dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. märts 2021
Viit
1.9-21/S/21-136-1
Registreeritud
31. märts 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.9/S Raamatupidamisarvestuse korraldamine
Sari
1.9-21/S Teenuse osutamise lepingud ning lepingutega seotud aktid (SF periood 2014-2020)
Toimik
1.9-21/S/24-0029
Vastutaja
Maarja Mänd

Failid

  • 📎1.9-2121-136-1 31.03.2021 Leping (1).asice1787 KB

Sisu (failidest)

HD Lisa 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ettevõtjatelt riigiasutustele aruandluseks esitatavate andmekoosseisude ühtseks standardiseerimiseks ja taksonoomia loomiseks läbi viidav ärianalüüs, sh eelanalüüs, taksonoomia loomine ja XBRL GL standardi kasutusele võtmine pakendiaruandluse ja kütusearuandluse näitel Tehniline kirjeldus Tallinn 2020 1 Sisukord Mõisted ....................................................................................................................................... 3 1. Hanke ese ............................................................................................................................ 4 2. Praegune olukord ................................................................................................................ 4 3. Hanke eesmärk .................................................................................................................... 6 4. Töö metoodika .................................................................................................................... 7 5. Tegevused ........................................................................................................................... 9 5.1. Mudel ja teekaart ......................................................................................................... 9 5.2. Pakendi- ja tarbitud kütuse aruandlus ........................................................................ 12 6. Tulemid ............................................................................................................................. 15 6.1. Mudel ......................................................................................................................... 15 6.2. Teekaart ..................................................................................................................... 15 6.3. Pakendi- ja tarbitud kütuse aruandlus ........................................................................ 16 7. Lõpparuanne ..................................................................................................................... 17 8. Töökorraldus ..................................................................................................................... 17 9. Tähtajad............................................................................................................................. 18 10. Tellijapoolne meeskond ................................................................................................ 18 2 Mõisted Andmekoosseis deklaratsioonide ja küsimustike tulemuste arvutamiseks vajalik tehingupõhiste andmete loetelu Andmepõhine andmepõhine aruandlus tähendab reeglina tehingupõhiste andmete aruandlus esitamist Aruandepõhine aruandepõhine aruandlus tähendab reeglina eelnevalt kokku aruandlus arvutatud koondandmete esitamist Aruandlus 3.0 „Nullbürokraatia“ algatusest välja kasvanud Maksu- ja Tolliameti (MTA), Statistikaameti (SA) ja Eesti Panga (EP) ühisprojekt, mis loob võimalused riigile vajalike andmete automaatseks liikumiseks, lähtudes minimaalsusest ja lihtsusest. Projekti tulemusel väheneb ettevõtjate koormus palga ja tööjõu andmete esitamisel ning töötatakse välja ülejäänud majandusarvestusest edastatavate andmete taksonoomia, sh võimaldatakse nende automaatne esitamine. Kütusearuandlus statistiliste andmete kogumine kütuste tarbimise vaatest Mudel süsteemi või protsessi kirjalik esitus/kirjeldus, mida kasutatakse reaalmaailma süsteemide sarnastamiseks või järeleaimamiseks. Käesolevas projektis on loodava mudeli puhul on tegemist loodava süsteemi protsessikirjeldusega abistamaks riigiasutusi, kes soovivad oma aruandluse aluseks olevaid andmekoosseise analüüsida, standardiseerida, ühtset taksonoomiat luua ja XBRL GL standardit kasutusele võtta Pakendiaruandlus Eestis turule lastud kauba pakendite ning tarbitud õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide kohta arvestuse pidamine pakendiseadusest ja pakendiaktsiisi seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks Reaalajamajandus digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul Riigiasutus valitsusasutuse poolt hallatav riigiasutus Taksonoomia standardiseeritud andmete struktuur Teekaart aruandluse aluseks olevate andmekoosseisude ühtse taksonoomia loomise ja standardiseerimise (sh XBRL GL kasutusele võtmiseks) praktiliseks realiseerimiseks vajalik arendus- ja tegevusplaan koos metoodikatega aja- ja rahakulu hindamiseks Valitsusasutus riigi eelarvest finantseeritav asutus, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine XBRL GL info edastamise struktureeritud XML-põhine vorming, mis sobib äri- ja rahandusinfo kiiremaks, tõhusamaks ja väiksemate kuludega edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks 3 1. Hanke ese 1.1.Käesoleva hanke esemeks on „Ettevõtjatelt riigiasutustele aruandluseks esitatavate andmekoosseisude ühtseks standardiseerimiseks ja taksonoomia loomiseks läbi viidav ärianalüüs, sh eelanalüüs, taksonoomia loomine ja rahvusvahelise andmevahetusstandardi eXtensible Business Reporting Language Global Ledger (XBRL GL) kasutusele võtmine pakendiaruandluse ja kütusearuandluse näitel“ (edaspidi Töö) tellimine, mille koostamine on ette nähtud vastavalt käesolevale tehnilisele kirjeldusele. 2. Praegune olukord 2.1.Ettevõtjate halduskoormus riigile aruannete esitamisel on liiga suur. Tihti esitatakse samu andmeid korduvalt erinevatele asutustele erinevate aruannete raames, mis tekitab liigset aja- ja rahakulu. Näiteks statistikauuringute täitmisele kulutasid Eesti ettevõtted Statistikaameti andmetel 2015.a 42 300 tööpäeva. Erinõuete maksumuse uuringu põhjal arvutati konkreetsetes tegevusvaldkondades välja ettevõtjate aja- ja rahakulu erinõuete täitmisel ja analüüsi kohaselt jääb kulu ettevõtjale vahemikku 1007€ kuni 10 824€ ühe loa osas. 2.2.Aruannete esitamiskohustust seadvad ametid ei praktiseeri piisavalt andmete korduvkasutust. Ettevõtjatelt andmete kogumise viisid on samuti väga erinevad - mõnel juhul veebivorm, mõnel juhul PDF-dokument ja vaid üksikutel juhtudel liiguvad andmed otse ettevõtja majandustarkvarast masinloetaval kujul riigiasutusele. Lisaks kannatab andmete kehva sisestamise kvaliteedi tõttu andmeanalüüsi kvaliteet riigiasutuste sisestes ja riigiasutuste vahelistes protsessides, mis tekitab vajaduse ettevõtjatelt samu andmeid erinevate asutuste poolt korduvalt küsida ning ei järgi ühekordse andmete esitamise põhimõtet. 2.3.Lisaks eelnimetatule ei ole selge, kas kõik aruandluskohustuse täitmiseks küsitavad andmeväljad on vajalikud, st kas riigiasutused vajavad kõiki ettevõtjate poolt esitatavaid andmeid (sh seotud mõne seadusliku nõudega) või on mõned andmeväljad jäänud sinna aegade algusest ja vajalik on ka seaduste ajakohastamine; ja kas kõiki küsitud andmeid kasutatakse ka andmeanalüüsides. Samuti kogutakse palju ka nn hinnangulisi andmeid pika jututekstina, millel puudub tihti selge tõenduspõhisus või toetuvad need subjektiivsele arvamusele. Selliseid andmeid ei saa automaatselt ja masinloetavalt riigiasutuste vahel kasutada. Sellega seoses tuleb leida võimalusi nimetatud hinnanguliste ja tekstiliste andmeväljade vähendamiseks või nende asendamist tõenduspõhiste ja standardiseerimist võimaldavate andmeväljadega, mille koondvaatena on võimalik teha kvaliteetsemaid andmeanalüüse. 2.4.Eelnimetatut toetab 2020. aasta kevadel läbiviidud riigikontrolli audit, millest selgub, et 2.4.1. vajalikud andmed jäävad andmeanalüüsi kaasamata, sest need ei ole tehnilistel põhjustel kättesaadavad või nende kogumisel ei ole rakendatud piisavalt kvaliteedikontrolli meetmeid. Nii näiteks piirab andmeanalüüsi laiemat kasutust andmete kesine kvaliteet (s.t kogutavad andmed ei ole ajakohased, terviklikud, struktureeritud selgetel alustel ja järjepideva arvutusmetoodikaga) nii enda kui ka teiste potentsiaalsete kasutajate jaoks; 2.4.2. kvaliteediprobleemide alged on omakorda puudulikus andmete sisestamises või sisestamata jätmises ning erinevate kasutajarühmade vajadustega mittearvestamises andmete kogumisel ja analüüsimisel (s.t need ei pruugi sobida teiste asutuste otstarbeks, kogutakse erinevate klassifikaatorite alusel või pole enam ajakohased); 2.4.3. andmete kättesaadavus on takistatud, kuna lahendamata on andmevahetuse õiguslikud probleemid. 4 2.5.Riigiasutuste poolt on tehtud esmased algatused olukorra parandamiseks. Maksu- ja Tolliameti (MTA), Statistikaameti (SA) ja Eesti Panga (EP) ühisprojekt Aruandlus 3.01 loob võimaluse andmete ettevõtetelt riigile automaatseks ja ühekordselt edastamiseks aidates vähendada ettevõtja halduskoormust. Alates 01.01.2018 saab MTA-le esitada tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) üle x-tee täisautomaatselt (st ei vaja eraldi „üle kinnitamist“, kuid ei ole veel üle mindud standardiseeritud tehingupõhistele andmetele) ja SA võtab vastu standardiseeritud tehingupõhised andmeid masin-masin liidesega. Eesti Pank ei kogu palga ja tööjõuga seotud andmeid, sest saab need SA-lt. Projekti tulemusel viidi MTA ning SA poolt läbi TSD ja käibemaksudeklaratsiooni (KMD) aruannete andmekoosseisude analüüs, standardiseerimine ja ühtse taksonoomia loomine eesmärgiga standardiseerida aruandlus info ja liikuda üle masinliidesele. Lisaks viidi läbi ka andmeväljade vajalikkuse analüüs ning võeti kasutusele XBRL GL standard. Projekti käigus analüüsiti palga ja tööjõuga seotud aruandeid, kus oli kokku umbes 400 andmevälja, mille tulemusel jäi alles vaid 32 andmevälja (suures osas klassifikaatoritena). Lisaks andmete sisulisele analüüsile tegeleti ka andmete esitamise küsimustega. Kogu sellekohase tegevuse tulemina valmib 2020. aasta lõpuks projekti skoobis olnud deklaratsioonide/aruannete andmete taksonoomia ning selged juhised infokanali nõuete ja kasutamise kohta. 2.6.Suurem kasutegur ja motivatsioon tarkvaraarendajatele ja andmeesitajatele peaks tulema siis, kui kõik olulised maksudeklaratsioonid ja statistikaaruanded on uuele formaadile üle viidud. Aruandlus 3.0 projekti tulemustest lähtuvalt on võimalik eeldada sarnaseid tulemusi ka muudes aruannetes, mistõttu on vajalik jätkata samase tööga ka teiste aruannete puhul riigiasutuste ja andmebaaside üleselt, et võimendada andmete korduvkasutust. Aruandlus 3.0 projekt on olnud pilootprojektiks kogu riigi poolt ettevõtjatele seatud aruandluskohustuse lihtsustamiseks ja automatiseerimiseks ning võetakse ka käesolevas töös sisuliseks aluseks. Projekti tulemustele tuginedes on vajalik edasi analüüsida kuidas, millises ajakavas, millise ressursivajaduse, mahu ja arendusettepanekutega on võimalik ettevõtjatele aruandluskohustust seadvates riigiasutustes standardiseerida aruandluses olevad andmekoosseisud ning kasutada ühtset asutuste ülest taksonoomiat, et ettevõtjate poolt riigile esitatavad andmed oleksid erinevate andmebaaside ja asutuste vahel korduvkasutatavad ning kaasatud kõikidesse vajalikesse andmeanalüüsidesse. 2.7.Näited praegusest olukorrast käesolevas töös käsitletavate pakendi- ja kütusearuandluse puhul: 2.7.1. Pakendiaruandluses peavad ettevõtted pidama arvestust Eestis turule lastud pakendite liigi ja koguste osas ning esitama teatud künnisest alates 1x aastas andmed pakendiregistrisse2. Pakendiregistri eesmärk on pakendite ja Eestis tekkinud pakendijäätmete arvestuse pidamine pakendiseadusest ja pakendiaktsiisi seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning Euroopa Komisjonile pakendijäätmete ning õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide tarbimise kohta teabe esitamiseks. Juhul kui käesoleva töö analüüs tõestab soovitud standardi kasutamist pakendiarvestuseks, siis ajaline kasutegur oleks aastaaruandelt liikuda peaaegu reaalajas andmete edastusele. 2.7.2. Kütuse tarbimise infot kogutakse erinevate küsimustikega 1 https://www.stat.ee/halduskoormuse-vahendamine 2 http://pakis.envir.ee 5 2.7.2.1.Kütuste tarbimise vaatest kogutakse SA poolt andmeid aastaküsimustikega „Tarbitud kütus ja energia“, „Energia“ ja kuuküsimustikuga „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine“. 2.7.2.1.1. Infot omatarbeks tarbitud kütuste kohta kogutakse ettevõtetelt küsimustikuga „Tarbitud kütus ja energia“ (Küsimustiku kood: 1251, statistikatöö kood 202063) . Eesmärgiks on saada erineva põhitegevusalaga ettevõtete kohta (EMTAK alusel) teavet aastasest energiatoodete tarbimisest Eestis. Kõik 50 ja enama töötajaga ettevõtted (v.a ca 700 ettevõtet kui kütuse, elektri ja soojuse tootjad, müüjad ja ladustajad, kes esitavad andmed küsimustikuga „Energia“) on uuringusse kaasatud. 2020. aastal oli selliseid ettevõtteid 1020, väiksemaid üksusi oli valimis ca 5500. Ettevõtete tagasiside põhjal koormab neid statistilise aruandluse osas enim kütuste koguse ja liigi määramine, kuna raamatupidamisse hetkel sellist infot ei sisestata. 2.7.2.1.2. Ettevõtetelt, kes tegelevad kütuse, elektri ja soojuse tootmise, müümise ja ladustamisega kogutakse kütuste tarbimise andmeid kord aastas küsimustikuga „Energia“ (Küsimustiku kood: 1025, Statistikatöö kood 202064). Küsimusi on seal rohkem ja need on spetsiifilisemad energiavaldkonna kohta. Sellesse valimisse kuulub üle 700 ettevõtte. Küsimustikus on energiaspetsiifilised küsimused, sh „Kütus: tarbitud omatarbeks“; 2.7.2.1.3. Lisaks on igakuine küsimustik energiatootjatele „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine“ (Küsimustiku kood: 1027, Statistikatöö kood 202055). Selle uuringu valimisse kuulub ligi 250 majandusüksust. 2.7.2.2.Käesolevas Töös keskendutakse kütusearuandluse küsimustike raames kütuse tarbimise osale. Kõik nimetatud küsimustikud on seotud klassifikaatoriga “Kütuse liik”. Käesoleva Töö tulemus loob eeldused, et tulevikus liiguksid kütuse tarbimise andmed nimetatud klassifikaatori alusel igakuiselt SA-le. Andmed oleks ühekordselt esitatud, kuid eelpool mainitud statistilistes küsimustikes (ja teiste andmetarbijate poolt) korduvalt kasutatud ning mis võimaldaks toota ka kiirstatistikat nende andmete abil. Kütusearuandlust saaks kasutada aasta küsimustiku „Energia“ ja kuu küsimustiku „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine“ jaoks täiendava andmeallikana. 2.7.2.3.Kogu seda andmestikku kasutatakse Eesti energiabilansi kokkupanekul, mida kasutavad Eesti erinevad ministeeriumid (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Keskkonnaministeerium (KEM)) ja nende allasutused (sh Eesti Keskkonnauuringute Keskus) oma arvestustes. Samuti kasutavad neid andmeid keskkonnastatistikud SA-s ja rahvusvahelised organisatsioonid: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ja Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat). 3. Hanke eesmärk 3.1.Käesoleva hanke eesmärgiks on 3.1.1 luua mudel ja teekaart, kus mudeli eesmärgiks on pakkuda parim protsessikirjeldus abistamaks riigiasutusi oma aruandluseks (nii finantsaruandlus kui ka 3 https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/kusimustikud/12512020 4 https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/kusimustikud/10252020 5 https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/kusimustikud/10272020 6 mittefinantsaruandlus) olevate andmekoosseisude analüüsimisel, standardiseerimisel, ühtse taksonoomia loomisel ja rahvusvahelise andmevahetusstandardi eXtensible Business Reporting Language Global Ledger (XBRL GL) (vt p 4.4) kasutusele võtmisel. Teekaardi eesmärgiks on tuua välja sisulised tegevused ja nende järjekord koos arendusettepanekute ja ressursivajadusega, kuidas on kõige mõistlikum riigiasutustel aruandlusega seotud töid planeerida. 3.1.2 viia läbi mudelist lähtuvalt ja selle loomisega paralleelselt pakendi- ja kütusearuandluse (vt p 4.7.3 ja 4.7.4) aluseks olevate andmekoosseisude analüüs, standardiseerimine, ühtse taksonoomia loomine ja XBRL GL standardisse viimine koos teenuse tulevikuvaatega. Tehtav töö on eelduseks riigiasutuste poolt masinloetavate andmete automatiseeritud vastuvõtuvõimekuse loomiseks. 3.2.Mudeli ja teekaardi loomisel ning sellele eelnevate tegevuste läbiviimisel peab Tellija riigiasutuste all Töö teostamisel eelkõige silmas valitsusasutusi6. Vajaduse tekkimisel ja Tellija juhtrühmaga kooskõlastamisel kaasatakse ka muid riigiasutusi. Tehnilises kirjelduses kasutame sellest tulenevalt märksõna „Riigiasutused“. 3.3.Pakendi- ja kütusearuandluse Töö teostamisel tuleb Töövõtjal nimetatud aruannete aluseks olevaid andmeid kasutavad riigiasutused kaardistada Töö käigus koostöös Tellija juhtrühmaga (vt p 8.3). Nimetatud aruannetega Tellijale hetkel teadaolevalt seotud asutused on KEM, KEM Infotehnoloogiakeskus, Keskkonnaagentuur, MTA, SA, Eesti Vedelkütusevaru Agentuur. 3.4.Töö panustab reaalajamajanduse laiemasse eesmärki lihtsustada ja automatiseerida ettevõtjate aruandluskohustust riigile ja sellega seoses vähendada ettevõtjate halduskoormust tugitegevustele ja aruandlusele. Töö loob eelduse minna riigiasutuste üleselt üle aruandluse aluseks olevate andmekoosseisude ühtsele taksonoomiale ja võtta kasutusele XBRL GL standard, et ettevõtja saaks riigile esitada mistahes aruandluse jaoks vajalikud andmed ühekordselt ja võimalikult automatiseeritult otse oma tarkvarast. Lisaks, et esitatud andmed oleksid üheselt mõistetavad ja kvaliteetsed asutuste üleseks andmevahetuseks. 4. Töö metoodika 4.1.Töövõtja peab Töö metoodikas lähtuma Aruandlus 3.0 projekti tulemustest. Pakkumus peab sisaldama käesolevas dokumendis nimetatud elemente ja töötulemuste regulaarset jooksvat valideerimist Tellijaga. Tellija eeldab, et Töövõtja toob pakkumuses välja ja põhjendab täiendavaid tegevusi, mida peab vajalikuks tulemuste saavutamiseks parimal viisil. 4.2.Töö raames tuleb Töövõtjal arvestada Aruandlus 3.0 projekti tulemustega, mis annavad info, kuidas toimub parimal võimalikul viisil (tegevuste järjekord, ressursivajadus, maht, arendustööde ettepanekud): 4.2.1. andmekoosseisude analüüsi protsess (sh regulaarne kogutavate andmete vajalikkuse hindamine); 4.2.2. andmete standardiseerimine; 4.2.3. loodud andmekoosseisule ühtse (asutuste ja andmete ülese) taksonoomia loomine; 4.2.4. XBRL GL standardi juurutamine ja kasutusele võtmine ning 4.2.5. andmete esitamine, vastuvõtmine, töötlemine, tagasipeegeldamine ja vahetamine. 6 https://www.eesti.ee/est/kontaktid/valitsusasutused 7 4.3.Töö skoobis on nii finantsilised näitajad kui ka mittefinantsilised näitajad. See tähendab, et Töövõtja käsitleb kogu aruandluskohustust ja mitte ainult finantsaruandlust. 4.4.Töös tuleb kasutada rahvusvahelist andmevahetusstandardit eXtensible Business Reporting Language Global Ledger (XBRL GL), mis on info edastamise struktureeritud XML-põhine vorming ning mis sobib äri- ja rahandusinfo kiiremaks, tõhusamaks ja väiksemate kuludega edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks. Rahvusvahelisel standardil põhineva struktuuriga andmevahetusfaili vormingu kasutusele võtmine võimaldab luua analoogseid andmevahetusi eri rakenduste vahel ning seeläbi on saadav kasu oluliselt suurem. XBRL GL-i vorming kasutab andmete edastamiseks ettevõtte finantsinfosüsteemis kajastatud ja taksonoomiaelementidega (klassifikaatorid) rikastatud tehinguid, mis on summeeritud taksonoomiaelementide komplekti tasemele. Ettevõtjate finants- ja muudes infosüsteemides on vaja seadistada vajalike klassifikaatorite ehk taksonoomia info ning selle alusel liidetakse ühte tüüpi andmed esitamiseks kokku. 4.5.Arendusettepanekute tegemisel tuleb Töövõtjal lähtuda Eestis olemasolevast X-tee andmevahetusplatvormist, olemasolevatest riigi andmekogudest ja erasektori tarkvaralahendustest. 4.6.Töö on kaasrahastatud Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondidest. Töös läbi viidavad tegevused ja valminud töö (või ka Tulem) peab olema tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord7“. 4.7.Töö teostamisel tuleb Töövõtjal lähtuda vähemalt järgmistest dokumentidest: 4.7.1. Aruandlus 3.0 projekti tulemid8,9; 4.7.2. XBRL GL dokumentatsioon10,11; 4.7.3. Pakendiaruandluse aluseks on pakendiregistri põhimäärus, pakendiregistri klassifikaatorid ja impordivormid, pakendiaktsiisi seadus12 ning taaskasutus- organisatsioonidele esitatud andmed (lepingutes reguleeritud – kuupõhised, aastapõhised, kvartaalsed, jne); 4.7.4. Kütusearuandluse küsimustikud (küsimustiku koodid 125113, 102514, 102715) ja Energiastatistika määrus16; 4.7.5. Reaalajamajanduse visioon ja tööplaan 2020-202717; 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001?dbNotReadOnly=true 8 https://www.stat.ee/et/halduskoormuse-vahendamise-projekt-aruandlus-30 9 https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/mta-statistikaameti-ja-eesti-panga-uhisprojekt- aruandlus-30 10 https://www.xbrl.org/the-standard/what/global-ledger/ 11 https://specifications.xbrl.org/spec-group-index-xbrl-gl.html 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/PakAS 13 https://www.stat.ee/et/kusimustikud/tarbitud-kutus-ja-energia-2019-aasta 14 https://www.stat.ee/et/kusimustikud/energia-2019-aasta 15 https://www.stat.ee/et/kusimustikud/energia-tootmine-muuk-ja-kutuse-tarbimine-2020-kuu 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2008, 22. oktoober 2008, energiastatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32008R1099 17 https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_visioon_2020-2027_kaskkiri.pdf 8 4.7.6. Perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu struktuuritoetuse andmisega seotud teavitamise juhendid, dokumendid ja logod, sh projektis kohustuslikud vahe- ja lõpparuande vorm18,19. 4.8.Töö käigus tuleb Töövõtjal vähemalt kaasata: 4.8.1. avalikust sektorist aruandluskohustust seadvate riigiasutuste esindajaid, kes on eelkõige andmehalduse, andmebaaside ja andmeanalüüsi eest vastutavad või sellega tihedalt tegelevad/seotud isikud; 4.8.2. erasektorist eelkõige pakendiettevõtjad, kütusearuandekohuslased, majandustarkavara pakkujad, IT-ettevõtjad, aga ka teised huvitatud osapooled. 4.9.Täpsem nimekiri kaasatavatest riigiasutustest ja kontaktidest tehakse Töövõtja poolt selgeks Töö käigus ning koostöös Tellija juhtrühmaga. 4.10. Täpsem nimekiri kaasatavatest ettevõtjatest moodustub Töövõtja poolt valimipõhiselt ja koostöös Tellija juhtrühmaga. 4.11. Töövõtja kaasab avaliku ja erasektori esindajaid töötubade ja intervjuude kaudu. Intervjuud on eelkõige ettenähtud nende riigiasutuste kontaktidega, kus on seatud aruandluskohustus ettevõtjatele. Töötubadesse on planeeritud ühiselt ettevõtjad ja riigiasutuste esindajad. 4.12. Peamised kasusaajad 4.12.1. Kütusearuandluse puhul mõjutab projekt ca 10 000 ettevõtjat ja pakendiaruandluse puhul ca 4000 ettevõtjat. 4.12.2. Mudel loob eelduse aitamaks tulevikus ka kõiki teisi alustavaid ja tegutsevaid ettevõtjaid, kellel on mistahes aruandluskohustus riigi ees, kuna tulevikus on riigiasutustel võimalik lihtsustada ja automatiseerida andmete kogumist loodava mudeli abil. SA kohaselt oli 2019 aastal Eestis 133 784 ettevõtjat. 4.12.3. Lisaks ettevõtjatele aitab aruandluse lihtsustamine hoida kokku ka riigiasutuste halduskulusid. 4.13. Töö eeldatavad osad: 4.13.1. Ettevõtjatele seatud kogu aruandluskohustuse kaardistus; 4.13.2. Aruandlus 3.0 projekti tulemuste läbitöötamine; 4.13.3. Avaliku ja erasektori esindajate kaasamine töötubade ja intervjuude kaudu nii mudeli ja teekaardi kui ka detailsemalt pakendi- ja kütusearuandluse töö läbi viimiseks. 4.13.4. Mudeli ja teekaardi loomine; 4.13.5. Pakendi- ja kütusearuandluse analüüsi ja standardiseerimise töö tulemusel koos taksonoomia loomise ja XBRL GL standardisse viimisega on aruannete analüüs, tehingupõhise andmekoosseisu loetelu, selle alusel koostatud taksonoomia ja standardi töö dokumentatsioon koos xsd. failidega. 5. Tegevused 5.1.Mudel ja teekaart 5.1.1. Sissejuhatus 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001?dbNotReadOnly=true 19 https://www.ria.ee/et/struktuuritoetused/2014-2020/juhendid-ja-oigusaktid.html 9 5.1.1.1.Käesolevas Töös loodav mudel ja teekaart on aluseks alustamaks üleminekut seniselt aruandepõhiselt andmepõhisele info kogumisele ettevõtjate ja riigi vahelisel suhtlusel. Mudeli ja teekaardi loomisel analüüsib Töövõtja kuidas, millises ajakavas, ressursivajaduse, mahu ja arendusettepanekutega on võimalik ettevõtjatele aruandluskohustust seadvates riigiasutustes analüüsida ja standardiseerida aruandluses olevad andmekoosseisud (sh analüüsida kõikide andmekoosseisus olevate andmeväljade vajalikkust), kasutada ühtset asutuste ülest taksonoomiat ning võtta kasutusele XBRL GL standard, et ettevõtjate poolt riigile esitatavad andmed oleksid ühekordselt küsitud ja erinevate andmebaaside ja asutuste vahel korduvkasutatavad. Käesoleva töö skoobis on kogu aruandluskohustus, st mitte ainult finantsaruandlus. 5.1.1.2.Mudeli täpne sisu selgub Töö käigus, st Töövõtja selgitab välja, milline on kõige mõistlikum viis, tegevused ja järjekord andmekoosseisude parendamisega seonduvate tööde planeerimisel. Samuti selgub Töö käigus Töövõtja poolt ja koostöös Tellijaga, millised on detailsemad tööülesanded (projekti avakohtumine, juhtrühma moodustamine, kommunikatsioon, osapoolte detailsem kaasamisprotsess, tulemuste esitlusviis/aeg/koht, jne) allpool välja toodud suuremate tegevuste blokkide läbi viimiseks. 5.1.2. Tegevused enne mudeli ja teekaardi loomist: 5.1.2.1.Ettevõtjatele seatud kogu aruandluskohustuse (k.a mittefinantsiline) kaardistamine/aruandluskohustuse hetkeolukorra väljaselgitamine - mudeli ja teekaardi loomisele eelnevalt on vaja Töövõtjal välja selgitada, 5.1.2.1.1. millised (kui paljud) riigiasutused (st valitsusasutused ja nende haldusalas olevad riigiasutused) on seadnud aruandluskohustuse ettevõtjatele; 5.1.2.1.2. milline on nende kohustuste suurusjärk (aruannete/andmeväljade arv koos valdkonnaga, mille raames infot kogutakse) riigis; 5.1.2.1.3. millisel viisil asutused andmeid ettevõtjatelt koguvad (veebis manuaalne info sisestamine, veebis faili üleslaadimine, paberkujul, pdf-kujul, andmete esitamine otse tarkvarast masinliidesega, vm), et hiljem oleks võimalik hinnata erinevate infosüsteemide jaoks vajalike arendustööde hinnangulist ressursivajadust; 5.1.2.2.Aruandlus 3.0 projekti tulemuste läbi töötamine ja tegevuste kaardistamine Töövõtja poolt (sh lähenemine üksikandmete tasandil; kuidas andmeid agregeerida jms) koostöös Aruandlus 3.0 projekti partneritega (eelkõige SA-ga) enne mudeli ja teekaardi loomist, kuna projekti tegevused ja tulemuste saavutamine on aluseks mudelis kirjeldatud tegevustele. 5.1.3. Tegevused mudeli loomisel: 5.1.3.1.Analüüsi osas peab Töövõtja mudelis muuhulgas kirjeldama, kuidas riigiasutused peavad: 5.1.3.1.1. nende poolt nõutud aruannete prioriteetsuse hindamiseks mudelis toodud kriteeriumite loetelu põhjal hindama, millised aruanded ja millises järjekorras töösse lähevad; 5.1.3.1.2. analüüsima andmete kogumisel ühekordsete andmete esitamise (once-only) printsiibi täitmist, mh peab kirjeldama, kuidas tuua välja sarnasused ja erinevused andmete formaadis, detailsuses, esitamise sageduses jm standardiseerimiseks olulistes parameetrites ning selgitada välja andmete koosseisu osas suurima ühisosa ehk missuguseid samu andmeid ja ka alusandmeid peavad ettevõtjad igal juhul erinevatele asutustele esitama; 10 5.1.3.1.3. tegema koostööd samu andmeid koguvate asutustega, mh pakub Töövõtja mudelis välja samu andmeid koguvate asutuste vahelised sobivad kommunikatsioonitegevused ja koostöövormid, mis edendaksid andmete kogumise üleriigilist standardiseerimist ja taaskasutust; 5.1.3.1.4. analüüsima ja hindama andmekoosseisudes olevate andmeväljade ajakohasust, reaalset vajalikkust (kellele ja miks konkreetseid andmeid kogutakse – koostöös teiste asutustega; kas tegemist on siseriikliku või rahvusvahelise seadusliku nõudega, vms) ja võimalust/vajadust seadusandluse ajakohastamiseks eesmärgiga vähendada liigsete, dubleeritud või ebavajalike andmete küsimist; 5.1.3.1.5. analüüsima (st ettevõtjalt küsima) ettevõtja vaatest millistele asutustele ettevõtja riigile konkreetse valdkonna andmeid korduvalt esitab (sh mittefinantsilised andmed), millisel viisil ja miks; kas esineb olemasolevas formaadis esitamisel mingeid takistusi; 5.1.3.1.6. ettevõtjalt andmeid masinliidesega vastu võtma/koguma (üle x-tee, masinliidesega, otse majandustarkvarast ja XBRL GL vormingus) ja looma juhised ettevõtjatele, kuidas riigile masinliidesega andmeid esitada. 5.1.3.2.Standardiseerimise ja ühtse taksonoomia loomisel peab Töövõtja mudelis muuhulgas kirjeldama: 5.1.3.2.1. kuidas hinnata, kas konkreetset aruannet üldse saab ühtsesse taksonoomiasse viia; 5.1.3.2.2. kuidas standardiseerida analüüsitud andmekoosseisu (oluline on ühtne lähenemine); 5.1.3.2.3. millised nõuded on taksonoomia loomisel ja millest peab lähtuma (baseerudes eelkõige Aruandlus 3.0 projekti praktikale); 5.1.3.2.4. kuidas võtta arvesse juba varasemalt loodud taksonoomiat, sh peab kehtima minimaalsuse printsiip, kus uue infovajaduse tekkimisel tuleb üle vaadata olemasolev andmekoosseis, et vältida samade andmete kogumise dubleerimist (näiteks võib eksisteerida erinevaid liike tehingutüüpe, mis tegelikult sisaldavad sama infot); 5.1.3.2.5. kuidas luua (täpsem tegevuste nimekiri) analüüsitud andmekoosseisule uut taksonoomiat/taksonoomia elemente; 5.1.3.3.XBRL GL standardile viimisel peab Töövõtja mudelis kirjeldama: 5.1.3.3.1. kuidas hinnata, kas standard on konkreetsele infosüsteemile, moodulile, aruandele üldse sobiv kasutamiseks, sh kuidas teha kindlaks, kas on olemas EL poolseid standardi nõudeid konkreetsele aruandele; nende olemasolul peab riigiasutus hindama, kas oleks mõistlik teha EL tasandil ettepanek standardi muudatuseks/täienduseks või on ettevõtjal võimalik oma andmeid esitada siiski XBRL GL standardis, mille järgselt riigiasutus vastu võetud andmed nõutud EL formaati viib; 5.1.3.3.2. millised on vastava taksonoomia XBRL GL standardile viimisel vajalikud protsessid/tegevused ehk kuidas võtta kasutusele XBRL GL standard. 5.1.3.4.Töövõtja peab mudelis välja tooma, et SA, kui riiklike klassifikaatorite haldaja, peab olema kaasatud alati enne järgmiste taksonoomia tööde läbiviimist ja XBRL GL kasutusele võtmist, et vältida ühe andme külge erinevate klassifikaatorite dubleerimist. 11 5.1.3.5.Lisaks peab Töövõtja mudelis rõhutama, et mudel ei pruugi lahendada kogu aruandluskohustusega seotud standardiseerimise tööd, mistõttu tuleb alati vaadata asutuste ülest suuremat vaadet konkreetsest asutusest ja aruandest lähtuvalt. 5.1.4. Tegevused teekaardi loomisel: Mudeli lahutamatu osa on teekaart, mis peab Töövõtja poolt loomisel sisaldama: 5.1.4.1.eelnevalt kirjeldatud tulemuste saavutamiseks vajalikke üldiseid tegevusi ja nende järjekorda, sh tuleb Töövõtjal välja töötada metoodika, millega iga riigiasutus saab arvestada hinnanguliselt planeeritud tööde kestust ja mahtu; 5.1.4.2.arendusettepanekuid, kuidas andmepõhist aruandlust reaalselt kasutusele võtta ja juurutada, mh peab Töövõtja võtma arvesse olemasolevaid lahendusi ja leidma selles valguses parimad viisid, kuidas andmeid üle x-tee (vajadusel liidestuse loomine või uue andmeteenuse loomine) vastu võtta, koguda, lahti parsida andmebaasi kujule, töödelda, tagasipeegeldada, korduvkasutada majandustehingu standardi kohaselt (tuleb lähtuda põhimõttest, et soovitatav on kasutada kõikides riigiasutustes sama tehnoloogiat); 5.1.4.3.Töövõtja poolt loodud metoodikat, kuidas erinevate enamlevinud andmesaajate süsteemide põhjal arvutada hinnangulist ressursivajadust eelnevalt kirjeldatud tegevuste ja arendustööde elluviimiseks, mh kirjeldada, kuidas peab iga riigiasutus töid tehes eraldi hindama: 5.1.4.3.1. ressursivajaduse kordsust, kas eelpool nimetatud tegevuste elluviimiseks on tegemist ühekordse investeeringuga või vajab süsteem edaspidi ka jätkuvaid suuremaid investeeringuid (nt juhul kui toimub seaduses andmete kogumise vaates muudatus, millega kaasnevad muudatused klassifikaatorites); 5.1.4.3.2. kas andmepõhisele aruandlusele üleminekuks planeeritava investeeringu halduskulud on väiksemad, suuremad või ei muutu võrreldes varasema aruandepõhise infovahetusega; 5.1.4.4.Töövõtja poolt läbiviidud analüüsi ja ettepanekuid riigiasutuste ülese taksonoomia haldamise viisidele, et säilitada minimaalsuse printsiip (nt kas seda peaks korraldama eraldi või ühest kesksest asutusest koos selgitustega vm viisil). 5.1.4.5.abistavat küsimustikku mudeli kasutajatele ehk riigiasutustele, et garanteerida eelpool nimetatud tegevuste õiges järjekorras ja korrapärane läbi viimine. 5.1.5. Töövõtja loob mudelit ja teekaarti paralleelselt pakendi ja kütusearuandluse tööga, et testida konkreetsete näidete puhul loodud mudeli parimat kasutusvõimalust ning teha näidete läbiviimise baasil vajalikud parandused ja täiendused ka mudelis ja teekaardis. 5.1.6. Eelnevalt loetletud tegevuste täitmiseks kaasab Töövõtja punktides 3.3 ja 4.8 kirjeldatud osapooli ning viib läbi vajalikus mahus intervjuusid ja töötubasid. 5.2.Pakendi- ja tarbitud kütuse aruandlus 5.2.1. Sissejuhatus 5.2.1.1.Pakendi- ja tarbitud kütuse aruandluse töö, mille tulemusel viib Töövõtja loodava mudeli põhjal läbi pakendi- ja kütusearuandluse aluseks oleva andmekoosseisu analüüsi (sh andmeväljade vajalikkuse analüüs), standardiseerimise, taksonoomia loomise ja XBRL GL standardisse viimise ning loob teenuse tulevikuvaate. Töö on eelduseks 12 vajaliku masinloetavate andmete ja automatiseeritud vastuvõtuvõimekuse loomiseks riigiasutusele ettevõtjate poolt andmete esitamisel. 5.2.1.2.All toodud tegevuste läbi viimiseks nii pakendi- kui ka kütusearuandluse puhul kaasab Töövõtja punktides 3.3 ja 4.8 kirjeldatud osapooli valimipõhiselt ning viib läbi vajalikus mahus intervjuusid ja töötubasid. 5.2.2. Koondtegevuste nimekiri Töövõtjale: 5.2.2.1.Andmeanalüüs: 5.2.2.1.1. analüüsida andmete kogumisel ühekordsete andmete esitamise (once-only) printsiibi täitmist, mh tuua välja sarnasused ja erinevused andmete formaadis, detailsuses, esitamise sageduses jm standardiseerimiseks olulistes parameetrites ning selgitada välja andmete koosseisu osas suurima ühisosa ehk missuguseid samu andmeid ja ka alusandmeid peavad ettevõtjad igal juhul erinevatele asutustele esitama; 5.2.2.1.2. kaardistada ja teha koostööd samu andmeid koguvate asutustega (sh katsetada mudelis toodud kommunikatsioonitegevusi ja koostöövorme), et edendada andmete kogumise üleriigilist standardiseerimist ja taaskasutust; 5.2.2.1.3. analüüsida ja hinnata andmekoosseisudes olevate andmeväljade ajakohasust, reaalset vajalikkust (kellele ja miks konkreetseid andmeid kogutakse – koostöös teiste asutustega; kas tegemist on siseriikliku või rahvusvahelise seadusliku nõudega – ka EL direktiivide raames võidakse küsida sama infot, vms) ja vajadust seadusandluse ajakohastamiseks eesmärgiga vähendada dubleeritud või ebavajalike andmete küsimist; 5.2.2.1.4. analüüsida (st ettevõtjalt küsida) ettevõtja vaatest millistele asutustele ettevõtja riigile pakendi- ja kütusearuandluse andmeid korduvalt esitab (sh mittefinantsilised andmed), millisel viisil ja miks; kas esineb olemasolevas formaadis esitamisel mingeid takistusi; 5.2.2.1.5. analüüsida, kuidas ettevõtjalt andmeid masinliidesega koguda (üle x-tee, otse majandustarkvarast, XBRL GL vormingus) ja luua juhised ettevõtjale, kuidas riigile masinliidesega andmeid esitada. 5.2.2.2.Standardiseerimine ja ühtse taksonoomia loomine: 5.2.2.2.1. hinnata, kas konkreetset aruannet üldse saab ühtsesse taksonoomiasse viia; 5.2.2.2.2. standardiseerida analüüsitud andmekoosseisud (oluline on ühtne lähenemine); 5.2.2.2.3. lähtuda taksonoomia loomisel Aruandlus 3.0 projektist ja mudelist tulenevalt vajalikele nõuetele; 5.2.2.2.4. luua minimaalsuse printsiipi arvesse võttes analüüsitud andmekoosseisule taksonoomia (st arvestada varasemalt Aruandlus 3.0 projekti käigus loodud taksonoomiat). 5.2.2.3.XBRL GL standardile viimine: 5.2.2.3.1. hinnata, kas standard on infosüsteemile, moodulile, aruandele üldse sobiv kasutamiseks, sh teha kindlaks, kas on olemas EL poolseid standardi nõudeid konkreetsele aruandele; nende olemasolul peaks riigiasutus hindama, kas oleks mõistlik teha EL tasandil ettepanek standardi muudatuseks/täienduseks või on ettevõtjal võimalik oma andmeid esitada siiski XBRL GL standardis, mille järgselt riigiasutus vastu võetud andmed nõutud EL formaati viib; 5.2.2.3.2. viia loodud taksonoomia üle XBRL GL standardile. 13 5.2.3. Pakendiaruandlusega seotud täpsustavad tegevused Töövõtjale, lisaks eelnimetatud koondtegevuste nimekirjale 5.2.3.1.Käesolevas töös käsitletud pakendiaruandluse aluseks on punktis 4.7.3 kirjeldatud nõuded. 5.2.3.2.Andmeanalüüs: 5.2.3.2.1. Pakendiettevõtja vaatest teostada Töövõtja poolt AS-IS kaardistus sellest, missugusel kujul, formaadis, mis infosüsteemidesse ja kolmandatele osapooltele tuleb pakenditega seotud andmeid esitada. 5.2.3.2.2. Töövõtja toob välja sarnasused ja erinevused andmete formaadis, detailsuses, esitamise sageduses jm standardiseerimiseks olulistes parameetrites. Töövõtja pakub välja pakendiarvestuse taksonoomia, mis hõlmab vähemalt kohustuslikku küsitavat teavet, millest erinevad osapooled saavad endale vajalikud andmed pärida. 5.2.3.2.3. Töövõtja toob välja andmed, mida kasutatakse pakendite audiitorkontrolli teostamisel, eesmärgiga audiitorkontrolliks vajalike andmete kättesaadavust ja usaldusväärsust tõhustada. 5.2.3.2.4. Töövõtja kaardistab enim kasutatavad tarkvarad ning nende kasutatavad standardid, sarnasused, kasutamise kulud ja kui suur osa andmete esitajatest neid kasutab, sh töötab välja ettepanekud, kuidas pakendiinfo kogumine tarkvarades korraldada (TO-BE). Töövõtja koostab pakendiettevõtjate ning taaskasutusorganisatsioonide poolt kasutatavate enamlevinud tarkvarade arendamise tasuvusanalüüsi, mis hindab pakendiarvestuse andmeväljade arenduse kulusid ja tulusid. 5.2.3.3.Standardiseerimine ja ühtse taksonoomia loomine: 5.2.3.3.1. Töövõtja kirjeldab sihtgrupile sobivaima pakendiarvestuse (sh plastkandekottide arvestuse) struktureeritud ja masinloetava andmemudeli. Töövõtja loob pakendiaruande taksonoomia ja piloteerib muu majandusalase taksonoomiaga, sh Aruandlus 3.0 projekti raames looduga. 5.2.3.4.XBRL GL standardile viimine 5.2.3.4.1. Töövõtja hindab, kas standard on sobiv pakendiaruandluses kasutamiseks. 5.2.3.4.2. Töövõtja loob XBRL GL standardi andmestruktuuri. 5.2.4. Tarbitud kütuse aruandlusega seotud täpsustavad tegevused Töövõtjale, lisaks eelnimetatud koondtegevuste nimekirjale 5.2.4.1.Käesolevas töös käsitletakse tarbitud kütuse aruandlusega seonduvalt SA poolt korraldatavaid statistikatöid 20505 ja 20206 (küsimustiku koodid 1251, 1025, 1027). Kütusearuandluses tarbimise vaates kogutakse andmeid kõigi eelpool nimetatud küsimustikega, kuid suuremalt osalt andmeesitajatelt küsimustikuga 1251 „Tarbitud kütus ja energia“. 5.2.4.2.Andmeanalüüs 5.2.4.2.1. Töövõtja selgitab välja, kuidas energia tarbimise kajastus ettevõtetes on täna korraldatud aruandluse vaates (AS-IS). 5.2.4.2.2. Töövõtja analüüsib ja toob välja erisused andmekogumises ettevõtete vahel. 5.2.4.2.3. Töövõtja töötab välja ettepanekud, kuidas energia andmekogumine raamatupidamise tarkvarades korraldada (TO-BE), et see vastaks riikliku 14 statistika nõuetele (sh analüüsida valimi osalist muutmist lähtuvalt seadustest ja vajaduste muutustest). 5.2.4.3.Standardiseerimine ja ühtse taksonoomia loomine 5.2.4.3.1. Töövõtja töötab välja vajaliku klassifikaatori (kütuseliik) (sh hindab vastavust rahvusvahelisele klassifikaatorile) ja seob Aruandlus 3.0 aruandluse jaoks - taksonoomia loomine ja piloteerimine muu majandusalase taksonoomiaga. 5.2.4.4.XBRL GL standardile viimine 5.2.4.4.1. Töövõtja loob XBRL GL standardi andmestruktuuri. 6. Tulemid 6.1.Mudel 6.1.1. Läbi on viidud ettevõtjatele seatud kogu aruandluskohustuse kaardistus (vt p 5.1.2.1) ja loodud vastav dokumentatsioon, mille käigus on selgunud vastavate riigiasutuste arv, nende poolt seatud aruannete arv ja viis, kuidas andmeid kogutakse. 6.1.2. Koostatud on mudel (vt p 5.1.3), mis kirjeldab ettevõtjatele aruandluskohustust seadvatele riigiasutustele lahti andmekoosseisude analüüsi (sh on kirjeldatud, kuidas hinnata andmeväljade ajakohasust, reaalset vajalikkust ning tehakse ettepanekud seadusandluse ajakohastamiseks), standardiseerimise, ühtse taksonoomia loomise ja XBRL GL standardi kasutusele võtmise protsessid (sh on arvestatud ka ettevõtja poolse vaate analüüsiga). Teisisõnu, mudel paneb paika ühtsed reeglid, kuidas liikuda riigiasutuste üleselt edasi andmepõhise aruandluse suunas. 6.1.2.1.Koostatud mudeli abil saab iga riigiasutus läbi viia detailsemad tegevused konkreetse aruande raames, kasutada andmekoosseisudes varasemalt loodud ühtseid taksonoomia elemente (info SA-st) ja luua puuduolevad, võtta kasutusele XBRL GL standardi ning viia läbi vajalikud arendustööd masinloetavate andmete vastuvõtmiseks, töötluseks ja andmevahetuseks riigiasutuste /andmebaaside vahel. 6.1.2.2.Koostatud mudel aitab vältida olukorda, kus iga riigiasutus asub probleemi lahendama ainult oma asutuse poolelt, tekitades ettevõtjale ainult keerulisemat ja killustunumat andmete esitamist riigile. Mudeli abil on loodud eeldus olukorraks, kus ettevõtjate poolt riigile esitatavad andmed oleksid ühekordselt küsitud ja erinevate andmebaaside ja asutuste vahel korduvkasutatavad. 6.1.2.3.Koostatud mudel kirjeldab mida, millises järjekorras ja kuidas (mõnel juhul ettepanekutena) teha viisil, et andmed oleksid erinevate asutuste ja ettevõtjate vahel võimalik liigutada reaalajas ja automaatselt. Sellest tulenevalt on tänu loodud mudelile võimalik koostada tulevikus kuluefektiivsemalt ja ühtlustatult arendusprojekte aruandluskohustuse lihtsustamiseks ja automatiseerimiseks ning vältida ebavajalike ärianalüüside läbiviimist. 6.1.2.4.Kui riigiasutused tulevikus Töö planeerimisel ja läbiviimisel loodud mudelit ei kasuta, siis kulutatakse iga asutuse poolt dubleeritud tööle liigselt aega ja raha ning on võimalik, et saadud tulemused ei ole riigiasutuste ja andmebaaside vahel koosvõimelised, kuna puudub ühtne lähenemine standardiseerimisele ja taksonoomia loomisele/kasutamisele. 6.2.Teekaart 6.2.1. Koostatud on aruandluse aluseks olevate andmekoosseisude ühtse taksonoomia loomise ja standardiseerimise (sh XBRL GL kasutusele võtmiseks) praktiliseks realiseerimiseks 15 vajalik arendus- ja tegevusplaan ehk teekaart (vt p 5.1.4). Teekaart on planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu tegevustest koos ajakava ja tööde mahu planeerimiseks vajaliku metoodikaga riigiasutuste üleselt ühtsele taksonoomiale ülemineku ellu rakendamiseks. 6.2.1.1.Teekaart annab riigiasutustele ette tööde ellu viimiseks efektiivseima tegevuste järjekorra ja metoodika potentsiaalse ressursivajaduse hindamiseks. Teekaardis on tehtud arendusettepanekud masinloetavate aruandlusandmete vastuvõtu-, töötlemise ja andmete korduvkasutuse võimekuse loomiseks. Teekaardi osaks on ka ettepanekud riigiasutuste ülese taksonoomia haldamise viisidele. 6.2.1.2.Teekaart aitab riigiasutustel hoida kokku kulusid liigsete tegevuste dubleerimisest ning hoida ühtset asutuste ülest fookust arendustes. 6.3.Pakendi- ja tarbitud kütuse aruandlus 6.3.1. Pakendi- ja tarbitud kütusearuandlusega (vt p 5.2) seotud töö tulemuseks on analüüsitud ja standardiseeritud detailselt pakendi- ja tarbitud kütuse aruandluse aluseks olevad andmekoosseisud (sh on analüüsitud andmeväljade vajalikkust ja selle raames võimalikke seadusemuudatusi), loodud andmekoosseisudele ühtne taksonoomia ning võetud kasutusele XBRL GL standard. On välja uuritud kuidas nimetatud aruandluste kajastus ettevõtetes on täna korraldatud ja on esitatud ettepanekud, kuidas andmekogumine raamatupidamise tarkvarades korraldada. 6.4.Kõik käesoleva Töö tulemid lisatakse võimalusel koodivaramusse või antakse muul viisil avalikuks kasutamiseks eesmärgiga vältida erinevate osapoolte dubleeritud tegevusi samaste tööde planeerimisel. 6.5.Projekti tulemuste hindamisel küsitakse tagasisidet aruandluskohustust seadvatelt riigiasutustelt ning valimipõhiselt kütust tarbivatelt ettevõtjatelt ja pakendiettevõtjatelt. 6.6.Tulemite kasutus tulevikus: 6.6.1. Mudeli ja teekaardi koostamisega luuakse eeldused selleks, et kõik riigiasutused saaksid alustada oma haldusala aruannete aluseks olevate andmekoosseisude standardiseerimist ja asutuste ülesele taksonoomiale viimist, sh XBRL GL standardi kasutusele võtmist ja vastuvõtuvõimekuse loomist ettevõtete poolt andmete esitamisel. 6.6.2. Pakendi- ja kütusearuandlusega seotud töö on aluseks SA ja KEM poolt planeeritud arendustöödele, mille tulemusel on ettevõtjal võimalik nimetatud aruandeid esitada masinloetavate andmetena. 6.6.3. Käesoleva Töö tulemusel aruandluse aluseks olevate andmekoosseisude standardiseerimisel ja masinliidesele viimisel on võimalik kiiremini jõuda andmete reaalajas esitamisele, kuna andmed liiguvad suures osas automatiseeritult nii pakendite kui ka kütuste tarbimise kohta, aga tulevikus ka teiste riikliku aruandluskohustuste kohta. 6.6.4. Töö tulemus aitab kiiremini saavutada tööprotsesside ühtlustumise, parema teenuse kvaliteedi ja kulude kokkuhoiu. Reaalmajanduse projekti positiivne mõju riigi vaates on ka see, et ühekordne andmete esitamine tagab erinevatele andmetarbijatele samasuguse info. See tähendab, et vähenevad olukorrad, kus erinevatele asutustele on ettevõtja poolt ekslikult või vähese arusaamise tõttu esitatud erinev info. Tuleviku vaates on tänu ühtsele asutuste ülesele taksonoomile võimalik alustada andmete esitamise tähtaegade ühtlustamisega erinevatele asutustele. 6.6.5. Ettevõtjal tekib sellega seoses iga järgmise riigiasutuse taksonoomia ja standardiseerimise töö tulemusel võimalus aina enam oma aruandluskohustust 16 automatiseerida läbi oma tarkvara lahenduse aina enamate aruannete raames. Seega, mida enamate aruannete puhul me suudame ühtlustada aruandluse tehnilist poolt, seda lihtsam ja soodsam on ettevõtjal automatiseeritult võimalik riigile aruannete aluseks olevaid andmeid esitada. 7. Lõpparuanne 7.1.Töövõtja vormistab Töö tulemused vastavalt lepingus kokkulepitud tähtajale (HD Lisa 2 p 2.2.2). 7.2.Töö lõpparuanne peab andma tervikliku ülevaate kõikidest Töö tegevustest ja selle tulemustest ning olema vormistatud etteantud vormile20. 7.3.Lõpparuanne vormistatakse eesti keeles koos infolehega. Lisaks koostatakse ja vormistatakse laiemale avalikkusele suunatud lühikokkuvõtted ning ettekande slaidid töö tulemustest eesti ja inglise keeles. 8. Töökorraldus 8.1.Töö läbi viimise juhtimine toimub järgmiselt: 8.1.1. Tellija juhtrühm (edaspidi juhtrühm) esitab Tööle nõuded, vajadusel metoodika ja tegevuskava, veendub nende täitmises ja osaleb oma ekspert-teadmiste jagamisega, ning on aktiivne koostööpartner; 8.2.Töövõtja juhib töö teostamist ja töötulemuste koostamist. 8.3.Hanke eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks moodustatakse juhtrühm, mille komplekteerib Tellija. Juhtrühma ülesanded on: 8.3.1. Töö koostamise projektijuhtimise tingimuste esitamine ja kontroll; 8.3.2. osalemine aruteludes ja töötubades; 8.3.3. tööde käigu kontroll, sh etapi kokkuvõtete kinnitamine; 8.3.4. lõpptulemuse kontroll ja vastuvõtmine. 8.4.Töövõtja ülesanded on: 8.4.1. juhtrühma töö tehniline ettevalmistamine, koordineerimine ja protokollimine; 8.4.2. töö aluseks olevate analüüside, uuringute ja teiste alusdokumentide läbitöötamine; 8.4.3. väliste osapoolte valimi koostamine, osapoolte kaasamine ja intervjuude läbiviimine eelnevalt juhtrühmaga kooskõlastatud viisil; 8.4.4. töötubade kokkukutsumine, ettevalmistamine ja läbiviimine, kooskõlastatuna Tellija projektijuhiga; 8.4.5. ülejäänud arutelude, koosolekute, töötubade või muude Tööga seotud ürituste kokkukutsumine, ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollimine; 8.4.6. mudeli loomine; 8.4.7. teekaardi koostamine, sh arendusettepanekute ja ressursivajaduse hinnanguga; 8.4.8. pakendi- ja kütusearuandlusega vastav töö teostamine; 8.4.9. Lõpparuande (sh lühikokkuvõtted ja slaidid eesti ja inglise keeles) koostamine ja projektist kokkuvõtete tegemine, sh vaheetapi kokkuvõtete; 20 https://www.ria.ee/et/struktuuritoetused/2014-2020/juhendid-ja-oigusaktid.html 17 8.4.10. tagada, hallata ja sisustada projektikeskkond, mis võimaldab Tellijal ja seotud osapooltel olla kursis ning jälgida Tööga seotud dokumentatsiooni (sh koosolekute materjalid) ja ajakava. Töövõtja on vaba pakkuma endale sobivat projektikeskkonda. 8.4.11. mudeli, teekaardi ning pakendi- ja kütusearuandlusega seotud töö tegemine ja tulemuste esitamine juhtrühmale vastavatel aruandluskoosolekutel; 8.4.12. koostöös juhtrühmaga on mudeli, teekaardi ning pakendi- ja kütusearuandlusega seotud töö tagasisidestatud ja kooskõlastatud teiste aruandluskohustust seadvate riigiasutuste ja aruandluskohustust täitvate ettevõtjatega (valimi alusel); 8.4.13. Töö tulemuste esitlemine Tellijaga kokkuleppel kahel avalikul üritusel koos loodud slaididega (vajadusel virtuaalsel). 9. Tähtajad 9.1.Töö jaotatakse tinglikult kaheks alljärgnevaks etapiks: 9.1.1. Etapp I (tähtaeg 3 kuud pärast lepingu allkirjastamist): 9.1.1.1.projekti ettevalmistav osa (eelanalüüs) - mh tööplaani koostamine, dokumendianalüüs, hetkeolukorra ja aruandluskohustuse kaardistuse koostamine riigiasutustes; 9.1.1.2.intervjuud, töötoad (riigiasutuste kontaktisikute ja ettevõtjatega); 9.1.1.3.ärianalüüs koos mudeli ja teekaardi väljatöötamisega. 9.1.2. Töövõtja koostab etapi läbiviimist ja tulemusi kajastava ülevaatliku Vahearuande vastavalt kohustuslikule vormile21 ning annab selle Tellijale üle. 9.1.3. Etapp II (tähtaeg 6 kuud pärast lepingu allkirjastamist): 9.1.3.1.pakendi- ja kütusearuandluse eelanalüüs, taksonoomia loomine, standardiseerimine ja XBRL GL standardisse viimine; 9.1.3.2.tagasisidestamine (sh välisosapooltega) ja eelanalüüsidest tulenevalt vajadusel täiendused/muudatused ärianalüüsis; 9.1.3.3.lõpparuande koostamine ja kooskõlastamine Tellijaga vastavalt lepingu tingimustele; 9.1.3.4.lühikokkuvõtted ja slaidid eesti ja inglise keeles; 9.1.3.5.tulemuste esitlus vähemalt kahel avalikul üritusel koos loodud slaididega ja üleandmine. 9.1.4. Töövõtja koostab etapi läbiviimist ja tulemusi kajastava ülevaatliku Lõpparuande vastavalt kohustuslikule vormile22 ning annab selle Tellijale üle. 9.2.Punktis 9.1 toodud etappide alusel toimub ka tööde eest tasumine järgmiselt: 9.2.1. Etapp I vahearuande kinnitamise järgselt 50% lepingu summast. 9.2.2. Etapp II lõpparuande kinnitamise järgselt 50% lepingu summast. 9.3.Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab Tellija juhtrühm olema kinnitanud, et tulemid vastavad lähteülesandele. Pärast Tellija juhtrühma kinnitust ja tööde üleandmise vastuvõtmise akti allkirjastamist tehakse väljamakse vastavalt hankelepingule. 10. Tellijapoolne meeskond 10.1. Tellija juhtrühmas osaleb vähemalt järgmine meeskond: 10.1.1. MKM esindaja; 21 https://www.ria.ee/et/struktuuritoetused/2014-2020/juhendid-ja-oigusaktid.html 22 https://www.ria.ee/et/struktuuritoetused/2014-2020/juhendid-ja-oigusaktid.html 18 10.1.2. KEM esindaja; 10.1.3. SA esindaja; 10.1.4. MTA esindaja. 10.2. Tellija võib kaasata ka teisi juhtrühma liikmeid vastavalt vajadusele nii Tellija organisatsioonist kui ka teistest ministeeriumidest või avaliku sektori asutustest. 19 Lisa 1 Teostatud töö üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke nr 231015 raames Teostatava töö nimetus: „Ettevõtjatelt riigiasutustele aruandluseks esitatavate andmekoosseisude ühtseks standardiseerimiseks ja taksonoomia loomiseks läbi viidav ärianalüüs, sh eelanalüüs, taksonoomia loomine ja XBRL GL standardi kasutusele võtmine pakendiaruandluse ja kütusearuandluse näitel“ Töö teostaja üldandmed: Tieto Estonia Aktsiaselts Töö teostaja ärinimi: 10137025 Töö teostaja registrikood: A. H. Tammsaare tee 47 Tallinn 11316 Töö teostaja juriidiline aadress: Svetlana Netsunajeva, e-post: [email protected], Töö teostaja poolse kontaktisiku nimi ja telefon +372 53817050; kontaktandmed (e-posti aadress, Vallo Hannus, e-post: telefoninumber): [email protected], telefon +372 53424418. Töö maksumus: Maksumus eurodes KM-ta: Maksumus eurodes KM-ga: Teostatud töö kirjeldus: Töö on teostatud kokkulepitud mahus riigihanke viitenumber 231015 raames ning vastavalt riigihanke alusdokumentide tingimustele. Töö vastuvõtjale anti üle järgmised andmefailid: Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles. Lühikokkuvõte ja slaidid eesti ja inglise keeles. Hanke raames läbi viidavad tegevused ja valminud töö (Tulem) on tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord1“. Poolte allkirjad: Töö vastuvõtja: Töö üleandja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxxxxxx Maarja Mänd xxxxxxxxxxx Reaalajamajanduse projektijuht xxxxxxxxxxx 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001 Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt HANKELEPING nr 1.9-21/21-136-1 Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja Tieto Estonia Aktsiaselts, registrikood 10137025, asukoht A. H. Tammsaare tee 47 Tallinn 11316, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Anneli Heinsoo (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks ja ühiselt Poolteks, sõlmivad käesoleva töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu esemeks oleva töö „Ettevõtjatelt riigiasutustele aruandluseks esitatavate andmekoosseisude ühtseks standardiseerimiseks ja taksonoomia loomiseks läbi viidav ärianalüüs, sh eelanalüüs, taksonoomia loomine ja XBRL GL standardi kasutusele võtmine pakendiaruandluse ja kütusearuandluse näitel“ (edaspidi Töö) teostamisel järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi. 1.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga reguleerimata küsimustes riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud avatud hankemenetlusega riigihanke „Ettevõtjatelt riigiasutustele aruandluseks esitatavate andmekoosseisude ühtseks standardiseerimiseks ja taksonoomia loomiseks läbi viidav ärianalüüs, sh eelanalüüs, taksonoomia loomine ja XBRL GL standardi kasutusele võtmine pakendiaruandluse ja kütusearuandluse näitel“ (viitenumber 231015) tulemusena ning vastavuses riigihanke alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5. Mõisted „Tellija“ ja „Töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Töövõtjaga töö- või teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Töövõtja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 1.7. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist. 1.8. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised dokumendid: 1.8.1. lisa 1 – Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm; 1.8.2. lisa 2 – Tehniline kirjeldus; 1.8.3. lisa 3 – Riigihanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad e-riigihangete keskkonnas); 1.8.4. lisa 4 – Töövõtja pakkumus. 2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine 2.1.Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu lisas 2 Tehniline kirjeldus. 2.2.Töövõtja teostab Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise- vastuvõtmise aktiga (lisa 1, edaspidi akt). Töövõtja annab Töö üle vastavalt lisas 2 „Tehniline kirjeldus“ punktis 9.1 toodud tähtajale kahes etapis alljärgnevalt: 2.2.1. Etapp I. Lisas 2 (Tehniline kirjeldus p 9.1) kirjeldatud tööde üleandmine vahearuande kohustuslikul vormil1 ja vastavalt Töövõtja projektiplaanile (lisa 4, Töövõtja pakkumus). 2.2.2. Etapp II. Lisas 2 (Tehniline kirjeldus p 9.1) kirjeldatud tööde üleandmine (sh lõpparuanne kohustuslikul vormil2, lühikokkuvõtted ja ettekande slaidid eesti ja inglise keeles) vastavalt Töövõtja projektiplaanile hiljemalt 6 kuud lepingu allkirjastamisest arvates. 2.3.Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Töövõtjale 10 tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele ja üle antud vastavalt punktile 2.2. 2.4.Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud perioodi jooksul sellest Töövõtjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning andma Töövõtjale vähemalt 10 tööpäeva aega puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks. 2.5.Hanke raames läbi viidavad tegevused ja valminud töö (Tulem) on tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord3“. 1 https://www.ria.ee/et/struktuuritoetused/2014-2020/juhendid-ja-oigusaktid.html 2 https://www.ria.ee/et/struktuuritoetused/2014-2020/juhendid-ja-oigusaktid.html 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001 2.6.Töövõtja arvestab Töö teostamisel Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös (vt p 2.2 – 2.2.2) esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1.Tellija tasub Töövõtjale teostatud Töö eest tasu 82 523 eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Tasu makstakse Töövõtjale alljärgnevate etappide kaupa: 3.1.1. 50% tasust makstakse välja pärast punktis 2.2.1 viidatud vahearuande üleandmist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3). Vahearuanne peab andma ülevaate Töö I etapi tegevustest ja nende tulemustest vastavalt Lepingu lisas 2 p 9.1 toodule ja Töövõtja projektiplaanile. 3.1.2. 50% tasust makstakse välja pärast punktis 2.2.2 nimetatud Töö (sh lõpparuande, eesti ja inglisekeelsed lühikokkuvõtted ja slaidid) esitamist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3). Lõpparuanne peab andma ülevaate Töö tegevustest ja nende tulemustest vastavalt Lepingu lisas 2 p 9.1 toodule ja Töövõtja projektiplaanile. 3.2.Pärast Lepingu punktis 2.2 nimetatud akti allkirjastamist Poolte poolt ja heakskiitmist punktis 2.3 nimetatud tingimuste kohaselt esitab Töövõtja arve Lepingu punktis 2.1 nimetatud Töö teostamise eest. 3.3.Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul Töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates. 3.4.Töövõtja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud isik . 4. Tellija õigused ja kohustused 4.1.Tellijal on õigus: 4.1.1. nõuda Töövõtjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja selle üleandmist; 4.1.2. nõuda Töövõtjalt töölõikude asendamist samaväärsetega lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et asendamine aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja vastaval kinnitusel on meeskonna ressursivajadus vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Töövõtja meeskonna vaba ressursiga; 4.1.3. kontrollida Töö teostamise käiku, hanke alusdokumentides nimetatud tingimuste täitmist ja nõuda Töövõtjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.1.4. nõuda Töövõtjalt Lepingu täitmisel läbiviidavate koosolekute ja kohtumiste protokollimist ning protokollide esitamist Tellijale ja seotud osapooltele kättesaadavaks tegemist kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku või kohtumise toimumisest; 4.1.5. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 4.2.Tellija on kohustatud: 4.2.1. esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 4.2.2. Töövõtja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab Lepingu Lisas 2 toodud nõuetele; 4.2.3. Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Töövõtjale punktis 2.4 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 4.2.4. maksma Töövõtjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel. 5. Töövõtja õigused ja kohustused 5.1.Töövõtjal on õigus: 5.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 5.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 5.1.3. saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu. 5.2.Töövõtja on kohustatud: 5.2.1. teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, hanke alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle Lepingus sätestatud tähtaegadeks ja korras; 5.2.2. järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 5.2.3. kaasama Töö teostamiseks kolmanda isiku Tellija nõusolekul; 5.2.4. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 5.2.5. Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Töövõtja meeskonna vaba ressursiga; 5.2.6. esitlema töö tulemusi koos loodud slaididega kahel avalikul üritusel. 5.2.7. asendama Töövõtja esindajat teise isikuga vaid Tellija eelneval kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu. 5.2.8. vahetama Pakkumuses nimetatud meeskonnaliiget vaid Tellija eelneval kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu. 5.2.9. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puuduse Töös või esitama uue, Lepingu tingimustele vastava töö Tellija sätestatud tähtaja jooksul. 6. Vastutus 6.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. 6.2. Juhul, kui Töövõtja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5% üle andmata või teostamata Töö vastava etapi maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö üleandmiseni. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Töövõtjale Töö eest tasumisele kuuluvat vastava etapi maksumust. 6.3. Juhul, kui Töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva. Kui Töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 30% lepingu maksumusest. 6.4. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 6.5. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd punktis 2.4 nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö maksumust kuni 30% ning lisaks leppetrahvi nõudele Lepingust taganeda või Leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 6.6. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest. 6.7. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 6.8. Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingutasu summaga. 7. Vääramatu jõud 7.1.Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 7.2.Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 7.3.Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 8. Teabe vahetamine 8.1.Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 8.2.Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui: 8.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 8.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri; 8.2.3. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval) või; 8.2.4. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 8.3.Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. 8.4.Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 8.5.Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 9.1.Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 9.2.Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega. 9.3.Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud 15 tööpäeva jooksul temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates. 10. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse 10.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või juhuslikult, eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele. 10.2. Töövõtja kohustub lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks. 10.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avaliku huvi, hea tava ja hea usu põhimõttega. 10.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka peale Lepingu lõppemist või lõpetamist. 10.5. Iga punktides 10.1 ja 10.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuste rikkumise korral on Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 20 000 eurot iga rikkumise toimumise eest. 10.6. Seoses Lepingu objektiks oleva Töö teostamisega võib Töövõtja saada ligipääsu Tellija põhitegevuse käigus kogutud andmetele, mis on isikuandmete kaitse seaduse tähenduses isikuandmed. Sellisel juhul on isikuandmete vastutav töötleja Tellija ja volitatud töötleja Töövõtja. 10.7. Töövõtja töötleb Lepingu alusel saadud isikuandmeid ainult Lepingu kehtivuse ajal ja Töö teostamiseks vajalikus ulatuses. Töövõtja kasutab Töö teostamise käigus saadud isikuandmeid üksnes Lepingus sätestatud eesmärkide täitmiseks. Lepingu lõppemisel kustutab Töövõtja kõik talle Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute koopiad, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti. 10.8. Tellija vastutab, et Töö teostamise raames isikuandmete töötlemine toimub kehtival õiguslikul alusel õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, andmesubjektid on isikuandmete töötlemisest teadlikud ja/või sellega nõus ning Tellijal on õigus edastada isikuandmeid Töövõtjale Töö teostamise raames. 10.9. Töövõtja võimaldab isikuandmetele juurdepääsu üksnes isikutele, kellel on selleks oma töö- või teenistusülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima isikutele ka pärast Lepingu lõppemist. 10.10. Töövõtjal ei ole õigust edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele ega kasutada isikuandmete töötlemiseks omakorda volitatud töötlejaid ilma Tellija eelneva kirjaliku loata. 10.11. Töövõtja rakendab vajalikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks. 10.12. Töövõtja võimaldab Tellijal või Tellija volitatud audiitoril teha Lepingu objekti raames isikuandmete töötlemisega seotud auditeid ja/või kontrolle. Tellijal on õigus teha mainitud auditeid ja/või kontrolle vastavalt tekkivale vajadusele. 10.13. Töö teostamise raames töödeldavate isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitab Töövõtja viivituseta sellest Tellijat. 10.14. Kui Töövõtja avastab isikuandmetega seotud rikkumise (Data Breach), teavitab Töövõtja sellest viivituseta kirjalikult Tellijat, pärast mida teavitab Tellija isikuandmetega seotud rikkumisest pädevat järelevalveasutust hiljemalt 72 tunni jooksul. Töövõtjalt Tellijale esitatav teave sisaldab isikuandmetega seotud rikkumise kirjeldust ühes asjaomaste andmesubjektide kategooriate ja ligikaudse arvuga, puudutatud isikuandmete kirjeldust, isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku tagajärge ja kavandatud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise kõrvaldamiseks. Töövõtja aitab Tellijat vajaliku informatsiooni kogumises järelevalveasutuse jaoks. 10.15. Tellija andmekaitse eest vastutav isik: Janno Jaas, e-mail: [email protected], telefon +372 6397601. 10.16. Töövõtja andmekaitse eest vastutav isik: Svetlana Netsunajeva, e-post: [email protected], telefon +372 53817050. 11. Vaidluste lahendamine 11.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 11.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 11.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 11.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 12. Muud sätted 12.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 12.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 12.3. Töövõtja on teadlik, et Töö tulemused on vastavalt riigihanke alusdokumentidele avalikud ning Tellijal on õigus neid ilma Töövõtja nõusolekuta avalikustada. 12.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 12.5. Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes. 12.6. Varaliste õiguste loovutamine: 12.6.1. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele; 12.6.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Töövõtja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 12.6.3. Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus. 12.7. Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Töövõtjale. 12.8. Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad Tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 13. Poolte volitatud esindajad 13.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Maarja Mänd, e-post: [email protected], telefon +372 6256318. 13.2. Töövõtja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel on Svetlana Netsunajeva, e-post: [email protected], telefon +372 53817050 ning Vallo Hannus, e-post: [email protected], telefon +372 53424418. 13.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 13.4. Juhul, kui Pool asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt punktis 8 sätestatule. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tieto Estonia Aktsiaselts /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ando Leppiman Anneli Heinsoo kantsler juhatuse liige
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel