Riigikantselei 30.03.2021 nr 2-2/20-0312/2069
Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise
ning sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi
Valitsusele
Edastame toote nõuetele vastavuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu Riigikogule esitamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu;
2) toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri;
3) toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3.
Jekaterina Iljina
625 6482
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
30.03.2021
Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine
Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toode käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi
2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.06.2019, lk
1–44), kohaldamisalasse jääv toode.“;
2) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 ja § 54 lõikes 1 asendatakse sõna „lõpptarbija“ sõnaga
„lõppkasutaja“ vastavas käändes;
3) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud mõistetele kasutatakse käesolevas seaduses
ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse
akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse
kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1020 kasutatud mõisteid.“;
4) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „osas“ sõnadega „ja mõni teine
Euroopa Liidu turujärelevalveasutus ei ole pidanud toodet nõuetele mittevastavaks“;
5) paragrahvi 10 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ettevõtja saab toote kontaktpunkti kaudu teavet toote suhtes kohaldatavate nõuete ja tehniliste
normide kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2019/515, (EL) 2019/1020 ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete
ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ
(ELT L 88, 04.04.2011, lk 5–43), sätestatu kohaselt.“;
6) paragrahvi 14 lõigetes 2 ja 3, § 15 lõike 2 punktis 1, § 16 lõikes 5, § 19 pealkirjas ning
lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõnad „EÜ vastavusdeklaratsioon“ sõnadega „EL
vastavusdeklaratsioon“ vastavas käändes;
7) paragrahvi 14 lõikes 8, § 16 lõikes 4, § 17 lõikes 5, § 49 lõikes 2, § 56 lõike 2 punktis 6 ja §
58 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „tarbija“ sõnaga „lõppkasutaja“ vastavas käändes;
8) seaduse 2. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:
1
„§ 171. Kohustused seoses teatud toodete kättesaadavaks tegemisega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 5 viidatud toote turul
kättesaadavaks tegemisele kohaldatakse nimetatud määruse artiklist 4 tulenevaid nõudeid.“;
9) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 38 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „kontrollimise“ ja „kontrolli“
sõnaga „hindamise“;
11) paragrahvi 383 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 383. Akrediteerimise ja pädevuse hindamise tasu“;
12) paragrahvi 383 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka mõõtja erialase pädevuse hindamise suhtes.“;
13) paragrahvi 49 lõikes 1 asendatakse sõnad „määruse (EÜ) nr 765/2008 III“ sõnadega
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 IV–VIII“;
14) paragrahvi 49 lõikes 2 asendatakse sõnad „määruse (EÜ) nr 765/2008 III“ sõnadega
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 V“;
15) paragrahvi 49 lõikes 3 asendatakse sõnad „määruse (EÜ) nr 765/2008 III peatüki 3. jaos“
sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 VII peatükis“;
16) paragrahvi 50 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Transpordiamet teeb riiklikku järelevalvet nende nõuete täitmise üle, mis on kehtestatud
järgmistele toodetele:
1) veesõiduk meresõiduohutuse seaduse tähenduses;
2) auto liiklusseaduse tähenduses;
3) mootorratas liiklusseaduse tähenduses;
4) mopeed liiklusseaduse tähenduses;
5) traktor liiklusseaduse tähenduses;
6) pisimopeed liiklusseaduse tähenduses;
7) vahetatav pukseeritav seadeldis liiklusseaduse tähenduses;
8) käesoleva lõike punktides 2 ja 5 nimetatud sõiduki haagis;
9) käesoleva lõike punktides 2–8 nimetatud sõiduki osa, süsteem, eraldi seadmestik, tarvik,
lisaseade ja varustus.“;
17) paragrahvi 50 lõike 5 punkti 121 täiendatakse pärast sõna „tooted“ sõnadega „, sealhulgas
komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/945 mehitamata õhusõidukite süsteemide ja
mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta (ELT L 152,
11.06.2019, lk 1–40) tähenduses avatud kategooria mehitamata õhusõiduki süsteemid“;
18) paragrahvid 52 ja 53 tunnistatakse kehtetuks;
19) seaduse 6. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses:
2
„§ 531. Järelevalvealane piiriülene koostöö ja riiklik järelevalvestrateegia
(1) Euroopa Liidu liikmesriikide turujärelevalveasutuste piiriülene koostöö toimub Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 VI peatükis sätestatu kohaselt.
(2) Ühtse kontaktasutuse, kes täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020
artikli 10 lõikes 4 sätestatud ülesandeid, nimetab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel nimetatud ühtne kontaktasutus koostab koostöös
turujärelevalveasutustega üldise riikliku järelevalvestrateegia vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artiklis 13 sätestatud nõuetele, edastab selle Euroopa
Komisjonile ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele ning teeb selle kokkuvõtte oma
veebilehel avalikuks.“;
20) paragrahvi 54 lõiked 3–7 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„(8) Turujärelevalveasutusel on õigus kirjaliku või elektroonilise päringuga nõuda
elektroonilise side ettevõtjalt elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 3 punktis 3 nimetatud
andmeid veebilehe omaniku kindlakstegemiseks, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks või
korrarikkumise kõrvaldamiseks.
(9) Turujärelevalveasutusel on õigus teha kontrolltehinguid käesoleva seaduse §-s 561
sätestatud korras ning nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist, teabe kõrvaldamist või
hoiatuse lisamist käesoleva seaduse §-s 562 sätestatud korras.“;
22) seadust täiendatakse §-dega 561 ja 562 järgmises sõnastuses:
„§ 561. Kontrolltehing
(1) Turujärelevalveasutusel on õigus teha kontrolltehing, kui käesolevast seadusest või muudest
õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle järelevalve teostamine ei ole muul viisil võimalik
või on oluliselt raskendatud käesolevas seaduses sätestatud muude turujärelevalve meetmetega.
Kontrolltehingu tegemise otsustab turujärelevalveasutuse peadirektor või tema volitatud
ametiisik.
(2) Kontrolltehing on võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille tegemisel võib varjata
tehingu tegemise eesmärki.
(3) Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma
vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne kontrolltehingu eesmärgi
saavutamist.
(4) Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo
toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu
tegemise tagamiseks teeselda juriidilist isikut ega kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja
piirivalve seaduse §-de 751 ja 754−756 tähenduses.
3
(5) Kontrolltehingu tegemisel käitub ametiisik kui keskmine lõppkasutaja. Kui kontrolltehingu
laadist tulenevalt ei ole võimalik saavutada kontrolltehingu eesmärki, võib ametiisik vajaduse
korral kasutada väljamõeldud nime või kaasata tehingu tegemisse avaliku korra eest
mittevastutava isiku tema nõusolekul.
(6) Kontrolltehingu tegija teavitab isikut viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi
saavutamist sellest, et tema suhtes tehti kontrolltehing, põhjendades kontrolltehingu tegemise
asjakohasust. Kirjaliku põhjendatud otsusega võib lükata isiku teavitamise edasi, kui see on
vajalik, et jätkata sama isiku tegevusega seotud järelevalvet või kontrollida teiste isikute poolt
niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimist. Teavitamist ei või edasi lükata
rohkem kui kolm kuud tehingu tegemise päevast arvates.
(7) Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras.
(8) Protokollis esitatakse:
1) viide kontrolltehingu aluseks olnud otsusele;
2) kontrolltehingus osalenud ametiisikud ja isik, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ning muud
menetlusosalised ja kaasatud isikud;
3) ametiisikute ütlused asjaolude ja tulemuste kohta;
4) üle antud või vastu võetud asjade ja dokumentide kirjeldus;
5) muude menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud isikute ütlused, seletused ja arvamused.
(9) Kui kontrolltehingust teavitamine lükatakse edasi, viidatakse kontrolltehingu protokollis
edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti.
(10) Turujärelevalveasutusel on õigus vajaduse korral kontrolltehingu käigus omandatud
vallasasja uurida, demonteerida ja katsetada korrakaitseseaduse § 49 lõikes 51 sätestatud korras.
Kontrolltehinguga seonduvate kulude hüvitamisele kohaldatakse korrakaitseseaduse §-s 83
sätestatut.
(11) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.
§ 562. Veebiliidese kaudu esitatava teabe kõrvaldamine, veebiliidesele hoiatuse lisamine
ja juurdepääsu piiramine
(1) Kui esineb tõsine oht ning sellise ohu ärahoidmiseks või lõpetamiseks puuduvad muud
tõhusad võimalused, on turujärelevalveasutusel õigus teha veebiliidese haldajale ettekirjutus ja
nõuda veebiliidese kaudu esitatava teabe kõrvaldamist või veebiliidesele juurdepääsu korral
lõppkasutajatele hoiatuse lisamist.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud nõuet ei täideta, on internetiühendust
pakkuv üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja kohustatud turujärelevalveasutuse
ettekirjutuse tegemise korral ja alusel piirama ettekirjutuses määratletud domeeninime talle
kuuluvates nimeserverites.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud nõuet ei täideta, on domeeniregistri haldaja
või domeeni registripidaja kohustatud turujärelevalveasutuse ettekirjutuse tegemise korral ja
alusel piirama juurdepääsu domeenile või kustutama ettekirjutuses nimetatud domeeninime
registreeringu ning võimaldama turujärelevalveasutusel selle domeeninime registreerida.
4
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teenuse osutaja, domeeniregistri haldaja või
domeeni registripidaja ei vastuta käesolevast paragrahvist tulenevate kohustuste täitmise käigus
tehingu tegemata jätmisest, mittetähtaegsest tegemisest ja teenuse osutamise piiramisest
tekkiva kahju eest.“;
23) paragrahvi 57 pealkiri, lõige 1 ning 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 57. Teavitamine toote turule laskmise kitsendustest ning turujärelevalve käigus
kogutud teabest
(1) Kui toote turule laskmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 loetletud
kitsendusi, samuti kui turujärelevalveasutus rakendab või kavatseb rakendada tootjate ja
levitajate suhtes tootest tuleneva vahetu ohu tõttu soovituslikke, kokkuleppelisi või
kohustuslikke meetmeid, millega nähakse ette eritingimused sellise toote võimaliku turule
laskmise või kasutamise korral, või kui ettevõtja on võtnud vabatahtlikult ise selliseid meetmeid
seoses väga ohtlike toodetega ja teavitanud selles turujärelevalveasutust, teavitab asjakohane
turujärelevalveasutus sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike, kui teavitamise kohustus
ei tulene muust õigusaktist.“;
24) paragrahvi 57 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Toote turule laskmise kitsendustest ja turujärelevalve käigus kogutud teabest Euroopa
Komisjoni teavitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;
25) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Turujärelevalveasutused edastavad harmoneeritud valdkonna turujärelevalve käigus
kogutud teabe Euroopa Komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020
artiklis 34 sätestatud ulatuses ja korras.“;
26) seaduse 6. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 581 järgmises sõnastuses:
„§ 581. Ühismeetmed nõuetele vastavuse parandamiseks
Turujärelevalveasutused võivad ettevõtjaid või tarbijaid esindavate organisatsioonidega
sõlmida halduslepingu, milles lepitakse kokku ühismeetmete võtmine Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artiklis 9 ning halduskoostöö seaduses sätestatud korras ja
eesmärgil.“;
27) paragrahvi 59 lõikes 2, § 60 lõikes 2 ja § 61 lõikes 2 asendatakse arvud „3200“ ja „2000“
arvuga „32 000“.
§ 2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine
Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2. Haldusmenetluse seaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja toote nõuetele
vastavuse seaduse kohaldamine“;
5
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesolevas seaduses sätestatule kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid,
arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.“.
§ 3. Biotsiidiseaduse muutmine
Biotsiidiseaduse § 43 punktis 6 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 765/2008 artiklite 27–29“ sõnadega
„(EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi
2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.06.2019, lk
1–44), VII peatükis sätestatu“.
§ 4. Elektroonilise side seaduse muutmine
Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1111 lõiget 11 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt samas seaduses nimetatud
turujärelevalveasutusele.“;
2) paragrahvi 1111 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud andmeid edastatakse toote nõuetele
vastavuse seaduse kohaselt samas seaduses nimetatud turujärelevalveasutusele.“.
§ 5. Jäätmeseaduse muutmine
Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2610 lõike 6 punktis 2 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse
akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse
kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), artikli 2“ sõnadega
„(EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi
2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.06.2019, lk
1–44), artikli 3“;
2) paragrahvi 2610 lõike 6 punktis 3 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 14“
sõnadega „(EL) 2019/1020 artikli 3 punkti 22“;
3) paragrahvi 2610 lõike 6 punktis 4 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 15“
sõnadega „(EL) 2019/1020 artikli 3 punkti 23“;
4) paragrahvi 2613 lõikes 3 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 765/2008 artikli 2“ sõnadega „ (EL)
2019/1020 artikli 3“;
5) paragrahvi 119 lõikes 2 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 765/2008“ sõnadega „(EL) 2019/1020“.
§ 6. Kemikaaliseaduse muutmine
6
Kemikaaliseaduse § 38 lõike 8 punktis 3 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 765/2008, millega
sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja
tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), 3. jao“
sõnadega „(EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse
direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169,
25.06.2019, lk 1–44), VII peatüki“.
§ 7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 49 lõikes 1 asendatakse
sõnad „sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus“ sõnadega „Eesti riiklik akrediteerimisasutus“.
§ 8. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–5, 7, 8, 13–15 ja 18–26 ning §-d 2–6 jõustuvad 2021. aasta
16. juulil.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, …..2021
Algatab Vabariigi Valitsus … 2021
7
Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 3
KOOSKÕLASTUSTABEL
Märkuse esitaja Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine, sh mittearvestamise või
osalise arvestamise põhjus
1 Justiitsministeerium Eelnõu § 1 p 12 (TNVS § 383 lg 5) – TNVS-s on mudel, Märkusega arvestatud.
kus tasu suuruse määrab sisuliselt pädevuse hindaja (lg
2) ning seadusandja piiritleb lõikes 3 üksnes Peaassessori tasu määra määramise põhimõtete
peaassessori tasu ülemmäära (20-kordne töölepingu selgitamiseks on seletuskirja täiendatud.
seaduse § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud tunnitasu Akrediteerimine ja erialane pädevus on oma
alammäär). Selle ulatuses kehtestab mitte minister ega hinnastamise mõttes sarnased tegevused ja neid viivad
valitsus, vaid Eesti akrediteerimisasutus (MTÜ) igal läbi sama kvalifikatsioonitasemega töötajad. Seega on
aastal peaassessori tunnitasu konkreetse määra. Mis põhjendatud ühesugune hinnastamine mõlema teenuse
aktiga tasu kehtestatakse? puhul. Tasu määr kehtestatakse haldusasutuse
Kui seadusandja ei luba tegutseda mõõtjana ilma, et asutusesisese halduseeskirjaga.
avalik võim oleks tema erialast pädevust hinnanud, siis Akrediteerimistasude hinnastamise põhimõtete analüüs
on see riigi loodud ettevõtlusvabaduse piirang. Piirang viidi põhjalikumalt läbi toote nõuetele vastavuse
(sh tasu suurus) peab olema proportsionaalne igal seaduse 2016. aasta muudatusega. Käesoleva
üksikul juhul. Kui hindamise eest peab isik ise tasuma, muudatusega jäädakse samade kriteeriumite juurde.
siis on see sarnane riigilõivule (RLS § 3: „..toimingu
eest, mille riigilõivu võtja teeb riigilõivu tasuja taotlusel
seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning millega
riigilõivu tasuja saab teatava õiguse, asja või muu
hüve..“). Üldjuhul peab põhiõiguste ja -vabaduste
olulised küsimused kehtestama vahetu riigivõim ise
selle seaduses sätestatud volituse alusel, mis näeb ette
kontekstipõhiselt õigustatud raamid.
1
Lisaks on põhiõiguse või -vabaduse piirangu kehtestaja
kas seadusandja või vahetusse riigihaldusse kuuluv
valitsus või minister, kes reguleerib volituse üldaktis.
Sellest üldisest mudelist teistsuguse lahenduse loomist
tuleb õigustada ja selgitada. Praegu seda tehtud ei ole,
vaid seletuskirjas on kirjas: „Paragrahvi 383 täiendus
käsitleb akrediteerimistasude reeglite laiendamist
mõõtja erialase pädevuse hindamisele. Tegemist on
jällegi õigusselgust loova muudatusega, kuna ka praegu
rakendatakse mõõtja erialase pädevuse hindamisel
tasude määramisel samu reegleid, nagu on
akrediteerimistasudele sätestatud kehtivas normis §
383.“ Eelnõu seletuskirja tuleb selgitustega täiendada.
2 Eelnõu § 1 p 16 (TNVS § 50 lg 4) – juhime tähelepanu, Selgitatud.
et eelnõus esitatuga seoses on oht, et kui tehnoloogia
arengust lähtuvalt tekib uus sõiduk, mida lõikes 4 Kui tehnoloogia arengust lähtuvalt tekib uus sõiduk,
nimetatud ei ole, siis Transpordiamet järelevalvet teha siis tuleb igakordselt uuesti hinnata, kas regulatsioon on
ei saa. Võib kaaluda täiendavat punkti, milles piisav turujärelevalveasutuse määramiseks. Muudatuse
laiendatakse järelevalvet ka nendele sõidukitele, mida eesmärk on jagada turujärelevalve asutuste pädevus
punktides 1–9 nimetatud ei ole, aga mis neile sõltuvalt sellest, kas sõiduk kuulub Euroopa
sarnanevad. Omavoli välistamiseks võib tüübikinnituse raamistikku või mitte. Muudatus on
kaalutlusõigust piiritleda nt olulise või kõrgendatud ohu tingitud kergliikurite puhul piirkiiruse sätestamisest
olukorraga. Palume eelnõu koostajatel analüüsida, kas liiklusseaduses, kuivõrd sõidukiks liigitamise tõttu
täiendava punkti lisamine oleks vajalik. peab turujärelevalvet tegema Transpordiamet. Samal
ajal kohaldatakse sellele ka masinadirektiivi, mistõttu
on turujärelevalvet varasemalt teostanud Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kui Euroopa Liidu
tasandil kehtestatakse sõidukile ka tüübikinnituse
nõuded, siis tuleks hinnata, kumma ameti ülesanne
oleks turujärelevalvet teha.
2
3 Eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt tunnistatakse TNSV § 54 Märkusega arvestatud.
lõiked 3–7 kehtetuks. Seletuskirjas (lk 14) märgitakse,
et „Muudatusega viiakse lõiked 3–7, mis käsitlevad Seletuskirja on täiendatud, vt kommentaarid 3.1-3.4.
üksnes kontrolltehingut, eraldiseisvasse paragrahvi,
kuivõrd sisuliselt on tegemist riikliku järelevalve
erisusega, mida KorS ette ei näe, ning ühtlasi on
kontrolltehing piisavalt spetsiifiline meede, mis ei
sobitu üldist järelevalve raamistikku käsitlevasse
paragrahvi. Kuivõrd kontrolltehing on riikliku
järelevalve erisus võrreldes KorS-s tooduga, viiakse ta
TNVS §-i 56 alla, mis räägib riikliku järelevalve
erisustest (uus lõige 9), ning sisu kirjutatakse lahti
eraldiseisvas §-s (uus § 561). Selle tulemusel tekib
loogilisem sätete jada, kus § 54 nimetab üldise
järelevalve raamistiku, § 56 nimetab riikliku järelevalve
erisused võrreldes KorS-iga ning uued §-d 561 ja 562
täpsustavad §-s 56 nimetatud riikliku järelevalve
erisuste mõningaid punkte.“
Viidatud lõiked sätestati TNSV §-s 54 2017. a
lõhkematerjaliseaduse rakendussätete §-ga 58, mis
muutis TNSV § 54.
Selle eelnõu seletuskirjast ei leia kahjuks põhjalikku
selgitust kontrolltehingu kohta. Tuuakse välja üksnes
see, et ühtlustatakse kontrolltehingu regulatsiooni
muudes eriseadustes oleva kontrolltehingu
regulatsiooniga. Teistes eriseadustes on kontrolltehingu
sooritamise õigus seotud selgelt sellega, kas vastavas
3
eriseaduses sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmetega ei ole võimalik või on oluliselt
raskendatud mingite konkreetselt viidatud nõuete
täitmise üle järelevalvet teostada. Seejuures on teistes
eriseadustes kontrolltehingu sooritamise õigus seotud
sellega, kas see on vajalik näiteks ohu
väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise
kõrvaldamiseks. Sarnaselt täiendatakse ka TNVS-i
kontrolltehingu regulatsiooni.
Kooskõlastamiseks esitatud eelnõus luuakse TNSV-i
täiesti uus § 561 („Kontrolltehing“). Oleme seisukohal,
et seletuskirja tuleb täiendada ning uue normi sätteid
põhjalikumalt selgitada. Seda põhjusel, et 2017. a
tehtud muudatuse puhul seda kahjuks ei tehtud.
Siinkohal viitame ka Riigikohtu 21.12.2016 lahendile
nr 3-1-1-94-16, mille punktis 17 tuuakse
kontrolltehingu puhul seletuskirja tähtsust esile. Oleme
arvamusel, et ka TNVS puhul peab seletuskiri
kontrolltehingu osas olema põhjalik edaspidise
rakendamise huvides.
3.1 Näiteks § 561 lõige 1 sätestab, et turujärelevalveasutusel Märkusega arvestatud.
on õigus teha kontrolltehing, kui TNSV-st või muudest
õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle järelevalve Täiendame seletuskirja punkti 3.1.16 järgmise lõiguga:
teostamine või korrarikkumise väljaselgitamine ei ole
muul viisil võimalik või on oluliselt raskendatud ’’Eelnõu § 561 lõige 1 sätestab, et
TNSV-s sätestatud muude turujärelevalve meetmetega. turujärelevalveasutusel on õigus teha
kontrolltehing, kui TNSV-st või muudest
Palume seletuskirjas märkida, millised on need muud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle
õigusaktid. Kõiki ei peagi ja ei ole võimalik üles lugeda, järelevalve teostamine või korrarikkumise
kuid mõningaid näiteid sooviks siiski saada. väljaselgitamine ei ole muul viisil võimalik või on
4
oluliselt raskendatud TNSV-s sätestatud muude
turujärelevalve meetmetega. Arvestades, et riikliku
järelevalvemenetlus on üldjuhul avalik menetlus,
aga kontrolltehingu eesmärk on koguda andmeid
varjatult, peaks kontrolltehing olema erimeetmena
lubatav selgelt piiritletud ja erandlikes olukordades.
Käesoleva seletuskirja koostamise hetkel on
kontrolltehingu teostamise õigus asjakohane näiteks
ehitustoodete puhul Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruse 305/2011 sätestatud nõuete osas,
samuti köisteede alamsüsteemide ja ohutusseadiste
puhul Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse
2016/424 osas.’’
3.2 Paragrahvi 561 lõige 4 näeb, ette, et kontrolltehingu Märkusega arvestatud.
tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut
süüteo toimepanemisele ega toime panna Täiendame seletuskirja punkti 3.1.16 järgmise lõiguga:
süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu
tegemise tagamiseks teeselda juriidilist isikut ega ’’Viidatud konspiratsioonivõtteid politsei ja
kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalvepiirivalve seaduse tähenduses on politsei poolt isiku
seaduse §-de 751 ja 754−756 tähenduses. kaasamine salajasele koostööle;
konspiratsioonivõtete kasutamine jälitustoimingute
Seletuskirjast puuduvad selgitused, mida need PPVS §- tegemise tagamiseks; eraõigusliku juriidilise isiku,
d 751, 754-756 sisaldavad, mis on neis täpsemalt tema struktuuriüksuse või organi või välisriigi
sätestatud. Palume seletuskirja täiendada. äriühingu filiaali teesklemine jälitustoimingute
tegemise tagamiseks; variisiku kasutamine viidatud
paragrahvide kirjeldatud korras. Jälitustoiming on
isikuandmete töötlemine seda andmesubjekti eest
varjates. Jälitustoiminguid tehakse läbi
jälitusasutuste, nende halduses olevate ja selleks
volitatud asutuste, allüksuste ja töötajate, samuti
variisikute ja salajasele koostööle kaasatud isikute
5
kaudu. Kontrolltehingu olemus on oma sisu poolest
jälitustoimingust erinev.’’
3.3 Paragrahvi 561 lõige 9 näeb ette, et juhul, kui Märkusega arvestatud.
kontrolltehingust teavitamine lükatakse edasi,
viidatakse kontrolltehingu protokollis edasilükkamise Täiendame seletuskirja punkti 3.1.16 järgmise lõiguga:
otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle
suhtes kontrolltehing tehti. ’’Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse
§-s 12 sätestatud korras. Paragrahvi 561 lõige 9 näeb
Seletuskirjas ei ole selgitatud, kuidas see hakkab välja ette, et protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle
nägema e-keskkonnas. Kuidas saadakse teada, et isik suhtes kontrolltehing tehti. Üldjuhul toimub
sai protokolli kätte, kuidas toimub selle kättesaamise kättetoimetamine elektrooniliselt vastavalt HMS §
kinnitamine. Palume seletuskirja täiendada. 27 lg 2 p 3 – protokoll saadetakse äriühingu
äriregistrisse kantud elektronposti aadressile.’’
3.4 Seletuskirjas (lk 19) selgitatakse, et Märkusega arvestatud.
turujärelevalveasutustel on õigus kontrolltehingu
käigus omandatud vallasasja uurida ja katsetada. Eelnõu ja seletuskiri on täiendatud.
Kontrolltehingu tegemisega seonduvate kulude
katmine on reguleeritud KorS §-s 83. Kui Viidatud § 561 lg 10 uus sõnastus (kajastub ka
kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja ei ole seletuskirjas):
võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada,
hüvitab turujärelevalveasutus selle maksumuse. ’’Turujärelevalveasutusel on õigus vajaduse korral
Vallasasja uurimise ja katsetamise õigus on tõesti ka §
kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja
561 lõikes 10: uurida, demonteerida ja katsetada
1
korrakaitseseaduse §-s 49 lg 5 sätestatud korras.
(10) Turujärelevalveasutusel on õigus vajaduse korral Kontrolltehinguga seonduvate kulude hüvitamisele
kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida, kohaldatakse korrakaitseseaduse §-s 83 sätestatut.’’
demonteerida ja katsetada.
Miks seda vallasasja hüvitamise kohustust ei ole §-s 561
sätestatud? Kui viidatakse KorS §-le 83, siis sooviks
6
omakorda teada, millise KorS § 49 või § 51 sätte alusel
täpsemalt see hüvitamine toimub. Miks ei ole
hüvitamise osas tehtud samasugust viidet, nagu nt
protokollimise osas, kus TNVS § 561 lõige 7 toob
viiteliselt välja, et kontrolltehing protokollitakse
korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. Palume
eelnõu täiendada.
4 Eelnõu § 1 p 22 (TNVS § 561) – kontrolltehing on Märkusega arvestatud.
meede, mis lubab riigil seaduslikult valetada. See on
lubatav üksnes siis, kui kaalul on eriti oluline õigushüve Eelnõu on muudetud vastavalt soovitustele ning
või oluline õigus/vabadus ning eesmärki ei saa täiendatud analoogselt kehtiva TNVS § 50 lg 3.
saavutada mitte mingil muul viisil. Meetme kasutamise
lubatavuse tonaalsus on: kontrolltehingut riik teha ei Seletuskiri on täiendatud:
või, välja arvatud, kui … Sellisel erandlikul kujul võib
kaaluda meetme rakendamist. ’’Riiklik järelevalvemenetlus on ametniku tegevus
selleks, et ennetada ohtu, selgitada see välja ja
Erinevalt TNVS kehtiva § 50 lõikest 3, mille järgi tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Teisisõnu
otsustab kontrolltehingu tegemise on riikliku järelevalve kui meetme eesmärk
turujärelevalveasutuse peadirektor või tema volitatud preventsioon ja sellel eesmärgil kehtestatud nõuetele
ametiisik, sellist nõuet eelnõus ei ole. Samas on see üks vastavuse kontrollimine. Sama meetme kasutamine
seadusandlik võimalus hoida ära kontrolltehingu on TNVS-ga võimaldatud ka väärteomenetluse
tegemise kergekäelisus. Soovitame see nõue alles jätta. raames, kui järelevalveasutus on saanud
väärteoteate võimaliku korrarikkumise kohta ja on
Kontrolltehingu õiguspärasuse paremaks vaja korrarikkumine välja selgitada.’’
kontrollimiseks võiks meetmest teavitamise (lg 6)
kohustuslik osa olla põhjendus, miks ei ole osutunud
muud meetmed eesmärgi saavutamiseks piisavad.
Lisaks: lõikes 1 on kirjas järelevalve teostamine ja
korrarikkumise väljaselgitamine. Mis on sätte
korrarikkumise väljaselgitamine eriliseks sisuks, et see
7
ei ole osa järelevalve teostamisest? Palume seda
seletuskirjas selgitada.
5 Eelnõu § 1 p 22 (TNVS § 562) – palume mõelda, kas Märkusega arvestatud.
võttes arvesse lõigetes 1–3 nimetatud olukordi, on
asjakohane rääkida lõikes 4 „tehingu tegemata jätmisest Eelnõu sõnastust on muudetud vastavalt pakutud
või selle mittetähtaegsest täitmisest“ ja vajadusel sätet sõnastusele.
muuta.
Samuti, kas sättes toodud juhtumeid saab lugeda
ammendavateks juhtudeks, mis võivad lõigete 1–3
kohaldamisel kaasa tuua võimaliku kahju hüvitamise
nõude, mille puhuks soovitakse meetme adressaatide
vastutust välistada. Näiteks, kas lõikes 1 toodud
täiendava hoiatuse lisamise meede peaks olema
hõlmatud ning kui jah, siis millise määratluse alla see
langeks. Kui võimalike juhtude loetlemine
üksikasjalikult ei ole oluline, st ei soovita vastutust
välistada vaid teatud lõigetes 1–3 toodud juhtude
puhuks, võiks sätte ka üldisemalt sõnastada, nt:
„Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teenuse
osutaja, domeeniregistri haldaja või domeeni
registripidaja ei vastuta käesolevast paragrahvist
tulenevate kohustuste täitmisest tuleneva kahju eest“.
6 Eelnõu § 1 p 25 (TNVS § 581) – normis viidatud EL Märkusega arvestatud osaliselt.
määruse art-s 9 on sätestatud:
Ühismeetmed on EL määruse nr 2019/1020 art 9 lg 1
„1. Turujärelevalveasutused võivad teiste asjaomaste kohaselt vajalikud nii haldussiseste kui -väliste
asutustega või ettevõtjaid või lõppkasutajaid esindavate isikutega. Kuna ametiabi katab haldussisese koostöö,
organisatsioonidega kokku leppida ühismeetmete lisame eelnõu seletuskirja puntki 3.1.20
8
võtmises, mille eesmärk on parandada nõuetele „Halduslepingu alusel saab koostööd teha
vastavust, teha kindlaks nõuetele mittevastavad tooted, haldusväliste isikutega, mitte aga
suurendada teadlikkust ja anda suuniseid teatavaid riigiorganisatsiooni siseselt. Koostöö teiste
tootekategooriaid reguleerivate liidu asjaomaste asutustega toimub muuhulgas ametiabi
ühtlustamisõigusaktide kohta, eelkõige selliste vormis vastavalt halduskoostöö seaduse § 17 lg-le
tootekategooriate kohta, mida peetakse sageli väga 1.’’
ohtlikuks, sealhulgas internetis müügiks pakutavad
tooted.“ ’’Kuigi seletuskirja koostamise hetkel ei ole
Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, miks on valitud tulevaste ühismeetmete vorm täpselt teada, ei seisne
koostöö vormiks just haldusleping ehk võimalus jagada seletuskirja koostajate idee selles, et anda
avaliku võimu volitusi. Halduslepingu alusel saab halduslepinguga üle järelevalveasutuste pädevus
koostööd teha haldusväliste isikutega, mitte aga teostada turujärelevalvet (nt teha
riigiorganisatsiooni siseselt. Seadusest peab selguma uurimistoimunguid ja ettekirjutusi). Alternatiivne
üheselt ja selgelt, milles seisnevad ühismeetmed. Kas tõlgendus oleks eelistatud vaid juhul, kui seda nõuab
nende raames soovitakse koostööd teha erinevate EL õigusest tulenev kohustus.’’
haldusorganite jt isikute volituste raames või üleselt?
§ 581 uus sõnastus:
Art 9 osas märgitud „ühismeetmete võtmises, mille
eesmärk on parandada nõuetele vastavust, teha kindlaks „Turujärelevalveasutused võivad ettevõtjaid või
nõuetele mittevastavad tooted“ jätab mulje, justkui tarbijaid esindavate organisatsioonidega sõlmida
võiks koostööna läbi viia uurimistoiminguid ja teha halduslepingu, milles lepitakse kokku ühismeetmete
ettekirjutusi. Selliseks tegevuseks nõuab HMS § 8 ja võtmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
KorS § 6 selgust ja piire haldusorgani ning tema (EL) 2019/1020 artiklis 9 ning halduskoostöö
volituste osas. Palume seda seletuskirjas selgitada ning seaduses sätestatud korras ja eesmärgil.“
vajadusel eelnõu parandada.
7 Eelnõu § 1 punktiga 26 asendatakse TNSV § 59 lõikes Selgitatud.
2, § 60 lõikes 2 ning § 61 lõikes 2 arvud „3200“ ja
„2000“ arvuga „32 000“. Hetkel on juriidilise isiku trahvimäärasid suurendatud
samale määrale, mis sisaldub eriseadustes
Muudetavad sätted kehtestavad seletuskirja kohaselt (jäätmeseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, seadme
juriidiliste isikute trahvisumma määrad seadusest ohutuse seadus, lõhkematerjaliseadus), et füüsilise ja
9
tulenevate nõuete rikkumisel. Muudatusega tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärad oleksid TNVSis ja
toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise eriseadustes samad. Trahvide tõstmine suuremaks kui
tingimuste rikkumisel trahvisumma 3 200 eurolt 32 000 32 000 eurot eeldab põhjalikumat analüüsi ja
eurole toote ohtudest teavitamata jätmise ning kooskõlastamist, mida ei ole käesoleva eelnõu puhul
vastavusmärgise väärkasutamise trahvisumma 2 000 tähtaegu ja puudutatud eriseaduste hulka arvestades
eurolt 32 000 eurole. võimalik. Nimelt tähendaks trahvide ulatuslik
Muudatus on vajalik trahvimäärade tõsiseltvõetavuse suurendamine kõikide toodetega seotud eriseaduste
tagamiseks ning sarnaste väärtegude eest ettenähtud muutmist tagamaks, et eriseadustes ei ole TNVSiga
karistusmäärade ühtlustamiseks. Praegu lubab madalamad trahvimäärad. Kui eriseadus sätestab
karistusseadustiku § 47 kohaldada juriidilisele isikule madalamad trahvid, siis tuleb kasutada eriseaduse
rahatrahvi kuni 400 000 eurot. EL määruse nr trahve. Sama kehtiks ka olukorras, kus eriseadus
2019/1020 artikkel 41 sätestab, et EL liikmesriigi poolt sätestaks näiteks füüsilistele isikutele kõrgema
määratavad karistused, mida määruse rikkumise korral trahvimäära. Eelnõus ja seletuskirjas sisalduv muudatus
kohaldatakse, peavad olema tõhusad, proportsionaalsed on vajalik trahvimäärade sarnaste väärtegude eest
ja hoiatavad. ettenähtud karistusmäärade ühtlustamiseks.
Oleme seisukohal, et reguleeritavas valdkonnas on
juriidilisele isikule kavandatavad karistusmäärad
vähetõhusad. Nii nagu eelnõu koostajad seletuskirjas
õigesti märgivad, lubab karistusseadustiku § 47
kohaldada juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 400 000
eurot. Kui kuni 32 000 eurot rahatrahvi juriidilisele
isikule on tõesti sobiv ning eelnõu koostajate arvates ka
EL määruse rakendamiseks õiglane, siis palume
seletuskirjas täpsustada, et vaatamata sellele, et
väärtegude eest on võimalik juriidilisele isikule
kohaldada kuni 400 000 euro suurust rahatrahvi, on
konkreetses valdkonnas rahatrahv kuni 32 000 eurot
tõepoolest sobiv ning kõrgemat määra ei ole tarvis
sätestada.
10
Siinkohal juhime tähelepanu ka sellele, et võrreldes
juriidilise isiku karistusmääradega on füüsilise isiku
rahatrahvid praegu seaduses kas maksimaalsed ehk
kuni 300 trahviühikut (§ 59), või maksimaalsele
määrale lähedal (§ 60, 61 näevad ette rahatrahvi kuni
200 trahviühikut).
8 Eelnõu § 1 p 1 ja § 5 p 1 (TNVS § 3 lg 1 ja JääTS § 2610 Märkusega arvestatud.
lg 6 p 2) – märgitakse „(edaspidi määrus (EL) nr
2019/1020)“. HÕNTE ei näe ette õigustloovas aktis Eelnõu on parandatud vastavalt kommentaarile.
sulgudes „edaspidi“ kasutamist ja tuleb lähtuda
HÕNTE § 29 lõigetest 3 ja 4 ehk esmakordsel viitamisel
märkida viidatava õigusakti andja või andjad, akti liigi
ja numbri, õigusakti pealkiri ja esmakordse avaldamise
andmed. Edaspidi märkida õigusakti andja, akti liik ja
number. Samuti juhime tähelepanu, et HÕNTE näite
järgi peab kuupäev olema 25.06.2019, nagu on § 1 p-s
5; sama § 3 ja §-de 5 ja 6 kohta.
Lisaks tuleb parandada ka määruse (EL) 2019/1020
pealkiri, mis Euroopa Liidu Teataja kohaselt on:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta
ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja
määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011.
Palume parandada ka eelnõu §-ga 6 muudetavas KemS
§ 38 lõike 8 punktis 3 esitatud määruse (EL) 2019/1020
pealkiri.
Kuivõrd kehtivas TNVS-s lühendi kasutamisel akti
andjat kord nimetatakse (nt § 4 p 8), kord mitte, siis
tuleb eelnõu tuleb läbivalt üle vaadata, et akti andja ka
11
lühendis saaks nimetatud vähemalt nendes punktides,
mida muudetakse (nt eelnõu § 1 p 8 jm).
9 Eelnõu § 1 p 6 (TNVS § 14 lg-d 2 ja 3, § 15 lg 2 p 1, § Märkusega arvestatud.
16 lg 5, § 19 pealkiri ja lg-d 1 ja 3) – kuivõrd asendatav
on erinevates käänetes ja vormelis esitatud nii Eelnõu on parandatud vastavalt kommentaarile.
asendatav kui asendaja nimetavas käändes, tuleb
vormelit täiendada ka sõnadega „vastavas käändes“.
10 Eelnõu § 1 p 8 (TNVS § 171) – lisatav paragrahv viitab Märkusega arvestatud.
määruse (EL) 2019/1020 artikkel 4 lõikes 5 nimetatud
toodetele. Kõnealuse määruse artikkel 4 lõige 5 ei Eelnõu on parandatud vastavalt kommentaarile.
nimeta tooteid, vaid sätestab, et „Käesolevat artiklit
kohaldatakse ainult toodete suhtes, mille kohta kehtivad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused .. (määruste
loetelu)“. Seega on viide ekslik ja seda tuleb parandada.
11 Eelnõu § 1 p 15 (TNVS § 49 lg 3) – 65/2008 asemel p.o Märkusega arvestatud.
765/2008.
Eelnõu on parandatud vastavalt kommentaarile.
12 Eelnõu § 1 p 19 (TNVS § 531 lg 2) – eelnõus ei ole Märkusega ei arvestatud.
nimetatud akti liiki, millega valdkonna eest vastutav
minister kontaktasutuse määrab, seletuskiri viitab Volitusnormipõhine lähenemine on valitud selleks, et
ministri käskkirjale. Seletuskirjas on selgitatud, et tagada paindlikkus juhuks, kui peaks tekkima vajadus
kontaktasutuseks on Majandus- ja siseriiklikult ülesandeid ümber jagada. Selline
Kommunikatsiooniministeerium. Puudub põhjendus, tõenäosus on väga kõrge, kuna kontaktiasutuste
miks ei ole Majandus-ja süsteem on hetkel loomisel. Hetkel eeldab see aktiivset
Kommunikatsiooniministeeriumit eelnõus osalemist Majandus- ja
kontaktasutusena märgitud. Teeme ettepaneku Kommunikatsiooniministeeriumi poolt, kuid
kontaktasutus määrata eelnõus, nagu näiteks riikliku arvestades, et tegemist on ametivahelise
statistika seaduses, toiduseaduses jm.
12
infovahetusega, on hiljem mõistlik viia see ametite
tasandile.
13 Eelnõu § 1 p 21 (TNVS § 56 lg 9) – viide peab olema Märkusega arvestatud.
„käesoleva seaduse §-s 562…“.
Eelnõu on parandatud vastavalt kommentaarile.
14 Eelnõu § 1 p 22 (TNVS § 562) – pealkirjas on märgitud Märkusega arvestatud.
„juurdepääsu piiramine“ (vt ka eelnõu § 1 p 21 – TNVS
§ 56 lg 9), kuid lõigetes „blokeerimine“. Palume mitte Eelnõu on parandatud vastavalt kommentaarile.
kasutada sama asja kirjeldamiseks erinevaid sõnu ja
eelnõu parandada. Samuti teeme ettepaneku paragrahvi
pealkirjas esitatud tegevuste (piiramine, kõrvaldamine,
hoiatuse lisamine) järjekord esitada vastavalt sellele,
millises lõikes tegevus sisaldub (kõrvaldamine ja
hoiatuse lisamine – lg 1, seejärel
piiramine/blokeerimine – lg 2).
15 Eelnõu § 1 p 23 (TNVS § 57 pealkiri ja lg-d 1 ja 5) – Märkusega arvestatud.
pealkirja lisatakse sõna „vastavuskontrollidest“, kuid
lg-s 1 nimetatut ei sisaldu. Palume pealkiri ja lõige 1 Eelnõus paragrahvi pealkiri muudetud ja viidud lõike
kooskõlla viia. sõnastusega kooskõlla.
Uue lõikega 5 sätestatakse, et turujärelevalveasutused
edastavad harmoneeritud valdkonna turujärelevalve
käigus kogutud teabe Euroopa Komisjonile määruse
(EL) nr 2019/1020 artiklis 34 sätestatud ulatuses ja
korras. Turujärelevalve ei ole kitsendus ega
vastavuskontroll, selletõttu lõige 5 TNVS §-i 57 ei sobi.
Lõike 5 tarbeks tuleb luua eraldi paragrahv või esitada
lõige 5 sobivas paragrahvis, nt TNVS §-s 49.
13
16 Eelnõu § 3 (BS § 43 p 6) – parandada määruse (EL) Märkusega arvestatud.
pealkiri, mis Euroopa Liidu Teataja kohaselt on:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) Eelnõu on parandatud vastavalt kommentaarile.
2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta
ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja
määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011.
17 Eelnõu § 4 (ESS § 1111 lg 11 p 7) – sätestab, et Märkusega arvestatud.
„Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud
andmeid edastatakse toote nõuetele vastavuse seaduse Turujärelevalveasutusel on õigus tuvastada veebilehe
kohaselt samas seaduses nimetatud omanikke. Seletuskirja (p 3.4) on muudetud. Vastuolud
turujärelevalveasutusele“. ESS § 1111 lõige 2 loetleb punktide 3.1.15 ja 3.4 on kõrvaldatud.
andmed, mida peab säilitama telefoni- ja
mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja
Kuna eelnõuga lisatava TNVS § 56 lg 8 kohaselt saab
mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja ja lõige 3 loetleb nõuda ainult ESS § 1111 lg 3 p-s 3 nimetatud andmeid,
andmed, mida peab säilitama interneti-ühenduse, siis täiendatakse ESS §-i 111 lõikega 12, mis sätestab,
elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse osutaja. et viidatud paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud
andmeid edastatakse toote nõuetele vastavuse seaduse
Seletuskirjas on (p 3.4) märgitud, et „Muudatusvajadust kohaselt samas seaduses nimetatud
on selgitatud seletuskirja punktis 3.1.15, millega turujärelevalveasutusele.
antakse turujärelevalveasutuse õigus tuvastada teatud
tingimustel elektroonilise võrgus olevaid
lõppkasutajaid ESS mõttes. Seletuskirjas on (p 3.1.15)
märgitud „Paragrahvi 58 lõike 8 lisamine, mis annab
turujärelevalveasutusele uue õiguse tuvastada teatud
tingimustel veebilehe omanikke. Eelnõu § 1 p-s 21
esitatud TNVS § 56 lõige 8 sätestab, et:
(8) Turujärelevalveasutusel on õigus kirjaliku või
elektroonilise päringuga nõuda elektroonilise side
ettevõtjalt elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 3
punktis 3 nimetatud andmeid veebilehe omaniku
14
kindlakstegemiseks, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks
või korrarikkumise kõrvaldamiseks.
ESS § 1111 lõige 3 punkt 3:
(3) Interneti-ühenduse, elektronposti ja Interneti-
telefoni teenuse osutaja on kohustatud säilitama
järgmised andmed:
3) kliendi nimi ja aadress, kelle nimele Interneti-
protokolli aadress, kasutajatunnus või number olid side
toimumise ajal eraldatud;
Vaadates seletuskirjas p-des 3.1.15 ja 3.4 esitatud
selgitusi on need erineva sisuga – ühe selgituse kohaselt
antakse õigus tuvastada veebilehe omanikke (p 3.1.15)
ja teise selgituse kohaselt antakse õigus tuvastada
lõppkasutajaid. Palume eelnõu ja seletuskiri vastavusse
viia, et oleks selge, keda turujärelevalveasutusel on
õigus tuvastada – kas veebilehe omanikke või
lõppkasutajaid. Samuti tuleb eelnõu parandada ning
sätestada, et turujärelevalve teostaja ei saa päringuga
nõuda mitte kõiki ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud
andmeid, vaid eelnõuga lisatava TNVS § 56 lõike 8
kohaselt saab nõuda ESS § 1111 lõike 3 punktis 3
nimetatud andmeid. Kui eesmärgiks on, et
turujärelevalveasutus saab tuvastada nii lõppkasutajaid
kui ka veebilehtede omanikke, siis peab see eelnõu § 1
p-s 21 esitatud TNVS § 56 lõikest 8 nähtuma ning
sellest tulenevalt peab parandama ka eelnõu §-s 4
esitatud ESS § 1111 lõike 11 punkti 7.
15
18 Eelnõu § 5 p-d 2–5 (JäätS muutmine) – asendamisel ei Märkusega arvestatud.
saa asendatavas esitada sõnu „Euroopa parlamendi ja
nõukogu“, sest vastavalt HÕNTE § 29 lõike 3 esimesele Eelnõu on parandatud vastavalt kommentaarile.
lausele: Viites Euroopa Liidu õigusaktile peab
nimetama viidatava õigusakti andja või andjad, akti liigi
ja numbri, näiteks: nõukogu direktiiv 2011/85/EL. Kui
asendatavas jätta nimetatud sõnad välja, siis puudub
pärast muudatuste jõustumist viidatava õigusakti andja.
19 Eelnõu § 5 p 5 (JäätS § 119 lg 2) – välja jätta Märkusega arvestatud.
paragrahvitähis, sest sõna „paragrahvi“ on olemas.
Eelnõu on parandatud vastavalt kommentaarile.
20 Eelnõu § 7 (KeHJS § 49 lg 1) – seletuskirjas on Märkusega arvestatud.
märgitud, et „Võrreldes kehtiva sõnastusega loobutakse
võimalusest halduslepingu sõlmimiseks Eelnõu ja seletuskiri on viidud kooskõlla.
akrediteerimisasutusega“ – sellest muudatust eelnõus ei
ole. Palume eelnõu ja seletuskiri kooskõlla viia.
21 Keelemärkused – palume arvestada ka Kooskõlastuskirja lisas esitatud keelemärkusega
kooskõlastuskirja lisas esitatud keelemärkusi. arvestatud. Eelnõu on muudetud.
22 Seletuskirja osas 1.3. palume üle vaadata ja vajadusel Märkusega arvestatud. Muudetavate seaduste Riigi
ajakohastada muudetavate seaduste Riigi Teataja Teataja avaldamismärked on ajakohastatud.
avaldamismärked.
23 Kuigi eelnõuga tõstetakse juriidiliste isikute Märkusega arvestatud.
trahvimäärasid, pole seletuskirja mõjude osas seda
käsitletud. Soovime, et seletuskirjas kajastaks ka selle Seletuskiri on täiendatud.
muudatuse mõju ettevõtjatele.
16
24 Palume võimalusel täpsustada mõjutatud Märkusega arvestatud. Sideettevõtjate arvu
sideettevõtjate arvu või esitada hinnanguline suurusjärk hinnanguline suurusjärk (seletuskirja p 6.1.) on
(seletuskirja p 6.1.). esitatud.
25 Seletuskirja p 6.2. käsitleb turujärelevalve tõhustamist Märkusega arvestatud.
kolmandatest riikidest pärit toodete korral, märkides
mh, et muudatuse mõju avaldumise sagedus on Seletuskirja p 6.2. on muudetud vastavalt ettepanekule.
turujärelevalveasutustele keskmine tulenevalt
kolmandate riikide impordi osakaalust koguimpordis.
Kas kõnesoleval juhul ei sõltu mõju avaldumise
sagedus sihtrühmale pigem siiski ohtlike toodete
eeldatavast esinemise sagedusest? Seda tuleks
seletuskirjas selgitada. Täiendamist vajaks seletuskiri
aga ka juhul, kui sellega peeti silmas
turujärelevalveasutuste poolset vastutava isiku
olemasolu kontrollimist kas dokumentidest, kaubalt või
pakendilt. Hetkel jääb sageduskriteeriumile antud
hinnang impordi osakaalu järgi ebaselgeks.
26 Koondkokkuvõttena tuleb seletuskirjas (soovitavalt Märkusega arvestatud.
eraldi punktina) ära märkida ettevõtjate või kodanike
(antud juhul tarbijate) üldine võimalik halduskoormuse Seletuskirja on täiendatud punktiga 6.5 (Võimalik mõju
kasv/kahanemine või selle samaväärseks jäämine pärast halduskoormusele).
eelnõuga tehtavate muudatuste jõustumist.
27 Seletuskirjas tuleb kokkuvõtvalt välja tuua koostajate Märkusega arvestatud.
seisukoht, kas mõnele muudatustest mõjutatud
sihtrühmale avalduda võiv mõju võib osutuda oluliseks. Pärast täiendavat analüüsi ei nähtu, et muudatustest
Hinnangu andmisel saab lähtuda eelkõige mõjutatud sihtrühmale avalduda võiv mõju võib
mõjukriteeriumitele antud hinnangutest. osutuda oluliseks.
17
28 Seletuskirja joonealuses märkuses nr 30 lisatud Märkusega arvestatud. Otseviide on parandatud.
otseviide ei toiminud. Palume lisada toimiv viide
statistikaameti vastavale teatele, millega seoses palume
ka hinnata, kas kasutamiseks sobib nt järgnev viide:
https://vana.stat.ee/internetti-kasutatakse-uha-enam-
ostlemiseks.
29 Rahandusministeerium Toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) muutmise Märkusega arvestatud.
ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse §-ga 7 muudetakse väärteomenetluse seadust Täiendame seletuskirja punkti 3.1.15 järgmise lõiguga:
(VTMS). Sellega asendatakse VTMS § 312 lõikes 4
sõnad „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Vastavat järelevalve erimeedet ei anta Maksu- ja
(TTJA) võib“ sõnadega „Keskkonnaamet, Tolliametile põhjusel, et nemad teostavad TNVS
Maanteeamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, kohast järelevalvet üksnes tollipiiril vabasse
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, ringlusesse võtmise hetkel (TNVS § 50 lg 9), kus e-
Terviseamet ja Veeteede Amet võivad“. Muudatuse kaupleja (müüja) identiteedi kindlakstegemise
eesmärk on anda lisaks TTJA-le elektroonilise side vajadus puudub. TNVS § 50 lg 1 II lause kohaselt ei
võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks saadavate andmete peeta Maksu- ja Tolliametit TNVS seaduse mõistes
õigus ka ülejäänud turujärelevalveasutustele. TNVS §- turujärelevalveasutuseks, mistõttu ei laiene neile ka
s 50 on loetletud turujärelevalves osalevad asutused, teised TNVS riikliku järelevalve erimeetmed.
kus lisaks eelpool nimetatud asutustele on sätestatud ka Vastavalt TNVS § 56 lg-le 5 on Maksu- ja
Maksu- ja Tolliameti (MTA) roll turujärelevalves. Tolliametil kooskõlastatult asjaomase
Palume täiendada seletuskirja, miks siiski on VTMS-i turujärelevalveasutusega üksnes õigus keelata tõsise
täiendavast loetlust välja jäetud MTA? ohu korral toote vabasse ringlusse lubamine või
eksport.
30 Palume seletuskirja kulude osa täiendada, millisele Märkusega arvestatud.
asutusele ja kui suured kulud eelnõu rakendamisega
kaasnevad ning kuidas on planeeritud neid kulusid Täiendame seletuskirja punkti 7 järgneva lõiguga:
katta?
Kuna tegemist on ELi õiguse rakendamisega, mis
jõustub 2021.a suvest, siis on käesoleval hetkel raske
18
hinnata, kui suured kulud eelnõu rakendamise
kaasnevad, nt kas ja millal plaanib Euroopa
Komisjon läbi viia asjakohaseid koolitusi LRide
järelevalveasutustele. Samuti ei ole käesolevaks
hetkeks teada, milliseid arendusi ja võimalusi
Euroopa Komisjon ICSMS liidestamiseks loob ning
mis andmevahetuse sisu hakkab olema. Vastavalt
EL määruse 2019/1020 art 34 lg-2 kohustub
Euroopa Komisjon välja arendama ICSMS ja
LRide turujärelevalveasutuste infosüsteemide
vahelise elektroonilise liidese ning vastavalt art 34
lg-le 8 võtma vastu rakendusaktid, mis täpsustavad,
kuidas andmevahetus hakkab toimima. Tänaseks
nimetatud rakendusakte välja töötatud ei ole ning ei
ole ka teada ICSMS liidestamise arendustööde
kulgu. Kuna ICSMS liidestamise arendustööd ei ole
hetkel veel alanud, eeldame, et käesoleval aastal
nimetatud kulud eelarvesse ei jõua. Võimalik, et see
toimub järgmisel aastal.
31 Maksu- ja Tolliamet Märkuseid ei olnud Võetud teadmiseks
32 Põllumajandusamet Märkuseid ei olnud Võetud teadmiseks
33 Veeteede Amet Märkuseid ei olnud Võetud teadmiseks
34 Eesti E-kaubanduse Liit Eesti E-kaubanduse Liit on hetkel arvamusel, et need Võetud teadmiseks
muudatused on küll e-kauplejale üldises perspektiivis
pigem negatiivsed, kuna piirab nende õiguseid
(ligipääsu piiramine) ja tekitab juurde kohustusi
(kohustus väljastada andmeid). Samas peaksid
muudatused parandama reegleid järgivate e-kauplejate
19
konkurentsiolukorda ning tõstma tarbijate
kindlustunnet (mis peaks tõstma ka seaduskuulekate
veebimüüjate tehingute arvu), kuivõrd nende
järelevalvemeetmeid kasutatakse ainult seadust
rikkuvate e-kauplejate osas, seega esineb samas ka
positiivseid külgi.
Eelnõu koostajad on hinnanud, et mõju avaldamise
sagedus saab olema pigem harv ja ebaregulaarne, sest
eeltoodud meetmeid võib kasutada ainult olukorras, kus
on seadust rikkuv e-kaupleja, kes ei tee
turujärelevalveasutustega koostööd ning teised
järelevalvemeetmed ei ole andnud tulemust. Lisaks
aitab tõhusam järelevalve kaitsta tarbijaid ohtlike või
nõuetele mittevastavate toodete kahjude eest.
Muudatustes ei nähtu hetkel meile kitsaskohti, eriti
seaduskuulekate e-kauplejate osas ja see ju ongi
eesmärk saavutamiseks. Saame ka aru, et kõik Eesti e-
kauplejaid puudutavad muudatused tulenevad ka
otseselt EL direktiivist ning nende ülevõtmise osas
erilist läbirääkimisruumi ei oleks nii ehk naa...
35 Eesti Infotehnoloogia ja 1. Lõppkasutaja mõiste kasutamine eelnõus tekitab Märkusega arvestatud.
Telekommunikatsiooni segadust, mistõttu soovitame selle läbivalt üle vaadata.
Liit (ITL) 1. Lõppkasutaja mõiste kasutamine TNVSis ja
Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse toote nõutele eelnõus on läbivalt üle vaadatud. Eelnõu eesmärk
vastavuse seaduse (edaspidi: TNVS) § 4 lõike 1 punktis on anda turujärelevalveasutustele pädevus saada
6 ja § 54 lõikes 1 sõna „lõpptarbija“ sõnaga sideettevõtjatelt vajadusel andmeid müüja, mitte
„lõppkasutaja.“ Lõppkasutaja mõiste avab Euroopa ostja kohta.
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1020,
millega sätestatakse nõuded turujärelevalve ja toodete
20
vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2. Muudame eelnõu § 1 punktis 21 toodud lõiget 8
2004/42/EÜ ja määruseid (EL) nr 765/2008 ja (EL) nr järgmiselt:
305/2011 (ELT L 169/1, 25.6.2019, lk 1–44) (edaspidi:
määrus) artikkel 3 punkt 21, mille kohaselt on tegemist „(8) Turujärelevalveasutusel on õigus kirjaliku või
füüsilise või juriidilise isikuga, kes on kauba ostnud. elektroonse päringuga nõuda elektroonilise side
ettevõtjalt elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 3
Mõistet lõppkasutaja kasutatakse muuhulgas ka eelnõu punktis 3 nimetatud andmeid veebilehe omaniku
§ 1 punktiga 20 TNVS §-i 56 lisatavas lõikes 8 seoses kindlakstegemiseks, kui see on vajalik ohu
elektroonilise side ettevõtjalt lõppkasutaja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.“
tuvastamiseks küsitavate andmetega. Juhime
tähelepanu, et elektroonilise side seaduses (edaspidi: Sõnastuse muutmisel on lähtutud kehtivast KorS
ESS) kasutatakse lõppkasutajat erinevas tähenduses, analoogsest sättest, mida täna kasutab PPA sarnaste
aga TNVS ja ESS on väga tihedas seoses ja koosmõjus. andmete küsimiseks – KorS § 35 lg 1. Sellega väldime
Vastavalt ESS § 2 punktile 27 on lõppkasutaja klient, „lõppkasutaja“ mõiste erinevat sisu TNVSis ja ESSis
kes ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust. ning ühtlasi konkretiseerub olulisel määral edastatav
Klient on aga ESS § 2 punktis 15 defineeritud läbi selle, andmekoosseis. Samuti täpsustame selgelt sättes endas,
et tal on sideettevõtjaga leping üldkasutatava et andmeid võib küsida üksnes veebilehe omaniku
elektroonilise side teenuse kasutamiseks. Seega kindlaksmääramise eesmärgil.
tegemist ei ole tingimata sama isikuga, kes on
elektroonilise sidevahendi abil kauba ostnud. Näiteks 3. Samuti täiendame seletuskirja punkti 3.1.15, mis
võib kauba osta mõni sideettevõtja kliendi pereliige. käsitleb veebilehe omaniku kindlakstegemist.
Seletuskirja kohaselt on eelnõusse lisatava § 56 lg 8
eesmärk siiski esitada vajadusel päring, kes internetis
ohtlikke või nõuetele mittevastavaid tooteid müüva
veebisaidi taga on ehk saada sideettevõtjalt andmeid
konkreetse kauplejast lõppkasutaja kohta, mitte aga
isiku kohta, kes vastava kauba on ostnud (kui arvestada
ülalnimetatud määruse kohast lõppkasutaja
definitsiooni).
21
Seetõttu palume lõppkasutaja mõiste kasutamise
eelnõus läbivalt üle vaadata ning hinnata, kas seda on
kasutatud õiges kontekstis.
22
36 2. Turujärelevalveasutuste õigus saada sideettevõtjatelt Märkusega arvestatud osaliselt.
andmeid ei ole proportsionaalne väärteomenetluse
eesmärgiga, mistõttu teeme ettepaneku see praegusel Seoses ITL märkusega punktis 2 tühistame tervikuna
kujul eelnõust välja jätta. VTMS muudatusettepaneku. Vastavast muudatusest
tulenevalt on sideettevõtjatelt andmete päring võimalik
2.1. Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse TNVS §-i 56 üksnes korrakaitse eesmärgil, st seotud rikkumise
lõikega 8, mille kohaselt on turujärelevalveasutusel lõpetamise eesmärgiga.
õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava
elektroonilise side võrgus kasutatavate Seoses ITL märkusega 2.2.1 juhime tähelepanu
identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja seletuskirja p 1.1.15 toodule, kus on kirjeldatud nii
tuvastamiseks vajalikke andmeid, kui see on vajalik ohu lahendatavat probleemi (e-kaupleja kindlakstegemine),
tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. reageerimist nõudva ohu taset (ohtlik või nõuetele
Muudatus on seotud ka eelnõu §-is 3 sisalduva ESS § mittevastav toode) kui ka ELi õigusest tuleneva nõude
1111 lg 11 p 3 täiendamise ja eelnõu §-ga 7 tausta (piirülene koostöö).
väärteomenetluse seaduse muutmisega.
Turujärelevalveasutustel peab olema võimalik kiirelt
2.2. ITL näeb kavandatavas muudatuses järgmisi reageerida mistahes olukordadele, kui on tuvastatud, et
probleeme: inimestele müüakse kas ohtlikke või nõuetele
mittevastavaid tooteid – seda ka e-kaubanduses.
2.2.1.Meile jääb arusaamatuks, kas ja kuidas Viimane peab olema ühtemoodi võimalik nii Eesti kui
kavandatav muudatus lahendab eelnõus käsitletud välismaiste kauplejate suhtes, isegi kui väide, et „tervist
probleeme ja millise ohu tõrjumiseks seda kasutatakse. kahjustavaid tooteid müüvad sageli välismaised
Isegi, kui turujärelevalveasutus saab sideettevõtjalt kauplejad“ on tõene. Kolmandate riikide e-kauplejate
lõppkasutaja (meie arusaamisel see tähendab juriidilise probleemkohtadele reageerimiseks näeb eelnõu ette
isiku kes on kauba müüja) andmed, siis ebaausaid lisada TNVS-i § 56 lg 9, mis annab
kauplemisvõtted kasutavad ning näiteks tervist turujärelevalveasutustele mh õiguse nõuda
kahjustavaid tooteid müüvad sageli välismaised veebiliidesele juurdepääsu piiramist.
kauplejad, mistõttu ei aita need andmed kaasa
efektiivsemale menetlusele.
23
37 2.2.2. Arusaamatust tekitab ka see, miks on vaja Märkusega arvestatud.
turujärelevalveasutusel lõppkasutaja ehk eelnõu
mõistes ostja andmeid (kui eelnõus on ikka kasutatud Eelnõuga ei soovitud anda turujärelevalveasutustele
lõppkasutajat määruse tähenduses, mis on segane, nagu õigust nõuda välja ostja andmeid, mistõttu eelnõu § 1
selgitatud käesoleva kirja punktis 1). Rikkumise punkti 21 muudetakse vastavalt (vt käesoleva tabeli rida
lõpetamiseks on ilmselgelt vaja jõuda kauplejani. nr 8).
Oleme seisukohal, et selles küsimuses tuleb arvestada
ka eraelu puutumatuse õigusega, sest ostjal on õigus, et
jääks saladuseks, mida ta ostis. Seetõttu võib tagantjärgi
ostjate andmete töötlemise puhul olla tegemist
ebaproportsionaalse riivega isikute põhiõigusesse.
Eelnõus ei ole analüüsitud selle riive kooskõla EL-i
andmekaitse üldmääruse (2016/679) ja e-privaatsuse
direktiiviga (2002/58). E-privaatsuse direktiivi artikli 5
lõikes 1 on ette nähtud, et liikmesriigid peavad
siseriiklike õigusaktidega tagama üldkasutatava
sidevõrgu ja üldkasutatavate elektroonilise side
teenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud
liiklusandmete konfidentsiaalsuse. E-privaatsuse
direktiivi artikkel 15 lg 1 võimaldab aga liikmesriikidel
teha viidatu osas teatud erandeid, nt riikliku julgeoleku,
riigikaitse, avaliku korra, kuritegude ennetamise,
majanduslike või rahanduslike huvide, jälgimise,
kontrollimise ja andmesubjekti kaitse eesmärgil. Tegu
on ammendava nimekirjaga eesmärkidest. Euroopa
Kohus otsuse C-203/15 valguses tekib küsimus, kas
TNVS-i ja ESS-i muudatusega püütakse ära hoida
võitlust raskete kuritegude vastu. Kuivõrd selliste
piirangutega ilmselgelt ei hoita ära organiseeritud
kuritegevust või terrorismi, vaid pigem proovitakse
vältida teatud toodete turule laskmist, väljuvad
24
sellesisulised kohustused kehtiva õiguse piiridest ja
demokraatlikust põhjendatuse põhimõttest.
Palun selgitage, miks on vaja turujärelelevalve
menetluses ostja andmeid ning kuidas need aitavad
kaasa ohu tõrjumisele ja rikkumise lõpetamisele.
38 2.2.3. Eelnõu kohaselt tuleb hakata esitama andmeid Märkusega arvestatud.
kõigile turujärelevalveasutustele, keda on hetkel kuus.
Selgitame, et iga erineva järelevalveasutuse jaoks Täpsustame seletuskirja mõjude osa (punkti 6.1)
andmete kokkupanemine on sideettevõtja jaoks suur järgmiselt:
kulu, sest iga asutuse kohta tuleb läbi mõelda, milliseid
andmeid talle tohib anda ning kas tal on õigus neid Juhul, kui praktikas ilmneb, et
küsida. turujärelevalveasutuste päringute arv
sideettevõtjatele kujuneb suureks, siis on võimalik
andmete edastus korraldada kirjaliku kokkuleppe
alusel, vähendades sellega ettevõtjatele langevat
halduskoormust. Nimetatud kokkuleppega saaks
vajadusel praktika ühtlustamise eesmärgil
raamistada nii infopäringute eeltingimused kui ka
infoedastusviisid. Käesoleval hetkel aga ei ole ette
näha, et uue pädevuse kasutamine saaks olema
massiline. Samas tasub olukorda uuesti hinnata nt
aasta pärast uute õiguste jõustumist ning vajadusel
arutada teemat toodete turujärelevalvenõukogus
koos puudutatud ettevõtjatega.
39 2.2.4. Eelnõus ei ole välja toodud, millist eesmärki Märkusega mittearvestatud.
andmetele juurdepääsu andmine igale ametiasutusele
eraldi täidaks. Eelnõus puudub ülevaade, miks on 1. Muudatus eesmärk on välja toodud seletuskirja
vajalik ettevõtjatele täiendava halduskoormuse punktis 3.1.15, sh on käsitletud punkti, miks
panemine ning milline on statistika järelevalveasutuse
25
poolt tehtud päringute osas politsei poole, sh kui palju nähakse ette õiguse andmine kõigile
nendes päringutest on ebaõnnestunud. turujärelevalveasutustele.
Ülaltoodu tõttu teeme ettepaneku, et andmepäringu teeb 2. Ettepanek ametiabi kasutamiseks PPA kaudu ei ole
sideettevõtjale ametiabi korras politsei- ja antud olukorrale sobiv. Esiteks, KorS § 35 lg 1 seob
piirivalveamet nagu muude rikkumiste korral ning PPA pädevuse „kõrgendatud ohu“ olukorraga,
edastab siis vastava info konkreetsele milleks sama seaduse kohaselt on oht inimese elule,
järelevalveasutusele. Leiame, et ühtne kontaktpunkt aga ei kata nt nõuetele mittevastavust. EL määruse
muudab protsessi efektiivsemaks kõigi asjaosaliste art 14 lg 4 p-st c tulenev nõue aga käib mh ka
jaoks. nõuetele mittevastavuse kohta, mis on madalam ohu
tase kui „kõrgendatud oht“ KorSi mõistes. PPA
2.3.1. Õiguste rakendamine ja kasutamine peavad saab aga KorS § 6 lg 3 kohaselt rakendada üksnes
vastama ka teistele riiklikele õigusaktidele, sealhulgas neid meetmeid, mis on talle KorSiga sõnaselgelt
arvestades kohaldatavaid menetluslikke tagatisi ja ette nähtud. Teiseks, KorS § 6 lg 3 seob PPA
põhiõiguste järgimist. Erimeetmed on kaasamise olukordadega, mis „ei takista ülemäära
korrakaitseseaduses (edaspidi: KorS) ka praegu politsei enda ülesannete täitmist“ ehk siis meetme
kirjeldatud. Sh on ka TTJA-l praegu õigus ohu kasutamine on pandud sõltuvusse mitte juhtumi
ennetamiseks võtta kasutusele KorS-i üldmeetmed, asjaoludest, vaid PPA vabadest ressurssidest.
KorS-i erimeetmetest tulenevalt saab ka praegu Selliselt ei ole TNVS turujärelevalveasutustele igas
järelevalveasutus pöörduda vastava pädeva organi olukorras tagatud vastava pädevuse kasutus.
poole, nt erimeetmena KorS § 35, kus isikuandmete
töötlemine andmete saamisega sideettevõtjalt on
politsei pädevuses.
2.3.2. Nii nagu on viidatud eelnõu seletuskirjas, ei nõuta
määruses, et selles nimetatud miinimumpädevused
peaksid olema tagatud kõikidele
turujärelevalveasutustele, kuivõrd miinimumpädevusi
võib sätestada ka läbi ametiabi või kohtusse
pöördumise (määruse art 14 lg 3 p b ja c).
26
40 3. Veebiliidesele juurdepääsu piiramine tehniline Märkusega arvestatud.
teostatavus ja meetme proportsionaalsus tekitavad
küsimusi. Järelevalveasutused võivad ning peavadki rakenduste
korral eelkõige pöörduma rakenduse pakkuja poole
Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse TNVS §-i 56 ning selle tagamiseks on eelnõusse kirjutatud, et
lõikega 9, milles sätestatakse muuhulgas erimeetme rakendamine on õigustatud üksnes siis, kui
turujärelevalveasutuse õigus nõuda veebiliidesele tõsise ohu ärahoidmiseks puuduvad muud tõhusad
juurdepääsu piiramist. Eelnõu § 1 punktiga 21 lisatakse meetmed. Ka seletuskiri räägib sellest täpsemalt
TNVS-i uue sättena § 562, mis sätestab veebiliidesele punktis 3.1.17.
juurdepääsu piiramise täpsemad tingimused.
Samas kui rakenduse pakkuja ei reageeri või ei tee
3.2. ITL-i hinnangul on selle muudatusega seotud koostööd, siis peab olema võimalik piirata ligipääsu
järgmised probleemid: tervele rakendusele.
3.2.1. Praktikas on selle meetme tehniline ja õiguslik Seoses rakendustele ligipääsu piiramise tehniliste
teostatavus küsitav. Näiteks ei ole sideettevõtjatel võimalustega selgitame järgnevat. Esiteks, EL õigusest
tänase info põhjal tehniliselt võimalik piirata kasutajate tulenevalt peab LRidel olema miinimumina tagatud
poolt allalaaditavaid rakendusi. Hetkel ei ole teada, õigus teatud olukordades nõuda veebiliidestele
kuidas seda tehniliselt teha ja mida see võib kaasa tuua. ligipääsu piiramist. Veebiliidese definitsioon on toodud
Sideettevõtjate võrgud pole üles ehitatud rakendusi EL määruses 2019/1020 ning see sisaldab endas ka
piirama. Samuti tuleb arvestada, et rakendused on rakendusi. Eesti on nimetatud definitsiooni ja
sisuteenused ning sideettevõtjad ei tohi nendesse kohustusega seotud, mistõttu meil puudub vabadus
sekkuda võrgu neutraalsuse põhimõtte kohaselt (vt kohustust teistmoodi sisustada. Teiseks, rakendustega
lähemalt määrus (EL) 2015/2120). Selliste rakenduste seonduvalt tuleb EL õigusest tulenevat kohustust
blokeerimiseks on vajalik järelevalveasutusel pöörduda lugeda eesmärgipäraselt. Sätte eesmärgiks on
rakenduste pakkuja ehk näiteks Google Play poole. reageerida olukordadele, kus mõne rakenduse kaudu
müüakse järelevalveasutusi eirates jätkuvalt ohtlikke
tooteid. Eeltoodu tõttu on normi eesmärgiks takistada
sellist tegevust. Ohtlike toodete müüki läbi rakenduste
on võimalik piirata ka muul viisil, kui piirata tarbijate
seadmetes olevaid rakendusi endid: piiranguid saab
rakendada kas veebisaidile, kus rakendust saab alla
27
laadida, või võrgu poolel olevale rakendusele, mis
kasutajapoolse rakendusega toimimiseks vajalikku
ühendust peab. Kolmandaks, iga järelevalvemeede
peab olema proportsionaalne, mistõttu vastavalt
võimalustele tuleb pigem koostöös järelevalveasutuse
ja sideettevõtjate vahel leida probleemi lahendamiseks
sobiv sekkumise viis.
Võrgu neutraalsuse põhimõtte riivamisega probleemi ei
ole, kuivõrd vastav olukord läheb määruse (EL)
2015/2120 art 3 lg 3 punkti a erandi alla ehk et on
lubatav.
Lähtudes märkusest muudame eelnõu § 1 p 22
järgnevalt:
§ 562. Veebiliidesele juurdepääsu piiramine, teabe
kõrvaldamine või hoiatuste lisamine
„(1) Kui esineb tõsine oht ning sellise ohu
ärahoidmiseks või lõpetamiseks puuduvad muud
tõhusad võimalused, on turujärelevalveasutusel õigus
teha veebiliidese haldajale ettekirjutus ja nõuda
veebiliidese kaudu esitatava teabe kõrvaldamist või
veebiliidesele juurdepääsul lõppkasutajatele hoiatuse
lisamist.
(2) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel
esitatud nõuet ei täideta, on internetiühendust pakkuv
üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja
kohustatud turujärelevalveasutuse ettekirjutuse
tegemise korral ja alusel blokeerima ettekirjutuses
28
määratletud domeeninime talle kuuluvates
nimeserverites.
(3) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel
esitatud nõuet ei täideta, on domeeniregistri haldaja või
domeeni registripidaja kohustatud
turujärelevalveasutuse ettekirjutuse tegemise korral ja
alusel blokeerima juurdepääsu domeenile või
kustutama ettekirjutuses nimetatud domeeninime
registreeringu ning võimaldama
turujärelevalveasutusel see domeeninimi registreerida.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud
teenuse osutaja, domeeniregistri haldaja või domeeni
registripidaja ei vastuta käesolevast paragrahvist
tulenevate kohustuste täitmise käigus tehingu tegemata
jätmisest, mittetähtaegsest tegemisest ja teenuse
osutamise piiramisest tekkiva kahju eest.“;
Selle muudatusega täpsustame, et: 1) esmalt peab
järelevalveasutus pöörduma veebiliidese haldaja poole
infosisu eemaldamise või hoiatamise kuvamise
nõudega; 2) veebiliidese ligipääsu piiramine saab kõne
alla tulla üksnes siis, kui veebiliidese haldaja
järelevalveasutuse nõuet ei täida; 3) veebiliidese
ligipääsu piiramisel oodatakse sideettevõtjatelt üksnes
seda, et nad piiraksid ligipääsu ettekirjutuses
määratletud domeeninimele, mis on sama nõue, mida
sideettevõtjad täidavad täna tulenevalt
hasartmänguseadusest.
29
41 3.2.2. Kindlasti ei tohi unustada, et sideteenused on Märkusega arvestatud.
elutähtsad teenused ning igasugune piiramine võib
tekitada ohu elutähtsa teenuse toimimisele. Eelnõu ei käsitle sideteenuste piiramist, vaid
veebiliidestele juurdepääsu piiramist. Eelduslikult ei
ole veebiliidesed, mille kaudu müüakse tarbijatele
ohtlikke tooteid, elutähtsad teenused.
42 3.2.3. Ka selle meetme puhul tõusetub küsimus meetme Märkusega arvestatud.
proportsionaalsusest selle eesmärgiga. Eelnõu
seletuskirja kohaselt on muudatuse eeskujuks kehtivas Eelnõuga kavandatud muudatus on mõeldud selleks, et
tarbijakaitseseaduses sisalduv § 622. Juhime tagada inimeste elu ja tervise kaitse, mistõttu vastav
tähelepanu, et see säte on seotud tarbijate erimeede on toote ohutuse valdkonnas igati õigustatud
kollektiivsetele huvidele tekkiva olulise ohu ja ka proportsionaalne olukorras, kui see on ettenähtud
ärahoidmisega, mis on oluliselt laiem eesmärk kui viimaseks õlekõrreks, mida kasutada.
eelnõuga kavandatud muudatusel. Suure ohu korral
saab kasutada juba olemasolevat meedet. On ebaselge, kas suure ohu korral on ikkagi tagatud
TNVS järelevalveasutustele võimalus taotleda
veebiliideste ligipääsu piiramist, info kõrvaldamist või
hoiatuste kuvamist ning millise olemasoleva meetme
alusel see täna toimuks.
Seoses proportsionaalsuse märkusega muudame eelnõu
§ 1 p 22 ning kitsendame veebiliidestele juurdepääsu
piiramise jms-ga seondutavat üksnes TNVS § 7 lg-s 5
nimetatud „tõsise ohu“ olukordadele, ehk siis
olukordadele, mis nõuavad turujärelevalveasutuste
kiiret sekkumist. See oleks kooskõlas ka EL määruse
2019/1020 art 14 lg 4 p-ga k, mis räägib vajadusest
tagada minimaalne pädevus „olulise ohu“ (serious risk)
tingimustes, mille vasteks TNVSis on „tõsine oht“.
30
Muudatuse sisu vt käesoleva kooskõlastuskirja realt nr
13.
43 3.2.4. Arusaamatuks jääb TNVS § 562 lõikes 1 sisaldub Märkusega arvestatud.
õigus nõuda hoiatuse lisamist lõppkasutajatele. Kui
eelnõu § 1 punktiga 20 kavandatava muudatuse Selgitame, et eelnõu § 1 p 21 mõte ei ole tuvastada
kohaselt hakkavad turujärelevalveasutused tuvastama ostjat. Ka ei ole eelnõus ega selle seletuskirjas nõutud,
(tegelikku füüsilisest isikust) lõppkasutajat, kas see et lõppkasutajatele (tarbijatele) tuleks kuvada
tähendab, et neile hakatakse ka personaalseid hoiatusi personaalseid hoiatusi.
saatma?
44 3.3. Teeme ettepaneku, et veebiliidesele juurdepääsu Märkusega mittearvestatud.
piiramise nõudmise õigus on ainult politsei- ja
piirivalveametil, kelle abi turujärelevalveasutused Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ei ole TNVS mõistest
saavad kasutada. Ka siin on mure selles, et hetkel turujärelevalveasutus ning üksnes veebiliidese
plaanitakse see õigus anda kuuele piiranguga seonduvalt ei ole mõistlik ka PPA-d
turujärelevalveasutusele, mis suurendab oluliselt seadusesse tuua. Arvestama peab ka sellega, et PPA-l
ettevõtete halduskoormust. on riiklikult ka palju teisi ülesandeid, mistõttu nende
asjatu koormamine toodete ohutuse valdkonna
järelevalvega ei ole mõistlik. Lisaks on säte sõnastatud
selliselt, et vastavat meedet rakendataks üksnes
äärmuslikel juhtudel, ehk siis juhtudel, kui esineb tõsine
oht ning muud järelevalvemeetmed ei ole andnud
tulemust.
Täiendavalt vt käesoleva kooskõlastustabeli real 12
toodud selgitusi seoses ametiabiga.
45 3.4. Teeme ettepaneku täpsustada, et TNVS § 562 Märkusega arvestatud.
lõikeid 2 ja 3 tohib kasutada ainult juhul, kui
turujärelevalveasutusel ei ole võimalik kasutada Muudame sätet vastavalt märkusele. Sätte sisu vt
vastava paragrahvi lõiget 1. käesoleva kooskõlastustabeli realt nr 13.
31
46 Keskkonnaministeerium 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr Märkusega arvestatud.
2019/1020 artikkel 41 sätestab, et EL liikmesriigi poolt
määratavad karistused, mida määruse rikkumise korral Lisame eelnõu §-i 1 järgmise punkti:
kohaldatakse, peavad olema tõhusad, proportsionaalsed
ja hoiatavad. Hetkel kehtiva TNVS § 53 kohaselt on „26) paragrahvis 59 lõikes 2, § 60 lõikes 2 ning § 61
toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise lõikes 2 asendatakse arvud „3200“ ja „2000“
tingimuste rikkumise eest võimaik määrata arvugaga „32 000“.
maksimaalne rahaline karistus karistatakse kuni 300
trahviühikut füüsilisele isikule ja kuni 3200 eurot Samuti täiendame selles osas vastavalt seletuskirja.
juriidilisele isikule. Nimetatud karistusmäärad kehtivad
aastast 2010.
Kui võtta näiteks maksimaalsed karistusmäärad
kehtivast jäätmeseadusest, siis keelatud toote turule
laskmise eest on võimalik määrata juriidilisele isikule
kuni 32 000 euro suurune rahatrahv (mis tegelikult
samuti ei ole tänasel päeval enam ajakohane ja mida
tuleks tõsta). Karistuse kohaldamise üheks põhimõtteks
on, et rikkumine ei tohi ennast ära tasuda. Olukorras,
kus toote turule laskmise tulud ulatuvad sadadesse
tuhandetesse eurodesse ja juriidilisele isikule on
võimalik nõuete rikkumise eest määrata vaid 3 200 euro
suurune rahatrahv, ei avalda karistus mõju ega ole
preventiivse iseloomuga.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta TNVS
maksimaalseid karistusmäärasid, et need oleksid
tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, nagu näeb ette
ka määrus (EL) nr 2019/1020.
32
47 2. Sama tähelepaneku soovime teha TNVS § 58 lõikes Märkusega mittearvestatud.
5 sätestatud sunniraha ülemmäära kohta, mis on hetkel
10 000 eurot. Kuivõrd eriseadustest (nt jäätmeseadus, TNVS on katusseadus, hõlmates endas kõiki tooteid nii
kemikaaliseadus, biotsiidiseadus) on sunniraha ELi harmoneeritud kui harmoneerimata valdkonnast.
ülemmääraks 32 000 eurot, tundub TNVS ülemmäär Kõikide tootegruppide lõikes ei ole suuremad sunniraha
võrreldes eriseadustega ebaproportsionaalselt väike. ülemmäärad vajalikud ja õigustatud. Pealegi, sunniraha
võib kohaldada korduvalt.
48 3. Palume seletuskirjas täpsustada, kas määruse nr (EL) Märkusega arvestatud.
2019/1020 artikli 16 lõikes 5 viidatud toote nõuetele
mittevastavuse korral on nõuetele mittevastava toote 1. Eelnõu ei muuda sisuliselt senist toote definitsiooni
näol tegemist jäätmetega jäätmeseaduse tähenduses. ega ka nõuetele mittevastavuse olemust. Ka
viidatud EL määrus ei tee seda. Täiendavalt
Jäätmeseaduse § 2 kohaselt on jäätmed mis tahes selgitame, et nii viidatud EL määrus kui ka TNVS
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära on katusseadused, mis kohalduvad üksnes osas, kui
visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda eriseadus sama asja teisiti ei reguleeri. Konkreetsel
tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt juhul kohaldub jäätmeseadus, mis defineerib nii
kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või jäätme kui ka kehtestab jäätmele nõudeid, mistõttu
kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole vastust tuleb otsida samast eriseadusest.
tehniliselt võimalik, majanduslikest või
keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. 2. Jäätmeseaduse § 119 lg 2 viite muudatus on ette
nähtud eelnõu § 5 p-s 5.
Juhime tähelepanu, et hetkel kehtiv jäätmeseaduse §
119 lg 2 viitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud erisustele.
Kuivõrd määruse (EL) nr 2019/1020 rakendamisega
kaotab teatud osa määruse (EÜ) nr 765/2008 sätteid
kehtivuse, siis võimalik, et tuleb täpsustada ka
jäätmeseaduse viiteid.
49 4. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu ka Märgusega arvestatud.
atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise sätetega, kuna
33
määruse (EL) nr 2019/1020 lisa I kohaselt kuulub Lisame eelnõusse järgmise §-i ning täiendame vastavalt
turujärelevalve alla ka määrus (EÜ) nr 1222/2009, kuid ka seletuskirja.
atmosfääriõhu kaitse seaduses puuduvad viited
määrusele (EL) nr 2019/1020. § 11. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine
Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 2 pealkirja muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2. Haldusmenetluse seaduse,
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja toote
nõuetele vastavuse seaduse kohaldamine“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises
sõnastuses:
„3) Käesolevas seaduses sätestatule kohaldatakse ka
toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid, arvestades
käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.“.
50 5. Määruse (EL) nr 2019/1020 artikkel 4 kehtib ka Märkusega arvestatud.
direktiiviga 2011/65/EL reguleeritavatele seadmetele ja
võrdluses jäätmeseadusega on tekkinud küsimus Selgitame, et viidatud artikkel 4 nõuded kohalduvad
kaupade maaletoomise eesmärgi osas. Määruse (EL) nr „turul kättesaadavaks tegemisele“ (art 4 lg 1).“Turul
2019/1020 järgi on ettevõtja tootja, volitatud esindaja, kättesaadavaks tegemine“ on toote tasu eest või tasuta
importija, turustaja, ekspediitorteenuse osutaja või muu tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas
füüsiline või juriidiline isik, kes peab kooskõlas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks (art 3 p 1).
asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega täitma Vastav mõiste on identne täna kehtiva mõistega,
kohustusi, mis on seotud toodete tootmisega, toodete mistõttu ei uus EL määrus nr 2019/1020 ega ka eelnõu
kättesaadavaks tegemisega turul ja toodete kasutusele senist mõiste sisu ei laienda ega kitsenda.
34
võtmisega. Mõistes on toodud eraldi välja toodete
kasutusele võtmine. Jäätmeseadus reguleerib ka elektri- Seega võib öelda, et selles osas tuleb lähtuda
ja elektroonikaseadmeid kui probleemtooteid ning senisest/tänasest korraldusest. Kui oma tarbeks maale
räägib ka kaubandusvahendusest ehk müügist. toomine ja kasutamine ei olnud senini nõuetega
hõlmatud, siis see on nii ka edaspidi.
Sellest tulenevalt tuleks seletuskirjas selgitada, kas oma
tarbeks maale toomine ja kasutamine (kasutusele Ühtset vastust on siinkohal raske anda, kuivõrd asjaolu,
võtmine) käib ka määruse (EL) nr 2019/1020 kas oma tarbeks kasutusele võtmine on nõuetega
regulatsiooni alla ning sellega seonduvalt laieneb hõlmatud või mitte, sõltub konkreetsest valdkonnast ja
järelevalve nendele isikutele, kes toovad tooteid kehtestatud nõuetest – siinkohal vt lähemalt Euroopa
Eestisse eesmärgiga kasutada neid enda tegevuses. Komisjoni toote-eeskirjade rakendamise sinise raamatu
lk-d 17 jj, mis ütleb, et kättesaadavaks tegemine
üldjuhul „eeldab kahe või enama juriidilise või füüsilise
isiku vahelist pakkumist või kokkulepet (kirjalikku või
suulist) asjaomase tootega seotud omandi, valduse või
muu õiguse üleandmiseks pärast tootmise lõppu“ kuid
nendib samas, et „mõne liidu ühtlustamisõigusakti
kohaldamisalasse kuuluvad siiski ka enda tarbeks
valmistatud tooted“.
51 Eesti Kaubandus- 1. Lõppkasutaja mõiste Märkusega arvestatud.
Tööstuskoda
Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 6 asendatakse toote nõuetele Täpsustame eelnõu § 1 punkti 21 selliselt, et oleks
vastavuse seaduses tarbija/lõpptarbija mõiste selge, et elektroonilise side ettevõtjalt võib nõuda
lõppkasutaja mõistega. Eelnõu seletuskirja (lk 6) üksnes ESS seaduse mõistes kasutatud lõppkasutaja
kohaselt on lõppkasutaja EL määruse nr 2019/1020 art infot, ehk siis veebisaidi omaniku (eeldatavalt müüja)
3 p 21 kohaselt füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- infot, mitte ostja infot. Vt muudatust real nr 8.
või asukoht on liidus ja kellele tehti toode
kättesaadavaks kas tarbijana väljaspool kaubandus-,
majandus-, ameti- või kutsetegevust, või kutsealase
lõppkasutajana tema tööstusliku või kutsetegevuse
raames.
35
Juhime tähelepanu sellele, et Eelnõu § 1 punktides 20
ja 21 on samuti kasutatud lõppkasutaja mõistet, kuid
Kaubanduskoja hinnangul teises tähenduses. Eelnõu §
1 punktis 20 on sätestatud, et turujärelevalveasutusel on
õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava
elektroonilise side võrgus kasutatavate
identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja
tuvastamiseks vajalikke andmeid, kui see on vajalik ohu
tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.
Viidatud sätte kohta on seletuskirjas (lk 13) toodud
välja, et järelevalveasutustel on tulevikus õigus teha
päringuid nt internetiteenuse pakkujatele, et teha
kindlaks, kes internetis ohtlikke või nõuetele
mittevastavaid tooteid müüva veebisaidi või äppi taga
on. Eelnõu sõnastuse kohaselt tuleb aga
järelevalveasutusel teha päringuid internetis ohtlikke
tooteid müüva veebisaidi klientide, mitte veebipoe
kohta. Selline lahendus ei ole mõistlik.
Ilmselt on eksitus tekkinud seetõttu, et elektroonilise
side seaduses olev lõppkasutaja definitsioon erineb
toote nõuetele vastavuse seadusesse lisatavast
lõppkasutaja mõistest. Kui toote nõuetele vastavuse
seadus kasutaks ka edaspidi tarbija/lõpptarbija mõistet,
siis ei tekiks ka ebaselgust.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume täpsustada eelnõu § 1 punktide 20 ja 21
sõnastust selliselt, et oleks üheselt arusaadav, keda
peetakse nendes sätetes lõppkasutajaks.
36
52 2. Turujärelevalveasutuste õigus tuvastada Märkusega arvestatud.
elektroonilise side võrgus olevaid lõppkasutajaid
1) Muudame eelnõu § 1 p 21 sõnastust – vt rida 8.
Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse toote nõuetele
vastavuse seaduse §-i 56 lõikega 8, mille kohaselt on 2) Täiendame seletuskirja punkti 3.4 järgmiselt.
järelevalveasutusel õigus saada elektroonilise side
ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise side võrgus Muudatusvajadust on selgitatud seletuskirja punktis
kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud 3.1.15, millega antakse turujärelevalveasutustele õigus
lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid, kui see tuvastada teatud tingimustel elektroonilise side võrgus
on vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise olevaid lõppkasutajaid elektroonilise side seaduse
kõrvaldamiseks. Väärteomenetluse seadustiku § 312 (ESS) mõttes. Andmete loetelu ja väljastamise
lõike 4 kohaselt võib järelevalveasutus teha päringu tingimused peavad olema toodud ESSis, kuna ESS
elektroonilise side ettevõtjale üldkasutatava on võrreldes KorSi ja TNVSiga eriseadus, mistõttu
elektroonilise side võrgus kasutatavate sama asja reguleerimise korral (mis andmeid ja
identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja kellele tuleb väljastada) kohaldub ESS. Kui ESSi
tuvastamiseks vajalike andmete kohta. vajalikke muudatusi mitte teha, ei oleks
järelevalveasutustel võimalik saada vajalikke
Ettevõtjate jaoks võib jääda ebaselgeks, milliseid andmeid veebilehtede taga olevate müüjate
andmeid loetakse muudatuse kohaselt vajalikeks kindlakstegemiseks.
andmeteks, mida tuleb järelevalveasutusele esitada.
Ettevõtjad peaksid vaatama toote nõuetele vastavuse 3) Kustutame tervikuna VTMS
seaduse § 56 lõiget 8, elektroonilise side seaduse § 1111 muudatusettepaneku;
lõiget 2, 3, 11 ning väärteomenetluse seadustiku § 312
lõiget 4. Ettevõtjate jaoks teeb erinevate õigusaktide 4) Muudame ESS muudatusettepanekut eelnõu §-s
vahel orienteerumise keerulisemaks ka asjaolu, et 4 järgnevalt:
viidatud sätetes puuduvad ristviited. Meie hinnangul
peaksid õigusnormid olema lihtsad ning ilma vähese „7) toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt samas
pingutuseta peaks normi adressaat saama aru, milliseid seaduses nimetatud turujärelevalveasutusele;“.
nõudeid peab ta õigusaktist tulenevalt täitma.
Kaubanduskoja ettepanek:
37
Selleks, et ettevõtjad ja järelevalveasutused saaksid
uuest sättest ühtemoodi aru, tuleb vähemalt
seletuskirjas väga selgelt välja tuua, milliste
õigusaktide alusel ja milliseid andmeid tuleb
ettevõtjatel esitada toote nõuetele vastavuse seaduse §
56 lõike 8 lisandumisega.
53 Lisaks peame oluliseks välja tuua, et Märkusega arvestatud.
järelevalveasutuste õiguste laiendamisel tuleb tagada
andmete ühekordse esitamise põhimõte. Näiteks kui Selgitame, et üldjuhul peaks olema välistatud erinevate
üks järelevalveasutus küsib toote nõuetele vastavuse asutuste samasisulised päringud, kuivõrd TNVS § 50
seaduse § 56 lõikele 8 tuginedes ettevõtjalt vajalikke kohaselt on järelevalveasutuste pädevused erinevate
andmeid, siis järgmisel päeval ei tohiks teine ametite vahel tootegruppide põhiselt täpselt
järelevalveasutus samu andmeid küsida, vaid vajaliku reguleeritud. Ühtlasi on turujärelevalve nõukogu töö
info saab juba esimese järelevalveasutuse käest. raames kindlaks tehtud tänased võimalikud
dubleerimiskohad ning plaanis on need lähiajal
Kaubanduskoja ettepanek: kaotada. See peaks samuti tagama soovitud eesmärki.
Kui Eelnõuga laiendatakse järelevalveasutuste õigusi,
siis tuleb ka tagada, et järelevalveasutused teevad Samuti on tänases KorS §-s 10 sätestatud ametite
omavahel koostööd ning ettevõtja ei peaks olema omavaheline koostöökohustus, millele ettevõtjad
kohustatud ühesuguseid andmeid esitama erinevatele saavad vajaduse tekkides viidata, kui märkuses
järelevalveasutustele. kirjeldatud olukord peaks praktikas tõusetuma.
38
Eelnõu lühikirjeldus
Eelnõu on vajalik tagamaks Eesti õiguskorra vastavus EL määrusega nr 2019/1020. See
kehtestab turujärelevalve üldnõuded sisuliselt kõikidele ELis ühtselt reguleeritud toodete
valdkondadele (nn harmoneeritud valdkonnad). Muudatustega laiendatakse
turujärelevalveasutuste järelevalvepädevusi seoses e-kaubanduses müüdavate toodetega,
parandatakse piiriülest koostööd teiste EL liikmesriikidega ning tagatakse, et
turujärelevalveasutustel oleks teatud toodete korral (nt ehitustooted, isikukaitsevahendid,
mänguasjad) tootja poolt määratud ELis asutatud kontaktisik, kelle poole lisaküsimuste või
probleemide korral pöörduda.
Eesti õigusruumis on toodete üldine turujärelevalve reguleeritud TNVSi ning asjakohaste
valdkondlike eriseadustega, seega kui ELi alusnõuded muutuvad, tuleb vastavalt ajakohastada
ka TNVSi ja vastavaid eriseadusi. Tänane TNVS ei tee järelevalvepädevuste reguleerimisel
vahet harmoneeritud ja harmoneerimata valdkonnal ega anna ka ühtedele järelevalveasutustele
rohkem pädevusi kui teistele. Kui on tuvastatud, et toode on inimestele ohtlik, siis tuleb see
turult võimalikult kiiresti ja efektiivselt kõrvaldada sõltumata sellest, millisesse
reguleerimisvaldkonda ta parajasti kuulub. Arvestades Eesti järelevalve korraldatuse
kompaktsust, siis on mõistlik valitud lähenemist jätkata ning mitte luua keerukat järelevalve
reeglistikku, mis looks erisusi lähtudes toote kuuluvusest ühte või teise valdkonda.
30.03.2021
Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärk on tõhustada toodete turujärelevalvet, et Eesti turule lastavad tooted
oleksid ohutud ja vastaksid nii Eesti kui ELi õigusaktidele.
Muudatustega laiendatakse turujärelevalveasutuste järelevalvepädevusi seoses e-
kaubanduses müüdavate toodetega, parandatakse piiriülest koostööd teiste EL
liikmesriikidega ning tagatakse, et turujärelevalveasutustel oleks teatud toodete korral
(nt ehitustooted, isikukaitsevahendid, mänguasjad) tootja poolt määratud ELis asutatud
kontaktisik, kelle poole lisaküsimuste või probleemide korral pöörduda.
Ettepanekutega muudetakse peamiselt toote nõuetele vastavuse seadust (edaspidi
TNVS), aga sellega kaasnevalt ka atmosfääriõhu kaitse seadust, biotsiidiseadust,
elektroonilise side seadust, jäätmeseadust ja kemikaaliseadust. Akrediteerimisasutuse
ümber korraldamisega seonduvalt muudetakse ka keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadust.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu, seletuskirja ja mõjude analüüsi on koostanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna
osakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunikud Jekaterina Iljina
(
[email protected], tel: 625 6482) ning Risto Jõgi, akrediteerimisega seoses
sama talituse ekspert Triinu Sillamaa (
[email protected]; tel: 625 6391),
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatusega
seonduvalt Keskkonnaministeeriumi osakonna õigusosakonna nõunik Triin Nymann
(
[email protected], tel: 626 2927), mehitamata õhusõidukitega seoses MKMi
lennundus ja merendusosakonna lennundustalituse juhataja Priit Rifk
(
[email protected], tel: 639 7673) ning Transpordiameti järelevalvepädevustega
seonduvalt MKMi veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Sven Nurk
(
[email protected], tel: 625 6498).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud MKM õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly
Normak (
[email protected], tel: 715 3403).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega tagatakse eelkõige
kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 2019/1020 (edaspidi EL
1
määrus nr 2019/1020) 1 aga ka Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega nr
2019/9452.
Eelnõuga lahendatakse mõned akrediteerimise korraldamisega seotud kehtiva õiguse
rakendamisega ilmnenud kitsaskohad. TNVS 4. peatüki akrediteerimise korraldamise
sätete muudatused tehakse eesmärgiga parandada rakendamise käigus välja tulnud
ebatäpsused ja tagada parem õigusselgus. Muudatused on pigem tehnilist laadi ja
omavad väheldast mõju osapooltele.
Eelnõuga muudetakse TNVSi redaktsiooni avaldamismärkega „RT I, 10.12.2020, 35“,
atmosfääriõhu kaitse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega „RT I, 30.10.2020, 4“,
biotsiidiseadust avaldamismärkega „RT I, 10.07.2020, 39“, elektroonilise side seaduse
redaktsiooni avaldamismärkega „RT I, 10.12.2020, 6“, jäätmeseaduse redaktsiooni
avaldamismärkega „RT I, 10.12.2020, 8“, kemikaaliseaduse redaktsiooni
avaldamismärkega „RT I, 10.12.2020, 11“ ning keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni avaldamismärkega „RT I,
10.07.2020, 46“.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus vastavalt
Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 73.
2. SEADUSE EESMÄRK
Eelnõu vajadus
Eelnõu on vajalik, et parandada turujärelevalvet ja tagada võimalikult operatiivselt
ohtlike toodete müügilt kõrvaldamine, tõhustada järelevalvet kolmandatest riikidest
pärit toodete üle ning parandada piiriülest koostööd ELi liikmesriikide
järelevalveasutuste vahel.
Eelnõu on vajalik tagamaks Eesti õiguskorra vastavus ELi õigusega. Täpsemalt 2021. a
16. juulil kohalduma hakkava EL määrusega nr 2019/1020.3
EL määruse nr 2019/1020 vajadus
EL määruse nr 2019/1020 eesmärk on muuta lihtsamaks ohtlike toodete ligipääsu
piiramine Euroopa Liidu turule või nende sealt kõrvaldamine, seda eriti üleilmse
tarneahela kontekstis. Nimetatud määrus puudutab toiduks mittekasutatavaid
tarbekaupu, eesmärgiga tagada tarbijate ohutus ning luua alused tihedamaks
koostööks liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Uue määruse peamine vajadus
tuleneb sellest, et senine koordineerimine ja koostöö ei ole veel saavutanud turu
olukorrale vastavat rahuldavat taset. Piiriülese turujärelevalvealase koostöö tagamiseks
on kasutusel sellised mehhanismid nagu toiduks mittekasutatavate ohtlike toodete liidu
kiire teabevahetuse süsteem (RAPEX) ja turujärelevalve info- ja teavitussüsteem
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.juuni 2019.a määrus nr 2019/1020 turujärelevalve ja toodete
vastavuse kohta – ELT L 169/1, 25.6.2019.
2
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/945, 12. märts 2019, mehitamata õhusõidukite süsteemide
ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta - C/2019/1821, OJ L 152,
11.6.2019, p. 1–40.
3
Vt vastava määruse artikkel 44.
2
(ICSMS), kuid liikmesriigid ei kasuta neid piisavalt, mistõttu turujärelevalveasutused
piiravad harva toote turustamist, kui teise liikmesriigi turujärelevalveasutus on
teavitanud neid tootega seotud meetmetest. Turujärelevalveasutustel ja tollil näivad
olevat piiratud võimalused kasutada teises liikmesriigis asuva pädeva asutuse tõendeid
ja otsuseid (sealhulgas katsearuandeid), mis toob kaasa tegevuste dubleerimise. Lisaks
sellele ei kohaldata kehtivaid EL reegleid ühetaoliselt, kuna nende rakendamine erineb
ELi liikmesriikides märkimisväärselt. Ka imporditavate toodete piirikontroll tundub
olevat ebapiisav. Ohutusnõuetele või ELi õigusnormidega ettenähtud tarbijate
teavitamise nõuetele ei vasta tervelt 32% kontrollitud mänguasjadest, 58%
elektroonikast, 47% ehitustoodetest ja 40% isikukaitsevahenditest4.
Turujärelevalveasutustel on eelkõige e-kaubanduse puhul suuri raskusi ELi imporditud,
kuid nõuetele mittevastavate toodete jälgimisega ja oma jurisdiktsiooni piires
tegutsevate vastutavate ettevõtjate kindlakstegemisega. Ettevõtjad tegutsevad sageli
aga samaaegselt nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas ning nüüdisaegsed
tarneahelad arenevad kiiresti.5
EL määrus nr 2019/1020 adresseerib eelnevalt nimetatud probleemkohti. Määrusega
konsolideeritakse turujärelevalve valdkonnas kehtivat raamistikku, luuakse
liikmesriikide turujärelevalve miinimumpädevused, käsitletakse rahvusvahelise e-
kaubandusega kaasnevaid väljakutseid, toetatakse mitme liikmesriigi
turujärelevalveasutuste ühismeetmeid, turujärelevalveasutuste ja komisjoni poolt
võetakse kasutusele täiesti digitaalne töökorraldus ning infovahetus, luuakse ühtsele
turule sisenevate toodete kontrolli ning turujärelevalveasutuste ja tolli vahelise parema
koostöö tugevdatud raamistik.6
Eesti kehtiva korralduse lühikirjeldus
Eesti õigusruumis on toodete üldine turujärelevalve reguleeritud TNVSi ning
asjakohaste valdkondlike eriseadustega. TNVS on toote ohutuse ja nõuetele vastavuse
tagamist reguleeriv üldseadus. Sellest lähtuvalt koondab TNVS kokku toote nõuetele
vastavusega seotud mõistete määratlused, üldised tooteohutusega seotud nõuded,
vastavushindamisasutusele tegevusõiguse andmise ja talle esitatavad nõuded,
akrediteerimisega seotud nõuded, tehnilist normi ja standardeid puudutavaid nõuded,
üldised toodete turujärelevalvet käsitlevad sätted ning ka väärteokoosseisud. Samas ei
leia TNVSist konkreetseid valdkondlikke erinõudeid kõikvõimalikele tootegruppidele
nagu nt ehitustooted, mänguasjad, kosmeetikatooted jms. Ka jätab TNVS võimaluse
kehtestada valdkondlike eripärade tõttu kõrvalekaldeid TNVSi üldnõuetest7.
Eestis on toodete turujärelevalve korraldatud valdkonnapõhiselt. Toodete üle teostavad
Eestis turujärelevalvet kokku 7 ametiasutust: Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet,
4
Euroopa Komisjon (2017). Mõjuanalüüs EL määruse 2019/1020 algatusele, dokumendi nr SWD(2017)
466 final, Part 1/4, lk 11-12. Internetis kättesaadav -
https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2017/EN/SWD-2017-466-F1-EN-MAIN-PART-
1.PDF
5
Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni kaupade paketi
kohta“, lk 3-4. Veebis kättesaadav - https://www.riigikogu.ee/download/b10f5814-4243-4f26-9d5b-
c8479efb5a28
6
https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/02/15/eu-steps-up-efforts-to-keep-
unsafe-products-off-the-internal-market/
7
TNVS § 2 lg 2.
3
Põllumajandusamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet,
Veeteede Amet ning Maksu- ja Tolliamet.8
Eesmärgi saavutamise lahenduste lühikirjeldus
EL määrus nr 2019/1020 kehtestab turujärelevalve üldnõuded sisuliselt kõikidele ELis
ühtselt reguleeritud toodete valdkondadele (nn harmoneeritud valdkonnad) 9 . Eesti
siseriiklik vaste sellele on TNVS, seega kui ELi alusnõuded muutuvad, tuleb vastavalt
ajakohastada ka TNVSi. Kohati on TNVS võimalik vastavusse viia läbi otseviitega ELi
turujärelevalvemäärusele, aga kohati tuleb TNVSi ka sisuliselt muuta. Nt piiriülese
koostöö ja ELi välistest riikidest pärit toodetele kehtivate nõuete osas piisab viitest EL
määruse sätetele. Samas järelevalvepädevuste osas tuleb puuduolevad pädevused
TNVSi kirjutada. Viimase osas on otsustuskohaks see, kas a) järelevalvepädevusi
laiendada üksnes harmoneeritud valdkonda kuuluvatele toodetele või kõikidele, sh
harmoneerimata valdkonna toodetele ning b) anda laiendatud järelevalvepädevus
kõikide järelevalveasutustele või üksnes mõnele. Tänane TNVS ei tee
järelevalvepädevuste reguleerimisel vahet harmoneeritud ja harmoneerimata
valdkonnal ega anna ka ühtedele järelevalveasutustele rohkem pädevusi kui teistele.
Kui on tuvastatud, et toode on inimestele ohtlik, siis tuleb see turult võimalikult kiiresti
ja efektiivselt kõrvaldada sõltumata sellest, millisesse reguleerimisvaldkonda ta
parajasti kuulub. Alternatiiv on ametiabi, mis teeb aga probleemidele reageerimise
keerukaks ja ajamahukaks. Arvestades Eesti järelevalve korraldatuse kompaktsust, siis
on mõistlik valitud lähenemist jätkata ning mitte luua keerukat järelevalve reeglistikku,
mis looks erisusi lähtudes toote kuuluvusest ühte või teise valdkonda.
Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna see pole Vabariigi Valitsuse 22.
detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi
HÕNTE) § 1 lg 2 p 2 kohaselt nõutav. Seaduseelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja
eelnõu aluseks oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on lähtutud eeskirja § 1 lõikes
1 sätestatud nõuetest. Eelnõu lähtekohaks on Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus
ning selle seletuskiri „Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni kaupade paketi kohta“.
Muus osas ei ole väljatöötamiskavatsus samuti nõutav, kuna muudatused on üksnes
õigusselgust loovad ja seetõttu ei ole oma olemuselt sellised, mille rakendamisega
kaasneks oluline õiguslik muudatus või muu oluline mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5).
3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist: esimesega muudetakse TNVS-i, teisega
atmosfääriõhu kaitse seadust, kolmandaga biotsiidiseadust, neljandaga elektroonilise
side seadust, viiendaga jäätmeseadust, kuuendaga kemikaaliseadust, seitsmendaga
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust ning kaheksandaga
reguleeritakse seaduse jõustumist.
8
TNVS § 50 lg 1 ja 9.
9
EL määruse nr 1020/2019 art 2 lg 1.
4
3.1. Toote nõuetele vastavuse seaduse muudatused
3.1.1. Paragrahvi 3 lõike 1, § 4 lõike 2 ning § 49 lõigete 1-3 muutmine, mis
viitavad vanale turujärelevalvet käsitlevale EL määrusele
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetavad sätted viitavad EL määruse nr 765/2008 kehtetuks muutuvale osale
(turujärelevalve osa), mida alates 2021.a keskpaigast hakkab asendama EL määrus nr
2019/1020.
Eelnõuga asendatakse seaduses vana määruse viited uue määruse vastavate viidetega.
Selline asendus ei too sisuliselt kaasa mingeid muudatusi ja on üksnes tehnilist laadi.
Oluline on märkida, et EL määruse nr 765/2008 akrediteerimise osa jääb siiski kehtima,
mistõttu osades kohtades ei asendata TNVSis vana viidet uuega, vaid uus tuuakse vana
viite kõrvale (nt mõistete paragrahv – TNVS § 4 lg 2).
TNVS § 4 lg 2 muudatusega öeldakse, et lisaks TNVS mõistetele kasutatakse mh ka
EL määruse nr 2019/1020 mõisteid. Võrreldes tänasega tähendab see järgimisi sisulisi
täiendusi:
1) seoses toote ohutuse eelduse tingimustega (TNVS § 6 lg 1 p 1) ja
järelevalvealase piirülese koostööga (uus TNVS § 531 lg 1) lisandub mõiste
„turujärelevalveasutus“;
2) seoses toote kontaktpunktiga (TNVS § 10 lg 1) lisandub mõiste „ettevõtja“;
3) seoses veebiliidesele juurdepääsu piiramisega (uus TNVS § 562) lisandub
mõiste „veebiliides“;
4) seoses turule laskmise kitsendustest teavitamisega (TNVS § 57 lg 1) lisanduvad
mõisted „parandusmeede“ ja „vabatahtlik meede“;
5) seoses toodete turult tagasinõudmisega (TNVS § 4 lg 1 p 6, § 54 lg 1) ning
turujärelevalve korraldamisega (TNVS § 49 lg 2) lisandub mõiste
„lõppkasutaja“;
6) seoses turujärelevalve korraldamisega (TNVS § 49) lisanduvad mõisted
„turujärelevalve“ ja „liidu turule tulevad tooted“.
3.1.2. Paragrahvi 4 lõike 1 punkti 6, § 14 lõike 8, § 16 lõike 4, § 17 lõike 5, § 54
lõike 1, § 56 lõike 2 punkti 6 ning § 58 lõigete 1-2 muutmine seoses
„tagasinõudmise“ mõistega
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetavad punktid on seotud seaduses nimetatud „tagasinõudmise“ mõistega, mis
ütleb, et „tagasinõudmine“ on mistahes meede, mille eesmärk on saada turult tagasi
toode, mis on seal lõpptarbija jaoks kättesaadavaks tehtud (TNVS § 4 lg 1 p 6). Tarbija
on TNVS § 3 lg 1 p 7 kohaselt tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1 p-s 1 määratletud isik,
kelleks on „füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või
kutsetegevusega“. Seega ütleb tänane seadus, et „tagasinõudmine“ on seotud selliste
meetmetega, mille eesmärgiks on saada turult tagasi toode, mis on jõudnud sellise
füüsilise isikuni, kes ei ole omandanud toodet ärilisel eesmärgil.
5
Eelnõuga tehtav muudatus on vajalik, et tagada kooskõla EL õiguse ja TNVSi vahel
ning ka selleks, et rakendada täies ulatuses EL õigusest tulenevaid tagasinõudmistega
seotud kohustusi. ELi harmoneeritud valdkonnas on rida õigusakte, mis lisaks tarbijate
kaitsmisele hõlmavad ka elukutselisi töölisi, nt isikukaitsevahendite määrus (EL
määrus nr 2016/425).
Eelnõuga asendatakse mõistete paragrahvis tagasinõudmise juures toodud sõna
„lõpptarbija“ sõnaga „lõppkasutaja“ (TNVS § 4 lg 1 p 6). Sellise muudatusega
ühtlustakse TNVSis kasutatud mõiste EL määruse nr 2019/1020 mõistega. Nimelt ütleb
EL määruse nr 2019/1020 art 3 p 22, et „tagasivõtmine“ on „kõik meetmed, mille
eesmärk on saavutada lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud toote tagastamine“.
„Lõppkasutaja“ on EL määruse nr 2019/1020 art 3 p 21 kohaselt „füüsiline või
juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ja kellele tehti toode kättesaadavaks kas
tarbijana väljaspool kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevust, või kutsealase
lõppkasutajana tema tööstusliku või kutsetegevuse raames“. Eelnevast tuleneb, et
„tagasivõtmise“ mõiste on nimetatud EL õigusakti kohaselt laiem kui TNVSi
analoogne mõiste, kuivõrd hõlmab ka füüsilisi isikuid, kes on toote soetanud
kasutamaks seda tööstuslikult või kutsetegevuseks.
Kuna mõistega „tagasinõudmine“ on seotud rida teisigi TNVSi sätteid, mis puudutavad
harmoneeritud valdkonda ning kus tagasinõudmine on täna seotud kitsalt tarbijatega,
siis tuleb ka nendes sätetes sõna tarbija asendada lõppkasutajaga. Selline muudatus on
vajalik sisse viia viies paragrahvis: § 14 lg 8 (tootja täiendavad kohustused
harmoneeritud valdkonnas), § 16 lg 4 (importija täiendavad kohustused harmoneeritud
valdkonnas), § 17 lg 5 (levitaja täiendavad kohustused harmoneeritud valdkonnas), §
54 lg 1 (riiklik järelevalve), § 56 lg 2 p 6 (turujärelevalveasutuste õigused), § 58 lg-d 1-
2 (ettekirjutuse tegemise erisused ja sunniraha määr).
3.1.3. Paragrahvi 6 lõike 1 punkti 1 muutmine, mis reguleerib toodete ohutuse
eeldamise tingimusi
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetav paragrahv sätestab toodete ohutuse eeldamise tingimused öeldes, et toote
ohutust tuleb eeldada, kui a) toode vastab ELi nõuetele (TNVS § 6 lg 1 p 1) või b) toode
vastab teatud tingimustel Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis kehtestatud
tervisekaitse- ja ohutusnõutele (TNVS § 6 lg 1 p 2) ning c) toode vastab harmoneeritud
standardi nõuetele (TNVS § 6 lg 2).
Eelnõuga täiendatakse toote ohutuse eeldamise tingimusi lisades, et toote ohutust ei saa
eeldada olukorras, kus mõni teine ELi turujärelevalveasutus on teinud otsuse, millega
toode kuulutatakse ELi nõuetele mittevastavaks.
Selline muudatus on vajalik, et tagada TNVSi kooskõla EL määruse nr 2019/1020 art
11 lg-st 9 tuleneva nõudega, mis ütleb, et tooteid, mida peetakse ühe liikmesriigi
turujärelevalveasutuse otsuse alusel nõuetele mittevastavaks, peavad pidama nõuetele
mittevastavaks ka teise liikmesriigi turujärelevalveasutused, välja arvatud juhul, kui
teise liikmesriigi asjaomane turujärelevalveasutus on omaenda uurimise põhjal ja
ettevõtja esitatud teavet (kui teavet on esitatud) arvesse võttes jõudnud vastupidisele
6
järeldusele. Seega juhul, kui mõni liikmesriik on tuvastanud nõuetele mittevastavuse,
siis üksnes kaalukatel põhjustel saab teine liikmesriik pidada seda vastavaks.
Muudatus tuleneb vajadusest ühtlustada ELis toodete turujärelevalvet, kuivõrd üks
seniseid probleeme on ELi toodete järelevalve ebaühtlane toimivus liikmesriigiti.
Iseenesest võib muudatust pidada ka õigusselgust loovaks, kuivõrd ka täna ei tohiks
kergekäeliselt suhtuda juhtumitesse, kus turujärelevalveasutusele on teada, et sama
toodet peetakse mujal kas nõuetele mittevastavaks või siis ohtlikuks.
3.1.4. Paragrahvi 10 lõike 1 muutmine, mis reguleerib toote kontaktpunkti
ülesandeid
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetav paragrahv sätestab toote kontaktpunktile kohustuse vastata ettevõtjate
päringutele seoses tehniliste normidega (TNVS § 10 lg 1).
Eelnõuga täiendatakse toote kontaktpunkti ülesandeid, kuivõrd lisatakse, et tehniliste
normide kõrval peab toote kontaktpunkt andma ettevõtjatele infot ka harmoneeritud
valdkonna toote suhtes kohaldatavate nõuete kohta.
Selline muudatus on vajalik eelkõige selleks, et abistada ettevõtjaid nõuete sisus
orienteerumisel. Teiseks on muudatus vajalik tagamaks EL määruse nr 2019/1020 art 8
lg 2 nõude täitmine, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama korra, mille alusel
saavad ettevõtjad taotluse korral ühtsest kontaktpunktist tasuta teavet selle kohta,
milliste õigusaktidega on toodete suhtes kohaldatavad liidu ühtlustamisõigusaktid
liikmesriigi õigusesse üle võetud ja kuidas neid rakendatakse.
3.1.5. Paragrahvide 14 lõigete 2-3, § 15 lõike 2 punkti 1, § 16 lõike 5 ja § 19
pealkirja ning lõigete 1 ja 3 muutmine, seoses „EÜ vastavusdeklaratsioon“
asendamisega „EL vastavusdeklaratsioon“
Tegemist on tehnilise muudatusega.
2009. aastal ühendati Lissaboni lepinguga Euroopa Liit ja Euroopa Ühendus ainsaks
Euroopa Liiduks. Sellest tulenevalt on sõna „ühendus“ tänaseks asendatud õigusaktides
läbivalt sõnaga „liit“ ja samal põhjusel ajakohastatakse TNVS-i muudatuse eelnõus
lühend „EÜ“ lühendiga „EL“.
3.1.6. Paragrahvi 171 lisamine, mis kehtestab ettevõtjatele uued kohustused
seoses imporditud toodete kättesaadavaks tegemisega
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Tegemist on uue paragrahviga TNVSis.
Paragrahv sätestab seaduses täiendavad kohustused seoses teatud toodete turul
kättesaadavaks tegemisega ning viitab siinkohal otsekohalduvale EL määrusele. Uued
7
nõuded kehtiksid üksnes toodetele, mis on nimetatud EL määruse nr 2019/1020 art 4
lg-s 5, nagu nt ehitustooted, isikukaitsevahendid, küttegaasi põletavad seadmed,
mänguasjad jms. Seega need nõuded ei kehti kõikide harmoneeritud valdkonna
toodetele, vaid nende puhul hakkab kehtima uus ELi nõue, mille kohaselt võib
vastavaid tooteid ELi turul kättesaadavaks teha üksnes juhul, kui on olemas ELis asuv
ettevõtja, kes on võtnud tootega seoses vastutuse EL määruse nr 2019/1020 art 4 lg-s 3
toodud ülesannete täitmise eest, milleks on:
nõutud dokumentatsiooni (nt ELi vastavus- või toimivusdeklaratsiooni ja
tehnilise dokumentatsiooni) olemasolu kontroll ning nende kättesaadavaks
tegemine turujärelevalveasutustele;
kohustus teha igati koostööd turujärelevalveasutustega, juhul kui ilmneb, et
tooted on ohtlikud või ei vasta nõuetele;
parandusmeetmete võtmise tagamine.
Vastutav isik peab olema märgitud kas tootele, pakendile või sellega kaasasolevatel
dokumentidele, et turujärelevalveasutused saaksid probleemide korral ettevõtjaga
ühendust võtta. Eelkõige puudutab uus nõue just importtooteid, kuivõrd ELis toodetud
toodete korral on vastavaks isikuks EL tootja ise või teatud juhtudel volitatud esindaja.
Võrreldes kehtiva olukorraga muutub see, et täna vastutab nimetatud nõuete täitmise
eest kolmanda riigi tootja, aga tulevikus peab selleks olema mõni ELis asuv ettevõte.
Muudatus on vajalik, et tagada parem nõuetele vastavus eelkõige e-kaubanduse
tingimustes ja seda eriti olukorras, kus suur osa ELi turule jõudvaid tooteid pärinevad
mõnest kolmandast riigist. Nimelt on Euroopa Komisjon oma mõjuanalüüsis välja
toonud, et valdav osa nõuetele mittevastavatest toodetest (75%) on pärit just ELi
välistest riikides 10 ning ELi turujärelevalveasutuste käed jäävad jurisdiktsiooni
puudumise tõttu sellistes olukordades lühikeseks: 65% asutustest ei tea, kellega
probleemide korral ühendust võtta ning 59% asutustest andsid märku, et kolmanda riigi
ettevõtjad lihtsalt ei reageeri nende päringutele 11 . Uue korra järgi on
turujärelevalveasutustel nüüd kolmandatest riikides pärit toodete korral olemas ELis
asuv kontaktisik, kellega mistahes nõuete vastavusega tekkinud probleeme operatiivselt
lahendada. Euroopa Komisjon on koostamas vastava nõude rakendamiseks ka juhendit
nii ettevõtjatele kui turujärelevalveasutustele.
3.1.7. Paragrahvi 38 lõike 1 punkti 2 kehtetuks tunnistamine, mis käsitleb Eesti
akrediteerimisasutuse tegutsemist
Muudetav paragrahv sätestab seaduses Eesti akrediteerimisasutuse ülesanded, kelleks
haldusülesande täitjana on Vabariigi Valitsuse korraldusega 12 alates 01.01.2021
mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (edaspidi ESAK).
10
Euroopa Komisjon (2017). Mõjuanalüüs EL määruse 2019/1020 algatusele, dokumendi nr
SWD(2017) 466 final, Part 1/4, lk 24. Internetis kättesaadav -
https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2017/EN/SWD-2017-466-F1-EN-MAIN-PART-
1.PDF
11
Samas, lk 24.
12
Vabariigi Valitsuse 09.07.2020 korraldus nr 253 „Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus
lõpetamise otsustamiseks ja Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/311072020003).
8
Eelnõuga tühistatakse TNVS § 38 lõike 1 punkt 2.
Muudatus on tingitud selles, et akrediteerimisasutus akrediteerib võrdluskatsete
korraldajaid, mistõttu ei tohi ta olla akrediteerimisreeglite järgi ise võrdluskastete
korraldaja. Sätte kehtestamisel oli mõeldud, et akrediteerimisasutus jagab infot
korraldatavate võrdluskatsete kohta eesmärgiga aidata akrediteeritud asutustel ja
pädevatel mõõtjatel hindamisel olulise nõude täitmisel teha infot paremini
kättesaadavaks. Varasemalt vahendasidki riiklikud akrediteerimisasutused infot
võrdluskatsete kohta. Kuna akrediteeritud valdkondi on palju ja võrdluskatseid
korraldatakse väljapool Eestit ning viimaste korraldajatel ei ole kohustust infot jagada
akrediteerimisasutusega, siis ei ole ka seaduse tasemel otstarbekas
informeerimiskohustust akrediteerimisasutusele lisada. Edaspidi jätkab Eesti
akrediteerimisasutus info jagamist akrediteeritud asutustele üksnes nendeni jõudnud
võrdluskatsete korraldamise kohta.
3.1.8. Paragrahvi 38 lõike 2 muutmine seoses vastavushindamisasutuse
hindamisega
Muudetav paragrahv sätestab seaduses Eesti akrediteerimisasutuse tegutsemispiirid.
Eelnõuga muudetakse TNVS § 38 lõike 1 punkti 2 esimest lauset, kus asendatakse sõna
„kontrollima“ sõnaga „hindama“.
Muudatus on vajalik, kuna akrediteerimisasutus viib läbi hindamisi, mitte kontrolle.
Akrediteerimise korraldamisele nõudeid kehtestavas määruses 765/2008/EÜ
kasutatakse samuti akrediteerimisasutuse tegevuse kirjeldamisel terminit hindamine.
Muudatus ei ole sisuline, kuna muudatusega täpsustatakse terminit.
3.1.9. Paragrahvi 383 muutmine seoses mõõtja erialase pädevuse hindamise
tasuga
Muudetav paragrahv sätestab TNVSis akrediteerimise tasu.
TNVS § 381 sätestab, et Eesti akrediteerimisasutus võtab tasu nii akrediteerimise kui
mõõtja erialase pädevuse hindamise eest. Kehtiv TNVS § 383 sätestab üksnes reeglid
akrediteerimise hindamisele. Kuigi akrediteerimisasutus on lähtunud ka siiani mõõtja
erialase pädevuse hindamise tasude määramisel samadest kriteeriumitest, mida
kasutatakse akrediteerimise hindamisel, siis õigusselguse tagamiseks on otstarbekas
kõnealuses paragrahvis sõnaselgelt nimetada, et mõõtja erialase pädevuse hindamisele
kehtivad samad kriteeriumid kui akrediteerimisele. Akrediteerimine ja mõõtja erialase
pädevuse hindamine on oma hinnastamise mõttes sarnased tegevused ja neid viivad läbi
sama kvalifikatsioonitasemega töötajad. Seega on põhjendatud ühesugune
hinnastamine mõlema teenuse puhul. Peaassessori ehk akrediteerimisasutuse alalise
töötaja tunnitasu suurus on TNVS § 383 lõike 3 järgi kuni 20-kordne töölepingu seaduse
§ 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud tunnitasu alammäär, mis alates 1.1.2020 on 3,84 eurot.
Seega on maksimaalne akrediteerimisasutuse määratav peaassessori tunnitasu 69,60
eurot. Peaassessori tunnitasu kinnitatakse akrediteerimisasutuse hinnakirjaga asutuse
9
juhtorgani poolt. 2021. aasta hinnakiri13 kinnitati ESAK (kuni 31.12.2020 MTÜ Eesti
Standardikeskus) juhatuse otsusega, kus peaassessori tunnitasuks määrati 50 eurot, mis
oli sama ka 2020. aastal. ESAK on akrediteerimisasutusena haldusülesannet täitev
haldusorgan, kelle hinnakiri on halduseeskiri, mis on koostatud arvestades võrdse
kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Peaassessori tunnitasu on kõigile
hinnatavatele ühesugune, kuna peaassessorid on ühesuguse kvalifikatsioonitasemega.
Peaassessori tunnitasu määra puhul tuleb arvestada ka assessorile esitatavaid kõrgeid
nõudmisi tulenevalt vajalikest oskustest ja teadmistest ning tööturul vastava profiili
alusel kujunenud palgataset.
Kui 2016. aastal akrediteerimise tasude kriteeriume TNVS muudatusega 14 loodi, oli
muuhulgas kaalumisel akrediteerimisasutuse teenuste hinnakirja kehtestamine
tervikuna seadusega. See alternatiiv ei osutunud sobivaks, kuna sellisel juhul ei oleks
hinnakiri mõne aja möödudes enam asjakohane ja vajaks muutmist kas põhjusel, et see
ei taga asutuse jätkusuutliku toimimist ja ei oleks kooskõlas isetasuvuse ja või vastaks
mittetulundusliku põhimõttega. Kui seadusandja kehtestaks ammendava
akrediteerimistasude regulatsiooni, toob see kaasa vajaduse seda pidevalt uuendada,
kuid seadusloome koormavust arvestades jäetakse see ilmselt piisava sagedusega
tegemata. Samuti oleks küllalt tõenäoline eeldada, et sellisel juhul kehtestataks
tegelikust vajadusest suuremad tasumäärad. Seetõttu lisati TNVS-sse
akrediteerimistasude määramise raamistik.
TNVS § 383 pealkirja muudetakse selliselt, et seal oleks akrediteerimise kõrval selgelt
loetav ka mõõtja erialase pädevuste hindamise tasu. Samuti lisatakse uus lõige 5, milles
öeldakse sõnaselgelt, et paragrahv puudutab ka mõõtja erialase pädevuse hindamist.
Paragrahvi 383 täiendus käsitleb akrediteerimistasude reeglite laiendamist mõõtja
erialase pädevuse hindamisele. Tegemist on jällegi õigusselgust loova muudatusega,
kuna ka praegu rakendatakse mõõtja erialase pädevuse hindamisel tasude määramisel
samu reegleid, nagu on akrediteerimistasudele sätestatud kehtivas normis § 383.
3.1.10. Paragrahvi 50 lõike 4 muutmine, mis täpsustab Transpordiameti
järelevalve pädevusi seoses mootorsõidukitega
Muudetav paragrahv sätestab Transpordiameti riikliku järelevalve pädevused öeldes
mh, et mootorsõidukite, nende haagiste ja vahetatavate pukseeritavate seadeldiste üle
teostab järelevalvet Transpordiamet.
Muudatusega täpsustatakse Transpordiameti (edaspidi TA) turujärelevalve volitusi.
Alates 1. jaanuarist 2021. a lisandus liiklusseadusesse uus liik sõidukeid, milleks on
kergliikurid ehk ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektrimootori jõul
liikuvad sõidukid, mille veomootori suurim võimsus on kuni 1 kW ning
valmistajakiirus kuni 25 km/h. Kergliikur on näiteks elektrimootoriga tõukeratas ja
elektrimootoriga rula, mida on eelnevalt käsitletud, kui jalakäija abivahendeid, mitte
sõidukeid. Kuna kehtiva toote nõuetele vastavuse seaduse § 50 lõike 4 kohaselt teeb
TA turujärelevalvet kõikide sõidukite üle (välja arvatud relvajõududes kasutamiseks
13
http://www.eak.ee/dokumendid/pdf/EAK_hinnakiri_2021.pdf
14
Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seadus 247 SE, vastu võetud 16.06.2016
10
ettenähtud sõidukid), siis peaks TA hakkama turujärelevalvet tegema ka kergliikurite
üle. Samas on kergliikurite näol tegemist ka masinatega, millele kohaldub ka Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega
muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (edaspidi masinadirektiiv) ning mille üle vastavalt
toote nõuetele vastavuse seaduse § 50 lõike 5 punktile 7 teeb turujärelevalvet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA).
TA on siiamaani teinud turujärelevalvet sõidukite üle, mis kuuluvad Euroopa
tüübikinnituse raamistikku ehk, millele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) nr 167/2013, põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse
ja turujärelevalve kohta (edaspidi määrus (EL) nr 167/2013), Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) nr 168/2013, kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse
ja turujärelevalve kohta (edaspidi määrus (EL) nr 168/2013) ning Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruses (EL) 2018/858, mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning
nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja
turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ)
nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (edaspidi määrus (EL)
2018/858), sätestatud nõudeid. Kuna kergliikuritele ei ole kehtestatud ühtseid Euroopa
tüübikinnituse nõudeid ning neile kohaldatakse masinadirektiivis sätestatud nõudeid,
on selles osas vaja täpsustada toote nõuetele vastavuse seaduse järelevalve jaotust TA
ja TTJA osas, et kergliikurite üle saaks jätkuvalt turujärelevalvet teha TTJA. Lisaks on
vaja toote nõuetele vastavuse seadust täpsustada, et TA pädevust turujärelevalve
asutusena täpsemini määratleda, kuna liiklusseaduses on nimetatud veel sõidukeid, mis
ei kuulu Euroopa ühtsesse tüübikinnituse raamistikku, näiteks jalgrattad ja
liikurmasinad. Sõidukid, mis ei kuulu Euroopa ühtsesse tüübikinnituse raamistikku on
loetletud määruste (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013 ja (EL) 2018/858 artiklite 2
lõigetes 2.
Seega on muudatuse eesmärk jagada turujärelevalve pädevus sõidukite osas kahe
asutuse vahel sõltuvalt sellest, kas sõiduk kuulub Euroopa tüübikinnituse raamistikku
või mitte. TA teeb turujärelevalvet sõidukite üle, mis kuuluvad Euroopa tüübikinnituse
raamistikku, milleks on siis M-, N- ja O-kategooria sõidukid ehk autod ja nende
haagised, L-kategooria sõidukid, ehk mootorrattad, mopeedid ja pisimopeedid ning T,
R-, C-, ja S-kategooria ehk traktorid, roomiktraktorid, traktorite haagised ja vahetatavad
pukseeritavad seadeldised. Teiste sõidukite osas jääks järelevalvepädevus TTJA-le.
Selleks, et eristada mootoriga jalgrattaid, millel on tüübikinnitus kohustuslik ja mille
üle teeb turujärelevalvet TA, jalgratastest, millel ei ole tüübikinnitus kohustuslik ja
mille üle teeb turujärelevalvet TTJA, tuleb lähtuda liiklusseaduse mõistetest jalgratas
ja pisimopeed. Liiklusseaduse § 2 punkti 14 kohaselt on jalgratas vähemalt
kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese lihasjõul pedaalide või
käsiväntade-hoobade abil, ja eelnimetatud tingimustele vastav sõiduk, mis on
varustatud kuni 0,25-kilovatise püsi-nimivõimsusega elektrimootoriga, mille
väljundvõimsus väheneb sõiduki kiiruse kasvades ning mille toide lakkab, kui sõitja
lõpetab väntamise või enne, kui sõiduki kiirus saavutab 25 kilomeetrit tunnis. Ehk, et
liigitada mootoriga jalgratast liiklusseaduse mõistes jalgrattaks peavad olema täidetud
kõik need tingimused, vastasel juhul liigitub selline sõiduk isegi kui see on ehitatud
jalgratta raamile sõltuvalt valmistajakiirusest ja mootori võimsusest kas pisimopeediks,
mopeediks või isegi mootorrattaks.
11
Liiklusseaduse mõiste jalgratas alla liigituvatel sõidukitel ei ole tüübikinnitus
kohustuslik, kuna määruse (EL) nr 168/2013 artikli 2 lõike 2 punkti h kohaselt ei
kohaldata määrus pedaalidega sõidukile, mis on varustatud elekterkäitusega mootoriga,
mille maksimaalne püsinimivõimsus on 250 W või alla selle ja mille väljundvõimsus
väheneb sõiduki kiiruse kasvades järk-järgult ning mille toide lakkab enne, kui sõiduki
kiirus saavutab 25 km/h või ka varem, juhul kui sõitja lõpetab pedaalide tallamise.
Seega selline jalgratas, millele selle tehniliste omaduste tõttu ei kohaldata määrus (EL)
nr 168/2013, liigitub liiklusseaduse mõistes jalgrattaks, aga jalgratas, mille mootori
võimsus on küll 0,25 kW, aga mille mootor näiteks ei seisku, kui juht lõpetab pedaalide
väntamise on liiklusseaduse mõttes pisimopeed, kuna liiklusseaduse § 2 punkti 56
kohaselt on pisimopeed vähemalt kaherattaline istekohaga sõiduk, mille suurim kasulik
võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori
korral ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis. Sellisele
sõidukile kohaldatakse ka määrust (EL) nr 168/2013 ja see liigitub L1e-A kategooria
sõidukiks, mida määruses (EL) nr 168/2013 nimetatakse küll mootoriga jalgrattaks, aga
liiklusseaduse mõistes on tegemist pisimopeediga ja turujärelevalvet teeb seetõttu TA.
TA järelevalve pädevus piirdub sõidukiga ja ei laiene sellele paigaldatud masinale.
Näiteks autokraana koosneb nii sõidukist, mis on valmistatud autokraanaks ning omab
sellekohast tüübikinnitust, kuid sellele on paigaldatud ka kraana, mis on masin ja peab
vastama masinadirektiivis kehtestatud nõuetele, kuna tüübikinnituse eeskirjades ei ole
eraldi nõudeid kraana ohutusele.
Vahetatavad pukseeritavad seadeldised ja traktorite haagised peavad vastama nii
tüübikinnituse nõuetele (määrus (EL) nr 167/2013) kui ka masinadirektiivi nõuetele,
kuid kuna nimetatud sõidukid kuuluvad Euroopa tüübikinnituse raamistikku, on
turujärelevalve pädevus TA-l.
Veesõidukite osas on TA pädevus turujärelevalve tegemisel sätestatud
meresõiduohutuse seaduse § 76 lõikes 11, mille kohaselt turule lastud või kasutusele
võetud laeva ohutusvarustuse, väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva, väikelaeva
komponendi ja jeti osas on turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused TA-l.
Lisaks jäetakse välja kehtivas seaduses sätestatud põhimõte, et TA ei tee järelevalvet
sõidukite üle, mis on valmistatud kasutamiseks relvajõududes. Kuna autode ja haagiste
tüübikinnituse raamdirektiiv 2007/46/EÜ on asendatud määrusega (EL) 2018/858,
mille artikli 2 lõike 2 punkti d kohaselt ei kohaldata kõnealust määrust, üksnes
relvajõudude poolt kasutamiseks kavandatud ja konstrueeritud või kohandatud
sõidukitele, siis ei ole seda vaja enam riigisisese õigusaktiga korrata, kuna kohustus
teha sõidukite üle turujärelevalvet tulenebki määrusest 2018/858. Sama põhimõte on
sätestatud ka L-kategooria sõidukite tüübikinnituse määruse (EL) nr 168/2018 artikli 2
lõike 1 punktis e. Traktorite korral on määruse (EL) nr 167/2013 artikli 2 lõikes 1
sätestatud, et määrust kohaldatakse põllu- ja metsamajanduses kasutatavatele
sõidukitele, seega relvajõududes kasutamiseks valmistatud sõidukid ei kuulu selles
määruse reguleerimisalasse.
Ka veesõiduki osas ei ole vaja korrata, et relvajõududes kasutamiseks mõeldud
veesõiduki üle turujärelevalve tegemine ei ole TA pädevuses, kuna vastavalt majandus-
ja taristuministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 141 „Väikelaevale, osaliselt valmis
12
väikelaevale ja väikelaeva komponentidele esitatavad ohutus- ja kvaliteedinõuded,
nende teabe ja märgistusega varustamise ning nõuetele vastavuse tõendamise kord“ §
1 lõikele 1 kohaldatakse määrust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL
väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
kohaldamisalas olevatele toodetele (edaspidi direktiiv 2013/53/EL). Vastavalt direktiivi
2013/53/EL artikli 3 punktile 1 on väikelaev mis tahes tüüpi veesõiduk, mis on ette
nähtud spordiks ja vaba aja veetmiseks, kerepikkusega 2,5–24 m, olenemata sellest,
mille jõul nad liiguvad, välja arvatud jetid. Ja vastavalt sama direktiivi sama artikli
punktile 3 on jett spordiks ja vaba aja veetmiseks ette nähtud alla 4 m kerepikkusega
veesõiduk, mis kasutavad käiturit ja mille esmaseks edasiliikumisvahendiks on
veejoapump ning mis on kavandatud nii, et seda kasutav isik või kasutavad isikud ei
ole veesõiduki sees, vaid istuvad, seisavad või põlvitavad selle kerel. Seega on
väikelaevad ja jetid veesõidukid, mis on ette nähtud spordiks ja vaba aja veetmiseks,
mitte relvajõududes kasutamiseks ette nähtud veesõidukid, mistõttu TA nende
veesõidukite ja nende osade nõuetele vastavuse üle turujärelevalvet ei tee.
Laeva ohutusvarustuse osas ei tee samuti TA turujärelevalvet sõjalaevadele, kuna
vastavalt meresõiduohutuse seaduse § 1 lõikele 4 laienevad sõjalaevadele üksnes
meresõiduohutuse seaduse § 19 lõige 7 ja 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4, kui
Vabariigi Valitus ei otsusta sõjalaevadele teiste meresõiduohutuse seaduse sätete
laiendamist.
3.1.11. Paragrahvi 50 lõike 5 muutmine, mis sätestab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti pädevused seoses mehitamata õhusõidukitega
Muudatus on seotud Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/945 nõuete
rakendamisega (edaspidi EL määrus nr 2019/945)15.
Muudetav paragrahv sätestab valdkonnad, kus riiklikku järelevalvet teostab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA).
Eelnõuga täpsustatakse § 50 lg 5 punkti 121 lisades, et TTJA riiklik järelevalve
tarbijatele mõeldud toodete üle sisaldab järelevalvet muuhulgas ka tarbijatele mõeldud
„avatud kategooria mehitamata õhusõidukite süsteemide“ üle. „Mehitamata
õhusõiduk“ on vastavalt EL määruse nr 2019/945 art 3 p-le 1 õhusõiduk, mis lendab
või on projekteeritud lendamiseks autonoomselt või kaugjuhtimisel nii, et selle pardal
ei ole pilooti. „Avatud kategooria“ nimetamine on vajalik selleks, et eristada TTJA ja
Lennuameti järelevalve pädevusi ning see erisus avaldub läbi EL määruse nr 2019/945
art 3 p-s 5 toodud mõiste - nt et selle alla lähevad üksnes droonid, mis on kuni 25 kg
rasked jms. „Süsteemid“ on nimetatud selleks, et hõlmata ka „droonidega“ seotud
juhtpulte jms.
Muudatusvajadus on tekkinud sellest, et 2019.a juunist jõustus ja rakendus EL määrus
nr 2019/945, mis sätestab nõuded avatud kategooria mehitamata õhusõidukite
süsteemide tootmisele ja projekteerimisele. Lisaks kehtestab nimetatud määrus nõuded
CE vastavusmärgistusele. EL määruse nr 2019/945 peatükkide I ja II osas on senini
15
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/945, 12. märts 2019, mehitamata õhusõidukite süsteemide
ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta, ELT L 152, 11.6.2019, p. 1–
40.
13
järelevalve kompetents olnud TTJA-l, III peatüki mõistes on pädevaks asutuseks
Lennuamet. EL määruse nr 2019/945 art 18 ja 19 kohustavad liikmesriike nimetama
turujärelevalve- ja teavitava asutuse, kes teostavad riiklikku järelevalvet mehitamata
õhusõidukite üle. Käesolev täpsustus TNVS-is tagab seda eesmärki luues järelevalve
osas õigusselguse.
3.1.12. Paragrahvide 52 ja 53 kehtetuks tunnistamine, mis sätestavad
turujärelevalve programmi koostamise ja Euroopa Komisjonile
aruandluse kohustuse
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Olemasolev § 52 kehtestab turujärelevalveasutustele kohustuse koostada iga-aastased
turujärelevalve programmid (plaanid) nende toodete kohta, mille üle nad teevad
järelevalvet EL määruse nr 765/2008 alusel (nn EL harmoneeritud valdkond). Samuti
kohustab säte turujärelevalveasutusi avalikustama neid programme oma veebilehel
ning edastama neid teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile.
Olemasolev § 53 kehtestab turujärelevalveasutustele kohustuse rakendada seatud
plaane, hinnata regulaarselt oma tegevusi ning koostada selle kohta aruandlust. Eesti
iga-aastaste turujärelevalveprogrammide ja aruandlusega on võimalik tutvuda
järgmisel lingil https://mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/siseturg/kvaliteedi-
infrastruktuur#turujrelevalve0.
Eelnõuga kustutatakse seadusest nimetatud kohustused, kuivõrd iga-aastane
turujärelevalveasutuste programmide koostamise ja aruandluse kohustus kaotatakse
uue EL määrusega nr 2019/1020. Seniste turujärelevalveprogrammide asemel hakkab
kehtima uus nõue esitada iga nelja aasta tagant üldine riiklik turujärelevalvestrateegia
(EL määruse nr 2019/1020 art 13 lg 1) ning turujärelevalveasutuste kohustus täita
jooksvalt ICSMS süsteemi (EL määruse nr 2019/1020 art 34 lg 4).
Strateegia osas lisatakse TNVSi uus säte - § 531 lg 3 – vt lähemalt järgmisest punktist
(eelnõu punkt 3.1.13). ICSMS süsteemi täitmise osas lisatakse samuti TNVSi uus säte
- § 57 lg 5 – vt lähemalt seletuskirja punktist 3.1.18.
3.1.13. Paragrahvi 531 lisamine, mis reguleerib Euroopa Liidu piiriülest koostööd
ning riikliku turujärelevalvestrateegia koostamist
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Tegemist on uue TNVSi paragrahviga, mis sisuliselt asendab seniseid TNVS §-e 52 ja
53.
Lõikega 1 öeldakse, et ELi piiriülene koostöö toimub EL määruses nr 2019/1020
sätestatud korras, täpsemalt selle VI peatükis nimetatud korras. Näiteks kohustus
vastata teise liikmesriigi teabepäringule 30 päeva jooksul (art 22 lg 2) ning piiratud on
teabe väljastamisest keeldumise aluseid (art 22 lg 5). Lisaks on kohustus rakendada
teise liikmesriigi järelevalveasutuse taotluse korral asjakohaseid järelevalve meetmeid
14
oma jurisdiktsioonis, kui need on vajalikud korrarikkumise lõpetamiseks (art 23 lg 1)
ning piiratakse selliste meetmete rakendamisest keeldumise aluseid (art 23 lg 3).
Lõikega 2 sätestatakse volitusnorm MKMi majandus- ja taristuministrile selleks, et täita
EL määruse nr 2019/1020 art 10 lõikest 3 tulenev kohustus, mille kohaselt peab iga
liikmesriik määrama siseriiklikult ühe kontaktasutuse, kelle ülesandeks on vastutada
vähemalt turujärelevalveasutuste ja tolli kooskõlastatud seisukoha esindamise ning EL
määruses nr 2019/1020 nõutud riiklikest strateegiatest teavitamise eest. Ühtne
kontaktasutus aitab ka erinevate liikmesriikide turujärelevalveasutustel koostööd teha.
Volitusnormipõhine lähenemine on valitud selleks, et tagada paindlikkus juhuks, kui
peaks toimuma vajadus siseriiklikult ülesandeid ümber jagada. Eelnõu koostamise
hetkel nähakse esialgu ette, et ühtse kontaktasutuse ülesandeid asub täitma MKM.
Selline korraldus lähtub tänasest TNVSi loogikast, mille kohaselt on turujärelevalves
osalevate asutuste koostöö ja teabevahetuse eesmärgil MKMi juurde loodud
turujärelevalve nõukogu, kuhu kuuluvad kõik TNVSi alusel järelevalvet tegevad
asutused ja nende valitsemisala ministeeriumid. Vastavat nõukogu juhib ja selle
koosolekuid korraldab MKM. Kuigi konkreetset koordineerivat rolli MKMile TNVS-
ga pandud ei ole, on see siiski praktikas MKMi täita olnud. Nt on MKM olnud see, kes
koondab turujärelevalveasutustelt iga-aastaselt kokku sisendi riikliku
turujärelevalveprogrammi koostamiseks ning avalikustab ühtse riikliku
turujärelevalveprogrammi veebis ning esitab selle Euroopa Komisjonile ja teistele
liikmesriikidele. Samuti osaleb MKM koos turujärelevalveasutustega asjakohastes
turujärelevalvet puudutavates Euroopa Komisjoni töögruppides (nt
IMP/MSG+PARCS), kus aruteluteemad käsitlevad turujärelevalvet üldisemalt.
Lõikega 3 sätestatakse, et üldise riikliku järelevalvestrateegia koostamist koordineerib
lõike 2 alusel määratud ühtne kontaktasutus, kes koostab strateegia koostöös
turujärelevalveasutustega vastavalt EL määruse nr 2019/1020 nõuetele, edastab selle
Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning teeb kokkuvõtte oma veebilehel
avalikuks. Selline säte on vajalik, et tagada EL määrus nr 2019/1020 art-st 13 tuleneva
kohustuse täitmine, mille kohaselt peab iga liikmesriik koostama vähemalt iga 4.a
tagant riikliku turujärelevalvestrateegia ning avalikustama veebilehel selle kokkuvõtte.
Strateegia sisu elemendid ning edastusviis on EL määrusega ette nähtud (vt mainitud
määruse art 13).
3.1.14. Paragrahvi 54 lõigete 3-7 kehtetuks tunnistamine, mis reguleerivad
riikliku järelevalve meetmete kohaldamist
Muudatus ei ole otseselt seotud ELi õigusega, kuivõrd üksnes korrastab seniseid riikliku
järelevalve sätteid TNVSis.
Olemasolev § 54 sätestab üldised riikliku järelevalve piirid. Lõiked 2-7 käsitlevad
riiklikku järelevalve meetmete kohaldamist viidates korrakaitseseaduse (KorS)
erimeetmetele, mida järelevalves võib kasutada (lg 2) ning lubades järelevalves
kasutada kontrolltehingu meedet (lg 3–7).
Eelnõuga tehtud muudatuste eesmärk on tagada parem loogiline ülesehitus
turujärelevalve meetmete sätetes ning see ei too kaasa mingit sisulist muutust võrreldes
tänasega. Muudatusega viiakse lõiked 3–7, mis käsitlevad üksnes kontrolltehingut,
15
eraldiseisvasse paragrahvi, kuivõrd sisuliselt on tegemist riikliku järelevalve erisusega,
mida KorS ette ei näe, ning ühtlasi on kontrolltehing piisavalt spetsiifiline meede, mis
ei sobitu üldist järelevalve raamistikku käsitlevasse paragrahvi.
Kuivõrd kontrolltehing on riikliku järelevalve erisus võrreldes KorSis tooduga, siis
viiakse ta TNVS §-i 56 alla, mis räägib riikliku järelevalve erisustest (uus lõige 9), ning
sisu kirjutatakse lahti eraldiseisvas §-s (uus § 561). Selle tulemusel tekib loogilisem
sätete jada, kus § 54 nimetab üldise järelevalve raamistiku, § 56 nimetab riikliku
järelevalve erisused võrreldes KorSiga ning uued §-d 561 ja 562 täpsustavad §-s 56
nimetatud riikliku järelevalve erisuste mõningaid punkte.
3.1.15. Paragrahvi 56 lõike 8 lisamine, mis annab turujärelevalveasutustele uue
õiguse tuvastada teatud tingimustel veebilehe omanikke
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Tegemist on uue sättega ja uue riikliku järelevalve erimeetmega TNVSis.
Eelnõuga antakse turujärelevalveasutustele õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt16
ohtliku või nõuetele mittevastava toote levitaja17 tuvastamiseks vajalikke andmeid, kui
see on vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Sisuliselt tähendab
see seda, et järelevalveasutustel on tulevikus õigus teha päringuid nt internetiteenuse
pakkujatele, et teha kindlaks, kes internetis ohtlikke või nõuetele mittevastavaid tooteid
müüva veebilehe taga on. Käesoleva muudatusega on seotud ka vastav muudatus
elektroonilise side seaduses (vt seletuskirja p 3.4).
Muudatus on esmajoones vajalik selleks, et hoida kasvava e-kaubanduse kontekstis
turult eemal ohtlikud või nõuetele mittevastavad tooted 18 . Tänane TNVS näeb
turujärelevalveasutustele ette rida õigusi, muuhulgas näiteks õiguse nõuda ohu korral
hoiatuste kuvamist, nõuda toodete ajutiselt turult eemaldamist või isegi keelata teatud
toodete müüki 19 . Samas nende õiguste kasutamiseks peab turujärelevalveasutustel
olema teada isikud, kelle suhtes neid õigusi kasutada. Üldjoontes tulevad müüja
andmed puudutatud veebilehelt või avalikest andmebaasidest (nt who.IS) välja, kuid
mitte alati. Sellistes olukordades on turujärelevalveasutustel juba täna õigus saada
infoühiskonna teenuse seaduse § 11 lg 3 alusel veebimajutusteenuse osutajalt
lepingulisi andmeid teenuse kasutajate kohta, kuid ka see ei pruugi veel tagada müüja
identiteedi tuvastamist, kuivõrd need andmed võivad olla puudulikud, kuna tegeliku
kaupleja identiteeti varjates kasutatakse sageli mitmeid vahendajaid ja seotud firmasid.
Vastutustundetutel kauplejatel on lihtne avada ja sulgeda veebipoode, mille kaudu
jätkatakse ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete müümist. Eelkõige just selliste
olukordade jaoks näeb eelnõu ette täiendava võimaluse pöörduda vajadusel
16
Vastavalt elektroonilise side seaduse § 2 p-le 5 on elektroonilise side ettevõtja isik, kes osutab
lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat
elektroonilise side teenust.
17
TNVS § 4 lg 1 p 3 - levitaja – turustusahelas osalev isik, sealhulgas kaupleja kaubandustegevuse
seaduse § 2 punkti 1 tähenduses, kes teeb toote turul kättesaadavaks, välja arvatud tootja või importija.
18
E-ostlemine kasvas 2019.a-l 26% (viimased 5.a 25-29% aastas). Eesti e-kaubanduse käive moodustas
2019.a-l vähemalt 10% jaekaubanduse mahust. https://e-kaubanduseliit.ee/eesti-e-kaubanduse-statistika/
19
TNVS § 56 lg p-d 1-5.
16
internetiteenust osutavata sideettevõtjate poole, et teha IP-aadressi põhiselt kindlaks,
kes (olgu selleks juriidiline või füüsiline isik) veebilehega seotud IP-aadressi taga on.
Nii nagu iga järelevalvemeetme puhul, kehtib ka antud meetme kasutamisele
haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevad põhimõtted nagu kohasus, vajadus ja
proportsionaalsus (HMS § 3 lg 2), mida KorS § 7 täpsustab veelgi öeldes, et
korrakaitseorgan järgib riiklikku järelevalvet teostades järgmisi põhimõtteid: 1)
kohaldab mitmest sobivast ja vajalikust riikliku järelevalve meetmest seda, mis nii
isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; 2) kohaldab ainult sellist
riikliku järelevalve meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat
eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja 3) kohaldab riikliku
järelevalve meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam
võimalik saavutada.
Eelnevat illustreerib järgnev tabel, kus oranžiga on märgitud olukorrad, mida eelnõu
käsitleb.
17
veebileht (domeeninimi)
omaniku andmed
omaniku andmed
veebilehel puudu või
veebilehel olemas
ilmselgelt valed
avalikus andmebaasis (nt
avalikus andmebaasis (nt
who.IS) ei ole omaniku
who.IS) ei ole ei omaniku avalikus andmebaasis (nt
andmeid aga ON
andmeid ega who.IS) on omaniku
veebimajutusteenuse
veebimajutusteenuse andmed olemas
osutaja andmed
osutaja andmeid
(domeeni registripidaja)
veebilehe IP-põhine päring
päring sideettevõtjatele veebimajutusteenuse
IP kasutaja osutajale omaniku
kindlakstegemiseks (ESS § andmete saamiseks
111 prim) (InfoTS § 11 lg 3)
veebimajutusteenuse
IP kasutajaks on isik, kes
IP kasutajaks on veebimajutusteenuse osutaja käsutuses olevad
eeldatavalt on veebihele
veebimajutusteenuse osutajal on veebilehe andmed omaniku kohta
omanik (olgu siis jur isik
osutaja omaniku andmed olemas on puudulikud või
või eraisik)
ilmselgelt valed
täpsustav päring
veebimajutusteenuse
osutajale kliendi IP
saamiseks
IP-põhine päring
sideettevõtjatele IP
kasutaja
kindlakstegemiseks (ESS §
111 prim)
IP kasutajaks on isik, kes
eeldatavalt on veebihele
omanik (olgu siis jur isik
või eraisik)
Teiseks on muudatus vajalik selleks, et tagada kooskõla EL õigusega. Nimelt näeb EL
määrus nr 2019/1020 art 14 lg 4 p c ette, et ELi liikmesriigid peavad tagama oma
turujärelevalveasutustele õiguse „nõuda, et ettevõtja esitaks teabe, mida on vaja
veebisaitide kuuluvuse kindlakstegemiseks, kui kõnealune teave on seotud
uurimisobjektiga„. Sellise miinimumpädevuse sätestamise tagamaaks on piiriülese
koostöö parandamise soov, kuivõrd ühtsete pädevuste olemasolu korral sujub paremini
ka piiriülene koostöö, kuivõrd osapooled teavad, mida üksteiselt oodata ja ka nõuda.
Samuti peaks selle tulemusena ühtlustuma ka ELi kui ühtse siseturu reeglite järgimise
tagamine. Näiteks kaob antud juhul alates 2021.a suvest võimalus mitte täita teisest LRi
turujärelevalveasutusest laekuvat abipalvet põhjendusel, et siseriiklikel
turujärelevalveasutustel puudub pädevus veebisaidi omaniku kindlakstegemiseks.
Selline pädevuste ühtlustamine on eriti oluline olukorras, kus ca 65% ELi
18
sisekaubandusest moodustavad tooted, millele kehtivad ühed ja samad nõuded mistahes
ELi liikmesriigis (nn ELi õigusega harmoneeritud tooted) ning kus piirülene kaubandus
on kasvuteel20.
Täpsustavalt tuleb lisada, et EL määrus nr 2019/2010 ei nõua, et määruses nimetatud
miinimumpädevused peaksid olema tagatud kõikidele turujärelevalveasutustele,
kuivõrd miinimumpädevusi võib sätestada ka läbi ametiabi või kohtusse pöördumise
(art 14 lg 3 p b ja c). Samas arvestades Eesti väiksust ning eelkõige senist
turujärelevalve korraldust TNVSis, on mõistlik järgida senist lähenemist, mille kohaselt
TNVSi turujärelevalveasutuste järelevalvepädevustes ei tehta erisusi. Erisuste tegemine
ei oleks ka põhjendatud, kuivõrd ühtemoodi tuleb tagada kõigi toodete nõuetele
vastavus ja ohutus sõltumata sellest, kelle järelevalvepädevusse parajasti tooteartikkel
kuulub või mis müügikanaleid pidi toodet müüakse. Vastavat järelevalve erimeedet ei
anta Maksu- ja Tolliametile põhjusel, et nemad teostavad TNVS kohast järelevalvet
üksnes tollipiiril vabasse ringlusesse võtmise hetkel (TNVS § 50 lg 9), kus e-kaupleja
(müüja) identiteedi kindlakstegemise vajadus puudub. TNVS § 50 lg 1 II lause kohaselt
ei peeta Maksu- ja Tolliametit TNVS seaduse mõistes turujärelevalveasutuseks,
mistõttu ei laiene neile ka teised TNVS riikliku järelevalve erimeetmed. Vastavalt
TNVS § 56 lg-le 5 on Maksu- ja Tolliametil kooskõlastatult asjaomase
turujärelevalveasutusega üksnes õigus keelata tõsise ohu korral toote vabasse ringlusse
lubamine või eksport.
Tuleb mainida, et tegemist ei ole tundmatu järelevalvepädevusega Eesti õiguses,
kuivõrd 2020.a alguses jõustuma hakanud tarbijakaitseseaduse muudatustes nähakse
ette sarnane miinimumpädevus TTJA-le seoses tarbijaõiguste rikkumistega 21 . Ka
viidatud juhul on tagamaaks e-kaubanduse piiriülese kasvu trend ning ELi ühtse turu
toimimise ning piirülese järelevalvealase koostöö tõhus tagamine22.
3.1.16. Paragrahvi 56 lõike 9 ning § 561 lisamine, mis käsitleb
turujärelevalveasutuste õigust kasutada kontrolltehingut
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Sätetega muudetakse sisuliselt kehtiva TNVSi § 54 lõikeid 3-7. Tegemist on osaliselt
olemasolevate sätete seaduses ümbertõstmisega, et tagada parem loogiline sätete
ülesehitus, kuivõrd kontrolltehing järelevalve meetmena on juba täna TNVSis olemas23.
Siiski ei ole tegemist üksnes olemasolevate sätete reorganiseerimisega, sest
turujärelevalveasutustele antakse võrreldes tänasega seaduslik alus teostada
kontrollostu ka tehingu eesmärki varjates (uus § 561 lg 2) ning valenime kasutades (uus
§ 561 lg 5). Sealjuures sätestatakse oluline nõue, et kontrolltehingu tegemisel peab
järelevalveasutus käituma kui keskmine lõppkasutaja (uus § 561 lg 5). Samuti
ühtlustatakse TNVSi kontrolltehingu sätte sõnastus 2020.a alguses kehtima hakanud
20
Euroopa Komisjon (2017). Mõjuanalüüs EL määruse 2019/1020 algatusele, dokumendi nr
SWD(2017) 466 final, Part 1/4, lk 16.
21
Tarbijakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. RT I,
08.01.2020, 1.
22
Vt tarbijakaitseseaduse § 621 lg 2 ja 4. Vt lähemalt seadusemuudatuse seletuskiri, lk 11-15.
23
siinkohal vt täpsemalt käesoleva seletuskirja punkti 3.1.13.
19
tarbijakaitseseaduse muudatuste sätetega, mis käsitlevad samuti kontrolltehingut 24 .
Viimast tehakse selleks, et tagada Eesti seaduste ja järelevalve korralduse ühtsus ja
kooskõla. Vastasel juhul kehtiksid erinevad reeglid kontrolltehingu teostamisel
tarbijakaitseseaduse alusel kontrollimisel ja TNVS alusel kontrollimisel, kuigi
kasutatav järelevalvemeede ja järelevalveobjekt on tihtilugu samad. Selline erisus ei ole
mõistlik ning arvestades, et tarbijakaitseseaduse sätted on TNVSi omast uuemad, siis
tuuakse need analoogia korras TNVSi.
Muudatus on peaasjalikult vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kuivõrd
riiklik järelevalve peab liikuma ajaga kaasas ja järelevalve peab toimuma ka digitaalses
keskkonnas. Järelevalve kehtivate nõuete täitmise üle digitaalses keskkonnas tähendab
järelevalveasutustele uusi väljakutseid, kuivõrd veebikeskkonnas võib ette kujutada
olukordi, kus turujärelevalveasutuste kontrollostude korral käitutakse teisiti kui
lõppkasutajatega. Riikliku järelevalve eesmärgiks on tuvastada, kas nõuetele vastavaid
ja ohutuid tooteid müüakse lõppkasutajatele, mitte turujärelevalveasutuste esindajatele,
mis võib mõjutada pakkuja käitumist tavapärasest erinevalt. Eeltoodu tõttu on vajalik
tagada, et turujärelevalveasutused saaksid vajadusel ka veebikeskkonnas sooritada
kontrolloste selliselt, et eelpool nimetatud eesmärk oleks saavutatav. Siinkohal tuleb
märkida, et kontrolltehingu meetme kasutamine ei olnud enne ega oleks ka uue korra
järgi laialdaselt kasutatav järelevalvemeede, kuivõrd endiselt jääb kehtima nõue, et
kontrolltehingut saab kasutada üksnes siis, kui järelevalve eesmärki ei ole muul viisil
võimalik saavutada või eesmärgi saavutamine on oluliselt raskendatud (uus § 561 lg 1).
Näitena võib siin tuua olukordi, kus turult laekuvad signaalid, et e-kaubanduses
müüakse ohtlikke tooteid, kuid tavakontrolli tehes (nt tootenäidise küsimisel – TNVS
§ 56 lg 7) osutub kõik korrektseks, samas probleemid turult seoses nimetatud müüja ja
tootega ei kao. Sellisel juhul võib kahtlustada, et järelevalveasutustele esitati kontrolliks
tarbijatele müüdust erinev toode.
Teiseks on muudatus vajalik viimaks TNVS kooskõlla ELi määruse nr 2019/1020 art
14 lõige 2 punkt j nõudega, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende
turujärelevalveasustustel oleks minimaalselt olemas õigus saada tootenäidiseid,
sealhulgas variisikuna, et tootenäidiseid kontrollida ja pöördprojekteerida, et teha
nõuetele mittevastavus kindlaks ja koguda tõendeid. EL määruse täpsustus „sh
variisikuna“ on see, mis nõuab tänase TNVSi täiendamist, kuna kehtiv TNVS välistab
variisiku kasutamise kontrollostu tegemisel – TNVS § 54 lg 4 ütleb sõnaselgelt, et
„kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo
toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu
tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist
isikut, kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-
de 751 ja 754–757 tähenduses.“. Nimetatud konspiratsioonivõtted politsei- ja piirivalve
seaduse tähenduses on politsei poolt isiku kaasamine salajasele koostööle,
konspiratsioonivõtete kasutamine jälitustoimingute tegemise tagamiseks, eraõigusliku
juriidilise isiku, tema struktuuriüksuse või organi või välisriigi äriühingu filiaali
teesklemine jälitustoimingute tegemise tagamiseks ning variisiku kasutamine viidatud
paragrahvides kirjeldatud korras. Jälitustoiming on isikuandmete töötlemine seda
andmesubjekti eest varjates. Jälitustoiminguid tehakse läbi jälitusasutuste, nende
halduses olevate ja selleks volitatud asutuste, allüksuste ja töötajate, samuti variisikute
ja salajasele koostööle kaasatud isikute kaudu. Kontrolltehingu olemus on oma sisu
24
Vt tarbijakaitseseaduse § 63.
20
poolest jälitustoimingust erinev. Kontrolltehinguga ei koguta andmeid kaupleja ja tema
käitumise kohta varjatult, vaid kontrollitakse kauplejat, kes avalikult pakub kaupu ja
avaldab valmisolekut tehingu tegemiseks lõppkasutajaga. Kontrolltehingu tegemisel
käitub turujärelevalveasutuse ametnik kui keskmine lõppkasutaja, mistõttu ei saa
kontrolltehingut pidada kaupleja õigustesse intensiivselt sekkuvaks meetmeks.
Võrreldes kontrolltehingu kehtiva regulatsiooniga võimaldatakse kontrolltehingut
tegeval ametiisikul kasutada kontrolltehingu tegemisel väljamõeldud nime. Tavalises
jaekaubanduses tehingut tehes ei esita tarbija enda kohta kauplejale andmeid.
Kontrolltehingu tegemisel tavapärases jaekaubanduses ei pea seda tegema ka
järelevalveasutuse ametnik. Üha enam tehakse aga tänapäeval tehinguid digitaalses
keskkonnas e-poodide ja platvormide kaudu. Sageli on veebiplatvormidele
juurdepääsuks vajalik konto tegemine või esmase tagatise andmine. Kui sellises
olukorras peab kontrolltehingut teostav ametnik avaldama oma isiklikud andmed ja on
seeläbi kauplejale äratuntav, ei ole võimalik saavutada kontrolltehingu eesmärki ega
teostada tõhusat järelevalvet. Et kontrolltehingut tegev ametnik ei oleks kauplejale
äratuntav, peab ta saama kasutada andmeid, mida ei oleks võimalik seostada
turujärelevalveasutuse ja ametniku isikuga.
Eelnõu § 561 lõige 1 sätestab, et turujärelevalveasutusel on õigus teha kontrolltehing,
kui TNSV-st või muudest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle järelevalve
teostamine ei ole muul viisil võimalik või on oluliselt raskendatud TNSV-s sätestatud
muude turujärelevalve meetmetega. Arvestades, et riiklik järelevalvemenetlus on
üldjuhul avalik menetlus, aga kontrolltehingu eesmärk on koguda andmeid varjatult,
peaks kontrolltehing olema erimeetmena lubatav selgelt piiritletud ja erandlikes
olukordades. Käesoleva seletuskirja koostamise hetkel on kontrolltehingu teostamine
asjakohane näiteks ehitustoodete puhul Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse
305/2011 sätestatud nõuete osas, samuti köisteede alamsüsteemide ja ohutusseadiste
puhul Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse 2016/424 osas.
Turujärelevalveasutustel on õigus kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida
ja katsetada korrakaitseseaduse §-s 49 lg 51 sätestatud korras. Kontrolltehingu
tegemisega seonduvate kulude katmine on reguleeritud KorS §-s 83. Kui
kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust
tavapäraselt kasutada, hüvitab turujärelevalveasutus selle maksumuse. Kui vallasasja
läbivaatamise käigus selgub, et vallasasi ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele,
võib turujärelevalveasutus vallasasja maksumust mitte hüvitada. Oluline on märkida, et
kuigi kontrolltehing ise on tehinguliste tagajärgede mõistes tühine, siis omab see tehing
õiguslikke tagajärgi järelevalvemenetluses.
Riiklik järelevalvemenetlus on ametniku tegevus selleks, et ennetada ohtu, selgitada see
välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Teisisõnu on riikliku järelevalve kui
meetme eesmärk preventsioon ja sellel eesmärgil kehtestatud nõuetele vastavuse
kontrollimine. Sama meetme kasutamine on TNVS-ga võimaldatud ka
väärteomenetluse raames, kui järelevalveasutus on saanud väärteoteate võimaliku
korrarikkumise kohta ja on vaja korrarikkumine välja selgitada.
Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. Paragrahvi
561 lõige 9 näeb ette, et protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing
tehti. Üldjuhul toimub kättetoimetamine elektrooniliselt vastavalt HMS § 27 lg 2 p 3 –
protokoll saadetakse äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressile.
21
3.1.17. Paragrahvi 56 lõike 9 ning § 562 lisamine, mis annab
turujärelevalveasutustele õiguse nõuda veebiliidesele juurdepääsu
piiramist, infosisu eemaldamist või hoiatuste kuvamist
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Tegemist on uue sätte ja uue riikliku järelevalve meetmega TNVSis.
Eelnõuga antakse turujärelevalveasutustele õiguse nõuda veebiliidese 25 haldajalt
infosisu eemaldamist või hoiatuste kuvamist (uus § 562 lg 1). Eelkõige on siinkohal
mõeldud kas veebilehti või rakendusi, mille kaudu tarbijad saavad tooteid internetist
osta nagu nt osta.ee, Amazon, Facebook Marketplace jms. Turujärelevalveasutusele
antakse nimetatud õigus üksnes teatud eelduste täitumisel. Nimelt a) peab esinema
tõsine oht 26 ning b) sellise ohu lõpetamiseks või ärahoidmiseks peavad
turujärelevalveasutusel puuduma muud tõhusad riikliku järelevalve meetmed ehk peab
olema tekkinud olukord, kus muud järelevalvemeetmed ei ole andnud tulemust (TNVS
§ 562 lg 1). Eelkõige on siinkohal mõeldud olukorda, kus ohtliku toote müüja ei tee
turujärelevalveasutusega koostööd, ei reageeri turujärelevalveasutuse pöördumistele
ning jätkab ohtliku toote müüki. Seega esmalt peab turujärelevalveasutus siiski
pöörama oma meetme müüja enda poole ning kui see tulemust ei anna, pöörduma
veebiliidese haldaja poole: viimast muidugi üksnes juhul, kui müüja ise ei ole kõnealuse
veebiliidese haldaja. Kui ka see tulemust ei anna, siis võib turujärelevalveasutus
järgmise sammuna pöörduda internetiühendust pakkuva infoühiskonna teenuse osutaja
poole (TNVS § 562 lg 2) või domeeniregistri haldaja 27 või domeeni registripidaja28
poole (TNVS § 562 lg 3) ettekirjutusega piirata ligipääs vastavale domeenile või
domeeninimele. Sisuliselt ei erine viimased võimalused sellest, mida teeb Maksu- ja
Tolliamet ebaseaduslike hasartmängude korral29. Ühtlasi vabastatakse eelpoolmainitud
meetme adressaadid nõude täitmisest tulenevatest võimalikest kahjunõuetest (TNVS §
562 lg 4).
Muudatus on peaasjalikult vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kuivõrd
riiklik järelevalve peab liikuma ajaga kaasas ja järelevalve peab toimuma ka digitaalses
keskkonnas. Teiseks tingib muudatusvajaduse ELi õigus, kuivõrd EL määruse nr
2019/1020 art 14 lg 2 punkt k näeb ette, et minimaalselt peavad liikmesriigid tagama,
et nende turujärelevalveasutustel oleks olulise ohu esinemisel olemas: i) õigus nõuda,
et veebiliidesest kõrvaldataks teave, milles viidatakse asjaomastele toodetele, või
25
Veebiliides on TNVS § 4 lg 2 kohaselt koostoimes EL määruse artikkel 3 punktiga 15 – tarkvara,
sealhulgas veebisait, selle osa või rakendus, mida haldab ettevõtja või mida hallatakse tema nimel ja
mille kaudu antakse lõppkasutajatele juurdepääs ettevõtja toodetele.
26
TNVS § 7 lg 5 kohaselt käsitletakse „tõsise ohuna“ tootest tulenevat ohtu, kaasa arvatud ohtu, mille
mõju ei ole otsene, mis nõuab turujärelevalveasutuse kiiret sekkumist.
27
Eesti maatunnusega .ee domeeninimesid haldav organisatsioon on Eesti Interneti Sihtasutus (EIS),
kelle ülesandeks on Eesti maatunnusega ja Eestiga seotud tipptaseme domeeninimede haldamine. EIS
on Eesti domeenide registriks.
28
Registripidajad on EIS-i poolt volitatud ja akrediteeritud ettevõtted või asutused, kes pakuvad
registreerimisteenuseid isikutele, kes soovivad domeeni registreerida. Domeeni võib registreerida nii
füüsiline kui juriidiline isik. Registripidaja on tavaliselt internetiteenuse ja serveri majutusteenuse
pakkuja. Volitatud registripidajaid on Eestis hetkel üle 40.
29
Vt lähemalt https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-mets-soiduk-kutus-hasartmang/blokeeritud-
hasartmangu-internetilehekuljed
22
nõuda, et lõppkasutajatele kuvataks veebiliidesesse sisenemisel selge hoiatus, või ii) kui
punkti i alusel esitatud nõuet ei täideta, siis õigus nõuda infoühiskonna teenuse
osutajatelt, et nad piiraksid juurdepääsu veebiliidesele ja nõuaksid sealhulgas, et neid
meetmeid rakendaks asjaomane kolmas isik.
Paragrahvi eesmärgiks on võimaldada turujärelevalveasutustel piirata kaupleja
tegevust, kui rikkumise lõpetamiseks puuduvad muud tõhusad võimalused. Säte ei pane
jälgimiskohustust infoühiskonna teenuse osutajale ega sideteenuse osutajale.
Analoogne õigus veebilehe blokeerimiseks on hasartmänguseaduses antud Maksu- ja
Tolliametile, et piirata juurdepääsu ebaseaduslikule kaughasartmängule. Samuti on
analoogne õigus TTJA-l tulenevalt tarbijakaitseseaduse uuest muudatusest, mis jõustus
2020.a alguses.
Kui turujärelevalveasutus pöördub § 562 lg 3 alusel Eesti Interneti Sihtasutuse (edaspidi
EIS) kui domeeniregistri poole domeeni kustutamise taotlusega, rakendab EIS enda
tavapärast kustutamismenetlust ja võimaldab turujärelevalveasutusel soovi korral
teostada domeeni omanikuvahetust 30 päeva jooksul. Selle aja jooksul ei ole see
domeen internetikasutajatele kättesaadav ning turujärelevalveasutus saab domeeni enda
nimele ümber registreerida. Selleks tuleb ametil pöörduda .ee akrediteeritud
registripidaja poole. Kui turujärelevalveasutus ei soovi domeeni omanikuvahetust
teostada, kustub domeen ära ja seda on võimalik isikutel vabalt registreerida.
3.1.18. Paragrahvi 57 pealkirja muutmine ning lõike 5 lisamine seoses
infoedastusega ELis
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Paragrahv 57 reguleerib Euroopa Komisjoni teavitamist toote turule laskmise
kitsendustest. Sisuliselt reguleerib see ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete
kiirhoiatussüsteemi (endine RAPEX, nüüdne Safety Gate) teavitusi, mida
liikmesriikide turujärelevalveasutused süsteemi üles panevad30.
Lõike 5 korral on tegemist uue sättega TNVSis.
Lõike 5 lisamise vajadus on seotud EL määrus nr 2019/1020 art 34 lõikest 4 tuleneva
kohustuse täitmisega. Nimelt kohustab viidatud säte turujärelevalveasutusi sisestama
Euroopa Komisjoni info- ja teavitussüsteemi (nn ICSMS 31 ) turujärelevalve käigus
30
Vt lähemalt
https://ec.europa.eu/consumers/consumers_safety/safety_products/rapex/alerts/repository/content/page
s/rapex/index_en.htm
31
ICSMS (the internet supported information and communication system for the pan-European market
surveillance) on infovahetuse ja teabe süsteem, mis on mõeldud kasutamiseks nii turujärelevalve
asutustele kui ka avalikkusele. ELi turujärelevalve asutused saavad selle kaudu edastada üksteisele infot
kontrollitud toodete kohta, testide tulemusi, kasutusele võetud meetmeid jne. Avalikkus saab selle kaudu
infot nõuetele mittevastavatest toodetest, ettevõtjate tagasikutsumistest jne. Eestis on kõik toote nõuetele
vastavuse seaduse kohased turujärelevalveasutused ICSMS süsteemiga liitunud ning omavad sellele
ligipääsu ning andmesisestusvõimekust. Süsteemi andmesisestuse eest vastutab iga turujärelevalve
asutus vastavalt oma valdkondadele. ICSMSi riikliku kontaktpunkti ülesandeid täidab MKM ning
riikliku administraatori (kasutajakontode halduri) ülesandeid TTJA.
23
kogutud infot. Hetkel on ICSMS täitmine LRidele vabatahtlik, kuid uue korra järgi
muutub infoedastus ICSMSis kohustuslikuks. Eeltoodu tõttu kaotatakse ka senine nõue
koostada iga-aastaseid turujärelevalveprogramme, kuivõrd vajaminev info hakkaks
tulema otse ICSMSist (sellega seoses vt käesoleva eelnõu punkti 3.1.13). ICSMSi tuleb
EL määruse art 34 lg 4 kohaselt esmajoones sisestada infot nende harmoneeritud
valdkonna toodete kohta, mille osas on teostatud põhjalik vastavuskontroll, mis
eelkõige tähendab olukordi, kus turujärelevalveasutus on rakendanud riikliku
järelevalve meetmeid või viinud läbi katseid nõuetele vastavuse tuvastamiseks.
Paragrahvi pealkirja muutmisvajadus tuleneb sellest, et senine paragrahv käsitles
üksnes RAPEX süsteemi teavitusi (ohtlike toodetega seotud piirangud), kuid
kavandatava uue lõikega 5 lisanduks ka ICSMS süsteem, mis käsitleb laiemat inforingi,
hõlmates endas mitte üksnes ohtlike toodete ja piirangutega seotud infot, vaid ka muud.
3.1.19. Paragrahvi 57 pealkirja ja lõike 1 muutmine, mis reguleerib Euroopa
Komisjoni teavitamist toote turule laskmise kitsendustest
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetav § 57 lg 1 sätestab kohustuse teavitada Euroopa Komisjoni
turujärelevalveasutuste poolt võetud kitsendustest seoses turule laskmise või
kasutamisega.
Eelnõuga laiendatakse teavitamise kohustust nii, et Euroopa Komisjoni kõrval tuleb
kitsendustest teavitada ka teisi liikmesriike. Ühtlasi tuleb teavitada kõikidest
kitsendustest, mitte üksnes nendest, mis on seatud kohustuslikus korras
turujärelevalveasutuste poolt, st teavitama peaks ka nendest kitsendustest, mis ettevõtja
on ise vabatahtlikult täitmiseks võtnud ja sellest turujärelevalveasutust teavitanud.
Muudatus on vajalik selleks, et tagada Eesti õiguse kooskõla EL määrusega nr
2019/1020. Nimelt sätestab vastava määruse art 20 lg 2, et kui turul on tehtud
kättesaadavaks väga ohtlik toode, teatavad turujärelevalveasutused viivitamata
komisjonile kõigist vabatahtlikest meetmetest, mida ettevõtja on võtnud ja mille
võtmisest ta on turujärelevalveasutust teavitanud. Kehtiv TNVS kohustab teavitama
üksnes järelevalveasutuse poolt algatatud kokkuleppeid.
Samuti sätestab EL määruse 2019/1020 art 15 lg 5, et kui ettevõtja jätab lõikes 3
osutatud parandusmeetmed võtmata või kui lõikes 1 osutatud nõuetele mittevastavus
või oht püsib, tagavad turujärelevalveasutused, et toode kõrvaldatakse turult või
võetakse tagasi või selle turul kättesaadavaks tegemine keelatakse või seda piiratakse
ning sellest teavitatakse üldsust, komisjon ja teisi liikmesriike. Kehtiv TNVS kohustab
teavitama üksnes üldsust ja komisjoni, seega pealkirjast kaotatakse viide, et teavitatakse
üksnes Euroopa Komisjoni.
3.1.20. Paragrahvi 581 lisamine, mis lubab sõlmida halduslepinguid nõuetele
vastavuse parandamiseks
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
24
Tegemist on uue sättega TNVSis.
Eelnõuga lisatakse säte, mis lubab turujärelevalveasutustel sõlmida ettevõtjaid või
tarbijaid esindavate organisatsioonidega koostööleppeid ühistegevuseks selleks, et
parandada nõuetele vastavuse olukorda turul.
Muudatus on vajalik selleks, et tagada Eesti õiguse kooskõla EL määruse nr 2019/1020
art 9 lg-ga 1, mis kehtestab turujärelevalveasutustele võimaluse sõlmida
halduslepinguid teiste asjaomaste asutustega või ettevõtjaid või lõppkasutajaid
esindavate organisatsioonidega kokku leppida ühismeetmete võtmises, mille eesmärk
on parandada nõuetele vastavust, teha kindlaks nõuetele mittevastavad tooted,
suurendada teadlikkust ja anda suuniseid teatavaid tootekategooriaid reguleerivate
liidu ühtlustamisõigusaktide kohta, eelkõige selliste tootekategooriate kohta, mida
peetakse sageli väga ohtlikuks, sealhulgas internetis müügiks pakutavad tooted.
Haldusmenetluse seaduse § 97 lg 1 sätestab, et piiritlemata arvu juhtumite
reguleerimiseks võib sõlmida halduslepingu vaid seaduses sisalduva volitusnormi
alusel. Käesolev muudatus annabki järelevalveasutustele seaduse tasandil nõutud
volituse. Kuigi seletuskirja koostamise hetkel ei ole tulevaste ühismeetmete vorm
täpselt teada, ei seisne seletuskirja koostajate idee selles, et anda halduslepinguga üle
järelevalveasutuste pädevus teostada turujärelevalvet (nt teha uurimistoimunguid ja
ettekirjutusi). Alternatiivne tõlgendus oleks eelistatud vaid juhul, kui seda nõuab EL
õigusest tulenev kohustus.
Euroopa Komisjonil on plaanis koostada nimetatud koostöövormi osas juhend ning
näidiskoostööleping.
Halduslepingu alusel saab koostööd teha haldusväliste isikutega, mitte aga
riigiorganisatsiooni siseselt. Koostöö teiste asjaomaste asutustega toimub muuhulgas
ametiabi vormis vastavalt halduskoostöö seaduse § 17 lg-le 1.
3.1.21. Paragrahvi 59 lõike 2, § 60 lõike 2 ning § 61 lõike 2 muutmine, mis
suurendab juriidiliste isikute vastutuse trahvisummat seaduse nõuete
rikkumisel
Muudatus on osaliselt seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetavad sätted kehtestavad juriidiliste isikute trahvisumma määrad seadusest
tulenevate nõuete rikkumisel. Muudatusega tõstetakse toote turule laskmise ja turul
kättesaadavaks tegemise tingimuste rikkumisel trahvisumma 3 200 euro pealt 32 000
euro peale, toote ohtudest teavitamata jätmise ning vastavusmärgise väärkasutamise
trahvisumma 2000 euro pealt 32 000 euro peale.
Muudatus on vajalik trahvimäärade tõsiseltvõetavuse tagamiseks ning sarnaste
väärtegude eest ettenähtud karistusmäärade ühtlustamiseks. Praegu lubab
karistusseadustiku § 47 kohaldada juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 400 000 eurot.
EL määruse nr 2019/1020 artikkel 41 sätestab, et EL liikmesriigi poolt määratavad
karistused, mida määruse rikkumise korral kohaldatakse, peavad olema tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad. Hetkel kehtiva TNVS kohaselt on trahvimäärad
juriidilistele isikutele 2 000 – 3 200 eurot. Nimetatud karistusmäärad kehtivad aastast
25
2010. Karistuse kohaldamise üheks põhimõtteks on, et rikkumine ei tohi ennast ära
tasuda. Olukorras, kus toote turule laskmise tulud ulatuvad sadadesse tuhandetesse
eurodesse ja juriidilisele isikule on võimalik nõuete rikkumise eest määrata vaid 2 000
- 3 200 euro suurune rahatrahv, ei avalda karistus mõju ega ole preventiivse iseloomuga.
Samuti ühtlustab muudatus TNVS trahvimäärasid mõnede teiste seadustes toodud
sarnaste rikkumiste eest ettenähtud trahvimääradega. Näiteks näeb kehtiv jäätmeseadus
ette, et keelatud toote turule laskmise eest on võimalik määrata juriidilisele isikule kuni
32 000 euro suurune rahatrahv. Ka seadme ohutuse seadus näeb hetkel seadme
kasutusele võtmise ja kasutamise ning seadmetöö nõuete rikkumise eest juriidilistele
isikutele ette kuni 32 000 eurose trahvimäära. Samuti nähakse mõõteseaduse kehtivas
redaktsioonis ette kuni 32 000 eurone trahvimäär taatlusmärgise võltsimise, võltsitud
taatlusmärgise müümise ja võltsitud taatlusmärgisega mõõtevahendi kasutamise eest.
3.2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatus
Muudatus on osaliselt seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetakse seaduse §-i 2, mis sätestab teiste seaduste kohaldumisala. Nimetatud sätte
pealkirja lisatakse viide TNVSile ning sättesse lisatakse uus lõige, mis käsitleb vastava
seaduse ja TNVSi omavahelist toimimist.
Muudatus on vajalik, et tagada parem õigusselgus. Määruse (EL) nr 2019/1020 lisa I
kohaselt kuulub turujärelevalve alla ka määrus (EÜ) nr 1222/2009 (rehvide
märgistamine), mille nõuded on siseriiklikult sisse kirjutatud atmosfääriõhu kaitse
seadusesse – § 112. Samas vastavas seaduses puuduvad viited määrusele (EL) nr
2019/1020. Kuigi olukord on sisuliselt juba täna lahendatud TNVS § 2 lõikega 2, siis
selgema TNVS vs eriseadus seose loomiseks viime sellekohase täienduse sisse ka
atmosfääriõhu kaitse seadusesse. Sarnase sätte leiame täna juba ka mitmest teisest
seadusest, nt mõõteseaduse § 1 lg 4.
3.3. Biotsiidiseaduse muudatus
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetav säte viitab EL määruse nr 765/2008 kehtetuks muutuvale osale
(turujärelevalve osa), mida alates 2021. a keskpaigast hakkab asendama uus EL määrus
nr 2019/1020.
Eelnõuga asendatakse seaduses vana määruse viide uue määruse viitega. Selline
asendus ei too sisuliselt kaasa mingeid muudatusi ja on üksnes tehnilist laadi.
3.4. Elektroonilise side seaduse muudatus
Muudatused on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Elektroonilise side seaduse § 1111 lg 11 nimetab ametid, kellele sideettevõtja peab
andmeid esitama.
26
Muudatusega lisatakse ametite nimistusse TNVSi turujärelevalveasutused.
Muudatusvajadust on selgitatud seletuskirja punktis 3.1.15, millega antakse
turujärelevalveasutustele õigus tuvastada teatud tingimustel veebilehe omanikke.
Andmete loetelu ja väljastamise tingimused peavad olema toodud ESSis, kuna ESS on
võrreldes KorSi ja TNVSiga eriseadus, mistõttu sama asja reguleerimise korral (mis
andmeid ja kellele tuleb väljastada) kohaldub ESS. Kui ESSi vajalikke muudatusi mitte
teha, ei oleks järelevalveasutustel võimalik saada vajalikke andmeid veebilehtede taga
olevate kauplejate kindlakstegemiseks.
Kuna eelnõuga lisatava TNVS § 56 lg 8 kohaselt saab nõuda ainult ESS § 1111 lg 3 p-
s 3 nimetatud andmeid, siis täiendatakse ESS §-i 111 lõikega 12, mis sätestab, et
viidatud paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud andmeid edastatakse toote nõuetele
vastavuse seaduse kohaselt samas seaduses nimetatud turujärelevalveasutusele.
3.5. Jäätmeseaduse muudatused
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetavad sätted viitavad EL määruse nr 765/2008 kehtetuks muutuvale osale
(mõisted, turujärelevalve osa), mida alates 2021. a keskpaigast hakkab asendama uus
EL määrus nr 2019/1020.
Eelnõuga asendatakse seaduses vana määruse viide uue määruse viitega. Selline
asendus ei too sisuliselt kaasa mingeid muudatusi ja on üksnes tehnilist laadi.
3.6. Kemikaaliseaduse muudatus
Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega.
Muudetav säte viitab EL määruse nr 765/2008 kehtetuks muutuvale osale
(turujärelevalve osa), mida alates 2021. a keskpaigast hakkab asendama uus EL määrus
nr 2019/1020.
Eelnõuga asendatakse seaduses vana määruse viide uue määruse viitega. Selline
asendus ei too sisuliselt kaasa mingeid muudatus ja on üksnes tehnilist laadi.
3.7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
muudatus
Muudetakse § 49 lõiget 1, mis reguleerib tõendaja akrediteerimist.
Kuivõrd 1. jaanuarist 2021 asub Eesti riikliku akrediteerimisasutuse ülesandeid täitma
sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskuse asemel mittetulundusühing Eesti
Standardikeskus32, on otstarbekas analoogselt toote nõuetele vastavuse seadusele ka
32
Vabariigi Valitsuse 09.07.2020 korraldus nr 253 „Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus
lõpetamise otsustamiseks ja Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine“.
27
KEHJSes viidata keskkonnajuhtimissüsteemi tõendajate akrediteerijana üldiselt Eesti
riiklikule akrediteerimisasutusele, täpsustamata konkreetset juriidilist isikut, kes
selleks on konkreetsel ajahetkel määratud.
4. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Seaduseelnõu toob TNVSi EL määrusest nr 2019/1020 tulenevad mõisted, mille sisu
on täpsemalt lahti kirjutatud seletuskirja punktides 3.1.1 ja 3.1.2.
5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu tagab Eesti õiguse vastavuse EL määrusest nr 2019/1020 tulenevate sätetega.
Vastavustabel on leitav käesoleva eelnõu lisast nr 1.
6. SEADUSE MÕJUD
Kavandatavate muudatuste eesmärk on:
1) tõhustada turujärelevalvet seoses e-kaubandusega;
2) tõhustada järelevalvet kolmandatest riikidest pärit toodete üle ning
3) parandada piiriülest koostööd ELi liikmesriikide järelevalveasutuste vahel.
Ühtlasi tehakse rida muudatusi, mis loovad õigusselgust kehtivates sätetes ning
ajakohastavad viiteid.
Muudatused ei oma sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku
omavalitsuse korraldusele. Küll aga omavad muudatused mõju majandusele (nõuded
ettevõtjatele) ja riigiasutuste korraldusele (kohustused riigile). Seletuskirja koostamise
hetkel ei nähtu, et muudatustest mõjutatud sihtrühmale avalduda võiv mõju võib
osutuda oluliseks.
Mõjude olulisuse hindamisel on lähtutud järgnevast neljast kriteeriumist:
1) mõjutatud sihtrühma suurus;
2) mõju ulatus;
3) mõju avaldumise sagedus;
4) ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
6.1. Turujärelevalve tõhustamine seoses e-kaubandusega
Muudatuste sisu: selleks antakse turujärelevalveasutustele õigus saada
sideettevõtjatelt infot selle kohta, kes internetis ohtlikke või nõuetele mittevastavaid
tooteid müüb (seletuskirja punktid 3.1.15 ja 3.4). Samuti antakse
turujärelevalveasutustele õigus teostada tõhusalt kontrolloste ka veebimüügi korral, nt
ostu eesmärgi varjamine, valenime kasutamine (seletuskirja punkt 3.1.16). Ühtlasi
antakse turujärelevalveasutustele õigus nõuda internetiteenuse pakkujatelt ligipääsu
piiramist veebiliidestele (olgu selleks siis kas veebileht, äpp vms keskkond), juhul kui
28
levitaja või veebiliidese haldaja järelevalveasutusega koostööd ei tee (seletuskirja punkt
3.1.17).
Sihtrühmad: turujärelevalveasutused, tarbijad, ettevõtjad.
Mõju turujärelevalveasutustele: mõjutatud sihtrühm on suur, kuivõrd täiendavaid
õigusi saavad eelnõu kohaselt juurde pea kõik TNVSis nimetatud seitse
turujärelevalveasutust, v.a Maksu- ja Tolliamet. Kuna tegemist on
turujärelevalveasutuste jaoks täiesti uute järelevalve meetmetega, siis nende
rakendamine nõuab sihiteadlikku kohanemist, mistõttu mõju ulatus on samuti suur.
Samas arvestades asjaolu, et nimetatud täiendavaid järelevalve meetmeid saavad
turujärelevalveasutused rakendada alles viimase abinõuna, siis võib eeldada, et mõju
avaldumise sagedus on pigem väike, st neid rakendatakse üksnes äärmuslikel
juhtumitel. Ebasoovitavaid mõjusid turujärelevalveasutustele eelduslikult ei kaasne
ning täiendavaid ressursse see ei nõua, kuivõrd suureneb ametite nn tööriistakast, mille
seast sobivaid järelevalvemeetmeid valida. Kas, millal ning millist meedet kasutada,
jääb endiselt ametite endi otsustada.
Mõju tarbijatele: sihtrühm on küll suur, kuivõrd kaudselt on mõjutatud ca 75%
tarbijatest 33 , samas mõju ulatus tarbijatele on väike, kuivõrd muudatused ei too
tarbijatele kaasa muutusi nende käitumises. Samuti on mõju avaldumise sagedus väike,
kuivõrd tarbija ilmselt ei puutu regulaarselt või tihti kokku järelevalve meetmete
rakendamisega, mis on suunatud ettevõtjatele. Ka ei kaasne muudatustega tarbijate
jaoks negatiivse iseloomuga mõjusid. Pigem vastupidi. Muudatustel on tarbijate jaoks
positiivsed mõjud, kuna tagavad tõhusama tarbijate õigusi kaitsvate normide rikkumiste
avastamise ja korrarikkumiste, eriti digitaalses keskkonnas toimuvate rikkumiste,
kiirema lõpetamise.
Mõju ettevõtjatele: sihtrühma saab jaotada kaheks – sideettevõtjad (meie hinnangul
on Eestis ca 4 suurt sideettevõtet) ja e-kauplejad. Eesti e-kaubanduse maht moodustab
ca 20% jaekaubanduse kogumahust ning Eestis on ca 5000 domeeni, mis kasutavad e-
poe platvorme, millest e-kaubanduse Liidu hinnangul on aktiivsed ca 1500-2000 34 .
Jaekaubanduse mahtu hinnates võib öelda, et sihtrühma suurus on pigem keskmine.
Sideettevõtjate juures tuleb silmas pidada asjaolu, et mõju avaldub neile üksnes
olukorras, kus on mõni seadust rikkuv e-kaupleja, kes ei tee turujärelevalveasutustega
koostööd ning kus ükski teine järelevalve meede ei ole andnud tulemust. Arvestades
uute järelevalvemeetmete rakendamise kitsendusi võib öelda, et mõju avaldumise
sagedus saab olema harv ning ebaregulaarne, seega mõju avaldumise sagedus on pigem
väike. Ilmselgelt on kavandatud muudatuse mõju sihtrühmale osaliselt negatiivse
iseloomuga, kuivõrd sideettevõtjatel tekib kohustus nt väljastada
turujärelevalveasutustele andmeid või siis piirata ligipääsu teatud veebikanalitele ning
samuti piiratakse rikkumise toime pannud ettevõtja tegevust. Samas muudatuse
positiivsed mõjud kaaluvad negatiivse üle. Esiteks parandab tõhusam järelevalve
reegleid järgivate ettevõtjate konkurentsiolukorda. Teiseks aitab tõhusam järelevalve
tõsta tarbijate kindlustunnet, mis suurendab eelduslikult seadusekuulekate
veebimüüjate tehingute arvu. Kolmandaks aitab tõhusam järelevalve kaitsta tarbijaid
33
„E-kaubanduse võimalusi kasutab 75% inimestest“ - https://vana.stat.ee/internetti-kasutatakse-uha-
enam-ostlemiseks
34
https://e-kaubanduseliit.ee/eesti-e-kaubanduse-statistika/
29
ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete tekitatud vigastuste jms kahjude eest. Juhul,
kui praktikas ilmneb, et turujärelevalveasutuste päringute arv sideettevõtjatele kujuneb
suureks, siis on võimalik andmete edastus korraldada kirjaliku kokkuleppe alusel,
vähendades sellega ettevõtjatele langevat halduskoormust. Nimetatud kokkuleppega
saaks vajadusel praktika ühtlustamise eesmärgil raamistada nii infopäringute
eeltingimused kui ka infoedastusviisid. Käesoleval hetkel aga ei ole ette näha, et uue
pädevuse kasutamine saaks olema massiline. Samas tasub olukorda uuesti hinnata, nt
aasta pärast uute õiguste jõustumist, ning vajadusel arutada teemat toodete
turujärelevalve nõukogus koos puudutatud ettevõtjatega.
6.2. Turujärelevalve tõhustamine seoses kolmandate riikidest pärit toodetega
Muudatuste sisu: selleks kehtestatakse nõue, et teatud tootegruppide korral on vajalik
ELis asutatud vastutava isiku olemasolu, kes on võtnud tootega seoses vastutuse
järgnevate ülesannete täitmise eest: nõutud dokumentatsiooni (nt ELi
vastavusdeklaratsiooni või toimivusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni)
olemasolu kontroll ning nende kättesaadavaks tegemine turujärelevalveasutustele;
ühtlasi kohustus teha igati koostööd turujärelevalveasutustega juhul, kui ilmneb, et
tooted on ohtlikud või ei vasta nõuetele; ning parandusmeetmete võtmise tagamine.
Vastav isik peab olema märgitud kas tootele, pakendile või sellega kaasaskäivatele
dokumentidele, et turujärelevalveasutused saaksid probleemide korral ettevõtjaga
ühendust võtta. Eelkõige puudutab uus nõue importtooteid, kuivõrd ELis toodetud
toodete korral on vastavaks isikuks üldjuhul EL tootja ise. Tegemist on muudatusega,
mida käsitleb käesoleva seletuskirja punkt 3.1.6.
Sihtrühmad: turujärelevalveasutused, tarbijad, ettevõtjad.
Mõju turujärelevalveasutustele: mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega, kuivõrd
hõlmatud toodete kategooriaid vaadates puudutab nõue tänastest
turujärelevalveasutustest üksnes TTJA-d, Veeteede Ametit ning Maksu- ja Tolliametit.
Turujärelevalveasutuste käitumises võivad esineda muudatused, kuid nendega ei
kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, sest turujärelevalveasutused ei pea tulevikus
küsimuste korral püüdma kontakti saavutada kolmandas riigis asuva tootjaga, vaid
piisab, kui saavutatakse kontakt ELis asuva vastutava isikuga. Muudatuse mõju ulatus
on keskmine, kuna on tegu eelduslikult regulaarse, kuid mitte igapäevase kokkupuutega
viidatud kontrollitegevustega. Muudatuse avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd
kolmandate riikide import moodustab koguimpordist ca 20%35 ning ka siin tuleb meeles
pidada, et kõik tooted ei lähe uue nõude alla. Nõudega ei kaasne märkimisväärseid
negatiivse iseloomuga mõjusid turujärelevalveasutustele, vaid nõue pigem lihtsustab
järelevalve teostamist.
Mõju tarbijatele: mõjutatud on üksnes osa tarbijatest, kuivõrd puudutab piiratud hulka
kaupu ning siingi vaid seda osa kaupadest, mida imporditakse kolmandatest riikidest
ning millele ei ole määratud nõuetekohast ELis asutatud vastutavat isikut. Sellised
tooted võidakse piiril kinni pidada ja tarbija ei saa tellitud kaupa kätte. Mõju ulatus
tarbijatele on väike, kuna see ei nõua erilisi muutusi tarbijate senises käitumises, sest
kohustus omada ELis asutatud vastutavat isikut lasub kolmanda riigi tootjal. Nagu ka
35
https://valiskaubandus.stat.ee/visualize/tree_map/import/show/all/2018/?locale=et
30
eelnevalt leitud, siis mõju avaldumise sagedus on ilmselt väike, kuna puudutatud on
üksnes osa kaupu. Tarbijatele tekkivad negatiivse iseloomuga mõjud on küll olemas
(tellitud kaupa ei saa kätte), kuid jäävad positiivsete mõjudele selgelt alla, kuivõrd
selliste kaupade puhul on suur oht, et tellitud kaup ei vasta nõuetele ja/või on tarbijale
ohtlik.
Mõju ettevõtjatele: nõue ei mõjuta Eesti ettevõtjaid, kuivõrd nõue kehtib eelkõige
kolmandate riikide müüjatele, st nemad peavad tagama, et oma toodete müügil oleks
määratud ELis asutatud vastutav isik. Vastasel juhul võidakse kaup piiril kinni pidada
või müügilt ära korjata. Juhul, kui puudub info ELis asuva tootja, importööri või
volitatud esindaja kohta ja kui toode on lõppkasutajani jõudnud läbi nn vahelao, siis
läheb vastutus nn vahelaole. Samas vahelaod omavad tootjatega või siis kauba
omanikega üldjuhul mingeid ärisuhteid, mistõttu sellised küsimused peaksid saama
nende raames lahendatud.
6.3. Piiriülese koostöö parandamine EL turujärelevalveasutuste vahel
Muudatuste sisu: piiriülese koostöö parandamiseks viidatakse seaduses
otsekohalduvale EL määrusele, mis sätestab erinevad nõuded turujärelevalveasutustele
seoses piiriüleste juhtumitega. Kuigi selline viide on ka kehtivas TNVSis, siis sisu
muutus tuleneb sellest, et muutub määruse enda sisu (seletuskirja punkt 3.1.13). Samuti
lisandub liikmesriikidele kohustus määrata ühtne kontaktasutus ning koostada iga 4
aasta tagant riiklik turujärelevalvestrateegia (seletuskirja punkt 3.1.13), täita ICSMS
süsteemi (seletuskirja punkt 3.1.18) ning arvestada senisest enam teiste liikmesriikide
turujärelevalveasutuste otsustega (seletuskirja punkt 3.1.3).
Sihtrühmad: turujärelevalveasutused ja MKM.
Mõju turujärelevalveasutustele: mõjutatud on kõik TNVSis nimetatud
turujärelevalveasutused ning MKM - seega mõjutatud on suur osa sihtrühmast. Mõju
ulatus on hinnanguliselt keskmine, kuivõrd kohustab turujärelevalveasutusi ja MKMi
muutma oma senist käitumist seoses piiriüleste abipalvetega võrreldes varasemaga
(konkreetset vastamistähtajad, piiratud abistamisest keeldumise alused, suhtlemine läbi
ICSMS süsteemi, ICSMS süsteemi täitmine, riiklike strateegiate koostamine ning ühtse
kontaktpunkti määramine) ning nõuab senise töökorralduse läbimõtlemist seoses
piiriüleste juhtumitega ning ICSMS süsteemi täitmisega. Samas on kõik TNVS kohased
turujärelevalveasutused ICSMS süsteemiga liitunud ning omavad sellele ligipääsu ning
andmesisestusvõimekust juba aastaid. Mõju avaldumise sagedus seoses piirüleste
abipalvetega on pigem väike, kuivõrd piiriülesed abipalved ei ole ette prognoositavad
ning senist praktikat arvestades ei ole ka massilised36. Kui võtta aluseks tarbijakaitse
valdkonna analoogne piiriülene koostöövorm, mis loodi 2006. a, siis võib eeldada, et
süsteem toob kaasa keskmiselt 4 infopäringut ja 5 menetluse algatamise taotlust
36
Euroopa Komisjon (2017). Mõjuanalüüs EL määruse 2019/1020 algatusele, dokumendi nr
SWD(2017) 466 final, Part 3/4, lk 572-573. Internetis kättesaadav -
https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2017/EN/SWD-2017-466-F1-EN-MAIN-PART-
3.PDF
31
aastas 37 . Seevastu ICSMS täitmise kohustuse mõju võrreldes piirüleste abipalvete
täitmisega omab ilmselt suuremat mõju turujärelevalveasutustele, kuivõrd see tähendab
ametitele sisuliselt igapäevast ICSMS täitmist. Arvestades, et kõik
turujärelevalveasutused ei kasuta täna ICSMS süsteemi regulaarselt, siis toob ICSMS
täitmise kohustuslikuks muutumine kaasa vajaduse täiendava koolituse järele. Ühtlasi
tähendab ICSMS kohustuslik täitmine osade turujärelevalveasutuste (nagu nt TTJA)
jaoks täiendavat administratiivset ajakulu, kuivõrd nii mõnigi turujärelevalveasutus
kasutab täna turujärelevalve läbiviimisel enda sisemist süsteemi ja ICSMS süsteemi
täimine oleks nende jaoks topelt-koormust tekitav. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise
risk seoses piiriüleste abipalvetega on väike, kuivõrd negatiivse iseloomuga mõjud on
vähesed (kohustus vastata tähtajaliselt, piiratud võimalused abipalvest keeldumiseks).
Samas kehtivad samad kohustused ka teiste liikmesriikide järelevalveasutustele,
mistõttu eelduslikult paraneb Eesti asutuste abipalvete täitmine teistes liikmesriikides.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk seoses ICSMS täitmisega on suur, kuivõrd
turujärelevalveasutustel kasvab administratiivkoormus. Samas on võimalik esinevaid
riske maandada, võttes menetluskeskkonnana kasutusse ICSMS või liidestades enda
menetluskeskkonna ICSMSiga nii, et vajalikud andmed liiguksid ametisisesest
süsteemist ICSMSi automaatselt. Siseriiklike süsteemide liidestamiseks on EL määruse
2019/1020 art 34 lg-ga 2 kehtestatud ka Euroopa Komisjonile kohustus arendada edasi
ICSMS ja siseriiklike järelevalvesüsteemide vahelist elektroonilist liidest ning hoida
seda ajakohaselt käigus.
6.4. Õigusselgust loovad ja viiteid ajakohastavad sätted
Muudatuste sisu: valdav osa eelnõust ei muuda sisuliselt tänast olukorda vaid täidab
õigusselguse ja ajakohastamise eesmärki (seletuskirja punkti 3.1 alapunktid 1-5, 7-12,
14 ning punktid 3.2-3.3 ning 3.5-3.7).
Sihtrühmad: turujärelevalveasutused, toote kontaktpunkt, tarbijad, ettevõtjad.
Mõjutatud on kaudselt kõik TNVSi subjektid sh tarbijad, seega sihtrühma suurus on
suur. Mõju ulatus on väike, kuivõrd need ei too kaasa erilisi muutusi sihtrühmade
käitumises, sest selgitavad üksnes täna kehtivat olukorda. Mõju avaldub sagedasti,
seega mõju avaldumise sagedus on suur. Ebasoovitavaid mõjusid muudatustega
eelduslikult ei kaasne, vaid pigem, peaksid muudatused tagama selguse kehtivates
nõuetes, õigustes ja kohustustes.
Mõnevõrra võib oodata administratiivkoormuse kasvu toote kontaktpunktile, mille
ülesandeid täidab MKM38. Täna annab toote kontaktpunkt ettevõtjatele teavet üksnes
riigisiseste tehniliste normide ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise
kohta. Edaspidi lisanduks ka kohustus anda teavet kõikide ELis harmoneeritud
valdkonna toodetele kehtestatud nõuete kohta. Eelduslikult toob see endaga kaasa toote
kontaktpunkti töökoormuse mõningase kasvu, kuid samas ei ole ettevõtjate päringud
seoses kehtivate nõuetega MKMile midagi uut.
37
Euroopa Komisjon (2016). Mõjuanalüüs EL määruse nr 2006/2004 (tarbijakaitsealase koostöö
määrus), dokumendi nr SWD(2016) 164 final, lk 107. Internetis kättesaadav - https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016SC0164&from=EN
38
https://www.mkm.ee/et/toodete-kontaktpunkt
32
6.5. Trahvimäärade suurendamine
Muudatuste sisu: eelnõuga tõstetakse juriidiliste isikute trahvisumma määrad
seadusest tulenevate nõuete rikkumisel. Muudatusega tõstetakse toote turule laskmise
ja turul kättesaadavaks tegemise tingimuste rikkumisel trahvisumma 3 200 euro pealt
32 000 euro peale, toote ohtudest teavitamata jätmise ning vastavusmärgise
väärkasutamise trahvisumma 2000 euro pealt 32 000 euro peale (seletuskirja punkt
3.1.21).
Sihtrühmad: turujärelevalveasutused, tarbijad, ettevõtjad.
Mõju turujärelevalveasutustele: mõju ulatus turujärelevalveasutustele on eelduslikult
väike, kuivõrd muudatused ei too turujärelevalveasutustele kaasa vajadust muuta nende
käitumist toimingute tegemisel – muutuvad vaid trahvide määrad. Trahvimäärade
tõstmine võib motiveerida ettevõtjaid paremini täitma kehtivaid nõudeid. Seetõttu võib
rikkujate arvu vähenemisega väheneda ka turujärelevalveasutuste töökoormus.
Mõju tarbijatele: mõju ulatus tarbijatele on eelduslikult väike, kuivõrd muudatused ei
too tarbijatele kaasa vajadust muuta nende käitumist. Samuti on mõju avaldumise
sagedus väike, kuivõrd tarbija ilmselt ei puutu regulaarselt või tihti kokku järelevalve
meetmete rakendamisega, mis on suunatud ettevõtjatele. Samuti ei kaasne
muudatustega tarbijate jaoks negatiivse iseloomuga otseseid mõjusid. Seaduskuulekate
ettevõtjate puhul võib toimuda tegevuskulude mitteoluline tõus juhul, kui kõrgemad
trahvimäärad motiveerivad neid sooritama täiendavaid toiminguid trahvi saamise
tõenäosuse vähendamiseks ehk oma tegevuse seaduse nõuetega paremasse kooskõlla
viimiseks või nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Tegevuskulude suurenemine võib
aga väheoluliselt tõsta tarbija suhtes kehtestatud hindu ehk olla kaudseks negatiivseks
mõjuks. Muudatusel on ka positiivsed mõjud. Esiteks on seaduskuulekad ettevõtjad
paremas konkurentsiolukorras, mis võib positiivselt mõjutada tarbijatel olemasolevat
valikut. Teiseks tagavad ajakohastatud trahvimäärad tõhusamat järelevalvet, mis võib
omakorda tõsta tarbijate kindlustunnet. Kolmandaks motiveerivad tõhusamad
trahvimäärad ettevõtjaid vältima tarbijatele ohtlikke või nõuetele mittevastavaid
tooteid, vähendades nendega potentsiaalset tekitatud kahju. Arvestades sihtrühma
suurust, mõju eeldatavat väikest sagedust ja sihtrühma vaates selle väikest ulatust, võib
mõju tarbijatele pidada väheoluliseks.
Mõju ettevõtjatele: muudatustega kaasneb sihtrühmale tegevuskulude tõus eelkõige
nende üksikute ettevõtjate puhul, kes rikuvad seadusest tulenevaid nõudeid ning peavad
selle tulemusel tasuma suuremaid trahvisummasid. Neile on kavandatud muudatuse
mõju osaliselt negatiivse iseloomuga, kuivõrd asjakohasel juhul tekib neil kohustus
viidatud suurendatud trahvisummasid tasuda. Ka seaduskuulekate ettevõtjate puhul
võib toimuda tegevuskulude mitteoluline tõus juhul, kui kõrgemad trahvimäärad
motiveerivad neid sooritama täiendavaid toiminguid trahvi saamise tõenäosuse
vähendamiseks ehk oma tegevuse seaduse nõuetega paremasse kooskõlla viimiseks või
nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Käesoleval hetkel aga ei ole ette näha, et uute
trahvimäärade alusel karistamine oleks massiline. Muudatuse positiivsed mõjud
seisnevad selles, et seaduskuulekad ettevõtjad on paremas konkurentsiolukorras.
Teiseks tagavad ajakohastatud trahvimäärad tõhusamat järelevalvet, mis võib
omakorda tõsta tarbijate kindlustunnet, mis suurendab eelduslikult seaduskuulekate
33
veebimüüjate tehingute arvu. Arvestades sihtrühma suurust, mõju eeldatavat väikest
sagedust ja sihtrühma vaates selle väikest ulatust, võib mõju ettevõtjatele pidada pigem
väheoluliseks.
6.6. Võimalik mõju halduskoormusele
Eelnõuga kaasneb ettevõtjate halduskoormuse suurendamine, kuna lisaks
trahvimäärade tõstmisele (seletuskirja punkt 6.5), antakse turujärelevalveasutustele
õigus nõuda informatsiooni edastamist selle kohta, kes internetis ohtlikke või nõuetele
mittevastavaid tooteid müüb (seletuskirja punktid 3.1.15 ja 3.4) ning internetiteenuse
pakkujatelt ligipääsu piiramist veebiliidestele (seletuskirja punkt 3.1.17).
Halduskoormus ei suurene aga märkimisväärselt. Trahvimäärade tõstmise mõju
halduskoormusele esineb eelkõige nõudeid rikkuvate äriühingute puhul. Teiste viidatud
muudatuste puhul avaldub mõju üksnes olukorras, kus on mõni seadust rikkuv e-
kaupleja, kes ei tee turujärelevalveasutustega koostööd ning kus ükski teine järelevalve
meede ei ole andnud tulemust. Juhul, kui praktikas ilmneb, et turujärelevalveasutuste
päringute arv sideettevõtjatele kujuneb suureks, siis on võimalik halduskoormuse
vähendamiseks korraldada andmete edastus kirjaliku kokkuleppe alusel.
Nõue, et teatud tootegruppide korral on vajalik ELis asutatud vastutava isiku olemasolu,
kehtib eelkõige kolmandate riikide müüjatele, mis tähendab, et Eesti tarbijate ega
ettevõtjate halduskoormust see ei mõjuta. Piiriülese koostöö parandamiseks mõeldud
muudatused mõjutavad vaid turujärelevalveasutusi ning MKM, tarbijate ja ettevõtjate
osas ei ole halduskoormuse suurenemise küsimus asjakohane. Ka õigusselgust loovad
ja viiteid ajakohastavad sätted ei too kaasa erilisi muutusi sihtrühmade
halduskoormuses.
7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU
OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD
Muudatustega ei kaasne riigile tulusid.
Muudatustega kaasnevad riigile järgmised kulud: täiendav koolitusvajadus seoses
uute järelevalve õiguste rakendamisega ning ICSMS süsteemi täitmisega; võimalik
kulu seoses ICSMS süsteemi ja ametisisese järelevalvesüsteemi liidestamisega;
täiendav ajakulu seoses piirüleste abipalvete täitmisega.
Kuna tegemist on ELi õiguse rakendamisega, mis jõustub 2021. a suvest, siis on
käesoleval hetkel raske hinnata, kui suured kulud eelnõu rakendamise kaasnevad, nt kas
ja millal plaanib Euroopa Komisjon läbi viia asjakohaseid koolitusi LRide
järelevalveasutustele. Samuti ei ole käesolevaks hetkeks teada, milliseid arendusi ja
võimalusi Euroopa Komisjon ICSMS liidestamiseks loob ning mis andmevahetuse sisu
hakkab olema. Vastavalt EL määruse 2019/1020 art 34 lg-2 kohustub Euroopa
Komisjon välja arendama ICSMS ja LRide turujärelevalveasutuste infosüsteemide
vahelise elektroonilise liidese ning vastavalt art 34 lg-le 8 võtma vastu rakendusaktid,
mis täpsustavad, kuidas andmevahetus hakkab toimima. Tänaseks nimetatud
rakendusakte välja töötatud ei ole ning ei ole ka teada ICSMS liidestamise arendustööde
kulgu.
34
8. RAKENDUSAKTID
Seoses ühtse kontaktpunkti määramisega on vajalik vastu võtta ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri käskkiri (sisu on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 3.1.13,
käskkirja kavand seletuskirja lisas nr 2).
Seoses seletuskirja punktis 3.1.18 nimetatud Euroopa Komisjoni teavitamise sisu
muudatusega on tarvis samasisuliselt muuta ka Vabariigi Valitsuse 26.08.2010. a
määrust nr 122 „Toote turule laskmise kitsendustest Euroopa Komisjoni teavitamise
kord“39.
9. SEADUSE JÕUSTUMINE
Eelnõu sätted, mis ei ole seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega jõustuksid
üldises korras: akrediteerimisega seotud muudatused (seletuskirja punktid 3.1.7-3.1.9
ning 3.7), mootorsõidukite ning mehitamata õhusõidukite süsteemide järelevalve
pädevustega seotud muudatused (seletuskirja punktid 3.1.10 ja 3.1.11).
Eelnõu sätted, mis on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. jõustuksid 16.
juulist 2021. a, sest tulenevalt EL määruse nr 2019/1020 artiklist 44 kohaldatakse
määrust 16. juulist 2021. a. Seni kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EÜ) nr 765/2008 asjakohased sätted. Seega ELi õigusega vastuolu vältimiseks alates
16. juulist 2021. a on vajalik, et nimetatud määrusega seotud sätted jõustuksid samal
ajal uue määruse kohaldamise ajaga.
10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA
AVALIK KONSULTATSIOON
Eelnõu esitatakse heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele.
Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Maaeluministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile.
Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,
Terviseametile, Keskkonnainspektsioonile, Maanteeametile, Veeteede Ametile,
Maksu- ja Tolliametile, Põllumajandusametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti E-kaubanduse Liidule. Eelnõule laekunud
tagasiside koos märkuste arvestamise või mittearvestamisega on toodud seletuskirja
lisas nr 3 (nn kooskõlastustabel).
Algatab Vabariigi Valitsus …… 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
majandus- ja taristuminister
39
https://www.riigiteataja.ee/akt/110042019015
35
LISA 1
EL määruse nr 2019/1020 vastavustabel
EL määrus nr 2019/1020 Kommentaar
art 1 – reguleerimisese Kaetud TNVS-iga + eelnõu § 1 p-d 1, 6
art 2 - reguleerimisala Kaetud TNVS-iga + eelnõu § 1 p-d 1, 6
art 3 - mõisted Kaetud TNVS-iga + eelnõu § 1 p-d 23
art 4 – ülesanded, mida ettevõtjad eelnõu § 1 p 7
peavad täitma toodete puhul, mille
suhtes kohaldatakse teatavaid liidu
ühtlustamisõigusakte
art 5 – volitatud esindaja eelnõu § 1 p 7
art 6 - kaugmüük eelnõu § 1 p 3 (art 6 puhul on sisuliselt
tegemist mõistega)
art 7 – ettevõtja kohustused Kaetud TNVS-iga + eelnõu § 1 p-d 20,
21, § 3, § 7
art 8 – teave ettevõtjatele eelnõu § 1 p 5
art 9 – ühismeetmed eelnõu § 1 p 25
art 10 – turujärelevalveasutuste ja ühtse eelnõu § 1 p 18
kontaktasutuse määramine
art 11 – turujärelevalveasutuste tegevus Kaetud TNVS, HMS, ATSS, KorS, PS-
ga + eelnõu § 1 p 4
art 12 – vastastikune hindamine Ei puutu siseriiklikku õigusesse
art 13 – riiklikud eelnõu § 1 p 18
turujärelevalvestrateegiad
art 14 – turujärelevalveasutuste õigused Kaetud TNVS, HMS, ATSS, KorS,
VTMS, PS-iga + eelnõu § 1 p-d 20-21, §
3, § 7
art 15 – kulude sissenõudmine LRidele jäetud otsustusvabadus. Kuna
turujärelevalveasutuste poolt Eesti tänasesse järelevalve korraldusse
ei sobitu, siis ei kasuta.
art 16 – turujärelevalvemeetmed Kaetud TNVS, HMS, VTMS, KorS-ga
art 17 – teabe kasutamine ning ameti- ja Kaetud TNVS, HMS, VTMS, KorS-ga
ärisaladus
art 18 – ettevõtjate menetlusõigused Kaetud TNVS § 56 lg-ga 6
art 19 – väga ohtlikud tooted Kaetud TNVS §-dega 7, 56 ja 57
art 20 – Kiire teabevahetuse süsteem Kaetud TNVS §-ga 57 + eelnõu § 1 p
22-24
art 21 – Liidu katserajatised Ei puutu siseriiklikku õigusesse
art 22 – vastastikune abi eelnõu § 1 p 18
art 23 – õigusaktide täitmise tagamise eelnõu § 1 p 18
meetmete taotlused
art 24 – vastastikuse abi taotluste eelnõu § 1 p 18
menetlus
art 25 – liidu turule tulevate toodete eelnõu § 1 p 15
kontrollimine
36
art 26 – vabasse ringlusse lubamise eelnõu § 1 p 15
peatamine
art 27 – vabasse ringlusesse lubamine eelnõu § 1 p 15
art 28 – vabasse ringlusesse lubamisest eelnõu § 1 p 15
keeldumine
art 29 – Liidu toodete nõutele vastavuse Ei puutu siseriiklikku õigusesse
võrgustik
art 30 – võrgustiku koosseis ja Ei puutu siseriiklikku õigusesse
toimimine
art 31 – võrgustiku roll ja ülesanded Ei puutu siseriiklikku õigusesse
art 32 – haldustegevuste Ei puutu siseriiklikku õigusesse
koordineerimisrühmade roll ja
ülesanded
art 33 – Komisjoni roll ja ülesanded Ei puutu siseriiklikku õigusesse
art 34 – info- ja teavitussüsteem eelnõu § 1 p 24
art 35 – rahvusvaheline koostöö Ei puutu siseriiklikku õigusesse
art 36 - rahastamine Ei puutu siseriiklikku õigusesse
art 37 – Liidu finantshuvide kaitse Ei puutu siseriiklikku õigusesse
art 38 – Direktiivi 2004/42/EÜ Ei puutu siseriiklikku õigusesse
muutmine
art 39 – määruse (EÜ) nr 765/2008 eelnõu § 1 p-d 1, 3, 13-15 ja 18 ning § 2
muutmine ja §-id 4-5.
art 40 – määruse (EL) nr 305/2011 Ei puutu siseriiklikku õigusesse
muudatused
art 41 - karistused TNVS § 59 ja 61
art 42 – hindamine, läbivaatamine ja Ei puutu siseriiklikku õigusesse
suunised
art 43 - komiteemenetlus Ei puutu siseriiklikku õigusesse
art 44 – jõustumine ja kohaldamine eelnõu § 8
37
LISA 2
KÄSKKIRJA KAVAND
Turujärelevalve ja toodete vastavuse nõuete määruses sätestatud
ühtse kontaktasutuse nimetamine
Käskkiri kehtestatakse toote nõuetele vastavuse seaduse § 531 lõike 2 alusel.
§ 1. Ühtne kontaktasutus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1020, millega sätestatakse
nõuded turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi
2004/42/EÜ ja määruseid (EL) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169/1,
25.6.2019, lk 1–44) artikkel 10 lõikes 4 toodud ülesannete täitmise eest vastutab
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
§ 2. Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub 2021. aasta 16. juulil.
Andres Sutt
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Ando Leppiman
Kantsler
38
MÄÄRUSE KAVAND
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Toote turule laskmise kitsendustest ja turujärelevalve käigus
kogutud teabest Euroopa Komisjoni teavitamise kord
Määrus kehtestatakse «Toote nõuetele vastavuse seaduse» § 57 lõike 4 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala
§ 2. Teabe edastamine
§ 3. Tootest tuleneva tõsise ohu tõttu soovituslike, kokkuleppeliste või kohustuslike
meetmete rakendamisest teavitamine infosüsteemi RAPEX kaudu
§ 4. Toote nõuetele vastavuse seaduse § 56 lõikes 2 loetletud kitsendustest teavitamine
§ 5. Teavitamise korraldamiseks vajaliku teabe kogumine
§ 6. Euroopa Komisjonilt saabuva teabe vastuvõtmine
§ 7. Teavitamine toote nõuetele vastavuse seaduse § 57 lõike 5 alusel
§ 8. Määruse jõustumine
39