Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 14.01.2021, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart
Kriminaalasja number: 20230200059
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 422 lg 1
Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: Xxxxxxx Xxxxx (ik xxxxxxxxxxx)
Tutvudes kriminaaltoimiku 20230200059 materjalidega, selgus, et 13.05.2020 kuulati Xxxxxxx
Xxxxx kahtlustatavana üle KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis
seisnes selles, et 27.01.2020 kella 20:04 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Xxxx maanteel, Xxxx mnt
ja Xxxxxx tee ristmikul suunaga Xxxxxxxx tn poole juhtis Xxxxxxx Xxxxx mootorsõidukit
Mercedes-Benz XXXX registreerimismärgiga XXX XXX, ületades lubatud sõidukiirust
(ekspertiisiakti 20E-XXXXXX järgi oli mootorsõiduki Mercedes-Benz XXXXX
registreerimismärgiga XXX XXX sõidukiirus liiklusõnnetuse hetkel arvutuslikult ca 65km/h, kohas,
kus suurim lubatud sõidukiirus on 50km/h) ning eirates keelavat foorituld, sõitis otsa teed ületavale
jalakäijale Xxxxxx Xxxxxxxle, kes suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Jalakäija oli kokkupõrke
hetkel ülekäigurajal, liikudes juhi suhtes paremalt vasakule, Xxxxxx poolt, üle Xxxxx maantee.
Mootorsõiduki Mercedes-Benz XXXX registreerimismärgiga XXX XXX juht Xxxxxxx Xxxxx
rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: LS § 14 lg 2, mille järgi peab iga liikleja, liikluse korraldaja
ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning
tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist, LS § 15 lg 1 p 2, mille järgi on suurim
lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50km/h, LS § 16 lg 1, mille järgi peab liikleja olema viisakas
ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust,
ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, LS§ 50 lg 3 p 1, 2, mille järgi peab juht
kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust.
Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit,
veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma
jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi
ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad,
eriti siis, kui nähtavus on halb, LS § 58 lg 3, mille järgi peab juht foori või reguleerija keelava
märguande korral seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib
jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Liiklusõnnetus toimus pimedal ajal,
valgustatud, märja teekattega kahesuunalisel üherealisel teel.
13.05.2020 Xxxxxxx Xxxxx kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et 27.01.2020 hakkas ta õhtusel
ajal juhtima mootorsõidukit Mercedes-Benz XXXX registreerimismärgiga XXX XXX. Autos oli veel
kaks inimest. Kui hakati sõitma Stroomi piirkonnast Pirita suunas ja jõuti Xxxxx maanteele Xxxxx
juurde, sõideti mäest üles. Xxxxxxx Xxxxx peatus Circle K juures oleva foori taga ja ootas rohelise
tule süttimist. Kui fooris oli süttinud roheline tuli, siis vajutas ta pedaali ja kiirendas, sõites Xxxxxx
tn suunas. Xxxxx ja Xxxx tee ristmikul märkas ta, et fooris hakkas vilkuma roheline tuli. Selle peale
lisas ta natuke kiirust, et jõuda üle ristmiku enne, kui keelav foorituli süttib. Xxxxxxx Xxxxx nägi, et
ristmikul seisis kaks inimest ohutussaarel. Järgmine hetk nägi ta enda ees sõiduteel inimest, kes oli
lõpetamas sõidutee ületamist. Tal olid seljas tumedad riided, puudus helkur, seetõttu võis ta
1
kahtlustatavale märkamata jääda. Xxxxxxx Xxxxx pidurdas, aga ei suutnud seisma jääda ning sõitis
teed ületanud jalakäijale otsa. Kahtlustatav peatas koheselt enda sõiduki, tuli sõidukist välja ja hakkas
karjuma, kui oli aru saanud, mis oli juhtunud. Oli vihmane ilm, pime aeg. Kahtlustatav ei õigusta
enda kiiruseületamist.
Xxxxxxx Xxxxx omandas juhtimisõiguse 2019. aasta kevadel. Kahtlustatava ütluste järgi on tal
pärast liiklusõnnetust olnud väga raske: ei ole möödunud päeva, kui see traagiline sündmus ei oleks
meenunud. Kahtlustatav tunnistab enda süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult.
Sündmuskoha vaatlusprotokollist selgub, et 27.01.2020 oli õhtusel ajal sündmuskohal Tallinnas
Xxxxx ja Xxxxxx ristmikul sõidutee märg, väljas vihmasadu. Protokollist selguvad ka surnukeha
asend ja asukoht, samuti sõiduauto Mercedes-Benz XXXX registreerimismärgiga XXX XXX
asukoht. Sõiduki vaatlusprotkollist nähtuvad mootorsõidukil MB registreerimismärgiga XXX XXX
olevad kahjustused.
27.01.2020 tunnistaja X.Xxxxxxxxxx antud ütlustest selgub, et 27.01.2020 pimedal ajal liikusid nad
mootorsõidukiga Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX XXX Tallinna kesklinnast suunaga
Lasnamäe, sõidukijuht oli Xxxxxxx Xxxxx. Kui nad möödusid Circle K-st, hakkas valgusfooris
roheline tuli vilkuma, sõidukijuht ei peatanud, jätkas liikumist. Sel hetkel liikus sõidukist vasakul
pool sõiduteel jalakäija paremalt vasakule. Autojuht jõudis anda enne kokkupõrke toimumist signaali,
millele jalakäija ei reageerinud. Vahetult pärast seda toimus kokkupõrge jalakäijaga. Pärast
kokkupõrget peatas Xxxxxxx Xxxxx sõiduki ja kõik väljusid autost. Jalakäija asus sõiduteel, oli
liikumatu.
27.01.2020 tunnistaja X.Xxxxxxxx antud ütluste kohaselt sõitis ta koos X.Xxxxxxxxxxx ja tema
sõbrannaga mootorsõidukiga Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX XXX linnast Lasnamäele.
Kiirus võis olla 50-60 km/h. Järsku kuulis ta rataste vilinat, vaatas tagaistmelt ette ja nägi naist, kes
jooksis teele. Pärast avariid läksid kõik sõidukist välja. Naine ei liigutanud. Sõidukijuht hakkas
karjuma.
03.02.2020 tunnistaja X.Xxxxxxx ütlustest selgub, et 27.01.2020 kella 20:00 ajal liikus ta jalgsi koos
enda pojaga Tallinnas, Xxxxx xxx asuvast Maxima kauplusest kodu poole. Xxxxx xxx ja Xxxxx xxx
ristmikul teed ületades jäid nad seisma ohutussaarel. Seal oli üks vanem naisterahvas. Jalakäijate
fooris põles punane foorituli. Samuti seisid Xxxxxx xxxx sõiduautod, kellel põles fooris punane tuli.
Ülalmainitud vanem naisterahvas vaatas hetkeks üle õla tunnistaja poole, astus punase tulega
sõiduteele ja hakkas Xxxxx maanteed ületama. Xxxxxxx poolt lähenes sel hetkel kiiresti sõiduk
Mercedes-Benz. Järgmisel hetkel käis tugev pauk ning sama Mercedes-Benz sõitis otsa teed ületanud
vanemale naisterahvale. Kokkupõrke tagajärjel lendas jalakäija mitme meetri kõrgusele ning kukkus
maha sõiduteele. Sõiduauto peatus koheselt. Enne jalakäijale otsa sõitmist ei kuulnud tunnistaja, et
sõiduauto oleks lasknud signaali või pidurdanud. Samuti ei täheldanud X.Xxxxxxx, et sõiduauto
oleks enne kokkupõrget kiirust vähendanud ja tema hinnangul liikus sõiduauto kiiremini, kui on
lubatud. Pärast liiklusõnnetust väljus Mercedes-Benz juhikohalt noorem naisterahvas, kes karjus, ta
oli šokis. Liiklusõnnetuse hetkel sadas tihedat uduvihma, nähtavus oli kehv, oli pime aeg, põles
tänavavalgustus.
29.01.2020 tunnistaja X.Xxxxxx ütluste kohaselt töötab ta taksojuhina ning sõitis 27.01.2020
Tallinnas ringi enda sõiduautoga. Kella 20:03 paiku jõudis ta Xxxxx xxx ja Xxxxx xxx ristmiku
juurde. Seal peatus ning ootas võimalust, et pöörata Xxxxx xxxx paremale, Xxxxx maanteele (Xxxx
xxxxx tn suunas). Tema sõiduki ees seisis ohutussaarel kokku kolm inimest. Üks naisterahvas, kes
hakkas sõiduteed ületama (tunnistaja sõiduki esiosa suhtes otse üle tee) ning lisaks veel meesterahvas
koos naisterahvaga, kes seisid ohutussaarel paigal. Järgmisel hetkel nägi X.Xxxxx, et Xxxxx
maanteel Xxxxxxxxx poolt Xxxx xxxx tn suunas tuli üks sõiduauto ning hakkas ristmikku ületama.
Sõiduk tuli piisavalt suure kiirusega. Järgmisel hetkel käis pauk ning tunnistaja sai aru, et sama
sõiduauto oli otsa sõitnud naisterahvale, kes eelnevalt oli tunnistaja sõiduki ees hakanud sõiduteed
ületama. Tunnistaja liikus edasi kliendiga tema soovitud aadressile. Umbes 45 minutit hiljem helistas
tunnistaja politseisse ning teatas, et temal on olemas videosalvestis selle kohta, kuidas liiklusõnnetus
juhtus. Tunnistaja sõidukil on paigaldatud videoregistraator. Ilmastik oli liiklusõnnetuse toimumise
hetkel raske: tee oli märg, väljas oli pime ning sadas vihma.
2
15.05.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga on vaadeldud patrullsõiduki ja ka tunnistaja X.Xxxxxxx
mootorsõiduki videoregistraatori videosalvestisi. Videosalvestisest nähtuvad liiklejatele kehtinud
foorituled 27.01.2020 kell 20:04 aset leidnud juhtumi ajal.
15.05.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga on vaadeldud 27.01.2020 avariipolitseinike tehtud
videosalvestist ja fotosid sündmuskohal Tallinnas, Xxxx maanteel, Xxxx mnt ja Xxxxx xxx
ristmikul.
29.01.2020 kannatanu Xxxxx Xxxxxx antud ütlustest nähtub, et tema ema oli Xxxxxx Xxxxxxx.
Xxxxx Xxxxxx on elanud ja töötanud Norras üle 10 aasta. Norras on ka Xxxxx Xxxxxxi vend
Xxxxxx Xxxxx. Nende ema Xxxxxx Xxxxxxx käis iga kahe kuu tagant Norras külas. Emaga suhtles
kannatanu igapäevaselt rakenduse Viberi kaudu. Eestis käisid vennad puhkuste ajal. Xxxxxx
Xxxxxxxl oli Lasnamäel asuv Xxxx baar. Xxxxxx Xxxxxxxl oli lähitulevikus plaan, et ta lõpetab
Eestis enda äritegevuse, kolib Norra poegade juurde ning hakkab hoidma kolme lapselast. Xxxxxx
Xxxxxxxl oli suhtlusringkond Eestis väga suur, ta oli aktiivne sportlane.
29.01.2020 äratundmiseks esitamisel tundis kannatanu Xxxxx Xxxxxx naisterahva surnukehas oma
ema Xxxxxx Xxxxxxxt.
28.02.2020 AS Signaal Tm vastuskirjast selgub, et Tallinnas Xxxx mnt ja Xxxxx xx ristmikul
töötanud fooride töös ei registreeritud 27.01.2020 ajavahemikul 20:00 kuni 20:10 rikkeid.
Surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 20E-AOXXXXX (14.04.2020) järgi on tuvastatud, et Xxxxxx
Xxxxxxx surmapõhjus on aju-kolju, jäsemete ja kehatüve tömp trauma koljuluude ja skeletiluude
murdudega ning peaaju, seljaaju ja siseorganite (kopsud) vigastustega, mille tüsistusena tekkis äge
verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust ning peaajuturse ja kopsuturse. Tervisekahjustused on
eluohtlikud. Tema surm võis saabuda orienteeruvat 1,5-2 ööpäeva enne laiba kohtuarstlikku lahangut.
Xxxxxx Xxxxxxx laibal sedastati liittrauma. Vigastused võivad olla tekitatud ühemomentselt tömbi
vägivalla toimel liiklusõnnetuse käigus, võimalik, et 27.01.2020 liiklusõnnetuse käigus jalakäija ja
liikuva transpordivahendi kokkupõrkel ning jalakäija järgneval paiskumisel kõvale tömbile pinnale,
kusjuures ei saa välistada võimalust, et nn esmaslöögi sai püstiasendis viibinud kannatanu vastu
vasakut alajäset suunaga vasakult tagant. Toksikoloogiauuringul leiti Xxxxxx Xxxxxxx laiba verest
1,63 mg/g ja uriinist 1,90 mg/g etanooli.
Liiklusekspertiisist nr 20E-LLXXXX nähtuvalt oli sõiduauto XXXX registreerimismärgiga XXX
XXX sõidukiirus kokkupõrke hetkel jalakäijaga arvutuslikult ca 65 km/h.
Õiendist nähtub, et Xxxxxxx Xxxxx omandas juhtimisõiguse 18.03.2019. Kahtlustataval ei ole
kehtivaid karistusi.
23.10.2020 on kannatanuks tunistatud Xxxxxx Xxxxxxx poeg Xxxxxx Xxxxxx, ik xxxxxxxxxxx.
28.10.2020 on kaasatud menetlusse tsiviilkostja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168),
asukoht Lõõtsa 8a, Tallinn 11415, kelle esindajaks on volikirja alusel XXX-XXX XXXX.
19.10.2020 eistas kannatanute Xxxxx Xxxxxx ja Xxxxxx Xxxxx esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk
hagiavalduse liiklusõnnetusega tekkinud nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamiseks, millest
varalise kahju summa kokku on 6930,36 eurot.
10.12.2020 eistas kannatanute Xxxxx Xxxxxx ja Xxxxxx Xxxxxx esindaja vandeadvokaat Indrek
Sirk taotluse hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks, teatades, et kannatanud Xxxxxx Xxxxxx ja
Xxxxx Xxxxxx võtavad tagasi 19.10.2020 esitatud hagiavaldused, kuna tsiviilkostja on osaliselt
hüvitanud varalist kahju. Kannatanud aga ei loobu kriminaalasjas kantud menetluskulude nõuetest
kahtlustatava Xxxxxxx Xxxxx ja tsiviilkostja If P&C Insurance AS vastu. Kannatanute kantud kulud
kokku on 2257,50 eurot.
23.12.2020 on kahtlustatavale Xxxxxxx Xxxxxle tutvustatud kriminaalasja 2023020059 materjalid.
Xxxxxxx Xxxxx tutvus kannatanute Xxxxx Xxxxxx ja Xxxxxx Xxxxxx esindaja esitatud nõudega
ning võttis selle omaks.
Kahtlustatav esitas taotluse kriminaalasja lõpetamiseks.
3
Lähtuvalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu,
mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult
rahalise karistuse, kriminaalmenetlus lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo on teise astme kuritegu, mille eest näeb
karistusseadustik karistusena ette vangistust kuni viis aastat.
Kuigi tegemist on väga traagiliselt lõppenud sündmusega, siiski leiab prokurör lähtuvalt eeltoodust,
et kahtlustatava suhtes on võimalik eripreventiivseid eesmärke järgides lõpetada kriminaalmenetlust
lähtuvalt KrMS § 202.
Oma seisukohta põhjendab prokurör järgmiselt:
Kriminaalasja materjalidest on selgunud, et 27.01.2020 kella 20:04 paiku Tallinnas, Xxxx maanteel,
Xxxx mnt ja Xxxxx xxx ristmikul suunaga Xxxx xxxx tn poole juhtis Xxxxxxx Xxxxx
mootorsõidukit Mercedes-Benz XXXX registreerimismärgiga XXX XXX, rikkudes liiklusseaduse
nõudeid, sh ületades lubatud sõidukiirust (ekspertiisiakti 20E-LLXXXX järgi oli mootorsõiduki
Mercedes-Benz XXXX registreerimismärgiga XXX XXX sõidukiirus liiklusõnnetuse hetkel
arvutuslikult ca 65km/h, kohas, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50km/h) ning eirates keelavat
foorituld, sõitis otsa teed ületavale jalakäijale Xxxxxx Xxxxxxxle, kes suri saadud vigastustesse
sündmuskohal. Jalakäija hakkas teed ületama temale keelava fooritule ajal, oli kokkupõrke hetkel
ülekäigurajal, liikus sõidukijuhi suhtes paremalt vasakule üle Xxxx maantee.
Kahtlustatav ei lahkunud sündmuskohalt, tunnistas enda süüd kohtueelses menetluses, kahetses
puhtsüdamlikult, rõhutades, et pärast liiklusõnnetust on tal olnud väga raske. Tema sõnul ei ole ta
pärast sündmust sõidukit juhtima asunud. Kahtlustatava sõnul soovis ta oma tegu heastada, leppides
kannatanute esindajaga kohtumises kokku selgitamaks välja, kuidas korvata tekitatud kahju. Peab
arvestama asjaolu, et kahtlustataval Xxxxxxx Xxxxxl ei ole kehtivaid karistusi, seega on ta käitunud
viimasel ajal õiguskuulekalt ja seda ka liikluses, vaatamata sellele, et juhtimisõiguse omandas ta
vähem kui aasta aega enne liiklusõnnetuse toimumist. Käesoleval hetkel ei ole kahtlustatava suhtes
menetluses ühtegi teist süüteoasja ning lähtusdes eeltoodust ei esine antud juhul kahtlustatava
Xxxxxxx Xxxxx suhtes avalikku menetlushuvi.
Kahtlustatav andis nõusoleku üldkasuliku töö tundide tegemiseks, mille üheks eesmärkidest on
ühiskonnale õigusrikkumisega tekitatud kahju heastamine. Sel juhul ei ole tegemist isiku lihtsalt
karistamise ja kohustuse kiire täitmisega. Üldkasuliku töö tegemine süvendab teotoimepanija
arusaama teo keelatusest ja ka selle tagajärjest. Järgides eripreventiivset eesmärki üldkasuliku töö
tundide tegemisel, töökoha valikul ja töögraafiku koostamisel, arvestatakse isiku sotsiaalseid
kohustusi, samuti on võimalik arvestada isiku huvidega, saab ära kasutada isiku oskused, läbi mille
on võimalik isikut positiivselt mõjutada teatud aja jooksul, kujundada kahtlustatava suhtumist
üldisesse õiguskorda ning vähendada sellega uute kuritegude toimepanemise ohtu.
Arvestades kahtlustatava materiaalset seisundit, ka seda, et kriminaalmenetluse ese on teise astme
kuritegu, kahtlustatava süü ei ole suur (karistusseadustiku mõistes), kahtlustatav on nõus tasuma
kriminaalmenetluse kulud, nõustub ka kannatanute esitatud nõudega ning kuna puudub
kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ja on suurem ja põhjendatud võimalus
saavutada KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid ilma isikut
kriminaalvastutusele võtmata, võib kriminaalmenetlust lõpetada KrMS § 202 alusel, kuid mis ei
tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt.
Tulenevalt eeltoodust leiab prokurör, et Xxxxxxx Xxxxx suhtes on võimalik kriminaalmenetlust
lõpetada vastavalt KrMS § 202 lg 2 p 1, 3 järgi, pannes talle kohustusteks teha 210 tundi
üldkasulikku tööd, tasuda kriminaalmenetluse kulud summas kokku 800 eurot (ekspertiiside
teostamisega seotud kulu) ja hüvitada kannatanute Xxxxx Xxxxxx ja Xxxxxx Xxxxxx esitatud nõude
nende esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk tasu osas kokku summas 2257,50 eurot.
4
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-test 2 ja 7 ning 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas number 20230200059 kriminaalmenetlus Xxxxxxx Xxxxx (ik
xxxxxxxxxxx) suhtes.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
2.1 Xxxxxxx Xxxxx on kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud kokku summas 800 eurot
hiljemalt 14.03.2021.
2.2 Xxxxxxx Xxxxx on kohustatud tasuma kannatanute Xxxxx Xxxxxx ja Xxxxxx Xxxxxx nõude
nende esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk tasu osas kokku summas 2257,50 eurot
Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ arveldusarvele nr EE582200221010506726 hiljemalt
31.01.2021.
2.3 Xxxxxxx Xxxxx on kohustatud tegema 210 tundi üldkasulikku tööd. Kohustuse täitmise
tähtajaks määrata 14.07.2021.
3. Tõkendit ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud asjad: 1 CD-plaat ja 1 DVD-plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde.
5. Vahistuse andmed: puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: seoses ekspertiiside (ekspertiisiakt nr 20E-LLXXXX ja nr 20E-
AOSXXXXXX) tegemisega tekkinud kulud summas 800 eurot.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kahtlustatavale Xxxxxxx Xxxxx (edastatud allkirja vastu), kannatanute Xxxxx Xxxxxx ja
Xxxxxx Xxxxxx esindajale advokaadile Indrek Sirk e-post:
[email protected], tsiviilkostjale If P&C
Insurance AS (registrikood 10100168), asukoht Lõõtsa 8a, Tallinn 11415, e-post:
[email protected].
8. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7,
15188 Tallinn) põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne
päeva jooksul.
9. Kriminaaltoimik jätta hoiule Põhja Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni.
Irina Tsugart
abiprokurör
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle
pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.
Olen kohustustega nõus ja määruse ärakirja olen kätte saanud:
____________________________________________________ (nimi, allkiri ja kuupäev)
5