Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie 11.03.2021 nr 13-2/21-0298/1567-1
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 26.03.2021 nr 5.1-1/24-1
Arvamuse esitamine rändluse määruse ettepaneku kohta
Täname võimaluse eest avaldada arvamust seoses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määruse muutmise ettepanekuga COM(2021) 85 final, mis käsitleb rändlust
üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (edaspidi: määruse ettepanek). Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Liit (ITL) on määruse ettepanekut
analüüsinud ja esitab selle kohta järgmised seisukohad ja ettepanekud.
1. Uue määruse kehtivusaeg
Toetame määruse ettepanekuga rändlusalase Euroopa Liidu (EL) ühtse regulatsiooni
kehtivusaja pikendamist perioodile ka pärast 30.06.2022 a., kuna klientide vaates on
„rändle nagu kodus“ kogemuse (RLAH) tagamiseks EL-i tasemel ühtselt reguleeritud
hulgihindu kindlasti vaja.
2. Hulgihindade alandamine
Leiame, et hulgihindade võimalikult kiires tempos alanemine on hädavajalik, et
rändlusteenuse osutajad saaksid jätkata oma klientidele EL-is üha populaarsemate
piiramatute andmesidepakkumiste tegemist.
Määruse ettepaneku kohane hulgihindade alandamine on küll samm õiges suunas,
kuid EL-i hulgihindade alandamist tuleb teha kordades agressiivsemalt: kiiremas
tempos (eelistatult kord aastas) ja suuremate hinnasammudega. Ettepandud
hinnatasemed 2.00 €/GB (2022-2024) ja 1.5 €/GB (2025-2032) on mitu korda
kõrgemad kui tänane keskmine kulu, millega Eesti sideteenuse osutajad Euroopast
andmesidet hulgi ostavad. Seega on uued ettepandud hinnatasemed
väheambitsioonikad ja pidurdavad EL-i elanikele rändlusteenuste ühtse digitaalse
sideturu võimaluste avamist. Ettepaneku kohased SMS ja häälkõnehindade tasemed
võiksid samuti madalamad olla, lähemal MTR-i hindadele, kuid VoLTE üha laiema
levikuga antud komponentide olulisus pikas vaates kahaneb.
2
Hulgihindade määruse ettepanekus toodust kiirem ja suurem alandamine viiks
lähemale Euroopa Komisjoni ühele peamise eesmärgi täitumisele – tagada
koduvõrguga samane kasutuskogemus sideteenuste tarbimisel ka EL-is võõrsil
rändluses olles. Eelpool mainitud suur erisus regulatiivse hulgihinna ja reaalse
keskmise kulu vahel tähendab praktikas, et sideteenuse osutajal on reeglina üks,
maksimaalselt kaks eelistatud partnerit teises liikmesriigis ning kliendil ei ole täit
vabadust saada igas asukohas parimat võimalikku kasutuskogemust. Tuues aga
regulatiivsed hulgihinnad koduste jaehindade tasemele, eemaldaks see tänased
kuluerinevused ning võimaldaks sideteenuse osutajatel pakkuda oma klientidele
senisest laialdasemat eelisoperaatorite nimistut. Ühtlasi hoogustaks see LTE, 5G ja
VoLTE rändluse kasutuselevõttu.
3. Püsivalt rändluses olemise vältimine
Märgime, et keskendudes eelkõige tarbijatele, on Euroopa Komisjon jätnud kahjuks
vajaliku tähelepanuta püsivalt rändluses olemise vältimise probleemi. Tänane vastav
kaitsemehhanism on liiga keeruline, vaidlusi tekitav ja kulukas ning ei täida sellisena
oma eesmärki, seda eriti koos uute teenuste (s.h asjade interneti) üha laialdasema
levikuga. Teeme ettepaneku selgesti eristada tavatarbimine (inimene oma telefoni,
tahvli, arvuti ja ruuteriga) masinliidestest. Euroopa Komisjon peaks lisaks tarbijate
huve teenivale hulgihindade alandamisele ka regulatiivset selgelt sätestama, et
masinliideste permanentne rändluses viibimine on eelduslikult keelatud ning lubatud
vaid sideteenuse osutajaga vastavasisulise kokkuleppe korral ning lubades
sideteenuse osutajatel sellises spetsiifilises olukorras rakendada näiteiks
reguleeritust kõrgemaid hulgihindu, kuu- ja aastatasusid vms meetmeid.
4. Eritariifsete teenusnumbrite kasutamine
Praktikas probleeme tekitav valdkond rändluse kontekstis on ka eritariifsete
teenusnumbritega seonduv. Mis puudutab nendest tarbijate teavitamist, siis praktikas
on sisuliselt võimatu tarbijat näiteks eile Hispaanias avatud uuest numbrist aegsasti
ette teavitada. Homme võib see number olla juba järgmise eritariifse teenuspakkuja
käes ning hinnastamise loogika taas muutunud.
Vähetõenäoline on, et seda probleemi suudetaks lahendada EL-i ülese keskse
andmebaasiga. Eritariifsed numbrid on praktikas märkimisväärne pettusete allikas
just rändlusega seonduvalt, kus lisandub sideteenuse osutajate vahelise
teabevahetuse viibeajast tulenev risk ja kus petturitel sageli õnnestub tekitada
suurtes summades kahju enne kui rändlusteenuse osutajad jõuavad reageerida ja
kuritegelikul eesmärgil tehtavaid kõnesid blokeerida.
Oleme seisukohal, et lihtsaim ja kuluefektiivseim viis nendega seonduvad probleemid
lõpetada on seada siin EL-i tarbijate kaitseks konkreetsed regulatiivsed eritariifide
ülemmäärad. Teeme ettepaneku, et eritariifsus säilida koduturul – Hispaania numbrilt
helistatakse Hispaania eritariifsele numbrile, Eesti numbrilt Eesti eritariifsele jne.
Rändluse korral võiks aga võõrsil rändluses olles eritariifsele numbrile tehtava
rändluskliendi kõne hinnapiir olla võrdne tavalisele numbrile tehtava kõne jaehinna
regulatiivse laega vms ühetaoline, automaatselt muutuv ja lihtsalt rakendatav
hinnapiir. See tähendaks, et rändlusklienti võõrustav sideteenuse osutaja annab
3
eritariifse teenuse osutajale valida - kas eritariifse teenuse osutaja lepib vastava
hinnapiiriga või palub välistada rändlusklientide poolt tema hallatvale eritariifse
numbrile helistamise. Arvestades, et eritariifsetena osutatavad teenused on reeglina
meelelahutuslikku laadi ja teenust osutatakse kohalikus keeles, pole nende teenuste
osutamine rändlusklientidele ka eluliselt hädavajalik.
5. Teavitamiskohustused seoses lisaväärtusteenustega
Määruse ettepaneku eesmärgina tuuakse välja jaetasandil läbipaistvuse
suurendamine seoses:
a) teenuse kvaliteediga (kehtestades sideteenuse osutajatele kohustuse selgitada
oma kliendilepingutes teenuse kvaliteeti, mida kliendid võivad rändlusel EL-is
mõistlikult eeldada);
b) teavitusega lisaväärtusteenuste kohta (kohustades sideteenuse osutajaid esitama
oma kliendilepingutes teavet selle kohta, millist liiki teenuste suhtes võidakse
kohaldada kõrgemaid tasusid, ja sarnast teavet „tervitussõnumis“);
c) juurdepääsuga hädaabiteenustele (kehtestades sideteenuse osutajatele
kohustuse lisada „tervitussõnumisse“ teave eri võimaluste kohta juurdepääsuks
hädaabiteenustele rändluse ajal).
Määruse ettepaneku töödokumendis kirjeldatakse, et tarbijad ei tea alati, millist
teenuse taset oodata (teenuse kvaliteet) või kuidas tasutakse rändluse puhul
lisaväärtusteenustega seotud kõnede eest (suuremad tasud). Pakutava teenuse
kvaliteet on mõnikord halvem kui kodus, isegi kui vastav tase on olemas.
Seejuures jääb arusaamatuks, millise detailsusega tuleb rändluskliendile esitada
teenuste info, kuivõrd riigiti on ka eritariifsete numbrite kombinatsioon erinev ehk
rändluskliendile ei ole üheselt selge, millisele numbrile helistades võib üleüldse
rakenduda kõrgem tasu. Lisaks on need muutuvad ehk teenust vahendatakse
operaatori vahendusel, sisu ja hind võib olla kiirelt muutuv. Seega nii liigiti kui ka
detailselt puudub ühtne info (nt maksimaalne hind), mida rändluskliendile edastada.
Seetõttu palume selgitust, mis eesmärki täidab rändluskliendi jaoks kliendilepingutes
kokkuleppimine lisaväärtusteenuste osas (isegi kui need juba praegu kliendi paketi
tingimustes olemas on), mille puhul kehtivad kõrgemad tasud.
Juhime tähelepanu, et määruse artiklisse 14 lisatav kohustus rändlusteenuse
osutajale lisada kliendile saadetavasse teatesse link veebilehele, kus on teave selle
kohta, millist liiki teenuste puhul võivad kulud suureneda, peab jõustuma alles siis,
kui BEREC on vastava andmebaasi loonud. BEREC loob selle andmebaasi artikkel
17 kohaselt alles 31. detsembriks 2023, aga määrus on plaanitud jõustuma
01.07.2022.
6. Mõistliku kasutamise poliitika
Teeme ettepaneku mõistliku kasutamise poliitika (fair use policy ehk FUP-i) osas
rändlusteenuse osutajate jaoks efektiivsema meetme lisamist määrusesse. Senine
lähenemine, kus on küll rändlusteenuse osutajatele on jäetud võimalus erineval viisil
kontrollida rändlustarbimist, ei täida praktikas eesmärki. Näiteks püsiva seose
olemasolu tõestamise nõue kliendile eeldab igakordselt eraldi kliendiandmete
4
töötlemist ja esitatud tõendite analüüsimist ning on sellisena subjektiivsetest
hinnangutest lähtuv, asjatuid vaidlusi tekitav, ebaefektiivne ja ülemääraselt koormav.
Lisaks leiame, et lihtne ja arusaadav mõistliku kasutamise poliitika tuleb luua ka
kõneminutitele ja SMS-i mahtudele. Seejuures saab andmete FUP-i kasutada
eeskujuna. See aitaks meie hinnangul tagada jätkusuutliku sissetuleva ja väljuva
rändlusliikluse. Seetõttu teeme ettepaneku kehtestada realistlikud SMS-i ja minuti
limiidid. Need peaksid olema kuupõhiselt ja kohalduma ühetaoliselt kogu EL-is ja
kõikidele erinevatele tariifikavadele.
Loodame, et leiate võimaluse ITL-i seisukohti ning ettepanekuid arvestada Eesti riigi
seisukohtade kujundamisel. Vajadusel oleme valmis oma seisukohti täiendavalt
selgitama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht
Keilin Tammepärg,
[email protected]