dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. märts 2021
Viit
2-2/20-0436/1545
Registreeritud
31. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Finantsinspektsiooni
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/20-0436
Vastutaja
Riina Piliste (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)

Failid

  • 📎Kiri 30.03.2021 nr 5-8 1515-1.asice356 KB

Sisu (failidest)

Andres Sutt Teie 10.03.2021 nr 2-2/20-0436-1545 ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Meie 30.03.2021 nr 5-8/1515-1 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu Lugupeetud Andres Sutt Täname, et pöördusite Finantsinspektsiooni poole tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse osas arvamuse avaldamiseks. Meil on eelnõuga seoses järgnevad tähelepanekud. 1. Eelnõu paragrahvi 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse tarbijakaitseseaduse § 2 lõiget 1 punktiga 7: internetipõhine kauplemiskoht – teenus, mis võimaldab tarbijatel sõlmida sidevahendi abil lepinguid, kasutades selleks tarkvara, mida käitab kaupleja või mida käitatakse kaupleja nimel. Seletuskirja kohaselt on internetipõhise kauplemiskoha teenuse osutajaks kaupleja, kes pakub tarbijatele internetipõhist kauplemiskohta (nt booking.com, Amazon, osta.ee, Yaga.ee jt). Kui tavalise e-poe puhul on tarbijal võimalik sõlmida lepinguid ühe kauplejaga tema poolt hallataval veebilehel, siis internetipõhises kauplemiskohas on võimalik sõlmida lepinguid mitmete erinevate kauplejatega ja ka tarbijatega. Juhime tähelepanu, et juhul kui internetipõhises kauplemiskohas võimaldatakse soetada kaupu või teenuseid tasudes mõne krediidiandja poolt pakutava järelmaksuga, võib internetipõhisel kauplemiskohal tekkida vajadus taotleda krediidivahendaja tegevusluba. Krediidiandjate ja –vahendajate seaduse (KAVS) § 6 lõike 1 kohaselt on krediidivahendaja KAVS tähenduses füüsiline või juriidiline isik, kes ei tegutse krediidiandjana ning kelle majandus- või kutsetegevus on tarbijale krediidi vahendamine. KAVS § 10 lõige 2 alusel peab krediidivahendajana tegutsemiseks juriidilisel või füüsilisel isikul olema tegevusluba. Eeltoodust tulenevalt leiame, et see olukord võib vajada täiendavat analüüsi eelnõu seletuskirjas. 2. Eelnõu paragrahvi 1 punkti 18 kohaselt suurendatakse tarbijakaitseseaduse § 71 lõikes 2 sätestatud juriidilisele isikule vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamata jätmise eest määratava rahatrahvi ülemmäär 400 000 euroni. Seletuskirja kohaselt tehakse muudatus eesmärgiga paremini tagada tarbijakaitsenormide täitmine. KAVS § 99 lõike 2 kohaselt aga karistatakse juriidilist isikut KAVS §-s 49 või 50 sätestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamisega seotud kohustuse rikkumise eest ainult kuni 32 000 euroga. Olukorras, kus vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamine kujutab endast muuhulgas võlaõigusseaduse § 4034 alusel krediidivõimelisuse hindamist, tekib meie hinnangul olukord, kus kaupleja ja krediidiandja või – vahendaja karistusmäärad võivad olla väga erinevad. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Liisa Nikkarinen 668 0531 [email protected] 2/2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →