Saatja: Türi valla asutus <
[email protected]>
Saadetud: 22.03.2021 22:53
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Türi Vallavalitsus: 7-1.3/76-9; Seisukohad esitatud arvamuste ja ettepanekute kohta
Manused: Seisukohad.asice
Tere!
Edastan seisukohad Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja ettepanekute kohta.
Lugupidamisega
--
Marje Pärn
jurist
[email protected]
5333 0476
TÜRI VALLAVALITSUS
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 8. veebruar 2021
[email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 7-1.3/76-9
Seisukohad esitatud arvamuste
ja ettepanekute kohta
Esitasite Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
avaliku väljapaneku ajal oma arvamused ja ettepanekud eelnimetatud dokumentide
täiendamiseks. Käesoleva kirjaga edastame Teile Türi valla seisukohad esitatud arvamuste ja
ettepankute kohta (seisukohad toodud kirjale lisatud tabelis).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marje Pärn
jurist
5333 0476
[email protected]
Lisa: Seisukohtade tabel
Kohtu tänav 2 Telefon 384 8201 Registrikood 75033460
72213 Türi linn, Türi vald E-post
[email protected] Arvelduskonto
JÄRVA MAAKOND Internet www.tyri.ee EE731010702003740008
AS SEB Pank
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande II eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Esitaja ja kuupäev Ettepanek, seisukoht või küsimus Arvestamine ning selgitus
Kaja Vilipus Mina, Kaja Vilipus, ei soovi tuulikute püstitamist, minule kuuluva kinnistu Seisukohaga arvestatud.
(Sooharu, Kädva küla, Türi vald) piirialale. Palun arvestada see
22.01.2021 Teie kinnistu koos puhveralaga 1 000 m
planeeritavast tuulepargi alast välja. Kinnistul asub talukoht, mida hakatakse
(arvestatud olemaolevatest hoonete
uuesti üles ehitama.
varemetsest) arvestatakse tuulikupargi alast
välja.
Kristjan Kivisaar Olen tutvnud Türi valla üldplaneeringu avalikustatud materjaliga. Seoses Seisukohaga arvestatud. Teie kinnistud koos
selles käsitletava ja kavandatava tuulikualade planeeringuga annan teile puhveralaga 1 000 m (arvestatud
27.01.2021
teada, et ei soovi oma kinnistutele tuulikute planeeringuala ning ei soovi ka olemasolevast eluhoonest) arvestatakse
oma kinnistuid tuuliku arendajatele müüa. tuulikupargi alast välja.
Palun eemaldage minu kinnistud (kad nr: 37501:002:0842; 37501:002:
0841…) tuulikute planeeringualast.
Ülari Sillaots Olen tutvunud Türi valla üldplaneeringu avalikustatud materjaliga. Seoses Seisukohaga arvestatud. Teie kinnistud koos
selles käsitletava ja kavandatava tuulikualade planeeringuga annan teile puhveralaga 1 000 m (arvestatud
07.02.2021
teada, et ei soovi oma kinnistutele tuulikute planeeringuala ning ei soovi ka olemasolevast eluhoonest) arvestatakse
oma kinnistuid tuuliku arendajatele müüa. tuulikupargi alast välja.
Palun eemaldage minu kinnistu (kad nr: 83401:001:0372) tuulikute
planeeringualast.
Majandus- ja Türi valla üldplaneering katab taastuvenergeetika teemasid - tuulepargid, -
Kommunikatsiooni- bioenergeetika, päikesepargid, maasoojus. Üldplaneeringus on ühtlasi välja
ministeerium töötatud iga valdkonna puhul erinevad kriteeriumid ja tingimused, mida
1 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
(Eda Paju, Ühisosakonna järgmisel tasandil järgida. Täiendavaid ettepanekuid Majandus- ja
haldustalitus) Kommunikatsiooniministeeriumil ei ole.
08.02.2021
Selgitus. Üldplaneeringu seletuskirjas on
Kristina Pärni Minu kinnistu – Perniko kinnistu asub Lungu külas alal, mis jääb Analüüsi
tingimused “ilma elamu omaniku kirjaliku
joonisel 3 valitud tuulikupargialale. Kuigi Analüüsis on märgitud, et
18.02.2021
nõusolekuta (detailplaneeringu etapis) ei ole
kinnistuomaniku nõusolekut tuulikuparki rajada elamule lähemale kui 1 000
lubatud elamule lähemale kui 1 000 m
m küsitakse alles detailplaneeringu koostamise faasis, annab
kaugusele tuulikupargi rajamine“ ja
üldplaneeringus selle tehnorajatise ala märkimine õiguse kohaldada
„detailplaneeringu koostamisel tuleb küsida
vajadusel sundvõõrandamist. Seoses majandus- ja
kirjalik nõusolek kõigilt maaomanikelt, kelle
kommunikatsiooniministeeriumi kirjaga 11.12.2020, kus ministeerium on
maaomand jääb tuulikust 1 000 m
kinnitanud vallale, et see on riigi tasandil üks väheseid taastuvenergia
raadiusesse“. Neist tingimustest tulenevalt ei
tootmiseks võimalikke piirkondi ja kinnitanud riigi toetust vallale tuulikuparkide
ole antud alal võimalik tuulikuparki rajada ilma
planeerimisel, võib tuulikupargi rajamine osutuda olulise avaliku huviga
maaomanike nõusolekuta.
projektiks. Seega ei saa ma jääda lootma, et üldplaneeringule tuginedes ei
Tuulepargi jaoks määratud alad ei ole aluseks
sundvõõrandata kinnistuid, millele on märgitud seal peale tuulikupargi
sundvõõrandamisele või sundvalduse
asukoht. Tuginedes eeltoodule, riivab üldplaneeringus planeeritud
seadmisele. Vajalikud on kokkulepped
tuulikupargi ala väga oluliselt minu omandiõigust.
maaomanikuga.
Analüüsist selgub, et vald sisuliselt eeldab hajaasustuses asuvate Selgitus. Tegemist on kohaliku omavalitsuse
maaomanike huvi kasutuseta elamumaa tuulikupargi arendamise eesmärgil hinnanguga ning kindlasti on ka siin erandeid.
müüa: „Täna ei ole teadaolevalt piirkonnas suurt huvi uute elamute
rajamiseks, seega eeldatakse maaomanikelt pigem sellise huviolemasolu.
Elanike ja maaomanike huvi selle võimaluse vastu tuleb selgitada läbi
üldplaneeringu avalikustamise protsessi.“ (Analüüs lk 13)
Eeltoodust tulenevalt, soovin anda teada vallale ja planeerijale, et Perniko Arvestatud osaliselt.
kinnistul asub kasutuses olev elamu ning minul on plaanid talu edasi
2 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
arendamiseks. Ühtlasi kinnitan, et ma ei ole kindlasti huvitatud elamumaa Teie kinnistud koos puhveralaga 1000 m
müümisest tuulikupargi arendamise eesmärgil. Samuti tunnen ma muret arvestatakse tuulikupargi alast välja.
tuulikupargi võimalikest kahjulikest mõjutustest oma elukvaliteedile Perniko
kinnistul ning palun seda arvesse võttes muuta tuulikupargi planeeritavat
asukohta selliselt, et Perniko, Saare ja Ülesoo talusid ja kinnistuid ümbritsev
maa-ala vähemalt kolme kilomeetri raadiuses jääks tuulikupargi alast välja.
Isegi juhul, kui lähtuda Analüüsis välja toodud 1 km vahemaast, tuleks Arvestatud osaliselt.
tuulikupargi asukohta korrigeerida. Esitan käesolevaga ka joonise1
Teie kinnistud koos puhveralaga 1 000 m
maakatastri kaardil u 1 km raadiuses ala kohta elamute ümber, joonisel 2
(arvestatakse olemasolevast eluhoonest)
samad alal planeeritava tuulepargi kaardil. Ühtlasi teen ettepaneku jätta
arvestatakse tuulikupargi alast välja.
tuulepargi alast välja joonisel 3 märgitud alad vähemalt kuni Käru metskond
64 maaüksuseni (kat. tunnus: 37501:001:0860) ning lõunast Käru alevikuni/
kogu tuulikupargiala Käru-Kädva maanteest ida poole.
3 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
4 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
5 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Joonis 3. Ettepanek.
Valdar Mändel Ütlesite õigesti, et üldplaneeringu ajaline raamistik on üle 10 aasta ning Selgitus. KSH aruande koostamisel on
kinnitasite ühtlasi, et seadusandluse tasemel ei ole reguleeritud tuulikute arvestatud kõikide kättesaadavate
08.02.2021
kaugust elamust. Türi vald võtab endale siinkohal ülisuure vastutuse arvuliste tuulikuparkide KSHdega ja nende raames
normatiivide kehtestamisel. Seetõttu tuleks vältida ka piisavalt põhjendamata tehtud modelleerimistega, samuti tuulikute
numbriliste piirangute kirjutamise üldplaneeringusse. Kindlasti ei tohi põhjustatud müratasemete mõõtmistega jms.
tuulikuparkidega seonduvaga aluseks võtta ainult Saarde valla KSH, kuna: Lisaks viidi läbi Kädva küla territooriumil,
Kastna rabast idasse jääval alal ühe võimaliku
- Ühes geograafilises punktis tehtud modelleerimise tulemusi ei saa
tuulikupargi müra leviku modelleerimine,
automaatselt teise kohta üle viia
arvestades kohapealseid tingimusi. Sisendina
- Modelleeris seal 1 inimene 1 tarkvaraga ehk tulemused ei ole kontrollitud
6 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
- Arvestades tuulikuparkide rajamise suurt maksumust, on ka korruptsiooni kasutati isegi kõrgemaid tuulikuid, kui
risk igal tasandil ülisuur. Kaitseministeerium lubab ja seejuures väga
suure võimsusega. Modelleerimistulemused
näitasid, et öine sihtväärtus 40 dB on tagatud
ca 500-800 m kaugusel tuulikupargist ja öine
piirväärtus 45 dB ca 300-400 m kaugusel
tuulikupargist. Arvestades arvutusmetoodikas
kasutatud konservatiivseid
arvutusparameetreid võib eeldada, et tegelik
igapäevane müratase jääb veelgi rohkem
öisest sihtväärtusest (40 dB) madalamaks ja
tuuliku ning elamualade vahele jääb praeguse
tuulikute asendiskeemi kohaselt minimaalsest
vajalikust selgelt suurem puhverala.
Türi valla üldplaneeringu punktis 5.2.2.2 Tuuleenergia/Tuulegeneraatori Selgitus. Antud tingimus puudutab kõiki
püstitamise tingimused lõigus 4) on positiivse uuendusena (võrreldes AS hooneid (v.a eluhooned) ning eesmärk on
Kobras esmase tööga) sisse toodud valem 1,5x (H+D) tuulegeneraatori tagada nende esmane ohutus ehk kui mingil
minimaalse kauguse määramiseks hoonest. H- tuuliku masti kõrgus ja D- põhjusel masti konstruktsioon peaks
tiiviku diameeter. Millise insenerarvutuse tulemusena on see valem saadud? purunema, siis ei kuku tuulegenraator otse
Teie poolt allikana viidatud Saarde valla KSH sellist valemit ei sisalda. hoonele.
7 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Pilt: TheCivilEngineer.org (09.01.2017 Wind turbine
collapse in eastern Germany)
Türi valla üldplaneeringu punktis 5.2.2.2 Tuuleenergia/Tuulikupargi Selgitus. Aluseks on võetud Majandus- ja
arendamise tingimused lõigus 2) on määratud tuulikupargi minimaalseks Kommunikatsiooniministeeriumi 13.03.2019
kauguseks elamust 1 000 m ilma omaniku loata. Millisest allikast(ja miks just kiri nr 17-7/2019/2142 kohalikele
sellest? Alternatiive on ju palju.) on toodud number võetud? omavalitsusüksustele, kus antud soovituslik
kaugus välja toodud.
Ei ole kindlasti õige kehtestada tuulikupargi minimaalset kaugust elamust ilma
tuulikute kõrgust arvestamata. Soov on tekitada eluhoonete omanikele
kindlustunne, et ligemale kui 1 km ilma eelneva
kokkuleppeta ükski tuulikupark ei tule. 1 km
kaugusel on ka Kaitseministeeriumi poolt
lubatud kõrgeimate ja võimsaimate tuulikute
poolt tekitatud müratase piirväärtusest
madalam.
Saarde valla KSH punktis 6.3.1.1. / müra leviku modelleerimine (lk 44) võeti Selgitus. KSH koostamisel võeti aluseks
tuuliku masti kõrguseks 135 m (ainult!). Modelleerimise tulemusena saadi 1,1 tehtud tööd ja uurimused ja olemasolev info.
km kaugusel asuvate kinnistute eluhoonete juures müratasemeks 36 -38dB. KSH aruandes on käsitletud ka asukohapõhist
Müra sihtväärtuseks on öösel 35dB!
8 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
On võimalik võrrelda uuringus modelleeritud ja tegelikku olukorda Porkuni modelleerimist, mis on koostatud Käru ja Lungu
lähedal Aburi tuuliku näitel, mis on Eesti sisemaal ainus sellise võimsusega piirkonna kohta.
masin, kuigi vaid 145 m (mast 105 m) kõrgune. Mõõtmine 5 jaanuaril näitas,
Müra puhul rakendatakse olemasolevate
et ca 600 m raadiuses modelleeritud 30 dB ringi sees oli modelleeritud näitaja
hoonete puhul piirväärtust. Juhul, kui piirkonda
korduvalt (sh ka keskmiselt) ületatud, maksimum oli 54 dB, spetsiifiline vihin
planeeritakse uue elamu rajamist pärast
on selgelt kuuldav. Maapinnal oli tollel hetkel tuult ca 2-4 m/s jagu ehk
tuulikupargi planeeringu kehtestamist,
koormus polnud maksimumis. Modelleerijaks oli Aburi tuuliku projekteerimisel
rakendub samuti tuulikupargi arendaja poolt
sama inimene, kes Saarde valla KSH mürateema eest vastutas.
piirväärtuse tagamise kohustus. Sihtväärtuse
tagamine saab olla pigem tuulikuarendaja
vastutulek kohalikele elanikele, aga mitte
õigusaktidest tulenev nõue.
Türi valla üldplaneeringu punktis 5.2.2.2 Tuuleenergia/Tuulikupargi Selgitus. Aluseks on võetud Majandus- ja
arendamise tingimused lõigus 3) on määratud tuulikupargi minimaalseks Kommunikatsiooniministeeriumi 13.03.2019
kauguseks tiheasustusalast 2000 m. (AS Kobras esialgses töös oli 1 500m). kiri nr 17-7/2019/2142 kohalikele
Millisest allikast on see number võetud? Lähtudes tiheasustuses omavalitsusüksustele, kus antud soovituslik
eksisteerivast enda mürafoonist (AS Kobras analüüsis oli müra ainuke EV kaugus välja toodud.
seadusandlusest tulenev vahekauguste määramise kriteerium), peaks olema
Tuulikupargi asukohavaliku analüüsi
tiheasustuse minimaalne kaugus tuulikupargist väiksem kui hajaasustusel.
tutvustamisel esitati mitmeid ettepanekuid
tiheasustusalast kauguse suurendamiseks,
mida otsustati arutelude käigus ka teha.
Kui tuulikupark on ehitatud ja on kahtlus, et tekitatav müratase ületab lubatu, Selgitus. Mürataseme tagamise eest vastutab
milline on seadusandlik käik? Kas Türi vallavalitsus tellib mõõtmised? Kui arendaja, kohalik omavalitsus saab juhtida
need näitavad mürataset üle lubatu, mis saab edasi? Tuulikut ju teise kohta tema tähelepanu võimalikust müra
ei vii. Kas ainus juriidiline viis tuulikute peatamiseks on aeganõudev normtaseme ületamisest tulenevate
kohtutee? Kas Türi vallavalitsus võtab oma kanda kõik asjaajamised ja kulud probleemide ennetamisele eelkõige müra
või jäävad need asjast huvitatud kogukonna kanda? Mis saab juhul, kui modelleerimisel kasutatavate algparameetrite
9 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
modelleerimisel oli tuulikupargi ja elamu vahel mets (ja saadi müratase alla valiku kaudu. Litsenseeritud müra
lubatud normi), kuid RMK näiteks võtab selle metsa maha ning müratase modelleerimise programmid on tänapäeval
läheb üle normi? sedavõrd heal tasemel, et õigete
algparameetrite kasutamisel vastavad
tulemused tegelikkusele. Müra modelleerimine
toimub pigem nö halvimate (ebasoodsaimate,
konservatiisete) tingimustega, st müra
modelleerimisel ei arvestata tuule suundi, vaid
üldist tuule kiirust, peegeldades halvimat müra
levimise olukorda. Metsa olemasoluga müra
modelleerimisel niikuinii ei arvestata.
Hendrikson&Ko OÜ on Lungu piirkonna
tuulikupargi müra modelleerimisel kasutanud
konservatiivset arvutusmetoodikat
(arvutusmudelis heli peegeldava pinnase
kasutamine, maksimaalne müra levik
samaaegselt kõigis suundades, reaalsetes
oludes saab mürakaardil esitatud situatsioon
korraga esineda ainult ühes suunas), et tagada
minimaalsest vajalikust suuremat puhverala.
Osade tuulikumudelite korral on võimalik ka
mürataset mingil määral alandada töörežiimi
optimeerimise kaudu.
Juhul, kui peaks esinema olukord, et lähimal
müratundlikulalal müra normtaset ületatakse,
siis on müraallika valdaja ikkagi tagama
normidele vastavuse ja kui tehniline võimekkus
selleks puudub, siis ei tohi tuulik töötada.
10 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Samas tuleb tähelepanu juhtida, et müra
mõõtmine ei ole lihtne, kuna looduslikust
foonist on tihtipeale raske eristada tuuliku
tekitatud müra. Tuulikute tekitatud müra
mõõtmise teeb keeruliseks asjaolu, et
mürateke on kõrgem suuremate tuule kiiruste
juures. Tuule kiiruse kasvades aga suureneb
ka loodusliku fooni osakaal ning tuulikute poolt
tekitatav müra pole enam selgesti eristatav (nt
lehtede liikumisest tulenev heli võib olla kõrgem
tuulikute omast).
Euroopa Liidu ametlikud suunised liikmesriikidele on selgelt antud avamere Selgitus. Majandus- ja
tuulikuparkide rajamisele. Tänaseks on juba ka olemas tehnoloogia nn Kommunikatsiooniministeerium on oma
„ujuvate tuulikutega“, mis on keskkonnasõbralikumad (merel on tuuleressurss 13.03.2019 kirjas nr 17-7/2019/2142
suurem ning tuulikute vajalik kõrgus minimaalse vajaliku energiatiheduse “Taastuvenergia kajastamine kohalike
saamiseks suurusjärgu võrra väiksem kui maismaa sisealadel, ei vajata omavalitsuste üldplaneeringutes” soovitanud
massiivseid betoonist vundamente). Eesti tingimustes võiksime kaaluda võimalusi tuuleenergia tootmiseks
potentsiaalsete arendusaladena tingimisi lisada maa-alad, kus on loodus juba vajalike alade leidmiseks.
inimtegevuse poolt kahjustatud (Kirde-Eesti põlevkivikaevanduste alad,
Üldplaneeringu ega KSH ülesanne ei ole
suured turbarabad). Ei ole ühtegi tehnilis-majanduslikku põhjendust, miks
tegeleda tuulikuparkide tootlikkuse ja
peaks üldplaneeringus üldse ette nägema võimalikku arendustegevust Türi
tasuvusega. Tuulikuparki ei rajata niikuinii, kui
vallas, kus sellised alad puuduvad ning tuulikuparkide rajamine kahjustaks
selleks puudub piisav tuuleressurss ning ei tasu
pöördumatult kindlasti loodust. Argument Kaitseministeeriumi piirangutest-
end ära.
lubadest ei ole arvestatav – üldplaneeringu ajaline raamistik on üle 10 aasta.
Üldplaneeringu koostamisel saab tegeleda
Fakt, et tuulikute töö segab õhuseireradareid on hoopis teises ajalises
ainult praeguste Kaitseministeeriumi poolt
dimensioonis. Tegemist on tarkvaralise probleemiga, mille kõrvaldamine on
edastatud andmetega, tulevikuolukord on
oluliselt kiirem, arvestades tehnoloogia arengut. Praegustel, kinnitamata,
11 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
andmetel valmib Kaitseministeeriumi uus radar aastaks 2024, mille järgi ennustamatu ja seega ei ole võimalik sellega
saadakse arendada lõpuni Aidu tuulikuparki ning algatada ka uute parkide arvestada.
projekteerimist Ida-Virumaal. Samuti muutub sel ajal oluliselt ka praegu AS
Kobras töö aluseks olev kaitseministeeriumi piirangute kaart ning suure
tõenäosusega võiks hakata arendama tuulikuparke tervel Türi valla
territooriumil.
Kui uskuda levinud (kuid kontrollimata) väidet, et uus radar maksaks ca 25
miljonit eurot, siis riiklikul tasandil saaks soovi korral ju kohe ka selle kulu
anda arendajate kanda – võrreldes tuulikuparkide rajamise maksumusega
(hetke hindades ca 1,2 milj EUR/MW, võrdluseks Eestis seni ehitatud parkide
koguvõimsus on üle 300 MW), ei ole see just ülisuur lisakulu. Sel viisil saaks
hakata arendama näiteks igati sobivamasse Kirde-Eesti piirkonda
tuulikuparke.
Eesti halvima tuuleressursi ja looduslike tingimuste (samuti puuduvad suured Selgitus. Viljandi vald ei asu piirkonnas, kuhu
inimtegevuse poolt kahjustatud alad) poolest Türi vallale sarnase Viljandi oleks üldse võimalik tuulikuparke rajada
valla üldplaneeringust leiame “Väiketuulikutest suuremaid tuulegeneraatoreid riigikaitselistest piirangutest tulenevalt.
rootori pindalaga üle 200 m2 ja/või tuuliku kõrgusega üle 30 m rajamine ei ole
Türi valla Käru piirkond on aga üks väheseid
lubatud”.
maismaa alasid, kus oleks võimalik arendada
https://www.viljandivald.ee/documents/11546/22116216/4.1.+YP_seletuskiri kuni 150 m kõrguste tuulegeneraatoritega
.pdf/46116525-9fd5-419d-84c8-f81e6de546ea tuulikuparke.
Millistel põhjustel peab Türi vald oma üldplaneeringus kehtestama oluliselt Tuuleressursi uuritakse järgmises,
teised näitajad? detailplaneeringu staadiumis.
Loodan Teie poolt saada küsimustele vastused enne avaliku arutelu Tuulikupargi arendamise ala ei sea piiranguid
koosolekut. arendustegevuseks sellel alal muudel
eesmärkidel. Kui maaomanik soovib sellel alal
ehitada elamut või muud ehitist, siis ei tulene
12 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
ehitusala kattumisel tuulikupargi alaga tema
jaoks takistusi, vaid vastupidi - võimalik
tuulikupargi arendaja peab arvestama siis juba
rajatud elamuga (või muu ehitisega).
Arvestamise vajadus hakkab kehtima alates
hetkest, kui kohalik omavalitsus on
projekteerimistingimused elamu või muu ehitise
rajamiseks väljastanud.
Juhul, kui ei leidu põhjalikke vastuseid käesolevas kirjas tõstatatud Selgitus. Viljandi vald ei asu piirkonnas, kuhu
küsimustele, oleks ehk õigem asuda Viljandi vallaga samale positsioonile oleks üldse võimalik tuulikuparke rajada
tuulegeneraatorite piirangute osas? riigikaitselistest piirangutest tulenevalt.
Mario Piirmets Väike täpsustus üldplaneeringu osas. Nimelt oleks mul maaomanikuna Seisukohaga arvestatud. Kõik
(Tedre 4 ja Tedre 2) soov, et uues üldplaneeringus jääks Lokuta jõe suhtes detailplaneeringutega vähendatud
18.02.2021
vähendatud ehituskeeluvöönd kehtima. See on varasemalt kinnitatud ehituskeeluvööndid jäävad kehtima ka peale
Õunapuu detailplaneeringuga. üldplaneeringu kehtestamist.
Transpordiamet Sõnastada seletuskirja osa 5.1.1 Teed lg 1 (lk 47) järgnevalt: „Rajatise Seisukohaga on arvestatud.
asukoht kooskõlastada riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on
(Marek Lind, juhtivspetsialist)
suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Tuulegeneraatorite
18.02.2021
ja tuulikuparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult
kiri nr 7.1-2/21/411-3 kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja
lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H=tuuliku
masti kõrgus ja D=rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100
auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel
riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus
elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H
13 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
+ 0,5D). Tuulegeneraatorite ja tuulikuparkide rajamisel arvestada ka
seletuskirja punktis 5.2.2.2 toodud nõudeid.
Kasutada mõiste „riigimaantee“ (nt lk 42 lg 6, lk 48 lg 6) asemel „riigitee“ või Seisukohaga on arvestatud.
„riigi põhimaantee“, „riigi tugimaantee“ jne.
Palume arvestada, et kuigi üldplaneeringu ala jääb lennuväljade Seisukohaga on arvestatud.
lähiümbrusest välja, tuleb kohalikul omavalitsusel vastavalt
lennundusseaduse § 35 lg 2 ja lg 4 kõik üle 45 meetri kõrgust ehitist hõlmavad
detailplaneeringud ja ehitusprojektid Transpordiametiga kooskõlastada.
Maaeluministeerium Seletuskirja jaotises 2.5 „Hajaasustusalad“ kohaselt on hajaasustusega ala Seisukohaga mitte arvestatud.
territoorium väljaspool tiheasustusala ja kompaktse asustusega ala, mis Üldplaneeringus ei peeta vajalikuks ja
(Tiina Saron, kantsler)
hõlmab suurema osa valla territooriumist ning millele üldjuhul juhtotstarbeid põhjendatuks eraldiseisva juhtotstarbe
19.02.2021
ei määrata. Hajaasustuslal on kavas määrata juhtotstarve üksnes mäe- ja määratlemist väärtuslikule põllumaale. Seni,
kiri nr 4.1-5/34-1 turbatööstuse maa-ala, supelranna maa-ala ning puhke- ja virgestustegevuse kuni vastavasisulist õigusakti ei ole
maa-ala kohta. Jaotises 2.5 on märgitud, et hajaasustusalal on võimalik kehtestatud, ei ole põhjendatud ja ei peeta
kavandada erinevaid uusi maakasutusotstarbeid vastavalt ette nähtud vajalikuks vastavasisulise juhtotstarbe
tingimustele ning asukohast tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele. määramist.
Sellest järeldub, et põllumajandusmaale, sealhulgas väärtuslikule
põllumajandusmaale, ei kavandata määrata põllumajandusmaa
sihtotstarbelist kasutamist tagavat juhtotstarvet. Nimetatut silmas pidades
märgime, et seaduse eelnõus on kavandatud täiendada planeerimisseaduse
§ 75 lõikega 5, mille kohaselt tuleb väärtuslikule põllumajandusmaale
määrata põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse
juhtotstarve.
Maaeluministeeriumi arvates on üldplaneeringuga kavandatud väärtusliku Teatavaks võetud.
põllumajandusmaa kohta seatud kaitse ja kasutustingimused tõhusad,
14 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
veenvad ja väärtuslikku põllumajandusmaad reaalselt kaitsvad ning
kooskõlas eelnõu põhimõtetega.
Üldplaneeringuga kavandatakse väärtuslike põllumajandusmaadena Selgitus. Üldplaneeringu koostamise käigus
käsitleda alasid, mis on suuremad kui viis hektarit. Seetõttu peame vajalikuks on väärtuslike põllumajandusmaade osas läbi
juhtida tähelepanu asjaolule, et seaduse eelnõus kavandatu kohaselt tuleb arutatud massiivide suurused. Arvestades
üldplaneeringuga määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks vähemalt kahe tänapäevaseid põlluharimisviise ja tehnika
hektari suurune väärtusliku põllumajandusmaa massiiv. KSH aruande kasutamist, on töörühm seisukohal, et alla viie
jaotises 3.2.5.1 „Väärtuslik põllumajandusmaa“, kus on analüüsitud hektari suuruseid põllumaa massiive ei ole
väärtuslike põllumajandusmaade määramise põhimõtteid ja seoseid Järva mõistlik käsitleda väärtuslike
maakonnaplaneeringus 2030+ ja Rapla maakonnaplaneeringus 2030+ põllumajandusmaadena. Tänapäevase
kehtestatud põhimõtetega, toodud käsitlusest selgub, et Türi tehnikaga on keerukas ja kulukas töötada
üldplaneeringuga kavandatud väärtusliku põllumajandusmaa algsuurus ei ole väikestel põldudel ning seetõttu maaharija
kooskõlas ka Järva- ja Rapla maakonnaplaneeringuga väärtusliku eelistab kompaktset ja pindalalt suuremat
põllumajandusmaa kohta seatud põhimõttega. Sellest tulenevalt palume põllumassiivi.
põhjalikumalt kaaluda väärtusliku põllumajandusmaa massiivi viie hektari
Kuna Türi vald on kahaneva elanike arvuga ja
algsuuruse põhjendatust ning hinnata mõjusid, mis kaasnevad kahe kuni viie
vananeva elanikkonnaga maavald, siis ei ole
hektari suuruste massiivide väärtuslikest põllumajandusmaadest
sellist ehitus- ja arendussurvet, mis seaks ohtu
väljaarvamisega.
alla 5 ha suuruste põllumassiivide säilimise.
Neid põllumajandusmaid saab endistviisi edasi
harida, puudub oht, et need võetakse suures
ulatuses muul otstarbel kasutusele.
KSH aruannet täiendatakse selles osas.
Lisaks väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale soovime juhtida Seisukohaga on arvestatud.
tähelepanu seletuskirja jaotises 5.2.4.1 „Sademevee ärajuhtimine“ käsitletud
Seletuskirja on lisatud „Kui ehitustegevuse
sademeevee juhtimisega seotud küsimuste käsitlemisele. Peame vajalikuks
käigus või ehitamise tulemusena juhitakse
osundada maaparandusseaduse §-s 53 sätestatule, mille kohaselt saab
sadevett maaparandussüsteemi, tuleb tasuda
15 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
nimetatud paragrahvis toodud tingimuste täitmisel sademevett (lisavett) lisavee juhtimisega kaasnevad
juhtida ka maaparandussüsteemi koosseisu kuuluvatesse veejuhtmetesse ja maaparandushoiu kulud.“
eesvooludesse. Sellisel juhul aga tuleb arvestada maaparandussüsteemi
hoiutööde mahu ning sellega seotud hoiukulude suurenemisega.
Selgitame, et maaparandusseaduse § 53 lõikes 9 on sätestatud, et kui selle
maaparandussüsteemi, millesse lisavett juhitakse, ühishoiuks on
moodustatud maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett
juhtiv isik maaparandushoiukulude katmisel Põllumajandusameti määratud
ulatuses. Muul juhul ehk olukorras, kus maaparandusühistut ei ole
moodustatud, peab lisavett juhtiv isik arvestama kohustusega korraldada
maaparandushoiutööde eest tasumise muudel asjaõigusseadusest
tulenevatel alustel. See tähendab, et igal juhul peaks isik, kes ehitustegevuse
käigus või ehitamise tulemusena hakkab juhtima sadevett
maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub kohustus tasuda lisavee
juhtimisega kaasnevad maaparandushoiu kulud.
Seda silmas pidades ning juhuks, kui sadevee juhtimiseks kavandatakse
kasutada ka maaparandussüsteemi, peame õigeks, et kõnealuses jaotises
käsitletakse ka lisavee maaparandussüsteemi juhtimisega seotud nõudeid.
Maa-amet Palusime oma 10.06.2020 ja 18.08.2020 kirjades muuta seletuskirja, Selgitus. Oleme teadlikud, et
sõnastades teede mustkattega seonduva selgemalt soovitusena, kuna kaevandamisloaga ei reguleerita väljaspool
(Tambet Tiits, peadirektor)
seletuskirja peatükis „2.7.12 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala“ mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire
22.02.2021
kaevandamistegevusele kehtivate üldiste põhimõtete all on märgitud, et uute kaevandamisega seotud tegevusi.
kiri nr 6-3/20/3297-10 kaevanduste kasutuselevõtmisel tuleb eelistada alasid, mis asuvad asustatud Üldplaneeringusse lisatakse täpsustusena, et
aladest ja puhkealadest võimalikult eemal, sealjuures tuleb arvestada kui tulevikus hakatakse teid kasutama
kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja kaevandatud materjali väljaveoks, tuleb teede
asjakohaste leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine väljaveoteedele) valdajal ja kaevandamisloa omajal sõlmida
ning kui kaevise väljavedamisel tekkiv tolm põhjustab häiringuid elanikele, kokkulepe, mis sätestaks konkreetse tee või
16 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
peab kaevandamise ajal kaevandaja hoidma teed tolmuvabana, kuni teelõigu kasutamise õigusega seotud
väljasõiduni olemasolevale tolmuvabale teele. tingimused.
Oma 24.07.2020 seisukohtades kirjeldate, et seisukohaga mitte arvestatud.
Selgitate, et seletuskirjas on toodud, et „tuleb arvestada kaevandatud
maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja asjakohaste
leevendusmeetmetega“. Sulgudes toodud mustkatte rajamine on vaid näide
ning võimalik on teiste leevendavate meetmete rakendamine.
Selgitame veelkord, et kaevandamisloaga ei reguleerita väljaspool
mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire kaevandamisega seotud tegevusi ja
neist tulenevat keskkonnamõju. Kui tulevikus hakatakse teid kasutama
kaevandatud materjali väljaveoks, tuleb teede valdajal ja kaevandamisloa
omajal sõlmida kokkulepe, mis sätestaks konkreetse tee või teelõigu
kasutamise õigusega seotud tingimused. Üldplaneeringu seletuskirjas
kirjeldatud nõuded võivad kujuneda ebaproportsionaalseks ja seetõttu
takistada juurdepääsu maavarale ning mõjutada negatiivselt maavara
kaevandamisväärsust. Palume jätkuvalt seletuskirja muuta, sõnastades
teede mustkattega seonduva selgelt soovitusena (nt võimalusel mustkatte
rajamine väljaveoteedele, kuivadel perioodidel teede kastmine jne).
Maa-amet ei nõustunud oma 10.06.2020 ja 18.08.2020 kirjades Seisukohaga mitte arvestatud. Juriidiliselt on
üldplaneeringu seletuskirja peatükis „2.7.12 Mäe-ja turbatööstuse maa-ala“ kohalikul omavalitsusel õigus arvamust
lõigus kirjeldatuga, mille kohaselt uue või laiendatava karjääri (mäeeraldise avaldada ja tingimused üldplaneeringus
ja selle teenindusmaa) vahemaa elamutega peab olema vähemalt 150 m. piirduvad üksnes arvamuse sisule suuna
Sama mõtet on kirjeldatud ka KSH aruande eelnõus. Selgitame veelkord, et andmisega. Toote ka ise oma seisukohas välja,
kaevandamisloa taotluse menetluse käigus küsitakse kohaliku omavalitsuse et kaevandamisloa taotluse menetluse käigus
üksuse arvamust, mille käigus on võimalik esitada põhjendatud tingimusi küsitakse kohaliku omavalitsuse üksuse
kaevandamisloa andmisele, mille suhtes loa andja teeb kaalutletud otsuse. arvamust, mille käigus on võimalik esitada
Palusime oma 10.06.2020 ja 18.08.2020 kirjades täpsustada, et uue või põhjendatud tingimusi kaevandamisloa
17 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
laiendatava karjääri vahemaa elamutega võiks võimalusel olla vähemalt 150 andmisele, mille suhtes loa andja teeb
m. Elamu asumisel lähemal kui 150 m on soovitatav rajada müratõkkevallid. kaalutletud otsuse. Vahemaa elamutega 150 m
on omavalitsuse selge soov ning on aluseks
Oma 24.07.2020 seisukohtades kirjeldate, et seisukohaga mitte arvestatud.
endapoolse seisukoha kujundamisel
Lisaks kirjeldate, et selleks, et kogu omavalitsuse piires kehtiks kõigile
kaevandamisloa menetluse käigus, mille
karjääridele ühesugused tingimused, mida kaevandamisloa taotluse
arvestamist/mittearvestamist kaalub
menetluse käigus esitada, on antud nõue ära toodud üldplaneeringu
Keskkonnaamet loa väljaandmisel.
seletuskirjas. Hetkel puudub põhjendus, miks peaksime antud nõuet
käsitlema soovitusena. Müratõkkevallide rajamise vajadus otsustatakse
eraldiseisvalt kaevandamisloa menetluse käigus.
Maa-amet ei nõustu jätkuvalt üldplaneeringus tehtud ettepanekuga, mille
kohaselt üldplaneeringuga seatakse kaevandamisele seadusest
mittetulenevaid piiranguid. Üldplaneeringus kirjeldatud uue või laiendatava
karjääri (mäeeraldise ja selle teenindusmaa) elamutega vähemalt 150 m
vahemaa määramisel ei ole tagatud olemasoleva olukorra säilimine
maavarvarule juurdepääsu osas ning see on vastuolus MaaPS § 14.
Kaevandamisloa taotluse menetluse käigus küsitakse kohaliku omavalitsuse
üksuse arvamust taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu osas,
mille käigus on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik esitada põhjendatud
tingimusi kaevandamisloa andmisele. Esitatud tingimuste suhtes teeb loa
andja kaalutletud otsuse. Täpsustame, et maavara saab kaevandada vaid
seal, kus see taastumatu loodusvarana on kuni sadu miljoneid aastaid tagasi
tekkinud.
Tagamaks olemasoleva olukorra säilimist maavaravarule juurdepääsu osas
palume jätkuvalt kõnealune tingimus sõnastada üldplaneeringus
soovitusena, mitte nõudena: „Uue või laiendatava karjääri (mäeeraldise ja
selle teenindusmaa) vahemaa elamutega on soovitatavaltvähemalt 150 m“.
18 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Joonise „Taristu ja tehnovõrgud“ järgi ulatuvad planeeritavad tuuleparkide Seisukohaga on arvestatud.
alad ja Epu-Kakerdi maardla Lõõla maardlaosale, Loosalu ja vähesel määral
ka Kastna turbamaardlatele. Palume lisada seletuskirja peatükki „5.2.2.2
Tuuleenergia“ selgituse, et tuuleparkide rajamisel maardla alale peab
maavara olema eelnevalt ammendunud või peab selleks olema saadud
MaaPS alusel kooskõlastus või luba. Palume üldplaneeringu seletuskirjas
tuua välja ka asjaolu, et üldplaneeringus maardla alale tuuleparkideala
märkimine ei tähenda MaaPS alusel maardla alale tuuleparkide rajamiseks
antava kooskõlastuse olemasolu. Maardla alale tuulepargi rajamiseks
detailplaneeringu koostamine, projekteerimistingimuste või ehitusloa vm
sarnase dokumendi taotlemine vajab igakordselt MaaPS alusel
kooskõlastuse või loa saamist.
Tommy Biene 1. Türi valla üldplaneeringu seletuskiri p.1.2 kirjeldab: “Keskustes pööratakse Selgitus. Kahjuks ei soovi ükski inimene
tähelepanu olemasoleva ehitatud keskkonna taaskasutusele võtmisele või tuulikuparki oma tagaõue ehk paratamatult
22.02.2021
tihendamisele uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel keskustest tuleb need paigaldada (tihe)asustusest eemale.
väljaspool. ” ja “Tootmise arengut suunatakse olemasolevale Lokuta Samuti tuleb tuulikupargi rajamisel tagada kõik
ettevõtlusalale ning kasutusest väljalangenud aladele Türi-Alliku, Kabala, keskkonnanõuded sh müra normtasemed, mille
Oisu ja Reopalu piirkonnas. Tähelepanu on pööratud ka taastuvenergia tõttu samuti ei ole võimalik tuulikuid asustusele
tootmisele nii, et see ei kahjustaks kohaliku omavalitsuse väärtusi, kuid lähedale paigaldada.
võimaldaks taastuvenergia kasutusele võtmist kui ka tootmist. ” Muuhulgas
Tuulikupargi rajamisega paratamatult tõesti
defineerib seletuskiri ka üheselt, et Türi valla peamiseks väärtuseks on
mingi osa looduskeskkonnast hävib, kuid
kaunis looduskeskkond.
tuulikuparki tervikuna arvestades on selle
KHS aruandest ja teistest dokumentidest selgub, et eksperdid ei arvesta osakaal väike: looduslik keskkond hävib vaid
üheselt kirjeldatud eesmärki tööstusalade tihendamiseks ning otseselt tuuliku alla jääval alal ning tuulikuid
taaskasutuselevõtuks. Vastupidiselt soovitatakse tuulikuparkide rajamist teenindava taristu (elektriliinid, teed)
uutele, keskustest võimalikult kaugemale jäävatele aladele, seni tootmisest rajamiseks.
puutumata loodusesse. Soovin selgitust, miks tuulikuparkide potentsiaalsete
19 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
alade kirjeldamisel kaartidel jm. ei arvestata seletuskirjas jm planeeringu Üldplaneeringu seletuskirja ja KSH aruannet
dokumentatsioonis üheselt kirjeldatud põhimõtteid, kui suured on planeeritud täiendatakse tuulikute ja taristu rajamisel
tuuleenergeetikast vallale laekuvad tulud, et on põhjendatud väga suurel muudetava looduskeskkonna osas.
territooriumil väärtusliku looduskeskkonna hävinemine?
2. Lähtuvalt planeerimisseadusest ning levinud praktikast, missugusest on Selgitus. Üldplaneeringus kajastatud
juttu ka üldplaneeringu koostamise dokumentatsioonis, on üldplaneeringu potentsiaalne tuulikupargi arendamise ala on
eesmärgiks anda lisaks muule ka informatsiooni tulevikus aset leidvate on territoorium, kus on võimalik edasi uurida
majandusotsuste tegemiseks. Valla poolt tuulikuparkide alade määratlemine tuulikupargi rajamise võimalusi ja tingimusi
eeldab seega, et kõik maaomanikud on andnud nõusoleku nende maadele järgmises, detailplaneeringu etapis. Vastavalt
potentsiaalselt naabrite tegevusvabadust kitsendava, uue kasutusotstarbe üldplaneeringus toodud tingimustele tuleb
andmisel. detailplaneeringu koostamisel küsida kirjalik
nõusolek kõigilt maaomanikelt, kelle
Tuginedes üldteada seadustele, mis sätestavad omandi puutumatuse, soovin
maaomand jääb tuulikust 1 000 m raadiusesse.
teada miks ei ole vald käesoleva planeeringu menetlemise käigus küsinud
kordagi Kolme T OÜ osaühingult kirjalikku nõusolekut ettevõttele kuuluvate Ainult üldplaneeringu alusel ei ole võimalik
maade potentsiaalselt tuulikuparkide aladena defineerimisel? alale tuulikuid püstitada (ÜP alusel ei väljastata
projekteerimistingimusi) ning seetõttu ei ole
põhjendatud antud etapis kõigilt maaomanikelt
nõusoleku küsimine.
3. Soovin teatada, et Kolme T OÜ ei planeeri osaleda tuulikuparkide Selgitus. Tuulikupargi arendamise ala ei sea
rajamises ning seega soovime, et üldplaneeringus ei kirjeldataks piiranguid arendustegevuseks sellel alal
katastriüksust nr. 37501:002:0590 potentsiaalse tuulikuparkide rajamise muudel eesmärkidel. Kui maaomanik soovib
alana, palume teha kaartidele vastavad muudatused. sellel alal ehitada elamut või muud ehitist, siis
ei tulene ehitusala kattumisel tuulikupargi alaga
Seoses võimalusega, et üldplaneeringuga luuakse meie perekonnale ja meie
tema jaoks takistusi, vaid vastupidi - võimalik
ettevõtetele määratlemata ulatusega uued keskkonnahäiringud, soovin
tuulikupargi arendaja peab arvestama siis juba
nimekirja valla katastriüksuste omanikest kes on andnud nõusoleku
rajatud elamuga (või muu ehitisega).
käesoleva üldplaneeringu raames tuulikuparkide rajamiseks? Kui vald ei ole
20 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
maaomanikelt nõusolekuid küsinud, siis teen ettepaneku planeeringu Arvestamise vajadus hakkab kehtima alates
menetlemine peatada, kuni kõik asjaga potentsiaalselt seotud maaomanikud hetkest, kui kohalik omavalitsus on
on kirjalikult väljendanud enda seisukohta tuuleparkide võimalikust rajamisest projekteerimistingimused elamu või muu ehitise
nende maadele. rajamiseks väljastanud.
4. Tuulegeneraatorite mitmekümneaasta pikkune arendustegevus on Selgitus. nn. “taluvusraha” maksmise süsteemi
näidanud, et nende madalat efektiivsust (25 %) suudetakse parandada ainult loomise eesmärk on inimestele kompenseerida
suurendades nende tiivikute pindala ja tuuliku üldist kõrgust. Avalikuks on tuulikupargi rajamisest ja töötamisest tekkivad
saanud informatsioon, et Kaitseministeerium rajab Läänemaale uue häiringud, mis on tingitud peamiselt mürast ja
radarijaama ning sellega seoses on võimalik rajada vabariigi sisemaale üle visuaalse maastikupildi muutumisest.
150 m kõrguseid tuulikuid, näiteks AS Enefit Green planeeris Risti tuuleparki Tuulikupargi rajamisega paratamatult
üle 200 m kõrguseid tuulikuid. On teada, et arenduses on veelgi kõrgemad kaasnevad sellised tagajärjed ja
tuulikud. Tuulegeneraatori kõrguse suurenemisel ja tuulikupargi rajamisel kompensatsioonimehhanismi rakendamine on
suureneb keskkonnamõju kordades, mis selgelt veelgi suuremal määral inimeste poolse aktsepteerigu taotlemine
kahjustab piirkonnas elavate inimeste ja muu eluslooduse elukeskkonda. Riik selliste tagajärgedega leppimiseks. Selliste
on kommunikeerinud, nn. “taluvusraha” maksmise süsteemi loomisest, mis kompensatsioonimehhanismide rakendamine
küüniliselt kinnitabki elukeskkonna halvenemist. on mujal maailmas levinud.
Tuulikust tekitatud visuaalne häiring on
suhteline ja sellele ühest mõõdet anda raske.
Miks Türi vald ei kehtesta antud planeeringuga võimalust, et vallas on
kindlatel aladel lubatud tuuleenergia tootmine nn. omatarbeks, kuid vald
soovib seejuures säilitada ka oma peamist väärtust, looduskeskkonda ning
21 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
teatud üldkõrgusest alates, näiteks 100 m, pole ainuüksi visuaalse häiringu
vältimiseks tuulegeneraatorite rajamine vallas lubatud?
5. Kaasaegse tehnoloogia rajamine peaks lähtuma põhimõttest, et see ei Selgitus. Üldplaneeringus toodud tingimused
suurenda keskkonnahäiringuid. Selline põhimõte võiks olla ka Türi valla lähtuvadki põhimõttest, et rakendatakse
ülplaneeringus üheselt sõnastatud ning olema ka eelduseks poliitikale mis parimat võimalikku tehnikat ja igal juhul
väärtustab maapiirkonnas elamist. Keskkonna hävitamine suurendab tootmistegevusest tulenevaid ebasoodsaid
ääremaastumist ning on vastuolus varasemalt sõnastatud riigi ja valla mõjusid tuleb minimeerida.
sotsiaalmajanduse poliitiliste eesmärkidega, vaieldava positiivse
Üldplaneeringu staadiumis ei ole võimalik
keskkonnamõjuga tuuleenergia tootmise arvelt.
hinnata tuulikupargi rajamisega kaasnevate
Palun hinnata kui mitu töökohta või elanikku valla hinnangul tuuleparkide töökohtade arvu. Tuulikupargi rajamise ja
rajamisega valla hajaasustuse piirkonda lisandub või kui palju võib elanike ja töökohtade vähenemise vahel seos puudub.
töökohtade arv väheneda? Dokumentatsioon eksitab, kas valla poliitika Energiamahuka ettevõtte tulemiseks samas
ääremaastumise vähendamiseks on muutunud? loob tuulikupark võimaluse, seega pikemas
perspektiivis võib olla ka seos töökohtade
loomega.
Tuulikupargi asukohavaliku ettepaneku
tegemisel on lähtutud nii looduskeskkonna
väärtustest kui ka elanikkonna heaolust,
esitades kindlad tingimused ja edasised
suunised tuulikupargi edasiseks
kavandamiseks järgmises staadiumis. Kuna
tuulikud mõjutavad inimesi tekkiva müra ja
visuaalse häiringu tõttu, on vajalik kokkulepete
saavutamine tuulikupargi arendaja ja
maaomanike vahel.
22 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
6. Igasuguste tuulegeneraatorite efektiivsuse tõstmine suurendab kindlasti KSH koostajale teadaolevalt on müra mõõtmisi
oluliselt visuaalseid ja müra häiringuid. Eestis on rajatud mitmeid tuuleparke teostatud ainult Hanila ja Noarootsi valdade
missuguste keskkonnamõju hinnangutes modelleeritud ja tegelikul häiringul tuuleparkide läheduses olevatel elamualadel.
on olulised vahed. Kahjuks on reaalsed häiringud mudelites toodud Väidate, et Eestis on rajatud mitmeid
numbritest suuremad ning seda on võimalik empiiriliselt tõestada. Seejuures tuuleparke missuguste keskkonnamõju
puuduvad sümptomaatiliselt nii käesoleva kui ka kõigi teiste selliste KHSide hinnangutes modelleeritud ja tegelikul häiringul
juures võrdlevad uuringud varasemate teoreetiliste mudelite ning hilisema on olulised vahed, aga samas, et puuduvad
rajatud tuuleparkide tegelike keskkonnahäiringute vahel. võrdlevad uuringud varasemate teoreetiliste
mudelite ning hilisema rajatud tuuleparkide
Kas ja kuidas oleks võimalik selles dokumendis üheselt sõnastada ette
tegelike keskkonnahäiringute vahel.
vaatav põhimõte, et järgnevate planeeringute käigus tuleb arendajal teostada
igal juhul tuulegeneraatori mõjualasse jäävatel sh, hajaasustusega ELLE OÜ poolt läbi viidud mõõtmistulemused
elamumaal, minimaalselt kuues, teineteisest ja igast eluhoonest võrdkülgselt näitasid, et mitmel juhul oli küll tegelik müratase
kuni 150 m kaugusele jäävas punktis, millise kuusnurga nurkadest lähtuvate modelleeritust kõrgem, kuid on rõhutatud, et ei
sirgete ristumispunktis asub elamu, müra ja visuaalse fooni mõõtmised enne saa kindlalt väita, et kõrgemad müratasemed
tuulepargi rajamist ning modelleerimine peab tõestama, et pärast pargi on otseselt seotud tuulikutest tuleneva müraga,
rajamist foon ei tõuse ning tuulegeneraatori töö on automaatselt reguleeritud eriti olukorras, kus lähima tuuliku ning
ja peab lõppema, kui selle tegevus toob kaasa piiride ületamise? vastuvõtja vaheline kaugus on suurem, kui 500
m. Mõõtmistulemused näitavad, et suurematel
distantsidel (500 m) jäävad müratasemed
eeldatavasti alla 45 dB.
Detailplaneeringu koostamisel esitab arendaja
müra modelleerimiseks vajalikud andmed ning
müra modelleeritakse lähtudes müratekitajast.
Siis selgub, kui kaugel on müratase üle
normtaseme ja kas lähimatel müratundlikel
aladel on müratase normtaseme piires. Enne
23 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
tuulikupargi rajamist mürataseme mõõtmisi ei
ole võimalik teostada.
Üldplaneeringus on seatud tingimus, et
tuulikupargi minimaalne kaugus elamust on 1
km ning ilma ilma elamu omaniku kirjaliku
nõusolekuta (detailplaneeringu etapis) ei ole
lubatud elamule lähemale kui 1 000 m
kaugusele tuulikupargi rajamine. Kasutuses
elamule lähemale kui 500 m ei ole lubatud
tuulikupargi generaatoreid ühelgi juhul
paigutada ning kindlasti peab olema tagatud
õigusaktidele vastav müra piirnorm (selleks
viiakse läbi müra leviku modelleerimine).
Mürataseme modelleerimine ei saa tagada, et
foon tulevikus ei tõuse. Modelleerimisel
kasutatakse olemasolevaid andmeid fooni
suuruse määramisel.
Osade tuulikumudelite korral on võimalik ka
mürataset mingil määral alandada töörežiimi
optimeerimise kaudu.
Juhul, kui peaks esinema olukord, et lähimal
müratundlikulalal müra normtaset ületatakse,
siis on müraallika valdaja ikkagi tagama
normidele vastavuse ja kui tehniline võimekkus
selleks puudub, siis ei tohi tuulik töötada.
Samas tuleb tähelepanu juhtida, et müra
mõõtmine ei ole lihtne, kuna looduslikust
24 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
foonist on tihtipeale raske eristada tuuliku
tekitatud müra. Tuulikute tekitatud müra
mõõtmise teeb keeruliseks asjaolu, et
mürateke on kõrgem suuremate tuule kiiruste
juures. Tuule kiiruse kasvades aga suureneb
ka loodusliku fooni osakaal ning tuulikute poolt
tekitatav müra pole enam selgesti eristatav (nt
lehtede liikumisest tulenev heli võib olla kõrgem
tuulikute omast).
Keskkonnaamet Ettepanekud Türi valla ÜP seletuskirja kohta: Seisukohaga on arvestatud. Üldplaneeringu
seletuskirja lk 38 peatükki 4.6 korrigeeritakse,
(Helen Manguse, juhataja 1. ÜP seletuskirja lk 38 peatükis 4.6 „Teavituskohustusega metsad“ on
sest teavituskohustusega metsade hulka
keskkonnakorralduse büroo) toodud, et üldplaneeringuga on määratud Türi linnas ja linna ääres paiknevad
kuuluvad nii riigimetsad kui ka erametsad.
riigimetsad teavituskohustusega metsadeks. Teavituskohustusega metsad
23.02.2021
on kujutatud väärtuste ja piirangute joonisel (asuvad riigimaal). Lk 7 toodud Üldplaneeringus toodud teavituskohustusega
kiri nr 6-5/20/3507-9
mõiste „Teavituskohustusega mets“ seletusena on kirjas, et riigimetsa puhul metsade all ei ole mõeldud metsaseaduse § 42
kooskõlastatakse raied metsa majandamise kavade tegemise käigus ja lg 3 kuuluvaid metsi.
eraomanike puhul toimub kooskõlastamine Keskkonnaametisse esitatud
metsateatise alusel. Keskkonnaamet palub täpsustada, et kui
teavituskohustusega metsad on määratud ainult riigimetsas, siis miks on
räägitud eraomanikest? Või on sellega mõeldud, et linna rohealad (haljasala
ja parkmetsa maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala), kus kohaldub
metsaseaduse § 42 lg 3, kuuluvad ka veel eraldi siia alla ja need asuvad ka
eramaadel?
2. Keskkonnaamet palub teavituskohustusega metsaalade kohta (mis ei ole Seiskohaga on arvestatud.
linna rohealad ja kus Keskkonnaamet ei tohi lähtuvalt üldplaneeringust
Peale üldplaneeringu kehtestamist saadetakse
kinnitada metsateatist enne kohalikult omavalitsuselt nõusoleku saamist)
kihid ning korrigeeritakse olemasolevad kihid.
25 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
saata üldplaneeringu jõustudes Keskkonnaametile kaardifail (soovitavalt *tab
, *shp või *mif formaadis). Linna rohealade, kus kohaldub metsaseaduse §
42 lg 3, kaardikihi koostamist koordineeris/koordineerib
Keskkonnaministeerium. Linnast väljajäävate alade puhul on piirang tulenev
üldplaneeringust, mitte metsaseaduse § 42 lg-st 3. Keskkonnaamet juhib
tähelepanu, et juba praegu olemasolevale linna rohealade kaardikihile on Türi
valla puhul sattunud ka linna ümbruse alad, mis jäävad linna piiridest
väljapoole. Keskkonnaamet palub vallal üle vaadata olemasolev linna
rohealade kaardikiht (nähtav: https://register.metsad.ee, lülitades aktiivseks
muude kaardikihtide alt rohealade kaardikiht) ning selle korrigeerimise
vajadusel suhelda Keskkonnaministeeriumiga (Keskkonnaamet seda kihti
muuta ei saa). Väljaspool linna rohealasid asuvad alad, kus kehtivad
üldplaneeringust tulenevad kitsendused metsaraiele (k.a teavituskohustus),
kannab Keskkonnaamet eraldi metsaregistris kasutuses olevale
üldplaneeringute raiepiirangute kaardikihile.
3. Keskkonnaamet palub korrigeerida ÜP seletuskirja lk 56 punkti 10 „uute Seisukohaga on arvestatud.
ülekandeliinide rajamisel tuulikupargi alajaama (näiteks 20/110 kV
nimipingega) ja võrguga liitumise alajaama (110 kV või 330 kV nimipingega)
vahel tuleb vältida maakonnaplaneeringus ja omavalitsuste
üldplaneeringutes fikseeritud väärtuslikke maastikke ja õigusaktidest
tulenevaid piiranguid“ sõnastust. Praegu esitatud lausest võib aru saada, et
tuleb vältida õigusaktidest tulenevaid piiranguid, kuid eeldatavalt on mõeldud,
et nendega tuleb arvestada.
4. Keskkonnaamet palub korrigeerida ÜP seletuskirja peatüki 10 pealkirja. Seisukohaga ei arvestata.
Eeldatavalt on antud peatükis käsitletud ettepanekuid Rapla
Endised Türi ja Väätsa vald kuulusid Järva
maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamist ning sõna Järvamaa on ülearune.
maakonda ning seetõttu on käsitletud ka
26 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Järvamaa maakonnaplaneeringut, mida on
samuti täpsustatud.
5. ÜP lisas 10 lisada üksikobjektide tabelisse keskkonnaministri 13.04.2020 Seisukohaga on arvestatud.
määrusega nr 18 kaitse alla võetud üksikobjektid (Kirikoja kadakas, Epu kivi,
Tudavere kivi ja Vassaare põllukivi). Sama lisa hoiualade tabelis korrigeerida
Järva maakonna hoiualade määruse nime, jättes nimest ära „muutmineˮ.
6. ÜP Lisa 10 hoiualade tabelis ei ole kaitsekorra alusena õige märkida Seisukohaga on arvestatud.
maakondlikke hoiualade määrusi. Hoiualade kaitsekord tuleneb
looduskaitseseadusest. Maakondlike määrustega nimetatakse kaitse all
võetavad hoiualad koos kaitse-eesmärkidega. Üksikobjektide puhul peaks
tabelis olema kajastatud maakondlik määrus, millega nimetatakse
üksikobjektid ja määratakse piiranguvööndi ulatus.
Ettepanekud Türi valla ÜP KSH aruande kohta: Seisukohaga on arvestatud, KSH aruannet
korrigeeritakse.
1. KSH aruandes viidatakse mitmes kohas Türi valla ühisveevärgi-ja
kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2014-2026, samuti Väätsa ja
Käru ÜVK arendamise kavadele. Kehtiv, kogu Türi valda hõlmav, Türi valla
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020–2032 on
vastu võetud 29.10.2020. Palun kasutada kaasajastatud ÜVK arengukava.
2. KSH aruande tabelis 11 „Türi vallas registreeritud heit-, sademevee-ja Seisukohaga on arvestatud, KSH aruannet
drenaaži veelaskmed“ on toodud Lõõla, Väätsa ja Reopalu asulate heitvee korrigeeritakse.
väljalaskude veekasutajaks Osaühing Türi Linnavara. Nimetatud
väljalaskudest heitvee suublasse juhtimiseks omab keskkonnaluba Türi Vesi
OÜ.
27 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
3. KSH aruande lk 47 on kirjutatud, et EELIS andmetel ei vasta mitmete Seisukohaga on arvestatud, KSH aruannet
loastatud väljalaskmete vesi ettenähtud nõuetele (nt Kalda kinnistu korrigeeritakse.
heitveelase(HVL0510890) Lokuta jõkke). Keskkonnaamet juhtis juba oma
26.06.2020 kirjas nr 6-5/20/3507-5 tähelepanu, et „… peatükis 3.2.4.1 (lk 49)
tekst vajab korrigeerimist, sest Kalda kinnistu heitveelaset (HVL0510890)
enam ei eksisteeri (on asendunud kogumiskaevuga) ja heitvett veekogusse
ei juhita“. Keskkonnaamet palub veelkord KSH aruandes esitatut
korrigeerida. Kalda kinnistu heitveelaset ei kasutata alates 01.04.2019
(Keskkonnaameti 13.05.2019 korraldus nr 1-3/19/897 Vee erikasutusloa nr
L.VV/327261 kehtetuks tunnistamine). EELIS andmebaasis on veelase
kajastatud kui „endine“.
4. Keskkonnaamet leiab, et planeering ei ole täielikus kooskõlas KeHJS § 45 Seisukohaga on arvestatud.
lg 2 sätestatuga, mille kohaselt strateegilise planeerimisdokumendi võib
KSH aruande koostamisel on siiski lähtutud
kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning
2019. aastal uuendatud Natura hindamise
strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav
juhisest, kuid sisulised suunised (raamistik
tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust
edasiste hindamiste jaoks) tuuakse selgemini
ega kaitse eesmärki. Keskkonnaamet on seisukohal, et KSH raames läbi
esile. KSH aruannet täiendatakse selles osas.
viidud Natura hindamine ei täida täies ulatuses oma eesmärki, milleks on
kinnitada veendumust Natura ala kaitseväärtustele avalduva ebasoodsa
mõju puudumises või seada järgnevatele arendusetappidele täpsemaid
suuniseid või juhiseid, mille järgmisel võiks eeldada ebasoodsa mõju
puudumist.
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et 2019 aastal on täiendatud nn Eesti
Natura hindamise juhist (Kutsar, R., Aunapuu, A. ja Eichbaum, K., 2019.
Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamiseks Eestis. Tellija: Keskkonnaamet). KSH aruande kohaselt on
kasutatud 2017. aasta juhist. 2019 aastal uuendatud juhis annab täiendavaid
28 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
suuniseid, kuidas tuleb läbi viia Natura hindamine kõrgema taseme
strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel (sh üldplaneeringute
koostamisel). Eelviidatud juhises on märgitud, et kõrgema tasandi
strateegilise planeerimisdokumendi Natura asjakohane hindamine on vajalik,
kui Natura eelhindamisest nähtub, et kavandatavatel arendustegevustel on
tõenäoliselt ebasoodne mõju mõnele Natura alale, lisaks on märgitud, et
Natura asjakohase hindamise täpsusaste ja põhjalikkus peavad olema
proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Juhises on
öeldud, et kui strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste ei võimalda
Natura asjakohase hindamise tulemusena anda lõplikke hinnanguid
kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevatele mõjudele nt ehituse-ja
kasutuse etappi (mahu, koha jm spetsiifilisi), tuleb siiski ette näha meetmed
ja tingimused, mille abil välistatakse ebasoodne mõju Natura alale ja mis
võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub.
Selleks tuleb KSH aruandes välja pakkuda meetmed ehk tingimused
järgmisele planeerimise või loatasandile. Keskkonnaameti hinnangul ei saa
eelnimetatud tingimused järgmisele planeerimise või loataotlusele piirduda
suunisega viia läbi keskkonnamõju hindamine (ning Natura hindamine), kuna
see on KeHJS-st tulenev nõue, vaid tuleb anda sisulised suunised.
Strateegiliste arengudokumentide, sh planeeringute Natura mõju hindamise
läbiviimist on arutatud ka mitmetel juhtudel Eesti kohtutes, kus on toodud
välja, et otsustusprotsessi kõrgemal tasandil tehtav hindamine peab andma
raamistiku edasiste hindamiste jaoks ning jätma tulevaste menetluste raames
hindamiseks küsimused, mida saab tõhusamalthinnata otsustusprotsessi
madalamal tasandil, samuti ei tohi KSH jääda formaalseks, jättes
põhimõtteliste arendusalade sobivuse lahtiseks (RKHK 08.08.2018. a otsus
asjas nr 3-16-1472, p-d24, 29).
29 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
5. Eelkõige peab Keskkonnaamet ebapiisavaks hinnanguid seoses Türi- Seisukohaga mitte arvestatud.
Karjaküla loodusalaga, mille territooriumile on kavandatud jalg- ja jalgrattatee
KSH aruandes on välja toodud vastavalt Natura
ja puhke- ja virgestusmaa maakasutuse juhtotstarve. Seoses jalg- ja
hindamise juhendile raamistik/meetmed/
jalgrattateega on küll pakutud välja võimalik lahendus, kuid on märgitud, et
tingimused järgmisele etapile
sellise lahendusega ei pruugi nõustuda Transpordiamet. Sellest võib
(projekteerimisele): Raadiojaama tee äärde on
järeldada, et põhimõtteliselt teostatavat lahendust, mille puhul loodusala
võimalik jalg- ja jalgrattatee rajamine
kaitseväärtused ei saa kahjustatud, ei ole ÜP-s siiski välja toodud.
(olemasoleva pikendamine) ainult sellisel juhul,
Lahenduseks oleks välja pakkuda veel täiendav alternatiivne trassivariant,
kui teedeinseneril on võimalik välja töötada
mis välistab elupaigatüüpide kahjustamise. Keskkonnaamet leiab, et ÜP
lahendus, millega Türi-Karjaküla loodusala
seletuskirjas lk 40 nimetatu ei ole kooskõlas KSH järeldusega (sh mis
läbival lõigul on jalg- ja jalgrattatee võimalik
puudutab Euroopa Komisjoni). Virgestusmaa juhtotstarbega ala puhul tuleks
rajada viisil, mil esmatähtsat elupaigatüüpi
siiski välja tuua, mis eesmärgil või kaalutlustel on alale vastav juhtotstarve
6270* ei mõjutata (st ei kaasne pindala kadu
määratud (millist kasutust alale nähakse), anda põhimõtteline hinnang, kas
ega seisundi muutust). Ühe teoreetilise
ala kasutus kavandatud eesmärgil on loodusväärtusi kahjustamata võimalik
lahendusena saaks kergliiklejad suunata
ning seada konkreetne suunis, et ala arendamisel ei ole elupaigatüüpidele
vahetult sõidutee kõrvale, eraldades
ehitamine või nende kahjustamine (sh tegevused, mis pärsiksid hooldamise
kergliiklejad selgelt märgistatud piirdega
võimalusi) lubatud.
mootorsõidukitega liiklejatest ja kehtestada
piirneval maanteelõigul sõidukiiruse piirang.
See, kas Transpordiamet sellise lahendusega
nõustub või mitte, ei ole mõjuta Natura
hindamist ja selle järeldust. Juhul, kui ei nõustu,
ei saa kergliiklusteed antud asukohta tulenevalt
kaitse-eesmärgist niikuinii rajada. Selles
konkreetses asukohas ei ole ka mõistlikku
alternatiivset trassilõiku välja pakkuda, vastasel
korral oleks seda juba tehtud. Vaadates
piirkonda veidi laiemalt, on KSH aruandes välja
30 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
toodud, et Türilt on kergliiklejatel võimalik
ohutult liikuda Türi-Alliku suunas ka
alternatiivset teed pidi, Pärnu-Rakvere-Sõmeru
maantee ääres olemasoleval jalg- ja
jalgrattateel. Seega kergliiklejatel on tegelikult
olemas alternatiivne liikumisteekond.
Põhimõtteliselt (teoreetiliselt) teostatav
lahendus, mille puhul loodusala
kaitseväärtused Raadiojaama tee kõrval ei saa
kahjustatud, on KSH-s välja toodud (…Ühe
teoreetilise lahendusena saaks kergliiklejad
suunata vahetult sõidutee kõrvale, eraldades
kergliiklejad selgelt märgistatud piirdega
mootorsõidukitega liiklejatest ja kehtestada
piirneval maanteelõigul sõidukiiruse piirang) ja
lisatakse ka ÜP seletuskirja.
Mis puudutab Raadiojaama tänava (Türi-
Näsuvere kõrvalmaantee) ja Lelle-Viljandi-Türi
raudtee vahelisele alale puhke- ja
virgestusmaa juhtotstarbe määramist, siis KSH
aruannet korrigeeritakse selles osas – antakse
konkreetne suunis, et ala arendamisel ei ole
elupaigatüüpidele ehitamine või nende
kahjustamine lubatud.
6. Üldplaneeringuga kavandatakse kunstkoelmute rajamist Pärnu jõkke. KSH Seisukohaga on arvestatud, KSH aruannet
peatükis 5.1.5.2 „Mõju pinnaveekogumitele“ lk 128-129 on kirjutatud: täiendatakse.
„Üldplaneeringuga on ette nähtud kunstkoelmute rajamine Pärnu jõele (Türi
31 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
valla territooriumil 10 erinevas kohas). /…/ Kruusase põhja ja kärestike
vähesuse (peaaegu et puudumatuse) tõttu on kunstkoelmute loomine väga
vajalik. Üldplaneeringus on peatükis 3 tabelis 5 esitatud jõelõigud koos
ligikaudsete alguse ja lõpu koordinaatidega, millele on võimalik ja soovitatav
rajada juurde kunstkoelmuid ja noorjärkude kasvualasid või mille potentsiaali
saaks melioreerimistööde (taimejuurte eemaldamine ja voolukanalite
laiendamine, kruusa ja kivide lisamine) abil hästi ära kasutada nii järelkasvu
tootmise aladena, kui samuti atraktiivsete kalapüügilõikudena.“ KSH
aruandes ei ole hinnatud kunstkoelmute rajamise mõju Pärnu hoiuala ja
Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele.
Seega ei saa täie kindlusega väita, et Türi valla üldplaneeringuga ei
kavandata olemasolevatele kaitstavatele aladele arendusi või maakasutuse
muutusi, millel võiks olla otsene negatiivne mõju looduskaitse all olevate
aladele ja objektidele (sh püsielupaikadele, kaitsealustele üksikobjektidele,
kaitsealuste liikide leiukohtadele).
7. KSH aruandes on kaitstavate loodusobjektide andmed seisuga Seisukohaga on arvestatud, KSH aruannet
18.02.2020. Seisu tuleks kaasajastada, sest vahepeal on toimunud täiendatakse.
muudatusi. Lk 56 on kirjas, et vallas on viis projekteeritavat kaitstavat
üksikobjekti. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et neli nendest
üksikobjektidest on kaitse alla võetud keskkonnaministri 13.04.2020
määrusega nr 18 „Järva maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine
ja nende piiranguvööndi ulatusˮ. Ühe puhul otsustati objekti mitte kaitse alla
võtta ning see on eemaldatud projekteeritavate alade kihilt. Sellest tulenevalt
palub Keskkonnaamet korrigeerida esitatud materjale (eelnõu, joonised 12 ja
13) ja mitte käsitleda neid objekte projekteeritavate üksikobjektidena.
32 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
8. KSH aruande lk 59 on kirjas, et Türi vallas on neli projekteeritavat metsise Seisukohaga on arvestatud, KSH aruannet
püsielupaika. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et lisaks neile on täiendatakse.
projekteeritavale kihile kantud ka Saueaugu virgiinia võtmeheina püsielupaik.
Keskkonnaamet palub selle infoga eelnõud täiendada.
9. KSH aruande Tabelis 17 esitatu vajab korrigeerimist. Prandi loodusala Seisukohaga on arvestatud, KSH aruannet
üheks asukohaks märgitud Järva-Jaani vald, õige on aga Järva vald. korrigeeritakse.
10. KSH aruande lk 117 on Natura alana märgitud Kädva loodusala, kuid Seisukohaga on arvestatud, KSH aruannet
sellist loodusala ei eksisteeri. Eeldatavasti on mõeldud Iidva loodusala, mis korrigeeritakse.
piirneb potentsiaalse tuulepargi alaga. Keskkonnaamet palub teksti
korrigeerida ja lisada loetellu kindlasti Iidva loodusala.
11. KSH peatüki 5.1.3 „Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 Seisukohaga on arvestatud.
võrgustikku kuuluvatele aladele“ lk 92 on tuulikupargi arendamisega
Seletuskirjas oli see tingimus juba olemas ja
seonduvalt kirjutatud, et ainukene liik, kelle osas on minimaalse puhvri
viiakse kooskõlla ka joonisega: tuulikupargi
seadmise ettepanek tehtud, on metsis. ÜP seletuskirja peatükis 5.2.2.2
alast eemaldatakse metsise elupaiga ümbert 1
„Tuuleenergia“ on tuulikupargi arendamise tingimusena nimetatud, et
km puhverala, kuhu ei tohi tuulikuparki rajada.
tuulikupargi minimaalne kaugus keskkonnaregistris registreeritud metsise
elupaikadest on 1 km. ÜP taristu ja tehnovõrkude kaardil kujutatud
potentsiaalse tuulikupargi arendamise alalt on välja arvatud tiheasustusala,
teede, raudtee puhvertsoonid ja väärtuslikud maastikud, kuid ei ole
arvestatud minimaalse kaugusega metsise elupaikadest.
12. Lisaks juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et üldplaneering ja KSH Seisukohaga arvestamist kaalutakse.
aruanne ei käsitle Türi valda jääva rohevõrgustiku hierarhilisust. Nt
rohevõrgustiku planeerimisjuhend (R. Kutsar, P. Metspalu, K. Eschbaum, S.
Vahtrus, K. Sepp, 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend) on lk 18
märkinud: „Lisaks RV ruumielementide määratlemisele (tugiala, rohekoridor)
33 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
tuleb ÜP-s välja tuua RV vastavushierarhilisele tasemele ehk väärtusklassile:
riiklik, maakondlik, kohalik tugiala.... Hierarhilised tasemed annavad olulist
infot otsustajale hilisemal RV tingimuste rakendamisel. Näiteks
uushoonestuse lubamine riikliku tähtsusega tugialale vajab veelgi
põhjalikumat kaalumist kui ehitustegevuse kohaliku tähtsusega tugialale.“
Varasemalt on nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu raames
tuuleenergeetika ja rohevõrgustiku teemalises eksperthinnangus (edaspidi
nelja maakonna TE TP eksperthinnang) juhitud tähelepanu rohevõrgustiku
liialt üldistatud käsitluse ohtudele. Nii on nelja maakonna TE TP
eksperthinnangu lk 8 märgitud: „Kindlasti on siin, kogu võrgustiku käsitlemine
homogeensena, tegemist liialt suure ja loodushoiu vaatevinklist väga ohtliku
lihtsustamisega… Selline rohelise võrgustiku lihtsustamine loob ohtliku
juhtumi edaspidisteks planeeringute koostamisteks ja keskkonnaotsuste
(KSH, KMH jne) menetlemiseks Eestis“. Samuti on nelja maakonna TE TP
eksperthinnangu lk 9 muuhulgas jõutud seisukohale, et: „Praeguses
olukorras on arukas hinnata tuuleparkide teemaplaneeringuga määratletud
nn sobivate tuuleparkide arendusalade kattuvust RV elementidega ja
välistada alad, mis jäävad osaliselt või täielikult riiklikele või maakonna
(suur+väike) tuumalale või lõhuvad olulisi ühenduskoridore ning lk 10 Mõistlik
oleks lähtuda ettevaatusprintsiibist ja välistada tuuleparkide rajamise RV
olulisematele aladele.“
13. Keskkonnaamet leiab, et ÜP-s ja KSH aruandes tehtud rohevõrgustiku Seisukohaga arvestamist kaalutakse.
käsitluses üldistus võib oluliselt piirata ka arendustegevuse järgmises
staadiumis maakonnaplaneeringute ja ÜP-ga seotud rohevõrgustiku kaitse
tingimuste täitmist.
34 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
14. KSH aruande koostamisel tuleb arvestada KeHJS §-s 40 sätestatuga. Seisukohaga on arvestatud, KSH aruannet
KeHJS § 40 lg 4 p 8 sätestab, et KSH aruanne peab sisaldama strateegilise täiendatakse.
planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa
keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid ning
nende meetmete eeldatava tõhususe hinnangut ning p 14 kohaselt KeHJS §
40 lg 4 p-ides 1–13 nimetatud teabe kokkuvõtet. Keskkonnaamet palub KSH
aruannet täiendada. Kui KSH koostaja ja otsustaja on seisukohal, et
meetmete hinnangut siiski eraldi kokkuvõtva peatükina ei esitata, siis tuleks
peatükis 5 esitatud leevendusmeetmed konkreetsemalt välja tuua, sest hetkel
on teksti väga mitmeti liigendatud (paksus kirjas sinine tekst, paksus kirjas
must tekst, tavakirjas sinine tekst, täppidega loend sinise tekstiga) ning
leevendusmeetmete leidmine peatükis 5 alapeatükkidest võib olla
raksendatud.
Märkused tuulikuparkide arendamise ala kohta: Selgitus. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt
rakenduvad sellisel juhul tuulegeneraatori
1. ÜP seletuskirja kohaselt on tuulikupark rohkem kui kahest
tingimused, sest seletuskirja kohaselt on
tuulegeneraatorist ning tuulegeneraatoreid omavahel ja neid liitumispunktiga
tuulegeneraator üks tuule kineetiliset energiat
ühendavatest seadmetest ning ehitistest koosnev elektrijaam. ÜP
elektrienergiaks muudav tootmisseade.
seletuskirjast ja KSH aruandest ei selgu, kuidas toimida juhul, kui üksikud
tuulikud soovitakse paigaldada maksimaalsete võimalike kõrgustega ja/või Kui üksikud paigaldatavad tuulegeneraatorid
kui üksikud tuulikud koostoimes avaldavad samasugust mõju nagu tuulepark. ühendatakse aga omavahel siis hakkavad
Üksikute tuulegeneraatorite mõju kaitstavatele loodusobjektidele ei ole kehtima tuulikupargi tingimused.
käsitletud.
Töötame välja vastavad tingimused üksik
tuuliku jaoks, mis välistab “JOKK” skeemi
kasutamise – (näiteks teatud kõrgusest alates
peab tuulikute vahekaugus olema min 2 km
vms).
35 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
KSH aruannet täiendatakse üksikute kõrgete
tuulikute mõju osas.
2. ÜP seletuskirja lk 54 kohaselt nähakse Türi valda ette üks potentsiaalne Selgitus. Jah tegemist on olulise ruumilise
tuulepargi ala Käru piirkonda. Märgitud on, et potentsiaalsel tuulepargi mõjuga ehitisega.
arendamise alal on võimalik edasi uurida tuulikupargi rajamise võimalusi ja
Üldplaneeringu seletuskirja tuulikuparke
tingimusi järgmises, detailplaneeringu etapis ning see ei väljenda ootust, et
käsitlevasse peatükki on lisatud viide olulise
sellele alale on kindlasti võimalik tuulikupark püstitada. Samas on ÜP lk 61
ruumilise mõjuga ehitistele.
märgitud, et planeeritud olulise ruumilise mõjuga ehitis on vähemalt 30 meetri
KSH aruannet täiendatakse mõju hindamise
kõrguste elektrituulikutest koosnev tuulepargi ala.
osas Natura 2000 võrgustiku alale, andes
Eeltoodust tulenevalt on Keskkonnaametile üheselt selgusetu, kas ÜP-s ja
konkreetsemad suunised ebasoodsa mõju
selle kaartidel märgitud potentsiaalse tuulikupargi arendamise ala puhul on
vältimiseks Natura 2000 aladele.
tegemist planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 4 kohaselt valitud olulise ruumilise
mõjuga ehitise asukohaga või ÜP-s kokkulepitava piirkonnaga, mille ulatuses
on asjakohaseid planeerimisprotseduure (põhjendatud juhul ka kohaliku
omavalitsuse eriplaneering PlanS § 95 lg 1 alusel) läbides võimalik asuda
uurima tuulikuparkide rajamise võimalusi. Arvestades ka KSH osaks oleva
Natura-hindamise sisuga (milles ei käsitleta tuuleenergeetika mõju
Kõnnumaa-Väätsa linnualale rohkem, kui vaid peatüki „Üldplaneeringu mõju
prognoosimine Natura-aladele“ lk 119 on teemat käsitletud järgnevalt:
„Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitse-eesmärkidest esineb tuulepargi
arendusala piirkonnas metsis (Tetrao Urogallus). Metsise elupaiga ümber on
põhjendatud vähemalt 1 km laiuse puhverala määramine tuulegeneraatorist
(mürast tingitud võimalik häiring), kuid tuulikupargi täpsem kaugus tuleb
selgitada detailplaneeringu ja KSH käigus vastava liigieksperdiga koostöös.“
Kuid ka seda 1 km puhverala ei ole joonisel potentsiaalse tuulikuparkide ala
juures arvestatud), järeldab Keskkonnaamet, et tegemist on illustratiivse
alaga.
36 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
3. Keskkonnaameti hinnangul ei ole kogu planeeringu joonisel kajastatud Selgitus. Tuulikupargi arendamise järgmises
potentsiaalse tuulepargi ala ulatuses võimalik tuuleenergeetikat tööstuslikus etapis ehk detailplaneeringu koostamisel tuleb
mahus arendada, kuna selle ala piiritlemisel on lähtutud kaitstavatest tähelepanu pöörata ka elupaikade sidusele,
loodusobjektidest, mis otseselt piiravad ehitustegevust, kuid ei ole KSH aruannet täiendatakse selle juhise osas.
arvestatud, et paljude kaitstavate loodusobjektide kaitseväärtust võivad
Konkreetse Kädva piirkonna puhul on mõistlik
mõjutada või põhjustada kaitse-eesmärgi mittesaavutamist ka väljaspool
seada üldised põhimõtted, et roheline koridor
kaitstavat loodusobjekti kavandatud tuulepargid. KSH aruandes ning
sidusust edaspidi omaks – mida on vaja
läbiviidud tuulikuparkide analüüsis on antud valdkonda ka käsitletud. Eriti
arvesse võtta detailplaneeringu koostamisel.
juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et potentsiaalse tuulikupargi arendamise
ala põhja- ja lõunaosa on kujutatud erinevate häiringutundlike linnuliikide
(eelkõige metsis) kaitseks moodustatud kaitstavate alade vahele, mistõttu
tuleb tingimata arvestada, et elupaikade omavaheline sidusus ei saaks
kahjustatud (eriti Kõnnumaa-Väätsa linnuala ja IBA alaga seonduvalt). Lisaks
peame oluliseks juhtida tähelepanu, et elupaikade sidususe (sh metsise
elupaikade sidususe) puhul võivad omada olulist tähtsust ka tuulikuparkide
ühendusteed ning elektriliitumised (nt võib õhuliinide rajamine läbi metsise
elupaikade põhjustada lindude hukkumist liinides).
4. Tuulepargi ala puhul tuleb kindlasti arvestada ka sellega, et see ei piirne Seisukohaga on arvestatud. KSH aruandes
mitte ainult Natura aladega, vaid ka siseriiklike kaitsealadega–Rumbi on arvestatud looduskaitsealade ja nende
looduskaitsealaga ja Käru looduskaitsealaga. Rumbi looduskaitseala kaitse- kaitse-eesmärkidega. Teadmata tuulikupargis
eeskiri on hetkel uuendamisel. tuulikute parameetreid ja infrastruktuuri
asukohti, ei ole põhjendatud ja võimalik puhvri
loomine ümber looduskaitseala (selle suurust ei
ole võimalik praeguses etapis arvestada).
Täpsem kaugus võimalikust tuulikupargist tuleb
selgitada detailplaneeringu ja KSH käigus.
37 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
5. Kuna tuulikuparkide osas veel täpsem asukoht selge ei ole ning toodud on Selgitus. Üldplaneeringu seletuskirja ja KSH
potentsiaalne arendamise ala, siis palub Keskkonnaamet täpsema asukoha aruandesse lisatakse kirjeldav tekst ja joonis,
valikul võimalusel arvestada, et see toimuks võimalikult vähe metsa arvelt. mis kirjeldab põhjalikumalt, kui palju tegelikult
looduslikku ala muudetakse.
6. Türi valla territooriumil tuulikuparkide asukohavaliku analüüsi (edaspidi Seisukohaga on arvestatud, KSH aruannet
analüüsi) punktis 5.2 lk 12 on kirjutatud: „Veeseadusest tulenevalt on korrigeeritakse ja täiendatakse.
veekogude ehituskeeluvööndisse tuulikute rajamine keelatud, kuid
põhjendatud juhul võib selle rajamine sellele alale olla põhjendatud, mistõttu
võimaldab seadus detailplaneeringuga ehituskeeluvööndi vähendamist.“
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et ehituskeeluvööndiga seotud
kitsendused tulenevad looduskaitseseadusest (edaspidi LKS), mitte
veeseadusest. Lisaks tuleb arvestada, et LKS § 38 lg 2 kohaselt järve või jõe
kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lg 2 tähenduses ulatub
ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini.
7. Avaldatud materjalidest puudus Tuulikupargi analüüsi joonis 4 Elu- ja Seisukohaga on arvestatud, puuduolev
ühiskondlike hoonete puhvrid. joonis lisatakse.
Margus Emberg Lisaks meie varasemalt tehtud ettepanekutele tegime 07.08.2020 ettepaneku Selgitus. Väärtusliku maastiku puhul ikkagi
„väärtuslike maastike piiride korrigeerimiseks Kändliku külas ja kaob sellisel juhul terviklik sidusus ära. KOV
Anu Emberg
Jõekülas: „arvestada väärtuslikest maastikest välja Käru Rõusa tee leiab, et väärtuslik maastik ei piira omandi
24.02.2021
äärsed alad alates Käru pargi lõpust (RMK maaüksus 37501:004:0830) kasutamist selliselt, et see tekitaks probleeme.
kuni Sirtsu sillani (Lokuta tee ristmik)“. Seal on inimtekkeline maastik, kus Nii palju kui võimalik, on vastu tuldud,
pole midagi looduslikku, pole midagi ajaloolist ja pole midagi maastiku mõttes rohevõrgustikust ei saa “lapitekki” tekitada.
vaatamisväärset- tavaline igav Eesti kolhoosi-, põllu- ja
metsamajandusmaastik ning inimeste asu ala. Karu-Rõusa tee on selles
lõigus tavaline ilmetu kõrvaltee ja Käru jõgi on tavaline Eesti sisemaa jõgi.
Palume see lõik väärtuslikest maastikest välja arvata kuna ei näe selleks
38 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
põhjendust. Sellise maastiku kaasamine mõjub halvasti sellise kaitsevormi
tõsiseltvõetavusele. Looduslikud vaatamisväärsused (Käru jõe soodid) ja
tehnilised vaatamisväärsused (kaevatud uusjõgi ja ilus kurviline tee) ja
ajalooline vaheldusrikas maastikumiljöö algavad alates Sirtsu sillast ehk
Lokuta tee ristist ja paiknevad Käru aleviku külje all (liigirikas ürgmets Käru
pargis ja ilus taristu).
Muudetud üldplaneeringus ei ole meie ettepanekuga arvestatud. Selletõttu
palume väärtuslike maastike hulgast meile kuuluvad maaüksused välja
arvata.
Rohevõrgustiku eesmärgina on toodud väärtuslike ökosüsteemide kaitse, Selgitus. Rohevõrgustiku eesmärgid on
säilitamine... . See on sisuliselt looduskaitsealade eesmärk. Mis on väärtuslik toodud Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis,
ökosüsteem või tavaline ökosüsteem või väärtusetu ökosüsteem? Pakkusime millest on üldplaneeringu koostamisel lähtutud.
alternatiivseks sõnastuseks: „Väljaspool looduskaitsealasid on
rohevõrgustiku eesmärgiks säilitada valdavalt maastik, mis kujuneb
metsamajandusliku või põllumajandusliku maakasutuse ning selleks
vajalike kõlvikuliste muudatuste tulemusel“.
Kõlviku muutmine, mis pole arendustegevus (mets → põld, mets → rohumaa
ja vastupidi), vaid muudab kõlvikulist jaotust rohevõrgustiku eesmärkide
vahel ehk üldise eesmärgi siseselt, peaks rohevõrgustikus toimuma üldistel
alustel.
Teie selgitus meie küsimusele oli „Kooslused võivad aja jooksul muutuda.
Oluline ei ole nende ruumilise paiknemise säilimine, vaid looduslik
mitmekesisus“. Selline tõlgendus on arusaadav ja mõistlik, kuid see pole uues
tekstis kusagilt välja loetav. Samas tekitab ka selline eesmärk küsimusi,
milles seisneb rohumaade looduslik mitmekesisus – metsavööndis?
Rohumaad on inimtekkelised rajatised toidu tootmiseks ( seal hulgas
39 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
karjakasvatus), mille otstarbekus väikestel pindadel on paljudel juhtudel
kaheldav ja säilitamine toetub ainult EU subsiidiumitele mitte ratsionaalsetele
kaalutlustele. Kuidas selline rohevõrgustiku eesmärk omakorda
kliimaeesmärke toetab?.
Majandustegevuse kohta rohelises koridoris on öeldud „et see ei lõikaks läbi Selgitus. Üldplaneeringu seletuskirjas on
rohelise võrgustiku koridore“. Palume täpsustada, mida selle läbilõikamisega toodud “rohelise võrgustiku struktuuri olulist
silmas peetakse? Keegi võib ju arvata, et ka lageraiega on võimalik koridor muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel
läbi lõigata. Meie hinnangul on lageraie langile tekkiv noorendik väärtuselt tuleb viia läbi keskkonnamõju hindamine.
samasugune kooslus nagu poollooduslik rohumaa, haritav maa või iga teine Rohelise võrgustiku struktuuri muutmine on
maakasutuslik kõlvik. Rohumaad niidetakse igal aastal ja haritav maa lausa oluline, kui arendustegevusega lõigatakse läbi
küntakse igal aastal. rohekoridor või säilib tugialast selline osa, mis
ei täida selle funktsioone enam”.
Siinkohal mõeldakse arendustegevust, millega
kavandatakse tehisobjekti loomist. Lageraie,
mille tulemusena hiljem tekib noorendik ning
uus mets ei käi läbi lõikamise alla, sest
maakasutusotstarve säilib.
Me täname Teid rohevõrgustiku korrigeerimise eest, kuid jätkuvalt pole Seisukohaga ei arvestata.
mitmete meie ettepanekutega arvestatud sisuliselt. Selletõttu palume meile
Rohevõrgustik on määratletud kõrgema
kuuluvad maaüksused rohevõrgustikust välja arvata. Me ei näe
taseme planeeringus (maakonnaplaneeringus)
looduskaitselist ja ka muidu ratsionaalset otstarvet ka korrigeeritud
ning üldplaneeringuga on rohevõrgsutiku piire
rohekoridoril Kändliku külas ja Jõekülas (põhjendused varasemates kirjades).
täpsustatud, lähtudes rohevõrgustiku
planeerimise juhendist. Antud juhul puuduvad
piisavad põhjendused ala välja arvamiseks
rohevõrgustikust.
40 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Meie arvates ei vasta rohevõrgustik ka põhiseaduses sätestatud õigustatud Selgitus. Ka maakonnaplaneeringus on seatud
ootuse ja õiguskindluse printsiipidele. Rohevõrgustiku algversioon kehtestati tingimused rohevõrgustiku toimimiseks, mida
maakonnaplaneeringuga, millest piiranguid ei tekkinud. Üldplaneeringuga on üldplaneeringuga täpsustatud.
kehtima hakkavad piirangud on reaalsed. Keegi ei tea, mis sellega edaspidi Rohevõrgustiku planeerimisel ja tingimuste
veel juhtuma hakkab. Lisaks on eesmärgid ja kehtestatavad piirangud seadmisel oleme lähtunud rohevõrgustiku
jätkuvalt kohati vastuolulised, ebaselged ja meelevaldselt tõlgendatavad. planeerimisjuhendist.
Puuduvad maamaksusoodustused ja hüvitised piirangutest tekkida võivate
kahjude korral, näiteks tormikahjud metsas. Me ei saa sellise rohevõrgustiku
kaitsekorraga nõustuda.
Kuu aega on liiga lühike aeg nii mahukas dokumendis tehtud muudatustega Selgitus. Üldplaneeringu seletuskiri ja joonised
tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks. on üleval Türi valla kodulehel ning kõik
ettepanekud ja kommentaarid on oodatud kuni
üldplaneeringu koostamise lõpuni.
Elering AS 1. Üldplaneeringu seletuskirjas on lk 52 elektrivarustuse arendamise Selgitus.Suunisena me peame seda oluliseks,
tingimustes punkt 4 öeldud, et põhivõrk tuleb asulates üle viia kaabelliinideks, tegemist pigem jaotusvõrgu liinidega ja mitte
Kristen Sokk
kuid Elering praegu perspektiivseid kaabelliine Türi vallas ette ei näe. Palun Eleringi liinidega. ÜP ei kohusta Eleringi ega ka
25.02.2021
muutke see punkt. teisi võrguvaldajaid kaabelliinide välja
ehitamiseks.
Täiendame teksti ja täpsustame, et on mõeldud
jaotusvõrku.
2. Samuti võiks üldplaneeringu seletuskirjas ära märkida merevõrgu projekti, Seisukohaga on arvestatud. Nimetatakse
mis puudutab 330 kV võrgu osas ka Türi valda. Elering alustas aastal 2020 tekstis ära.
suuremahulise Läänemere meretuuleparkide arendamise projektiga.
Läänemere mere energiavõrk on Läänemere äärseid riike ning meres
paiknevaid tuuleparke ühendav energiavõrgustik, mis aitab saavutada
41 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
kliimaeesmärke kulutõhusalt, tagades energia varustuskindluse. Merevõrgu
esmane plaanilahendus selgub koostöös teiste Läänemereäärsete
ülekandevõrgu operaatoritega eeldatavalt 2023 aastal. Võttes arvesse
Euroopa Liidu kliimaeesmärke on võimalik, et merest tuuleenergia tootmine
suureneb ning selle maismaale toomiseks on vajalik rajada täiendavaid
ühendusi. Merevõrgu pilootprojekti (Riia lahe hübriidühendus) raames on
Eesti ja Läti allkirjastanud ühiste kavatsuste memorandumi
(https://www.mkm.ee/et/uudised/eesti-ja-lati-solmisid-uhisemeretuulepargi-
eelarendamise-leppe), mille eesmärk on eelarendada riikide poolt 700-1000
MW potentsiaalset tootmisvõimsust Riia lahes 2030. aasta lõpuks.
Merevõrgu väljaarendamisega kaasnevad oluliselt suuremad võimsusvood
lääne piirkonnas, seetõttu on vajalik läbilaskevõime suurendamiseks
rekonstrueerida Türi valla territooriumi läbivad 330 kV õhuliinid Sopi-Paide
L346 ja Paide-Kiisa L357 . Kogu projekti eeldatav valmimisaeg
(planeerimisest kuni ehituse lõpuni) on planeeritud aasta 2030.
Teil on praegu mainitud KSH aruandes ptk 3.3.2 L346 ja L357
rekonstrueerimist ehk muutke ka seal teksti, et nimetatud liinide
rekonstrueerimine toimub merevõrgu projekti raames.
Keskkonnaministeerium 1. Meie hinnangul on KSH aruande eelnõus hinnatud tuuleparkide mõjusid Selgitus. Üldplaneeringut korrigeeritakse
ebapiisavalt. Üldplaneeringu raames koostati tuulikuparkide asukohavaliku potentsiaalse tuulikupargi ala määratlemisel,
(Margit Martinson,
analüüs, kus määrati kaks erineva suurusega potentsiaalse tuulikupargi seega saab teatud määral kohapõhist
asekantsler kantsleri
arendamise ala. Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisele on kantud hinnangut ja selle detailsust parendada.
ülesannetes)
nendest suurem, mis vajab üldplaneeringu kohaselt aga täpsemat uuringut ja
Mõjude hindamist on tehtud proportsionaalselt
25.02.2021
mõjude hindamist järgmises planeerimise etapis. Kui kogu määratavat ala
teadaoleva infoga. KSH aruandes on
kiri nr 7-15/19/2406-16 käsitletakse üldplaneeringus tuulikupargi arendamiseks potentsiaalselt
selgitatud, et Kobras AS poolt koostatud
sobiva alana, siis tuleb seda sellisena hinnata ka KSH aruande eelnõus ning
tuulikuparkide asukohavaliku analüüsis (töö nr
mõjude hindamist ei saa jätta järgmisesse planeerimise etappi. Lisaks
2020-247) jõuti järeldusele, et kuna puudub
42 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
ulatuvad potentsiaalse tuulikupargi arendamise alad Natura 2000 võrgustiku kogu vajalik informatsioon võimaliku
linnu- kui loodusalade piirideni ja seetõttu ei saa KSH aruande eelnõus ainult tuulikupargi rajamisega kaasneva mõju
piirduda Natura eelhindamisega, vaid tuleb viia läbi ka asjakohane hindamiseks Natura 2000 aladele
hindamine. Asjakohase hindamiseta puudub veendumus, kas potentsiaalsed (informatsioon tuulikute tüübi, võimsuse,
tuulikupargi arendamise alad kahjustavad linnu- ja loodusalade kaitse- generaatori alustarindi ehitusaluse pindala,
eesmärke ja nende terviklikkust. juurdepääsuteede asukohtade ja parameetrite,
ülekandeliinide (liinipostide) asukohtade ja
Meie hinnangul tuleb üldplaneeringus määrata potentsiaalseteks tuulikupargi
teisest küljest reaalsete loodusväärtuste
arendamise aladeks eelkõige need piirkonnad, millel on olemasoleva teabe
kohta), siis ei ole alust ka puhveralade laiuse
põhjal (arvestatud puhvrid piirangutega aladest ja kaitstavatest
määramisele nendest aladest, millega saaks
loodusobjektidest) veendumus nende sobivusel ning esmaste sobivate alade
välistada ebasoodsa mõju esinemise alade
täpsemaid võimalusi ja tingimusi hinnatakse järgmises planeerimise etapis.
kaitse-eesmärkidele. Tuulikupargi arendamine
Sellekohane esialgne nt liikidepõhine puhveranalüüs tehti ka üldplaneeringu
tohib toimuda ainult selliselt, et ebasoodne
raames koostatud tuulikuparkide asukohavaliku analüüsi puhul (analüüsi
mõju Natura 2000 aladele oleks välistatud.
joonis 2, sinisega märgitud alad), kuid neid alasid ei kajastata üldplaneeringu
Järgnevas, detailplaneeringu koostamise
taristu ja tehnovõrkude joonisel. Potentsiaalse tuulikupargi arendamise ala
etapis või sellele eelnevalt, kui on olemas
määramine üldplaneeringus peaks juba väljendama mingit esmast võimalust
vajalik informatsioon tuulikupargi kohta, tuleb
arendustegevuseks. Samuti tuleb KSH aruande eelnõus hinnata ka nende
läbi viia kohapealsed kaitse-eesmärgist
alade mõjusid. Lisaks annab suure tuulikupargi arendamise ala määramine,
lähtuvalt asjakohased uuringud ning selgitada,
mis ei arvesta erinevaid kitsendusi ja puhvreid, arendajale vale signaali
kas ebasoodne mõju on välistatud või välja
arendustegevuste tegelike võimaluste kohta.
töötada lahendused, millega oleks võimalik
ebasoodsa esinemist vältida.
Teisisõnu: üldplaneeringu täpsusastmes
asukohavaliku tegemisel saabki üksnes
välistada need alad, millel on otsene
looduskaitseline väärtus ja kus on teada, et
tuulikuparke kindlasti teha ei tohi ning
looduskaitselistest objektidest vajalike puhvrite
43 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
ulatuse määramine saabki jääda järgmisesse
etappi. Tuulikupargi arendamiseks tõenäoliselt
sobiv ala on territoorium, kus on võimalik edasi
uurida tuulikupargi rajamise võimalusi ja
tingimusi järgmises, detailplaneeringu etapis
ning ei väljenda ootust, et sellele alale on igal
juhul võimalik tuulikupark püstitada.
Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole õigustatud
umbmääraste ligikaudsete puhvrite määramine
kaitstavatest aladest.
Märgime, et olemasoleva teabe põhjal ei saa
anda veendumust nende sobivuseks
tuulikuparkide arendamisel. Veendumust
sobiva ala valikul saab aset leida alles järgmise
etapis, kui on olemas vajalikud
sisendparameetrid nii kavandatu kui
olemasoleva looduskeskkonna osas. Nt kulgeb
üle potentsiaalse tuulikupargi ala suure
tõenäosusega lindude sisemaa rändekoridor,
mille täpsustamiseks tuleb kaasata
ornitoloogid. Samuti puuduvad käesolevas
staadiumis andmed llindude võimalike rände- ja
liikumiskoridoride kohta puhke- ja toitumisalade
vahel, mida olemasolevatest andmebaasidest
ei leia ning ilma spetsiifilisemate uuringuteta ei
ole võimalik kindlaks määrata.
44 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Nn liikidepõhine puhveranalüüs tehti sisuliselt
ainult metsise puhul - Keskkonnaameti
ettepanekul moodustati teadaolevate metsise
elupaikade ümber 1 km ulatusega puhverala,
arvestades liigi tundlikkust ja käitumismustrit.
Teiste liikide käitumismustrid ning toitumisalad
ja vajadused on erinevad ning ilma põhjalikuma
analüüsita ei ole laiema puhverala määramine
otseselt põhjendatud.
Üldplaneeringu seletuskirjas on metsisele
vajaliku puhverala ulatus olemas (1 km), kui
joonisel ei ole kajastatud. See oli taotluslik ja
seotud omade põhjustega, kuid segaduse
vältimiseks korrigeeritakse taristu ja
tehnovõrkude joonist selles osas.
Õigusaktidest tulenevad välistavad
kitsendused on liikide leiukohad,
vääriselupaigad, kaitsealused üksikobjektid,
püsielupaigad, kaitsealad, hoiualad, Natura
2000 alad, kultuurimälestised,
muinsusakaitsealad, maavarade maardlad nig
neid on juba arvestatud. Potentsiaalse
tuulikupargi arendamise ala määramine
üldplaneeringus väljendabki sellest tulenevalt
juba esmast võimalust arendustegevuseks.
Arvestatud ei ole ainult puhvreid (v.a metsise
45 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
elupaiga ümber), mida ei ole võimalik
praeguste lähteandmete põhjal õige teha.
2. KSH aruande eelnõu ei välista tuuleparkide rajamist rohevõrgustikku, välja Seisukohaga ei arvestata.
on toodud, et tegevus ei takista otseselt ulukite liikumist. Meie hinnangul ei
Detailplaneeringu koostamisel, kui on selge
ole rohevõrgustiku eesmärgiks ja ülesandeks tagada vaid ulukite liikumine.
täpsem ala, tuleb arvestada kõiki
Eelkõige tuleb arvestada, et roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja
üldplaneeringu seletuskirjas rohevõrgustiku
maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid
toimimisele seatud tingimusi.
tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem,
Kui Keskkonnaministeerium teeb ettepaneku
mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest (PalnS § 6
lähtuda ettevaatusprintsiibist ja välistada
p 17). Sama ideed kannab ka Järvamaa maakonnaplaneeringus 2030+
tuuleparkide rajamise rohevõrgustiku
rohelise võrgustiku peatükk. Juhime tähelepanu, et 4 maakonna
olulisematele aladele, siis tähendab see Türi
tuuleenergeetika teemaplaneeringu raames jõudsid Maaülikool teadlased
valla territooriumil kohest ja otsest välistust
eksperthinnangus seisukohale, et praeguses olukorras on arukas hinnata
tuuleparkide rajamiseks, kuna kogu
tuuleparkide teemaplaneeringuga määratletud nn sobivate tuuleparkide
rohevõrgustik on riikliku või maakondliku
arendusalade kattuvust rohevõrgustiku elementidega ja välistada alad, mis
tähtsusega. Üldplaneeringu ja KSH koostajad
jäävad osaliselt või täielikult riiklikele või maakonna (suur+väike) tuumalale
on seisukohal, et ilma konkreetsemate
või lõhuvad olulisi ühenduskoridore. Mõistlik oleks lähtuda
põhjendusteta välistust ei ole õige teha.
ettevaatusprintsiibist ja välistada tuuleparkide rajamise rohevõrgustiku
Ettevaatusprintsiibi rakendamine oleks
olulisematele aladele. Lisaks on toodud Järvamaa teemaplaneeringus 2030+,
õigustatud siis, kui järgnevat planeerimisetappi
et võrgustiku funktsioneerimiseks on vaja, et looduslike ja poollooduslike
ja täiendavat mõju hindamist enam ei toimuks.
alade osatähtsus rohelises võrgustikus ei langeks alla 80%. Eeltoodust
Antud juhul on korduvalt rõhutatud, et
tulenevalt peaks tuuleparkideks sobivate alade esmasel valikul arvestama ka
detailplaneeringu koostamisel, kui on teada
rohevõrgustikuga.
taristu paiknemine, saab vastu võtta otsuseid
selle sobivuse osas rohevõrgustiku aladele.
Seetõttu ei ole praeguses etapis “igaks juhuks”
välistuse tegemine põhjendatud.
46 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Osatähtsus rohelises võrgustikus ei langeks
alla 80%. Torni alus + teed + taristu … saame
selle analüüsi välja tuua ja jääda selle juurde,
et ka edaspidi see nõue saab jääda kehtima.
3. Kõrvalmaantee nr 15172 Kolu-Jändja tee (alevikus Raadiojaama tee) Seisukohaga on arvestatud.
äärde on üldplaneeringuga planeeritud jalgratta- ja jalgtee, millel on
Jalg- ja jalgrattatee on planeeritud
ebasoodne mõju Türi-Karjaküla Natura 2000 loodusalale. Juhime
kõrvalmaantee 15107 Türi-Näsuvere äärde,
tähelepanu, et vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja
KSH aruande tabelis nr 18 ja üldplaneeringu
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) § 45 lõikele 2 võib
seletuskirjas on esitatud vale tee number ja
strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada juhul, kui seda lubab Natura
nimetus, ebatäpsus parandatakse.
2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi
Põhimõtteliselt (teoreetiliselt) teostatav
kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle
lahendus, mille puhul loodusala
Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Antud juhul
kaitseväärtused Raadiojaama tee kõrval ei saa
selgub KSH aruande eelnõust (lk 115-116), et Jalg- ja jalgrattatee rajamisega
kahjustatud, on KSH-s välja toodud (…Ühe
kaasneb tõenäoliselt otsene elupaigatüübi kadu, mille täpset ulatust oleks
teoreetilise lahendusena saaks kergliiklejad
võimalik hinnata alles projekteerimise staadiumis, kui on paika pandud jalg-
suunata vahetult sõidutee kõrvale, eraldades
ja jalgrattatee asukoht, laius, praeguse maanteekraavi võimalik nihutamine.
kergliiklejad selgelt märgistatud piirdega
Samas on oluline teadvustada, et tegemist on esmatähtsa elupaigatüübiga ja
mootorsõidukitega liiklejatest ja kehtestada
kui kavandatav tegevus võib seda eeldatavalt mõjutada, siis võib Vabariigi
piirneval maanteelõigul sõidukiiruse piirang) ja
Valitsus selleks anda nõusoleku ainult juhul, kui kavandatav tegevus on
lisatakse ka ÜP seletuskirja.
seotud inimese tervisega, elanikkonna ohutusega või olulise soodsa mõjuga
keskkonnaseisundile. Antud juhul ei vasta see ühelegi eelnimetatud
tingimusele, seega Vabariigi Valitsuse poolse nõusoleku andmine jalg- ja
jalgrattatee pikendamiseks Türi-Alliku suunal ei ole kuigi tõenäoline, kui
sellega kaasneb esmatähtsa elupaigatüübi kadu. Sõiduteest eraldiseisva
jalg- ja jalgrattatee rajamine on küll vajalik kergliiklejate ohutuse tagamiseks,
kuid kuna kasutatavate inimeste hulk ei ole märkimisväärne, st antud
47 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
kontekstis ei ole põhjust rääkida elanikkonna ohutuse tagamisest. Türilt on
kergliiklejatel võimalik ohutult liikuda Türi-Alliku suunas ka alternatiivset teed
pidi, Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ääres olemasoleval jalg- ja
jalgrattateel. Seega kergliiklejatel on tegelikult olemas alternatiivne
liikumisteekond. Samuti on välja toodud, et Raadiojaama tee äärde on
võimalik jalg- ja jalgrattatee rajamine (olemasoleva pikendamine) ainult
sellisel juhul, kui teedeinseneril on võimalik välja töötada lahendus, millega
Türi-Karjaküla loodusala läbival lõigul on jalg- ja jalgrattatee võimalik rajada
viisil, mil esmatähtsat elupaigatüüpi 6270* ei mõjutata (st ei kaasne pindala
kadu ega seisundi muutust). Ühe teoreetilise lahendusena saaks kergliiklejad
suunata vahetult sõidutee kõrvale, eraldades kergliiklejad selgelt märgistatud
piirdega mootorsõidukitega liiklejatest ja kehtestada piirneval maanteelõigul
sõidukiiruse piirang. Üldplaneeringu seletuskirjas seda varianti ei käsitleta
ning seal on toodud (lk 40), et kõrvalmaantee nr 15172 Kolu-Jändja tee
(alevikus Raadiojaama tee) äärde on üldplaneeringuga planeeritud jalgratta-
ja jalgtee. Kui selgub jalgratta- ja jalgtee täpsem paiknemine ning
parameetrid, siis tuleb läbi viia Natura eelhindamine, hindamaks ebasoodsa
mõju avaldumist Türi-Karjaküla loodusalale. Vajadusel tuleb läbi viia
asjakohane hindamine KMH käigus. Arvestada tuleb sellega, jalgratta- ja
jalgtee rajamisega tõstetakse kergliiklejate liiklusohutust. Vajadusel tuleb
kavandatavaks tegevuseks luba küsida Euroopa Komisjonilt.
Sellisel kujul ei ole üldplaneering kooskõlas KeHJS § 45 lõikega 2. KeHJS §
45 lõike 3-5 alusel on võimalik kehtestada erand Euroopa Komisjoni
nõusolekul (kuna kahjustatud saab esmatähtis elupaik), kuid selleks peab
KSH aruande eelnõud täiendama tuues välja: 1) alternatiivsete lahenduste
puudumise (hetkel on KSH aruande eelnõus toodud välja, et Türilt on
kergliiklejatel võimalik ohutult liikuda Türi-Alliku suunas ka alternatiivset teed
pidi, Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ääres olemasoleval jalg- ja
48 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
jalgrattateel. Seega kergliiklejatel on tegelikult olemas alternatiivne
liikumisteekond; 2) avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad
põhjused (KSH aruande eelnõus on välja toodud, et kasutajate hulk ei oleks
märkimisväärne); 3) vajalikud hüvitusmeetmed vastavalt KeHJS § 40 lõike 4
punktile 8’.
4. Palume KSH aruande eelnõus välja tuua, kas Türi valla rohevõrgustik Seisukohaga on arvestatud. KSH aruannet
moodustab ühtse terviku naabervaldade rohevõrgustikuga ja kas esineb täiendatakse selles osas.
kitsaskohti, kus tuleks rohevõrgustikku ühiselt planeerida.
Türi Vallavalitsus saab naabervaldadele
saadetavates kooskõlastuskirjas juhtida
rohevõrgu sidussuse võimalikele kitsaskohtade
tuvastamisele tähelepanu.
5. Üldplaneeringus ei ole rohevõrgustiku ruumielementidel hierarhilise Seisukohaga arvestamist kaalutakse.
taseme jaotust. Vastavalt rohevõrgustiku planeerimisjuhendile tuleb
üldplaneeringus lisaks rohevõrgustiku ruumielementide määratlemisele
(tugiala, rohekoridor) välja tuua rohevõrgustiku vastavus hierarhilisele
tasemele ehk väärtusklassile – riiklik, maakondlik, kohalik tugiala.
Hierarhilised tasemed annavad olulist infot otsustajale hilisemal
rohevõrgustiku tingimuste rakendamisel. Näiteks uushoonestuse või
tuulepargi lubamine riikliku tähtsusega tugialale vajab veelgi põhjalikumat
kaalumist kui kohaliku tähtsusega tugialal. Järvamaa maakonnaplaneeringus
2030+ on aga rohevõrgustiku hierarhilised tasemed määratud, mis tuleks üle
kanda valla üldplaneeringusse.
6. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on oluline rohevõrgustiku Selgitus. Keskkonnaamet on oma 27.03.2020
kasutustingimuste seas käsitleda ka raadamist. Raadamine ei ole osa kirjas nr 6-5/20/2626-2 “Ettepanekud ja
tavapärasest metsamajandamise tegevusest, vaid raadamise tagajärjel märkused Peipsiääre üldplaneeringu ja
muutub maakasutus ehk see ala ei ole enam metsamaa. Seetõttu on keskkonnamõju strateegilise hindamise
49 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
raadamisel väga oluline mõju konkreetsele metsaökosüsteemile ja selle aruande eelnõule” märkinud, et “Tuginedes
teenuste pakkumisele, kuna raadamise tulemusel mets eeldatavasti hävib metsaseaduse (edaspidi MS) §-le 231 saab
ning vajalikke teenuseid enam ei pakuta. Küsimus, kas rohevõrgustiku aladel üldplaneeringuga piiranguid seada vaid
on toimunud ulatuslikke maakasutusmuutusi, on ka üks põhiküsimustest uuendusraie tegemisel raieliigile ja lageraie
üldplaneeringus rohevõrgustiku ülevaatamisel ja täpsustamisel. Seetõttu on tegemisel langi suurusele ja raievanusele.
väga oluline üldplaneeringu koostamisel ja selle mõju hindamisel vaadata üle Raadamisele piirangute kehtestamiseks MS §
ka raadamistingimused rohevõrgustiku kui terviku toimimise vaates (sh 231 kohalikele omavalitsustele volitust ei anna.“
tuvastada kitsaskohad) ning hinnata kavandatud meetmete mõju
Palume nii Keskkonnaministeeriumi kui ka
rohevõrgustiku toimimisele. Palume toodud maakattemuutuse (raadamise)
Keskkonnaameti juriidiliselt kaalutletud
võimalikku mõju käsitleda ka KSH aruande eelnõus ja selgitada välja vajadus
põhjendatud seisukohta, kas raadamisele on
kasutustingimuste täiendamiseks.
võimalik üldplaneeringuga piiranguid
kehtestada?
7. Palume iseloomustada rohevõrgustiku kattuvust kaitstavate Seisukohaga on arvestatud.
loodusobjektidega: juhul, kui rohevõrgustik ei kata kaitstavaid loodusobjekte,
palume olukorda lühidalt põhjendada.
8. Rohevõrgustiku katvus mõnes valla piirkonnas on madal ja pole selge, kas Selgitus. Rohevõrgustiku puhul võeti aluseks
planeeritud rohevõrgustiku lahendus on piisavalt toimiv, eriti kui sellistes maakonnaplaneeringus kavandatud võrgustik
piirkondades on looduslikku maakatet säilinud vähe või see praktiliselt ning üldplaneeringus täpsustati piire lähtuvalt
puudub. Ühe näitena võib tuua piirkonna Villevere – Kahala – Ollepa - Arkma tegelikust maakasutusest.
– Kabala ümbruses, kus domineerib põllumajandusmaastik (seetõttu on ka
Põllumajandusmaastik pakub
veidi kaheldav KSH aruande eelnõus (lk 52) toodud väide, et Valla äärealadel
varustusteenuseid, mille pakkumine on seotud
on rohevõrgustiku toimivus väga hea. Meie hinnangul on vajalik kaaluda
intensiivse maakasutusega ja mis ei toeta ei
sellistes piirkondades rohevõrgustiku toimimisele kaasa aitavate erinevate
elurikkust, puhkefunktsiooni ega mõnd muud
looduslikku mitmekesisust suurendavate maastikuelementide nagu
rohevõrgustiku olulist eesmärki ja seega tuleb
loodusliku taimkattega põlluservad, kraavi-, tee- ja metsaservad ning
aru anda, et sellised alad ilmselt
väikesepinnalised biotoobid, nagu kivikuhjad ja põlluvahemetsatukad jmt,
rohevõrgustikku ei toetagi. Sellest hoolimata
50 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
säilitamis- või loomisvajaduse väljatoomist ja seostamist rohevõrgustikus lisatakse üldplaneeringu seletuskirja
säilitatavate kooslustega. Palume sellest lähtuvalt vaadata üle ka teised põllumajandusmaastikul looduslikku
rohevõrgustiku poolt madala katvusega ja maakattelt looduslikku mitmekesisust suurendavate
mitmekesisust vähetoetavad piirkonnad. maastikuelementide säilitamis- või loomise
soovitused.
9. Üldplaneeringu maakasutuse mõjudest rohevõrgustikule räägib KSH Seisukohaga osaliselt arvestatud.
aruande eelnõu peatükk 5.1.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja
Üldplaneeringuga ei ole võimalik seada
rohevõrgustikule. Leiame, et KSH aruande eelnõus on hinnatud seda, kuidas
rohevõrgustikus metsa majandamisele
üldplaneering võimaldab rohevõrgustikul täita oma funktsioone – säilitada eri
piiranguid.
tüüpi ökosüsteeme ja maastikke ning tasakaalustada majandustegevuse
Valla ida- ja kagupoolsema osa maakasutus on
mõju -, vaid osaliselt. Rohevõrgustiku toimimist mõjutavate teguritena
seotud enamjaolt maa harimisega, enamik
käsitletakse asustust ja teede võrgustikku. Muude Eestis tüüpiliste
põllumaid on järjepidevalt aktiivses kasutuses.
majandustegevuste, nagu põllu- ja metsamajandus, võimalikke mõjusid (või
Põllumajandusmaastik pakub
nende puudumist) rohevõrgustiku toimimise seisukohast olulistes kohtades
varustusteenuseid, mis on seotud intensiivse
käsitletud ei ole. Palume neid mõjusid KSH aruande eelnõus käsitleda.
maakasutusega ja ei toeta ei elurikkust,
Palume vajadusel täiendada üldplaneeringu kasutustingimusi.
puhkefunktsiooni ega mõnd muud
rohevõrgustiku olulist eesmärki. Juhteksperdi
hinnangul ei ole intensiivselt haritavate
põllumaade rohevõrgustiku koosseisu
arvamine otseselt vajalik, kuna need ei täida
rohevõrgustikule pandud eesmärke: ei taga
looduslike protsesside toimimist, paku
ökosüsteemiteenuseid ega leevenda
kliimamuutuste mõju. Sellest hoolimata
lisatakse üldplaneeringu seletuskirja
põllumajandusmaastikul looduslikku
mitmekesisust suurendavate
51 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
maastikuelementide säilitamis- või loomise
soovitused.
10. Üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisel on eristatud Seisukohaga on arvestatud.
rohevõrgustiku tugialasid ja koridore. Me ei ole üldplaneeringu jooniste
digitaalsete kihtidega tutvunud, aga peame oluliseks, et juba üldplaneeringu
koostamise ajal järgitakse üldplaneeringu digitaalsete jooniste vormistamisel
riigihalduse ministri 17.10.2019 määrust nr 50 „Planeeringu vormistamisele
ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja rohevõrgustiku digitaalsed kihid
oleksid vormistatud vastavalt määrusele, mis võimaldab GIS andmestikus
tugialade ja koridoride üksteisest eristamist.
11. KSH aruande eelnõu peatükis 5.2.1.6.1 Müra, kus käsitletakse Seisukohaga on arvestatud, KSH aruannet
lasketiirude müra, ei ole märgitud, milliste hoonestatud alale kehtestatud täpsustatakse.
välismüra normtasemetega tuleks arvestada ning kas sellised nõuded
kehtivad ka laskepaikadele. Palume täpsustada.
12. Palume KSH aruande eelnõus termin tahked osakesed asendada läbivalt Seisukohaga on arvestatud, KSH aruannet
terminiga osakesed. korrigeeritakse.
Margus Biene Järgnevalt toon välja punktid, mis tulevikku vaadates suure tõenäosusega Seisukohtadega on osaliselt arvestatud.
hakkavad kujutama metsaomanikele piiranguid või millele tuginedes
Metsaring OÜ esindaja ja Keskkonnamõju strateegilise hindamise
hakatakse rohevõrgustiku aladel raieid vaidlustama – selline asi juba hetkel
Erametsakonsulent aruanne ja seletuskiri viiakse vastavusse.
toimub (küll mitte Järvamaal), kus kogukond viitab rohealale, kus küll pole
25.02.2021
piiranguid seatud, aga rohealale viidates tahetakse keelata omanikul metsa
majandamine.
Dokument - „Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju Seisukohaga arvestatud. Kaks esimest
strateegilise hindamise aruanne“ tingimust eemaldatakse KSH aruandest.
Viimane tingimus korrigeeritakse järgnevalt:
52 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
tuumalades ja koridorides võib vastavalt metsamajandamiskavadele lubada raierahu perioodil (15. aprill–15. juuni)
majandustegevust (sh metsaseadusega reguleeritud raiet). Seejuures tuleb raietööde tegemisel lähtuda
rohevõrgustiku metsades raiumisel: Keskkonnaministeeriumi poolt metsaomanikule
koostatud juhistest.
✓ vältida rasket metsatehnikat ja raietööde läbiviimist ajal, mil pinnase
kandevõime on nõrk ja kahjustatakse oluliselt aluspinnast;
✓ taasmetsastada lageraiealad kasutades selleks kohalikke liike;
✓ hoiduda raietöödest raierahu perioodil (15. aprill–15. juuni) seoses lindude
pesitsusajaga;
Dokument - „Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne“
metsade majandamine toimub vastavalt metsaseadusele,
looduskaitseseadusele, kaitsealade kaitse eeskirjadele ja
kaitsekorralduskavadele. Metsade raie kaitsealustel aladel on reguleeritud
kaitsealade kaitse-eeskirjadega. Väljapool looduskaitseseaduse mõistes Seisukohaga ei arvestata, kuna on kooskõlas
kaitstavaid alasid ning kaitsealuste liikide elupaiku on soovitatav sarnaselt metsaseaduses tooduga. Peame asjakohaseks
eelnimetatud aladega metsade majandamine ja kasutamine sellisel moel ning need suunised sisse jätta.
sellises tempos, et säiliks metsade bioloogiline mitmekesisus, produktiivsus,
taastumisvõime ning ühtlasi nende potentsiaal täita nüüd ja tulevikus
ökoloogilisi ja sotsiaalseid funktsioone nii valla kui ka üleriigilisel tasandil;
Dokument - „Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne“
vältida kinnistute tarastamist hajaasustusega rohevõrgustiku alal. Kui see on
siiski vajalik või on kindel soov seda teha, siis ei tohi aiaga piiratav õueala
suurus ületada 0,4 ha, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud
53 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest. Nii tagatakse Seisukohaga arvestatud. Tingimus
hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine; eemaldatakse KSH aruandest.
Dokument - „Türi valla üldplaneering seletuskiri“
4) rohevõrgustikuga kaetud hajaasustusega alal on minimaalseks
katastriüksuse suuruseks 2 ha. Alla 2 ha kinnistule ei ole lubatud hooneid
ehitada ilma rohevõrgustiku sidususe säilimise alase eksperthinnanguta;
5) uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik ühe
katastriüksuse piires kompaktselt paikneva hoonete ansambli juures.
Hajaasustuses on seni hoonestamata katastriüksustele uusi hooneid võimalik
kavandada juhul, kui õuealade omavaheline kaugus on vähemalt 200 m
tagamaks loomade turvaline ja häirimatu liikumine. Rohevõrgustiku koridoris
peab jääma mistahes tarastamise või muu barjääri loomise korral ulukitele
vaba liikumise võimalus, koridori alaga risti suunas peab jääma vähemalt 50
m laiune koridori riba katkematuks;
Küsimused: Selgitus. Rohevõrgustik on määratletud
kõrgema taseme planeeringus
Millistel alustel on valitud koridorid ja tugialad?
(maakonnaplaneeringus) ning
Millele tuginevad eelnevad punktid üldplaneeringus ja KSH-s?
üldplaneeringuga on rohevõrgsutiku piire
Seisukoht: täpsustatud vastavalt looduslikele oludele.
Mina maaomanikuna eelnevalt loetletud KSH ja üldplaneeringu Rohevõrgustiku toimimist tagavad tinigmused
punktidega nõus pole! ja kitsendused on paika pandud vastavalt
“Rohevõrgustiku planeerimisjuhendile” ning
keskkonnaekspertide soovitustele, lähtuvalt
vajadusest tagada rohevõrgustiku toimimine.
54 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Muinsuskaitseamet Oleme tutvunud Türi valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju Selgitus. Palume täpsustada, mida soovite
strateegilise hindamise aruande eelnõuga. Türi valla üldplaneeringu eelnõus KSH aruandes täpsustada.
(Karen Klandorf, Järvamaa
on kultuuripärandi teemat käsitletud, kuid teeme alljärgnevalt mõned
nõunik) Teemade osas tehakse koostööd
ettepanekud täiendamiseks ja korrigeerimiseks. KSH aruande eelnõu jääb
Muinsuskaitseametiga antud küsimustes.
25.02.2021
äärmiselt pealiskaudseks kultuuriväärtusliku keskkonna mõjude hindamisel;
mõju kultuurimälestistele pole üldse hinnatud.
KSH aruande kohaselt üldplaneeringu lahendus valla territooriumil paikneva Tehakse koostööd Muinsuskaitseametiga
13 väärtusliku maastiku omapära ja iseloomulikke tunnuselemente ei mõjuta. antud küsimustes.
Jääb küsitavaks, kas see on positiivne või negatiivne, et mõju puudub. KSH
KSH aruandes on välja toodud, et
aruandes on juhtinud tähelepanu, et üldplaneeringus võiks rohkem
üldplaneeringu lahendus valla territooriumil
tähelepanu pöörata väärtuslikel maastikel vaadete avamisele ja säilitamisele
paikneva 13 väärtusliku maastiku omapära ja
ning on tehtud ettepanek, et tuleks kaaluda ka kõrgete objektide või maastikul
iseloomulikke tunnuselemente ei mõjuta.
domineerima jäävate muude objektide keelamist väärtuslikel maastikel või
Täpsustusena lisatakse, et ei mõjuta
täpsustada nende rajamise tingimusi (ptk 5.1.1). Oleme samuti arvamusel, et
ebasoodsalt ning tuuakse välja positiivse mõju
üldplaneeringuga määratud kaitse- ja kasutustingimustel on üldjuhul mõju
avaldumise tagamaad.
kultuuripärandile – see mõju peaks olema positiivne. Kuid antud juhul
Üldplaneering on määratletud vaatekoridoride
kehtestatud tingimuste mõju hinnatud pole. Türi valla KSH põhieesmärk on
asukohad ning on rõhutatud, et vaadete
planeerimisprotsessis luua mh kultuuripärandi suhtes jätkusuutlikke
avamine on maastikupildi rikastamise
lahendusi. Kui üldplaneeringu lahendus kultuuripärandit ei mõjuta (ilma
seisukohast väga oluline ning andnud juhised
sealjuures mõju sisuliselt analüüsimata), siis ei saa planeeringu lahendus
vaadete avamiseks. Samuti on esitatud
tagada ka kultuuripärandi jätkusuutlikkust. Planeeringu lahendus peaks
tingimused vaatekoridoride säilitamiseks, sh
tagama arengu võimalikkuse – st mõju mh kultuuripärandile peaks olema
mitte rajada maastikul domineerivaid objekte
positiivne.
planeeringuga määratud vaatekohtadesse.
55 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Vajalik on arheoloogiatundlike alade prognoosimine ja nendega arvestamine Selgitus. Ootame arheoloogiatundlike
ÜP-s (vt Muinsuskaitseameti seisukohad ja soovitused 03.06.2019 nr 1.1- prognoosalasid Muinsuskaitseametist.
7/2306-3). Hinnata tuleb ka planeeringu lahenduse mõju arheoloogiapärandi
säilimisele. Muinsuskaitseamet saab anda Türi valla kohta
arheoloogiapärandi esmased prognoosalad lähiajal.
Tuginedes MuKS § 31 ja 76 ning arheoloogiapärandi analüüsile ja lähtudes Seisukohaga on arvestatud.
asjaolust, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus
toob igal aastal uut infot arheoloogiliste paikade kohta juurde, palume
üldplaneeringusse märkida:
1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest
loobutakse) tuleb alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada
arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3);
2) prognoositud tõenäolistel arheoloogiapärandirikastel aladel küsida
eelnevalt Muinsuskaitseameti seisukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise
vajaduse kohta kõigil juhtudel, kus kavandatakse kaevetöid suuremal kui 500
m2 alal.
Palume muuta lk 32 kirjas oleva järgmise nõude põhjendust „Suuremate Seisukohaga on arvestatud.
maastikku muutvate rajatiste (sh teede, karjääride vms) kavandamiseks tuleb
tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga eesmärgiga tagada
arheoloogiapärandi säilimine, kuna mälestiste kaitse alla võtmise
ettepanekute (teadete) kontrollimine ja kaitse alla võtmise menetlemine on
aeganõudev tegevus.“ Palume asendada järgmiselt: „Suuremate maastikku
muutvate rajatiste (sh teede, karjääride, uute suuremate hoonete vms)
kavandamiseks tuleb ka väljaspool kultuurimälestiste või nende kaitsevööndi
ala küsida Muinsuskaitseameti arvamust eesmärgiga tagada
arheoloogiapärandi säilimine. Lisaks riigi kaitse all olevatele mälestistele on
56 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
maastikul palju juba avastatud, kuid veel kaitse alla võtmata arheoloogilisi
paiku (sh kalmistud, elupaigad jms), samuti avastamata, kuid samas
prognoositavat arheoloogiapärandit.“
Palume ÜP eelnõu ptk 4.1 ja Lisa 6 pealkirjad korrigeerida (4.1 Seisukohaga on arvestatud.
Kultuurväärtuslikud objektid; Lisa 6. Kultuuriväärtuslikud objektid) –
kultuuriväärtuslike objektide asemel kasutada kultuurimälestise terminit, et
oleks selge, et tegemist on objektidega, kus kehtivad
muinsuskaitseseadusest tulenevad nõuded. Kultuuriväärtuslikud objektid on
lisaks kultuurimälestistele ka pärandkultuuriobjektid, miljööväärtuslikud
üksikobjektid, väärtuslike maastike objektid jt, kuid neid käsitletakse eraldi
peatükkides ja ptk 4.1 ja Lisa 6 all on üksnes mälestistega seotud teave.
Samuti vajavad väärtuste ja piirangute kaardil tingmärkide selgitused üle
vaatamist (roosa viirutusega tähistatud „kultuuriväärtuslik alad“ on tegelikult
kultuurimälestiste alad; ja sinise täpiga tähistatud „kultuuriväärtuslik objektid“
on kultuurimälestised). Kultuurimälestise (punktobjekti) tingmärk peaks
joonisel olema selgemini (loetavalt) tähistatud – praegu jääb sinine täpp
kaardil märkamatuks.
Palume Lisa 6 tabelist eemaldada leevenduste tulp, kuna
muinsuskaitseseaduse alusel on tabelis kajastuvad leevendused eksitavad
(hooldus- ja heakorratööde teostamine on kõigi mälestiste puhul lubatud –
see on omaniku kohustus). Oleme teadlikud, et leevendused on üle võetud
kultuurimälestiste registrist, kus vastavate andmete korrastamine on veel
tegemata (andmed pärinevad vanadelt kaitsekohustusteatistelt).
Väärtuste ja piirangute kaardil tuleb üle kontrollida, et kõik mälestised oleks Seisukohaga on arvestatud.
kaardil kuvatud. Praegu puuduvad kaardilt näiteks arheoloogiamälestised
reg-nr 9783 Kivikalme ja 9786 Kivikalme.
57 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Palume täpsustada väärtuslike maastike ja miljööalade piire ning tingimusi Selgitus. Tehakse koostööd
allpool kirjeldatud kohtades ning selgitada välja, kas kaitsekorralduse Muinsuskaitseameti ja
dubleerimine on asjakohane ja milline on selle mõju. Rahandusministeeriumiga antud küsimustes.
Juhime tähelepanu, et Kabala mõisa väärtuslik maastik ja Kabala mõisa Kaevandamislubadega mäeeraldiste mõju
mälestiste ühine kaitsevöönd praktiliselt kattuvad nii alana kui ka kaitse- ümbritsevatele väärtuslikele aladele, sh
eesmärkide osas. Soovitame selliseid kattuvusi vältida, mis kaitsekorralduse kultuuripärandule ja maastikule on hinnatud
mõttes lisandväärtust ei loo, vaid pigem tekitavad segadust. Sealjuures on kaevandamisloa andmise menetluses, see ei
vastuoluline, et ÜP eelnõu kohaselt on Kabala mõisa puhul tegemist ole üldplaneeringu KSH ülesanne ning ei
piirkondliku tähtsusega väärtusliku maastikuga, ent samal ajal on needsamad omaks enam mingit tähtsust, kuna
objektid riikliku kaitse all kultuurimälestistena. Kattuval kaitsekorraldusel on kaevandamisluba on juba välja antud.
mõtet juhul, kui see loob mingit lisandväärtust, muul juhul tekitab
dubleerimine meie hinnangul üksnes segadust.
Teeme ettepaneku kaaluda Pala küla läänepoolse ala väärtusi ja hinnata, kas
on põhjust arvata ala väärtusliku maastiku hulka. Türi voorestiku väärtustena
on maakonnaplaneeringus ja ÜP eelnõus kirjeldatud lisaks looduslikele
pinnavormidele kaitsealused üksikobjektid, mh Kirna mõisa peahoone ning
kabel ja Tori mõis. Maastikuala väärtuste hulka peaksid kuuluma lisaks
mõisate kihistusele ka ajalooline külamaastik. Veel läbib maastikku Türi-
Tamsalu kitsarööpmelise raudtee tamm (täna matkatee). Pala küla on
ajalooline põlisküla, kus on (osaliselt) säilinud ajalooline hoonestus (mitmed
põlistalud). Kahjuks on Järvamaal teostamata rehemajade inventuur, kuid
meile teadaolevalt on neid Pala külas säilinud. Kuna Pala külas on ulatuslik
karjääride ala, sh hiljuti kaevandamisloa saanud ja menetluses olevad
mäeeraldised, siis tuleks analüüsida nende mõju kultuuripärandile ja
maastikule.
Teeme ettepaneku kaaluda Türi linna ja lähiümbruse väärtusliku maastiku
kaitseväärtusi ja dubleerivate tingimuste määramise vajadust.
58 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Üldplaneeringu eelnõu kohaselt on Türi linna ja lähiümbruse väärtusliku
maastiku kaitseväärtustena (tunnuselementidena) nimetatud valdavalt
objektid, mis on ühtlasi kinnismälestised või miljööväärtuslikud alad.
Arusaamatuks jääb, mis lisandväärtust loovad dubleerivad alad ja
mitmekordsed kaitsetingimused, seda enam, et väärtuslikuks maastikuks on
määratud kogu linna territoorium. Miljööväärtuslike hoonestusalade säilimise
eesmärk on selgem ja aladel järelevalve tagamine tõhusam, kui määratud
kaitsetingimused on selged ja kaitstav objekt arusaadavalt piiritletud ning
ülejäänud asumist eristuv. Kui kogu Türi linn on määratud väärtuslikuks
maastikuks, kus kehtivad justkui mingitele väärtustele tuginevad
kaitsetingimused ja selle ala sees on veel omakorda kaitstavad objektid, mille
kaitse- ja kasutustingimused on ülejäänud alaga ligilähedaselt sarnased, siis
lõpptulemusena devalveerib see kõrgema väärtusega ala (antud juhul
Vabriku puiestee jt miljööväärtuslike hoonestusalade) kaitse-eesmärke ja
järelevalve tagamine tingimuste täitmise üle on äärmiselt töömahuks.
Türi linna peatänavate äärse ala arendamise üheks tingimuseks on seatud
nõue, et uus hoonestus tuleb sobitada eluhoonetega, mis on piirkonda
ehitatud peamiselt 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses (Türi linna
peatänavate äärse ala arendamise tingimused p 3). Meie hinnangul ei ole
antud tingimus põhjendatud, kuna Türi peatänavate ääres on suurem osa
viidatud ajastu hoonestusest hävinud II maailmasõja käigus ning valdavalt Üldplaneeringu seletuskirja täiendatakse, et
kujundavad peatänavate ilmet nõukogude aegsed hooned (tüüpprojektide Vabriku tänaval on vajalik vähemalt kahe
järgi ehitatud elamud). Samuti soovitame uushoonestuse puhul realise allee säilitamine või asendamine.
poolkelpkatuseid pigem vältida – kelpkatus on ajalooliste hoonete iseloomulik
katusetüüp, mis teatud hooneid selgelt teistest eristab (Türi linna peatänavate
äärse ala arendamise tingimused p 6).
59 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Türi linna Vabriku puiestee olulise väärtusega osa on ajaloolised puiesteed.
Need on kaitseväärtusena nimetatud ÜP Lisas 9. Samas kaardil on ala
piiritletud selliselt, et ajalooline kolmerealine allee jääb osaliselt alast välja.
Teeme ettepaneku üle vaadata Vabriku puiestee miljööväärtusliku
hoonestusala piir (ajalooline allee ja sõidutee peaks alale jääma) ning
täpsustada kaitsetingimusi – alleede säilitamine/taastamine peaks olema
selgelt sõnastatud tingimusena (praegu eelnõus kirjas „võimalusel säilitada
kõrghaljastus“). Juhime veel ka tähelepanu eelnõus sõnastatud viilkatuste
nõudele – kuuride puhul võiks olla lubatud ka pultkatusega (ühepoolse
kaldega katusega) kuuride ehitamine alale. Hinnata tuleks ka tööstusala mõju
Vabriku puiestee miljööväärtuslikule hoonestusalale (soovitavalt ala
teenindav raskeveokite transiit korraldada lõuna poolt, mitte Vabriku puiestee
kaudu, et vältida Vabriku pst laiendamise vajadust ja mõju alleedele). Vabriku
puiestee miljööväärtusliku hoonestusala lahutamatu osa on ajalooliselt olnud
paberivabrik (st tootmisfunktsioon), kuid siis oli valdav osa transpordist
korraldatud raudteed mööda. Vabriku puiestee sihil on ajalooliselt paiknenud
vabrikuhoone ja selle väravaehitised, mis on tänaseks hävinud. Ka täna
mõjutab tänava sihil paiknev hoonestus miljööväärtusliku ala ilmet, mistõttu
soovitame kaaluda ehitustingimuste seadmist tänava sihil paiknevale
uushoonestusele/hoonete rekonstrueerimisele. Türi paberi- ja
puupapivabriku vabrikuküla eksperthinnang on leitav siit:
https://register.muinas.ee/file/architecture/625.pdf.
Multiland OÜ Türi valla koostatavas üldplaneeringus on suurendatud 2017. aastal vastu Seisukohaga on arvestatud.
võetud Järvamaa maakonnaplaneeringus märgitud rohevõrgustiku ala.
(Siim Tomson, juhatuse liige)
Rohevõrgustiku ala suurendamise tulemusena kuulub Multiland OÜ kinnistu
25.02.2021
NÕMMEHANSU(katastri number 27101:003:0531) koostatavas Türi valla
üldplaneeringus rohevõrgustikku.
60 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Multiland OÜ soovib, et vastavat kinnistut ei määrataks rohevõrgustiku
koosseisu, sest see seab kinnistu omanikule täiendavaid piiranguid maaala
kasutamiseks.
Kui vastava kinnistu rohevõrgustikku määramine on vältimatu, siis kuidas on
planeeritud hüvitise maksmine kinnistu omanikule?
Olavi Randver Türi valla üldplaneeringu kaardi „Väärtused ja piirangud“ kohaselt on Seisukohaga on arvestatud.
väärtusliku põllumajandusmaana määratud ka osa Sonni külas asuvast Mäe
25.02.2021
katastriüksusest (katastritunnus 37501:001:1080).
Teen ettepaneku Türi valla üldplaneeringu kaardil „Väärtused ja piirangud“
väärtusliku põllumajandusmaast välja arvata Sonni külas paikneva Mäe
katastriüksusel (katastritunnus 37501:001:1080) asuv maa-ala. Väljaarvatav
ala on kujutatud joonisel 1 punase viirutusega alana.
Joonis 1
Ehkki Mäe maaüksusel asuv, väärtusliku põllumajandusmaaks määratav,
maa-ala on eesti põhikaardil märgitud haritava maana, on ala tegelikkuses
ligikaudu 60 % ulatuses kaetud puittaimestikuga. Näitematerjal joonis 2 ja 3.
61 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Joonis 2: Väljavõte Maa-ameti ortofotost, lennuaeg 26.03.2020
Joonis 3: Foto Mäe katastriüksuse idapiirist vaatega Käru-Kädva teelt
24.02.2021.
62 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Leian, et ala boniteet ei vasta Raplamaal väärtuslike põllumajandusmaade
boniteedi kriteeriumile ning puude eemaldamine alalt on liialt kulukas ning ei
soovi ala põllumaaks taastada.
Tarmo Läll (Peeter Läll ja Ei nõustu järgnevate punktidega Türi valla üldplaneeringus ning KSH Seisukohaga on arvestatud.
Peedo Läll esindaja) aruandes:
Kaks esimest tingimust eemaldatakse KSH
Ülle Läll (Minu Mets MTÜ „Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju aruandest. Viimane tingimus korrigeeritakse
juhatuse liige) strateegilise hindamise aruanne“ järgnevalt: raierahu perioodil (15. aprill–15.
juuni) raietööde tegemisel lähtuda
25.02.2021 tuumalades ja koridorides võib vastavalt metsamajandamiskavadele lubada
Keskkonnaministeeriumi poolt metsaomanikule
majandustegevust (sh metsaseadusega reguleeritud raiet). Seejuures tuleb
koostatud juhistest
rohevõrgustiku metsades raiumisel:
✓ vältida rasket metsatehnikat ja raietööde läbiviimist ajal, mil pinnase
kandevõime on nõrk ja kahjustatakse oluliselt aluspinnast;
✓ taasmetsastada lageraiealad kasutades selleks kohalikke liike;
✓ hoiduda raietöödest raierahu perioodil (15. aprill–15. juuni) seoses lindude
pesitsusajaga;
1. Metsamajanduskava koostatakse vastavalt Metsa korraldamise juhendile Selgitus. Omavalitsus ei soovi seada
ning kava koostamisel arvestatakse kõiki seadusandlusest tulenevaid metsaomanikele täiendavaid piiranguid.
piiranguid. Kui vald soovib seada metsaomanikele täiendavaid piiranguid,
tuleb koheselt ette näha kompensatsiooni mehhanismid eraomandi
kasutamise piiramise eest.
Töötada välja ja lisada KSH-le piirangutest tuleneva saamatajäänud tulu
kompensatsiooni arvestamise kord.
63 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
2. Piirangute seadmine metsatehnika raskusele ei ole põhjendatud. Seisukohaga on arvestatud.
Metsaseadus keelab pinnase kahjustamise raietöödel: Metsa
majandamisega ei tohi pinnast lubatust enam kahjustada. Metsa
uuendamisel ja raiel pinnase kahjustamise maksimaalse lubatud määra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga.
Sellest lähtuvalt puudub täiendav vajadus samasuguse piirangu seadmiseks.
Jätta tekstist välja vältida rasket metsatehnikat ja raietööde läbiviimist
ajal, mil pinnase kandevõime on nõrk ja kahjustatakse oluliselt
aluspinnast
3. Metsa majandamise eeskirjaga on ette nähtud metsa uuendamiseks Seisukohaga on arvestatud.
lubatud liikide loetelu. Sellest lähtuvalt puudub vajadus piirata
uuendamiseks lubatavate puuliikide nimistut. Lisaks tuleb arvestada
kliima muutustega ning nendest tulenevate sobilike puuliikidega.
Ettepanek jätta tekstist välja taasmetsastada lageraiealad kasutades
selleks kohalikke liike
4. Pesitsusajal tehakse lisaks uuendusraietele ka valgustusraiet ning lisaks Seisukohaga on arvestatud. Tingimus
võib olla vajadus põõsarinde eemaldamine valgusnõudlike kaitsealuste liikide korrigeeritakse järgnevalt: raierahu perioodil
kasvutingimuste parandamiseks. Üheselt raietööde keelamine sellel perioodil (15. aprill–15. juuni) raietööde tegemisel
ei ole põhjendatud. Lisaks on Keskkonnaministeerium andnud välja juhised lähtuda Keskkonnaministeeriumi poolt
linnurahu ajal metsatööde tegemiseks metsaomanikule koostatud juhistest
https://www.envir.ee/sites/default/files/news-related-
files/keskonnaministeerium_linnud_voldik_veb_003.pdf .
Mõningatel juhtudel on metsatööde tegemine sellel perioodil ,
metsaomanikule ainus võimalus oma metsa majandada.
64 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Sellest tulenevalt muuta teksti hoiduda raietöödest raierahu perioodil (15.
aprill–15. juuni) seoses lindude pesitsusajaga järgnevalt:
raierahu perioodil (15. aprill–15. juuni) raietööde tegemisel lähtuda
Keskkonnaministeeriumi poolt metsaomanikule koostatud juhistest
„Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju Seisukohaga ei arvestata, kuna on kooskõlas
strateegilise hindamise aruanne“ metsaseaduses tooduga. Peame asjakohaseks
need suunised sisse jätta.
metsade majandamine toimub vastavalt metsaseadusele,
looduskaitseseadusele, kaitsealade kaitseeeskirjadele ja
kaitsekorralduskavadele. Metsade raie kaitsealustel aladel on reguleeritud
kaitsealade kaitse-eeskirjadega. Väljapool looduskaitseseaduse mõistes
kaitstavaid alasid ning kaitsealuste liikide elupaiku on soovitatav sarnaselt
eelnimetatud aladega metsade majandamine ja kasutamine sellisel moel ning
sellises tempos, et säiliks metsade bioloogiline mitmekesisus, produktiivsus,
taastumisvõime ning ühtlasi nende potentsiaal täita nüüd ja tulevikus
ökoloogilisi ja sotsiaalseid funktsioone nii valla kui ka üleriigilisel tasandil
Jätta välja tekstiosa Väljapool looduskaitseseaduse mõistes kaitstavaid
alasid ning kaitsealuste liikide elupaiku on soovitatav sarnaselt
eelnimetatud aladega metsade majandamine ja kasutamine sellisel
moel ning sellises tempos, et säiliks metsade bioloogiline
mitmekesisus, produktiivsus, taastumisvõime ning ühtlasi nende
potentsiaal täita nüüd ja tulevikus ökoloogilisi ja sotsiaalseid
funktsioone nii valla kui ka üleriigilisel tasandil, kuna selleks puudub
vajadus. Metsaseadus ütleb: Käesoleva seaduse eesmärk on tagada
metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine.
Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse,
metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi,
65 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava
mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.
Seisukohaga arvestatud. KSH aruandest
„Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu keskkonnamõju
eemaldatakse 0,4 ha nõue. Jäetakse sisse, et
strateegilise hindamise aruanne“
rohevõrgustiku koridoris peab jääma mistahes
vältida kinnistute tarastamist hajaasustusega rohevõrgustiku alal. Kui see on
tarastamise või muu barjääri loomise korral
siiski vajalik või on kindel soov seda teha, siis ei tohi aiaga piiratav õueala
ulukitele vaba liikumise võimalus, koridori alaga
suurus ületada 0,4 ha, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud
risti suunas peab jääma vähemalt 50 m laiune
tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest. Nii tagatakse
koridori riba katkematuks.
hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine;
Ei nõustu kinnistute tarastamise piiramise nõudega. Omanikul on õigus
oma vara kaitsta, sõltumata sellest, kas tegu on põllu- või metsamaaga.
Ka metsamaa tarastamine võib olla vajalik ulukikahjustuste
ennetamiseks või ärahoidmiseks. Samuti võib omanik kasutada oma
omandit nt metsamarjade kasvatuseks, jõulukuuse kasvatuseks vms,
mille puhul on omandi piiramine vajalik.
„Türi valla üldplaneering seletuskiri“ Selgitus. Eksperthinnang seisneb sidusese
analüüsis ning selle tellib arendaja. Igasuguse
4) rohevõrgustikuga kaetud hajaasustusega alal on minimaalseks
arendustegevuse juures tuleb arvestada
katastriüksuse suuruseks 2 ha. Alla 2 ha kinnistule ei ole lubatud hooneid
rahaliste kulutustega. Vastavasisulise
ehitada ilma rohevõrgustiku sidususe säilimise alase eksperthinnanguta;
eksperthinnangu koostab rohevõrgustiku
5) uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik ühe
toimimise aluseid ja kohapealse rohevõrgustiku
katastriüksuse piires kompaktselt paikneva hoonete ansambli juures.
funktsioone tundev ekspert.
Hajaasustuses on seni hoonestamata katastriüksustele uusi hooneid võimalik
200 m nõue on seotud õuealadega, mitte
kavandada juhul, kui õuealade omavaheline kaugus on vähemalt 200 m
kindlate hoonetega.
tagamaks loomade turvaline ja häirimatu liikumine. Rohevõrgustiku koridoris
peab jääma mistahes tarastamise või muu barjääri loomise korral ulukitele
66 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
vaba liikumise võimalus, koridori alaga risti suunas peab jääma vähemalt 50 Rohevõrgustiku kontekstis mõeldakse loomade
m laiune koridori riba katkematuks; all ulukeid.
Ei saa nõustuda punktidega 4 ja 5. Eksperthinnang toob maaomanikule
kaasa täiendavaid kulusid. Ka ei ole piisavalt välja toodud, milles
eksperthinnang seisneb ning kes seda koostama hakkab.
Hoonete kavandamisel tuleb lähtuda omaniku soovist ja
otstarbekusest. Ka ühel omanikul võib olla mitu kõrvutiasetsevat
katastriüksust. Loomade vaba liikumise mõiste segane, kas mõeldakse,
et kassid ja koerad peaksid saama ka vabalt liikuda õuealade vahel?
Kuidas siis omanikud kaitsta oma koduloomi nt rebaste ja kährikute
poolt levitatavate haiguste eest? Kas ka abihoonete rajamisel nõutakse
200 m nõuet?
Nõuded 4 ja 5 ei ole piisavalt põhjendatud ning erinevaid versioone
arvestatud. Sellest tulenevalt nimetatud punktid piisava põhjenduse
puudumisel välja jätta.
Palun ka vastust küsimusele: Millele tuginevad eelnevad punktid
üldplaneeringus ja KSH-s?
Tarbijakaitse ja Tehnilise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tutvus Türi valla üldplaneeringu ja Ettepanekuga ei arvestata. Tuulikute
Järelevalve Amet keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga ning teeb maksimaalset absouutkõrgust ei ole võimalik
ettepaneku märkida planeerimisdokumentidesse tuulikute maksimaalne määrata, kuna erinevates kohtades on
25.02.2021
kõrgus Eesti kõrgussüsteemist EH 2000 (Euroopa kõrgussüsteemist, maapinna abs. kõrgus erinev. Rajatavate
Amsterdami null) lähtuvalt, kuna maapinna absoluutkõrgus on erinev ning tuulikute absoluutkõrgus tuleb kooskõlastada
vaidlusi võib tekitada, mida loetakse olemasoleva maapinna kõrguseks. alati Kaitseministeeriumiga ning seetõttu ei näe
me vajadust kõrguse täpsustamiseks.
67 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Ville Kruusman 1.1. Nõue: uute Selgitus. Omavalitsus soovib hajaasustuses
moodustatavate maakasutust reguleerida selliselt, et ei tekiks
25.02.2021
elamuala uut elamugruppi, millel on tiheasustuse
katastriüksuste omadused.
minimaalne suurus on 3
Kui olemasoleva elamu jaoks eraldatakse
000 m2.
maatulunduse maast maaüksus, mis teenindab
Probleem 1: omanik vaid seda elamut, siis on lubatud omavalitsusel
soovib katastriüksusest põhjendatud ja kaalutletud otsusega
eraldada põllumaa osa. väiksemate kinnistute moodustamine.
Mõistlik oleks määrata
piir vastavalt sinisega
kuid pindala ei anna
välja, tuleb tekitada piir
punasega. (joonis on
näitlik, ei maksa otsida
tõde konkreetsest juhtumist) Peale selle, et ei ole mõistlik piir, on vastuolu ka
väärtuliku põllumajandusmaa säilitamise eesmärgiga.
68 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Probleem 2: omanik soovib katastriüksuse jagada. Välja kujunenud õueala, Selgitus. Omavalitsus soovib hajaasustuses
ümritsetud kas aia või (puude)hekiga. Ei saa moodustada maakasutust reguleerida selliselt, et ei tekiks
maakorraldusnõuetest tulenevat KÜ vaid tuleb nn "venitada pindala täis". uut elamugruppi, millel on tiheasustuse
omadused.
Kui olemasoleva elamu jaoks eraldatakse
maatulunduse maast maaüksus, mis teenindab
vaid seda elamut, siis on lubatud omavalitsusel
põhjendatud ja kaalutletud otsusega
väiksemate kinnistute moodustamine.
1.2. Nõue: Korterelamute ehitamis- ja kasutamistingimused järgmised: 1) Selgitus. 600 m2 ehitusaluse pindala asemel
katastriüksuse minimaalsuuruseks on 3 000 m2. pannakse 800 m2.
Probleem: minimaalsuurus on liiga "ülepingutatud", sellisele suurusele vastab 3000 m2 miinimumsuuruse tingimuse
Türi linnas kaks krunti. Siis võik juba otse kirjutada: "Türi linnas on kortermaja põhjendus: parkimine peab olema normatiivselt
rajamine lubatud Kohtu tn 13 ja Vanemuise tn 6 krundile". Senistest lahendatud ja muru asemel saab rajada
kortermajadest on nii suur krunt kolmandikul. Samas jälle võib ehitusalune põõsaste istutusi ja kõrghaljastust.
pindala olla kuni 600 m². Kolme trepikojaga korrusmaja puhul on korteri
pindala nii väike. Suurel krundil väikeste korteritega korrusmaja suht mõtetu.
Täiesti välistatud on nt nelja korteritega korterelamute ehitus (enne 40. a
ehitatud majad Koidula tänaval) Kui võtta 4 korterit 3000 m² teeb see 750 m²
"korteri kohta maad". Korteri mõte ongi, et ma ei ole "muruniitjaori".
69 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Ridaelamul on vastav näitaja 400 m², mis on ka liiga suur (10 lai
ridaelamuboks annab 40 meertise "jooksuraja")
1. 3. Nõue: Paariselamu (ühel katastriüksusel) 2 000 m² Selgitus. 2000 m2 asemel pannakse krundi
suuruseks 1600 m2.
Probleem: paariselamut ehitatakse krundile kuhu ei saa ehitada kaht eramut.
Eramu jääb krundipiirile lähemale kui 4 meetrit. Et tekitada rohkem ruumi
ehitatakse majad kokku. Seega miinumnõue peaks olema väiksem 8 meetri
võrra või kui soov on paarismaju vältida kirjutada planeeringusse:
"Paarismajade ehitamine ei ole lubatud."
1.4. Nõue: elamu põhihoone maksimaalne ehitisealune pind võib olla kuni Selgitus. Korterelamu maksimaalse
400 m², korterelamu maksimaalne ehitisalune pind on 600 m². ehitusaluse pindala 600 m2 asemel pannakse
800 m2.
Pindalad ei ole tasakaalus. Eramuid võib ehitada villamõõtu aga korerelamu
peab olema tillukeste korteritega (kui on soov ehitada 3 sektsiooniga). Miks
üldse piirata korerelamut sektsioonide arvuga. See välistab nt korterelamute
ehitamise millel igal korteril on oma sissepääs tänavalt.
1.5. Nõue: äri maa-aala katastriüksuse minimaalsuuruseks tiheasustusega Selgitus. Ei eelda, et sellise kiirlaadidmise
alal on 1 000 m² ning hajaasustuses 3 000 m² jaoks on vaja moodustada eraldi krunti, seda
tehakse pigem mõne parkla või muus
Probleem: ettevõte soovib rajada nt elektriautodele kiirlaadimispunkti al 3
sihtotstarbega koos kõrval otstarbena.
kohta 10*12 meetrit. Selleks, et seda teha tuleb leida krunt suurusega 1000
m² pluss. Koha kuhu seda kesklinnas rajada leiab ikka aga krunti suurusega
1000 m² ei leia. Mis saab juba moodustatud ärimaa katastriüksustest mis on
alla 1000 m²? Katastriüksus on aga äri rajada ei saa.
1.6. Nõue: rohevõrgustikuga kaetud hajaasustusega alal on minimaalseks Selgitus. 2 ha nõue on vajalik, et ei tekiks
katastriüksuse suuruseks 2 ha. Alla 2 ha kinnistule ei ole lubatud hooneid tiheasustust hajaasustusse, ei eeldata, et 2 ha
ehitada ilma rohevõrgustiku sidususe säilimise alase eksperthinnanguta.
70 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Probleem: Rohevõrgustiku eesmärgiks on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, tarastatakse. Üldjuhul tarastatakse ikkagi
säilitamine ning taastamine, säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel, hoone ümber asuv õueala.
bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine,
sellega kohanemine ja stabiilse keskkonnaseisundi tagamine. Kuidas aitab
antud eesmärgi täitmist tagada katastriüksuse minimim suurus 2 ha. Kui ma
rajan elamu kinnistule suurusega 1000 m² on see ökosüsteemi kahjustav
tegevus üle 2 ha tükil elamu ehitamine on täiesti keskkonda säästev. Ei oska
isegi kommenteerida.
Probleem: on olemas maatulundusmaa sihtotstarvega katastriüksus
suurusega 3,9 ha soov on ehitada elamu. Antud tingimustel ei ole see
võimalik. Elamut saab ehitada elamumaa sihtotstarbega maale.
Katastriüksust jagada ei saa tükid jäävad alla 2 ha ja 3,9 ha muuta
sihtotstarve elamumaaks on lihtsalt jabur. Seega on elamuehituse võimalus
kadunud enam kui 2/3 Türi valla territooriumist. Kaitseme loodust rohkem kui
kaduvat inimest.
Vastuolu on ka kui väärtuslik põllumaa jääb rohevõrgustikuga alale. Ühelt
poolt tuleb kaitsta väärtulikku põllumaad kuid samas ei ole elamumaa krundi
loomine alla 2 ha mõeldav.
2. Rohevõrgustik Selgitus. Rohekoridor on ribastruktuur, mis
ühendab tugialasid ja nii on seda ka
2.1. Kogu rohevõrgustiku planeerimisel ei ole arvestatud
üldplaneeringus käsitletud. Juhendis ei ole
Keskkonnaagentuuri poolt koostatud "Rohevõrgustiku
seatud ülempiiri rohevõrgustiku laiusele.
planeerimisjuhend"iga.
Tugiala on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad
(kaitsealad, hoiualad, vääriselupaigad ehk VEP-id, Natura elupaigad jne) Kordiori moodustamine on sisuline otsus
ja/või kõrge elurikkusega ja/või RV seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid kontektist arvestades, ei ole ette nähtud
pakkuvad alad. (lk 9) Planeeringuga on tugialade sisse arvestatud maksimaalset laiust. On teatud kriteeriumid
71 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
majandatavaid metsad. Neis metsad ei ole leitud loodus- või mille alusel teatud aladest on kujundatud
keskkonnakaitseliselt väärtustatud alasid. tugialad.
(Rohe)koridor ehk ribastruktuur on tugialasid ühendavad RV elemendid, mille
eesmärk on tagada RV sidusus, aidata kaasa tugialade kõrge elurikkuse
säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule.
Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning
ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. (lk 9) Kuidas saab ühendav
koridor/riba olla laiusega 3,6 km?
2.2. Täiesti segaseks jääb milliseid piiranguid toob kaasa rohevõrgustik. Mida Selgitus. Pigem on tegelikult suunisega ja
tähendab säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – tagamismeetmeid, mis nõuavad inimeselt
metsakooslused, poollooduslikud niidud ja neid ühendavad koridorid? Kas puisniidu hooldamist, ei ole võimalik teha –
see paneb maaomanikule kohustuse hoida oma raha eest korras puisniidud? pigem on variant, et kui peaks tekkima rahaline
Kas metsa lageraided on lubatud? Kas peale lageraiet võib istutada ainult meede rohevõrgustiku jaoks, on seda võimalik
ühte puuliiki või tuleb tagada eelnevaga sarnane metskooslus? seostada antud teemadega.
Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, Kraavide ja teeribade puhul on tegemist samuti
tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja suunisega mitte kohustusega.
puittaimestiku ribad põldude vahel) säilimine. Kas antud lause tähendab, et
maaparandussüsteemide kraavidelt võsa raiumine on keelatud? Sama siis
teede äärse võsa eemaldamine?
3. Teede kasutamise avalik huvi Küsimusega arvestatakse. Täpsem meetod,
kuidas seda teha kavatsetakse ja kuivõrd
3.1. Plaanil on näidatud avalikku kasutuse ettepanekuga tee. Miks on avaliku
üldplaneeringut muuta, arutatakse läbi
kasutusega tee ettepanek näidatud ainult jupp keset eraomandis olevat teed?
vallavalitsuse siseselt ja koostöös
Kas ei peaks määrama planeeringus erateed millel on kohalik huvi terves
Rahandusministeeriumiga.
ulatuses ja kogu valla ulatuses (hiljem saaks seada sundvaldust)? Võib olla
küll eratee avalikuks kautamiseks leping kui kui see ei ole kinnistusraamatus
kirjas saab selle päevapealt lõpetada. Teede küsimusega peaks tegelema
72 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
veidi paremine kui seda on kajastatud planeeringus. Tuleks määrata milliste
teede osas on kohalik huvi eratee avalikuks kasutamiseks.
4. Muu silmajäänu Selgitus. KOV jääb enda otsuse juurde,
tagamaks peatänavate läbimõeldud lahendus.
4.1. Valla territooriumil tuleb arhitektuurivõistlus korraldada Türi linna
peatänavate äärsel alal (Viljandi, Paide ja Tallinna tänavate ääres kuni linna
piirini) enam kui 750 m2 pindalaga ühiskondlike hoonete ja ärihoonete
planeerimisel.
Probleem: sellega hoitakse Türi linnast eemale uued ketipoed. Lidl jt ei hakka
kunagi kolklinnas korraldama arhitektuurivõistlust. Ja loota, et ta ehitab oma
poe peatänavast kaugemale ei maksa. Mõtle suurelt aga kas see peab tapma
viimsegi lootuse, et keegi ehtab midagi Türi peatänava äärde.
4.2. Piirdeaedu ei ole lubatud rajada väljaspoole katastriüksuse piire. Selgitus. Peame punkte vajalikuks, sest
Aianduse maa-ala kasutamine ei anna õigust nimetatud maa ostmiseks. kohaliku omavalitsuse kogemus on, et
73 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
Milleks sellised mõttetud-ajuvabad laused planeeringus? Küsimus kas tohin inimestel tekivad teatud ootused ja eeldused ja
aeda ehitada mitte selles kas ma võin seda teha naabri maale. seetõttu on oluline mõningad elementaarsed
tingimused välja tuua.
5. Apsud Seisukohaga on arvestatud.
5. 1. Türi vallas puudub Lunga küla. Üldplaneeringu tingimused kehtivad uuetele
ehitistele, mitte olemasolevatele.
5.2. Konfliktkohaks on ka Toosikannu puhkekeskuse tara (tarastatud ala
suurusega 170,5 m² (ehitisregistri kood 220662098)), mis jääb tuumala
keskele.
Metsamaahalduse AS Teen ettepaneku lisada lillaga viirutatud ala koostatavas üldplaneeringus Seisukohaga arvestamist kaalutakse.
tuulikuparkideks potentsiaalselt sobivate alade hulka järgmistel põhjustel:
(Hannu Lamp)
- Ala moodustaks siis ühtse terviku arvestades Kehtna valla üldplaneeringus
08.03.2021
tuulepargi rajamiseks potentsiaalselt sobiva alaga (alltoodud kaardil
rohelisega).
- See annaks võimaluse ka selle ala kinnistute omanikel osaleda soovi korral
tuuleparkide arendustes. Kinnistutel asuvad valdavalt varemed või
elamiskõlbmatud hooned.
- Selle täiendava ala liitmine üldplaneeringus tuulikuparkideks potentsiaalselt
sobiva alaga (kaardil sinine viirutus) võimaldaks hajutada elektrituulikute
paiknemist, mis vähendaks tuulepargi võimalikku visuaalset mõju elanikele
ning arvestada paremini ka looduskaitselite piirangutega.
74 / 75
Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja
seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas
75 / 75