EELNÕU
17.03.2021
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise,
teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ ja Vabariigi
Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“
muutmine
Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 321 lõike 5, Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 ja
arhiiviseaduse § 6 lõike 2 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruses nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise,
teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) ametlik e-posti aadress – ametliku e-posti infosüsteemi kaudu lõppkasutajale teabe
kättesaadavaks tegemiseks vajalik unikaalne e-posti aadress, mis moodustatakse füüsilisest isikust
lõppkasutajale isikukoodi põhjal ja juriidilisest isikust lõppkasutajale registrikoodi põhjal.“;
2) määrust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:
„§ 201. Ametliku e-posti infosüsteemi kaudu lõppkasutajale teabe kättesaadavaks tegemine
(1) Ametliku e-posti infosüsteem võimaldab avaliku ülesande täitjal edastada lõppkasutaja ametlikule
e-posti aadressile või telefoninumbrile teavet.
(2) Haldaja teavitab füüsilisest isikust lõppkasutajat ametlikule e-posti aadressile saabunud teabest
rahvastikuregistri järgsel e-posti aadressil või telefoninumbril või kui isik on vastavate teavituste
saamiseks märkinud teabeväravasse muu e-posti aadressi või telefoninumbri, siis isiku märgitud e-
posti aadressil või telefoninumbril.
(3) Haldaja teavitab juriidilisest isikust lõppkasutajat ametlikule e-posti aadressile saabunud teabest
teabeväravasse märgitud e-posti aadressil või telefoninumbril.
(4) Ametliku e-posti infosüsteemi toimimise ja haldamise eest vastutab haldaja.“.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“
§ 15 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Arhiiviseaduse § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud teabe edastamise kohta saadetakse teade isiku ametlikule
e-posti aadressile või kui isik on konkreetse menetlusega seotud teabevahetuseks esitanud erineva e-
posti aadressi, siis isiku märgitud e-posti aadressile.“.
Kaja Kallas
peaminister
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee
haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja
kord“ ja Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja
teabehalduse alused“ muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Käesoleva eelnõu eesmärgiks on muuta Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määrust nr
145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning
kasutamise nõuded ja kord“ (edaspidi teabevärava määrus) ja Vabariigi Valitsuse 25. mai
2017. a määrust nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ (edaspidi TKTA
määrus) nii, et riigiasutuste olulised teavitused jõuaksid mitte üksnes inimesteni, kes on Eesti
teabeväravas eesti.ee manuaalselt suunanud oma e-posti aadressi mõnele muule
meiliaadressile, vaid kõigi inimesteni, kelle e-posti aadress või telefoninumber
rahvastikuregistris sisaldub.
Eesti teabevärav eesti.ee (edaspidi teabevärav) on turvaline elektrooniline keskkond, mille
kaudu on riik loonud juurdepääsu avalikele e-teenustele ja mis võimaldab nii füüsilistel kui
juriidilistel isikutel suhelda riigiasutustega ja kasutada avalikke teenuseid elektrooniliselt,
asutusse kohapeale minemata. Teabevärav on olulisim uks e-riiki, pakkudes informatsiooni
isikuga seotud elusündmuste kohta ning täites kontaktpunkti funktsiooni riigi ja ettevõtja
vahel. Teabevärava üks komponentidest on ka ametlik e-posti infosüsteem ehk nn ametlik e-
postkast, mille kaudu saavad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused, kuid ka muud avalikke
ülesandeid täitvad isikud saata isikutele olulisi teavitusi. Kehtiva korra kohaselt saab igaüks
oma ametliku e-posti aadressi suunata vabalt valitud e-posti aadressile, et asutuste poolt
temale saadetud dokumentide ja teavitustega kursis olla, ilma et seejuures peaks pidevalt
teabeväravas ametlikku e-posti kontrollimas käima. Enne vastavat suunamist isiku
ametlikule e-posti aadressile teateid ja dokumente ei edastada. Suunamine ei tähenda siiski
seda, et ametlikule e-posti aadressile saadetud dokumente edastataks isiku igapäevaselt
kasutatavale e-posti aadressile. Suunatud e-posti aadressile edastatakse vaid teavitus
dokumendi saabumise kohta ametlikule e-postiaadressile ning asjassepuutuv dokument ise
tehakse kättesaadavaks riigiportaalis eesti.ee (või muus, konkreetse asutuse
veebikeskkonnas). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste
korraldamise ja teabehalduse alused“ § 15 lõikele 1 peaksid asutused isikuga
kontakteerumiseks kasutama eelkõige just ametlikku e-posti aadressi.
Eelnõu koostamise ajaks on teabeväravas ümber suunatud ligikaudu 413 000 ametlikku e-
posti aadressi. Nende inimeste puhul, kes aga ametlikku e-posti aadressi ümber suunanud
ega ka SMS-i teel toimivat teavitusteenust aktiveerinud ei ole, on tõsine oht, et asutuste
olulised teavitused ei jõua kas üldse või piisavalt kiiresti adressaatideni. Tervishoiukriisi
tingimustes on möödapääsmatu vajadus regulatsiooni kiiresti muuta, et teavitusmehhanism
efektiivsemalt toimiks. Tänases olukorras peab riik tegema maksimaalse pingutuse selle
nimel, et potentsiaalselt eluliselt oluline info, sh vaktsineerimisalane info, jõuaksid kiiresti
sihtgrupini. Teabevärav ja selles sisalduv ametlik e-postkast on sellealases
kommunikatsioonis olulised ja suure potentsiaaliga tööriistad. Sellest tuleneb ka vajadus
eelnõu kiireloomuliseks menetlemiseks. Tehniliselt operatiivselt teostatav ja isikuid vähim
koormav viis selle eesmärgi saavutamiseks on nende füüsiliste isikute, kes ei ole ise
ametlikku e-posti aadressi ise ümber suunanud, sidumine Eesti rahvastikuregistrisse kantud
kontaktandmetega. Rahvastikuregistri seaduse § 3 lõike 4, § 20 lõike 3 ja § 29 lõike 3 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 129 „Rahvastikuregistri
turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“
§ 11 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse muuhulgas isiku kontaktandmed (e-posti
aadress, telefoninumber ja muud isiku esitatud kontaktandmed). Seejuures jäetakse eelnõuga
siiski ka isikule endale õigus valida teavituste kättesaamiseks muud kontaktandmed, tehes
teabeväravas vastavad muudatused.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
riigi infosüsteemide osakonna IT-õiguse nõunik Sten Tikerpe (tel: 639 7645, e-
post:
[email protected]) ja Riigi Infosüsteemi Ameti õigusosakonna juhataja Kristiina
Laanest (tel: 666 8863; e-post:
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 7153403, e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega esitatakse teabevärava määrusesse
tehtavad muudatused ning teisega TKTA määrusesse tehtav muudatus.
Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse teabevärava määruse § 2 ametliku e-posti aadressi
terminiga. Kuigi kehtiva teabevärava määruse § 5 punkt 6 sätestab, et ametliku e-posti
infosüsteem on üks teabevärava toimimist tagavatest komponentidest, ei tule teabevärava
määrusest kehtival kujul õigusselgelt välja, et lõppkasutajale moodustatakse ka e-posti
aadress kujul
[email protected] või
[email protected], sõltuvalt sellest, kas tegemist
on füüsilise või juriidilise isikuga. Ametlik e-posti aadress on sihtaadress, mis on vajalik
selleks, et ametliku e-posti infosüsteemi kaudu oleks võimalik lõppkasutajale teavet saata.
Just sellele e-posti aadressile edastavad riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused ja
muud avalikku ülesannet täitvad isikud lõppkasutajale dokumente ja teavitusi.
Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse teabevärava määrust §-ga 201, millega täpsustatakse
teabe kättesaadavaks tegemise korda osas, milles see toimub ametliku e-posti infosüsteemi
kaudu. Lisatav paragrahv koosneb kolmest lõikest.
Esimese lõikega sätestatakse ametliku e-posti infosüsteemi eesmärk. Kehtival kujul on
määrus selles osas liiga üldsõnaline. On teada, et ametliku e-posti infosüsteem on
teabevärava toimimiseks vajalik komponent, kuid selle täpsem sisu ning toimimise asjaolud
jäävad selgusetuks. Lisatava § 201 lõike 1 kohaselt on ametliku e-posti infosüsteem
teabevärava komponent, mis võimaldab riigi või kohaliku omavalitsuse asutusel või muul
avalikku ülesannet täitval isikul edastada lõppkasutaja ametlikule e-posti aadressile teavet.
Lisatava paragrahvi lõikes 2 sisaldub eelnõu kõige olulisem säte, mis täpsustab, kuidas
füüsilisest isikust lõppkasutajat ametlikule e-postiaadressile saabunud teabest teavitatakse.
Kehtiv õigus jääb ka selle küsimuse puhul lakooniliseks. Teabevärava määruses vastavaid
sätteid ei sisaldu, kuid mõningal määral on ametliku e-postkasti toimimise loogikat selgitatud
TKTA määruse §-s 15. Valdavas osas sisaldub ametliku e-postkastiga seonduv aga hoopis
riigiportaali eesti.ee kasutustingimustes. 1 Kuna ametliku e-posti infosüsteemi vahendusel
toimub haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 27 lõike 1 kohaselt ka dokumentide
1
https://www.eesti.ee/et/riigiportaali-abi/#eestiee-ametliku-postkasti-teenuse-kasutustingimused
elektrooniline kättetoimetamine, ei ole olulises osas üksnes kasutustingimustel põhinev
süsteem riigi poolt piisavalt õigusselge lahendus.
Avalike e-teenuste pakkujad on võtnud strateegilise suuna proaktiivsete ja elu- ning
ettevõtlussündmuste põhiste e-teenuste arendamisele. 2 Selle suunaga ei ole kooskõlas
olukord, kus inimene peab selleks, et saada kiiresti informeeritud asutuste poolt saadetud
olulisest infost, tegelema ise manuaalselt teabeväravas oma kontaktandmete sisestamise või
suunamisega. Seetõttu näeb kõnealune säte ette, et juhul, kui isik ei ole riigiportaalis ametliku
e-posti aadressi suunamist ise teinud, teavitatakse teda ametlikku e-postkasti saabunud
teabest rahvastikuregistri järgsetel kontaktandmetel3, milleks võib olla nii rahvastikuregistris
leiduv e-posti aadress kui ka telefoninumber (SMS teavituse tarbeks). Säte näeb siiski ette,
et kui isik on märkinud teabeväravas rahvastikuregistris sisalduvatest erineva e-posti aadressi
või telefoninumbri, teavitatakse teda ametlikku e-postkasti saabunud teabest tema enda poolt
teabeväravas märgitud e-posti aadressil või telefoninumbril. Seejuures võimaldab
teabevärava infotehnoloogiline lahendus asutusel sõltuvalt teate ajakriitilisusest ja muudest
asjaoludest valida, kas teavitus saadetakse e-posti või SMS-i teel. Kui inimene teabeväravas
rahvastikuregistris sisalduvatest erinevat e-posti aadressi või telefoninumbrit märkinud ei
ole, teavitatakse teda reeglina e-posti teel, kuid kiireloomuliste teadaannete korral ka SMS-
sõnumiga.
Lõige 3 sätestab, kuidas juriidilisest isikust lõppkasutajat ametlikule e-postiaadressile
saabunud teabest teavitatakse. Juriidiliste isikute teavitamine ametlikule e-posti aadressile
saabunud teabest toimub isiku e-posti aadressil või telefoninumbril juhul, kui isiku esindaja
on nimetatud kontaktandmed vastavate teavituste saamiseks teabeväravasse märkinud. Riigi
Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA) on ühtlasi analüüsimas nii tehnilisi kui juriidilisi
võimalusi, kuidas ka juriidiliste isikute puhul ametlikule e-posti aadressile saabuva teabe
osas teavitussüsteemi efektiivsemalt korraldada.
Oluline on märkida, et kõnealused sätted ei muuda ega saagi juriidiliselt muuta elektroonilise
kättetoimetamise regulatsiooni. Kui inimese rahvastikuregistri järgsele või teabeväravas
märgitud kontaktandmetele saadetakse teavitus, et ametlikku e-postkasti on saabunud
dokumente või muud teavet, ei tähenda see ametlikku e-postkasti laekunud teabe
kättetoimetatuks lugemist HMS tähenduses. Kättetoimetatuks loetakse ametlikku e-postkasti
laekunud dokumendid, nii nagu ka kehtiva õiguse alusel, HMS § 27 lõike 2 kohaselt alles
siis, kui teenuse kasutaja on teabeväravasse sisse loginud ja seal dokumendi avanud, alla
laadinud või edastanud selle ise, otse ametliku e-posti infosüsteemi kaudu teisele e-posti
aadressile. Ühelegi avalikku ülesannet täitvale isikule ei teki käesoleva eelnõu mõjul õigust
eeldada, et lõppkasutajale saadetud teavitus või selles sisalduv info on inimesele
kättetoimetatud või et inimene on sellest teadlik. Teisisõnu ei tekita rahvastikuregistri
järgsele või teabeväravas märgitud kontaktandmetele teavituse saatmine lõppkasutajale
õiguslikke tagajärgi.
2
Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020. Lk 29. Kättesaadav:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_infouhiskonna_arengukava_2020.pdf (14.03.2021)
3
Vabariigi Valitsuse 20.12.2018 määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja
andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ § 11 punktide 1-3 kohaselt kantakse
rahvastikuregistrisse isiku kohta järgmised kontaktandmed: e-posti aadress, telefoni number ja muud isiku
esitatud kontaktandmed. Ametlikule e-posti aadressile saabunud teabest teavitamiseks kasutatakse üksnes
rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressi või telefoni numbrit.
Eelnõu jõustumisel alustavad RIA ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tööd
selle nimel, et asutuste poolt lõppkasutajatele saadetavate teavituste sisu ühtlustada. Tänasel
päeval on asutustele teavituste sisu osas jäetud vaba valik. Parim ja õigusselge lähenemine
oleks aga see, kui teavitused oleksid võimalikult ühetaolised ja lakoonilised, andes edasi
üksnes info, et ametlikku e-postkasti on laekunud riigiasutuse poolt teade. Näitena sellest,
missugust infot inimesele ametlikku e-postkasti saadetakse (ja mille osas ka sellekohane
teavitus inimese poolt märgitud või rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile või
telefoninumbrile edastatakse), võib tuua juhiloa või ID-kaardi peatse aegumise teavituse,
teavituse B-kategooria sõidueksami toimumisaja kohta, teavituse ravikindlustuse kehtivusaja
kohta, kutsetunnistuste peatse aegumise kohta ning tänases olukorras ka teavituse selle kohta,
et inimesele on saabunud vaktsineerimiskutse. Tasub veelkord üle korrata, et kõnealuste
teavituste saatmine ei loo olukorda, kus ükski asutus saaks lugeda teavituse saatmisega
inimesele kas teavituse või ametlikule e-posti aadressile saadetud teabe, millele see viitab,
kättetoimetatuks.
Paragrahviga 2 muudetakse TKTA määruse § 15 lõiget 1 selliselt, et see ei viitaks enam
üksnes isiku poolt suunatud ametlikule e-posti aadressile. Uue sõnastuse kohaselt saadetakse
teade arhiiviseaduse § 2 lõigetes 1 või 2 nimetatud teabe edastamise kohta isiku ametlikule
e-posti aadressile, välja arvatud juhul, kui isik on konkreetse menetlusega seotud
teabevahetuseks esitanud erineva e-posti aadressi. Viimasel juhul edastatakse vastav teade
isiku poolt esitatud e-posti aadressile. Teate saatja võib seejuures olla kas teabevärava haldaja
RIA või ametlikule e-posti aadressile teabe edastanud asutus. Muus osas sätte sisu ei
muudeta.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Sihtrühm:
1) teabevärava füüsilisest isikust lõppkasutajad ehk kõik füüsilised isikud, kellele on riik
loonud ametliku e-posti aadressi isikukoodi põhjal;
2) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning muud avalikku ülesannet täitvad isikud, kes
soovivad saata lõppkasutajale ametliku e-posti infosüsteemi kaudu teavet;
3) RIA kui ametliku e-posti infosüsteemi haldaja.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – keskmine
Muudatusega luuakse ühtne elektrooniline kanal teabe edastamiseks üksikisikutele ja
ettevõtjatele. Ametliku e-posti aadressi üleriigiline kasutuselevõtt ning selle sidumine
rahvastikuregistrisse kantud kontaktandmetega võimaldab riigil isikutele operatiivselt teavet
edastada. Eriti oluline on infovahetuse kiire toimimine kriisiolukordades, kus konkreetsetele
isikutele suunatud teabe kohale jõudmine võib olla eluliselt tähtis.
Ühtse elektroonilise suhtluskanali kasutuselevõtt avaldab positiivset mõju ka inimestele
endile, kuna ametlikus e-posti infosüsteemis on inimestel võimalik hallata asutustelt saadud
teavet turvaliselt ja mugavalt ühes kohas.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – väike
Muudatusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule. Seoses sellega, et muudatus hõlmab ka e-
residentide ametlike e-posti aadresside kasutamist, võib muudatus tõsta e-residentide huvi
Eesti avalike e-teenuste vastu, mis võib avaldada kaudset positiivset mõju välissuhetele.
Mõju majandusele – puudub
Muudatusega ei kaasne mõju majandusele.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale – väike
Muudatusega ei kaasne otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale. Siiski avaldab muudatus
kaudselt soodustavat mõju looduskeskkonnale, kuna väheneb paberipõhine dokumentide
edastamise praktika.
Paberivaba riigihalduse jätkuv arendamine vähendab avalike teenustega seotud
keskkonnakoormust (sh füüsilise liikumise ehk transpordi vajadust, jäätmeteket jne).4 Seega
avaldab elektrooniliste suhtluskanalite laialdasem kasutuselevõtt keskkonna- ja
kliimapoliitikale positiivset mõju.
Mõju regionaalarengule – puudub
Muudatusega ei kaasne mõju regionaalarengule.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – keskmine
Eelnõuga kaasneb positiivne mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele.
Kui seni on asutused pidanud koguma isikute kohta kontaktteavet erinevatest allikatest ning
korraldama igaüks teabe väljasaatmise oma ressursside arvelt, võimaldab ametliku e-
postkasti infosüsteem kasutada teabe edastamiseks keskset turvalist kanalit, mida ka
hallatakse keskselt RIA poolt. Nii on asutustel võimalik kokku hoida ressursse ja keskenduda
oma põhiülesannete täitmisele. Näiteks koroonaviiruse leviku tõkestamiseks saadeti juba
praegu toimivatele ametlikele e-posti aadressidele välja ligi 6000 vaktsineerimisteadet,
mistõttu jäi ära vajadus teha samasuguses mahus telefonikõnesid. Kui 6000
vaktsineerimisteate väljasaatmise kulu on praktiliselt nullilähedane, oleks samas mahus
telefonikõnede maksumus olnud hinnanguliselt 30 000 eurot.
Muudatus suurendab rahvastikuregistris sisalduvate kontaktandmete teabeväravaga
sünkroniseerimise vajaduse tõttu vähesel määral RIA töökoormust. Samas pakub RIA
ametliku e-postkasti infosüsteemi teenust teabevärava kasutustingimuste alusel
lõppkasutajatele juba praegu, mistõttu ei too muudatus kaasa RIA-le uusi ülesandeid, vaid
laieneb olemasolevate ülesannete maht.
Lähtudes eespool kirjeldatust on mõju ulatus keskmine, sagedus väike, ebasoovitava
mõju risk väike.
4
Eesti infoühiskonna arengukava 2020. Kättesaadav
https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_infouhiskonna_arengukava_2020.pdf, lk 46 (12.03.2021).
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Kuigi muudatus suurendab vähesel määral RIA töökoormust, kaetakse muudatusega seotud
kulud RIA olemasolevatest eelarvevahenditest. Muudatus ei too kaasa RIA-le lisatööjõu
vajadust ega täiendavaid personalikulusid.
Muudatus toob eelduslikult kaasa riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökoormuse
vähenemise ning võimaldab hoida kokku kulusid, mis kaasnevad teabe väljasaatmisega
paberkandjal või kontakteerumiseks telefoni teel. Lisaks väheneb vajadus individuaalsete
elektrooniliste suhtluskanalite loomise järele, mis võimaldab kokku hoida tarkvara
arenduskulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. RIA-l on eelnõu koostamise ajal vajalik tehniline võimekus
olemas, et lõppkasutajatele eelnõus kirjeldatud viisil teavitusi edastada. Pikema jõustumisele
eelneva aja sätestamine ei ole eelnõu sisu ja mõju kogumis hinnates vajalik.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati 16.03.2021 kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kõikidele
ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks õiguskantslerile.
Justiitsministeerium esitas sisulised ettepanekud ja seletuskirja sisu käsitlevad keelelised
tähelepanekud e-kirja teel. Õiguskantsleri kantselei kinnitas oma vastuskirjas, et toetamaks
kõigi ühiseid pingutusi tervishoiukriisi lahendamisel, on teadete adressaatideni jõudmine
oluline.