dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprillil 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ eelnõu kooskõlastamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 24. märts 2021
Viit
2-1/21-0109/1902
Registreeritud
24. märts 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium, Rahandusministeerium, Konkurentsiamet, Elering AS
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/21-0109
Vastutaja
Marie-Ursula Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎2-121-01091902 24.03.2021 Väljaminev kiri.asice1069 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 22.03.2021 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS 2021. a nr………………… Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ muutmine Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprilli 2005. a määruses nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 2 tabelis asendatakse sõnad „2 päeva“ sõnadega „2 tööpäeva“; 2) paragrahvi 4 lõike 5 punktis 2 asendatakse arv „120“ arvuga „72“; 3) paragrahvi 4 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Riketest põhjustatud katkestuste kestus jaotusvõrgu ühe tarbimiskoha kohta võib olla kuni 50 tundi aastas või kuni 100 tundi aastas, kui jaotusvõrgu tarbimiskoha elektritoide on tagatud ühe 110 kV trafo või liini kaudu. Riketest põhjustatud katkestuste kestus põhivõrgu ühe tarbimiskoha kohta võib olla kuni 120 tundi aastas.“; 4) paragrahvi 7 lõike 2 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „1) 24 eurot, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse kuni 48 tundi; 2) 48 eurot, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse 48–96 tundi; 3) 72 eurot, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse rohkem kui 96 tundi.“; 5) paragrahvi 7 lõike 3 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „1) 0,40 eurot peakaitsme ampri kohta, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse kuni 48 tundi; 2) 0,80 eurot peakaitsme ampri kohta, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse 48–96 tundi; 3) 1,15 eurot peakaitsme ampri kohta, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse rohkem kui 96 tundi.“; 6) paragrahvi 7 lõike 4 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „1) 2,30 eurot võrguühenduse kasutusvõimsuse kilovati kohta, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse kuni 48 tundi; 2) 4,60 eurot võrguühenduse kasutusvõimsuse kilovati kohta, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse 48–96 tundi; 3) 6,90 eurot võrguühenduse kasutusvõimsuse kilovati kohta, kui katkestuse kõrvaldamine ületab nõuetes sätestatud kestuse rohkem kui 96 tundi.“. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 22.03.2021 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprillil 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga ajakohastatakse määruses sätestatud kvaliteedinorme ja kvaliteedinõuete rikkumise korral rakendatavaid võrgutasude vähendamise määrasid. Määruse muudatuste järgselt suurenevad võrguteenuste kvaliteedinormi rikkumistest tulenevad võrgutasude vähendamise määrad ning seeläbi saavad paremini arvesse võetud tarbijatele kvaliteedinormi rikkumisest tekkivaid tegelikke kulusid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on välja töötanud, keeletoimetuse teinud ning seletuskirja koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna elektri- ja gaasituru ekspert Marie- Ursula Vaks (tel: 639 7674, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang ([email protected], 6256351). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kuuest punktist. Järgnevalt on toodud muudatuste selgitused muudetud paragrahvide lõikes. Paragrahv 3 Paragrahv 3 käsitleb teeninduse nõuded ning lõikes 2 esitatud tabeli kohaselt teatatakse turuosalisele plaanilisest elektrikatkestusest ette vähemalt 2 päeva enne plaanilise katkestuse algust. Eelnõu kohaselt muudetakse etteteatamise aeg 2 tööpäeva pikkuseks, et tagada, tarbijatele piisav reageerimisaeg. Kehtiva sõnastuse korral võib näiteks tekkida olukord, kus reede õhtul antakse teada esmaspäevasest katkestusest ning see ei pruugi olla piisav aeg, et ettevõtja oma töös ümberkorraldusi teha saaks. Lätis on vastav etteteatamisaeg 5 ööpäeva1 ja seda ühtlaselt nii põhivõrgu kui jaotusvõrgu katkestuste osas. Eestis oli vastav etteteatamisaeg varasemalt samuti pikem, vastavalt 7 ööpäeva jaotusvõrgu katkestuste puhul, kuid 2005. aastal seda muudeti. Tarbijate teavitamine plaanilisest elektrikatkestusest 2 päevase etteteatamisega on ebamõistlik, sest muudab keeruliseks näiteks ettevõtjatel niivõrd lühikese etteteatamise ajaga oma tegevust ringi korraldada. Põhivõrgu teeninduspiirkonnas asjaomasele turuosalisele tema mõõteseadmes tehtavatest plaanilistest töödest ette teatamine vähemalt 5 päeva enne töö alustamist jääb hetkel muutmata kujul kehtima. Praktikas ei ole ilmnenud vajadust seda sätet muuta. 1 Läti seadusandlusest: https://likumi.lv/ta/en/id/263945-regulations-regarding-the-trade-and-use-ofelectricity; paragrahv 99 käsitleb seda. Paragrahv 4 Paragrahv 4 käsitleb lubatud rikkeliste katkestuste kestusi. Määruse praktikas rakendamisel on ilmnenud küsitavusi ja kaheti mõistetavusi. Samuti ei arvesta kõnealune paragrahv eelnõu koostamise ajal elektrivõrgu kvaliteedi paranemisega, mis võimaldaks määruses sisalduvaid nõudeid võrgu kvaliteedile parendada. Elektrikatkestuse norm 120 tundi aastas tarbimispunkti kohta ei vasta enam ühiskonna kasvavale ootustele tagada kvaliteetne ja võimalikult väheste katkestustega elektrivarustus. Võrdluseks – Lätis on elektrikatkestuse normiks 24 tundi ja see kehtib ühtlaselt kõigi katkestuste osas, olenemata kas toide on ühe- või kahepoolne2. Arvestades elektrivõrgu parendamiseks tehtud investeeringuid on võimalik senist elektrikatkestuse normi 120 tunnilt oluliselt vähendada. Ka jaotusvõrgu senine praktika näitab, et katkestuste keskmine kestus on vähenenud. Lähtudes eeltoodust, muudetakse § 4 lõike 5 punkti 2 nii, et 120 tundi asendatakse 72 tunniga. See tagab, et ka ühepoolse toite katkestuse korral likvideeritakse katkestus hiljemalt 3 ööpäeva jooksul. Paragrahv 4 lõike 6 all toodud katkestuste lubatud summaarsed kestused aasta kohta ühe tarbimiskoha kohta tuleb samuti vähendada tulenevalt § 4 lõike 5 muudatustest. Summaarselt lubatud katkestuste kestusi jaotusvõrgu puhul kahepoolse toite osas maksimaalselt 50 tundi aastas ja ühepoolse toite osas 100 tundi aastas peale (kehtivad määrad 70 tundi aastas ja 150 tundi aastas). Põhivõrgu jaoks muudetakse nõudeid kahepoolse toitega sarnaselt jaotusvõrguga (kehtiva määruse kohaselt vaadeldakse sarnaselt ühepoolse toitega) ning ühepoolse toite korral tuuakse määr 150 tunnilt aastas 120 tunnile aastas. Kuna põhivõrguettevõtjal ei ole tarbimiskohtades, mille elektritoide on tagatud ühe 110 kV trafo või liini kaudu, võimalik teatud rikketüüpide korral tagada ühekordse rikke likvideerimist lühema aja, kui 120 tundi jooksul, tingiks katkestuse kestus alla 120 tunni tagamine täiendavaid suuremahulisi investeeringuid. Paragrahv 7 Paragrahv 7 käsitleb võrgutasu vähendamise tingimusi elektrivarustuse kindluse nõuete rikkumise korral ning lõiked 2, 3 ja 4 näevad ette võrgutasude vähendamise määrasid jaotusvõrkudele elektrivarustuskindluse nõuete rikkumise korral. Vastavad määrad on jõustunud 2005. aastal ja need on tõenäoliselt kehtestatud 2004. aasta andmetele tuginedes. Võttes arvesse, et käesoleval ajal on keskmine palk 2004. aastast võrreldes muutunud keskmiselt 3 korda (võrreldes 2019. aasta ja 2004. aasta IV kvartali andmeid on vahe 2,99 korda), nagu näidatud tabelis 1, ei ole kehtivas määruses sätestatud kompensatsioonimäärad enam tarbijatele piisavaks kompensatsiooni mehhanismiks olukorras, kus elektrivarustuse kvaliteedi nõudeid rikutakse. Need määrad ajakohastame ning muudame § 7 lõigetes 2, 3 ja 4 võrgutasude vähendamise määrad kolm korda suuremaks võrreldes 2005.a. määradega. Tabel 1 „Keskmine brutokuupalk kvartalite kaupa“ (allikas: Statistikaamet) 2 Läti seadusandlusest: https://likumi.lv/ta/en/id/263945-regulations-regarding-the-trade-and-use-ofelectricity peatükk X, paragrahv 93. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub puutumus Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatused võivad mõjutada võrguettevõtjate rahavoogusid. Samas on Konkurentsiamet analüüsinud põhivõrguettevõtja ja nelja suurema jaotusvõrguettevõtja viimase viie aasta andmeid määruses toodud kvaliteedinõuete rikkumise tõttu võrgutasude vähendamisele kulunud summade osas, ning on näha, et need ei ole võrguettevõtjate käivet arvesse võttes märkimisväärsed, jäädes kõigil juhtudel alla 0,05%-i (enamikel isegi alla 0,001%- i). Seega muudatuste mõju kõigile võrguettevõtjatele ei ole esmasel vaatlusel liigselt suur ja ei ole alust arvata, et need võrguettevõtjate mõistlikku taluvuspiiri ületaksid. Määruse eelnõu koostamisele eelnenud konsultatsioonide käigus võrguettevõtjatelt kogutud tagasiside kohaselt ei nõua kvaliteedinõuete muutmine võrku täiendavaid investeeringuid. Allpool toodud tabelis 2 on esitatud Konkurentsiameti viimase viie aasta jooksul määrusest tulenevate kvaliteedinõuete rikkumise tõttu klientidele määratud võrguteenuse vähendamise summad eurodes ning võrdluseks selle % arvestatuna kogu võrguteenuse tulule. Tabel 2 „Võrguettevõtjate poolt arvestatud ja erinevatel lähenemistel arvestatavad võrguteenuse müügitulude vähendamise mahud aasta kohta *Makstud Eleringi andmetel tegelikult vaid ühel aastal (2019) summas üle 44 000-de ja ühele kliendile (Elektrilevile). **Eleringi kulu võib olla suurem, kuna arvestatud on 1 MWh tiputarbimise peale, nagu praegu maksavad, ei võta arvesse katkestustundide arvu, aga samas ei arvesta ka mitte sarnase perioodi tarbimist (eeldatavat tarbimist, mis jäi kliendil tarbimata), vaid tiputarbimist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne seotud tegevusi ega täiendavaid kulusid või tulusid riigieelarvele või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning esitatakse ettepanekute esitamiseks Konkurentsiametile, AS-le Elering ning jaotusvõrguettevõtjatele. Siseministeerium Rahandusministeerium Meie 24.03.2021 nr 2-1/21-0109/1902 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprillil 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ muutmise määruse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. aprillil 2005. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: määruse muutmise määruse eelnõu ja seletuskiri Lisaadressaadid: Konkurentsiamet Elering AS Jaotusvõrguettevõtjad Marie-Ursula Vaks 639 7674 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel