dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumise edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. märts 2021
Viit
1.1-16/21-0015/1984-1
Registreeritud
26. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0015
Vastutaja
Merike Koppel (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, Kaubanduse ja teenuste talitus)
Lahendamise tähtaeg
25. aprill 2021

Failid

  • 📎1-6-21-11-6_-_Kollektiivse_pöördumise_edastamine.asice89 KB
  • 📎21-00719-2.pdf2 KB
  • 📎Kollektiivne_pöördumine.pdf154 KB

Sisu (failidest)

Kaja Kallas Vabariigi Valitsus .03.2021 nr 1-6/21-11/6 Kollektiivse pöördumise edastamine Austatud peaminister 2020. aasta 6. oktoobril esitati Rahvaalgatus.ee kaudu Riigikogule MTÜ Loomapäästegrupi ja MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liidu kollektiivne pöördumine „AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks“. Algatus sisaldab 33 loomade heaolu käsitlevat ettepanekut erinevate seaduste ja õigusaktide muutmiseks. Maaelukomisjon arutas pöördumist kolmel istungil. 07.12.2020 toimunud istungil (protokoll) osalesid kollektiivsel pöördumisel märgitud kontaktisikuna Heiki Valner (Loomapäästegrupp MTÜ) ja pöördumise esindajatena veel Piret Tees ja Pille Tees (Eestimaa Loomakaitse Liit); Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mare Tannberg; Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi, sama osakonna loomatervise ja -heaolu büroo juhataja Enno Piisang ning õigusosakonna nõunikud Katrin Tuula ja Elis-Ketter Müürsepp. Pöördumise teinute esindajad tutvustasid tehtud ettepanekuid ja selgitasid nende vajalikkust. Ministeeriumide esindajad selgitasid, kuidas on ettepanekutes käsitletud teemad reguleeritud kehtivas õiguses ja millised oleksid nende esialgse hinnangu järgi võimalused ettepanekute arvestamiseks. Märgiti, et proportsionaalsete meetmete võtmiseks on vaja analüüsida järelevalvetulemusi ja kohtupraktikat ning sisuliselt kaardistada tegelikud probleemid. Komisjon tõdes, et mitmed pöördumises tõstatatud teemad on Eestis juba reguleeritud. Märgiti, et seadused on olemas, tuleb kontrollida nende täitmist ja läbi rääkida, millised on suurimad probleemid. Tuleks hinnata kõrvalmõjusid ja rääkida läbi teise osapoolega, mitte lähtuda üksnes emotsioonidest ja usust. Probleemidele ei tohi läheneda ühekülgselt. Tollel istungil tegi komisjon pöördumise algatanute esindajatele ettepaneku täpsustada pöördumises sisalduvate ettepanekute põhjendusi ning palus ministeeriumidel kujundada 2021. aasta veebruarikuu keskpaigaks seisukohad pöördumises toodud ettepanekute kohta. Kuna mõned pöördumises tehtud ettepanekud puudutavad Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusala, siis küsis komisjon täiendavalt nende arvamusi vastavate ettepanekute kohta. Loomadega tänaval ja turgudel loomadega kauplemise keelustamise ettepaneku osas küsis komisjon arvamust Eesti Linnade ja Valdade Liidult. Järgmine kord arutas komisjon pöördumist 09.03.2021 istungil (protokoll), kus osalesid Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi, sama osakonna 2 loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Margus Proses ja õigusosakonna nõunik Katrin Tuula; Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Marju Aibast; Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkriminaalametnik Andres Kirsing; Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Kadri Alasi; Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mare Tannberg; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaubanduse ja teenuste talituse ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna õigusnõunik Merike Koppel; Eesti Linnade ja Valdade Liidu arendusjuht Ott Kasuri ning nõunikud Reigo Lehtla ja Kalle Toomet. Kutsutud andsid põhjaliku ülevaate oma seisukohtadest ja võimalustest probleemide lahendamiseks kas seaduste või ministri määruste muutmise teel või siis muul viisil. Toodi välja, et suur osa seaduste muutmist nõudvatest ettepanekutest on juba kaetud kehtivate regulatsioonidega (loomakaitseseaduse § 4 ja § 662; karistusseadustiku § 522, § 180 ja § 264; looduskaitseseaduse § 55). Mõnel juhul on ettepanekus väljatoodud teema juba hõlmatud kas ettevalmistatavates või Riigikogu menetluses olevates seaduseelnõudes. Probleeme võib olla seaduste rakendamise, tõlgendamise või järelevalvega ja erinevate huvigruppide koostöö korraldamisega. Rõhutati, et võimalike seadusemuudatuste puhul tuleb vaadelda õigusruumi tervikuna ning pidada silmas kehtivate seaduste loogikat ja sanktsioonide proportsionaalsust. Märgiti, et paljud pöördumises tehtud ettepanekud nõuavad põhjalikumat analüüsi. Esialgse hinnangu kohaselt ei näe ministeeriumid tarvidust seaduste muutmiseks, kuid tööd jätkatakse ning koostöös asjaomaste asutuste ja huvigruppidega selgitatakse välja õigusaktide muutmise vajadus. Komisjoniliikmed avaldasid arvamust, et regulatsioonide muutmise puhul tuleb kaaluda nende võimalikke mõjusid ja rahalist aspekti. Liialt detailne regulatsioon muudab järelevalve keerukaks ja sunnib inimesi mõtlema, kuidas regulatsioonidest mööda hiilida. Arvesse peab võtma erinevate osapoolte vajadusi ja leidma tasakaalu nende vahel. Ettepanekutesse ei tohiks suhtuda väga emotsionaalselt. Maaelukomisjon arutas pöördumist uuesti oma istungil 16.03.2021 eesmärgiga kujundada komisjoni seisukoht kollektiivse pöördumise suhtes (protokoll). Võttes arvesse eelnenud arutelusid ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse § 15913 punktile 4, otsustas komisjon edastada kollektiivses pöördumises tehtud ettepanekud (lisa) Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ning lahenduste väljatöötamiseks ja pöördumisele vastamiseks. Valitsuse kujundatud seisukohast palus komisjon end teavitada. Sellega on kollektiivse pöördumise menetlemine Riigikogus lõppenud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Esimees Lisa: 2 lehel Merle Kruusimägi 631 6501 [email protected] Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu maaelukomisjon / 23.03.2021 / 1-6/21-11/6 ; Riigikantselei / 23.03.2021 / 7-5.7/21-00719 Resolutsiooni teema: Pöördumise edastamine Adressaat: Maaeluministeerium Ülesanne: Koostöös ministeeriumitega seisukoha kujundamiseks ning lahenduste väljatöötamiseks ja vastamiseks kollektiivses pöördumises toodud ettepanekute kohta. Tähtaeg: Adressaat: Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium Ülesanne: Tähtaeg: Lisainfo: Lisatud Riigikogu maaelukomisjoni 23.3.2021 kirjaga nr 1-6/21-11/6 edastatud MTÜ Loomapäästegrupi ja MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liidu kollektiivne pöördumine „AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks“. Kontroll: Maris Rohulaid Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 26.03.2021 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], "AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks" AITAB! Loomadevastaste kuritegude ignoreerimine ja julmuse tolereerimine riigivõimu poolt peab lõppema! Tegemist on probleemiga, mis kestab pikki aastaid, kuid see pigem süveneb kui laheneb ning sellel ei tohi jätkuda lasta. Loomapäästegrupp (LPG) ja Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) pöördusid PPA peadirektori, Siseministeeriumi, Riigiprokuratuuri, Õiguskantsleri ja Riigikogu õiguskomisjoni poole, kuid vähemalt Siseministeeriumi ja PPA vastused näitavad üheselt, et need ametkonnad probleeme ei näe ja karistamatu loomade väärkohtlemine jätkub seega endise hooga. Meie oleme teist meelt ja kutsume kõiki hoolivaid ja vastutustundlikke kodanikke ning ettevõtteid, mittetulundusühinguid, poliitilisi, usulisi ja teisi ühendusi liituma käesoleva kollektiivse pöördumisega nõudmaks Riigikogult konkreetseid tegusid aina halveneva loomakaitse valdkonna parandamiseks. Tuginedes üle kümne aasta pikkusele praktikale ja kogemusele oleme seisukohal, et loomade heaolu ja kaitse inimese tegevuse eest ei ole tänases Eestis piisavalt tagatud ning loomade kannatuste vältimiseks ja väärkohtlemise ärahoidmiseks on vajalik mitmete õigusaktide muutmine. Nõuame: 1. Looma julma kohtlemise eest rangemate karistuste kehtestamist ja regulatsiooni täpsustamist – esikohal peab olema loom ise, sh looma elu ja tervis. Looma julma kohtlemise mõiste peab olema selgelt ja üheselt mõistetavalt sisustatud; 2. Kriminaalmenetlustes loomade kaitset tagava regulatsiooni kehtestamist ehk loomade advokaadi regulatsiooni ja advokaadi menetlusse kaasamise kohustuse kehtestamist või süüteomenetluses tehtud toimingute ja aktide vaidlustamist võimaldava kaebeõiguse andmist loomakaitsega tegelevatele ühingutele ühes kohustusega kaasata menetluses olevate juhtumite juurde loomakaitsega tegelev ühing; 3. Igasse politseiprefektuuri loomade väärkohtlemisega tegeleva üksuse loomist 4. Veterinaararstidele lemmiklooma väärkohtlemise kahtlusest teatamise kohustuse kehtestamist; 5. Looma äravõtmise regulatsiooni muutmist; 6. Loomapidamisõiguse äravõtmise määra pikendamist, keelu laienemist looma väärkohtlejaga ühes elukohas elavatele isikutele; 7. Loomadega suguühenduse keelamist ja sellise teo kriminaliseerimist; 8. Üleriigilise metsarahu (sh erametsades) kehtestamist loomade ja lindude pesitsusperioodil (15.03 - 15.08); 9. Riikliku metsloomade taastuskeskuse-haigla ja tugipunktide loomist. Kõikide abitus olukorras olevate loomaliikide (sh suurulukite) ravimist ja rehabiliteerimist; 10. Hobuslaste tingimusi reguleeriva määruse kehtestamist, sh ratsa- ja tööhobuste treening- ja töökoormuse reguleerimist; 11. Kasside ja koerte kiipimise kohustuse kehtestamist seadusega ning samas ka üleriigilise lemmikloomade registri loomist; 12. Koerte püsivalt ketis pidamise keelamist; 13. Koerte aedikute minimaalse pindala suurendamist; 14. Koerte haukumist takistavate elektrooniliste kaelarihmade keelustamist, looma kaelale suunatud ogadega kaelarihma kasutamise keelamist; 15. Jahikoerte treenimise regulatsiooni kehtestamist, sh treenimise keelamist elusloomadega; 16. Lemmikloomade püsivalt rõdudel ja verandadel pidamise keelamist; 17. Koerte ja kasside püsivalt puuris pidamise keelamist; 18. Lemmikloomade üksi pidamise keelamist; 19. Lemmikloomade paaritussageduse täpsemat reguleerimist; 20. Töö-, teraapia- ja juhtkoerte dressuuri ja töögraafikut reguleerivate normide kehtestamist; 21. Looma kadumisest teavitamise kohustuse kehtestamist, samuti omanikuta looma leidmisest teavitamise kohustuse kehtestamist ning hulkuva looma omandamiseks õiguslike aluste loomist; 22. Varjupaikadesse toimetatud hulkuvate loomade minimaalse viibimise aja pikendamist seniselt kahelt nädalalt minimaalselt kolmele nädalale; 23. Kauplustes müüdavatele lemmikloomadele sobivamaid (st rangemaid) tingimusi (suuremad puurid, akvaariumid jms, lemmikloomade müügisaalis või muus kaupluse ruumis hoidmise lubatud maksimaalse aja kehtestamist); 24. Loomade müügi keelamist tänava- ja turukaubanduse korras; 25. Kanade puuris pidamise ja lindude nokkade lõikamise keelustamist; 26. Sigadel sabade lõikamise keelustamist (va meditsiinilisel vajadusel ning üksnes piisava tuimestusega) ja rangemate pidamise tingimuste kehtestamist, kastreerimise tuimestuseta läbiviimise keelustamist; 27. Eluskalade ja -vähkide toiduks müümise keelamist jaekaubanduses; 28. Uimastamata koorikloomade keetmise keelustamist; 29. Loomade religioosse hukkamise keelustamist; 30. Veiste pidamisele rangemate normide kehtestamist, sh vasikate emast eraldamise ja võõrutamise regulatsiooni kehtestamist; 31. Tapamajade tapaliinidele, loomade vastuvõtu kohtadesse ning uimastamise- ja pidamise boksidesse kaamerate paigaldamise kohustuse ja toimuva tegevuse jäädvustamise ning talletatud teabe säilitamise kohustuste kehtestamist; 32. Karusloomakasvanduste sulgemist, toetame MTÜ Loomus vastavat algatust; 33. EN Lemmikloomade kaitse Euroopa konventsiooniga ühinemist. Loomade heaolu tagamise all mõistetakse üldiselt loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Loomade heaolu saab määratleda käitumise, füsioloogiliste vajaduste rahuldamise, stressitaseme ja tervisliku seisundi kaudu. Selleks, et tagada loomade heaolu, ei tohi neid kasvatada, hoida ega kohelda viisil, mis viiks nende lubamatu hukkumiseni, tekitaks neile valu või põhjustaks neile vaimseid või füüsilisi kannatusi. Erandiks on vaid juhud, kus sellist tegevust põhjustab vajadus looma ravida, veterinaarne menetlus või vältimatu olukord. • Käesolevad 33 punkti põhjalikumad lahtiseletused leiad Loomapäästegrupi ja Eestimaa Loomakaitse Liidu kodulehtedelt animalrescue.ee/aitab ja loomakaitse.eu • Ettevõtetel, ühingutel ja organisatsioonidel palume saata toetuskiri e-postiaadressile [email protected] või [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel