Argo Pärn Teie 15.03.2021 nr
AS WASA
[email protected] Meie 30.03.2021 nr 6-3/210641/2102224
Majutusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetus
Lugupeetud Argo Pärn
Palusite Õiguskantsleril kontrollida, kas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 20.01.2021
määrusega „Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse levikuga“ (määrus nr 2) kehtestatud majutusettevõtja käibe languse
osalise hüvitamise toetuse tingimused on kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega.
Märgite, et määruse nr 2 § 7 lõike 2 tingimus välistab sisuliselt Teie käibe võrdlusandmetes
tuginemise perioodile aprill kuni mai 2020, mis oli aga ettevõtjatele tulenevalt piirangutest üks
raskemaid perioode. Määruse nr 2 § 7 lõike 3 tingimuste alusel ei ole Teie ettevõte käsitatav ka
alustava ettevõtjana, kes vastaks toetuse saamise tingimustele.
Mõistan Teie muret seoses kriisist tingitud majandusraskustega. Majutusettevõtjate toetamise
tingimusi määruse nr 2 alusel ei ole siiski alust pidada meelevaldseks ega võrdse kohtlemise
põhimõtet rikkuvaks.
Majutusettevõtjate toetamine määruse nr 2 alusel
Määruse nr 2 alusel toetuse andmise eesmärk on turismiga seotud majandusharude ettevõtjate
toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga.
Majutusettevõtjad, kellel on võimalik määruse nr 2 raames kriisitoetust saada, saab jagada kolme
gruppi. Esiteks võib majutusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust taotleda
majutusettevõtja, kelle perioodi 2020. a 1. aprill kuni 30. november summaarne 9-protsendilise
käibemaksumääraga maksustatud käibe langus oli võrreldes 2019. a sama perioodi summaarse 9-
protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käibega vähemalt 50 protsenti (määrus nr 2 § 7 lg
1). Teiseks, kui majutusettevõtja alustas teenuste pakkumist perioodil 1. aprill kuni 30. november
2019. a, võib majutusettevõtja toetust taotleda, kui tema 9-protsendilise käibemaksumääraga
maksustatud käibe langus perioodi teenuse pakkumise algusajast kuni 30. november 2019. a ja
2020. aasta sama perioodi võrdluses oli vähemalt 50% (määrus nr 2 § 7 lg 2). Kolmandaks, kui
majutusettevõtja alustas teenuste pakkumist 1. detsembril 2019. a või hiljem, võib ta toetust
taotleda, kui ta on perioodi teenuse pakkumise algusajast kuni 30. novembrini 2020. a eest tasunud
tööjõumakse igas kalendrikuus vähemalt 800 eurot (määrus nr 2 § 7 lg 3).
Eelnõu seletuskirja kohaselt on paragrahvis 7 nimetatud arvestusperioodide valikul on lähtutud
vajadusest tuvastada taotleja tavapärane käive enne COVID-19 kriisi.
2
Majandus – ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) selgitas vastuseks päringule, et „määruse
eesmärgiks ei olnud tuvastada majutusettevõtja mis iganes ajaperioodi või kuu käivet 2019. aastal ja
maksta seda aluseks võttes toetust 2020. a märtsi, aprilli või mai eriolukorra tingimustes toimunud
käibe languse eest. Toetuse maksmisel oli eesmärk tuvastada taotleja tavapärane käive enne
COVID-19 kriisi teatud 2019. a ajaperioodil ja võrdluses sama ajaperioodiga 2020. aastal kindlaks
teha (tõenäoliselt) COVID-19 puhangust tingitud käibe muutus võrreldaval perioodil ning sellest
lähtuvalt anda võimalus taotleda toetust.“.
MKM tõi ka välja, et „erinevalt väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29.04.2020. a määrusest
nr 12 „Turismisektori ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust
tulenenud kahjude osalise hüvitamise toetus“ (määrus nr 12) ei olnud määruses nr 2 sätestatud
toetuste eesmärk abi andmine turismisektori ettevõtjatele COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks. Seega on määruse nr 2
alusel antava toetuse andmise oodatav tulemus ettevõtjate jätkusuutlikkus toodete ja teenuste
pakkumisel pärast COVID-19 pandeemia raugemist rahvusvahelise reisimise taastumisel. Seetõttu
on määruses nr 2 käibe languse hindamise periood oluliselt erinev näiteks perioodist, mida hõlmas
määrus nr 12 ja käibe langust hinnatakse pikemate perioodide võrdluses.“.
Arvestades, et määruse nr 2 eesmärk ei ole otseselt kriisikahjude hüvitamine, on loogiline ja
mõistetav, et toetuse käibe võrdlusperioodi määratlemisel ei ole lähtutud sellest, millisel perioodil
on kriisist põhjustatud mõju ettevõtjale kõige ulatuslikum.
Praegu on küsimus selles, millistele raskustes ettevõtjatele tuleks maksta toetust. Toetusraha
määramise küsimuste üle otsustamine kriisimeetmete raames on Vabariigi Valitsuse ja ministrite
ülesanne, kellel on selles osas avar otsustusruum, kuid piiravad tingimused ei tohi olla
meelevaldsed (RKPSJKo 22.01.2019, 5-20-6, p 19). Toetusega seotud valikutesse ei saa
õiguskantsler üldjuhul sekkuda. Sekkumine on põhjendatud seal, kus toetuse maksmise tingimuste
osas on põhjendatud kahtlusi proportsionaalsuses või võrdses kohtlemises.
Põhiseaduse (PS) §-s 12 sätestatud õigusloome võrdsus nõuab seda, et seadused ka sisuliselt
kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Kuid mitte igasugune võrdsete
ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on
rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt.
Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust. Kui
on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud
(RKPSJKo 26.09.2007, 3-4-1-12-07, p-d 18-19).
Määrusega kehtestatud kriteeriume pole põhjust pidada meelevaldseks. Nende abil püütakse
piiritleda konkreetset ettevõtjate gruppi, keda toetada. Seletuskirjast nähtub, et määruse nr 2 alusel
antav toetus on suunatud ettevõtjatele: kelle käive on kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt
ning ei taastu eeldatavalt enne rahvusvahelise reisimise piirangute leevenemist ja vaktsiini
kasutuselevõttu 2021. a; kes on elujõulised, kuid kelle äri on peatunud pikemaks ajaks erinevate
piirangute tõttu ning rahvusvahelise reisimise aeglast taastumist arvestades taastub pikema aja
jooksul; kes on kõige raskemas seisus november 2020. a seisuga; kellel on suured püsikulud.
Tuleb möönda, et toetuse aluseks olevate käibekriteeriumite ja – perioodide piiritlemine on alati
teatud määral hinnanguline otsus ning selle juures on üksikjuhtumi eripära arvestada väga
keeruline. Kriisimeetmete kehtestamisel peab leidma tasakaalu piiratud ressursside olukorras
olemasolevate vahendite ja kriisis kahju kannatada saanud ettevõtjate soovide vahel. Selle
tasakaalupunkti kindlakstegemine ja selle üle otsustamine on ministri ülesanne ning sellesse
õiguskantsleri ei saa sekkuda.
Kokkuvõtvalt ei saa määrusega nr 2 majutusettevõtjatele kehtestatud toetuse saamise kriteeriume
pidada meelevaldseks ning need teenivad õiguspärast eesmärki toetada raskustesse sattunud
3
turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjaid kriisist kiiremaks väljumiseks rahvusvahelise
reisimise ja nõudluse taastumisel.
Teil on võimalus MKM-lt uurida, kas ja millise meetme raames oleks Vabariigi Valitsus valmis
toetama neid ettevõtjaid, kes ei mahu määrusega nr 2 kehtestatud meetmete raamidesse, kuid
vajaksid siiski kriisi tõttu riigi tuge.
Teie võimalused oma õiguste kaitsel
Mõistetavalt on Teie majandusliku olukorraga seotud mure aluseks asjaolu, et kehtib inimeste
viibimise piirang spaades ja saunades ühes toitlustusasutuste tegutsemispiiranguga. Spaade ja
saunadega seotud viibimispiirangud kehtivad juba varasemast ajast. Hetkel kehtivate piirangute
õiguslikuks aluseks on nii spaades ja saunades viibimise kui ka toitlustusasutuste tegutsemise osas
Vabariigi Valitsuse 9. märtsi korraldus nr 111.
Kui Te leiate, et kehtestatud piirangud rikuvad Teie õigusi ja Teile on sellega seoses tekkinud
kahju, on Teil õigus pöörduda kohtusse ja taotleda 9. märtsi korralduse tühistamist
(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS § 37 lg 2 p 1) Teid puudutavas osas ühes kahju
hüvitamise nõudega (HKMS § 37 lg 2 p 4, riigivastutuse seadus (RVastS ) § 7).
Tühistamiskaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest (HKMS §
46 lg 1). Hüvitamiskaebuse võite esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui saite teada või
pidite teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest,
mille kõrvaldamist Te nõuate (HKMS § 46 lg 4). Kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab esmaste
õiguskaitsevahendite ammendatust. See tähendab, et kahju hüvitamise nõude eelduseks on siiski
Teie poolt ka 9. märtsi korralduse tähtaegne vaidlustamine.
Alternatiivselt on Teil võimalik samas kaebuses esitada õiguspärase haldusaktiga tekitatud kahju
hüvitamise nõue (RVastS § 16). See on asjakohane eelkõige juhul, kui kohus peaks otsustama, et 9.
märtsi korraldus on vaidlustatud osas õiguspärane. Selle nõude oluline eeldus on, et Teil ei ole
võimalik hüvitist saada mujalt, näiteks kriisimeetmetest.
Kohtumenetluses on pooltel oma väidete tõendamise kohustus (HKMS § 59). See tähendab, et
kahju hüvitamise nõude esitamise korral tuleb Teil tõenditele toetudes ära näidata Teile tekkinud
kahju. Vabariigi Valitsusel tuleb kõnealuses kontekstis tõenditele tuginedes ära näidata, et korraldus
on Teid puudutavate piirangute osas eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.
Taotletava kahju hüvitamise nõude esitamisel on Teil võimalik taotleda nii otsese varalise kahju kui
ka saamata jäänud tulu hüvitamist. Otsese varalise kahju kindlakstegemiseks tuleb Teil esitada
tõendid selle kohta, millist kahju kannatasite piirangute tulemusena. Saamata jäänud tulu
kindlakstegemiseks tuleb Teil tegelikku olukorda Teie kaebuse esitamise seisuga võrrelda
olukorraga, milles Te oleksite olnud siis, kui Teie suhtes piiranguid ei oleks kehtestatud
(võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Selleks tuleb esiteks tõendada asjaolud, mis kirjeldavad Teie
hetkelist majanduslikku olukorda. Teiseks tuleb välja selgitada ettevõtte majanduslik seis, mis oleks
kujunenud juhul kui Teie suhtes piiranguid ei oleks kehtestatud. Oluline on, et kahju arvestus
tugineks konkreetsetel tõenditel (raamatupidamisdokumendid, nt arved, kulu- ja tulu analüüsid,
varasem käibe statistika, külastatavuse analüüsid-prognoosid jms).
Kaebuse võite esitada kirjalikult posti teel või toimetades selle isiklikult või teise isiku vahendusel
Tallinna Halduskohtusse (aadressil Pärnu mnt 7) või elektrooniliselt aadressil
[email protected]. Kaebus tuleb allkirjastada käsitsi või digitaalselt äriühingu seadusliku
või lepingulise esindaja poolt.
Kaebus tuleb Teil esitada kirjalikult ning märkima peate kindlasti kaebuse esitaja nime, aadressi (sh
e-post), isikukoodi või sünniaja, äriühingu registrikoodi, vastustaja andmed. Kui soovite kohtuga
4
menetluse kestel suhelda elektrooniliselt on oluline, et esitaksite kohtule just selle e-posti aadressi,
mida regulaarselt jälgite ja kasutate.
Kaebusesse tuleb kirja panna kaebuse nõue (tühistamisnõue, kahju hüvitamise nõue) ja sisulised
põhjendused – miks Te leiate, et kõnealune korraldus on Teid puudutavas osas õigusvastane ja
milline kahju on Teile tekkinud.
Halduskohtule korralduse tühistamise kaebuse esitamisel tuleb Teil tasuda riigilõivu 15 eurot.
Halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tuleb Teil tasuda riigilõivu kolm protsenti
summast, mille väljamõistmist taotletakse kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Kaebuses
mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest,
mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv – Teie puhul tähendab see seda, et korralduse
tühistamise ja kahjunõude üheaegse esitamise korral peate tasuma riigilõivu üksnes kahjunõudelt.
Kaebusega koos võite esitada ka esialgse õiguskaitse taotluse. Näiteks võite paluda kohtult luba
enda ettevõtte avamiseks külastajatele pakkudes ise välja meetmed, mis aitavad vältida kontakte ja
nakkusohtu. Esialgse õiguskaitse taotluse pealt tuleb maksta eraldi riigilõiv summas 15 eurot.
Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole. Makse tegemisel tuleb selgituse lahtrisse
märkida ka see, millise nõudega riigilõiv seotud on (tühistamisnõue, kahjunõue, esialgse õiguskaitse
taotlus). Kaebusele tuleb lisada ka panga kinnitus riigilõivu tasumise kohta.
Kaebuses tuleb märkida, kas soovite asja arutamist suuliselt istungil või olete nõus kirjaliku
menetlusega. Kohtusse pöördumise osas leiate täiendavat infot ka kohtute veebilehelt.
Loodan, et nendest selgitustest on Teile abi, kuigi meil pole võimalik pakkuda Teie kriisist tingitud
murele kohest abi või lahendust.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Karolin Soo 693 8410
[email protected]