dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014. a määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. märts 2021
Viit
12
Registreeritud
25. märts 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Anneli Schmiedeberg

Failid

  • 📎12 25.03.2021 Ministri määrus.asice737 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 25.03.2021 nr 12 Majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014. a määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014. a määruses nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet“ sõnadega „Riigi Tugiteenuste Keskus“; 2) paragrahvi 25 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „kohta“ sõnadega „kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis“; 3) paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „selle“ sõnadega „kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis“; 4) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Rakendusüksus kooskõlastab taotluse rahuldamise otsuse muutmise, osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise eelnõu rakendusasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“; 5) paragrahvi 28 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 28. Projekti hankedokumentide kontroll“; 6) paragrahvi 28 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „esimese tasandi“; 7) paragrahvi 28 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Hankelepingu muudatuste ja tellija reservi kasutamise osas teostatakse kontrolli jooksvalt lepingu elluviimise ajal.“; 8) paragrahvi 30 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. jaanuariks projekti kohta aruande, mis kajastab aruandlusperioodi eelneva aasta 31. detsembri seisuga.“; 9) paragrahvi 30 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Toetuse saaja esitab projekti aruanded struktuuritoetuse registri kaudu.“; 10) paragrahvi 30 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 30 lõike 7 punktist 1 jäetakse välja sõnad „, sealhulgas projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi“; 12) paragrahvi 30 lõike 7 punktist 2 jäetakse välja sõna „kumulatiivne“; 13) paragrahvi 30 lõike 7 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 30 lõike 7 punktist 8 jäetakse välja tekstiosa „, allkiri“; 15) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti menetluses olevad taotlused menetleb lõpuni Riigi Tugiteenuste Keskus.“. § 2. Määruse § 1 punktid 1 ja 15 jõustuvad 1. aprillil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler 22.03.2021 Majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014. a määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel. Määruse eelnõuga muudetakse majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014. a määrust nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ (RT I, 03.09.2020, 4). Määruse muutmise eelnõuga (edaspidi eelnõu) tehtavad muudatused on vajalikud seoses rakendusüksuse ülesannete üleminekuga seniselt rakendusüksuselt Riigi Tugiteenuste Keskusele. Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) välisvahendite osakonna struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (tel 639 7618, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi ja keeletoimetuse tegi MKMi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel 625 6351, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 11. punktiks. Määruse punktiga 1 määratakse rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus, kuivõrd vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 korraldusele nr 415 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ lähevad alates 1. aprillist 2021 rakendusüksuse ülesanded üle seniselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse punktiga 2 ja 3 muudetakse § 25 lõike 1 ja 2 sõnastust täpsustades, mil viisil hinnangu ning kooskõlastuste küsimine ja andmine ametiasutuste vahel toimub. Hinnangu küsimine ja rakendusasutuse poolt hinnangu andmine toimub menetluse kiirusest lähtudes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, eelkõige e-kirja teel. Määruse punktiga 4 täiendatakse § 27 lõikega 5. Muudatus on vajalik täpsustamaks rakendusüksuse kohustust kooskõlastada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (eelkõige e-kirja teel) rakendusasutusega (MKMi transpordi arengu ja investeeringu osakonnaga) kõik taotluse rahuldamise otsuse muutmise eelnõud, samuti osalised või täielikud kehtetuks tunnistamise eelnõud, kuivõrd kehtivas määruse sõnastuses sellist kohustust otsesõnu välja toodud pole. Määruse punktidega 5–7 muudetakse paragrahv § 28 pealkirja ja jäetakse välja lauseosa „esimese ja teise tasandi“, sest edasi pole vajadust defineerida teise tasandi kontrolli ning pealkirja muudatus seostub paragrahvi lõike 6 sõnastuse muudatusega. Kuivõrd edaspidi ei eristata esmast ja teist tasandit, siis jäetakse ka § 28 lõikest 1 välja lauseosa „esimese tasandi“. Paragrahv § 28 lõike 6 muudatuse järgselt ei tee rakendusüksus teise tasandi hankedokumentide kontrolli enam kohapealse kontrolli käigus, vaid edaspidi tehakse seda enne esimest toetuse väljamakset. Seda seetõttu, et kõik dokumendid on riigihangete registris ja toetuse saajad on määranud RÜ hanke kontrollide eest vastutajatele vajalikud ligipääsud kõigile sealsetele dokumentidele ning seetõttu puudub vajadus kohapealseks kontrolliks. Muudatus on vajalik seoses tööprotseduuride kaasajastamise ja kiirendamisega. Määruse punktiga 8 täpsustatakse aruande esitamise aega ning sätestatakse täpne kuupäev, millal peab toetuse saaja aruande rakendusüksusele esitatama. Samuti täpsustatakse, millise seisuga peab aruanne olema koostatud. Seega peab toetuse saaja esitama aruandeid üks kord aastas aruandeperioodile järgneva kuu, ehk jaanuari, 10. kuupäevaks. Aruanded esitatakse 31. detsembri seisuga. Määruse punktiga 9 täpsustatakse kuidas peab toetuse saaja esitama aruandeid. Kuivõrd tänaseks on töös struktuuritoetuse register, kus toimib kõik asjaajamine ja dokumentide esitamine, siis on vajalik määruses aruande esitamist ka täpsustada. Määruse punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks § 30 lõige 6, kuivõrd struktuuritoetuse register ei võimalda tehniliselt aruandeid rakendusasutusele edastada. Rakendusasutusel on võimalus rakendusüksuse poolt kinnitatud aruannetega struktuuritoetuste registris (SFOS) tutvuda. Samuti saab rakendusüksus rakendusasutuse palvel aruandeid edastada muul vormil ja viisil, näiteks e-kirjaga. Määruse punktidega 11–14 korrigeeritakse § 30 lõike 7 punkte, mis reguleerivad aruannete esitamist ja sisu. Punktist 1 jäetakse välja sõnad „sealhulgas projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi“, kuivõrd nende andmete nõudmine aruandes ei ole enam asjakohased. Nimelt ei ole struktuuritoetuse registris e-Toetus aruannet esitades võimalik neid andmeid sisestada, kuivõrd registri arendususte käigus jõutud selleni, et register viib need andmed omavahel ise kokku. Lõike 7 punktist 2 jäetakse välja sõna „kumulatiivne“, et viia säte kooskõlla tegelikkusega ja struktuuritoetuse registri kaudu esitatavate andmetega. Aruandes tuleb näidata konkreetse seisu andmed, mitte andmed kumulatiivse perioodi eest. Varasemalt esitati aruandeid perioodi lõikes, kuid esitada tuleb teatud seisul. Struktuuritoetuse registri liideses SFOS ei ole vahearuande andmeväljadel kohta kuhu vastav info lisada ja selliste väljade olemasolu pole ka vajalik, sest info on juba olemas SFOS-i maksete moodulis. Seetõttu puudub vajadus nende eraldi küsimiseks. Lõike 7 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd antud andmeid ei ole vaja eraldi esitada, sest registri arenduste raames on jõutud sellisele lahendusele, et vastavad andmed on registris kättesaadavad ja toetuse saaja ei pea neid mitmeid kordi ise esitama. Lõike 7 punktist 8 jäetakse välja sõna „allkiri“, kuivõrd registris selliselt aruandeid enam ei allkirjastada. Määruse punktiga 15 täiendatakse määrust rakendussättega, mille järgi 31. märtsil Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti menetluses olevaid taotlusi menetleb edaspidi Riigi Tugiteenuste Keskus kui uus rakendusüksus. Paragrahviga 2 sätestatakse määruse jõustumisaeg. Määruse § 1 punkt 1 muudatus jõustub 1. aprillil 2021. a. seoses rakendusüksuse ülesannete üleminekuga RTK-le. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 281—288). 4. Määruse mõjud Eelnõu peamine eesmärk on määrata uus rakendusüksus. Lisaks täpsustatakse mitmeid rakenduslikke aspekte, mis seostuvad uue rakendusüksuse tööprotseduuridega ning parandavad taotluste menetlemist. Samuti parandavad osa määruse muudatusi üleüldist õigusselgust ja arusaadavust nii toetuse taotlejatele, toetuse saajatele kui rakendusüksusele. Määrusega olulist mõju ei esine. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne kulusid. Samuti ei kaasne tulusid ega täiendavaid tegevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud määruse § 1 punkt 1 muudatus, mis jõustub 1. aprillil 2021. a. seoses rakendusüksuse ülesannete üleminekuga RTK-le. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele arvamuse avaldamiseks. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi märkusteta. Riigi Tugiteenuste Keskus edastas 11.03.2021 oma ettepanekud. Majandus- ja taristuministri … määrus nr … „Majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014. a määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ muutmine“ seletuskirja lisa Märkustega arvestamise tabel Nr Märkuse Märkuse Märkuse sisu Märkustega arvestamine/ tegija asukoht mittearvestamine/ kommentaarid 1. Riigi § 25 lg 1- Teeme ettepaneku §-s 25 Arvestatud osaliselt. Tugiteenuste 3 tunnistada kehtetuks lõiked 1-3 Kuivõrd RTK ettepanek Keskus ja lisada eelnõu § 24 uus lõige sõnastada § 25 lg 1 esimene järgmises sõnastuses: lause on sisult sama, mis kehtiva „Rakendusüksus küsib taotluse määruse sõnastus ning täpsustub vastavuskontrolli menetluses vaid hinnangu saamiseks RA rakendusasutuselt või poole pöördumise viis, siis ekspertidelt e-kirja teel lisame kehtivasse määruse teksti hinnangut taotluses kirjeldatud vaid lauseosa „e-kirja teel“. projekti tasuvusanalüüsile. Rakendusüksus kooskõlastab Jätame arvestamata ettepaneku rakendusasutusega taotluses tunnistada kehtetuks lõige, mille kirjeldatud projektilahenduse kohaselt peab teatud juhtudel juhul, kui selle eelarve ei ühti rakendusüksus otsuste eelnõusid investeeringute kavas oleva rakendusasutusega projekti eelarvega, projekti kooskõlastama või lõige, mille eesmärk ja tegevused on alusel on rakendusasutusel muutunud või projektil on võimalus kooskõlastust mitte oluline avalik huvi. Riigiabi anda. Kui rakendusasutusel seda andmise kahtluse korral võib võimalust ei ole, tekib olukord, rakendusüksus küsida kus rakendusasutus peab justkui rakendusasutuse seisukohta alati eelnõu kooskõlastama ning riigiabireeglite kohaldamisel“. seega on kooskõlastamine sisutühi. Jätame arvestamata ettepaneku lisada § 24 uus lõige, milles soovitakse lisada täpsustavalt, et hinnangu küsimine käib vastavus-kontrolli raames. Selgitame, et see, millises menetluses RTK tasuvusanalüüsi kohta hinnangut RA-lt küsib, ei oma tähtsust. Ning edasi küsib projektilahenduse kohta, kui on kahtlus, et projektilahendus pole päris see, mille VV on investeeringute kavas kinnitanud. Tasuvusanalüüsi kohta hinnangut võib küsida erinevates taotluste menetluste etappides, st määruse tasandil ei kirjutata ette, millisel hetkel seda tegema peab. Kui taotlus on RÜ-le laekunud, siis võib ja saab hinnangut küsida reaalselt samal ajal, mil toimub vastavuskontroll. § 28 lg 6 Palume säte kehtetuks Arvestatud osaliselt. tunnistada, muuta vastavalt Täpsustame paragrahvi pealkirja paragrahvi pealkirja ja jätta ja muudame selle üldisemaks, välja kontrolli tasandid. jättes välja tekstiosa „esimese ja Märgime, et kulude, sh teise tasandi“ ja paragrahvi hankemenetluse kontrollimine pealkirjaks jääks „Projekti on rakendusüksuse ülesanne hankedokumentide kontroll“. ning selle läbiviimine toimub Paragrahvi § 28 lõikest 1 jätame riskipõhiselt ja rakendusüksuse välja ka sõnad „esimese tasandi“. tööprotseduure arvestades. Arvestades, et tegu on väga Sellest tulenevalt palume mahukate projektidega ning muuta eelnõu § 1 punkti 4 nende kontrollide käigus on sõnastust selliselt, et kehtetuks varasemalt avastatud ka palju tunnistatakse määruse § 28 kõrvalekaldeid, samuti hoitakse lõiked 1 ja 6, sest toetuse seeläbi kontrolli tellijareservil, et andmise tingimustes pole vaja tagada võimalikult vähe üle korrata rakendusüksuse tagasimakseid, siis me ei arvesta ülesandeid. sooviga lihtsustada sellisel viisil hangete kontrolli. Seega on selline hagete kontrolli eesmärk tagada, et toetus saaks ära kasutatud, kulud oleksid abikõlblikud ja tagasimaksed minimaalsed. Hankemenetluse kontrollimine on küll rakendusüksuse ülesanne, kuid rakendusasutus, lähtudes riskidest, saab määrata millal ja kui palju peab kontrolle tegema. Samuti ei nõustu, et § 28 oleks toetuse andmise tingimused. Nimetatud paragrahv on suunatud kontrollimisele, kuidas toetust kasutatakse, mitte ei ole olemuselt tingimused toetuse saajale § 30 lg 5 Palume asendada eelnõus ja Mitte arvestatud. määruses sõna Lõike muutmise tingib vajadus "struktuuritoetuse register" ja täpsustada, et aruannete vorme "register" läbivalt sõnadega "e- kehtesta enam RÜ. Samuti ei toetus keskkond", kus säte tehta aruande vorme veebilehel kohustab toetuse saajat midagi kättesaadavaks ning kõik see esitama rakendusüksusele. toimub struktuuritoetuse registri Toetuse saaja esitab oma vahendusel. Seetõttu on ka materjali e-toetus keskkonna täpsustatud, et toetuse saaja kaudu, mis on liidestatud esitab aruanded struktuuritoetuse registriga, otse registrisse registri vahendusel. toetuse saaja midagi panna ega Läbivat muudatust ei pea esitada ei saa. vajalikuks, kuivõrd struktuuritoetuse register on üldine registri nimetus, millel on mitu kasutajaliidest. Üheks kaustajaliideseks on e-Toetus, mida kasutab vaid toetuse taotleja ja saaja. Samas on registril ka taotluste menetleja jaoks kasutajaliides e-SFOS. Kuivõrd vastavad kasutajaliidesed jne tulenevad registri põhimäärusest ning hetkel on juba perioodi lõpp (seega uusi taotlemisi on võrdlemisi vähe), siis me ei pea vajalikuks läbivalt määruse tekstis seda muuta. § 30 lg 7 p Arusaamatuks jääb vajadus Ei arvesta. 2 muuta § 30 lõike 7 punkti 2. E- Kumulatiivne tähendab algusest toetuses aruannet esitades peale kuni hetke seisuni. Samas toetuse saaja märgib aruande on RA soov saada aasta kohta seisu ja esitab andmed selle tegevusi ja sisu kirjeldusi. Seega kuupäeva seisuga esitatakse kumulatiivselt vaid kumulatiivselt (nt märgib näitajad, kuid kõik muu sisuline näitaja saavutusmäära projekti info on vaid eelneva aasta kohta, algusest peale kuni aruande sest kõik varasemad aastad on seisu kuupäevani). juba kajastatud eelnevates aruannetes, mistõttu ei ole vaja üle korrata. § 30 lg 7 p Eraldi tähelepanek määruse § Arvestatud, lauseosa „allkiri“ 8 30 lõige 7 punkt 8 kohta, mis välja jäetud. ei olnud muudetavate punktide nimekirjas: Toetuse saaja ei allkirjasta aruannet E-toetuste keskkonnas. Seletuskiri Ettepanek eemaldada Arvestatud ja seletuskirja seletuskirjast lause "Samuti ei täpsustatud selgitusega, et võimalda enam SFOS-is vahearuande struktuuritoetuste register e- andmeväljadel ei ole sellist Toetus selliseid andmeid kohta kuhu vastav info lisada ja aruandes esitada". Neid selliste väljade olemasolu pole andmeid on endiselt võimalik ka vajalik, sest info on juba aruandes esitada, kuid pigem ei olemas SFOS-i maksete ole selle järele vajadust. moodulis. Eelnõu § 2 Palume jõustada 1. aprillist vaid Arvestatud need sätted, mis seonduvad rakendusüksuse ülesannete täitja vahetumisega ja on lahutamatult seotud sellega. Muud sätted tuleks jõustada üldises korras.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel