dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. märts 2021
Viit
2-7/21-0007/1932
Registreeritud
25. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/21-0007
Vastutaja
Sille Kraam (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
16. aprill 2021

Failid

  • 📎Esituskiri_EIS_ELYPS.asice343 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Meie: 24.03.2021 nr 1.4-1/254 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetav minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Eelnõu, ELYPS_muutmine_EN.docx; 2. Eelnõu seletuskiri, ELYPS_muutmine_SK.docx. Ove Põder 625 6290 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 right 6277 EELNÕU 23 . 0 3 .20 21 0 0 EELNÕU 23 . 0 3 .20 21 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus e muutmise seadus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus es tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 63 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) Euroopa Parlamendi ja nõ ukogu määrus (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistam ist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geogr aafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jooki des ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008 ( ELT L 130, 17.05.2019, lk 1–54 ) “ ; 2 ) paragrahvi 66 lõikes 4 1 asendatakse tekstiosa „2020. aastaks“ tekstiosaga „202 2 . aasta lõpuks “; 3 ) paragrahvi 68 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „2023. aasta 31. detsembrini“ tekstiosaga „2025. aasta 31. detsembrini“; 4 ) paragrahvi 68 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „2024. aasta 1. jaanuarist kuni 2031. aasta 31. detsembrini“ tekstiosaga „2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2033. aasta 31. detsembrini“; 5 ) paragrahvi 71 lõikeid 3, 7 ja 8 täiendatakse pärast sõna „programmide“ sõnadega „ ja nõustajate järelkasvu arendamise koolitusprogrammi “ ; 6 ) paragrahvi 82 lõike 4 teises lauses asendatakse tekstiosa „ 2023 . aasta 1. juuliks “ tekstiosaga „ 2025 . aasta 1. juuliks “ . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 20 21 ___________________________________________________________________________ Alga tab Vabariigi Valitsus … …..2021 . a. (allkirjastatud digitaalselt) 3833771 46603 0 0 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus S isukokkuvõte Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi seadus ) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) on välja töötatud seoses vajadusega luua tingimused „ Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ (edaspidi arengukava ) meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus“ uue tegevuse liigi 1.5 „Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks“ rakendamiseks, samuti vajadusega pikendada mitmesuguseid tegevuste elluviimisega seotud tähtaegu seoses p rogrammiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste Euroopa Liidu õigusraamistiku pikenemisega kahe aasta võrra . 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Ove Põder ( [email protected] , tel 625 6 290 ). Eelnõule ja seletuskirjale on juriidilise ekspertiisi teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (jaana.lepik @agri.ee , tel 625 6 202) ja sama osakonna peaspetsial ist M aarika Öövel ([email protected] , tel 625 6197 ) . Keeleliselt on eelnõu toimetanud Maaeluministeeriumi õigus osakonna peaspetsialist Laura Ojava ( laura.o java @ agri.ee , tel 625 65 23 ). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetavad sätted on seotud – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ega (EL) nr 1303 /2013 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469) (edaspidi ühissätete määrus ) ; – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) ; – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/22 20 , millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29) (edaspidi üleminekumäärus ) . Eelnõuga muudetakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse redaktsiooni RT I, 19.02.2021, 3 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse m uudatuse tulemusena on võimalik rakendada arengukava meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus“ tegevuse liiki 1.5 „Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks“ . Muudatus e eesmärk on nõustajate järelkasvu koolitus programmi abil tagada nõustajate järelkasv ning seeläbi nõuandeteenuste parem kättesaadavus erinevates põllumajandusega seotud valdkondades. U ue toetusskeemi siht rühma kuuluvad isikud, kellel on potentsiaali saada hea kvalifikatsiooniga nõustamisteenust pakkuvateks nõustajateks . Üleminekumäärusest tulenevalt pikenes programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste õigusraamistik kahe aasta võrra . Seaduse m uudatuse teise tulemusena on loodud eeldused LEADER-projektitoetuse, arengukava rahastamisvahendi ja nn osaliselt tasutud kuludokumentide skeemi rakendamiseks ka aastatel 2023–2025 samaväärselt tingimustega , mis on kehtinud seni . Maaelu arengu toetus t e rakendami se muud tingimused pikenenud perioodil ei eelda seaduse muutmist. Arvestades Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 1 lõike 2 punkti 5, ei ole eelnõu kohta koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, kuna eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 muudetakse seaduse § 63 lõike 1 punkti 2, asendades vii t e kehtetule Euroopa Liidu piiritusjookide määrusele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008 ) viitega kehtivale Euroopa Liidu piiritusjookide määrusele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/787 ). Tegemist on tehnilise muudatusega. Eelnõu punktiga 2 muudetakse seaduse § 66 lõiget 4 1 , mis käsitleb maaeluministri õigus t jagada ümber kasutamata jäänud LEADER-projektitoetuse eelarvevahendid . Kehtiva seaduse kohaselt on maaeluministril õigus muuta sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud toetuse vahendite jaotust ja otsustada oma käskkirjaga toetuse 2020. aastaks kasutamata jäänud vahendite jaotuse kohalike tegevusgruppide kaupa. Sätte eesmärk oli motiveerida kohalikke tegevusgruppe rakendama LEADER-projektitoetust aktiivselt ning tagada seeläbi kohaliku arengu strateegiate ja arengukava eesmärkide õigeaegne täitmine, vähendades sellega ka ohtu, et osa LEADER-meetme vahendeid jääb üldse kasutamata. 2019. a asta lõpus, kui analüüsiti tolleks ajaks kasutamata jäänud vahendeid , ei kerkinud esile ühtegi kohalikku tegevusgruppi, kellel oleks vahendite kasutamisega olnud probleeme, mistõttu ei pidanud maaeluminister vajalikuks eelnimetatud volitusnormi kasutada . Samas ei ole välistatud, et selline olukord ei või tekkida programmiperioodi 2014–2020 õigusraamistiku pikendamise tulemusel 2022. a asta lõpus, mistõttu on vajalik muuta volitusnormi nii, et maaeluministril oleks vahendite ümberjagamise võimalus ka tulevikus . Seetõttu asendatakse § 66 lõikes 4 1 olevas volitusnormis viide 2020. aastale viitega 202 2 . aastale. Eelnõu punktiga 3 muudetakse seaduse § 68 lõi get 6, mis käsitleb rahastamisvahendile antud toetuse või rahastamisvahendisse tagasilaekunud vahendite kasutamist. Kehtiva seaduse kohaselt kasutatakse neid samas või muus rahastamisvahendis kooskõlas ühissätete määruse asjakohaste sätetega kuni 2023. a asta 31. detsembrini. Nimetatud kohustus on sisuliselt sätestatud ühissätete määruse artikli 43 lõikes 2 , mille kohaselt tuleb tagasilaekunud vahendeid (kooskõlas sama määruse artikli 44 lõikes 1 sätestatud tingimustega) kasutada kas sama rahastamisvahendi raames või pärast rahastamisvahendi tegevuse lõpetamist muudes rahastamisvahendites või toetusvormides kuni rahastamiskõlblikkus e perioodi lõpuni . Üleminekumääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt pikeneb ühissätete määruse artikli 65 lõikes 2 toodud programmiperioodi 2014–2020 kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood kahe aasta võrra ehk kuni 2025. a asta 31. detsembrini, mistõttu tuleks seaduse § 68 lõikes 6 viidatud tähtaega samuti kahe aasta võrra pikendada. Seetõttu asendatakse seaduse § 68 lõikes 6 viide 2023. a asta 31. detsembrile viitega 2025. a asta 31. detsembrile. Eelnõu punktiga 4 muudetakse seaduse § 68 lõiget 7 , mis käsitleb maaeluministri kohustust määrata rahastamisvahendisse hiljem tagasilaekunud vahendite k asutamise valdkond , eesmärgid ja tulemused ning vahendite kasutamise eest vastutav asutus . Kehtiva seaduse kohaselt tuleb maaeluministril seda teha 2024. aasta 1. jaanuarist kuni 2031. aasta 31. detsembrini tagasilaekunud vahendite puhul. Nimetatud k ohustus tuleneb ühissätete määruse artiklist 45, mille kohaselt võtavad l iikmesriigid vastu vajalikud meetmed, et tagada tagasimakstavate vahendite uuesti kasutamine , sealhulgas põhiosa tagasimaksete ja kasumi ning muude sissetulekute või tulude puhul , mis on tekkinud vähemalt kaheksa-aastase perioodi jooksul pärast rahastamiskõlblikkus e perioodi . Üleminekumääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt pikeneb ühissätete määruse artikli 65 lõikes 2 toodud programmiperioodi 2014–2020 kulutuste rahastamiskõlblikkuse periood kahe aasta võrra, kuni 2025. a asta 31. detsembrini, mistõttu tuleks seaduse § 68 lõikes 7 viidatud ajavahemiku algus- ja lõppkuupäevi samuti kahe aasta võrra pikendada. Seetõttu asendatakse seaduse § 68 lõikes 7 viide ajavahemikule 01.01.2024–31.12.2031 viitega ajavahemikule 01.01.2026–31.12.2033. Eelnõu punktiga 5 muudetakse seaduse § 71 lõiget 3 , mis käsitleb neid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 14 alusel rakendatavaid tegevusi, mille puhul toetuse saaja valib riigihangete seaduses sätestatud alusel ja korras Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) . Kehtiva seaduse § 71 lõike 3 kohaselt valib PRIA riigihangete seaduses sätestatud alusel ja korras toetuse saaja artikli 14 alusel rakendatav a meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus“ tegevuse lii gi 1.4 „Pikaajalised programmid“ puhul . Arengukava viienda muudatusega, mis kiideti Euroopa Komisjoni poolt heaks 2020. a asta 17. aprillil , lisa ti arengukava meetmesse 1 tegevuse liik 1.5 „Toetus nõustajate järelkasvu arendamiseks“. Nõustajate järelkasvu arendamiseks toetatakse vastava koolitusprogrammi väljatöötamist ja rakendamist ning ka selle koolitusprogrammi väljatöötamiseks ja rakendamiseks korraldab PRIA riigihanke. Uue tegevuse liigi eesmärk on tagada nõustajate järelkasv ning seeläbi nõuandeteenuste parem kättesaadavus erinevates põllumajandusega seotud valdkondades. Tegevuse liigi rakendamiseks täiendatakse seaduse § 71 lõiget 3 volitus norm iga nõustajate järelkasvu arendamise koolitusprogrammi rakendamiseks . Eelnõu punktiga 5 muudetakse ka seaduse § 71 lõikeid 7 ja 8 . Seegi m uudatus tuleneb arengukava täiendamisest meetme 1 tegevuse liigiga 1.5 – tegemist on valikulise volitusnormiga, kus nähakse maaeluministrile ette võimalus kehtestada määrusega nõustajate järelkasvu koolitus programmi puhul toetuse taotlejale, toetuse saajale ja toetatavatele tegevustele täpsemad nõuded ning toetuse valikukriteeriumid , samuti on valikuline volitusnorm kehtestada käskkirjaga nimetatud programmile esitatavad nõuded – nii nõuded nendele isikutele, kes saavad programmis osaleda , kui ka nõude d lektoritel e, juhendajatele ja mentoritele, samuti programmi sisu puudutava d nõuded ja valdkonnad , milles on kõige suurem vajadus programmi läbiviimiseks . Paragrahvi 71 lõigetesse 7 ja 8 lisatud valikuliste volitusnormide alusel kehtestatakse määrus või käskkiri , kui lisaks arengukavas kindlaksmääratule ilmneb vajadus lisa tingimuste kehtestamiseks . Eelnõu punktiga 6 muudetakse seaduse § 82 lõiget 4 , mis käsitleb enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist riigieelarvelistest vahenditest välja makstud toetuse kasutamise (nn osaliselt tasutud kuludokumentide skeem) tähtaegu . Kehtiva seaduse kohaselt peab nimetatud skeemi kasutamise korral olema asjakohase tegevuse abikõlblike kulude eest tasutud toetuse andmise tingimustes sätestatud tähtaja jooksul, kuid hiljemalt 2023. a asta 1. juuliks. Programmiperioodi 2014–2020 õigusraamistiku kahe aasta võrra pikenemis es t tulenevalt tuleks nimetatud tähtaega samuti kahe aasta võrra pikendada. Seetõttu asendatakse seaduse § 82 lõikes 4 viide 2023. a asta 1. juulile viitega 2025. a asta 1. juulile. 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatav terminoloogia on kooskõlas muudetavas seaduses kasutatava terminoloogiaga ja kasutusele ei võeta uusi termineid. 5 . Eelnõu vastav us Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas järgmiste E uroopa L iidu õigus aktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469) ; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) ; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/2220 , millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29) . 6. Seaduse mõjud E elnõu ga kaasneb majanduslik mõju mitmesuguste maaelu arengu toetus t e taotleja te le ning riigiasutus t e ( Maaeluministeerium, PRIA) , samuti arengukava rahastamisvahendit rakendava asutuse ( Maaelu Edendamise Sihtasutus (edaspidi MES ) ) sisemisele töökorraldusele . Eelnõu punktiga 1 tehtav muudatus on tehniline ning sellel puudub mõju. E elnõu ga ei kaasne otsest sotsiaalset ja regionaalset mõju. Eelnõu punktidega 2– 6 kaasneb kaudne positiivne regionaalne mõju, sest nii LEADER- projekti toetuse vahendite aktiivsem kasutusele võtmine, projektide elluviimiseks soodsamate ja paindlikumate rahastamismehhanismide jätkuv kasutamine kui ka nõuandeteenuste paranenud kättesaadavus sihtrühma jaoks on kohalike ettevõtjate ja teiste toetuse saajate tegevust soodustavad tegurid, millel omakorda on positiivne regionaalne mõju . Samuti puuduvad otsesed mõjud keskkonnale (eelnõu punktiga 5 kaasneb kaudne positiivne mõju keskkonnale) ning riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele. Kavandatav muudatus I: tähtaega de pikendamine (eelnõu punktid 2‒4 ja 6 ) 1) M õju valdkond: m õju majandusele . Sihtrühm : muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on kohalikud tegevusgrupid ning kõigi nende arengukava meetmete või tegevuse liikide potentsiaalne sihtrühm , mille raames on toetuse saajatel võimalik kasutada nn osaliselt tasutud kuludokumentide skeemi . Mõju ulatus : eelnõu punktiga 2 tehtav muudatus stimuleerib kohalikke tegevusgruppe arengukava muutmise tagajärjel neile eraldatava id täiendava id LEADER- projekti toetuse vahendeid ka 2021. ja 2022. aastal aktiivselt kasutusele võtma (taotlusvoor e korraldama) . Sellest tuleneva te lisa kulude katmiseks on neil võimalik kasutada muu hulgas arengukava muutmise tagajärjel eraldatava kohaliku tegevusgrupi toetuse täiendavaid rahalisi vahendeid . Eelnõu punktiga 6 tehtav muudatus on positiivse majandusliku mõjuga kõigi nende arengukava meetmete või tegevuse liikide jaoks , mille puhul kasutatakse nn osaliselt tasutud kuludokumentide skeemi, sest nimetatud toetusskeemide toetuse saajatele on loodud võimalus kasutada projektide elluviimiseks soodsamat ja paindlikumat rahastamismehhanismi ka siis, kui nende projekti elluviimine jääb osaliselt või täielikult ajavahemikku 2023. a asta 1. juulist 2025. a asta 1. juulini . Eelnõu punktiga 6 tehtav muudatus puudutab üksnes nn osaliselt tasutud kuludokumentide skeemi ajalist kestust, mitte aga rakendamise tingimusi (sh nõudeid toetuse saajatele). Eeldusel, et maaeluminister seaduse § 82 lõikes 3 ette nähtud volitusnormi alusel skeemi tingimusi toetuse saajate jaoks ei muuda, ei muutu seega ka toetuse saajate halduskoormus. 2) Mõju valdkond: m õju riigiasutuse korraldusele . Sihtrühm : muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on M aaeluministeerium ja tema valitsemisala valitsusasutus PRIA , samuti MES . Mõju ulatus : eelnõu punktiga 2 tehtav muudatus tekitab PRIA-le ja Maaeluministeeriumile vajaduse seirata tähelepanelikult LEADER- projekti toetuse kasutamist kohalike tegevusgruppide poolt 2022. aastal ning võib – juhul kui on oht , et LEADER- projekti toetus jääb osa kohalike tegevusgruppide poolt märkimisväärses ulatuses kasutamata – tuua Maaeluministeeriumile kaasa vajaduse analüüsida ning otsustada 2022. aasta lõpuks kasutamata jäänud vahendite ümberjagami n e tegevusgruppide vahel . Eelnõu punktiga 3 tehtav muudatus tekitab MES-ile vajaduse tagada administratiivne valmisolek rahastamisvahendisse tagasilaekunud vahendite kasutamiseks vähemalt samadel tingimustel, mis on sätestatud ühissätete määruse artikli 43 lõikes 2 ja artikli 44 lõikes 1 , ka aastatel 2024 ja 2025 . Eelnõu punktiga 4 tehtav muudatus Maaeluministeeriumi märkimisväärselt ei mõjuta , sest kohustus kehtestada käskkirjaga sätted pärast programmiperioodi 2014–2020 rahastamiskõlblikkuse perioodi tagasilaekunud vahendite kohta jääb muudatuse tulemusel endiselt alles, muutuvad vaid käskkirja objektiks oleva perioodi algus- ja lõppkuupäevad . Eelnõu punktiga 6 tehtav muudatus tekitab PRIA-le vajaduse tagada administratiivne valmisolek nn osaliselt tasutud kuludokumentide skeemi rakendamiseks kuni 2025. a asta lõpuni . Sellest tulenevate lisa kulude katmiseks on PRIA-l võimalik kasutada muu hulgas arengukava muutmise tagajärjel eraldatava tehnilise abi toetuse täiendavaid rahalisi vahendeid. Kavandatav muudatus II: nõustajate järelkasvu arendamise koolitus programmi käivitamiseks eelduste loomine (eelnõu punkt 5 ) 1) Mõju valdkond: mõju majandusele. Sihtrühm: muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on lõppkasusaajatena põllumajandustootjad ja teised maapiirkonna ettevõtjad. Paraneb nende ligipääs nõuandeteenustele, mis seni oli pärsitud osas valdkondades nõustajate puudumise või vähesuse tõttu . Mõju ulatus: m uudatuse tulemusel rakendatava nõustajate järelkasvu koolitus programmi abil kasvab nõustajate arv ning seeläbi paraneb lõppkasusaajate ligip ääs nõuandeteenustele. Teadmis põhised otsused ettevõtte juhtimisel aitavad kaasa sektori edenemisele ja nii paraneb kogu majanduse konkurentsivõime, paremini on tagatud kodumaise toiduga kindlustatus, jne . 2) Mõju valdkond: mõju riigiasutuse korraldusele. Sihtrühm: muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on Maaeluministeeriumi valitsemisala valitsusasutus PRIA ja vajaduse korral ka Maaeluministeerium . Mõju ulatus: kuna pärast muudatust asutakse rakendama uut toetusskeemi , siis PRIA - t kui makseasutu st mõjutavad selle rakendamisest, sealhulgas riigi hanke läbiviimisest tulenevad ko hustused . Sellest tulenevate lisa kulude katmiseks on PRIA - l võimalik kasutada muu hulgas arengukava muutmise tulemusel eraldatava tehnilise abi toetuse täiendavaid rahalisi vahendeid. Seaduse § 78 lõigetes 7 ja 8 sätestatud valikuliste volitusnormide alusel kehtestatakse määrus või käskkiri nende kehtestamise vajaduse tekkimisel. 3) Mõju valdkond: mõju keskkonnale. Nõustajate j ärelkasvu arendamise koolitus programmi rakendamise tulemusel luuakse eeldused muu hulgas ka keskkonnavaldkonna s pädevate nõustajate tekkeks – neist on praegu suur puudus. Tänu nõuandeteenuse paranevale kättesaadavusele on loodud eeldused keskkon nanõuete järgimise tagamiseks , mistõttu võib eeldada, et kavandatud muudatusel on keskkonnale kokkuvõttes kaudne positiivne mõju . 7 . Seaduse rakendamisega seot ud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulu d ja tulud Seaduse eelnõu rakendamine ei vaja riigilt ümberkorraldusi ega lisakulutusi riigieelarve vahenditest. Samuti ei kaasne seaduse rakendamisega eeldatavaid tulusid. Eelnõu punktis 5 viidatud nõustajate järelkasvu arendamise koolitusprogrammi indikatiivne eelarve on 6 000 000 eurot, millest Eesti riigi osalus on 11 000 eurot. Eelnõu punktiga 2 tehtava muudatuse põhjenduses viidatud, arengukava muutmise tagajärjel eraldatavate täiendavate LEADER-projektitoetuse ja sama muudatuse mõjude kirjelduses viidatud kohaliku tegevusgrupi toetuse täiendavate vahendite indikatiivne kogusumma on 32 788 898 eurot , millest Eesti riigi osalus on 5 622 743,2 eurot. Kõnealused vahendid ei kaasne aga seaduse eelnõu rakendamisega, vaid on juba eraldatud või eraldatakse arengukavale selle muutmise tagajärjel . Eelnõuga ei kaasne kulusid ega tulusid kohalikele omavalitsustele. 8 . Rakendusaktid E elnõu ei sisalda uusi volitusnorme , kuid e elnõu punktiga 5 täiendatakse olemasolevaid, seaduse § 71 lõigetes 7 ja 8 sisalduvaid volitusnorme ja lisatakse sinna vii de nõustajate järelkasvu arendamise koolitus programmile. Analoogselt teiste arengukava teadmussiirde ja teavituse meetme rakendamise skeemi de ga on otstarbekam leida toetuse saaja riigihan k e kaudu ning t äpsemad nõuded nõustajate järelkasvu arendamise koolitus programmi toetuse taotlejale, toetuse saajale ja toetatavale tegevusele, samuti toetuse saaja valikukriteeriumid ning programmile esitatavad nõuded kehtestada hankedokumentides, seetõttu pole ka seletuskirjale lisatud rakendusaktide kavandeid. Seadusesse jääb seega võimalus, kuid mitte kohustus § 71 lõigete 7 ja 8 alusel välja töötada maaeluministri määrus või käskkiri. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita takse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile , samuti informatsiooniks arengukava seirekomisjonile . Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks PRIA-le ja Maaelu Edendamise Sihtasutusele ning järgmistele huvigruppidele: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon , Eesti Leader Liit , Eesti Külaliikumine Kodukant . ________________________________________________________________________ ___ EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/21-0382 - Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.04.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a7157279-fa62-4459-a6c2-84102ef978a9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a7157279-fa62-4459-a6c2-84102ef978a9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →