KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
14.08.2017
käskkirjaga nr 1.1-1/17/165
Lisa 2
PERSONALIJUHTIMISE PROTSEDUUR
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Käesolev protseduur määrab kindlaks Lennuameti (edaspidi ameti) personalijuhtimisega
seotud põhimõtted ning vastutuse jaotuse. Protseduur käsitleb personaliplaneerimise,
värbamise ja valiku, teenistusse võtmise ja teenistusest vabastamise ning tasustamise ja
motiveerimise korraldamist ametis.
1.2. Protseduur käsitleb ka Lennuameti põhitegevusega seotud ülesannete täitmiseks sõlmitud
teenuse osutamise lepingute (käsundusleping ja töövõtuleping) sõlmimist,
teenuseosutajate arendamist ja lepingute lõpetamist.
1.3. Protseduuri lisaks (lisa 1) on kontroll-leht, millel on märgitud teenistussuhte alustamise,
dokumentide vormistamise, teenistuja juhendamise ning teenistuja teenistusest
vabastamisega seotud tegevused ja vastutajad. Kontroll-lehe kasutamine on vastutajatele
abistavaks vahendiks ning soovituslik.
2. PERSONALI PLANEERIMINE
2.1. Personali planeerimise eesmärgiks on määrata kindlaks nõutavas kvalifikatsioonis
teenistujate vajadus struktuuriüksuste lõikes. Personali planeerimises osalevad
peadirektor, osakondade juhid ning vajadusel teised ameti spetsialistid.
2.2. Struktuuriüksuse personali planeerimise eest vastutab üksuse juht, kelle ülesandeks on
prognoosida osakonna tööjaotus, teenistujate arv ning nõutav kvalifikatsioon.
Üldosakonna juhataja osaleb personali planeerimises ja koordineerib plaanide elluviimist.
Teised spetsialistid võidakse kaasata personali planeerimise protsessi oma valdkonna
ekspertidena ning neil on nõuandev roll vastavalt pädevusele.
2.3. Täiendava ametikoha loomise protsess:
2.3.1. sisuosakonna juht teeb ettepaneku peadirektorile täiendava ametikoha loomise
vajaduse kohta. Ettepanek sisaldab osakonna tööanalüüsi, millest selgub
olemasolevate teenistujate töö maht ja ülesanded, tööde ümberplaneerimise
võimalused struktuuriüksuse siseselt ja vajadusel täiendava ametikoha töömaht ja
ülesanded;
2.3.2. üldosakonna juhataja pakub välja tööanalüüsiks sobiva metoodika ja
rakendamise vahendid ning nõustab osakonna juhti tööanalüüsi läbiviimisel.
2.3.3. sisuosakonna juhilt saadud argumenteeritud ja põhjendatud ettepaneku põhjal
teeb peadirektor otsuse täiendava ametikoha Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumilt (edaspidi MKM) juurde taotlemise kohta;
2.3.4. MKM-ilt täiendava ametikoha loomise nõusoleku saamisel koostab üldosakonna
juhataja struktuuri muutmise käskkirja;
2.3.5. sisuosakonna juht koostab uuele ametikohale ametijuhendi koostöös üldosakonna
juhatajaga.
LENNUAMET Dokument AP 206/V8 Leht 1 / 8
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
3. PERSONALI VÄRBAMINE JA VALIK
3.1. Vabad ametikohad komplekteeritakse avaliku või asutusesisese konkursi korras või
sihtpakkumise teel. Enne avaliku konkursi väljakuulutamist või välise värbamise
algatamist kaalutakse Lennuameti sisese konkursi korraldamise vajadust.
3.2. Valikuprotsessis osalevad üldosakonna juhataja, vahetu juht ning vajadusel peadirektor ja
vastava valdkonna spetsialist.
3.3. Värbamise korraldamise protsess:
3.3.1. värbamisprotsessi alustatakse, kui on olemas vakantne või vabanev ametikoht või
MKM-i nõusolekul loodud täiendav ametikoht;
3.3.2. üldosakonna juhataja koostab koostöös vahetu juhiga töökuulutuse, avaldab selle
Lennuameti veebilehel ja avaliku teenistuse töökuulutuste portaalis. Vajadusel
kasutatakse info levitamiseks teisi võimalusi, sh Eesti Lennuakadeemia kaudu e-
kirja edastamise võimalust akadeemia vilistlastele;
3.3.3. üldosakonna juhataja koondab konkursile laekunud avaldused, teeb
tööpakkumises nõutud haridustaseme ja minimaalse töökogemuse alusel esmase
valiku ning otsustab, kes pääseb edasi kandideerima;
3.3.4. üldosakonna juhataja ja vahetu juht valivad välja isikud, kes pääsevad
järgmis(tes)se vooru(desse) (tööintervjuu, vajadusel praktilised ülesanded jm);
3.3.5. üldosakonna juhataja lepib väljavalitud kandidaatidega kokku vestluste ajad ning
saadab teated järgmisse vooru mitte pääsenutele;
3.3.6. lõppvooru pääsenud kandidaatide seast valivad üldosakonna juhataja ja vahetu
juht välja isiku, kes vastab kõige paremini konkursil kirjeldatud nõuetele;
3.3.7. üldosakonna juhataja võtab pärast konkursi voorude lõppemist ühendust valituks
osutunud isikuga, annab talle teada otsusest ja lepib kokku edasistes tegevustes
(avalduse ja vajalike dokumentide esitamine) ning saadab ülejäänud vestlustes
osalejatele teate mitte valituks osutumise kohta;
3.3.8. konkursi luhtumise korral fikseerib üldosakonna juhataja 120 kalendripäeva
jooksul värbamiskoosoleku protokollis konkursi luhtumise info ja teavitab
kandidaatide olemasolul põhjendusega äraütlevast otsusest. Konkursi luhtudes
võib alustada uut konkurssi, läbi viia sihtotsingu 120 kalendripäeva jooksul alates
konkursi luhtumise otsusese tegemise kuupäevast, lükata värbamise
korraldamine edasi või vaadata üle sisemine töökorraldus. Peadirektoril on õigus
otsustada ametikoha täitmise vajaduse üle;
3.3.9. konkursil väljavalitud järelevalvet teostava teenistuja väljaõpe toimub vastavalt
dokumendile AP 203.
4. TEENISTUSSUHTE ALUSTAMINE JA TEENISTUJA JUHENDAMINE
4.1. Ametniku ametisse nimetamisel vormistatakse peadirektori käskkiri ja töölepingulise
töötaja tööle asumisel sõlmitakse tööleping. Teenistuja katseaeg kestab 4 kuud, erandid
lepitakse kokku igal juhul eraldi.
4.2. Teenistusse asumisel tuleb ametnikel esitada avaliku teenistuse seaduse § 25 alusel
ettenähtud dokumendid ning dokumendifoto elektroonselt. Töölepingulised töötajad
esitavad avalduse, haridust ning isikut tõendavad dokumendid ja vajadusel muud
isikuga seotud dokumendid.
LENNUAMET Dokument AP 206/V8 Leht 2 / 8
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
4.3. Üldosakonna juhtaja vormistab personalikäskkirja või töölepingu. Sisuosakonna
juhataja koostöös õigusnõunikuga koostab teenuse osutamise lepingu, määrab tööde
vastuvõtja ning koostab tööde üleandmise-vastuvõtmise akti.
4.4. Ametnik allkirjastab ametijuhendi, esmakordsel ametisse nimetamisel ametivande
(vastavalt avaliku teenistuse seaduse §-le 27) ning esmakordsel ametisse nimetamisel
teenistuslehe (kinnitades allkirjaga sinna kantud andmete õigsust). Töötaja allkirjastab
töölepingu ja ametijuhendi.
4.5. Eesti tsiviillennunduse objektidel tööülesannete täitmiseks vajaliku Lennuameti
läbipääsuloa taotlemine ja väljastamine toimub vastavalt LA läbipääsulubade ja
sõidukilubade väljaandmise protseduurile (AP 407), milleks uue järelevalveametniku
teenistusse asumisel edastab üldosakonna juhataja uuele teenistujale lennundusseaduses
sätestatud taustakontrolli läbiviimiseks esitatava isikuandmete ankeedi vormi.
4.6. Üldosakonna juhataja:
4.6.1. tellib läbi IT-abi keskkonna uuele teenistujale MKM-i IT-osakonnast
infosüsteemi kasutamiseks kasutajakonto kasutajanime ja parooliga ning annab
need uuele teenistujale esimesel tööpäeval;
4.6.2. tutvustab allkirja vastu Lennuameti sisekorrareegleid (nii teenistujatele kui
teenuseosutajatele);
4.6.3. informeerib teenistujaid avaliku teenistuse eetikakoodeksi põhimõtetest;
4.6.4. informeerib ametnikke majanduslike huvide deklaratsiooni esitamise
kohustusest ja tähtajast;
4.6.5. tutvustab teenistujate arendamise põhimõtteid;
4.6.6. tutvustab asutuse kommunikatsiooni üldisi põhimõtteid.
4.7. Vahetu juht:
4.7.1. teavitab ametikoha olulisusest ja teenistuja panuse vajalikkusest ameti
strateegiliste eesmärkide saavutamisel;
4.7.2. teavitab kaasteenistujaid uue teenistuja teenistusse võtmisest ja tutvustab neid
vastastikku. Teavitab finants-haldusnõunikku uuele teenistujale vajalike võtmete,
koodide, töövahendite jms saamiseks;
4.7.3. määratleb esmase täiendkoolituse vajaduse, vormistades koolituskaardi6;
4.7.4. määratleb esmased õigused, vormistades õiguste nimekirja6;
4.7.5. viib katseaja lõpu vestluse läbi enne katseaja lõppu5, kus teeb kokkuvõtte
katseaja läbimise ning uue teenistuja kohanemise kohta.
4.8. Juhtimissüsteemide vaneminspektor tutvustab ameti juhtimissüsteemi ülesehitust,
dokumentatsiooni ja eesmärke.
4.9. Lennundusohutusnõunik tutvustab teenistujale ohutusjuhtimissüsteemi.
4.10. Dokumendi- ja teabehalduse spetsialist tutvustab teenistujale ameti asjaajamiskorda ja
viib läbi dokumendihaldusprogrammi kasutajakoolituse.
4.11. Finants-haldusnõunik tutvustab teenistujale IT alaseid eeskirju, töötervishoiu ja
tööohutuse ning tuleohutusalaseid protseduure, majandustegevuse ja lähetuste
korraldamise protseduure.
LENNUAMET Dokument AP 206/V8 Leht 3 / 8
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
4.12. Teenistuja isikuandmete, täienduskoolituste, teenistuskäigu ja palga üle peetakse
arvestust (personaliarvestus) RTK-s vastavalt kinnitatud MKM valitsemisala
personali- ja palgaarvestuse toimemudelile.
4.13. Teenistuja hindamine ja arendamine (sh väljaõpe) toimub vastavalt Koolituse
protseduurile (AP 203) ning Arengu- ja hindamisvestluste ja katseaja lõpuvestluse
läbiviimise korrale (AD 202).
4.14. Praktika sooritamiseks ametis sõlmitakse kolmepoolne (amet, koolitusasutus,
praktikant) praktikaleping.
4.15. Praktika jooksul teostatavad ülesanded, ligipääsud (DHS, public ketas jms) ja
töövahendid lepitakse kokku igal juhul eraldi.
4.16. Praktika sooritamisel sisuosakonnas koostab vahetu juht hiljemalt praktika esimesel
päeval praktikandile õiguste nimekirja6.
5. TASUSTAMINE JA MOTIVEERIMINE
5.1. Teenistujate tasustamise üldtingimused ja kord on kehtestatud Lennuameti
palgajuhendis7.
5.2. Praktikat ametis üldjuhul ei tasustata.
5.3. Teenistujate motiveerimine toimub läbi teenistujate kaasamise, vastutusrikaste ülesannete
andmise, arenguvõimaluste tagamise, meeskonnatööd soodustavate ürituste, õiglase
kohtlemise, avatud suhtlemise ning vaba aja andmise võimaldamise oluliste eraeluliste
sündmuste puhul.
5.4. Vahetu juht teeb ettepaneku palga määramiseks ning vastustab oma üksuse teenistujate
motiveerimise eest.
5.5. Teenistuja vastutab oma tööülesannete tähtaegse täitmise eest nõutavas mahus vastavalt
ametijuhendile, ameti eesmärke silmas pidades ning töörahulolu kohta tagasiside andmise
eest.
5.6. Tunnustamine Lennuametis:
5.6.1. „Lennuameti staarkolleeg“ – valitakse kolleegide poolt aasta lõpus,
tunnustamine ühisel jõuluõhtul;
5.6.2. teenistusstaaži täitumine Lennuametis alates 15 teenistusaastast iga 5 aasta
tagant;
5.6.3. sünnipäevadel meelespidamine;
5.6.4. jõuludel meelespidamine;
5.6.5. esimesse klassi mineva lapse kingitus;
5.6.6. teenistusest lahkuva kolleegi kingitus;
5.6.7. lapse sünni puhul meelespidamine;
5.6.8. vabade päevade võimaldamine töötasu säilitamisega vastavalt
sisekorrareeglites kehtestatule4;
5.6.9. paindliku tööaja ja kaugtöö võimaldamine4.
5.7. Rahalised motivaatorid ja nende määramise protsess:
LENNUAMET Dokument AP 206/V8 Leht 4 / 8
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
5.7.1. tulemus- ja lisatasu määramine toimub Lennuameti palgajuhendi7 alusel;
5.7.2. tulemustasu maksmist välistab:
a) põhjendamatu ja korduv tööülesannete tähtajaks täitmata jätmine (otsustab
vahetu juht või peadirektor);
b) kehtivad distsiplinaarkaristused.
6. TEENISTUSEST VABASTAMINE
6.1. Teenistusest vabastab peadirektor allkirjastades vastavasisulise käskkirja või lepingu
lõpetamise dokumendi.
6.2. Teenistuja vabastamisel teenistusest üldosakonna juhataja:
6.2.1. vormistab vastavalt kas teenistusest vabastamise käskkirja või töölepingu
lõpetamise;
6.2.2. teavitab Riigi Tugiteenuste keskust teenistussuhte lõppemisest;
6.2.3. informeerib kontode sulgemisest MKM-i IT- osakonda;
6.2.4. tellib vabastatud teenistuja vahetu juhi ettepanekul lahkunud teenistuja e-
kirjade ümbersuunamise;
6.2.5. korraldab kingituse hankimise.
6.3. Teenistusest vabastamisel korraldab teenistuja vahetu juht tööde üleandmise.
Üleandmiseks vormistatakse dokumendihaldussüsteemis üleandmis-vastuvõtmisakt.
6.4. Teenuslepingu lõpetamise korraldab sisuosakonna juhataja koostöös õigusnõunikega.
6.5. Teenistuja vabastamisel teenistuses korraldab finants-haldusnõunik teenistuja kasutuses
olnud Lennuameti vara tagastamise, sh läbipääsuloa, võtmete ja uksekaardi tagastamise.
SEOTUD DOKUMENDID
1. Avaliku teenistuse seadus (Riigi Teataja)
2. Töölepingu seadus (Riigi Teataja)
3. Isikuandmete kaitse seadus (Riigi Teataja)
4. AD 103 Lennuameti sisekorrareeglid
5. AD 202 Arengu- ja hindamisvestluste ja katseaja lõpuvestluse läbiviimise kord
6. AP 203 Koolituse protseduur
7. Lennuameti palgajuhend (kinnitatud MKM ministri käskkirjaga)
8. Ametnike värbamise ja valiku kord (Riigi Teataja)
Marelle Pihlak
üldosakonna juhataja
LENNUAMET Dokument AP 206/V8 Leht 5 / 8
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Lisa 1
Vastutaja Tegevused ametikohale Märkused Tehtud
määramisel/ametisse
(JAH/
nimetamisel
EI)
1. Töösuhte alustamine ja dokumentide vormistamine
Üldosakonna MKM IT-st kasutajakontode Läbi elektroonilise IT-abi,
juhataja taotlemine (arvuti, e-post, esitada taotlus enne
võrgukettale juurdepääs) teenistuja ametisse
asumist
Lennundusjulgestus Riigisaladuse (RS) RS luba vajavate
osakond juurdepääsuloa taotlemine ametikohatade loetelu on
kinnitatud Majandus- ja
kommunikatsiooniministr
i 19. märtsi 2012
käskkirjaga nr 12-0105
Üldosakonna Läbipääsuloa saamiseks (isikuandmed)M:\LA
juhataja isikuandmete sisestamine läbipääsu- ja
andmebaasi ja dokumendifoto sõidukilubade andmebaas
lisamine ning taustakontrolli
(foto) M:\06-
läbiviimiseks isikuankeedi
PILDIGALERII\LA
vormi edastamine
töötajad\Dokumendi
fotod
Üldosakonna Majanduslike huvide MHD esitajad on kõik
juhataja deklaratsioonide (MHD) ametnikud
esitamise kohustusest
informeerimine
Üldosakonna Tööle võtmise Vastavalt RTK
juhataja alusdokumendi ja selle juurde toimemudelile hiljemalt 2
kuuluvate dokumentide ning tööpäeva enne teenistuja
personaliregistrisse kantavate tööle asumist
andmete edastamine RTK-le
Üldosakonna Sisekorrareeglite Sisekorrareeglite
juhataja tutvustamine allkirja vastu, tutvustamine esimesel
avaliku teenistuse tööpäeval kõikidele
eetikakoodeksi tutvustamine, tutvustada (ametnikud,
teenistujate arendamise töölepingulised,
põhimõtete tutvustamine, käsunduslepingulised),
ameti kommunikatsiooni protseduuride ja
põhimõtete tutvustamine, põhimõtete tutvustamine
tutvustab ametijuhendit esimeste nädalate jooksul
allkirja vastu
LENNUAMET Dokument AP 206/V8 Leht 6 / 8
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Juhtimissüsteemide Tutvustab juhtimissüsteemi
vaneminspektor ülesehitust, dokumentatsiooni
ja eesmärke
Lennundusohutusnõ Tutvustab teenistujale
unik ohutusjuhtimissüsteemi
Dokumendihaldur Tutvustab teenistujale ameti
asjaajamiskorda, viib läbi
dokumendihaldusprogrammi
kasutajakoolituse
Vahetu juht Teavitab kaasteenistujaid uue Teavitab üldosakonna
teenistuja teenistusse juhatajat vajadusest oma
võtmisest, tutvustab neid osakonna teenistujale
vastastikku ning korraldab saada läbipääsuluba ja
koostöös finants- koolitused.
haldusnõunikuga uuele
teenistujale vajalike võtmete,
koodide, töövahendite ja
materjalide saamise,
määratleb koolitusvajaduse,
vormistab koolituskaardi,
vormistab õiguste nimekirja,
viib läbi katseaja
lõpuvestluse.
Teavitab üldosakonna
juhatajat vajadusest oma
osakonna teenistujale saada
läbipääsuluba ja koolitused.
Finants- Töökoha ettevalmistamine,
haldusnõunik töötervishoiu ja
tööohutusalaste,
majandustegevuse ja
lähetusega seotud
dokumentide tutvustamine.
2. Teenistusest vabastamine
Teenistuja Esitab avalduse 30 Vastavalt ATS § 87 ja
kalendripäeva enne soovitud TLS § 98
vabastamise päeva
Üldosakonna Vormistab teenistusest Edastada RTK-le
juhataja vabastamise käskkirja või hiljemalt 3 tööpäeva enne
töölepingu lõpetamise, töötaja lahkumist
informeerib RTK-d
teenistussuhte lõppemisest,
korraldab lahkumiskingituse
ostmise, informeerib IT
osakonda kontode
sulgemisest.
LENNUAMET Dokument AP 206/V8 Leht 7 / 8
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Vahetu juht Korraldab asjaajamise ja Akt sõlmitakse DHS-is.
pooleli olevate tööde
üleandmise.
Finants- Korraldab teenistuja
haldusnõunik kasutuses olnud Lennuameti
vara tagastamise, sh
läbipääsuloa, võtmete ja
läbipääsuloa/uksekaardi
tagastamise.
LENNUAMET Dokument AP 206/V8 Leht 8 / 8
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
14.08.2017
käskkirjaga nr 1.1-1/17/165
Lisa 1
LENNUAMETI SISEKORRAREEGLID
1. Üldsätted
1.1. Töökorralduse reeglid (edaspidi eeskiri) määratleb käitumisreeglid Lennuameti (edaspidi
amet) ametnike ja töötajate (edaspidi teenistujad) teenistus- ja töösuhtes.
1.2. Eeskirjaga reguleerimata valdkondades juhinduvad teenistujad Eesti Vabariigi seadustest,
ametis töö korraldamiseks antud õigusaktidest ning üldkehtivatest moraali- ja
käitumisreeglitest.
1.3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ameti teenistujatele.
1.4. Eeskirja tehakse kõigile teenistujatele teatavaks ametisse astumisel/tööle võtmisel ning
selle muutmisel.
1.5. Eeskiri on ameti teenistujatele kättesaadav elektrooniliselt juhtimissüsteemi kaustas
public kettal.
2. Töö-ja puhkeaeg
2.1. Tööajanorm 40 tundi nädalas
Töö algus 8.00
Lõunavaheaeg 0,5 h ajavahemikus 11.30-13.30
Töö lõpp 16.30
Iganädalased puhkepäevad laupäev ja pühapäev
2.1.1. Lõunavaheaega võivad teenistujad kasutada sõltuvalt töö iseloomust ja vahetu juhiga
kooskõlastatult ka muul ajal. Lõunavaheajale ei lahku üldjuhul koos asendatav ja
asendaja. Lõunavaheaega ei arvestata tööaja hulka.
2.1.2. Vastavalt töö iseloomule võib kokkuleppel vahetu juhiga rakendada paindlikku
tööaega. Paindlik tööaeg tähendab töö algust vahemikus 8.00-9.00 ja lõppu vastavalt
16.30-17.30, lisaks on võimalik töötamine E-N 15 minutit kauem ja sellevõrra reedel 1
tund vähem.
2.1.3. Vastuvõtuaeg, mil tuleb tagada klientide teenindamine, on üldjuhul E-R 9.00-12.00 ja
13.00-16.00. Järelevalveametnikega kohtumiseks tuleb soovituslikult nendega
eelnevalt aeg kokku leppida. Võimalusel teenindatakse kliente dokumentide
vastuvõtmise ja väljastamise puhul ka väljaspool vastuvõtuaega.
2.2. Ajutiselt ettenägematute ülesannete täitmiseks seaduses ettenähtud korras on
peadirektoril õigus nõuda teenistujatelt ülesannete täitmist väljaspool igapäevast tööaega
või puhkepäevadel, järgides hea usu põhimõtet. Niisugune korraldus on teenistujatele
täitmiseks kohustuslik ja töötatud aeg kuulub kompenseerimisele vastavalt kokkuleppele.
2.3. Isiklikel põhjustel tööajal ärakäimine ja äraoldud aja tasatöötamise vajalikkus ning aeg
tuleb kokku leppida vahetu juhiga. Tasatöötamist ei nõuta ning töölt eemaloldud aeg
arvestatakse tööaja hulka, kui teenistujalt ei saa teenistusülesannete täitmist oodata
LENNUAMET Dokument AD 103/V11 Leht 1/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse (nt arsti külastus, avariitööd kodus,
õnnetusjuhtum teenistuja enda või tema lähedasega vms) korral.
2.4. Teenistuja on kohustatud igasugusel sunnitud põhjusel (sh haigestumine) tööle ilmumata
jätmisest teatama vahetule juhile esimesel võimalusel sama tööpäeva jooksul. Vahetu juht
edastab teate viivitamatult üldosakonna juhatajale.
2.5. Teenistujal on võimalik eelneval kokkuleppel vahetu juhiga võtta vaba aega töötasu
säilimisega:
2.5.1. abiellumise puhul 3 vaba päeva;
2.5.2. vanema, abikaasa/elukaaslase või lapse matuste korraldamisel 5 vaba päeva;
2.5.3. kõrgkooli lõpetamise ja/või akadeemilise kraadi omistamise päeval 1 vaba päev;
2.5.4. esimese klassi astuja lapse vanemal koolialguse aktuse päeval 1 vaba päev;
2.5.5. läbi viidud juhtimissüsteemi siseauditi eest 2 vaba päeva;
2.5.6. tervise hoidmiseks või taastamiseks (tervisepäev) 3 vaba päeva.
2.6. Teenistujal on võimalus eelneval kokkuleppel vahetu juhiga kasutada vaba päeva
osalemaks riiklikus vabatahtlikus töös (abipolitseinikuna, päästjana jne). Kokkulepitud
puudutud tööpäevadel säilitatakse teenistujale töötasu.
2.7. Eeskirja punktides 2.5 ja 2.6 vabade päevade saamiseks esitab teenistuja üldosakonna
juhatajale eelnevalt vahetu juhiga ja asendajaga kooskõlastatud avalduse
dokumendihaldussüsteemis.
2.8. Eeskirja punktis 2.5 toodud vabade päevade arvestus on kalendriaasta põhine.
2.9. Teenistuja, kes on valitud töökeskkonnavolinikuks, omab õigust kasutada nädalas 2 tundi
tööaega oma kohustuste täitmiseks, mis loetakse tööaja hulka.
2.10. Ameti ülesannetest tingituna võib amet rakendada teenistujat tema nõusolekul tööle ja
saata lähetusse puhkepäevadel. Amet annab puhkepäevad tagasi muudel üksteisele
järgnevatel nädalapäevadel. Puhkepäevadel tööle rakendamisel lähtutakse avaliku
teenistuse seaduses ja töölepingu seaduses kehtestatud nõuetest ja piirangutest.
2.11. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult
eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.
3. Kaugtöö
3.1. Kaugtööna käsitletakse teenistusülesannete täitmist väljaspool ametiruume, olles
töökohaga ühenduses.
3.2. Kaugtöö kasutamist ei rakendata üldjuhul:
3.2.1. teineteist asendavate teenistujate suhtes samaaegselt;
3.2.2. katseajal.
3.3. Kaugtöö kasutamine on lubatud vahetu juhi nõusolekul ja tingimusel, et:
3.3.1. teenistuja töötulemus ja avaliku teenuse kvaliteet ei halvene;
3.3.2. teenistujaga lepitakse kokku konkreetsetes ülesannetes ja eesmärkide täitmises;
LENNUAMET Dokument AD 103/V11 Leht 2/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
3.3.3. töö tegemise koht vastab töökohale esitatavatele töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele
(Vabariigi Valitsuse 14.06.2007. a määrus nr176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu
ja tööohutuse nõuded1“).
3.4. Kaugtöö kasutamiseks vahetult juhilt nõusoleku saamisel tuleb kaugtööl oleku aeg
märkida Outlooki kalendrisse.
3.5. Kaugtööl olles peab teenistuja tagama e-kirjadele vastamise ja
dokumendihaldussüsteemis edastatud ülesannete täitmise. Lauatelefon tuleb suunata
selliselt, et teenistujaga on võimalik tavapärasel tööajal ühendust võtta.
3.6. Kaugtööd tehes vastutab teenistuja:
3.6.1. infoturbepoliitika ja infotehnoloogiavahendite nõuetekohase kasutamise eest;
3.6.2. ametis kehtestatud töö- ja puhkeaja ning muude tingimuste järgimise eest;
3.6.3. tööohutuse ja töötervishoiu nõuete järgimise eest.
3.7. Teenistuja vahetul juhil on õigus vajaduse korral kokkulepitud kaugtöö kasutamine
tühistada (nt vajadus osaleda koosolekul, kiireloomuliste teenistusülesannete täitmine
vms).
3.8. Kaugtööd kasutavate teenistujate töö tulemuslikkuse, kokkulepitud ülesannete täitmise ja
tööajast kinnipidamise kontrollimise eest vastutab vahetu juht.
3.9. Amet ei hüvita kaugtööga seotud töökohaga kaasnevaid kulusid.
4. Tööaja arvestus, puhkus ja tasustamine
4.1. Tööaja arvestust peetakse kõikide teenistujate kohta. Majandustarkvara programmist
genereeritud tööajatabel esitatakse Riigi Tugiteenuste keskusele palgaarvestuseks
üldjuhul 5 tööpäeva enne palgapäeva.
4.2. Kui peale tööajatabeli esitamist selgub, et mõjuvatel põhjustel (ootamatu haigestumine)
on vajadus teha tööajatabelis parandus, siis edastatakse see sarnaselt punktile 4.1.
Muudatustega seotud tasaarveldused palga osas tehakse järgneval kuul.
4.3. Palka makstakse tööaja arvestuse kohaselt ning kooskõlas ameti palgajuhendiga.
4.4. Amet kompenseerib teenistujale reservõppekogunemise ajal tekkiva tasu vahe.
Kompensatsiooni saamiseks esitab teenistuja Kaitseväelt saadud dokumendid
õppekogunemise perioodi eest väljamakstud tasu kohta.
4.5. Palk makstakse sularahata arvelduse korras üks kord kuus kuu viimasel tööpäeval
teenistuja poolt teatatud pangakontole.
4.6. Teenistujale kohaldatakse töölepinguseaduses sätestatud puhkuseregulatsiooni,
arvestades avaliku teenistuse seaduses sätestatud erisusi.
4.7. Teenistuja põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva kalendriaasta eest.
4.8. Teenistujal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt 6 kuud, on õigus saada puhkust
võrdeliselt töötatud kuude arvuga.
4.9. Osade kaupa võib puhkust anda üksnes poolte kokkuleppel, kusjuures ühe katkestamatu
LENNUAMET Dokument AD 103/V11 Leht 3/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Samuti ei tohi järjestikuste
puhkuseosade vahele jääda ainult puhkepäevi.
4.10. Teenistujal on õigus saada õppepuhkust tasemekoolituseks täiskasvanute koolituse
seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Õppepuhkuse saamiseks peab teenistuja esitama
avalduse ja koolitusasutuse teatise Riigitöötaja Iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP).
4.11. Puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkuse ajakavas, mis koostatakse iga kalendriaasta
kohta hiljemalt 31. märtsiks ja kinnitatakse peadirektori käskkirjaga RTIP-is.
4.12. Puhkuse ajakava muutmise põhjuseks võib üldjuhul olla seadusest tulenev tööandja
töökorralduse hädavajalikkus, poolte kokkulepe või teenistuja isikust tulenev põhjus.
4.13. Teenistuja haigestumisel enne puhkust või puhkuse ajal on teenistuja kohustatud esimesel
võimalusel sellest informeerima vahetut juhti, kes edastab teate viivitamatult üldosakonna
juhatajale. Lisaks teavitamisele esitab teenistuja esimesel võimalusel avalduse RTIP-is
puhkuse katkestamiseks, edasilükkamiseks või ennetähtaegseks lõpetamiseks. Kui
teenistuja puhkuse ajal haigestumisest ei teavita, puhkust ei katkestata ja haigushüvitist ei
maksta.
4.14. Väljaspool puhkuse ajakava puhkusele jäämise soovi korral tuleb teenistujal üldjuhul
esitada RTIP-is avaldus 14 kalendripäeva enne puhkuse algust.
4.15. Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne
puhkuse algust või teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval. Juhul, kui teenistuja
puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb puhkus teenistuja haiguse tõttu ning
puhkusetasu on üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa
peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast.
4.16. Tööandja poolt makstav töövõimetushüvitis kantakse teenistuja pangakontole koos
palgaga palgapäeval. Amet hüvitab töövõimetushüvitist alates haigestumise 2. päevast.
4.17. Ületunnitöö ja riigipühal töötamise eest hüvitatakse teenistujale eritingimuste lisatasu
seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole võimalik hüvitada vaba
aja andmisega. Ületunnitööks ei loeta niisugust töö tegemist väljaspool tööaega, mis
tuleneb teenistuja enda vajadusest.
4.18. Ületunnitöö ja riigipühal töötamise hüvitamise eelduseks on peadirektori eelnev
kooskõlastus. Kooskõlastuse saamisel tuleb ületunnitöö tegemise alustamisest ja
lõpetamisest informeerida üldosakonna juhatajat, kes peab ületunnitöö arvestust iga
ületunnitöö juhu kohta eraldi.
5. Ametiruumide kasutamine
5.1. Büroohoonesse sissepääs on avatud ööpäeva ringselt. Sissepääs toimub peamiselt
peaukse kaudu läbi fuajee või hoone tagant pääsuga liftihalli. Peauks on avatud
tööaegadel (E-R 8:15 – 17:15) ilma uksekaardita, teistel aegadel on avatav uksekaardiga.
Hoone tagumine uks on avatav uksekaardiga. Ametiruumides viibimine peale igapäevase
tööaja lõppu, puhkepäevadel ja riigipühadel on lubatud vaid ameti teenistujatele ning
muudele isikutele, kellele on väljastatud uksekaart või kellele ameti teenistuja on
saatjaks.
LENNUAMET Dokument AD 103/V11 Leht 4/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
5.2. Ameti ruumidest viimasena lahkuv teenistuja vastutab ametiruumide valve alla panemise
eest. Valve maha võtmise eest vastutab esimesena ametiruumidesse sisenev teenistuja.
5.3. Ameti ruumide valve alla viimise või valve alt võtmise käigus mittetahtliku vale koodi
sisestamisel sisselülitunud valehäire korral tuleb ära oodata turvatöötaja ja teavitada
juhtunust finants-haldusnõunikku.
5.4. Ametiruumide ukse koodi muudetakse vähemalt üks kord kuue kuu jooksul finants-
haldusnõuniku poolt, kes teatab uue koodi viivitamatult kõigile ameti teenistujatele ja
muudele isikutele, kellele on väljastatud uksekaart. Uksekaardi andmine ja koodi
avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.
5.5. Lennuametisse pääseb uksekaardiga ameti peauksest. Uksekaart väljastatakse igale
teenistujale tema tööle asumise esimesel päeval üldosakonna juhataja poolt ja
tagastatakse teenistussuhte viimasel päeval. Peale läbipääsuloa väljastamist
järelevalveametnikule asendab läbipääsuluba uksekaarti. Iga teenistuja vastutab tema
käes oleva uksekaardi sihipärase kasutamise eest. Uksekaardi kaotamise korral tuleb
sellest koheselt informeerida üldosakonna juhatajat.
5.6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra kohaselt on ametis administratiivalaks
riigisaladust ja salastatud välisteavet töötleva üksuse (lennundusjulgestuse osakond)
kasutuses olevad tööruumid, millesse sisenedes kõik isikud tuvastatakse, registreeritakse
ning milles on lubatud piiratud tasemel salastatud teabe töötlemine.
5.7. Külalise vastuvõtuks tullakse peale vastava teate saamist ameti peaukse juurde külalisele
vastu ja lahkudes saadetakse külaline ameti peaukseni. Külalise ametis viibimise
perioodil tagab temaga tegelev teenistuja külalise viibimise tema läheduses.
5.8. Eelnevalt teada olevate külaliste tulekust informeerib teenistuja dokumendi- ja
teabehalduse spetsialisti.
5.9. Teenistuja, kes märkab ametis liikumas saatjata kõrvalist isikut, peab suunama ta vajaliku
teenistuja juurde või paluma lahkuda ning teavitama juhtunust dokumendi- ja
teabehalduse spetsialasti.
5.10. Üldkasutatavate ruumide (nõupidamisruumide) kasutamine broneeritakse elektrooniliselt
Outlook kalendris. Ruumide mittekasutamisel vastutab ruumi broneerija broneeringu
tühistamise eest vabastades ruumi kalendris esimesel võimalusel.
6. Üldised käitumisreeglid
6.1. Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma ausalt, asjatundlikult, hoolikalt,
otstarbekalt ja erapooletult. Teenistuja käitumine peab olema viisakas ja eetiline ning ta ei
tohi oma tegevusega kahjustada ameti mainet. Teenistuskohustused on kindlaks määratud
avaliku teenistuse seaduse, töölepingu seaduse, teiste seaduste, ametijuhendi ning ametit
puudutavate muude õigusaktidega. Teenistuja on kohustatud täitma ettenähtud
ülesandeid, sh ilma erikorraldusteta ülesandeid, mis tulenevad tema
teenistuskohustustest.
6.2. Teenistujal peab olema korrektne ja puhas välimus.
6.3. Teenistuja peab hoidma ametis puhtust ning korda ja kasutama heaperemehelikult temale
usaldatud töövahendeid ja muud ameti kasutuses olevat vara.
LENNUAMET Dokument AD 103/V11 Leht 5/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
6.4. Teenistuja peab hoiduma tööl tegudest, mis takistavad teistel teenistujatel oma kohustuste
täitmist või kahjustavad nende või ameti vara või ohustavad teenistujate tervist.
6.5. Teenistuja peab täitma Outlooki kalendrit ja märkima nii töö- kui eraasjade tõttu hõivatud
või äraoleku ajad (näiteks puhkus, lähetus, koosolekud, kaugtöö, tervisepäev,
auditeerimised, arstivisiidid jms), mis toimuvad tööajal.
6.6. Teenistuja peab teatama viivitamatult oma vahetule juhile, tema äraolekul asendajale või
peadirektorile töötakistusest või nende ohust ning võimaluse korral ilma erikorraldusteta
need kõrvaldama.
6.7. Teenistuja peab hoidma nii teenistus- või töösuhte ajal kui ka pärast teenistusest
vabastamist/töösuhte lõppemist talle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud
välisteavet, delikaatseid isikuandmeid, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid
andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
6.8. Teenistujal on keelatud tulla või viibida teenistuses või tööl alkoholi-, narkootilises või
toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Nende ainete mõju all teenistuses või
tööl viibimist käsitletakse teenistus- ja töökohustuste olulise rikkumisena. Ameti
ühisüritustel on mõõdukas alkoholi tarbimine tolereeritav.
6.9. Teenistuja peab täiendama oma erialal vajaminevaid teadmisi kursustel, seminaridel või
individuaalõppe korras lähtudes ameti ressurssidest.
6.10. Teenistuja peab järgima töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid, mis on
kehtestatud vastavate eeskirjade ja juhenditega.
6.11. Teenistuja peab töökabinetist lahkumisel panema ruumis olevad tundlikke ja delikaatseid
andmeid sisaldavad andmekogud kappi või seifi, et need ei oleks kättesaadavad
kolmandatele isikutele.
6.12. Elukoha, pangakonto, isikut tõendava dokumendi või muude andmete muutumisel on
teenistuja kohustatud sellest informeerima üldosakonna juhatajat esimesel võimalusel.
6.13. Teenistusest või töölt vabastamisel on teenistuja kohustatud andma asjaajamise üle
vahetule juhile või selleks määratud isikule, tagastama tema kasutuses oleva ameti vara ja
töötõendi.
7. Teenistusalased korraldused
7.1. Teenistusalased korraldused antakse kas suuliselt või kirjalikult läbi
dokumendihaldussüsteemi või e-postiga. Korraldusi võib muuta või peatada
dokumendihaldussüsteemis peale korralduse andja dokumendi- ja teabehalduse
spetsialist. Korralduse saaja on kohustatud muutmisest või peatamisest informeerima oma
vahetut juhti, kui viimane ei olnud selle muutja või peataja.
7.2. Teenistuja on kohustatud täitma vahetu juhi või peadirektori ühekordseid teenistusalaseid
korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema otsestest teenistusülesannetest või
ametijuhendist. Peadirektori korraldusest tuleb teavitada vahetut juhti.
7.3. Kui eelmises punktis nimetatud korralduse täitmine takistaks tööülesannetest tulenevate
ülesannete täitmist, peab teenistuja teatama sellest korralduse andjale ning korralduse
kordamisel selle täitma.
LENNUAMET Dokument AD 103/V11 Leht 6/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
7.4. Teenistuja peab oma ametijuhendis kindlaksmääratud teenistusülesandeid täitma täpselt,
õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest
huvidest.
7.5. Keelatud on anda korraldusi, mis on vastuolus õigusaktidega, ületavad korralduse andja
võimupiire või nõuavad tegusid, mille tegemiseks korralduse saajal puudub õigus.
7.6. Kõik sisekorrareeglite käesolevast peatükist tulenevad erimeelsused lahendatakse
seaduste ja nende alusel antud õigusaktide alusel.
8. Kõrvaltegevused ja nendest teavitamine
8.1. Ametnik võib avaliku teenistuse seaduse § 60 alusel kõrvaltegevusena tegutseda
töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel, valitaval või nimetataval ametikohal,
ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus, juriidilise isiku juhtimis- või
kontrollorgani liikmena.
8.2. Ametnik peab viivitamata teavitama peadirektorit kirjalikult e-posti teel, kui ta tegeleb
või kavatseb tegeleda punktis 8.1. nimetatud kõrvaltegevusega. Teates tuleb ära tuua
kõrvaltegevuse iseloom ja kestus ning teise lepingupoole andmed.
8.3. Ametnikul on keelatud teostada vahetult ja püsivalt järelevalvet iseenda või endaga
seotud isiku üle. Seotud isik on:
8.3.1. ametniku abikaasa, vanavanem, ametniku või tema abikaasa vanem ning ametniku
vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametniku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse
käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning
alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps;
8.3.2. juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest
kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule;
8.3.3. juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses
on ametnik ise või käesoleva lõike punktis 8.3.1 või 8.3.4 nimetatud isik;
8.3.4. isik, keda seob ametnikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või
tegevus ametnikku väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda
ametniku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab
või kes väljaspool ametiseisundit allub ametniku korraldustele või tegutseb ametniku
huvides.
8.4. Ametnikul on keelatud saada tulu kõrvaltegevuse eest, kui sama tegevus kuulub tema
teenistusülesannete hulka. Keeldu ei kohaldata haridusasutustes toimuva teadusliku ja
pedagoogilise tegevuse suhtes, kui ametnik on teavitanud kõrvaltegevusest punkti 8.2
kohaselt.
9. Korruptsiooniennetus
9.1. Teenistujal on keelatud korruptiivse tulu nõudmine, vahendamine ja saamine,
ametiseisundi korruptiivne kasutamine, avaliku vahendi korruptiivne kasutamine, mõju
korruptiivne kasutamine, siseteabe korruptiivne kasutamine.
9.2. Korruptiivne tulu on ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku
ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu soodustus,
samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus. Korruptiivseks ei loeta
soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt mõista
tavapärase viisakusavaldusena (näiteks kohvi pakkumine kohtumisel, lillekimbu
kinkimine tänamise eesmärgil, kingi/meenekott seminarikorraldajalt).
LENNUAMET Dokument AD 103/V11 Leht 7/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
9.3. Teenistuja peab viivitamata teatama ametikohustusega seostatava soodustuse
vastuvõtmisest peadirektorile. Ametiisik peab korruptiivse tuluna määratletava
soodustuse vastuvõtmisest keelduma või, kui see ei ole võimalik, soodustuse viivituseta
oma asutusele üle andma. Kõik teenistuskohustusi täites saadud kingitused tuleb
registreerida ja hoiustada dokumendi- ja teabehalduse spetsialisti juures. Kinkide
realiseerimise otsustab peadirektor.
9.4. Ametiseisundi korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes enda
või kolmanda isiku huvides ametiisiku pädevuses oleva otsuse või toimingu tegemine,
selles osalemine või selle sisuline suunamine, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast
ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.
9.5. Avaliku vahendi korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes
avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalse või muu ressursi kasutamine ametiisiku
enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse
või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.
9.6. Mõju korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes tema tegeliku
või eeldatava mõju kasutamine eesmärgiga saavutada teise isiku poolt teo toimepanemist
või toime panemata jätmist ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob
kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või
kolmandale isikule.
9.7. Siseteabe korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes talle
avaliku võimu teostamisel teatavaks saanud avalikustamata teabe, mis mõjutab või võib
tõenäoliselt oluliselt mõjutada kolmanda isiku õigusi või kohustusi, kasutamine
ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast
ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.
9.8. Ametilähetustel kogutud reisiboonuspunktide kasutamist isiklikuks otstarbeks ei käsitleta
ametis tööülesannete täitmisel saadava hüvena juhul kui lähetuse korraldamisel on
lähtutud soodsaima hinna-kvaliteedi suhtega reisiteenuse valimisest vastavalt kehtestatud
ameti siseprotseduuridele ja reisiteenuste hankelepingule.
10. Töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse üldjuhendid
10.1. Teenistuja peab täitma töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid ning
toimima nii, et tema tegevus ei põhjusta ohtu teenistujate elule või tervisele, kahju
Lennuameti või muule varale, samuti kodanike varale.
10.2. Teenistuja täidab töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja
tööohutuse alaseid korraldusi.
10.3. Teenistuja vastutab tema kasutuses olevate töövahendite (auto, aparatuur,
majapidamismasinad jne) ohutu kasutamise eest, peab hoidma oma töökoha ja
töövahendid korras ning puhtana.
10.4. Teenistuja on kohustatud tuleohutuse tagamiseks hoidma alaliselt vabad
evakuatsiooniteed ja juurdepääsud tulekustutusvahenditele ning teadma kuidas käituda
evakuatsiooni korral, elektririketest ja katkistest elektriseadmetest teavitama finants-
haldusnõunikku.
LENNUAMET Dokument AD 103/V11 Leht 8/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
10.5. Teenistuja peab järgima töötervishoiu ja tööohutuse seaduses määratletud nõudeid
töökeskkonnale ning töötaja kohustusi ja õiguseid.
Marelle Pihlak
üldosakonna juhataja
LENNUAMET Dokument AD 103/V11 Leht 9/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
14.08.2017 nr 1.1-1/17/165
KÄSKKIRI
Tallinn
Juhtimissüsteemi dokumentide
kinnitamine
Tuginedes majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73
“Lennuameti põhimäärus” § 20 punktile 3:
1. Kinnitan:
1.1. AD 103 V11 LA sisekorrareeglid – lisa 1;
1.2. AP 206 V8 Personalijuhtimise protseduuri – lisa 2.
2. Tunnistan kehtetuks:
2.1. Lennuameti peadirektori 09. mai 2016. a käskkirja nr 34 p 1.3.
2.2. Lennuameti peadirektori 16. veebruari 2015. a käskkirja nr 8 p 1.4.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Telve
peadirektor