dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 7. jaanuar 2021
Viit
PRP-0/21/130
Registreeritud
7. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-0/2021
Vastutaja
Maksim Kink (Põhja Ringkonnaprokuratuur, V osakond (üldkuritegude osakond))

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus 20231500384.pdf354 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 10.12.2020, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maksim Kink Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 20231500384 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 209 lg 1 Kahtlustatava nimi: XXXXX XXXX (xxxxxxxxxxx) Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 20231500384, mille raames XXXXX XXXXXXX (XXXXX XXXX) esitati kahtlustus KarS § 209 lg 1 alusel selles, et tema sõlmis 27.04.2018 Luminor Liising AS-iga (reg.kood 10237140, asukoht Tallinn, Liivalaia 45) liisingulepingu nr xxxxxxxxx, mille alusel Luminor Liising AS omandas XXXXX XXXXX huvides ja soovil sõiduauto Mercedes Benz X xxx x XXXXX, tehasetähis: XXXxxxxxxxXxxxxxx, väljalaskeaasta 2016 ning andis sõiduki liisingulepingu perioodiks XXXXX XXXXX valdusse ja kasutusse. Seevastu XXXXX XXXXX peamiseks kohustuseks oli sõlmitud lepingu kohaselt igakuiste liisingumaksete tasumine. Tegelikult ei soovinud XXXXX XXXX algusest peale liisingu eest maksta, vaid andis ainult allkirja lepingule oma isikuandmete juurde, muuhulgas kinnitas oma allkirjaga maksevõimekust ja maksevalmidust. XXXXX XXXX täitis liisingutaotluse ainult selleks, et üle anda sõiduki tema vennale, XXXXX XXXXXXX (XXXXX XXXX), millest ei ole Luminor Liising AS-ile teatanud. Lisaks sellele juba lepingu sõlmimisel ei kavatsenud XXXXX XXXX ise sõiduki eest maksta. Sel viisil XXXXX XXXX viis liisingufirma tahtlikult eksitusse lepingupoole isikusamasuse osas ja oma maksevalmiduse osas, millega suurendas liisinguandja äririski, mis ka realiseerus kui XXXXX XXXX jättis liisingumakseid tasumata ning sõiduki tagastamata. Oleks Luminor Liising AS lepingu sõlmimisel teada saanud, kes saab tegelikuks auto kasutajaks ning et XXXXX XXXX ei kavatsegi algusest peale auto eest maksta, siis poleks Luminor Liising kõnealust lepingut sõlminud. Seega pani XXXXX XXXX toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 03.02.2020 sõlmis XXXXX XXXX Luminor Liising AS-iga kompromissilepingu tsiviilasja nr x- xx-xxxx raames, millega XXXXX XXXX vabatahtlikult võttis endale kohustuse kuni 20.07.2023 välja maksta Luminor Liising AS-ile võlgnevuse kokku summas 33 948,83 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 33 131,18 eurot, viivisest 112,65 eurot, sissenõudmiskulust 25 eurot, riigilõivust 500 eurot ja õigusabikulust 180 eurot. Kompromiss sai ka kinnitatud 05.02.2020 Harju Maakohtu määrusega. Seoses käesolevas kriminaalasjas enne eelmärgitud kompromissi esitatud tsiviilhagiga tuleb märkida, et kõnealune kohtu poolt kinnitatud kompromissileping on kehtiv täitedokument sellisel kujul, milles see oli kohtu poolt kinnitatud. Vastupidise tõlgendamise korral kaoks ühiskonnast igasugune õiguskindlus, kui üks lepingupooltest pärast kohtu poolt kinnitatud kompromissi kunagi hiljem omaks õigust sama vaidlust otsast peale alustada. 1 Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust tõendite üle. XXXXX XXXX esitas 09.10.2020 taotluse menetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel, nõustudes lisaks eelmärgitud viisil kahju hüvitamisele kindla summa maksmisega riigituludesse. Vastavalt KarS §-le 209 lg 1 kahtlustatakse XXXXX XXXXX teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest seadus näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Vastavalt KarS §-le 4 lg 3 teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. KarS §-s 209 lg 1 sellest väiksem sanktsioonimäär viitab väiksemale süüle. Poolte vahel sõlmitud kompromissilepinguga on juba teatud määral saavutatud üks karistusõiguse eesmärke, milleks on õigusrahu taastamine. Karistuse mõistmise seisukohast on KarS § 57 lg 1 p-s 7 ette nähtud karistuse kergendamise alusena ka leppimine kannatanu ja kahtlustatava vahel. Kompromisslepingu sõlmimisega näitas kahtlustatav valmisolekut tekitatud kahju heastamiseks, mis on käsitletav KarS § 57 lg 2 p 2 järgi karistust kergendava asjaoluna. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb arvestada, et kuriteo toimepanemisest on möödunud pikk aeg ja isik ei ole menetlust tahtlikult venitanud ega takistanud. Võimaliku karistuse eripreventiivse aspekti poolt on antud juhul märkimisväärne, et XXXXX XXXXX ei ole karistusregistrisse kantud, s.t tema ei ole varem kuritegusid toime pannud. Kriminaalmenetlusregistri andmetel XXXXX XXXXX suhtes muid kriminaalmenetlusi ei ole, s.t eripreventiivsetest vajadustest lähtudes puudub antud kriminaalasjas avalik menetlushuvi. Samuti puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Eeltoodud asjaolusid arvestades leian, et XXXXX XXXXX süü temale inkrimineeritud teo puhul ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, kus XXXXX XXXXX koheldi kahtlustatavana oli tema jaoks preventiivseks teguriks. Arvestades, et XXXXX XXXXXXX on vaja kompromissilepingu alusel hüvitada märkimisväärset summat, võib temale KrMS § 202 lg 2 p 2 kohustuseks määratav ning riigituludesse maksmisele kuuluv summa olla kahjusummast tunduvalt väiksem, antud juhul 500 eurot. Vastasel juhul esineb oht, et kahju hüvitamisele kuuluv summa võib osutada XXXXX XXXXXXX mitte jõukohaseks. Arvestada tuleb sedagi, et KrMS § 202 lg 1 p 1 kohaselt tuleb jätta XXXXX XXXXX menetluskulud, milleks on valitud kaitsjale makstud tasu, tema enda kanda. Vastavalt KrMS §-le 202 lg 7 kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, abiprokurör määras: 1.Lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 20231500384 XXXXX XXXX’i suhtes, temale inkrimineeritud episoodis, KrMS § 202 alusel. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: kohustada XXXXX XXXX: - maksma riigituludesse 500 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 10.06.2021. 3. KrMS § 202 lg 1 p 1 alusel jätta XXXXX XXXXXXX inkrimineeritud episoodis tekkinud menetluskulud, milleks on valitud kaitsjale makstud tasu, tema enda kanda.4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei ole kohaldatud. 5.Asitõendid või äravõetud asjad: 5 CD-plaati salvestusega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. 6.Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale XXXXX XXXX’ile, tema kaitsjale XXXXX XXXXXXXX’ile, kuriteoteate esitanud isikule ja kannatanule Luminor Liising AS’ile. 7.Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris, aadressil Tallinn, Lubja tn 4. 2 8. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile, aadressil Wismari 7, Tallinn 15188, e-post: [email protected], põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Maksim Kink 3
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →