust ning esitab soovikohase taotluse Transpordiametile. Andmekogu loomisega muudetakse paberkandjal toimuv menetlus keskkonnasõbralikumaks ning operatiivsemaks, luues laevade järelevalvetoimingute ning registritoimingute tegemiseks veebipõhine platvorm koos väliste liidestustega teistesse registritesse. See võimaldab rakendada riigis kehtivat OOP (Once only principe), st ühekordse andmehõive põhimõtet laevadega seotud menetlustes. Virtuaalruumi võimaluste kaasabil muutub administratsiooni järelevalvetöö tõhusamaks ning klientidega suhtlus läbi proaktiivse kommunikatsiooni operatiivsemaks. Laevade järelevalve andmekogus peetakse arvestust üksnes Eestis registreeritud laevade, väikelaevade, ja teisaldatavate ujuvvahendite meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutuse osas tehtava auditeerimise, järelevalve ja ülevaatuse kohta. Andmekogus peetakse arvestust laevade kehtivate dokumentide üle, mis on meresõiduohutuse seadusega nõutud ja mis kinnitavad laeva vastavust ohutus-, turvalisus- ja keskkonnanõuetele. Samuti peetakse arvestust meresõiduohutusalaselt auditeeritavate reederite ehk isikute üle, kes on võtnud laeva omanikult lepinguga kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest vastavalt SOLAS konventsiooni alusel kehtestatud laevade ohutu 26 (37) ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksile (ISM koodeks). Vastavalt § 752 lõikes 3 toodule sätestatakse andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg alamaktis. Täiendavalt lisame, et laevade järelevalve andmekogus olevaid andmeid vahetatakse teiste asjaomaste asutustega. Näiteks vajavad oma riikliku järelevalve ülesannete täitmisel andmetele ligipääsu Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet, kes saavad andmekogusse kantud andmete alusel veenduda, kas järelevalve objektiks olev laev on tehniliselt korras ja ohutu või kas näiteks isikkoosseis on teatud tegevuseks kvalifitseeritud ning kompetentne. Laevade järelevalve andmekogu on üheks osaks Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmise projektist. Andmekogu annab lisaks eelnevalt kirjeldatule Transpordiametile võimaluse hakata dokumente väljastama elektroonsel kujul. 2.58. muuta eelnõu § 1 punkti 169 ja sõnastada see järgmiselt: „169) paragrahvi 76 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „22) Käesoleva seaduse §-des 351, 356, 37, 39 ja 391 ning § 45 lõikes 4 väikelaevale, alla 12- meetrise kogupikkusega laevale ja jetile sätestatud nõuete ning §-s 354 sätestatud väikelaeva ohutusnõuete ja alla 12-meetrise kogupikkusega laevale kohalduvate varustuse nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet politseiametnik.“;“; Selgitus: Muudatusega täpsustatakse eelnõus esitatud MSOS §-s 76 lõikes 22 muudatust ja esitatakse lõike 2 sõnastus tervikuna uuesti. Muudatus on seotud eelnõuga MSOS § 76 lõikes 2 tehtud muudatuse ja käesolevas pöördumises esitatud MSOS 354 muudatusega (punkt 2.28), milles sätestatakse, et alla 12-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, lootsilaevale ja sadamateenuseid osutavale laevale, kohaldatakse väikelaeva varustusele kehtestatud nõudeid. Nimetatud täienduse tõttu tuleb ka MSOS §-s 76 lõikesse 22 lisada viide MSOS §-s 354 sätestatud alla 12-meetrise kogupikkusega laevale kohalduvate varustuse nõuetele. 2.59. täiendada eelnõu § 1 punktiga 170, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „170) paragrahvi 76 lõiked 3, 7 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;“; Selgitus: Muudatus seondub Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamisega ühtseks Transpordiametiks. Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) (RT I, 10.12.2020, 1) asendati MSOSis nimi Veeteede Amet nimega Transpordiamet. Sellest tulenevalt on MSOS § 76 lõigetes 3 ja 9 sisalduvad volitusnormide sõnastused muutunud oma sisult väga laiaks ja nendest jääb ekslik mulje, et MSOS alusel on võimalik kehtestada kõikide Transpordiameti järelevalve ametnike ametitõendi vorm ja vormiriietuse kirjeldus. Lisaks sätete eksitavale sõnastusele, puudub vajadus sellise regulatsiooni järele. Riiklikku järelevalve teostamist reguleeriva korrakaitseseaduse (KorS) § 11 lõige 1 näeb juba ette, et riikliku järelevalve meedet kohaldama asuv ametiisik esitleb ennast arusaadavalt isikule, kelle suhtes ta kavatseb meedet kohaldada, esitab isiku soovil oma pädevust tõendava dokumendi (ametitõendi). Kuna üldseaduses sisaldub juba riikliku järelevalve meedet kohaldama asuva ametiisiku kohustus oma pädevust vajadusel tõendada, siis puudub vajadus eriseaduses vastavat regulatsiooni korrata. Ametitõendi vormi võib ilma spetsiaalse volitusnormita kehtestada Transpordiameti peadirektor VVS § 74 kohaselt teenistusalase küsimuse lahendamise korras. Samuti puudub vajadus seaduses ette näha vormi- ja tööriietuse regulatsioon. Tööriietuse tagamine on tööandja kohustus, samuti on tööandjal õigus otsustada riietuse kirjelduse üle, mistõttu tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsusele antud volitus vormiriietuse 27 (37) kirjelduse ja eraldusmärkide kehtestamiseks. Samuti tunnistatakse kehtetuks MSOS § 76 lõige 7, kus nähakse Transpordiameti järelevalveametniku ametipalga määrana ette riigiteenistujate ühtse palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär. Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus, mis nägi ette riigiteenistujate ühtse palgaastmestiku, on alates 01.01.2013 kehtetu. Kehtiv avaliku teenistuse seadus sätestab, et ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik nähakse ette asutuse palgajuhendis. 2.60. muuta eelnõu § 1 punkti 172 ja sõnastada see järgmiselt: „172) paragrahvi 79 lõiked 2 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;“ Selgitus: Muudatusega tunnistatakse kehtetuks MSOS § 79 lõiked 2 ja 6. Eelnõus on küll esitatud lõike 2 uus sõnastus, kuid on selgunud, et selle sätte muutmine ei ole vajalik. MSOS § 79 lõige 1 näeb ette, et riiklikku järelevalve teostamise käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks teeb ametiisik ettekirjutuse. Kehtiv § 79 lõige 2 ja ka sama sätte muudatus näevad ette puuduse kandmise laevakontrolli akti. Praktikas aga sellist puuduse kõrvaldamist ei kanta laevakontrolli akti, vaid seda tehakse ettekirjutusena. MSOS § 79 reguleeribki ettekirjutuse tegemisega seonduvat, sätestades nõuded ettekirjutuse sisule. Kuna praktikas laevakontrolli akti ei kasutata, siis tunnistatakse kehtetuks ka § 79 lõige 6, mis näeb ette volitusnormi Eesti riigilippu kandva laeva laevakontrolli akti vormi kehtestamiseks. 2.61. täiendada eelnõu § 1 punktiga 180, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „180) paragrahvi 95 lõiget 8 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: ˮ12) 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokoll.“; Selgitus: Riigikogu menetluses on 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (302 SE). Eelnõu esimene lugemine toimus Riigikogus 17.02.2021. Keskkonnaministeeriumi soovil lisatakse eelnõusse nimetatud konventsiooni rakendamiseks vajalikud seadusmuudatused. MSOS § 95 lõikes 8 esitatud konventsioonide loetelu täiendatakse viitega HNS-konventsioonile, et anda Transpordiametile pädevus HNS-konventsioonis nõutud laevade tunnistuste andmiseks ja laevade järelevalveks. HNS-konventsioon ei ole veel rahvusvaheliselt jõustunud, mistõttu lisatakse eelnõu jõustumissättesse muudatuse jõustumist puudutav regulatsioon. 2.62. täiendada eelnõu § 1 punktis 180 esitatud MSOS § 95 lõike 16 sõnastust pärast tekstiosa „2013/53/EL“ tekstiosaga „väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90–131)“; Selgitus: Muudatusega viiakse MSOS § 95 lõike 16 sõnastus kooskõlla hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 29 lõigetega 3 ja 4, mis näevad ette nõuded Euroopa Liidu õigusaktile viite vormistamisele. 2.63. asendada eelnõu § 1 punktis punkt 182 esitatud MSOS §-s 956 numbriga 957 ning asendada MSOS § 957 läbivalt sõna „jaanuar“ sõnaga „juuni“ vastavas käändes. 28 (37) Selgitus: Eelnõu 284 SE § 1 punktis 182 on toodud seaduse täiendamine §-ga 956. Riigikogu menetluses oleva liiklusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõuga 299 SE aga juba täiendatakse MSOSi §-ga 956. Nimetatud eelnõu jõustub varem kui eelnõu 284 SE. Sellest tulenevalt tuleb eelnõus 284 SE asendada MSOS § 956 numbriga 957. Tulenevalt eelnõu jõustumistähtaja muudatustest tuleb MSOS §-s 957 asendada viited 2021. aasta 1. jaanuarile viitega 2021. aasta 1.juunile. 2.64. täiendada eelnõu § 1 punktiga 183 järgmises sõnastuses: „183) seadust täiendatakse §-ga 958 järgmises sõnastuses: „§ 958. Käesoleva seaduse § 19 lõigete 5, 6 ja 7, § 29 lõike 2, § 32 lõigete 2, 7 ja 8 ning § 39 1 lõike 2 rakendamine Kuni 1. juunini 2021. a kehtinud käesoleva seaduse § 19 lõigete 5, 6 ja 7, § 29 lõike 2, § 32 lõigete 2, 7 ja 8 ning § 391 lõike 2 alusel kehtestatud määrused kehtivad alates 1. juunist 2021. a niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seaduse 1. juunil 2021. a jõustunud redaktsiooniga, kuni nende kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 1. juunini 2022. a.“;“, Selgitus: Tulenevalt eelnõu jõustumissättest jõustub eelnõu 284 SE 1. juunil 2021. Eelnõu jõustumisega seoses on vaja kehtestada, muuta või kehtetuks tunnistada ca 30 majandus- ja taristuministri ning Vabariigi Valitsuse määrust. Rakendussättes nähakse ette, et sättes viidatud volitusnormide alusel kehtestatud määrused kehtivad kuni nende kehtetuks tunnistamiseni niivõrd kuivõrd nad ei ole vastuolus eelnõuga 284 SE tehtavate muudatustega. Sättes nimetatud volitusnormid muutuvad eelnõu 284 SE jõustumisel kehtetuks, sest viidatud sätted tunnistatakse kehtetuks (§ 32 lõiked 2, 7 ja 8) või muutub volitusnormi asukoht (§ 29 lõige 2, § 391 lõike 2). Paragrahvi 19 lõigetes 5, 6 ja 7 nimetatud volitusnorme eelnõuga kehtetuks ei tunnistata, kuid kuna volitusnormide sisu muutub niivõrd suurel määral, siis on otstarbekas ka nende määruste kehtivust aasta võrra pikendada. Paragrahv § 958 näeb ette, et sättes nimetatud volitusnormide alusel kehtestatud määrused jäävad kehtima kuni nende kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 1. juunini 2022. a. Selliselt antakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile konkreetne tähtaeg määruste seadusega kooskõlla viimiseks, kuid arvestatakse ka ministeeriumis toimunud struktuurimuudatusi ja meremajanduse osakonna ametniku arvu (15.03.2021. a seisuga töötab meremajanduse osakonnas kaks peaspetsialisti ja üks õigusnõunik). Arvestades ressursside piiratust on otstarbekas näha ette rakendusaktide kehtestamiseks konkreetne periood, kuid samal ajal mitte edasi lükata eelnõu jõustumist. 3. Eelnõu § 2 (Kaubandusliku meresõiduseaduse muutmine) muudatused Teha eelnõu §-s 2 (Kaubandusliku meresõiduseaduse muutmine) järgmised muudatused: 3.1. asendada eelnõu § 2 punktis 1 esitatud kaubandusliku meresõiduseaduse (KMSS) § 59 lõikes 6 tekstiosa „käesoleva seaduse §-s 61 nimetatud“ sõnadega „käesolevas seaduses sätestatud“; Selgitus: Eelnõu algataja esitab muudatusettepaneku, kuna sättes on ekslikult tehtud viide konkreetsele paragrahvile, kuigi õige oleks viidata seaduse üldisemale regulatsioonile. Eelnõu koostamise ajal on muudetud KMSS § 59 lõike 6 sõnastust, kuid eelnõus on ekslikult jäänud muudatus KMSS § 59 lõike 6 osas korrigeerimata. 29 (37) 3.2. täiendada eelnõu § 2 punktiga 3, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „3) paragrahvi 775 lõikest 3 jäetakse välja sõnad “ning tõendi vormi“;“; Selgitus: Muudatusega jäetakse KMSS § 775 lõikes 3 esitatud volitusnormist välja viide vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi vormi kehtestamiseks, kuna konventsiooniga ettenähtavate tunnistuste vorme ei ole vaja riigisiseselt täiendavalt kehtestada. Nimetatud tunnistuste nõuded on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 392/2009, reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral. Muudatus vähendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töökoormust, kuna kaob vajadus uuendada siseriiklikes õigusaktides otsekohalduvast Euroopa Liidu õigusaktist tulenevat vormi. 3.3. muuta eelnõu § 2 (Kaubandusliku meresõiduseaduse muutmine) punkti 3 ja sõnastada see järgmiselt: „3) seaduse 71. peatükki täiendatakse §-ga 776 järgmises sõnastuses: „§ 776. Tunnistus laevavraki eemaldamise vastutuse kindlustuse või muu rahalise tagatise kohta (1) Eesti lipu all sõitva laeva, mille kogumahutavus on 300 ja enam ning millele kohaldub Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon (edaspidi Nairobi konventsioon), omanikul peab olema kindlustus või muu rahaline tagatis, mis vastab Nairobi konventsiooni nõuetele. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustus või muu rahaline tagatis vastab Nairobi konventsiooni nõuetele, väljastab Transpordiamet lõikes 1 nimetatud laevale tunnistuse laevavraki eemaldamise vastutuse kindlustuse või muu rahalise tagatise kohta (edaspidi tunnistus). (3) Tunnistuse kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui tunnistuse väljastamise aluseks oleva kindlustuse või muu rahalise tagatise kehtivusaeg. (4) Kui kindlustus või muu rahaline tagatis ei vasta Nairobi konventsiooni nõuetele, keeldub Veeteede Amet lõikes 1 nimetatud laevale tunnistuse väljastamisest. (5) Veeteede Amet tunnistab tunnistuse kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) kindlustuse või muu rahalise tagatise lõppemisel, kui see lõpeb enne tunnistuse kehtivusaja lõppu; 2) kui ilmneb, et tunnistuse taotlemisel on esitatud valeandmeid. (6) Tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7) Tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu. (8) Transpordiamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud korda järgides väljastada tunnistuse ka riigi, kes ei ole Nairobi konventsiooni osalisriik, lippu kandvale laevale.“;“; Selgitus: Muudatusega sõnastatakse ümber KMSS § 776, kuna paragrahvis võetakse kasutusele Nairobi konventsiooni lisas esitatud tunnistuse nimetus - tunnistus laevavraki eemaldamise vastutuse kindlustuse või muu rahalise tagatise kohta. Sellest tulenevalt on muudetud paragrahvi pealkirja ja lõiget 2, kus esitatakse tunnistuse korrektne ja Nairobi konventsiooni lisale vastav nimetus. Järgnevates lõigetes tunnistusele viitamisel peetakse silmas lõikes 2 nimetatud tunnistust. Lõikest 6 on välja jäetud volitus tunnistuse vormi kehtestamiseks, kuna tunnistuse vorm on juba esitatud Nairobi konventsiooni lisas. Lõikes 8 nähakse ette, et Transpordiamet võib tunnistuse ka riigi, kes ei ole Nairobi konventsiooni osalisriik, lippu kandvale laevale. Selline võimalus tuleneb Nairobi konventsiooni artikkel 12 lõikest 2. 30 (37) 3.4. täiendada eelnõu § 2 punktiga 4, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „4) seaduse 71. peatükki täiendatakse §-ga 777 järgmises sõnastuses: „§ 777. Kindlustuse või muu rahalise tagatise tõend seoses vastutusega ohtlike ja kahjulike ainete põhjustatud kahju eest (1) Eesti lipu all sõitva laeva, mille kogumahutavus on 200 ja enam ning millele kohaldub 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol 2010. aasta protokoll (edaspidi HNS konventsioon), omanikul peab olema kindlustus või muu rahaline tagatis, mis vastab HNS konventsiooni nõuetele. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustus või muu rahaline tagatis vastab HNS konventsiooni nõuetele, väljastab Transpordiamet lõikes 1 nimetatud laevale kindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi seoses vastutusega ohtlike ja kahjulike ainete põhjustatud kahju eest (edaspidi tõend). (3) Tõendi kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui tõendi väljastamise aluseks oleva kindlustuse või muu rahalise tagatise kehtivusaeg. (4) Kui kindlustus või muu rahaline tagatis ei vasta HNS konventsiooni nõuetele, keeldub Veeteede Amet lõikes 1 nimetatud laevale tõendi väljastamisest. (5) Veeteede Amet tunnistab tõendi kehtetuks, kui ilmneb, et tõendi taotlemisel on esitatud valeandmeid. (6) Tõendi taotlemise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7) Tõendi taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu. (8) Transpordiamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud korda järgides väljastada tõendi ka riigi, kes ei ole HNS konventsiooni osalisriik, lippu kandvale laevale.“;“; Selgitus: Riigikogu menetluses on 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (302SE). Eelnõu esimene lugemine toimus Riigikogus 17.02.2021 ja teine lugemine on Riigikogu 17.03.2021 päevakorras. Keskkonnaministeeriumi soovil lisatakse eelnõusse nimetatud konventsiooni rakendamiseks vajalikud seadusmuudatused. Seadust täiendatakse §-ga 777, mille lõige 1 sätestab laevade kohustuse omada HNS-konventsiooni nõuetele vastavat kindlustust või muud rahalist tagatist. Vastav nõue on esitatud HNS konventsiooni artiklis 12. Tegemist on analoogse regulatsiooniga kui KMSS §-s 776 Nairobi konventsiooni kohase kindlustuse või muu rahalise tagatise olemasolu nõude osas. Lõige 2 sätestab Transpordiameti kohustuse lõikes 1 nimetatud kindlustuse või muu rahalise tagatise olemasolu kinnitava tõendi väljastamiseks. Lõiked 3 kuni 5 sätestavad lõikes 2 nimetatud tõendi andmise, selle andmisest keeldumise või tõendi kehtetuks tunnistamise aluse ja tingimused. Lõige 6 annab volituse lõikes 2 nimetatud tõendi andmise täpsema korra kehtestamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile. Kuna tunnistuse vorm on juba esitatud HNS konventsiooni lisas, siis ei anta lõikes 6 volitust tõendi vormi kehtestamiseks. Lõige 7 sätestab kohustuse tunnistuse eest riigilõivu tasumiseks. Lõikes 8 nähakse ette, et Transpordiamet võib tunnistuse ka riigi, kes ei ole HNS konventsiooni osalisriik, lippu kandvale laevale. Selline võimalus tuleneb HNS konventsiooni artikkel 12 lõikest 2. HNS-konventsioon ei ole rahvusvaheliselt jõustunud, mistõttu lisatakse eelnõu jõustumissättesse muudatuse jõustumist puudutav regulatsioon. 3.5. täiendada eelnõu § 2 punktiga 5, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: 31 (37) „5) seaduse 71. peatükki täiendatakse §-ga 778 järgmises sõnastuses: „§ 778. Kindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi või tunnistuse elektrooniline väljastamine Kui Transpordiamet väljastab käesolevas peatükis nimetatud kindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi või tunnistuse elektrooniliselt, peab see vastama meresõiduohutuse seaduse § 1 lõikes 71 sätestatud tingimustele.“;“. Selgitus: Muudatus seondub MSOS § 1 täiendamisega lõikega 71 , milles nähakse ette tingimused, et tunnistusi ja muid dokumente, mis peavad laeva pardal olema, saaks väljastada elektrooniliselt. Sellega seoses on vaja täiendada ka KMSS, sest laeva pardal peavad muu hulgas olema tõend vastutuskindlustuse kehtivuse kohta reisija surma, tervisekahjustuse ja kehavigastuse põhjustamise korral (§ 775) ja tunnistus laevavraki eemaldamise vastutuse Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsiooni nõuetele vastava kindlustuse või muu rahalise tagatise kohta (§ 776). Pikemad selgitused elektrooniliste tunnistuste kohta on esitatud käesoleva pöördumise p-s 2.1. 4. Eelnõu täiendamine §-ga 3 (Naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni ja naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992. aasta protokollidega ühinemise seaduse täiendamine) Täiendada eelnõu uue §-ga 3, muutes vastavalt järgnevate paragrahvide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „§ 3. Naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni ja naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992. aasta protokollidega ühinemise seaduse täiendamine Naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni ja naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992. aasta protokollidega ühinemise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Kui Transpordiamet väljastab käesoleva seaduse paragrahvis 3 nimetatud tunnistuse elektrooniliselt, peab see vastama meresõiduohutuse seaduse § 1 lõikes 71 sätestatud tingimustele.“; 2) paragrahvis 4 asendatakse sõna „Keskkonnainspektsioon” sõnaga „Keskkonnaamet”. Selgitus: Muudatusega täiendatakse naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni ja naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992. aasta protokollidega ühinemise seadust §-ga 31. Muudatus seondub MSOS § 1 täiendamisega lõikega 71, milles nähakse ette tingimused, et tunnistusi ja muid dokumente, mis peavad laeva pardal olema, saaks väljastada elektrooniliselt. Muudatusega täiendatakse selliselt, et ka selle seaduse § 3-s nimetatud 1992. aasta vastutuse konventsiooni nõuetele vastava kindlustuslepingu või muu rahalise tagatise olemasolu tõendavat tunnistust oleks võimalik välja 32 (37) anda elektrooniliselt. Pikemad selgitused elektrooniliste tunnistuste kohta on esitatud käesoleva pöördumise p-s 2.1. Samuti asendatakse §-s 4 viide Keskkonnainspektsioonile viitega Keskkonnaametile. Alates 01.01.2021. a on Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon ühendatud Keskkonnaametiks. Ekslikult on jäänud nimetatud seaduses viide õigele asutusele sisse viimata. 5. Eelnõu täiendamine §-ga 4 (Punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse muutmine) Täiendada eelnõu uue §-ga 4, muutes vastavalt järgnevate paragrahvide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „§ 4. Punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse muutmine Punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ning tõendi vormi"; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui Transpordiamet väljastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi elektrooniliselt, peab see vastama meresõiduohutuse seaduse § 1 lõikes 71 sätestatud tingimustele.“.“; Selgitus: Eelkirjeldatuga tehakse muudatused punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse §-s 3. Paragrahv 3 lõikes 2 esitatud volitusnormist jäetakse välja viide punkrikütuse konventsiooni nõuetele vastava kindlustuslepingu või muu rahalise tagatise olemasolu kinnitava tõendi vormi kehtestamiseks, kuna konventsiooniga ettenähtavate tunnistuste vorme ei ole vaja riigisiseselt täiendavalt kehtestada. Nimetatud tunnistuste nõuded on esitatud punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsioonis (artikkel 7 ja lisa) Muudatus vähendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töökoormust, kuna kaob vajadus uuendada siseriiklikes õigusaktides rahvusvaheliste tunnistuste vorme. Paragrahvi 3 täiendamine lõikega 3 seondub MSOS § 1 täiendamisega lõikega 71, milles nähakse ette tingimused, et tunnistusi ja muid dokumente, mis peavad laeva pardal olema, saaks väljastada elektrooniliselt. Muudatusega täiendatakse seadust selliselt, et ka selle seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud tunnistust oleks võimalik välja anda elektrooniliselt. Pikemad selgitused elektrooniliste tunnistuste kohta on esitatud käesoleva pöördumise p-s 2.1. 6. Eelnõu § 3 (Riigilõivuseaduse muutmine) muudatused Teha eelnõu §-s § 3 järgmised muudatused: 6.1. muuta eelnõu § 3 punkti 2 ja sõnastada see järgnevalt: „2) paragrahvi 1811 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva“ tekstiosaga „Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti“; Selgitus: Muudatused on seotud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) (RT I, 10.12.2020, 1). 33 (37) Eelnõust jäetakse välja RLS § 182 lõike 1 muudatus, mis oli sõnastatud järgmiselt: „(1) Laeva, väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ning jeti tehnilise ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 68 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte alla 17 euro ja mitte üle 2000 euro.“; Seoses ametite ühendamise eelnõuga on vajadus sätte muutmise järele kadunud. MSOS § 36 lg 3 kohaselt on jeti tehniliseks ülevaatuseks on registreerimiseelne ülevaatus. Riigilõiv selle ülevaatuse eest sisaldub juba jeti registreerimise eest võetavas riigilõivus (01.01.2021 jõustunud RLS § 1811 lõige 1), mistõttu puudub alus eraldi riigilõivu kehtestamiseks. Väljajäetav sõnastus asendatakse sõnastusega, mis sisaldus § 3 punktis 15 ja käsitleb riigilõivu suurust jetile teisaldatava registreerimismärgi kirjega „PROOV” väljastamise eest. Kuna ametite ühendamise seadusega viidi RLS §-st 219 veesõidukeid puudutav regulatsioon § 1811, siis on ka käesolevas eelnõus vaja teha vastav muudatus. Sätte sisu ei muudeta. Sätte asukoha muutmise tõttu jäetakse paragrahvist välja punkt 15. 6.2. täiendada eelnõu § 3 punktis 5 esitatud RLS § 189 lõiget 1 pärast tekstiosa „ohutu mehitatuse tunnistuse,“ tekstiosaga „reisijateveo tunnistuse,“. Selgitus: Riigilõivuseaduse § 189 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et ka reisijateveo tunnistuse paberkandjal väljastamise korral oleks võimalik selle eest riigilõivu võtta. Reisijateveo tunnistuse väljastamist reguleerib eelnõus MSOS § 172. Viide reisijateveo tunnistusele on eelnõust ekslikult välja jäänud. 6.3. jätta § 3 punkt 7 eelnõust välja; Selgitus: Muudatus seondub MSOS § 14 lõike 4 muutmise eelnõust väljajätmisega (käesoleva pöördumise punkt 2.11). Kuna eelnõust jäetakse välja MSOS muudatus, siis jäetakse eelnõust välja ka sellega seonduv RLS muudatus. 6.4. muuta § 3 punkti 10 esitatud RLS § 198 pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: „§ 198. Isiku sadamakapteniks atesteerimiseks esitamine“; Selgitus: Muudatusega viiakse RLS § 198 peakiri kooskõlla paragrahvi sisuga. Paragrahvi teksti kohaselt tasutakse isiku sadamakapteniks atesteerimiseks esitamisel riigilõivu 75 eurot. 6.5.jätta eelnõu § 5 punkt 13 eelnõust välja; Selgitus: Eelnõu § 5 punktis 13 esitatud RLS täiendus (uus § 2001) jäetakse käesolevast eelnõust välja ja lisatakse sadamaseaduse eelnõusse, mis on koostamisel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ Eesti õigusesse ülevõtmiseks. Otstarbekas on laevajäätmeid puudutav regulatsioon esitada ühes eelnõus. RLS-i täiendamisel §-ga 2001 käesoleva eelnõu raames, tuleks sätet nimetatud direktiivi ülevõtmiseks koostatavas sadamaseaduse eelnõuga taaskord muuta, sest direktiiviga muudetakse sadamaseaduses kasutatavaid mõisteid ja sellega seonduvalt ka RLS §-i 2001. 6.6. jätta eelnõu § 3 punkt 15 eelnõust välja. Selgitus: Muudatus seondub eelnõu § 4 punkti 2 tehtava muudatusega. Vt selgitust käesoleva 34 (37) pöördumise punkt 6.1 juures. 7. Eelnõu § 4 (Sadamaseaduse muutmine) muutmine Teha eelnõu §-s 4 järgmised muudatused: 7.1. täiendada eelnõu § 4 punktiga 7, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „7) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sadama pidaja korraldab sissesõidutee, akvatooriumi ja sildumiseks vajalike sadamaehitiste haldamist ning hooldamist, sadama navigatsioonimärgistuse rajamist, paigaldamist, hooldamist, muutmist ja eemaldamist, jälgib navigatsiooniteabes avaldatud andmete õigsust, vastutab enda esitatud andmete õigsuse eest ning tagab muutunud andmete viivituseta edastamise Transpordiametile navigatsiooniteabes avaldamiseks.“;“; Selgitus: Muudatus seondub eelnõus esitatud SadS § 4 lõike 8 muudatusega. SadS § 4 lõikes 8 nähakse ette, et sadama navigatsioonimärgistusega (sadamasse sissesõiduks, sadamast väljasõiduks ja sadamasiseseks veeliikluseks vajalik navigatsioonimärgistus) seotud tegevused peavad olema kooskõlas MSOS alusel kehtestatud määrusega. MSOS § 47 lõige 4 näeb ette, et üldkasutataval veeteel korraldab navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist, hooldamist ja haldamist Transpordiamet. Analoogne säte sadama navigatsioonimärgistuse rajamise, paigaldamise, hooldamise jms osas sadamaseaduses puudub, kuid see on sätestatud MSOS § 47 lõike 6 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määruses. SadS §-s 4 on sätestatud akvatooriumi ja sissesõiduteega seotud sadama pidaja kohustused, kus peaksid olema sätestatud ka sadama pidaja kohustused sadama navigatsioonimärgistusega seonduvalt. SadS § 4 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et seal on selgelt sätestatud, et sadama pidaja korraldab sadama navigatsioonimärgistuse rajamist, paigaldamist, hooldamist, muutmist ja eemaldamist. Muudatus ei too kaasa sadama pidajatele täiendavaid kohustusi, kuna MSOS § 47 lõike 6 alusel kehtestatud määrus juba sisaldab vastavat kohustust. 7.2. muuta eelnõu § 4 punkti 20 ja sõnastada see järgmiselt: „20) paragrahvi 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 17. Turvaõppus ja turvaharjutus (1) Sadama turvaõppuse ja turvaharjutuse korraldab sadama pidaja ning sadamarajatise turvaõppuse ja turvaharjutuse korraldab sadamarajatise valdaja. (2) Turvaõppuse ja turvaharjutuse eesmärk on kontrollida turvaplaani rakendamist. (3) Sadamas ja sadamarajatises korraldatava turvaõppuse ühes osaks peab olema vastavas sadamas ja sadamarajatises ohtlike ainete käitlemine. (4) Sadamas ja sadamarajatises korraldatakse sadama ja sadamarajatise turvaplaani üksikute osade katsetamiseks turvaõppus vähemalt iga kolme kuu järel. (5) Turvaharjutust, milles osalevad sadamarajatiste turvaülemad koos sadamas selles valdkonnas riiklikku järelevalvet teostavate ametiisikutega ja sadamate ning võimaluse korral laevade turvaülemad, korraldatakse sadamas ja sadamarajatistes vähemalt üks kord kalendriaastas ning turvaharjutuste korraldamise vaheline aeg ei tohi olla rohkem kui 18 kuud. (6) Sadama ja sadamarajatise turvaõppuse ja turvaharjutuse läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;“; Selgitus: Kehtivas SadS §-s 17 on toodud turvaõppuste regulatsioon. Turvaõppuste nimetuse all on mõeldud nii SOLAS konventsiooni ISPS koodeksi õppusi kui ka harjutusi (koodeksi reeglites A/18.3 ja A/18.4 on välja toodud kaks erinevat tüüpi väljaõpet) st määratlust „turvaõppus“ on kehtivas SadS-s kasutatud üldmõistena nii õppuste kui harjutuste käsitlemiseks. Turvaõppuste ja – harjutuste korraldamist reguleerib lisaks eelnevalt viidatud ISPS koodeksile ka Euroopa 35 (37) Parlamendi ja nõukogu määrus nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta lisa II ning täiendavalt reguleerib sadamate turvanõudeid ka direktiiv 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta. Eelnevalt viidatud regulatsioonide eestikeelsetes tõlgetes on kasutatud erinevaid sõnastusi terminite „õppus“ ja „harjutus“ kohta. Inglise keeles on aga terminid samataolised – üldmõiste „Training", selle all 3 kuu tagant tehtavad „drills“ ja kord aastas läbiviidavad „exercises“. Eelnõu 284 SE toodud § 17 lg 5 muudatuse eesmärgiks oli selgesõnaliselt eristada ISPS koodeksi kohast harjutust, st et oleks üheselt arusaadav, et lõikes 5 on silmas peetus harjutusi, mitte §-s 17 üldmõistena kasutatud turvaõppust (eelnõu § 4 punktis 20 toodud § 17 lg 5 muudatus). Samas ei piisa erisuse väljatoomiseks üksnes SadS § 17 lg 5 muutmisest, vaid vastavas paragrahvis tuleb läbivalt välja tuua nii õppuseid kui harjutust puudutav osa, mistõttu esitatakse SadS § 17 tekst tervikuna uuesti. Eelnõu 284 SE § 4 punktis 20 toodud sõnastuses toodud määratluse „õppeharjutus“ asemel kasutatakse määruses 725/2004 toodud määratlusi „turvaõppus“ ning „turvaharjutus“, mida on kasutatud ka kehtivas MSOS sõnastuses. Arvestades eeltoodut on SadS § 17 toodud järgmised muudatused. SadS § 17 pealkiri viiakse vastavusse sätte sisuga, st sõnastuses on välja toodud nii turvaõppus kui turvaharjutus. Samuti on toodud § 17 lõikes 1 nii turvaõppuse kui turvaharjutuse korraldamine vastavalt sadama pidaja ning sadamarajatise valdaja kohustusena. Sarnaselt eelnevale sõnastatakse § 17 lõikes 2 selgelt, et nii turvaõppuse kui ka turvaharjutuse eesmärgiks on kontrollida turvaplaani rakendamist. Kehtiv SadS § 17 lg 3 kohaselt peavad sadamas ja sadamarajatises korraldatavad turvaõppused sisaldama harjutusi, mis on seotud selles sadamas käideldavate ohtlike ainetega. Muudatusettepanekus on lõike 3 sõnastust arusaadavuse huvides täpsustatud. Lõikes 4 on viidatud turvaõppustele seni kehtinud seaduses toodud määratluse „õppused“ asemel ning lõikes 5 on välja toodud turvaharjutust puudutavad nõuded, sh kaasatavad osalised ja ajamääratlus, milliste vahemike jooksul turvaharjutust korraldada tuleb. Täiendusena täna kehtivas seaduses toodule on lisatud nõue, mille kohaselt ei tohi turvaharjutuste korraldamise vaheline aeg olla rohkem kui 18 kuud. 7.3. jätta eelnõu § 4 punkt 31 eelnõust välja; Selgitus: Eelnõu § 4 punktis 31 esitatud SadS muudatus (SadS § 29 täiendamine lõigetega 3 ja 4) jäetakse käesolevast eelnõust välja ja lisatakse sadamaseaduse eelnõusse, mis on koostamisel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ Eesti õigusesse ülevõtmiseks. Otstarbekas on laevajäätmeid puudutav regulatsioon esitada ühes eelnõus. SadS § 29 täiendamisel käesoleva eelnõu raames, tuleks sätet nimetatud direktiivi ülevõtmiseks koostatavas sadamaseaduse eelnõuga taas muuta. 7.4. muuta eelnõu § 4 punktis 39 esitatud SadS § 601 sõnastust ja asendada läbivalt sõna „jaanuar“ sõnaga „juuni“ vastavas käändes. Selgitus: Tulenevalt eelnõu jõustumisaja muudatustest tuleb SadS §-s 601asendada viited 2021. aasta 1. jaanuarile viitega 2021. aasta 1.juunile. 8. Eelnõu § 5 (Seaduse jõustumine) muudatused Muuta eelnõu § 5 tekst ja sõnastada see järgmiselt: „(1) Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. juunil. 36 (37) (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt …3 jõustub 2022. aasta 1. juunil. (3) Käesoleva seaduse § 5 punkt …. ning § 6 punktid …. ning ….4 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril. (4) Käesoleva seaduse § 1 punkt … ja § 2 punkt … jõustuvad ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekitatud kahju eest kantava vastutuse ja kahju hüvitamise 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni 2010. aasta protokolli rahvusvahelise jõustumise päeval.“. Selgitus: Tulenevalt eelnõu menetluse kestvusest on vaja muuta varasemalt eelnõu 284 SE tekstis toodud jõustumissätteid. Lõikes 1 sätestatakse, et eelnõu jõustumisajaks on 2021. aasta 1. juuni. Loobutud on osade sätete jõustamisest üldises korras. Üldisest korrast erinevad jõustumistähtajad nähakse ette sätete puhul, mis olid esitatud eelnõu 284SE § 5 lõikes 3. Lõikes 2 sätestatakse, et MSOS-i § 261 täiendamine lõigetega 51–53 (tervishoiuteenuse osutaja kohustus omada kvaliteedisüsteemi; eelnõu 284 SE § 1 p 65) jõustub 01.06.2022. Algset jõustumistähtaega (01.01.2022) pikendatakse viie kuu võrra. Lõikes 3 sätestatakse, et SadS § 21 lõige 1 muudatused ja §-i 22 kehtetuks tunnistamine (eelnõu 284 SE § 4 p-d 23 ja 24) ning nimetatud SadS muudatusega seonduv RLS §-i 198 muudatus (eelnõu 284 SE § 3 p 10) jõustuvad 01.01.2023. Algset jõustumistähtaega (01.01.2022) pikendatakse aasta võrra seoses sadamaregistri uue menetlusplatvormi arendustöödega. Lõikes 4 sätestatakse 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS- konventsiooni) 2010. aasta protokolli rakendamisega seotud sätete jõustumisaeg. 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolli ühinemise seaduse eelnõu (302 SE) on Riigikogu menetluses. Eelnõu esimene lugemine toimus 17.02.2021 ja teine lugemine on Riigikogu 17.03.2021 päevakorras. Keskkonnaministeeriumi soovil on eelnõusse lisatud nimetatud konventsiooni rakendamiseks vajalikud seadusmuudatused. Kuna HNS-konventsioon ei ole veel rahvusvaheliselt jõustunud, tuleb jõustumissättesse lisada HNS-konventsiooni rakendamiseks vajaliku regulatsiooni jõustumissäte. Paragrahvi lõikes 4 nähakse ette, et MSOS § 95 lõike 8 täiendamine punktiga 12 ja KMSS täiendamine §-ga 777 jõustuvad HNS-konventsiooni protokolli rahvusvahelise jõustumise päeval. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ahti Kuningas 625 6468 [email protected] 3 § 7 lõigetes 2-4 ei ole lisatud viidet konkreetsetele eelnõu punktidele, kuna eelnõu numeratsioon muutub käesolevas pöördumise esitatud ettepanekute arvestamisel oluliselt. 37 (37)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel