HD Lisa 1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ettevõtjatelt riigiasutustele aruandluseks esitatavate andmekoosseisude ühtseks
standardiseerimiseks ja taksonoomia loomiseks läbi viidav ärianalüüs, sh eelanalüüs,
taksonoomia loomine ja XBRL GL standardi kasutusele võtmine pakendiaruandluse ja
kütusearuandluse näitel
Tehniline kirjeldus
Tallinn 2020
1
Sisukord
Mõisted ....................................................................................................................................... 3
1. Hanke ese ............................................................................................................................ 4
2. Praegune olukord ................................................................................................................ 4
3. Hanke eesmärk .................................................................................................................... 6
4. Töö metoodika .................................................................................................................... 7
5. Tegevused ........................................................................................................................... 9
5.1. Mudel ja teekaart ......................................................................................................... 9
5.2. Pakendi- ja tarbitud kütuse aruandlus ........................................................................ 12
6. Tulemid ............................................................................................................................. 15
6.1. Mudel ......................................................................................................................... 15
6.2. Teekaart ..................................................................................................................... 15
6.3. Pakendi- ja tarbitud kütuse aruandlus ........................................................................ 16
7. Lõpparuanne ..................................................................................................................... 17
8. Töökorraldus ..................................................................................................................... 17
9. Tähtajad............................................................................................................................. 18
10. Tellijapoolne meeskond ................................................................................................ 18
2
Mõisted
Andmekoosseis deklaratsioonide ja küsimustike tulemuste arvutamiseks vajalik
tehingupõhiste andmete loetelu
Andmepõhine andmepõhine aruandlus tähendab reeglina tehingupõhiste andmete
aruandlus esitamist
Aruandepõhine aruandepõhine aruandlus tähendab reeglina eelnevalt kokku
aruandlus arvutatud koondandmete esitamist
Aruandlus 3.0 „Nullbürokraatia“ algatusest välja kasvanud Maksu- ja Tolliameti
(MTA), Statistikaameti (SA) ja Eesti Panga (EP) ühisprojekt, mis
loob võimalused riigile vajalike andmete automaatseks liikumiseks,
lähtudes minimaalsusest ja lihtsusest. Projekti tulemusel väheneb
ettevõtjate koormus palga ja tööjõu andmete esitamisel ning
töötatakse välja ülejäänud majandusarvestusest edastatavate
andmete taksonoomia, sh võimaldatakse nende automaatne
esitamine.
Kütusearuandlus statistiliste andmete kogumine kütuste tarbimise vaatest
Mudel süsteemi või protsessi kirjalik esitus/kirjeldus, mida kasutatakse
reaalmaailma süsteemide sarnastamiseks või järeleaimamiseks.
Käesolevas projektis on loodava mudeli puhul on tegemist loodava
süsteemi protsessikirjeldusega abistamaks riigiasutusi, kes soovivad
oma aruandluse aluseks olevaid andmekoosseise analüüsida,
standardiseerida, ühtset taksonoomiat luua ja XBRL GL standardit
kasutusele võtta
Pakendiaruandlus Eestis turule lastud kauba pakendite ning tarbitud õhukeste ja eriti
õhukeste plastkandekottide kohta arvestuse pidamine
pakendiseadusest ja pakendiaktsiisi seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks
Reaalajamajandus digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad
reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste
majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse
andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja
standardiseeritud kujul
Riigiasutus valitsusasutuse poolt hallatav riigiasutus
Taksonoomia standardiseeritud andmete struktuur
Teekaart aruandluse aluseks olevate andmekoosseisude ühtse taksonoomia
loomise ja standardiseerimise (sh XBRL GL kasutusele võtmiseks)
praktiliseks realiseerimiseks vajalik arendus- ja tegevusplaan koos
metoodikatega aja- ja rahakulu hindamiseks
Valitsusasutus riigi eelarvest finantseeritav asutus, millele seadusega või seaduse
alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine
XBRL GL info edastamise struktureeritud XML-põhine vorming, mis sobib äri-
ja rahandusinfo kiiremaks, tõhusamaks ja väiksemate kuludega
edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks
3
1. Hanke ese
1.1.Käesoleva hanke esemeks on „Ettevõtjatelt riigiasutustele aruandluseks esitatavate
andmekoosseisude ühtseks standardiseerimiseks ja taksonoomia loomiseks läbi viidav
ärianalüüs, sh eelanalüüs, taksonoomia loomine ja rahvusvahelise andmevahetusstandardi
eXtensible Business Reporting Language Global Ledger (XBRL GL) kasutusele võtmine
pakendiaruandluse ja kütusearuandluse näitel“ (edaspidi Töö) tellimine, mille koostamine
on ette nähtud vastavalt käesolevale tehnilisele kirjeldusele.
2. Praegune olukord
2.1.Ettevõtjate halduskoormus riigile aruannete esitamisel on liiga suur. Tihti esitatakse samu
andmeid korduvalt erinevatele asutustele erinevate aruannete raames, mis tekitab liigset aja-
ja rahakulu. Näiteks statistikauuringute täitmisele kulutasid Eesti ettevõtted Statistikaameti
andmetel 2015.a 42 300 tööpäeva. Erinõuete maksumuse uuringu põhjal arvutati
konkreetsetes tegevusvaldkondades välja ettevõtjate aja- ja rahakulu erinõuete täitmisel ja
analüüsi kohaselt jääb kulu ettevõtjale vahemikku 1007€ kuni 10 824€ ühe loa osas.
2.2.Aruannete esitamiskohustust seadvad ametid ei praktiseeri piisavalt andmete
korduvkasutust. Ettevõtjatelt andmete kogumise viisid on samuti väga erinevad - mõnel
juhul veebivorm, mõnel juhul PDF-dokument ja vaid üksikutel juhtudel liiguvad andmed
otse ettevõtja majandustarkvarast masinloetaval kujul riigiasutusele. Lisaks kannatab
andmete kehva sisestamise kvaliteedi tõttu andmeanalüüsi kvaliteet riigiasutuste sisestes ja
riigiasutuste vahelistes protsessides, mis tekitab vajaduse ettevõtjatelt samu andmeid
erinevate asutuste poolt korduvalt küsida ning ei järgi ühekordse andmete esitamise
põhimõtet.
2.3.Lisaks eelnimetatule ei ole selge, kas kõik aruandluskohustuse täitmiseks küsitavad
andmeväljad on vajalikud, st kas riigiasutused vajavad kõiki ettevõtjate poolt esitatavaid
andmeid (sh seotud mõne seadusliku nõudega) või on mõned andmeväljad jäänud sinna
aegade algusest ja vajalik on ka seaduste ajakohastamine; ja kas kõiki küsitud andmeid
kasutatakse ka andmeanalüüsides. Samuti kogutakse palju ka nn hinnangulisi andmeid pika
jututekstina, millel puudub tihti selge tõenduspõhisus või toetuvad need subjektiivsele
arvamusele. Selliseid andmeid ei saa automaatselt ja masinloetavalt riigiasutuste vahel
kasutada. Sellega seoses tuleb leida võimalusi nimetatud hinnanguliste ja tekstiliste
andmeväljade vähendamiseks või nende asendamist tõenduspõhiste ja standardiseerimist
võimaldavate andmeväljadega, mille koondvaatena on võimalik teha kvaliteetsemaid
andmeanalüüse.
2.4.Eelnimetatut toetab 2020. aasta kevadel läbiviidud riigikontrolli audit, millest selgub, et
2.4.1. vajalikud andmed jäävad andmeanalüüsi kaasamata, sest need ei ole tehnilistel põhjustel
kättesaadavad või nende kogumisel ei ole rakendatud piisavalt kvaliteedikontrolli
meetmeid. Nii näiteks piirab andmeanalüüsi laiemat kasutust andmete kesine kvaliteet
(s.t kogutavad andmed ei ole ajakohased, terviklikud, struktureeritud selgetel alustel ja
järjepideva arvutusmetoodikaga) nii enda kui ka teiste potentsiaalsete kasutajate jaoks;
2.4.2. kvaliteediprobleemide alged on omakorda puudulikus andmete sisestamises või
sisestamata jätmises ning erinevate kasutajarühmade vajadustega mittearvestamises
andmete kogumisel ja analüüsimisel (s.t need ei pruugi sobida teiste asutuste otstarbeks,
kogutakse erinevate klassifikaatorite alusel või pole enam ajakohased);
2.4.3. andmete kättesaadavus on takistatud, kuna lahendamata on andmevahetuse õiguslikud
probleemid.
4
2.5.Riigiasutuste poolt on tehtud esmased algatused olukorra parandamiseks. Maksu- ja
Tolliameti (MTA), Statistikaameti (SA) ja Eesti Panga (EP) ühisprojekt Aruandlus
3.01 loob võimaluse andmete ettevõtetelt riigile automaatseks ja ühekordselt edastamiseks
aidates vähendada ettevõtja halduskoormust. Alates 01.01.2018 saab MTA-le esitada tulu-
ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) üle x-tee täisautomaatselt (st ei vaja eraldi „üle
kinnitamist“, kuid ei ole veel üle mindud standardiseeritud tehingupõhistele andmetele) ja
SA võtab vastu standardiseeritud tehingupõhised andmeid masin-masin liidesega. Eesti
Pank ei kogu palga ja tööjõuga seotud andmeid, sest saab need SA-lt. Projekti tulemusel
viidi MTA ning SA poolt läbi TSD ja käibemaksudeklaratsiooni (KMD) aruannete
andmekoosseisude analüüs, standardiseerimine ja ühtse taksonoomia loomine eesmärgiga
standardiseerida aruandlus info ja liikuda üle masinliidesele. Lisaks viidi läbi ka
andmeväljade vajalikkuse analüüs ning võeti kasutusele XBRL GL standard. Projekti
käigus analüüsiti palga ja tööjõuga seotud aruandeid, kus oli kokku umbes 400 andmevälja,
mille tulemusel jäi alles vaid 32 andmevälja (suures osas klassifikaatoritena). Lisaks
andmete sisulisele analüüsile tegeleti ka andmete esitamise küsimustega. Kogu sellekohase
tegevuse tulemina valmib 2020. aasta lõpuks projekti skoobis olnud
deklaratsioonide/aruannete andmete taksonoomia ning selged juhised infokanali nõuete ja
kasutamise kohta.
2.6.Suurem kasutegur ja motivatsioon tarkvaraarendajatele ja andmeesitajatele peaks tulema
siis, kui kõik olulised maksudeklaratsioonid ja statistikaaruanded on uuele formaadile üle
viidud. Aruandlus 3.0 projekti tulemustest lähtuvalt on võimalik eeldada sarnaseid tulemusi
ka muudes aruannetes, mistõttu on vajalik jätkata samase tööga ka teiste aruannete puhul
riigiasutuste ja andmebaaside üleselt, et võimendada andmete korduvkasutust. Aruandlus
3.0 projekt on olnud pilootprojektiks kogu riigi poolt ettevõtjatele seatud
aruandluskohustuse lihtsustamiseks ja automatiseerimiseks ning võetakse ka
käesolevas töös sisuliseks aluseks. Projekti tulemustele tuginedes on vajalik edasi
analüüsida kuidas, millises ajakavas, millise ressursivajaduse, mahu ja
arendusettepanekutega on võimalik ettevõtjatele aruandluskohustust seadvates
riigiasutustes standardiseerida aruandluses olevad andmekoosseisud ning kasutada ühtset
asutuste ülest taksonoomiat, et ettevõtjate poolt riigile esitatavad andmed oleksid erinevate
andmebaaside ja asutuste vahel korduvkasutatavad ning kaasatud kõikidesse vajalikesse
andmeanalüüsidesse.
2.7.Näited praegusest olukorrast käesolevas töös käsitletavate pakendi- ja kütusearuandluse
puhul:
2.7.1. Pakendiaruandluses peavad ettevõtted pidama arvestust Eestis turule lastud pakendite
liigi ja koguste osas ning esitama teatud künnisest alates 1x aastas andmed
pakendiregistrisse2. Pakendiregistri eesmärk on pakendite ja Eestis tekkinud
pakendijäätmete arvestuse pidamine pakendiseadusest ja pakendiaktsiisi seadusest
tulenevate ülesannete täitmiseks ning Euroopa Komisjonile pakendijäätmete ning
õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide tarbimise kohta teabe esitamiseks. Juhul
kui käesoleva töö analüüs tõestab soovitud standardi kasutamist pakendiarvestuseks,
siis ajaline kasutegur oleks aastaaruandelt liikuda peaaegu reaalajas andmete edastusele.
2.7.2. Kütuse tarbimise infot kogutakse erinevate küsimustikega
1
https://www.stat.ee/halduskoormuse-vahendamine
2
http://pakis.envir.ee
5
2.7.2.1.Kütuste tarbimise vaatest kogutakse SA poolt andmeid aastaküsimustikega „Tarbitud
kütus ja energia“, „Energia“ ja kuuküsimustikuga „Energia tootmine, müük ja kütuse
tarbimine“.
2.7.2.1.1. Infot omatarbeks tarbitud kütuste kohta kogutakse ettevõtetelt
küsimustikuga „Tarbitud kütus ja energia“ (Küsimustiku kood: 1251,
statistikatöö kood 202063) . Eesmärgiks on saada erineva põhitegevusalaga
ettevõtete kohta (EMTAK alusel) teavet aastasest energiatoodete
tarbimisest Eestis. Kõik 50 ja enama töötajaga ettevõtted (v.a ca 700
ettevõtet kui kütuse, elektri ja soojuse tootjad, müüjad ja ladustajad, kes
esitavad andmed küsimustikuga „Energia“) on uuringusse kaasatud. 2020.
aastal oli selliseid ettevõtteid 1020, väiksemaid üksusi oli valimis ca 5500.
Ettevõtete tagasiside põhjal koormab neid statistilise aruandluse osas enim
kütuste koguse ja liigi määramine, kuna raamatupidamisse hetkel sellist
infot ei sisestata.
2.7.2.1.2. Ettevõtetelt, kes tegelevad kütuse, elektri ja soojuse tootmise, müümise ja
ladustamisega kogutakse kütuste tarbimise andmeid kord aastas
küsimustikuga „Energia“ (Küsimustiku kood: 1025, Statistikatöö kood
202064). Küsimusi on seal rohkem ja need on spetsiifilisemad
energiavaldkonna kohta. Sellesse valimisse kuulub üle 700 ettevõtte.
Küsimustikus on energiaspetsiifilised küsimused, sh „Kütus: tarbitud
omatarbeks“;
2.7.2.1.3. Lisaks on igakuine küsimustik energiatootjatele „Energia tootmine, müük ja
kütuse tarbimine“ (Küsimustiku kood: 1027, Statistikatöö kood 202055).
Selle uuringu valimisse kuulub ligi 250 majandusüksust.
2.7.2.2.Käesolevas Töös keskendutakse kütusearuandluse küsimustike raames kütuse
tarbimise osale. Kõik nimetatud küsimustikud on seotud klassifikaatoriga “Kütuse
liik”. Käesoleva Töö tulemus loob eeldused, et tulevikus liiguksid kütuse tarbimise
andmed nimetatud klassifikaatori alusel igakuiselt SA-le. Andmed oleks ühekordselt
esitatud, kuid eelpool mainitud statistilistes küsimustikes (ja teiste andmetarbijate poolt)
korduvalt kasutatud ning mis võimaldaks toota ka kiirstatistikat nende andmete abil.
Kütusearuandlust saaks kasutada aasta küsimustiku „Energia“ ja kuu küsimustiku
„Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine“ jaoks täiendava andmeallikana.
2.7.2.3.Kogu seda andmestikku kasutatakse Eesti energiabilansi kokkupanekul, mida kasutavad
Eesti erinevad ministeeriumid (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM),
Keskkonnaministeerium (KEM)) ja nende allasutused (sh Eesti Keskkonnauuringute
Keskus) oma arvestustes. Samuti kasutavad neid andmeid keskkonnastatistikud SA-s ja
rahvusvahelised organisatsioonid: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
(OECD), Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
(ÜRO) ja Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat).
3. Hanke eesmärk
3.1.Käesoleva hanke eesmärgiks on
3.1.1 luua mudel ja teekaart, kus mudeli eesmärgiks on pakkuda parim protsessikirjeldus
abistamaks riigiasutusi oma aruandluseks (nii finantsaruandlus kui ka
3
https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/kusimustikud/12512020
4
https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/kusimustikud/10252020
5
https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/kusimustikud/10272020
6
mittefinantsaruandlus) olevate andmekoosseisude analüüsimisel, standardiseerimisel,
ühtse taksonoomia loomisel ja rahvusvahelise andmevahetusstandardi eXtensible
Business Reporting Language Global Ledger (XBRL GL) (vt p 4.4) kasutusele
võtmisel. Teekaardi eesmärgiks on tuua välja sisulised tegevused ja nende järjekord
koos arendusettepanekute ja ressursivajadusega, kuidas on kõige mõistlikum
riigiasutustel aruandlusega seotud töid planeerida.
3.1.2 viia läbi mudelist lähtuvalt ja selle loomisega paralleelselt pakendi- ja kütusearuandluse
(vt p 4.7.3 ja 4.7.4) aluseks olevate andmekoosseisude analüüs, standardiseerimine,
ühtse taksonoomia loomine ja XBRL GL standardisse viimine koos teenuse
tulevikuvaatega. Tehtav töö on eelduseks riigiasutuste poolt masinloetavate andmete
automatiseeritud vastuvõtuvõimekuse loomiseks.
3.2.Mudeli ja teekaardi loomisel ning sellele eelnevate tegevuste läbiviimisel peab Tellija
riigiasutuste all Töö teostamisel eelkõige silmas valitsusasutusi6. Vajaduse tekkimisel ja
Tellija juhtrühmaga kooskõlastamisel kaasatakse ka muid riigiasutusi. Tehnilises
kirjelduses kasutame sellest tulenevalt märksõna „Riigiasutused“.
3.3.Pakendi- ja kütusearuandluse Töö teostamisel tuleb Töövõtjal nimetatud aruannete aluseks
olevaid andmeid kasutavad riigiasutused kaardistada Töö käigus koostöös Tellija
juhtrühmaga (vt p 8.3). Nimetatud aruannetega Tellijale hetkel teadaolevalt seotud asutused
on KEM, KEM Infotehnoloogiakeskus, Keskkonnaagentuur, MTA, SA, Eesti
Vedelkütusevaru Agentuur.
3.4.Töö panustab reaalajamajanduse laiemasse eesmärki lihtsustada ja automatiseerida
ettevõtjate aruandluskohustust riigile ja sellega seoses vähendada ettevõtjate
halduskoormust tugitegevustele ja aruandlusele. Töö loob eelduse minna riigiasutuste
üleselt üle aruandluse aluseks olevate andmekoosseisude ühtsele taksonoomiale ja võtta
kasutusele XBRL GL standard, et ettevõtja saaks riigile esitada mistahes aruandluse jaoks
vajalikud andmed ühekordselt ja võimalikult automatiseeritult otse oma tarkvarast. Lisaks,
et esitatud andmed oleksid üheselt mõistetavad ja kvaliteetsed asutuste üleseks
andmevahetuseks.
4. Töö metoodika
4.1.Töövõtja peab Töö metoodikas lähtuma Aruandlus 3.0 projekti tulemustest. Pakkumus peab
sisaldama käesolevas dokumendis nimetatud elemente ja töötulemuste regulaarset jooksvat
valideerimist Tellijaga. Tellija eeldab, et Töövõtja toob pakkumuses välja ja põhjendab
täiendavaid tegevusi, mida peab vajalikuks tulemuste saavutamiseks parimal viisil.
4.2.Töö raames tuleb Töövõtjal arvestada Aruandlus 3.0 projekti tulemustega, mis annavad
info, kuidas toimub parimal võimalikul viisil (tegevuste järjekord, ressursivajadus, maht,
arendustööde ettepanekud):
4.2.1. andmekoosseisude analüüsi protsess (sh regulaarne kogutavate andmete vajalikkuse
hindamine);
4.2.2. andmete standardiseerimine;
4.2.3. loodud andmekoosseisule ühtse (asutuste ja andmete ülese) taksonoomia loomine;
4.2.4. XBRL GL standardi juurutamine ja kasutusele võtmine ning
4.2.5. andmete esitamine, vastuvõtmine, töötlemine, tagasipeegeldamine ja vahetamine.
6
https://www.eesti.ee/est/kontaktid/valitsusasutused
7
4.3.Töö skoobis on nii finantsilised näitajad kui ka mittefinantsilised näitajad. See tähendab, et
Töövõtja käsitleb kogu aruandluskohustust ja mitte ainult finantsaruandlust.
4.4.Töös tuleb kasutada rahvusvahelist andmevahetusstandardit eXtensible Business
Reporting Language Global Ledger (XBRL GL), mis on info edastamise struktureeritud
XML-põhine vorming ning mis sobib äri- ja rahandusinfo kiiremaks, tõhusamaks ja
väiksemate kuludega edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks. Rahvusvahelisel
standardil põhineva struktuuriga andmevahetusfaili vormingu kasutusele võtmine
võimaldab luua analoogseid andmevahetusi eri rakenduste vahel ning seeläbi on saadav
kasu oluliselt suurem. XBRL GL-i vorming kasutab andmete edastamiseks ettevõtte
finantsinfosüsteemis kajastatud ja taksonoomiaelementidega (klassifikaatorid) rikastatud
tehinguid, mis on summeeritud taksonoomiaelementide komplekti tasemele. Ettevõtjate
finants- ja muudes infosüsteemides on vaja seadistada vajalike klassifikaatorite ehk
taksonoomia info ning selle alusel liidetakse ühte tüüpi andmed esitamiseks kokku.
4.5.Arendusettepanekute tegemisel tuleb Töövõtjal lähtuda Eestis olemasolevast X-tee
andmevahetusplatvormist, olemasolevatest riigi andmekogudest ja erasektori
tarkvaralahendustest.
4.6.Töö on kaasrahastatud Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondidest. Töös läbi
viidavad tegevused ja valminud töö (või ka Tulem) peab olema tähistatud vastavalt
Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa
Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord7“.
4.7.Töö teostamisel tuleb Töövõtjal lähtuda vähemalt järgmistest dokumentidest:
4.7.1. Aruandlus 3.0 projekti tulemid8,9;
4.7.2. XBRL GL dokumentatsioon10,11;
4.7.3. Pakendiaruandluse aluseks on pakendiregistri põhimäärus, pakendiregistri
klassifikaatorid ja impordivormid, pakendiaktsiisi seadus12 ning taaskasutus-
organisatsioonidele esitatud andmed (lepingutes reguleeritud – kuupõhised,
aastapõhised, kvartaalsed, jne);
4.7.4. Kütusearuandluse küsimustikud (küsimustiku koodid 125113, 102514, 102715) ja
Energiastatistika määrus16;
4.7.5. Reaalajamajanduse visioon ja tööplaan 2020-202717;
7
https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001?dbNotReadOnly=true
8
https://www.stat.ee/et/halduskoormuse-vahendamise-projekt-aruandlus-30
9
https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/mta-statistikaameti-ja-eesti-panga-uhisprojekt-
aruandlus-30
10
https://www.xbrl.org/the-standard/what/global-ledger/
11
https://specifications.xbrl.org/spec-group-index-xbrl-gl.html
12
https://www.riigiteataja.ee/akt/PakAS
13
https://www.stat.ee/et/kusimustikud/tarbitud-kutus-ja-energia-2019-aasta
14
https://www.stat.ee/et/kusimustikud/energia-2019-aasta
15
https://www.stat.ee/et/kusimustikud/energia-tootmine-muuk-ja-kutuse-tarbimine-2020-kuu
16
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2008, 22. oktoober 2008, energiastatistika kohta (EMPs
kohaldatav tekst) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32008R1099
17
https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_visioon_2020-2027_kaskkiri.pdf
8
4.7.6. Perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu struktuuritoetuse andmisega seotud teavitamise
juhendid, dokumendid ja logod, sh projektis kohustuslikud vahe- ja lõpparuande
vorm18,19.
4.8.Töö käigus tuleb Töövõtjal vähemalt kaasata:
4.8.1. avalikust sektorist aruandluskohustust seadvate riigiasutuste esindajaid, kes on eelkõige
andmehalduse, andmebaaside ja andmeanalüüsi eest vastutavad või sellega tihedalt
tegelevad/seotud isikud;
4.8.2. erasektorist eelkõige pakendiettevõtjad, kütusearuandekohuslased, majandustarkavara
pakkujad, IT-ettevõtjad, aga ka teised huvitatud osapooled.
4.9.Täpsem nimekiri kaasatavatest riigiasutustest ja kontaktidest tehakse Töövõtja poolt selgeks
Töö käigus ning koostöös Tellija juhtrühmaga.
4.10. Täpsem nimekiri kaasatavatest ettevõtjatest moodustub Töövõtja poolt valimipõhiselt ja
koostöös Tellija juhtrühmaga.
4.11. Töövõtja kaasab avaliku ja erasektori esindajaid töötubade ja intervjuude kaudu.
Intervjuud on eelkõige ettenähtud nende riigiasutuste kontaktidega, kus on seatud
aruandluskohustus ettevõtjatele. Töötubadesse on planeeritud ühiselt ettevõtjad ja
riigiasutuste esindajad.
4.12. Peamised kasusaajad
4.12.1. Kütusearuandluse puhul mõjutab projekt ca 10 000 ettevõtjat ja pakendiaruandluse
puhul ca 4000 ettevõtjat.
4.12.2. Mudel loob eelduse aitamaks tulevikus ka kõiki teisi alustavaid ja tegutsevaid
ettevõtjaid, kellel on mistahes aruandluskohustus riigi ees, kuna tulevikus on
riigiasutustel võimalik lihtsustada ja automatiseerida andmete kogumist loodava mudeli
abil. SA kohaselt oli 2019 aastal Eestis 133 784 ettevõtjat.
4.12.3. Lisaks ettevõtjatele aitab aruandluse lihtsustamine hoida kokku ka riigiasutuste
halduskulusid.
4.13. Töö eeldatavad osad:
4.13.1. Ettevõtjatele seatud kogu aruandluskohustuse kaardistus;
4.13.2. Aruandlus 3.0 projekti tulemuste läbitöötamine;
4.13.3. Avaliku ja erasektori esindajate kaasamine töötubade ja intervjuude kaudu nii mudeli ja
teekaardi kui ka detailsemalt pakendi- ja kütusearuandluse töö läbi viimiseks.
4.13.4. Mudeli ja teekaardi loomine;
4.13.5. Pakendi- ja kütusearuandluse analüüsi ja standardiseerimise töö tulemusel koos
taksonoomia loomise ja XBRL GL standardisse viimisega on aruannete analüüs,
tehingupõhise andmekoosseisu loetelu, selle alusel koostatud taksonoomia ja standardi
töö dokumentatsioon koos xsd. failidega.
5. Tegevused
5.1.Mudel ja teekaart
5.1.1. Sissejuhatus
18
https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001?dbNotReadOnly=true
19
https://www.ria.ee/et/struktuuritoetused/2014-2020/juhendid-ja-oigusaktid.html
9
5.1.1.1.Käesolevas Töös loodav mudel ja teekaart on aluseks alustamaks üleminekut seniselt
aruandepõhiselt andmepõhisele info kogumisele ettevõtjate ja riigi vahelisel suhtlusel.
Mudeli ja teekaardi loomisel analüüsib Töövõtja kuidas, millises ajakavas,
ressursivajaduse, mahu ja arendusettepanekutega on võimalik ettevõtjatele
aruandluskohustust seadvates riigiasutustes analüüsida ja standardiseerida aruandluses
olevad andmekoosseisud (sh analüüsida kõikide andmekoosseisus olevate
andmeväljade vajalikkust), kasutada ühtset asutuste ülest taksonoomiat ning võtta
kasutusele XBRL GL standard, et ettevõtjate poolt riigile esitatavad andmed oleksid
ühekordselt küsitud ja erinevate andmebaaside ja asutuste vahel korduvkasutatavad.
Käesoleva töö skoobis on kogu aruandluskohustus, st mitte ainult finantsaruandlus.
5.1.1.2.Mudeli täpne sisu selgub Töö käigus, st Töövõtja selgitab välja, milline on kõige
mõistlikum viis, tegevused ja järjekord andmekoosseisude parendamisega seonduvate
tööde planeerimisel. Samuti selgub Töö käigus Töövõtja poolt ja koostöös Tellijaga,
millised on detailsemad tööülesanded (projekti avakohtumine, juhtrühma
moodustamine, kommunikatsioon, osapoolte detailsem kaasamisprotsess, tulemuste
esitlusviis/aeg/koht, jne) allpool välja toodud suuremate tegevuste blokkide läbi
viimiseks.
5.1.2. Tegevused enne mudeli ja teekaardi loomist:
5.1.2.1.Ettevõtjatele seatud kogu aruandluskohustuse (k.a mittefinantsiline)
kaardistamine/aruandluskohustuse hetkeolukorra väljaselgitamine - mudeli ja
teekaardi loomisele eelnevalt on vaja Töövõtjal välja selgitada,
5.1.2.1.1. millised (kui paljud) riigiasutused (st valitsusasutused ja nende haldusalas
olevad riigiasutused) on seadnud aruandluskohustuse ettevõtjatele;
5.1.2.1.2. milline on nende kohustuste suurusjärk (aruannete/andmeväljade arv koos
valdkonnaga, mille raames infot kogutakse) riigis;
5.1.2.1.3. millisel viisil asutused andmeid ettevõtjatelt koguvad (veebis manuaalne
info sisestamine, veebis faili üleslaadimine, paberkujul, pdf-kujul, andmete
esitamine otse tarkvarast masinliidesega, vm), et hiljem oleks võimalik
hinnata erinevate infosüsteemide jaoks vajalike arendustööde hinnangulist
ressursivajadust;
5.1.2.2.Aruandlus 3.0 projekti tulemuste läbi töötamine ja tegevuste kaardistamine Töövõtja
poolt (sh lähenemine üksikandmete tasandil; kuidas andmeid agregeerida jms) koostöös
Aruandlus 3.0 projekti partneritega (eelkõige SA-ga) enne mudeli ja teekaardi loomist,
kuna projekti tegevused ja tulemuste saavutamine on aluseks mudelis kirjeldatud
tegevustele.
5.1.3. Tegevused mudeli loomisel:
5.1.3.1.Analüüsi osas peab Töövõtja mudelis muuhulgas kirjeldama, kuidas riigiasutused
peavad:
5.1.3.1.1. nende poolt nõutud aruannete prioriteetsuse hindamiseks mudelis toodud
kriteeriumite loetelu põhjal hindama, millised aruanded ja millises
järjekorras töösse lähevad;
5.1.3.1.2. analüüsima andmete kogumisel ühekordsete andmete esitamise (once-only)
printsiibi täitmist, mh peab kirjeldama, kuidas tuua välja sarnasused ja
erinevused andmete formaadis, detailsuses, esitamise sageduses jm
standardiseerimiseks olulistes parameetrites ning selgitada välja andmete
koosseisu osas suurima ühisosa ehk missuguseid samu andmeid ja ka
alusandmeid peavad ettevõtjad igal juhul erinevatele asutustele esitama;
10
5.1.3.1.3. tegema koostööd samu andmeid koguvate asutustega, mh pakub Töövõtja
mudelis välja samu andmeid koguvate asutuste vahelised sobivad
kommunikatsioonitegevused ja koostöövormid, mis edendaksid andmete
kogumise üleriigilist standardiseerimist ja taaskasutust;
5.1.3.1.4. analüüsima ja hindama andmekoosseisudes olevate andmeväljade
ajakohasust, reaalset vajalikkust (kellele ja miks konkreetseid andmeid
kogutakse – koostöös teiste asutustega; kas tegemist on siseriikliku või
rahvusvahelise seadusliku nõudega, vms) ja võimalust/vajadust
seadusandluse ajakohastamiseks eesmärgiga vähendada liigsete,
dubleeritud või ebavajalike andmete küsimist;
5.1.3.1.5. analüüsima (st ettevõtjalt küsima) ettevõtja vaatest millistele asutustele
ettevõtja riigile konkreetse valdkonna andmeid korduvalt esitab (sh
mittefinantsilised andmed), millisel viisil ja miks; kas esineb olemasolevas
formaadis esitamisel mingeid takistusi;
5.1.3.1.6. ettevõtjalt andmeid masinliidesega vastu võtma/koguma (üle x-tee,
masinliidesega, otse majandustarkvarast ja XBRL GL vormingus) ja looma
juhised ettevõtjatele, kuidas riigile masinliidesega andmeid esitada.
5.1.3.2.Standardiseerimise ja ühtse taksonoomia loomisel peab Töövõtja mudelis
muuhulgas kirjeldama:
5.1.3.2.1. kuidas hinnata, kas konkreetset aruannet üldse saab ühtsesse
taksonoomiasse viia;
5.1.3.2.2. kuidas standardiseerida analüüsitud andmekoosseisu (oluline on ühtne
lähenemine);
5.1.3.2.3. millised nõuded on taksonoomia loomisel ja millest peab lähtuma
(baseerudes eelkõige Aruandlus 3.0 projekti praktikale);
5.1.3.2.4. kuidas võtta arvesse juba varasemalt loodud taksonoomiat, sh peab kehtima
minimaalsuse printsiip, kus uue infovajaduse tekkimisel tuleb üle vaadata
olemasolev andmekoosseis, et vältida samade andmete kogumise
dubleerimist (näiteks võib eksisteerida erinevaid liike tehingutüüpe, mis
tegelikult sisaldavad sama infot);
5.1.3.2.5. kuidas luua (täpsem tegevuste nimekiri) analüüsitud andmekoosseisule uut
taksonoomiat/taksonoomia elemente;
5.1.3.3.XBRL GL standardile viimisel peab Töövõtja mudelis kirjeldama:
5.1.3.3.1. kuidas hinnata, kas standard on konkreetsele infosüsteemile, moodulile,
aruandele üldse sobiv kasutamiseks, sh kuidas teha kindlaks, kas on olemas
EL poolseid standardi nõudeid konkreetsele aruandele; nende olemasolul
peab riigiasutus hindama, kas oleks mõistlik teha EL tasandil ettepanek
standardi muudatuseks/täienduseks või on ettevõtjal võimalik oma andmeid
esitada siiski XBRL GL standardis, mille järgselt riigiasutus vastu võetud
andmed nõutud EL formaati viib;
5.1.3.3.2. millised on vastava taksonoomia XBRL GL standardile viimisel vajalikud
protsessid/tegevused ehk kuidas võtta kasutusele XBRL GL standard.
5.1.3.4.Töövõtja peab mudelis välja tooma, et SA, kui riiklike klassifikaatorite haldaja, peab
olema kaasatud alati enne järgmiste taksonoomia tööde läbiviimist ja XBRL GL
kasutusele võtmist, et vältida ühe andme külge erinevate klassifikaatorite dubleerimist.
11
5.1.3.5.Lisaks peab Töövõtja mudelis rõhutama, et mudel ei pruugi lahendada kogu
aruandluskohustusega seotud standardiseerimise tööd, mistõttu tuleb alati vaadata
asutuste ülest suuremat vaadet konkreetsest asutusest ja aruandest lähtuvalt.
5.1.4. Tegevused teekaardi loomisel:
Mudeli lahutamatu osa on teekaart, mis peab Töövõtja poolt loomisel sisaldama:
5.1.4.1.eelnevalt kirjeldatud tulemuste saavutamiseks vajalikke üldiseid tegevusi ja nende
järjekorda, sh tuleb Töövõtjal välja töötada metoodika, millega iga riigiasutus saab
arvestada hinnanguliselt planeeritud tööde kestust ja mahtu;
5.1.4.2.arendusettepanekuid, kuidas andmepõhist aruandlust reaalselt kasutusele võtta ja
juurutada, mh peab Töövõtja võtma arvesse olemasolevaid lahendusi ja leidma selles
valguses parimad viisid, kuidas andmeid üle x-tee (vajadusel liidestuse loomine või uue
andmeteenuse loomine) vastu võtta, koguda, lahti parsida andmebaasi kujule, töödelda,
tagasipeegeldada, korduvkasutada majandustehingu standardi kohaselt (tuleb lähtuda
põhimõttest, et soovitatav on kasutada kõikides riigiasutustes sama tehnoloogiat);
5.1.4.3.Töövõtja poolt loodud metoodikat, kuidas erinevate enamlevinud andmesaajate
süsteemide põhjal arvutada hinnangulist ressursivajadust eelnevalt kirjeldatud tegevuste
ja arendustööde elluviimiseks, mh kirjeldada, kuidas peab iga riigiasutus töid tehes
eraldi hindama:
5.1.4.3.1. ressursivajaduse kordsust, kas eelpool nimetatud tegevuste elluviimiseks on
tegemist ühekordse investeeringuga või vajab süsteem edaspidi ka jätkuvaid
suuremaid investeeringuid (nt juhul kui toimub seaduses andmete kogumise
vaates muudatus, millega kaasnevad muudatused klassifikaatorites);
5.1.4.3.2. kas andmepõhisele aruandlusele üleminekuks planeeritava investeeringu
halduskulud on väiksemad, suuremad või ei muutu võrreldes varasema
aruandepõhise infovahetusega;
5.1.4.4.Töövõtja poolt läbiviidud analüüsi ja ettepanekuid riigiasutuste ülese taksonoomia
haldamise viisidele, et säilitada minimaalsuse printsiip (nt kas seda peaks korraldama
eraldi või ühest kesksest asutusest koos selgitustega vm viisil).
5.1.4.5.abistavat küsimustikku mudeli kasutajatele ehk riigiasutustele, et garanteerida eelpool
nimetatud tegevuste õiges järjekorras ja korrapärane läbi viimine.
5.1.5. Töövõtja loob mudelit ja teekaarti paralleelselt pakendi ja kütusearuandluse tööga, et
testida konkreetsete näidete puhul loodud mudeli parimat kasutusvõimalust ning teha
näidete läbiviimise baasil vajalikud parandused ja täiendused ka mudelis ja teekaardis.
5.1.6. Eelnevalt loetletud tegevuste täitmiseks kaasab Töövõtja punktides 3.3 ja 4.8 kirjeldatud
osapooli ning viib läbi vajalikus mahus intervjuusid ja töötubasid.
5.2.Pakendi- ja tarbitud kütuse aruandlus
5.2.1. Sissejuhatus
5.2.1.1.Pakendi- ja tarbitud kütuse aruandluse töö, mille tulemusel viib Töövõtja loodava
mudeli põhjal läbi pakendi- ja kütusearuandluse aluseks oleva andmekoosseisu analüüsi
(sh andmeväljade vajalikkuse analüüs), standardiseerimise, taksonoomia loomise ja
XBRL GL standardisse viimise ning loob teenuse tulevikuvaate. Töö on eelduseks
12
vajaliku masinloetavate andmete ja automatiseeritud vastuvõtuvõimekuse loomiseks
riigiasutusele ettevõtjate poolt andmete esitamisel.
5.2.1.2.All toodud tegevuste läbi viimiseks nii pakendi- kui ka kütusearuandluse puhul kaasab
Töövõtja punktides 3.3 ja 4.8 kirjeldatud osapooli valimipõhiselt ning viib läbi vajalikus
mahus intervjuusid ja töötubasid.
5.2.2. Koondtegevuste nimekiri Töövõtjale:
5.2.2.1.Andmeanalüüs:
5.2.2.1.1. analüüsida andmete kogumisel ühekordsete andmete esitamise (once-only)
printsiibi täitmist, mh tuua välja sarnasused ja erinevused andmete
formaadis, detailsuses, esitamise sageduses jm standardiseerimiseks
olulistes parameetrites ning selgitada välja andmete koosseisu osas suurima
ühisosa ehk missuguseid samu andmeid ja ka alusandmeid peavad
ettevõtjad igal juhul erinevatele asutustele esitama;
5.2.2.1.2. kaardistada ja teha koostööd samu andmeid koguvate asutustega (sh
katsetada mudelis toodud kommunikatsioonitegevusi ja koostöövorme), et
edendada andmete kogumise üleriigilist standardiseerimist ja taaskasutust;
5.2.2.1.3. analüüsida ja hinnata andmekoosseisudes olevate andmeväljade
ajakohasust, reaalset vajalikkust (kellele ja miks konkreetseid andmeid
kogutakse – koostöös teiste asutustega; kas tegemist on siseriikliku või
rahvusvahelise seadusliku nõudega – ka EL direktiivide raames võidakse
küsida sama infot, vms) ja vajadust seadusandluse ajakohastamiseks
eesmärgiga vähendada dubleeritud või ebavajalike andmete küsimist;
5.2.2.1.4. analüüsida (st ettevõtjalt küsida) ettevõtja vaatest millistele asutustele
ettevõtja riigile pakendi- ja kütusearuandluse andmeid korduvalt esitab (sh
mittefinantsilised andmed), millisel viisil ja miks; kas esineb olemasolevas
formaadis esitamisel mingeid takistusi;
5.2.2.1.5. analüüsida, kuidas ettevõtjalt andmeid masinliidesega koguda (üle x-tee,
otse majandustarkvarast, XBRL GL vormingus) ja luua juhised ettevõtjale,
kuidas riigile masinliidesega andmeid esitada.
5.2.2.2.Standardiseerimine ja ühtse taksonoomia loomine:
5.2.2.2.1. hinnata, kas konkreetset aruannet üldse saab ühtsesse taksonoomiasse viia;
5.2.2.2.2. standardiseerida analüüsitud andmekoosseisud (oluline on ühtne
lähenemine);
5.2.2.2.3. lähtuda taksonoomia loomisel Aruandlus 3.0 projektist ja mudelist
tulenevalt vajalikele nõuetele;
5.2.2.2.4. luua minimaalsuse printsiipi arvesse võttes analüüsitud andmekoosseisule
taksonoomia (st arvestada varasemalt Aruandlus 3.0 projekti käigus loodud
taksonoomiat).
5.2.2.3.XBRL GL standardile viimine:
5.2.2.3.1. hinnata, kas standard on infosüsteemile, moodulile, aruandele üldse sobiv
kasutamiseks, sh teha kindlaks, kas on olemas EL poolseid standardi
nõudeid konkreetsele aruandele; nende olemasolul peaks riigiasutus
hindama, kas oleks mõistlik teha EL tasandil ettepanek standardi
muudatuseks/täienduseks või on ettevõtjal võimalik oma andmeid esitada
siiski XBRL GL standardis, mille järgselt riigiasutus vastu võetud andmed
nõutud EL formaati viib;
5.2.2.3.2. viia loodud taksonoomia üle XBRL GL standardile.
13
5.2.3. Pakendiaruandlusega seotud täpsustavad tegevused Töövõtjale, lisaks
eelnimetatud koondtegevuste nimekirjale
5.2.3.1.Käesolevas töös käsitletud pakendiaruandluse aluseks on punktis 4.7.3 kirjeldatud
nõuded.
5.2.3.2.Andmeanalüüs:
5.2.3.2.1. Pakendiettevõtja vaatest teostada Töövõtja poolt AS-IS kaardistus sellest,
missugusel kujul, formaadis, mis infosüsteemidesse ja kolmandatele
osapooltele tuleb pakenditega seotud andmeid esitada.
5.2.3.2.2. Töövõtja toob välja sarnasused ja erinevused andmete formaadis,
detailsuses, esitamise sageduses jm standardiseerimiseks olulistes
parameetrites. Töövõtja pakub välja pakendiarvestuse taksonoomia, mis
hõlmab vähemalt kohustuslikku küsitavat teavet, millest erinevad osapooled
saavad endale vajalikud andmed pärida.
5.2.3.2.3. Töövõtja toob välja andmed, mida kasutatakse pakendite audiitorkontrolli
teostamisel, eesmärgiga audiitorkontrolliks vajalike andmete kättesaadavust
ja usaldusväärsust tõhustada.
5.2.3.2.4. Töövõtja kaardistab enim kasutatavad tarkvarad ning nende kasutatavad
standardid, sarnasused, kasutamise kulud ja kui suur osa andmete esitajatest
neid kasutab, sh töötab välja ettepanekud, kuidas pakendiinfo kogumine
tarkvarades korraldada (TO-BE). Töövõtja koostab pakendiettevõtjate ning
taaskasutusorganisatsioonide poolt kasutatavate enamlevinud tarkvarade
arendamise tasuvusanalüüsi, mis hindab pakendiarvestuse andmeväljade
arenduse kulusid ja tulusid.
5.2.3.3.Standardiseerimine ja ühtse taksonoomia loomine:
5.2.3.3.1. Töövõtja kirjeldab sihtgrupile sobivaima pakendiarvestuse (sh
plastkandekottide arvestuse) struktureeritud ja masinloetava andmemudeli.
Töövõtja loob pakendiaruande taksonoomia ja piloteerib muu
majandusalase taksonoomiaga, sh Aruandlus 3.0 projekti raames looduga.
5.2.3.4.XBRL GL standardile viimine
5.2.3.4.1. Töövõtja hindab, kas standard on sobiv pakendiaruandluses kasutamiseks.
5.2.3.4.2. Töövõtja loob XBRL GL standardi andmestruktuuri.
5.2.4. Tarbitud kütuse aruandlusega seotud täpsustavad tegevused Töövõtjale, lisaks
eelnimetatud koondtegevuste nimekirjale
5.2.4.1.Käesolevas töös käsitletakse tarbitud kütuse aruandlusega seonduvalt SA poolt
korraldatavaid statistikatöid 20505 ja 20206 (küsimustiku koodid 1251, 1025, 1027).
Kütusearuandluses tarbimise vaates kogutakse andmeid kõigi eelpool nimetatud
küsimustikega, kuid suuremalt osalt andmeesitajatelt küsimustikuga 1251 „Tarbitud
kütus ja energia“.
5.2.4.2.Andmeanalüüs
5.2.4.2.1. Töövõtja selgitab välja, kuidas energia tarbimise kajastus ettevõtetes on täna
korraldatud aruandluse vaates (AS-IS).
5.2.4.2.2. Töövõtja analüüsib ja toob välja erisused andmekogumises ettevõtete vahel.
5.2.4.2.3. Töövõtja töötab välja ettepanekud, kuidas energia andmekogumine
raamatupidamise tarkvarades korraldada (TO-BE), et see vastaks riikliku
14
statistika nõuetele (sh analüüsida valimi osalist muutmist lähtuvalt
seadustest ja vajaduste muutustest).
5.2.4.3.Standardiseerimine ja ühtse taksonoomia loomine
5.2.4.3.1. Töövõtja töötab välja vajaliku klassifikaatori (kütuseliik) (sh hindab
vastavust rahvusvahelisele klassifikaatorile) ja seob Aruandlus 3.0
aruandluse jaoks - taksonoomia loomine ja piloteerimine muu
majandusalase taksonoomiaga.
5.2.4.4.XBRL GL standardile viimine
5.2.4.4.1. Töövõtja loob XBRL GL standardi andmestruktuuri.
6. Tulemid
6.1.Mudel
6.1.1. Läbi on viidud ettevõtjatele seatud kogu aruandluskohustuse kaardistus (vt p 5.1.2.1) ja
loodud vastav dokumentatsioon, mille käigus on selgunud vastavate riigiasutuste arv,
nende poolt seatud aruannete arv ja viis, kuidas andmeid kogutakse.
6.1.2. Koostatud on mudel (vt p 5.1.3), mis kirjeldab ettevõtjatele aruandluskohustust
seadvatele riigiasutustele lahti andmekoosseisude analüüsi (sh on kirjeldatud, kuidas
hinnata andmeväljade ajakohasust, reaalset vajalikkust ning tehakse ettepanekud
seadusandluse ajakohastamiseks), standardiseerimise, ühtse taksonoomia loomise ja
XBRL GL standardi kasutusele võtmise protsessid (sh on arvestatud ka ettevõtja poolse
vaate analüüsiga). Teisisõnu, mudel paneb paika ühtsed reeglid, kuidas liikuda
riigiasutuste üleselt edasi andmepõhise aruandluse suunas.
6.1.2.1.Koostatud mudeli abil saab iga riigiasutus läbi viia detailsemad tegevused konkreetse
aruande raames, kasutada andmekoosseisudes varasemalt loodud ühtseid taksonoomia
elemente (info SA-st) ja luua puuduolevad, võtta kasutusele XBRL GL standardi ning
viia läbi vajalikud arendustööd masinloetavate andmete vastuvõtmiseks, töötluseks ja
andmevahetuseks riigiasutuste /andmebaaside vahel.
6.1.2.2.Koostatud mudel aitab vältida olukorda, kus iga riigiasutus asub probleemi lahendama
ainult oma asutuse poolelt, tekitades ettevõtjale ainult keerulisemat ja killustunumat
andmete esitamist riigile. Mudeli abil on loodud eeldus olukorraks, kus ettevõtjate poolt
riigile esitatavad andmed oleksid ühekordselt küsitud ja erinevate andmebaaside ja
asutuste vahel korduvkasutatavad.
6.1.2.3.Koostatud mudel kirjeldab mida, millises järjekorras ja kuidas (mõnel juhul
ettepanekutena) teha viisil, et andmed oleksid erinevate asutuste ja ettevõtjate vahel
võimalik liigutada reaalajas ja automaatselt. Sellest tulenevalt on tänu loodud mudelile
võimalik koostada tulevikus kuluefektiivsemalt ja ühtlustatult arendusprojekte
aruandluskohustuse lihtsustamiseks ja automatiseerimiseks ning vältida ebavajalike
ärianalüüside läbiviimist.
6.1.2.4.Kui riigiasutused tulevikus Töö planeerimisel ja läbiviimisel loodud mudelit ei kasuta,
siis kulutatakse iga asutuse poolt dubleeritud tööle liigselt aega ja raha ning on võimalik,
et saadud tulemused ei ole riigiasutuste ja andmebaaside vahel koosvõimelised, kuna
puudub ühtne lähenemine standardiseerimisele ja taksonoomia loomisele/kasutamisele.
6.2.Teekaart
6.2.1. Koostatud on aruandluse aluseks olevate andmekoosseisude ühtse taksonoomia loomise
ja standardiseerimise (sh XBRL GL kasutusele võtmiseks) praktiliseks realiseerimiseks
15
vajalik arendus- ja tegevusplaan ehk teekaart (vt p 5.1.4). Teekaart on
planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu tegevustest koos ajakava ja tööde mahu
planeerimiseks vajaliku metoodikaga riigiasutuste üleselt ühtsele taksonoomiale
ülemineku ellu rakendamiseks.
6.2.1.1.Teekaart annab riigiasutustele ette tööde ellu viimiseks efektiivseima tegevuste
järjekorra ja metoodika potentsiaalse ressursivajaduse hindamiseks. Teekaardis on
tehtud arendusettepanekud masinloetavate aruandlusandmete vastuvõtu-, töötlemise ja
andmete korduvkasutuse võimekuse loomiseks. Teekaardi osaks on ka ettepanekud
riigiasutuste ülese taksonoomia haldamise viisidele.
6.2.1.2.Teekaart aitab riigiasutustel hoida kokku kulusid liigsete tegevuste dubleerimisest ning
hoida ühtset asutuste ülest fookust arendustes.
6.3.Pakendi- ja tarbitud kütuse aruandlus
6.3.1. Pakendi- ja tarbitud kütusearuandlusega (vt p 5.2) seotud töö tulemuseks on analüüsitud
ja standardiseeritud detailselt pakendi- ja tarbitud kütuse aruandluse aluseks olevad
andmekoosseisud (sh on analüüsitud andmeväljade vajalikkust ja selle raames
võimalikke seadusemuudatusi), loodud andmekoosseisudele ühtne taksonoomia ning
võetud kasutusele XBRL GL standard. On välja uuritud kuidas nimetatud aruandluste
kajastus ettevõtetes on täna korraldatud ja on esitatud ettepanekud, kuidas
andmekogumine raamatupidamise tarkvarades korraldada.
6.4.Kõik käesoleva Töö tulemid lisatakse võimalusel koodivaramusse või antakse muul viisil
avalikuks kasutamiseks eesmärgiga vältida erinevate osapoolte dubleeritud tegevusi
samaste tööde planeerimisel.
6.5.Projekti tulemuste hindamisel küsitakse tagasisidet aruandluskohustust seadvatelt
riigiasutustelt ning valimipõhiselt kütust tarbivatelt ettevõtjatelt ja pakendiettevõtjatelt.
6.6.Tulemite kasutus tulevikus:
6.6.1. Mudeli ja teekaardi koostamisega luuakse eeldused selleks, et kõik riigiasutused saaksid
alustada oma haldusala aruannete aluseks olevate andmekoosseisude standardiseerimist
ja asutuste ülesele taksonoomiale viimist, sh XBRL GL standardi kasutusele võtmist ja
vastuvõtuvõimekuse loomist ettevõtete poolt andmete esitamisel.
6.6.2. Pakendi- ja kütusearuandlusega seotud töö on aluseks SA ja KEM poolt planeeritud
arendustöödele, mille tulemusel on ettevõtjal võimalik nimetatud aruandeid esitada
masinloetavate andmetena.
6.6.3. Käesoleva Töö tulemusel aruandluse aluseks olevate andmekoosseisude
standardiseerimisel ja masinliidesele viimisel on võimalik kiiremini jõuda andmete
reaalajas esitamisele, kuna andmed liiguvad suures osas automatiseeritult nii pakendite
kui ka kütuste tarbimise kohta, aga tulevikus ka teiste riikliku aruandluskohustuste
kohta.
6.6.4. Töö tulemus aitab kiiremini saavutada tööprotsesside ühtlustumise, parema teenuse
kvaliteedi ja kulude kokkuhoiu. Reaalmajanduse projekti positiivne mõju riigi vaates on
ka see, et ühekordne andmete esitamine tagab erinevatele andmetarbijatele samasuguse
info. See tähendab, et vähenevad olukorrad, kus erinevatele asutustele on ettevõtja poolt
ekslikult või vähese arusaamise tõttu esitatud erinev info. Tuleviku vaates on tänu
ühtsele asutuste ülesele taksonoomile võimalik alustada andmete esitamise tähtaegade
ühtlustamisega erinevatele asutustele.
6.6.5. Ettevõtjal tekib sellega seoses iga järgmise riigiasutuse taksonoomia ja
standardiseerimise töö tulemusel võimalus aina enam oma aruandluskohustust
16
automatiseerida läbi oma tarkvara lahenduse aina enamate aruannete raames. Seega,
mida enamate aruannete puhul me suudame ühtlustada aruandluse tehnilist poolt, seda
lihtsam ja soodsam on ettevõtjal automatiseeritult võimalik riigile aruannete aluseks
olevaid andmeid esitada.
7. Lõpparuanne
7.1.Töövõtja vormistab Töö tulemused vastavalt lepingus kokkulepitud tähtajale (HD Lisa 2 p
2.2.2).
7.2.Töö lõpparuanne peab andma tervikliku ülevaate kõikidest Töö tegevustest ja selle
tulemustest ning olema vormistatud etteantud vormile20.
7.3.Lõpparuanne vormistatakse eesti keeles koos infolehega. Lisaks koostatakse ja
vormistatakse laiemale avalikkusele suunatud lühikokkuvõtted ning ettekande slaidid töö
tulemustest eesti ja inglise keeles.
8. Töökorraldus
8.1.Töö läbi viimise juhtimine toimub järgmiselt:
8.1.1. Tellija juhtrühm (edaspidi juhtrühm) esitab Tööle nõuded, vajadusel metoodika ja
tegevuskava, veendub nende täitmises ja osaleb oma ekspert-teadmiste jagamisega, ning
on aktiivne koostööpartner;
8.2.Töövõtja juhib töö teostamist ja töötulemuste koostamist.
8.3.Hanke eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks moodustatakse juhtrühm, mille
komplekteerib Tellija. Juhtrühma ülesanded on:
8.3.1. Töö koostamise projektijuhtimise tingimuste esitamine ja kontroll;
8.3.2. osalemine aruteludes ja töötubades;
8.3.3. tööde käigu kontroll, sh etapi kokkuvõtete kinnitamine;
8.3.4. lõpptulemuse kontroll ja vastuvõtmine.
8.4.Töövõtja ülesanded on:
8.4.1. juhtrühma töö tehniline ettevalmistamine, koordineerimine ja protokollimine;
8.4.2. töö aluseks olevate analüüside, uuringute ja teiste alusdokumentide läbitöötamine;
8.4.3. väliste osapoolte valimi koostamine, osapoolte kaasamine ja intervjuude läbiviimine
eelnevalt juhtrühmaga kooskõlastatud viisil;
8.4.4. töötubade kokkukutsumine, ettevalmistamine ja läbiviimine, kooskõlastatuna Tellija
projektijuhiga;
8.4.5. ülejäänud arutelude, koosolekute, töötubade või muude Tööga seotud ürituste
kokkukutsumine, ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollimine;
8.4.6. mudeli loomine;
8.4.7. teekaardi koostamine, sh arendusettepanekute ja ressursivajaduse hinnanguga;
8.4.8. pakendi- ja kütusearuandlusega vastav töö teostamine;
8.4.9. Lõpparuande (sh lühikokkuvõtted ja slaidid eesti ja inglise keeles) koostamine ja
projektist kokkuvõtete tegemine, sh vaheetapi kokkuvõtete;
20
https://www.ria.ee/et/struktuuritoetused/2014-2020/juhendid-ja-oigusaktid.html
17
8.4.10. tagada, hallata ja sisustada projektikeskkond, mis võimaldab Tellijal ja seotud
osapooltel olla kursis ning jälgida Tööga seotud dokumentatsiooni (sh koosolekute
materjalid) ja ajakava. Töövõtja on vaba pakkuma endale sobivat projektikeskkonda.
8.4.11. mudeli, teekaardi ning pakendi- ja kütusearuandlusega seotud töö tegemine ja tulemuste
esitamine juhtrühmale vastavatel aruandluskoosolekutel;
8.4.12. koostöös juhtrühmaga on mudeli, teekaardi ning pakendi- ja kütusearuandlusega seotud
töö tagasisidestatud ja kooskõlastatud teiste aruandluskohustust seadvate riigiasutuste
ja aruandluskohustust täitvate ettevõtjatega (valimi alusel);
8.4.13. Töö tulemuste esitlemine Tellijaga kokkuleppel kahel avalikul üritusel koos loodud
slaididega (vajadusel virtuaalsel).
9. Tähtajad
9.1.Töö jaotatakse tinglikult kaheks alljärgnevaks etapiks:
9.1.1. Etapp I (tähtaeg 3 kuud pärast lepingu allkirjastamist):
9.1.1.1.projekti ettevalmistav osa (eelanalüüs) - mh tööplaani koostamine, dokumendianalüüs,
hetkeolukorra ja aruandluskohustuse kaardistuse koostamine riigiasutustes;
9.1.1.2.intervjuud, töötoad (riigiasutuste kontaktisikute ja ettevõtjatega);
9.1.1.3.ärianalüüs koos mudeli ja teekaardi väljatöötamisega.
9.1.2. Töövõtja koostab etapi läbiviimist ja tulemusi kajastava ülevaatliku Vahearuande
vastavalt kohustuslikule vormile21 ning annab selle Tellijale üle.
9.1.3. Etapp II (tähtaeg 6 kuud pärast lepingu allkirjastamist):
9.1.3.1.pakendi- ja kütusearuandluse eelanalüüs, taksonoomia loomine, standardiseerimine ja
XBRL GL standardisse viimine;
9.1.3.2.tagasisidestamine (sh välisosapooltega) ja eelanalüüsidest tulenevalt vajadusel
täiendused/muudatused ärianalüüsis;
9.1.3.3.lõpparuande koostamine ja kooskõlastamine Tellijaga vastavalt lepingu tingimustele;
9.1.3.4.lühikokkuvõtted ja slaidid eesti ja inglise keeles;
9.1.3.5.tulemuste esitlus vähemalt kahel avalikul üritusel koos loodud slaididega ja üleandmine.
9.1.4. Töövõtja koostab etapi läbiviimist ja tulemusi kajastava ülevaatliku Lõpparuande
vastavalt kohustuslikule vormile22 ning annab selle Tellijale üle.
9.2.Punktis 9.1 toodud etappide alusel toimub ka tööde eest tasumine järgmiselt:
9.2.1. Etapp I vahearuande kinnitamise järgselt 50% lepingu summast.
9.2.2. Etapp II lõpparuande kinnitamise järgselt 50% lepingu summast.
9.3.Enne lõplike tulemite vastuvõtmist peab Tellija juhtrühm olema kinnitanud, et tulemid
vastavad lähteülesandele. Pärast Tellija juhtrühma kinnitust ja tööde üleandmise
vastuvõtmise akti allkirjastamist tehakse väljamakse vastavalt hankelepingule.
10. Tellijapoolne meeskond
10.1. Tellija juhtrühmas osaleb vähemalt järgmine meeskond:
10.1.1. MKM esindaja;
21
https://www.ria.ee/et/struktuuritoetused/2014-2020/juhendid-ja-oigusaktid.html
22
https://www.ria.ee/et/struktuuritoetused/2014-2020/juhendid-ja-oigusaktid.html
18
10.1.2. KEM esindaja;
10.1.3. SA esindaja;
10.1.4. MTA esindaja.
10.2. Tellija võib kaasata ka teisi juhtrühma liikmeid vastavalt vajadusele nii Tellija
organisatsioonist kui ka teistest ministeeriumidest või avaliku sektori asutustest.
19
Lisa 1
Teostatud töö üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke nr 231015 raames
Teostatava töö nimetus: „Ettevõtjatelt riigiasutustele aruandluseks esitatavate
andmekoosseisude ühtseks standardiseerimiseks ja taksonoomia loomiseks läbi viidav
ärianalüüs, sh eelanalüüs, taksonoomia loomine ja XBRL GL standardi kasutusele võtmine
pakendiaruandluse ja kütusearuandluse näitel“
Töö teostaja üldandmed:
Tieto Estonia Aktsiaselts
Töö teostaja ärinimi:
10137025
Töö teostaja registrikood:
A. H. Tammsaare tee 47 Tallinn 11316
Töö teostaja juriidiline aadress:
Svetlana Netsunajeva, e-post:
[email protected],
Töö teostaja poolse kontaktisiku nimi ja
telefon +372 53817050;
kontaktandmed (e-posti aadress,
Vallo Hannus, e-post:
telefoninumber):
[email protected], telefon +372
53424418.
Töö maksumus:
Maksumus eurodes KM-ta:
Maksumus eurodes KM-ga:
Teostatud töö kirjeldus:
Töö on teostatud kokkulepitud mahus riigihanke viitenumber 231015 raames ning vastavalt
riigihanke alusdokumentide tingimustele.
Töö vastuvõtjale anti üle järgmised andmefailid:
Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles. Lühikokkuvõte ja slaidid eesti ja inglise
keeles.
Hanke raames läbi viidavad tegevused ja valminud töö (Tulem) on tähistatud vastavalt
Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa
Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord1“.
Poolte allkirjad:
Töö vastuvõtja: Töö üleandja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxxxxxx
Maarja Mänd xxxxxxxxxxx
Reaalajamajanduse projektijuht xxxxxxxxxxx
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
HANKELEPING nr 1.9-21/21-136-1
Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman
(edaspidi Tellija),
ja
Tieto Estonia Aktsiaselts, registrikood 10137025, asukoht A. H. Tammsaare tee 47 Tallinn
11316, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Anneli Heinsoo (edaspidi Töövõtja), keda
edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks ja ühiselt Poolteks,
sõlmivad käesoleva töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust
Lepingu esemeks oleva töö „Ettevõtjatelt riigiasutustele aruandluseks esitatavate
andmekoosseisude ühtseks standardiseerimiseks ja taksonoomia loomiseks läbi
viidav ärianalüüs, sh eelanalüüs, taksonoomia loomine ja XBRL GL standardi
kasutusele võtmine pakendiaruandluse ja kütusearuandluse näitel“ (edaspidi Töö)
teostamisel järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud
tingimusi.
1.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning
Lepinguga reguleerimata küsimustes riigihanke alusdokumentides ja selle lisades
sätestatud tingimustest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud avatud hankemenetlusega riigihanke „Ettevõtjatelt
riigiasutustele aruandluseks esitatavate andmekoosseisude ühtseks
standardiseerimiseks ja taksonoomia loomiseks läbi viidav ärianalüüs, sh eelanalüüs,
taksonoomia loomine ja XBRL GL standardi kasutusele võtmine pakendiaruandluse
ja kütusearuandluse näitel“ (viitenumber 231015) tulemusena ning vastavuses riigihanke
alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping
esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga
võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
1.5. Mõisted „Tellija“ ja „Töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Töövõtjaga töö-
või teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Töövõtja
on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse.
1.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu
professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.
1.7. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest
muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist.
1.8. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu
lisadeks järgmised dokumendid:
1.8.1. lisa 1 – Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm;
1.8.2. lisa 2 – Tehniline kirjeldus;
1.8.3. lisa 3 – Riigihanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad e-riigihangete
keskkonnas);
1.8.4. lisa 4 – Töövõtja pakkumus.
2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine
2.1.Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja
nende lisades sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu lisas 2
Tehniline kirjeldus.
2.2.Töövõtja teostab Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-
vastuvõtmise aktiga (lisa 1, edaspidi akt). Töövõtja annab Töö üle vastavalt lisas 2
„Tehniline kirjeldus“ punktis 9.1 toodud tähtajale kahes etapis alljärgnevalt:
2.2.1. Etapp I. Lisas 2 (Tehniline kirjeldus p 9.1) kirjeldatud tööde üleandmine vahearuande
kohustuslikul vormil1 ja vastavalt Töövõtja projektiplaanile (lisa 4, Töövõtja
pakkumus).
2.2.2. Etapp II. Lisas 2 (Tehniline kirjeldus p 9.1) kirjeldatud tööde üleandmine (sh
lõpparuanne kohustuslikul vormil2, lühikokkuvõtted ja ettekande slaidid eesti ja inglise
keeles) vastavalt Töövõtja projektiplaanile hiljemalt 6 kuud lepingu allkirjastamisest
arvates.
2.3.Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Töövõtjale 10 tööpäeva
jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele
ja üle antud vastavalt punktile 2.2.
2.4.Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud
perioodi jooksul sellest Töövõtjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning
andma Töövõtjale vähemalt 10 tööpäeva aega puuduse kõrvaldamiseks või uue,
lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks.
2.5.Hanke raames läbi viidavad tegevused ja valminud töö (Tulem) on tähistatud vastavalt
Vabariigi Valitsuse määrusele 12.09.2014 nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa
Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord3“.
1
https://www.ria.ee/et/struktuuritoetused/2014-2020/juhendid-ja-oigusaktid.html
2
https://www.ria.ee/et/struktuuritoetused/2014-2020/juhendid-ja-oigusaktid.html
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001
2.6.Töövõtja arvestab Töö teostamisel Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel
Töös (vt p 2.2 – 2.2.2) esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1.Tellija tasub Töövõtjale teostatud Töö eest tasu 82 523 eurot, millele lisandub käibemaks
(20%). Tasu makstakse Töövõtjale alljärgnevate etappide kaupa:
3.1.1. 50% tasust makstakse välja pärast punktis 2.2.1 viidatud vahearuande üleandmist ja
Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu
punktile 2.3). Vahearuanne peab andma ülevaate Töö I etapi tegevustest ja nende
tulemustest vastavalt Lepingu lisas 2 p 9.1 toodule ja Töövõtja projektiplaanile.
3.1.2. 50% tasust makstakse välja pärast punktis 2.2.2 nimetatud Töö (sh lõpparuande, eesti ja
inglisekeelsed lühikokkuvõtted ja slaidid) esitamist ja Tellija poolt heakskiitmist
(digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3). Lõpparuanne
peab andma ülevaate Töö tegevustest ja nende tulemustest vastavalt Lepingu lisas 2 p
9.1 toodule ja Töövõtja projektiplaanile.
3.2.Pärast Lepingu punktis 2.2 nimetatud akti allkirjastamist Poolte poolt ja heakskiitmist
punktis 2.3 nimetatud tingimuste kohaselt esitab Töövõtja arve Lepingu punktis 2.1
nimetatud Töö teostamise eest.
3.3.Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30
päeva jooksul Töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates.
3.4.Töövõtja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt juhendile
(https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija
dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud
isik .
4. Tellija õigused ja kohustused
4.1.Tellijal on õigus:
4.1.1. nõuda Töövõtjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö
teostamist ja selle üleandmist;
4.1.2. nõuda Töövõtjalt töölõikude asendamist samaväärsetega lisatasuta, kui Töö teostamise
käigus selgub, et asendamine aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et
asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja vastaval kinnitusel on
meeskonna ressursivajadus vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik
kaetav Töövõtja meeskonna vaba ressursiga;
4.1.3. kontrollida Töö teostamise käiku, hanke alusdokumentides nimetatud tingimuste
täitmist ja nõuda Töövõtjalt Töö teostamise kohta informatsiooni;
4.1.4. nõuda Töövõtjalt Lepingu täitmisel läbiviidavate koosolekute ja kohtumiste
protokollimist ning protokollide esitamist Tellijale ja seotud osapooltele kättesaadavaks
tegemist kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku või kohtumise toimumisest;
4.1.5. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus
sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või
muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest
ja maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale
Lepinguga võetud kohustusi.
4.2.Tellija on kohustatud:
4.2.1. esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile
juurdepääsu;
4.2.2. Töövõtja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt
ja vastab Lepingu Lisas 2 toodud nõuetele;
4.2.3. Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Töövõtjale punktis 2.4
nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga;
4.2.4. maksma Töövõtjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel.
5. Töövõtja õigused ja kohustused
5.1.Töövõtjal on õigus:
5.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile
juurdepääsu võimaldamist;
5.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
5.1.3. saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu.
5.2.Töövõtja on kohustatud:
5.2.1. teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, hanke
alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte kirjalikult taasesitatavas vormis kokku
lepitud täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle Lepingus
sätestatud tähtaegadeks ja korras;
5.2.2. järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama
Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
5.2.3. kaasama Töö teostamiseks kolmanda isiku Tellija nõusolekul;
5.2.4. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö
teostamise kohta informatsiooni;
5.2.5. Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö
teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et
asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja meeskonna
ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav
Töövõtja meeskonna vaba ressursiga;
5.2.6. esitlema töö tulemusi koos loodud slaididega kahel avalikul üritusel.
5.2.7. asendama Töövõtja esindajat teise isikuga vaid Tellija eelneval kirjalikul loal ja
vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu.
5.2.8. vahetama Pakkumuses nimetatud meeskonnaliiget vaid Tellija eelneval kirjalikul loal
ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu.
5.2.9. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puuduse
Töös või esitama uue, Lepingu tingimustele vastava töö Tellija sätestatud tähtaja
jooksul.
6. Vastutus
6.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama.
6.2. Juhul, kui Töövõtja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on
Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5% üle andmata või teostamata Töö vastava
etapi maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö üleandmiseni. Tellijal on
õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Töövõtjale Töö eest tasumisele kuuluvat
vastava etapi maksumust.
6.3. Juhul, kui Töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada
nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva.
Kui Töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt
leppetrahvi 30% lepingu maksumusest.
6.4. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Töövõtja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda
Töövõtjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
6.5. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudusi või ei esita uut,
nõuetekohaselt teostatud Tööd punktis 2.4 nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada
kokkulepitud Töö maksumust kuni 30% ning lisaks leppetrahvi nõudele Lepingust
taganeda või Leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv
ei katnud.
6.6. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve
mitteõigeaegse tasumise korral maksma Töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata
summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse
viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest.
6.7. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust
tulenevate muude kohustuste täitmisest.
6.8. Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud
lepingutasu summaga.
7. Vääramatu jõud
7.1.Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud
või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu,
mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata,
et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või
selle tagajärje ületaks.
7.2.Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra,
mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
7.3.Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja
nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi
teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik
võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju
vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste
kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
8. Teabe vahetamine
8.1.Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
8.2.Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui:
8.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
8.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri;
8.2.3. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval) või;
8.2.4. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
8.3.Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise
avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu
rikkumisest.
8.4.Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
8.5.Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe
tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
9.1.Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud
kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
9.2.Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega.
9.3.Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine
Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles
öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö
esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud 15 tööpäeva jooksul temale Lepingu
rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates.
10. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse
10.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele
konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või
juhuslikult, eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama
nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama
juurdepääsu nimetatud teabele.
10.2. Töövõtja kohustub lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke
või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid
õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke
jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks.
10.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest,
mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avaliku huvi,
hea tava ja hea usu põhimõttega.
10.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka peale Lepingu lõppemist või lõpetamist.
10.5. Iga punktides 10.1 ja 10.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuste rikkumise korral on
Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või
kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 20 000 eurot iga rikkumise
toimumise eest.
10.6. Seoses Lepingu objektiks oleva Töö teostamisega võib Töövõtja
saada ligipääsu Tellija põhitegevuse käigus kogutud andmetele, mis on isikuandmete
kaitse seaduse tähenduses isikuandmed. Sellisel juhul on isikuandmete vastutav töötleja
Tellija ja volitatud töötleja Töövõtja.
10.7. Töövõtja töötleb Lepingu alusel saadud isikuandmeid ainult Lepingu kehtivuse ajal ja
Töö teostamiseks vajalikus ulatuses. Töövõtja kasutab Töö teostamise käigus saadud
isikuandmeid üksnes Lepingus sätestatud eesmärkide täitmiseks. Lepingu lõppemisel
kustutab Töövõtja kõik talle Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmed ja
nimetatute koopiad, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti.
10.8. Tellija vastutab, et Töö teostamise raames isikuandmete töötlemine toimub kehtival
õiguslikul alusel õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, andmesubjektid on
isikuandmete töötlemisest teadlikud ja/või sellega nõus ning Tellijal on õigus edastada
isikuandmeid Töövõtjale Töö teostamise raames.
10.9. Töövõtja võimaldab isikuandmetele juurdepääsu üksnes isikutele, kellel on selleks oma
töö- või teenistusülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud järgivad
isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või
neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav
konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima isikutele ka pärast Lepingu lõppemist.
10.10. Töövõtjal ei ole õigust edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele ega kasutada
isikuandmete töötlemiseks omakorda volitatud töötlejaid ilma Tellija eelneva kirjaliku
loata.
10.11. Töövõtja rakendab vajalikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks.
10.12. Töövõtja võimaldab Tellijal või Tellija volitatud audiitoril teha Lepingu objekti raames
isikuandmete töötlemisega seotud auditeid ja/või kontrolle. Tellijal on õigus teha
mainitud auditeid ja/või kontrolle vastavalt tekkivale vajadusele.
10.13. Töö teostamise raames töödeldavate isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitab
Töövõtja viivituseta sellest Tellijat.
10.14. Kui Töövõtja avastab isikuandmetega seotud rikkumise (Data Breach), teavitab
Töövõtja sellest viivituseta kirjalikult Tellijat, pärast mida teavitab Tellija
isikuandmetega seotud rikkumisest pädevat järelevalveasutust hiljemalt 72 tunni
jooksul. Töövõtjalt Tellijale esitatav teave sisaldab isikuandmetega seotud rikkumise
kirjeldust ühes asjaomaste andmesubjektide kategooriate ja ligikaudse arvuga,
puudutatud isikuandmete kirjeldust, isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku
tagajärge ja kavandatud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise kõrvaldamiseks.
Töövõtja aitab Tellijat vajaliku informatsiooni kogumises järelevalveasutuse jaoks.
10.15. Tellija andmekaitse eest vastutav isik: Janno Jaas, e-mail:
[email protected], telefon
+372 6397601.
10.16. Töövõtja andmekaitse eest vastutav isik: Svetlana Netsunajeva, e-post:
[email protected], telefon +372 53817050.
11. Vaidluste lahendamine
11.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
11.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
11.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks
teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi
Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma.
11.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele
neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.
12. Muud sätted
12.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule
ilma teise Poole nõusolekuta.
12.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele
on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele,
advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud
informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades,
mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
12.3. Töövõtja on teadlik, et Töö tulemused on vastavalt riigihanke alusdokumentidele
avalikud ning Tellijal on õigus neid ilma Töövõtja nõusolekuta avalikustada.
12.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
12.5. Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes.
12.6. Varaliste õiguste loovutamine:
12.6.1. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates
Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud
õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele;
12.6.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad
isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Töövõtja
Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud;
12.6.3. Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest
sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus.
12.7. Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada,
levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta,
sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa
või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade
avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Töövõtjale.
12.8. Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud
või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud,
joonised, juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja Tellijale üle pärast töö valmimist ning
need kuuluvad Tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid
ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud
eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.
13. Poolte volitatud esindajad
13.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö
vastuvõtmisel on Maarja Mänd, e-post:
[email protected], telefon +372 6256318.
13.2. Töövõtja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö
üleandmisel on Svetlana Netsunajeva, e-post:
[email protected],
telefon +372 53817050 ning Vallo Hannus, e-post:
[email protected], telefon
+372 53424418.
13.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud
küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine
ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
13.4. Juhul, kui Pool asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt
punktis 8 sätestatule.
Poolte allkirjad
Tellija: Töövõtja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tieto Estonia Aktsiaselts
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Ando Leppiman Anneli Heinsoo
kantsler juhatuse liige