dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse esitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. märts 2021
Viit
13-2/21-0298/1567-2
Registreeritud
26. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13/S Elektroonilise side korraldamine
Sari
13-2/S Elektroonilise side kirjavahetus ettevõtete ning asutustega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-2/21-0298
Vastutaja
Raigo Iling (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎26.03.2021_5.1-1_24-1_MKM_rändluse määruse ettepanek.asice138 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 11.03.2021 nr 13-2/21-0298/1567-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 26.03.2021 nr 5.1-1/24-1 Arvamuse esitamine rändluse määruse ettepaneku kohta Täname võimaluse eest avaldada arvamust seoses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse muutmise ettepanekuga COM(2021) 85 final, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (edaspidi: määruse ettepanek). Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsioon Liit (ITL) on määruse ettepanekut analüüsinud ja esitab selle kohta järgmised seisukohad ja ettepanekud. 1. Uue määruse kehtivusaeg Toetame määruse ettepanekuga rändlusalase Euroopa Liidu (EL) ühtse regulatsiooni kehtivusaja pikendamist perioodile ka pärast 30.06.2022 a., kuna klientide vaates on „rändle nagu kodus“ kogemuse (RLAH) tagamiseks EL-i tasemel ühtselt reguleeritud hulgihindu kindlasti vaja. 2. Hulgihindade alandamine Leiame, et hulgihindade võimalikult kiires tempos alanemine on hädavajalik, et rändlusteenuse osutajad saaksid jätkata oma klientidele EL-is üha populaarsemate piiramatute andmesidepakkumiste tegemist. Määruse ettepaneku kohane hulgihindade alandamine on küll samm õiges suunas, kuid EL-i hulgihindade alandamist tuleb teha kordades agressiivsemalt: kiiremas tempos (eelistatult kord aastas) ja suuremate hinnasammudega. Ettepandud hinnatasemed 2.00 €/GB (2022-2024) ja 1.5 €/GB (2025-2032) on mitu korda kõrgemad kui tänane keskmine kulu, millega Eesti sideteenuse osutajad Euroopast andmesidet hulgi ostavad. Seega on uued ettepandud hinnatasemed väheambitsioonikad ja pidurdavad EL-i elanikele rändlusteenuste ühtse digitaalse sideturu võimaluste avamist. Ettepaneku kohased SMS ja häälkõnehindade tasemed võiksid samuti madalamad olla, lähemal MTR-i hindadele, kuid VoLTE üha laiema levikuga antud komponentide olulisus pikas vaates kahaneb. 2 Hulgihindade määruse ettepanekus toodust kiirem ja suurem alandamine viiks lähemale Euroopa Komisjoni ühele peamise eesmärgi täitumisele – tagada koduvõrguga samane kasutuskogemus sideteenuste tarbimisel ka EL-is võõrsil rändluses olles. Eelpool mainitud suur erisus regulatiivse hulgihinna ja reaalse keskmise kulu vahel tähendab praktikas, et sideteenuse osutajal on reeglina üks, maksimaalselt kaks eelistatud partnerit teises liikmesriigis ning kliendil ei ole täit vabadust saada igas asukohas parimat võimalikku kasutuskogemust. Tuues aga regulatiivsed hulgihinnad koduste jaehindade tasemele, eemaldaks see tänased kuluerinevused ning võimaldaks sideteenuse osutajatel pakkuda oma klientidele senisest laialdasemat eelisoperaatorite nimistut. Ühtlasi hoogustaks see LTE, 5G ja VoLTE rändluse kasutuselevõttu. 3. Püsivalt rändluses olemise vältimine Märgime, et keskendudes eelkõige tarbijatele, on Euroopa Komisjon jätnud kahjuks vajaliku tähelepanuta püsivalt rändluses olemise vältimise probleemi. Tänane vastav kaitsemehhanism on liiga keeruline, vaidlusi tekitav ja kulukas ning ei täida sellisena oma eesmärki, seda eriti koos uute teenuste (s.h asjade interneti) üha laialdasema levikuga. Teeme ettepaneku selgesti eristada tavatarbimine (inimene oma telefoni, tahvli, arvuti ja ruuteriga) masinliidestest. Euroopa Komisjon peaks lisaks tarbijate huve teenivale hulgihindade alandamisele ka regulatiivset selgelt sätestama, et masinliideste permanentne rändluses viibimine on eelduslikult keelatud ning lubatud vaid sideteenuse osutajaga vastavasisulise kokkuleppe korral ning lubades sideteenuse osutajatel sellises spetsiifilises olukorras rakendada näiteiks reguleeritust kõrgemaid hulgihindu, kuu- ja aastatasusid vms meetmeid. 4. Eritariifsete teenusnumbrite kasutamine Praktikas probleeme tekitav valdkond rändluse kontekstis on ka eritariifsete teenusnumbritega seonduv. Mis puudutab nendest tarbijate teavitamist, siis praktikas on sisuliselt võimatu tarbijat näiteks eile Hispaanias avatud uuest numbrist aegsasti ette teavitada. Homme võib see number olla juba järgmise eritariifse teenuspakkuja käes ning hinnastamise loogika taas muutunud. Vähetõenäoline on, et seda probleemi suudetaks lahendada EL-i ülese keskse andmebaasiga. Eritariifsed numbrid on praktikas märkimisväärne pettusete allikas just rändlusega seonduvalt, kus lisandub sideteenuse osutajate vahelise teabevahetuse viibeajast tulenev risk ja kus petturitel sageli õnnestub tekitada suurtes summades kahju enne kui rändlusteenuse osutajad jõuavad reageerida ja kuritegelikul eesmärgil tehtavaid kõnesid blokeerida. Oleme seisukohal, et lihtsaim ja kuluefektiivseim viis nendega seonduvad probleemid lõpetada on seada siin EL-i tarbijate kaitseks konkreetsed regulatiivsed eritariifide ülemmäärad. Teeme ettepaneku, et eritariifsus säilida koduturul – Hispaania numbrilt helistatakse Hispaania eritariifsele numbrile, Eesti numbrilt Eesti eritariifsele jne. Rändluse korral võiks aga võõrsil rändluses olles eritariifsele numbrile tehtava rändluskliendi kõne hinnapiir olla võrdne tavalisele numbrile tehtava kõne jaehinna regulatiivse laega vms ühetaoline, automaatselt muutuv ja lihtsalt rakendatav hinnapiir. See tähendaks, et rändlusklienti võõrustav sideteenuse osutaja annab 3 eritariifse teenuse osutajale valida - kas eritariifse teenuse osutaja lepib vastava hinnapiiriga või palub välistada rändlusklientide poolt tema hallatvale eritariifse numbrile helistamise. Arvestades, et eritariifsetena osutatavad teenused on reeglina meelelahutuslikku laadi ja teenust osutatakse kohalikus keeles, pole nende teenuste osutamine rändlusklientidele ka eluliselt hädavajalik. 5. Teavitamiskohustused seoses lisaväärtusteenustega Määruse ettepaneku eesmärgina tuuakse välja jaetasandil läbipaistvuse suurendamine seoses: a) teenuse kvaliteediga (kehtestades sideteenuse osutajatele kohustuse selgitada oma kliendilepingutes teenuse kvaliteeti, mida kliendid võivad rändlusel EL-is mõistlikult eeldada); b) teavitusega lisaväärtusteenuste kohta (kohustades sideteenuse osutajaid esitama oma kliendilepingutes teavet selle kohta, millist liiki teenuste suhtes võidakse kohaldada kõrgemaid tasusid, ja sarnast teavet „tervitussõnumis“); c) juurdepääsuga hädaabiteenustele (kehtestades sideteenuse osutajatele kohustuse lisada „tervitussõnumisse“ teave eri võimaluste kohta juurdepääsuks hädaabiteenustele rändluse ajal). Määruse ettepaneku töödokumendis kirjeldatakse, et tarbijad ei tea alati, millist teenuse taset oodata (teenuse kvaliteet) või kuidas tasutakse rändluse puhul lisaväärtusteenustega seotud kõnede eest (suuremad tasud). Pakutava teenuse kvaliteet on mõnikord halvem kui kodus, isegi kui vastav tase on olemas. Seejuures jääb arusaamatuks, millise detailsusega tuleb rändluskliendile esitada teenuste info, kuivõrd riigiti on ka eritariifsete numbrite kombinatsioon erinev ehk rändluskliendile ei ole üheselt selge, millisele numbrile helistades võib üleüldse rakenduda kõrgem tasu. Lisaks on need muutuvad ehk teenust vahendatakse operaatori vahendusel, sisu ja hind võib olla kiirelt muutuv. Seega nii liigiti kui ka detailselt puudub ühtne info (nt maksimaalne hind), mida rändluskliendile edastada. Seetõttu palume selgitust, mis eesmärki täidab rändluskliendi jaoks kliendilepingutes kokkuleppimine lisaväärtusteenuste osas (isegi kui need juba praegu kliendi paketi tingimustes olemas on), mille puhul kehtivad kõrgemad tasud. Juhime tähelepanu, et määruse artiklisse 14 lisatav kohustus rändlusteenuse osutajale lisada kliendile saadetavasse teatesse link veebilehele, kus on teave selle kohta, millist liiki teenuste puhul võivad kulud suureneda, peab jõustuma alles siis, kui BEREC on vastava andmebaasi loonud. BEREC loob selle andmebaasi artikkel 17 kohaselt alles 31. detsembriks 2023, aga määrus on plaanitud jõustuma 01.07.2022. 6. Mõistliku kasutamise poliitika Teeme ettepaneku mõistliku kasutamise poliitika (fair use policy ehk FUP-i) osas rändlusteenuse osutajate jaoks efektiivsema meetme lisamist määrusesse. Senine lähenemine, kus on küll rändlusteenuse osutajatele on jäetud võimalus erineval viisil kontrollida rändlustarbimist, ei täida praktikas eesmärki. Näiteks püsiva seose olemasolu tõestamise nõue kliendile eeldab igakordselt eraldi kliendiandmete 4 töötlemist ja esitatud tõendite analüüsimist ning on sellisena subjektiivsetest hinnangutest lähtuv, asjatuid vaidlusi tekitav, ebaefektiivne ja ülemääraselt koormav. Lisaks leiame, et lihtne ja arusaadav mõistliku kasutamise poliitika tuleb luua ka kõneminutitele ja SMS-i mahtudele. Seejuures saab andmete FUP-i kasutada eeskujuna. See aitaks meie hinnangul tagada jätkusuutliku sissetuleva ja väljuva rändlusliikluse. Seetõttu teeme ettepaneku kehtestada realistlikud SMS-i ja minuti limiidid. Need peaksid olema kuupõhiselt ja kohalduma ühetaoliselt kogu EL-is ja kõikidele erinevatele tariifikavadele. Loodame, et leiate võimaluse ITL-i seisukohti ning ettepanekuid arvestada Eesti riigi seisukohtade kujundamisel. Vajadusel oleme valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel