dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 30. märts 2021
Viit
2-2/20-0312/2069
Registreeritud
30. märts 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post, EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/20-0312
Vastutaja
Jekaterina Iljina (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)

Failid

  • 📎2-220-03122069 30.03.2021 Väljaminev kiri.asice2556 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei 30.03.2021 nr 2-2/20-0312/2069 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele Edastame toote nõuetele vastavuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Riigikogule esitamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu; 2) toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri; 3) toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3. Jekaterina Iljina 625 6482 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 30.03.2021 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toode käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.06.2019, lk 1–44), kohaldamisalasse jääv toode.“; 2) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 ja § 54 lõikes 1 asendatakse sõna „lõpptarbija“ sõnaga „lõppkasutaja“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud mõistetele kasutatakse käesolevas seaduses ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1020 kasutatud mõisteid.“; 4) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „osas“ sõnadega „ja mõni teine Euroopa Liidu turujärelevalveasutus ei ole pidanud toodet nõuetele mittevastavaks“; 5) paragrahvi 10 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ettevõtja saab toote kontaktpunkti kaudu teavet toote suhtes kohaldatavate nõuete ja tehniliste normide kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2019/515, (EL) 2019/1020 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 04.04.2011, lk 5–43), sätestatu kohaselt.“; 6) paragrahvi 14 lõigetes 2 ja 3, § 15 lõike 2 punktis 1, § 16 lõikes 5, § 19 pealkirjas ning lõigetes 1 ja 3 asendatakse sõnad „EÜ vastavusdeklaratsioon“ sõnadega „EL vastavusdeklaratsioon“ vastavas käändes; 7) paragrahvi 14 lõikes 8, § 16 lõikes 4, § 17 lõikes 5, § 49 lõikes 2, § 56 lõike 2 punktis 6 ja § 58 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „tarbija“ sõnaga „lõppkasutaja“ vastavas käändes; 8) seaduse 2. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses: 1 „§ 171. Kohustused seoses teatud toodete kättesaadavaks tegemisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artikli 4 lõikes 5 viidatud toote turul kättesaadavaks tegemisele kohaldatakse nimetatud määruse artiklist 4 tulenevaid nõudeid.“; 9) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 38 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „kontrollimise“ ja „kontrolli“ sõnaga „hindamise“; 11) paragrahvi 383 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 383. Akrediteerimise ja pädevuse hindamise tasu“; 12) paragrahvi 383 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka mõõtja erialase pädevuse hindamise suhtes.“; 13) paragrahvi 49 lõikes 1 asendatakse sõnad „määruse (EÜ) nr 765/2008 III“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 IV–VIII“; 14) paragrahvi 49 lõikes 2 asendatakse sõnad „määruse (EÜ) nr 765/2008 III“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 V“; 15) paragrahvi 49 lõikes 3 asendatakse sõnad „määruse (EÜ) nr 765/2008 III peatüki 3. jaos“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 VII peatükis“; 16) paragrahvi 50 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Transpordiamet teeb riiklikku järelevalvet nende nõuete täitmise üle, mis on kehtestatud järgmistele toodetele: 1) veesõiduk meresõiduohutuse seaduse tähenduses; 2) auto liiklusseaduse tähenduses; 3) mootorratas liiklusseaduse tähenduses; 4) mopeed liiklusseaduse tähenduses; 5) traktor liiklusseaduse tähenduses; 6) pisimopeed liiklusseaduse tähenduses; 7) vahetatav pukseeritav seadeldis liiklusseaduse tähenduses; 8) käesoleva lõike punktides 2 ja 5 nimetatud sõiduki haagis; 9) käesoleva lõike punktides 2–8 nimetatud sõiduki osa, süsteem, eraldi seadmestik, tarvik, lisaseade ja varustus.“; 17) paragrahvi 50 lõike 5 punkti 121 täiendatakse pärast sõna „tooted“ sõnadega „, sealhulgas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/945 mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta (ELT L 152, 11.06.2019, lk 1–40) tähenduses avatud kategooria mehitamata õhusõiduki süsteemid“; 18) paragrahvid 52 ja 53 tunnistatakse kehtetuks; 19) seaduse 6. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses: 2 „§ 531. Järelevalvealane piiriülene koostöö ja riiklik järelevalvestrateegia (1) Euroopa Liidu liikmesriikide turujärelevalveasutuste piiriülene koostöö toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 VI peatükis sätestatu kohaselt. (2) Ühtse kontaktasutuse, kes täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artikli 10 lõikes 4 sätestatud ülesandeid, nimetab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel nimetatud ühtne kontaktasutus koostab koostöös turujärelevalveasutustega üldise riikliku järelevalvestrateegia vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artiklis 13 sätestatud nõuetele, edastab selle Euroopa Komisjonile ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele ning teeb selle kokkuvõtte oma veebilehel avalikuks.“; 20) paragrahvi 54 lõiked 3–7 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „(8) Turujärelevalveasutusel on õigus kirjaliku või elektroonilise päringuga nõuda elektroonilise side ettevõtjalt elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 3 punktis 3 nimetatud andmeid veebilehe omaniku kindlakstegemiseks, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. (9) Turujärelevalveasutusel on õigus teha kontrolltehinguid käesoleva seaduse §-s 561 sätestatud korras ning nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist, teabe kõrvaldamist või hoiatuse lisamist käesoleva seaduse §-s 562 sätestatud korras.“; 22) seadust täiendatakse §-dega 561 ja 562 järgmises sõnastuses: „§ 561. Kontrolltehing (1) Turujärelevalveasutusel on õigus teha kontrolltehing, kui käesolevast seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle järelevalve teostamine ei ole muul viisil võimalik või on oluliselt raskendatud käesolevas seaduses sätestatud muude turujärelevalve meetmetega. Kontrolltehingu tegemise otsustab turujärelevalveasutuse peadirektor või tema volitatud ametiisik. (2) Kontrolltehing on võlaõigusliku tehingu tunnustega toiming, mille tegemisel võib varjata tehingu tegemise eesmärki. (3) Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik esitama ametitunnistust enne kontrolltehingu eesmärgi saavutamist. (4) Kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks teeselda juriidilist isikut ega kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 751 ja 754−756 tähenduses. 3 (5) Kontrolltehingu tegemisel käitub ametiisik kui keskmine lõppkasutaja. Kui kontrolltehingu laadist tulenevalt ei ole võimalik saavutada kontrolltehingu eesmärki, võib ametiisik vajaduse korral kasutada väljamõeldud nime või kaasata tehingu tegemisse avaliku korra eest mittevastutava isiku tema nõusolekul. (6) Kontrolltehingu tegija teavitab isikut viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes tehti kontrolltehing, põhjendades kontrolltehingu tegemise asjakohasust. Kirjaliku põhjendatud otsusega võib lükata isiku teavitamise edasi, kui see on vajalik, et jätkata sama isiku tegevusega seotud järelevalvet või kontrollida teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud nõuete järgimist. Teavitamist ei või edasi lükata rohkem kui kolm kuud tehingu tegemise päevast arvates. (7) Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. (8) Protokollis esitatakse: 1) viide kontrolltehingu aluseks olnud otsusele; 2) kontrolltehingus osalenud ametiisikud ja isik, kelle suhtes kontrolltehing tehti, ning muud menetlusosalised ja kaasatud isikud; 3) ametiisikute ütlused asjaolude ja tulemuste kohta; 4) üle antud või vastu võetud asjade ja dokumentide kirjeldus; 5) muude menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud isikute ütlused, seletused ja arvamused. (9) Kui kontrolltehingust teavitamine lükatakse edasi, viidatakse kontrolltehingu protokollis edasilükkamise otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti. (10) Turujärelevalveasutusel on õigus vajaduse korral kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida, demonteerida ja katsetada korrakaitseseaduse § 49 lõikes 51 sätestatud korras. Kontrolltehinguga seonduvate kulude hüvitamisele kohaldatakse korrakaitseseaduse §-s 83 sätestatut. (11) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine. § 562. Veebiliidese kaudu esitatava teabe kõrvaldamine, veebiliidesele hoiatuse lisamine ja juurdepääsu piiramine (1) Kui esineb tõsine oht ning sellise ohu ärahoidmiseks või lõpetamiseks puuduvad muud tõhusad võimalused, on turujärelevalveasutusel õigus teha veebiliidese haldajale ettekirjutus ja nõuda veebiliidese kaudu esitatava teabe kõrvaldamist või veebiliidesele juurdepääsu korral lõppkasutajatele hoiatuse lisamist. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud nõuet ei täideta, on internetiühendust pakkuv üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja kohustatud turujärelevalveasutuse ettekirjutuse tegemise korral ja alusel piirama ettekirjutuses määratletud domeeninime talle kuuluvates nimeserverites. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud nõuet ei täideta, on domeeniregistri haldaja või domeeni registripidaja kohustatud turujärelevalveasutuse ettekirjutuse tegemise korral ja alusel piirama juurdepääsu domeenile või kustutama ettekirjutuses nimetatud domeeninime registreeringu ning võimaldama turujärelevalveasutusel selle domeeninime registreerida. 4 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teenuse osutaja, domeeniregistri haldaja või domeeni registripidaja ei vastuta käesolevast paragrahvist tulenevate kohustuste täitmise käigus tehingu tegemata jätmisest, mittetähtaegsest tegemisest ja teenuse osutamise piiramisest tekkiva kahju eest.“; 23) paragrahvi 57 pealkiri, lõige 1 ning 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 57. Teavitamine toote turule laskmise kitsendustest ning turujärelevalve käigus kogutud teabest (1) Kui toote turule laskmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 loetletud kitsendusi, samuti kui turujärelevalveasutus rakendab või kavatseb rakendada tootjate ja levitajate suhtes tootest tuleneva vahetu ohu tõttu soovituslikke, kokkuleppelisi või kohustuslikke meetmeid, millega nähakse ette eritingimused sellise toote võimaliku turule laskmise või kasutamise korral, või kui ettevõtja on võtnud vabatahtlikult ise selliseid meetmeid seoses väga ohtlike toodetega ja teavitanud selles turujärelevalveasutust, teavitab asjakohane turujärelevalveasutus sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike, kui teavitamise kohustus ei tulene muust õigusaktist.“; 24) paragrahvi 57 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toote turule laskmise kitsendustest ja turujärelevalve käigus kogutud teabest Euroopa Komisjoni teavitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 25) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Turujärelevalveasutused edastavad harmoneeritud valdkonna turujärelevalve käigus kogutud teabe Euroopa Komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artiklis 34 sätestatud ulatuses ja korras.“; 26) seaduse 6. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 581 järgmises sõnastuses: „§ 581. Ühismeetmed nõuetele vastavuse parandamiseks Turujärelevalveasutused võivad ettevõtjaid või tarbijaid esindavate organisatsioonidega sõlmida halduslepingu, milles lepitakse kokku ühismeetmete võtmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 artiklis 9 ning halduskoostöö seaduses sätestatud korras ja eesmärgil.“; 27) paragrahvi 59 lõikes 2, § 60 lõikes 2 ja § 61 lõikes 2 asendatakse arvud „3200“ ja „2000“ arvuga „32 000“. § 2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Haldusmenetluse seaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse kohaldamine“; 5 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesolevas seaduses sätestatule kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.“. § 3. Biotsiidiseaduse muutmine Biotsiidiseaduse § 43 punktis 6 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 765/2008 artiklite 27–29“ sõnadega „(EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.06.2019, lk 1–44), VII peatükis sätestatu“. § 4. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1111 lõiget 11 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt samas seaduses nimetatud turujärelevalveasutusele.“; 2) paragrahvi 1111 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud andmeid edastatakse toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt samas seaduses nimetatud turujärelevalveasutusele.“. § 5. Jäätmeseaduse muutmine Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2610 lõike 6 punktis 2 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), artikli 2“ sõnadega „(EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.06.2019, lk 1–44), artikli 3“; 2) paragrahvi 2610 lõike 6 punktis 3 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 14“ sõnadega „(EL) 2019/1020 artikli 3 punkti 22“; 3) paragrahvi 2610 lõike 6 punktis 4 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 15“ sõnadega „(EL) 2019/1020 artikli 3 punkti 23“; 4) paragrahvi 2613 lõikes 3 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 765/2008 artikli 2“ sõnadega „ (EL) 2019/1020 artikli 3“; 5) paragrahvi 119 lõikes 2 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 765/2008“ sõnadega „(EL) 2019/1020“. § 6. Kemikaaliseaduse muutmine 6 Kemikaaliseaduse § 38 lõike 8 punktis 3 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), 3. jao“ sõnadega „(EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.06.2019, lk 1–44), VII peatüki“. § 7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 49 lõikes 1 asendatakse sõnad „sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus“ sõnadega „Eesti riiklik akrediteerimisasutus“. § 8. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–5, 7, 8, 13–15 ja 18–26 ning §-d 2–6 jõustuvad 2021. aasta 16. juulil. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, …..2021 Algatab Vabariigi Valitsus … 2021 7 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 3 KOOSKÕLASTUSTABEL Märkuse esitaja Märkus, ettepanek Märkusega arvestamine, sh mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 1 Justiitsministeerium Eelnõu § 1 p 12 (TNVS § 383 lg 5) – TNVS-s on mudel, Märkusega arvestatud. kus tasu suuruse määrab sisuliselt pädevuse hindaja (lg 2) ning seadusandja piiritleb lõikes 3 üksnes Peaassessori tasu määra määramise põhimõtete peaassessori tasu ülemmäära (20-kordne töölepingu selgitamiseks on seletuskirja täiendatud. seaduse § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud tunnitasu Akrediteerimine ja erialane pädevus on oma alammäär). Selle ulatuses kehtestab mitte minister ega hinnastamise mõttes sarnased tegevused ja neid viivad valitsus, vaid Eesti akrediteerimisasutus (MTÜ) igal läbi sama kvalifikatsioonitasemega töötajad. Seega on aastal peaassessori tunnitasu konkreetse määra. Mis põhjendatud ühesugune hinnastamine mõlema teenuse aktiga tasu kehtestatakse? puhul. Tasu määr kehtestatakse haldusasutuse Kui seadusandja ei luba tegutseda mõõtjana ilma, et asutusesisese halduseeskirjaga. avalik võim oleks tema erialast pädevust hinnanud, siis Akrediteerimistasude hinnastamise põhimõtete analüüs on see riigi loodud ettevõtlusvabaduse piirang. Piirang viidi põhjalikumalt läbi toote nõuetele vastavuse (sh tasu suurus) peab olema proportsionaalne igal seaduse 2016. aasta muudatusega. Käesoleva üksikul juhul. Kui hindamise eest peab isik ise tasuma, muudatusega jäädakse samade kriteeriumite juurde. siis on see sarnane riigilõivule (RLS § 3: „..toimingu eest, mille riigilõivu võtja teeb riigilõivu tasuja taotlusel seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning millega riigilõivu tasuja saab teatava õiguse, asja või muu hüve..“). Üldjuhul peab põhiõiguste ja -vabaduste olulised küsimused kehtestama vahetu riigivõim ise selle seaduses sätestatud volituse alusel, mis näeb ette kontekstipõhiselt õigustatud raamid. 1 Lisaks on põhiõiguse või -vabaduse piirangu kehtestaja kas seadusandja või vahetusse riigihaldusse kuuluv valitsus või minister, kes reguleerib volituse üldaktis. Sellest üldisest mudelist teistsuguse lahenduse loomist tuleb õigustada ja selgitada. Praegu seda tehtud ei ole, vaid seletuskirjas on kirjas: „Paragrahvi 383 täiendus käsitleb akrediteerimistasude reeglite laiendamist mõõtja erialase pädevuse hindamisele. Tegemist on jällegi õigusselgust loova muudatusega, kuna ka praegu rakendatakse mõõtja erialase pädevuse hindamisel tasude määramisel samu reegleid, nagu on akrediteerimistasudele sätestatud kehtivas normis § 383.“ Eelnõu seletuskirja tuleb selgitustega täiendada. 2 Eelnõu § 1 p 16 (TNVS § 50 lg 4) – juhime tähelepanu, Selgitatud. et eelnõus esitatuga seoses on oht, et kui tehnoloogia arengust lähtuvalt tekib uus sõiduk, mida lõikes 4 Kui tehnoloogia arengust lähtuvalt tekib uus sõiduk, nimetatud ei ole, siis Transpordiamet järelevalvet teha siis tuleb igakordselt uuesti hinnata, kas regulatsioon on ei saa. Võib kaaluda täiendavat punkti, milles piisav turujärelevalveasutuse määramiseks. Muudatuse laiendatakse järelevalvet ka nendele sõidukitele, mida eesmärk on jagada turujärelevalve asutuste pädevus punktides 1–9 nimetatud ei ole, aga mis neile sõltuvalt sellest, kas sõiduk kuulub Euroopa sarnanevad. Omavoli välistamiseks võib tüübikinnituse raamistikku või mitte. Muudatus on kaalutlusõigust piiritleda nt olulise või kõrgendatud ohu tingitud kergliikurite puhul piirkiiruse sätestamisest olukorraga. Palume eelnõu koostajatel analüüsida, kas liiklusseaduses, kuivõrd sõidukiks liigitamise tõttu täiendava punkti lisamine oleks vajalik. peab turujärelevalvet tegema Transpordiamet. Samal ajal kohaldatakse sellele ka masinadirektiivi, mistõttu on turujärelevalvet varasemalt teostanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kui Euroopa Liidu tasandil kehtestatakse sõidukile ka tüübikinnituse nõuded, siis tuleks hinnata, kumma ameti ülesanne oleks turujärelevalvet teha. 2 3 Eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt tunnistatakse TNSV § 54 Märkusega arvestatud. lõiked 3–7 kehtetuks. Seletuskirjas (lk 14) märgitakse, et „Muudatusega viiakse lõiked 3–7, mis käsitlevad Seletuskirja on täiendatud, vt kommentaarid 3.1-3.4. üksnes kontrolltehingut, eraldiseisvasse paragrahvi, kuivõrd sisuliselt on tegemist riikliku järelevalve erisusega, mida KorS ette ei näe, ning ühtlasi on kontrolltehing piisavalt spetsiifiline meede, mis ei sobitu üldist järelevalve raamistikku käsitlevasse paragrahvi. Kuivõrd kontrolltehing on riikliku järelevalve erisus võrreldes KorS-s tooduga, viiakse ta TNVS §-i 56 alla, mis räägib riikliku järelevalve erisustest (uus lõige 9), ning sisu kirjutatakse lahti eraldiseisvas §-s (uus § 561). Selle tulemusel tekib loogilisem sätete jada, kus § 54 nimetab üldise järelevalve raamistiku, § 56 nimetab riikliku järelevalve erisused võrreldes KorS-iga ning uued §-d 561 ja 562 täpsustavad §-s 56 nimetatud riikliku järelevalve erisuste mõningaid punkte.“ Viidatud lõiked sätestati TNSV §-s 54 2017. a lõhkematerjaliseaduse rakendussätete §-ga 58, mis muutis TNSV § 54. Selle eelnõu seletuskirjast ei leia kahjuks põhjalikku selgitust kontrolltehingu kohta. Tuuakse välja üksnes see, et ühtlustatakse kontrolltehingu regulatsiooni muudes eriseadustes oleva kontrolltehingu regulatsiooniga. Teistes eriseadustes on kontrolltehingu sooritamise õigus seotud selgelt sellega, kas vastavas 3 eriseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeetmetega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud mingite konkreetselt viidatud nõuete täitmise üle järelevalvet teostada. Seejuures on teistes eriseadustes kontrolltehingu sooritamise õigus seotud sellega, kas see on vajalik näiteks ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Sarnaselt täiendatakse ka TNVS-i kontrolltehingu regulatsiooni. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõus luuakse TNSV-i täiesti uus § 561 („Kontrolltehing“). Oleme seisukohal, et seletuskirja tuleb täiendada ning uue normi sätteid põhjalikumalt selgitada. Seda põhjusel, et 2017. a tehtud muudatuse puhul seda kahjuks ei tehtud. Siinkohal viitame ka Riigikohtu 21.12.2016 lahendile nr 3-1-1-94-16, mille punktis 17 tuuakse kontrolltehingu puhul seletuskirja tähtsust esile. Oleme arvamusel, et ka TNVS puhul peab seletuskiri kontrolltehingu osas olema põhjalik edaspidise rakendamise huvides. 3.1 Näiteks § 561 lõige 1 sätestab, et turujärelevalveasutusel Märkusega arvestatud. on õigus teha kontrolltehing, kui TNSV-st või muudest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle järelevalve Täiendame seletuskirja punkti 3.1.16 järgmise lõiguga: teostamine või korrarikkumise väljaselgitamine ei ole muul viisil võimalik või on oluliselt raskendatud ’’Eelnõu § 561 lõige 1 sätestab, et TNSV-s sätestatud muude turujärelevalve meetmetega. turujärelevalveasutusel on õigus teha kontrolltehing, kui TNSV-st või muudest Palume seletuskirjas märkida, millised on need muud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle õigusaktid. Kõiki ei peagi ja ei ole võimalik üles lugeda, järelevalve teostamine või korrarikkumise kuid mõningaid näiteid sooviks siiski saada. väljaselgitamine ei ole muul viisil võimalik või on 4 oluliselt raskendatud TNSV-s sätestatud muude turujärelevalve meetmetega. Arvestades, et riikliku järelevalvemenetlus on üldjuhul avalik menetlus, aga kontrolltehingu eesmärk on koguda andmeid varjatult, peaks kontrolltehing olema erimeetmena lubatav selgelt piiritletud ja erandlikes olukordades. Käesoleva seletuskirja koostamise hetkel on kontrolltehingu teostamise õigus asjakohane näiteks ehitustoodete puhul Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 305/2011 sätestatud nõuete osas, samuti köisteede alamsüsteemide ja ohutusseadiste puhul Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse 2016/424 osas.’’ 3.2 Paragrahvi 561 lõige 4 näeb, ette, et kontrolltehingu Märkusega arvestatud. tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna Täiendame seletuskirja punkti 3.1.16 järgmise lõiguga: süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks teeselda juriidilist isikut ega ’’Viidatud konspiratsioonivõtteid politsei ja kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalvepiirivalve seaduse tähenduses on politsei poolt isiku seaduse §-de 751 ja 754−756 tähenduses. kaasamine salajasele koostööle; konspiratsioonivõtete kasutamine jälitustoimingute Seletuskirjast puuduvad selgitused, mida need PPVS §- tegemise tagamiseks; eraõigusliku juriidilise isiku, d 751, 754-756 sisaldavad, mis on neis täpsemalt tema struktuuriüksuse või organi või välisriigi sätestatud. Palume seletuskirja täiendada. äriühingu filiaali teesklemine jälitustoimingute tegemise tagamiseks; variisiku kasutamine viidatud paragrahvide kirjeldatud korras. Jälitustoiming on isikuandmete töötlemine seda andmesubjekti eest varjates. Jälitustoiminguid tehakse läbi jälitusasutuste, nende halduses olevate ja selleks volitatud asutuste, allüksuste ja töötajate, samuti variisikute ja salajasele koostööle kaasatud isikute 5 kaudu. Kontrolltehingu olemus on oma sisu poolest jälitustoimingust erinev.’’ 3.3 Paragrahvi 561 lõige 9 näeb ette, et juhul, kui Märkusega arvestatud. kontrolltehingust teavitamine lükatakse edasi, viidatakse kontrolltehingu protokollis edasilükkamise Täiendame seletuskirja punkti 3.1.16 järgmise lõiguga: otsusele. Protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti. ’’Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. Paragrahvi 561 lõige 9 näeb Seletuskirjas ei ole selgitatud, kuidas see hakkab välja ette, et protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle nägema e-keskkonnas. Kuidas saadakse teada, et isik suhtes kontrolltehing tehti. Üldjuhul toimub sai protokolli kätte, kuidas toimub selle kättesaamise kättetoimetamine elektrooniliselt vastavalt HMS § kinnitamine. Palume seletuskirja täiendada. 27 lg 2 p 3 – protokoll saadetakse äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressile.’’ 3.4 Seletuskirjas (lk 19) selgitatakse, et Märkusega arvestatud. turujärelevalveasutustel on õigus kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida ja katsetada. Eelnõu ja seletuskiri on täiendatud. Kontrolltehingu tegemisega seonduvate kulude katmine on reguleeritud KorS §-s 83. Kui Viidatud § 561 lg 10 uus sõnastus (kajastub ka kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja ei ole seletuskirjas): võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, hüvitab turujärelevalveasutus selle maksumuse. ’’Turujärelevalveasutusel on õigus vajaduse korral Vallasasja uurimise ja katsetamise õigus on tõesti ka § kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja 561 lõikes 10: uurida, demonteerida ja katsetada 1 korrakaitseseaduse §-s 49 lg 5 sätestatud korras. (10) Turujärelevalveasutusel on õigus vajaduse korral Kontrolltehinguga seonduvate kulude hüvitamisele kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida, kohaldatakse korrakaitseseaduse §-s 83 sätestatut.’’ demonteerida ja katsetada. Miks seda vallasasja hüvitamise kohustust ei ole §-s 561 sätestatud? Kui viidatakse KorS §-le 83, siis sooviks 6 omakorda teada, millise KorS § 49 või § 51 sätte alusel täpsemalt see hüvitamine toimub. Miks ei ole hüvitamise osas tehtud samasugust viidet, nagu nt protokollimise osas, kus TNVS § 561 lõige 7 toob viiteliselt välja, et kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. Palume eelnõu täiendada. 4 Eelnõu § 1 p 22 (TNVS § 561) – kontrolltehing on Märkusega arvestatud. meede, mis lubab riigil seaduslikult valetada. See on lubatav üksnes siis, kui kaalul on eriti oluline õigushüve Eelnõu on muudetud vastavalt soovitustele ning või oluline õigus/vabadus ning eesmärki ei saa täiendatud analoogselt kehtiva TNVS § 50 lg 3. saavutada mitte mingil muul viisil. Meetme kasutamise lubatavuse tonaalsus on: kontrolltehingut riik teha ei Seletuskiri on täiendatud: või, välja arvatud, kui … Sellisel erandlikul kujul võib kaaluda meetme rakendamist. ’’Riiklik järelevalvemenetlus on ametniku tegevus selleks, et ennetada ohtu, selgitada see välja ja Erinevalt TNVS kehtiva § 50 lõikest 3, mille järgi tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Teisisõnu otsustab kontrolltehingu tegemise on riikliku järelevalve kui meetme eesmärk turujärelevalveasutuse peadirektor või tema volitatud preventsioon ja sellel eesmärgil kehtestatud nõuetele ametiisik, sellist nõuet eelnõus ei ole. Samas on see üks vastavuse kontrollimine. Sama meetme kasutamine seadusandlik võimalus hoida ära kontrolltehingu on TNVS-ga võimaldatud ka väärteomenetluse tegemise kergekäelisus. Soovitame see nõue alles jätta. raames, kui järelevalveasutus on saanud väärteoteate võimaliku korrarikkumise kohta ja on Kontrolltehingu õiguspärasuse paremaks vaja korrarikkumine välja selgitada.’’ kontrollimiseks võiks meetmest teavitamise (lg 6) kohustuslik osa olla põhjendus, miks ei ole osutunud muud meetmed eesmärgi saavutamiseks piisavad. Lisaks: lõikes 1 on kirjas järelevalve teostamine ja korrarikkumise väljaselgitamine. Mis on sätte korrarikkumise väljaselgitamine eriliseks sisuks, et see 7 ei ole osa järelevalve teostamisest? Palume seda seletuskirjas selgitada. 5 Eelnõu § 1 p 22 (TNVS § 562) – palume mõelda, kas Märkusega arvestatud. võttes arvesse lõigetes 1–3 nimetatud olukordi, on asjakohane rääkida lõikes 4 „tehingu tegemata jätmisest Eelnõu sõnastust on muudetud vastavalt pakutud või selle mittetähtaegsest täitmisest“ ja vajadusel sätet sõnastusele. muuta. Samuti, kas sättes toodud juhtumeid saab lugeda ammendavateks juhtudeks, mis võivad lõigete 1–3 kohaldamisel kaasa tuua võimaliku kahju hüvitamise nõude, mille puhuks soovitakse meetme adressaatide vastutust välistada. Näiteks, kas lõikes 1 toodud täiendava hoiatuse lisamise meede peaks olema hõlmatud ning kui jah, siis millise määratluse alla see langeks. Kui võimalike juhtude loetlemine üksikasjalikult ei ole oluline, st ei soovita vastutust välistada vaid teatud lõigetes 1–3 toodud juhtude puhuks, võiks sätte ka üldisemalt sõnastada, nt: „Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teenuse osutaja, domeeniregistri haldaja või domeeni registripidaja ei vastuta käesolevast paragrahvist tulenevate kohustuste täitmisest tuleneva kahju eest“. 6 Eelnõu § 1 p 25 (TNVS § 581) – normis viidatud EL Märkusega arvestatud osaliselt. määruse art-s 9 on sätestatud: Ühismeetmed on EL määruse nr 2019/1020 art 9 lg 1 „1. Turujärelevalveasutused võivad teiste asjaomaste kohaselt vajalikud nii haldussiseste kui -väliste asutustega või ettevõtjaid või lõppkasutajaid esindavate isikutega. Kuna ametiabi katab haldussisese koostöö, organisatsioonidega kokku leppida ühismeetmete lisame eelnõu seletuskirja puntki 3.1.20 8 võtmises, mille eesmärk on parandada nõuetele „Halduslepingu alusel saab koostööd teha vastavust, teha kindlaks nõuetele mittevastavad tooted, haldusväliste isikutega, mitte aga suurendada teadlikkust ja anda suuniseid teatavaid riigiorganisatsiooni siseselt. Koostöö teiste tootekategooriaid reguleerivate liidu asjaomaste asutustega toimub muuhulgas ametiabi ühtlustamisõigusaktide kohta, eelkõige selliste vormis vastavalt halduskoostöö seaduse § 17 lg-le tootekategooriate kohta, mida peetakse sageli väga 1.’’ ohtlikuks, sealhulgas internetis müügiks pakutavad tooted.“ ’’Kuigi seletuskirja koostamise hetkel ei ole Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, miks on valitud tulevaste ühismeetmete vorm täpselt teada, ei seisne koostöö vormiks just haldusleping ehk võimalus jagada seletuskirja koostajate idee selles, et anda avaliku võimu volitusi. Halduslepingu alusel saab halduslepinguga üle järelevalveasutuste pädevus koostööd teha haldusväliste isikutega, mitte aga teostada turujärelevalvet (nt teha riigiorganisatsiooni siseselt. Seadusest peab selguma uurimistoimunguid ja ettekirjutusi). Alternatiivne üheselt ja selgelt, milles seisnevad ühismeetmed. Kas tõlgendus oleks eelistatud vaid juhul, kui seda nõuab nende raames soovitakse koostööd teha erinevate EL õigusest tulenev kohustus.’’ haldusorganite jt isikute volituste raames või üleselt? § 581 uus sõnastus: Art 9 osas märgitud „ühismeetmete võtmises, mille eesmärk on parandada nõuetele vastavust, teha kindlaks „Turujärelevalveasutused võivad ettevõtjaid või nõuetele mittevastavad tooted“ jätab mulje, justkui tarbijaid esindavate organisatsioonidega sõlmida võiks koostööna läbi viia uurimistoiminguid ja teha halduslepingu, milles lepitakse kokku ühismeetmete ettekirjutusi. Selliseks tegevuseks nõuab HMS § 8 ja võtmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse KorS § 6 selgust ja piire haldusorgani ning tema (EL) 2019/1020 artiklis 9 ning halduskoostöö volituste osas. Palume seda seletuskirjas selgitada ning seaduses sätestatud korras ja eesmärgil.“ vajadusel eelnõu parandada. 7 Eelnõu § 1 punktiga 26 asendatakse TNSV § 59 lõikes Selgitatud. 2, § 60 lõikes 2 ning § 61 lõikes 2 arvud „3200“ ja „2000“ arvuga „32 000“. Hetkel on juriidilise isiku trahvimäärasid suurendatud samale määrale, mis sisaldub eriseadustes Muudetavad sätted kehtestavad seletuskirja kohaselt (jäätmeseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, seadme juriidiliste isikute trahvisumma määrad seadusest ohutuse seadus, lõhkematerjaliseadus), et füüsilise ja 9 tulenevate nõuete rikkumisel. Muudatusega tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärad oleksid TNVSis ja toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise eriseadustes samad. Trahvide tõstmine suuremaks kui tingimuste rikkumisel trahvisumma 3 200 eurolt 32 000 32 000 eurot eeldab põhjalikumat analüüsi ja eurole toote ohtudest teavitamata jätmise ning kooskõlastamist, mida ei ole käesoleva eelnõu puhul vastavusmärgise väärkasutamise trahvisumma 2 000 tähtaegu ja puudutatud eriseaduste hulka arvestades eurolt 32 000 eurole. võimalik. Nimelt tähendaks trahvide ulatuslik Muudatus on vajalik trahvimäärade tõsiseltvõetavuse suurendamine kõikide toodetega seotud eriseaduste tagamiseks ning sarnaste väärtegude eest ettenähtud muutmist tagamaks, et eriseadustes ei ole TNVSiga karistusmäärade ühtlustamiseks. Praegu lubab madalamad trahvimäärad. Kui eriseadus sätestab karistusseadustiku § 47 kohaldada juriidilisele isikule madalamad trahvid, siis tuleb kasutada eriseaduse rahatrahvi kuni 400 000 eurot. EL määruse nr trahve. Sama kehtiks ka olukorras, kus eriseadus 2019/1020 artikkel 41 sätestab, et EL liikmesriigi poolt sätestaks näiteks füüsilistele isikutele kõrgema määratavad karistused, mida määruse rikkumise korral trahvimäära. Eelnõus ja seletuskirjas sisalduv muudatus kohaldatakse, peavad olema tõhusad, proportsionaalsed on vajalik trahvimäärade sarnaste väärtegude eest ja hoiatavad. ettenähtud karistusmäärade ühtlustamiseks. Oleme seisukohal, et reguleeritavas valdkonnas on juriidilisele isikule kavandatavad karistusmäärad vähetõhusad. Nii nagu eelnõu koostajad seletuskirjas õigesti märgivad, lubab karistusseadustiku § 47 kohaldada juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 400 000 eurot. Kui kuni 32 000 eurot rahatrahvi juriidilisele isikule on tõesti sobiv ning eelnõu koostajate arvates ka EL määruse rakendamiseks õiglane, siis palume seletuskirjas täpsustada, et vaatamata sellele, et väärtegude eest on võimalik juriidilisele isikule kohaldada kuni 400 000 euro suurust rahatrahvi, on konkreetses valdkonnas rahatrahv kuni 32 000 eurot tõepoolest sobiv ning kõrgemat määra ei ole tarvis sätestada. 10 Siinkohal juhime tähelepanu ka sellele, et võrreldes juriidilise isiku karistusmääradega on füüsilise isiku rahatrahvid praegu seaduses kas maksimaalsed ehk kuni 300 trahviühikut (§ 59), või maksimaalsele määrale lähedal (§ 60, 61 näevad ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut). 8 Eelnõu § 1 p 1 ja § 5 p 1 (TNVS § 3 lg 1 ja JääTS § 2610 Märkusega arvestatud. lg 6 p 2) – märgitakse „(edaspidi määrus (EL) nr 2019/1020)“. HÕNTE ei näe ette õigustloovas aktis Eelnõu on parandatud vastavalt kommentaarile. sulgudes „edaspidi“ kasutamist ja tuleb lähtuda HÕNTE § 29 lõigetest 3 ja 4 ehk esmakordsel viitamisel märkida viidatava õigusakti andja või andjad, akti liigi ja numbri, õigusakti pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed. Edaspidi märkida õigusakti andja, akti liik ja number. Samuti juhime tähelepanu, et HÕNTE näite järgi peab kuupäev olema 25.06.2019, nagu on § 1 p-s 5; sama § 3 ja §-de 5 ja 6 kohta. Lisaks tuleb parandada ka määruse (EL) 2019/1020 pealkiri, mis Euroopa Liidu Teataja kohaselt on: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011. Palume parandada ka eelnõu §-ga 6 muudetavas KemS § 38 lõike 8 punktis 3 esitatud määruse (EL) 2019/1020 pealkiri. Kuivõrd kehtivas TNVS-s lühendi kasutamisel akti andjat kord nimetatakse (nt § 4 p 8), kord mitte, siis tuleb eelnõu tuleb läbivalt üle vaadata, et akti andja ka 11 lühendis saaks nimetatud vähemalt nendes punktides, mida muudetakse (nt eelnõu § 1 p 8 jm). 9 Eelnõu § 1 p 6 (TNVS § 14 lg-d 2 ja 3, § 15 lg 2 p 1, § Märkusega arvestatud. 16 lg 5, § 19 pealkiri ja lg-d 1 ja 3) – kuivõrd asendatav on erinevates käänetes ja vormelis esitatud nii Eelnõu on parandatud vastavalt kommentaarile. asendatav kui asendaja nimetavas käändes, tuleb vormelit täiendada ka sõnadega „vastavas käändes“. 10 Eelnõu § 1 p 8 (TNVS § 171) – lisatav paragrahv viitab Märkusega arvestatud. määruse (EL) 2019/1020 artikkel 4 lõikes 5 nimetatud toodetele. Kõnealuse määruse artikkel 4 lõige 5 ei Eelnõu on parandatud vastavalt kommentaarile. nimeta tooteid, vaid sätestab, et „Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult toodete suhtes, mille kohta kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused .. (määruste loetelu)“. Seega on viide ekslik ja seda tuleb parandada. 11 Eelnõu § 1 p 15 (TNVS § 49 lg 3) – 65/2008 asemel p.o Märkusega arvestatud. 765/2008. Eelnõu on parandatud vastavalt kommentaarile. 12 Eelnõu § 1 p 19 (TNVS § 531 lg 2) – eelnõus ei ole Märkusega ei arvestatud. nimetatud akti liiki, millega valdkonna eest vastutav minister kontaktasutuse määrab, seletuskiri viitab Volitusnormipõhine lähenemine on valitud selleks, et ministri käskkirjale. Seletuskirjas on selgitatud, et tagada paindlikkus juhuks, kui peaks tekkima vajadus kontaktasutuseks on Majandus- ja siseriiklikult ülesandeid ümber jagada. Selline Kommunikatsiooniministeerium. Puudub põhjendus, tõenäosus on väga kõrge, kuna kontaktiasutuste miks ei ole Majandus-ja süsteem on hetkel loomisel. Hetkel eeldab see aktiivset Kommunikatsiooniministeeriumit eelnõus osalemist Majandus- ja kontaktasutusena märgitud. Teeme ettepaneku Kommunikatsiooniministeeriumi poolt, kuid kontaktasutus määrata eelnõus, nagu näiteks riikliku arvestades, et tegemist on ametivahelise statistika seaduses, toiduseaduses jm. 12 infovahetusega, on hiljem mõistlik viia see ametite tasandile. 13 Eelnõu § 1 p 21 (TNVS § 56 lg 9) – viide peab olema Märkusega arvestatud. „käesoleva seaduse §-s 562…“. Eelnõu on parandatud vastavalt kommentaarile. 14 Eelnõu § 1 p 22 (TNVS § 562) – pealkirjas on märgitud Märkusega arvestatud. „juurdepääsu piiramine“ (vt ka eelnõu § 1 p 21 – TNVS § 56 lg 9), kuid lõigetes „blokeerimine“. Palume mitte Eelnõu on parandatud vastavalt kommentaarile. kasutada sama asja kirjeldamiseks erinevaid sõnu ja eelnõu parandada. Samuti teeme ettepaneku paragrahvi pealkirjas esitatud tegevuste (piiramine, kõrvaldamine, hoiatuse lisamine) järjekord esitada vastavalt sellele, millises lõikes tegevus sisaldub (kõrvaldamine ja hoiatuse lisamine – lg 1, seejärel piiramine/blokeerimine – lg 2). 15 Eelnõu § 1 p 23 (TNVS § 57 pealkiri ja lg-d 1 ja 5) – Märkusega arvestatud. pealkirja lisatakse sõna „vastavuskontrollidest“, kuid lg-s 1 nimetatut ei sisaldu. Palume pealkiri ja lõige 1 Eelnõus paragrahvi pealkiri muudetud ja viidud lõike kooskõlla viia. sõnastusega kooskõlla. Uue lõikega 5 sätestatakse, et turujärelevalveasutused edastavad harmoneeritud valdkonna turujärelevalve käigus kogutud teabe Euroopa Komisjonile määruse (EL) nr 2019/1020 artiklis 34 sätestatud ulatuses ja korras. Turujärelevalve ei ole kitsendus ega vastavuskontroll, selletõttu lõige 5 TNVS §-i 57 ei sobi. Lõike 5 tarbeks tuleb luua eraldi paragrahv või esitada lõige 5 sobivas paragrahvis, nt TNVS §-s 49. 13 16 Eelnõu § 3 (BS § 43 p 6) – parandada määruse (EL) Märkusega arvestatud. pealkiri, mis Euroopa Liidu Teataja kohaselt on: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) Eelnõu on parandatud vastavalt kommentaarile. 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011. 17 Eelnõu § 4 (ESS § 1111 lg 11 p 7) – sätestab, et Märkusega arvestatud. „Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid edastatakse toote nõuetele vastavuse seaduse Turujärelevalveasutusel on õigus tuvastada veebilehe kohaselt samas seaduses nimetatud omanikke. Seletuskirja (p 3.4) on muudetud. Vastuolud turujärelevalveasutusele“. ESS § 1111 lõige 2 loetleb punktide 3.1.15 ja 3.4 on kõrvaldatud. andmed, mida peab säilitama telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja Kuna eelnõuga lisatava TNVS § 56 lg 8 kohaselt saab mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja ja lõige 3 loetleb nõuda ainult ESS § 1111 lg 3 p-s 3 nimetatud andmeid, andmed, mida peab säilitama interneti-ühenduse, siis täiendatakse ESS §-i 111 lõikega 12, mis sätestab, elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse osutaja. et viidatud paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud andmeid edastatakse toote nõuetele vastavuse seaduse Seletuskirjas on (p 3.4) märgitud, et „Muudatusvajadust kohaselt samas seaduses nimetatud on selgitatud seletuskirja punktis 3.1.15, millega turujärelevalveasutusele. antakse turujärelevalveasutuse õigus tuvastada teatud tingimustel elektroonilise võrgus olevaid lõppkasutajaid ESS mõttes. Seletuskirjas on (p 3.1.15) märgitud „Paragrahvi 58 lõike 8 lisamine, mis annab turujärelevalveasutusele uue õiguse tuvastada teatud tingimustel veebilehe omanikke. Eelnõu § 1 p-s 21 esitatud TNVS § 56 lõige 8 sätestab, et: (8) Turujärelevalveasutusel on õigus kirjaliku või elektroonilise päringuga nõuda elektroonilise side ettevõtjalt elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 3 punktis 3 nimetatud andmeid veebilehe omaniku 14 kindlakstegemiseks, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. ESS § 1111 lõige 3 punkt 3: (3) Interneti-ühenduse, elektronposti ja Interneti- telefoni teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed: 3) kliendi nimi ja aadress, kelle nimele Interneti- protokolli aadress, kasutajatunnus või number olid side toimumise ajal eraldatud; Vaadates seletuskirjas p-des 3.1.15 ja 3.4 esitatud selgitusi on need erineva sisuga – ühe selgituse kohaselt antakse õigus tuvastada veebilehe omanikke (p 3.1.15) ja teise selgituse kohaselt antakse õigus tuvastada lõppkasutajaid. Palume eelnõu ja seletuskiri vastavusse viia, et oleks selge, keda turujärelevalveasutusel on õigus tuvastada – kas veebilehe omanikke või lõppkasutajaid. Samuti tuleb eelnõu parandada ning sätestada, et turujärelevalve teostaja ei saa päringuga nõuda mitte kõiki ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmeid, vaid eelnõuga lisatava TNVS § 56 lõike 8 kohaselt saab nõuda ESS § 1111 lõike 3 punktis 3 nimetatud andmeid. Kui eesmärgiks on, et turujärelevalveasutus saab tuvastada nii lõppkasutajaid kui ka veebilehtede omanikke, siis peab see eelnõu § 1 p-s 21 esitatud TNVS § 56 lõikest 8 nähtuma ning sellest tulenevalt peab parandama ka eelnõu §-s 4 esitatud ESS § 1111 lõike 11 punkti 7. 15 18 Eelnõu § 5 p-d 2–5 (JäätS muutmine) – asendamisel ei Märkusega arvestatud. saa asendatavas esitada sõnu „Euroopa parlamendi ja nõukogu“, sest vastavalt HÕNTE § 29 lõike 3 esimesele Eelnõu on parandatud vastavalt kommentaarile. lausele: Viites Euroopa Liidu õigusaktile peab nimetama viidatava õigusakti andja või andjad, akti liigi ja numbri, näiteks: nõukogu direktiiv 2011/85/EL. Kui asendatavas jätta nimetatud sõnad välja, siis puudub pärast muudatuste jõustumist viidatava õigusakti andja. 19 Eelnõu § 5 p 5 (JäätS § 119 lg 2) – välja jätta Märkusega arvestatud. paragrahvitähis, sest sõna „paragrahvi“ on olemas. Eelnõu on parandatud vastavalt kommentaarile. 20 Eelnõu § 7 (KeHJS § 49 lg 1) – seletuskirjas on Märkusega arvestatud. märgitud, et „Võrreldes kehtiva sõnastusega loobutakse võimalusest halduslepingu sõlmimiseks Eelnõu ja seletuskiri on viidud kooskõlla. akrediteerimisasutusega“ – sellest muudatust eelnõus ei ole. Palume eelnõu ja seletuskiri kooskõlla viia. 21 Keelemärkused – palume arvestada ka Kooskõlastuskirja lisas esitatud keelemärkusega kooskõlastuskirja lisas esitatud keelemärkusi. arvestatud. Eelnõu on muudetud. 22 Seletuskirja osas 1.3. palume üle vaadata ja vajadusel Märkusega arvestatud. Muudetavate seaduste Riigi ajakohastada muudetavate seaduste Riigi Teataja Teataja avaldamismärked on ajakohastatud. avaldamismärked. 23 Kuigi eelnõuga tõstetakse juriidiliste isikute Märkusega arvestatud. trahvimäärasid, pole seletuskirja mõjude osas seda käsitletud. Soovime, et seletuskirjas kajastaks ka selle Seletuskiri on täiendatud. muudatuse mõju ettevõtjatele. 16 24 Palume võimalusel täpsustada mõjutatud Märkusega arvestatud. Sideettevõtjate arvu sideettevõtjate arvu või esitada hinnanguline suurusjärk hinnanguline suurusjärk (seletuskirja p 6.1.) on (seletuskirja p 6.1.). esitatud. 25 Seletuskirja p 6.2. käsitleb turujärelevalve tõhustamist Märkusega arvestatud. kolmandatest riikidest pärit toodete korral, märkides mh, et muudatuse mõju avaldumise sagedus on Seletuskirja p 6.2. on muudetud vastavalt ettepanekule. turujärelevalveasutustele keskmine tulenevalt kolmandate riikide impordi osakaalust koguimpordis. Kas kõnesoleval juhul ei sõltu mõju avaldumise sagedus sihtrühmale pigem siiski ohtlike toodete eeldatavast esinemise sagedusest? Seda tuleks seletuskirjas selgitada. Täiendamist vajaks seletuskiri aga ka juhul, kui sellega peeti silmas turujärelevalveasutuste poolset vastutava isiku olemasolu kontrollimist kas dokumentidest, kaubalt või pakendilt. Hetkel jääb sageduskriteeriumile antud hinnang impordi osakaalu järgi ebaselgeks. 26 Koondkokkuvõttena tuleb seletuskirjas (soovitavalt Märkusega arvestatud. eraldi punktina) ära märkida ettevõtjate või kodanike (antud juhul tarbijate) üldine võimalik halduskoormuse Seletuskirja on täiendatud punktiga 6.5 (Võimalik mõju kasv/kahanemine või selle samaväärseks jäämine pärast halduskoormusele). eelnõuga tehtavate muudatuste jõustumist. 27 Seletuskirjas tuleb kokkuvõtvalt välja tuua koostajate Märkusega arvestatud. seisukoht, kas mõnele muudatustest mõjutatud sihtrühmale avalduda võiv mõju võib osutuda oluliseks. Pärast täiendavat analüüsi ei nähtu, et muudatustest Hinnangu andmisel saab lähtuda eelkõige mõjutatud sihtrühmale avalduda võiv mõju võib mõjukriteeriumitele antud hinnangutest. osutuda oluliseks. 17 28 Seletuskirja joonealuses märkuses nr 30 lisatud Märkusega arvestatud. Otseviide on parandatud. otseviide ei toiminud. Palume lisada toimiv viide statistikaameti vastavale teatele, millega seoses palume ka hinnata, kas kasutamiseks sobib nt järgnev viide: https://vana.stat.ee/internetti-kasutatakse-uha-enam- ostlemiseks. 29 Rahandusministeerium Toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) muutmise Märkusega arvestatud. ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse §-ga 7 muudetakse väärteomenetluse seadust Täiendame seletuskirja punkti 3.1.15 järgmise lõiguga: (VTMS). Sellega asendatakse VTMS § 312 lõikes 4 sõnad „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Vastavat järelevalve erimeedet ei anta Maksu- ja (TTJA) võib“ sõnadega „Keskkonnaamet, Tolliametile põhjusel, et nemad teostavad TNVS Maanteeamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, kohast järelevalvet üksnes tollipiiril vabasse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, ringlusesse võtmise hetkel (TNVS § 50 lg 9), kus e- Terviseamet ja Veeteede Amet võivad“. Muudatuse kaupleja (müüja) identiteedi kindlakstegemise eesmärk on anda lisaks TTJA-le elektroonilise side vajadus puudub. TNVS § 50 lg 1 II lause kohaselt ei võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks saadavate andmete peeta Maksu- ja Tolliametit TNVS seaduse mõistes õigus ka ülejäänud turujärelevalveasutustele. TNVS §- turujärelevalveasutuseks, mistõttu ei laiene neile ka s 50 on loetletud turujärelevalves osalevad asutused, teised TNVS riikliku järelevalve erimeetmed. kus lisaks eelpool nimetatud asutustele on sätestatud ka Vastavalt TNVS § 56 lg-le 5 on Maksu- ja Maksu- ja Tolliameti (MTA) roll turujärelevalves. Tolliametil kooskõlastatult asjaomase Palume täiendada seletuskirja, miks siiski on VTMS-i turujärelevalveasutusega üksnes õigus keelata tõsise täiendavast loetlust välja jäetud MTA? ohu korral toote vabasse ringlusse lubamine või eksport. 30 Palume seletuskirja kulude osa täiendada, millisele Märkusega arvestatud. asutusele ja kui suured kulud eelnõu rakendamisega kaasnevad ning kuidas on planeeritud neid kulusid Täiendame seletuskirja punkti 7 järgneva lõiguga: katta? Kuna tegemist on ELi õiguse rakendamisega, mis jõustub 2021.a suvest, siis on käesoleval hetkel raske 18 hinnata, kui suured kulud eelnõu rakendamise kaasnevad, nt kas ja millal plaanib Euroopa Komisjon läbi viia asjakohaseid koolitusi LRide järelevalveasutustele. Samuti ei ole käesolevaks hetkeks teada, milliseid arendusi ja võimalusi Euroopa Komisjon ICSMS liidestamiseks loob ning mis andmevahetuse sisu hakkab olema. Vastavalt EL määruse 2019/1020 art 34 lg-2 kohustub Euroopa Komisjon välja arendama ICSMS ja LRide turujärelevalveasutuste infosüsteemide vahelise elektroonilise liidese ning vastavalt art 34 lg-le 8 võtma vastu rakendusaktid, mis täpsustavad, kuidas andmevahetus hakkab toimima. Tänaseks nimetatud rakendusakte välja töötatud ei ole ning ei ole ka teada ICSMS liidestamise arendustööde kulgu. Kuna ICSMS liidestamise arendustööd ei ole hetkel veel alanud, eeldame, et käesoleval aastal nimetatud kulud eelarvesse ei jõua. Võimalik, et see toimub järgmisel aastal. 31 Maksu- ja Tolliamet Märkuseid ei olnud Võetud teadmiseks 32 Põllumajandusamet Märkuseid ei olnud Võetud teadmiseks 33 Veeteede Amet Märkuseid ei olnud Võetud teadmiseks 34 Eesti E-kaubanduse Liit Eesti E-kaubanduse Liit on hetkel arvamusel, et need Võetud teadmiseks muudatused on küll e-kauplejale üldises perspektiivis pigem negatiivsed, kuna piirab nende õiguseid (ligipääsu piiramine) ja tekitab juurde kohustusi (kohustus väljastada andmeid). Samas peaksid muudatused parandama reegleid järgivate e-kauplejate 19 konkurentsiolukorda ning tõstma tarbijate kindlustunnet (mis peaks tõstma ka seaduskuulekate veebimüüjate tehingute arvu), kuivõrd nende järelevalvemeetmeid kasutatakse ainult seadust rikkuvate e-kauplejate osas, seega esineb samas ka positiivseid külgi. Eelnõu koostajad on hinnanud, et mõju avaldamise sagedus saab olema pigem harv ja ebaregulaarne, sest eeltoodud meetmeid võib kasutada ainult olukorras, kus on seadust rikkuv e-kaupleja, kes ei tee turujärelevalveasutustega koostööd ning teised järelevalvemeetmed ei ole andnud tulemust. Lisaks aitab tõhusam järelevalve kaitsta tarbijaid ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete kahjude eest. Muudatustes ei nähtu hetkel meile kitsaskohti, eriti seaduskuulekate e-kauplejate osas ja see ju ongi eesmärk saavutamiseks. Saame ka aru, et kõik Eesti e- kauplejaid puudutavad muudatused tulenevad ka otseselt EL direktiivist ning nende ülevõtmise osas erilist läbirääkimisruumi ei oleks nii ehk naa... 35 Eesti Infotehnoloogia ja 1. Lõppkasutaja mõiste kasutamine eelnõus tekitab Märkusega arvestatud. Telekommunikatsiooni segadust, mistõttu soovitame selle läbivalt üle vaadata. Liit (ITL) 1. Lõppkasutaja mõiste kasutamine TNVSis ja Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse toote nõutele eelnõus on läbivalt üle vaadatud. Eelnõu eesmärk vastavuse seaduse (edaspidi: TNVS) § 4 lõike 1 punktis on anda turujärelevalveasutustele pädevus saada 6 ja § 54 lõikes 1 sõna „lõpptarbija“ sõnaga sideettevõtjatelt vajadusel andmeid müüja, mitte „lõppkasutaja.“ Lõppkasutaja mõiste avab Euroopa ostja kohta. Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1020, millega sätestatakse nõuded turujärelevalve ja toodete 20 vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2. Muudame eelnõu § 1 punktis 21 toodud lõiget 8 2004/42/EÜ ja määruseid (EL) nr 765/2008 ja (EL) nr järgmiselt: 305/2011 (ELT L 169/1, 25.6.2019, lk 1–44) (edaspidi: määrus) artikkel 3 punkt 21, mille kohaselt on tegemist „(8) Turujärelevalveasutusel on õigus kirjaliku või füüsilise või juriidilise isikuga, kes on kauba ostnud. elektroonse päringuga nõuda elektroonilise side ettevõtjalt elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 3 Mõistet lõppkasutaja kasutatakse muuhulgas ka eelnõu punktis 3 nimetatud andmeid veebilehe omaniku § 1 punktiga 20 TNVS §-i 56 lisatavas lõikes 8 seoses kindlakstegemiseks, kui see on vajalik ohu elektroonilise side ettevõtjalt lõppkasutaja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.“ tuvastamiseks küsitavate andmetega. Juhime tähelepanu, et elektroonilise side seaduses (edaspidi: Sõnastuse muutmisel on lähtutud kehtivast KorS ESS) kasutatakse lõppkasutajat erinevas tähenduses, analoogsest sättest, mida täna kasutab PPA sarnaste aga TNVS ja ESS on väga tihedas seoses ja koosmõjus. andmete küsimiseks – KorS § 35 lg 1. Sellega väldime Vastavalt ESS § 2 punktile 27 on lõppkasutaja klient, „lõppkasutaja“ mõiste erinevat sisu TNVSis ja ESSis kes ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust. ning ühtlasi konkretiseerub olulisel määral edastatav Klient on aga ESS § 2 punktis 15 defineeritud läbi selle, andmekoosseis. Samuti täpsustame selgelt sättes endas, et tal on sideettevõtjaga leping üldkasutatava et andmeid võib küsida üksnes veebilehe omaniku elektroonilise side teenuse kasutamiseks. Seega kindlaksmääramise eesmärgil. tegemist ei ole tingimata sama isikuga, kes on elektroonilise sidevahendi abil kauba ostnud. Näiteks 3. Samuti täiendame seletuskirja punkti 3.1.15, mis võib kauba osta mõni sideettevõtja kliendi pereliige. käsitleb veebilehe omaniku kindlakstegemist. Seletuskirja kohaselt on eelnõusse lisatava § 56 lg 8 eesmärk siiski esitada vajadusel päring, kes internetis ohtlikke või nõuetele mittevastavaid tooteid müüva veebisaidi taga on ehk saada sideettevõtjalt andmeid konkreetse kauplejast lõppkasutaja kohta, mitte aga isiku kohta, kes vastava kauba on ostnud (kui arvestada ülalnimetatud määruse kohast lõppkasutaja definitsiooni). 21 Seetõttu palume lõppkasutaja mõiste kasutamise eelnõus läbivalt üle vaadata ning hinnata, kas seda on kasutatud õiges kontekstis. 22 36 2. Turujärelevalveasutuste õigus saada sideettevõtjatelt Märkusega arvestatud osaliselt. andmeid ei ole proportsionaalne väärteomenetluse eesmärgiga, mistõttu teeme ettepaneku see praegusel Seoses ITL märkusega punktis 2 tühistame tervikuna kujul eelnõust välja jätta. VTMS muudatusettepaneku. Vastavast muudatusest tulenevalt on sideettevõtjatelt andmete päring võimalik 2.1. Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse TNVS §-i 56 üksnes korrakaitse eesmärgil, st seotud rikkumise lõikega 8, mille kohaselt on turujärelevalveasutusel lõpetamise eesmärgiga. õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate Seoses ITL märkusega 2.2.1 juhime tähelepanu identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja seletuskirja p 1.1.15 toodule, kus on kirjeldatud nii tuvastamiseks vajalikke andmeid, kui see on vajalik ohu lahendatavat probleemi (e-kaupleja kindlakstegemine), tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. reageerimist nõudva ohu taset (ohtlik või nõuetele Muudatus on seotud ka eelnõu §-is 3 sisalduva ESS § mittevastav toode) kui ka ELi õigusest tuleneva nõude 1111 lg 11 p 3 täiendamise ja eelnõu §-ga 7 tausta (piirülene koostöö). väärteomenetluse seaduse muutmisega. Turujärelevalveasutustel peab olema võimalik kiirelt 2.2. ITL näeb kavandatavas muudatuses järgmisi reageerida mistahes olukordadele, kui on tuvastatud, et probleeme: inimestele müüakse kas ohtlikke või nõuetele mittevastavaid tooteid – seda ka e-kaubanduses. 2.2.1.Meile jääb arusaamatuks, kas ja kuidas Viimane peab olema ühtemoodi võimalik nii Eesti kui kavandatav muudatus lahendab eelnõus käsitletud välismaiste kauplejate suhtes, isegi kui väide, et „tervist probleeme ja millise ohu tõrjumiseks seda kasutatakse. kahjustavaid tooteid müüvad sageli välismaised Isegi, kui turujärelevalveasutus saab sideettevõtjalt kauplejad“ on tõene. Kolmandate riikide e-kauplejate lõppkasutaja (meie arusaamisel see tähendab juriidilise probleemkohtadele reageerimiseks näeb eelnõu ette isiku kes on kauba müüja) andmed, siis ebaausaid lisada TNVS-i § 56 lg 9, mis annab kauplemisvõtted kasutavad ning näiteks tervist turujärelevalveasutustele mh õiguse nõuda kahjustavaid tooteid müüvad sageli välismaised veebiliidesele juurdepääsu piiramist. kauplejad, mistõttu ei aita need andmed kaasa efektiivsemale menetlusele. 23 37 2.2.2. Arusaamatust tekitab ka see, miks on vaja Märkusega arvestatud. turujärelevalveasutusel lõppkasutaja ehk eelnõu mõistes ostja andmeid (kui eelnõus on ikka kasutatud Eelnõuga ei soovitud anda turujärelevalveasutustele lõppkasutajat määruse tähenduses, mis on segane, nagu õigust nõuda välja ostja andmeid, mistõttu eelnõu § 1 selgitatud käesoleva kirja punktis 1). Rikkumise punkti 21 muudetakse vastavalt (vt käesoleva tabeli rida lõpetamiseks on ilmselgelt vaja jõuda kauplejani. nr 8). Oleme seisukohal, et selles küsimuses tuleb arvestada ka eraelu puutumatuse õigusega, sest ostjal on õigus, et jääks saladuseks, mida ta ostis. Seetõttu võib tagantjärgi ostjate andmete töötlemise puhul olla tegemist ebaproportsionaalse riivega isikute põhiõigusesse. Eelnõus ei ole analüüsitud selle riive kooskõla EL-i andmekaitse üldmääruse (2016/679) ja e-privaatsuse direktiiviga (2002/58). E-privaatsuse direktiivi artikli 5 lõikes 1 on ette nähtud, et liikmesriigid peavad siseriiklike õigusaktidega tagama üldkasutatava sidevõrgu ja üldkasutatavate elektroonilise side teenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse. E-privaatsuse direktiivi artikkel 15 lg 1 võimaldab aga liikmesriikidel teha viidatu osas teatud erandeid, nt riikliku julgeoleku, riigikaitse, avaliku korra, kuritegude ennetamise, majanduslike või rahanduslike huvide, jälgimise, kontrollimise ja andmesubjekti kaitse eesmärgil. Tegu on ammendava nimekirjaga eesmärkidest. Euroopa Kohus otsuse C-203/15 valguses tekib küsimus, kas TNVS-i ja ESS-i muudatusega püütakse ära hoida võitlust raskete kuritegude vastu. Kuivõrd selliste piirangutega ilmselgelt ei hoita ära organiseeritud kuritegevust või terrorismi, vaid pigem proovitakse vältida teatud toodete turule laskmist, väljuvad 24 sellesisulised kohustused kehtiva õiguse piiridest ja demokraatlikust põhjendatuse põhimõttest. Palun selgitage, miks on vaja turujärelelevalve menetluses ostja andmeid ning kuidas need aitavad kaasa ohu tõrjumisele ja rikkumise lõpetamisele. 38 2.2.3. Eelnõu kohaselt tuleb hakata esitama andmeid Märkusega arvestatud. kõigile turujärelevalveasutustele, keda on hetkel kuus. Selgitame, et iga erineva järelevalveasutuse jaoks Täpsustame seletuskirja mõjude osa (punkti 6.1) andmete kokkupanemine on sideettevõtja jaoks suur järgmiselt: kulu, sest iga asutuse kohta tuleb läbi mõelda, milliseid andmeid talle tohib anda ning kas tal on õigus neid Juhul, kui praktikas ilmneb, et küsida. turujärelevalveasutuste päringute arv sideettevõtjatele kujuneb suureks, siis on võimalik andmete edastus korraldada kirjaliku kokkuleppe alusel, vähendades sellega ettevõtjatele langevat halduskoormust. Nimetatud kokkuleppega saaks vajadusel praktika ühtlustamise eesmärgil raamistada nii infopäringute eeltingimused kui ka infoedastusviisid. Käesoleval hetkel aga ei ole ette näha, et uue pädevuse kasutamine saaks olema massiline. Samas tasub olukorda uuesti hinnata nt aasta pärast uute õiguste jõustumist ning vajadusel arutada teemat toodete turujärelevalvenõukogus koos puudutatud ettevõtjatega. 39 2.2.4. Eelnõus ei ole välja toodud, millist eesmärki Märkusega mittearvestatud. andmetele juurdepääsu andmine igale ametiasutusele eraldi täidaks. Eelnõus puudub ülevaade, miks on 1. Muudatus eesmärk on välja toodud seletuskirja vajalik ettevõtjatele täiendava halduskoormuse punktis 3.1.15, sh on käsitletud punkti, miks panemine ning milline on statistika järelevalveasutuse 25 poolt tehtud päringute osas politsei poole, sh kui palju nähakse ette õiguse andmine kõigile nendes päringutest on ebaõnnestunud. turujärelevalveasutustele. Ülaltoodu tõttu teeme ettepaneku, et andmepäringu teeb 2. Ettepanek ametiabi kasutamiseks PPA kaudu ei ole sideettevõtjale ametiabi korras politsei- ja antud olukorrale sobiv. Esiteks, KorS § 35 lg 1 seob piirivalveamet nagu muude rikkumiste korral ning PPA pädevuse „kõrgendatud ohu“ olukorraga, edastab siis vastava info konkreetsele milleks sama seaduse kohaselt on oht inimese elule, järelevalveasutusele. Leiame, et ühtne kontaktpunkt aga ei kata nt nõuetele mittevastavust. EL määruse muudab protsessi efektiivsemaks kõigi asjaosaliste art 14 lg 4 p-st c tulenev nõue aga käib mh ka jaoks. nõuetele mittevastavuse kohta, mis on madalam ohu tase kui „kõrgendatud oht“ KorSi mõistes. PPA 2.3.1. Õiguste rakendamine ja kasutamine peavad saab aga KorS § 6 lg 3 kohaselt rakendada üksnes vastama ka teistele riiklikele õigusaktidele, sealhulgas neid meetmeid, mis on talle KorSiga sõnaselgelt arvestades kohaldatavaid menetluslikke tagatisi ja ette nähtud. Teiseks, KorS § 6 lg 3 seob PPA põhiõiguste järgimist. Erimeetmed on kaasamise olukordadega, mis „ei takista ülemäära korrakaitseseaduses (edaspidi: KorS) ka praegu politsei enda ülesannete täitmist“ ehk siis meetme kirjeldatud. Sh on ka TTJA-l praegu õigus ohu kasutamine on pandud sõltuvusse mitte juhtumi ennetamiseks võtta kasutusele KorS-i üldmeetmed, asjaoludest, vaid PPA vabadest ressurssidest. KorS-i erimeetmetest tulenevalt saab ka praegu Selliselt ei ole TNVS turujärelevalveasutustele igas järelevalveasutus pöörduda vastava pädeva organi olukorras tagatud vastava pädevuse kasutus. poole, nt erimeetmena KorS § 35, kus isikuandmete töötlemine andmete saamisega sideettevõtjalt on politsei pädevuses. 2.3.2. Nii nagu on viidatud eelnõu seletuskirjas, ei nõuta määruses, et selles nimetatud miinimumpädevused peaksid olema tagatud kõikidele turujärelevalveasutustele, kuivõrd miinimumpädevusi võib sätestada ka läbi ametiabi või kohtusse pöördumise (määruse art 14 lg 3 p b ja c). 26 40 3. Veebiliidesele juurdepääsu piiramine tehniline Märkusega arvestatud. teostatavus ja meetme proportsionaalsus tekitavad küsimusi. Järelevalveasutused võivad ning peavadki rakenduste korral eelkõige pöörduma rakenduse pakkuja poole Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse TNVS §-i 56 ning selle tagamiseks on eelnõusse kirjutatud, et lõikega 9, milles sätestatakse muuhulgas erimeetme rakendamine on õigustatud üksnes siis, kui turujärelevalveasutuse õigus nõuda veebiliidesele tõsise ohu ärahoidmiseks puuduvad muud tõhusad juurdepääsu piiramist. Eelnõu § 1 punktiga 21 lisatakse meetmed. Ka seletuskiri räägib sellest täpsemalt TNVS-i uue sättena § 562, mis sätestab veebiliidesele punktis 3.1.17. juurdepääsu piiramise täpsemad tingimused. Samas kui rakenduse pakkuja ei reageeri või ei tee 3.2. ITL-i hinnangul on selle muudatusega seotud koostööd, siis peab olema võimalik piirata ligipääsu järgmised probleemid: tervele rakendusele. 3.2.1. Praktikas on selle meetme tehniline ja õiguslik Seoses rakendustele ligipääsu piiramise tehniliste teostatavus küsitav. Näiteks ei ole sideettevõtjatel võimalustega selgitame järgnevat. Esiteks, EL õigusest tänase info põhjal tehniliselt võimalik piirata kasutajate tulenevalt peab LRidel olema miinimumina tagatud poolt allalaaditavaid rakendusi. Hetkel ei ole teada, õigus teatud olukordades nõuda veebiliidestele kuidas seda tehniliselt teha ja mida see võib kaasa tuua. ligipääsu piiramist. Veebiliidese definitsioon on toodud Sideettevõtjate võrgud pole üles ehitatud rakendusi EL määruses 2019/1020 ning see sisaldab endas ka piirama. Samuti tuleb arvestada, et rakendused on rakendusi. Eesti on nimetatud definitsiooni ja sisuteenused ning sideettevõtjad ei tohi nendesse kohustusega seotud, mistõttu meil puudub vabadus sekkuda võrgu neutraalsuse põhimõtte kohaselt (vt kohustust teistmoodi sisustada. Teiseks, rakendustega lähemalt määrus (EL) 2015/2120). Selliste rakenduste seonduvalt tuleb EL õigusest tulenevat kohustust blokeerimiseks on vajalik järelevalveasutusel pöörduda lugeda eesmärgipäraselt. Sätte eesmärgiks on rakenduste pakkuja ehk näiteks Google Play poole. reageerida olukordadele, kus mõne rakenduse kaudu müüakse järelevalveasutusi eirates jätkuvalt ohtlikke tooteid. Eeltoodu tõttu on normi eesmärgiks takistada sellist tegevust. Ohtlike toodete müüki läbi rakenduste on võimalik piirata ka muul viisil, kui piirata tarbijate seadmetes olevaid rakendusi endid: piiranguid saab rakendada kas veebisaidile, kus rakendust saab alla 27 laadida, või võrgu poolel olevale rakendusele, mis kasutajapoolse rakendusega toimimiseks vajalikku ühendust peab. Kolmandaks, iga järelevalvemeede peab olema proportsionaalne, mistõttu vastavalt võimalustele tuleb pigem koostöös järelevalveasutuse ja sideettevõtjate vahel leida probleemi lahendamiseks sobiv sekkumise viis. Võrgu neutraalsuse põhimõtte riivamisega probleemi ei ole, kuivõrd vastav olukord läheb määruse (EL) 2015/2120 art 3 lg 3 punkti a erandi alla ehk et on lubatav. Lähtudes märkusest muudame eelnõu § 1 p 22 järgnevalt: § 562. Veebiliidesele juurdepääsu piiramine, teabe kõrvaldamine või hoiatuste lisamine „(1) Kui esineb tõsine oht ning sellise ohu ärahoidmiseks või lõpetamiseks puuduvad muud tõhusad võimalused, on turujärelevalveasutusel õigus teha veebiliidese haldajale ettekirjutus ja nõuda veebiliidese kaudu esitatava teabe kõrvaldamist või veebiliidesele juurdepääsul lõppkasutajatele hoiatuse lisamist. (2) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud nõuet ei täideta, on internetiühendust pakkuv üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja kohustatud turujärelevalveasutuse ettekirjutuse tegemise korral ja alusel blokeerima ettekirjutuses 28 määratletud domeeninime talle kuuluvates nimeserverites. (3) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud nõuet ei täideta, on domeeniregistri haldaja või domeeni registripidaja kohustatud turujärelevalveasutuse ettekirjutuse tegemise korral ja alusel blokeerima juurdepääsu domeenile või kustutama ettekirjutuses nimetatud domeeninime registreeringu ning võimaldama turujärelevalveasutusel see domeeninimi registreerida. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teenuse osutaja, domeeniregistri haldaja või domeeni registripidaja ei vastuta käesolevast paragrahvist tulenevate kohustuste täitmise käigus tehingu tegemata jätmisest, mittetähtaegsest tegemisest ja teenuse osutamise piiramisest tekkiva kahju eest.“; Selle muudatusega täpsustame, et: 1) esmalt peab järelevalveasutus pöörduma veebiliidese haldaja poole infosisu eemaldamise või hoiatamise kuvamise nõudega; 2) veebiliidese ligipääsu piiramine saab kõne alla tulla üksnes siis, kui veebiliidese haldaja järelevalveasutuse nõuet ei täida; 3) veebiliidese ligipääsu piiramisel oodatakse sideettevõtjatelt üksnes seda, et nad piiraksid ligipääsu ettekirjutuses määratletud domeeninimele, mis on sama nõue, mida sideettevõtjad täidavad täna tulenevalt hasartmänguseadusest. 29 41 3.2.2. Kindlasti ei tohi unustada, et sideteenused on Märkusega arvestatud. elutähtsad teenused ning igasugune piiramine võib tekitada ohu elutähtsa teenuse toimimisele. Eelnõu ei käsitle sideteenuste piiramist, vaid veebiliidestele juurdepääsu piiramist. Eelduslikult ei ole veebiliidesed, mille kaudu müüakse tarbijatele ohtlikke tooteid, elutähtsad teenused. 42 3.2.3. Ka selle meetme puhul tõusetub küsimus meetme Märkusega arvestatud. proportsionaalsusest selle eesmärgiga. Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuse eeskujuks kehtivas Eelnõuga kavandatud muudatus on mõeldud selleks, et tarbijakaitseseaduses sisalduv § 622. Juhime tagada inimeste elu ja tervise kaitse, mistõttu vastav tähelepanu, et see säte on seotud tarbijate erimeede on toote ohutuse valdkonnas igati õigustatud kollektiivsetele huvidele tekkiva olulise ohu ja ka proportsionaalne olukorras, kui see on ettenähtud ärahoidmisega, mis on oluliselt laiem eesmärk kui viimaseks õlekõrreks, mida kasutada. eelnõuga kavandatud muudatusel. Suure ohu korral saab kasutada juba olemasolevat meedet. On ebaselge, kas suure ohu korral on ikkagi tagatud TNVS järelevalveasutustele võimalus taotleda veebiliideste ligipääsu piiramist, info kõrvaldamist või hoiatuste kuvamist ning millise olemasoleva meetme alusel see täna toimuks. Seoses proportsionaalsuse märkusega muudame eelnõu § 1 p 22 ning kitsendame veebiliidestele juurdepääsu piiramise jms-ga seondutavat üksnes TNVS § 7 lg-s 5 nimetatud „tõsise ohu“ olukordadele, ehk siis olukordadele, mis nõuavad turujärelevalveasutuste kiiret sekkumist. See oleks kooskõlas ka EL määruse 2019/1020 art 14 lg 4 p-ga k, mis räägib vajadusest tagada minimaalne pädevus „olulise ohu“ (serious risk) tingimustes, mille vasteks TNVSis on „tõsine oht“. 30 Muudatuse sisu vt käesoleva kooskõlastuskirja realt nr 13. 43 3.2.4. Arusaamatuks jääb TNVS § 562 lõikes 1 sisaldub Märkusega arvestatud. õigus nõuda hoiatuse lisamist lõppkasutajatele. Kui eelnõu § 1 punktiga 20 kavandatava muudatuse Selgitame, et eelnõu § 1 p 21 mõte ei ole tuvastada kohaselt hakkavad turujärelevalveasutused tuvastama ostjat. Ka ei ole eelnõus ega selle seletuskirjas nõutud, (tegelikku füüsilisest isikust) lõppkasutajat, kas see et lõppkasutajatele (tarbijatele) tuleks kuvada tähendab, et neile hakatakse ka personaalseid hoiatusi personaalseid hoiatusi. saatma? 44 3.3. Teeme ettepaneku, et veebiliidesele juurdepääsu Märkusega mittearvestatud. piiramise nõudmise õigus on ainult politsei- ja piirivalveametil, kelle abi turujärelevalveasutused Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ei ole TNVS mõistest saavad kasutada. Ka siin on mure selles, et hetkel turujärelevalveasutus ning üksnes veebiliidese plaanitakse see õigus anda kuuele piiranguga seonduvalt ei ole mõistlik ka PPA-d turujärelevalveasutusele, mis suurendab oluliselt seadusesse tuua. Arvestama peab ka sellega, et PPA-l ettevõtete halduskoormust. on riiklikult ka palju teisi ülesandeid, mistõttu nende asjatu koormamine toodete ohutuse valdkonna järelevalvega ei ole mõistlik. Lisaks on säte sõnastatud selliselt, et vastavat meedet rakendataks üksnes äärmuslikel juhtudel, ehk siis juhtudel, kui esineb tõsine oht ning muud järelevalvemeetmed ei ole andnud tulemust. Täiendavalt vt käesoleva kooskõlastustabeli real 12 toodud selgitusi seoses ametiabiga. 45 3.4. Teeme ettepaneku täpsustada, et TNVS § 562 Märkusega arvestatud. lõikeid 2 ja 3 tohib kasutada ainult juhul, kui turujärelevalveasutusel ei ole võimalik kasutada Muudame sätet vastavalt märkusele. Sätte sisu vt vastava paragrahvi lõiget 1. käesoleva kooskõlastustabeli realt nr 13. 31 46 Keskkonnaministeerium 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr Märkusega arvestatud. 2019/1020 artikkel 41 sätestab, et EL liikmesriigi poolt määratavad karistused, mida määruse rikkumise korral Lisame eelnõu §-i 1 järgmise punkti: kohaldatakse, peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Hetkel kehtiva TNVS § 53 kohaselt on „26) paragrahvis 59 lõikes 2, § 60 lõikes 2 ning § 61 toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise lõikes 2 asendatakse arvud „3200“ ja „2000“ tingimuste rikkumise eest võimaik määrata arvugaga „32 000“. maksimaalne rahaline karistus karistatakse kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule ja kuni 3200 eurot Samuti täiendame selles osas vastavalt seletuskirja. juriidilisele isikule. Nimetatud karistusmäärad kehtivad aastast 2010. Kui võtta näiteks maksimaalsed karistusmäärad kehtivast jäätmeseadusest, siis keelatud toote turule laskmise eest on võimalik määrata juriidilisele isikule kuni 32 000 euro suurune rahatrahv (mis tegelikult samuti ei ole tänasel päeval enam ajakohane ja mida tuleks tõsta). Karistuse kohaldamise üheks põhimõtteks on, et rikkumine ei tohi ennast ära tasuda. Olukorras, kus toote turule laskmise tulud ulatuvad sadadesse tuhandetesse eurodesse ja juriidilisele isikule on võimalik nõuete rikkumise eest määrata vaid 3 200 euro suurune rahatrahv, ei avalda karistus mõju ega ole preventiivse iseloomuga. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta TNVS maksimaalseid karistusmäärasid, et need oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, nagu näeb ette ka määrus (EL) nr 2019/1020. 32 47 2. Sama tähelepaneku soovime teha TNVS § 58 lõikes Märkusega mittearvestatud. 5 sätestatud sunniraha ülemmäära kohta, mis on hetkel 10 000 eurot. Kuivõrd eriseadustest (nt jäätmeseadus, TNVS on katusseadus, hõlmates endas kõiki tooteid nii kemikaaliseadus, biotsiidiseadus) on sunniraha ELi harmoneeritud kui harmoneerimata valdkonnast. ülemmääraks 32 000 eurot, tundub TNVS ülemmäär Kõikide tootegruppide lõikes ei ole suuremad sunniraha võrreldes eriseadustega ebaproportsionaalselt väike. ülemmäärad vajalikud ja õigustatud. Pealegi, sunniraha võib kohaldada korduvalt. 48 3. Palume seletuskirjas täpsustada, kas määruse nr (EL) Märkusega arvestatud. 2019/1020 artikli 16 lõikes 5 viidatud toote nõuetele mittevastavuse korral on nõuetele mittevastava toote 1. Eelnõu ei muuda sisuliselt senist toote definitsiooni näol tegemist jäätmetega jäätmeseaduse tähenduses. ega ka nõuetele mittevastavuse olemust. Ka viidatud EL määrus ei tee seda. Täiendavalt Jäätmeseaduse § 2 kohaselt on jäätmed mis tahes selgitame, et nii viidatud EL määrus kui ka TNVS vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära on katusseadused, mis kohalduvad üksnes osas, kui visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda eriseadus sama asja teisiti ei reguleeri. Konkreetsel tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt juhul kohaldub jäätmeseadus, mis defineerib nii kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või jäätme kui ka kehtestab jäätmele nõudeid, mistõttu kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole vastust tuleb otsida samast eriseadusest. tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. 2. Jäätmeseaduse § 119 lg 2 viite muudatus on ette nähtud eelnõu § 5 p-s 5. Juhime tähelepanu, et hetkel kehtiv jäätmeseaduse § 119 lg 2 viitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud erisustele. Kuivõrd määruse (EL) nr 2019/1020 rakendamisega kaotab teatud osa määruse (EÜ) nr 765/2008 sätteid kehtivuse, siis võimalik, et tuleb täpsustada ka jäätmeseaduse viiteid. 49 4. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu ka Märgusega arvestatud. atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise sätetega, kuna 33 määruse (EL) nr 2019/1020 lisa I kohaselt kuulub Lisame eelnõusse järgmise §-i ning täiendame vastavalt turujärelevalve alla ka määrus (EÜ) nr 1222/2009, kuid ka seletuskirja. atmosfääriõhu kaitse seaduses puuduvad viited määrusele (EL) nr 2019/1020. § 11. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Haldusmenetluse seaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse kohaldamine“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „3) Käesolevas seaduses sätestatule kohaldatakse ka toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.“. 50 5. Määruse (EL) nr 2019/1020 artikkel 4 kehtib ka Märkusega arvestatud. direktiiviga 2011/65/EL reguleeritavatele seadmetele ja võrdluses jäätmeseadusega on tekkinud küsimus Selgitame, et viidatud artikkel 4 nõuded kohalduvad kaupade maaletoomise eesmärgi osas. Määruse (EL) nr „turul kättesaadavaks tegemisele“ (art 4 lg 1).“Turul 2019/1020 järgi on ettevõtja tootja, volitatud esindaja, kättesaadavaks tegemine“ on toote tasu eest või tasuta importija, turustaja, ekspediitorteenuse osutaja või muu tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas füüsiline või juriidiline isik, kes peab kooskõlas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks (art 3 p 1). asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega täitma Vastav mõiste on identne täna kehtiva mõistega, kohustusi, mis on seotud toodete tootmisega, toodete mistõttu ei uus EL määrus nr 2019/1020 ega ka eelnõu kättesaadavaks tegemisega turul ja toodete kasutusele senist mõiste sisu ei laienda ega kitsenda. 34 võtmisega. Mõistes on toodud eraldi välja toodete kasutusele võtmine. Jäätmeseadus reguleerib ka elektri- Seega võib öelda, et selles osas tuleb lähtuda ja elektroonikaseadmeid kui probleemtooteid ning senisest/tänasest korraldusest. Kui oma tarbeks maale räägib ka kaubandusvahendusest ehk müügist. toomine ja kasutamine ei olnud senini nõuetega hõlmatud, siis see on nii ka edaspidi. Sellest tulenevalt tuleks seletuskirjas selgitada, kas oma tarbeks maale toomine ja kasutamine (kasutusele Ühtset vastust on siinkohal raske anda, kuivõrd asjaolu, võtmine) käib ka määruse (EL) nr 2019/1020 kas oma tarbeks kasutusele võtmine on nõuetega regulatsiooni alla ning sellega seonduvalt laieneb hõlmatud või mitte, sõltub konkreetsest valdkonnast ja järelevalve nendele isikutele, kes toovad tooteid kehtestatud nõuetest – siinkohal vt lähemalt Euroopa Eestisse eesmärgiga kasutada neid enda tegevuses. Komisjoni toote-eeskirjade rakendamise sinise raamatu lk-d 17 jj, mis ütleb, et kättesaadavaks tegemine üldjuhul „eeldab kahe või enama juriidilise või füüsilise isiku vahelist pakkumist või kokkulepet (kirjalikku või suulist) asjaomase tootega seotud omandi, valduse või muu õiguse üleandmiseks pärast tootmise lõppu“ kuid nendib samas, et „mõne liidu ühtlustamisõigusakti kohaldamisalasse kuuluvad siiski ka enda tarbeks valmistatud tooted“. 51 Eesti Kaubandus- 1. Lõppkasutaja mõiste Märkusega arvestatud. Tööstuskoda Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 6 asendatakse toote nõuetele Täpsustame eelnõu § 1 punkti 21 selliselt, et oleks vastavuse seaduses tarbija/lõpptarbija mõiste selge, et elektroonilise side ettevõtjalt võib nõuda lõppkasutaja mõistega. Eelnõu seletuskirja (lk 6) üksnes ESS seaduse mõistes kasutatud lõppkasutaja kohaselt on lõppkasutaja EL määruse nr 2019/1020 art infot, ehk siis veebisaidi omaniku (eeldatavalt müüja) 3 p 21 kohaselt füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- infot, mitte ostja infot. Vt muudatust real nr 8. või asukoht on liidus ja kellele tehti toode kättesaadavaks kas tarbijana väljaspool kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevust, või kutsealase lõppkasutajana tema tööstusliku või kutsetegevuse raames. 35 Juhime tähelepanu sellele, et Eelnõu § 1 punktides 20 ja 21 on samuti kasutatud lõppkasutaja mõistet, kuid Kaubanduskoja hinnangul teises tähenduses. Eelnõu § 1 punktis 20 on sätestatud, et turujärelevalveasutusel on õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Viidatud sätte kohta on seletuskirjas (lk 13) toodud välja, et järelevalveasutustel on tulevikus õigus teha päringuid nt internetiteenuse pakkujatele, et teha kindlaks, kes internetis ohtlikke või nõuetele mittevastavaid tooteid müüva veebisaidi või äppi taga on. Eelnõu sõnastuse kohaselt tuleb aga järelevalveasutusel teha päringuid internetis ohtlikke tooteid müüva veebisaidi klientide, mitte veebipoe kohta. Selline lahendus ei ole mõistlik. Ilmselt on eksitus tekkinud seetõttu, et elektroonilise side seaduses olev lõppkasutaja definitsioon erineb toote nõuetele vastavuse seadusesse lisatavast lõppkasutaja mõistest. Kui toote nõuetele vastavuse seadus kasutaks ka edaspidi tarbija/lõpptarbija mõistet, siis ei tekiks ka ebaselgust. Kaubanduskoja ettepanek: Palume täpsustada eelnõu § 1 punktide 20 ja 21 sõnastust selliselt, et oleks üheselt arusaadav, keda peetakse nendes sätetes lõppkasutajaks. 36 52 2. Turujärelevalveasutuste õigus tuvastada Märkusega arvestatud. elektroonilise side võrgus olevaid lõppkasutajaid 1) Muudame eelnõu § 1 p 21 sõnastust – vt rida 8. Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse toote nõuetele vastavuse seaduse §-i 56 lõikega 8, mille kohaselt on 2) Täiendame seletuskirja punkti 3.4 järgmiselt. järelevalveasutusel õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt üldkasutatava elektroonilise side võrgus Muudatusvajadust on selgitatud seletuskirja punktis kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud 3.1.15, millega antakse turujärelevalveasutustele õigus lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikke andmeid, kui see tuvastada teatud tingimustel elektroonilise side võrgus on vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise olevaid lõppkasutajaid elektroonilise side seaduse kõrvaldamiseks. Väärteomenetluse seadustiku § 312 (ESS) mõttes. Andmete loetelu ja väljastamise lõike 4 kohaselt võib järelevalveasutus teha päringu tingimused peavad olema toodud ESSis, kuna ESS elektroonilise side ettevõtjale üldkasutatava on võrreldes KorSi ja TNVSiga eriseadus, mistõttu elektroonilise side võrgus kasutatavate sama asja reguleerimise korral (mis andmeid ja identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja kellele tuleb väljastada) kohaldub ESS. Kui ESSi tuvastamiseks vajalike andmete kohta. vajalikke muudatusi mitte teha, ei oleks järelevalveasutustel võimalik saada vajalikke Ettevõtjate jaoks võib jääda ebaselgeks, milliseid andmeid veebilehtede taga olevate müüjate andmeid loetakse muudatuse kohaselt vajalikeks kindlakstegemiseks. andmeteks, mida tuleb järelevalveasutusele esitada. Ettevõtjad peaksid vaatama toote nõuetele vastavuse 3) Kustutame tervikuna VTMS seaduse § 56 lõiget 8, elektroonilise side seaduse § 1111 muudatusettepaneku; lõiget 2, 3, 11 ning väärteomenetluse seadustiku § 312 lõiget 4. Ettevõtjate jaoks teeb erinevate õigusaktide 4) Muudame ESS muudatusettepanekut eelnõu §-s vahel orienteerumise keerulisemaks ka asjaolu, et 4 järgnevalt: viidatud sätetes puuduvad ristviited. Meie hinnangul peaksid õigusnormid olema lihtsad ning ilma vähese „7) toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt samas pingutuseta peaks normi adressaat saama aru, milliseid seaduses nimetatud turujärelevalveasutusele;“. nõudeid peab ta õigusaktist tulenevalt täitma. Kaubanduskoja ettepanek: 37 Selleks, et ettevõtjad ja järelevalveasutused saaksid uuest sättest ühtemoodi aru, tuleb vähemalt seletuskirjas väga selgelt välja tuua, milliste õigusaktide alusel ja milliseid andmeid tuleb ettevõtjatel esitada toote nõuetele vastavuse seaduse § 56 lõike 8 lisandumisega. 53 Lisaks peame oluliseks välja tuua, et Märkusega arvestatud. järelevalveasutuste õiguste laiendamisel tuleb tagada andmete ühekordse esitamise põhimõte. Näiteks kui Selgitame, et üldjuhul peaks olema välistatud erinevate üks järelevalveasutus küsib toote nõuetele vastavuse asutuste samasisulised päringud, kuivõrd TNVS § 50 seaduse § 56 lõikele 8 tuginedes ettevõtjalt vajalikke kohaselt on järelevalveasutuste pädevused erinevate andmeid, siis järgmisel päeval ei tohiks teine ametite vahel tootegruppide põhiselt täpselt järelevalveasutus samu andmeid küsida, vaid vajaliku reguleeritud. Ühtlasi on turujärelevalve nõukogu töö info saab juba esimese järelevalveasutuse käest. raames kindlaks tehtud tänased võimalikud dubleerimiskohad ning plaanis on need lähiajal Kaubanduskoja ettepanek: kaotada. See peaks samuti tagama soovitud eesmärki. Kui Eelnõuga laiendatakse järelevalveasutuste õigusi, siis tuleb ka tagada, et järelevalveasutused teevad Samuti on tänases KorS §-s 10 sätestatud ametite omavahel koostööd ning ettevõtja ei peaks olema omavaheline koostöökohustus, millele ettevõtjad kohustatud ühesuguseid andmeid esitama erinevatele saavad vajaduse tekkides viidata, kui märkuses järelevalveasutustele. kirjeldatud olukord peaks praktikas tõusetuma. 38 Eelnõu lühikirjeldus Eelnõu on vajalik tagamaks Eesti õiguskorra vastavus EL määrusega nr 2019/1020. See kehtestab turujärelevalve üldnõuded sisuliselt kõikidele ELis ühtselt reguleeritud toodete valdkondadele (nn harmoneeritud valdkonnad). Muudatustega laiendatakse turujärelevalveasutuste järelevalvepädevusi seoses e-kaubanduses müüdavate toodetega, parandatakse piiriülest koostööd teiste EL liikmesriikidega ning tagatakse, et turujärelevalveasutustel oleks teatud toodete korral (nt ehitustooted, isikukaitsevahendid, mänguasjad) tootja poolt määratud ELis asutatud kontaktisik, kelle poole lisaküsimuste või probleemide korral pöörduda. Eesti õigusruumis on toodete üldine turujärelevalve reguleeritud TNVSi ning asjakohaste valdkondlike eriseadustega, seega kui ELi alusnõuded muutuvad, tuleb vastavalt ajakohastada ka TNVSi ja vastavaid eriseadusi. Tänane TNVS ei tee järelevalvepädevuste reguleerimisel vahet harmoneeritud ja harmoneerimata valdkonnal ega anna ka ühtedele järelevalveasutustele rohkem pädevusi kui teistele. Kui on tuvastatud, et toode on inimestele ohtlik, siis tuleb see turult võimalikult kiiresti ja efektiivselt kõrvaldada sõltumata sellest, millisesse reguleerimisvaldkonda ta parajasti kuulub. Arvestades Eesti järelevalve korraldatuse kompaktsust, siis on mõistlik valitud lähenemist jätkata ning mitte luua keerukat järelevalve reeglistikku, mis looks erisusi lähtudes toote kuuluvusest ühte või teise valdkonda. 30.03.2021 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on tõhustada toodete turujärelevalvet, et Eesti turule lastavad tooted oleksid ohutud ja vastaksid nii Eesti kui ELi õigusaktidele. Muudatustega laiendatakse turujärelevalveasutuste järelevalvepädevusi seoses e- kaubanduses müüdavate toodetega, parandatakse piiriülest koostööd teiste EL liikmesriikidega ning tagatakse, et turujärelevalveasutustel oleks teatud toodete korral (nt ehitustooted, isikukaitsevahendid, mänguasjad) tootja poolt määratud ELis asutatud kontaktisik, kelle poole lisaküsimuste või probleemide korral pöörduda. Ettepanekutega muudetakse peamiselt toote nõuetele vastavuse seadust (edaspidi TNVS), aga sellega kaasnevalt ka atmosfääriõhu kaitse seadust, biotsiidiseadust, elektroonilise side seadust, jäätmeseadust ja kemikaaliseadust. Akrediteerimisasutuse ümber korraldamisega seonduvalt muudetakse ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu, seletuskirja ja mõjude analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunikud Jekaterina Iljina ([email protected], tel: 625 6482) ning Risto Jõgi, akrediteerimisega seoses sama talituse ekspert Triinu Sillamaa ([email protected]; tel: 625 6391), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatusega seonduvalt Keskkonnaministeeriumi osakonna õigusosakonna nõunik Triin Nymann ([email protected], tel: 626 2927), mehitamata õhusõidukitega seoses MKMi lennundus ja merendusosakonna lennundustalituse juhataja Priit Rifk ([email protected], tel: 639 7673) ning Transpordiameti järelevalvepädevustega seonduvalt MKMi veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Sven Nurk ([email protected], tel: 625 6498). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud MKM õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak ([email protected], tel: 715 3403). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega tagatakse eelkõige kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 2019/1020 (edaspidi EL 1 määrus nr 2019/1020) 1 aga ka Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega nr 2019/9452. Eelnõuga lahendatakse mõned akrediteerimise korraldamisega seotud kehtiva õiguse rakendamisega ilmnenud kitsaskohad. TNVS 4. peatüki akrediteerimise korraldamise sätete muudatused tehakse eesmärgiga parandada rakendamise käigus välja tulnud ebatäpsused ja tagada parem õigusselgus. Muudatused on pigem tehnilist laadi ja omavad väheldast mõju osapooltele. Eelnõuga muudetakse TNVSi redaktsiooni avaldamismärkega „RT I, 10.12.2020, 35“, atmosfääriõhu kaitse seaduse redaktsiooni avaldamismärkega „RT I, 30.10.2020, 4“, biotsiidiseadust avaldamismärkega „RT I, 10.07.2020, 39“, elektroonilise side seaduse redaktsiooni avaldamismärkega „RT I, 10.12.2020, 6“, jäätmeseaduse redaktsiooni avaldamismärkega „RT I, 10.12.2020, 8“, kemikaaliseaduse redaktsiooni avaldamismärkega „RT I, 10.12.2020, 11“ ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni avaldamismärkega „RT I, 10.07.2020, 46“. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 73. 2. SEADUSE EESMÄRK Eelnõu vajadus Eelnõu on vajalik, et parandada turujärelevalvet ja tagada võimalikult operatiivselt ohtlike toodete müügilt kõrvaldamine, tõhustada järelevalvet kolmandatest riikidest pärit toodete üle ning parandada piiriülest koostööd ELi liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Eelnõu on vajalik tagamaks Eesti õiguskorra vastavus ELi õigusega. Täpsemalt 2021. a 16. juulil kohalduma hakkava EL määrusega nr 2019/1020.3 EL määruse nr 2019/1020 vajadus EL määruse nr 2019/1020 eesmärk on muuta lihtsamaks ohtlike toodete ligipääsu piiramine Euroopa Liidu turule või nende sealt kõrvaldamine, seda eriti üleilmse tarneahela kontekstis. Nimetatud määrus puudutab toiduks mittekasutatavaid tarbekaupu, eesmärgiga tagada tarbijate ohutus ning luua alused tihedamaks koostööks liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Uue määruse peamine vajadus tuleneb sellest, et senine koordineerimine ja koostöö ei ole veel saavutanud turu olukorrale vastavat rahuldavat taset. Piiriülese turujärelevalvealase koostöö tagamiseks on kasutusel sellised mehhanismid nagu toiduks mittekasutatavate ohtlike toodete liidu kiire teabevahetuse süsteem (RAPEX) ja turujärelevalve info- ja teavitussüsteem 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.juuni 2019.a määrus nr 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta – ELT L 169/1, 25.6.2019. 2 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/945, 12. märts 2019, mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta - C/2019/1821, OJ L 152, 11.6.2019, p. 1–40. 3 Vt vastava määruse artikkel 44. 2 (ICSMS), kuid liikmesriigid ei kasuta neid piisavalt, mistõttu turujärelevalveasutused piiravad harva toote turustamist, kui teise liikmesriigi turujärelevalveasutus on teavitanud neid tootega seotud meetmetest. Turujärelevalveasutustel ja tollil näivad olevat piiratud võimalused kasutada teises liikmesriigis asuva pädeva asutuse tõendeid ja otsuseid (sealhulgas katsearuandeid), mis toob kaasa tegevuste dubleerimise. Lisaks sellele ei kohaldata kehtivaid EL reegleid ühetaoliselt, kuna nende rakendamine erineb ELi liikmesriikides märkimisväärselt. Ka imporditavate toodete piirikontroll tundub olevat ebapiisav. Ohutusnõuetele või ELi õigusnormidega ettenähtud tarbijate teavitamise nõuetele ei vasta tervelt 32% kontrollitud mänguasjadest, 58% elektroonikast, 47% ehitustoodetest ja 40% isikukaitsevahenditest4. Turujärelevalveasutustel on eelkõige e-kaubanduse puhul suuri raskusi ELi imporditud, kuid nõuetele mittevastavate toodete jälgimisega ja oma jurisdiktsiooni piires tegutsevate vastutavate ettevõtjate kindlakstegemisega. Ettevõtjad tegutsevad sageli aga samaaegselt nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas ning nüüdisaegsed tarneahelad arenevad kiiresti.5 EL määrus nr 2019/1020 adresseerib eelnevalt nimetatud probleemkohti. Määrusega konsolideeritakse turujärelevalve valdkonnas kehtivat raamistikku, luuakse liikmesriikide turujärelevalve miinimumpädevused, käsitletakse rahvusvahelise e- kaubandusega kaasnevaid väljakutseid, toetatakse mitme liikmesriigi turujärelevalveasutuste ühismeetmeid, turujärelevalveasutuste ja komisjoni poolt võetakse kasutusele täiesti digitaalne töökorraldus ning infovahetus, luuakse ühtsele turule sisenevate toodete kontrolli ning turujärelevalveasutuste ja tolli vahelise parema koostöö tugevdatud raamistik.6 Eesti kehtiva korralduse lühikirjeldus Eesti õigusruumis on toodete üldine turujärelevalve reguleeritud TNVSi ning asjakohaste valdkondlike eriseadustega. TNVS on toote ohutuse ja nõuetele vastavuse tagamist reguleeriv üldseadus. Sellest lähtuvalt koondab TNVS kokku toote nõuetele vastavusega seotud mõistete määratlused, üldised tooteohutusega seotud nõuded, vastavushindamisasutusele tegevusõiguse andmise ja talle esitatavad nõuded, akrediteerimisega seotud nõuded, tehnilist normi ja standardeid puudutavaid nõuded, üldised toodete turujärelevalvet käsitlevad sätted ning ka väärteokoosseisud. Samas ei leia TNVSist konkreetseid valdkondlikke erinõudeid kõikvõimalikele tootegruppidele nagu nt ehitustooted, mänguasjad, kosmeetikatooted jms. Ka jätab TNVS võimaluse kehtestada valdkondlike eripärade tõttu kõrvalekaldeid TNVSi üldnõuetest7. Eestis on toodete turujärelevalve korraldatud valdkonnapõhiselt. Toodete üle teostavad Eestis turujärelevalvet kokku 7 ametiasutust: Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, 4 Euroopa Komisjon (2017). Mõjuanalüüs EL määruse 2019/1020 algatusele, dokumendi nr SWD(2017) 466 final, Part 1/4, lk 11-12. Internetis kättesaadav - https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2017/EN/SWD-2017-466-F1-EN-MAIN-PART- 1.PDF 5 Seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni kaupade paketi kohta“, lk 3-4. Veebis kättesaadav - https://www.riigikogu.ee/download/b10f5814-4243-4f26-9d5b- c8479efb5a28 6 https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/02/15/eu-steps-up-efforts-to-keep- unsafe-products-off-the-internal-market/ 7 TNVS § 2 lg 2. 3 Põllumajandusamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Veeteede Amet ning Maksu- ja Tolliamet.8 Eesmärgi saavutamise lahenduste lühikirjeldus EL määrus nr 2019/1020 kehtestab turujärelevalve üldnõuded sisuliselt kõikidele ELis ühtselt reguleeritud toodete valdkondadele (nn harmoneeritud valdkonnad) 9 . Eesti siseriiklik vaste sellele on TNVS, seega kui ELi alusnõuded muutuvad, tuleb vastavalt ajakohastada ka TNVSi. Kohati on TNVS võimalik vastavusse viia läbi otseviitega ELi turujärelevalvemäärusele, aga kohati tuleb TNVSi ka sisuliselt muuta. Nt piiriülese koostöö ja ELi välistest riikidest pärit toodetele kehtivate nõuete osas piisab viitest EL määruse sätetele. Samas järelevalvepädevuste osas tuleb puuduolevad pädevused TNVSi kirjutada. Viimase osas on otsustuskohaks see, kas a) järelevalvepädevusi laiendada üksnes harmoneeritud valdkonda kuuluvatele toodetele või kõikidele, sh harmoneerimata valdkonna toodetele ning b) anda laiendatud järelevalvepädevus kõikide järelevalveasutustele või üksnes mõnele. Tänane TNVS ei tee järelevalvepädevuste reguleerimisel vahet harmoneeritud ja harmoneerimata valdkonnal ega anna ka ühtedele järelevalveasutustele rohkem pädevusi kui teistele. Kui on tuvastatud, et toode on inimestele ohtlik, siis tuleb see turult võimalikult kiiresti ja efektiivselt kõrvaldada sõltumata sellest, millisesse reguleerimisvaldkonda ta parajasti kuulub. Alternatiiv on ametiabi, mis teeb aga probleemidele reageerimise keerukaks ja ajamahukaks. Arvestades Eesti järelevalve korraldatuse kompaktsust, siis on mõistlik valitud lähenemist jätkata ning mitte luua keerukat järelevalve reeglistikku, mis looks erisusi lähtudes toote kuuluvusest ühte või teise valdkonda. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna see pole Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lg 2 p 2 kohaselt nõutav. Seaduseelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on lähtutud eeskirja § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Eelnõu lähtekohaks on Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus ning selle seletuskiri „Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni kaupade paketi kohta“. Muus osas ei ole väljatöötamiskavatsus samuti nõutav, kuna muudatused on üksnes õigusselgust loovad ja seetõttu ei ole oma olemuselt sellised, mille rakendamisega kaasneks oluline õiguslik muudatus või muu oluline mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5). 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist: esimesega muudetakse TNVS-i, teisega atmosfääriõhu kaitse seadust, kolmandaga biotsiidiseadust, neljandaga elektroonilise side seadust, viiendaga jäätmeseadust, kuuendaga kemikaaliseadust, seitsmendaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust ning kaheksandaga reguleeritakse seaduse jõustumist. 8 TNVS § 50 lg 1 ja 9. 9 EL määruse nr 1020/2019 art 2 lg 1. 4 3.1. Toote nõuetele vastavuse seaduse muudatused 3.1.1. Paragrahvi 3 lõike 1, § 4 lõike 2 ning § 49 lõigete 1-3 muutmine, mis viitavad vanale turujärelevalvet käsitlevale EL määrusele Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. Muudetavad sätted viitavad EL määruse nr 765/2008 kehtetuks muutuvale osale (turujärelevalve osa), mida alates 2021.a keskpaigast hakkab asendama EL määrus nr 2019/1020. Eelnõuga asendatakse seaduses vana määruse viited uue määruse vastavate viidetega. Selline asendus ei too sisuliselt kaasa mingeid muudatusi ja on üksnes tehnilist laadi. Oluline on märkida, et EL määruse nr 765/2008 akrediteerimise osa jääb siiski kehtima, mistõttu osades kohtades ei asendata TNVSis vana viidet uuega, vaid uus tuuakse vana viite kõrvale (nt mõistete paragrahv – TNVS § 4 lg 2). TNVS § 4 lg 2 muudatusega öeldakse, et lisaks TNVS mõistetele kasutatakse mh ka EL määruse nr 2019/1020 mõisteid. Võrreldes tänasega tähendab see järgimisi sisulisi täiendusi: 1) seoses toote ohutuse eelduse tingimustega (TNVS § 6 lg 1 p 1) ja järelevalvealase piirülese koostööga (uus TNVS § 531 lg 1) lisandub mõiste „turujärelevalveasutus“; 2) seoses toote kontaktpunktiga (TNVS § 10 lg 1) lisandub mõiste „ettevõtja“; 3) seoses veebiliidesele juurdepääsu piiramisega (uus TNVS § 562) lisandub mõiste „veebiliides“; 4) seoses turule laskmise kitsendustest teavitamisega (TNVS § 57 lg 1) lisanduvad mõisted „parandusmeede“ ja „vabatahtlik meede“; 5) seoses toodete turult tagasinõudmisega (TNVS § 4 lg 1 p 6, § 54 lg 1) ning turujärelevalve korraldamisega (TNVS § 49 lg 2) lisandub mõiste „lõppkasutaja“; 6) seoses turujärelevalve korraldamisega (TNVS § 49) lisanduvad mõisted „turujärelevalve“ ja „liidu turule tulevad tooted“. 3.1.2. Paragrahvi 4 lõike 1 punkti 6, § 14 lõike 8, § 16 lõike 4, § 17 lõike 5, § 54 lõike 1, § 56 lõike 2 punkti 6 ning § 58 lõigete 1-2 muutmine seoses „tagasinõudmise“ mõistega Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. Muudetavad punktid on seotud seaduses nimetatud „tagasinõudmise“ mõistega, mis ütleb, et „tagasinõudmine“ on mistahes meede, mille eesmärk on saada turult tagasi toode, mis on seal lõpptarbija jaoks kättesaadavaks tehtud (TNVS § 4 lg 1 p 6). Tarbija on TNVS § 3 lg 1 p 7 kohaselt tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1 p-s 1 määratletud isik, kelleks on „füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega“. Seega ütleb tänane seadus, et „tagasinõudmine“ on seotud selliste meetmetega, mille eesmärgiks on saada turult tagasi toode, mis on jõudnud sellise füüsilise isikuni, kes ei ole omandanud toodet ärilisel eesmärgil. 5 Eelnõuga tehtav muudatus on vajalik, et tagada kooskõla EL õiguse ja TNVSi vahel ning ka selleks, et rakendada täies ulatuses EL õigusest tulenevaid tagasinõudmistega seotud kohustusi. ELi harmoneeritud valdkonnas on rida õigusakte, mis lisaks tarbijate kaitsmisele hõlmavad ka elukutselisi töölisi, nt isikukaitsevahendite määrus (EL määrus nr 2016/425). Eelnõuga asendatakse mõistete paragrahvis tagasinõudmise juures toodud sõna „lõpptarbija“ sõnaga „lõppkasutaja“ (TNVS § 4 lg 1 p 6). Sellise muudatusega ühtlustakse TNVSis kasutatud mõiste EL määruse nr 2019/1020 mõistega. Nimelt ütleb EL määruse nr 2019/1020 art 3 p 22, et „tagasivõtmine“ on „kõik meetmed, mille eesmärk on saavutada lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud toote tagastamine“. „Lõppkasutaja“ on EL määruse nr 2019/1020 art 3 p 21 kohaselt „füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ja kellele tehti toode kättesaadavaks kas tarbijana väljaspool kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevust, või kutsealase lõppkasutajana tema tööstusliku või kutsetegevuse raames“. Eelnevast tuleneb, et „tagasivõtmise“ mõiste on nimetatud EL õigusakti kohaselt laiem kui TNVSi analoogne mõiste, kuivõrd hõlmab ka füüsilisi isikuid, kes on toote soetanud kasutamaks seda tööstuslikult või kutsetegevuseks. Kuna mõistega „tagasinõudmine“ on seotud rida teisigi TNVSi sätteid, mis puudutavad harmoneeritud valdkonda ning kus tagasinõudmine on täna seotud kitsalt tarbijatega, siis tuleb ka nendes sätetes sõna tarbija asendada lõppkasutajaga. Selline muudatus on vajalik sisse viia viies paragrahvis: § 14 lg 8 (tootja täiendavad kohustused harmoneeritud valdkonnas), § 16 lg 4 (importija täiendavad kohustused harmoneeritud valdkonnas), § 17 lg 5 (levitaja täiendavad kohustused harmoneeritud valdkonnas), § 54 lg 1 (riiklik järelevalve), § 56 lg 2 p 6 (turujärelevalveasutuste õigused), § 58 lg-d 1- 2 (ettekirjutuse tegemise erisused ja sunniraha määr). 3.1.3. Paragrahvi 6 lõike 1 punkti 1 muutmine, mis reguleerib toodete ohutuse eeldamise tingimusi Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. Muudetav paragrahv sätestab toodete ohutuse eeldamise tingimused öeldes, et toote ohutust tuleb eeldada, kui a) toode vastab ELi nõuetele (TNVS § 6 lg 1 p 1) või b) toode vastab teatud tingimustel Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis kehtestatud tervisekaitse- ja ohutusnõutele (TNVS § 6 lg 1 p 2) ning c) toode vastab harmoneeritud standardi nõuetele (TNVS § 6 lg 2). Eelnõuga täiendatakse toote ohutuse eeldamise tingimusi lisades, et toote ohutust ei saa eeldada olukorras, kus mõni teine ELi turujärelevalveasutus on teinud otsuse, millega toode kuulutatakse ELi nõuetele mittevastavaks. Selline muudatus on vajalik, et tagada TNVSi kooskõla EL määruse nr 2019/1020 art 11 lg-st 9 tuleneva nõudega, mis ütleb, et tooteid, mida peetakse ühe liikmesriigi turujärelevalveasutuse otsuse alusel nõuetele mittevastavaks, peavad pidama nõuetele mittevastavaks ka teise liikmesriigi turujärelevalveasutused, välja arvatud juhul, kui teise liikmesriigi asjaomane turujärelevalveasutus on omaenda uurimise põhjal ja ettevõtja esitatud teavet (kui teavet on esitatud) arvesse võttes jõudnud vastupidisele 6 järeldusele. Seega juhul, kui mõni liikmesriik on tuvastanud nõuetele mittevastavuse, siis üksnes kaalukatel põhjustel saab teine liikmesriik pidada seda vastavaks. Muudatus tuleneb vajadusest ühtlustada ELis toodete turujärelevalvet, kuivõrd üks seniseid probleeme on ELi toodete järelevalve ebaühtlane toimivus liikmesriigiti. Iseenesest võib muudatust pidada ka õigusselgust loovaks, kuivõrd ka täna ei tohiks kergekäeliselt suhtuda juhtumitesse, kus turujärelevalveasutusele on teada, et sama toodet peetakse mujal kas nõuetele mittevastavaks või siis ohtlikuks. 3.1.4. Paragrahvi 10 lõike 1 muutmine, mis reguleerib toote kontaktpunkti ülesandeid Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. Muudetav paragrahv sätestab toote kontaktpunktile kohustuse vastata ettevõtjate päringutele seoses tehniliste normidega (TNVS § 10 lg 1). Eelnõuga täiendatakse toote kontaktpunkti ülesandeid, kuivõrd lisatakse, et tehniliste normide kõrval peab toote kontaktpunkt andma ettevõtjatele infot ka harmoneeritud valdkonna toote suhtes kohaldatavate nõuete kohta. Selline muudatus on vajalik eelkõige selleks, et abistada ettevõtjaid nõuete sisus orienteerumisel. Teiseks on muudatus vajalik tagamaks EL määruse nr 2019/1020 art 8 lg 2 nõude täitmine, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama korra, mille alusel saavad ettevõtjad taotluse korral ühtsest kontaktpunktist tasuta teavet selle kohta, milliste õigusaktidega on toodete suhtes kohaldatavad liidu ühtlustamisõigusaktid liikmesriigi õigusesse üle võetud ja kuidas neid rakendatakse. 3.1.5. Paragrahvide 14 lõigete 2-3, § 15 lõike 2 punkti 1, § 16 lõike 5 ja § 19 pealkirja ning lõigete 1 ja 3 muutmine, seoses „EÜ vastavusdeklaratsioon“ asendamisega „EL vastavusdeklaratsioon“ Tegemist on tehnilise muudatusega. 2009. aastal ühendati Lissaboni lepinguga Euroopa Liit ja Euroopa Ühendus ainsaks Euroopa Liiduks. Sellest tulenevalt on sõna „ühendus“ tänaseks asendatud õigusaktides läbivalt sõnaga „liit“ ja samal põhjusel ajakohastatakse TNVS-i muudatuse eelnõus lühend „EÜ“ lühendiga „EL“. 3.1.6. Paragrahvi 171 lisamine, mis kehtestab ettevõtjatele uued kohustused seoses imporditud toodete kättesaadavaks tegemisega Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. Tegemist on uue paragrahviga TNVSis. Paragrahv sätestab seaduses täiendavad kohustused seoses teatud toodete turul kättesaadavaks tegemisega ning viitab siinkohal otsekohalduvale EL määrusele. Uued 7 nõuded kehtiksid üksnes toodetele, mis on nimetatud EL määruse nr 2019/1020 art 4 lg-s 5, nagu nt ehitustooted, isikukaitsevahendid, küttegaasi põletavad seadmed, mänguasjad jms. Seega need nõuded ei kehti kõikide harmoneeritud valdkonna toodetele, vaid nende puhul hakkab kehtima uus ELi nõue, mille kohaselt võib vastavaid tooteid ELi turul kättesaadavaks teha üksnes juhul, kui on olemas ELis asuv ettevõtja, kes on võtnud tootega seoses vastutuse EL määruse nr 2019/1020 art 4 lg-s 3 toodud ülesannete täitmise eest, milleks on:  nõutud dokumentatsiooni (nt ELi vastavus- või toimivusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni) olemasolu kontroll ning nende kättesaadavaks tegemine turujärelevalveasutustele;  kohustus teha igati koostööd turujärelevalveasutustega, juhul kui ilmneb, et tooted on ohtlikud või ei vasta nõuetele;  parandusmeetmete võtmise tagamine. Vastutav isik peab olema märgitud kas tootele, pakendile või sellega kaasasolevatel dokumentidele, et turujärelevalveasutused saaksid probleemide korral ettevõtjaga ühendust võtta. Eelkõige puudutab uus nõue just importtooteid, kuivõrd ELis toodetud toodete korral on vastavaks isikuks EL tootja ise või teatud juhtudel volitatud esindaja. Võrreldes kehtiva olukorraga muutub see, et täna vastutab nimetatud nõuete täitmise eest kolmanda riigi tootja, aga tulevikus peab selleks olema mõni ELis asuv ettevõte. Muudatus on vajalik, et tagada parem nõuetele vastavus eelkõige e-kaubanduse tingimustes ja seda eriti olukorras, kus suur osa ELi turule jõudvaid tooteid pärinevad mõnest kolmandast riigist. Nimelt on Euroopa Komisjon oma mõjuanalüüsis välja toonud, et valdav osa nõuetele mittevastavatest toodetest (75%) on pärit just ELi välistest riikides 10 ning ELi turujärelevalveasutuste käed jäävad jurisdiktsiooni puudumise tõttu sellistes olukordades lühikeseks: 65% asutustest ei tea, kellega probleemide korral ühendust võtta ning 59% asutustest andsid märku, et kolmanda riigi ettevõtjad lihtsalt ei reageeri nende päringutele 11 . Uue korra järgi on turujärelevalveasutustel nüüd kolmandatest riikides pärit toodete korral olemas ELis asuv kontaktisik, kellega mistahes nõuete vastavusega tekkinud probleeme operatiivselt lahendada. Euroopa Komisjon on koostamas vastava nõude rakendamiseks ka juhendit nii ettevõtjatele kui turujärelevalveasutustele. 3.1.7. Paragrahvi 38 lõike 1 punkti 2 kehtetuks tunnistamine, mis käsitleb Eesti akrediteerimisasutuse tegutsemist Muudetav paragrahv sätestab seaduses Eesti akrediteerimisasutuse ülesanded, kelleks haldusülesande täitjana on Vabariigi Valitsuse korraldusega 12 alates 01.01.2021 mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus (edaspidi ESAK). 10 Euroopa Komisjon (2017). Mõjuanalüüs EL määruse 2019/1020 algatusele, dokumendi nr SWD(2017) 466 final, Part 1/4, lk 24. Internetis kättesaadav - https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2017/EN/SWD-2017-466-F1-EN-MAIN-PART- 1.PDF 11 Samas, lk 24. 12 Vabariigi Valitsuse 09.07.2020 korraldus nr 253 „Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamise otsustamiseks ja Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/311072020003). 8 Eelnõuga tühistatakse TNVS § 38 lõike 1 punkt 2. Muudatus on tingitud selles, et akrediteerimisasutus akrediteerib võrdluskatsete korraldajaid, mistõttu ei tohi ta olla akrediteerimisreeglite järgi ise võrdluskastete korraldaja. Sätte kehtestamisel oli mõeldud, et akrediteerimisasutus jagab infot korraldatavate võrdluskatsete kohta eesmärgiga aidata akrediteeritud asutustel ja pädevatel mõõtjatel hindamisel olulise nõude täitmisel teha infot paremini kättesaadavaks. Varasemalt vahendasidki riiklikud akrediteerimisasutused infot võrdluskatsete kohta. Kuna akrediteeritud valdkondi on palju ja võrdluskatseid korraldatakse väljapool Eestit ning viimaste korraldajatel ei ole kohustust infot jagada akrediteerimisasutusega, siis ei ole ka seaduse tasemel otstarbekas informeerimiskohustust akrediteerimisasutusele lisada. Edaspidi jätkab Eesti akrediteerimisasutus info jagamist akrediteeritud asutustele üksnes nendeni jõudnud võrdluskatsete korraldamise kohta. 3.1.8. Paragrahvi 38 lõike 2 muutmine seoses vastavushindamisasutuse hindamisega Muudetav paragrahv sätestab seaduses Eesti akrediteerimisasutuse tegutsemispiirid. Eelnõuga muudetakse TNVS § 38 lõike 1 punkti 2 esimest lauset, kus asendatakse sõna „kontrollima“ sõnaga „hindama“. Muudatus on vajalik, kuna akrediteerimisasutus viib läbi hindamisi, mitte kontrolle. Akrediteerimise korraldamisele nõudeid kehtestavas määruses 765/2008/EÜ kasutatakse samuti akrediteerimisasutuse tegevuse kirjeldamisel terminit hindamine. Muudatus ei ole sisuline, kuna muudatusega täpsustatakse terminit. 3.1.9. Paragrahvi 383 muutmine seoses mõõtja erialase pädevuse hindamise tasuga Muudetav paragrahv sätestab TNVSis akrediteerimise tasu. TNVS § 381 sätestab, et Eesti akrediteerimisasutus võtab tasu nii akrediteerimise kui mõõtja erialase pädevuse hindamise eest. Kehtiv TNVS § 383 sätestab üksnes reeglid akrediteerimise hindamisele. Kuigi akrediteerimisasutus on lähtunud ka siiani mõõtja erialase pädevuse hindamise tasude määramisel samadest kriteeriumitest, mida kasutatakse akrediteerimise hindamisel, siis õigusselguse tagamiseks on otstarbekas kõnealuses paragrahvis sõnaselgelt nimetada, et mõõtja erialase pädevuse hindamisele kehtivad samad kriteeriumid kui akrediteerimisele. Akrediteerimine ja mõõtja erialase pädevuse hindamine on oma hinnastamise mõttes sarnased tegevused ja neid viivad läbi sama kvalifikatsioonitasemega töötajad. Seega on põhjendatud ühesugune hinnastamine mõlema teenuse puhul. Peaassessori ehk akrediteerimisasutuse alalise töötaja tunnitasu suurus on TNVS § 383 lõike 3 järgi kuni 20-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud tunnitasu alammäär, mis alates 1.1.2020 on 3,84 eurot. Seega on maksimaalne akrediteerimisasutuse määratav peaassessori tunnitasu 69,60 eurot. Peaassessori tunnitasu kinnitatakse akrediteerimisasutuse hinnakirjaga asutuse 9 juhtorgani poolt. 2021. aasta hinnakiri13 kinnitati ESAK (kuni 31.12.2020 MTÜ Eesti Standardikeskus) juhatuse otsusega, kus peaassessori tunnitasuks määrati 50 eurot, mis oli sama ka 2020. aastal. ESAK on akrediteerimisasutusena haldusülesannet täitev haldusorgan, kelle hinnakiri on halduseeskiri, mis on koostatud arvestades võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Peaassessori tunnitasu on kõigile hinnatavatele ühesugune, kuna peaassessorid on ühesuguse kvalifikatsioonitasemega. Peaassessori tunnitasu määra puhul tuleb arvestada ka assessorile esitatavaid kõrgeid nõudmisi tulenevalt vajalikest oskustest ja teadmistest ning tööturul vastava profiili alusel kujunenud palgataset. Kui 2016. aastal akrediteerimise tasude kriteeriume TNVS muudatusega 14 loodi, oli muuhulgas kaalumisel akrediteerimisasutuse teenuste hinnakirja kehtestamine tervikuna seadusega. See alternatiiv ei osutunud sobivaks, kuna sellisel juhul ei oleks hinnakiri mõne aja möödudes enam asjakohane ja vajaks muutmist kas põhjusel, et see ei taga asutuse jätkusuutliku toimimist ja ei oleks kooskõlas isetasuvuse ja või vastaks mittetulundusliku põhimõttega. Kui seadusandja kehtestaks ammendava akrediteerimistasude regulatsiooni, toob see kaasa vajaduse seda pidevalt uuendada, kuid seadusloome koormavust arvestades jäetakse see ilmselt piisava sagedusega tegemata. Samuti oleks küllalt tõenäoline eeldada, et sellisel juhul kehtestataks tegelikust vajadusest suuremad tasumäärad. Seetõttu lisati TNVS-sse akrediteerimistasude määramise raamistik. TNVS § 383 pealkirja muudetakse selliselt, et seal oleks akrediteerimise kõrval selgelt loetav ka mõõtja erialase pädevuste hindamise tasu. Samuti lisatakse uus lõige 5, milles öeldakse sõnaselgelt, et paragrahv puudutab ka mõõtja erialase pädevuse hindamist. Paragrahvi 383 täiendus käsitleb akrediteerimistasude reeglite laiendamist mõõtja erialase pädevuse hindamisele. Tegemist on jällegi õigusselgust loova muudatusega, kuna ka praegu rakendatakse mõõtja erialase pädevuse hindamisel tasude määramisel samu reegleid, nagu on akrediteerimistasudele sätestatud kehtivas normis § 383. 3.1.10. Paragrahvi 50 lõike 4 muutmine, mis täpsustab Transpordiameti järelevalve pädevusi seoses mootorsõidukitega Muudetav paragrahv sätestab Transpordiameti riikliku järelevalve pädevused öeldes mh, et mootorsõidukite, nende haagiste ja vahetatavate pukseeritavate seadeldiste üle teostab järelevalvet Transpordiamet. Muudatusega täpsustatakse Transpordiameti (edaspidi TA) turujärelevalve volitusi. Alates 1. jaanuarist 2021. a lisandus liiklusseadusesse uus liik sõidukeid, milleks on kergliikurid ehk ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektrimootori jõul liikuvad sõidukid, mille veomootori suurim võimsus on kuni 1 kW ning valmistajakiirus kuni 25 km/h. Kergliikur on näiteks elektrimootoriga tõukeratas ja elektrimootoriga rula, mida on eelnevalt käsitletud, kui jalakäija abivahendeid, mitte sõidukeid. Kuna kehtiva toote nõuetele vastavuse seaduse § 50 lõike 4 kohaselt teeb TA turujärelevalvet kõikide sõidukite üle (välja arvatud relvajõududes kasutamiseks 13 http://www.eak.ee/dokumendid/pdf/EAK_hinnakiri_2021.pdf 14 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seadus 247 SE, vastu võetud 16.06.2016 10 ettenähtud sõidukid), siis peaks TA hakkama turujärelevalvet tegema ka kergliikurite üle. Samas on kergliikurite näol tegemist ka masinatega, millele kohaldub ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (edaspidi masinadirektiiv) ning mille üle vastavalt toote nõuetele vastavuse seaduse § 50 lõike 5 punktile 7 teeb turujärelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). TA on siiamaani teinud turujärelevalvet sõidukite üle, mis kuuluvad Euroopa tüübikinnituse raamistikku ehk, millele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 167/2013, põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (edaspidi määrus (EL) nr 167/2013), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 168/2013, kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (edaspidi määrus (EL) nr 168/2013) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/858, mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (edaspidi määrus (EL) 2018/858), sätestatud nõudeid. Kuna kergliikuritele ei ole kehtestatud ühtseid Euroopa tüübikinnituse nõudeid ning neile kohaldatakse masinadirektiivis sätestatud nõudeid, on selles osas vaja täpsustada toote nõuetele vastavuse seaduse järelevalve jaotust TA ja TTJA osas, et kergliikurite üle saaks jätkuvalt turujärelevalvet teha TTJA. Lisaks on vaja toote nõuetele vastavuse seadust täpsustada, et TA pädevust turujärelevalve asutusena täpsemini määratleda, kuna liiklusseaduses on nimetatud veel sõidukeid, mis ei kuulu Euroopa ühtsesse tüübikinnituse raamistikku, näiteks jalgrattad ja liikurmasinad. Sõidukid, mis ei kuulu Euroopa ühtsesse tüübikinnituse raamistikku on loetletud määruste (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013 ja (EL) 2018/858 artiklite 2 lõigetes 2. Seega on muudatuse eesmärk jagada turujärelevalve pädevus sõidukite osas kahe asutuse vahel sõltuvalt sellest, kas sõiduk kuulub Euroopa tüübikinnituse raamistikku või mitte. TA teeb turujärelevalvet sõidukite üle, mis kuuluvad Euroopa tüübikinnituse raamistikku, milleks on siis M-, N- ja O-kategooria sõidukid ehk autod ja nende haagised, L-kategooria sõidukid, ehk mootorrattad, mopeedid ja pisimopeedid ning T, R-, C-, ja S-kategooria ehk traktorid, roomiktraktorid, traktorite haagised ja vahetatavad pukseeritavad seadeldised. Teiste sõidukite osas jääks järelevalvepädevus TTJA-le. Selleks, et eristada mootoriga jalgrattaid, millel on tüübikinnitus kohustuslik ja mille üle teeb turujärelevalvet TA, jalgratastest, millel ei ole tüübikinnitus kohustuslik ja mille üle teeb turujärelevalvet TTJA, tuleb lähtuda liiklusseaduse mõistetest jalgratas ja pisimopeed. Liiklusseaduse § 2 punkti 14 kohaselt on jalgratas vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil, ja eelnimetatud tingimustele vastav sõiduk, mis on varustatud kuni 0,25-kilovatise püsi-nimivõimsusega elektrimootoriga, mille väljundvõimsus väheneb sõiduki kiiruse kasvades ning mille toide lakkab, kui sõitja lõpetab väntamise või enne, kui sõiduki kiirus saavutab 25 kilomeetrit tunnis. Ehk, et liigitada mootoriga jalgratast liiklusseaduse mõistes jalgrattaks peavad olema täidetud kõik need tingimused, vastasel juhul liigitub selline sõiduk isegi kui see on ehitatud jalgratta raamile sõltuvalt valmistajakiirusest ja mootori võimsusest kas pisimopeediks, mopeediks või isegi mootorrattaks. 11 Liiklusseaduse mõiste jalgratas alla liigituvatel sõidukitel ei ole tüübikinnitus kohustuslik, kuna määruse (EL) nr 168/2013 artikli 2 lõike 2 punkti h kohaselt ei kohaldata määrus pedaalidega sõidukile, mis on varustatud elekterkäitusega mootoriga, mille maksimaalne püsinimivõimsus on 250 W või alla selle ja mille väljundvõimsus väheneb sõiduki kiiruse kasvades järk-järgult ning mille toide lakkab enne, kui sõiduki kiirus saavutab 25 km/h või ka varem, juhul kui sõitja lõpetab pedaalide tallamise. Seega selline jalgratas, millele selle tehniliste omaduste tõttu ei kohaldata määrus (EL) nr 168/2013, liigitub liiklusseaduse mõistes jalgrattaks, aga jalgratas, mille mootori võimsus on küll 0,25 kW, aga mille mootor näiteks ei seisku, kui juht lõpetab pedaalide väntamise on liiklusseaduse mõttes pisimopeed, kuna liiklusseaduse § 2 punkti 56 kohaselt on pisimopeed vähemalt kaherattaline istekohaga sõiduk, mille suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis. Sellisele sõidukile kohaldatakse ka määrust (EL) nr 168/2013 ja see liigitub L1e-A kategooria sõidukiks, mida määruses (EL) nr 168/2013 nimetatakse küll mootoriga jalgrattaks, aga liiklusseaduse mõistes on tegemist pisimopeediga ja turujärelevalvet teeb seetõttu TA. TA järelevalve pädevus piirdub sõidukiga ja ei laiene sellele paigaldatud masinale. Näiteks autokraana koosneb nii sõidukist, mis on valmistatud autokraanaks ning omab sellekohast tüübikinnitust, kuid sellele on paigaldatud ka kraana, mis on masin ja peab vastama masinadirektiivis kehtestatud nõuetele, kuna tüübikinnituse eeskirjades ei ole eraldi nõudeid kraana ohutusele. Vahetatavad pukseeritavad seadeldised ja traktorite haagised peavad vastama nii tüübikinnituse nõuetele (määrus (EL) nr 167/2013) kui ka masinadirektiivi nõuetele, kuid kuna nimetatud sõidukid kuuluvad Euroopa tüübikinnituse raamistikku, on turujärelevalve pädevus TA-l. Veesõidukite osas on TA pädevus turujärelevalve tegemisel sätestatud meresõiduohutuse seaduse § 76 lõikes 11, mille kohaselt turule lastud või kasutusele võetud laeva ohutusvarustuse, väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva, väikelaeva komponendi ja jeti osas on turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused TA-l. Lisaks jäetakse välja kehtivas seaduses sätestatud põhimõte, et TA ei tee järelevalvet sõidukite üle, mis on valmistatud kasutamiseks relvajõududes. Kuna autode ja haagiste tüübikinnituse raamdirektiiv 2007/46/EÜ on asendatud määrusega (EL) 2018/858, mille artikli 2 lõike 2 punkti d kohaselt ei kohaldata kõnealust määrust, üksnes relvajõudude poolt kasutamiseks kavandatud ja konstrueeritud või kohandatud sõidukitele, siis ei ole seda vaja enam riigisisese õigusaktiga korrata, kuna kohustus teha sõidukite üle turujärelevalvet tulenebki määrusest 2018/858. Sama põhimõte on sätestatud ka L-kategooria sõidukite tüübikinnituse määruse (EL) nr 168/2018 artikli 2 lõike 1 punktis e. Traktorite korral on määruse (EL) nr 167/2013 artikli 2 lõikes 1 sätestatud, et määrust kohaldatakse põllu- ja metsamajanduses kasutatavatele sõidukitele, seega relvajõududes kasutamiseks valmistatud sõidukid ei kuulu selles määruse reguleerimisalasse. Ka veesõiduki osas ei ole vaja korrata, et relvajõududes kasutamiseks mõeldud veesõiduki üle turujärelevalve tegemine ei ole TA pädevuses, kuna vastavalt majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 141 „Väikelaevale, osaliselt valmis 12 väikelaevale ja väikelaeva komponentidele esitatavad ohutus- ja kvaliteedinõuded, nende teabe ja märgistusega varustamise ning nõuetele vastavuse tõendamise kord“ § 1 lõikele 1 kohaldatakse määrust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta kohaldamisalas olevatele toodetele (edaspidi direktiiv 2013/53/EL). Vastavalt direktiivi 2013/53/EL artikli 3 punktile 1 on väikelaev mis tahes tüüpi veesõiduk, mis on ette nähtud spordiks ja vaba aja veetmiseks, kerepikkusega 2,5–24 m, olenemata sellest, mille jõul nad liiguvad, välja arvatud jetid. Ja vastavalt sama direktiivi sama artikli punktile 3 on jett spordiks ja vaba aja veetmiseks ette nähtud alla 4 m kerepikkusega veesõiduk, mis kasutavad käiturit ja mille esmaseks edasiliikumisvahendiks on veejoapump ning mis on kavandatud nii, et seda kasutav isik või kasutavad isikud ei ole veesõiduki sees, vaid istuvad, seisavad või põlvitavad selle kerel. Seega on väikelaevad ja jetid veesõidukid, mis on ette nähtud spordiks ja vaba aja veetmiseks, mitte relvajõududes kasutamiseks ette nähtud veesõidukid, mistõttu TA nende veesõidukite ja nende osade nõuetele vastavuse üle turujärelevalvet ei tee. Laeva ohutusvarustuse osas ei tee samuti TA turujärelevalvet sõjalaevadele, kuna vastavalt meresõiduohutuse seaduse § 1 lõikele 4 laienevad sõjalaevadele üksnes meresõiduohutuse seaduse § 19 lõige 7 ja 11. peatükk, välja arvatud § 45 lõige 4, kui Vabariigi Valitus ei otsusta sõjalaevadele teiste meresõiduohutuse seaduse sätete laiendamist. 3.1.11. Paragrahvi 50 lõike 5 muutmine, mis sätestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevused seoses mehitamata õhusõidukitega Muudatus on seotud Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/945 nõuete rakendamisega (edaspidi EL määrus nr 2019/945)15. Muudetav paragrahv sätestab valdkonnad, kus riiklikku järelevalvet teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). Eelnõuga täpsustatakse § 50 lg 5 punkti 121 lisades, et TTJA riiklik järelevalve tarbijatele mõeldud toodete üle sisaldab järelevalvet muuhulgas ka tarbijatele mõeldud „avatud kategooria mehitamata õhusõidukite süsteemide“ üle. „Mehitamata õhusõiduk“ on vastavalt EL määruse nr 2019/945 art 3 p-le 1 õhusõiduk, mis lendab või on projekteeritud lendamiseks autonoomselt või kaugjuhtimisel nii, et selle pardal ei ole pilooti. „Avatud kategooria“ nimetamine on vajalik selleks, et eristada TTJA ja Lennuameti järelevalve pädevusi ning see erisus avaldub läbi EL määruse nr 2019/945 art 3 p-s 5 toodud mõiste - nt et selle alla lähevad üksnes droonid, mis on kuni 25 kg rasked jms. „Süsteemid“ on nimetatud selleks, et hõlmata ka „droonidega“ seotud juhtpulte jms. Muudatusvajadus on tekkinud sellest, et 2019.a juunist jõustus ja rakendus EL määrus nr 2019/945, mis sätestab nõuded avatud kategooria mehitamata õhusõidukite süsteemide tootmisele ja projekteerimisele. Lisaks kehtestab nimetatud määrus nõuded CE vastavusmärgistusele. EL määruse nr 2019/945 peatükkide I ja II osas on senini 15 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/945, 12. märts 2019, mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta, ELT L 152, 11.6.2019, p. 1– 40. 13 järelevalve kompetents olnud TTJA-l, III peatüki mõistes on pädevaks asutuseks Lennuamet. EL määruse nr 2019/945 art 18 ja 19 kohustavad liikmesriike nimetama turujärelevalve- ja teavitava asutuse, kes teostavad riiklikku järelevalvet mehitamata õhusõidukite üle. Käesolev täpsustus TNVS-is tagab seda eesmärki luues järelevalve osas õigusselguse. 3.1.12. Paragrahvide 52 ja 53 kehtetuks tunnistamine, mis sätestavad turujärelevalve programmi koostamise ja Euroopa Komisjonile aruandluse kohustuse Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. Olemasolev § 52 kehtestab turujärelevalveasutustele kohustuse koostada iga-aastased turujärelevalve programmid (plaanid) nende toodete kohta, mille üle nad teevad järelevalvet EL määruse nr 765/2008 alusel (nn EL harmoneeritud valdkond). Samuti kohustab säte turujärelevalveasutusi avalikustama neid programme oma veebilehel ning edastama neid teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile. Olemasolev § 53 kehtestab turujärelevalveasutustele kohustuse rakendada seatud plaane, hinnata regulaarselt oma tegevusi ning koostada selle kohta aruandlust. Eesti iga-aastaste turujärelevalveprogrammide ja aruandlusega on võimalik tutvuda järgmisel lingil https://mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/siseturg/kvaliteedi- infrastruktuur#turujrelevalve0. Eelnõuga kustutatakse seadusest nimetatud kohustused, kuivõrd iga-aastane turujärelevalveasutuste programmide koostamise ja aruandluse kohustus kaotatakse uue EL määrusega nr 2019/1020. Seniste turujärelevalveprogrammide asemel hakkab kehtima uus nõue esitada iga nelja aasta tagant üldine riiklik turujärelevalvestrateegia (EL määruse nr 2019/1020 art 13 lg 1) ning turujärelevalveasutuste kohustus täita jooksvalt ICSMS süsteemi (EL määruse nr 2019/1020 art 34 lg 4). Strateegia osas lisatakse TNVSi uus säte - § 531 lg 3 – vt lähemalt järgmisest punktist (eelnõu punkt 3.1.13). ICSMS süsteemi täitmise osas lisatakse samuti TNVSi uus säte - § 57 lg 5 – vt lähemalt seletuskirja punktist 3.1.18. 3.1.13. Paragrahvi 531 lisamine, mis reguleerib Euroopa Liidu piiriülest koostööd ning riikliku turujärelevalvestrateegia koostamist Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. Tegemist on uue TNVSi paragrahviga, mis sisuliselt asendab seniseid TNVS §-e 52 ja 53. Lõikega 1 öeldakse, et ELi piiriülene koostöö toimub EL määruses nr 2019/1020 sätestatud korras, täpsemalt selle VI peatükis nimetatud korras. Näiteks kohustus vastata teise liikmesriigi teabepäringule 30 päeva jooksul (art 22 lg 2) ning piiratud on teabe väljastamisest keeldumise aluseid (art 22 lg 5). Lisaks on kohustus rakendada teise liikmesriigi järelevalveasutuse taotluse korral asjakohaseid järelevalve meetmeid 14 oma jurisdiktsioonis, kui need on vajalikud korrarikkumise lõpetamiseks (art 23 lg 1) ning piiratakse selliste meetmete rakendamisest keeldumise aluseid (art 23 lg 3). Lõikega 2 sätestatakse volitusnorm MKMi majandus- ja taristuministrile selleks, et täita EL määruse nr 2019/1020 art 10 lõikest 3 tulenev kohustus, mille kohaselt peab iga liikmesriik määrama siseriiklikult ühe kontaktasutuse, kelle ülesandeks on vastutada vähemalt turujärelevalveasutuste ja tolli kooskõlastatud seisukoha esindamise ning EL määruses nr 2019/1020 nõutud riiklikest strateegiatest teavitamise eest. Ühtne kontaktasutus aitab ka erinevate liikmesriikide turujärelevalveasutustel koostööd teha. Volitusnormipõhine lähenemine on valitud selleks, et tagada paindlikkus juhuks, kui peaks toimuma vajadus siseriiklikult ülesandeid ümber jagada. Eelnõu koostamise hetkel nähakse esialgu ette, et ühtse kontaktasutuse ülesandeid asub täitma MKM. Selline korraldus lähtub tänasest TNVSi loogikast, mille kohaselt on turujärelevalves osalevate asutuste koostöö ja teabevahetuse eesmärgil MKMi juurde loodud turujärelevalve nõukogu, kuhu kuuluvad kõik TNVSi alusel järelevalvet tegevad asutused ja nende valitsemisala ministeeriumid. Vastavat nõukogu juhib ja selle koosolekuid korraldab MKM. Kuigi konkreetset koordineerivat rolli MKMile TNVS- ga pandud ei ole, on see siiski praktikas MKMi täita olnud. Nt on MKM olnud see, kes koondab turujärelevalveasutustelt iga-aastaselt kokku sisendi riikliku turujärelevalveprogrammi koostamiseks ning avalikustab ühtse riikliku turujärelevalveprogrammi veebis ning esitab selle Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Samuti osaleb MKM koos turujärelevalveasutustega asjakohastes turujärelevalvet puudutavates Euroopa Komisjoni töögruppides (nt IMP/MSG+PARCS), kus aruteluteemad käsitlevad turujärelevalvet üldisemalt. Lõikega 3 sätestatakse, et üldise riikliku järelevalvestrateegia koostamist koordineerib lõike 2 alusel määratud ühtne kontaktasutus, kes koostab strateegia koostöös turujärelevalveasutustega vastavalt EL määruse nr 2019/1020 nõuetele, edastab selle Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning teeb kokkuvõtte oma veebilehel avalikuks. Selline säte on vajalik, et tagada EL määrus nr 2019/1020 art-st 13 tuleneva kohustuse täitmine, mille kohaselt peab iga liikmesriik koostama vähemalt iga 4.a tagant riikliku turujärelevalvestrateegia ning avalikustama veebilehel selle kokkuvõtte. Strateegia sisu elemendid ning edastusviis on EL määrusega ette nähtud (vt mainitud määruse art 13). 3.1.14. Paragrahvi 54 lõigete 3-7 kehtetuks tunnistamine, mis reguleerivad riikliku järelevalve meetmete kohaldamist Muudatus ei ole otseselt seotud ELi õigusega, kuivõrd üksnes korrastab seniseid riikliku järelevalve sätteid TNVSis. Olemasolev § 54 sätestab üldised riikliku järelevalve piirid. Lõiked 2-7 käsitlevad riiklikku järelevalve meetmete kohaldamist viidates korrakaitseseaduse (KorS) erimeetmetele, mida järelevalves võib kasutada (lg 2) ning lubades järelevalves kasutada kontrolltehingu meedet (lg 3–7). Eelnõuga tehtud muudatuste eesmärk on tagada parem loogiline ülesehitus turujärelevalve meetmete sätetes ning see ei too kaasa mingit sisulist muutust võrreldes tänasega. Muudatusega viiakse lõiked 3–7, mis käsitlevad üksnes kontrolltehingut, 15 eraldiseisvasse paragrahvi, kuivõrd sisuliselt on tegemist riikliku järelevalve erisusega, mida KorS ette ei näe, ning ühtlasi on kontrolltehing piisavalt spetsiifiline meede, mis ei sobitu üldist järelevalve raamistikku käsitlevasse paragrahvi. Kuivõrd kontrolltehing on riikliku järelevalve erisus võrreldes KorSis tooduga, siis viiakse ta TNVS §-i 56 alla, mis räägib riikliku järelevalve erisustest (uus lõige 9), ning sisu kirjutatakse lahti eraldiseisvas §-s (uus § 561). Selle tulemusel tekib loogilisem sätete jada, kus § 54 nimetab üldise järelevalve raamistiku, § 56 nimetab riikliku järelevalve erisused võrreldes KorSiga ning uued §-d 561 ja 562 täpsustavad §-s 56 nimetatud riikliku järelevalve erisuste mõningaid punkte. 3.1.15. Paragrahvi 56 lõike 8 lisamine, mis annab turujärelevalveasutustele uue õiguse tuvastada teatud tingimustel veebilehe omanikke Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. Tegemist on uue sättega ja uue riikliku järelevalve erimeetmega TNVSis. Eelnõuga antakse turujärelevalveasutustele õigus saada elektroonilise side ettevõtjalt16 ohtliku või nõuetele mittevastava toote levitaja17 tuvastamiseks vajalikke andmeid, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Sisuliselt tähendab see seda, et järelevalveasutustel on tulevikus õigus teha päringuid nt internetiteenuse pakkujatele, et teha kindlaks, kes internetis ohtlikke või nõuetele mittevastavaid tooteid müüva veebilehe taga on. Käesoleva muudatusega on seotud ka vastav muudatus elektroonilise side seaduses (vt seletuskirja p 3.4). Muudatus on esmajoones vajalik selleks, et hoida kasvava e-kaubanduse kontekstis turult eemal ohtlikud või nõuetele mittevastavad tooted 18 . Tänane TNVS näeb turujärelevalveasutustele ette rida õigusi, muuhulgas näiteks õiguse nõuda ohu korral hoiatuste kuvamist, nõuda toodete ajutiselt turult eemaldamist või isegi keelata teatud toodete müüki 19 . Samas nende õiguste kasutamiseks peab turujärelevalveasutustel olema teada isikud, kelle suhtes neid õigusi kasutada. Üldjoontes tulevad müüja andmed puudutatud veebilehelt või avalikest andmebaasidest (nt who.IS) välja, kuid mitte alati. Sellistes olukordades on turujärelevalveasutustel juba täna õigus saada infoühiskonna teenuse seaduse § 11 lg 3 alusel veebimajutusteenuse osutajalt lepingulisi andmeid teenuse kasutajate kohta, kuid ka see ei pruugi veel tagada müüja identiteedi tuvastamist, kuivõrd need andmed võivad olla puudulikud, kuna tegeliku kaupleja identiteeti varjates kasutatakse sageli mitmeid vahendajaid ja seotud firmasid. Vastutustundetutel kauplejatel on lihtne avada ja sulgeda veebipoode, mille kaudu jätkatakse ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete müümist. Eelkõige just selliste olukordade jaoks näeb eelnõu ette täiendava võimaluse pöörduda vajadusel 16 Vastavalt elektroonilise side seaduse § 2 p-le 5 on elektroonilise side ettevõtja isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat elektroonilise side teenust. 17 TNVS § 4 lg 1 p 3 - levitaja – turustusahelas osalev isik, sealhulgas kaupleja kaubandustegevuse seaduse § 2 punkti 1 tähenduses, kes teeb toote turul kättesaadavaks, välja arvatud tootja või importija. 18 E-ostlemine kasvas 2019.a-l 26% (viimased 5.a 25-29% aastas). Eesti e-kaubanduse käive moodustas 2019.a-l vähemalt 10% jaekaubanduse mahust. https://e-kaubanduseliit.ee/eesti-e-kaubanduse-statistika/ 19 TNVS § 56 lg p-d 1-5. 16 internetiteenust osutavata sideettevõtjate poole, et teha IP-aadressi põhiselt kindlaks, kes (olgu selleks juriidiline või füüsiline isik) veebilehega seotud IP-aadressi taga on. Nii nagu iga järelevalvemeetme puhul, kehtib ka antud meetme kasutamisele haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevad põhimõtted nagu kohasus, vajadus ja proportsionaalsus (HMS § 3 lg 2), mida KorS § 7 täpsustab veelgi öeldes, et korrakaitseorgan järgib riiklikku järelevalvet teostades järgmisi põhimõtteid: 1) kohaldab mitmest sobivast ja vajalikust riikliku järelevalve meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; 2) kohaldab ainult sellist riikliku järelevalve meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja 3) kohaldab riikliku järelevalve meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada. Eelnevat illustreerib järgnev tabel, kus oranžiga on märgitud olukorrad, mida eelnõu käsitleb. 17 veebileht (domeeninimi) omaniku andmed omaniku andmed veebilehel puudu või veebilehel olemas ilmselgelt valed avalikus andmebaasis (nt avalikus andmebaasis (nt who.IS) ei ole omaniku who.IS) ei ole ei omaniku avalikus andmebaasis (nt andmeid aga ON andmeid ega who.IS) on omaniku veebimajutusteenuse veebimajutusteenuse andmed olemas osutaja andmed osutaja andmeid (domeeni registripidaja) veebilehe IP-põhine päring päring sideettevõtjatele veebimajutusteenuse IP kasutaja osutajale omaniku kindlakstegemiseks (ESS § andmete saamiseks 111 prim) (InfoTS § 11 lg 3) veebimajutusteenuse IP kasutajaks on isik, kes IP kasutajaks on veebimajutusteenuse osutaja käsutuses olevad eeldatavalt on veebihele veebimajutusteenuse osutajal on veebilehe andmed omaniku kohta omanik (olgu siis jur isik osutaja omaniku andmed olemas on puudulikud või või eraisik) ilmselgelt valed täpsustav päring veebimajutusteenuse osutajale kliendi IP saamiseks IP-põhine päring sideettevõtjatele IP kasutaja kindlakstegemiseks (ESS § 111 prim) IP kasutajaks on isik, kes eeldatavalt on veebihele omanik (olgu siis jur isik või eraisik) Teiseks on muudatus vajalik selleks, et tagada kooskõla EL õigusega. Nimelt näeb EL määrus nr 2019/1020 art 14 lg 4 p c ette, et ELi liikmesriigid peavad tagama oma turujärelevalveasutustele õiguse „nõuda, et ettevõtja esitaks teabe, mida on vaja veebisaitide kuuluvuse kindlakstegemiseks, kui kõnealune teave on seotud uurimisobjektiga„. Sellise miinimumpädevuse sätestamise tagamaaks on piiriülese koostöö parandamise soov, kuivõrd ühtsete pädevuste olemasolu korral sujub paremini ka piiriülene koostöö, kuivõrd osapooled teavad, mida üksteiselt oodata ja ka nõuda. Samuti peaks selle tulemusena ühtlustuma ka ELi kui ühtse siseturu reeglite järgimise tagamine. Näiteks kaob antud juhul alates 2021.a suvest võimalus mitte täita teisest LRi turujärelevalveasutusest laekuvat abipalvet põhjendusel, et siseriiklikel turujärelevalveasutustel puudub pädevus veebisaidi omaniku kindlakstegemiseks. Selline pädevuste ühtlustamine on eriti oluline olukorras, kus ca 65% ELi 18 sisekaubandusest moodustavad tooted, millele kehtivad ühed ja samad nõuded mistahes ELi liikmesriigis (nn ELi õigusega harmoneeritud tooted) ning kus piirülene kaubandus on kasvuteel20. Täpsustavalt tuleb lisada, et EL määrus nr 2019/2010 ei nõua, et määruses nimetatud miinimumpädevused peaksid olema tagatud kõikidele turujärelevalveasutustele, kuivõrd miinimumpädevusi võib sätestada ka läbi ametiabi või kohtusse pöördumise (art 14 lg 3 p b ja c). Samas arvestades Eesti väiksust ning eelkõige senist turujärelevalve korraldust TNVSis, on mõistlik järgida senist lähenemist, mille kohaselt TNVSi turujärelevalveasutuste järelevalvepädevustes ei tehta erisusi. Erisuste tegemine ei oleks ka põhjendatud, kuivõrd ühtemoodi tuleb tagada kõigi toodete nõuetele vastavus ja ohutus sõltumata sellest, kelle järelevalvepädevusse parajasti tooteartikkel kuulub või mis müügikanaleid pidi toodet müüakse. Vastavat järelevalve erimeedet ei anta Maksu- ja Tolliametile põhjusel, et nemad teostavad TNVS kohast järelevalvet üksnes tollipiiril vabasse ringlusesse võtmise hetkel (TNVS § 50 lg 9), kus e-kaupleja (müüja) identiteedi kindlakstegemise vajadus puudub. TNVS § 50 lg 1 II lause kohaselt ei peeta Maksu- ja Tolliametit TNVS seaduse mõistes turujärelevalveasutuseks, mistõttu ei laiene neile ka teised TNVS riikliku järelevalve erimeetmed. Vastavalt TNVS § 56 lg-le 5 on Maksu- ja Tolliametil kooskõlastatult asjaomase turujärelevalveasutusega üksnes õigus keelata tõsise ohu korral toote vabasse ringlusse lubamine või eksport. Tuleb mainida, et tegemist ei ole tundmatu järelevalvepädevusega Eesti õiguses, kuivõrd 2020.a alguses jõustuma hakanud tarbijakaitseseaduse muudatustes nähakse ette sarnane miinimumpädevus TTJA-le seoses tarbijaõiguste rikkumistega 21 . Ka viidatud juhul on tagamaaks e-kaubanduse piiriülese kasvu trend ning ELi ühtse turu toimimise ning piirülese järelevalvealase koostöö tõhus tagamine22. 3.1.16. Paragrahvi 56 lõike 9 ning § 561 lisamine, mis käsitleb turujärelevalveasutuste õigust kasutada kontrolltehingut Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. Sätetega muudetakse sisuliselt kehtiva TNVSi § 54 lõikeid 3-7. Tegemist on osaliselt olemasolevate sätete seaduses ümbertõstmisega, et tagada parem loogiline sätete ülesehitus, kuivõrd kontrolltehing järelevalve meetmena on juba täna TNVSis olemas23. Siiski ei ole tegemist üksnes olemasolevate sätete reorganiseerimisega, sest turujärelevalveasutustele antakse võrreldes tänasega seaduslik alus teostada kontrollostu ka tehingu eesmärki varjates (uus § 561 lg 2) ning valenime kasutades (uus § 561 lg 5). Sealjuures sätestatakse oluline nõue, et kontrolltehingu tegemisel peab järelevalveasutus käituma kui keskmine lõppkasutaja (uus § 561 lg 5). Samuti ühtlustatakse TNVSi kontrolltehingu sätte sõnastus 2020.a alguses kehtima hakanud 20 Euroopa Komisjon (2017). Mõjuanalüüs EL määruse 2019/1020 algatusele, dokumendi nr SWD(2017) 466 final, Part 1/4, lk 16. 21 Tarbijakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. RT I, 08.01.2020, 1. 22 Vt tarbijakaitseseaduse § 621 lg 2 ja 4. Vt lähemalt seadusemuudatuse seletuskiri, lk 11-15. 23 siinkohal vt täpsemalt käesoleva seletuskirja punkti 3.1.13. 19 tarbijakaitseseaduse muudatuste sätetega, mis käsitlevad samuti kontrolltehingut 24 . Viimast tehakse selleks, et tagada Eesti seaduste ja järelevalve korralduse ühtsus ja kooskõla. Vastasel juhul kehtiksid erinevad reeglid kontrolltehingu teostamisel tarbijakaitseseaduse alusel kontrollimisel ja TNVS alusel kontrollimisel, kuigi kasutatav järelevalvemeede ja järelevalveobjekt on tihtilugu samad. Selline erisus ei ole mõistlik ning arvestades, et tarbijakaitseseaduse sätted on TNVSi omast uuemad, siis tuuakse need analoogia korras TNVSi. Muudatus on peaasjalikult vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kuivõrd riiklik järelevalve peab liikuma ajaga kaasas ja järelevalve peab toimuma ka digitaalses keskkonnas. Järelevalve kehtivate nõuete täitmise üle digitaalses keskkonnas tähendab järelevalveasutustele uusi väljakutseid, kuivõrd veebikeskkonnas võib ette kujutada olukordi, kus turujärelevalveasutuste kontrollostude korral käitutakse teisiti kui lõppkasutajatega. Riikliku järelevalve eesmärgiks on tuvastada, kas nõuetele vastavaid ja ohutuid tooteid müüakse lõppkasutajatele, mitte turujärelevalveasutuste esindajatele, mis võib mõjutada pakkuja käitumist tavapärasest erinevalt. Eeltoodu tõttu on vajalik tagada, et turujärelevalveasutused saaksid vajadusel ka veebikeskkonnas sooritada kontrolloste selliselt, et eelpool nimetatud eesmärk oleks saavutatav. Siinkohal tuleb märkida, et kontrolltehingu meetme kasutamine ei olnud enne ega oleks ka uue korra järgi laialdaselt kasutatav järelevalvemeede, kuivõrd endiselt jääb kehtima nõue, et kontrolltehingut saab kasutada üksnes siis, kui järelevalve eesmärki ei ole muul viisil võimalik saavutada või eesmärgi saavutamine on oluliselt raskendatud (uus § 561 lg 1). Näitena võib siin tuua olukordi, kus turult laekuvad signaalid, et e-kaubanduses müüakse ohtlikke tooteid, kuid tavakontrolli tehes (nt tootenäidise küsimisel – TNVS § 56 lg 7) osutub kõik korrektseks, samas probleemid turult seoses nimetatud müüja ja tootega ei kao. Sellisel juhul võib kahtlustada, et järelevalveasutustele esitati kontrolliks tarbijatele müüdust erinev toode. Teiseks on muudatus vajalik viimaks TNVS kooskõlla ELi määruse nr 2019/1020 art 14 lõige 2 punkt j nõudega, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende turujärelevalveasustustel oleks minimaalselt olemas õigus saada tootenäidiseid, sealhulgas variisikuna, et tootenäidiseid kontrollida ja pöördprojekteerida, et teha nõuetele mittevastavus kindlaks ja koguda tõendeid. EL määruse täpsustus „sh variisikuna“ on see, mis nõuab tänase TNVSi täiendamist, kuna kehtiv TNVS välistab variisiku kasutamise kontrollostu tegemisel – TNVS § 54 lg 4 ütleb sõnaselgelt, et „kontrolltehingu tegemisel ei või teha jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §- de 751 ja 754–757 tähenduses.“. Nimetatud konspiratsioonivõtted politsei- ja piirivalve seaduse tähenduses on politsei poolt isiku kaasamine salajasele koostööle, konspiratsioonivõtete kasutamine jälitustoimingute tegemise tagamiseks, eraõigusliku juriidilise isiku, tema struktuuriüksuse või organi või välisriigi äriühingu filiaali teesklemine jälitustoimingute tegemise tagamiseks ning variisiku kasutamine viidatud paragrahvides kirjeldatud korras. Jälitustoiming on isikuandmete töötlemine seda andmesubjekti eest varjates. Jälitustoiminguid tehakse läbi jälitusasutuste, nende halduses olevate ja selleks volitatud asutuste, allüksuste ja töötajate, samuti variisikute ja salajasele koostööle kaasatud isikute kaudu. Kontrolltehingu olemus on oma sisu 24 Vt tarbijakaitseseaduse § 63. 20 poolest jälitustoimingust erinev. Kontrolltehinguga ei koguta andmeid kaupleja ja tema käitumise kohta varjatult, vaid kontrollitakse kauplejat, kes avalikult pakub kaupu ja avaldab valmisolekut tehingu tegemiseks lõppkasutajaga. Kontrolltehingu tegemisel käitub turujärelevalveasutuse ametnik kui keskmine lõppkasutaja, mistõttu ei saa kontrolltehingut pidada kaupleja õigustesse intensiivselt sekkuvaks meetmeks. Võrreldes kontrolltehingu kehtiva regulatsiooniga võimaldatakse kontrolltehingut tegeval ametiisikul kasutada kontrolltehingu tegemisel väljamõeldud nime. Tavalises jaekaubanduses tehingut tehes ei esita tarbija enda kohta kauplejale andmeid. Kontrolltehingu tegemisel tavapärases jaekaubanduses ei pea seda tegema ka järelevalveasutuse ametnik. Üha enam tehakse aga tänapäeval tehinguid digitaalses keskkonnas e-poodide ja platvormide kaudu. Sageli on veebiplatvormidele juurdepääsuks vajalik konto tegemine või esmase tagatise andmine. Kui sellises olukorras peab kontrolltehingut teostav ametnik avaldama oma isiklikud andmed ja on seeläbi kauplejale äratuntav, ei ole võimalik saavutada kontrolltehingu eesmärki ega teostada tõhusat järelevalvet. Et kontrolltehingut tegev ametnik ei oleks kauplejale äratuntav, peab ta saama kasutada andmeid, mida ei oleks võimalik seostada turujärelevalveasutuse ja ametniku isikuga. Eelnõu § 561 lõige 1 sätestab, et turujärelevalveasutusel on õigus teha kontrolltehing, kui TNSV-st või muudest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle järelevalve teostamine ei ole muul viisil võimalik või on oluliselt raskendatud TNSV-s sätestatud muude turujärelevalve meetmetega. Arvestades, et riiklik järelevalvemenetlus on üldjuhul avalik menetlus, aga kontrolltehingu eesmärk on koguda andmeid varjatult, peaks kontrolltehing olema erimeetmena lubatav selgelt piiritletud ja erandlikes olukordades. Käesoleva seletuskirja koostamise hetkel on kontrolltehingu teostamine asjakohane näiteks ehitustoodete puhul Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 305/2011 sätestatud nõuete osas, samuti köisteede alamsüsteemide ja ohutusseadiste puhul Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse 2016/424 osas. Turujärelevalveasutustel on õigus kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida ja katsetada korrakaitseseaduse §-s 49 lg 51 sätestatud korras. Kontrolltehingu tegemisega seonduvate kulude katmine on reguleeritud KorS §-s 83. Kui kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, hüvitab turujärelevalveasutus selle maksumuse. Kui vallasasja läbivaatamise käigus selgub, et vallasasi ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele, võib turujärelevalveasutus vallasasja maksumust mitte hüvitada. Oluline on märkida, et kuigi kontrolltehing ise on tehinguliste tagajärgede mõistes tühine, siis omab see tehing õiguslikke tagajärgi järelevalvemenetluses. Riiklik järelevalvemenetlus on ametniku tegevus selleks, et ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Teisisõnu on riikliku järelevalve kui meetme eesmärk preventsioon ja sellel eesmärgil kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimine. Sama meetme kasutamine on TNVS-ga võimaldatud ka väärteomenetluse raames, kui järelevalveasutus on saanud väärteoteate võimaliku korrarikkumise kohta ja on vaja korrarikkumine välja selgitada. Kontrolltehing protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras. Paragrahvi 561 lõige 9 näeb ette, et protokoll toimetatakse kätte isikule, kelle suhtes kontrolltehing tehti. Üldjuhul toimub kättetoimetamine elektrooniliselt vastavalt HMS § 27 lg 2 p 3 – protokoll saadetakse äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressile. 21 3.1.17. Paragrahvi 56 lõike 9 ning § 562 lisamine, mis annab turujärelevalveasutustele õiguse nõuda veebiliidesele juurdepääsu piiramist, infosisu eemaldamist või hoiatuste kuvamist Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. Tegemist on uue sätte ja uue riikliku järelevalve meetmega TNVSis. Eelnõuga antakse turujärelevalveasutustele õiguse nõuda veebiliidese 25 haldajalt infosisu eemaldamist või hoiatuste kuvamist (uus § 562 lg 1). Eelkõige on siinkohal mõeldud kas veebilehti või rakendusi, mille kaudu tarbijad saavad tooteid internetist osta nagu nt osta.ee, Amazon, Facebook Marketplace jms. Turujärelevalveasutusele antakse nimetatud õigus üksnes teatud eelduste täitumisel. Nimelt a) peab esinema tõsine oht 26 ning b) sellise ohu lõpetamiseks või ärahoidmiseks peavad turujärelevalveasutusel puuduma muud tõhusad riikliku järelevalve meetmed ehk peab olema tekkinud olukord, kus muud järelevalvemeetmed ei ole andnud tulemust (TNVS § 562 lg 1). Eelkõige on siinkohal mõeldud olukorda, kus ohtliku toote müüja ei tee turujärelevalveasutusega koostööd, ei reageeri turujärelevalveasutuse pöördumistele ning jätkab ohtliku toote müüki. Seega esmalt peab turujärelevalveasutus siiski pöörama oma meetme müüja enda poole ning kui see tulemust ei anna, pöörduma veebiliidese haldaja poole: viimast muidugi üksnes juhul, kui müüja ise ei ole kõnealuse veebiliidese haldaja. Kui ka see tulemust ei anna, siis võib turujärelevalveasutus järgmise sammuna pöörduda internetiühendust pakkuva infoühiskonna teenuse osutaja poole (TNVS § 562 lg 2) või domeeniregistri haldaja 27 või domeeni registripidaja28 poole (TNVS § 562 lg 3) ettekirjutusega piirata ligipääs vastavale domeenile või domeeninimele. Sisuliselt ei erine viimased võimalused sellest, mida teeb Maksu- ja Tolliamet ebaseaduslike hasartmängude korral29. Ühtlasi vabastatakse eelpoolmainitud meetme adressaadid nõude täitmisest tulenevatest võimalikest kahjunõuetest (TNVS § 562 lg 4). Muudatus on peaasjalikult vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kuivõrd riiklik järelevalve peab liikuma ajaga kaasas ja järelevalve peab toimuma ka digitaalses keskkonnas. Teiseks tingib muudatusvajaduse ELi õigus, kuivõrd EL määruse nr 2019/1020 art 14 lg 2 punkt k näeb ette, et minimaalselt peavad liikmesriigid tagama, et nende turujärelevalveasutustel oleks olulise ohu esinemisel olemas: i) õigus nõuda, et veebiliidesest kõrvaldataks teave, milles viidatakse asjaomastele toodetele, või 25 Veebiliides on TNVS § 4 lg 2 kohaselt koostoimes EL määruse artikkel 3 punktiga 15 – tarkvara, sealhulgas veebisait, selle osa või rakendus, mida haldab ettevõtja või mida hallatakse tema nimel ja mille kaudu antakse lõppkasutajatele juurdepääs ettevõtja toodetele. 26 TNVS § 7 lg 5 kohaselt käsitletakse „tõsise ohuna“ tootest tulenevat ohtu, kaasa arvatud ohtu, mille mõju ei ole otsene, mis nõuab turujärelevalveasutuse kiiret sekkumist. 27 Eesti maatunnusega .ee domeeninimesid haldav organisatsioon on Eesti Interneti Sihtasutus (EIS), kelle ülesandeks on Eesti maatunnusega ja Eestiga seotud tipptaseme domeeninimede haldamine. EIS on Eesti domeenide registriks. 28 Registripidajad on EIS-i poolt volitatud ja akrediteeritud ettevõtted või asutused, kes pakuvad registreerimisteenuseid isikutele, kes soovivad domeeni registreerida. Domeeni võib registreerida nii füüsiline kui juriidiline isik. Registripidaja on tavaliselt internetiteenuse ja serveri majutusteenuse pakkuja. Volitatud registripidajaid on Eestis hetkel üle 40. 29 Vt lähemalt https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-mets-soiduk-kutus-hasartmang/blokeeritud- hasartmangu-internetilehekuljed 22 nõuda, et lõppkasutajatele kuvataks veebiliidesesse sisenemisel selge hoiatus, või ii) kui punkti i alusel esitatud nõuet ei täideta, siis õigus nõuda infoühiskonna teenuse osutajatelt, et nad piiraksid juurdepääsu veebiliidesele ja nõuaksid sealhulgas, et neid meetmeid rakendaks asjaomane kolmas isik. Paragrahvi eesmärgiks on võimaldada turujärelevalveasutustel piirata kaupleja tegevust, kui rikkumise lõpetamiseks puuduvad muud tõhusad võimalused. Säte ei pane jälgimiskohustust infoühiskonna teenuse osutajale ega sideteenuse osutajale. Analoogne õigus veebilehe blokeerimiseks on hasartmänguseaduses antud Maksu- ja Tolliametile, et piirata juurdepääsu ebaseaduslikule kaughasartmängule. Samuti on analoogne õigus TTJA-l tulenevalt tarbijakaitseseaduse uuest muudatusest, mis jõustus 2020.a alguses. Kui turujärelevalveasutus pöördub § 562 lg 3 alusel Eesti Interneti Sihtasutuse (edaspidi EIS) kui domeeniregistri poole domeeni kustutamise taotlusega, rakendab EIS enda tavapärast kustutamismenetlust ja võimaldab turujärelevalveasutusel soovi korral teostada domeeni omanikuvahetust 30 päeva jooksul. Selle aja jooksul ei ole see domeen internetikasutajatele kättesaadav ning turujärelevalveasutus saab domeeni enda nimele ümber registreerida. Selleks tuleb ametil pöörduda .ee akrediteeritud registripidaja poole. Kui turujärelevalveasutus ei soovi domeeni omanikuvahetust teostada, kustub domeen ära ja seda on võimalik isikutel vabalt registreerida. 3.1.18. Paragrahvi 57 pealkirja muutmine ning lõike 5 lisamine seoses infoedastusega ELis Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. Paragrahv 57 reguleerib Euroopa Komisjoni teavitamist toote turule laskmise kitsendustest. Sisuliselt reguleerib see ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete kiirhoiatussüsteemi (endine RAPEX, nüüdne Safety Gate) teavitusi, mida liikmesriikide turujärelevalveasutused süsteemi üles panevad30. Lõike 5 korral on tegemist uue sättega TNVSis. Lõike 5 lisamise vajadus on seotud EL määrus nr 2019/1020 art 34 lõikest 4 tuleneva kohustuse täitmisega. Nimelt kohustab viidatud säte turujärelevalveasutusi sisestama Euroopa Komisjoni info- ja teavitussüsteemi (nn ICSMS 31 ) turujärelevalve käigus 30 Vt lähemalt https://ec.europa.eu/consumers/consumers_safety/safety_products/rapex/alerts/repository/content/page s/rapex/index_en.htm 31 ICSMS (the internet supported information and communication system for the pan-European market surveillance) on infovahetuse ja teabe süsteem, mis on mõeldud kasutamiseks nii turujärelevalve asutustele kui ka avalikkusele. ELi turujärelevalve asutused saavad selle kaudu edastada üksteisele infot kontrollitud toodete kohta, testide tulemusi, kasutusele võetud meetmeid jne. Avalikkus saab selle kaudu infot nõuetele mittevastavatest toodetest, ettevõtjate tagasikutsumistest jne. Eestis on kõik toote nõuetele vastavuse seaduse kohased turujärelevalveasutused ICSMS süsteemiga liitunud ning omavad sellele ligipääsu ning andmesisestusvõimekust. Süsteemi andmesisestuse eest vastutab iga turujärelevalve asutus vastavalt oma valdkondadele. ICSMSi riikliku kontaktpunkti ülesandeid täidab MKM ning riikliku administraatori (kasutajakontode halduri) ülesandeid TTJA. 23 kogutud infot. Hetkel on ICSMS täitmine LRidele vabatahtlik, kuid uue korra järgi muutub infoedastus ICSMSis kohustuslikuks. Eeltoodu tõttu kaotatakse ka senine nõue koostada iga-aastaseid turujärelevalveprogramme, kuivõrd vajaminev info hakkaks tulema otse ICSMSist (sellega seoses vt käesoleva eelnõu punkti 3.1.13). ICSMSi tuleb EL määruse art 34 lg 4 kohaselt esmajoones sisestada infot nende harmoneeritud valdkonna toodete kohta, mille osas on teostatud põhjalik vastavuskontroll, mis eelkõige tähendab olukordi, kus turujärelevalveasutus on rakendanud riikliku järelevalve meetmeid või viinud läbi katseid nõuetele vastavuse tuvastamiseks. Paragrahvi pealkirja muutmisvajadus tuleneb sellest, et senine paragrahv käsitles üksnes RAPEX süsteemi teavitusi (ohtlike toodetega seotud piirangud), kuid kavandatava uue lõikega 5 lisanduks ka ICSMS süsteem, mis käsitleb laiemat inforingi, hõlmates endas mitte üksnes ohtlike toodete ja piirangutega seotud infot, vaid ka muud. 3.1.19. Paragrahvi 57 pealkirja ja lõike 1 muutmine, mis reguleerib Euroopa Komisjoni teavitamist toote turule laskmise kitsendustest Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. Muudetav § 57 lg 1 sätestab kohustuse teavitada Euroopa Komisjoni turujärelevalveasutuste poolt võetud kitsendustest seoses turule laskmise või kasutamisega. Eelnõuga laiendatakse teavitamise kohustust nii, et Euroopa Komisjoni kõrval tuleb kitsendustest teavitada ka teisi liikmesriike. Ühtlasi tuleb teavitada kõikidest kitsendustest, mitte üksnes nendest, mis on seatud kohustuslikus korras turujärelevalveasutuste poolt, st teavitama peaks ka nendest kitsendustest, mis ettevõtja on ise vabatahtlikult täitmiseks võtnud ja sellest turujärelevalveasutust teavitanud. Muudatus on vajalik selleks, et tagada Eesti õiguse kooskõla EL määrusega nr 2019/1020. Nimelt sätestab vastava määruse art 20 lg 2, et kui turul on tehtud kättesaadavaks väga ohtlik toode, teatavad turujärelevalveasutused viivitamata komisjonile kõigist vabatahtlikest meetmetest, mida ettevõtja on võtnud ja mille võtmisest ta on turujärelevalveasutust teavitanud. Kehtiv TNVS kohustab teavitama üksnes järelevalveasutuse poolt algatatud kokkuleppeid. Samuti sätestab EL määruse 2019/1020 art 15 lg 5, et kui ettevõtja jätab lõikes 3 osutatud parandusmeetmed võtmata või kui lõikes 1 osutatud nõuetele mittevastavus või oht püsib, tagavad turujärelevalveasutused, et toode kõrvaldatakse turult või võetakse tagasi või selle turul kättesaadavaks tegemine keelatakse või seda piiratakse ning sellest teavitatakse üldsust, komisjon ja teisi liikmesriike. Kehtiv TNVS kohustab teavitama üksnes üldsust ja komisjoni, seega pealkirjast kaotatakse viide, et teavitatakse üksnes Euroopa Komisjoni. 3.1.20. Paragrahvi 581 lisamine, mis lubab sõlmida halduslepinguid nõuetele vastavuse parandamiseks Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. 24 Tegemist on uue sättega TNVSis. Eelnõuga lisatakse säte, mis lubab turujärelevalveasutustel sõlmida ettevõtjaid või tarbijaid esindavate organisatsioonidega koostööleppeid ühistegevuseks selleks, et parandada nõuetele vastavuse olukorda turul. Muudatus on vajalik selleks, et tagada Eesti õiguse kooskõla EL määruse nr 2019/1020 art 9 lg-ga 1, mis kehtestab turujärelevalveasutustele võimaluse sõlmida halduslepinguid teiste asjaomaste asutustega või ettevõtjaid või lõppkasutajaid esindavate organisatsioonidega kokku leppida ühismeetmete võtmises, mille eesmärk on parandada nõuetele vastavust, teha kindlaks nõuetele mittevastavad tooted, suurendada teadlikkust ja anda suuniseid teatavaid tootekategooriaid reguleerivate liidu ühtlustamisõigusaktide kohta, eelkõige selliste tootekategooriate kohta, mida peetakse sageli väga ohtlikuks, sealhulgas internetis müügiks pakutavad tooted. Haldusmenetluse seaduse § 97 lg 1 sätestab, et piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks võib sõlmida halduslepingu vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel. Käesolev muudatus annabki järelevalveasutustele seaduse tasandil nõutud volituse. Kuigi seletuskirja koostamise hetkel ei ole tulevaste ühismeetmete vorm täpselt teada, ei seisne seletuskirja koostajate idee selles, et anda halduslepinguga üle järelevalveasutuste pädevus teostada turujärelevalvet (nt teha uurimistoimunguid ja ettekirjutusi). Alternatiivne tõlgendus oleks eelistatud vaid juhul, kui seda nõuab EL õigusest tulenev kohustus. Euroopa Komisjonil on plaanis koostada nimetatud koostöövormi osas juhend ning näidiskoostööleping. Halduslepingu alusel saab koostööd teha haldusväliste isikutega, mitte aga riigiorganisatsiooni siseselt. Koostöö teiste asjaomaste asutustega toimub muuhulgas ametiabi vormis vastavalt halduskoostöö seaduse § 17 lg-le 1. 3.1.21. Paragrahvi 59 lõike 2, § 60 lõike 2 ning § 61 lõike 2 muutmine, mis suurendab juriidiliste isikute vastutuse trahvisummat seaduse nõuete rikkumisel Muudatus on osaliselt seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. Muudetavad sätted kehtestavad juriidiliste isikute trahvisumma määrad seadusest tulenevate nõuete rikkumisel. Muudatusega tõstetakse toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise tingimuste rikkumisel trahvisumma 3 200 euro pealt 32 000 euro peale, toote ohtudest teavitamata jätmise ning vastavusmärgise väärkasutamise trahvisumma 2000 euro pealt 32 000 euro peale. Muudatus on vajalik trahvimäärade tõsiseltvõetavuse tagamiseks ning sarnaste väärtegude eest ettenähtud karistusmäärade ühtlustamiseks. Praegu lubab karistusseadustiku § 47 kohaldada juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 400 000 eurot. EL määruse nr 2019/1020 artikkel 41 sätestab, et EL liikmesriigi poolt määratavad karistused, mida määruse rikkumise korral kohaldatakse, peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Hetkel kehtiva TNVS kohaselt on trahvimäärad juriidilistele isikutele 2 000 – 3 200 eurot. Nimetatud karistusmäärad kehtivad aastast 25 2010. Karistuse kohaldamise üheks põhimõtteks on, et rikkumine ei tohi ennast ära tasuda. Olukorras, kus toote turule laskmise tulud ulatuvad sadadesse tuhandetesse eurodesse ja juriidilisele isikule on võimalik nõuete rikkumise eest määrata vaid 2 000 - 3 200 euro suurune rahatrahv, ei avalda karistus mõju ega ole preventiivse iseloomuga. Samuti ühtlustab muudatus TNVS trahvimäärasid mõnede teiste seadustes toodud sarnaste rikkumiste eest ettenähtud trahvimääradega. Näiteks näeb kehtiv jäätmeseadus ette, et keelatud toote turule laskmise eest on võimalik määrata juriidilisele isikule kuni 32 000 euro suurune rahatrahv. Ka seadme ohutuse seadus näeb hetkel seadme kasutusele võtmise ja kasutamise ning seadmetöö nõuete rikkumise eest juriidilistele isikutele ette kuni 32 000 eurose trahvimäära. Samuti nähakse mõõteseaduse kehtivas redaktsioonis ette kuni 32 000 eurone trahvimäär taatlusmärgise võltsimise, võltsitud taatlusmärgise müümise ja võltsitud taatlusmärgisega mõõtevahendi kasutamise eest. 3.2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatus Muudatus on osaliselt seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. Muudetakse seaduse §-i 2, mis sätestab teiste seaduste kohaldumisala. Nimetatud sätte pealkirja lisatakse viide TNVSile ning sättesse lisatakse uus lõige, mis käsitleb vastava seaduse ja TNVSi omavahelist toimimist. Muudatus on vajalik, et tagada parem õigusselgus. Määruse (EL) nr 2019/1020 lisa I kohaselt kuulub turujärelevalve alla ka määrus (EÜ) nr 1222/2009 (rehvide märgistamine), mille nõuded on siseriiklikult sisse kirjutatud atmosfääriõhu kaitse seadusesse – § 112. Samas vastavas seaduses puuduvad viited määrusele (EL) nr 2019/1020. Kuigi olukord on sisuliselt juba täna lahendatud TNVS § 2 lõikega 2, siis selgema TNVS vs eriseadus seose loomiseks viime sellekohase täienduse sisse ka atmosfääriõhu kaitse seadusesse. Sarnase sätte leiame täna juba ka mitmest teisest seadusest, nt mõõteseaduse § 1 lg 4. 3.3. Biotsiidiseaduse muudatus Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. Muudetav säte viitab EL määruse nr 765/2008 kehtetuks muutuvale osale (turujärelevalve osa), mida alates 2021. a keskpaigast hakkab asendama uus EL määrus nr 2019/1020. Eelnõuga asendatakse seaduses vana määruse viide uue määruse viitega. Selline asendus ei too sisuliselt kaasa mingeid muudatusi ja on üksnes tehnilist laadi. 3.4. Elektroonilise side seaduse muudatus Muudatused on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. Elektroonilise side seaduse § 1111 lg 11 nimetab ametid, kellele sideettevõtja peab andmeid esitama. 26 Muudatusega lisatakse ametite nimistusse TNVSi turujärelevalveasutused. Muudatusvajadust on selgitatud seletuskirja punktis 3.1.15, millega antakse turujärelevalveasutustele õigus tuvastada teatud tingimustel veebilehe omanikke. Andmete loetelu ja väljastamise tingimused peavad olema toodud ESSis, kuna ESS on võrreldes KorSi ja TNVSiga eriseadus, mistõttu sama asja reguleerimise korral (mis andmeid ja kellele tuleb väljastada) kohaldub ESS. Kui ESSi vajalikke muudatusi mitte teha, ei oleks järelevalveasutustel võimalik saada vajalikke andmeid veebilehtede taga olevate kauplejate kindlakstegemiseks. Kuna eelnõuga lisatava TNVS § 56 lg 8 kohaselt saab nõuda ainult ESS § 1111 lg 3 p- s 3 nimetatud andmeid, siis täiendatakse ESS §-i 111 lõikega 12, mis sätestab, et viidatud paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud andmeid edastatakse toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt samas seaduses nimetatud turujärelevalveasutusele. 3.5. Jäätmeseaduse muudatused Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. Muudetavad sätted viitavad EL määruse nr 765/2008 kehtetuks muutuvale osale (mõisted, turujärelevalve osa), mida alates 2021. a keskpaigast hakkab asendama uus EL määrus nr 2019/1020. Eelnõuga asendatakse seaduses vana määruse viide uue määruse viitega. Selline asendus ei too sisuliselt kaasa mingeid muudatusi ja on üksnes tehnilist laadi. 3.6. Kemikaaliseaduse muudatus Muudatus on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. Muudetav säte viitab EL määruse nr 765/2008 kehtetuks muutuvale osale (turujärelevalve osa), mida alates 2021. a keskpaigast hakkab asendama uus EL määrus nr 2019/1020. Eelnõuga asendatakse seaduses vana määruse viide uue määruse viitega. Selline asendus ei too sisuliselt kaasa mingeid muudatus ja on üksnes tehnilist laadi. 3.7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatus Muudetakse § 49 lõiget 1, mis reguleerib tõendaja akrediteerimist. Kuivõrd 1. jaanuarist 2021 asub Eesti riikliku akrediteerimisasutuse ülesandeid täitma sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskuse asemel mittetulundusühing Eesti Standardikeskus32, on otstarbekas analoogselt toote nõuetele vastavuse seadusele ka 32 Vabariigi Valitsuse 09.07.2020 korraldus nr 253 „Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamise otsustamiseks ja Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine“. 27 KEHJSes viidata keskkonnajuhtimissüsteemi tõendajate akrediteerijana üldiselt Eesti riiklikule akrediteerimisasutusele, täpsustamata konkreetset juriidilist isikut, kes selleks on konkreetsel ajahetkel määratud. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Seaduseelnõu toob TNVSi EL määrusest nr 2019/1020 tulenevad mõisted, mille sisu on täpsemalt lahti kirjutatud seletuskirja punktides 3.1.1 ja 3.1.2. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu tagab Eesti õiguse vastavuse EL määrusest nr 2019/1020 tulenevate sätetega. Vastavustabel on leitav käesoleva eelnõu lisast nr 1. 6. SEADUSE MÕJUD Kavandatavate muudatuste eesmärk on: 1) tõhustada turujärelevalvet seoses e-kaubandusega; 2) tõhustada järelevalvet kolmandatest riikidest pärit toodete üle ning 3) parandada piiriülest koostööd ELi liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Ühtlasi tehakse rida muudatusi, mis loovad õigusselgust kehtivates sätetes ning ajakohastavad viiteid. Muudatused ei oma sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Küll aga omavad muudatused mõju majandusele (nõuded ettevõtjatele) ja riigiasutuste korraldusele (kohustused riigile). Seletuskirja koostamise hetkel ei nähtu, et muudatustest mõjutatud sihtrühmale avalduda võiv mõju võib osutuda oluliseks. Mõjude olulisuse hindamisel on lähtutud järgnevast neljast kriteeriumist: 1) mõjutatud sihtrühma suurus; 2) mõju ulatus; 3) mõju avaldumise sagedus; 4) ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 6.1. Turujärelevalve tõhustamine seoses e-kaubandusega Muudatuste sisu: selleks antakse turujärelevalveasutustele õigus saada sideettevõtjatelt infot selle kohta, kes internetis ohtlikke või nõuetele mittevastavaid tooteid müüb (seletuskirja punktid 3.1.15 ja 3.4). Samuti antakse turujärelevalveasutustele õigus teostada tõhusalt kontrolloste ka veebimüügi korral, nt ostu eesmärgi varjamine, valenime kasutamine (seletuskirja punkt 3.1.16). Ühtlasi antakse turujärelevalveasutustele õigus nõuda internetiteenuse pakkujatelt ligipääsu piiramist veebiliidestele (olgu selleks siis kas veebileht, äpp vms keskkond), juhul kui 28 levitaja või veebiliidese haldaja järelevalveasutusega koostööd ei tee (seletuskirja punkt 3.1.17). Sihtrühmad: turujärelevalveasutused, tarbijad, ettevõtjad. Mõju turujärelevalveasutustele: mõjutatud sihtrühm on suur, kuivõrd täiendavaid õigusi saavad eelnõu kohaselt juurde pea kõik TNVSis nimetatud seitse turujärelevalveasutust, v.a Maksu- ja Tolliamet. Kuna tegemist on turujärelevalveasutuste jaoks täiesti uute järelevalve meetmetega, siis nende rakendamine nõuab sihiteadlikku kohanemist, mistõttu mõju ulatus on samuti suur. Samas arvestades asjaolu, et nimetatud täiendavaid järelevalve meetmeid saavad turujärelevalveasutused rakendada alles viimase abinõuna, siis võib eeldada, et mõju avaldumise sagedus on pigem väike, st neid rakendatakse üksnes äärmuslikel juhtumitel. Ebasoovitavaid mõjusid turujärelevalveasutustele eelduslikult ei kaasne ning täiendavaid ressursse see ei nõua, kuivõrd suureneb ametite nn tööriistakast, mille seast sobivaid järelevalvemeetmeid valida. Kas, millal ning millist meedet kasutada, jääb endiselt ametite endi otsustada. Mõju tarbijatele: sihtrühm on küll suur, kuivõrd kaudselt on mõjutatud ca 75% tarbijatest 33 , samas mõju ulatus tarbijatele on väike, kuivõrd muudatused ei too tarbijatele kaasa muutusi nende käitumises. Samuti on mõju avaldumise sagedus väike, kuivõrd tarbija ilmselt ei puutu regulaarselt või tihti kokku järelevalve meetmete rakendamisega, mis on suunatud ettevõtjatele. Ka ei kaasne muudatustega tarbijate jaoks negatiivse iseloomuga mõjusid. Pigem vastupidi. Muudatustel on tarbijate jaoks positiivsed mõjud, kuna tagavad tõhusama tarbijate õigusi kaitsvate normide rikkumiste avastamise ja korrarikkumiste, eriti digitaalses keskkonnas toimuvate rikkumiste, kiirema lõpetamise. Mõju ettevõtjatele: sihtrühma saab jaotada kaheks – sideettevõtjad (meie hinnangul on Eestis ca 4 suurt sideettevõtet) ja e-kauplejad. Eesti e-kaubanduse maht moodustab ca 20% jaekaubanduse kogumahust ning Eestis on ca 5000 domeeni, mis kasutavad e- poe platvorme, millest e-kaubanduse Liidu hinnangul on aktiivsed ca 1500-2000 34 . Jaekaubanduse mahtu hinnates võib öelda, et sihtrühma suurus on pigem keskmine. Sideettevõtjate juures tuleb silmas pidada asjaolu, et mõju avaldub neile üksnes olukorras, kus on mõni seadust rikkuv e-kaupleja, kes ei tee turujärelevalveasutustega koostööd ning kus ükski teine järelevalve meede ei ole andnud tulemust. Arvestades uute järelevalvemeetmete rakendamise kitsendusi võib öelda, et mõju avaldumise sagedus saab olema harv ning ebaregulaarne, seega mõju avaldumise sagedus on pigem väike. Ilmselgelt on kavandatud muudatuse mõju sihtrühmale osaliselt negatiivse iseloomuga, kuivõrd sideettevõtjatel tekib kohustus nt väljastada turujärelevalveasutustele andmeid või siis piirata ligipääsu teatud veebikanalitele ning samuti piiratakse rikkumise toime pannud ettevõtja tegevust. Samas muudatuse positiivsed mõjud kaaluvad negatiivse üle. Esiteks parandab tõhusam järelevalve reegleid järgivate ettevõtjate konkurentsiolukorda. Teiseks aitab tõhusam järelevalve tõsta tarbijate kindlustunnet, mis suurendab eelduslikult seadusekuulekate veebimüüjate tehingute arvu. Kolmandaks aitab tõhusam järelevalve kaitsta tarbijaid 33 „E-kaubanduse võimalusi kasutab 75% inimestest“ - https://vana.stat.ee/internetti-kasutatakse-uha- enam-ostlemiseks 34 https://e-kaubanduseliit.ee/eesti-e-kaubanduse-statistika/ 29 ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete tekitatud vigastuste jms kahjude eest. Juhul, kui praktikas ilmneb, et turujärelevalveasutuste päringute arv sideettevõtjatele kujuneb suureks, siis on võimalik andmete edastus korraldada kirjaliku kokkuleppe alusel, vähendades sellega ettevõtjatele langevat halduskoormust. Nimetatud kokkuleppega saaks vajadusel praktika ühtlustamise eesmärgil raamistada nii infopäringute eeltingimused kui ka infoedastusviisid. Käesoleval hetkel aga ei ole ette näha, et uue pädevuse kasutamine saaks olema massiline. Samas tasub olukorda uuesti hinnata, nt aasta pärast uute õiguste jõustumist, ning vajadusel arutada teemat toodete turujärelevalve nõukogus koos puudutatud ettevõtjatega. 6.2. Turujärelevalve tõhustamine seoses kolmandate riikidest pärit toodetega Muudatuste sisu: selleks kehtestatakse nõue, et teatud tootegruppide korral on vajalik ELis asutatud vastutava isiku olemasolu, kes on võtnud tootega seoses vastutuse järgnevate ülesannete täitmise eest: nõutud dokumentatsiooni (nt ELi vastavusdeklaratsiooni või toimivusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni) olemasolu kontroll ning nende kättesaadavaks tegemine turujärelevalveasutustele; ühtlasi kohustus teha igati koostööd turujärelevalveasutustega juhul, kui ilmneb, et tooted on ohtlikud või ei vasta nõuetele; ning parandusmeetmete võtmise tagamine. Vastav isik peab olema märgitud kas tootele, pakendile või sellega kaasaskäivatele dokumentidele, et turujärelevalveasutused saaksid probleemide korral ettevõtjaga ühendust võtta. Eelkõige puudutab uus nõue importtooteid, kuivõrd ELis toodetud toodete korral on vastavaks isikuks üldjuhul EL tootja ise. Tegemist on muudatusega, mida käsitleb käesoleva seletuskirja punkt 3.1.6. Sihtrühmad: turujärelevalveasutused, tarbijad, ettevõtjad. Mõju turujärelevalveasutustele: mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega, kuivõrd hõlmatud toodete kategooriaid vaadates puudutab nõue tänastest turujärelevalveasutustest üksnes TTJA-d, Veeteede Ametit ning Maksu- ja Tolliametit. Turujärelevalveasutuste käitumises võivad esineda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, sest turujärelevalveasutused ei pea tulevikus küsimuste korral püüdma kontakti saavutada kolmandas riigis asuva tootjaga, vaid piisab, kui saavutatakse kontakt ELis asuva vastutava isikuga. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna on tegu eelduslikult regulaarse, kuid mitte igapäevase kokkupuutega viidatud kontrollitegevustega. Muudatuse avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd kolmandate riikide import moodustab koguimpordist ca 20%35 ning ka siin tuleb meeles pidada, et kõik tooted ei lähe uue nõude alla. Nõudega ei kaasne märkimisväärseid negatiivse iseloomuga mõjusid turujärelevalveasutustele, vaid nõue pigem lihtsustab järelevalve teostamist. Mõju tarbijatele: mõjutatud on üksnes osa tarbijatest, kuivõrd puudutab piiratud hulka kaupu ning siingi vaid seda osa kaupadest, mida imporditakse kolmandatest riikidest ning millele ei ole määratud nõuetekohast ELis asutatud vastutavat isikut. Sellised tooted võidakse piiril kinni pidada ja tarbija ei saa tellitud kaupa kätte. Mõju ulatus tarbijatele on väike, kuna see ei nõua erilisi muutusi tarbijate senises käitumises, sest kohustus omada ELis asutatud vastutavat isikut lasub kolmanda riigi tootjal. Nagu ka 35 https://valiskaubandus.stat.ee/visualize/tree_map/import/show/all/2018/?locale=et 30 eelnevalt leitud, siis mõju avaldumise sagedus on ilmselt väike, kuna puudutatud on üksnes osa kaupu. Tarbijatele tekkivad negatiivse iseloomuga mõjud on küll olemas (tellitud kaupa ei saa kätte), kuid jäävad positiivsete mõjudele selgelt alla, kuivõrd selliste kaupade puhul on suur oht, et tellitud kaup ei vasta nõuetele ja/või on tarbijale ohtlik. Mõju ettevõtjatele: nõue ei mõjuta Eesti ettevõtjaid, kuivõrd nõue kehtib eelkõige kolmandate riikide müüjatele, st nemad peavad tagama, et oma toodete müügil oleks määratud ELis asutatud vastutav isik. Vastasel juhul võidakse kaup piiril kinni pidada või müügilt ära korjata. Juhul, kui puudub info ELis asuva tootja, importööri või volitatud esindaja kohta ja kui toode on lõppkasutajani jõudnud läbi nn vahelao, siis läheb vastutus nn vahelaole. Samas vahelaod omavad tootjatega või siis kauba omanikega üldjuhul mingeid ärisuhteid, mistõttu sellised küsimused peaksid saama nende raames lahendatud. 6.3. Piiriülese koostöö parandamine EL turujärelevalveasutuste vahel Muudatuste sisu: piiriülese koostöö parandamiseks viidatakse seaduses otsekohalduvale EL määrusele, mis sätestab erinevad nõuded turujärelevalveasutustele seoses piiriüleste juhtumitega. Kuigi selline viide on ka kehtivas TNVSis, siis sisu muutus tuleneb sellest, et muutub määruse enda sisu (seletuskirja punkt 3.1.13). Samuti lisandub liikmesriikidele kohustus määrata ühtne kontaktasutus ning koostada iga 4 aasta tagant riiklik turujärelevalvestrateegia (seletuskirja punkt 3.1.13), täita ICSMS süsteemi (seletuskirja punkt 3.1.18) ning arvestada senisest enam teiste liikmesriikide turujärelevalveasutuste otsustega (seletuskirja punkt 3.1.3). Sihtrühmad: turujärelevalveasutused ja MKM. Mõju turujärelevalveasutustele: mõjutatud on kõik TNVSis nimetatud turujärelevalveasutused ning MKM - seega mõjutatud on suur osa sihtrühmast. Mõju ulatus on hinnanguliselt keskmine, kuivõrd kohustab turujärelevalveasutusi ja MKMi muutma oma senist käitumist seoses piiriüleste abipalvetega võrreldes varasemaga (konkreetset vastamistähtajad, piiratud abistamisest keeldumise alused, suhtlemine läbi ICSMS süsteemi, ICSMS süsteemi täitmine, riiklike strateegiate koostamine ning ühtse kontaktpunkti määramine) ning nõuab senise töökorralduse läbimõtlemist seoses piiriüleste juhtumitega ning ICSMS süsteemi täitmisega. Samas on kõik TNVS kohased turujärelevalveasutused ICSMS süsteemiga liitunud ning omavad sellele ligipääsu ning andmesisestusvõimekust juba aastaid. Mõju avaldumise sagedus seoses piirüleste abipalvetega on pigem väike, kuivõrd piiriülesed abipalved ei ole ette prognoositavad ning senist praktikat arvestades ei ole ka massilised36. Kui võtta aluseks tarbijakaitse valdkonna analoogne piiriülene koostöövorm, mis loodi 2006. a, siis võib eeldada, et süsteem toob kaasa keskmiselt 4 infopäringut ja 5 menetluse algatamise taotlust 36 Euroopa Komisjon (2017). Mõjuanalüüs EL määruse 2019/1020 algatusele, dokumendi nr SWD(2017) 466 final, Part 3/4, lk 572-573. Internetis kättesaadav - https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2017/EN/SWD-2017-466-F1-EN-MAIN-PART- 3.PDF 31 aastas 37 . Seevastu ICSMS täitmise kohustuse mõju võrreldes piirüleste abipalvete täitmisega omab ilmselt suuremat mõju turujärelevalveasutustele, kuivõrd see tähendab ametitele sisuliselt igapäevast ICSMS täitmist. Arvestades, et kõik turujärelevalveasutused ei kasuta täna ICSMS süsteemi regulaarselt, siis toob ICSMS täitmise kohustuslikuks muutumine kaasa vajaduse täiendava koolituse järele. Ühtlasi tähendab ICSMS kohustuslik täitmine osade turujärelevalveasutuste (nagu nt TTJA) jaoks täiendavat administratiivset ajakulu, kuivõrd nii mõnigi turujärelevalveasutus kasutab täna turujärelevalve läbiviimisel enda sisemist süsteemi ja ICSMS süsteemi täimine oleks nende jaoks topelt-koormust tekitav. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk seoses piiriüleste abipalvetega on väike, kuivõrd negatiivse iseloomuga mõjud on vähesed (kohustus vastata tähtajaliselt, piiratud võimalused abipalvest keeldumiseks). Samas kehtivad samad kohustused ka teiste liikmesriikide järelevalveasutustele, mistõttu eelduslikult paraneb Eesti asutuste abipalvete täitmine teistes liikmesriikides. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk seoses ICSMS täitmisega on suur, kuivõrd turujärelevalveasutustel kasvab administratiivkoormus. Samas on võimalik esinevaid riske maandada, võttes menetluskeskkonnana kasutusse ICSMS või liidestades enda menetluskeskkonna ICSMSiga nii, et vajalikud andmed liiguksid ametisisesest süsteemist ICSMSi automaatselt. Siseriiklike süsteemide liidestamiseks on EL määruse 2019/1020 art 34 lg-ga 2 kehtestatud ka Euroopa Komisjonile kohustus arendada edasi ICSMS ja siseriiklike järelevalvesüsteemide vahelist elektroonilist liidest ning hoida seda ajakohaselt käigus. 6.4. Õigusselgust loovad ja viiteid ajakohastavad sätted Muudatuste sisu: valdav osa eelnõust ei muuda sisuliselt tänast olukorda vaid täidab õigusselguse ja ajakohastamise eesmärki (seletuskirja punkti 3.1 alapunktid 1-5, 7-12, 14 ning punktid 3.2-3.3 ning 3.5-3.7). Sihtrühmad: turujärelevalveasutused, toote kontaktpunkt, tarbijad, ettevõtjad. Mõjutatud on kaudselt kõik TNVSi subjektid sh tarbijad, seega sihtrühma suurus on suur. Mõju ulatus on väike, kuivõrd need ei too kaasa erilisi muutusi sihtrühmade käitumises, sest selgitavad üksnes täna kehtivat olukorda. Mõju avaldub sagedasti, seega mõju avaldumise sagedus on suur. Ebasoovitavaid mõjusid muudatustega eelduslikult ei kaasne, vaid pigem, peaksid muudatused tagama selguse kehtivates nõuetes, õigustes ja kohustustes. Mõnevõrra võib oodata administratiivkoormuse kasvu toote kontaktpunktile, mille ülesandeid täidab MKM38. Täna annab toote kontaktpunkt ettevõtjatele teavet üksnes riigisiseste tehniliste normide ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. Edaspidi lisanduks ka kohustus anda teavet kõikide ELis harmoneeritud valdkonna toodetele kehtestatud nõuete kohta. Eelduslikult toob see endaga kaasa toote kontaktpunkti töökoormuse mõningase kasvu, kuid samas ei ole ettevõtjate päringud seoses kehtivate nõuetega MKMile midagi uut. 37 Euroopa Komisjon (2016). Mõjuanalüüs EL määruse nr 2006/2004 (tarbijakaitsealase koostöö määrus), dokumendi nr SWD(2016) 164 final, lk 107. Internetis kättesaadav - https://eur- lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016SC0164&from=EN 38 https://www.mkm.ee/et/toodete-kontaktpunkt 32 6.5. Trahvimäärade suurendamine Muudatuste sisu: eelnõuga tõstetakse juriidiliste isikute trahvisumma määrad seadusest tulenevate nõuete rikkumisel. Muudatusega tõstetakse toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise tingimuste rikkumisel trahvisumma 3 200 euro pealt 32 000 euro peale, toote ohtudest teavitamata jätmise ning vastavusmärgise väärkasutamise trahvisumma 2000 euro pealt 32 000 euro peale (seletuskirja punkt 3.1.21). Sihtrühmad: turujärelevalveasutused, tarbijad, ettevõtjad. Mõju turujärelevalveasutustele: mõju ulatus turujärelevalveasutustele on eelduslikult väike, kuivõrd muudatused ei too turujärelevalveasutustele kaasa vajadust muuta nende käitumist toimingute tegemisel – muutuvad vaid trahvide määrad. Trahvimäärade tõstmine võib motiveerida ettevõtjaid paremini täitma kehtivaid nõudeid. Seetõttu võib rikkujate arvu vähenemisega väheneda ka turujärelevalveasutuste töökoormus. Mõju tarbijatele: mõju ulatus tarbijatele on eelduslikult väike, kuivõrd muudatused ei too tarbijatele kaasa vajadust muuta nende käitumist. Samuti on mõju avaldumise sagedus väike, kuivõrd tarbija ilmselt ei puutu regulaarselt või tihti kokku järelevalve meetmete rakendamisega, mis on suunatud ettevõtjatele. Samuti ei kaasne muudatustega tarbijate jaoks negatiivse iseloomuga otseseid mõjusid. Seaduskuulekate ettevõtjate puhul võib toimuda tegevuskulude mitteoluline tõus juhul, kui kõrgemad trahvimäärad motiveerivad neid sooritama täiendavaid toiminguid trahvi saamise tõenäosuse vähendamiseks ehk oma tegevuse seaduse nõuetega paremasse kooskõlla viimiseks või nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Tegevuskulude suurenemine võib aga väheoluliselt tõsta tarbija suhtes kehtestatud hindu ehk olla kaudseks negatiivseks mõjuks. Muudatusel on ka positiivsed mõjud. Esiteks on seaduskuulekad ettevõtjad paremas konkurentsiolukorras, mis võib positiivselt mõjutada tarbijatel olemasolevat valikut. Teiseks tagavad ajakohastatud trahvimäärad tõhusamat järelevalvet, mis võib omakorda tõsta tarbijate kindlustunnet. Kolmandaks motiveerivad tõhusamad trahvimäärad ettevõtjaid vältima tarbijatele ohtlikke või nõuetele mittevastavaid tooteid, vähendades nendega potentsiaalset tekitatud kahju. Arvestades sihtrühma suurust, mõju eeldatavat väikest sagedust ja sihtrühma vaates selle väikest ulatust, võib mõju tarbijatele pidada väheoluliseks. Mõju ettevõtjatele: muudatustega kaasneb sihtrühmale tegevuskulude tõus eelkõige nende üksikute ettevõtjate puhul, kes rikuvad seadusest tulenevaid nõudeid ning peavad selle tulemusel tasuma suuremaid trahvisummasid. Neile on kavandatud muudatuse mõju osaliselt negatiivse iseloomuga, kuivõrd asjakohasel juhul tekib neil kohustus viidatud suurendatud trahvisummasid tasuda. Ka seaduskuulekate ettevõtjate puhul võib toimuda tegevuskulude mitteoluline tõus juhul, kui kõrgemad trahvimäärad motiveerivad neid sooritama täiendavaid toiminguid trahvi saamise tõenäosuse vähendamiseks ehk oma tegevuse seaduse nõuetega paremasse kooskõlla viimiseks või nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Käesoleval hetkel aga ei ole ette näha, et uute trahvimäärade alusel karistamine oleks massiline. Muudatuse positiivsed mõjud seisnevad selles, et seaduskuulekad ettevõtjad on paremas konkurentsiolukorras. Teiseks tagavad ajakohastatud trahvimäärad tõhusamat järelevalvet, mis võib omakorda tõsta tarbijate kindlustunnet, mis suurendab eelduslikult seaduskuulekate 33 veebimüüjate tehingute arvu. Arvestades sihtrühma suurust, mõju eeldatavat väikest sagedust ja sihtrühma vaates selle väikest ulatust, võib mõju ettevõtjatele pidada pigem väheoluliseks. 6.6. Võimalik mõju halduskoormusele Eelnõuga kaasneb ettevõtjate halduskoormuse suurendamine, kuna lisaks trahvimäärade tõstmisele (seletuskirja punkt 6.5), antakse turujärelevalveasutustele õigus nõuda informatsiooni edastamist selle kohta, kes internetis ohtlikke või nõuetele mittevastavaid tooteid müüb (seletuskirja punktid 3.1.15 ja 3.4) ning internetiteenuse pakkujatelt ligipääsu piiramist veebiliidestele (seletuskirja punkt 3.1.17). Halduskoormus ei suurene aga märkimisväärselt. Trahvimäärade tõstmise mõju halduskoormusele esineb eelkõige nõudeid rikkuvate äriühingute puhul. Teiste viidatud muudatuste puhul avaldub mõju üksnes olukorras, kus on mõni seadust rikkuv e- kaupleja, kes ei tee turujärelevalveasutustega koostööd ning kus ükski teine järelevalve meede ei ole andnud tulemust. Juhul, kui praktikas ilmneb, et turujärelevalveasutuste päringute arv sideettevõtjatele kujuneb suureks, siis on võimalik halduskoormuse vähendamiseks korraldada andmete edastus kirjaliku kokkuleppe alusel. Nõue, et teatud tootegruppide korral on vajalik ELis asutatud vastutava isiku olemasolu, kehtib eelkõige kolmandate riikide müüjatele, mis tähendab, et Eesti tarbijate ega ettevõtjate halduskoormust see ei mõjuta. Piiriülese koostöö parandamiseks mõeldud muudatused mõjutavad vaid turujärelevalveasutusi ning MKM, tarbijate ja ettevõtjate osas ei ole halduskoormuse suurenemise küsimus asjakohane. Ka õigusselgust loovad ja viiteid ajakohastavad sätted ei too kaasa erilisi muutusi sihtrühmade halduskoormuses. 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Muudatustega ei kaasne riigile tulusid. Muudatustega kaasnevad riigile järgmised kulud: täiendav koolitusvajadus seoses uute järelevalve õiguste rakendamisega ning ICSMS süsteemi täitmisega; võimalik kulu seoses ICSMS süsteemi ja ametisisese järelevalvesüsteemi liidestamisega; täiendav ajakulu seoses piirüleste abipalvete täitmisega. Kuna tegemist on ELi õiguse rakendamisega, mis jõustub 2021. a suvest, siis on käesoleval hetkel raske hinnata, kui suured kulud eelnõu rakendamise kaasnevad, nt kas ja millal plaanib Euroopa Komisjon läbi viia asjakohaseid koolitusi LRide järelevalveasutustele. Samuti ei ole käesolevaks hetkeks teada, milliseid arendusi ja võimalusi Euroopa Komisjon ICSMS liidestamiseks loob ning mis andmevahetuse sisu hakkab olema. Vastavalt EL määruse 2019/1020 art 34 lg-2 kohustub Euroopa Komisjon välja arendama ICSMS ja LRide turujärelevalveasutuste infosüsteemide vahelise elektroonilise liidese ning vastavalt art 34 lg-le 8 võtma vastu rakendusaktid, mis täpsustavad, kuidas andmevahetus hakkab toimima. Tänaseks nimetatud rakendusakte välja töötatud ei ole ning ei ole ka teada ICSMS liidestamise arendustööde kulgu. 34 8. RAKENDUSAKTID Seoses ühtse kontaktpunkti määramisega on vajalik vastu võtta ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkiri (sisu on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 3.1.13, käskkirja kavand seletuskirja lisas nr 2). Seoses seletuskirja punktis 3.1.18 nimetatud Euroopa Komisjoni teavitamise sisu muudatusega on tarvis samasisuliselt muuta ka Vabariigi Valitsuse 26.08.2010. a määrust nr 122 „Toote turule laskmise kitsendustest Euroopa Komisjoni teavitamise kord“39. 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Eelnõu sätted, mis ei ole seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega jõustuksid üldises korras: akrediteerimisega seotud muudatused (seletuskirja punktid 3.1.7-3.1.9 ning 3.7), mootorsõidukite ning mehitamata õhusõidukite süsteemide järelevalve pädevustega seotud muudatused (seletuskirja punktid 3.1.10 ja 3.1.11). Eelnõu sätted, mis on seotud EL määruse nr 2019/1020 rakendamisega. jõustuksid 16. juulist 2021. a, sest tulenevalt EL määruse nr 2019/1020 artiklist 44 kohaldatakse määrust 16. juulist 2021. a. Seni kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 asjakohased sätted. Seega ELi õigusega vastuolu vältimiseks alates 16. juulist 2021. a on vajalik, et nimetatud määrusega seotud sätted jõustuksid samal ajal uue määruse kohaldamise ajaga. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitatakse heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele. Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Terviseametile, Keskkonnainspektsioonile, Maanteeametile, Veeteede Ametile, Maksu- ja Tolliametile, Põllumajandusametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti E-kaubanduse Liidule. Eelnõule laekunud tagasiside koos märkuste arvestamise või mittearvestamisega on toodud seletuskirja lisas nr 3 (nn kooskõlastustabel). Algatab Vabariigi Valitsus …… 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt majandus- ja taristuminister 39 https://www.riigiteataja.ee/akt/110042019015 35 LISA 1 EL määruse nr 2019/1020 vastavustabel EL määrus nr 2019/1020 Kommentaar art 1 – reguleerimisese Kaetud TNVS-iga + eelnõu § 1 p-d 1, 6 art 2 - reguleerimisala Kaetud TNVS-iga + eelnõu § 1 p-d 1, 6 art 3 - mõisted Kaetud TNVS-iga + eelnõu § 1 p-d 23 art 4 – ülesanded, mida ettevõtjad eelnõu § 1 p 7 peavad täitma toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse teatavaid liidu ühtlustamisõigusakte art 5 – volitatud esindaja eelnõu § 1 p 7 art 6 - kaugmüük eelnõu § 1 p 3 (art 6 puhul on sisuliselt tegemist mõistega) art 7 – ettevõtja kohustused Kaetud TNVS-iga + eelnõu § 1 p-d 20, 21, § 3, § 7 art 8 – teave ettevõtjatele eelnõu § 1 p 5 art 9 – ühismeetmed eelnõu § 1 p 25 art 10 – turujärelevalveasutuste ja ühtse eelnõu § 1 p 18 kontaktasutuse määramine art 11 – turujärelevalveasutuste tegevus Kaetud TNVS, HMS, ATSS, KorS, PS- ga + eelnõu § 1 p 4 art 12 – vastastikune hindamine Ei puutu siseriiklikku õigusesse art 13 – riiklikud eelnõu § 1 p 18 turujärelevalvestrateegiad art 14 – turujärelevalveasutuste õigused Kaetud TNVS, HMS, ATSS, KorS, VTMS, PS-iga + eelnõu § 1 p-d 20-21, § 3, § 7 art 15 – kulude sissenõudmine LRidele jäetud otsustusvabadus. Kuna turujärelevalveasutuste poolt Eesti tänasesse järelevalve korraldusse ei sobitu, siis ei kasuta. art 16 – turujärelevalvemeetmed Kaetud TNVS, HMS, VTMS, KorS-ga art 17 – teabe kasutamine ning ameti- ja Kaetud TNVS, HMS, VTMS, KorS-ga ärisaladus art 18 – ettevõtjate menetlusõigused Kaetud TNVS § 56 lg-ga 6 art 19 – väga ohtlikud tooted Kaetud TNVS §-dega 7, 56 ja 57 art 20 – Kiire teabevahetuse süsteem Kaetud TNVS §-ga 57 + eelnõu § 1 p 22-24 art 21 – Liidu katserajatised Ei puutu siseriiklikku õigusesse art 22 – vastastikune abi eelnõu § 1 p 18 art 23 – õigusaktide täitmise tagamise eelnõu § 1 p 18 meetmete taotlused art 24 – vastastikuse abi taotluste eelnõu § 1 p 18 menetlus art 25 – liidu turule tulevate toodete eelnõu § 1 p 15 kontrollimine 36 art 26 – vabasse ringlusse lubamise eelnõu § 1 p 15 peatamine art 27 – vabasse ringlusesse lubamine eelnõu § 1 p 15 art 28 – vabasse ringlusesse lubamisest eelnõu § 1 p 15 keeldumine art 29 – Liidu toodete nõutele vastavuse Ei puutu siseriiklikku õigusesse võrgustik art 30 – võrgustiku koosseis ja Ei puutu siseriiklikku õigusesse toimimine art 31 – võrgustiku roll ja ülesanded Ei puutu siseriiklikku õigusesse art 32 – haldustegevuste Ei puutu siseriiklikku õigusesse koordineerimisrühmade roll ja ülesanded art 33 – Komisjoni roll ja ülesanded Ei puutu siseriiklikku õigusesse art 34 – info- ja teavitussüsteem eelnõu § 1 p 24 art 35 – rahvusvaheline koostöö Ei puutu siseriiklikku õigusesse art 36 - rahastamine Ei puutu siseriiklikku õigusesse art 37 – Liidu finantshuvide kaitse Ei puutu siseriiklikku õigusesse art 38 – Direktiivi 2004/42/EÜ Ei puutu siseriiklikku õigusesse muutmine art 39 – määruse (EÜ) nr 765/2008 eelnõu § 1 p-d 1, 3, 13-15 ja 18 ning § 2 muutmine ja §-id 4-5. art 40 – määruse (EL) nr 305/2011 Ei puutu siseriiklikku õigusesse muudatused art 41 - karistused TNVS § 59 ja 61 art 42 – hindamine, läbivaatamine ja Ei puutu siseriiklikku õigusesse suunised art 43 - komiteemenetlus Ei puutu siseriiklikku õigusesse art 44 – jõustumine ja kohaldamine eelnõu § 8 37 LISA 2 KÄSKKIRJA KAVAND Turujärelevalve ja toodete vastavuse nõuete määruses sätestatud ühtse kontaktasutuse nimetamine Käskkiri kehtestatakse toote nõuetele vastavuse seaduse § 531 lõike 2 alusel. § 1. Ühtne kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1020, millega sätestatakse nõuded turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EL) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169/1, 25.6.2019, lk 1–44) artikkel 10 lõikes 4 toodud ülesannete täitmise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. § 2. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub 2021. aasta 16. juulil. Andres Sutt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman Kantsler 38 MÄÄRUSE KAVAND MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Toote turule laskmise kitsendustest ja turujärelevalve käigus kogutud teabest Euroopa Komisjoni teavitamise kord Määrus kehtestatakse «Toote nõuetele vastavuse seaduse» § 57 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala § 2. Teabe edastamine § 3. Tootest tuleneva tõsise ohu tõttu soovituslike, kokkuleppeliste või kohustuslike meetmete rakendamisest teavitamine infosüsteemi RAPEX kaudu § 4. Toote nõuetele vastavuse seaduse § 56 lõikes 2 loetletud kitsendustest teavitamine § 5. Teavitamise korraldamiseks vajaliku teabe kogumine § 6. Euroopa Komisjonilt saabuva teabe vastuvõtmine § 7. Teavitamine toote nõuetele vastavuse seaduse § 57 lõike 5 alusel § 8. Määruse jõustumine 39
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel