Lgp Taavi Aas m ajandus- ja taristuminister
[email protected] Meie: 23. 0 3 .2021 nr 3-1/87-21 Arvamus energiamajanduse korrald use seaduse muutmise eeln õ ule Austatud minister! Meie ni on jõudnud info, et Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumis on ettevalmistamisel energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) muutmise eelnõu . Arvestades asjaolu, et eelnõu puudutab tugevalt erinevaid ener gi asektori valdkondi, soovime läbi käesolevas kir j as toodud ettepanekute anda oma panuse rohelise energiamajanduse kujunemisse. I Päritolutunnistused Planeeritava EnKS § 32 9 lg 9 näeb ette riigipoolset toetust saava tootmisseadmega toodetud energia päritolutunnistuste kohest võõrandamist ja suunamist süsteemi haldaja kontole. See ei ole kooskõlas päritolutunnistuse (PT) eesmärgiga. Nii direktiivi (EL) 2018/2001 „T aastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta “ (edaspidi direktiiv ) art 19 lg -d 1 ja 2 , kui ka planeeritav a EnKS § 32 7 lg 1 kohaselt on PT ainus eesmärk tõendada, et tootja on tootnud ning tarbija tarbinud taastuvenergiat. Tootjad, kes toodavad taastuvenergiat , teevad seda eesmärgil taastuvenergiat ka müüa. Aina enam on inimesi, kelle soov on soetada just taastuvenergiat ning näha reaalset sidet konkreetse energiaallikaga. Samas ainus, mis seda näitab, on PT. Seetõttu ei ole kuidagi õigustatud PT-de riigistamine , mille tulemuseks oleks see, et taastuvenergiatootjad toodaksid formaalselt hoopis „musta“ energiat. Igasugune tootjalt PT-de sund võõrandami ne , eriti veel nii üldisel tasemel, tooks kaasa ulatuslikke probleeme. Tekiks küsimus, kuidas arvestada investeeringutoetust, mida praktiliselt kõigil juhtudel antakse ühekordsel t ja enne tootmise alustamist. Kui kaua sellise investeeringutoetuse mõju kestaks? Igavesti? Mingi perioodi vältel? Kui jah, siis millise? Teisek s , tuleb arvestada, et i nvesteeringutoetusi saadakse erinevas ulatuses ja neid ei saa ühte patta panna. Võimalik on ju saada toetust 15% investeeringu suurusest, aga ka 50 %. Kuidas saaksid sellised juhtumid olla võrdsustatud? Kuidas läheneda, ku i tootmisüksuse üks osa (nt biogaasi tootmisüksus) on saanud investeeringutoetust, aga teine (nt biometaani rafineerimise üksus) mitte? Sama küsimus kerkiks üles tegevustoetuste korral. Toetus i antakse erinevaid ja erinevatel alustel , mistõttu võivad ka tegevus toetused moodusta da erineva proportsiooni taastuvenergia tootmise kuludest. Juba elektrituru seaduses (EltS) on ette nähtud toetust vähemalt kolmes eri suuruses . Mõnel juhul makstakse toetust ka tarneahela hilisemates etappides, nagu näiteks on soovitud teha arutlusel oleva eelnõu kaugkütteseadust puudutavas osas (suurendades teatud ulatuses taastuvenergiat kasutava soojatootja WACCi). Lisaks tuleb arvestada , et isegi kui tootjal oleks võimalik toetusest loobuda, on PT-de turuväärtus ajas väga kõikuv. Millest lähtudes peaks tootja suutma hinnata kas valida toetus , või hoopis taastuvenergia või PT võõrandamisest saadav tulu? Üleliigse toetamise vältimiseks ei ole direktiivi art 19 lg 2 näinud riigile ette kohustust PT-d sund võõrandada . Vastupidi, se e on ainult üks võimalikest meetmetest. Peamise meetmena o n direktiiv i art 19 lg 2 lõigus 3 välja too d ud hoopis nõude arvestada PT-dega toetuste jagamisel : „ Liikmesriigid tagavad, et kui tootja saab toetuskavast rahalist toetust, võetakse asjaomases toetuskavas kohaselt arvesse sama tootmise päritolutagatise turuväärtust. “. Direktiivi j ärgnevas lõigus on toodud välja kolm võimalust liigse toetamise vältimiseks : a) kui rahaline toetus antakse hankemenetluse või kaubeldavate roheliste sertifikaatide süsteemi raames; b) kui päritolutagatise turuväärtust võetakse halduslikult rahalise toetuse tasemes arvesse või c) kui päritolutagatisi ei anta otse tootjale, vaid tarnijale või tarbijale. Siinjuures soovime juhtida tähelepanu ka sellele, et direktiiv ei näe ette, et oksjoni käigus toetusi saanud tootmisseadme puhul oleks riigil õigus PT-sid sundvõõrandada. N imetatud kolm varianti on antud hoopis alternatiividena, st kui toetus on saadud juba hankemenetluse käigus, siis peaks PT-d tootjal igal juhul säiluma. Kindlasti ei ole õiguslikult lubatav juba rajatud või peagi rajatavate taastuvenergia tootmisüksuste PT-de sundvõõrandamine , kuna see rikuks neid käitavate isikute õiguspärast ootust. Isiku õiguspärase ootuse arvestamine on põhiseadusest tulenev nõue, mis kehtib ka seadusandjale. PT-d ei ole midagi uut, neid on rakendatud juba mitmeid aastaid. On ilmselge, et kaaludes , kas investeeringut teha või mitte, arvestas tootja nii tollel ajahetkel kehtinud toetustega, kui rohelise energia või PT-de võõrandamise võimalusega. Seda nii investeeringut oe tuste kui ka tegevustoetuste puhul. Investeeringutoetus võib olla juba aastaid tagasi kätte saadud ning loobuda sellest ei ole enam võimalik, tegevustoetus t on riik lubanud mitmetel juhtudel 12-ks aastaks. Riik ei saa hilisemal ajahetkel sõnamurdlikult teatada, et valida on vaid üks või teine. Tekiks ka väga praktilisi küsimusi. Näiteks defineerib eelnõu PT , kui dokumendi, mis väljastatakse tootja taotluse alusel. Kui PT tootjalt koheselt ja tasuta sundvõõrandataks, siis mis motiveeriks tootjat sellist taotlust üldse esitama? Kui EnKS § 32 9 lg 9 sellisena kehtestataks ei aitaks see kaasa taastuvenergiaprojektide realiseerimisele. Hoopis vastupidi. Uued projektid läheksid kindlasti kallimaks ja seega väheneks investeerijate hulk . Leiame, et teiste Euroopa riikide PT-d e tunnustamine (planeeritav EnKS § 32 7 lg 6 ja § 32 9 lg 3 -5) peaks olema sarnane kolmandate riikide PT-de tunnustamisega . Selle all peame silmas, et tunnustamise eelduseks peaks olema PT võõrandamine koos energiaga . Vastasel korral ei teki soovitud keskkonnasääst mitte Eestis (mis on ju eesmärgiks), vaid kaugel eemal. Palume seletuskirjas lähemalt selgitada, mida on silmas peetud planeeritava EnKS § 32 9 lg-s 7 lausega: „ Päritolutunnistust ei kasutata tõendamaks käesolevas seaduse §-s 32 1 nimetatud eesmärkide täitmist. “. On näha, et see tuleneb direktiivi art 19 lõikest 2, kuid selle lause regulatiivne sisu jääb ebaselgeks. Palume seletuskirjas (võimalusel näidete abil) lähemalt selgitada, mida on silmas peetud planeeritava EnKS § 32 7 lg- tega 3 ja 5 . Jääb ebaselgeks, kas PT kehtib siis 12 või 18 kuud. Ühel juhul on öeldud, et PT-d võib kasutada või võõrandada 12 kuu jooksul, kuid teisega, et kehtib 18 kuud. Juhime tähelepanu, et kuigi EnKS § 32 7 lg 5 piirab vaid füüsiliselt tarnitud energiast eraldi kasutamist või võõrandamist, siis direktiivi art 19 lg 3 selliseid laiendeid ei kasuta ning sätestab kategoorilise 12 kuu piirangu . Planeeritav EnKS § 32 9 lg 10 näeb ette kohustuse luua päritolutunnistuste andmebaas 2022. a 31. märtsiks. Oma olemuselt tundub see olevat rakendussäte , mistõttu soovitame kaaluda selle üleviimist rakendussätetesse. Samuti jääb eelnõu praeguse teksti puhul õhku küsimus , kuidas hallatakse PT-sid kuni selle kuupäevani. PT-de regulatsioon ja ka viited andmebaasile (nt § 32 7 lg 7 ) jõustuvad oluliselt varem , juba 2021. aastal . Palume selgitada, keda on mõeldud „tarbija“ all planeeritava EnKS § 32 7 lg -tes 4 ja 8. Küsimus tekib eelkõige tanklates , kus võrgust väljuv energia ( elekter, b iometaan) jõuab esialgu tankla mõõtepunkti, kuid teise etapina sõidukisse. Kas tarbijana mõistetakse tanklat ( kes sai energia otse võrgust läbi võrgu mõõtepunkti ja kelleni jõudis PT) või sõidukijuhti (kes on energia lõppkasutajaks)? Lähemalt vaadates tundub, et silmas on peetud eelkõige tanklat, kuna sõidukijuhi puhul ei ole kõiki neid nõudeid võimalik täita. Õigusselgus selles küsimuses on ülioluline, seetõttu palume eelnõud täpsustada. Teeme ettepaneku täiendada planeeritava EnKS § 32 8 lõiget 2 selliselt, et see kehtiks ka tahke biomassi baasil toodetud e nergia kohta. Arvestades viimasel ajal nii Eestis kui Euroopa Liiidus üles kerkinud diskussioone nii puidu põletamise keskkonnasõbralikkuse kohta kui ka põletamisel kasutava puidu päritolu kohta , on selge et tänane AÕKSi-s sätestatud säästlikkuse kriteeriumite täitmise jälgimise süsteem ei toimi . A inuõige on ka tahke biomassi puhul sisse viia päritolutunnistuste kasutamine . Vastasel korral ei ole võimalik mitte kuidagi tõendada kust biomass täpsemalt pärit on. Teatud osa biomassi saadakse jääkidest, teatud osa kasulikust looduslikust materjalist (nt palk) ja teatud osa biomassi imporditakse teistest riikidest. Direktiiv ja selle lisad on selgelt suunatud vaid ebavajaliku biomassi ärakasutamise toetamisele, mistõttu ei saa biomassi ühtsena käsitleda. Tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et b iomassi puhul on oluline ka transpordi tõttu tekkiv CO 2 jalajälg. II Kaugküte Eelnõu kohaselt soovitakse täiendada kaugkütteseadus e (KkütS) §-i 8 selliselt, et tõhusa kaugküt te piirkonna kaalutud keskmisele kapitali hinnale (WACC) lisataks automaatselt üks protsendipunkt. Peame seda täiesti ebaõigeks. Samuti tuleb arvestada, et kaugküte on juba paljude muude meetmetega riigi poolt tugevalt toetatud. Seega tekiks mitmekordse r iigiabi olukord . On ju kehtestatud kaugküttega ühinemise kohustus kaugküttepiirkondades, samuti antud investeeri ngu toetusi katlamajade muule kütusele üleviimiseks, antud investeeringutoetusi torustike renoveerimiseks, antud investeeringutoetusi uute kaugküttevõrkude ehitamiseks . Planeeritava KkütS § 5 lg 4 2 kohaselt tekib kaugküttetarbijal õigus ennast mittetõhusast kaugküttest lahti ühendada alles alates 2026. aastast. Samas jõustuvad kõik tõhusat kaugkütet reguleerivad sätted juba esimesel võimalusel , st 2021 . Selline tarbija õiguste teostamise edasilükkamine ei ole kuidagi põhjendatud. Miks ei peaks tarbijal tekkima seda õigust koheselt? Kuigi seletuskir ja kohaselt leiab põhjenduse direktiivist, ei ole direktiivis ühtegi sellist kohustust kehtestatud. Vastupidi, direktiiv nõuab tarbijale sellise võimaluse andmist ning annab 2025. aasta lõpu just kõige viimaseks tähtajaks. Samuti soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et on väga keeruline igal ajahetkel öelda, kas tegemist on tõhusa kaugküttega või mitte. Eelnõust ei selgu kuidas ja millal tõhusust hinnatakse. Määra t ud tõhususe kriteeriumite täitmine võib ju olla pidevas muutumises , ühel päeval toodetakse 5 8 % taastuvast allikast muundatud soojusenergiat, kuid järgmisel päeval võib see % olla 32. See on relevantne nii WACCi suu rendamise, kui ka kaugküttest lahtiühendamise puhul. Kuidas peab tarbija saama aru , kas tema kaugkütte pakkuja pakub tema poolt otsuse tegemise hetkel t õhusat kaugkütet või mitte? Lisaks, kuidas peab ta saama prognoosida, et tema poolt otsuse tegemisest kuni taastuvenergial töötava seadme väljaehitamiseni ja kaugküttest lahtiühendamiseni olukord sellisena ka püsib? See protsess võib aega võtta kuid, kui mitte aastaid. Eelnõu näeb ette KkütS § 5 muutmist. Tuletame meelde, et selle sätte puhul on lahendamata õiguskantsleri poolt 09.04.2018 tõstatatud põhiseaduslikud ja muud küsimused. Õiguskantsleri kirjast on möödas juba 3 aastat , seega on vajalik ka nende küsimuste lahendamine. I I I Taastuvenergiakogukond Taastuvenergiakogukondade teke on hea võimalus uute hajutatud taastuvelektri tootmisvõimsuste edendamiseks ja arendamiseks. Eesti seadused võimalda vad juba täna luua ettevõtlusvorme, mille kaudu saavad selle liikmed koonduda taastuvenergia projektide arendamiseks ja elluviimiseks. E elnõust ei selgu , millised on taastuvenergiakogukonna soodustavad tingimused lokaalselt toodetud taastuvelektri tootmisel ja jaotamisel. Puhtalt juriidilisetel alustel moodustatud kogukond, kus osalevad samas geograafilises piirkonnas tootjad ja tarbijad, ei anna majanduslikke hüvesid kogukonnas energia kauplemisel ja vahendamisel ilma täiendavate investeeringuteta lokaalsete võrkude välja arendamiseks. Lokaalsed võrgud dubleeriks seejuures juba välja ehitatud ja energia jaotamiseks mõeldud jaotusvõrke. Näiteks elamute piirkond, mis asub ühe jaotusvõrgu alajaama piirkonnas, seal saab samadest tarbijatest moodustatud kogukond ühiselt välja ehitada päikeseelektrijaama. Kui see päikeseelektrijaam seotakse sama piirkonna alajaamaga eraldi võrgu liitumispunktiga, toimub toodetud taastuvenergia jaotamine ja tarbimine lisanduvate võrgutasudega. See olukord on tarbija jaoks majanduslikult võrdväärne olukorraga, kus lokaalne tootmine puudub ja tarbitakse ainult võrgust tulevat elektrit. Lokaalselt toodetud elektri kogukonnasiseseks majandamiseks peab piirkond tegema täiendavaid investeeringuid ning rajama tootmise juurest otseliine tarbimiste juurde, mis dubleerivad olemasolevat jaotusvõrku ja mille kulud taandatuna taastuvelektri hinda, muudavad sellised projektid eba atraktiivseks. Markantsem näide on eraldi elektrienergia ostul korteriühistu, kus lokaalselt toodetud elektrienergia tarbimisel tuleb tasuda võrgutasu energiavoo eest, mis liigub näiteks hoone peakilbis oleva kahe arvesti vahel (tootmine ja tarbimine). Näeme, et kogukonna idee propageerimiseks ning selliste projektide keskkonna ja majanduslike hüvede suurendamiseks tuleks kaasata jaotusvõrguettevõtteid. Ka direktiivi art 2 2 lg 4 p c) näeb ette, et asjaomane jaotusvõrguettevõtja teeb taastuvenergiakogukondadega koostööd, et hõlbustada taastuvenergiakogukondades energia ülekandeid . Geograafiliselt piiratud kogukonna ja selle läheduses oleva tootmisüksuse (sama hoone või alajaama jaotusfiider) taastuvelektri jaotamisel ja tarbimisel saab kasutada olemasolevat jaotusvõrgu infrastruktuuri. Seejuures tuleks vabastada võrgutasudest energiavoog, mis toodetakse ja tarbitakse kogukonnas. See motiveerib piirkondlikku taastuvelektri tarbimist, mis omakorda annab panuse hajutatud tootmise ja tarbimise tasakaalustamisse, vähendades seejuures jaotusvõrgu ülekande koormust. IV Terminoloogia EnKS i näol on tegemist üldseadusega ning tervitatavalt on nii mõnedki energiavaldkonna seadustes kasutatavad mõisted EnKS i toodud. Siiski tundub, et seda võimalust võiks kasutada veel rohkemgi . Nt „ biomasskütus “ on defineeritud läbi viite EltS i le . Õigu s loomeliselt oleks selgem, kui EltSist see mõiste kaotataks ning toodaks EnKS i. Sama võiks teha „ taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmisseadme “ mõistega. Oluline on ühtlustada päritolutunnistusi puudutav terminoloogia. Hetkel võib eelnõust välja lugeda, et EnKS § 32 7 lg 4 kasutatakse „kustutatud“, aga lg 7 „kasutamine ja kustutamine“, lg 8 „tarbija mõõtepunktis kasutatud“, § 32 8 lg 4 „kasutamine“ . Kuna võib arvata, et silmas on peetud üht ja sama toimingut, siis oleks kohane see ühes kohas defineerida ning kasutada läbivalt sama mõistet. Palume ühtlustada ka planeeritava EnKS § 32 4 kasutatavad mõisted. Nimelt, § 32 4 lg-s 2 on kasutatud „tarbimisse lubatud“ ( eeldame, et seda tuleb tõlgendada vedelkütuste seaduse alusel), aga lg 3 „transpordisektoris tarbitud“ ning lg 4 „transpordisektoris taastuvatest en ergia allikatest toodetud“ ja lg 6 „ taastuvast energiaallikast toodetud“. Kui kasvõi mõne neist all on silmas peetud üht ja sama, siis on oluline mõistekasutust ühtlustada ning ülejäänute osas seletuskirjas nende tähendust täpsustada. V ATKEAS Eelnõuga tehakse väikeseid muudatusi ka muudesse direktiiviga seonduvatesse seadustesse. Eelnõu kohaselt väljastatakse PT-d megavatt-tunni kaupa, olenemata kütuse liigist. Ka direktiiv opereerib vaid energiaühikutega. Sellest tõukuvalt teeme lisaks ettepaneku muuta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus t selliselt, et asendada kõik gaasiga seotud mahuühikud (kuupmeetrid ) ja kaaluühikud (kilogrammid) energiaühikutega (mega v att-tunnid) . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Noot juhatuse esimees
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 24.03.2021 09:00
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Arvamus energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) muutmise
eelnõule
TereAS Eesti Gaas saadab arvamuse energiamajanduse korralduse seaduse
muutmise eelnõule.Lugupidamisega-- Tiivi Lindjuhatuse abiAS Eesti
[email protected]