KÄSKKIRI
29.03.2021 nr 23
Lihthanke"Üleriigiline uuring elamute kasutuse
väljalangevusest ja tühjenemise mustritest"
korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku
nimetamine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1, § 100 lõike 1 punkti 4, § 101 lõike 1 punkti 2, § 125
lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja
taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017.
a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:
1. Korraldada lihthange (CPV kood 71241000-9 Teostatavusuuringud, nõuandeteenused,
analüüs) töö „Üleriigiline uuring elamute kasutuse väljalangevusest ja tühjenemise
mustritest“ tellimiseks.
2. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud analüüsi tellimiseks hanke alusdokumendid
(lisatud).
3. Töö eeldatav maksumus jääb alla 30 000 € käibemaksuta. Hanget rahastatakse osaliselt
programmi valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) tegevuse 2
partnerlusleping partnerluslepingu nr 7.2-2/19/19 lisa 7 alusel. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) katab oma eelarvest 50% uuringu tasust
ja ülejäänud 50% rahastatakse RITA programmi tegevuse 2 vahenditest.
4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud töö tellimise eest vastutavaks isikuks MKM ehitus-
ja elamuosakonna elamumajanduse eksperdi Raiko Puustusmaa.
5. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud hanke korraldamiseks, sh pakkujatel
kõrvaldamise aluste ja pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks
hankepassi alusel, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse
väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise
tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassis esitatud kinnitustele vastavate
dokumentide alusel järgmises koosseisus:
Komisjoni esimees:
Raiko Puustusmaa, MKM ehitus- ja elamuosakonna elamumajanduse ekspert.
Komisjoni liikmed:
Ivo Jaanisoo, MKM ehitus- ja elamuosakonna juhataja;
Lauri Suu, MKM ehitus- ja elamuosakonna elamumajanduse valdkonna juht;
Mikk Vahtrus, MKM majandusarengu osakonna teadusnõunik;
2
Andres Levald, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik (tema
nõusolekul);
Dmitri Moskovtsev, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna projektijuht (tema
nõusolekul).
6. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 2 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib
esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete
vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Käskkirja lisa 1
Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja
kvalifikatsiooni tõendamise nõuded
Riigihanke „Üleriigiline uuring elamute kasutuse väljalangevusest ja
tühjenemise mustritest“ alusdokument
1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused
1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest Pakkuja, kellel esineb
RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus.
1.2. Hankepass peab sisaldama Pakkuja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1
sätestatud tingimusele.
2. Pakkuja kvalifitseerimise nõuded
2.1. Majanduslik ja finantsseis
Pakkuja netokäive peab kahel viimasel riigihanke algamise ajaks lõppenud
majandusaastal, mille kohta on kinnitatud aruanded (2019. a ja 2020. a; kui 2020. a
aruanne on veel kinnitamata, siis 2018. a ja 2019. a), olema vähemalt 30 000 eurot iga
majandusaasta kohta hanke esemega sarnases valdkonnas (CPV kategooriad
„Uurimis- ja arendusteenused“, „Juhtimiskonsultatsiooniteenused“,
„Majandusuuringute teenused“, „Uuringute läbiviimise teenused“, „Linnakeskkonna
arengukavad“).
2.2. Tehniline ja kutsealane pädevus
Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema täitnud ja tellijale
üle andnud vähemalt ühe hanke esemega sarnase töö ning tellija on selle vastu võtnud.
2.3. Pakkuja esitab kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina
hankepassi.
2.4. Hankepass peab sisaldama Pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele hanketeates
pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele.
3. Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik
väljastab vajaduse korral Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid,
hankepassi allkirjastamisega Pakkuja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral
viivitamata need dokumendid Hankijale esitada.
4. Hankepass peab sisaldama märget selle kohta, kas Pakkuja kinnitustele vastavad andmed
või dokumendid on Hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete
põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi,
identifitseerimisandmete ja vajaduse korral Pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma
andmete väljastamisega.
HD LISA 3
CV VORM– EKSPERT/PROJEKTIJUHT
Roll hankelepingu täitmisel: ekspert/analüütik/projektijuht
Ees- ja perekonnanimi:
Sünniaeg:
Haridus (märkida õppeasutuse
nimi, kraadi nimetus, tase ning
tunnistuse number, väljaandmise
aeg ):
Kogemuse kirjeldus
(vastavalt hankedokumendi
punktis 8 nõutule):
Töö nimetus:
Tellija:
Läbiviimise aeg (pp.kk.aa–
pp.kk.aa):
Roll, vastutus ja ülesanded
projektis:
Töö sisu lühikirjeldus:
Mina, allakirjutanu, olles ........... (pakkuja nimi) meeskonna liige, kinnitan CV-s esitatud andmete
õigsust ja oma valmisolekut osaleda hankelepingu täitmisel käesolevas CV-s märgitud rollis kogu
hankelepingu kehtivusaja jooksul (või perioodil: nimetada periood).
Kinnitan, et kuulun pakkuja vastutavasse projektimeeskonda ja vastan riigihanke alusdokumentides
eksperdile esitatud tingimustele hankelepingus täidetava rolli ulatuses.
Vajadusel lisada ridu (nt kui spetsialist on osalenud rohkemates projektides ning pakkuja soovib selle
kohta informatsiooni esitada). Minimaalselt tuleb esitada vormil nõutud informatsioon.
CV esitaja: Pakkuja:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
HD LISA 2
TÖÖVÕTULEPINGU PROJEKT
Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika
1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija),
ja
…, registrikood …, asukoht …, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige … (edaspidi töövõtja),
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese ja tähtaeg
1.1. Lepingu esemeks on „Üleriigiline uuring elamute kasutuse väljalangevusest ja tühjenemise
mustritest“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu
lisades sätestatud tingimustele. Töö eesmärgiks on kaardistada Eesti korterelamute ja
väikeelamute asustatus kohaliku omavalitsuse üksuste, asulate ja elamute täpsusega ning
hinnata nende tühjenemise põhjuseid, trende ja riske. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud
lepingu lisas 1.
1.2. Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö etappide kaupa lepingu punktis 6.1 nimetatud
tähtaegadeks ning annab töö lõppraporti tellijale üle hiljemalt kaheksanda kuu viimasel
tööpäeval alates lepingu sõlmimise kuupäevast.
2. Üldsätted
2.1. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine
töövõtja töö teostamisel.
2.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle
lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest.
2.3. Leping sõlmitakse tellija läbiviidud lihthanke (viitenumber …) tulemusena ning vastavalt
hankedokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping
esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja
selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
2.5. Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- ja
teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on
teise poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud.
2
2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu
professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.
2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist.
2.8. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
2.8.1. Lisa 1. Hanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad e-riigihangete
keskkonnas);
2.8.2. Lisa 2. Töövõtja esitatud pakkumus.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
3.1.1. nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö
teostamist ja selle üleandmist;
3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta
informatsiooni;
3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö
kvaliteedi kohta;
3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud
juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes
lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja
maksumusest, samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale
lepinguga võetud kohustusi.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks
vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu;
3.2.2. töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt
ja vastab lepingu lisas 1 esitatud kirjeldusele;
3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult
punktis 6.5 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud
tähtajaga;
3.2.4. maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel.
4. Töövõtja õigused ja kohustused
4.1. Töövõtjal on õigus:
4.1.1. nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja
informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
4.1.3. nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel;
4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu.
4.2. Töövõtja on kohustatud:
4.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning
tellija esitatud lähteandmetele ja hankedokumentides nimetatud tehnilisele kirjeldusele
3
ning andma töö tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja
korras;
4.2.2. järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama
lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
4.2.3. kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija eelneval nõusolekul;
4.2.4. lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö
teostamise kohta informatsiooni;
4.2.5. teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel;
4.2.6. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse
töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul;
4.2.7. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus
teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas;
4.2.8. lisama läbiviidud uuringu tulemused Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS).
5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja loovutab tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö
vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid
õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus.
5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab
tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest
nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud.
5.3. Tellijal on õigus kasutada uuringut (teost) ja muid töö tulemusi igal viisil, sh avaldada,
levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka
üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või
võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade
avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale.
5.4. Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või
kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised,
juhendid, lisaandmed) annab töövõtja tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad
töö tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija
eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud eesmärkidel,
v.a teadus- ja õppetöös.
6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Avakoosolek peab toimuma 10 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimise kuupäevast,
mille käigus lepitakse kokku täpsem töö tegevus- ja ajakava.
6.2. Töövõtja esitab töö vahearuande ja lõppraporti elektrooniliselt koos digitaalselt
allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt).
6.3. Lepingu lisa 1 sätestatud tähtaegadeks esitab töövõtja tellijale teostatud töö etapi tulemid
elektrooniliselt koos digitaalselt allkirjastatud aktiga järgnevalt:
6.3.1. I etapi töö tulemi, kaardistus Eesti asustamata eluruumidest kohaliku omavalitsuse
üksuste, asulate ja elamute täpsusega ning valikumetoodika ettepanekud töö II etapi
läbiviimiseks, neljanda kuu viimasel tööpäeval alates lepingu sõlmimise kuupäevast
kell 17:00;
4
6.3.2. II etapi töö tulemi, lõppraport Eesti elamute kasutuse väljalangevusest ja tühjenemise
mustritest, kaheksanda kuu viimasel tööpäeval alates lepingu sõlmimise kuupäevast
kell 17:00.
6.4. Tellija vaatab töö (I etapp ja II etapp) üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale
15 päeva jooksul arvates töö üleandmisest.
6.5. Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös
ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö
esitamiseks.
7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
7.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu kokku summas … (…)
eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … (…) eurot.
7.2. Tellija tasub töö eest etappide kaupa pärast vastava etapi töö tulemi esitamist ja tellija poolt
heakskiitmist hiljemalt 20 päeva jooksul töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates:
7.2.1. I etapi vahearuande lepingu lisa 1 alusel 50% … eurot (sh käibemaks);
7.2.2. II etapi lõppraport lepingu lisa 1 alusel 50% … eurot (sh käibemaks).
7.3. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile
(http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve). Arvele märgitakse tellija
dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija kontaktisik.
8. Vastutus
8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama.
8.2. Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele.
8.3. Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on
tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,15% üle andmata või teostamata töö
maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest.
8.4. Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue
rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva. Kui
töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi 10% lepingu maksumusest.
8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda
töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.6. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga.
8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut,
nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.5 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal
õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust
taganeda või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei
katnud.
8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse
tasumise korral maksma töövõtjale viivist 0,15% õigeaegselt tasumata summalt iga
tasumisega viivitatud päeva eest.
8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest
ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
5
9. Vääramatu jõud (Force Majeure)
9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu
või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida
pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta
lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle
tagajärje ületaks.
9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille
jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad.
9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja
nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi
teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud
vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju
vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea,
kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
10. Teabe vahetamine
10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
10.2. Teade loetakse teisele poolele kätte toimetatuks, kui:
10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
10.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
10.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise
avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu
rikkumisest.
10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel ning e-kirja adressaat peab e-
kirja kättesaamise kohta saatma kinnituskirja.
10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe
tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib
kuni poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida kooskõlas riigihangete seadusega.
11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine
pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles
öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö
esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.5 kohaselt nimetatud tähtaja
jooksul.
6
12. Vaidluste lahendamine
12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha,
tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut
samade asjaolude esinemise korral mõistma.
12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest.
13. Muud sätted
13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale
isikule üle anda ilma teise poole nõusolekuta.
13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on
lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on
mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene
informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel,
kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
13.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku
teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
14. Poolte volitatud esindajad
14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Ivo Jaanisoo, telefon +372 639 7638, e-post:
[email protected].
14.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel ja
üleandmisel on … , telefon … , e-post … .
14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes,
välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning
leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
14.4. Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele
vastavalt punktis 10 sätestatule.
(digitaalselt allkirjastatud) (digitaalselt allkirjastatud)
Tellija: Töövõtja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ando Leppiman
kantsler
HD Lisa 1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Üleriigiline uuring elamute kasutuse väljalangevusest ja
tühjenemise mustritest
Tehniline kirjeldus
Tallinn 2021
Sisukord
1. Hanke vajalikkus ja taust .................................................................................................... 1
2. Hanke ese ja eesmärk .......................................................................................................... 2
3. Töö meetod ......................................................................................................................... 4
4. Sihtrühm .............................................................................................................................. 5
5. Uurimisküsimused .............................................................................................................. 5
6. Tegevused ja tulemid .......................................................................................................... 6
7. Töökorraldus ....................................................................................................................... 8
8. Tähtajad............................................................................................................................... 9
9. Tellijapoolne meeskond ...................................................................................................... 9
1. Hanke vajalikkus ja taust
Käesoleva hanke esemeks on uuring „Üleriigiline uuring elamute kasutuse väljalangevusest ja
tühjenemise mustritest (edaspidi Töö), mille koostamine viiakse läbi vastavalt tehnilisele
kirjeldusele.
Kahanevate piirkondade, kasvukeskuste ja toimepiirkondade osas on tehtud erinevaid analüüse,
viimastena väikeasulate uuring1 ja Eesti inimarengu aruanne 2019/20202. Eesti väikeasulate
uuringu tulemusena visualiseeriti kaardirakendusega Eesti piirkondade elujõulisus ja
demograafia trendid. Uuring tegi kättesaadavaks üleriigiliselt võrreldavad alusandmed asustuse
arengute kohta.
Joonis 1. Eesti väikeasulate uuringu kaardirakendus.3
Kõikide varasemate uuringute puhul tuuakse välja kahanemise komponenti, aga ei pöörata
süvitsi tähelepanu kahanemisega kohanemise strateegiatele, mida on võimalik välja töötada
erinevate andmestike omavahelise ühendamise abil. Kohalike omavalitsuste planeeringute
koostamisel lähtutakse elanike arvu kasvust ja kahanevates piirkondades ei võeta sageli arvesse
elanike vähenemise ja vananemise pikaajalist trendi. Sellisel juhul ei ole olemasolevaid
ressursse kõige ratsionaalsemalt kasutatud ja ruumiloome ei vasta elanikkonna vajadustele.
Problemaatiline on kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) või asulasisese
elukohavahetusega seotud liikumiste teadlikkus, kus väljarände alternatiivina võib toimuda
KOVi piires asulapõhine ümberpaiknemine, näiteks kolitakse suuremast kortermajast
väiksemasse. Samas kohalike omavalitsuste korralduse seaduses on välja toodud, et KOVi
ülesanneteks on mh ruumiline planeerimine, elamu- ja kommunaalmajandus. Seetõttu on nii
riigi kui KOV vaates üld- ja detailplaneeringutes, teenuste ning elamumajanduse korraldamisel
oluline olemasolevate andmete töötlemine ja tõlgendamine, et kohalikele kogukondadele
pakkuda kohaliku elu kujundamisel sobivaid ruumilise arengu eeldusi.
1
https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/vaikeasulate-uuring/
2
https://inimareng.ee/sissejuhatus-1.html#p%C3%B5his%C3%B5numid-1
3
https://www.hendrikson.ee/maps/V%c3%a4ikeasulad/
1
Põhiline probleem seisneb selles, et hetkel puudub KOV lõikes süstemaatiline analüüs
piirkondade ja asulate tühjenemisest sh tühjenemise mustrite ja tegurite väljaselgitamine, selle
mõju taristu ja tehnovõrkude kasutamisele ning arendamisele ja inimeste liikumisele.
Rahvastiku kahanemine ja vananemine on oluline rahvastikutrend enamikes Eesti piirkondades,
aga puuduvad andmed ja sobivad tööriistad, mida KOV tasandil oleks võimalik elukeskkonna
elanikkonna kahanemisega kohandamise juhtimisel kasutada.
2. Hanke ese ja eesmärk
2.1. Töö eesmärgiks on kaardistada Eesti korterelamute ja väikeelamute asustatus KOVi,
asulate ja elamute täpsusega ning hinnata nende tühjenemise põhjuseid, trende ja riske.
Eesmärk on olemasolevate kahanemise ja elanike liikumisega seotud alusandmete
koondamine, uuendamise protsessi ja töövahendite kirjeldamine ning analüüsimine,
mis võimaldab tuvastada tühjenemise mustreid üle-eestiliselt ja asulate kaupa.
2.2. Tühjenemise mustrite analüüs aitab KOVil ja valitsusasutustel paremini planeerida
tegevusi, toetusmeetmeid ja investeeringuid, mis arvestavad kahanemisega
kohanemise vajadusega. Näiteks investeeringute puhul on oluline hinnata kooskõla
piirkondade arengutrendidega, sest see aitab planeerida ja sihistada elamufondi,
tehnovõrkude, jm taristu investeeringuid ning paremini korraldada teenuseid
rahvastiku kahanemise ja vananemise korral, nt ühistranspordi teenus.
2.3. Kahanevate piirkondadega seotud probleemistikku ja tühjenemise mustrite ehk
põhjuste juhtimise vajadust on välja toodud mitmetes dokumentides ja projektides,
millest värskeimad on järgmised:
2.3.1. KOV-le ruumilise kahanemise ilmingute, eluhoonete tühjenemise,
prognoosimiseks ning kaardistamiseks tellis Rahandusministeerium 2020. aastal
analüüsi, mis esitab suunised ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise
strateegia koostamiseks.4 Analüüsi osaks on ka Kohtla-Järve linna5, Lüganuse
valla6 ja Valga valla7 korterelamute tühjenemise ja ruumilise kahanemise
kaardistamise pilootuuringud.
2.3.2. 2020. a lõpus valminud riigi katusstrateegia „Eesti 2035“ eelnõu üks fookus on
seatud ühiskonna vajadustele vastava kvaliteetse ruumi ja taristu kujundamisele.
Dokument toob välja, et oluline on tagada riigi terviklik ja piirkondlikult
tasakaalustatud ruumiline arengu, kus riigi ja KOVi investeeringud on kooskõlas.8
2.3.3. 2020. a valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel
ehitussektori pikaajaline vaade „Ehituse pikk vaade 2035“. Analüüsidokumendis
keskendutakse ehitusvaldkonna arengu ja ehitatud elukeskkonna kujundamise
põhiliste juurprobleemide tuvastamisele ning valdkonna eesmärkide sõnastamisele.
4
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigivara/Korterid/suunised_ruumilise_kahanemise_an
aluusimiseks_ja_kohandamise_strateegia_koostamiseks.pdf
5
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigivara/Korterid/uuringu_kokkuvote_kohtla-
jarve_1.pdf
6
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigivara/Korterid/uuringu_kokkuvote_luganuse.pdf
7
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigivara/Korterid/valga_korterelamute_uuring_2020_t
rea.pdf
8
https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/strateegia-eesti-2035/materjalid
2
Tuuakse välja seejuures, et elukeskkonna pika vaate puudumine (sh piirkondade
tühjenemise juhtimatus) oluliselt pärsib kvaliteetse ja hea ruumi loomist.9
2.3.4. Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia käsitleb piirkondade kahanemise
probleemistikku läbi turutõrgete ja selle tagajärjel toimuva elukeskkonna kvaliteedi
langemise linnalistest piirkondadest väljaspool.10
2.3.5. Kahanevate piirkondade ruumiarengu soodustamiseks on Rahandusministeerium
algatanud tühjenevate korterelamute projekti, mille eesmärk on aidata kaasa tühjade
ja pooltühjade korterelamute probleemi lahendamisele KOVide ja elanike jaoks.
Projekti raames on juba analüüsitud õiguslikke aluseid selliste hoonete
võõrandamisel ja koostatud vastav menetlusjuhis KOVidele. Projekti tulemused
selguvad 2021. aastal.11
2.3.6. 2015. a koostatud Rahandusministeeriumi suunistes kahanevate piirkondade
säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks tuuakse välja, et kasvu asendumine
kahanemisega eeldab uute eesmärkide seadmist ja nende elluviimist läbi pikaajalise
strateegilise plaani, sh lähtudes üleriigilisest arengustrateegiast, mis on kohandatud
kahanemise väljakutsete ja muutunud reaalsusega. KOV ei saa kahanemisega
iseseisvalt hakkama.12
2.3.7. Rahandusministeeriumi juhtimisel valmis 2019. aasta alguses Eesti väikeasulate
uuring, mis selgitas välja asulate olukorra väljaspool keskuslinnu 2017. aastal ning
tegi ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui omavalitsuse tasandil.
Eesti tasakaalustatud arengu üheks väljakutseks on rahvastiku koondumine
suurematesse keskustesse ning elanike vananemine ja järelkasvu puudumine
väikeasulates. Uuring on kavas ajakohastada 2021. aasta lõpuks. 13
2.3.8. Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 kirjeldab ühe väljakutsena Eesti
suurlinnastumise protsessi, milles inimesed, majandus ja teenused koonduvad
Tallinna linnapiirkonda ning ülejäänud Eesti kahaneb ja taandareneb. Eestile
tähendab see protsess aruande põhjal tasakaalutust riikluses, halduses, majanduses,
elu-, ruumi- ja keskkonnakvaliteedis.14
2.3.9. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhtimisel viiakse 2021. a
koostöös Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ekspertidega läbi
analüüs, mis uurib Eesti kohaliku ja riigi tasandi huvigruppe ning Euroopa
Komisjoni kaasates Eesti praegusi poliitikainstrumente ning pakuvad välja uusi
ruumilisi ja korralduslikke lähenemisviise väheneva rahvaarvuga alade arengu
tasakaalustamiseks.15
9
https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitusvaldkonna_pika_vaate_loomise_analuus_v1.pdf
10
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf
11
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigivara/tuhjenevate-korterelamute-projekt
12
https://planeerimine.ee/static/sites/2/suunised-kahanevate-piirkonade-planeerimiseks.pdf
13
https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/vaikeasulate-uuring/
14
https://inimareng.ee/sissejuhatus-1.html#p%C3%B5his%C3%B5numid-1
15
https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/eesti-el-ja-oecd-otsivad-uusi-voimalusi-vaheneva-elanike-
arvuga-piirkondade-arendamiseks
3
2.3.10. Rahandusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi tellimusel viis OÜ HeiVäl16 läbi
elukeskkonna rahulolu-uuringu 2020, mis kajastab kohalike elanike hinnangut oma
elukohale ja elukeskkonna kvaliteedile.17
2.3.11. Rahandusministeeriumi poolt koostatud ruumilise planeerimise rohelises raamatus
käsitletakse planeeringute valdkonna arenguvajadusi mh väljaspool õigusloome
protsessi ning kirjeldatakse parenduse ettepanekuid. Käsitletavad valdkonnad
puudutavad ruumilise ja strateegilise planeerimise seoseid ning
planeerimisprotsessides osalejate rolle. Dokumendis tuuakse välja, et oluline on
muuta planeeringute koostamine enam reaalseid olusid arvestavamaks ning
teadmispõhisemaks. Roheline raamat teeb ettepanekuid planeerimispraktika ja
õigusruumi edendamiseks selles valdkonnas.18
2.4. Töö koostamisel tuleb tugineda Töö eesmärgiga kooskõlas olevatele strateegilistele
dokumentidele riigi ja KOV tasandil. Töö koostamise aluseks on
Rahandusministeeriumi 2020. aastal tellitud juhend KOVidele „Suunised ruumilise
kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise strateegia koostamiseks“ ja selle
metoodika edasiarendused.
2.5. Töö koostamise protsess kavandatakse selliselt, et Töö on kooskõlas käimasolevate
uuringute ja analüüsidega ning ja ei dubleeri juba käivitatud töid.
2.6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kontrollib uuringu eesmärkide ja
ülesannete elluviimist ning Töövõtja juhib Töö koostamist ja koostab Töö projekti
eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks.
3. Töö meetod
3.1. Töö metoodika põhialuseks on Rahandusministeeriumi 2020. aastal tellitud juhend
„Suunised ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise strateegia
koostamiseks“ ja selle Töövõtja poolne edasiarendus, mis peab sisaldama käesolevas
dokumendis nimetatud elemente ja töötulemuste regulaarset valideerimist Tellijaga.
Tellija eeldab, et Töövõtja toob pakkumuses välja ja põhjendab täiendavaid tegevusi,
mida peab vajalikuks tulemuste saavutamiseks parimal viisil.
3.1.1. Vajalik on analüüsida ja kaardistada asustamata korterid, väikeelamud ning
tühjenevad ja/või suurte kommunaalvõlgadega korterelamud. Samuti tuleb liigitada
korterelamud probleemi ulatuse järgi (nt asustatuse osakaal), milleks saab kasutada
registrite andmeid ja varem teostatud uuringuid. Tellija annab Töövõtjale kasutada
residentsuse indeksi andmed, mis on Statistikaameti poolt töödeldud kujul ja
võimalusel asustamata eluruumide elektritarbimise andmed. Kombineerides
eeltoodud andmeid rahvastikuprognooside ja teiste andmetega (nt vee ja
kütteenergia tarbimine) on võimalik prognoosida tühjenemise mustreid.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet haldab KOV hoonete andmestikku ja
nende ülevaadet, mida Tellija võib Töövõtjale täiendavalt esitada.
3.1.2. Töö II etapi puhul on tuleb koostada vähemalt kuuest KOV-st esinduslik valim.
Metoodika täpsustamisel tuleb valikukriteeriumite läbikaalumisel arvestada
16
http://www.heival.ee/
17
https://a3.actiondialog.se/s/?CMD_PARAM=700100391?start?&XQID=[ID]&XQLANG=m
18
https://planeerimine.ee/prr/prr-materjalid/
4
erinevat asustuse struktuuri (linnaline või maaline, ajalooline kujunemine),
regionaalset mõõdet, KOVide kahanemise kiirust ja KOVidega, kus on suurim
kahanemine. Valiku lõplik metoodika töötatakse välja Töövõtja poolt ja
kooskõlastatakse Tellijaga analüüsi I etapis.
3.1.3. Töö II etapp hõlmab täpsustatud analüüsi, kus lisaks alusandmete (sh rahvastiku)
analüüsile viiakse läbi kvalitatiivne analüüs, et selgitada täpsemalt välja kohapealne
hetkeolukord.
3.1.4. Töö tulemusi tuleb analüüsida koostoimes teiste olemasolevate kahanemise ja
ääremaastumisega seotud uuringute ja dokumentidega ning esitada tuleb
uurimusküsimused jätkuanalüüside läbiviimiseks. Samuti tuleb esitada ettepanekud
metoodika põhialuse täiendamiseks ja edasiarenduseks.
3.2. Töö sisaldab vähemalt järgmiseid osi:
3.2.1. teostatud uuringute analüüs (punkt 2.3), milles kasutatakse asjakohaseid uuringuid
ja tehakse käesoleva analüüsi käivitamiseks vajalikud eeldused, koostatakse
uurimisküsimustele vastamise plaan, sõnastatakse eesmärgid;
3.2.2. kvantitatiivne analüüs kogutud ja olemasoleva andmestiku põhjal, mis kirjeldab
üleriigiliselt KOVi, asulate ja hoonete kaupa kõigi eluruumide (korterelamud ja
väikeelamud) paiknemist ning osakaalu, tuues seejuures välja asustamata
eluruumide andmed;
3.2.3. intervjuu või arutelude (vähemalt kolm ühe KOVi kohta ja kuni viis intervjuud
Tellijaga) läbiviimine Töövõtja poolt tuvastatud oluliste osapooltega;
3.2.4. KOVide sisendi (Töö II etapi intervjuude ja muude allikate infomaterjali,
arengudokumentide) läbitöötamine ja kvantitatiivse andmeanalüüsiga sidumine.
Selle alusel ruumilise kahanemise stsenaariumite koostamine kuni 2040. aastani
ning sekkumise soovitused elukeskkonna kohandamise eesmärgil;
3.2.5. KOV tasandi planeerimise tööriistade ettepanekute esitamine (nt üleriigilise
veebipõhise andmekogu lahendused ning juba eksisteerivate avalike andmekogude
ja infosüsteemide funktsionaalsuse laiendamine) kahanemise juhtimiseks (sh
väikeelamute asustatuse andmete kogumise raamistiku ettepanek);
3.2.6. uuringutulemuste vormistamine ning avalik esitlemine.
4. Sihtrühm
4.1. Töö sihtrühm on valitsemissektori asutused ja KOVid ning teised ruumilise
planeerimise valdkonnaga seotud osapooled.
4.2. Töö lähtepunktiks on KOVide muutused ja nende juhtimine ning ruumi planeerimine.
5. Uurimisküsimused
5.1. Töö raames tehtav analüüs koondab ruumilise kahanemise andmestiku (sh eluruumide
lõikes) ja esitab asulatüüpide kahanemise mustrid ja stsenaariumid 2040. aastani koos
põhjendustega järgmiste väljakutsete lahendamiseks:
5.1.1. keskendumine elukeskkonna kahanemisega kohandamise strateegiatele, mida
erinevate andmestike omavaheline ühendamine võimaldab välja töötada, sh
andmetöötluse võimekuse kasvatamine;
5
5.1.2. piirkondade ja asulate tühjenemise süstemaatiline analüüsimine, mis sisaldab
tühjenemise mustreid ja selle tegureid ning võimalikku mõju taristule,
tehnovõrkude kasutamisele, arendamisele ja inimeste liikumisele;
5.1.3. rahvastiku kahanemise ja vananemise asjakohaste andmete kasutamine
elukeskkonna kohandamisejuhtimisel.
5.2. Eeltoodud punktis 5.1 kajastatud probleemide lahendamiseks on esitatud järgnevad
uurimisküsimused:
5.2.1. Millised on piirkondade ja asulate tühjenemise mustrid KOVi ja asulatüüpide
lõikes?
5.2.2. Millised elamud on asustamata, seejuures välja tuua korterelamute korterite arv,
suletud netopind, korruselisus ja eramute suletud netopind?
5.2.3. Millised on KOVi piirkondade ja asulates tühjenevad hoonetüübid ning kuidas need
tühjenevad?
5.2.4. Millised on kvantitatiivsete andmete põhiselt vaadates elanike valikud eluruumi ja
elukeskkonna osas?
5.2.5. Millised tegurid mõjutavad hoonete tühjenemist ja elanike kolimist ning miks osad
piirkonnad tühjenevad kiiremini kui teised?
5.2.6. Milline on optimaalne korterelamute asustatuse osakaal erinevate asula ning KOV
tüüpide osas lähtudes analüüsitud andmetest ja rahvusvahelisest kogemusest?
5.2.7. Milline on optimaalne väikeelamute asustatuse osakaal erinevate asula ja KOV
tüüpide osas lähtudes analüüsitud andmetest ja rahvusvahelisest kogemusest?
5.2.8. Mis on asustamata eluruumide osakaal (%), millest alates võib KOVis või asulas
esineda probleeme korterelamute ja/või väikeelamute tühjenemisega?
5.2.9. Mis on ühe asula ning KOVi lõikes väike- ja korterelamute tühjenemisele
iseloomulikud?
5.2.10. Kuidas hoonete tühjenemine mõjutab taristu ja tehnovõrkude kasutust ja selle
arendamist?
5.2.11. Kuidas ruumilise kahanemise mustrite abil on võimalik planeerida kohalikke ja
riiklikke investeeringuid?
5.2.12. Missugustest andmekogudest on võimalik väikeelamute tühjenemise mustrite
analüüsiks vajalikku informatsiooni saada (sh lühihinnang andmebaaside
ajakohasusele ja katvusele)?
5.2.13. Millised on võimalused veebitööriistade arendamiseks KOVidele, arvestades
olemasolevat andmestikku (sh statistikaamet ja erinevad andmekimbud) ja
ehitusregistri arendusi?
6. Tegevused ja tulemid
6.1. Töö tulemusena valmib üleriiklik korterelamute ja väikeelamute tühjenemise
kaardistus ja esindusliku KOV valimi põhjal tühjenemise mustrite analüüs, mis
võimaldab elamumajanduses (sh valdkondade üleselt) riiklikul ja kohalikul tasandil
paremini planeerida investeeringuid ning toetusmeetmeid.
6.2. Tulemusi kasutatakse toetusmeetmete väljatöötamisel ja poliitika kujundamisel.
Tulemusi (tühjenemise mustreid) kasutades esitatakse ettepanekud, mille alusel on
võimalik täiendavalt välja töötada või edasi arendada avalikku infosüsteemi (sh
6
sisaldades kaardirakendust19), mis oleks liidestatav käesoleva töö eesmärgi täitmiseks
vajalike teiste avalike andmekogudega ja/või koondaks informatsiooni, mis praegu ei
ole teistes andmekogudes olemas või mida ei ole mingil põhjusel mõistlik teistesse
andmekogudesse koondada.
6.3. Töö lõppraportis esitatakse järgmised peamised osad:
6.3.1. analüüsi lähtealused, sh taustainfo, metoodika ja intervjuud;
6.3.2. analüüsitud kahanemise trendid, tühjenemise mustrid ja seosed üldiste
arengusuundadega;
6.3.3. Valimisse valitud KOVide ruumilise kahanemise stsenaariumite analüüs 2040.
aastani ja soovitused elukeskkonna kohandamiseks;
6.3.4. kahanevate piirkondade elukeskkonna kohandamise juhtimiseks mõeldud
digitaalsete tööriistade ettepanekud koos rakendamise põhimõtetega.
6.4. Töö tulemite kirjeldus etappide kaupa:
6.4.1. Üleriigilise vaate koostamine kahanemise mustritest andmeanalüüsi baasil:
6.4.1.1. teostatud uuringute analüüs (olulised uuringud, seotud analüüsid ja avalikud
andmeallikad, millele need toetuvad) ja 3.1 punktist lähtuvalt punkti 2.3.1
metoodika edasiarendus;
6.4.1.2. kahaneva elanikkonnaga KOVide tuvastamine ja üldandmestiku (sh
korterelamute ja väikeelamute andmestik) kogumine;
6.4.1.3. kvantitatiivne alusandmete analüüs ja KOV ruumilise kahanemise mustrite
tuvastamine punkti 6.4.1.2 andmete baasil;
6.4.1.4. KOVi esindusliku valimi koostamiseks sobiliku metoodika väljatöötamine;
6.4.1.5. punkti 6.4.1.4 alusel esitatakse kuue KOVi osas ettepanek täpsema uuringu
läbiviimiseks.
6.4.2. Üleriigiliste andmete alusel fokuseeritud kvalitatiivse analüüsi läbi viimine valitud
KOVidega ja tulemuste esitamine:
6.4.2.1. valitud KOVide haldusterritooriumide profiilide koostamine:
sotsiaalmajanduslik olukord (sh ettevõtlus), era- ja avalike teenuste ruumiline
paiknemine, demograafilised muutused ja elanikkonna profiil, elanike arv ja
paiknemine, hoonefondi karakteristika, elektri ja muu kommunaalteenuste
tarbimine;
6.4.2.2. intervjuude läbiviimine I etapis valitud KOVidega (vähemalt kolm intervjuud
ühes KOVis), et kaardistada kohaliku tasandi olukord;
6.4.2.3. punkti 6.4.1.3 ja 6.4.2.2 tulemite alusel võimalike ruumilise kahanemise
stsenaariumite väljatöötamine 2040. aastani ja analüüsimine ning kahanemise
mustrite süstematiseerimine (sh optimaalne asustatuse osakaalu leidmine
lähtuvalt rahvusvahelisest praktikast);
6.4.2.4. ettepanekute esitamine kahanevate piirkondade elukeskkonna kohandamiseks;
6.4.2.5. Intervjuu (kuni viis intervjuud või arutelu) läbiviimine Tellijaga üleriigilise
andmekogu lahenduste ja infosüsteemide võimalike funktsionaalsuste teemal,
mis toetavad kahanemise juhtimist;
6.4.2.6. veebipõhiste tööriistade arendusettepanekute esitamine (sh väikeelamute
andmete kogumise raamistiku ettepanek), mis on mõeldud KOVidele
elukeskkonna kohandamise juhtimiseks.
19
Näiteks „Minu omavalitsus“ veebileht. Kättesaadav siit: https://minuomavalitsus.fin.ee/
7
6.5. Tellija juhtrühmaga (edaspidi Juhtrühm) kokkuleppel võib Töö eesmärgi parima
saavutamise huvides tegevusi täiendada, muuta või asendada samaväärsega.
Pakkumuses esitatakse ülevaade, kuidas punktis 6 nimetatud tegevusi ja tulemeid
optimaalselt käsitletakse.
6.6. Töövõtja peab tulemuste valideerimiseks pidama Tellija juhtrühmaga regulaarseid
aruandluskoosolekuid. Koosolekute täpsemad ajad lepitakse kokku Tellija
juhtrühmaga avakoosolekul.
6.7. Töövõtja vormistab Töö tulemused vastavalt lepingus kokkulepitud tähtajale. Töö
lõppraport peab andma tervikliku ülevaate kõikidest Töö tegevusest ja selle
tulemustest, mis on visualiseeritud kaartide ja graafikutena. Lisaks lõppraportile
vormistatakse raporti eesti- ja inglisekeelne laiemale avalikkusele suunatud
lühikokkuvõte (A4, 1lk) ning ettekande slaidid töö tulemuste tutvustamiseks.
Kokkuvõtte ja ettekande slaidid tuleb vormistada professionaalselt kasutades eesti
brändi visuaalselt keelt20.
7. Töökorraldus
7.1. Töö koostamise juhtimine on jagatud kahele tasandile:
7.1.1. Juhtrühm esitab Tööle nõuded, veendub nende täitmises ja osaleb töös oma
ekspertiisi jagamisega;
7.1.2. Töövõtja juhib Töö koostamist ja koostab Töö.
7.2. Projekti eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks moodustatakse Tellija poolt Juhtrühm.
Juhtrühma ülesanded on:
7.2.1. Töö tehnilise kirjelduse koostamine;
7.2.2. Töö koostamise tellimine ja tingimuste esitamine;
7.2.3. osalemine aruteludes;
7.2.4. tööde käigu kontroll, sh etapi tulemi kinnitamine;
7.2.5. lõpptulemuse kontroll ja vastuvõtmine.
7.3. Töö koostamise protsessi juhib Töövõtja, kes valitakse hanke korras. Töövõtja
ülesanded on:
7.3.1. vastavalt avakoosolekul kokkulepitud ajakavale Töö koostamisega seotud
kohtumiste korraldamine Juhtrühmaga;
7.3.2. juhtrühma töö tehniline ettevalmistamine ja koordineerimine;
7.3.3. sobivaima Töö alusmetoodika kujundamine;
7.3.4. Töö aluseks olevate andmete, analüüside, uuringute ja teiste alusdokumentide
läbitöötamine;
7.3.5. väliste osapoolte kaasamine ja intervjuude läbiviimine (kokku vähemalt 3
intervjuud ühe KOVi kohta);
7.3.6. arutelude, koosolekute või muude Tööga seotud ürituste korraldamine;
7.3.7. Töö koostamine ja projektist kokkuvõtete tegemine, sh vaheetapi kokkuvõtte ja
lõppraporti tegemine, nende juhtrühmale esitamine ja vastavatel aruandluse
koosolekutel Töö esitlemine;
7.3.8. Töö tulemuste esitlemine Tellijaga kokkuleppel vähemalt ühel avalikul üritusel või
veebiseminaril.
20
https://brand.estonia.ee/et/disain/
8
7.4. Kaasatavad osapooled ning nende kaasamise täpsemad põhimõtted ja ajakava
määratakse projekti algfaasis Töövõtja ja juhtrühma kokkuleppel.
8. Tähtajad
8.1. Töö jaotatakse tinglikult alljärgnevateks etappideks:
Etapp Etapi kokkuvõtete tähtaeg
Etapp I: Töö plaani koostamine, dokumendi- ja Neljanda kuu viimasel
andmeanalüüs, tulemuste esitamise projekti koostamine. tööpäeval alates lepingu
Töövõtja koostab dokumendi- ja andmeanalüüsi põhjal sõlmimise kuupäevast,
üleriigiliselt kahanemist tutvustava vahearuande ja esitab eelduslikult august 2021
nende andmete põhjal põhjendatult vähemalt kuus KOVi
uuringu II etapi läbiviimiseks. Vahearuanne antakse üle
Tellijale.
Etapp II: Töö valmimine vastavalt lepingutingimustele. Kaheksanda kuu viimasel
Lõppraport antakse üle Tellijale. tööpäeval alates lepingu
sõlmimise kuupäevast,
eelduslikult detsember 2021
8.2. Töövõtja annab Töö Tellijale üle kahes etapis, nende etappide alusel toimub ka tööde
eest tasumine vastavalt väljamaksete tabelile järgmiselt:
Väljamakse % Lepingu
Töö etapi kirjeldus Tähtaeg
summast
Etapp I Neljanda kuu viimasel 50%
tööpäeval alates lepingu
sõlmimise kuupäevast
Etapp II Kaheksanda kuu viimasel 50%
tööpäeval alates lepingu
sõlmimise kuupäevast
8.3. Punktis 8.2 nimetatud tähtaegu ei muudeta.
9. Tellijapoolne meeskond
9.1. Tellija juhtrühmas osaleb vähemalt järgmine meeskond:
9.1.1. Ivo Jaanisoo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja
elamuosakonna juhataja;
9.1.2. Lauri Suu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja
elamuosakonna elamumajanduse valdkonna juht;
9.1.3. Raiko Puustusmaa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja
elamuosakonna ekspert;
9.1.4. Mikk Vahtrus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu
osakonna teadusnõunik;
9.1.5. Dmitri Moskovtsev, Rahandusministeeriumi riigivara osakonna projektijuht;
9
9.1.6. Andres Levald, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik.
9.2. Tellija võib kaasata ka teisi projekti liikmeid vastavalt vajadusele nii Tellija
organisatsioonist kui ka teistest ministeeriumidest või avaliku sektori asutustest.
10
Käskkirja Lisa 2
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Üleriigiline uuring elamute kasutuse väljalangevusest ja
tühjenemise mustritest
Hankedokument
Uurimistööteenused
(CPV kood 73110000-6)
SISUKORD
1. ÜLDANDMED ...................................................................................................................... 1
2. HANKELEPINGU ESE ......................................................................................................... 1
3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG ........................................................................... 1
4. PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE........ 1
5. PAKKUMUSE KOOSSEIS ................................................................................................... 3
6. PAKKUMUSE MAKSUMUS ............................................................................................... 3
7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE ........................................................... 3
8. KÕRVALDAMISE ALUSTE KONTROLL JA PAKKUJATE VALIFITSEERIMINE ...... 4
9. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE ............................................................................. 4
10. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE ........................................................ 4
11. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID ................................... 5
12. HANKELEPINGU TINGIMUSED ..................................................................................... 7
LISAD ........................................................................................................................................ 7
HD LISA 1 – TEHNILINE KIRJELDUS .............................................................................. 7
HD LISA 2 – LEPINGU PROJEKT ...................................................................................... 7
HD LISA 3 – EKSPERDI JA PROJEKTIJUHI CV-VORM ................................................. 7
1. ÜLDANDMED
1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1,
10122, reg nr.70003158, e-mail:
[email protected], tel. +372 631 3609.
1.2. Hankemenetluse liik: lihthankemenetlus.
1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registri e-keskkonnas.
1.4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna elamumajanduse ekspert
Raiko Puustusmaa, tel: +372 631 3609, e-post:
[email protected]
1.5. Hankelepingu esemeks oleva töö etappide tulemused moodustavad loogilise ja üksteisest
sõltuva terviku, seetõttu ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks.
2. HANKELEPINGU ESE
2.1. Hankija (edaspidi ka Tellija1) kutsub esitama pakkumust uuringu „Üleriigiline uuring
elamute kasutuse väljalangevusest ja tühjenemise mustritest“ (hankelepingu ese)
teostamiseks hanke alusdokumentides (edaspidi HD) ja nende lisades sätestatud
tingimustel.
2.2. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus, selle eesmärk ja kontseptsioon on lahti kirjutatud
hanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ (HD Lisa 1).
2.3. Eeldatakse, et hankeleping kestab kuni 8 kuud alates lepingu sõlmimisest.
2.4. Pakkumuse esitamine tähendab Pakkuja nõustumist kõigis riigihanke alusdokumentides
kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega.
2.5. Pakkumus peab vastama hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada
kogu hanke alusdokumentides nõutud mahus.
2.6. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud.
2.7. Hankija ei kompenseeri Pakkujale pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes
kulusid, sh turu-uuringu läbiviimise ettevalmistamisega seotud kulusid.
3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG
3.1. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva. Pakkumuse jõusoleku
tähtaeg algab pakkumuse esitamise tähtpäevast.
3.2 Pakkuja esitab pakkumuses kinnituse pakkumuse jõusoleku kohta nimetatud tähtaja
jooksul.
3.3 Pakkuja pikendab vajadusel pakkumuste jõusoleku tähtaega kooskõlas riigihangete
seaduse (RHS) §-s 112 sätestatud reeglitega.
4. PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE
4.1. Hankemenetluses teavituste saamiseks peavad hankest huvitatud isikud Hankijale
avaldama riigihangete registri e-keskkonnas oma kontaktandmed, registreerudes hanke
juurde „Hankes osalejad“ lehel. Hanke juurde registreerunud isikud saavad
1
Hankija ja Tellija mõisteid eristatakse hankedokumendi lisades asjakohasusele vastavalt
1
automaatteavitusi hanke alusdokumendi tühistamise või muutmise kohta, samuti toimub
selgituste küsimine ja nendele vastamine e-riigihangete keskkonna kaudu.
4.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimuste ülevõtmist.
4.3. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb
esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus.
4.4. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud
eesti keeles. Kõik muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde, kusjuures
tõlge peab vahetult järgnema originaalile. Erandiks on ingliskeelsed reklaamialased
trükised, mis võivad olla esitatud inglise keeles.
4.5. Pakkumus peab olema esitatud .pdf formaadis digitaalselt allkirjastatuna Pakkuja
seadusjärgse või volitatud esindaja poolt.
4.6. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale
edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus.
4.7. Pakkumused tuleb esitada hanketeates märgitud tähtajaks elektroonselt e-riigihangete
keskkonna vahendusel: https://riigihanked.riik.ee. Pakkumuse esitamise tähtaeg
märgitakse e-riigihangete keskkonnas hanke üldandmete lehele.
4.8. Juhul kui pakkumuse digiallkirjastamine ei ole võimalik (nt piiriülesed pakkujad) või
pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada
elektroonilisel kujul, esitatakse käsitsi allkirjastatud dokumendid skaneeritud koopiatena
e-riigihangete keskkonnas. Erinevuste esinemisel originaali ja koopia vahel loetakse
õigeks ning lähtutakse hindamisel originaaldokumentide sisust.
4.9. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades
Hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi e-riigihangete keskkonna.
4.10. Küsimused hanke alusdokumentide kohta tuleb esitada e-riigihangete keskkonna kaudu.
Küsimuste esitamiseks peab Pakkuja end riigihanke juurde registreerima. Hankija ei
vastuta nimetatud keskkonna ja sidevahendite tehnilise toimimise eest.
4.11. Hankija vastab riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlustele kolme tööpäeva
jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud
riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlusele vastama, kui selgitustaotluse
Hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise tähtaja vahele jääb vähem kui kuus päeva
(RHS § 46 lg 2).
4.12. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on Pakkuja ärisaladus
ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida
pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele
vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija
juhib tähelepanu asjaolule, et eduka Pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg
5, välja arvatud Pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui
Pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt,
miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus
täies ulatuses avalikustada.
2
5. PAKKUMUSE KOOSSEIS
5.1. Pakkumuses tuleb esitada:
5.1.1. Tööde sisuline kirjeldus, mis võtab arvesse Tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1)
esitatud infot ja tingimusi ning mille raames esitatakse:
5.1.1.1. Vabas vormis põhjendus, miks osalete antud hankes;
5.1.1.2. Metoodika ja lepingu täitmise tulemuste kirjeldus;
5.1.1.3. Tegevuste loend ja kirjeldus, sealhulgas lepingu täitmise tulemuste
saavutamiseks vajalike täiendavate tegevuste (lisaks tehnilises kirjelduses
nimetatule) kirjeldus ja põhjendus;
5.1.1.4. Tegevuste ja tööde ajakava/projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga
olulisemate tegevuste lõikes;
5.1.1.5. Meeskonna koosseis ja selle liikmete valiku põhjendus;
5.1.1.6. Riskide loend koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise
viisidega.
5.1.2. Pakkumuse kogumaksumus, mis esitatakse riigihangete registri maksumuse
vormil;
5.1.3. Projektis osalevate meeskonnaliikmete CV-d (HD Lisas 3 esitatud vormil), mis on
meeskonnaliikme poolt allkirjastatud;
5.1.4. Hankepass ja avaldus, mis täidetakse elektroonselt e-riigihangete keskkonnas;
5.1.5. Vajadusel volikirjad, juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb
volikirja alusel, tuleb lisada pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt
allkirjastatud volikiri;
5.1.6. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees
hankelepingu täitmise eest solidaarselt;
5.1.7. Muud kinnitused ja materjalid (vajadusel tõlked), mida Pakkuja soovib pakkumusele
lisada.
6. PAKKUMUSE MAKSUMUS
6.1. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes ilma käibemaksuta.
6.2. Pakkumuse eeldatav maksumus jääb alla 30 000 eurot käibemaksuta.
6.3. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle
andmiseks (vastavalt HD Lisale 1) vajalikke kulusid, makse ja makseid. Hankelepingu
täitmise käigus Hankija täiendavaid makseid Pakkujale ei tee.
7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE
7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta,
kui:
7.1.1 hankemenetluse läbiviimise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise
hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel;
3
7.1.2 kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad punktis 6.2 nimetatud
maksumust;
7.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on
toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
8. KÕRVALDAMISE ALUSTE KONTROLL JA PAKKUJATE VALIFITSEERIMINE
8.1 Hankija kontrollib Pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist riigihangete seaduses
(RHS) § 95 lg-s 1 ja §-s 96 sätestatud korras, lähtudes Pakkuja poolt hankepassis esitatud
andmetest.
8.2 Hankija kontrollib Pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele RHS §-s 98
sätestatud korras ning hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimuste alusel.
9. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE
9.1 Pakkuja meeskonnas peavad olema esindatud vähemalt järgnevad eksperdid:
9.1.1 ruumiliste uuringute ja stsenaariumite koostamise kogemusega ekspert;
9.1.2 andmeanalüütik;
9.1.3 sotsiaalmajanduslike uuringute läbiviimise kogemusega ekspert;
9.1.4 kohalike omavalitsuste üksustega töötamise või nende nõustamise kogemusega
ekspert ruumilise planeerimise ja arengu valdkonnas.
9.2. Eksperdid peavad viimase 5 aasta jooksul olema osalenud vastava valdkonna spetsialisti
või projektijuhi rollis vähemalt kahes (2) oma ala projektis. Üks meeskonnaliige võib
täita kuni kahte rolli projektimeeskonnas. Pakkuja nimetab oma meeskonnas ühe liikme
projektijuhiks. Meeskonna komplekteerimisel on Pakkujal otsustusvabadus, arvestada
tuleb eeltoodud tingimustega. Meeskonna liikmed ja nende kogemus/CV tuleb lisada
pakkumusele ette nähtud korras.
9.3. Pakkumuses loetletud ekspertide vahetamine on lubatud vaid Hankija eelneval kirjalikul
loal. Pakkujal on õigus tööde tegemise käigus kaasata täiendavaid eksperte. Pakkuja peab
Hankijat informeerima kaasatud täiendavast eksperdist.
10. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE
10.1. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras.
10.2. Pakkumus peab vastama kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja
sisaldama käesoleva dokumendi alapunktis 5.1 nõutud informatsiooni.
10.3. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees
hankelepingu täitmise eest solidaarselt.
10.4. Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning hankelepingu
sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
10.5. Juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja alusel, tuleb lisada
pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikiri.
10.6. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustele.
4
10.7. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid
riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest.
11. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID
11.1. Hankija hindab kõiki kvalifitseeritud pakkujaid, kelle pakkumused on vastavaks
tunnistatud.
11.2. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim.
Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.
11.3. Hankekomisjon summeerib hindamiskriteeriumite (metoodika valik, tegevuste kava, töö
tulemused ja Hankija vajaduste mõistmine, riskide maandamine) ja maksumuse eest
antud punktid. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse
mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete
aritmeetiline keskmine.
11.4. Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai vähemalt ühe hindamiskriteeriumi eest 0 punkti.
11.5. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai
rohkem punkte sisukriteeriumide eest. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul
punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel.
11.6. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal:
I hindamiskriteerium - metoodika valik ja töö tulemuste saavutamiseks vajalike
tegevuste kava (kuni 30 punkti);
II hindamiskriteerium - töö tulemused ja Hankija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti);
III hindamiskriteerium - riskide maandamine (kuni 10 punkti);
IV hindamiskriteerium - pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti).
11.7.1. Metoodika valik ja töö tulemuste saavutamiseks vajalike tegevuste kava (kuni 30
punkti)
Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav
30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti
Meetod Eesmärgipärane, Eesmärgipärane, Üldiselt
selgelt ja põhjendatus ei ole eesmärgipärane,
arusaadavalt väga selge nõrgalt
põhjendatud põhjendatud
Tegevused Kirjelduse ja Esitatud detailselt ja Teostatavus,
põhjenduste järgi kirjelduse järgi sisuline piisavus Ebapiisav
selgelt teostatavad, teostatavad, või tarvilikkus „Rahuldav
piisavad ja eesmärgist Töö tulemuste a“
tarvilikud Töö lähtudes sisuliselt saavutamiseks on tulemuse
tulemuste piisavad ja kohati ebaselge saavutami
saavutamiseks. tarvilikud Töö seks
Tegevusplaan on tulemuste
detailne, loogiline saavutamiseks
ja arusaadav.
Tegevuste Loogiliselt Tööde järjestus ja Tööde teostamist
järjekord järjestatud, tööde tähtaegne põhimõtteliselt
5
selgelt ja teostamine on võimaldav, kuid
arusaadavalt kirjeldatud, kuid jääb tööde järjestuses
põhjendatud, kohati ebaselgeks on mitmeid
veenev ja tööde (vähemalt kaks),
tähtajalist küsitavusi
teostamist
võimaldav
Meeskond Kogemus ja suurus Kogemus ja suurus Miinimumnõuded
toetab tulemuse toetab tulemuse on täidetud
saavutamist. Saab saavutamist. Saab
eeldada küsitust eeldada Töö käigus
põhjalikumaid ja teostatavate
asjatundlikumaid analüüside sisuliste
analüüside ootust täitmist
tulemusi ja Töö
sisuliste ootuste
täitmist
Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne, Detailne, kuid
lakooniline, visuaalselt haaratav raskesti haaratav
visuaalselt kergesti
haaratav
11.7.2. Töö tulemused ja Hankija vajaduste (vastavalt HD lisale 1 „Tehniline kirjeldus“)
mõistmine (kuni 30 punkti)
Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav
30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti
Tulemuste Näitab Hankija Näitab Hankija Näitab Hankija
kirjeldus vajaduste mõistmist ja vajaduste vajaduste üldist
kaasa mõtlemist mõistmist mõistmist kuid
(pakutud omapoolseid kooskõlas HD esineb teatud
täiendavaid lahendusi lisaga 1 ebakõla HD
tulemuste lisaga 1
saavutamiseks)
Ebapiisav
kooskõlas HD lisaga 1
„Rahuldav
Tulemuste Eesmärgile hästi Eesmärgile hästi Eesmärgile
a“
formaadi vastav, selge ja hästi vastav, selge ja vastav, aga
tulemuse
kirjeldus kasutatav. Töö on hästi kasutatav raskesti kasutatav
saavutami
igakülgselt seostatud,
seks
põhjendatud
struktuuriga ja
kergesti mõistetav
Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne, Detailne, kuid
lakooniline, visuaalselt raskesti haaratav
visuaalselt kergesti haaratav
haaratav
11.7.3. Riskide maandamine (kuni 10 punkti)
6
Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav
10 punkti 7 punkti 4 punkti 0 punkti
Riskide Loetletud vaid kõik Loetletud kõik Enamik olulisi
loetelu Tööga seotud teadaolevad riske loetletud,
asjakohased ja olulised riskid, millest osad ei ole
olulised riskid millest osad ei ole Töö suhtes
Tööga seotud asjakohased
Riskide Hinnangud Hinnangud Kõik hinnangud
mõju ja realistlikud ja realistlikud ja ei ole loogiliselt
tõenäosus mõistetavad ning mõistetavad põhjendatavad ja
Ebapiisav
hinnatud võimaldavad riske ja hinnangute
„Rahuldav
nende maandamise mõistetavuses
a“
meetmeid valida osas on küsitavusi
tulemuse
Maanda- Maandamise Maandamise Maandamise
saavutami
mise meetodid hästi meetodid hästi meetodid üldiselt
seks
meetodid põhjendatud, põhjendatud ja kirjeldatud ja
proportsionaalsed Pakkuja poolt põhjendatud
riski potentsiaalse reaalselt
mõjuga ja Pakkuja kasutatavad
poolt reaalselt
kasutatavad
Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne Üldsõnaline
lakooniline
11.7.4. Pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti)
Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed
väärtuspunktid kõige odavam (pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta) pakkumus.
Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi kohaselt: “punktimäär” = “kõige odavam
pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” × 30. Arvutuste tulemused
ümardatakse kahe komakoha täpsusega.
12. HANKELEPINGU TINGIMUSED
Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on hankedokumendi HD Lisa 2.
LISAD
HD LISA 1 – TEHNILINE KIRJELDUS
HD LISA 2 – LEPINGU PROJEKT
HD LISA 3 – EKSPERDI JA PROJEKTIJUHI CV-VORM
7