dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ ja Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. märts 2021
Viit
2-3/21-0303/1719-1
Registreeritud
17. märts 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-3 Ministeeriumis väljatöötatud VV määruste, VV korralduste eelnõud koos seletuskirjadega
Toimik
2-3/21-0303
Vastutaja
Sten Tikerpe (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Riigi infosüsteemide osakond)

Failid

  • 📎2-321-03031719-1 17.03.2021 Väljaminev kiri.asice621 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 17.03.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ ja Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmine Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 321 lõike 5, Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 ja arhiiviseaduse § 6 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruses nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) ametlik e-posti aadress – ametliku e-posti infosüsteemi kaudu lõppkasutajale teabe kättesaadavaks tegemiseks vajalik unikaalne e-posti aadress, mis moodustatakse füüsilisest isikust lõppkasutajale isikukoodi põhjal ja juriidilisest isikust lõppkasutajale registrikoodi põhjal.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses: „§ 201. Ametliku e-posti infosüsteemi kaudu lõppkasutajale teabe kättesaadavaks tegemine (1) Ametliku e-posti infosüsteem võimaldab avaliku ülesande täitjal edastada lõppkasutaja ametlikule e-posti aadressile või telefoninumbrile teavet. (2) Haldaja teavitab füüsilisest isikust lõppkasutajat ametlikule e-posti aadressile saabunud teabest rahvastikuregistri järgsel e-posti aadressil või telefoninumbril või kui isik on vastavate teavituste saamiseks märkinud teabeväravasse muu e-posti aadressi või telefoninumbri, siis isiku märgitud e- posti aadressil või telefoninumbril. (3) Haldaja teavitab juriidilisest isikust lõppkasutajat ametlikule e-posti aadressile saabunud teabest teabeväravasse märgitud e-posti aadressil või telefoninumbril. (4) Ametliku e-posti infosüsteemi toimimise ja haldamise eest vastutab haldaja.“. § 2. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ § 15 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Arhiiviseaduse § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud teabe edastamise kohta saadetakse teade isiku ametlikule e-posti aadressile või kui isik on konkreetse menetlusega seotud teabevahetuseks esitanud erineva e- posti aadressi, siis isiku märgitud e-posti aadressile.“. Kaja Kallas peaminister Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Taimar Peterkop riigisekretär Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ ja Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käesoleva eelnõu eesmärgiks on muuta Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määrust nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ (edaspidi teabevärava määrus) ja Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrust nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ (edaspidi TKTA määrus) nii, et riigiasutuste olulised teavitused jõuaksid mitte üksnes inimesteni, kes on Eesti teabeväravas eesti.ee manuaalselt suunanud oma e-posti aadressi mõnele muule meiliaadressile, vaid kõigi inimesteni, kelle e-posti aadress või telefoninumber rahvastikuregistris sisaldub. Eesti teabevärav eesti.ee (edaspidi teabevärav) on turvaline elektrooniline keskkond, mille kaudu on riik loonud juurdepääsu avalikele e-teenustele ja mis võimaldab nii füüsilistel kui juriidilistel isikutel suhelda riigiasutustega ja kasutada avalikke teenuseid elektrooniliselt, asutusse kohapeale minemata. Teabevärav on olulisim uks e-riiki, pakkudes informatsiooni isikuga seotud elusündmuste kohta ning täites kontaktpunkti funktsiooni riigi ja ettevõtja vahel. Teabevärava üks komponentidest on ka ametlik e-posti infosüsteem ehk nn ametlik e- postkast, mille kaudu saavad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused, kuid ka muud avalikke ülesandeid täitvad isikud saata isikutele olulisi teavitusi. Kehtiva korra kohaselt saab igaüks oma ametliku e-posti aadressi suunata vabalt valitud e-posti aadressile, et asutuste poolt temale saadetud dokumentide ja teavitustega kursis olla, ilma et seejuures peaks pidevalt teabeväravas ametlikku e-posti kontrollimas käima. Enne vastavat suunamist isiku ametlikule e-posti aadressile teateid ja dokumente ei edastada. Suunamine ei tähenda siiski seda, et ametlikule e-posti aadressile saadetud dokumente edastataks isiku igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile. Suunatud e-posti aadressile edastatakse vaid teavitus dokumendi saabumise kohta ametlikule e-postiaadressile ning asjassepuutuv dokument ise tehakse kättesaadavaks riigiportaalis eesti.ee (või muus, konkreetse asutuse veebikeskkonnas). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ § 15 lõikele 1 peaksid asutused isikuga kontakteerumiseks kasutama eelkõige just ametlikku e-posti aadressi. Eelnõu koostamise ajaks on teabeväravas ümber suunatud ligikaudu 413 000 ametlikku e- posti aadressi. Nende inimeste puhul, kes aga ametlikku e-posti aadressi ümber suunanud ega ka SMS-i teel toimivat teavitusteenust aktiveerinud ei ole, on tõsine oht, et asutuste olulised teavitused ei jõua kas üldse või piisavalt kiiresti adressaatideni. Tervishoiukriisi tingimustes on möödapääsmatu vajadus regulatsiooni kiiresti muuta, et teavitusmehhanism efektiivsemalt toimiks. Tänases olukorras peab riik tegema maksimaalse pingutuse selle nimel, et potentsiaalselt eluliselt oluline info, sh vaktsineerimisalane info, jõuaksid kiiresti sihtgrupini. Teabevärav ja selles sisalduv ametlik e-postkast on sellealases kommunikatsioonis olulised ja suure potentsiaaliga tööriistad. Sellest tuleneb ka vajadus eelnõu kiireloomuliseks menetlemiseks. Tehniliselt operatiivselt teostatav ja isikuid vähim koormav viis selle eesmärgi saavutamiseks on nende füüsiliste isikute, kes ei ole ise ametlikku e-posti aadressi ise ümber suunanud, sidumine Eesti rahvastikuregistrisse kantud kontaktandmetega. Rahvastikuregistri seaduse § 3 lõike 4, § 20 lõike 3 ja § 29 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ § 11 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse muuhulgas isiku kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber ja muud isiku esitatud kontaktandmed). Seejuures jäetakse eelnõuga siiski ka isikule endale õigus valida teavituste kättesaamiseks muud kontaktandmed, tehes teabeväravas vastavad muudatused. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna IT-õiguse nõunik Sten Tikerpe (tel: 639 7645, e- post: [email protected]) ja Riigi Infosüsteemi Ameti õigusosakonna juhataja Kristiina Laanest (tel: 666 8863; e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 7153403, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega esitatakse teabevärava määrusesse tehtavad muudatused ning teisega TKTA määrusesse tehtav muudatus. Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse teabevärava määruse § 2 ametliku e-posti aadressi terminiga. Kuigi kehtiva teabevärava määruse § 5 punkt 6 sätestab, et ametliku e-posti infosüsteem on üks teabevärava toimimist tagavatest komponentidest, ei tule teabevärava määrusest kehtival kujul õigusselgelt välja, et lõppkasutajale moodustatakse ka e-posti aadress kujul [email protected] või [email protected], sõltuvalt sellest, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga. Ametlik e-posti aadress on sihtaadress, mis on vajalik selleks, et ametliku e-posti infosüsteemi kaudu oleks võimalik lõppkasutajale teavet saata. Just sellele e-posti aadressile edastavad riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused ja muud avalikku ülesannet täitvad isikud lõppkasutajale dokumente ja teavitusi. Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse teabevärava määrust §-ga 201, millega täpsustatakse teabe kättesaadavaks tegemise korda osas, milles see toimub ametliku e-posti infosüsteemi kaudu. Lisatav paragrahv koosneb kolmest lõikest. Esimese lõikega sätestatakse ametliku e-posti infosüsteemi eesmärk. Kehtival kujul on määrus selles osas liiga üldsõnaline. On teada, et ametliku e-posti infosüsteem on teabevärava toimimiseks vajalik komponent, kuid selle täpsem sisu ning toimimise asjaolud jäävad selgusetuks. Lisatava § 201 lõike 1 kohaselt on ametliku e-posti infosüsteem teabevärava komponent, mis võimaldab riigi või kohaliku omavalitsuse asutusel või muul avalikku ülesannet täitval isikul edastada lõppkasutaja ametlikule e-posti aadressile teavet. Lisatava paragrahvi lõikes 2 sisaldub eelnõu kõige olulisem säte, mis täpsustab, kuidas füüsilisest isikust lõppkasutajat ametlikule e-postiaadressile saabunud teabest teavitatakse. Kehtiv õigus jääb ka selle küsimuse puhul lakooniliseks. Teabevärava määruses vastavaid sätteid ei sisaldu, kuid mõningal määral on ametliku e-postkasti toimimise loogikat selgitatud TKTA määruse §-s 15. Valdavas osas sisaldub ametliku e-postkastiga seonduv aga hoopis riigiportaali eesti.ee kasutustingimustes. 1 Kuna ametliku e-posti infosüsteemi vahendusel toimub haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 27 lõike 1 kohaselt ka dokumentide 1 https://www.eesti.ee/et/riigiportaali-abi/#eestiee-ametliku-postkasti-teenuse-kasutustingimused elektrooniline kättetoimetamine, ei ole olulises osas üksnes kasutustingimustel põhinev süsteem riigi poolt piisavalt õigusselge lahendus. Avalike e-teenuste pakkujad on võtnud strateegilise suuna proaktiivsete ja elu- ning ettevõtlussündmuste põhiste e-teenuste arendamisele. 2 Selle suunaga ei ole kooskõlas olukord, kus inimene peab selleks, et saada kiiresti informeeritud asutuste poolt saadetud olulisest infost, tegelema ise manuaalselt teabeväravas oma kontaktandmete sisestamise või suunamisega. Seetõttu näeb kõnealune säte ette, et juhul, kui isik ei ole riigiportaalis ametliku e-posti aadressi suunamist ise teinud, teavitatakse teda ametlikku e-postkasti saabunud teabest rahvastikuregistri järgsetel kontaktandmetel3, milleks võib olla nii rahvastikuregistris leiduv e-posti aadress kui ka telefoninumber (SMS teavituse tarbeks). Säte näeb siiski ette, et kui isik on märkinud teabeväravas rahvastikuregistris sisalduvatest erineva e-posti aadressi või telefoninumbri, teavitatakse teda ametlikku e-postkasti saabunud teabest tema enda poolt teabeväravas märgitud e-posti aadressil või telefoninumbril. Seejuures võimaldab teabevärava infotehnoloogiline lahendus asutusel sõltuvalt teate ajakriitilisusest ja muudest asjaoludest valida, kas teavitus saadetakse e-posti või SMS-i teel. Kui inimene teabeväravas rahvastikuregistris sisalduvatest erinevat e-posti aadressi või telefoninumbrit märkinud ei ole, teavitatakse teda reeglina e-posti teel, kuid kiireloomuliste teadaannete korral ka SMS- sõnumiga. Lõige 3 sätestab, kuidas juriidilisest isikust lõppkasutajat ametlikule e-postiaadressile saabunud teabest teavitatakse. Juriidiliste isikute teavitamine ametlikule e-posti aadressile saabunud teabest toimub isiku e-posti aadressil või telefoninumbril juhul, kui isiku esindaja on nimetatud kontaktandmed vastavate teavituste saamiseks teabeväravasse märkinud. Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA) on ühtlasi analüüsimas nii tehnilisi kui juriidilisi võimalusi, kuidas ka juriidiliste isikute puhul ametlikule e-posti aadressile saabuva teabe osas teavitussüsteemi efektiivsemalt korraldada. Oluline on märkida, et kõnealused sätted ei muuda ega saagi juriidiliselt muuta elektroonilise kättetoimetamise regulatsiooni. Kui inimese rahvastikuregistri järgsele või teabeväravas märgitud kontaktandmetele saadetakse teavitus, et ametlikku e-postkasti on saabunud dokumente või muud teavet, ei tähenda see ametlikku e-postkasti laekunud teabe kättetoimetatuks lugemist HMS tähenduses. Kättetoimetatuks loetakse ametlikku e-postkasti laekunud dokumendid, nii nagu ka kehtiva õiguse alusel, HMS § 27 lõike 2 kohaselt alles siis, kui teenuse kasutaja on teabeväravasse sisse loginud ja seal dokumendi avanud, alla laadinud või edastanud selle ise, otse ametliku e-posti infosüsteemi kaudu teisele e-posti aadressile. Ühelegi avalikku ülesannet täitvale isikule ei teki käesoleva eelnõu mõjul õigust eeldada, et lõppkasutajale saadetud teavitus või selles sisalduv info on inimesele kättetoimetatud või et inimene on sellest teadlik. Teisisõnu ei tekita rahvastikuregistri järgsele või teabeväravas märgitud kontaktandmetele teavituse saatmine lõppkasutajale õiguslikke tagajärgi. 2 Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020. Lk 29. Kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_infouhiskonna_arengukava_2020.pdf (14.03.2021) 3 Vabariigi Valitsuse 20.12.2018 määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ § 11 punktide 1-3 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse isiku kohta järgmised kontaktandmed: e-posti aadress, telefoni number ja muud isiku esitatud kontaktandmed. Ametlikule e-posti aadressile saabunud teabest teavitamiseks kasutatakse üksnes rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressi või telefoni numbrit. Eelnõu jõustumisel alustavad RIA ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tööd selle nimel, et asutuste poolt lõppkasutajatele saadetavate teavituste sisu ühtlustada. Tänasel päeval on asutustele teavituste sisu osas jäetud vaba valik. Parim ja õigusselge lähenemine oleks aga see, kui teavitused oleksid võimalikult ühetaolised ja lakoonilised, andes edasi üksnes info, et ametlikku e-postkasti on laekunud riigiasutuse poolt teade. Näitena sellest, missugust infot inimesele ametlikku e-postkasti saadetakse (ja mille osas ka sellekohane teavitus inimese poolt märgitud või rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile või telefoninumbrile edastatakse), võib tuua juhiloa või ID-kaardi peatse aegumise teavituse, teavituse B-kategooria sõidueksami toimumisaja kohta, teavituse ravikindlustuse kehtivusaja kohta, kutsetunnistuste peatse aegumise kohta ning tänases olukorras ka teavituse selle kohta, et inimesele on saabunud vaktsineerimiskutse. Tasub veelkord üle korrata, et kõnealuste teavituste saatmine ei loo olukorda, kus ükski asutus saaks lugeda teavituse saatmisega inimesele kas teavituse või ametlikule e-posti aadressile saadetud teabe, millele see viitab, kättetoimetatuks. Paragrahviga 2 muudetakse TKTA määruse § 15 lõiget 1 selliselt, et see ei viitaks enam üksnes isiku poolt suunatud ametlikule e-posti aadressile. Uue sõnastuse kohaselt saadetakse teade arhiiviseaduse § 2 lõigetes 1 või 2 nimetatud teabe edastamise kohta isiku ametlikule e-posti aadressile, välja arvatud juhul, kui isik on konkreetse menetlusega seotud teabevahetuseks esitanud erineva e-posti aadressi. Viimasel juhul edastatakse vastav teade isiku poolt esitatud e-posti aadressile. Teate saatja võib seejuures olla kas teabevärava haldaja RIA või ametlikule e-posti aadressile teabe edastanud asutus. Muus osas sätte sisu ei muudeta. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Sihtrühm: 1) teabevärava füüsilisest isikust lõppkasutajad ehk kõik füüsilised isikud, kellele on riik loonud ametliku e-posti aadressi isikukoodi põhjal; 2) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ning muud avalikku ülesannet täitvad isikud, kes soovivad saata lõppkasutajale ametliku e-posti infosüsteemi kaudu teavet; 3) RIA kui ametliku e-posti infosüsteemi haldaja. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – keskmine Muudatusega luuakse ühtne elektrooniline kanal teabe edastamiseks üksikisikutele ja ettevõtjatele. Ametliku e-posti aadressi üleriigiline kasutuselevõtt ning selle sidumine rahvastikuregistrisse kantud kontaktandmetega võimaldab riigil isikutele operatiivselt teavet edastada. Eriti oluline on infovahetuse kiire toimimine kriisiolukordades, kus konkreetsetele isikutele suunatud teabe kohale jõudmine võib olla eluliselt tähtis. Ühtse elektroonilise suhtluskanali kasutuselevõtt avaldab positiivset mõju ka inimestele endile, kuna ametlikus e-posti infosüsteemis on inimestel võimalik hallata asutustelt saadud teavet turvaliselt ja mugavalt ühes kohas. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – väike Muudatusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule. Seoses sellega, et muudatus hõlmab ka e- residentide ametlike e-posti aadresside kasutamist, võib muudatus tõsta e-residentide huvi Eesti avalike e-teenuste vastu, mis võib avaldada kaudset positiivset mõju välissuhetele. Mõju majandusele – puudub Muudatusega ei kaasne mõju majandusele. Mõju elu- ja looduskeskkonnale – väike Muudatusega ei kaasne otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale. Siiski avaldab muudatus kaudselt soodustavat mõju looduskeskkonnale, kuna väheneb paberipõhine dokumentide edastamise praktika. Paberivaba riigihalduse jätkuv arendamine vähendab avalike teenustega seotud keskkonnakoormust (sh füüsilise liikumise ehk transpordi vajadust, jäätmeteket jne).4 Seega avaldab elektrooniliste suhtluskanalite laialdasem kasutuselevõtt keskkonna- ja kliimapoliitikale positiivset mõju. Mõju regionaalarengule – puudub Muudatusega ei kaasne mõju regionaalarengule. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – keskmine Eelnõuga kaasneb positiivne mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele. Kui seni on asutused pidanud koguma isikute kohta kontaktteavet erinevatest allikatest ning korraldama igaüks teabe väljasaatmise oma ressursside arvelt, võimaldab ametliku e- postkasti infosüsteem kasutada teabe edastamiseks keskset turvalist kanalit, mida ka hallatakse keskselt RIA poolt. Nii on asutustel võimalik kokku hoida ressursse ja keskenduda oma põhiülesannete täitmisele. Näiteks koroonaviiruse leviku tõkestamiseks saadeti juba praegu toimivatele ametlikele e-posti aadressidele välja ligi 6000 vaktsineerimisteadet, mistõttu jäi ära vajadus teha samasuguses mahus telefonikõnesid. Kui 6000 vaktsineerimisteate väljasaatmise kulu on praktiliselt nullilähedane, oleks samas mahus telefonikõnede maksumus olnud hinnanguliselt 30 000 eurot. Muudatus suurendab rahvastikuregistris sisalduvate kontaktandmete teabeväravaga sünkroniseerimise vajaduse tõttu vähesel määral RIA töökoormust. Samas pakub RIA ametliku e-postkasti infosüsteemi teenust teabevärava kasutustingimuste alusel lõppkasutajatele juba praegu, mistõttu ei too muudatus kaasa RIA-le uusi ülesandeid, vaid laieneb olemasolevate ülesannete maht. Lähtudes eespool kirjeldatust on mõju ulatus keskmine, sagedus väike, ebasoovitava mõju risk väike. 4 Eesti infoühiskonna arengukava 2020. Kättesaadav https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_infouhiskonna_arengukava_2020.pdf, lk 46 (12.03.2021). 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kuigi muudatus suurendab vähesel määral RIA töökoormust, kaetakse muudatusega seotud kulud RIA olemasolevatest eelarvevahenditest. Muudatus ei too kaasa RIA-le lisatööjõu vajadust ega täiendavaid personalikulusid. Muudatus toob eelduslikult kaasa riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökoormuse vähenemise ning võimaldab hoida kokku kulusid, mis kaasnevad teabe väljasaatmisega paberkandjal või kontakteerumiseks telefoni teel. Lisaks väheneb vajadus individuaalsete elektrooniliste suhtluskanalite loomise järele, mis võimaldab kokku hoida tarkvara arenduskulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. RIA-l on eelnõu koostamise ajal vajalik tehniline võimekus olemas, et lõppkasutajatele eelnõus kirjeldatud viisil teavitusi edastada. Pikema jõustumisele eelneva aja sätestamine ei ole eelnõu sisu ja mõju kogumis hinnates vajalik. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati 16.03.2021 kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kõikidele ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks õiguskantslerile. Justiitsministeerium esitas sisulised ettepanekud ja seletuskirja sisu käsitlevad keelelised tähelepanekud e-kirja teel. Õiguskantsleri kantselei kinnitas oma vastuskirjas, et toetamaks kõigi ühiseid pingutusi tervishoiukriisi lahendamisel, on teadete adressaatideni jõudmine oluline.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel