Rahandusministeerium
Meie: 22.03.2021
nr 7-5.8/21-00685-2
Kirja edastamine
Edastan Riigikantseleisse saabunud Eesti Turbaliidu pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Friday, March 19, 2021 11:08 AM
To:
[email protected];
[email protected];
[email protected]; erki.savisaar@
riigikogu.ee;
[email protected]
Cc: Riigikantselei <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Subject: Diislikütuse aktsiisist
Lugupeetud ministrid ja komisjonide esimehed!
Saadan Teile Eesti Turbaliidu seisukohad seoses diislikütuse aktsiisiga muutmisega.
Lugupidamisega,
Erki Niitlaan
Tegevdirketor
-504825 6985 0 0 Peaminister Kaja Kallas:
[email protected] Meie: 1 8 .03.2021 Sama: Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus:
[email protected] Majandus- ja taristuminister Taavi Aas:
[email protected] Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt:
[email protected] Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar:
[email protected] Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kristen Michal:
[email protected] MTÜ Eesti Turbalii t pöördumine seoses diislikütuse aktsiisimääraga Väga austatud Peaminister! Eesti turbasektorit esindav MTÜ Eesti Turbaliit kutsub Vabariigi Valitsust, seotud ministeeriume ning Riigikogu majandus- ja rahanduskomisjoni üles loobuma diislikütuse aktsiisi tõstmisest tagasi 493 eurot/1000 liitri kohta alates 01. maist 2022. Turbatööstuse tuhatkond hõivatut ning tööstusharu tervikuna on tähtis töökohtade ja elatusvõimaluse looja just maapiirkondades . Samuti on turbatööstus üks Eesti eksporti vedavatest tööstusharudes – enam kui 95 % meie kogutoodangust liigub ekspordina Eestist välja enam kui sajasse riiki üle maailma. Turbatööstus sõltub suures mahus sisendina kasutatavast diislikütusest: seda kulub nii turba tootmisel kui ka märkimisväärses mahus auto transpordis. Meie sektori konkurentsivõime ekspordi- ja välisturgudel on seotud otseselt sellega, kuidas kütuse hind Eesti tootjate jaoks suhestub peamiste konkurentidega. Meie peamisteks konkurentideks eksportturgudel on Läti ja Leedu, kes on senini tänu soodsale aktsiisipoliitikale saanud Eesti turbasektorist märksa konkurentsivõimelisema hi nnaga oma tooteid eksportturgudele pakkuda. Kui Eestis turba toodete tootmise maht on püsinud enam-vähem stabiilne, siis Lätis ja Leedus on see viimase kümnendi jooksul kasvanud ja Eesti on liidrikohalt langenud kolmandaks. K ütuse aktsiis ei ole ainuke, mis meie konkurentsivõimet pärsib. Lisaks madalamale kütuseaktsiisile on Lätil ja Leedul tugev konkurentsi eelis lähtuvalt madalamatest keskmistest palkadest, keskkonnatasudest jms sisenditest ning geograafilisest asendist Euroopa sihtturgude suhtes. E elmise aasta v äliskaubanduse statistika näitab selgelt, et diislikütuse aktsiisilangetusel oli positiivne mõju turbatööstuse ekspordivõimekuse suurendamisele. Alates 2016. aastast oli Eesti turba eksport püsinud sisuliselt samal tasemel, kuid 2020. aastal eksporditi 22% rohkem toodangut, seda isegi koroonaviiruse tõttu keeruliste tarnevõimaluste kiuste. Kui 2019. aastal eksporditi kasvutur batooteid 1,08 mln tonni 80,7 mln euro väärtuses, siis eelmisel aastal oli see vastavalt 1,32 mln tonni ja 94,2 mln eurot. Eesti turbatootjad näevad, et meil o leks potentsiaali ekspordimahtu veel gi kasvatada. Kütuse aktsiis tõstmisel või langetamisel on meie tooraine omahinnale suur mõju. Enne aktsiisimäära langetamist moodustas kütuse kulu freesturba omahinnast üle 35-40%, pärast aktsiisi langetamist u 30%. Peame ka rõhutama, et suurem osa tootmises ka s utavast kütusest ei kasutata maanteetranspordil, vaid liikurseadmetes, mis mitte kunagi ei liigu avalikult kasutavatel teedel nagu näiteks traktorites, ekskavaatorites, laadurites, tõstukites jms. Üldist aktsiisimäära tõstmist kompenseeriks, kui turbatootmisega seotud kütuse kasutusele kohaldatakse põllumajandussektori diiselkütuse aktsiisi määra. See oleks ka olemuslikult loogiline, sest paljuski kasutatakse samu seadmeid ja ka meie toodangu põhitarbija on põllumajandussektor. Hoides diislikütuse aktsiisi 372 eurot/1000 liitri kohta tasemel , suureneb Eesti turbatööstuse konkurentsivõime, mis avaldab positiivset mõju väliskaubandusbilansile , tööhõivele, keskkonnatasude laekumisele ning muule täiendava le maksutulu le nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste eelarve te vaates . Palun seda otsustamisel arvestada! Lugupidamisega, / allkirjastatud digitaalselt / Jüri Tiidermann Juhatuse esimees