dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ehitusseadustiku § 97 muutmise seaduse eelnõu (362 SE)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. märts 2021
Viit
2-15/21-0026/1976-1
Registreeritud
26. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-15 Õigusloomealane kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-15/21-0026
Vastutaja
Pavel Karev (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Teedetalitus)
Lahendamise tähtaeg
15. aprill 2021

Failid

  • 📎1-1-14-362-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_362_SE_kohta.asice1232 KB
  • 📎21-00746-2.pdf2 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsus .03.2021 nr 1-1/14-362/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi k.a 24. märtsil algatatud ehitusseadustiku § 97 muutmise seaduse eelnõu (362 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks majanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Ehitusseadustiku § 97 muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Esitatud arvamuste tabel Arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Tallinna Kiirabi Seaduse kohaselt on kiirabi “… ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.” (TTKS §16 (1). Sellest tulenevalt ei oma me võimekust analüüsida haiguste ega traumade põhjuseid või seoseid laiemalt. Meie ülesanne on küll kirjeldada sündmuskohal trauma mehhanismi niipalju, kui see on vajalik vigastuse raskuse hindamiseks, aga meil ei ole seda teaduslikult analüüsivat võimekust. Samuti pöördub suur osa kukkumisel trauma saanud isikuid haigla nn. traumapunkti iseseisvalt, ilma kiirabita. Traumade tekkepõhjuste analüüsi ja traumade ennetamisega tegelevad teised sotsiaalministeeriumi haldusala asutused. Meil kasutada olev statistika andmebaas võimaldab anda sellised arvud: 2018 oli avalikus ruumis samal tasapinnal kukkumise tõttu (Tallinn, Maardu, Viimsi piirkond kokku) 444 kiirabi väljakutset 2019 oli selliseid 498 2020 oli selliseid 88 2021 (22.02.2021) seisuga on olnud 122 See statistika ei näita, kas isik kukkus joobe tõttu, tõugati rüseluses , kukkus oma koduaias või maja ukse ees, autoparklas või tänaval. Suurem osa kiirabi vajajatest vajasid haiglas vigastuse täpsustamist ja SA Põhja-Eesti Edastame andmed 2018 - 2021 (01. jaanuar-17.veebruar) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO-sse esmaste Regionaalhaigla ambulatoorsete pöördumiste kohta, kus vigastus oli seotud välispõhjusega W00 (Jää ja lumega seotud 1 kukkumised samal tasapinnal). Tabelis toodud vigastused on jaotatud vastavalt RHK-10 klassifikatsioonile (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon). Selleks, et nelja aasta andmed (2018-2021) oleksid võrreldavad, on vaadeldud vaid kahte kuud (jaanuar, veebruar). Tabel on koostatud 22.02.2021 seisuga. Kõhu, selja alaosa , lülisa Vigastu mba sed nimm Mitut RHK- eosa kehapiir 10 järgi ja konda Aasta Rindk vaagn Küünrapiirko Randme Puusa- Kanna- haarava Pea- Kaela- ere- a Õla- ja nna- ja - ja ja Põlve- ja ja d vigast vigastu vigast vigast õlavarrevig küünarvarrevi käevigas reievigas sääreviga jalavigas vigastuse used sed used used astused gastused tused tused stused tused d Esmast e pöördu S00- S10- S20- S30- S40-S49 S50-S59 S60-S69 S70-S79 S80-S89 S90-S99 T00-T97 miste S09 S19 S29 S39 arv kokku 20 18 197 21 12 6 25 31 40 6 35 20 1 20 Jaanu 19 286 24 4 17 13 33 72 43 10 39 30 1 ar 01- 20 31.01 20 28 4 1 2 2 2 3 4 4 3 3 20 21 218 25 1 17 12 25 47 25 6 39 19 2 2 20 18 112 10 8 6 13 21 20 1 19 13 1 Veebr 20 uar 19 216 24 14 9 27 36 30 5 47 23 1 01- 20 17.02 20 96 12 1 6 3 12 33 12 16 1 20 21 117 6 7 10 18 23 12 22 18 1 Eesti Omanike Keskliit Eesti Omanike Keskliit toetab ehitusseadustiku §97 muutmise seaduse eelnõud ning peab selle vastuvõtmist väga oluliseks. Kehtetuks tunnistatavat sätet pole kunagi omanikega läbi arutatud ja sellisel imperatiivsel kujul ei võimalda seadus paindlikke lahendusi. Mitmed omavalitsused hooldavad oma kõnniteid hoolimata ehitusseadustiku § 97 sätestatust. Oleme seisukohal, et linnavara korrashoidu tuleb rahastada linnaeelarvest ja korraldada linna enda poolt ning mitte kasutades selleks eraomanike tööjõudu. Kõnniteede korrahoiu kohustuse ülevõtmine linna poolt tagab parema ja ühtlasema teehoiu kvaliteedi. Kindlasti pole õige lahendus, kui teehoolduse ülevõtmisel peaks selle kinni maksma siiski kõnniteeäärsete kruntide omanikud, sest avalikke kõnniteid kasutavad kõik. Kui omavalitsused soovivad, et omanikud jätkuvalt teehooldusega tegelevad, siis tuleb see kohustus omanikele hüvitada. Juhime siiski tähelepanu, et ehitusseadustiku § 97 muutmisel vajab läbimõtlemist ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud kohalike koormiste kehtestamine, sest talvine teehoiu kohustus on eraomanike õlule pandud ka selle seaduse alusel. Eesti Korteriühistute Liit Eesti Korteriühistute Liit tänab, et olete esitanud eelnõu arvamuse avaldamiseks, milles reguleeritakse kinnistuomanike kõnniteede hoolduskohustust. Leiame, et eelnõu on väga oluline ja väärib kindlasti muutmist. Anname teada, et oleme antud teemaga tegelenud juba pikemat aega. Korteriühistute seisukohalt peab olema omanik valmis oma omandit ise hooldama, koristama, remontima ja tagama turvalisuse, täpselt samuti nagu korteriühistud peavad korras hoidma ja tagama turvalise elukeskkonna nende majandamisel oleval maatükil ja hoones. Kuivõrd kinnistutega piirnevad kõnniteed kuuluvad reeglina kohaliku omavalitsuse bilanssi, siis iseenesestmõistetavalt peab KOV need ka korras hoidma. On vastuvõetamatu ja ebaproportsionaalne asetada koormisena kohustus korteriühistutele linnavara tasuta korrashoidmiseks. Ühe keskmise kortermaja ümbruse 3 puhastamine võtab aega vähemalt paar, kui mitte viis-kuus tundi. Üldjuhul tuleb tänavad lumest puhtaks teha kella seitsmeks hommikul. Samas näiteks tugeva ja jätkuva lumesaju korral tuleb lund lükata täiendavalt, vastavalt vajadusele. Ka libedusega tuleb võidelda siis, kui see vajalikuks osutub. On ka väga ebaõiglane, et kortermajade koristajad, kelle töökoormus on seoses koroonaviiruse levikuga niigi mitmekordistunud, peavad lisaks sellele veel ka omavalitsuse kõnniteid lumest puhtaks rookima. Kokkuvõtvalt peab KOV ise oma vara korras hoidma ja juhul kui seda teha ei suudeta, tellima teenuse korteriühistutelt ja selle töö ka hüvitama. Eesti Valdade ja Linnade Märgime, et EhS § 97 lg 6 sätestatud kohustus - linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik Liit kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda– ei ole oma olemuselt uus kohustus. See kordab sisuliselt 1999. aastal jõustunud teeseaduse (edaspidi TeeS) § 25 lõikes 7 sätestatud kohustust: linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva territooriumi kasutaja kohustatud tegema heakorratöid sõidutee ja vastava territooriumi vahel oleval kõnniteel. EhSi jõustumisel tunnistati teeseadus kehtetuks ja vastav kohustus tõsteti EhSi üle, täpsustades kohustatud isikut ja kohustuste sisu. Eelnimetatud kohustuse vastavust põhiseadusele, sh õiguspärasust ja proportsionaalsust, samuti kooskõla rahvusvaheliste lepingutega, on korduvalt kontrollinud ja analüüsinud ka õiguskantsler. Õiguskantsler ei ole leidnud, et TeeS § 25 lõige 7 või EhS § 97 lõige 6 (kõnnitee heakorra tagamise kohustus) oleks vastuolus põhiseaduse ja Eestile siduvate rahvusvaheliste lepingutega. Põhiseaduse § 113 lubab Riigikogul kehtestada koormisi, st mitterahalise iseloomuga kohustusi. Abinõu (antud juhul kõnnitee hoolduskohustuse koormis) vajalikkuse kontrollimisel peab selgitama, milliseid kulusid põhjustaksid alternatiivsed abinõud riigile või kohalikule omavalitsusele. Lisaks eeltoodule leiame, et EhS § 97 lg 6 kehtetuks tunnistamisega suureneksid oluliselt kohaliku omavalitsuse rahalised kohustused. Kokkuvõtvalt märgime, et kavandatavat eelnõu ei ole võimalik toetada esitatud kujul, kuna sellega kaasnevad kohalikule omavalitsusele olulised lisakulud, mida seletuskirja kohaselt riigi poolt täiendavalt rahastada ei kavatseta. Juhul, kui kehtivat korraldust soovitakse riigi poolt muuta, tuleb eelnevalt põhjalikult analüüsida pakutava alternatiivi mõjusid, sh kohalikule omavalitsusele kaasnevaid tegevusi ja kulusid ning leida täiendavate kulude katteallikad. 4 Seletuskiri ehitusseadustiku § 97 muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Kehtiva ehitusseadustiku kohaselt peab linnas, alevis ja alevikus teega külgneva maatüki omanik korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Põhiseaduse § 113 lubab Riigikogul kehtestada koormisi, sh mitterahalise iseloomuga kohustusi nagu ühiskondlikud heakorratööd, aga need ei või olla ülemäärased, nt kujutada enda sisuliselt sundtööd või olla väga kulukad.1 Ehitusseadustiku § 97 lg 6 sätestab selle koormise otsese kohustusena, mis ei võimalda kohalikul omavalitsusel kaaluda koormise kehtestamist. Seadusega kehtestatud kohustus, mille kohaselt kinnistute omanikud peavad linnale kuuluvaid kõnniteid hooldama, ei ole õiglane. Praktiline elu on näidanud, et sellise koormise asetamine inimestele on ebaproportsionaalne ning paraku ei saa kinnistuomanikud sellega selliselt hakkama, et kõnniteed oleksid turvalised. Vastava kohustuse täitmise üle ei ole praktikas tagatud ka rahuldav järelevalve. Selle tulemusel jätab osa omanikke, nende seas ka omavalitsused ise, oma kohustuse täitmata. Kinnistute omanikel võivad kohustuse mittetäimiseks olla ka erinevad kaalukad põhjused näiteks kinnistuomanikud on liiga eakad või nagu tavapäraselt peavad inimesed käima tööl ja neil puudub võimalus lumesaju korral kõnniteid hooldada. Korteri- ja majaomanikud on ju samuti kohaliku omavalitsuse maksumaksjad ja võõra vara hoolduskohustuse nende õlule panemine on ebaõiglane. Kinnistuomanikel on niigi kohustus oma omandit korras hoida, räästaid puhastada, katust korras hoida, et ei tekiks jääpurikaid jne. Kõnniteed on osa avalikust ruumist ning nende korrashoid ja hooldus peab olema tagatud, vastasel juhul ei ole tagatud inimeste võimalus avalikku ruumi kasutada. Näiteks suvisel ajal ei panda ju inimestele tänavaaukude parandamise kohustust, vaid seda teeb kohalik omavalitsus. Kõnniteede halb seisukord piirab eakate, väikelapsega vanemate ning liikumisraskustega inimeste liiklemist. Hooldamata kõnniteed on ohtlikud ning põhjustavad õnnetusi, mille tagajärjel võivad inimesed saada raskeid kehavigastusi. Näiteks kui keegi kukub hooldamata kõnnitee peal ja suudab ära tõestada, et katkine käeluu on seotud libedusega ja omanik ei ole siis n-ö oma hoolduskohustust täitnud, siis võivad sellega kaasneda väga suured rahalised sanktsioonid. Sellest tulenevalt on mõistlikum, et kõnniteede hoolduse eest vastutab aastaringselt kohalik omavalitsus, kes tagab kõnniteedel ohutuse või palkab teenuseosutaja, kes osutab omavalitsusele vastavat teenust. Uuringufirma Norstat viis selle aasta veebruaris läbi küsitluse, kus uuriti lumekoristuse kohustuse kohta kõnniteedel. Uuringu tulemuste kohaselt pidas 73 protsenti vastanutest kõnniteede puhastamist kohaliku omavalitsuse kohustuseks. Norstati juhi sõnul näitas uuring, 1 https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/k%C3%B5nnitee-koristamise-kohustusest et veebruari lumerohkuse ja tänavate libeduse valguses ootavad inimesed selgelt, et avaliku ruumi korrashoiu eest vastutaks kohalik omavalitsus.2 Vastav küsitlus viidi läbi 1000 elaniku seas üle Eesti. Käesolev eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Korteriühistute Liidule ning Eesti Valdade ja Linnade Liidule. Samuti saadeti statistika saamiseks päringud Tallinna Kiirabile ja SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Laekunud arvamused ja info päringutele kajastuvad eelnõu seletuskirja Lisas. Oluline on sealt välja tuua näiteks kukkumiste statistika SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt 22.02.2021 saadetud numbrite valguses. Paraku seal ei kajastu 23.02.2021 statistika, mil halbade ilmastikuolude tõttu olid väga paljud teed ülilibedad ja – ohtlikud ja kukkumiste statistika suurenes veebruaris märgatavalt. Aga näiteks 2021.aasta jaanuaris pöörduti EMO-sse vigastustega, mis olid seotud välispõhjusega (st jää ja lumega seotud kukkumised samal tasapinnal) 218 korral, millest 25 korral oli kukkumise tagajärjeks peavigastus, 17 korral rindkerevigastus, 47 korral küünrapiirkonna- ja küünarvarrevigastus ning 39 korral põlve- ja säärevigastus. Vastavad näitajad 2020. aasta jaanuaris olid järgmised: esmaseid ambulatoorseid pöördumisi kokku 28, millest 3 korral oli kukkumise tagajärjeks peavigastus, 2 korral rindkerevigastus, 3 korral küünrapiirkonna- ja küünarvarrevigastus ning 3 korral põlve- ja säärevigastus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on vabastada kinnistu omanikud kõnniteede korrashoiukohustusest ning anda see kohustus üle kohalikele omavalitsustele. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 6 on omavalitsusüksuse ülesandeks muuhulgas korraldada valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu muudatusega tunnistatakse kehtetuks ehitusseadustiku § 97 lõige 6, mille kohaselt linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Kinnistuga külgneva kõnnitee korrashoiukohustus peaks olema mitte kinnistuomanikul, vaid kõnnitee omanikul ehk omavalitsusel, kellel on võimalik see ülesanne anda üle lepinguga teenuseosutajale. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid 5. Eelnõu vastavaus Euroopa Liidu õigusega Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega 6. Seaduse mõjud 2 https://arileht.delfi.ee/artikkel/92776651/pea-pooled-eestlased-oleksid-nous-lumemaksu- kehtestamisega Seaduse mõjul paraneb avaliku ruumi kasutatavus ja ligipääsetavus, eriti liikumisraskustega jalakäijatele, aga ka lapsevankriga liikuvatele lapsevanematele. Samal ajal suureneb omavalitsuste vastutus. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Kohalike kõnniteede hooldamiseks makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele läbi toetusfondi täiendavat toetust, mille tingimused ja rahaliste vahendite jaotamise põhimõtted kehtestab täpsemalt Vabariigi Valitsus määrusega. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. ________________________________________________________________________ Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 24.03.2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kalvi Kõva Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Riigikogu liige EELNÕU Ehitusseadustiku § 97 muutmise seadus Ehitusseadustiku § 97 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatavad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 24.03.2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kalvi Kõva Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Riigikogu liige Ehitusseadustiku § 97 muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa E sitatud arvamuste tabel Arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Tallinna Kiirabi Seaduse kohaselt on kiirabi “… ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.” (TTKS §16 (1). Sellest tulenevalt ei oma me võimekust analüüsida haiguste ega traumade põhjuseid või seoseid laiemalt. Meie ülesanne on küll kirjeldada sündmuskohal trauma mehhanismi niipalju, kui see on vajalik vigastuse raskuse hindamiseks, aga meil ei ole seda teaduslikult analüüsivat võimekust. Samuti pöördub suur osa kukkumisel trauma saanud isikuid haigla nn. traumapunkti iseseisvalt, ilma kiirabita. Traumade tekkepõhjuste analüüsi ja traumade ennetamisega tegelevad teised sotsiaalministeeriumi haldusala asutused. Meil kasutada olev statistika andmebaas võimaldab anda sellised arvud: 2018 oli avalikus ruumis samal tasapinnal kukkumise tõttu (Tallinn, Maardu, Viimsi piirkond kokku) 444 kiirabi väljakutset 2019 oli selliseid 498 2020 oli selliseid 88 2021 (22.02.2021) seisuga on olnud 122 See statistika ei näita, kas isik kukkus joobe tõttu, tõugati rüseluses , kukkus oma koduaias või maja ukse ees, autoparklas või tänaval. Suurem osa kiirabi vajajatest vajasid haiglas vigastuse täpsustamist ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Edastame andmed 2018 - 2021 (01. jaanuar-17.veebruar) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO-sse esmaste ambulatoorsete pöördumiste kohta, kus vigastus oli seotud välispõhjusega W00 (Jää ja lumega seotud kukkumised samal tasapinnal). Tabelis toodud vigastused on jaotatud vastavalt RHK-10 klassifikatsioonile (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon). Selleks, et nelja aasta andmed (2018-2021) oleksid võrreldavad, on vaadeldud vaid kahte kuud (jaanuar, veebruar). Tabel on koostatud 22.02.2021 seisuga. Aasta Vigastused RHK-10 järgi Pea-vigastused Kaela-vigastused Rindkere-vigastused Kõhu, selja alaosa, lülisamba nimmeosa ja vaagna vigastused Õla- ja õlavarrevigastused Küünrapiirkonna- ja küünarvarrevigastused Randme- ja käevigastused Puusa- ja reievigastused Põlve- ja säärevigastused Kanna- ja jalavigastused Mitut kehapiirkonda haaravad vigastused Esmaste pöördumiste arv kokku S00-S09 S10-S19 S20 - S29 S30-S39 S40 - S49 S50-S59 S60-S69 S70-S79 S80-S89 S90-S99 T00-T97 Jaanuar 01-31.01 2018 197 21 12 6 25 31 40 6 35 20 1 2019 286 24 4 17 13 33 72 43 10 39 30 1 2020 28 4 1 2 2 2 3 4 4 3 3 2021 218 25 1 17 12 25 47 25 6 39 19 2 Veebruar 01-17.02 2018 112 10 8 6 13 21 20 1 19 13 1 2019 216 24 14 9 27 36 30 5 47 23 1 2020 96 12 1 6 3 12 33 12 16 1 2021 117 6 7 10 18 23 12 22 18 1 Eesti Omanike Keskliit Eesti Omanike Keskliit toetab ehitusseadustiku §97 muutmise seaduse eelnõud ning peab selle vastuvõtmist väga oluliseks. Kehtetuks tunnistatavat sätet pole kunagi omanikega läbi arutatud ja sellisel imperatiivsel kujul ei võimalda seadus paindlikke lahendusi. Mitmed omavalitsused hooldavad oma kõnniteid hoolimata ehitusseadustiku § 97 sätestatust. Oleme seisukohal, et linnavara korrashoidu tuleb rahastada linnaeelarvest ja korraldada linna enda poolt ning mitte kasutades selleks eraomanike tööjõudu. Kõnniteede korrahoiu kohustuse ülevõtmine linna poolt tagab parema ja ühtlasema teehoiu kvaliteedi. Kindlasti pole õige lahendus, kui teehoolduse ülevõtmisel peaks selle kinni maksma siiski kõnniteeäärsete kruntide omanikud, sest avalikke kõnniteid kasutavad kõik. Kui omavalitsused soovivad, et omanikud jätkuvalt teehooldusega tegelevad, siis tuleb see kohustus omanikele hüvitada. Juhime siiski tähelepanu, et ehitusseadustiku § 97 muutmisel vajab läbimõtlemist ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud kohalike koormiste kehtestamine, sest talvine teehoiu kohustus on eraomanike õlule pandud ka selle seaduse alusel. Eesti Korteriühistute Liit Eesti Korteriühistute Liit tänab, et olete esitanud eelnõu arvamuse avaldamiseks, milles reguleeritakse kinnistuomanike kõnniteede hoolduskohustust. Leiame, et eelnõu on väga oluline ja väärib kindlasti muutmist. Anname teada, et oleme antud teemaga tegelenud juba pikemat aega. Korteriühistute seisukohalt peab olema omanik valmis oma omandit ise hooldama, koristama, remontima ja tagama turvalisuse, täpselt samuti nagu korteriühistud peavad korras hoidma ja tagama turvalise elukeskkonna nende majandamisel oleval maatükil ja hoones. Kuivõrd kinnistutega piirnevad kõnniteed kuuluvad reeglina kohaliku omavalitsuse bilanssi, siis iseenesestmõistetavalt peab KOV need ka korras hoidma. On vastuvõetamatu ja ebaproportsionaalne asetada koormisena kohustus korteriühistutele linnavara tasuta korrashoidmiseks. Ühe keskmise kortermaja ümbruse puhastamine võtab aega vähemalt paar, kui mitte viis-kuus tundi. Üldjuhul tuleb tänavad lumest puhtaks teha kella seitsmeks hommikul. Samas näiteks tugeva ja jätkuva lumesaju korral tuleb lund lükata täiendavalt, vastavalt vajadusele. Ka libedusega tuleb võidelda siis, kui see vajalikuks osutub. On ka väga ebaõiglane, et kortermajade koristajad, kelle töökoormus on seoses koroonaviiruse levikuga niigi mitmekordistunud, peavad lisaks sellele veel ka omavalitsuse kõnniteid lumest puhtaks rookima. Kokkuvõtvalt peab KOV ise oma vara korras hoidma ja juhul kui seda teha ei suudeta, tellima teenuse korteriühistutelt ja selle töö ka hüvitama. Eesti Valdade ja Linnade Liit Märgime, et EhS § 97 lg 6 sätestatud kohustus - linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda– ei ole oma olemuselt uus kohustus. See kordab sisuliselt 1999. aastal jõustunud teeseaduse (edaspidi TeeS) § 25 lõikes 7 sätestatud kohustust: linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva territooriumi kasutaja kohustatud tegema heakorratöid sõidutee ja vastava territooriumi vahel oleval kõnniteel. EhSi jõustumisel tunnistati teeseadus kehtetuks ja vastav kohustus tõsteti EhSi üle, täpsustades kohustatud isikut ja kohustuste sisu. Eelnimetatud kohustuse vastavust põhiseadusele, sh õiguspärasust ja proportsionaalsust, samuti kooskõla rahvusvaheliste lepingutega, on korduvalt kontrollinud ja analüüsinud ka õiguskantsler. Õiguskantsler ei ole leidnud, et TeeS § 25 lõige 7 või EhS § 97 lõige 6 (kõnnitee heakorra tagamise kohustus) oleks vastuolus põhiseaduse ja Eestile siduvate rahvusvaheliste lepingutega. Põhiseaduse § 113 lubab Riigikogul kehtestada koormisi, st mitterahalise iseloomuga kohustusi. Abinõu (antud juhul kõnnitee hoolduskohustuse koormis) vajalikkuse kontrollimisel peab selgitama, milliseid kulusid põhjustaksid alternatiivsed abinõud riigile või kohalikule omavalitsusele. Lisaks eeltoodule leiame, et EhS § 97 lg 6 kehtetuks tunnistamisega suureneksid oluliselt kohaliku omavalitsuse rahalised kohustused. Kokkuvõtvalt märgime, et kavandatavat eelnõu ei ole võimalik toetada esitatud kujul, kuna sellega kaasnevad kohalikule omavalitsusele olulised lisakulud, mida seletuskirja kohaselt riigi poolt täiendavalt rahastada ei kavatseta. Juhul, kui kehtivat korraldust soovitakse riigi poolt muuta, tuleb eelnevalt põhjalikult analüüsida pakutava alternatiivi mõjusid, sh kohalikule omavalitsusele kaasnevaid tegevusi ja kulusid ning leida täiendavate kulude katteallikad. Seletuskiri e hitusseadustiku § 97 muutmise seadus e eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Kehtiva ehitusseadustiku kohaselt peab linnas, alevis ja alevikus teega külgneva maatüki omanik korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Põhiseaduse § 113 lubab Riigikogul kehtestada koormisi, sh mitterahalise iseloomuga kohustusi nagu ühiskondlikud heakorratööd, aga need ei või olla ülemäärased, nt kujutada enda sisuliselt sundtööd või olla väga kulukad. Ehitusseadustiku § 97 lg 6 sätestab selle koormise otsese kohustusena, mis ei võimalda kohalikul omavalitsusel kaaluda koormise kehtestamist . Seadusega kehtestatud kohustus, mille kohaselt kinnistute omanikud peavad linnale kuuluvaid kõnniteid hooldama , ei ole õiglane. Praktiline elu on näidanud, et selli se koormis e asetamine inimeste le on ebaproportsionaalne ning paraku ei saa kinnistuomanikud sellega selliselt hakkama, et kõnni teed oleksid turvalised. V astava kohustuse täitmise üle ei ole praktikas tagatud ka rahuldav järelevalve. Selle tulemusel jätab osa omanikke, nende seas ka omavalitsused ise, oma kohustuse täitmata . Kinnistute omanikel või vad kohustuse mittetäimiseks olla ka erineva d kaalukad põhjused näiteks kinnistuomanikud on liiga eaka d või nagu tavapäraselt peavad inimesed käima tööl ja neil puudub võimalus lumesaju korral kõnniteid hooldada. Korteri- ja majaomanikud on ju samuti kohaliku omavalitsuse maksumaksjad ja võõra vara hoolduskohustuse nende õlule panemine on ebaõiglane. Kinnistuomanikel on niigi kohustus oma omandit korras hoid a , räästaid puhast ada , katust korras hoid a, et ei tekiks jääpurikaid jne . Kõnniteed on osa avalikust ruumist ning nende korrashoid ja hooldus peab olema tagatud , v astasel juhul ei ole tagatud inimeste võimalus avalikku ruumi kasuta da . Näiteks suvisel ajal ei panda ju inimestele tänavaaukude parandamise kohustust, vaid seda teeb kohalik omavalitsus. Kõnniteede halb seisukord piirab eakate, väikelapsega vanemate ning liikumisraskustega inimeste liiklemist. Hooldamata kõnniteed on ohtlikud ning põhjustavad õnnetusi, mille tagajärjel võivad inimesed saada raskeid kehavigastusi. Nä iteks kui keegi kukub hooldamata kõnnitee peal ja suudab ära tõestada, et katkine käeluu on seotud libedusega ja omanik ei ole siis n-ö oma hoolduskohustust täitnud , siis võivad sellega kaasneda väga suured rahalised sanktsioonid. Sellest tulenevalt on mõistlikum, et kõnniteede hoolduse eest vastutab aastaringselt kohalik omavalitsus, kes tagab kõnniteedel ohutuse või palkab te enuseosutaja , kes osutab omavalitsusele vastavat teenust. Uuringufirma Norstat viis selle aasta veebruari s läbi küsitluse, kus uuriti lumekoristuse kohustuse kohta kõnnitee del . Uuringu tulemuste kohaselt p idas 73 protsenti vastanutest kõnniteede puhastamist kohaliku omavalitsuse kohustuseks . Norstati juhi sõnul näitas uuring, et veebruari lumerohkuse ja tänavate libeduse valguses ootavad inimesed selgelt, et avaliku ruumi korrashoiu eest vastutaks kohalik omavalitsus. Vastav k üsitlus viidi läbi 1000 elaniku seas üle Eesti. Käesolev eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Korteriühistute Liidule ning Eesti Valdade ja Linnade Liidule. Samuti saadeti statistika saamiseks päringud Tallinna Kiirabile ja SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla . Laekunud arvamused ja info päringutele kajast uvad eelnõu seletuskirja Lisas . Oluline on sealt välja tuua näiteks kukkumiste statistika SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt 22.02.2021 saadetud numbrite valguses. Paraku seal ei kajastu 23.02.2021 statistika, mil halbade ilmastikuolude tõttu olid väga paljud teed ülilibedad ja – ohtlikud ja kukkumiste statistika suurenes veebruaris märgatavalt . Aga näiteks 2021.aasta jaanuaris pöörduti EMO-sse vigastustega, mis olid seotud välispõhjusega ( st jää ja lumega seotud kukkumised samal tasapinnal) 218 korral, millest 25 korral oli kukkumise tagajärje ks peavigastus, 17 korral rindkerevigastus , 47 korral k üünrapiirkonna- ja küünarvarrevigastus ning 39 korral p õlve- ja säärevigastus . Vastavad näitajad 2020. aasta jaanuaris olid järgmised: esmaseid ambulatoorseid pöördumisi kokku 28, millest 3 korral oli kukkumise tagajärjeks peavigastus, 2 korral rindkerevigastus, 3 korral küünrapiirkonna- ja küünarvarrevigastus ning 3 korral põlve- ja säärevigastus . 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on vabastada kinnistu omanikud kõnniteede korrashoiukohustusest ning anda see kohustus üle kohalike le omavalitsustele. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 6 on o mavalitsusüksuse ülesande ks muuhulgas korraldada valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu muudatusega tunnistatakse kehtetuks e hitusseadustiku § 97 lõige 6, mille kohaselt l innas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Kinnistuga külgneva kõnnitee korrashoiukohustus peaks olema mitte kinnistu omanikul, vaid kõnnitee omanikul ehk omavalitsusel, kellel on võimalik see ülesanne anda üle lepinguga teenuseosutajale . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid 5. Eelnõu vastavaus Euroopa Liidu õigusega Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega 6. Seaduse mõjud Seaduse mõjul paraneb avaliku ruumi kasutatavus ja ligipääsetavus, eriti liikumisraskustega jalakäijatele, aga ka lapsevankriga liikuvatele lapsevanematele. Samal ajal suureneb omavalitsuste vastutus . 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Kohalike kõnni teede hooldamiseks makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele läbi toetusfondi täiendavat toetust, mille tingimused ja rahaliste vahendite jaotamise põhimõtted kehtestab täpsemalt Vabariigi Valitsus määrusega . 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. ________________________________________________________________________ Algat avad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 2 4 . 03 .202 1 . a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kalvi Kõva Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatl iku Erakonna fraktsiooni aseesimees Riigikogu liige EELNÕU Ehitusseadustik u § 97 muutmise seadus E hitusseadustiku § 97 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 20 21 Algata vad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid 2 4 . 03 .20 21 . a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kalvi Kõva Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatl iku Erakonna fraktsiooni aseesimees Riigikogu liige Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 25.03.2021 /1-1/14-362/1 ; Riigikantselei / 25.03.2021 / 2-5/21-00746 Resolutsiooni teema: Ehitusseadustiku § 97 muutmise seaduse eelnõu (362 SE) Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 15.04.2021 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 08.04.2021 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 22.4.2021 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 21-0386. Kontroll: Andres Kruus Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Keskkonnaministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 25.03.2021 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/21-0386 - Ehitusseadustiku § 97 muutmise seaduse eelnõu (362 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 25.3.2021 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 15.04.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/39b71ab5-11e7-4c03-89ef-92b17481dae8 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/39b71ab5-11e7-4c03-89ef-92b17481dae8?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel