Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. märts 2021
Sisu (failidest)
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 24.3.2021
C(2021) 1863 final
KOMISJONI OTSUS,
24.3.2021,
millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/33/EL artikli 39
lõike 1 alusel kindlaks, kas Saksamaa võetud meede Orona toodetud liftimudeli turule
laskmise keelamiseks on põhjendatud või mitte
(EMPs kohaldatav tekst)
ET ET
KOMISJONI OTSUS,
24.3.2021,
millega määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/33/EL artikli 39
lõike 1 alusel kindlaks, kas Saksamaa võetud meede Orona toodetud liftimudeli turule
laskmise keelamiseks on põhjendatud või mitte
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi
2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise
kohta,1 eelkõige selle artikli 39 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
(1) Saksamaa teatas 10. märtsil 2016 komisjonile meetmest, mille ta oli võtnud
26. novembril 2015 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/16/EÜ2
artikli 7 lõikele 1 (edaspidi „riiklik meede“). Selle meetmega keelati Hispaanias
Hernanis asuva Orona Sociedad Cooperativa toodetud liftimudeli M33v3 (edaspidi
„M33v3 lift“) turule laskmine ja kehtestati seadmete turule laskmise tingimused.
(2) Saksamaa põhjendas riikliku meetme võtmist ZLSi (edaspidi „Saksamaa ametiasutus“)
eelneva turujärelevalvetegevusega. Saksamaa ametiasutus leidis, et M33v3 lift rikub
direktiivi 95/16/EÜ I lisa punktis 2.2 sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid
(edaspidi „olulised nõuded“).
(3) ORONA Sociedad Cooperativa (edaspidi „Orona“) esitas oma vastuväited riikliku
meetme kohta komisjonile juba 11. detsembril 2015, kinnitades, et nende uuenduslikul
M33v3 liftil on alternatiivsed ohutussüsteemid, mille ohutustase on vähemalt
samaväärne mis tahes liftiga, mis on projekteeritud vastavalt asjakohastele
harmoneeritud standarditele, ja vastab seega olulistele nõuetele, ning toetudes
Saksamaa ametiasutuse vajadusele teavitada komisjoni riiklikust meetmest.
(4) 2016. aasta aprillis alustas komisjon konsultatsioone liikmesriikide ja Oronaga, et
hinnata riiklikku meedet.
(5) Direktiiv 1995/16/EÜ on seejärel uuesti sõnastatud ja tunnistatud direktiiviga
2014/33/EL alates 20. aprillist 2016 kehtetuks.
(6) 20. aprilli 2016. aasta kirjas palus komisjon Oronal esitada oma tähelepanekud riikliku
meetme kohta. Orona tegi seda 18. mai 2016. aasta kirjaga, mis sisaldas ulatuslikke
tähelepanekuid ja tõendavaid dokumente. Komisjoni ja Orona vaheline järelkohtumine
toimus 9. juunil 2016.
1
ELT L 96, 29.3.2014, lk 251.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiv 95/16/EÜ lifte käsitlevate liikmesriikide
õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 213, 7.9.1995, lk 1).
ET 1 ET
(7) 20. aprilli 2016. aasta eraldi kirjas palus komisjon esitada oma märkused ka Orona
valitud teavitatud asutusel Liftinstituutil, mis tõendas 2012. aastal M33v3 lifti
vastavust direktiivile 95/16/EÜ. Kuna Liftinstituut oli 20. jaanuari 2016. aasta kirjas
kooskõlas Orona märkustega juba saatnud komisjonile ulatuslikud tähelepanekud ja
tõendavad dokumendid, ei esitanud asutus olulisi lisamärkusi.
(8) Saksamaa ametiasutus tutvustas riiklikku meedet liikmesriikide
turujärelevalveasutustele liftisektori halduskoostöö töörühma 16. juuni 2016. aasta
koosolekul, mida juhatasid liikmesriigid. Komisjon osales koosolekul selle töörühma
liikmena.
(9) Komisjon tegi ka sõltumatu eksperdiuuringu (edaspidi „sõltumatu uuring“). Sõltumatu
uuringu tegemiseks sõlmiti esialgu leping 29. novembril 2016 ning 9. veebruaril 2017
osalesid M33v3 lifti kohapealses kontrollis Saksamaa ametiasutus, Orona, sõltumatu
ekspert ja komisjon. Hiljem aga leping lõpetati ja võeti tööle teine ekspert. See ekspert
tegi sõltumatu uuringu ja esitas 10. detsembril 2018 lõpparuande3. Selles lõpparuandes
jõuti järeldusele, et lift „vastab täielikult olulisele nõudele 2.2 ja saavutas paigaldamise
ajal vähemalt samaväärse ohutustaseme harmoneeritud standardis sätestatuga, mis
annab alust eeldada, et lift vastab direktiivi 95/16/EÜ I lisa oluliste tervisekaitse- ja
ohutusnõuete punktile 2.2“. 17. detsembril 2018 palus komisjon Saksamaa
ametiasutusel, Oronal ja Liftinstituutil esitada sõltumatu uuringu kohta oma märkused.
Komisjon sai märkused Liftinstituutilt 14. jaanuaril 2019, Oronalt 15. jaanuaril 2019 ja
Saksamaa ametiasutuselt 28. veebruaril 2019.
(10) 16. mail 2019 toimus kohtumine komisjoni, Saksamaa ametiasutuse, Orona ja
Liftinstituutiga, et selgitada sõltumatu uuringu kohta saadud tähelepanekuid.
Komisjoni palvel saatis Saksamaa ametiasutus 28. mai 2019. aasta e-kirjaga selgitused
sõltumatut uuringut puudutavate tähelepanekute kohta. Komisjon sai märkused nende
selgituste kohta Oronalt 12. juulil 2019 ja Liftinstituutilt 19. juulil 2019.
(11) 14. aprillil 2020 palus komisjon Oronal ja Saksamaa ametiasutusel esitada oma
märkused poolte seisukohtade kokkuvõtte ja komisjoni esialgse hinnangu kohta. Kõik
märkused saadi 29. maiks 2020.
2. POOLTE SEISUKOHAD JA ARGUMENDID
2.1. SAKSAMAA AMETIASUTUSE SEISUKOHT JA ARGUMENDID
(12) Saksamaa kohalikud turujärelevalveasutused alustasid M33v3 lifti uurimist
2014. aasta oktoobris. Seejärel võttis uurimise üle Saksamaa ametiasutus.
(13) Nagu on märgitud komisjonile esitatud teatises riikliku meetme kohta, on Saksamaa
ametiasutus pärast dokumentide kontrollimist 2015. aasta jaanuaris ja veebruaris ning
lifti paigaldamise katset Münchenis 23. märtsil 2015 järeldanud, et lift ei vasta
harmoneeritud standardite EN 81-1:1998+A3:20094 (edaspidi „EN 81-1“) ja EN 81-
21:20095 (edaspidi „EN 81-21“) (edaspidi „harmoneeritud standardid“) nõuetele.
Põhjus on selles, et kavandatud 0,5 m vahe M33v3 lifti ja lae vahel ei ole piisav, kuna
standardis EN 81-1 nõutakse 1 m vahemaad. Saksamaa ametiasutus leiab, et M33v3
lifti projekteerimisel ja ehitamisel rakendatud alternatiivsed ohutusmeetmed ei ole
3
10. detsembri 2018. aasta lõpparuanne Conformance, „Technical support relating to the Lifts Directive
95/16/EC and the compliance of Orona M33v3 lift, focusing on its essential health and safety
requirement 2.2 of Annex I.“
4
ELT C 52, 2.3.2010, lk 5.
5
ELT C 263, 5.11.2009, lk 3.
ET 2 ET
samaväärsed harmoneeritud standardites kehtestatud tehnika tasemega ning seega
rikutakse olulisi nõudeid.
(14) Saksamaa ametiasutus tõi välja, et kuigi tootja rakendatavad alternatiivsed meetmed
vähendavad õnnetuse tõenäosust (täpsemalt liftikabiini ettekavatsematut liikumist
ülemisse piirasendisse), kärbitakse harmoneeritud standardites nõutud minimaalset
vertikaalset vahemaad liftikabiini katusest kuni liftišahti laeni poole võrra ning see
suurendab märkimisväärselt võimalike vigastuste raskusastet. Olenemata sellest, et
hädaolukorras saab liftikabiini katusel viibiv isik tagada oma ohutuse, heites pikali
ülejäänud kaitsealale, isegi kui eelduste kohaselt kulub selle asendi võtmiseks M33v3
liftis palju rohkem aega kui mõnes teises liftis, mis vastab harmoneeritud standardite
nõuetele. Ei tootja ega Liftinstituut ei võtnud seda ajalist aspekti arvesse EÜ
tüübihindamise vastavushindamise käigus. Harmoneeritud standardite nõuete kohaselt
projekteeritud liftis on kõrgema kaitseala tõttu piisavalt vaba ruumi või varjumisruumi
enda küüru tõmbamiseks, et tagada lifti kasutavate inimeste ohutus.
(15) Asjaosalistega konsulteerimise käigus selgitas Saksamaa ametiasutus komisjonile
riikliku meetme kohta esitatud teatises ja riiklikus meetmes endas esitatud argumente.
(16) Mis puudutab olulistes nõuetes viidatud vaba ruumi või varjumise ruumi, siis on
Saksamaa ametiasutus jõudnud järeldusele, et kaitse muljumise vastu M33v3 liftis
saavutatakse üksnes mehaaniliselt kaitstud vaba ruumi abil, mille mõõtmed on 0,5 ×
0,7 × 1 m (kõrgus × laius × pikkus). Samuti märgib Saksamaa ametiasutus, et Orona
peab seda lahendust samaväärseks harmoneeritud standardis sätestatud lahendusega,
sest vertikaalkauguse vähendamist 0,5 m võrra kompenseerib kaitseruumi laiuse ja
pikkuse suurendamine vastavalt 0,1 ja 0,2 m võrra. Saksamaa ametiasutus on siiski
seisukohal, et M33v3 lifti puuduseks ei ole iseenesest väiksem vaba ruum, vaid aeg,
mis kulub inimesel enda turvalisuse tagamiseks (st lamamisasendisse minemiseks)
selle väiksema ruumi tõttu, mis aga võib põhjustada raskeid vigastusi. Saksamaa
ametiasutuse sõnul ei esitanud Orona enne riikliku meetme vastuvõtmist tõendeid selle
kohta, et ajaline aspekt ei mängi M33v3 lifti ohutuses rolli või et tõepoolest on
piisavalt aega ohutu asendi võtmiseks.
(17) Saksamaa ametiasutus täpsustas 28. mai 2019. aasta e-kirjaga saadetud märkustes, et
vertikaalne vahemaa liftikabiini katuse ja liftišahti lae vahel on 0,5 m ainult juhul, kui
lifti pidur läheb katki. Muul juhul, kui keegi siseneb liftišahti, blokeeritakse või
peatatakse lift juba kabiinikatuse ja šahti lae vahelisel 1,8 m vertikaalkaugusel või 1 m
kaugusel elektrisüsteemi kahe kaitsepiirlüliti rikke korral. Saksamaa ametiasutus on
29. mai 2020. aasta täiendavates tähelepanekutes siiski märkinud, et 28. mai
2019. aasta tähelepanekud vertikaalsete kauguste kohta ei ole õiged. Selle asemel
viitab Saksamaa ametiasutus Orona riskianalüüsile, milles nähakse ette mitut
võimalikku hüpoteesi, mis põhinevad erinevatel sündmustel (nt piduririke,
juhtimisrike, kaitselüliti rike) ning mille kohaselt kõik need sündmused kokku, mitte
ainult piduririkke stsenaarium, võivad viia vertikaalkauguse vähenemiseni 0,5 m-ni.
Lisaks viitab Saksamaa ametiasutus oma tähelepanekutele 28. veebruari 2019. aasta
sõltumatu uuringu kohta, milles ta märkis, et elektroonilise pidurdussüsteemi rikkest
tingitud vahejuhtumil võib olla vähemalt kolm võimalikku põhjust: i) inimlik eksimus
(nt kontrollipersonal ei aktiveeri ega deaktiveeri kontrollirežiimi, kuigi liftikatusel on
ikka veel inimene), ii) piirlüliti rike ja iii) piduririke. Mis puudutab aga inimlikku
eksimust, siis kinnitab Saksamaa ametiasutus sõltumatus uuringus tehtud järeldust, et
sellise eksimusega ei kaasneks vertikaalkauguse vähenemist 0,5 m-ni.
ET 3 ET
(18) Piirlüliti rikke kohta märgib Saksamaa ametiasutus oma märkustes 28. veebruari
2019. aasta sõltumatu uuringu kohta, et selline stsenaarium on ebatõenäoline, kuid
seda ei saa täielikult välistada. Mis puudutab piduri riket, siis tunnistab Saksamaa
ametiasutus, et selline lifti rike oleks äärmiselt haruldane, arvestades, et Orona
projekteeris piduri ohutusseadisena (varupidur, st pidur, mis on kaitseseade nii
soovimatu liftikabiini liikumise kui ka üles mineva liftikabiini liigse kiiruse kasvamise
vastu), pidades silmas, et ohutusseadised peavad vastama olulistele nõuetele ning
läbima vastavushindamise ja CE-märgise liftist sõltumatult. Lisaks on Saksamaa
ametiasutus märkinud, et M33v3 lifti pidur on ohutum kui nende liftide pidur, mis
vastavad standardis EN 81-1 sätestatud tehnilistele spetsifikatsioonidele, sest selle
harmoneeritud standardi kohaselt nõutakse pidurite sertifitseerimist lifti
ohutusseadistena ainult erijuhtudel.
(19) M33v3 lifti hindamisel lähtus Saksamaa ametiasutus Orona kasuks sellest, et lifti pidur
läks rikki harvemini kui standardile EN 81-1 vastava lifti tavapidur. Sellegipoolest
leiab Saksamaa ametiasutus, et kuigi piduririkke tõenäosus on väike, ei vasta M33v3
lift olulistele nõuetele, sest see ei vasta direktiivi 95/16/EÜ I lisa punkti 1.1 viimases
lauses osutatud ohutuse tagamise põhimõtetele. Nende põhimõtete kohaselt on riskide
kõrvaldamine konstruktiivsete meetmete abil selgelt tähtsam kui lihtsalt nende
minimeerimine.
(20) Lõpuks märkis Saksamaa ametiasutus komisjonile 28. mai 2019. aasta e-kirjaga
saadetud lisaselgitustes, et kui pidur ei toimi, ei saa ei M33v3 lifti ega standardile EN
81-1 vastavat lifti peatada ning puhvrite võimalik rike on mõlema lifti puhul sama
tõenäoline.
2.2. ORONA SEISUKOHT JA ARGUMENDID
(21) Konsultatsioonide käigus teatas Orona, et kooskõlas direktiivi 95/16/EÜ artikli 8
lõikega 2 hindas ta lifti vastavust olulistele nõuetele teavitatud asutuse Liftinstituut
kaudu. Vastavalt kõnealuse direktiivi V lisale tegi Liftinstituut lifti ohutuse
hindamiseks EÜ tüübihindamise. EÜ tüübihindamine on protseduur, mille käigus
teavitatud asutus selgitab välja ja tõendab dokumentaalselt, et näidislift või lift, mille
puhul puuduvad laiendusi või variante puudutavad normid, vastab direktiivi 95/16/EÜ
nõuetele. Liftinstituut väljastas EÜ tüübihindamise tõendi 17. juulil 2012 ja parandas
seda 15. märtsil 2013.
(22) Vastavalt direktiivi 95/16/EÜ artikli 8 lõike 2 punktile ii ja kõnealuse direktiivi VI lisa
punktile 4 peab lifti paigaldaja valitud teavitatud asutus enne lifti turule laskmist
tegema lifti lõpliku ülevaatuse või laskma seda teha. Selleks et tagada lifti vastavus
olulistele nõuetele, teeb teavitatud asutus direktiivi 95/16/EÜ artiklis 5 osutatud
standardites sätestatud asjakohased katsed ja kontrollid või samaväärsed katsed. Orona
valis M33v3 lifti lõplikuks ülevaatuseks teavitatud asutuse TÜV SÜD, mis kinnitas
M33v3 lifti nõuetele vastavust ja väljastas lõpliku kontrollitõendi 7. augustil 2014.
(23) Orona palus 20. augustil 2015 Madalmaade turujärelevalveasutustel kontrollida
Hertogenboschi linnas asuvat M33v3 lifti, ja asjaomased asutused järeldasid, et Orona
rakendatud konkreetsed tehnilised meetmed vastasid olulistele nõuetele.
(24) Orona väidab, et Saksamaa ametiasutus ei teavitanud komisjoni kohe riiklikust
meetmest, mis on vastuolus direktiivi 95/16/EÜ artikli 7 lõikes 1 sätestatud nõudega.
Kuigi riiklik meede võeti vastu 26. novembril 2015, sai komisjon sellest teada alles
Orona 11. detsembril 2015. aastal esitatud kaebuse kaudu. Saksamaa ametiasutus
ET 4 ET
teavitas komisjoni meetmest alles 10. märtsil 2016. Orona arvates on viivitus
kahjustanud Orona kaitseõigusi ja mainet.
(25) Seoses riikliku meetme eesmärgiga tuletas Orona meelde, et Saksamaa ametiasutus
selgitas Oronale, et ta „ei kahtle EÜ tüübihindamises üldiselt, vaid ainult liftikatuse ja
šahti lae vahelise kõige väiksema kauguse ja väikseima lifti kombinatsioonis“.
Saksamaa ametiasutus jäi selle seisukoha juurde kuni riikliku meetme vastuvõtmiseni
mitu kuud hiljem, mis seisnes mis tahes vähendatud liftikabiini katuse ja lae vahelise
ruumiga M33V3 liftimudeli keelustamises, olenemata liftikabiini suurusest. Orona
leiab, et riiklik meede ei olnud seega mitte ainult põhjendamatu, vaid ka vastuolus
proportsionaalsuse põhimõttega.
(26) Orona tuletas oma 18. mai 2016. aasta märkustes meelde, et selle asemel et
keskenduda üksnes asjaolule, kuidas M33v3 mudel vastab harmoneeritud standarditele
liftikabiini katuse ja lae vahelise vertikaalse ruumi osas, mis on vaid üks tegur lifti
ohutuse hindamisel, on vaja üldist ohutushinnangut. Sellega seoses viitas Orona liftide
direktiivi 95/16/EÜ kohase teavitatud asutuse koordineerimisrühma 3. novembri
2009. aasta seisukohale „Muljumisoht, vaba ruum, kriteeriumid“, milles sätestatakse
aktsepteeritava vaba ruumi kriteeriumid, mis on samaväärsed standardi EN 81-1
punktis 5.7 sätestatud kriteeriumidega. Selles seisukohas esitatud kriteeriumid
põhinevad vaba vertikaalruumi, vaba ruumi mahu (kuup) ja nende ruumialasse
integreerimise kombinatsioonil. Samas seisukohas on esitatud mittetäielik loetelu
lisakriteeriumidest, mida tuleb riskihindamisel arvesse võtta. Need lisakriteeriumid
hõlmavad hoiatusi, ergonoomilisi põhimõtteid, hoolduse sagedust ja ootamatuid
asjaolusid.
(27) Liftikabiini katuse ja liftišahti lae vahelise vaba vertikaalruumi kohta märkis
Liftinstituut oma 10. juuli 2015. aasta kirjas Oronale, mis toetas Orona märkusi, et
„0,5 m tagatud minimaalne vaba ruum on üldiselt piisav, et vältida inimkeha
muljumise ohtu […]. See on vastuvõetav ka nendes liftides, mida käsitletakse
standardi EN 81-1:1998+A3:2009 punktis 5.7.3.3 b)“. Igal juhul märkis Orona oma
18. mai 2016. aasta märkustes, et M33v3 lifti kabiini kohal asuval plokil on sama
vertikaalne vahe (0,5 m) kui standardi EN 81-1 kohaselt nõutav vertikaalne vahe
kabiini all asuva päästeruumi puhul (šahtis). M33v3 lifti tehnilistes
spetsifikatsioonides kirjeldatud vaba ruumi mahu (kuup) puhul on ploki maht
liftikabiini kohal suurem (0,5 × 0,7 × 1,0 m) kui standardi EN 81-1 kohaselt nõutav
minimaalne maht nii kabiini kohal asuva päästeruumi (0,5 × 0,6 × 0,8 m) kui ka kabiin
all asuva päästeruumi (0,5 ×0,6 × 1,0 m) puhul. Orona taotlusel tellitud uuring, mis
saadeti komisjonile 15. märtsil 2016 ning mille tegi toote-, protsessi- ja
teenuseinnovatsioonile spetsialiseerunud tehnoloogiakeskus IK4-Ikerlan (edaspidi
„IK4-Ikerlani uuring“), näitab, et kõik hooldustöötajad (tavaliselt 18–65-aastane
meessoost töötaja), kes katses osalesid, mahuvad liftikabiini kohal olevasse kuupi,
samal ajal kui standardis EN 81-1 esitatud mõõtmetele vastava kuubi puhul see nii ei
olnud.
(28) Orona 18. mai 2016. aasta märkuste kohaselt ja nagu on kirjeldatud Saksamaa
ametiasutusele enne riikliku meetme vastuvõtmist saadetud tehnilistes kirjeldustes,
sisaldab M33v3 lift mitut täiendavat ja spetsiifilist turvaelementi, mis välistavad
olulisel määral inimliku eksimuse. Nende omaduste hulka ei kuulu mitte ainult
varupiduri EÜ tüübikinnitusega ohutusseadised, vaid ka paljud muud ohutusseadised,
mis kõik koos muudavad lifti isegi ohutumaks kui standardi EN 81-1 kohaselt
konstrueeritud liftid. Lift sisaldab i) hoiatusmärki, mis näitab, et kabiini katusele on
lubatud ainult üks inimene ja et muljumisohu vältimiseks on õige ohutusasend pikali
ET 5 ET
heitmine, ii) ohutusseadist, mis lülitab tavapärase talitluse välja, kui keegi läheb
liftikabiini katusele (indikaatorlüliti), et vältida kabiini ülespoole liikuma hakkamist,
kui keegi on kabiini katusel, iii) juhtimissüsteemi, mis liftišahti sisenemise tuvastamise
korral takistab lifti sisselülitamist enne, kui kabiini peal olev kontroll-lüliti lülitatakse
kontrollrežiimi, iv) täiendavat kontroll-piirlülitit, mis seiskab lifti, kui kabiin on 1,8 m
kaugusel šahti laest, v) täiendavat lõpplülitit, mis takistab liftikabiini liikumist, ja vi)
teleskoopilist balustraadi, mis takistab lifti tavapärast talitlust, kui balustraad ei ole
täielikult sisse tõmmatud ja takistab kontroll-tegevust, kui balustraad ei ole täielikult
välja tõmmatud.
(29) Orona märkis oma 18. mai 2016. aasta märkustes, et Saksamaa ametiasutus väidab
riiklikus meetmes, et liftikabiini katusel viibival tehnikul kuluks lamava asendi
võtmiseks „märgatavalt rohkem aega“ võrreldes küüru tõmbamisega. Lamav asend on
vajalik ohutuse tagamiseks liftis. Orona teatab, et seda väidet ei toeta ükski Saksamaa
ametiasutuse esitatud tõendusmaterjal ning et vajadus võtta ohutu asend ei ole
direktiivi 95/16/EÜ konkreetne nõue. Lisaks lepiti pärast 15. detsembril 2015. aastal
Saksamaa ametiasutuse ja Orona vahel toimunud kohtumist kokku, et kooskõlas
riikliku meetmega teeb Orona mõned lisakatsed, et veelgi toetada M33v3 lifti ohutut
projekteerimist. Erilist rõhku pandi sellele, kuidas lifti katuse suurus mõjutab
reaktsiooniaega. Sellega seoses leiti IK4-Ikerlani uuringus, et hooldustöid tegevate
isikute asend ja M33v3 liftide suurus ei ole reaktsiooniaega mõjutav tegur. Lisaks
näidatakse seal, et vanus ja kehamassiindeks ei mõjuta reaktsiooniaega. Peale selle
järeldati IK4-Ikerlani uuringus, et asjaolu, et standardi EN 81-20 kohases liftis
kükkasendi võtmiseks kuluv reaktsiooniaeg oli keskmiselt ainult 1,26 sekundit, ei
mõjuta konkreetset võimalikku riski, kuna aja erinevus vastab ainult 0,9 m-le
kontrollkiirusega 0,6 m/s. Erinevad reaktsiooniajad võivad olla asjakohased ainult
ohutussüsteemi, nt varupiduri süsteemi rikke korral. Sellisel juhul ei oleks kõrguse
erinevus siiski oluline, kuna õnnetus oleks surmav nii M33V3 lifti kui ka
harmoneeritud standarditele vastava lifti korral.
(30) Ajaga seoses märkis Orona, et nagu tehnilises dokumendis kirjeldatud, on M33v3 lifti
kabiini katus lame ja takistusteta ning seetõttu võivad hooldustöid tegevad isikud võtta
katusel kiiremini ohutu ehk lamava asendi. Orona märkis eelkõige, et standardile EN
81-1 vastava liftikabiini katusel võib lamamisasendi jaoks mõeldud ruumis olla palju
komponente, näiteks köied ja nende kinnitused, mis võivad põhjustada viivitust ohutu
lamamisasendi võtmisel. Lisaks rõhutas Orona, et standardi EN 81-1 kohaselt peab
ohutu ruum olema tööruumist ligipääsetav. M33v3 lifti puhul langeb tööruum kokku
ohutusruumiga, mis tähendab, et kui midagi läheb valesti ja inimene peab võtma
lamamisasendi, on ta juba õiges kohas. See vähendab ohutu asendi võtmiseks kuluvat
aega. Erinevusi tehnilistes kirjeldustes (nimelt takistused liftikabiini katusel ja
juurdepääs ohutusruumile) M33v3 lifti ja standardile EN 81-1 vastava lifti vahel
selgitati täiendavalt Orona 20. jaanuari 2016. aasta kirjas komisjonile ja ettevõtte
12. juuli 2019. aasta e-kirjas komisjonile.
(31) Seoses piduririkkega selgitas Liftinstituut 21. aprillil 2015 Oronale saadetud kirjas, et
mis tahes lifti piduririke põhjustaks tühja liftikabiini kontrollimatut ülespoole liikumist
ning lift saavutaks lühikese liikumisvahemaa järel kiiruse, mis põhjustab liftikabiini
hüppamist vabasse ruumi, mis on mõeldud selleks, et vältida muljumise ohtu
liftikabiini katuse ja šahti vahel – see tähendab, et liftikabiin jätkab šahtis ülespoole
liikumist, kuigi vastukaal puudutab puhvreid. 1 m/s nimikiirusega lift kasutab hüppe
korral standardis EN 81-1 ettenähtud 1 m katuse ja lae vahelise kauguse ära, kui
liftikabiin on liikunud kontrollimatult ainult 4 m. Teiste sõnadega, liikumiseks on vaja
ET 6 ET
ainult lühikest vahemaad. Vaba ruumi ei jääks, mis viitab liftikabiini katusel oleva
isiku surmavale muljumisele. Asjaolu, et lifti kiirendamiseks kiiruseni, mis ületab
115 % lifti nimikiirusest, on vaja ainult lühikest vahemaad, viitab sellele, et puhvrid
võivad kokku variseda, sest nende terviklikkus ei ole tagatud nimikiirust 115 %
ületavatel kiirustel (standardis EN 81-1 nõutakse, et puhvrid peavad vastu pidama
löögile, mis on tingitud väiksemast kui 115 % nimikiirusest).
(32) Lisaks teatas Orona, et igal juhul ei ole vaba ruum (vertikaalne kaugus 0,5 m) ning
ajaaspekt M33v3 lifti ohutustaseme ja standardis EN 81-1 sätestatud tehniliste
kirjelduste võrdlemisel asjakohased. Nagu on selgitatud Orona 22. aprillil 2015. aastal
Saksamaa ametiasutusele saadetud e-kirjas, mis sisaldas Liftinstituuti 21. aprilli
2015. aasta kirjas väljendatud seisukohta, tekiks muljumisoht ainult piduririkke korral.
Orona jõudis järeldusele, et kui see juhtub, siis ei hoia muljumisohtu ära ei M33v3 lifti
konstruktsioon ega ka standardile EN 81-1 vastava lifti konstruktsioon.
(33) Orona märkis 12. juulil 2019. aastal komisjonile saadetud märkustes, et M33v3 lifti
varupiduriga süsteem on igal juhul palju ohutum kui standardile EN 81-1 vastava lifti
pidurisüsteem. Seda tõsiasja kinnitas Saksamaa ametiasutus oma 28. mai 2019. aasta
märkustes. M33v3 lifti piduririkke tekkimine on erinevalt standardile EN 81-1
vastavast liftist äärmiselt ebatõenäoline, sest pidur on EÜ tüübikinnitusega
sertifitseeritud ohutusseadis, mis on ette nähtud liftikabiini soovimatu liikumise ja
ülespoole liikumise kaitseks. Seetõttu on palju ebatõenäolisem, et M33v3 lifti
piduririke põhjustaks olukorra, kus inimene võib ootamatult ja tahtmatult sattuda
kabiini katusel ohutuks varjumiseks mõeldud ruumi.
(34) Orona märkis ka, et Saksamaa ametiasutuse murekohad keskendusid 2015. aastal
ohuküsimustele. Orona esitas Saksamaa ametiasutusele riskihinnangu, mille Orona
tegi kooskõlas standardiga ISO/DIS 147986 (edaspidi „riskihindamine“) 16. veebruaril
2015 ehk üheksa kuud enne riikliku meetme vastuvõtmist. Riskihindamisel jõuti
järeldusele, et Orona kehtestatud kaitsemeetmeid arvesse võttes on M33v3 lift ohutu ja
riskide vähendamiseks ei ole vaja võtta lisameetmeid, sest nii kahju tõenäosuse
(skaalal A–F, kus F on kõige vähem tõenäoline) kui ka vigastuse raskusastme (skaalal
1–4, kus 4 on kõige väiksem vigastus) põhjal saadi tulemus 2F.
(35) Eelkõige on riskihindamisel jõutud järeldusele, et piduririkke tõenäosus (EÜ
tüübikinnitusega sertifitseeritud ohutusseadisena) oli nii väike, et riskitase oli
vastuvõetav. Orona märkis, et riskianalüüsis ei ole tavaline käsitleda EÜ
tüübikinnitusega sertifitseeritud ohutusseadiste tõrget nende olemusliku kõrge
ohutustaseme tõttu.
(36) Nagu riskihindamisel järeldati, ei erine M33v3 lift ja harmoneeritud standarditele
vastavad liftid üksteisest. Teoreetiline piduririkke stsenaarium lõpeb sellega seotud
tehniku jaoks tõkestamata muljumise tõttu alati surmavalt ning seega ei ole oluline,
kas päästeruum kabiini kohal on 0,5 või 1 m.
(37) Lõpuks rõhutab Orona oma 18. mai 2016. aasta märkustes komisjonile, et direktiivis
95/16/EÜ ei nõuta mis tahes võimaliku riski täielikku kõrvaldamist, mis on võimatu,
vaid üksnes vastavust kõnealuses direktiivis sätestatud olulistele nõuetele, mis on
tagatud harmoneeritud standardite või samaväärsete ohutusmeetmetega. Lisaks märkis
Orona, et tuleb tõendada, et samaväärsed ohutusmeetmed on sama turvalised kui
6
ISO 14798, liftid (elevaatorid), eskalaatorid ja liikuvad teed – riskide hindamise ja vähendamise
metoodika, rahvusvaheline standard, esimene väljaanne, 1.3.2009.
ET 7 ET
harmoneeritud standardites sätestatud ohutusmeetmed, ning see ei eelda sama
tõendamisstandardit kui ohu täieliku puudumise tõendamine.
3. HINDAMINE
(38) Komisjon hindas riiklikku meedet kõigi asjaomaste pooltega peetud ulatuslike
konsultatsioonide põhjal.
(39) Direktiivi 95/16/EÜ (riikliku meetme kehtestamise ajal kehtinud versioon) artikli 2
lõike 1 kohaselt pidid liikmesriigid rakendama kõiki asjakohaseid meetmeid tagamaks,
et kõnealuse direktiiviga hõlmatud lifte võib turule lasta ja kasutusele võtta üksnes
juhul, kui need ei ohusta nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning
sihtotstarbelise kasutamise korral inimeste tervist või ohutust või, kui see on
asjakohane, vara ohutust.
(40) Direktiivi 95/16/EÜ artikli 3 kohaselt peavad kõnealuse direktiiviga hõlmatud liftid
vastama olulistele nõuetele.
(41) Direktiivi 95/16/EÜ artikli 7 lõike 1 kohaselt peab liikmesriik, kes teeb kindlaks, et lift
võib ohustada inimeste ja, kui on kohaldatav, vara turvalisust, rakendama kõik
vajalikud meetmed lifti turult kõrvaldamiseks, selle turule laskmise või
kasutuselevõtmise keelamiseks või selle vaba liikumise piiramiseks. Nimetatud artikli
teisest lõigust tuleneb, et liikmesriik pidi viivitamata teavitama komisjoni igast
sellisest meetmest, esitades oma otsuse põhjused ja eelkõige selle, kas mittevastavus
oli tingitud oluliste nõuete täitmata jätmisest, standardite ebaõigest kohaldamisest või
standardite endi puudustest.
(42) Direktiivi 95/16/EÜ artikli 8 lõikes 2 nõuti, et lift oleks enne turule laskmist pidanud
läbima teavitatud asutuse tehtud vastavushindamise.
(43) Olulised nõuded olid kehtestatud direktiivi 95/16/EÜ I lisa punktis 2.2, milles oli
sätestatud, et lift peab olema konstrueeritud ja valmistatud selliselt, et liftikabiini ühes
piirasendis asumisel oleks välistatud muljumisoht, ning mainitud eesmärk
saavutatakse piirasendite taga paikneva vaba ruumi või ohutusruumi abil.
(44) Direktiivi artikli 5 lõike 2 kohaselt eeldati, et M33v3 lifti turule laskmise ajal tagas
standard EN 81-1 vastavuse direktiivi 95/16/EÜ I lisa punktile 2.2.
(45) Orona ei tuginenud olulistele nõuetele vastavuse saavutamiseks harmoneeritud
standarditele. Selle asemel esitas Orona Saksamaa ametiasutusele alternatiivse
tehnilise lahenduse, mille Liftinstituut sertifitseeris EÜ tüübihindamise menetluse
käigus ja mida Liftinstituut selgitas 12. novembril 2014. aastal Saksamaa
ametiasutusele saadetud kirjas. Kuigi minimaalne vaba ruum liftikabiini katuse ja lae
vahel erineb standardi EN 81-1 punkti 5.7.1.1 alapunktis a sätestatud nõuetest, on
Liftinstituuti väljastatud EÜ tüübikinnituse sertifikaadi NL12-400-1002-035-30 rev.2
kohaselt vaba ruum kabiini katusel suurem (ristküliku ruumala) kui see, mida nõutakse
šahtis minimaalse vaba ruumina standardi EN 81-1 kohaselt, et vältida muljumisohtu
kabiini piirasendites. Liftinstituut märkis oma 12. novembri 2014. aasta kirjas, et
trosside libisemise korral, kui veoratta pöörlemine ülespoole jätkub, tagatakse vaba
ruum püsivalt kinnitatud vastukaalupuhvriga. Lisaks märkis teavitatud asutus, et
Orona vaba ruumi mõõtmed, mis on alternatiiviks standardis EN 81-1 sätestatud
mõõtmetele, on samuti kooskõlas oluliste nõuetega, kui usaldusväärsed lisavahendid
annavad suurema ajutise ruumi mõõtmetega, mis vastavad standardite EN 81-1 ja EN
81-21 nõuetele, tingimusel et muljumisohtu aitab vältida alaliselt vaba ruum. Suurema
ajutise ruumi tagavad lisavahendid hõlmavad kolme peamist elementi. Esiteks kahe
sellise täiendava ohutuskontakti kasutamine, mis toimivad otse lifti ohutusahelas ja
ET 8 ET
mida kontrollitakse täiendava töökindluse tagamiseks lifti asendi mõõtmissüsteemi
abil. Teiseks usaldusväärne varupidur, mis on EÜ tüübikinnitusega ohutusseadis, mis
kaitseb nii liftikabiini tahtmatu liikumise kui ka suurel kiirusel üles liikuva kabiini
eest, ja mis tegelikult põhjustaks lifti peatumise. Kolmandaks liftikabiini katusele
juurdepääsu jälgimine, mis katkestab otseselt lifti tavapärase toimimise, kui inimene
pääseb kabiini katusele mis tahes šahtiukse kaudu.
(46) Vastavalt direktiivi 95/16/EÜ artikli 8 lõike 2 punktile ii ja kõnealuse direktiivi
V lisale tegi Liftinstituut kindlaks ja kinnitas,7 et M33v3 lifti EÜ tüübihindamisega
tõendatakse, et kaitsesüsteemi töökindlus seoses muljumisohuga kabiini peal on
vähemalt võrdne standardi EN 81-1 nõuetele vastava lifti omaga. M33v3 lift kaldub
kõrvale ainult standardi EN 81-1 punkti 5.7.1.1 alapunktis a sätestatud vertikaalse
vaba ruumi mõõtmetest. Orona on järginud direktiivi 95/16/EÜ V lisa B osas
sätestatud EÜ tüübihindamise protseduuri. Nimetatud protseduuri käigus selgitas
Orona, kuidas alternatiivsed tehnilised lahendused on ohutuse poolest samaväärsed
standardi EN 81-1 nõuetega. Liftinstituuti väljastatud EÜ tüübihindamise tunnistus
järgib liftide teavitatud asutuse seisukohta, milles sätestatakse üldised tehnilised
kriteeriumid selle kohta, kuidas liftid, mille vaba ruumi mõõtmed erinevad standardi
EN 81-1 punktist 5.7, võivad endiselt olla täielikult kooskõlas direktiivis 95/16/EÜ
sätestatud oluliste nõuetega.
(47) Vastavalt direktiivi 95/16/EÜ artikli 8 lõike 2 punktile ii ja kõnealuse direktiivi VI lisa
punktile 4 väljastas TÜV SÜD, olles enne turule laskmist lifti asjakohaselt katsetanud
ja kontrollinud, lõpliku kontrollsertifikaadi, millega kinnitatakse, et lift vastab
direktiivis 95/16/EÜ sätestatud nõuetele.
(48) Saksamaa ametiasutuse sõnul ei vasta Orona pakutud tehniline lahendus olulistele
nõuetele peamiselt seetõttu, et lift erineb standardist EN 81-1, kuna liftil on kabiini
katusest šahti laeni 1 m asemel ainult 0,5 m vertikaalne vahe. Saksamaa ametiasutus
on seisukohal, et see ei jäta isikule piisavalt aega ohutu asendi võtmiseks, juhul kui
muud ettevaatusabinõud ei suuda lifti kaugemal peatada. Saksamaa ametiasutus ei ole
aga riiklikus meetmes täpsustanud, millistel juhtudel on M33v3 lifti vertikaalkaugus
0,5 m ja millistel juhtudel võib seega tekkida muljumisoht.
(49) Saksamaa ametiasutuse sõnul ei taga Orona kohaldatavad alternatiivsed tehnilised
spetsifikatsioonid samaväärset ohutustaset, sest isegi kui need vähendavad õnnetuse
tõenäosust (liftikabiin liigub tahtmatult kõrgeimasse piirasendisse), suurendab
võimalike vigastuste raskusastet minimaalne vertikaalne ruum, mida on vähendatud
poole võrra. Liftikabiini katusel olev inimene saab vajaduse korral tagada oma
ohutuse, heites pikali ülejäänud varjumiseks mõeldud alale, kuid selleks kulub rohkem
aega kui harmoneeritud standarditele vastava lifti puhul.
(50) Mis puudutab vaba ruumi või varjumiseks mõeldud ruumi, siis leiab Saksamaa
ametiasutus, et standardi EN 81-1 kohaselt peab kogu vaba ruumi või varjumiseks
mõeldud ruumi vertikaalkaugus kabiini katuse ja šahti lae vahel olema 1 m. Selle
asjaolu vaidlustavad Orona, Liftinstituut ja komisjon, kes järgivad selle kohta tehtud
sõltumatu uuringu järeldusi. Kuna Saksamaa ametiasutus ei pea siiski 0,5 m pikkust
vertikaalset kaugust iseenesest oluliste nõuetega vastuolus olevaks, vaid pigem aega,
mis kulub ohutu asendi võtmiseks, siis ei ole vertikaalset kaugust kui sellist enam vaja
standardi EN 81-1 nõuete tõlgendamisega seoses täpsustada.
7
EÜ tüübihindamise sertifikaat NL12-400-1002-035-30 rev.2.
ET 9 ET
(51) Mis puudutab vaba ruumi või varjumiseks mõeldud ruumi M33v3 liftis, siis kui lift on
kontrollirežiimis, on tehniku minimaalne tööruum 1,8 m (ülemine päästeruum).
Saksamaa ametiasutus on komisjoni konsultatsioonietapis siiski välja toonud kolm
võimalikku põhjust, mis võivad põhjustada vertikaalkauguse vähenemist 1,8 m asemel
0,5 m-ni, kui lift töötab korralikult. Nende kolme põhjuse hulgas võtab Orona omaks
ainult piduririkke. Isegi sellisel juhul leiab Orona, et piduririke on väga ebatõenäoline.
Mis puudutab inimlikku eksimust, siis Saksamaa ametiasutus ei võtnud seda põhjust
riikliku meetme vastuvõtmisel arvesse. Sellega seoses selgitas Orona oma 15. jaanuari
2019. aasta märkustes, et kvalifitseeritud hooldusinseneril puudub ajend sõita liftiga
hoolduskiiruse režiimi asemel tavalisel töökiirusel. Hooldusinseneri töös on äärmiselt
oluline omada täielikku kontrolli liftikabiini liikumise üle. Kui lift on tavalises
töörežiimis, ei ole hooldustööde tegemiseks võimalik lifti peatada üheski muus
soovitud kohas peale vahekorruste. Igal juhul on standardi EN 81-1 punktis 0.3.8
märgitud, et eeldatakse hoolduspersonali juhendamist ja töö tegemist vastavalt
juhistele, mis tähendab, et lifti tavalisel sõidukiirusel käitamine ei ole tegelikult
eeldatav. Lisaks on sõltumatu uuringu kohaselt äärmiselt ebatõenäoline, et
hooldustöötajad hoiaksid tahtlikult kõrvale kasutusjuhendis kirjeldatud
turvameetmetest.
(52) Seoses Saksamaa ametiasutuse esitatud kolmanda võimaliku põhjusega, mille kohaselt
võib piirlüliti võimalik rike põhjustada vertikaalkauguse vähenemise 0,5 m-ni, selgitas
Orona oma 18. mai 2016. aasta märkustes, et tehnik seisab kabiini katusel, lülitab
juhtseadmel nõuetekohaselt sisse kontrollirežiimi ja võtab seega lifti üle ainukontrolli.
Seejärel liigutab tehnik liftikabiini šahti ülaosa poole. Juhtsüsteem võib rikki minna.
Selle rikke tõttu liigub lift edasi, kuid siiski ainult kiirusel 0,6 m/s (kontrollirežiimi
kiirus). Isegi kontrollimatu ülespoole liikumise korral ei ületataks kiirust 1 m/s
(tavarežiimi kiirus). Võimalus, et tehnik peatab ohu korral viivitamata lifti juhtseadmel
oleva kahe hädaolukorra nupu abil, jääb muutumatuks. Isegi kui tehnik ei rakenda
teadmata põhjustel hädaseiskamist, tagab lõpplüliti, et lifti peatub minimaalselt 1 m
vaba ruumiga, ilma et tekiks muljumisoht. Seetõttu on ka sellisel juhul M33v3 lifti
puhul raske vigastuse üldine tõenäosus nullilähedane ja oht on sama kui standardile
EN 81-1 vastava lifti puhul. Nendel põhjustel ei saa inimlikku eksimust ja piirlüliti
tõrget pidada põhjuseks, mis põhjustab M33v3 lifti nõuetekohasel töötamisel selle
vertikaalkauguse vähenemise 1,8 m asemel 0,5 m-le.
(53) Mis puudutab pidurisüsteemi täielikku riket, siis on pidur EÜ tüübihindamise
sertifikaadiga mehaaniline ohutusseadis kontrollimatu ülespoole liikumise vastu.
Piduri puhul on tegemist jälgitava varuohutuspiduriga ja igal piduril on piisavalt
jõudu, et peatada lift üksinda. Mõlemad piduriahelad pidurdavad vedrude rakendumise
korral. See tähendab, et pingestatud töötingimuses on elektromagnetiline pidur avatud.
Ettenägematute elektrikatkestuste korral käivitab vedru jõud mõlema piduriahela
automaatse sulgumise ning seega on usaldusväärselt tagatud liikuva liftikabiini
staatiline pidamine või dünaamiline aeglustumine mis tahes tööolukorras. Seetõttu on
M33v3 lifti pidurisüsteemi täielik rike peaaegu võimatu.
(54) Lisaks märkis liftide teavitatud asutus, et standardi EN 81-1 punktis 5.7 sätestatud
kriteeriumidega samaväärse vastuvõetava vaba ruumi kriteeriumid põhinevad vaba
vertikaalruumi, vaba ruumi mahu (kuup) ja nende ruumide ruumialasse integreerimise
kombinatsioonil.
(55) Mis puudutab aega, mis kulub isikul ohutu asendi võtmiseks, siis vastavalt riiklikule
meetmele tekib muljumisoht, mis on tingitud ebapiisavast ajast ohutu asendi
võtmiseks, kui vertikaalkaugus on 0,5 m. Samas, nagu on selgitatud põhjenduses 32,
ET 10 ET
oleks M33v3 lifti vaba ruumi või varjumiseks mõeldud ruumi vertikaalkaugus 0,5 m
ainult juhul, kui pidur ei tööta. Kuna Orona esitas Saksamaa ametiasutusele selle
tehnilise selgituse enne riikliku meetme vastuvõtmist, täpsemalt 22. aprilli 2015. aasta
e-kirjas, siis on piduririkke stsenaarium ainus, mida edaspidi käsitletakse.
(56) Standardi EN 81-1 ja M33v3 lifti tehnilistes kirjeldustes sätestatud ohutustaset saab
võrrelda ainult siis, kui hinnata sama stsenaariumi standardile EN 81-1 vastava lifti ja
M33v3 lifti puhul. See tähendab, et nagu eespool selgitatud, tuleb muljumisohu
hindamisel arvesse võtta ainult olukorda, kus pidur mõlemas liftis ei tööta. Tuginedes
tõenditele, mille Orona esitas Saksamaa ametiasutusele enne meetme vastuvõtmist, ja
eelkõige 21. aprilli 2015. aasta kirjale, mille Liftinstituut saatis Oronale, tähendaks
juhul, kui pidur ei tööta, vaid mõne meetri vaba kiirenduse kiirus juba seda, et mõlema
lifti puhul muutuks puhvrite abil lifti peatamine võimatuks ja see põhjustaks
tõenäoliselt puhvrite kokkuvarisemise. Sel juhul tabaks liftikabiin šahti lage ja muljuks
igaühte, kes on kabiini katusel, olenemata vertikaalse kauguse olemasolust. Nagu
Liftinstituut oma kirjas selgitas, on piduririkke korral mõlemas liftis muljumisoht,
kuna tõenäosus, et varjumiseks mõeldud ruum aitab õnnetust vältida, on väga väike,
olenemata ajast, mis kulub teatud asendi võtmiseks liftikabiini katusel. Sellega seoses
märkis Saksamaa ametiasutus komisjonile 28. mail 2019. aastal saadetud e-kirjas, et
piduririkke korral ei saa peatada ei M33v3 lifti ega standardile EN 81-1 vastavat lifti
ning puhvrite võimalik rike on mõlema lifti puhul sama tõenäoline.
(57) Seetõttu võib järeldada, et ajaaspekt, nimelt kabiini katusel vertikaalse kaugusega
seotud ohutu asendi võtmiseks vajaminev aeg, ei mängi muljumisohu ärahoidmise
juures rolli.
(58) Peale selle, nagu selgitas Orona ja tunnistas Saksamaa ametiasutus, on varupidur, mida
Orona kasutab M33v3 liftis, alati EÜ tüübikinnituse sertifikaadiga ohutusseadis, mis
on ohutum kui pidur, mida kasutatakse standardis EN 81-1 sätestatud tehnilistele
kirjeldustele vastavates liftides, mille puhul enamikul juhtudel ei nõuta, et pidur peab
olema EÜ tüübikinnituse sertifikaadiga ohutusseadis.
(59) Direktiivi 95/16/EÜ artikli 3 kohaselt peab ohutusseadis vastama olulistele nõuetele
või võimaldama, et liftid, millesse need on paigaldatud, vastaksid olulistele nõuetele.
See tähendab, et pidurisüsteem on läbinud põhjaliku sõltumatu vastavushindamise
protseduuri, nagu on osutatud direktiivi 95/16/EÜ artikli 8.1 punktis ii, ning et sellele
on lisaks kogu lifti vastavushindamisele paigaldatud CE-märgis. Ohutusseadise rike ei
ole tegelikult riskiolukord, kuna see on äärmiselt ebatõenäoline, nagu on märgitud
põhjenduses 33 osutatud ISO standardis 14798. Kuna piduririke on ainus stsenaarium,
mille puhul kabiini katuse ja šahti lae vaheline ohutu ruum on väiksem kui standardis
EN 81-1 nõutav vertikaalkaugus ning pidurisüsteemi tõrge on peaaegu võimatu, on lift
ohutum kui standardile EN 81-1 vastav lift, sest viimast tüüpi liftil ei pea olema
ohutusseadisest varupidurit.
(60) Mis puudutab ohutu integreerimise põhimõtteid, siis esiteks ei ole Saksamaa
ametiasutus riiklikus meetmes nendele põhimõtetele viidanud. Teiseks ei ole ohutu
integreerimise põhimõtted abstraktne mõiste, vaid on seotud oluliste tervisekaitse- ja
ohutusnõuetega ning lifti turule laskmise hetkel kasutusel olnud tehnika tasemega. See
tähendab, et liftiga kaasnevate ohtudega tegelemisel peab tootja võtma arvesse neid
elemente. Kolmandaks tuleb ohutu integreerimise põhimõtteid pidada võrdselt
kohaldatavaks iga lifti suhtes. Käesoleval juhul on ainus ohutustaseme võrdlemisel
arvesse võetav stsenaarium piduririke ja M33v3 lifti puhul on sellise rikke oht
äärmiselt ebatõenäoline erinevalt standardile EN 81-1 vastavast liftist.
ET 11 ET
(61) Mis puutub pidurisüsteemiga mitteseotud ohtudesse, siis peale Orona tehtud
riskihindamise ja selle järelduste sisaldab sõltumatu uuring riskihinnangut, mis
põhineb standardil EN 81-1 ja M33v3 liftis kasutatud tehnilisel lahendusel, et võrrelda
M33v3 lifti ja standardi EN 81-1 nõuetele vastava lifti saavutatud ohutustaset
muljumisohu osas. Standardis EN 81-1 sätestatud meetmete kohaldamisel ja Orona
poolt M33v3 liftis ette nähtud alternatiivsete meetmete kohaldamisel tekkida võiva
muljumisohu taseme võrdlus viis sõltumatus uuringus järeldusele, et kui lifti
hooldatakse plaanipäraselt, „saavutavad Orona pakutavad alternatiivsed meetmed
ohutustaseme, mis on palju kõrgem standardi EN 81-1 kohaldamisel ettenähtust“8.
Lisaks jõuti sõltumatus uuringus järeldusele, et isegi väga ebatõenäolise lifti
väärkasutamise korral (hooldustöötajate poolse tahtliku hooldusjuhendist
kõrvalekaldumise tõttu) saavutab lift „kokkuvõttes vähemalt sama ohutustaseme, mis
on standardis sätestatud“9.
4. KOKKUVÕTE
(62) Põhjendustes 38–60 esitatud analüüsi põhjal ja seda analüüsi kinnitava sõltumatu
uuringu tulemusi arvesse võttes võib järeldada, et M33v3 lift vastab olulistele
nõuetele. M33v3 liftiga saavutatav ohutustase on vähemalt samaväärne standardile EN
81-1 vastava lifti ohutustasemega; kõnealune standard andis vastavuse eelduse ajal,
mil M33v3 lift turule lasti. Seepärast ei tohiks riiklikku meedet pidada põhjendatuks,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Saksamaa rakendatav meede, mille ZLS võttis vastu 26. novembril 2015 ja millest teatati
komisjonile 10. märtsil 2016 ning millega keelatakse Hispaanias Hernanis ettevõtte Orona
Sociedad Cooperativa toodetud liftimudeli M33v3 turule laskmine, ei ole põhjendatud.
8
Task 3 – „Comparative analysis of the technical specifications of the relevant harmonised standards“,
punkt 7.1.1.
9
Task 3 – „Comparative analysis of the technical specifications of the relevant harmonised standards“,
punkt 7.1.2.
ET 12 ET
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 24.3.2021
Euroopa Komisjoni nimel
Thierry BRETON
komisjoni liige
ET 13 ET