Kristen Michal
Riigikogu majanduskomisjon Meie 17.03.2021 nr 2-2/17-0676/1735
[email protected]
Lossi plats 1a
15161 Tallinn
Ettepanekud meresõiduohutuse seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (284 SE) muutmiseks ja
täiendamiseks
Austatud majanduskomisjoni esimees hr Kristen Michal
Pöördume Teie poole ettepanekutega Riigikogu menetluses oleva meresõiduohutuse seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (284 SE) muutmiseks ja
täiendamiseks.
Palume täiendada eelnõu 284 SE järgmiste muudatustega:
1. Viia eelnõu teksti Transpordiameti moodustamisega seonduvalt järgmised muudatused:
1.1. asendada eelnõus läbivalt sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas
käändes;
1.2. asendada eelnõus läbivalt sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas
käändes;
1.3. asendada eelnõu § 1 punktis 84 esitatud meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 36 lõike 51
esimeses lauses sõnad „teevad Maanteeamet ja Veeteede Amet“ sõnadega „teeb
Transpordiamet“ ning teises lauses sõnad „Maanteeametile ja Veeteede Ametile teha
Maanteeametiga“ sõnadega „ Transpordiametile teha Transpordiametiga“;
1.4. jätta välja eelnõu § 1 punktis 84 esitatud MSOS § 36 lõige 52, lugeda lõige 53 lõikeks 52 ja
asendada lõikes 52 tekstiosa „Maanteeamet, Veeteede Amet või Maanteeametiga“ sõnadega
„Transpordiamet või Transpordiametiga“.
Selgitus: Muudatused seonduvad Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadusega (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) (RT I, 10.12.2020, 1),
millega ühendati Lennuamet, Maanteeamet ja Veeteede Amet Transpordiametiks. Seadus jõustus
01.01.2021. Tulenevalt nimetatud muudatusest asendatakse eelnõus nimed Veeteede Amet ja
Maanteeamet uue moodustatud ameti, Transpordiameti nimega.
Eelnõu § 1 punktis 84 esitatud MSOS § 36 uus lõige 52 jõetakse eelnõust välja (ja lõige 53 loetakse
lõikeks 52), kuna see reguleerib olukorda, kus Maanteeameti või Maanteeametiga lepingu
sõlminud ettevõtja asemel teeb väikelaeva registreerimiseelse ülevaatuse Veeteede Amet. Kuna
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust teeb ainult Transpordiamet või temaga lepingu
sõlminud ettevõtja, siis on MSOS § 36 uues lõikes 51 esitatud regulatsioon piisav ja lõige 52
üleliigne. Samuti asendatakse viidatud sätetes viited Maanteeametile ja Veeteede Ametile viitega
Transpordiametile.
2. Eelnõu § 1 (Meresõiduohutuse seaduse muutmine) muudatused
Teha eelnõu §-s 1 järgmised muudatused:
2.1. täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 3, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, ja
sõnastada see järgmiselt:
„1) paragrahvi 1 täiendada lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Kui käesolevas seaduses nimetatud tunnistust või muud dokumenti väljastab
Transpordiamet, volitatud klassifikatsiooniühing või volitatud turvalisusorganisatsioon
elektrooniliselt, peab tunnistus või muu dokument:
1) vastama asjakohases õigusaktis või konventsioonis sätestatud vormi- ja sisunõuetele;
2) sisaldama teavet tunnistuse või muu dokumendi väljaandja kohta;
3) olema elektrooniliselt allkirjastatud;
4) olema numereeritud unikaalse tuvastusnumbriga;
5) olema autentne, usaldusväärne ja terviklik;
6) olema tunnistuse või muu dokumendi kehtivuse osas kontrollitav selle väljaandja
veebilehelt.“.“;
Selgitus: Merendusvaldkonda reguleerivad rahvusvahelised konventsioonid näevad ette, et laeva
pardal peavad olema laeva meresõiduohutust tõendavad originaaltunnistused ning laevapere
liikmete kvalifikatsiooni tõendavad originaaldiplomid ja -kutsetunnistused. Sama sätestab MSOS
§ 3 lõige 1 ja § 21 lõige 11. Traditsiooniliselt on originaaldokumentideks peetud paberdokumente.
Laevadele tunnistuste ja meremeeste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide väljastamine on
lipuriigi või lipuriigi volitusel klassifikatsiooniühingu ülesanne. Sadamariigi kontrolli käigus
kontrollitakse, kas laeval on olemas kõik nõutud tunnistused. Sadamariigi kontrolliks nimetatakse
sadamas välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimist, et kindlaks teha, kas laeva seisund ja selle
varustus ning mehitatus vastavad rahvusvahelistele nõuetele.
Laeva pardal peab olema kümneid erinevate Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO)
konventsioonide kohaseid tunnistusi ja dokumente. Tunnistused ja dokumendid, mis peavad olema
laevade pardal, on loetletud IMO dokumendis FAL.2/Circ.131-MEPC.1/Circ.873-
MSC.1/Circ.1586-LEG.2/Circ.3. Seoses digitaliseerimise ja tehniliste lahenduste usaldusvääruses
kasvuga on IMO alates 2013. aastast astunud samme, et tunnustada paberdokumentidega
samaväärsena ka elektroonilisi tunnistusi. Esimesed selle teemalised juhised võttis IMO
hõlbustuskomitee (FAL komitee) vastu 2013. aastal. Viimane FAL komitee ringkiri
FAL.5/Circ.39/Rev.2 „Elektrooniliste tunnistuste kasutamise juhised“1 võeti vastu 20.04.2016.
Juhistes kutsub IMO üles konventsioonide osalisriike kehtestama elektrooniliste tunnistuste
kasutamiseks ja tunnustamiseks vajalikke regulatsioone. Juhiste kehtestamisega soovib IMO
vähendada tunnistusi väljastavate asutuste, sadamariigi kontrolli teostavate inspektorite,
laevapere liikmete ja teiste isikute halduskoormust, mis on seotud paberdokumentide väljastamise
ja nende kontrollimisega. Juhised näevad ette, et kui asutus väljastab elektroonilisi tunnistusi, siis
peavad need vastama järgmistele nõuetele:
1
https://www.register-iri.com/wp-content/uploads/FAL.5-Circ.39-Rev.2.pdf
2 (37)
1. Dokumendi sisu ja vorm peavad vastama asjakohase rahvusvahelise konventsiooni
nõuetele;
2. Dokument peab olema kaitstud muudatuste ja täienduste tegemise eest. Muudatusi ja
täiendusi võib teha ainult selle väljastanud pädev asutus;
3. Dokumendil peab olema unikaalne tuvastusnumber, mille alusel saab kontrollida
dokumendi kehtivust. Unikaalne jälgimisnumber on numbritest, tähtedest või sümbolitest koosnev
tunnus, mille alusel on võimalik tunnistust eristada kõigist teistest sama asutuse väljastatud
tunnistustest;
4. Dokumendilt peab olema tuvastatav selle väljaandja;
5. Pädevad asutused, kellel on veebileht elektrooniliste sertifikaatide vaatamiseks või
kontrollimiseks, peavad veebilehtede loomisel ja haldamisel järgima kõiki kohaseid andmekaitse
ja küberturbe nõudeid;
6. Kui laevale on väljastatud elektroonilised tunnistused, siis peavad laeva omanik, reeder ja
meeskond tagama, et nende tunnistuste kontrollimine toimuks meresõiduohutuse korraldamise
süsteemi (Safety Management System; SMS) kaudu;
7. Elektrooniliste tunnistuste allkirjastamiseks kasutatavad allkirjad peavad vastama IMO
autentimisstandarditele.
Kui elektroonilised tunnistused vastavad nimetatud tingimustele ja nende kehtivust on võimalik
kontrollida, siis tuleb neid aktsepteerida ka sadamariigi kontrolli käigus. Sadamariigi kontrolli
protseduurireeglid on vastu võetud IMO resolutsiooniga A.1138(31).2 Reeglite punkti 2.2.3
kohaselt peavad elektroonilised tunnistused ja veebileht, mille kaudu võimaldatakse nendele
juurdepääs, vastama FAL juhiste nõuetele; laeva pardal peavad olema juhised dokumentide
kehtivuse kindlakstegemiseks; kui tunnistuse kontrolli tehakse arvutiekraanilt, siis loetakse, et
täidetud on tingimus, et tunnistused peavad olema laeva pardal.
Riigid, kes väljastavad tunnistusi elektroonilises vormis, peavad sellest IMO teavitama IMO
Global Integrated Shipping Information System (GISIS) andmebaasi kaudu. GISISe kohaselt
väljastavad 23 riigi mereadministratsioonid või nende volitusel klassifikatsiooniühingud
elektroonilisi tunnistusi, kuid tegelikult neid riike juba rohkemgi. Euroopa Liidu liikmesriikidest
teevad seda GISISe andmetel Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Malta ja Portugal.
Ka Paris MOU on vastu võtnud elektrooniliste tunnistuste kasutamise juhised.
Mereõiguse revisjoni käigus on elektrooniliste tunnistuste küsimusele tähelepanu juhtinud ka
revisjoni läbiviivad eksperdid. Revisjoni käigus on koostatud väljatöötamiskavatsused (VTK), mis
on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS
(https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6d3a8d7e-f189-45ee-8456-5005ee85f180).
Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses (fail MSOS VTK
(2).pdf ) on kirjas, selleks, et realiseerida Transpordiameti (VTK koostamise ajal Veeteede Amet)
eesmärki järjest rohkem võimaldada laevadel kasutada elektroonilisi sertifikaate ja kaotada aja
jooksul paberil originaaltunnistuste esitamise nõue laeval, on vaja kehtestada vastavasisulised
MSOS sätted.
Käesolevas pöördumises esitatud ettepaneku lisamisel eelnõusse luuakse eeldused Eestis
elektrooniliste tunnistuste väljaandmiseks. Tegemist on ühe osaga Eesti laevanduse
konkurentsivõime tõstmise projektist. Regulatsiooni kehtestamisel on lähtutud FAL komitee
juhistest. Paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 71, kus loetletakse tingimused, millele elektroonilised
tunnistused peavad vastama. Elektrooniline tunnistus peab vastama asjakohases õigusaktis
konventsioonis ettenähtud sisu- ja vorminõuetele. See tähendab seda, et tunnistusel peavad olema
2
https://www.register-iri.com/wp-content/uploads/A.113831.pdf
3 (37)
esitatud konventsioonis ette nähtud andmed ja esitatud samal vormil (kui vorm on ette nähtud).
Täiendavalt on lisatud võimalus, et tunnistuse sisu- ja vorminõuded võivad tulla ka (riigisisesest
või Euroopa Liidu) õigusaktist – see annab võimaluse väljastada elektroonilises vormis tunnistusi
kohalikus rannasõidus sõitvatele laevadele, mille tunnistuste sisunõuded tulenevad vaid riigisisest
õigusaktist. Sellisteks tunnistusteks on näiteks merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse
tunnistus (MSOS § 17). Tunnistusel peab olema kirjas selle väljaandja. Tunnistust võib väljastada
Transpordiamet, volitatud klassifikatsiooniühing või volitatud turvalisusorganisatsioon. Ka
elektroonilises vormis väljastatud tunnistused peavad olema allkirjastatud. Eestis kui Euroopa
Liidu liikmesriigis reguleerib elektroonilist allkirjastamisest otsekohalduv Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste
kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (eIDAS määrus). Alates
juulist 2016 kehtima hakanud eIDAS määruses eristatakse neljal tasemel elektroonilisi allkirju.
Elektroonilise allkirja kõrgeim tase, mis on võrdsustatud omakäelise allkirjaga, on digitaalallkiri.
Tunnistuse väljastamisel peab olema tagatud, et keegi teine peal selle väljaandja ei saaks selles
muudatusi teha, st peab olema tagatud dokumendi autentsus, usaldusväärsus ja terviklus. Teiste
riikide praktika kohaselt väljastatakse tunnistused näiteks pdf-formaadis. Samuti peab tunnistusel
olema unikaalne tuvastusnumber. Unikaalse tuvastusnumbri järgi on võimalik tunnistust eristada
kõigist teistest sama asutuse väljastatud tunnistustest, samuti on selle abi võimalik hõlpsasti
kontrollida tunnistuse kehtivust. Tunnistuse kehtivust peab olema võimalik kontrollida selle
väljaandja veebilehelt, sisestades veebilehel tunnistuse unikaalse tuvastusnumbri või skaneerides
tunnistusel QR-koodi (kui see on tunnistusel esitatud), mis suunab kontrollija otse vastavale
veebilehele.
Seoses elektrooniliste tunnistuste väljastamisega on käesolevas pöördumises esitatud mitmete
volitusnormide, mis näevad ette teatud dokumentide vormide kehtestamine, muudatused. Laevade
järelevalve andmekogu ja meremeeste registri arendamise käigus on loodud kõik tehnilised
eeldused elektrooniliste dokumentide väljastamiseks. Traditsiooniliste dokumendivormide asemel
on otstarbekas õigusaktis ette näha dokumendile kantavate andmete loetelu. Dokumendi välimus
ja konkreetne vorm võib jääda väljaandja kujundada.
2.2. asendada eelnõu § 1 punktis 5 esitatud MSOS § 2 punktis 5 tekstiosa „lõike 7“ tekstiosaga
„lõike 6“;
Selgitus: Sättes tehakse tehniline parandus, kuna sättes on ekslikult viidatud MSOS § 19 lõikele
7. Korrektne viide on § 19 lõikele 6. Eelnõu menetlusprotsessis on muudetud MSOS § 19 uue
sõnastuse lõigete järjestust ning ekslikult on jäänud muudatus MSOS § 2 punkti 5 osas
korrigeerimata. Eelnõu kohaselt sätestatakse MSOS § 19 lõikes 7 volitusnorm sõjalaeva ja 2011.
aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja
varustamise nõuete kehtestamiseks. MSOS § 2 punktis 5 on silmas peetud MSOS § 19 lõiget 6, st
määrust, milles muuhulgas kehtestatakse reisilaevade klassid.
2.3. muuta eelnõu § 1 punkti 12 ja sõnastada see järgmiselt:
„12) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 271 järgmises sõnastuses:
„271) ankruala – navigatsiooniteabes avaldatud piirkond, mis on määratud laeva ankrus
seismiseks;“;“
Selgitus: Muudatusega jäetakse eelnõu tekstist välja MSOS § 2 täiendamine punktiga 272, milles
oli toodud kohustusliku lootsimise piirkonna mõiste ja selle selgitus. Eelnõu seletuskirja kohaselt
sooviti lisada MSOS-i kohustusliku lootsimise piirkonna mõiste, kuna hetkel jääb MSOS-i
sõnastusest selgusetuks, kas kohustusliku lootsimise piirkonnaks on MSOS-i § 54 lõikest 1
tulenevalt kogu sisemeri või muu mereala. Seaduses on läbivalt kasutatud mõistet „kohustusliku
4 (37)
lootsimise piirkond“, kuid mõistet ennast ei ole defineeritud. Lähtuvalt majandus- ja
kommunikatsiooniministri 28.11.2002 määruse nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku
ja laevalt mahatuleku kohad“ § 4 lõikest 2, millega on sadamate lähistel ning Väinameres ja Soela
väinas kehtestatud lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, loetakse kohustusliku
lootsimise piirkonnaks nimetatud kohtade vahelist mereala. Eelnõu algataja hinnangul ei täida
muudatus oma eesmärki, milleks oli seletuskirja kohaselt õigusselguse suurendamine, kuna
kohustusliku lootsimise piirkond ei peaks olema määratletud lootsi laevalemineku ja laevalt
mahatuleku kohtade järgi, vaid vastupidiselt peaks kohustusliku lootsimise piirkond olema
määratletud koordinaatidega, millest lähtuvalt saab määratleda lootsi laevalemineku ja laevalt
mahatuleku kohad. Kuivõrd kõnealune muudatus aga hõlmab endas mitme MSOS sätte muutmist,
lisaks kohustusliku lootsimise piirkonna mõiste sätestamisele, ei esitata vastavaid
muudatusettepanekuid eelnõu raames.
2.4. jätta eelnõu § 1 punktis 13 esitatud MSOS § 21 lõikest välja tekstiosa „Kasari jõgi
suudmest kuni Kloostri sillani, Tuudi jõgi suudmest kuni Kirikuküla sillani, “;
Selgitus: MSOS § 21 lõike 2 sõnastusse on kõnealune lauseosa ekslikult lisatud. Eelnõu
seletuskirjas on sätte muudatuse osas märgitud, et võrreldes kehtiva seadusega on laevatatavate
sisevete nimekirjast välja jäetud Kasari jõgi suudmest kuni Kloostri sillani ning Tuudi jõgi
suudmest kuni Kirikuküla sillani. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.05.1997. a määrusele nr 94
„Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine“ on Matsalu siselahe ja
roostike sihtkaitsevööndis keelatud inimeste viibimine, välja arvatud teaduslikeks uurimistöödeks,
järelevalve- ja päästetöödeks ning jõgede sihtkaitsevööndi veealadel on keelatud inimeste
viibimine kaitseala valitseja nõusolekuta, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödeks. Jõgede
sihtkaitsevööndisse kuuluvad Kasari jõe, Suitsu jõe (Tuudi), Penijõe, Rõude jõe, Rannamõisa jõe,
Raana jõe ja Liivi jõe kaitseala piiresse jäävad osad. Kuna kaitseala piires on Kasari ja Tuudi jõel
viibimiseks vaja kaitseala valitseja nõusolekut ning Kasari jõgi suubub Matsalu lahte Matsalu
siselahe ja roostike sihtkaitsevööndis (kus on üldse keelatud inimestel viibimine) ning Tuudi
(Suitsu) jõgi suubub Kasari jõkke, siis on nendel jõgedel liiklemine rangelt piiratud. Eelnevast
tulenevalt ei ole põhjendatud Kasari ja Tuudi jõgede laevatatavaks siseveeks nimetamine. Seega
MSOS § 21 lõike 1 sõnastuses oli vastav erisus tehtud, kuid ekslikult oli kõnealuste sisevete
kirjeldus MSOS § 21 lõike 2 sõnastusse alles jäänud.
2.5. täiendada eelnõu §-i 1 uue punktiga 14, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„14) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Transpordiamet“ sõnadega „või volitatud
klassifikatsiooniühing“;“;
Selgitus: Kõnealune muudatus on seotud eelnõu 284 SE § 1 punktis 8 esitatud MSOS § 2 punkti
12 (volitatud klassifikatsiooniühingu mõiste) muutmise ning järgnevates punktides (2.6 ja 2.7)
esitatud muudatusettepanekutena toodud MSOS § 3 lõike 4 kehtetuks tunnistamise ning § 3 lõike
5 muutmisega. Muudatuse sisuline selgitus on toodud punkti 2.7 juures.
2.6. muuta eelnõu § 1 punkti 15 ja sõnastada see järgmiselt:
„15) paragrahvi 3 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;“;
Selgitus: Kõnealune muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 8 toodud MSOS § 2 punkti 12
(volitatud klassifikatsiooniühingu mõiste) muutmise ning käesoleva pöördumise punktides 2.5 ja
2.7 esitatud muudatusettepanekutena toodud MSOS § 3 lõigete 2 ja 5 muutmisega. Muudatuse
sisuline selgitus on toodud punkti 2.7 juures.
5 (37)
2.7. täiendada eelnõu §-i 1 punktiga 16, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„16) paragrahvi 3 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja teise rahvusvahelise konventsiooni
osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädeva klassifikatsiooniühingu väljastatud
tunnistusi ja mõõtekirja.“;“;
Selgitus: Kõnealune muudatus on seotud eelnõu 284 SE § 1 punktis 8 toodud MSOS § 2 punkti 12
(volitatud klassifikatsiooniühingu mõiste) muutmise ning käesoleva pöördumise punktides 2.5 ja
2.6 esitatud muudatusettepanekutena toodud MSOS § 3 lõike 2 muutmise ja MSOS § 3 lõike 4
kehtetuks tunnistamisega.
Eelnõu 284 SE seletuskirjas on MSOS § 12 punkti 12 muutmise kohta märgitud, et definitsioonis
täpsustakse lepingu liiki, mille Transpordiamet vastava juriidilise isikuga sõlmib ning mõistes ei
täpsustata enam halduslepinguga antavaid ülesandeid, vaid need tulenevad MSOS teistest
sätetest, nt § 6 lg 21 ning § 12 lg-d 3 ja 4. Seejuures tuleb märkida, et kehtivas MSOS-s on
klassifikatsiooniühingu mõistes toodud ühingu ülesandena üksnes tehnilise järelevalve teostamine,
kuid juba kehtiv MSOS sisaldab täiendavaid ülesandeid, mida on seaduse alusel võimalik
klassifikatsiooniühingule üle anda, kuid millele mõiste definitsioon ei viita.
Mis puudutab MSOS §-s 3 toodud regulatsiooni muutmist, siis kehtiva MSOS § 3 lg 2 kohaselt
väljastab Eestis registreeritud või registreeritava laeva kohta meresõiduohutust tõendavad
tunnistused ja mõõtekirja Transpordiamet ning MSOS § 3 lg 4 kohaselt tunnustab Transpordiamet
rahvusvaheliste konventsioonide ja MSOS nõuetele vastavaid volitatud klassifikatsiooniühingu
väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja. Tegelikkuses on volitatud klassifikatsiooniühingul sõlmitud
halduslepingu kohaselt õigus väljastada kõnealuseid tunnistusi ja mõõtekirja ning olukorras, kus
Transpordiamet on juba andnud halduslepinguga ülesanded klassifikatsiooniühingule ja seega on
juba sisuliselt andnud aktsepti klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistusele ja mõõtekirjale,
puudub vajadus kõnealuseid dokumente täiendavalt tunnustada. Seetõttu tunnistatakse MSOS § 3
lg 4 kehtetuks ning lisatakse MSOS § 3 lg-sse 2 täiendus, mille kohaselt võib Eestis registreeritud
või registreeritava laeva kohta väljastada meresõiduohutust tõendava tunnistuse ja mõõtekirja ka
volitatud klassifikatsiooniühing. Lähtuvalt MSOS § 2 punktis 12 toodud volitatud
klassifikatsiooniühingu mõistest (mis on eelnõu 284 SE § 1 punktis 8 toodud uues sõnastuses),
saab volitatud klassifikatsiooniühing kõnealused dokumendid väljastada juhul, kui
Transpordiamet on klassifikatsiooniühinguga sõlminud vastavas ulatuses toimingute teostamiseks
halduslepingu.
MSOS § 3 lg 5 muudatus oli toodud eelnõu 284 SE § 1 punktis 15. Nimetatud muudatuse juures
on oluline lisada, et lisaks Euroopa Liidu liikmesriigi ja teise rahvusvahelise konventsiooni
osalisriigi pädeva asutuse väljastatud tunnistustele ja mõõtekirjale, tunnustab Transpordiamet ka
kõnealuste riikide pädevate klassifikatsiooniühingute tunnistusi ja mõõtekirja. Seetõttu on
käesolevas ettepanekus vastavasisuline täiendus lisatud.
2.8. täiendada eelnõu §-i 1 punktiga 19, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„19) paragrahvi 6 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja teise rahvusvahelise konventsiooni
osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädeva klassifikatsiooniühingu väljastatud
meresõiduohutusalase auditeerimise tunnistusi.
6 (37)
(4) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.“;“
Selgitus: Sarnaselt käesoleva pöördumise punktides 2.5.-2.7. toodud muudatusettepanekutele on
MSOS § 6 lg 3 muutmine seotud volitatud klassifikatsiooniühingut puudutava regulatsiooni
korrastamisega. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt tunnustab Transpordiamet volitatud
klassifikatsiooniühingu väljastatud meresõiduohutusalase auditeerimise tunnistusi, kui need
vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja MSOS nõuetele. Samas tuleneb MSOS § 6 lõikest 21
(uues sõnastuses), et volitatud klassifikatsiooniühing võib läbi viia reederi ja tema laeva
meresõiduohutusalast auditeerimist ning selle edukalt läbinud reederile ja tema laevale väljastada
sellekohased tunnistused. Koosmõjus MSOS § 2 punktiga 12 (volitatud klassifikatsiooniühingu
mõiste uues sõnastuses), saab volitatud klassifikatsiooniühing kõnealused tunnistused väljastada
juhul, kui Transpordiamet on klassifikatsiooniühinguga sõlminud vastavas ulatuses toimingute
teostamiseks halduslepingu. Olukorras, kus Transpordiamet on juba andnud halduslepinguga
ülesande klassifikatsiooniühingule ja seega on juba sisuliselt andnud aktsepti
klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistustele, puudub vajadus volitatud
klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistusi täiendavalt tunnustada. Samas, Transpordiamet
tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja teise rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva
asutuse ning nimetatud riikide pädeva klassifikatsiooniühingu väljastatud
meresõiduohutusalaseid auditeerimise tunnistusi, mistõttu on esitatud MSOS § 6 lg 3
muudatusettepanek sarnaselt MSOS § 3 lg 5 muutmisele. MSOS § 6 lg 4 muudatusega jäetakse
sättest välja reederi ja tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise tunnistuste vormide
kehtestamise volitus, kuna konventsiooniga ettenähtavate tunnistuste vorme ei ole vaja riigisiseselt
täiendavalt kehtestada. Nimetatud tunnistuste nõuded on kehtestatud rahvusvahelise
konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS konventsioon) ja selle konventsiooni alusel
kehtestatud rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksis (ISPS koodeks).
Muudatus vähendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töökoormust, kuna kaob
vajadus uuendada siseriiklikes õigusaktides rahvusvaheliste tunnistuste vorme.
2.9. muuta eelnõu § 1 punkti 26 ja sõnastada see järgmiselt:
„26) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui käesoleva seaduse § 7 punktis 4 või 41 nimetatud seadme, vahendi või süsteemi tootja on
väljastanud isikule loa või tunnistuse toote hoolduse, katsetamise, kontrolli või remondi
tegemiseks, lisatakse selle koopia tegevusloa taotlusele.“;“
Selgitus: Eelnõu 284 SE § 1 punktis 26 oli esitatud MSOS § 9 lg 3 muudatus, mille sõnastusest oli
ekslikult jäänud välja sõna „katsetamine“. Nimelt on eelnõu § 1 punktis 22 toodud MSOS § 7
punkti 41 muudatus, mille kohaselt peab ettevõtjal olema tegevusluba laeva päästevahendite
remontimise, kontrollimise ja katsetamise tegevusalal tegutsemiseks. Praktikas väljastavad tootjad
loa või tunnistuse muuhulgas kõnealuste vahendite katsetamiseks, seega on oluline viidata ka
MSOS § 9 lõikes 3 lisaks hoolduse, kontrolli ja remondi tegemisele ka katsetamisele.
2.10. täiendada eelnõu § 1 punktiga 37, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„37) paragrahvi § 1117 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;“;
Selgitus: MSOS § 1117 lõike 2 kehtetuks tunnistamisega jäetakse seadusest välja
meretöötunnistuse, meretöönõuetele vastavuse deklaratsiooni, ajutise meretöötunnistuse ja
kalandustöötunnistuse vormi kehtestamise volitus, kuna konventsiooniga ettenähtavate tunnistuste
7 (37)
vorme ei ole vaja riigisiseselt täiendavalt kehtestada. Nimetatud tunnistuste ja deklaratsiooni
nõuded on kehtestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsioonis. Muudatus
vähendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töökoormust, kuna kaob vajadus
uuendada siseriiklikes õigusaktides rahvusvaheliste tunnistuste vorme.
2.11. jätta eelnõu § 1 punkt 44 (MSOS § 14 lõike 4 muudatus) eelnõust välja;
Selgitus: Kõnealuses punktis oli toodud MSOS § 14 lg 4 muudatus. Kehtiva sätte kohaselt tasub
reeder § 14 lõikes 1 sätestatud laeva tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamise ja kooskõlastamise
eest riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast läbivaatamise toimumist. Enne riigilõivu tasumist
ei väljasta Transpordiamet kooskõlastamisotsust. Eelnõu 284 SE muudatuse kohaselt võeti sätte
sõnastusest välja lauseosa „läbivaatamise ja“. Eelnõu seletuskirjas toodud selgituste kohaselt
hõlmab kooskõlastamise protsess juba endast dokumentatsiooni läbivaatamist ning seetõttu
piisab, kui sättes viidatakse üksnes dokumentatsiooni kooskõlastamisele. Samas tekitab eeltoodu
olukorra, kus dokumentatsiooni kooskõlastamata jätmisel ei ole Transpordiametil võimalik
dokumentatsiooni läbivaatamise eest riigilõivu võtta. Nimetatust lähtuvalt jäetakse kõnealune
muudatus eelnõu 284 SE tekstist välja. Kõnealune muudatus puudutab ka eelnõu § 3 punktis 7
toodud riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) muutmist ning käesoleva pöördumise punktis 6.3 on
seetõttu toodud ettepanek vastav säte samuti eelnõu tekstist välja jätta.
2.12. muuta eelnõu § 1 punkti 46 ja sõnastada see järgmiselt:
„46) paragrahvi 17 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Merekõlblikkuse tunnistusele ja sõidukõlblikkuse tunnistusele kantavate andmete loetelu
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Veeteede Amet võib kinnitada laeva kohta väljastatud merekõlblikkuse tunnistuse või
reisijateveo tunnistuse kehtivust volitatud klassifikatsiooniühingu ülevaatuse tulemusena
väljastatud või kinnitatud tunnistuste alusel, kui laeva eelneva kolme aasta tehniliste ülevaatuste
ja laevakontrolli tulemuste põhjal ei ole laeva kinni peetud ning üheski laevakontrolli aktis ei ole
nimetatud puudusi rohkem kui viis.“;“;
Selgitus: Ettepanekus esitatud muudatusega ei muudeta MSOS § 17 lõike 4 sõnastust ja see on
väljatoodud eelnõus olevas sõnastuses. Täiendavalt on eelnõu § 1 punkti 46 lisatud MSOS § 17
lõike 3 muudatus, kus on asendatud merekõlblikkuse tunnistuse ja sõidukõlblikkuse tunnistuse
vormi kehtestamine nimetatud tunnistustele kantavate andmete loetelu kehtestamisega. Nimetatud
dokumentide õigsust ja kontrolli teostab Transpordiamet ise, mistõttu puudub vajadus ministri
määrusega kehtestada ametlikku vormi ning saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Tunnistuse
täpse vormi kujundab Transpordiamet.
2.13. täiendada eelnõu § 1 punktiga 49, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„49) paragrahvi 17 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Laeva kasutamine meresõiduks või sõiduks sisevetel on keelatud, kui laeval puudub
merekõlblikkuse tunnistus või sõidukõlblikkuse tunnistus, välja arvatud juhul, kui
merekõlblikkuse tunnistuse või sõidukõlblikkuse tunnistuse olemasolu ei ole käesoleva seaduse
kohaselt nõutud.“;“;
Selgitus: Kehtiva MSOS § 17 lg 7 kohaselt on laeva kasutamine meresõiduks või sõiduks sisevetel
keelatud, kui peale MSOS § 17 lg 6 nimetatud juhu puudub laeval merekõlblikkuse tunnistus või
kui laeval puudub sõidukõlblikkuse tunnistus. MSOS § 17 lõige 6 (koosmõjus eelnõu 284 SE § 1
punktis 47 tehtud muudatusega) sätestab, et kui Transpordiamet kooskõlas käesoleva seaduse § 3
8 (37)
lõigetega 1 ja 2 väljastab laeva kohta kõik rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest
merel ettenähtud tunnistused või väljastab kalalaevale § 19 lõike 4 (kehtivas MSOS-s § 19 lõike
5) kohaselt kalalaeva vastavuse tunnistuse, ei väljasta Transpordiamet selle laeva kohta
merekõlblikkuse tunnistust. Kõnealuse sätte muutmine on seotud MSOS täiendamisega §-dega 172
ning 173, samuti tulenevalt asjaolust, et erisused ei ole sätestatud üksnes MSOS § 17 lõikes 6.
Nimelt tuleneb ka sama paragrahvi lõikest 21, et merekõlblikkuse tunnistust ja sõidukõlblikkuse
tunnistust ei väljastata alla 12-meetrise kogupikkusega laevale. Alla 12-meetrise kogupikkusega
laevale väljastatakse iga-aastase ülevaatuse läbimisel tehnilise ülevaatuse kontrollakt. Seega on
MSOS § 17 lg 7 kehtivas sõnastuses eksitav.
2.14. muuta eelnõu § 1 punktis 49 toodud MSOS § 172 ja sõnastada see järgmiselt:
„§ 172. Reisijateveo tunnistus, siseveelaeva reisijateveo tunnistus ja eripüstuvusnõuded
(1) Eesti riigilippu kandval reisilaeval peab olema reisijateveo tunnistus või siseveelaeva
reisijateveo tunnistus, mis tõendab, et laevale on tehtud tehniline ülevaatus käesoleva seaduse §13
lõike 2 kohaselt, laev on tunnistatud merel või siseveel reisijateveoks kõlblikuks ning vastab
käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Kui Transpordiamet väljastab rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel
ettenähtud reisilaeva ohutuse tunnistuse, kohalikku rannasõitu tegevale reisilaevale reisilaeva
ohutuse tunnistuse või ajaloolise laeva tunnistuse, ei väljasta ta selle reisilaeva kohta reisijateveo
tunnistust.
(3) Eesti sadamat külastaval välisriigi lippu kandval reisilaeval peab olema meresõiduohutust
tõendav tunnistus, milles on märgitud reisijate lubatud piirarv.
(4) Reisilaeva pardale ei või võtta rohkem reisijaid, kui on märgitud reisijateveo või reisilaeva
ohutuse tunnistusel või välisriigi lippu kandva reisilaeva puhul muul meresõiduohutust tõendaval
tunnistusel.
(5) Eripüstuvusnõuetele vastavuse kohta teeb tunnistuse väljastaja kande reisiparvlaeva
reisijateveo tunnistusele või reisilaeva ohutuse tunnistusele. Kõnealust nõuet kohaldatakse ka
välisriigi lippu kandvale laevale.
(6) Reisiparvlaeva eripüstuvusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7) Reisijateveo tunnistusele ning siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
Selgitus: Kõnealuses punktis esitatakse tervikuna uuesti MSOS § 172. Võrreldes eelnõu 284 SE §
1 punktis 49 tooduga on paragrahvi pealkiri esitatud uues sõnastuses. Varasemalt oli pealkirjas
välja toodud üksnes „reisijateveo tunnistus“, kuid kehtiva majandus- ja kommunikatsiooniministri
12.12.2002 määruse nr 37 „Reisijateveo tunnistuse vorm“ kohaselt väljastatakse erinevate
andmetega reisijateveo tunnistust ning siseveelaeva reisijateveo tunnistust, mistõttu tuleb need
eraldi välja tuua ka seaduse tasandil. Eelnevast lähtuvalt on muudetud ka § 172 lõike 1 ja lõike 7
sõnastust, tuues senise reisijateveo tunnistuse kõrval välja ka siseveelaeva reisijateveo tunnistuse.
Täiendavalt on pealkirjas välja toodud eripüstuvusnõuded, mida paragrahvi sisus käsitletakse,
kuid mis on senini (kehtivas seaduses § 32) pealkirjas kajastamata jäänud. Samuti on varasemast
sõnastusest jäetud välja § 172 lõige 3, milles oli sätestatud, et kui reisilaeva kohta on väljastatud
reisijateveo tunnistus, ei pea selle laeva kohta väljastama merekõlblikkuse tunnistust. Arvestades,
et MSOS § 17 lg-st 1 (nii kehtiva seaduse kui eelnõus 284 SE toodud sõnastuses) tulenevalt on
merekõlblikkuse tunnistus dokument, mis tõendab, et laevale on tehtud tehniline ülevaatus MSOS
§ 13 lõike 4 kohaselt, ei ole nimetatud regulatsioon reisijateveo tunnistuse sätete juures
asjakohane. Lähtuvalt § 172 lõikest 1 väljastatakse reisijateveo tunnistus reisilaevale, millele
tehakse ülevaatus MSOS § 13 lg 2 kohaselt. Lisaks eeltoodule on muudetud § 172 lõike 4 (eelnõus
284 SE vastavalt lõige 5) sõnastust. Varasemas sõnastuses oli märgitud, et reisilaeva pardale ei
või võtta rohkem reisijaid, kui on märgitud reisijateveo või reisilaeva ohutuse tunnistuses, või
välisriigi lippu kandva laeva puhul muus samaväärses dokumendis. Käesolevas ettepanekus on
9 (37)
asendatud määratlus „samaväärses dokumendis“ sõnadega „meresõiduohutust tõendaval
tunnistusel“. Sõnastus on ühtlustatud sama paragrahvi lõikes 3 (eelnõus 284 SE vastavalt lõige 4)
toodud määratlusega. MSOS §-s 172 tehtud muudatuste ulatust arvestades on kõnealune
paragrahv esitatud tervikuna uuesti.
2.15. muuta eelnõu § 1 punktis 49 toodud § 173, jättes eelnõu tekstist välja § 173 lõike 3
ning lugedes § 173 lõiked 4 ja 5 vastavalt § 173 lõigeteks 3 ja 4;
Selgitus: Eelnõus 284 SE § 1 punktis 49 toodud § 173 lõige 3 on ebavajalik. Sättes on märgitud
alused, mille esinemisel ei väljasta Transpordiamet laevale ajaloolise laeva tunnistust, kuid
tegemist on sisult samade nõuete loeteluga, mis on toodud § 173 lõikes 1 ja mille puhul
Transpordiamet vastava tunnistuse väljastab, seega ei ole vajadust vastavaid aluseid täiendavalt
korrata.
2.16. täiendada eelnõu § 1 punktiga 50, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„50) paragrahvi 18 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 18. Meresõiduohutust tõendava tunnistuse, merekõlblikkuse tunnistuse, sõidukõlblikkuse
tunnistuse, reisijateveo tunnistuse, siseveelaeva reisijateveo tunnistuse ning ajaloolise laeva
tunnistuse kehtetuks tunnistamine ning tunnistuste kehtivuse kaotamine
(1) Transpordiamet tunnistab meresõiduohutust tõendava tunnistuse, merekõlblikkuse tunnistuse,
sõidukõlblikkuse tunnistuse, reisijateveo tunnistuse, siseveelaeva reisijateveo tunnistuse ja
ajaloolise laeva tunnistuse kehtetuks:
1) laeva või selle seadmete konstruktsiooni sellise muudatuse korral, mis kahjustab laeva
merekõlblikkust, sisevetel sõidukõlblikkust või reisijateveoks kõlblikkust;
2) kui laev või selle seade on vigastatud selliselt, et kahjustab laeva merekõlblikkust, sisevetel
sõidukõlblikkust või reisijateveoks kõlblikkust, ning kui vigastus ei ole kõrvaldatud
Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu ettekirjutatud viisil.“;“;
Selgitus: Muudatus on seotud MSOS täiendamisega §-dega 172 (reisijateveo tunnistus) ning 173
(ajaloolise laeva tunnistus), samuti tulenevalt asjaolust, et hetkel kehtiv sõnastus ei kajasta kõikide
kõnealuse sätte kohaldamisalasse kuuluvate tunnistuste loetelu.
2.17. täiendada eelnõu § 1 punktiga 52, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„52) paragrahvi 18 lõike 2 sissejuhatavas osas asendatakse sõnad „või sõidukõlblikkuse
tunnistus“ tekstiosaga „, merekõlblikkuse tunnistus, sõidukõlblikkuse tunnistus, reisijateveo
tunnistus, siseveelaeva reisijateveo tunnistus ja ajaloolise laeva tunnistus“;
Selgitus: Muudatus on seotud MSOS täiendamisega §-dega 172 (reisijateveo tunnistus) ning 173
(ajaloolise laeva tunnistus), samuti tulenevalt asjaolust, et täna kehtiv sõnastus ei kajasta kõikide
kõnealuse sätte kohaldamisalasse kuuluvate tunnistuste loetelu.
2.18. jätta eelnõu § 1 punktis 50 esitatud MSOS § 19 lõikest 2 välja sõnad „oma volituste
piires“;
Selgitus: Eelnõu 284 SE § 1 punktis 1 toodud kujul on MSOS § 19 lõikes 2 sätestatud, et
Transpordiamet teostab riiklikku järelevalvet ja volitatud klassifikatsiooniühing teostab oma
volituste piires järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise, seadistamise ja remontimise üle.
10 (37)
Kõnealuse muudatuse eesmärgiks oli rõhutada, et riiklikku järelevalvet saab teha üksnes
Transpordiamet ja seetõttu oli lisatud klassifikatsiooniühingu teostatud järelevalve juurde
määratlus „oma volituste piires“. Samas tuleneb MSOS § 2 punktist 12 toodud volitatud
klassifikatsiooniühingu mõistest (mis on eelnõu 284 SE § 1 punktis 8 toodud uues sõnastuses), et
volitatud klassifikatsiooniühing on juriidiline isik, kellega Transpordiamet on Eesti riigilippu
kandvale laevale ja reederile seaduses nimetatud dokumendi väljastamiseks ning nende suhtes
toimingu teostamiseks seaduses sätestatud volituste ulatuses sõlminud halduslepingu ja kes
juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja
enda kehtestatud reeglitest. Seega piisab kui MSOS § 19 lõikes 2 on sätestatud, et
klassifikatsiooniühingul on õigus teha järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise,
seadistamise ja remontimise üle, seda arvestades ka asjaolu, et MSOS § 19 lõige 1 sätestab,
millistele nõuetele vastavalt tuleb laev projekteerida, ehitada, seadistada ja remontida.
2.19. asendada eelnõu § 1 punktis 50 toodud MSOS § 19 lõikes 4 tekstiosa „tunnistuse,
vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid“ tekstiosaga „tunnistusele, vabastuse
tunnistusele ja varustuse nimekirja kantavate andmete loetelu“;
Selgitus: Eelkirjeldatuga muudetakse eelnõu § 1 punktis 50 esitatud MSOS § 19 lõike 4 sõnastust
ja asendatakse 24-meetrise ja suurema pikkusega kalalaeva vastavuse tunnistuse, vabastuse
tunnistuse ja varustuse nimekirja vormide kehtestamine nimetatud tunnistustele kantavate
andmete loetelu kehtestamisega. Puudub vajadus kehtestada ministri määrusega nimetatud
dokumentide ametlikud vormid ja saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Dokumentide täpsed
vormid kujundab Transpordiamet.
2.20. jätta eelnõu § 1 punktis 50 esitatud MSOS § 19 lõike 5 punktist 4 välja sõnad
„Euroopa Liidu“;
Selgitus: MSOS § 19 lõikes 5 on toodud volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile
kehtestada laevade ohutusnõuded vastavalt lõike 5 alapunktides toodule. Kõnealuse paragrahvi
lõike 5 punkti 4 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister lõike 5 punktides 1–3
nimetamata laevale ohutusnõuded niivõrd, kuivõrd need ei ole sätestatud käesoleva paragrahvi
lõigete 4 ja 6 alusel kehtestatud õigusaktis, rahvusvahelises konventsioonis või Euroopa Liidu
õigusaktis. Kõnealuse punkti eesmärgiks on välja tuua laevad, mille osas ei ole muuhulgas
kehtestatud regulatsiooni rahvusvahelise konventsiooni ega õigusakti kohaselt. Seega ei ole
otstarbekas viidata üksnes Euroopa Liidu õigusaktidele, kuna neist on otsekohalduvad üksnes
määrused. Kehtiv MSOS kasutab terminoloogiliselt rahvusvahelise õigusakti määratlust (kehtiv
MSOS § 191 lõiked 4, 6 ja 8) ning seetõttu tehakse ettepanek kasutada sarnast sõnastust ka MSOS
§ 19 lõike 5 punktis 4.
2.21. asendada eelnõu § 1 punktis 50 toodud MSOS § 19 lõikes 6 sõnad „tunnistuse
vormi“ sõnadega „tunnistusele kantavate andmete loetelu“;
Selgitus: Eelkirjeldatuga muudetakse eelnõu § 1 punktis 50 esitatud MSOS § 19 lõike 6 sõnastust
ja asendatakse kohalikku rannasõitu tegeva reisilaeva ohutuse tunnistuse vormi kehtestamine
tunnistustele kantavate andmete loetelu kehtestamisega. Puudub vajadus kehtestada ministri
määrusega nimetatud dokumentide ametlikud vormid ja saab piirduda üksnes andmete loeteluga.
Tunnistuse vormi kujundab Transpordiamet.
2.22. täiendada eelnõu § 1 punktidega 51-53, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
11 (37)
„51) paragrahvi 191 lõikes 3 ja § 22 lõikes 2 asendatakse sõnad „tunnistuse vormi“ sõnadega
„tunnistusele kantavate andmete loetelu“;
52) paragrahvi 20 lõikes 1 asendatakse sõnad „väljastatavate dokumentide vormid“ sõnadega
„väljastatavatele dokumentidele kantavate andmete loetelu“;
53) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse sõnad „diplomite ja kutsetunnistuste vormid“ sõnadega
„diplomitele ja kutsetunnistustele kantavate andmete loetelu“;“;
Selgitus: Eelkirjeldatuga muudetakse MSOS § 191 lõikes 3 sõnastust ja asendatakse laeva
ohutusvarustuse tunnistuse vormi kehtestamine tunnistustele kantavate andmete loetelu
kehtestamisega. Samuti tehakse analoogne muudatus MSOS § 22 lõikes 2 ja asendatakse ohutu
mehitatuse tunnistuse vormi kehtestamine tunnistustele kantavate andmete loetelu kehtestamisega.
Puudub vajadus kehtestada ministri määrusega nimetatud dokumentide ametlikke vorme ja saab
piirduda üksnes andmete loeteluga. Tunnistuse vormi kujundab Transpordiamet. MSOS § 20
reguleerib laevapere erialast ettevalmistust. MSOS § 20 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi
Valitsus laevapere liikmete meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja kinnituslehe vormid ning lõike 2
kohaselt siseveelaeva laevapere liikmete diplomite ja kutsetunnistuste vormid. Ka nendes sätetes
asendatakse vormide kehtestamine dokumendile kantavate andmete loetelu kehtestamisega.
Laevapere liikmetele väljastatavate dokumentidele kantavate andmete loetelu kehtestamisel tuleb
järgida meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi (STCW koodeks)
nõudeid ja siseveelaeva laevapere liikmete väljastatavate dokumentide kantavate andmete loetelu
kehtestamisel Euroopa Nõukogu 23. juuli 1996. a direktiivi 96/50/EÜ nõudeid. Ka nende
dokumentide puhul puudub vajadus kehtestada ministri määrusega ametlikke vorme ja saab
piirduda üksnes andmete loeteluga. Tunnistuse vormi kujundab Transpordiamet.
2.23. jätta eelnõu § 1 punktis 51 esitatud MSOS § 20 lõikest 31 välja sõna „riigisiseste“;
Selgitus: MSOS § 20 lõikes 31 on täpsustatud, millisel juhul eeldatakse mereõppeasutuse
meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni
(STCW konventsioon) kohase kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavust ning vastavas sättes on eelnõu
284 SE esitatud tekstis viidatud muuhulgas riigisisestele õigusaktidele. Samas on nimetatu liigselt
piirav ning seetõttu jäetakse kõnealuse muudatuse osas sõna „riigisiseste“ MSOS § 20 lõike 31
tekstist välja.
2.24. muuta eelnõu § 1 punktis 54 toodud MSOS § 20 lõike 51 punkti 2 ja sõnastada see
järgmiselt:
„2) Eesti kodanikule või Eestis elamisluba või elamisõigust omavale välismaalasele või
kodakondsuseta isikule, kes on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusakti
kohase koolituse ja meresõidupraktika ning omandanud asjakohase kutse välisriigis, mille
meremeeste väljaõppe korraldus on IMO poolt tunnustatud, tegutsevas või tegutsenud
mereõppeasutuses.“;
Selgitus: Eelnõu 284 SE § 1 punktis 54 toodud sõnastuses on MSOS § 20 lõike 51 punktis 2 toodud
liide „, mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO poolt tunnustatud“ esitatud lauses
mereõppeasutuse järel, kuid nimetatu on ekslik, kuna IMO tunnustab välisriigi meremeeste
väljaõppe korraldust mitte välisriigis tegutseva või tegutsenud mereõppeasutuse meremeeste
väljaõppe korraldust. Muudatusega asetatakse eelnevalt kirjeldatud liide lauses õige koha peale,
st täpsustusena sõna „välisriigis“ juures.
12 (37)
2.25. muuta eelnõu § 1 punktis 58 toodud MSOS § 21 lõike 2 teist lauset ja sõnastada see
järgmiselt:
„Alla 12-meetrise kogupikkusega laeva, välja arvatud reisilaeva, juhtimiseks piisab väikelaevajuhi
tunnistusest.“;
Selgitus: Kehtivas MSOS § 21 lõike 2 teises lauses on sätestatud, et alla 12-meetrise
kogupikkusega laeva võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus või muu laevajuhi
meresõidudiplom või kutsetunnistus. Eelnõu 284 SE seletuskirja kohaselt on oluline kehtestada
kõnealuses sättes erand, mille kohaselt ei tohi alla 12-meetrise kogupikkusega reisilaeva juhtida
väikelaevajuhi tunnistusega, mille tõttu on lisatud sättesse liide „välja arvatud reisilaeva“. Samuti
on kehtiva seaduse sõnastusest jäetud välja täpsustus, mille kohaselt võib alla 12-meetrise
kogupikkusega laeva juhtida isik, kellel on muu laevajuhi meresõidudiplom või kutsetunnistus,
kuna kõnealune õigus tuleneb juba sama lõike esimesest lausest, mille kohaselt võib laevapere
liikmena vastaval ametikohal töötada isik, kes on saanud nõuetekohase väljaõppe ning kellele on
õigusaktis nõutud juhul väljastatud vastav meresõidudiplom, kutsetunnistus või muu tunnistus.
Seejuures sätestab ka Vabariigi Valitsuse 20.06.2013 määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus-
ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ § 32 lg 7, et kõrgema kutsekvalifikatsiooni
meresõidudiplom või kutsetunnistus annab õiguse töötada oma eriala mis tahes madalamal
ametikohal. Transpordiamet võib väljastada laevapere liikme taotlusel tema kvalifikatsioonist
madalama astme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse. Kõnealuste muudatuste tegemise järgselt
võib aga lõike 2 teise lause allesjäänud sõnastusest (eelnõus 284 SE toodud kujul) tekkida ekslik
arusaam, et alla 12-meetrise kogupikkusega laeva, välja arvatud reisilaeva, võib juhtida üksnes
isik, kellel on väikelaeva juhi tunnistus. Seetõttu esitatakse MSOS § 21 lõike 2 teine lause uues
sõnastuses, mille kohaselt piisab kõnealuse laeva juhtimiseks väikelaevajuhi tunnistusest.
2.26. muuta eelnõu § 1 punkti 69 ja sõnastada see järgmiselt:
„69) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Meremeeste registri eesmärk on laevapere liikmete, lootside, laevaliikluse korraldamise
süsteemi ja raadioside operaatorite kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ning lootsitasõidu
lubade taotlemise ja nende väljastamise aluseks olevate andmete ning tehtud otsuste elektrooniline
talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete
alusel järelevalve teostamine.
(2) Meremeeste registri vastutav töötleja on Transpordiamet.
(3) Vastutav töötleja võib meremeeste registri pidamise eesmärgi täitmiseks töödelda muu seaduse
alusel teistesse andmekogudesse kogutud isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul
terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid, või ise võtta isikult biomeetrilisi andmeid ja neid
töödelda. Biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on näokujutis, allkiri ja
allkirjakujutis.
(4) Meremeeste registrisse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg
sätestatakse meremeeste registri põhimääruses.
(5) Meremeeste registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;“;
2.27. jätta eelnõu §-st 1 välja punktid 70-73;
Selgitus: Muudatusega esitatakse uues sõnastuses MSOS § 29 tekst tervikuna ning jäetakse
13 (37)
eelnõust välja punktid 70-73, kus olid esitatud § 29 muudatused eraldi punktidena. MSOS § 29
reguleerib meremeeste registriga seonduvat. Meremeeste register on asutatud aastal 2003 ja on
siiani olnud andmekogu, kuhu kogutakse vaid meremeeste andmeid. Muudatusega laiendatakse
meremeeste registri pidamise eesmärki (§ 29 lõige 1) ja nähakse ette, et andmekogu eesmärgiks
on laevapere liikmete, lootside, laevaliikluse korraldamise süsteemi ja raadioside operaatorite
kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ning lootsitasõidu lubade taotlemise ja nende
väljastamise aluseks olevate andmete ning tehtud otsuste elektrooniline talletamine,
süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel
järelevalve teostamine. Andmekogu eesmärk peab olema seaduses selgelt sätestatud, ilma selleta
on raskendatud kontroll andmekogu pidamise õiguspärasuse ja isikuandmete töötlemise ulatuse
üle. MSOS § 29 lõiked 2, 3 ja 5 ei ole võrreldes algse eelnõuga sisuliselt muutunud. Täpsemad
andmekoosseisud ja andmete säilitamise tähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses.
Andmekoosseisude määratlemisel lähtutakse õigusaktidest, mis reguleerivad nimetatud isikutele
ja nende pädevusele kehtestatud nõudeid ning nendele lubade, kvalifikatsiooni tõendavate
tunnistuste vms tunnistuste väljastamist. Näiteks lootsitasõidu lubadega seonduvat reguleerib
MSOS ja selle alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.09.2011.a määrus nr
93 „Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks
tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa vorm“.
Meremeeste registri sisuline ja tehniline uuendamine on üheks osaks Eesti laevanduse
konkurentsivõime tõstmise projektist. Uuenenud andmekogu võimaldab andmevahetust teiste
andmekogudega ja infosüsteemidega ning iseteeninduskeskkonna vahendusel on dokumendi
taotlejatel võimalik ise taotlusi ja dokumente esitada, samuti on Transpordiametil võimalik hakata
dokumente väljastama elektroonsel kujul.
2.28. asendada eelnõu § 1 punktis 76 esitatud MSOS § 35 lõikes 8 sõnad „ja muud
vajalikud andmed“ sõnadega „ja teeb kindlaks muud vajalikud andmed“;
Selgitus: Muudatusega tehakse sättes keeleline korrektuur. Eelnõus 284 SE on sätestatud, et kui
enda tarbeks ehitatud väikelaeval või kasutusele võetud väikelaeval, millele ei kohaldu Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi
94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90–131) nõuded, puuduvad
nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat, määrab väikelaeva kogupikkuse, laiuse
ja parda kõrguse ning kehtestab sõidupiirkonna, hüdrometeoroloogilistest oludest tulenevad
piirangud, lubatud suurima koormuse, lubatud suurima mootori võimsuse, pardale lubatud
suurima inimeste arvu ja muud vajalikud andmed ning kannab need käesoleva seaduse § 36 lõikes
6 nimetatud kontrollakti Transpordiamet. Kõnealuses sättes toodud muid vajalikke andmeid ei saa
Transpordiamet kehtestada, vaid saab need kindlaks teha. Eelnevast lähtuvalt on sätte sõnastus
ülaltoodud viisil muudetud.
2.29. täiendada eelnõu § 1 punktidega 76-78, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„76) paragrahv 354 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 354. Väikelaeva ja jeti tehnilisele seisundile ning väikelaeva ja alla 12-meetrise
kogupikkusega laeva varustusele esitatavad nõuded“;
77) paragrahvi 354 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, lootsilaevale ja
sadamateenuseid osutavale laevale, kohaldatakse väikelaeva varustusele kehtestatud nõudeid.“;
78) paragrahv 354 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
14 (37)
„(5) Nõuded väikelaeva varustusele ja väikelaeva, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise,
ohutusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;“;
Selgitus: Muudatused on seotud eelnõus 284 SE tehtud MSOS §-s 76 muudatusega, millega
sätestati sõnaselgelt Transpordiameti, politseiasutuse ning muu seaduses sätestatud
järelevalveasutuse järelevalveametniku riikliku järelevalve pädevus lisaks väikelaevade ja jettide
üle ka alla 12-meetrise kogupikkusega laevade üle. Kuna riikliku järelevalve pädevus selliste
veesõidukite üle on täpselt sätestatud, siis peavad seaduses olema täpselt määratletud nõuded,
mille täitmise üle järelevalvet teostatakse. MSOS § 12 lõige 5 näeb ette, et alla 12-meetrise
kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, lootsilaevale ja sadamateenuseid osutavale
laevale, kohaldatakse väikelaevale kehtestatud tehnilisi nõudeid. Samas on seaduses täpselt
määratlemata, millised nõuded kohaldatakse alla 12-meetrise kogupikkusega laeva varustusele.
Analoogselt MSOS § 12 lõikele 5 sätestatakse § 354 lõikes 21 , et alla 12-meetrise kogupikkusega
laevale, välja arvatud reisilaevale, lootsilaevale ja sadamateenuseid osutavale laevale,
kohaldatakse väikelaeva varustusele kehtestatud nõudeid. Nõuded väikelaeva varustusele on
sätestatud 354 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses.
Määruses on sätestatud nõuded päästevarustusele, pürotehnikale, tulekustutus- ja
esmaabivahenditele, ankrutele ja pukseerimisvarustusele. Kuna paragrahvi regulatsiooni
laiendatakse, siis viiakse ka paragrahvi peakiri kooskõlla selle sisuga.
MSOS § 354 lõige 5 muudatusega jäetakse volitusnormist välja alus väikelaeva kategooriate
kehtestamiseks. Väikelaeva konstruktsioonikategooria määrab üldjuhul väikelaeva tootja ja see
peab olema märgitud veesõidukile kinnitatud tehasetähisele, mistõttu ei kuulu kategooriate
määratlemine ministri pädevusse. Konstruktsioonikategooria määratlemisel lähtub tootja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi
94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta lisas 1 sätestatust.
2.30. jätta eelnõu § 1 punktid 87 ja 89 eelnõust välja;
Selgitus: Kõnealune muudatus on seotud käesoleva pöördumise punktis 2.32 esitatud MSOS § 391
muutmisega (uuesti sõnastamisega). Muudatuse sisuline põhjendus on toodud punkti 2.32 juures.
2.31. muuta eelnõu § 1 punktis 88 toodud MSOS § 37 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Väikelaeva juht vastutab väikelaeva ohutu kasutamise eest ja väikelaeva pardal viibija on
kohustatud täitma väikelaevajuhi vastavasisulisi korraldusi. Väikelaeva kasutamisel ei tohi seada
ohtu väikelaevas viibijat ja kaasliiklejat ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada
reostust. Väikelaevajuht peab tagama väikelaeva tehnilise korrasoleku, pääste-, ohutus- ja muu
nõutava varustuse olemasolu ja kasutusvalmiduse ning väikelaeva ohutu liiklemise.“;
Selgitus: MSOS § 37 lõikes 1 muudetakse vastava lõike esimest ja viimast lauset. Eelnõu 284 SE
sõnastuses oli kõnealuse lõike viimase lausena esitatud nõue, mille kohaselt on väikelaeva pardal
viibija kohustatud täitma väikelaevajuhi korraldusi. Samas tekitas säte sellisel kujul arusaamatust,
st millises osas on väikelaevajuht volitatud korraldusi andma. Seetõttu on arusaadavuse huvides
MSOS § 37 lg 1 uues sõnastuses lõike esimene ja viimane lause kokku üheks lauseks kirjutatud.
2.32. muuta eelnõu § 1 punkti 99 ja sõnastada see järgmiselt:
„99) paragrahv 391 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 391. Jeti kasutamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse väljaandmine ja kehtetuks
tunnistamine
15 (37)
(1) Jetijuht vastutab jeti ohutu kasutamise eest ja on kohustatud enne väljasõitu tutvustama
kaassõitjale jetisõidul kehtivaid ohutusnõudeid. Jeti kasutamisel ei tohi seada ohtu kaassõitjat ja
kaasliiklejat ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust. Jetijuht on kohustatud
enne väljasõitu kontrollima jeti korrasolekut ja varustuse komplektsust, sõidu ajal jälgima jeti
tehnilist seisukorda ja tagama kaassõitjatele jetisõidu ohutuse ning täitma ohutu meresõidu
reegleid või laevatatavatel sisevetel liiklemise korra nõudeid.
(2) Jetti võib juhtida jetijuhi tunnistust või väikelaeva juhtimise õigust omav vähemalt 15 aasta
vanune isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul.
(3) Jetijuhi tunnistuse väljastab liiklusregistri volitatud töötleja kehtivusajaga kümme aastat.
(4) Jetijuhi tunnistus väljastatakse kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse esitamisele
järgnevast päevast arvates.
(5) Jetijuhi tunnistust ei nõuta isikult spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlus- või
treeningjeti juhtimisel võistluse või treeningu ajal, kui spordialaliit on talle väljastanud
võistluslitsentsi, milles peavad sisalduma vähemalt võistluslitsentsi number, isiku nimi, isikukood,
spordiklubi nimi ja registrikood.
(6) Alla 15-aastane isik võib juhtida jetti ja tal ei pea olema jetijuhi tunnistust spordialaliidu poolt
vastavalt märgistatud võistlus- või treeningjeti juhtimiseks võistluse või treeningu ajal, kui ta teeb
seda seadusliku esindaja nõusolekul ja spordialaliit on talle väljastanud litsentsi.
(7) Jetijuhi tunnistus antakse omanikule üle Transpordiametis või toimetatakse tema taotlusel kätte
lihtkirjaga Eesti riigi sisesele postiaadressile. Kui isik ei ole tunnistust lihtkirjaga kätte saanud
kümne tööpäeva jooksul tunnistuse taotluse esitamisest arvates, peab ta sellest Transpordiametit
teavitama.
(8) Transpordiamet tunnistab jetijuhi tunnistuse kehtetuks:
1) tunnistuse kaotamise, hävimise või varguse korral;
2) kui isik on tunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid või on tunnistuse saanud pettuse teel;
3) kui isikule on väljastatud uus jetijuhi tunnistus;
4) kui isik ei ole lihtkirjaga väljastatud jetijuhi tunnistust kätte saanud kümne tööpäeva jooksul
taotluse esitamisest arvates;
5) kui isik ei ole tunnistust välja võtnud 12 kuu jooksul tunnistuse valmimisele järgnevast päevast
arvates.
(9) Jeti juhtimisel peab jetijuhil kaasas olema jeti juhtimise õigust tõendav dokument, kui selle
olemasolu on nõutud. Kui jetijuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis väljastatud
jetijuhi juhtimise õigust tõendava dokumendi kaasaskandmine Eesti piires kohustuslik.
(10) Jett tuleb peatada järelevalveametniku nõudmisel. Kui peatumise manööver on jeti juhi
hinnangul jetile ohtlik, võib jeti juht leppida järelevalveametnikuga kokku lähima ohutu
kontrollimise koha ja aja.
(11) Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded, eksamineerimise, tunnistuse
taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(12) Jetijuhi tunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.“;“;
Selgitus: Muudatusega sõnastatakse tervikuna uuesti MSOS § 391. Eelnõu 284 SE punktides 99,
100 ja 101 oli toodud MSOS § 391 seonduvad muudatused ning kõnealust paragrahvi täiendati
lõigetega 13-17 ning sealjuures muudeti ka kehtiva seaduse § 391 lõikeid 2 ja 3. Käesolevas
muudatuses on lisaks eelnõus 284 SE toodud muudatustele täiendatud jeti kasutamise nõudeid
vastavalt lõigetega 1 ja 10. Kõnealune regulatsioon on toodud kehtivas majandus- ja
kommunikatsiooniministri 31.01.2006 määruses nr 11 „Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi
ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm“, kuid tegemist on nõuetega, mis peaks
olema sätestatud seaduses. Seejuures on käesoleva muudatuse lõikes 10 toodu esitatud eelnõu
284 SE sõnastuses MSOS § 37 lg 5 muutmisena (punkt 89). Vastavalt eelnõu seletuskirjas
sätestatule muudetakse ja nähakse ette, et senikehtinud § 37 lõikes 5 sätestatud väikelaeva
regulatsiooni kohaldatakse ka jettidele. Kehtiva MSOS § 37 lõike 5 kohaselt tuleb väikelaev
16 (37)
peatada järelevalveametniku nõudmisel ning kui peatumise manööver on väikelaeva juhi
hinnangul väikelaevale ohtlik, võib väikelaeva juht leppida järelevalveametnikuga kokku lähima
ohutu kontrollimise koha ja aja. Sama sätet kohaldatakse ka jettidele ning sätestatakse selgelt, et
jeti juht peab järelevalveametniku nõudmisel riikliku järelevalve teostamiseks jeti peatama või
juhul kui peatumise manööver osutub ohtlikuks, teatama ohutu kontrollimise aja ja koha. Samas
oli vastav nõue eelnõu tekstis lisatud ekslikult § 37 juurde. Kehtiva seaduse § 391 sätestab jeti
kasutamise nõuded, mistõttu on ka eelnõus lisatav regulatsioon mõistlik paigutada vastava
paragrahvi juurde. Arvestades, et MSOS § 37 lg 5 muudatuse tõttu tehti eelnõus ka § 37 pealkirja
muudatus, jäävad mõlemad muudatused käesolevast ettepanekust tulenevalt eelnõu tekstist välja
(vt punkt 2.30 toodud muudatus). Arvestades eelnõus 284 SE tehtud § 391 muudatuste ulatust ning
käesolevas pöördumises lisatud täiendusi, sõnastatakse MSOS § 391 tervikuna uuesti.
2.33. jätta eelnõu § punktid 100 ja 101 eelnõu tekstist välja, muutes järgnevate punktide
numeratsiooni;
Selgitus: Eelnõu 284 SE punktides 100 ja 101 oli toodud MSOS § 391 täiendamine lõigetega 13-
17 (punkt 100) ja paragrahvi 391 lõigete 2 ja 3 muutmine (punkt 101). Arvestades, et käesoleva
pöördumisega muudetakse eelnõu 284 SE punktis 99 toodud muudatust ning MSOS § 391
sõnastatakse tervikuna uuesti (vt punkt 2.32 toodud muudatus), jäetakse eelnõu 284 SE punktid
100 ja 101 eelnõu tekstist välja.
2.34. täiendada eelnõu § 1 punktiga 102, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„102) paragrahvi 41 lõikeid 2, 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Eesti riigilippu kandval laeval, mille kogumahutavus on 20 ja enam, peab olema
Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsioon.“;“;
(3) Last tuleb paigutada ja kinnitada reederi väljatöötatud ning Transpordiameti või volitatud
klassifikatsiooniühingu kooskõlastatud juhendi kohaselt. Juhendit ei nõuta tahke või vedela
mahtlasti veol. Välisriigi lippu kandval laeval peab olema selle riigi pädeva asutuse või pädeva
klassifikatsiooniühingu poolt kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhend.
(4) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja teise rahvusvahelise konventsiooni
osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädeva klassifikatsiooniühingu kinnitatud
püstuvuse informatsiooni ning kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhendit.“;“;
Selgitus: Punktis 102 toodud muudatus on seotud eelnõu 284 SE § 1 punktis 8 toodud MSOS § 2
punkti 12 (volitatud klassifikatsiooniühingu mõiste) muutmise ning käesoleva pöördumise
punktides 2.5.-2.7. esitatud muudatusettepanekutega.
Eelnõu 284 SE seletuskirjas on MSOS § 12 punkti 12 muutmise kohta märgitud, et definitsioonis
täpsustakse lepingu liiki, mille Transpordiamet vastava juriidilise isikuga sõlmib ning mõistes ei
täpsustata enam halduslepinguga antavaid ülesandeid, vaid need tulenevad MSOS teistest
sätetest, nt § 6 lg 21 ning § 12 lg 3 ja 4. Arvestades, et Eesti riigilippu kandva laeva, mille
kogumahutavus on 20 ja enam, püstuvuse informatsiooni kinnitab ka volitatud
klassifikatsiooniühing, on vastav pädevus volitatud klassifikatsiooniühingule MSOS § 41 lõikes 2
kajastatud. Samuti on kajastatud klassifikatsiooniühingu pädevus § 41 lõikes 3 – reederi
väljatöötatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhendit saab kooskõlastada ka volitatud
klassifikatsiooniühing. Lõike 3 viimases lauses on toodud täiendus, mille kohaselt peab välisriigi
lippu kandval laeval olema selle riigi pädeva asutuse või pädeva klassifikatsiooniühingu
kooskõlastatud juhend.
17 (37)
Mis puudutab MSOS § 41 lõike 4 muutmist, siis kehtiva sätte kohaselt tunnustab Transpordiamet
volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsiooni ning kooskõlastatud lasti
paigutamise ja kinnitamise juhendit, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva
seaduse nõuetele. Tegelikkuses on volitatud klassifikatsiooniühingul sõlmitud halduslepingu
kohaselt õigus kõnealuseid toiminguid teostada ning olukorras, kus Transpordiamet on juba
andnud halduslepinguga ülesanded klassifikatsiooniühingule ja seega on juba sisuliselt andnud
aktsepti klassifikatsiooniühingu poolsele püstuvuse informatsiooni kinnitamisele ning lasti
paigutamise ja kinnitamise juhendi kooskõlastamisele, puudub vajadus kõnealuseid toiminguid
täiendavalt tunnustada. Samas tunnustab Transpordiamet Euroopa Liidu liikmesriigi ja teise
rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädeva
klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsiooni ning kooskõlastatud lasti paigutamise
ja kinnitamise juhendit. Seetõttu on käesolevas ettepanekus MSOS § 41 lõikes 4 vastavasisuline
täiendus lisatud.
2.35. täiendada eelnõu § 1 punktiga 103, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„103) paragrahvi 43 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(6) Alla 24-meetrise pikkusega laeva minimaalse vabaparda määramise nõuded ning tekklaeva
pikkusega 15 meetrit ja enam, tekklaeva pikkusega alla 15 meetri ja tekita laeva vabapardamärgi
tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.“;“
Selgitus: Muudatusega täiendatakse MSOS § 43 lõikes 6 esitatud volitusnormi. Volitusnormi
alusel kehtestatud määruse lisas on esitatud tekklaeva pikkusega 15 meetrit ja enam, tekklaeva
pikkusega alla 15 meetri ja tekita laeva vabapardamärgi tunnistuse vormid, kuigi volitusnorm seda
otsesõnu ette ei näe. Rahvusvaheline laadungimärgi konventsiooni ei kohaldata alla 24-meetrise
pikkusega laevadele ja nendele väljastatavatele tunnistustele, mistõttu tuleb ka tunnistusele
kantavate andmete loetelu kehtestada ministri määrusega. Tunnistuse vormi kujundab
Transpordiamet.
2.36. muuta eelnõu § 1 punktis 108 toodud MSOS § 446, täiendades eelnõu teksti § 446
lõikega 4, muutes järgneva sätte numeratsiooni, järgmises sõnastuses:
„(4) Vabastuse peatumisest ja vabastuse kehtetuks tunnistamisest teavitab Transpordiamet
viivitamata IMO-t.“;
Selgitus: Muudatusega täiendatakse eelnõu 284 SE tekstis toodud MSOS § 446 lõikega 4 ning
sätestatakse Transpordiametile kohustus teavitada viivitamata IMO, kui laevale antud ballastvee
käitlemise nõuetest vabastus peatub või see tunnistatakse kehtetuks. Sätte ülesehituses on lähtutud
MSOS § 444 lõikes 6 toodust, milles on toodud samasisuline teavituskohustus vabastuse andmise
korral. Praktikas loetakse vabastuse andmise teavitus ning kehtetuks tunnistamise teavitus IMO-
le esitatuks, kui vastavad andmed on sisestatud IMO GISIS-es.
2.37. muuta § 1 punktis 111 esitatud MSOS § 45 lõike 92 neljanda lause ja lõike 93
neljanda lause sõnastust ning asendada nendes sõnad „ohustab
meresõiduohutust“ sõnadega „ei võimalda tagada veeliikluse ohutust“;
Selgitus: Muudatusega täpsustatakse, et veeliiklust takistavateks tegevusteks ei anna
Transpordiamet luba, kui kavandatav tegevus ei võimalda tagada veeliikluse ohutust. Eelnõus
esitatud sõnastus – tegevus ohustab meresõiduohutust – on sisult kitsam, sest viitab ainult merel
toimuvale tegevusele ega hõlma endas sisevesi. Määratlus „veeliikluse ohutus“ on oma sisult
laiem, hõlmates nii meresõiduohutust kui ka sisevetel sõidu ohutust.
18 (37)
2.38. täiendada eelnõu § 1 punktiga 112, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„112) paragrahvi 47 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „rajamist“ tekstiosaga „ , hooldamist“;“;
Selgitus: Muudatusega täpsustatakse MSOS § 47 lõikes 4, et üldkasutataval veeteel
navigatsioonimärgistuse ja laevateede hooldamise korraldamine on Transpordiameti ülesanne.
Muudatus seondub eelnõus tehtava SadS § 4 lõike 3 täpsustusega. SadS § 4 lõiget 3 täiendatakse
selliselt, et selles oleks selgelt sätestatud, et sadama pidaja korraldab sadama
navigatsioonimärgistuse rajamist, paigaldamist, hooldamist, muutmist ja eemaldamist. Kui
seaduses nähakse ette, et sadama navigatsioonimärgistuse hooldamine on sadama pidaja
ülesanne, siis on selguse huvides põhjendatud teha vastav täpsustus ka sättes, milles on esitatud
Transpordiameti ülesanded ja sätestada, et üldkasutataval veeteel navigatsioonimärgistuse ja
laevateede hooldamise korraldamine on Transpordiameti ülesanne. Sätte täpsustamisega ei
kaasne Transpordiametile täiendavaid kohustusi.
2.39. muuta eelnõu § 1 punkti 112 ja sõnastada see järgmiselt:
„112) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 41–47 järgmises sõnastuses:
„(41) Hüdrograafilise mõõdistustöö tegemiseks on vaja Transpordiameti luba. Pärast töö tegemist
tuleb Transpordiametile heakskiitmiseks esitada mõõdistustöö aruanne. Transpordiamet keeldub
loa andmisest või aruande heakskiitmisest, kui kavandatav või tehtud mõõdistustöö ei võimalda
tagada ohutut veeliiklust või kui mõõdistustehnoloogia ja -metoodika ei võimalda saavutada
nõutud täpsusklassile vastavaid tulemusi.
(42) Navigatsiooniteabes võib kasutada üksnes heakskiidetud mõõdistustöö aruandes kajastatud
mõõdistusandmeid.
(43) Navigatsioonimärgistuse rajamiseks, paigaldamiseks, muutmiseks ja eemaldamiseks on vaja
Transpordiameti luba. Transpordiamet keeldub loa andmisest, kui navigatsioonimärgistuse
projekteerimisel ei ole lähtutud või eemaldamisel ei lähtuta ohutu meresõidu põhimõtetest ja
tavadest. Eeldatakse, et navigatsioonimärgistuse rajamine, paigaldamine, muutmine või
eemaldamine vastab ohutu meresõidu põhimõtetele ja tavadele, kui projekteerimisel või
eemaldamisel on lähtutud Rahvusvahelise Tuletornide ja Meremärkide Administratsioonide
Assotsiatsiooni (IALA) ja Maailma Veetransporditaristu Liidu (PIANC) juhenditest ja
soovitustest.
(44) Navigatsiooniteabes avaldatava navigatsioonimärgistuse kiidab pärast selle rajamist,
paigaldamist ja muutmist heaks Transpordiamet. Transpordiamet keeldub navigatsioonimärgistuse
heakskiitmisest, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 43 nimetatud loa taotlemisel esitatud
projektile.
(45) Transpordiamet peab hüdrograafia infosüsteemi, mille eesmärgiks on hüdrograafiliste
andmete kogumise korraldamine ja töötlemine riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse
ohutuse tagamise, veesõidukite turvalisuse tagamise või keskkonnakaitsega seotud ülesannete
täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks.
(46) Transpordiamet peab navigatsioonimärkide andmekogu, mille eesmärgiks on
navigatsioonimärkide üle arvestuse pidamine ja navigatsioonimärkide nõuetele vastavuse
kontrollimine, et tagada veeliikleja õigeaegne teavitamine navigatsioonimärkide olemasolust ning
töökorras olekust ja tagada riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse, turvalisuse
ning keskkonnakaitse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku
järelevalve teostamiseks vajalikud andmed.
(47) Hüdrograafia infosüsteemi ja navigatsioonimärkide andmekogu vastutav töötleja on
Transpordiamet.“;
19 (37)
Selgitus: Kõnealuses muudatuses on toodud eelnõu 284 SE § 1 punkt 112 tervikuna uues
sõnastuses (lähtuvalt vajadusest muuta ka eelnõu 284 SE § 1 punktis 112 toodud muutmiskäsku),
kuid sisuliselt on muudetud lõikeid 45-47. Lõigetes 45 ja 46 on esitatud vastavalt hüdrograafia
infosüsteemi ning navigatsioonimärkide andmekogu pidamise eesmärgid. Andmekaitse
Inspektsiooni andmekogude juhendi kohaselt peab andmekogu eesmärk olema seaduses
sätestatud, sest see ongi volitusnormi tuum. Vajalik ei ole andmekogu täpse nime seaduses
sätestamine (see võib tulla ka põhimäärusest). Kuid hädavajalik on, et volitusnorm annaks vastuse
küsimusele, millisel eesmärgil, milliste ülesannete täitmiseks andmekogu luuakse. Kuivõrd
hüdrograafia infosüsteemi ning navigatsioonimärkide andmekogu pidamise eesmärgid on
sätestatud eraldi lõigetena (45 ja 46) on varasemalt lõikena 46 esitatu (hüdrograafia infosüsteemi
ja navigatsioonimärkide andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet) toodud uues sõnastuses
lõikena 47.
2.40. jätta eelnõu § 1 punktis 113 esitatud MSOS § 47 lõike 5 sõnastusest välja sõna
„Loakohustuslike“;
Selgitus: Tegemist on tehnilise täpsustusega. Muudatustega ühtlustatakse MSOS § 47 lõike 5
sõnastus paragrahvi teiste sätete sõnastusega. MSOSis ja eelnõus reguleeritakse hüdrograafiliste
mõõdistustööde tegemist, sõna „loakohustuslik“ on üleliigne.
2.41. muuta eelnõu § 1 punktid 117 ja 118 ning sõnastada need järgmiselt:
„117) paragrahvi 505 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses
„Pukseerimise puhul lähtutakse kogumahutavuse arvestamisel puksiirkoosseisu kuuluva
vedurlaeva ja pukseeritavate veesõidukite kogumahutavuste summast.“;
118) paragrahvi 51 lõiget 23 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Laevaliiklusteenused on infoteenus, navigatsiooniabiteenus ja liikluse organiseerimise teenus“;“;
Selgitus: Tegemist on tehniliste täpsustustega. Punkti 117 muudatusega täpsustatakse MSOS 505
lõikes 1 puksiirkoosseisu korral veeteetasu suuruse arvestamist. Eelnõus esitatud sõnastust on
täpsustatud selliselt, et loobutud on lõike 1 uuesti sõnastamisest ja olemasolevat lõike 1 sõnastust
on täiendatud teise lausega, kus sätestatakse puksiirkoosseisu korral veeteetasu suuruse
arvestamist. Punkti 118 muudatusega loetletakse MSOS 51 lõikes 23 laevaliiklusteenused üheselt
mõistetavalt. Sõnastuse täpsustamisel on lähtutud MSOS § 51 lõike 3 alusel kehtestatud majandus-
ja taristuministri 30.08.2019 määrus nr 55 „Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna
piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise kord“ § 8 lõike 1 sõnastusest.
2.42. täiendada eelnõu § 1 punktiga 119, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„119) paragrahvi 51 lõikes 5 asendatakse sõnad „kutsetunnistuse vormi“ sõnadega
„kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu“;“;
Selgitus: MSOS § 51 reguleerib muu hulgas ka laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori
erialast ettevalmistust ja talle kutsetunnistuse väljastamist. MSOS § 51 lõike 5 kohaselt kehtestab
minister laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori kutsetunnistuse vormi. Muudatusega
asendatakse vormi kehtestamine kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestamisega.
Puudub vajadus kehtestada ministri määrusega kutsetunnistuse ametlik vorm ja saab piirduda
üksnes andmete loeteluga. Tunnistust vormi kujundab Transpordiamet.
2.43. muuta § 1 punktis 123 esitatud MSOS § 532 sõnastust ja täiendada § 532 lõikega 5
20 (37)
järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
Transpordiamet ei kohalda lõikes 4 nimetatud reisiinfo salvestiga varustamise nõuet enne
2002. aasta 1. juulit ehitatud välisriigi lippu kandvale laevale, välja arvatud reisiparvlaevale, juhul
kui laeva lipuriik on laeva kõnealusest nõudest vabastanud.“;
Selgitus: Tulenevalt MSOS § 1 lõikest 2 kohaldatakse välisriigi lippu kandvatele laevadele,
väikelaevadele ja muudele veesõidukitele MSOS-i juhul, kui see on MSOS-s sätestatud. Eelnevast
lähtuvalt on oluline MSOS §-s 532 eraldi sätestada, et vastavas paragrahvis toodud nõudeid
rakendatakse ka välisriigi lippu kandvatele laevadele. Erisusena on lõike 5 teises lauses välja
toodud, et § 532 lõike 4 kohast vabastust saab Transpordiamet välisriigi lippu kandva laeva suhtes
rakendada üksnes juhul, kui vastava vabastuse on andnud laevale laeva lipuriik. Nimelt sätestab
§ 532 lõige 4, et Transpordiamet võib vabastada enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud laeva, välja
arvatud reisiparvlaeva, reisiinfo salvestiga varustamise nõudest, kui reeder tõendab, et salvesti
ühildamine olemasolevate laevaseadmetega on ebapraktiline. Tegemist on Euroopa Komisjoni
direktiivist 2011/15/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem IV peatükist tuleneva
regulatsiooniga, mille kohaselt võivad liikmesriigid teha erandeid nõudest, mis käsitleb laeva
varustamist reisiinfo salvestiga. Arvestades, et erandite tegemise õigus on liikmesriigil oma lipu
all sõitvate laevade suhtes, saab Transpordiamet rakendada välisriigi lippu kandva laeva kohta
lõikes 4 nimetatud erisust üksnes juhul, kui vastava vabastuse on laevale andnud lipuriik.
2.44. täiendada eelnõu § 1 punktiga 118, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„118) paragrahvi 573 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Lootsitasõidu loa kehtetuks tunnistamisel võib reeder taotleda samale isikule uut lootsitasõidu
luba 12 kuu möödumisel.“;“;
Selgitus: Tegemist on kehtiva regulatsiooniga, mis on sätestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 23.09.2011 määruse nr 93 „Lootsitasõidu loa väljaandmise,
kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja
vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa vorm“ § 5 lõikes 5. Arvestades, et tegemist on
piiranguga lootsitasõidu loa taotlemisel, peab kõnealune regulatsioon tulenema seadusest.
2.45. muuta eelnõu § 1 punktis 141 muudetava MSOS 581 lõike 4 sõnastust ja jätta sealt välja
tekstiosa „, ega ole selle aja kestel põhjustanud laevaõnnetust, ohtlikku juhtumit ega
lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist“;
Selgitus: Eelnõus 284 SE toodud § 581 lg 4 lõpust võetakse välja täiendus „, ega ole selle aja
kestel põhjustanud laevaõnnetust, ohtlikku juhtumit ega lootsimisega seotud meresõiduohutuse
nõuete rikkumist“. Kõnealune nõue peab kehtima nii kehtiva seaduse § 581 lõikes 2 toodud
sadamalootsi või merelootsi kutse taotlemisel ning samuti kõikide kvalifikatsiooniastmete
(merelootsi, vanemmerelootsi või avamerelootsi kutse taotlemisel) muutmisel (§ 581 lõiked 3,4 ja
5), mistõttu jäetakse vastav täiendus § 581 lg 4 juures välja ning lisatakse üldsättena § 581 lõikesse
51(vt järgmine muudatus).
2.46. täiendada eelnõu § 1 punktiga 142, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„142) paragrahvi 581 täiendatakse lõikega 51 ning sõnastatakse järgmiselt:
21 (37)
„(51) Lootsikandidaat või loots võib taotleda käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 3, 4 või 5 nimetatud
lootsi kutset, kui viimase 12 kuu jooksul enne vastava taotluse esitamist ei ole lootsikandidaadi
või lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete
rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt
tekib lootsi või lootsikandidaadi vastutus.“;“;
Selgitus: Kehtivas seaduses ning eelnõus 284 SE on vastavasisuline regulatsioon toodud üksnes
MSOS § 581 lõikes 4 sätestatud vanemmerelootsi kutse taotlemise juures, kuid nimetatud nõudele
vastamine on vajalik nii lootsikandidaadi puhul, kes esmakordselt lootsi kutset taotleb kui ka teiste
kvalifikatsiooniastmete muutmise puhul. Seejuures on muudetud sätte sõnastust, nimelt kehtiv
seadus seob laevaõnnetuse, ohtliku juhtumi või meresõiduohutuse nõuete rikkumise lootsi
süülisusega, kuid tegemist on kriminaalmenetluses kasutatava terminoloogiaga. Eelnevast
lähtuvalt on lauses määratlus „lootsi süül“ asendatud määratlusega „tegevuse või tegevuse
tõttu,“. Seejuures on lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud laevaõnnetus seotud MSOS
§ 62 lg 3 sätestatud lootsi vastutusega. Sõnastuse ülesehituses on lähtutud kehtiva seaduse § 584
lõikes 4 toodud sõnastusest. Kehtiv MSOS § 62 lg 3 sätestab, et kui laevaõnnetuse korral
tõestatakse, et õnnetuse on põhjustanud lootsi tahtlik tegevus või tema tegevusetus või ekslik
nõuanne, mida järgides ei saanud laeva kapten laevaõnnetust ette näha, vastutab loots.
Käesolevas pöördumises on esitatud ka MSOS § 62 lg 3 muudatus (vt punkt 2.55), millega
sätestatakse, et lootsi vastutust puudutavat regulatsiooni kohaldatakse seaduses nimetatud juhul
ka lootsikandidaadile.
2.47. muuta eelnõu § 1 punkti 145 ja sõnastada see järgmiselt:
„145) paragrahvi 582 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lootsi kutsetunnistusele kantud tingimuste muutmiseks esitab loots Transpordiametile
asjakohase taotluse.
(2) Lootsimispiirkonna muutmiseks peab loots praktiseerima uues piirkonnas selle piirkonna
asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ning sooritama kvalifikatsioonieksami.
Kui lootsina tegutsemise viimase 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu
toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega
laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus, sooritatakse
kvalifikatsioonieksam lihtsustatud korras.
(3) Merelootsile kehtestatud 25 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või
naftatankeri lootsimise piirangu muutmiseks 50 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud
gaasi või naftatankeri lootsimise piiranguks ning 50 000-se kogumahutavusega piirangu
muutmiseks kuni 100 000-se kogumahutavusega piiranguks tuleb töötada lootsimispiirkonnas
lootsina vähemalt kaks aastat või teha vähemalt 500 lootsimist.
(4) Lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks tuleb merelootsil
praktiseerida lootsimist selle piirkonna sadamas asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel
korral ning sooritada kvalifikatsioonieksam asjaomase sadama jaoks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud piirangut muudetakse või piirang kaotatakse,
kui lootsi kutsetunnistusele kantud tingimuste muutmise taotluse esitamisele eelneva 12 kuu
jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud
meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva
seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus.
(6) Lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
Selgitus: Eelnõu 284 SE tekstis oli §-i 1 punktidega 145 ja 146 toodud vastavalt MSOS § 582
lõigete 1 ning 3 ja 4 muudatused. Käesolevas muudatusettepanekus on toodud varasemalt eelnõu
284SE § 1 punktis 146 toodud MSOS § 582 lõike 3 muutmine, täiendavalt MSOS § 582 lõike 2 teise
lause muudatus ning sama paragrahvi täiendamine lõigetega 5 ja 6. Arvestades muudatuste
22 (37)
ulatust, sõnastatakse MSOS § 582 tervikuna uuesti. Kehtiva seaduse § 582 lõike 2 teises lauses on
laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumine või meresõiduohutuse nõuete rikkumine seotud lootsi
süülisusega, kuid tegemist on kriminaalmenetluses kasutatava terminoloogiaga. Eelnevast
lähtuvalt on § 582 lõike 2 teises lauses määratlus „lootsi süül“ asendatud määratlusega „lootsi
tegevuse või tegevuse tõttu“. Seejuures on lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud
laevaõnnetus seotud MSOS § 62 lg 3 sätestatud lootsi vastutusega. Sõnastuse ülesehituses on
lähtutud kehtiva seaduse § 584 lõikes 4 toodud sõnastusest. Kehtiv MSOS § 62 lg 3 sätestab, et kui
laevaõnnetuse korral tõestatakse, et õnnetuse on põhjustanud lootsi tahtlik tegevus või tema
tegevusetus või ekslik nõuanne, mida järgides ei saanud laeva kapten laevaõnnetust ette näha,
vastutab loots. Eelnõu 284 SE § 1 punktis 146 toodud MSOS § 582 lõike 3 sõnastusest jäetakse
välja viimane lause, mis sõnastatakse § 582 lõikes 5, kuna vastav nõue peab olema kohaldatav nii
lõikes 3 kui ka lõikes 4 sätestatud piirangu muutmise kohta. Lisaks eeltoodule täiendatakse MSOS
§ 582 lõikega 6. Kõnealune muudatus on seotud punktides 2.50 ja 2.52 esitatud muudatusega.
Muudatuse sisuline põhjendus on toodud punkti 2.52 juures.
2.48. jätta eelnõu § 1 punkt 146 eelnõu tekstist välja, muutes järgnevate punktide
numeratsiooni;
Selgitus: Eelnõu 284SE § 1 punktis 146 on toodud MSOS § 582 lõigete 3 ja 4 muutmine.
Arvestades, et käesoleva muudatusettepanekuga sõnastatakse MSOS § 582 tekst tervikuna uuesti
(eelnõu § 1 punktina 145), jäetakse § 1 punkt 146 eelnõu tekstist välja.
2.49. täiendada eelnõu § 1 punktiga 147, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„147) paragrahvi 583 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui lootsina tegutsemise viimase 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu
toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega
laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus, sooritatakse
kvalifikatsioonieksam lihtsustatud korras.“;“
Selgitus: Kehtiva seaduse § 583 lõikes 2 on laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumine või
meresõiduohutuse nõuete rikkumine seotud lootsi süülisusega, kuid tegemist on
kriminaalmenetluses kasutatava terminoloogiaga. Eelnevast lähtuvalt on § 583 lõikes 2 määratlus
„lootsi süül“ asendatud määratlusega „lootsi tegevuse või tegevuse tõttu“. Seejuures on lootsi
tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud laevaõnnetus seotud MSOS § 62 lg 3 sätestatud lootsi
vastutusega. Sõnastuse ülesehituses on lähtutud kehtiva seaduse § 584 lõikes 4 toodud sõnastusest.
Kehtiv MSOS § 62 lg 3 sätestab, et kui laevaõnnetuse korral tõestatakse, et õnnetuse on
põhjustanud lootsi tahtlik tegevus või tema tegevusetus või ekslik nõuanne, mida järgides ei
saanud laeva kapten laevaõnnetust ette näha, vastutab loots.
2.50. täiendada eelnõu § 1 punktiga 147, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„147) paragrahvi 583 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“;“;
Selgitus: Kõnealused muudatused on seotud punktides 2.47 ja 2.52 esitatud muudatusega.
Muudatuse sisuline põhjendus on toodud punkti 2.52 juures.
23 (37)
2.51. muuta eelnõu § 1 punktis 147 toodud MSOS § 584 lõike 1 punkti 1 ja sõnastada see
järgmiselt:
„1) viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on lootsikandidaadi tegevuse või
tegevusetuse tõttu toimunud ohtlik juhtum või laevaõnnetus, millega käesoleva seaduse § 62 lõike
3 kohaselt tekib lootsikandidaadi vastutus;“;
Selgitus: Eelnõu 284 SE tekstis on MSOS § 584 lõike 1 punkti 1 sõnastuses lähtutud kehtiva
seaduse sõnastusest ning seotud laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumine lootsikandidaadi
süülisusega, kuid tegemist on kriminaalmenetluses kasutatava terminoloogiaga. Eelnevast
lähtuvalt on § 584 lõike 1 punktis 1 määratlus „lootsikandidaadi süül“ asendatud määratlusega
„lootsikandidaadi tegevuse või tegevuse tõttu“. Seejuures on lootsikandidaadi tegevuse või
tegevusetuse tõttu toimunud laevaõnnetus seotud MSOS § 62 lg 3 sätestatud vastutusega. Kehtiv
MSOS § 62 lg 3 sätestab, et kui laevaõnnetuse korral tõestatakse, et õnnetuse on põhjustanud
lootsi tahtlik tegevus või tema tegevusetus või ekslik nõuanne, mida järgides ei saanud laeva
kapten laevaõnnetust ette näha, vastutab loots. Käesolevas pöördumises on esitatud ka MSOS § 62
lg 3 muudatus (vt punkt 2.55), millega sätestatakse, et lootsi vastutust puudutavat regulatsiooni
kohaldatakse seaduses nimetatud juhul ka lootsikandidaadile.
2.52. täiendada eelnõu § 1 punktiga 148, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„148) paragrahvi 584 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Lootsi kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel võib taotleda uut lootsi kutsetunnistust 12 kuu
möödumisel.
(6) Lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumise ning
kutsetunnistuse kehtivuse peatamise ja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise korra kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;“;
Selgitus: MSOS § 584 lõikes 5 toodud regulatsioon on sätestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 11.01.2012 määruse nr 4 „Lootsi kvalifikatsiooniastme taotlemise,
lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja lootsikandidaadi ja lootsi eksamineerimise kord ning
lootsieriala õppekava“ § 6 lõikes 5. Samas on tegemist olulise piiranguga kutsetunnistuse
taotlemisele, mis peab olema sätestatud seaduses. Seetõttu esitatakse kõnealune regulatsioon
MSOS § 584 lõikes 5. MSOS § 584 täiendamine lõikega 6 on seotud punktides 2.47 ja 2.50 esitatud
muudatusega. Nimelt on täna kehtiva seaduse § 581 lõike 8 punktis 1 esitatud volitusnorm lootsi
kvalifikatsiooniastme taotlemise ja kutsetunnistuse väljaandmise, muutmise, kehtivusaja
pikendamise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra kehtestamiseks. Eelnõu
284 SE seletuskirja kohaselt jäetakse § 581 lõikes 8 toodud volitusnormist välja lootsi
kutsetunnistuse muutmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise
kord, kuna see on juba piisavalt reguleeritud seadusega. Kõnealune selgitus on aga ekslik, kuna
määruses täpsustatakse vastavat korda ning sellisel juhul on siiski volitusnormi olemasolu vajalik.
Samas ei saa senist volitusnormis kajastatud toimingute loetelu esitada tervikuna MSOS § 581
lõikes 8, kuna MSOS § 581 sätestab üksnes lootsi kutsetunnistuse taotlemise ja väljaandmise ning
lootsi kvalifikatsiooniastme tõstmise regulatsiooni. Kutsetunnistuse tingimuste muutmise
regulatsioon, kehtivusaja pikendamise regulatsioon ning kutsetunnistuse väljaandmisest ja
kehtivusaja pikendamisest keeldumise ning kutsetunnistuse kehtivuse peatamise ja kutsetunnistuse
kehtetuks tunnistamise regulatsioon on sätestatud vastavalt MSOS §-des 582, 583 ning 584. Seetõttu
on korra kehtestamiseks vajaliku volitusnormi sõnastus toodud temaatiliselt korrektsete
paragrahvide juurde.
2.53. muuta § 1 punkti 154 sõnastust ja asendada sõna „Ametile“ sõnaga
24 (37)
“Transpordiametile“;
Selgitus: Tegemist on tehnilise täpsustusega. Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste
muutmise seadusega (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) asendati
MSOSis läbivalt sõna „Veeteede Ametile“ sõnaga „Transpordiametile“, mistõttu on eelnõu
sõnastus muutunud ebaõigeks. Eelnõuga kavandatud muudatuse korrektseks sõnastamiseks on
vaja täpsustada, millisele sõnale järgnevalt täiendav tekstiosa lisatakse.
2.54. täiendada eelnõu § 1 punktiga 156, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„156) paragrahvi 62 lõike 2 punktidest 7 ̶ 9, § 64 lõikest 3 ja §-st 949 jäetakse välja sõna „oma“;
Selgitus: Tegemist on tehnilise täpsustusega. Muudatustega ühtlustatakse MSOS § 64 ja sellega
seonduvalt teiste sätete sõnastust. Viidates lootsi kohustusele teavitada teatud sündustest või
asjaoludest tööandjat, puudub vajadus rõhutada, et loots peab teavitama just oma tööandjat.
Töösuhtest tuleneva teavituskohutuse täitmisel ei saa eeldada, et teavitada tuleks mõnd teist
tööandjat ja regulatsioon on arusaadav ja selge ka ilma täpsustuseta „oma“.
2.55. täiendada eelnõu § 1 punktiga 156, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„156) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Seaduses nimetatud juhtudel kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatut ka lootsikandidaadi
suhtes.“;
Selgitus: Kõnealune muudatus on seotud MSOS § 581 täiendamisega lõikega 51 (vt punkt 2.46)
ning MSOS § 584 lõike 1 punkti 1 muutmisega (vt punkt 2.51).
2.56. täiendada eelnõu §-i 1 punktiga 156, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„156) paragrahvi 62 lõikes 4 asendatakse sõnad „kontroll-lehele vormi“ sõnadega „kontroll-lehele
kantavate andmete loetelu“;“;
Selgitus: MSOS § 62 lõige 4 näeb ette, et minister kehtestab laeva kontroll-lehe vormi.
Muudatusega asendatakse vormi kehtestamine kontroll-lehele kantavate andmete loetelu
kehtestamisega. Puudub vajadus kehtestada ministri määrusega kontroll-lehe ametlik vorm ja
saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Kontroll-leht on dokument mille täidab laeva kapten ja
mis esitatakse lootsile tema laevale saabumisel. Loots on kohustatud laevale saabumisel kontroll-
lehega tutvuma.
2.57. täiendada eelnõu § 1 punktiga 165, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„165) seadust täiendatakse peatükiga 142 järgmises sõnastuses:
„142. peatükk
LAEVADE JÄRELEVALVE ANDMEKOGU
„§ 752. Laevade järelevalve andmekogu
(1) Laevade järelevalve andmekogu pidamise eesmärk on Eestis registreeritud laevade,
25 (37)
väikelaevade ja teisaldatavate ujuvvahendite ning reederi meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu
ohutuse ning turvalisuse nõuetele vastavusega seonduvate andmete ja nende alusel
Transpordiameti tehtava auditeerimise, ülevaatuse ja riikliku järelevalve toimingute ja
menetlustega ning otsuste ja ettekirjutustega seonduvate andmete elektrooniline talletamine,
süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning ülevaadete koostamine.
(2) Laevade järelevalve andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet.
(3) Laevade järelevalve andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise
tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses.
(4) Laevade järelevalve andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;“;
Selgitus: MSOS muudatusega sätestatakse seaduses laevade järelevalve andmekogu regulatsioon,
mille pidamise eesmärk, vastutava töötleja määratlus, andmekogusse kantavate andmete
regulatsioon ja volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks sätestatakse MSOS 142.
peatükina. Eraldiseisva peatüki sätestamine on tingitud asjaolust, et andmekogusse kogutavate
andmete sisu koondub kokku erinevates MSOS peatükkides ning paragrahvides sätestatud alustest,
mistõttu ei ole laevade järelevalve andmekogu regulatsiooni võimalik paigutada mõne muu MSOS
peatüki juurde.
Infotehnoloogiliselt saab andmekogu olema kättesaadav laevade infosüsteemi (LIS) kaudu, mis
hõlmab ka elektroonilist esimest laevapereta prahitud laevade registrit, teist laevapereta prahitud
laevade registrit ja riigi haldusülesandeid täitvate laevade andmekogu. Ühtse infosüsteemi
loomisega tekib võimalus laialdasemaks tegevuse analüüsiks ning masinloetavate andmete
ristkasutuseks erinevate süsteemide ja andmekasutajate vahel. Sellest tulenevalt on süsteemi
loomisel suurt tähelepanu pööratud esmaste andmete sisestamise kvaliteedile andme valdajate
poolt. Rakenduses on klientide iseteeninduse pool, kus laevaomanikud või nende esindajad saavad
sisestada iseseisvalt kogu vajaliku andmestiku ning selle põhjal teha taotlusi. Menetlejal on
seeläbi parem võimalus sisestatud andmete kontrollimiseks ja töötlemiseks. Kõik tegevused
infosüsteemis on tuvastatavad läbi erineva taseme logide ning isikupõhise autentimise.
Infosüsteem tagab andmekogule lihtsustatud funktsionaalsuse, mis põhineb taotlus - menetlus -
otsus põhimõttel, kus huvitatud isik esitab iseteeninduskeskkonnas nõutud andmed, lisab vajadusel
digitaliseeritud failid, mis tõendavad andmete õigsust ning esitab soovikohase taotluse
Transpordiametile. Andmekogu loomisega muudetakse paberkandjal toimuv menetlus
keskkonnasõbralikumaks ning operatiivsemaks, luues laevade järelevalvetoimingute ning
registritoimingute tegemiseks veebipõhine platvorm koos väliste liidestustega teistesse
registritesse. See võimaldab rakendada riigis kehtivat OOP (Once only principe), st ühekordse
andmehõive põhimõtet laevadega seotud menetlustes. Virtuaalruumi võimaluste kaasabil muutub
administratsiooni järelevalvetöö tõhusamaks ning klientidega suhtlus läbi proaktiivse
kommunikatsiooni operatiivsemaks.
Laevade järelevalve andmekogus peetakse arvestust üksnes Eestis registreeritud laevade,
väikelaevade, ja teisaldatavate ujuvvahendite meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutuse osas
tehtava auditeerimise, järelevalve ja ülevaatuse kohta. Andmekogus peetakse arvestust laevade
kehtivate dokumentide üle, mis on meresõiduohutuse seadusega nõutud ja mis kinnitavad laeva
vastavust ohutus-, turvalisus- ja keskkonnanõuetele. Samuti peetakse arvestust
meresõiduohutusalaselt auditeeritavate reederite ehk isikute üle, kes on võtnud laeva omanikult
lepinguga kohustused ja vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise
teenindamise eest vastavalt SOLAS konventsiooni alusel kehtestatud laevade ohutu
26 (37)
ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelisele koodeksile (ISM koodeks).
Vastavalt § 752 lõikes 3 toodule sätestatakse andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg
alamaktis.
Täiendavalt lisame, et laevade järelevalve andmekogus olevaid andmeid vahetatakse teiste
asjaomaste asutustega. Näiteks vajavad oma riikliku järelevalve ülesannete täitmisel andmetele
ligipääsu Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet, kes saavad andmekogusse kantud
andmete alusel veenduda, kas järelevalve objektiks olev laev on tehniliselt korras ja ohutu või kas
näiteks isikkoosseis on teatud tegevuseks kvalifitseeritud ning kompetentne.
Laevade järelevalve andmekogu on üheks osaks Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmise
projektist. Andmekogu annab lisaks eelnevalt kirjeldatule Transpordiametile võimaluse hakata
dokumente väljastama elektroonsel kujul.
2.58. muuta eelnõu § 1 punkti 169 ja sõnastada see järgmiselt:
„169) paragrahvi 76 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„22) Käesoleva seaduse §-des 351, 356, 37, 39 ja 391 ning § 45 lõikes 4 väikelaevale, alla 12-
meetrise kogupikkusega laevale ja jetile sätestatud nõuete ning §-s 354 sätestatud väikelaeva
ohutusnõuete ja alla 12-meetrise kogupikkusega laevale kohalduvate varustuse nõuete täitmise üle
teostab riiklikku järelevalvet politseiametnik.“;“;
Selgitus: Muudatusega täpsustatakse eelnõus esitatud MSOS §-s 76 lõikes 22 muudatust ja
esitatakse lõike 2 sõnastus tervikuna uuesti. Muudatus on seotud eelnõuga MSOS § 76 lõikes 2
tehtud muudatuse ja käesolevas pöördumises esitatud MSOS 354 muudatusega (punkt 2.28), milles
sätestatakse, et alla 12-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, lootsilaevale
ja sadamateenuseid osutavale laevale, kohaldatakse väikelaeva varustusele kehtestatud nõudeid.
Nimetatud täienduse tõttu tuleb ka MSOS §-s 76 lõikesse 22 lisada viide MSOS §-s 354 sätestatud
alla 12-meetrise kogupikkusega laevale kohalduvate varustuse nõuetele.
2.59. täiendada eelnõu § 1 punktiga 170, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„170) paragrahvi 76 lõiked 3, 7 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;“;
Selgitus: Muudatus seondub Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamisega ühtseks
Transpordiametiks. Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega
(Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) (RT I, 10.12.2020, 1) asendati
MSOSis nimi Veeteede Amet nimega Transpordiamet. Sellest tulenevalt on MSOS § 76 lõigetes 3
ja 9 sisalduvad volitusnormide sõnastused muutunud oma sisult väga laiaks ja nendest jääb ekslik
mulje, et MSOS alusel on võimalik kehtestada kõikide Transpordiameti järelevalve ametnike
ametitõendi vorm ja vormiriietuse kirjeldus. Lisaks sätete eksitavale sõnastusele, puudub vajadus
sellise regulatsiooni järele. Riiklikku järelevalve teostamist reguleeriva korrakaitseseaduse (KorS)
§ 11 lõige 1 näeb juba ette, et riikliku järelevalve meedet kohaldama asuv ametiisik esitleb ennast
arusaadavalt isikule, kelle suhtes ta kavatseb meedet kohaldada, esitab isiku soovil oma pädevust
tõendava dokumendi (ametitõendi). Kuna üldseaduses sisaldub juba riikliku järelevalve meedet
kohaldama asuva ametiisiku kohustus oma pädevust vajadusel tõendada, siis puudub vajadus
eriseaduses vastavat regulatsiooni korrata. Ametitõendi vormi võib ilma spetsiaalse
volitusnormita kehtestada Transpordiameti peadirektor VVS § 74 kohaselt teenistusalase küsimuse
lahendamise korras. Samuti puudub vajadus seaduses ette näha vormi- ja tööriietuse regulatsioon.
Tööriietuse tagamine on tööandja kohustus, samuti on tööandjal õigus otsustada riietuse
kirjelduse üle, mistõttu tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsusele antud volitus vormiriietuse
27 (37)
kirjelduse ja eraldusmärkide kehtestamiseks.
Samuti tunnistatakse kehtetuks MSOS § 76 lõige 7, kus nähakse Transpordiameti
järelevalveametniku ametipalga määrana ette riigiteenistujate ühtse palgaastmestiku kõrgeima
astme palgamäär. Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus, mis nägi ette
riigiteenistujate ühtse palgaastmestiku, on alates 01.01.2013 kehtetu. Kehtiv avaliku teenistuse
seadus sätestab, et ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik nähakse ette asutuse
palgajuhendis.
2.60. muuta eelnõu § 1 punkti 172 ja sõnastada see järgmiselt:
„172) paragrahvi 79 lõiked 2 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;“
Selgitus: Muudatusega tunnistatakse kehtetuks MSOS § 79 lõiked 2 ja 6. Eelnõus on küll esitatud
lõike 2 uus sõnastus, kuid on selgunud, et selle sätte muutmine ei ole vajalik. MSOS § 79 lõige 1
näeb ette, et riiklikku järelevalve teostamise käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks teeb
ametiisik ettekirjutuse. Kehtiv § 79 lõige 2 ja ka sama sätte muudatus näevad ette puuduse
kandmise laevakontrolli akti. Praktikas aga sellist puuduse kõrvaldamist ei kanta laevakontrolli
akti, vaid seda tehakse ettekirjutusena. MSOS § 79 reguleeribki ettekirjutuse tegemisega
seonduvat, sätestades nõuded ettekirjutuse sisule. Kuna praktikas laevakontrolli akti ei kasutata,
siis tunnistatakse kehtetuks ka § 79 lõige 6, mis näeb ette volitusnormi Eesti riigilippu kandva
laeva laevakontrolli akti vormi kehtestamiseks.
2.61. täiendada eelnõu § 1 punktiga 180, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„180) paragrahvi 95 lõiget 8 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
ˮ12) 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja
kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokoll.“;
Selgitus: Riigikogu menetluses on 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju
hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolliga
ühinemise seaduse eelnõu (302 SE). Eelnõu esimene lugemine toimus Riigikogus 17.02.2021.
Keskkonnaministeeriumi soovil lisatakse eelnõusse nimetatud konventsiooni rakendamiseks
vajalikud seadusmuudatused. MSOS § 95 lõikes 8 esitatud konventsioonide loetelu täiendatakse
viitega HNS-konventsioonile, et anda Transpordiametile pädevus HNS-konventsioonis nõutud
laevade tunnistuste andmiseks ja laevade järelevalveks. HNS-konventsioon ei ole veel
rahvusvaheliselt jõustunud, mistõttu lisatakse eelnõu jõustumissättesse muudatuse jõustumist
puudutav regulatsioon.
2.62. täiendada eelnõu § 1 punktis 180 esitatud MSOS § 95 lõike 16 sõnastust pärast
tekstiosa „2013/53/EL“ tekstiosaga „väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ
kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90–131)“;
Selgitus: Muudatusega viiakse MSOS § 95 lõike 16 sõnastus kooskõlla hea õigusloome ja
normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 29 lõigetega 3 ja 4, mis näevad ette nõuded Euroopa Liidu
õigusaktile viite vormistamisele.
2.63. asendada eelnõu § 1 punktis punkt 182 esitatud MSOS §-s 956 numbriga 957 ning
asendada MSOS § 957 läbivalt sõna „jaanuar“ sõnaga „juuni“ vastavas käändes.
28 (37)
Selgitus: Eelnõu 284 SE § 1 punktis 182 on toodud seaduse täiendamine §-ga 956. Riigikogu
menetluses oleva liiklusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
eelnõuga 299 SE aga juba täiendatakse MSOSi §-ga 956. Nimetatud eelnõu jõustub varem kui
eelnõu 284 SE. Sellest tulenevalt tuleb eelnõus 284 SE asendada MSOS § 956 numbriga 957.
Tulenevalt eelnõu jõustumistähtaja muudatustest tuleb MSOS §-s 957 asendada viited 2021. aasta
1. jaanuarile viitega 2021. aasta 1.juunile.
2.64. täiendada eelnõu § 1 punktiga 183 järgmises sõnastuses:
„183) seadust täiendatakse §-ga 958 järgmises sõnastuses:
„§ 958. Käesoleva seaduse § 19 lõigete 5, 6 ja 7, § 29 lõike 2, § 32 lõigete 2, 7 ja 8 ning § 39 1
lõike 2 rakendamine
Kuni 1. juunini 2021. a kehtinud käesoleva seaduse § 19 lõigete 5, 6 ja 7, § 29 lõike 2, § 32 lõigete
2, 7 ja 8 ning § 391 lõike 2 alusel kehtestatud määrused kehtivad alates 1. juunist 2021. a niivõrd,
kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seaduse 1. juunil 2021. a jõustunud redaktsiooniga, kuni
nende kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 1. juunini 2022. a.“;“,
Selgitus: Tulenevalt eelnõu jõustumissättest jõustub eelnõu 284 SE 1. juunil 2021. Eelnõu
jõustumisega seoses on vaja kehtestada, muuta või kehtetuks tunnistada ca 30 majandus- ja
taristuministri ning Vabariigi Valitsuse määrust. Rakendussättes nähakse ette, et sättes viidatud
volitusnormide alusel kehtestatud määrused kehtivad kuni nende kehtetuks tunnistamiseni niivõrd
kuivõrd nad ei ole vastuolus eelnõuga 284 SE tehtavate muudatustega. Sättes nimetatud
volitusnormid muutuvad eelnõu 284 SE jõustumisel kehtetuks, sest viidatud sätted tunnistatakse
kehtetuks (§ 32 lõiked 2, 7 ja 8) või muutub volitusnormi asukoht (§ 29 lõige 2, § 391 lõike 2).
Paragrahvi 19 lõigetes 5, 6 ja 7 nimetatud volitusnorme eelnõuga kehtetuks ei tunnistata, kuid
kuna volitusnormide sisu muutub niivõrd suurel määral, siis on otstarbekas ka nende määruste
kehtivust aasta võrra pikendada.
Paragrahv § 958 näeb ette, et sättes nimetatud volitusnormide alusel kehtestatud määrused jäävad
kehtima kuni nende kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 1. juunini 2022. a. Selliselt
antakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile konkreetne tähtaeg määruste seadusega
kooskõlla viimiseks, kuid arvestatakse ka ministeeriumis toimunud struktuurimuudatusi ja
meremajanduse osakonna ametniku arvu (15.03.2021. a seisuga töötab meremajanduse osakonnas
kaks peaspetsialisti ja üks õigusnõunik). Arvestades ressursside piiratust on otstarbekas näha ette
rakendusaktide kehtestamiseks konkreetne periood, kuid samal ajal mitte edasi lükata eelnõu
jõustumist.
3. Eelnõu § 2 (Kaubandusliku meresõiduseaduse muutmine) muudatused
Teha eelnõu §-s 2 (Kaubandusliku meresõiduseaduse muutmine) järgmised muudatused:
3.1. asendada eelnõu § 2 punktis 1 esitatud kaubandusliku meresõiduseaduse (KMSS) § 59
lõikes 6 tekstiosa „käesoleva seaduse §-s 61 nimetatud“ sõnadega „käesolevas seaduses
sätestatud“;
Selgitus: Eelnõu algataja esitab muudatusettepaneku, kuna sättes on ekslikult tehtud viide
konkreetsele paragrahvile, kuigi õige oleks viidata seaduse üldisemale regulatsioonile. Eelnõu
koostamise ajal on muudetud KMSS § 59 lõike 6 sõnastust, kuid eelnõus on ekslikult jäänud
muudatus KMSS § 59 lõike 6 osas korrigeerimata.
29 (37)
3.2. täiendada eelnõu § 2 punktiga 3, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„3) paragrahvi 775 lõikest 3 jäetakse välja sõnad “ning tõendi vormi“;“;
Selgitus: Muudatusega jäetakse KMSS § 775 lõikes 3 esitatud volitusnormist välja viide
vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi vormi kehtestamiseks, kuna konventsiooniga
ettenähtavate tunnistuste vorme ei ole vaja riigisiseselt täiendavalt kehtestada. Nimetatud
tunnistuste nõuded on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 392/2009, reisijate
meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral. Muudatus vähendab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi töökoormust, kuna kaob vajadus uuendada siseriiklikes
õigusaktides otsekohalduvast Euroopa Liidu õigusaktist tulenevat vormi.
3.3. muuta eelnõu § 2 (Kaubandusliku meresõiduseaduse muutmine) punkti 3 ja sõnastada see
järgmiselt:
„3) seaduse 71. peatükki täiendatakse §-ga 776 järgmises sõnastuses:
„§ 776. Tunnistus laevavraki eemaldamise vastutuse kindlustuse või muu rahalise tagatise
kohta
(1) Eesti lipu all sõitva laeva, mille kogumahutavus on 300 ja enam ning millele kohaldub Nairobi
rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon (edaspidi Nairobi
konventsioon), omanikul peab olema kindlustus või muu rahaline tagatis, mis vastab Nairobi
konventsiooni nõuetele.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustus või muu rahaline tagatis vastab Nairobi
konventsiooni nõuetele, väljastab Transpordiamet lõikes 1 nimetatud laevale tunnistuse laevavraki
eemaldamise vastutuse kindlustuse või muu rahalise tagatise kohta (edaspidi tunnistus).
(3) Tunnistuse kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui tunnistuse väljastamise aluseks oleva kindlustuse
või muu rahalise tagatise kehtivusaeg.
(4) Kui kindlustus või muu rahaline tagatis ei vasta Nairobi konventsiooni nõuetele, keeldub
Veeteede Amet lõikes 1 nimetatud laevale tunnistuse väljastamisest.
(5) Veeteede Amet tunnistab tunnistuse kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) kindlustuse või muu rahalise tagatise lõppemisel, kui see lõpeb enne tunnistuse kehtivusaja
lõppu;
2) kui ilmneb, et tunnistuse taotlemisel on esitatud valeandmeid.
(6) Tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
(7) Tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(8) Transpordiamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud korda järgides väljastada tunnistuse ka
riigi, kes ei ole Nairobi konventsiooni osalisriik, lippu kandvale laevale.“;“;
Selgitus: Muudatusega sõnastatakse ümber KMSS § 776, kuna paragrahvis võetakse kasutusele
Nairobi konventsiooni lisas esitatud tunnistuse nimetus - tunnistus laevavraki eemaldamise
vastutuse kindlustuse või muu rahalise tagatise kohta. Sellest tulenevalt on muudetud paragrahvi
pealkirja ja lõiget 2, kus esitatakse tunnistuse korrektne ja Nairobi konventsiooni lisale vastav
nimetus. Järgnevates lõigetes tunnistusele viitamisel peetakse silmas lõikes 2 nimetatud tunnistust.
Lõikest 6 on välja jäetud volitus tunnistuse vormi kehtestamiseks, kuna tunnistuse vorm on juba
esitatud Nairobi konventsiooni lisas. Lõikes 8 nähakse ette, et Transpordiamet võib tunnistuse ka
riigi, kes ei ole Nairobi konventsiooni osalisriik, lippu kandvale laevale. Selline võimalus tuleneb
Nairobi konventsiooni artikkel 12 lõikest 2.
30 (37)
3.4. täiendada eelnõu § 2 punktiga 4, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„4) seaduse 71. peatükki täiendatakse §-ga 777 järgmises sõnastuses:
„§ 777. Kindlustuse või muu rahalise tagatise tõend seoses vastutusega ohtlike ja kahjulike
ainete põhjustatud kahju eest
(1) Eesti lipu all sõitva laeva, mille kogumahutavus on 200 ja enam ning millele kohaldub 1996.
aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete
mereveol 2010. aasta protokoll (edaspidi HNS konventsioon), omanikul peab olema kindlustus või
muu rahaline tagatis, mis vastab HNS konventsiooni nõuetele.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustus või muu rahaline tagatis vastab HNS
konventsiooni nõuetele, väljastab Transpordiamet lõikes 1 nimetatud laevale kindlustuse või muu
rahalise tagatise tõendi seoses vastutusega ohtlike ja kahjulike ainete põhjustatud kahju eest
(edaspidi tõend).
(3) Tõendi kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui tõendi väljastamise aluseks oleva kindlustuse või
muu rahalise tagatise kehtivusaeg.
(4) Kui kindlustus või muu rahaline tagatis ei vasta HNS konventsiooni nõuetele, keeldub Veeteede
Amet lõikes 1 nimetatud laevale tõendi väljastamisest.
(5) Veeteede Amet tunnistab tõendi kehtetuks, kui ilmneb, et tõendi taotlemisel on esitatud
valeandmeid.
(6) Tõendi taotlemise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7) Tõendi taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(8) Transpordiamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud korda järgides väljastada tõendi ka
riigi, kes ei ole HNS konventsiooni osalisriik, lippu kandvale laevale.“;“;
Selgitus: Riigikogu menetluses on 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju
hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolliga
ühinemise seaduse eelnõu (302SE). Eelnõu esimene lugemine toimus Riigikogus 17.02.2021 ja
teine lugemine on Riigikogu 17.03.2021 päevakorras. Keskkonnaministeeriumi soovil lisatakse
eelnõusse nimetatud konventsiooni rakendamiseks vajalikud seadusmuudatused.
Seadust täiendatakse §-ga 777, mille lõige 1 sätestab laevade kohustuse omada HNS-konventsiooni
nõuetele vastavat kindlustust või muud rahalist tagatist. Vastav nõue on esitatud HNS
konventsiooni artiklis 12. Tegemist on analoogse regulatsiooniga kui KMSS §-s 776 Nairobi
konventsiooni kohase kindlustuse või muu rahalise tagatise olemasolu nõude osas. Lõige 2
sätestab Transpordiameti kohustuse lõikes 1 nimetatud kindlustuse või muu rahalise tagatise
olemasolu kinnitava tõendi väljastamiseks. Lõiked 3 kuni 5 sätestavad lõikes 2 nimetatud tõendi
andmise, selle andmisest keeldumise või tõendi kehtetuks tunnistamise aluse ja tingimused. Lõige
6 annab volituse lõikes 2 nimetatud tõendi andmise täpsema korra kehtestamiseks valdkonna eest
vastutavale ministrile. Kuna tunnistuse vorm on juba esitatud HNS konventsiooni lisas, siis ei anta
lõikes 6 volitust tõendi vormi kehtestamiseks. Lõige 7 sätestab kohustuse tunnistuse eest riigilõivu
tasumiseks. Lõikes 8 nähakse ette, et Transpordiamet võib tunnistuse ka riigi, kes ei ole HNS
konventsiooni osalisriik, lippu kandvale laevale. Selline võimalus tuleneb HNS konventsiooni
artikkel 12 lõikest 2.
HNS-konventsioon ei ole rahvusvaheliselt jõustunud, mistõttu lisatakse eelnõu jõustumissättesse
muudatuse jõustumist puudutav regulatsioon.
3.5. täiendada eelnõu § 2 punktiga 5, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
31 (37)
„5) seaduse 71. peatükki täiendatakse §-ga 778 järgmises sõnastuses:
„§ 778. Kindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi või tunnistuse elektrooniline
väljastamine
Kui Transpordiamet väljastab käesolevas peatükis nimetatud kindlustuse või muu rahalise tagatise
tõendi või tunnistuse elektrooniliselt, peab see vastama meresõiduohutuse seaduse § 1 lõikes 71
sätestatud tingimustele.“;“.
Selgitus: Muudatus seondub MSOS § 1 täiendamisega lõikega 71 , milles nähakse ette tingimused,
et tunnistusi ja muid dokumente, mis peavad laeva pardal olema, saaks väljastada elektrooniliselt.
Sellega seoses on vaja täiendada ka KMSS, sest laeva pardal peavad muu hulgas olema tõend
vastutuskindlustuse kehtivuse kohta reisija surma, tervisekahjustuse ja kehavigastuse
põhjustamise korral (§ 775) ja tunnistus laevavraki eemaldamise vastutuse Nairobi rahvusvahelise
laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsiooni nõuetele vastava kindlustuse või muu
rahalise tagatise kohta (§ 776). Pikemad selgitused elektrooniliste tunnistuste kohta on esitatud
käesoleva pöördumise p-s 2.1.
4. Eelnõu täiendamine §-ga 3 (Naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva
tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni ja naftareostusest põhjustatud
kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise
konventsiooni muutmise 1992. aasta protokollidega ühinemise seaduse täiendamine)
Täiendada eelnõu uue §-ga 3, muutes vastavalt järgnevate paragrahvide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„§ 3. Naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta
rahvusvahelise konventsiooni ja naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise
rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992.
aasta protokollidega ühinemise seaduse täiendamine
Naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise
konventsiooni ja naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi
asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992. aasta protokollidega
ühinemise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Kui Transpordiamet väljastab käesoleva seaduse paragrahvis 3 nimetatud tunnistuse
elektrooniliselt, peab see vastama meresõiduohutuse seaduse § 1 lõikes 71 sätestatud
tingimustele.“;
2) paragrahvis 4 asendatakse sõna „Keskkonnainspektsioon” sõnaga „Keskkonnaamet”.
Selgitus: Muudatusega täiendatakse naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva
tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni ja naftareostusest põhjustatud kahju
kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni
muutmise 1992. aasta protokollidega ühinemise seadust §-ga 31. Muudatus seondub MSOS § 1
täiendamisega lõikega 71, milles nähakse ette tingimused, et tunnistusi ja muid dokumente, mis
peavad laeva pardal olema, saaks väljastada elektrooniliselt. Muudatusega täiendatakse selliselt,
et ka selle seaduse § 3-s nimetatud 1992. aasta vastutuse konventsiooni nõuetele vastava
kindlustuslepingu või muu rahalise tagatise olemasolu tõendavat tunnistust oleks võimalik välja
32 (37)
anda elektrooniliselt. Pikemad selgitused elektrooniliste tunnistuste kohta on esitatud käesoleva
pöördumise p-s 2.1. Samuti asendatakse §-s 4 viide Keskkonnainspektsioonile viitega
Keskkonnaametile. Alates 01.01.2021. a on Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon ühendatud
Keskkonnaametiks. Ekslikult on jäänud nimetatud seaduses viide õigele asutusele sisse viimata.
5. Eelnõu täiendamine §-ga 4 (Punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava
tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse muutmine)
Täiendada eelnõu uue §-ga 4, muutes vastavalt järgnevate paragrahvide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„§ 4. Punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta
rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse muutmine
Punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise
konventsiooniga ühinemise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ning tõendi vormi";
2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui Transpordiamet väljastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi elektrooniliselt,
peab see vastama meresõiduohutuse seaduse § 1 lõikes 71 sätestatud tingimustele.“.“;
Selgitus: Eelkirjeldatuga tehakse muudatused punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest
kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse §-s 3.
Paragrahv 3 lõikes 2 esitatud volitusnormist jäetakse välja viide punkrikütuse konventsiooni
nõuetele vastava kindlustuslepingu või muu rahalise tagatise olemasolu kinnitava tõendi vormi
kehtestamiseks, kuna konventsiooniga ettenähtavate tunnistuste vorme ei ole vaja riigisiseselt
täiendavalt kehtestada. Nimetatud tunnistuste nõuded on esitatud punkrikütusereostusest
põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsioonis
(artikkel 7 ja lisa) Muudatus vähendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
töökoormust, kuna kaob vajadus uuendada siseriiklikes õigusaktides rahvusvaheliste tunnistuste
vorme.
Paragrahvi 3 täiendamine lõikega 3 seondub MSOS § 1 täiendamisega lõikega 71, milles nähakse
ette tingimused, et tunnistusi ja muid dokumente, mis peavad laeva pardal olema, saaks väljastada
elektrooniliselt. Muudatusega täiendatakse seadust selliselt, et ka selle seaduse § 3 lõikes 1
nimetatud tunnistust oleks võimalik välja anda elektrooniliselt. Pikemad selgitused elektrooniliste
tunnistuste kohta on esitatud käesoleva pöördumise p-s 2.1.
6. Eelnõu § 3 (Riigilõivuseaduse muutmine) muudatused
Teha eelnõu §-s § 3 järgmised muudatused:
6.1. muuta eelnõu § 3 punkti 2 ja sõnastada see järgnevalt:
„2) paragrahvi 1811 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Väikelaeva või alla 12-meetrise
kogupikkusega laeva“ tekstiosaga „Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti“;
Selgitus: Muudatused on seotud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadusega (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) (RT I, 10.12.2020, 1).
33 (37)
Eelnõust jäetakse välja RLS § 182 lõike 1 muudatus, mis oli sõnastatud järgmiselt: „(1) Laeva,
väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ning jeti tehnilise ülevaatuse eest tasutakse
riigilõivu 68 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte alla 17
euro ja mitte üle 2000 euro.“;
Seoses ametite ühendamise eelnõuga on vajadus sätte muutmise järele kadunud. MSOS § 36 lg 3
kohaselt on jeti tehniliseks ülevaatuseks on registreerimiseelne ülevaatus. Riigilõiv selle
ülevaatuse eest sisaldub juba jeti registreerimise eest võetavas riigilõivus (01.01.2021 jõustunud
RLS § 1811 lõige 1), mistõttu puudub alus eraldi riigilõivu kehtestamiseks.
Väljajäetav sõnastus asendatakse sõnastusega, mis sisaldus § 3 punktis 15 ja käsitleb riigilõivu
suurust jetile teisaldatava registreerimismärgi kirjega „PROOV” väljastamise eest. Kuna ametite
ühendamise seadusega viidi RLS §-st 219 veesõidukeid puudutav regulatsioon § 1811, siis on ka
käesolevas eelnõus vaja teha vastav muudatus. Sätte sisu ei muudeta. Sätte asukoha muutmise
tõttu jäetakse paragrahvist välja punkt 15.
6.2. täiendada eelnõu § 3 punktis 5 esitatud RLS § 189 lõiget 1 pärast tekstiosa „ohutu
mehitatuse tunnistuse,“ tekstiosaga „reisijateveo tunnistuse,“.
Selgitus: Riigilõivuseaduse § 189 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et ka reisijateveo tunnistuse
paberkandjal väljastamise korral oleks võimalik selle eest riigilõivu võtta. Reisijateveo tunnistuse
väljastamist reguleerib eelnõus MSOS § 172. Viide reisijateveo tunnistusele on eelnõust ekslikult
välja jäänud.
6.3. jätta § 3 punkt 7 eelnõust välja;
Selgitus: Muudatus seondub MSOS § 14 lõike 4 muutmise eelnõust väljajätmisega (käesoleva
pöördumise punkt 2.11). Kuna eelnõust jäetakse välja MSOS muudatus, siis jäetakse eelnõust välja
ka sellega seonduv RLS muudatus.
6.4. muuta § 3 punkti 10 esitatud RLS § 198 pealkirja ja sõnastada see järgmiselt:
„§ 198. Isiku sadamakapteniks atesteerimiseks esitamine“;
Selgitus: Muudatusega viiakse RLS § 198 peakiri kooskõlla paragrahvi sisuga. Paragrahvi teksti
kohaselt tasutakse isiku sadamakapteniks atesteerimiseks esitamisel riigilõivu 75 eurot.
6.5.jätta eelnõu § 5 punkt 13 eelnõust välja;
Selgitus: Eelnõu § 5 punktis 13 esitatud RLS täiendus (uus § 2001) jäetakse käesolevast eelnõust
välja ja lisatakse sadamaseaduse eelnõusse, mis on koostamisel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete
üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv
2000/59/EÜ Eesti õigusesse ülevõtmiseks. Otstarbekas on laevajäätmeid puudutav regulatsioon
esitada ühes eelnõus. RLS-i täiendamisel §-ga 2001 käesoleva eelnõu raames, tuleks sätet
nimetatud direktiivi ülevõtmiseks koostatavas sadamaseaduse eelnõuga taaskord muuta, sest
direktiiviga muudetakse sadamaseaduses kasutatavaid mõisteid ja sellega seonduvalt ka RLS §-i
2001.
6.6. jätta eelnõu § 3 punkt 15 eelnõust välja.
Selgitus: Muudatus seondub eelnõu § 4 punkti 2 tehtava muudatusega. Vt selgitust käesoleva
34 (37)
pöördumise punkt 6.1 juures.
7. Eelnõu § 4 (Sadamaseaduse muutmine) muutmine
Teha eelnõu §-s 4 järgmised muudatused:
7.1. täiendada eelnõu § 4 punktiga 7, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni,
järgmises sõnastuses:
„7) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Sadama pidaja korraldab sissesõidutee, akvatooriumi ja sildumiseks vajalike sadamaehitiste
haldamist ning hooldamist, sadama navigatsioonimärgistuse rajamist, paigaldamist, hooldamist,
muutmist ja eemaldamist, jälgib navigatsiooniteabes avaldatud andmete õigsust, vastutab enda
esitatud andmete õigsuse eest ning tagab muutunud andmete viivituseta edastamise
Transpordiametile navigatsiooniteabes avaldamiseks.“;“;
Selgitus: Muudatus seondub eelnõus esitatud SadS § 4 lõike 8 muudatusega. SadS § 4 lõikes 8
nähakse ette, et sadama navigatsioonimärgistusega (sadamasse sissesõiduks, sadamast
väljasõiduks ja sadamasiseseks veeliikluseks vajalik navigatsioonimärgistus) seotud tegevused
peavad olema kooskõlas MSOS alusel kehtestatud määrusega. MSOS § 47 lõige 4 näeb ette, et
üldkasutataval veeteel korraldab navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist,
hooldamist ja haldamist Transpordiamet. Analoogne säte sadama navigatsioonimärgistuse
rajamise, paigaldamise, hooldamise jms osas sadamaseaduses puudub, kuid see on sätestatud
MSOS § 47 lõike 6 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määruses.
SadS §-s 4 on sätestatud akvatooriumi ja sissesõiduteega seotud sadama pidaja kohustused, kus
peaksid olema sätestatud ka sadama pidaja kohustused sadama navigatsioonimärgistusega
seonduvalt. SadS § 4 lõiget 3 täiendatakse selliselt, et seal on selgelt sätestatud, et sadama pidaja
korraldab sadama navigatsioonimärgistuse rajamist, paigaldamist, hooldamist, muutmist ja
eemaldamist. Muudatus ei too kaasa sadama pidajatele täiendavaid kohustusi, kuna MSOS § 47
lõike 6 alusel kehtestatud määrus juba sisaldab vastavat kohustust.
7.2. muuta eelnõu § 4 punkti 20 ja sõnastada see järgmiselt:
„20) paragrahvi 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 17. Turvaõppus ja turvaharjutus
(1) Sadama turvaõppuse ja turvaharjutuse korraldab sadama pidaja ning sadamarajatise
turvaõppuse ja turvaharjutuse korraldab sadamarajatise valdaja.
(2) Turvaõppuse ja turvaharjutuse eesmärk on kontrollida turvaplaani rakendamist.
(3) Sadamas ja sadamarajatises korraldatava turvaõppuse ühes osaks peab olema vastavas sadamas
ja sadamarajatises ohtlike ainete käitlemine.
(4) Sadamas ja sadamarajatises korraldatakse sadama ja sadamarajatise turvaplaani üksikute osade
katsetamiseks turvaõppus vähemalt iga kolme kuu järel.
(5) Turvaharjutust, milles osalevad sadamarajatiste turvaülemad koos sadamas selles valdkonnas
riiklikku järelevalvet teostavate ametiisikutega ja sadamate ning võimaluse korral laevade
turvaülemad, korraldatakse sadamas ja sadamarajatistes vähemalt üks kord kalendriaastas ning
turvaharjutuste korraldamise vaheline aeg ei tohi olla rohkem kui 18 kuud.
(6) Sadama ja sadamarajatise turvaõppuse ja turvaharjutuse läbiviimise korra kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega.“;“;
Selgitus: Kehtivas SadS §-s 17 on toodud turvaõppuste regulatsioon. Turvaõppuste nimetuse all
on mõeldud nii SOLAS konventsiooni ISPS koodeksi õppusi kui ka harjutusi (koodeksi reeglites
A/18.3 ja A/18.4 on välja toodud kaks erinevat tüüpi väljaõpet) st määratlust „turvaõppus“ on
kehtivas SadS-s kasutatud üldmõistena nii õppuste kui harjutuste käsitlemiseks. Turvaõppuste ja –
harjutuste korraldamist reguleerib lisaks eelnevalt viidatud ISPS koodeksile ka Euroopa
35 (37)
Parlamendi ja nõukogu määrus nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise
kohta lisa II ning täiendavalt reguleerib sadamate turvanõudeid ka direktiiv 2005/65/EÜ sadamate
turvalisuse tugevdamise kohta. Eelnevalt viidatud regulatsioonide eestikeelsetes tõlgetes on
kasutatud erinevaid sõnastusi terminite „õppus“ ja „harjutus“ kohta. Inglise keeles on aga
terminid samataolised – üldmõiste „Training", selle all 3 kuu tagant tehtavad „drills“ ja kord
aastas läbiviidavad „exercises“. Eelnõu 284 SE toodud § 17 lg 5 muudatuse eesmärgiks oli
selgesõnaliselt eristada ISPS koodeksi kohast harjutust, st et oleks üheselt arusaadav, et lõikes 5
on silmas peetus harjutusi, mitte §-s 17 üldmõistena kasutatud turvaõppust (eelnõu § 4 punktis 20
toodud § 17 lg 5 muudatus). Samas ei piisa erisuse väljatoomiseks üksnes SadS § 17 lg 5
muutmisest, vaid vastavas paragrahvis tuleb läbivalt välja tuua nii õppuseid kui harjutust
puudutav osa, mistõttu esitatakse SadS § 17 tekst tervikuna uuesti. Eelnõu 284 SE § 4 punktis 20
toodud sõnastuses toodud määratluse „õppeharjutus“ asemel kasutatakse määruses 725/2004
toodud määratlusi „turvaõppus“ ning „turvaharjutus“, mida on kasutatud ka kehtivas MSOS
sõnastuses. Arvestades eeltoodut on SadS § 17 toodud järgmised muudatused. SadS § 17 pealkiri
viiakse vastavusse sätte sisuga, st sõnastuses on välja toodud nii turvaõppus kui turvaharjutus.
Samuti on toodud § 17 lõikes 1 nii turvaõppuse kui turvaharjutuse korraldamine vastavalt sadama
pidaja ning sadamarajatise valdaja kohustusena. Sarnaselt eelnevale sõnastatakse § 17 lõikes 2
selgelt, et nii turvaõppuse kui ka turvaharjutuse eesmärgiks on kontrollida turvaplaani
rakendamist. Kehtiv SadS § 17 lg 3 kohaselt peavad sadamas ja sadamarajatises korraldatavad
turvaõppused sisaldama harjutusi, mis on seotud selles sadamas käideldavate ohtlike ainetega.
Muudatusettepanekus on lõike 3 sõnastust arusaadavuse huvides täpsustatud. Lõikes 4 on viidatud
turvaõppustele seni kehtinud seaduses toodud määratluse „õppused“ asemel ning lõikes 5 on välja
toodud turvaharjutust puudutavad nõuded, sh kaasatavad osalised ja ajamääratlus, milliste
vahemike jooksul turvaharjutust korraldada tuleb. Täiendusena täna kehtivas seaduses toodule on
lisatud nõue, mille kohaselt ei tohi turvaharjutuste korraldamise vaheline aeg olla rohkem kui 18
kuud.
7.3. jätta eelnõu § 4 punkt 31 eelnõust välja;
Selgitus: Eelnõu § 4 punktis 31 esitatud SadS muudatus (SadS § 29 täiendamine lõigetega 3 ja 4)
jäetakse käesolevast eelnõust välja ja lisatakse sadamaseaduse eelnõusse, mis on koostamisel
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama
vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega
tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ Eesti õigusesse ülevõtmiseks. Otstarbekas on
laevajäätmeid puudutav regulatsioon esitada ühes eelnõus. SadS § 29 täiendamisel käesoleva
eelnõu raames, tuleks sätet nimetatud direktiivi ülevõtmiseks koostatavas sadamaseaduse
eelnõuga taas muuta.
7.4. muuta eelnõu § 4 punktis 39 esitatud SadS § 601 sõnastust ja asendada läbivalt sõna
„jaanuar“ sõnaga „juuni“ vastavas käändes.
Selgitus: Tulenevalt eelnõu jõustumisaja muudatustest tuleb SadS §-s 601asendada viited 2021.
aasta 1. jaanuarile viitega 2021. aasta 1.juunile.
8. Eelnõu § 5 (Seaduse jõustumine) muudatused
Muuta eelnõu § 5 tekst ja sõnastada see järgmiselt:
„(1) Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. juunil.
36 (37)
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt …3 jõustub 2022. aasta 1. juunil.
(3) Käesoleva seaduse § 5 punkt …. ning § 6 punktid …. ning ….4 jõustuvad 2023. aasta 1.
jaanuaril.
(4) Käesoleva seaduse § 1 punkt … ja § 2 punkt … jõustuvad ohtlike ja kahjulike ainete mereveol
tekitatud kahju eest kantava vastutuse ja kahju hüvitamise 1996. aasta rahvusvahelise
konventsiooni 2010. aasta protokolli rahvusvahelise jõustumise päeval.“.
Selgitus: Tulenevalt eelnõu menetluse kestvusest on vaja muuta varasemalt eelnõu 284 SE tekstis
toodud jõustumissätteid. Lõikes 1 sätestatakse, et eelnõu jõustumisajaks on 2021. aasta 1. juuni.
Loobutud on osade sätete jõustamisest üldises korras. Üldisest korrast erinevad jõustumistähtajad
nähakse ette sätete puhul, mis olid esitatud eelnõu 284SE § 5 lõikes 3. Lõikes 2 sätestatakse, et
MSOS-i § 261 täiendamine lõigetega 51–53 (tervishoiuteenuse osutaja kohustus omada
kvaliteedisüsteemi; eelnõu 284 SE § 1 p 65) jõustub 01.06.2022. Algset jõustumistähtaega
(01.01.2022) pikendatakse viie kuu võrra. Lõikes 3 sätestatakse, et SadS § 21 lõige 1 muudatused
ja §-i 22 kehtetuks tunnistamine (eelnõu 284 SE § 4 p-d 23 ja 24) ning nimetatud SadS
muudatusega seonduv RLS §-i 198 muudatus (eelnõu 284 SE § 3 p 10) jõustuvad 01.01.2023.
Algset jõustumistähtaega (01.01.2022) pikendatakse aasta võrra seoses sadamaregistri uue
menetlusplatvormi arendustöödega. Lõikes 4 sätestatakse 1996. aasta rahvusvahelise
konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-
konventsiooni) 2010. aasta protokolli rakendamisega seotud sätete jõustumisaeg. 1996. aasta
rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete
mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokolli ühinemise seaduse eelnõu (302 SE) on
Riigikogu menetluses. Eelnõu esimene lugemine toimus 17.02.2021 ja teine lugemine on Riigikogu
17.03.2021 päevakorras. Keskkonnaministeeriumi soovil on eelnõusse lisatud nimetatud
konventsiooni rakendamiseks vajalikud seadusmuudatused. Kuna HNS-konventsioon ei ole veel
rahvusvaheliselt jõustunud, tuleb jõustumissättesse lisada HNS-konventsiooni rakendamiseks
vajaliku regulatsiooni jõustumissäte. Paragrahvi lõikes 4 nähakse ette, et MSOS § 95 lõike 8
täiendamine punktiga 12 ja KMSS täiendamine §-ga 777 jõustuvad HNS-konventsiooni protokolli
rahvusvahelise jõustumise päeval.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Ahti Kuningas
625 6468
[email protected]
3
§ 7 lõigetes 2-4 ei ole lisatud viidet konkreetsetele eelnõu punktidele, kuna eelnõu numeratsioon muutub käesolevas
pöördumise esitatud ettepanekute arvestamisel oluliselt.
37 (37)