Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1030088

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1023210-3 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Lääne Teed OÜ Kontaktisik Taavi Altmets Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Käesolevaga taotleb Lääne Teed OÜ Kaopalu IV liivakarjääris maavara kaevandamise luba 15 aastaks. Maavara kasutatakse üld- ja teedeehituses. Kaevandmise käigus väljatakse suurem osa endise korrastamata karjääriala jääkvarust ning koos ülejäänud alaga korrastatakse endine karjääriala. Taotletav ala kattub olemasoleva Kaopalu kruuskarjääri teenindusmaaga, mis kuulub samuti taotlejale. Kaopalu kruusakarjääri teenindusmaa piire muudetakse kui käesolev luba välja antakse. Parandustaotluse selgitus Viidi sisse Keskkonnaameti 28.05.2024 kirja nr DM-127781-7 väljatoodud märkuste parandused. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja OÜ Lääne Teed (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Kaopalu IV liivakarjääri mäeeraldisele. põhjendus Lääne maakonnas Kaopalu IV uuringuruumis viidi 01.01.2022. a. seisuga läbi geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokid 2 ja 14 aT ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 15 ja 16 aT. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada mitmete riigilise kui ka kohalike tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. Kaopalu IV liivakarjääri lähi piirkonnas on riigiteede teehoiukava kohaselt suurematest taristuobjektidest planeeritud Ridala-Nigula kattega tee säilitusremont 3,1 ja 2,6 km pikkusel lõigul, Taebla-Kullamaa kattega tee säilitusremont 1,2 km pikkusel lõigul, Liivi-Üdruma kruusatee remont 7,2 km pikkusel lõigul ja Saaniku- Martna kruusateed remont 6,9 km pikkusel lõigul, millega kaasneb piirkonna ehitusmaavarade vajaduse kasv. Antud objektid asuvad taotletavast Kaopalu IV liivakarjäärist edela suunal, kus käesoleval ajal puuduvad olemasolevad täitematerjalide karjäärid. Piirkonda üldisemalt analüüsides on näha, et lisaks kirdesuunale praktiliselt puuduvad ka karjäärid taotletavast alast lõunasuunal. Taotletava ala kasutuselevõtt võimaldab oluliselt vähendada tulevaste taristuprojektide materjali transportimisega kaasnevaid kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide varustamisel täitematerjalidega kaalutakse eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. Tegevusega kaasneda võivate Seletuskiri ptk. 7 keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Kaopalu IV liivakarjäär Aadress Kaopalu kruusakarjäär 3, Allikmaa küla, Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Territoriaalkood 1210 Katastritunnus(ed) 44101:001:1538 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6536508, Y: 495772 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kaopalu kruusakarjäär 3 (44101:001:1538). Puudutatud veekogud: Kaopalu kraav (VEE1104702). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Lääne-Nigula vald, Lääne maakond 0441 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 317 Maardla nimetus Kaopalu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Kaopalu IV liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk ja 1 auk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk ja 1 auk. Mäeeraldise pindala (ha) 22.17 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 22.17 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 63 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 31 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üld- ja teedeehituses Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 69 Plokid 3/8 Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 2 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 481.08 tuh m³ 31.12.2023 14 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 277.19 tuh m³ 31.12.2023 15 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 106.48 tuh m³ 31.12.2023 16 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 59.83 tuh m³ 31.12.2023 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 118.53 tuh m³ 2. 1203 - ehitusliiv 709.09 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Lääne Teed OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/333395 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 21.08.2021 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) Geoloogiafondi number 9674 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1 17/22/2813 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 28.12.2022 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.pdf 4/8 Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Kaopalu_IV_KLT_SK.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Laane_maakonna_Kaopalu_kruusamaardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Aruanne__Kaopalu_IV_.pdf GIS ja CAD failid Lisa 7: isojooned_lamam.dgn Lisa 8: isojooned_maapind.dgn Lisa 9: Maeeraldise_ruumikuju.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Katendi paksus on ühtlase paksusega 0,1 - 1,0 m (keskmiselt ja valdavalt 0,3 m), mis on esindatud valdavalt kasvukihiga (keskmiselt 0,2 m). Kasuliku lammutustööde kirjeldus kihi paksus on 1,8 - 4,3 m (keskmiselt 2,5 m), sh veepealne varu 1,8 - 4,3 m (keskmiselt 2,5 m) ja veealune varu 0,3 - 5,4 m (keskmiselt 1,7 m). Maavara lasundi ja katendi paksuse suhe on hea (katenditegur 0,1). Kasulikul kihil lasuv katend on esindatud kasvukihi ning tumepruun huumuserikka peenliivaga. Katendi maht mäeeraldisel on 63 tuh m3, millest kasvukihti 31 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Kaopalu IV liivakarjääris lasuv materjal kaevandatav veetaset alandamata. Juhul kui on võimalik veepealne varu väljata veealusest varust eraldi, siis seda tehakse. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Veealuse maavara varu kättesaamiseks kobestatakse materjal veekogu põhjas ning tõstetakse puistangutesse nõrguma. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. 5/8 Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Kaopalu IV mäeeraldis asub Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas, Allikmaa külas, Kaopalu kruusakarjäär 3 kinnistul (katastritunnus 44101:001:1538; sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mille valitsejaks on Keskkonna-ministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Logistiliselt jääb taotletav mäeeraldis Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla põhimaanteest nr 9 ligikaudu 260 - 300 m kaugusele lõunasse. Mäeeraldiseni viivad ja läbivad mitteavalikud teed läänepoolt idapoolt Karjääri tee (tunnus 7760323) ja idapoolt Metsavahe tee (tunnus 7760354). Lähimad asulad on Palivere alevik ~800 m kaugusel läänes ning Jaakna küla ~700 m kaugusel idas. Lähimad majapidamised asuvad ~600 m kaugusel põhja suunas teiselpool põhimaanteed ja ~800 m kaugusel läänes. Mäeeraldist läbib keskelt Kaopalu kraav (tunnus VEE1104702). Mäeeraldisest vahetult põhja jääb Lääne Teed OÜ-le kuuluv Kaopalu kruusakarjäär (kaevandamisloa nr L.MK/330426). Mäeeraldisest vahetult edelasse jääb OÜ-le Hoovivara kuuluv taotletav Kaopalu V liivakarjäär. Põhja suunda jääb aktsiaseltsile KIIRKANDUR kuuluv Kaopalu III kruusakarjäär (luba nr KL-511998, kehtivusega kuni 04.08.2036. a). Lõunaservast ~160 m kaugusele jääb Natura 2000 linnu- ja loomaalade hulka kuuluv Marimetsa Õmma hoiuala (KLO2000151). Läänepiirist ~880 m kaugusel läänes asub Silma (Palivere) allikas. Mäeeraldise lõunaservast ~800 m kaugusel lõunas ja läänes asub Taebla jõgi (VEE1104700). Mäeeraldise loodeosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9342899, KLO9342900, KLO9342901, KLO9342904 ja KLO9342897), Orchis militaris (hall käpp; keskkonnaregistri kood KLO9342905) kasvukohad. Ida ja kirdeosas asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9339003, KLO9339002 ja KLO9342898) kasvukohad. Kesk- ja lõunaosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Riparia riparia (kaldapääsuke; keskkonnaregistri kood KLO9124328), Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas; keskkonnaregistri kood KLO9200149), Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas; keskkonnaregistri kood KLO9200148) elupaigad. Ala põhjaservast ~8,6 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri kood KLO9342903 ja KLO9342895) kasvukohad. 6/8 Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine. Kaopalu IV mäeeraldise korral on tegemist vana karjäärialaga, mis on looduslikult osaliselt taastunud. Planeeritav tegevus on aktiivse kaevandamistegevuse laiendamine, mistõttu kaevandamise mõju on ümbritsevale keskkonnale väiksem kui uue karjääri avamine. Kaopalu IV liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, kallur. Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja-pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 50 dB, mis jääb alla II kategooria segaalas päevase piirtaseme piire. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Eelnevast lähtudes karjääritegevus tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset mürataset ja seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, siis võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müramõju ei ulatu lähima majapidamiseni. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 69 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,07 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Kaopalu IV liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Taotletavas liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Mäeeraldise lõunaserv kattub 0,30 ha ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas) (tunnus KLO9200149) ja Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas) (tunnus KLO9200148) elupaikadega (levialade pindala 62,02 ha). Varasema karjääri põhja loodusliku taastumise tõttu tekkisid rohtunud alad, mis on sobilikud teelehe mosaiikliblika ja suur mosaiikliblika elupaigatüübiks. Elupaiga kogupindala on 62,02 ha, mis teeb moodustatud plokkidega kattuvaks osaks alla 1%. Kaevandamine on seetõttu antud juhul marginaalse mõjuga. Mäeeraldise keskosa põhjaosas, Kaopalu karjäärist vahetult lõunas, on ladustatud pinnasehunnik, kuhu on pesitsuskoha leidnud III kategooria linnud Riparia riparia (kaldapääsuke) (tunnus KLO9124328). Pesitsuspaiga olemasolul ei ole otstarbekas luua uut kaitseala või püsielupaika, kuna tõenäoliselt ei kasutata mäetööde käigus tekkinud puistanguid elupaigana kuigi kaua. Kaldapääsukesed vajavad parasiitide vältimiseks värskeid nõlvu, kuhu uuristada uusi pesakoopaid. Pesitsemise järel lennatakse talvitusaladele Aafrikasse ning kui järgmisel aastal taas pesitsema tullakse ja karjääris on tingimused muutunud ebasobivaks, otsitakse uus koht. Kuid ajutine pesitsusala on paindlikele liikidele kindlasti väärtuslik ka juhul, kui seal saab edukalt pesitseda kasvõi ühe hooaja. Kaitsealuse liigi olemasolul vältida selles piirkonnas pesitsusajal (01.05 - 30.08) kaevandamistegevust. Võimalik on pesitsusperioodi lõppedes kaitsealust liiki tunda eksperdi abiga luua järgmiseks pesitsusajaks teise kohta sobiv nõlv või puistang. Taotletava mäeeraldise loodeosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9342899, KLO9342900, KLO9342901, KLO9342904 ja KLO9342897) kasvu-kohad. Ida ja kirdeosas asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9339003, KLO9339002 ja KLO9342898) kasvukohad. Kaitsealune taim levib ka mäeeraldise lõuna suunas, mis tähendab, et taimele sobilikke elupaiku on karjääri läheduses veel ning on võimalik liigi ümberasustamine. Loodeosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp; keskkonnaregistri kood KLO9342905) kasvukohad. Piirkond on eelmainitud taime kasvukohaks sobilik ning on samuti võimalik liigi ümberistutaimine. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta 7/8 Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Kaopalu IV liivakarjääri graafika Lisa 10: Kaopalu_IV_liivakarjaari_graafika.asice Eksperhinnang Lisa 11: Kaopalu_IV_eksperthinnang_240325.pdf Ümberasustamise eksperthinnang Lisa 12: Kaopalu_karjaari_karvase_lippherne__Oxytropis_pilosa__umberasustamise_eksperthinnang.pdf 8/8  6 537 000 Plokk 9 aT 12' 43 43.93 9' 13' Kaopalu kruusakarjäär 4 45 44101:001:1548 Plokk 9 aT 4 8' Piirsalu metskond 56 9 12 13 42 Plokk 9 aT 4 42 42.00 42.13 42.12 41.63 8 44101:001:1547 44 43 42.20 41.84 Kaopalu III 41.97 2' Plokk 10 aT Plokk 11 aT Plokk 10 aT 45 41.22 N 42. 43.13 43.24 43.05 41.78 kruusakarjäär 44.85 45.54 45.92 44.92 42.77 I I 4' 1 71 42.73 42.55 42.58 Piirsalu 43.47 metskond 42.90 56 42.24 - 4 3 . 43.79 44.70 6 Kaopalu III 11 Kr 42.48 Kaopalu 42.34 kruusakarjäär 4 42.74 42.28 2 Plokk 13 aT 41.66 6' PA-8(07) 42.63 43.18 Plokk 12 aR 43.39 43.39 6 uus 44101:001:1547 1' 44101:001:1548 4,3 45.71 36.52 42.74 kruusakarjäär 33,49 10 6 37.12 3 38.58 39.02 43 39.87 43.25 43.16 42.60 36.76 39 26.02.2020 42.98 - 35.84 36,80 34.12 40 11'36 38 42.90 42.55 PA-10(03) 42.91 36.49 KaopaluEK kruusakarjäär 5 .67 39.57 7 35.55 K-17 35.96 0,2 35.86 1 39.85 7' 43.18 33.93 42. 42.95 32,50 6 37.47 38,50 33.86 33.84 37.20 44101:001:1539 39 7,5 EK 39.27 10' 79 42.86 35.57 38.01 35.57 35,79 3,6+TL 35.88 K-1 1,4 43.09 Pinnas 42.72 42.91 39.18 35.82 14 38 36.61 38.73 43.26 42.46 31,00 K-16 37 35.48 . 43.28 37 38 43,02 42.71 42.89 -Kruus 45' 9 36.72 35.66 31,99 38.89 . 42.85 7 . 24 41.28 3 36.62 33,38 35.89 36.89 Plokk 7 aT 3 36.12 38.66 33. 34 40 . 36.83 36.80 36.16 36,18 26.02.2020 36 41 40.63 47' 0,2 48' 93 40 33,10 Pi 36. 41. - . 89 PA-11(07) 36.14 35.91 Kaardileht nr 6224 (Palivere) 40. 32,04 34 . 35.99 nnasehunni 26.02.2020 33 41 73 36.52 32.95 32,18 Plokk 15 aT 11 39.04 K-18 27.02.2020 46' 46 45 33.08 33.54 Laoplats 35.91 36. 33.09 37.16 4,6 36 36.32 36,20 3,0+EL 35.72 36.16 35.94 25 36.12 36.17 34.98 38 37.74 47 48 Plokk 16 aT 33. 36 35.84 36.37 36,64 K-2 - Plokk 5 aT - 35.01 36. 28,70 35.70 20 36.02 39.23 36.11 - 60 kud 9 26 35 .4 35.01 35,20 2,5+ 35 7,5 2,5 EK 35.94 Plokk 6 aT 32 I . - I .6 36 Liiv 35.76 39 36 35.03 . 37 EK 49' 37. 74 9 35.40 5,0 EL 36.59 43' 43 . 35.98 37 6 31 36.56 35.53 35 25 36.07 44 K 35.37 33.07 39 36.43 32,70 Kruus 33.38 36.05 . ru 67 35.67 36.84 86 33. 38.43 38 us . 36.66 Pinnasehunnik 2 31 - 3 35.46 37 PA-9(03) Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiripunktide 29 02 36.56 35.89 Pinnasehunnik 34.90 36.15 26 36. 35 35.66 35.52 62 . 35.69 35.49 49 39.14 . 36.40 35 . 36.63 6,2 EK 36 72 39 33.42 59 . 35,70 33.14 52 2 3 koordinaadid 31 3 . 35 6 6 537 000 36.20 42 44' 35.77 35.39 33.06 33.14 33.29 PA-9(07) 38 36 52 29,50 35.94 36. 35.81 35.60 35.72 35.28 Tiik . . 35.30 35.35 25 36.26 36 34.95 44 35. 35,20 33. 16 30 496 400 35 Kaopalu kruusakarjäär 1 38.60 15 20 . 64 35.95 30 36.16 69 Kruus 01 35.19 Nr X Y . 42' 36.10 52' 35 3 35.46 .9 70 35.97 35.81 28,00 5 43601:001:0149 . 33.05 3 35 35 . 4 Kr Tiik 2 16' 08 uus 35.31 1 6 536 884,64 495 516,02 35 36. 35.89 41 Kivid Kivid 35.69 35.56 .97 35.53 35.16 51 35.19 38 35.92 35.90 Pinnasehunnik 35.25 - 17 15' 2 6 536 890,00 495 642,94 36. 35.18 358 .8 38.65 35.11 36.30 17' 06 35.83 35.35 37.77 41' 35.09 7,2 2,0 EK 35.91 3 6 536 634,22 495 649,75 36 35.91 33.04 71 38.11 34.84 35.56 34.72 35.57 51' 50' 36 . 35.16 33. 35.75 5,2 EL 35 32,80 50 4 6 536 638,34 495 910,85 10 35.61 Kruus 37 34.99 35.60 36.47 86 26.02.2020 35.82 36.54 33.51 33.44 37.54 35. 33.04 38.09 K-5 0,2 35.38 PA-8(03) - 34.00 33.53 5 6 536 642,67 496 177,59 35.51 36.14 I' k 35.14 47 ni 33. 33.58 K-4 0,1 36. 6,6 5,3 EK 32. 36,10 2 33,12 un 35.20 0 . 35,30 3,6+EL 36 6 6 536 872,66 496 165,38 33 71 38.09 08 95 1,3 EL 18 18' 35.73 33 34.98 . eh 35.92 27.02.2020 . 35 31 32 60 33.27 . 34,94 5,4+TL as 35 . 35.35 29,50 35.76 . 33.38 K-19 0,2 35.28 35 31,5035.13 35 33. 34.98 7 6 536 877,71 496 323,14 s 33 35.43 44. 35.48 37.63 nn 35.42 uu 32 33.18 . Pi 36.72 25 45.06 37 Kr . 29,44 35 30 35.50 31 45.37 Kruus 35,42 3,7+ 8 6 536 919,28 496 320,75 19 45.56 33.16 35.44 EL 35.57 03 S-4 1,0 35.49 37.54 37.57 . 36.22 - 38.34 37.78 29 36 35.77 PA-3(07) 31,52 32. 36.72 45.94 Plokk 15 aT 35.34 Kaopalu kruusakarjäär 2 36.21 9 6 536 924,78 496 433,78 37. k 35.48 ni 91 39,55 37 33.01 1,1+EL un 37.20 eh 35,70 7,5 4,3 EK 43601:001:0148 49 38 35.46 38.09 33.02 46.67 as 35.24 10 6 536 912,14 496 434,55 35.76 Plokk 16 aT 34.68 35.55 nn Pi 3,2 EL 33.06 33.47 28 34.74 36.34 37.64 33.51 36.41 35.66 35.43 37,45 Liiv 35. 28 35.70 28,20 33.10 Plokk 2 aT . 34.88 33.46 33.11 33.01 3' 33.57 5' 11 6 536 912,14 496 446,31 36 33.64 36.63 PA-7(07) 0,2 K-15 37 33. 33.02 Tiik 37.47 33. 32. 36. 35.39 36.19 Kaopalu 33.50 37.87 32. 33.12 87 35.76 40 Plokk 14 aT 20 37 12 6 536 925,50 496 448,54 61 33.23 PA-5(07) 33.22 33.32 33.47 Tiik 35,60 6,7 1,7 EK 37,81 33,01 5 81 Plokk 7 aT 87 33.38 81 35.43 39.05 33.19 33.03 61 37.31 34. 36.77 5,0 EL 35. 36.32 37.56 35.96 34.90 33.18 33.18 37 26.02.2020 37. 34.78 35.71 Kruus 3 Plokk 8 aT 35,50 kruusakarjäär 4 4' 33.54 28,90 31,81 37.78 III' 13 6 536 927,01 496 479,62 97 0,5 35. 35.74 33 32.81 36.41 33.03 33.00 .61 33.15 32.67 32.74 32.78 36.52 35.94 28,70 PA-1(07) 32 33.08 33.15 33.16 32.73 31,71 32.76 PA-10(07) 36.27 35.31 35.62 42.12 33.06 33.22 14 6 536 880,43 496 487,78 32 . 35.73 40' 29 33.59 32.88 0,3 5,5+EL 3 34.90 26.02.2020 5 33.13 36.14 - 35.66 36.10 .8 36.59 35.86 35.75 35.23 35.76 PA-4(07) 35 63. 35.68 4 35.93 36,20 35 35' 1 36.08 3 35.47 35.26 . 56 36,00 9059 36.45 31 Pinnasehunnik 35.15 Pinnasehunnik 35.29 35.79 35.05 32. 3 35.68 5 35.27 35.54 34.96 35.39 7,2 4,0 EK . 353235. K-12 0,3 0,6 35.81 15 6 536 786,93 496 388,90 .5 9 35.43 17 . 54 35.94 36.26 35.34 34.93 36,20 9 7,5 3,7 EK - k 28,70 36 5. 35.50 36.16 35.86 ni 36 3,2 EL 3 28,50 6,9 2,0 EK 36 35,61 5,4+EL 3 un 6 unnk i n Pinaseh 16 6 536 801,75 496 335,91 .6 35.86 3,8 EL Pi 35 eh .991 6 nn 4,9 EL 31' 3128,70 35.71 33 3 36.10 8 . 32 62 36 34.77 35.49 36.09 0 35.50 35.88 6,834,3 as s k k . 5 EK a 3 2.9 6 i 3 ni 5 35.06 .2 eh 6 35.77 nn nn 3 5 9 35.65 7 0 .8 37.09 un 35.16 35.34 35.14 .1 2,55EL ni i 3 . 35 hu 29,91 36 30 37 17 6 536 767,85 496 302,50 un P 36.52 35.54 K-8 0,2 k K-10 0,1 as e 35.65 eh 35.47 35.51 35 35 Pn 35.36 36.57 38.16 35.21 35.91 36.82 44 i 36.03 nn 2 . 34.88 32 .20 na .9 30 as i 37.14 34. 49 seh 36.05 35.33 35.94 18 6 536 721,32 496 319,53 35 35.37 P 36.39 34 un 35.76 36,20 2,435.78 35.60 39 35.24 34 35.43 . 35.75 92 95 35,35 1,8 EL nn 36' .5 35.77 . ni k EL 35.36 . 35.48 90 35 62 4 35.37 5 Pi 35.69 33 2 34 . . 38.82 35.42 32 41 .0 34.98 35 2.8 8 28 35.37 36.01 4 1 19 6 536 479,41 496 063,70 6 . 40 3 5. . 33,70 84 3 36 1 34 3 3 40 35.50 3 35.21 33,35 496 200 35.34 34.58 36.78 . 81 39. 92 35.52 32 36.88 37.02 3 3 5. 90 36.09 . 35.41 36.67 2 . 4 35.12 6 35 36.08 4 Pinnasehunnik 41.22 s 32,96 34.95 36 . 36.39 3 35.77 35.91 20 6 536 404,40 496 003,87 36 uu 35.60 34.83 35.84 03 35.88 39' Kr 05 35.98 26.02.2020 35.49 36.00 35.12 36 36.38 34.44 34.64 35.97 38.64 Pinnasehunnik Plokk 2 aT 35.57 35.14 35.09 35.70 21 6 536 434,97 495 867,50 7 . 35. .1 41 41 Plokk 2 aT 35. 32' 32. 35. 35.28 Plokk 14 aT 52 36.17 36.06 35.91 35.23 40.97 35.33 34.74 35.76 .28 35.94 K-7 0,2 35.15 36 72 22 6 536 470,33 495 875,00 48 62 36.24 35.95 36 34.94 35.56 35.18 36.07 35.93 32 35.75 Kaopalu karjäär 35.11 35.58 34.49 35.67 35.63 37.25 35.20 32,79 Kaopalu kruusakarjäär 3 40 35.24 35,36 2,2 EL Kaopalu kruusakarjäär 3 35 35.73 35.92 35.04 35.42 35.13 35.3926.02.2020 52 35.83 23 6 536 506,74 495 867,21 .4 35.29 . 18 36.54 . 33,22 77601:003:0580 4 2 36 30' 35.10 35.20 38 35.44 3 35 36.19 44101:001:1538 34.70 36.42 35.80 35.24 36.47 27.02.2020 44101:001:1538 34.95 35.84 32 32,96 24 6 536 483,61 495 842,48 .1 K-14 0,7 . 23' 36. 35.16 29 32. 35.54 35.75 7 36 35.99 35.66 35.33 35. K-6 0,2 35.75 34.89 36.04 35.59 35.40 29 33 40 35.24 36.02 34.68 35.61 34.95 36 91 33.72 36.51 36.39 34.99 36.44 37.07 36,79 3,5+EL 25 6 536 440,33 495 843,58 35.34 30 35.61 35.35 35.85 38 34.54 33,09 35,42 4,2+EL 35.46 78. 3 35.83 36.72 . 35.17 36 26 32.97 35.40 5 I 35.61 9 I 35.33 23 .3 33. 27.02.202035.64 26 6 536 443,38 495 773,58 I .4 34.60 32,59 5 35.24 38. 34.88 35 35.09 35.25 35.48 35.21 31,02 35.25 35.81 K-20 0,2 37.15 35.64 35.65 89 35.06 36.02 35.78 35.49 37.43 Piirsalu metskond 35.83 56 52 34.89 K-11 0,8 27 6 536 453,32 495 762,26 s 34.15 35.94 36.20 32. 35.23 36.08 35. uu 36.91 35.91 32.89 32.59 35.36 34 33' 33 36. 36.99 35,39 2,1 EL 44101:001:1547 25 38' 38 34.02 34.22 37 92 Kr 33.11 32.22 41 6 . 34 . 35.32 35 .6 32.84 35,92 5,0 EL 35 35.35 36.88 28 6 536 444,04 495 758,53 09 38.09 36 35.37 36.06 36.37 35.67 34' 35.39 33,09 34.85 36.22 35.54 36.48 355 .4 36 .70 34.93 37' 30,12 35.27 32 35.49 37.70 35.28 35.79 29 6 536 448,64 495 653,01 0 35.36 .4 32.92 36.80 35.68 35.83 36 37.13 35.00 Piirsalu metskond 57 24 36 35.94 35. 36. 32. 38.12 32.81 35.60 35.33 36.18 33.21 36.77 33,31 37.33 33.19 34.8334.84 35.43 35.92 27' 34.99 35.34 30 6 536 529,18 495 651,95 06 34.41 36.84 49 02 35 37.42 37.22 . 35.49 35.57 77601:003:0287 26.02.2020 35 36.46 37.01 35.24 36.13 31 Kao 36.09 36.29 35.43 31 6 536 602,77 495 609,62 22 22' 35.68 37.14 35.41 19 kr 35.37 36.28 35.23 37.77 26' 24' 36.60 35.70 Pi aav 35.78 pal 35.20 K-9 0,2 nnas 35.27 37.09 27 36.43 19' 35.74 32 6 536 588,87 495 591,96 u 35.32 35.10 35.13 35.86 37.38 37.60 35.20 35.26 36.06 35,41 1,9 EL ehun 35.11 26 36.20 35.07 35.82 33 6 536 522,51 495 634,87 22 35.37 35.06 35.72 . 35.19 35.97 31 35 48 ni 26 33,31 34 6 536 522,50 495 483,27 35. 10 36.88 35.76 32. k 35.34 36.63 35. 35.18 36.05 35.69 34.17 34.31 37.33 35.81 29 29' 35.73 36.54 34.96 35.43 35.25 35 6 536 619,91 495 474,80 35.25 28' 28 36.26 35.70 Pi 36.12 70 nnasehunni 34.04 35.38 . 25 36.21 36 6 536 611,42 495 451,11 35 35.18 35.25 Plokk 4 aT 34.99 34.45 35.06 21 34.91 K-13 0,5 35.85 36.49 34.18 25' 34.90 35.65 35,3636.92 3,3+ 34.93 36.47 36.27 37 6 536 522,50 495 449,70 36.58 35.33 34.77 35 35 34.96 EL 34.90 36.90 34.50 35.83 .31 38 6 536 522,49 495 362,93 31 09 k 35 31,56 34. 32. 21' 02 35 33 32. 37.70 34. 20 20' 37.74 39 6 536 602,74 495 362,10 495 800 35.13 496 000 34.16 1 .2 38.07 40 6 536 660,40 495 361,50 Plokk 4 aT 35 34.43 41 6 536 760,63 495 408,45 Kaopalu karjäär 42 6 536 813,16 495 519,09 37.17 77601:003:0342 43 6 536 825,10 495 518,57 44 6 536 825,77 495 533,71 45 6 536 848,77 495 533,31 46 6 536 848,84 495 517,56 47 6 536 828,55 496 244,65 48 6 536 828,55 496 272,64 49 6 536 808,70 496 284,95 50 6 536 764,22 496 259,03 51 6 536 776,69 496 243,80 52 6 536 807,70 496 234,19 Pindala 22,17 ha 1 36 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Maapinna samakõrgusjoon, m 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 30 Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m Märkused: Külgneva mäeeraldise piir Kaitsevöönd Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Taotletava mäeeraldise piir 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. K-5 Kaevandi nr (2020. a) 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 28.02.2020 . Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir 0,2 Katendi paksus, m 35,30 Suudme abs kõrgus, m 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3,6 Kasuliku kihi paksus, m Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 31,50 Lamami abs kõrgus, m (EK - ehituskruus, EL - ehitusliiv, 5. Plaani koostamisel on kasutatud: TL - täiteliiv) pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) - Kaopalu IV uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan, PA-7(07) 0,2 Puuraugu nr (2007. a) Katendi paksus, m OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 20/2891 Geoloogilise läbilõike joon 35,6 6,7 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m I I' 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Kaopalu Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu kruusakarjäär 3 PA-8(03) Puuraugu nr (2003. a) Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 44101:001:1538 Kaopalu IV liivakarjäär Mäeeraldise plaan Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Kaevandamisel jäetava nõlva alumine kontuur Loa omanik Lääne Teed OÜ Graafiline lisa 1/3 Tehnika 2, Uuemõisa, 90401 Lääne maakond [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 0 100 200 m Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 14.02.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4715 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' W E m m 46 46 45 45 Läbilõige II-II' 44 44 W E m m Kaopalu kruusakarjäär 3 43 44101:001:1538 43 42 42 äär2 äär1 42 42 41 41 0148 j uusakar 0149 j Mäeeraldise piir 001: uusakar 41 41 40 Kaopalu kruusakarjäär 3 40 44101:001:1538 001: 43601: u kr 40 40 39 39 Mäeeraldise teenindusmaa piir Kasvukiht 43601: Kaopal u kr Külgneva mäeeraldise piir Kaopal 39 39 38 38 PA-11 Külgneva mäeeraldise Liiv, huumuserikas K-3 36,20 K-16 38 38 37 37 teenindusmaa piir 36,64 K-17 36,18 okk 7 aT 35,79 PA-8(03) Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 37 37 36 0,2 36 Ehitusliiv 2 1: 36,10 aR - aktiivne reservvaru) 0,1 0,2 K-5 K-4 36 35,30 36 35 Pr.28 Plokk 15 aT 35 34,94 2 K-16-1 Kaevandamise järgne veetase, 1: Täiteliiv Pl Kr.9,2 K-17-1 35 K-3-1 vt. 34,94 m 0,2 35 34 Plokk 2 aT St.1,5 Kr.15,9 34 Kaopalu abs 33,0 m Kr.38,6 0,1 27.02.2020 2,5 EL vt. 33,49 m St.5,8 St.3,4 vt. 33,38 m kruusakarjäär 3 26.02.2020 26.02.2020 TL Katastriüksuse piir ja tunnus EK 44101:001:1538 Saviliivmoreen 34 K-5-1 34 33 33 5 1: vt. 33,74 m Plokk 15 aT 1: abs kõrgus 33,0 m Plokk 2 aT Pr.29 5 1: Kr.9,7 2 okk 8 aT 27.02.2020 Pr.13 Plokk 16 aT okk 7 aT St.1,9 33 K-4-1 abs kõrgus 33,0 m vt. 32,80 m EL 33 32 Plokk 14 aT 4,0 3,8 32 Kaitsevöönd Liivsavimoreen Kr.10,8 26.02.2020 St.6,9 32 4,4 TL Plokk 16 aT Plokk 14 aT 32 31 31 Pl Kaevandamisel jäetav nõlv ja nõlvus Kruus Pl 2,1 31 31 30 30 1: 1:2 vastab kaldele 26° 5,3 Pr.30 5 1:5 vastab kaldele 12° 30 30 29 29 6,6 7,5 5,5 29 29 28 28 7,1 K-20 Kaevandi nr 28 Plokk 8 aT 28 27 27 35,39 Suudme abs kõrgus, m Sügavus maapinnast, m 0,2 Proovitud intervall, m K-20-1 Proovi number Kr.2,0 Kruusa sisaldus, % St.4,9 Savi- ja tolmusisaldus, % EL Veetaseme abs kõrgus, m EL - ehitusliiv vt. 33,09 m Mõõtmise kuupäev 2,3 TL - täiteliiv 27.02.2020 EK - ehituskruus Läbilõige III-III' Kaevandi sügavus, m 2,5 W E m m 42 42 Kaopalu kruusakarjäär 3 41 44101:001:1538 41 skond 56 äär 0580 0397 40 40 j u kar 003: 003: u m et 39 39 Kaopal 77601: 77601: K-15 37,81 sal 38 38 0,2 r PA-10 i Pi K-10 36,20 0,5 37 K-12 37 36,20 K-8 35,61 K-6 K-7 0 100 200 m 36 35,42 35,35 0,1 36 35,36 2 Märkused: 1: 0,6 0,6 0,2 0,2 0,2 K-10-1 0,3 K-15-1 2 35 35 1: K-8-1 Kr.2,4 Kr.- 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 1: 2 1: 1: Pr.13 2 St.4,5 St.3,2 2 Kr.8,3 Plokk 2 aT EL Plokk 2 aT EL 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 34 K-6-1 Plokk 2 aT K-7-1 St.2,7 34 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 28.02.2020 . Kr.24,9 Kr.2,6 EL 2,5 K-12-1 2,6 vt. 33,22 m St.1,1 St.2,5 2,0 2,6 Kr.6,0 vt. 33,01 m 4. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: 27.02.2020 vt. 32,96 m 33 EL 26.02.2020 2,4 EL 2,4 St.4,4 Pr.14 26.02.2020 33 5 abs kõrgus 33,0 m - Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I-I'...IV-IV', 1: 5 1: 2,5 EL Plokk 14 aT OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 20/2891 32 1: vt. 31,71 m 32 5 3,4 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 26.02.2020 6,0 Plokk 14 aT Objekti nimetus ja aadress 31 31 Joonise sisu 4,4 Pr.25 Kaopalu IV liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked 30 30 Lääne-Nigula vald, Lääne maakond I - I' ... IV - IV' 5,4 29 29 7,5 Loa omanik Lääne Teed OÜ Graafiline lisa 2/3 28 28 Tehnika 2, Uuemõisa, 90401 Lääne maakond [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000 Mõõtkava (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100 27 27 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 14.02.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4715 /Allkirjastatud digitaalselt/  6 537 000 Plokk 9 aT 12' 43 43.93 9' 13' Kaopalu kruusakarjäär 4 Plokk 15 aT 45 Plokk 9 aT 44101:001:1548 Plokk 9 aT 44 56 9 8' Piirsalu metskond Plokk 12aT 16 42 13 42 42.00 42.13 42.12 41.63 8 44 43 Plokk 10 aT 44101:001:1547 45 42.20 41.84 41.97 Kaopalu III Plokk 10 aT Plokk 11 aT 41.22 42. 43.05 41.78 42.77 43.13 43.24 kruusakarjäär 2' 44.85 45.54 71 42.73 42.55 42.24 42.58 4 43.79 Piirsalu metskond 56 43.47 42.90 3 . 44.70 6 Kaopalu III 113334 Kr Plokk 13 aT N 42.63 6 42.48 Kaopalu 42.34 kruusakarjäär 4 42.74 42.28 41.66 6' 43.18 Plokk 12 aR 43.39 43.39 35 uus 44101:001:1547 1' 44101:001:1548 45.71 36.52 2 42.74 37.12 38.58 39.02 kruusakarjäär 10 43 39.87 43.25 43.16 42.60 36.76 39 42.98 34.12 40 11' 38 42.90 43.18 42.55 42. 1 42.95 42.91 36.49 33.93 Kaopalu kruusakarjäär 5 39.57 39.85 7' . 67 7 35.55 39 79 42.91 6 44101:001:1539 37.20 35.57 38.01 39.27 37.47 35.57 10' n Pinas 42.72 39.18 35.82 43.09 14 38 36.61 43.26 42.46 38.73 37 . 43.28 38 42.85 42.71 41.28 42.89 45' 35 34 33 38.89 40 34 . Kruus Plokk 7 aT 47' 48' 41 40.63 40 Kaardileht nr 6224 (Palivere) 41. . 40. 34 3 41 2 11 39.04 36.12 37.16 46' 46 45 32 38 36.37 Plokk 2 aT 37.74 Plokk 5 aT 47 48 39.23 26 35 Plokk 7 14 aT Plokk 6 aT . 32 .6 36 39 3 36 . 49' 37. 74 9 37 6 43' 43 .31 36.56 35 25 44 39 3 K . 5 ru 67 38 us 36.66 29 31 36.56 26 35.66 35.52 62 . 49 39.14 . 35 36 52Plokk 2 aT 33 59 . 34 35 6 537 000 36.20 42 44' 34 36 35.81 Plokk 14 aT 35.28 . 35.30 25 34.95 16 496 400 Kaopalu kruusakarjäär 1 15 30 38.60 Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiripunktide 30 Kruus 35.19 52' 31 42' 3 4 35.46 .9 33 35.81 3 33 2 5 43601:001:0149 3 Kr uus 35 3 16' 35.31 koordinaadid 35.16 41 512 3 38 35.92 17 15' 32 35.18 38.65 34.72 34.84 41' 35.83 17' 35.56 37.77 Nr X Y 51' 50' 1 6 536 884,64 495 516,02 34.99 50 36.47 2 6 536 890,00 495 642,94 35.14 3 6 536 634,22 495 649,75 34.98 18 18' 35.73 4 6 536 638,34 495 910,85 44. 45.06 37 30 5 6 536 642,67 496 177,59 31 45.56 3 Kaopalu kruusakarjäär 2 5 6 6 536 872,66 496 165,38 29 36.21 45.94 43601:001:0148 46.67 7 6 536 877,71 496 323,14 35.70 333 8 6 536 919,28 496 320,75 3' 5' 4 37 36.19 35.76 40 Kaopalu 9 6 536 924,78 496 433,78 36.77 37.56 37.31 Plokk 7 aT 5 10 6 536 912,14 496 434,55 36.41 3 Plokk 8 aT kruusakarjäär 4 4' 36.52 35.94 11 6 536 912,14 496 446,31 34 Kaopalu karjäär 35.31 32 40' 33 32 35.73 35 35' 31 77601:003:0580 12 6 536 925,50 496 448,54 31 35.81 35.43 35.86 3 2 13 6 536 927,01 496 479,62 35.71 33 36 31' 31 30 35.77 14 6 536 880,43 496 487,78 35.47 36.03 15 6 536 786,93 496 388,90 30 35.94 39 36' 35.75 32 35.69 33 16 6 536 801,75 496 335,91 28 1 . 84 1 35 34 3 3 40 496 200 81 39. 32 . 35.41 36 17 6 536 767,85 496 302,50 35 35.77 35.91 39' 35.98 36.00 35.70 18 6 536 721,32 496 319,53 7 3 .1 5 33 41 35.23 32' 35.94 19 6 536 479,41 496 063,70 35.18 36.07 Plokk 2 aT 32 35.75 Kaopalu kruusakarjäär 3 35.83 20 6 536 404,40 496 003,87 Kaopalu kruusakarjäär 3 Plokk 2 aT 30' 3 2 44101:001:1538 35.80 21 6 536 434,97 495 867,50 44101:001:1538 4 23' 333 35.75 353 35.99 33.72 35.24 Plokk 14 aT 36.02 33 4 36.39 22 6 536 470,33 495 875,00 30 35.85 38 3 . 353 23 6 536 506,74 495 867,21 26 32.97 3 4 9 3 23 .4 35.24 1 38. 35 35.09 35.25 33. 35.25 35.81 35.65 89 Piirsalu metskond 35.83 56 24 6 536 483,61 495 842,48 52 32 s 34.15 36.20 uu 34 36.91 35.91 38' 38 34.02 34.22 32.89 32.59 37 35.36 34 33' 33 44101:001:1547 Kr 33.11 32.22 32.84 35.32 36.88 25 6 536 440,33 495 843,58 35.37 36.06 36.37 35.67 34' 36.48 37' 26 6 536 443,38 495 773,58 32 0 35.36 .4 32.92 35.83 36 36 38.12 33.21 32.81 35.00 36.77 Piirsalu metskond 35.60 57 24 35.94 27 6 536 453,32 495 762,26 34.41 33.19 34.8334.84 35.43 35.92 77601:003:0287 27' 36.13 28 6 536 444,04 495 758,53 31 36.29 22 22' 19 35.41 36.28 26' 24' 36.60 35.70 33 29 6 536 448,64 495 653,01 35.13 27 19' 35.74 36.06 30 6 536 529,18 495 651,95 4 26 Plokk 2 aT 33 35.11 36.20 35.07 35.82 35.72 31 35 3 31 6 536 602,77 495 609,62 35.34 36.88 35.18 36.05 34.17 Plokk 14 aT 36.63 34.31 35.69 37.33 35.81 32 6 536 588,87 495 591,96 3 35.73 29 29' 36.54 5 34.96 35.25 28' 28 36.26 35.70 Pi 36.12 70 33 6 536 522,51 495 634,87 nnasehunni 34.04 . 25 36.21 35 35.18 Plokk 4 aT 35.25 34.99 34.45 35.06 21 34.91 32 35.85 36.49 34.18 25' 34.90 35.65 33 43 36.47 36.27 34 6 536 522,50 495 483,27 36.58 34.96 36.90 35.33 34.77 35 34.50 34.90 35.83 35 .31 35 6 536 619,91 495 474,80 31 09 k 35 34. 32. 21' 02 33 32. 35 37.70 36 6 536 611,42 495 451,11 34. 20 20'37.74 495 400 495 600 495 800 35.13 496 000 34.16 496 200 38.07 37 6 536 522,50 495 449,70 1 .2 Plokk 4 aT35 34.43 38 6 536 522,49 495 362,93 Kaopalu karjäär 39 6 536 602,74 495 362,10 37.17 77601:003:0342 40 6 536 660,40 495 361,50 41 6 536 760,63 495 408,45 42 6 536 813,16 495 519,09 43 6 536 825,10 495 518,57 44 6 536 825,77 495 533,71 45 6 536 848,77 495 533,31 46 6 536 848,84 495 517,56 47 6 536 828,55 496 244,65 48 6 536 828,55 496 272,64 49 6 536 808,70 496 284,95 50 6 536 764,22 496 259,03 51 6 536 776,69 496 243,80 52 6 536 807,70 496 234,19 Pindala 22,17 ha 1 36 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Maapinna samakõrgusjoon, m Märkused: 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kaitsevöönd 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Külgneva mäeeraldise piir 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 28.02.2020 . Taotletava mäeeraldise piir 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Tekkiv tehisveekogu abs kõrgusel 33,0 m, pindala 17,0 ha 5. Plaani koostamisel on kasutatud: Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir - Kaopalu IV uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan, Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 20/2891 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Kaopalu Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu kruusakarjäär 3 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 44101:001:1538 Kaopalu IV liivakarjäär Korrastatud ala plaan Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Kaevandamisel jäetava nõlva alumine kontuur Loa omanik Lääne Teed OÜ Graafiline lisa 3/3 Tehnika 2, Uuemõisa, 90401 Lääne maakond [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 0 100 200 m Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 03.09.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4715 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad OÜ Lääne Teed (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Kaopalu IV liivakarjääri mäeeraldisele. Lääne maakonnas Kaopalu IV uuringuruumis viidi 01.01.2022. a. seisuga läbi geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokid 2 ja 14 aT ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 15 ja 16 aT. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada mitmete riigilise kui ka kohalike tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. Kaopalu IV liivakarjääri lähi piirkonnas on riigiteede teehoiukava kohaselt suurematest taristuobjektidest planeeritud Ridala-Nigula kattega tee säilitusremont 3,1 ja 2,6 km pikkusel lõigul, Taebla-Kullamaa kattega tee säilitusremont 1,2 km pikkusel lõigul, Liivi-Üdruma kruusatee remont 7,2 km pikkusel lõigul ja Saaniku- Martna kruusateed remont 6,9 km pikkusel lõigul, millega kaasneb piirkonna ehitusmaavarade vajaduse kasv. Antud objektid asuvad taotletavast Kaopalu IV liivakarjäärist edela suunal, kus käesoleval ajal puuduvad olemasolevad täitematerjalide karjäärid. Piirkonda üldisemalt analüüsides on näha, et lisaks kirdesuunale praktiliselt puuduvad ka karjäärid taotletavast alast lõunasuunal. Taotletava ala kasutuselevõtt võimaldab oluliselt vähendada tulevaste taristuprojektide materjali transportimisega kaasnevaid kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide varustamisel täitematerjalidega kaalutakse eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. Taotletav ala kattub olemasoleva Kaopalu kruuskarjääri teenindusmaaga, mis kuulub samuti taotlejale. Kaopalu kruusakarjääri teenindusmaa piire muudetakse kui käesolev luba välja antakse. Käesolevaga taotleb Lääne Teed OÜ Kaopalu IV liivakarjääris maavara kaevandamise luba 15 aastaks. Maavara kasutatakse üld- ja teedeehituses. Kaevandmise käigus väljatakse suurem osa endise korrastamata karjääriala jääkvarust ning koos ülejäänud alaga korrastatakse endine karjääriala. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Kaopalu IV mäeeraldis asub Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas, Allikmaa külas, Kaopalu kruusakarjäär 3 kinnistul (katastritunnus 44101:001:1538; sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mille valitsejaks on Keskkonna-ministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Logistiliselt jääb taotletav mäeeraldis Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla põhimaanteest nr 9 ligikaudu 260 - 300 m kaugusele lõunasse. Mäeeraldiseni viivad ja läbivad mitteavalikud teed läänepoolt idapoolt Karjääri tee (tunnus 7760323) ja idapoolt Metsavahe tee (tunnus 7760354). Lähimad asulad on Palivere alevik ~800 m kaugusel läänes ning Jaakna küla ~700 m kaugusel idas. Lähimad majapidamised asuvad ~600 m kaugusel põhja suunas teiselpool põhimaanteed ja ~800 m kaugusel läänes. Mäeeraldist läbib keskelt Kaopalu kraav (tunnus VEE1104702). Mäeeraldisest vahetult põhja jääb Lääne Teed OÜ-le kuuluv Kaopalu kruusakarjäär (kaevandamisloa nr L.MK/330426). Mäeeraldisest vahetult edelasse jääb OÜ-le Hoovivara kuuluv taotletav Kaopalu V liivakarjäär. Põhja suunda jääb aktsiaseltsile KIIRKANDUR kuuluv Kaopalu III kruusakarjäär (luba nr KL-511998, kehtivusega kuni 04.08.2036. a). Lõunaservast ~160 m kaugusele jääb Natura 2000 linnu- ja loomaalade hulka kuuluv Marimetsa Õmma hoiuala (KLO2000151). Läänepiirist ~880 m kaugusel läänes asub Silma (Palivere) allikas. Mäeeraldise lõunaservast ~800 m kaugusel lõunas ja läänes asub Taebla jõgi (VEE1104700). Mäeeraldise loodeosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9342899, KLO9342900, KLO9342901, KLO9342904 ja KLO9342897), Orchis militaris (hall käpp; keskkonnaregistri kood KLO9342905) kasvukohad. Ida ja kirdeosas asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9339003, KLO9339002 ja KLO9342898) kasvukohad. Kesk- ja lõunaosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Riparia riparia (kaldapääsuke; keskkonnaregistri kood KLO9124328), Euphydryas aurinia (teelehe- mosaiikliblikas; keskkonnaregistri kood KLO9200149), Euphydryas maturna (suur- mosaiikliblikas; keskkonnaregistri kood KLO9200148) elupaigad. Ala põhjaservast ~8,6 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri kood KLO9342903 ja KLO9342895) kasvukohad. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Maardla registrikaart nr 0317 andmetel on maardlat uuritud kaheksal korral: - Eesti NSV Geoloogia Valitsus „Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne“ (R. Sinisalu, 1980, EGF 3729); - Haapsalu TREV „Haapsalu Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Kaopalu karjääri laienduse geoloogiliste uurimistööde aruanne“ (E. Valt, 1980, EGF 3739); - AS ASBE „AS ASBE Kaopalu karjääri jääkvarude arvutus“ (U. Maiste, 1994, EGF 4875); - V.Kattai (litsents TJA nr. 76) „Lääne Teedevalitsuse Kaopalu kruusakarjääri jääkvaru arvutus (seisuga 01.01.1998.a.)“ (V. Kattai, 1998, EGF 5905); - OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Kaopalu kruusakarjääri täiendav uuring läänemaal (varu seisuga 01.04.2004.a.)“ (R. Sinisalu, 2004, EGF 7575); - OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Kaopalu II uuringuruumi geoloogiline uuring läänemaal (varu seisuga 01.04.2008)“ (R.Sinisalu, 2008, EGF 8000); - OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Kaopalu kruusamaardla Kaopalu III uuringuruumi geoloogiline uuring Läänemaal (varu seisuga 01.10.2011.a.)“ (R. Sinisalu, 2011, EGF 8347); - OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Seletuskiri Kaopalu kruusamaardla 1. ploki reservvaru osaliseks kaevandatavaks tunnistamine (varu seisuga 01.07.2012)“ (R. Sinisalu, 2012, EGF 8414). 2022. aastal koostas OÜ Inseneribüroo Steiger geoloogilise uuringu aruande „Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) “. Selle tulemusena kinnitati käsitletavale alale Maa-ameti 28.12.2022 kirjaga nr 1-17/22/2813 järgnevad aktiivse tarbevaru plokid: - plokk 2 (pindala 19,64 ha) ehitusliiva veepealne aktiivne tarbevaru 506 tuh m3; - plokk 14 (pindala 15,87 ha) ehitusliiva veealune aktiivne tarbevaru 287 tuh m3; - plokk 15 (pindala 3,40 ha) täiteliiva veepealne aktiivne tarbevaru 108 tuh m3; - plokk 16 (pindala 3,40 ha) täiteliiva veealune aktiivne tarbevaru 60 tuh m3. Mäeeraldise maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 43,3 - 46,4 m (keskmiselt 35,5 m). Katendi paksus on valdavalt ühtlase paksusega 0,1 - 1,0 m (keskmiselt 0,3 m), välja arvatud ala loodeosas, kus katendi paksus ulatub 4,6 meetrini. Katend on esindatud seinapuhastuses S-4 saviliimoreeniga. Kaevandites K-01, K-11, K-13…K-15 esineb tumepruun huumuserikas peenliiv. Katend on esindatud valdavas osas kasvukihiga 0,1 - 0,3 m (keskmiselt 0,2 m). Ala läbilõige koosneb glatsiofluviaalse päritoluga karbonaatse koostisega beežikast ja tumepruunist kruusast, kruusliivast ning jäme- kuni peenliivast, kohati tolmliivast (fIIIjr). Kruusaosise sisaldus ja suurus vähenevad lamami suunas. Esinevad 5 - 20 cm suurusega munakad ja veerised. K-10 kaevandis on ülemises intervallis on 0,5 m paksune pruuni kruusliiva kiht, kus ei ole proovi võetud, kuid maavara ühtlase leviku tõttu on arvestatud kasuliku kihi sisse. Kruusa ja liiva lamamiks on hall liivsavimoreen ja saviliivmoreen (gIIIjr). Mäeeraldise kasuliku kihi paksus on kaevandite andmetel kuni 5,5 m. Moodustatud plokkide kasuliku kihi paksus on kaevandite andmetel 1,8 - 5,5 m (keskmiselt 3,6 m), sh veepealne varu 1,8 - 4,3 m (keskmiselt 2,5 m) ja veealune varu 0,3 - 5,4 m (keskmiselt 1,7 m). Mäeeraldisel esineb vabapinnaline põhjaveekompleks, mis toitub sadevetest. Lamami moodustab saviliivmoreen, mis on laiguti kaetud jääjärvelise tekkega aleuriitide ja savidega. Viimased koos moreeniga moodustavad tingliku veepideme, mille paksus ületab 8 m piiri (Kala jt., 1969) ja mis eraldab pinnasevee pinnakatte (tingliku veepideme) all levivast Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist. Mainitud veepide on tinglik, kuna seda moodustavate setete filtratsioonikoefitsient jääb tavaliselt vahemikku 0,1 kuni 1 m/ööp. Veetase asub maapinnast 2,1 - 4,8 m (keskmiselt 2,9 m) kõrgusel, asudes absoluut-kõrgustel 31,7 - 33,7 m (keskmiselt 33,0 m). Arvestatakse veetasemega 33,0 abs m, kuna see on ka markšeidermõõdistustega fikseeeritud Kaopalu kruusakarjääri veekogus. Kaopalu kruusakarjääri veekogus tase on 32,97 m. Kasulik materjal on esindatud nii veepealse kui ka veealuse varuna. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Kaopalu IV liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 22,17 ha. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud osaliselt Kaopalu liivamaardla aktiivse tarbevaru plokid 2, 14, 15 ja 16 aT. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Kaopalu IV liivakarjääris lasuva materjali ohutuks nõlvuseks veepealses osas on arvestatud nõlvusega 1:2. Veealuse materjali stabiilsuse tagab nõlvus 1:5. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 2. Tabel 1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus Kaopalu IV liivakarjääris (seisuga 31.12.2023) Ploki Taotletav Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara pindala, ha varu, tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3 2 aT 18,78 ehitusliiv 481,08 25,58 455,50 (veepealne) 14 aT 15,18 ehitusliiv 277,19 23,60 253,59 (veealune) 15 aT 3,38 täiteliiv 106,48 30,70 75,78 (veepealne) 16 aT 3,38 täiteliiv 59,83 17,08 42,75 (veealune) Kokku 924,58 96,96 827,62 Taotletaval Kaopalu IV liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 827,62 tuh m3, millest veealust varu 296,34 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~69 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Kaopalu IV liivakarjäär ~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Mäenduslikud tingimused taotletavas Kaopalu IV liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna mäeeraldis jääb Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla põhimaanteest nr 9 ligikaudu 260 - 300 m kaugusele lõunasse. Mäeeraldisele viivad metsateed Metsavahe tee (tunnus 7760354) ja Karjääri tee (tunnus 7760323). Katendi paksus on ühtlase paksusega 0,1 - 1,0 m (keskmiselt ja valdavalt 0,3 m), mis on esindatud valdavalt kasvukihiga (keskmiselt 0,2 m). Kasuliku kihi paksus on 1,8 - 4,3 m (keskmiselt 2,5 m), sh veepealne varu 1,8 - 4,3 m (keskmiselt 2,5 m) ja veealune varu 0,3 - 5,4 m (keskmiselt 1,7 m). Maavara lasundi ja katendi paksuse suhe on hea (katenditegur 0,1). Kasulikul kihil lasuv katend on esindatud kasvukihi ning tumepruun huumuserikka peenliivaga. Katendi maht mäeeraldisel on 63 tuh m3, millest kasvukihti 31 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Kaopalu IV liivakarjääris lasuv materjal kaevandatav veetaset alandamata. Juhul kui on võimalik veepealne varu väljata veealusest varust eraldi, siis seda tehakse. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Veealust liiva kaevandatakse vee seest ilma vee taseme alandamiseta. Vee seest ammutatud liiv tõstetakse ekskavaatoriga karjääri põhjale, kus liivast vesi välja nõrgub. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine. Kaopalu IV mäeeraldise korral on tegemist vana karjäärialaga, mis on looduslikult osaliselt taastunud. Planeeritav tegevus on aktiivse kaevandamistegevuse laiendamine, mistõttu kaevandamise mõju on ümbritsevale keskkonnale väiksem kui uue karjääri avamine. Kaopalu IV liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim üksikmajapidamine jääb põhjapoolsest lahustüki mäeeraldise piirist põhja suunda, linnulennult ~ 650m kaugusele Soeva kinnistule (katastritunnus 77601:003:0590). Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt on Kaopalu IV liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel elamule lähimas punktis maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt:  Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(230) = 50 dB(A), kus arvutuse aluseks on ekskavaatorist 15 m kaugusel mõõdetud müratase väärtusega 82 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja- pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 50 dB, mis jääb alla II kategooria segaalas päevase piirtaseme piire. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Eelnevast lähtudes karjääritegevus tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset mürataset ja seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, siis võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müramõju ei ulatu lähima majapidamiseni. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 69 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,07 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Kaopalu IV liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Taotletavas v liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Mäeeraldise lõunaserv kattub 0,30 ha ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas) (tunnus KLO9200149) ja Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas) (tunnus KLO9200148) elupaikadega (levialade pindala 62,02 ha). Varasema karjääri põhja loodusliku taastumise tõttu tekkisid rohtunud alad, mis on sobilikud teelehe mosaiikliblika ja suur mosaiikliblika elupaigatüübiks. Elupaiga kogupindala on 62,02 ha, mis teeb moodustatud plokkidega kattuvaks osaks alla 1%. Kaevandamine on seetõttu antud juhul marginaalse mõjuga. Mäeeraldise keskosa põhjaosas, Kaopalu karjäärist vahetult lõunas, on ladustatud pinnasehunnik, kuhu on pesitsuskoha leidnud III kategooria linnud Riparia riparia (kaldapääsuke) (tunnus KLO9124328). Pesitsuspaiga olemasolul ei ole otstarbekas luua uut kaitseala või püsielupaika, kuna tõenäoliselt ei kasutata mäetööde käigus tekkinud puistanguid elupaigana kuigi kaua. Kaldapääsukesed vajavad parasiitide vältimiseks värskeid nõlvu, kuhu uuristada uusi pesakoopaid. Pesitsemise järel lennatakse talvitusaladele Aafrikasse ning kui järgmisel aastal taas pesitsema tullakse ja karjääris on tingimused muutunud ebasobivaks, otsitakse uus koht. Kuid ajutine pesitsusala on paindlikele liikidele kindlasti väärtuslik ka juhul, kui seal saab edukalt pesitseda kasvõi ühe hooaja. Kaitsealuse liigi olemasolul vältida selles piirkonnas pesitsusajal (01.05 - 30.08) kaevandamistegevust. Võimalik on pesitsusperioodi lõppedes kaitsealust liiki tunda eksperdi abiga luua järgmiseks pesitsusajaks teise kohta sobiv nõlv või puistang. Taotletava mäeeraldise loodeosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9342899, KLO9342900, KLO9342901, KLO9342904 ja KLO9342897) kasvu-kohad. Ida ja kirdeosas asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9339003, KLO9339002 ja KLO9342898) kasvukohad. Kaitsealune taim levib ka mäeeraldise lõuna suunas, mis tähendab, et taimele sobilikke elupaiku on karjääri läheduses veel. Loodeosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp; keskkonnaregistri kood KLO9342905) kasvukohad. Piirkond on eelmainitud taime kasvukohaks sobilik. Vastavalt looduskaitseseaduse § 58 lõige 5 alusel võib kaitsealuse liigi isendid loodusest eemaldada ümberasustamise eesmärgil Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise eesmärgil, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Enne taimede ümberasustamist tuleb teostada ekspertiis. Ekspertiisi tulemusel otsustatakse kas ja kuidas on taimed võimalik ümber istutada. Kõik ümberasustamised tuleb teostada Keskkonnaameti vastava eksperdi kohalolul. Taimede siirdamiseks tuleb samuti esitada Keskkonnaametile vastav taotlus. Taotluse sisu ja tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruses nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“. Taotletavas Kaopalu IV liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Kaopalu IV liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis- jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. 7. Kaevandatud maa korrastamine Taotletava Kaopalu IV liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala korrastamiseks Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks veekoguks. Mäeeraldisele tekkiva veekogu pindala on 17,00 ha ning selle keskmine sügavus on hinnanguliselt ca 3-4 m. Kaevandamisjärgselt kujuneb hinnanguliselt põhjavee tase enamvähem uuringuaegse veetasemega samale tasemele, jäädes abs kõrgustele 33,0 m. Mäeeraldise veepealsed osad jäetakse looduslikult taimestuma, mis soodustab kohaliku fauna levikut. Mäeeraldisele tekkivas veekogus tuleb karjäärinõlvad veepealses osas tasandada nõlvusele vähemalt 1:2 ning veealuses osas vähemalt 1:5. Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Koostatava korrastamise projekti käigus pannakse paika täpsemad tingimused kaevandatud maa efektiivsemaks korrastamiseks. Mäeeraldisele teenindusmaale moodustatava looduslikult taastuva ala pind peab jääma tasane, vältida tuleb sulglohkude teket. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Kaopalu IV liivakarjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Vastavates töödes on karjääride veekoguks, rohu- ja metsamaaks korrastamisel projekteeritud tööde maksumuseks kujunenud 1700...2400 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Kaopalu IV liivakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 22,17 x 2000 ≈ 45000 eurot. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Merily Melts / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Lääne Teed Karjääride projektijuht Taotluse koostas 03.09.2025. a. Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 28.12.2022 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 27.12.2027 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8; LKS § 53 lg 1 Teabevaldaja: Maa-amet KORRALDUS 28. detsember 2022 nr 1-17/22/2813 Lääne maakonna Kaopalu kruusamaardla registrikande muutmine Lääne Teed OÜ esitas Maa-ametile Kaopalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru ja ehituskruusa aktiivse tarbevaru ja reservvaru osalise ümberhindamise ja täiendava ehitusliiva ja täiteliiva aktiivse tarbevaru kinnitamise aruande (saabunud 12.12.2022, kirja registreerimise nr 9- 3/22/11295-5). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste (Keskkonnaamet on 22.08.2019 korraldusega nr 1-3/19/1672 andnud Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/333395) ja varasemate uuringute geoloogilise andmestiku põhjal. Maavara varu on arvutatud plokkides (aruandes 2. ja 14.-16. plokk), mis paiknevad Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas riigile kuuluval Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval katastriüksusel Kaopalu kruusakarjäär 3 (tunnus 44101:001:1538), mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Aruandes moodustatud 2. ja 14. plokk hõlmavad Kaopalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru 2. plokki ning osaliselt ehituskruusa aktiivse reservvaru 1. plokki ja aktiivse tarbevaru 4. plokki. Aruandes moodustatud varuplokid asuvad suures osas Kaopalu IV uuringuruumi piires. Varuplokkide edelaosa moodustati 0,87 ha ulatuses ja varuplokkide kirdeosa 1,85 ha ulatuses väljapoole Kaopalu IV uuringuruumi. 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) § 9 lõike 6 kohaselt võib ekstrapoleerimispunkte geoloogiliselt põhjendatud juhtudel moodustada kuni poolele kaugusele nõutavast uuringuvõrgu tihedusest. Ekstrapoleerimise tulemusena on moodustatud varuplokkide osad asuvad Kaopalu kruusakarjäär 3 katastriüksuse alal. Aruandes moodustatud varuplokke läbivad metsateed nr 7760323 Karjääri tee ja nr 7760354 Metsavahe tee. Aruandele on lisatud RMK kooskõlastus, mille kohaselt võib nihutada Metsavahe tee varuplokkide piirile. Kui Karjääri tee varuplokkide alalt likvideerida, siis Piirsalu metskond 57 kinnistule juurdepääsu säilitamiseks on vajalik truubi rajamine ligikaudsetele koordinaatidele 6536266/495884. Aruandes moodustatud varuplokkidele jäävad II kategooria kaitsealuste liikide Thesium ebracteatum (püst-linalehik; Eesti looduse infosüsteemi kood (edaspidi EELIS kood)  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KLO9339001) ja Oxytropis pilosa (karvane lipphernes; EELIS koodid KLO9328875, KLO9331203, KLO9342907, KLO9342906, KLO9338996, KLO9342913 ja KLO9328872) kasvukohad. Samuti jäävad aruandes moodustatud varuplokkidele III kategooria kaitsealuste liikide Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; EELIS koodid KLO9339002, KLO9342898, KLO9339003, KLO9342899, KLO9342904, KLO9342901, KLO9342897, KLO9342900) ja Orchis militaris (hall käpp; EELIS kood KLO9342905) kasvukohad ning Riparia riparia (kaldapääsuke; EELIS kood KLO9124328), Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas; EELIS kood KLO9200149) ja Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas, EELIS kood KLO9200148) elupaigad. Aruandele on lisatud Keskkonnaameti 13.09.2022 nr 12-1/22/16219-2 kiri, mille kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi karvane lipphernes (Oxytropis pilosa ) asurkond on Kaopalu karjäärialal väga esinduslik, olles tõenäoliselt Mandri-Eesti üks arvukamaid esinemisalasid. Taimed on eksperdi juhendamisel võimalik asustada Kaopalu karjääriala teistesse piirkondadesse koos pinnasega, kuid ümberasutamisele peab eelnema vastav ekspertiis. Soovitatav on jätta karvase lippherne kasvukoht tunnusega KLO9342906 aktiivsest varust välja või neid piirkondi mitte kaevandada, sest endise karjääri teevallil on hetkel väga head kasvutingimused. Käpaliste (hall käpp ja tumepunane neiuvaip) ümberasustamine eeldab kindlasti ekspertarvamust võimaliku ümberasustamiskoha ja metoodika leidmiseks. Vaatamata sellele, et neid liike esineb karjääri piirkonnas, ei ole neid sinna puuduva mullakihi, orgaanilise katendi kihi olemasolu, lämmastikurikkuse või võsastumise pärast lihtne asustada. Keskkonnaametil ei ole vastuväiteid aktiivse tarbevaru plokkide moodustamise ja nende arvele võtmise osas. Ala kasutamisel tuleb arvestada Keskkonnaameti poolsete seisukohtadega kaitsealuste taimede kahjustamise vältimiseks. Eeltoodud seisukohta saab arvestada kaevandamisloa taotluse koostamisel ja loa andmisel. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes Korra nõuetest. Uuritud maavara liigitus ehitusliivaks ja täiteliivaks. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande „Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ alusel seisuga 01.01.2022 maavarade registris Kaopalu kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 19,64 ha – 506 tuh m3 (aruandes 2. plokk), 1.2. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 15,87 ha – 287 tuh m3 (aruandes 14. plokk, allpool põhjavee taset, 2. ploki lamamis), 1.3. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 3,40 ha – 108 tuh m³ (aruandes 15. plokk), 1.4. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 3,40 ha – 60 tuh m³ (aruandes 16. plokk, allpool põhjavee taset, 15. ploki lamamis). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0317) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, Lääne Teed OÜ-le, Keskkonnaametile, Lääne-Nigula Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud 2  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 3  OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) Töö nr 20/2891 Tallinn 2022 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 2 Kinnitan: Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Annika Vohta /allkirjastatud digitaalselt/ Mäeinsener Mari-Ann Mõtus /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kadri Mikkelsaar /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 3 ANNOTATSIOON Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022). Aruanne ühes köites, teksti 27 lk, 16 tekstilisa, 3 graafilist lisa ja digitaalsed lisad. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn. Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu loa L.MU/333395 alusel (kehtis kuni 21.08.2021. a). Uuringuruum, teenindusala pindalaga 23,15 ha, asub Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas, Allikmaa külas, Kaopalu kruusakarjäär 3 kinnistul (katastritunnus 44101:001:1538; sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida uuringuruumis lasuva maavara levikut, paksust, kogust ning hinnata selle kvaliteeti ja võimalikke kaevandamistingimusi. Geoloogilise uuringu käigus rajati ekskavaatoriga 20 kaevandit ja kaks seinapuhastust. Uuringupunktidest võeti kokku 23 proovi materjali terastikulise koostise määramiseks. Uuringuruumi teenindusalal tehti topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1 : 2000. Uuringuruumi katendi paksus on valdavalt ühtlase paksusega 0,1 - 1,0 m (keskmiselt 0,3 m), välja arvatud ala loodeosas kus katendi paksus ulatub 4,6 meetrini. Kasvukihi paksus on 0,1 - 0,3 m (keskmiselt 0,2 m). Uuringuruumi kasuliku kihi paksus on kaevandite andmetel kuni 5,5 m. Moodustatud plokkide kasuliku kihi paksus on kaevandite andmetel 1,1 - 5,5 m (keskmiselt 3,4 m), sh veepealne varu 1,8 - 4,3 m (kesmiselt 1,3 m) ja veealune varu 0,2 - 5,4 m (keskmiselt 1,7 m). Kasuliku kihi materjal kvalifitseerub nii ehitus- kui ka täiteliivana. Lamamiks on hall liivsavimoreen ja saviliivmoreen (gIIIjr). Uuringupunktides avatud põhjavee tase jääb absoluutkõrgustasemelt 31,7 - 33,7 m vahemikku, keskmiselt 33,0 m. Uuringu tulemuste alusel eraldati Kaopalu IV uuringuruumi piires neli maavaravaru plokki: - plokk 2 (pindala 19,64 ha) ehitusliiva veepealne aktiivne tarbevaru 506 tuh m3; - plokk 14 (pindala 15,87 ha) ehitusliiva veealune aktiivne tarbevaru 287 tuh m3; - plokk 15 (pindala 3,40 ha) täiteliiva veepealne aktiivne tarbevaru 108 tuh m3; - plokk 16 (pindala 3,40 ha) täiteliiva veealune aktiivne tarbevaru 60 tuh m3. Uute plokkide moodustamisest lähtuvalt muutusid ka kattuva aktiivse tarbevaru ploki 4 ja aktiivse reservvaru ploki 1 pindala ja maht: - plokk 1 (pindala 3,49 ha) ehituskruusa passiivne tarbevaru 115 tuh m3; - plokk 4 (pindala 1,79 ha) ehituskruusa aktiivse tarbevaru 13 tuh m3. Registrist soovitame kustutada moodustatud plokkidega täielikult pindaliselt kattuv aktiivse reservvaru ploki 2. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 4 Eelnimetatud varu kogused ja pindalad esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks ja arvele võtmiseks seisuga 01.01.2022. a. Varu kinnitamisel soovitame keskkonnaregistri maard- late nimistusse ja Kaopalu kruusamaardla registrikaarti (nr 0317) sisse viia vastavad muudatused. Võtmesõnad: Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Kaopalu kruusamaardla, Kaopalu IV uuringuruum, ehituskruus, ehitusliiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, geoloogiline uuring. Koostas: Annika Vohta /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 5 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS........................... 8 3. MAARDLA UURITUS ..................................................................... 10 4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ... 12 4.1 Kaevandite rajamine ........................................................................................ 12 4.2 Proovide võtmine ............................................................................................ 12 4.3 Topograafilised tööd ....................................................................................... 12 4.4 Laboratoorsed uuringud .................................................................................. 12 4.5 Kameraaltööd .................................................................................................. 13 4.6 Uuringu keskkonnamõju ................................................................................. 13 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED................................................................................... 15 5.1 Geoloogiline ehitus ......................................................................................... 15 5.2 Hüdrogeoloogilised tingimused ...................................................................... 16 6. MAAVARA KVALITEET ............................................................... 19 7. VARU ARVUTUS ............................................................................. 21 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................ 23 8.1 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ........................................... 23 9. KOKKUVÕTE .................................................................................. 26 10. KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................... 27 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/333395 ............................................................ 28 2. Kaevandite kataloog ............................................................................................. 31 3. Kaevandite geoloogilised kirjeldused................................................................... 33 4. Plokkide ja uuringuruumi keskmised kvaliteedinäitajad/proovide kataloog........ 40 5. Labori katseprotokoll (OÜ Inseneribüroo STEIGER).......................................... 42 6. Uuringuruumi ja varuploki piiripunktide koordinaadid ja pindalad .................... 46 7. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri .............................................................. 48 8. Varu arvutuse tulemused ...................................................................................... 50 9. Maavara koguse koondtabel ................................................................................. 55 10. Kaevandite likvideerimise akt .............................................................................. 57 11. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ...................................................................... 61 12. Korrastamise akti heakskiitmine .......................................................................... 63 13. Riigimetsa Majandamise Keskuse arvamus ......................................................... 67 14. Keskkonnaameti arvamus..................................................................................... 68 Varu kinnitamise käskkiri OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 6 GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’...IV - IV’. Mõõtkava hor. 1 : 2000, vert. 1 : 100 3. Geoloogilised läbilõiked V - V’...IX - IX’. Mõõtkava hor. 1 : 2000, vert. 1 : 100 DIGITAALSED LISAD 1. Moodustatud plokkide ruumikujud. 2. Isojooned: - Maapind.dgn (maapinna samakõrgusjooned); - Katend.dgn (katendi lamami samakõrgusjooned); - Lamam (Plokk 2 aT).dgn (kasuliku kihi lamami samakõrgusjooned); - Lamam (Plokk 14 aT).dgn (kasuliku kihi lamami samakõrgusjooned). OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 7 1. SISSEJUHATUS Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Lääne Teed OÜ tellimusel Keskkonnaameti 22.08.2019. a väljastatud geoloogilise uuringu loa L.MU/333395 alusel (tekstilisa 1). Geoloogilise uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumi ja selle lähiümbruses kinnistu Kaopalu kruusakarjäär 3 (44101:001:1538, endine 43601:001:0147) piires geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda antud maa-alale maavara kaevandamise luba. Uuringu eesmärgi saavutamiseks rajati kakskümmend (20) kaevandit ja kaks (2) seina- puhastust. Uuringupunktidest võeti kokku kakskümmend kolm (23) proovi terastikulise koostise määramiseks. Proovid analüüsiti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumites. Uuringuruumi teenindusalal tehti topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1 : 2000. Uuringu välitöö geoloogilise situatsiooni kirjeldamise tegi 26.-27.02.2020. a geoloogiainsenerid Mari-Ann Mõtus ja Kadri Mikkelsaar. Topograafilise mõõdistamise tegi 28.02.2020. a geodeet Arles Tehu. Geoloogilise uuringu aruande ja graafilised lisad koostas mäeinsener Annika Vohta. Maavaravaru jääkvaru uuringu metoodikas lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järve- lubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 8 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Kaopalu IV uuringuruum, teenindusala pindalaga 23,15 ha, asub Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas, Allikmaa külas, Kaopalu kruusakarjäär 3 kinnistul (katastritunnus 44101:001:1538; sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mille valitsejaks on Keskkonna- ministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Logistiliselt jääb uurignuruum Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla põhimaanteest nr 9 ligikaudu 260 - 300 m kaugusele lõunasse. Uuringuruumini viivad ja läbivad mitteavalikud teed läänepoolt idapoolt Karjääri tee (tunnus 7760323) ja idapoolt Metsavahe tee (tunnus 7760354) (tekstilisa 13). Lähimad asulad on Palivere alevik ~800 m kaugusel läänes ning Jaakna küla ~700 m kaugusel idas. Lähimad majapidamised asuvad uuringuruumi teenindusalast ~600 m kaugusel põhja suunas teiselpool põhimaanteed ja ~800 m kaugusel läänes. Uuringu- ruumi läbib keskelt Kaopalu kraav (tunnus VEE1104702). Uuringuruumist vahetult põhja jääb Lääne Teed OÜ-le kuuluv Kaopalu kruusakarjäär (kaevandamisloa nr L.MK/330426). Uuringuruumis vahetult edelasse jääb OÜ-le Hoovivara kuuluv Kaopalu V uuringuruum (kehtiv kuni 01.06.2023). Uuringuruumist põhja suunda jääb aktsiaseltsile KIIRKANDUR kuuluv Kaopalu III kruusakarjäär (luba nr KL-511998, kehtivusega kuni 04.08.2036. a). Uuringuruumi lõunaservast ~160 m kaugusele jääb Natura 2000 linnu- ja loomaalade hulka kuuluv Marimetsa Õmma hoiuala (KLO2000151). Läänepiirist ~880 m kaugusel läänes asub Silma (Palivere) allikas. Uuringuruumi lõunaservast ~800 m kaugusel lõunas ja läänes asub Taebla jõgi (VEE1104700). Uuringuruumi ja moodustatud varuplokkide loodeosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9342899, KLO9342900, KLO9342901, KLO9342904 ja KLO9342897), Orchis militaris (hall käpp; keskkonnaregistri kood KLO9342905) kasvukohad. Ida ja kirdeosas asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9339003, KLO9339002 ja KLO9342898) kasvukohad. Kesk- ja lõunaosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Riparia riparia (kaldapääsuke; keskkonnaregistri kood KLO9124328), Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas; keskkonnaregistri kood KLO9200149), Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas; keskkonnaregistri kood KLO9200148) elupaigad. Ala põhjaservast ~8,6 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri kood KLO9342903 ja KLO9342895) kasvukohad. Uuringuruumi piires esinevad II kategooria kaitsealuse liigi Oxytropis pilosa (karvane lipphernes; keskkonnaregistri koodid KLO9342913, KLO9328875, KLO9338996, KLO9331203, KLO9342906 ja KLO9342907) kasvukohad ja II kategooria kaitsealuse liigi Thesium ebracteatum (püst-linalehik; keskkonnaregistri kood KLO9339001) kasvukohad. Ala lähiümbruses asuvad II kategooria kaitsealuste liikide Thesium ebracteatum (püst- linalehik; keskkonnaregistri kood KLO9342928), Oxytropis pilosa (karvane lipphernes; OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 9 keskkonnaregistri kood KLO9328872) ja Dracocephalum ruyschiana (sile tondipea; keskkonnaregistri kood KLO9338999) kasvukohad. Uuringuruumi teenindusala pindala on 23,15 ha, mille ligikaudsed mõõtmed on 600 × 200 m. Uuringuruumi puhul on osaliselt tegemist vana karjääriga, kus on varasemalt kaevandatud ning osaliselt metsamaaga. Uuringu käigus tehtud topo- graafilise mõõdistuse andmetel on sealne maapinna reljeef ebatasane. Uuringuruum jääb Eesti 1 : 50 000 baaskaardi lehele nr 6224 (Palivere). Ala keskosa geograafilised koordinaadid on 58 58' 5,41'' pl ja 23 55’ 41,19'' ip. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 10 3. MAARDLA UURITUS Kaopalu IV uuringuruum kattub 3,08 ha ulatuses Kaopalu kruusamaardlaga. Maardla registrikaart nr 0317 andmetel on maardlat uuritud kaheksal korral: - Eesti NSV Geoloogia Valitsus „Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis- hinnanguliste tööde aruanne“ (R. Sinisalu, 1980, EGF 3729); - Haapsalu TREV „Haapsalu Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Kaopalu karjääri laienduse geoloogiliste uurimistööde aruanne“ (E. Valt, 1980, EGF 3739); - AS ASBE „AS ASBE Kaopalu karjääri jääkvarude arvutus“ (U. Maiste, 1994, EGF 4875); - V.Kattai (litsents TJA nr. 76) „Lääne Teedevalitsuse Kaopalu kruusakarjääri jääkvaru arvutus (seisuga 01.01.1998.a.)“ (V. Kattai, 1998, EGF 5905); - OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Kaopalu kruusakarjääri täiendav uuring läänemaal (varu seisuga 01.04.2004.a.)“ (R. Sinisalu, 2004, EGF 7575); - OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Kaopalu II uuringuruumi geoloogiline uuring läänemaal (varu seisuga 01.04.2008)“ (R.Sinisalu, 2008, EGF 8000); - OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Kaopalu kruusamaardla Kaopalu III uuringuruumi geoloogiline uuring Läänemaal (varu seisuga 01.10.2011.a.)“ (R. Sinisalu, 2011, EGF 8347); - OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Seletuskiri Kaopalu kruusamaardla 1. ploki reservvaru osaliseks kaevandatavaks tunnistamine (varu seisuga 01.07.2012)“ (R. Sinisalu, 2012, EGF 8414). 1978 - 79. a. tegi Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus Läänemaal liiva ja kruusa otsingu- hinnangutöid, mille käigus uuriti ka Kaopalu karjääri põhja ja karjääri lähiümbrust jääkvarude hindamiseks. Uuringu käigus rajati põhja-lõunasuunaliste profiilidena puuraugud ligikaudu 400 m vahedega, puuraukude vahekaugus profiilil 50 - 130 m ning sügavusega 3 - 12 m. 1979. aastal teostas Haapsalu TREV 3,0 ha suurusel alal geoloogilisi uurimistöid mäeeralduse laiendamiseks. 1979.a. novembris puuruti uuritavale alale 3 puurauku, mis lõpetati lamamis. Kasuliku kihi keskmiseks paksuseks oli 5,6 - 11,7 m. 1994. a AS ASBE Kaopalu karjääri jääkvarude arvutuse. Uuring teostati tolleaegsel mäeeraldisel 3,4 ha pindalal. Kasutati ala ja selle vahetusse lähedusse rajatud kümne (10) puuraugu andmeid. Varu kinnitati aktiivse ja passiivse tarbevaruna. 1997. a. tegi FIE V. Kattai Lääne Teedevalitsuse tellimusel Kaopalu karjääri lõunosas 4,82 ha suuruse taotletava mäeeraldise uuringu. Uuringu käigus võeti 7 proovi, sh 4 seinapuhastustest ja 3 šurfidest, topoplaan koostati mõõtkavas 1 : 1000. Varu arvutati pealpool veetaset. 2003 - 2004. a. tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Lääne Teed OÜ tellimusel Kaopalu kruusakarjääri põhjaosas 5,90 ha suuruse ala täienduuringu, mille käigus rajati 13 puurauku ja seinapuhastust, võeti 18 proovi, topoplaan koostati mõõtkavas 1 : 1000. Ehituskruusa aktiivne tarbevaru arvutati 5,90 ha suurusel pindalal. 2007 - 2008. a. tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Lääne Teed OÜ tellimusel järjekordse Kaopalu karjääripõhja uuringu. Kaopalu II uuringuruumi teenindusala, mille pindala oli 7,80 ha, jäi Lääne Teed OÜ Kaopalu kruusakarjääri mäeeraldisest vahetult lõuna ja ida OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 11 poole. Uuringualale rajati 13 puurauku ja 1 seinapuhastus, võeti 37 proovi, koostati topoplaan mõõtkavas 1 : 1000. 2010 - 2011. a. tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus AS Kiirkandur tellimusel Kaopalu III uuringuruumi geoloogilise uuringu, mille käigus koostati topoalus mõõtkavas 1 : 1000, rajati 20 puurauku ja üks seinapuhastus, laboriuuringuteks võeti 48 proovi. 2012. a valmis AS-i Kiirkandur tellimusel Kaopalu kruusamaardla 1. ploki reservvaru (pindalal 0,64 ha) osaliseks kaevandatavaks tunnistamise aruanne. Seletuskirja koostamisel kasutati 1980., 2008. ja 2011. a geoloogilise uuringu andmeid. Täiendavaid geoloogilisi uuringutöid ei tehtud. Topoalusena kasutati Kaopalu III uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus koostatud topoalust mõõtkavas 1 : 1000. Tabel 3.1 Kaopalu IV uuringuruumi vahetus läheduses asuvate varasemate puuraukude andmed Suudme abs Katendi paksus, Kasuliku kihi Kaevandi nr Rajamise aasta kõrgus EH, m m paksus, m PA-8* 36,1 - 6,6 PA-9* 35,7 - 6,2 2003. a puurauk PA-10* 38,5 - 7,5 PA-1 36,0 0,3 7,2 PA-3 35,7 - 7,5 PA-4 36,2 - 7,5 PA-5 35,5 - 6,8 PA-7 35,6 - 6,7 2007. a puurauk PA-8 36,8 - 4,3 PA-9 35,2 - 7,2 PA-10 36,2 0,6 6,9 PA-11 36,2 - 7,5 Joonis 3.1 Kaopalu IV uuringuruumiga kattuvad Kaopalu kruusamaardla plokid (Aluskaart: Maa-amet 2020) Käesolev uuringuruum kattub osaliselt Kaopalu kruusamaardla (registrikaart 0317) aktiivse tarbevaru plokiga 4 ja ning täielikult aktiivse reservvaru plokiga 1 ja 2 (joonis 3.1). OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 12 4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU Keskkonnaameti 22.08.2019. a väljastatud geoloogilise uuringu loas (L.MU/333395), kehtivusajaga kuni 21.08.2021. a, oli lubatud uurimissügavuseks kuni 15 meetrit. Uuringuga oli lubatud kaevata kuni 30 kaevandit ning puurida kuni 30 puurauku. Hüdro- geoloogilistest töödest oli lubatud veetasemete mõõtmised. 4.1 Kaevandite rajamine Maavara kvaliteedi ja kasuliku kihi leviku määramiseks kaevati uuringuruumi kakskümmend (20) kaevandit ja kaks (2) seinapuhastust. Kaevamiseks kasutati 26. - 27.02.2020. a geoloogilise uuringu välitööl 27,5 tonnist roomikekskavaatorit Kobelco SK210 LC-6. Uuring teostati kasuliku kihi lamamini või ekskavaatori maksimaalse ammutussügavuseni. Kasuliku kihi lamam avati kaheksas kaevandis. Kaopalu IV uuringuruumi rajatud uuringuvõrk vastab tarbevaru uurituse tasemele ehk kaevandite vaheline kaugus ei ületa 200 meetrit. Uuringupunktide sügavused jäid vahemikku 0,8 - 5,8 m (keskmiselt 3,2 m). Kõikides uuringupunktides fikseeriti põhjavee ilmnemisel selle tase ning võeti proovid laboratoorseteks analüüsideks, iseloomustamaks maavara kvaliteeti. Veeproove ei võetud. 4.2 Proovide võtmine Proovide võtmiseks tõsteti kaevanditest materjal kopaga puistangutesse, kust võeti kogu kasuliku kihi ulatuses litoloogiliste erimite kaupa ühest kaevandist kuni neli proovi. Kaevamisega välja tõstetud materjali ei rikutud ning uuringuaukudest võetud proovid olid esinduslikud iseloomustamaks maavara kvaliteeti. Välitöödel võeti 20 kaevandist ja 2 seinapuhastusest kokku 23 proovi terastikulise koostise määramiseks, pikkusega 0,8 - 5,8 m (keskmiselt 3,3 m). Proovide üldpikkus oli 72,9 m. 4.3 Topograafilised tööd Topograafiline mõõdistamine, mis on aluseks varu arvutusele, on tehtud 28.02.2020. a. Mõõdistamistööd (GPS-mõõdistus) tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõtkavas 1 : 2000. Lähtekoordinaadid on määratud L-Est 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. Topograafiline plaan on koostatud arvutitarkvaraga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Täiendavad andmed on esitatud topograafiliste tööde seletuskirjas (tekstilisa 7). 4.4 Laboratoorsed uuringud Kõik terastikulise koostise määramise proovid tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Liiva terastikulise koostise määramiseks kasutati standardile EVS-EN 933-1 vastavaid sõelu ava läbimõõtudega: 63; 31,5; 16; 8; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125; 0,063 mm. Vastavalt geoloogilise uuringu korrale lisati sõelad 125; 80; 40; 20; 12,5; 6,3 mm. Laboratoorsete katsete tulemused ja katseprotokollid on toodud tekstilisades 4 - 5. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 13 4.5 Kameraaltööd Kameraaltöödega töödeldi läbi välitöödel saadud informatsioon ning laboriuuringute andmestik. Maavara hindamisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks,” mille alusel liiva kästiletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - savi- ja tolmuosakesi alla 0,063 mm <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm (kruus) <35%. Nendele nõuetele mittevastavat materjali vaadeldakse vastavalt kui täiteliiva. Ehituskruusana käsitletakse, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - savi- ja tolmuosakesi alla 0,063 mm <12%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm (kruus) >35%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem. Geoloogilise uuringu aruandele lisaks koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan koos geoloogiliste läbilõigetega. Varu arvutuse plaan (mõõtkava 1 : 2000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i. Pinnamudelid ja mahu- määrangud on tehtud triangulatsioonimeetodiga. 4.6 Uuringu keskkonnamõju Geoloogilise uuringu välitööde tegevus (topogeodeetilised tööd, kaevandite rajamine ning nende likvideerimine) ei muutnud märkimisväärselt looduskeskkonda. Geoloogilise uuringu teostamisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tööde teostamiseks kasutatud ekskavaator olid tehniliselt korras. Geoloogilise uuringu tegemisel keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ei kasutatud ning põhjavett ei reostatud. Samuti arvestati kaevandite rajamisel uuringuruumi piiresse jäävate II ja III kaitsekategooria liikide ausokohtadega. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Maavara kvaliteedi määramiseks eraldati vaid proovideks vajalik kogus materjali. Kaevandid likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Kaevandite likvideerimiseks kasutati samast kohast väljatõstetud materjali, mis tihendati. Maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund (foto 4.1 ja 4.2). Likvideerimise kohta on koostatud akt, mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (tekstilisa 12). OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 14 Foto 4.1 Likvideeritud kaevand K-05, Foto 4.2 Likvideeritud kaevand K-16, 58˚58'10,52" pl, 23˚55’22" ip (Mõtus, 58˚58'15,5" pl, 23˚56,5,32" ip (Mõtus, Mari-Ann; 26.02.2020. a) Mari-Ann; 26.02.2020. a) OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 15 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 5.1 Geoloogiline ehitus Kaopalu kruusamaardla paikneb ulatusliku ida-läänesuunalise levikuga Riisipere- Palivere oosiahelal. Maa-ameti kaardirakenduses oleva pinnakatte kaardi 1 : 400 000 alusel levivad kavandatava tegevuse ala põhjaosas glatsiofluviaalsed- ehk liustikujõesetted ning lõunaosas jääjärvelised setted limnoglatsiaalsed setted (joonis 5.1). Joonis 5.1 Pinnakatte levik Kaopalu IV uuringuruumis (aluskaart: Maa-amet, 2020) Käesolevas töös kasutatakse geoloogilise ehituse kirjeldamiseks 20 kaevandi ning 2 seinapuhastuse andmeid, mis rajati 2020. a talvel kasuliku kihi leviku ja kvaliteedi määramiseks. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 43,3 - 46,4 m (keskmiselt 35,5 m). Uuringuruumi katendi paksus on valdavalt ühtlase paksusega 0,1 - 1,0 m (keskmiselt 0,3 m), välja arvatud ala loodeosas kus katendi paksus ulatub 4,6 meetrini. Katend on esindatud seinapuhastuses S-4 saviliimoreeniga. Kaevandites K-01, K-11, K-13…K-15 esineb tumepruun huumuserikas peenliiv. Katend on esindatud valdavas osas kasvu- kihiga 0,1 - 0,3 m (keskmiselt 0,2 m). Kaevandis K-02 katendit ei esine. Uuritud ala läbilõige koosneb glatsiofluviaalse päritoluga karbonaatse koostisega beežikast ja tumepruunist kruusast, kruusliivast ning jäme- kuni peenliivast, kohati tolmliivast (fIIIjr). Kruusaosise sisaldus ja suurus vähenevad lamami suunas. Esinevad 5 - 20 cm suurusega munakad ja veerised. K-10 kaevandis on ülemises intervallis on 0,5 m paksune pruuni kruusliiva kiht, kus ei ole proovi võetud, kuid maavara ühtlase leviku tõttu on arvestatud kasuliku kihi sisse. Kruusa ja liiva lamamiks on hall liivsavimoreen ja saviliivmoreen (gIIIjr). Uuringuruumi kasuliku kihi paksus on kaevandite andmetel kuni 5,5 m. Moodustatud plokkide kasuliku kihi paksus on kaevandite andmetel 1,8 - 5,5 m (keskmiselt 3,6 m), sh OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 16 veepealne varu 1,8 - 4,3 m (kesmiselt 2,5 m) ja veealune varu 0,3 - 5,4 m (keskmiselt 1,7 m). Foto 5.1 Kaevandis K-02 esinev kruus Foto 5.2 Kaevandis K-10 esinev kruusliiv munakate ja veeristega 58˚58'13,98" pl, ja peenliiv 58˚58'6,58" pl, 23˚55'40,47" ip 23˚55'23,55" ip (Mari-Ann Mõtus, (Mari-Ann Mõtus, 26.02.2020. a) 26.02.2020. a) Foto 5.3 Kaevandis K-16 esinev Foto 5.4 Kaevandis K-14 esinev kruusliiv 58˚58'14,5" pl, 23˚56'5,32" ip hallikaspruun ja beež peenliiv (Mari-Ann Mõtus, 26.02.2020. a) 58°58′4.365″, 23°55′56.569″ (Mari-Ann Mõtus, 26.02.2020. a) 5.2 Hüdrogeoloogilised tingimused Uuringuruumi teenindusalal esineb vabapinnaline põhjaveekompleks, mis toitub sadevetest. Lamami moodustab saviliivmoreen, mis on laiguti kaetud jääjärvelise tekkega aleuriitide ja savidega. Viimased koos moreeniga moodustavad tingliku veepideme, mille paksus ületab 8 m piiri (Kala jt., 1969) ja mis eraldab pinnasevee pinnakatte (tingliku veepideme) all levivast Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist. Mainitud veepide on tinglik, kuna seda moodustavate setete filtratsioonikoefitsient jääb tavaliselt vahemikku 0,1 kuni 1 m/ööp. Maa-ameti kaardirakenduses oleva hüdrogeoloogia kaardi 1 : 400 000 alusel levivad kavandatava tegevuse alal karbonaatsed kivimid veeandvusega 0,5 - 2,0 l/s*m. Eesti OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 17 põhjavee kaitstuse kaardi 1 : 400 000 alusel jääb kavandatava tegevuse ala nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda (joonis 5.2). Joonis 5.2 Põhjavee kaitstus Kaopalu IV uuringuruumis (aluskaart: Maa-amet, 2020) Pinnasevee taseme langus on lõuna suunas. Varasmealt on rajatud Kaopalu karjäärist Kaopalu kraav (VEE1104702), mis läbib uuringuruumi. Lääne Teed OÜ on väljastatud vee erikasutusluba nr L.MK/330426 Kaopalu mäeeraldise karjäärivee ära juhtimiseks. Karjääri veed suunatakse Kaopalu kraavi (Kaopalu kruusakarjääri väljalask LA085), mis umbes 670 m pärast suubub Taebla jõkke. Kaopalu mäeeraldise karjäärivee juhtimisel suublasse järgitakse keskkonnamõju hindamise aruandes (Petersell, V., All, T. jt 2009) välja toodud leevendusmeetmeid. Hüdrogeoloogilistest töödest tehti käesoleva uuringu raames põhjavee taseme mõõtmised kõikides kaevandites, kus esines põhjavesi. Veetase fikseeriti 17 kaevandis. Veetase asub maapinnast 2,1 - 4,8 m (keskmiselt 2,9 m) kõrgusel, asudes absoluut- kõrgustel 31,7 - 33,7 m (keskmiselt 33,0 m; joonis 5.3). Kaopalu kruusakarjääri veekogu tase on 32,97 m. Kasulik materjal on esindatud nii veepealse kui ka veealuse varuna. Põhjavee taseme looduslik kõikumine on väike (<1 m). Tabel 5.1 Uuringuruumi keskmise põhjavee taseme arvutamise andmed (26.-27.02.2020) Uuringupunkti Suudme abs Lamami abs Veetase maa- Veetaseme abs nr kõrgus, m kõrgus, m pinnast, m kõrgus, m K-1 43,02 41,62 - - K-2 35,20 32,70 2,1 33,104 K-3 36,64 32,24 2,9 33,742 K-4 34,94 29,44 - - K-5 35,30 31,50 2,5 32,797 K-6 35,42 31,02 2,2 33,219 K-7 35,36 32,96 2,4 32,955 K-8 35,35 33,35 - - OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 18 Uuringupunkti Suudme abs Lamami abs Veetase maa- Veetaseme abs nr kõrgus, m kõrgus, m pinnast, m kõrgus, m K-9 35,41 33,31 2,1 33,305 K-10 36,20 33,70 - - K-11 35,92 30,12 - - K-12 35,61 29,91 3,9 31,713 K-13 35,36 31,56 - - K-14 36,79 32,59 4 32,791 K-15 37,81 31,81 4,8 33,013 K-16 36,18 32,18 2,8 33,378 K-17 35,79 31,99 2,3 33,494 K-18 36,64 32,04 4,6 32,036 K-19 35,42 31,52 2,3 33,122 K-20 35,39 33,09 2,3 33,09 S-3 41,49 38,79 - - S-4 39,55 37,45 - - Keskmine 36,6 32,9 2,9 33,0 5.3 Kaopalu IV uuringuruumi hüdroisohüpside skeem (aluskaart: Maa-amet, 2020) OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 19 6. MAAVARA KVALITEET Uuringuruumi maavara kvaliteedi hindamiseks kasutati 2020. a geoloogilise uuringu kaevanditest võetud proovide tulemusi. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisas 4 ja kokkuvõtlikud tulemused on tabelis 6.1. Kokku on uuringuruumi piires kasutatud kasuliku kihi iseloomustamiseks ja kvaliteedi määramiseks 23 proovi laboratoorsete analüüside tulemusi, millest kasulikku kihti jääb 20. Loodusliku materjali kvaliteedinäitajad kaevanditest võetud kasulikule kihile vastava 23 proovi põhjal EVS-EN 933-1 standardi alusel on kruusa sisaldus uuringuruumis vahemikus 0,8 - 38,6% (keskmiselt 10,7%). Liiva sisaldus on 56,3 - 97,2% (keskmiselt 84,4%) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus on vahemikus 1,1 - 23,2% (keskmiselt 4,9%). Tabel 6.1 Kasuliku materjali põhinäitajad Kaopalu IV uuringuruumis Maavara Ehitusliiv Proovide arv 23 Proovide pikkus, m 72,9 Loodusliku materjali koostise näitajad Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 56,3 - 97,2 (keskmine 84,4) Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % 0,0 - 38,6 (keskmine 10,7) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 1,1 - 23,2 (keskmine 4,9) Laboratoorsete analüüside keskmiste näitajate põhjal kvalifitseerub uuringuruumi piires lasuv maavara ehitusliivale (68%) esitavatele nõuetele, mõned proovid täiteliivale (12%) ja ehituskruusale (12%). Kasuliku kihi levikuala piires kvalifitseerub ehitusliivale (81%) esitavatele nõuetele, mõned proovid täiteliivale (15%) ja ehituskruusale (4%). Vastavalt maavara kvaliteedi levikule moodustati ala keskosas ehitusliiva plokk ning lääne- ja idaosas täiteliiva plokid. Veepealse ja veealuse varu vahepiir on uuringuaegne keskmine veetaseme abs kõrgus 33,0 m. Plokid ei ole moodustatud kogu uuringuruumi piires ning osaliselt ka uuringuruumist väljas (selgitus peatükis 7). Moodustatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 2 aT ja 14 aT kvaliteedi kirjeldamiseks on kasutatud 15 kaevandi (K-2, K-5…K-16, K-19, K-20) proovide andmeid. Tabel 6.2 Materjali põhinäitajad moodustatud aktiivse tarbevaru plokkides 2 aT ja 14 aT Maavara Ehitusliiv Proovide arv 15 Proovide pikkus, m 50,7 Loodusliku materjali koostise näitajad Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 60,2 - 97,2 (keskmine 89,1) Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % 0,0 - 38,5 (keskmine 8,0) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 1,1 - 4,9 (keskmine 2,9) OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 20 Moodustatud täiteliiva aktiivse tarbevaru ploki 15 aT ja 16 aT kvaliteedi kirjeldamiseks on kasutatud kahe kaevandi ja ühe seinapuhastuse (K-4, K-17, S-4) proovide andmeid. Tabel 6.3 Materjali põhinäitajad moodustatud aktiivse tarbevaru plokis 15 aT ja 16 aT Maavara Ehitusliiv Proovide arv 3 Proovide pikkus, m 10,1 Loodusliku materjali koostise näitajad Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), % 78,3 - 94,0 (keskmine 82,1) Kruusa sisaldus (>31,5 mm), % 1,3 - 15,9 (keskmine 11,6) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 4,7 - 6,9 (keskmine 6,3) Kaopalu IV uuringuruumi materjal sobib kasutamiseks teedeehituses teetammide ja aluspindade täitematerjalina, kattekihtides ning asfaltsegude koostises, ehitusmaterjali- tööstuses ja ehitustel betooni ning segude valmistamiseks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 21 7. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000 (graafiline lisa 1) ja 2020. a geoloogilise uuringu välitööde andmed ning laboratoorsete määrangute tulemused. Kasuliku kihi iseloomustamiseks kasutati 2020. a 17 kaevandi ja ühe seinapuhastuse andmeid (K-2, K-4…K-17, K-19, K-20, S-4). Varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Nimetatud programm arvestab maapinna, lasumi ja lamami horisontaalseid ning vertikaalseid muutusi. Koostati maapinna, kattepinnase ja kasuliku kihi lasumi mudelid. Nimetatud mudelite alusel arvutati moodustatud plokkide varu maht. Eraldi arvutati ka koostatud mudelite alusel katendi maht. Mulla maht plokkide piires on arvutatud keskmiste paksuste põhjal (tekstilisa 8). Uuringuruumi ja selles moodustatud plokkide piiripunktide koordinaadid on toodud tekstilisas 6 ja graafilisel lisal 1. Maavara arvutust ei tehtud kogu uuringuruumi teenindusala 23,15 ha pindalal. Plokkide moodustamisel on lähtutud esmalt maavara levikust ja kvaliteedist. Ploki piirest jäeti välja loodeosas olev ala, kus kaevandites esineb kõrge savi- ja tolmuosakeste sisaldus (K-1, K-18). Samuti jäeti välja ala, kus kasuliku kihi peal lasub suur saviliivmoreeni puistang, mille teisaldamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Loodenurgas kattub uuringuruum osaliselt ka mittetulundusühingu Motoklubi Lääne krossirajaga, mis on samuti jäetud varu arvutuse alast välja. Varu arvutuse ala piires on ekstrapoleeritud uuringuruumi piiripunktide 13 - 17 ja 22 - 25 juures moodustatud ploki piiri vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 § 9 lõikes 6 sätestatule lubatud 100 meetri ulatuses. Varu arvutuse ala laiendatakse Kaopalu kruusakarjäär 3 kinnistu (43601:001:0147) piires. Varu arvutuse ala pindala on 23,40 ha. Maavaravaru arvutus tehti vertikaalses läbilõikes kasuliku kihi lamamini, mis on fikseeritud kaheksas (8) kaevandis. Samuti on arvestatud kehtiva mäeeraldise piires varasemalt rajatud 2003. a puuraukude (PA-8, PA-9, PA-10) ja 2007. a puuraukude (PA-7 … PA-11) lamami andmeid. Kasutatud ei ole kehtiva mäeeraldise lõunapoolsete puuraukude andmeid, kuna erinevalt tolleaegse uuringu tulemustest on kaevandamise käigus selgunud seal leviv saviliivmoreen. Kaevandis K-2 maavara kasulik kiht jätkub ning see asub 2003. a puuraukude ligidal, siis kaevandi sügavust ei ole lamami mudelis arvestatud. Kaopalu IV uuringuruumis moodustatud plokkides esineb laboratoorsete andmete järgi valdavalt täite- ja ehitusliiv. Varu arvutatakse neljas plokis. Ala ida- ja lääneosas on moodustatud täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 15 ja 16 ning keskosas ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokid 2 ja 14. Veealuse ja veepealse maavaravaru ploki piir on arvestatud uuringuaegse keskmise põhjavee taseme järgi (abs kõrgus 33,0 m). Kokkuvõte Kaopalu IV uuringuruumi maavaravaru arvutuse tulemustest on toodud tabelis 7.1. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 22 Tabel 7.1 Maavaravaru arvutuse koondtulemused seisuga 01.01.2022 2 aT 14 aT 15 aT 16 aT Plokk1 (vp) (va) (vp) (va) Pindala, ha 19,64 15,87 3,40 3,40 Kasuliku kihi keskmine paksus2, m 2,6 1,8 3,2 1,8 Maavaravaru kogus, tuh m3 506 287 108 60 Maavara nimetus Ehitusliiv Ehitusliiv Täiteliiv Täiteliiv Katendi keskmine paksus, m 0,3 Katendi kogus (sh kasvukiht), tuh m3 67 Kasvukihi kogus, tuh m3 33 1 aT – aktiivne tarbevaru; va – veealune; vp – veepealne 2 arvutatud pindala ja maavara koguse põhjal Kaopalu IV uuringuruumis uute plokkide moodustamisest lähtuvalt muutus ka osaliselt kattuva aktiivse tarbevaru ploki 4 ja aktiivse reservvaru ploki 1 pindala ja varu maht. Registrist soovitakse kustutada moodustatud plokkidega täielikult kattuva aktiivne reservvaru plokk 2 (pindala 1,24 ha, varu kogus 22 tuh m3). Arvutatud varu kogused plokkides on esitatud tabelis 8.2. Plokkide varu on keskkonnaregistris arvutatud teisel metoodikal – aritmeetilise keskmise teel. Korrektse tulemuse saavutamiseks on maavaravaru maha arvutatud samal metoodikal. Arvutatud varu kogused plokkides on esitatud tabelis 7.2. Tabel 7.2 Plokki 4 aT varu ümberhindamise tulemus (seisuga 01.01.2022) Maavaravaru Keskkonnaregister Varu muutus Maavara (seisuga Ploki (seisuga 30.06.2021) 2022. a 01.01.2022) nr Pindala, Varu, Keskmine Pindala, Varu, Pindala, Varu, ha tuh m³ paksus, m ha tuh m³ ha tuh m³ 1 aR EK 6,19 204 3,3 -2,70 -89 3,49 115 4 aT EK 1,82 13,9 2,5 -0,03 -1 1,79 13 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 23 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Kaopalu IV mäenduslikud tingimused on soodsad. Uuringuruumile ligipääs on hea. Logistiliselt jääb uurignuruum Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla põhimaanteest nr 9 ligikaudu 260 - 300 m kaugusele lõunasse. Uuringuruumini viivad metsateed Metsavahe tee (tunnus 7760354) ja Karjääri tee (tunnus 7760323). Vastavalt Riigi Metsamajanduse Keskuse arvamusele võib Metsavahe tee nihutada ala piirile. Karjääri tee likvideerimise korral on vajalik Piirsalu metskond 57 (77601:003:0287) kinnistule juurdepääsu säilitamiseks truubi rajamine (ligikaudsed koordinaadid X: 6 536 266,00; Y: 495 884,00) (tekstilisa 13). Ala piires on vaja mets ja võsa raadata ning katend eemaldada. Vahetult kehtiva mäeeraldisega külgneval alal, kehtiva mäeeraldise teenindusmaal, on katend eemaldatud ning esinevad juba mitmed pinnasehunnikud. Katendi paksus on ühtlase paksusega 0,1 - 1,0 m (keskmiselt ja valdavalt 0,3 m), mis on esindatud valdavalt kasvukihiga (keskmiselt 0,2 m). Kasuliku kihi paksus on kaevandite andmetel 1,8 - 4,3 m (kesmiselt 2,5 m), sh veepealne varu 1,8 - 4,3 m (kesmiselt 2,5 m) ja veealune varu 0,3 - 5,4 m (keskmiselt 1,7 m). Maavara lasundi ja katendi paksuse suhe on hea (katenditegur 0,1). Kaevandamisel kasutatakse ekskavaatorit, mis vastavalt vajadusele töötab paralleelselt kallurauto, mobiilse sõeluri või purustiga. Kaevandamine toimub vastavalt kasuliku kihi paksusele kas ühe- või topeltastanguga. Veealune varu kaevandatakse ekskavaatoriga. Kui on vajalik kruusa purustamine, siis tuuakse karjääri mobiilne purustus- ja sorteerimissõlm. Toodangu laadimisel kasutatakse rataslaadurit. Käesoleva uuringu andmetel asub looduslik keskmine põhjavee tase absoluutkõrgusel 33,0 m. Veetaseme mõõtmised tehti veebruaris, mistõttu võib suurveeperioodil veetase olla kõrgemal. Keskmise veetaseme kõrguse puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on aritmeetilise näitajaga, mida ei saa võtta tulevikus karjääri ammendamisel tekkiva veekogu eelduseks. Vastavalt korrastamise projektile (2011, I. Malm, M. Sarv) on külgneva Kaopalu kruusakarjääri korrastamisejärgne keskmine veetaseme abs kõrgus 34,5 m (Balti 77 süsteemis 34,3 m). Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjääri süvend korrastada veekoguks. 8.1 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Kaopalu IV uuringuruumi korral on tegemist vana karjäärialaga mis on looduslikult osaliselt taastunud. Planeeritav tegevus on aktiivse kaevandamistegevuse laiendamine, mistõttu kaevandamise mõju on ümbritsevale keskkonnale väiksem kui uue karjääri avamine. Toimub nii veepeale kui ka veealuse varu kaevandamine. Kuna uuringuruum külgneb olemasoleva karjääriga, kus juba veetaset alandatakse, siis olulist täiendavat mõju ümbritsevale veerežiimile ei ole. Häiring, mis võib tekkida vihmavaestel perioodidel, on liigne lendlev tolm. Probleem on lihtsasti lahendatav karjääri sissesõidutee ning toodangu niisutamisega. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 24 Lisaks suureneb lisanduva karjääri avamisel paratamatult ümberkaudsete teede liiklus- koormus. Vajadusel reguleerib vald kevadistel vihmaperioodidel teede liikluskoormust massi-piirangutega. Planeeritavas liivakarjääris tööle hakkavate masinate tekitatud müra tugevus ei ületa ümberkaudsetel põldudel töötavate traktorite ja kombainide tekitatud müra. Uuringuruumi teenindusala lõunaserv kattub 0,39 ha ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi Euphydryas aurinia (teelehe-mosaiikliblikas) (tunnus KLO9200149) ja Euphydryas maturna (suur-mosaiikliblikas) (tunnus KLO9200148) elupaikadega (levialade pindala 62,02 ha). Varasema karjääri põhja loodusliku taastumise tõttu tekkisid rohtunud alad, mis on sobilikud teelehe mosaiikliblika ja suur mosaiikliblika elupaigatüübiks. Elupaiga kogupindala on 62,02 ha, mis teeb moodustatud plokkidega kattuvaks osaks alla 1%. Plokkide moodustamine ja kaevandamine on seetõttu antud juhul marginaalse mõjuga. Uuringuruumi keskosa põhjaosas, Kaopalu karjäärist vahetult lõunas, on ladustatud pinnasehunnik, kuhu on pesitsuskoha leidnud III kategooria linnud Riparia riparia (kaldapääsuke) (tunnus KLO9124328). Pesitsuspaiga olemasolul ei ole otstarbekas luua uut kaitseala või püsielupaika, kuna tõenäoliselt ei kasutata mäetööde käigus tekkinud puistanguid elupaigana kuigi kaua. Kaldapääsukesed vajavad parasiitide vältimiseks värskeid nõlvu, kuhu uuristada uusi pesakoopaid. Pesitsemise järel lennatakse talvitusaladele Aafrikasse ning kui järgmisel aastal taas pesitsema tullakse ja karjääris on tingimused muutunud ebasobivaks, otsitakse uus koht. Kuid ajutine pesitsusala on paindlikele liikidele kindlasti väärtuslik ka juhul, kui seal saab edukalt pesitseda kasvõi ühe hooaja. Kaitsealuse liigi olemasolul vältida selles piirkonnas pesitsusajal (01.05 - 30.08) kaevandamistegevust. Võimalik on pesitsusperioodi lõppedes kaitsealust liiki tunda eksperdi abiga luua järgmiseks pesitsusajaks teise kohta sobiv nõlv või puistang. Uuringuruumi ja moodustatud varuplokkide loodeosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9342899, KLO9342900, KLO9342901, KLO9342904 ja KLO9342897) kasvu- kohad. Ida ja kirdeosas asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip; keskkonnaregistri koodid KLO9339003, KLO9339002 ja KLO9342898) kasvukohad. Kaitsealune taim levib ka uuringuruumist lõuna suunas, mis tähendab, et taimele sobilikke elupaiku on karjääri läheduses veel ning on võimalik liigi ümberasustamine. Uuringuruumi ja moodustatud varuplokkide loodeosal asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Orchis militaris (hall käpp; keskkonnaregistri kood KLO9342905) kasvukohad. Piirkond on eelmainitud taime kasvukohaks sobilik ning on samuti võimalik liigi ümberistutaimine. Kaopalu IV uuringuruum kattub II kategooria kaitsealuste liikide Oxytropis pilosa (karvane lipphernes) kasvukohtadega (KLO9342913, KLO9328875, KLO9338996, KLO9331203, KLO9342906 ja KLO9342907). Kaitsealune taim levib ka uuringuruumi ümbruses, sh kehtival Kaopalu kruusakarjääri mäeeraldisel (KLO9301062 ja KLO9328872). Kuna kaitsealusele liigile on sobilik kasvukoht ka uuringuruumi vahetus läheduses, siis on võimalik samuti teostada taimede ümberasustamine. Vastavalt looduskaitseseaduse § 58 lõige 5 alusel võib kaitsealuse liigi isendid loodusest eemaldada ümberasustamise eesmärgil Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise eesmärgil, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 25 Enne taimede ümberasustamist tuleb teostada ekspertiis (tekstilisa 14). Ekspertiisi tulemusel otsustatakse kas ja kuidas on taimed võimalik ümber istutada. Kõik ümberasustamised tuleb teostada Keskkonnaameti vastava eksperdi kohalolul. Taimede siirdamiseks tuleb samuti esitada Keskkonnaametile vastav taotlus. Taotluse sisu ja tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruses nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 26 9. KOKKUVÕTE Kaopalu IV geoloogiline uuring teostati geoloogilise uuringu loa nr L.MU/333395 alusel. Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada Kaopalu IV uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda antud maa-alale maavara kaevandamise luba. Kaopalu IV uuringuruum, pindalaga 23,15 ha, asub Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas, Allikmaa külas, Kaopalu kruusakarjäär 3 kinnistul (katastritunnus 43601:001:0147; sihtotstarve 100% maatulundusmaa), mille valitsejaks on Keskkonnamideseerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Uuringu tulemuste alusel eraldati Kaopalu IV uuringuruumi piires neli maavaravaru plokki: - plokk 2 (pindala 19,64 ha) ehitusliiva veepealne aktiivne tarbevaru 506 tuh m3; - plokk 14 (pindala 15,87 ha) ehitusliiva veealune aktiivne tarbevaru 287 tuh m3; - plokk 15 (pindala 3,40 ha) täiteliiva veepealne aktiivne tarbevaru 108 tuh m3; - plokk 16 (pindala 3,40 ha) täiteliiva veealune aktiivne tarbevaru 60 tuh m3. Uute plokkide moodustamisest lähtuvalt muutusid ka kattuva aktiivse tarbevaru ploki 4 ja aktiivse reservvaru ploki 1 pindala ja maht: - plokk 1 (pindala 3,49 ha) ehituskruusa passiivne tarbevaru 115 tuh m3; - plokk 4 (pindala 1,79 ha) ehituskruusa aktiivse tarbevaru 13 tuh m3. Registrist soovitame kustutada täielikult pindaliselt kattuv aktiivse reservvaru plokk 2. Eelnimetatud varu kogused ja pindalad esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks ja arvele võtmiseks seisuga 01.01.2022. a. Varu kinnitamisel soovitame keskkonnaregistri maard- late nimistusse ja Kaopalu kruusamaardla registrikaarti (nr 0317) sisse viia vastavad muudatused. OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022) 27 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. 17.12.2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks” (RT I, 14.01.2020, 9); 2. Eesti Geoloogiakeskus OÜ “Lääne Teed OÜ poolt Kaopalu kruusamaardla Kaopalu I karjääri kaevandamisel veetaseme alandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne” (Petersell, V., All, T., Nahkur, R., Lehtmets, K., 2009) 3. Geoloogilise uuringu luba L.MU/333395; 4. Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus. 2017. OÜ Inseneribüroo STEIGER; 5. Lääne-Eesti ala geoloogilise kaardistamise aruanne mõõtkavas 1:200 000 (vene keeles) (Kala, E., Eltermann, G., Perens, R., Jõgi, S., Norman, A., 1969, EGF 3038) 6. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/; 7. OÜ Alkranel „Kaopalu III kruusakarjääri kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise aruanne (04.09.2020)“ (Noorvee, A., 2019-2020) 8. OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Kaopalu II uuringuruumi geoloogiline uuring läänemaal (varu seisuga 01.04.2008)“ (R.Sinisalu, 2008, EGF 8000); 9. OÜ Eesti Geoloogiakeskus „Kaopalu kruusakarjääri täiendav uuring läänemaal (varu seisuga 01.04.2004.a.)“ (R. Sinisalu, 2004, EGF 7575); 10. OÜ Inseneribüroo Steiger “Ehitusmaavarade uuringu ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat“ (Rammul, Ü., Niitlaan, E., Reinsalu, E., Keerberg, L., 2017) 11. OÜ Inseneribüroo STEIGER ” Kaopalu I ja Kaopalu II kruusakarjääri korrastamise project” (Malm, I., Sarv, M., Stein, J., 2011, Töö nr 11/0639); 12. Riigikogu 27.10.2016 seadus, Maapõueseadus (RT I, RT I, 21.12.2019, 11);  6 537 000 Plokk 9 aT 12' 43 43.93 9' 13' Kaopalu kruusakarjäär 4 Plokk 15 aT 45 Plokk 9 aT 44101:001:1548 Plokk 9 aT 44 56 9 8' Piirsalu metskond Plokk 12aT 16 42 13 42 42.00 42.13 42.12 41.63 8 44 43 Plokk 10 aT 44101:001:1547 45 42.20 41.84 41.97 Kaopalu III Plokk 10 aT Plokk 11 aT 41.22 42. 43.05 41.78 42.77 43.13 43.24 kruusakarjäär 2' 44.85 45.54 71 42.73 42.55 42.24 42.58 4 43.79 Piirsalu metskond 56 43.47 42.90 3 . 44.70 6 Kaopalu III 113334 Kr Plokk 13 aT N 42.63 6 42.48 Kaopalu 42.34 kruusakarjäär 4 42.74 42.28 41.66 6' 43.18 Plokk 12 aR 43.39 43.39 35 uus 44101:001:1547 1' 44101:001:1548 45.71 36.52 2 42.74 37.12 38.58 39.02 kruusakarjäär 10 43 39.87 43.25 43.16 42.60 36.76 39 42.98 34.12 40 11' 38 42.90 43.18 42.55 42. 1 42.95 42.91 36.49 33.93 Kaopalu kruusakarjäär 5 39.57 39.85 7' . 67 7 35.55 39 79 42.91 6 44101:001:1539 37.20 35.57 38.01 39.27 37.47 35.57 10' n Pinas 42.72 39.18 35.82 43.09 14 38 36.61 43.26 42.46 38.73 37 . 43.28 38 42.85 42.71 41.28 42.89 45' 35 34 33 38.89 40 34 . Kruus Plokk 7 aT 47' 48' 41 40.63 40 Kaardileht nr 6224 (Palivere) 41. . 40. 34 3 41 2 11 39.04 36.12 37.16 46' 46 45 32 38 36.37 Plokk 2 aT 37.74 Plokk 5 aT 47 48 39.23 26 35 Plokk 7 14 aT Plokk 6 aT . 32 .6 36 39 3 36 . 49' 37. 74 9 37 6 43' 43 .31 36.56 35 25 44 39 3 K . 5 ru 67 38 us 36.66 29 31 36.56 26 35.66 35.52 62 . 49 39.14 . 35 36 52Plokk 2 aT 33 59 . 34 35 6 537 000 36.20 42 44' 34 36 35.81 Plokk 14 aT 35.28 . 35.30 25 34.95 16 496 400 Kaopalu kruusakarjäär 1 15 30 38.60 Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiripunktide 30 Kruus 35.19 52' 31 42' 3 4 35.46 .9 33 35.81 3 33 2 5 43601:001:0149 3 Kr uus 35 3 16' 35.31 koordinaadid 35.16 41 512 3 38 35.92 17 15' 32 35.18 38.65 34.72 34.84 41' 35.83 17' 35.56 37.77 Nr X Y 51' 50' 1 6 536 884,64 495 516,02 34.99 50 36.47 2 6 536 890,00 495 642,94 35.14 3 6 536 634,22 495 649,75 34.98 18 18' 35.73 4 6 536 638,34 495 910,85 44. 45.06 37 30 5 6 536 642,67 496 177,59 31 45.56 3 Kaopalu kruusakarjäär 2 5 6 6 536 872,66 496 165,38 29 36.21 45.94 43601:001:0148 46.67 7 6 536 877,71 496 323,14 35.70 333 8 6 536 919,28 496 320,75 3' 5' 4 37 36.19 35.76 40 Kaopalu 9 6 536 924,78 496 433,78 36.77 37.56 37.31 Plokk 7 aT 5 10 6 536 912,14 496 434,55 36.41 3 Plokk 8 aT kruusakarjäär 4 4' 36.52 35.94 11 6 536 912,14 496 446,31 34 Kaopalu karjäär 35.31 32 40' 33 32 35.73 35 35' 31 77601:003:0580 12 6 536 925,50 496 448,54 31 35.81 35.43 35.86 3 2 13 6 536 927,01 496 479,62 35.71 33 36 31' 31 30 35.77 14 6 536 880,43 496 487,78 35.47 36.03 15 6 536 786,93 496 388,90 30 35.94 39 36' 35.75 32 35.69 33 16 6 536 801,75 496 335,91 28 1 . 84 1 35 34 3 3 40 496 200 81 39. 32 . 35.41 36 17 6 536 767,85 496 302,50 35 35.77 35.91 39' 35.98 36.00 35.70 18 6 536 721,32 496 319,53 7 3 .1 5 33 41 35.23 32' 35.94 19 6 536 479,41 496 063,70 35.18 36.07 Plokk 2 aT 32 35.75 Kaopalu kruusakarjäär 3 35.83 20 6 536 404,40 496 003,87 Kaopalu kruusakarjäär 3 Plokk 2 aT 30' 3 2 44101:001:1538 35.80 21 6 536 434,97 495 867,50 44101:001:1538 4 23' 333 35.75 353 35.99 33.72 35.24 Plokk 14 aT 36.02 33 4 36.39 22 6 536 470,33 495 875,00 30 35.85 38 3 . 353 23 6 536 506,74 495 867,21 26 32.97 3 4 9 3 23 .4 35.24 1 38. 35 35.09 35.25 33. 35.25 35.81 35.65 89 Piirsalu metskond 35.83 56 24 6 536 483,61 495 842,48 52 32 s 34.15 36.20 uu 34 36.91 35.91 38' 38 34.02 34.22 32.89 32.59 37 35.36 34 33' 33 44101:001:1547 Kr 33.11 32.22 32.84 35.32 36.88 25 6 536 440,33 495 843,58 35.37 36.06 36.37 35.67 34' 36.48 37' 26 6 536 443,38 495 773,58 32 0 35.36 .4 32.92 35.83 36 36 38.12 33.21 32.81 35.00 36.77 Piirsalu metskond 35.60 57 24 35.94 27 6 536 453,32 495 762,26 34.41 33.19 34.8334.84 35.43 35.92 77601:003:0287 27' 36.13 28 6 536 444,04 495 758,53 31 36.29 22 22' 19 35.41 36.28 26' 24' 36.60 35.70 33 29 6 536 448,64 495 653,01 35.13 27 19' 35.74 36.06 30 6 536 529,18 495 651,95 4 26 Plokk 2 aT 33 35.11 36.20 35.07 35.82 35.72 31 35 3 31 6 536 602,77 495 609,62 35.34 36.88 35.18 36.05 34.17 Plokk 14 aT 36.63 34.31 35.69 37.33 35.81 32 6 536 588,87 495 591,96 3 35.73 29 29' 36.54 5 34.96 35.25 28' 28 36.26 35.70 Pi 36.12 70 33 6 536 522,51 495 634,87 nnasehunni 34.04 . 25 36.21 35 35.18 Plokk 4 aT 35.25 34.99 34.45 35.06 21 34.91 32 35.85 36.49 34.18 25' 34.90 35.65 33 43 36.47 36.27 34 6 536 522,50 495 483,27 36.58 34.96 36.90 35.33 34.77 35 34.50 34.90 35.83 35 .31 35 6 536 619,91 495 474,80 31 09 k 35 34. 32. 21' 02 33 32. 35 37.70 36 6 536 611,42 495 451,11 34. 20 20'37.74 495 400 495 600 495 800 35.13 496 000 34.16 496 200 38.07 37 6 536 522,50 495 449,70 1 .2 Plokk 4 aT35 34.43 38 6 536 522,49 495 362,93 Kaopalu karjäär 39 6 536 602,74 495 362,10 37.17 77601:003:0342 40 6 536 660,40 495 361,50 41 6 536 760,63 495 408,45 42 6 536 813,16 495 519,09 43 6 536 825,10 495 518,57 44 6 536 825,77 495 533,71 45 6 536 848,77 495 533,31 46 6 536 848,84 495 517,56 47 6 536 828,55 496 244,65 48 6 536 828,55 496 272,64 49 6 536 808,70 496 284,95 50 6 536 764,22 496 259,03 51 6 536 776,69 496 243,80 52 6 536 807,70 496 234,19 Pindala 22,17 ha 1 36 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Maapinna samakõrgusjoon, m Märkused: 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kaitsevöönd 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Külgneva mäeeraldise piir 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 28.02.2020 . Taotletava mäeeraldise piir 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Tekkiv tehisveekogu abs kõrgusel 33,0 m, pindala 17,0 ha 5. Plaani koostamisel on kasutatud: Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir - Kaopalu IV uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan, Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 20/2891 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Kaopalu Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu kruusakarjäär 3 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 44101:001:1538 Kaopalu IV liivakarjäär Korrastatud ala plaan Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Kaevandamisel jäetava nõlva alumine kontuur Loa omanik Lääne Teed OÜ Graafiline lisa 3/3 Tehnika 2, Uuemõisa, 90401 Lääne maakond [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 0 100 200 m Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 03.09.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4715 /Allkirjastatud digitaalselt/  6 537 000 Plokk 9 aT 12' 43 43.93 9' 13' Kaopalu kruusakarjäär 4 45 44101:001:1548 Plokk 9 aT 4 8' Piirsalu metskond 56 9 12 13 42 Plokk 9 aT 4 42 42.00 42.13 42.12 41.63 8 44101:001:1547 44 43 42.20 41.84 Kaopalu III 41.97 2' Plokk 10 aT Plokk 11 aT Plokk 10 aT 45 41.22 N 42. 43.13 43.24 43.05 41.78 kruusakarjäär 44.85 45.54 45.92 44.92 42.77 I I 4' 1 71 42.73 42.55 42.58 Piirsalu 43.47 metskond 42.90 56 42.24 - 4 3 . 43.79 44.70 6 Kaopalu III 11 Kr 42.48 Kaopalu 42.34 kruusakarjäär 4 42.74 42.28 2 Plokk 13 aT 41.66 6' PA-8(07) 42.63 43.18 Plokk 12 aR 43.39 43.39 6 uus 44101:001:1547 1' 44101:001:1548 4,3 45.71 36.52 42.74 kruusakarjäär 33,49 10 6 37.12 3 38.58 39.02 43 39.87 43.25 43.16 42.60 36.76 39 26.02.2020 42.98 - 35.84 36,80 34.12 40 11'36 38 42.90 42.55 PA-10(03) 42.91 36.49 KaopaluEK kruusakarjäär 5 .67 39.57 7 35.55 K-17 35.96 0,2 35.86 1 39.85 7' 43.18 33.93 42. 42.95 32,50 6 37.47 38,50 33.86 33.84 37.20 44101:001:1539 39 7,5 EK 39.27 10' 79 42.86 35.57 38.01 35.57 35,79 3,6+TL 35.88 K-1 1,4 43.09 Pinnas 42.72 42.91 39.18 35.82 14 38 36.61 38.73 43.26 42.46 31,00 K-16 37 35.48 . 43.28 37 38 43,02 42.71 42.89 -Kruus 45' 9 36.72 35.66 31,99 38.89 . 42.85 7 . 24 41.28 3 36.62 33,38 35.89 36.89 Plokk 7 aT 3 36.12 38.66 33. 34 40 . 36.83 36.80 36.16 36,18 26.02.2020 36 41 40.63 47' 0,2 48' 93 40 33,10 Pi 36. 41. - . 89 PA-11(07) 36.14 35.91 Kaardileht nr 6224 (Palivere) 40. 32,04 34 . 35.99 nnasehunni 26.02.2020 33 41 73 36.52 32.95 32,18 Plokk 15 aT 11 39.04 K-18 27.02.2020 46' 46 45 33.08 33.54 Laoplats 35.91 36. 33.09 37.16 4,6 36 36.32 36,20 3,0+EL 35.72 36.16 35.94 25 36.12 36.17 34.98 38 37.74 47 48 Plokk 16 aT 33. 36 35.84 36.37 36,64 K-2 - Plokk 5 aT - 35.01 36. 28,70 35.70 20 36.02 39.23 36.11 - 60 kud 9 26 35 .4 35.01 35,20 2,5+ 35 7,5 2,5 EK 35.94 Plokk 6 aT 32 I . - I .6 36 Liiv 35.76 39 36 35.03 . 37 EK 49' 37. 74 9 35.40 5,0 EL 36.59 43' 43 . 35.98 37 6 31 36.56 35.53 35 25 36.07 44 K 35.37 33.07 39 36.43 32,70 Kruus 33.38 36.05 . ru 67 35.67 36.84 86 33. 38.43 38 us . 36.66 Pinnasehunnik 2 31 - 3 35.46 37 PA-9(03) Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiripunktide 29 02 36.56 35.89 Pinnasehunnik 34.90 36.15 26 36. 35 35.66 35.52 62 . 35.69 35.49 49 39.14 . 36.40 35 . 36.63 6,2 EK 36 72 39 33.42 59 . 35,70 33.14 52 2 3 koordinaadid 31 3 . 35 6 6 537 000 36.20 42 44' 35.77 35.39 33.06 33.14 33.29 PA-9(07) 38 36 52 29,50 35.94 36. 35.81 35.60 35.72 35.28 Tiik . . 35.30 35.35 25 36.26 36 34.95 44 35. 35,20 33. 16 30 496 400 35 Kaopalu kruusakarjäär 1 38.60 15 20 . 64 35.95 30 36.16 69 Kruus 01 35.19 Nr X Y . 42' 36.10 52' 35 3 35.46 .9 70 35.97 35.81 28,00 5 43601:001:0149 . 33.05 3 35 35 . 4 Kr Tiik 2 16' 08 uus 35.31 1 6 536 884,64 495 516,02 35 36. 35.89 41 Kivid Kivid 35.69 35.56 .97 35.53 35.16 51 35.19 38 35.92 35.90 Pinnasehunnik 35.25 - 17 15' 2 6 536 890,00 495 642,94 36. 35.18 358 .8 38.65 35.11 36.30 17' 06 35.83 35.35 37.77 41' 35.09 7,2 2,0 EK 35.91 3 6 536 634,22 495 649,75 36 35.91 33.04 71 38.11 34.84 35.56 34.72 35.57 51' 50' 36 . 35.16 33. 35.75 5,2 EL 35 32,80 50 4 6 536 638,34 495 910,85 10 35.61 Kruus 37 34.99 35.60 36.47 86 26.02.2020 35.82 36.54 33.51 33.44 37.54 35. 33.04 38.09 K-5 0,2 35.38 PA-8(03) - 34.00 33.53 5 6 536 642,67 496 177,59 35.51 36.14 I' k 35.14 47 ni 33. 33.58 K-4 0,1 36. 6,6 5,3 EK 32. 36,10 2 33,12 un 35.20 0 . 35,30 3,6+EL 36 6 6 536 872,66 496 165,38 33 71 38.09 08 95 1,3 EL 18 18' 35.73 33 34.98 . eh 35.92 27.02.2020 . 35 31 32 60 33.27 . 34,94 5,4+TL as 35 . 35.35 29,50 35.76 . 33.38 K-19 0,2 35.28 35 31,5035.13 35 33. 34.98 7 6 536 877,71 496 323,14 s 33 35.43 44. 35.48 37.63 nn 35.42 uu 32 33.18 . Pi 36.72 25 45.06 37 Kr . 29,44 35 30 35.50 31 45.37 Kruus 35,42 3,7+ 8 6 536 919,28 496 320,75 19 45.56 33.16 35.44 EL 35.57 03 S-4 1,0 35.49 37.54 37.57 . 36.22 - 38.34 37.78 29 36 35.77 PA-3(07) 31,52 32. 36.72 45.94 Plokk 15 aT 35.34 Kaopalu kruusakarjäär 2 36.21 9 6 536 924,78 496 433,78 37. k 35.48 ni 91 39,55 37 33.01 1,1+EL un 37.20 eh 35,70 7,5 4,3 EK 43601:001:0148 49 38 35.46 38.09 33.02 46.67 as 35.24 10 6 536 912,14 496 434,55 35.76 Plokk 16 aT 34.68 35.55 nn Pi 3,2 EL 33.06 33.47 28 34.74 36.34 37.64 33.51 36.41 35.66 35.43 37,45 Liiv 35. 28 35.70 28,20 33.10 Plokk 2 aT . 34.88 33.46 33.11 33.01 3' 33.57 5' 11 6 536 912,14 496 446,31 36 33.64 36.63 PA-7(07) 0,2 K-15 37 33. 33.02 Tiik 37.47 33. 32. 36. 35.39 36.19 Kaopalu 33.50 37.87 32. 33.12 87 35.76 40 Plokk 14 aT 20 37 12 6 536 925,50 496 448,54 61 33.23 PA-5(07) 33.22 33.32 33.47 Tiik 35,60 6,7 1,7 EK 37,81 33,01 5 81 Plokk 7 aT 87 33.38 81 35.43 39.05 33.19 33.03 61 37.31 34. 36.77 5,0 EL 35. 36.32 37.56 35.96 34.90 33.18 33.18 37 26.02.2020 37. 34.78 35.71 Kruus 3 Plokk 8 aT 35,50 kruusakarjäär 4 4' 33.54 28,90 31,81 37.78 III' 13 6 536 927,01 496 479,62 97 0,5 35. 35.74 33 32.81 36.41 33.03 33.00 .61 33.15 32.67 32.74 32.78 36.52 35.94 28,70 PA-1(07) 32 33.08 33.15 33.16 32.73 31,71 32.76 PA-10(07) 36.27 35.31 35.62 42.12 33.06 33.22 14 6 536 880,43 496 487,78 32 . 35.73 40' 29 33.59 32.88 0,3 5,5+EL 3 34.90 26.02.2020 5 33.13 36.14 - 35.66 36.10 .8 36.59 35.86 35.75 35.23 35.76 PA-4(07) 35 63. 35.68 4 35.93 36,20 35 35' 1 36.08 3 35.47 35.26 . 56 36,00 9059 36.45 31 Pinnasehunnik 35.15 Pinnasehunnik 35.29 35.79 35.05 32. 3 35.68 5 35.27 35.54 34.96 35.39 7,2 4,0 EK . 353235. K-12 0,3 0,6 35.81 15 6 536 786,93 496 388,90 .5 9 35.43 17 . 54 35.94 36.26 35.34 34.93 36,20 9 7,5 3,7 EK - k 28,70 36 5. 35.50 36.16 35.86 ni 36 3,2 EL 3 28,50 6,9 2,0 EK 36 35,61 5,4+EL 3 un 6 unnk i n Pinaseh 16 6 536 801,75 496 335,91 .6 35.86 3,8 EL Pi 35 eh .991 6 nn 4,9 EL 31' 3128,70 35.71 33 3 36.10 8 . 32 62 36 34.77 35.49 36.09 0 35.50 35.88 6,834,3 as s k k . 5 EK a 3 2.9 6 i 3 ni 5 35.06 .2 eh 6 35.77 nn nn 3 5 9 35.65 7 0 .8 37.09 un 35.16 35.34 35.14 .1 2,55EL ni i 3 . 35 hu 29,91 36 30 37 17 6 536 767,85 496 302,50 un P 36.52 35.54 K-8 0,2 k K-10 0,1 as e 35.65 eh 35.47 35.51 35 35 Pn 35.36 36.57 38.16 35.21 35.91 36.82 44 i 36.03 nn 2 . 34.88 32 .20 na .9 30 as i 37.14 34. 49 seh 36.05 35.33 35.94 18 6 536 721,32 496 319,53 35 35.37 P 36.39 34 un 35.76 36,20 2,435.78 35.60 39 35.24 34 35.43 . 35.75 92 95 35,35 1,8 EL nn 36' .5 35.77 . ni k EL 35.36 . 35.48 90 35 62 4 35.37 5 Pi 35.69 33 2 34 . . 38.82 35.42 32 41 .0 34.98 35 2.8 8 28 35.37 36.01 4 1 19 6 536 479,41 496 063,70 6 . 40 3 5. . 33,70 84 3 36 1 34 3 3 40 35.50 3 35.21 33,35 496 200 35.34 34.58 36.78 . 81 39. 92 35.52 32 36.88 37.02 3 3 5. 90 36.09 . 35.41 36.67 2 . 4 35.12 6 35 36.08 4 Pinnasehunnik 41.22 s 32,96 34.95 36 . 36.39 3 35.77 35.91 20 6 536 404,40 496 003,87 36 uu 35.60 34.83 35.84 03 35.88 39' Kr 05 35.98 26.02.2020 35.49 36.00 35.12 36 36.38 34.44 34.64 35.97 38.64 Pinnasehunnik Plokk 2 aT 35.57 35.14 35.09 35.70 21 6 536 434,97 495 867,50 7 . 35. .1 41 41 Plokk 2 aT 35. 32' 32. 35. 35.28 Plokk 14 aT 52 36.17 36.06 35.91 35.23 40.97 35.33 34.74 35.76 .28 35.94 K-7 0,2 35.15 36 72 22 6 536 470,33 495 875,00 48 62 36.24 35.95 36 34.94 35.56 35.18 36.07 35.93 32 35.75 Kaopalu karjäär 35.11 35.58 34.49 35.67 35.63 37.25 35.20 32,79 Kaopalu kruusakarjäär 3 40 35.24 35,36 2,2 EL Kaopalu kruusakarjäär 3 35 35.73 35.92 35.04 35.42 35.13 35.3926.02.2020 52 35.83 23 6 536 506,74 495 867,21 .4 35.29 . 18 36.54 . 33,22 77601:003:0580 4 2 36 30' 35.10 35.20 38 35.44 3 35 36.19 44101:001:1538 34.70 36.42 35.80 35.24 36.47 27.02.2020 44101:001:1538 34.95 35.84 32 32,96 24 6 536 483,61 495 842,48 .1 K-14 0,7 . 23' 36. 35.16 29 32. 35.54 35.75 7 36 35.99 35.66 35.33 35. K-6 0,2 35.75 34.89 36.04 35.59 35.40 29 33 40 35.24 36.02 34.68 35.61 34.95 36 91 33.72 36.51 36.39 34.99 36.44 37.07 36,79 3,5+EL 25 6 536 440,33 495 843,58 35.34 30 35.61 35.35 35.85 38 34.54 33,09 35,42 4,2+EL 35.46 78. 3 35.83 36.72 . 35.17 36 26 32.97 35.40 5 I 35.61 9 I 35.33 23 .3 33. 27.02.202035.64 26 6 536 443,38 495 773,58 I .4 34.60 32,59 5 35.24 38. 34.88 35 35.09 35.25 35.48 35.21 31,02 35.25 35.81 K-20 0,2 37.15 35.64 35.65 89 35.06 36.02 35.78 35.49 37.43 Piirsalu metskond 35.83 56 52 34.89 K-11 0,8 27 6 536 453,32 495 762,26 s 34.15 35.94 36.20 32. 35.23 36.08 35. uu 36.91 35.91 32.89 32.59 35.36 34 33' 33 36. 36.99 35,39 2,1 EL 44101:001:1547 25 38' 38 34.02 34.22 37 92 Kr 33.11 32.22 41 6 . 34 . 35.32 35 .6 32.84 35,92 5,0 EL 35 35.35 36.88 28 6 536 444,04 495 758,53 09 38.09 36 35.37 36.06 36.37 35.67 34' 35.39 33,09 34.85 36.22 35.54 36.48 355 .4 36 .70 34.93 37' 30,12 35.27 32 35.49 37.70 35.28 35.79 29 6 536 448,64 495 653,01 0 35.36 .4 32.92 36.80 35.68 35.83 36 37.13 35.00 Piirsalu metskond 57 24 36 35.94 35. 36. 32. 38.12 32.81 35.60 35.33 36.18 33.21 36.77 33,31 37.33 33.19 34.8334.84 35.43 35.92 27' 34.99 35.34 30 6 536 529,18 495 651,95 06 34.41 36.84 49 02 35 37.42 37.22 . 35.49 35.57 77601:003:0287 26.02.2020 35 36.46 37.01 35.24 36.13 31 Kao 36.09 36.29 35.43 31 6 536 602,77 495 609,62 22 22' 35.68 37.14 35.41 19 kr 35.37 36.28 35.23 37.77 26' 24' 36.60 35.70 Pi aav 35.78 pal 35.20 K-9 0,2 nnas 35.27 37.09 27 36.43 19' 35.74 32 6 536 588,87 495 591,96 u 35.32 35.10 35.13 35.86 37.38 37.60 35.20 35.26 36.06 35,41 1,9 EL ehun 35.11 26 36.20 35.07 35.82 33 6 536 522,51 495 634,87 22 35.37 35.06 35.72 . 35.19 35.97 31 35 48 ni 26 33,31 34 6 536 522,50 495 483,27 35. 10 36.88 35.76 32. k 35.34 36.63 35. 35.18 36.05 35.69 34.17 34.31 37.33 35.81 29 29' 35.73 36.54 34.96 35.43 35.25 35 6 536 619,91 495 474,80 35.25 28' 28 36.26 35.70 Pi 36.12 70 nnasehunni 34.04 35.38 . 25 36.21 36 6 536 611,42 495 451,11 35 35.18 35.25 Plokk 4 aT 34.99 34.45 35.06 21 34.91 K-13 0,5 35.85 36.49 34.18 25' 34.90 35.65 35,3636.92 3,3+ 34.93 36.47 36.27 37 6 536 522,50 495 449,70 36.58 35.33 34.77 35 35 34.96 EL 34.90 36.90 34.50 35.83 .31 38 6 536 522,49 495 362,93 31 09 k 35 31,56 34. 32. 21' 02 35 33 32. 37.70 34. 20 20' 37.74 39 6 536 602,74 495 362,10 495 800 35.13 496 000 34.16 1 .2 38.07 40 6 536 660,40 495 361,50 Plokk 4 aT 35 34.43 41 6 536 760,63 495 408,45 Kaopalu karjäär 42 6 536 813,16 495 519,09 37.17 77601:003:0342 43 6 536 825,10 495 518,57 44 6 536 825,77 495 533,71 45 6 536 848,77 495 533,31 46 6 536 848,84 495 517,56 47 6 536 828,55 496 244,65 48 6 536 828,55 496 272,64 49 6 536 808,70 496 284,95 50 6 536 764,22 496 259,03 51 6 536 776,69 496 243,80 52 6 536 807,70 496 234,19 Pindala 22,17 ha 1 36 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Maapinna samakõrgusjoon, m 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 30 Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m Märkused: Külgneva mäeeraldise piir Kaitsevöönd Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Taotletava mäeeraldise piir 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. K-5 Kaevandi nr (2020. a) 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 28.02.2020 . Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir 0,2 Katendi paksus, m 35,30 Suudme abs kõrgus, m 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3,6 Kasuliku kihi paksus, m Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 31,50 Lamami abs kõrgus, m (EK - ehituskruus, EL - ehitusliiv, 5. Plaani koostamisel on kasutatud: TL - täiteliiv) pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) - Kaopalu IV uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan, PA-7(07) 0,2 Puuraugu nr (2007. a) Katendi paksus, m OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 20/2891 Geoloogilise läbilõike joon 35,6 6,7 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m I I' 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Kaopalu Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu kruusakarjäär 3 PA-8(03) Puuraugu nr (2003. a) Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 44101:001:1538 Kaopalu IV liivakarjäär Mäeeraldise plaan Lääne-Nigula vald, Lääne maakond Kaevandamisel jäetava nõlva alumine kontuur Loa omanik Lääne Teed OÜ Graafiline lisa 1/3 Tehnika 2, Uuemõisa, 90401 Lääne maakond [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 0 100 200 m Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 14.02.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4715 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' W E m m 46 46 45 45 Läbilõige II-II' 44 44 W E m m Kaopalu kruusakarjäär 3 43 44101:001:1538 43 42 42 äär2 äär1 42 42 41 41 0148 j uusakar 0149 j Mäeeraldise piir 001: uusakar 41 41 40 Kaopalu kruusakarjäär 3 40 44101:001:1538 001: 43601: u kr 40 40 39 39 Mäeeraldise teenindusmaa piir Kasvukiht 43601: Kaopal u kr Külgneva mäeeraldise piir Kaopal 39 39 38 38 PA-11 Külgneva mäeeraldise Liiv, huumuserikas K-3 36,20 K-16 38 38 37 37 teenindusmaa piir 36,64 K-17 36,18 okk 7 aT 35,79 PA-8(03) Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, 37 37 36 0,2 36 Ehitusliiv 2 1: 36,10 aR - aktiivne reservvaru) 0,1 0,2 K-5 K-4 36 35,30 36 35 Pr.28 Plokk 15 aT 35 34,94 2 K-16-1 Kaevandamise järgne veetase, 1: Täiteliiv Pl Kr.9,2 K-17-1 35 K-3-1 vt. 34,94 m 0,2 35 34 Plokk 2 aT St.1,5 Kr.15,9 34 Kaopalu abs 33,0 m Kr.38,6 0,1 27.02.2020 2,5 EL vt. 33,49 m St.5,8 St.3,4 vt. 33,38 m kruusakarjäär 3 26.02.2020 26.02.2020 TL Katastriüksuse piir ja tunnus EK 44101:001:1538 Saviliivmoreen 34 K-5-1 34 33 33 5 1: vt. 33,74 m Plokk 15 aT 1: abs kõrgus 33,0 m Plokk 2 aT Pr.29 5 1: Kr.9,7 2 okk 8 aT 27.02.2020 Pr.13 Plokk 16 aT okk 7 aT St.1,9 33 K-4-1 abs kõrgus 33,0 m vt. 32,80 m EL 33 32 Plokk 14 aT 4,0 3,8 32 Kaitsevöönd Liivsavimoreen Kr.10,8 26.02.2020 St.6,9 32 4,4 TL Plokk 16 aT Plokk 14 aT 32 31 31 Pl Kaevandamisel jäetav nõlv ja nõlvus Kruus Pl 2,1 31 31 30 30 1: 1:2 vastab kaldele 26° 5,3 Pr.30 5 1:5 vastab kaldele 12° 30 30 29 29 6,6 7,5 5,5 29 29 28 28 7,1 K-20 Kaevandi nr 28 Plokk 8 aT 28 27 27 35,39 Suudme abs kõrgus, m Sügavus maapinnast, m 0,2 Proovitud intervall, m K-20-1 Proovi number Kr.2,0 Kruusa sisaldus, % St.4,9 Savi- ja tolmusisaldus, % EL Veetaseme abs kõrgus, m EL - ehitusliiv vt. 33,09 m Mõõtmise kuupäev 2,3 TL - täiteliiv 27.02.2020 EK - ehituskruus Läbilõige III-III' Kaevandi sügavus, m 2,5 W E m m 42 42 Kaopalu kruusakarjäär 3 41 44101:001:1538 41 skond 56 äär 0580 0397 40 40 j u kar 003: 003: u m et 39 39 Kaopal 77601: 77601: K-15 37,81 sal 38 38 0,2 r PA-10 i Pi K-10 36,20 0,5 37 K-12 37 36,20 K-8 35,61 K-6 K-7 0 100 200 m 36 35,42 35,35 0,1 36 35,36 2 Märkused: 1: 0,6 0,6 0,2 0,2 0,2 K-10-1 0,3 K-15-1 2 35 35 1: K-8-1 Kr.2,4 Kr.- 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 1: 2 1: 1: Pr.13 2 St.4,5 St.3,2 2 Kr.8,3 Plokk 2 aT EL Plokk 2 aT EL 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 34 K-6-1 Plokk 2 aT K-7-1 St.2,7 34 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 28.02.2020 . Kr.24,9 Kr.2,6 EL 2,5 K-12-1 2,6 vt. 33,22 m St.1,1 St.2,5 2,0 2,6 Kr.6,0 vt. 33,01 m 4. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: 27.02.2020 vt. 32,96 m 33 EL 26.02.2020 2,4 EL 2,4 St.4,4 Pr.14 26.02.2020 33 5 abs kõrgus 33,0 m - Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I-I'...IV-IV', 1: 5 1: 2,5 EL Plokk 14 aT OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 20/2891 32 1: vt. 31,71 m 32 5 3,4 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 26.02.2020 6,0 Plokk 14 aT Objekti nimetus ja aadress 31 31 Joonise sisu 4,4 Pr.25 Kaopalu IV liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked 30 30 Lääne-Nigula vald, Lääne maakond I - I' ... IV - IV' 5,4 29 29 7,5 Loa omanik Lääne Teed OÜ Graafiline lisa 2/3 28 28 Tehnika 2, Uuemõisa, 90401 Lääne maakond [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000 Mõõtkava (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100 27 27 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 14.02.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4715 /Allkirjastatud digitaalselt/  KAOPALU IV LIIVAKARJÄÄRI EKSPERTHINNANG (TÖÖ NR 25/5105) 1 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang Kinnitas: Aadu Niidas Juhatuse liige Koostas: Anna-Helena Purre Keskkonnaekspert Kaarel Mänd Hüdrogeoloog © 2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatava tegevusega kaasneva kuivenduse mõju .......................................................... 5 1.1. Piirkonna hüdrogeoloogiline iseloomustus..................................................................... 5 1.2. Mõju põhja- ja pinnaveerežiimile ................................................................................... 6 1.3. Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile .............................................................................. 9 2. Kavandatava tegevuse mõju Marimetsa-Õmma loodus- ja linnualale ............................... 10 2.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ................................................................. 10 2.2. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus.................. 11 2.3. Kavandatava tegevuse seos kaitsekorraldusega ........................................................... 12 2.4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura-aladele .............................. 12 2.5. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................................. 19 Kokkuvõte ................................................................................................................................. 20 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 21 3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang SISSEJUHATUS Lääne Teed OÜ taotleb liiva kaevandamiseks keskkonnakaitseluba Kaopalu IV liivakarjääri. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.03.2024 numbril T- KL/1023210, ja parandustaotlus 03.05.2024 numbril T-KL/1023210-2 (menetlus nr M-127781). Keskkonnakaitseloa taotlusega taotletakse luba maavara kaevandamiseks. Keskkonnaamet esitas 28.05.2024 kirjaga nr DM-127781-7 oma seisukohad taotletava Kaopalu IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta, millele vastab antud eksperthinnang võimalike veetaseme muutuste ning Marimetsa-Õmma Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala eelhinnangu osas. Eksperthinnangu raames analüüsitakse järgnevaid võimalikke keskkonnamõjusid: ₋ Kavandatava tegevusega kaasneva veetaseme muutuse ja mõju kohta piirkonnas, arvestades sh. kumulatiivseid mõjusid. ₋ kavandatava tegevusega kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Marimetsa-Õmma loodus- ja linnualale (Natura eelhinnang). Taotletav Kaopalu IV mäeeraldis paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa küla territooriumil katastritunnusel Kaopalu kruusakarjäär 3 (tunnus 44101:001:1538, 100% maatulundusmaa). Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad, nende pindala on 22,17 ha. Taotletavast mäeeraldisest vahetult põhja jääb Lääne Teed OÜ-le kuuluv Kaopalu kruusakarjäär (kaevandamisloa nr L.MK/330426, kehtib kuni 26.02.2033), sellest omakorda põhja suunda aktsiaseltsile KIIRKANDUR kuuluv Kaopalu III kruusakarjäär (luba nr KL-511998, kehtivusega kuni 04.08.2036. a) ning edelasse OÜ-le Hoovivara taotletav Kaopalu V liivakarjäär (taotlus T-KL/1021272, esitatud 31.10.2023; menetlus M-126268). Taotletava Kaopalu IV liivakarjääri lõunaservast u. 160 m kaugusele jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Marimetsa- Õmma loodus- ja linnuala (EE0040203). Antud töö sisaldab I ja II kaitsekategooria taime- ja loomaliikide täpseid asukohti, seetõttu ei tohi antud aruannet avalikustada tulenevalt Looduskaitseseaduse § 53-st. 4 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang 1. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KUIVENDUSE MÕJU 1.1. Piirkonna hüdrogeoloogiline iseloomustus Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande kohaselt (Vohta jt 2022) asub Kaopalu kruusamaardla ulatusliku ida-läänesuunalise levikuga Riisipere-Palivere oosiahelal. Eesti Geoloogiateenistuse 1 : 400 000 pinnakattekaardi alusel levivad kavandatava tegevuse ala põhjaosas liustikujõesetted ning lõunaosas jääjärvelised setted. Maapinna absoluutkõrgused taotletava mäeeraldise lähiümbruses jäävad vahemikku 33,3 - 46,4 m (keskmiselt 35,5 m). Taotletava mäeeraldise kvaternaarisetete kasuliku kihi moodustavad 1,8 - 5,5 m paksuselt (keskmiselt 3,6 m) glatsiofluviaalse päritoluga karbonaatse koostisega beežikas ja tumepruun kruus, kruusliiv ning jäme- kuni peenliiv, kohati tolmliiv. Antud setetes levib ka maapinnalt esimene, vabapinnaline põhjaveekiht. Kvaternaarisetetes levivast põhjaveest toituvad piirkonna üksikud salvkaevud asuvad ~800 m lääne suunas Palivere alevikus (kus on olemas ka ühisveevärk) ja >600 m põhja suunas Luigu külas. Vabapinnalise põhjaveekihi veetase jälgib reeglina maapinna reljeefi ja põhjavee voolusuund on kallutatud veekihti dreenivate vooluveekogude (nt kraavide) suunas. Taotletava mäeeraldise piires asuvas seirepunktis 2020. a veebruaris mõõdetud veetasemed jäid maapinnast 2,1 - 4,8 m (keskmiselt 2,9 m) sügavusele, absoluutkõrgustele 31,7 - 33,7 m (keskmiselt 33,0 m). Kaopalu kruusakarjääri veekogu tase oli uuringu ajal 32,97 m. Põhjavee looduslik sademete ja aurumise intensiivsusest sõltuv aastaajaline kõikumine on väike, jäädes alla 1 m (tabel 1.1). Kruusakarjääri 2020. – 2023. a läbi viidud omaseire tulemuste kohaselt varieerus veetase karjäärijärves 32,24 – 33,03 m piires (keskmiselt 32,24 m). Veetase taotletava mäeeraldise lõunaosas asuvas vaatluskaevus oli samal perioodil vahemikus 31,57 – 32,54 m (keskmiselt 32,31 m). Pinnaseveetaseme langus on taotletava mäeeraldise piirkonnas lõuna suunas ning põhjavee väljavool toimub läbi Kaopalu kraavi (Keskkonnaregistri kood VEE1104702), mis läbib uuringuruumi. Antud kraavi juhitakse veed Kaopalu karjäärist (vee erikasutusluba nr L.MK/330426) ning see suubub ~670 m pärast Taebla jõkke (VEE1104700), mis suubub omakorda ~15 km kaugusel läänes Saunja lahte. Kruusa ja liiva lamamiks on võrdlemisi halbade filtratsiooniomadustega hall liivsavimoreen ja saviliivmoreen, mis on laiguti kaetud jääjärvelise tekkega aleuriitide ja savidega. Koos moodustavad need kuni 8 m paksused kihid tingliku veepideme kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihi ja Siluri-Ordoviitsiumi lubjakivides leviva survelise põhjaveekompleksi vahel, mis on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht. Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekihist ammutavad vee lähimad piirkonna üksikmajapidamiste puurkaevud. Palivere aleviku ühisveevärgi puurkaevud ammutavad vett nii Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist kui ka sügavamal lasuvast Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksist. 5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang Tabel 1.1. Kaopalu kruusakarjääri veetaseme ja vooluhulga omaseire tulemused Kaopalu karjääri Vaatluskaevu Silmaallika Kaopalu kraavi Aeg veetase, m abs veetase, m abs veetase, m abs vooluhulk, l/s 19.10.2020 32,90 20 31.03.2021 66 23.04.2021 32,86 32,31 31,95 71 21.05.2021 32,90 32,39 32,39 60 28.06.2021 32,91 32,35 31,45 44 22.07.2021 32,83 32,31 31,35 40 16.08.2021 32,24 32,38 31,35 63 23.09.2021 32,97 32,38 31,35 58 29.10.2021 32,88 32,43 31,40 133 17.11.2021 32,83 32,46 31,50 109 21.04.2022 32,90 32,54 99 27.09.2022 32,93 32,31 43 21.06.2023 32,84 31,57 48 28.09.2023 33,03 32,31 79 1.2. Mõju põhja- ja pinnaveerežiimile Kaopalu karjääris ei alandata aktiivsetel meetoditel veetaset (isevoolne kuivendus või pumpamine), seega on mõju piirkonna põhja- ja pinnaveerežiimile väike. Samas võib kaevandustegevus isegi ilma aktiivselt veetaset alandamata omada mõningaid mõjusid veetasemetele reljeefimuutuse, maavara väljamist kompenseeriva põhjaveevoolu või suurenenud aurumise tõttu karjäärijärvelt. Reljeefimuutus on taotletaval Kaopalu IV mäeeraldisel võrdlemisi minimaalse mõjuga, kuna mäeeraldis asub juba varem kaevandamisega rikutud maa-alal, kus maapinna kõrgus on ümbritsevast looduslikust alast madalam. Seega ei ole oodata kaevandamistegevusest tulenevat suurt muutust põhjavee voolurežiimis ning toitumis- ja väljavoolualade paigutuses. Võrreldes 2020. a veebruaris mõõdetud keskmise põhjaveetasemega 33 m jääb pärast maavara väljamist korrastatud karjääri veetase sarnaseks. Veetaset reguleerib ligikaudu 32,5 m abs kõrgusel paiknev Kaopalu kraav, mis läbib taotletavat mäeeraldist. Kuigi veealuse varu väljamise puhul põhjaveetaset isevoolselt või pumpamisega ei alandata, põhjustab see siiski olukorra, kus tekkinud tühimikku peab täitma külgnevatest setetest valguv vesi. Seega võib veealuse varu väljamine mõjutada põhjaveetaset uuringualal ja ka selle lähedal. Hindamaks, kas ja kui kaugele võib ulatuda põhjaveetaseme alanemise mõju, tuleb eelnevalt hinnata maavara väljamise kompenseerimiseks vaja minevat lisanduvat veekogust. Siinkohal teeme seda valemiga 1.1: 6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang (1 − 𝑛) ∙ 𝑉 𝑄= [1.1], 𝑡 kus n on pinnasekihi poorsus (konservatiivse eelduse kohaselt peenliiva miinimum 26%; Morris ja Johnson 1967), V on veealuste maavaraplokkide 14 aT ja 16 aT kombineeritud ruumala (297 340 m3) ja t on karjääri ammendamise aeg (12 aastat). Tulemuseks on maavara väljamist kompenseeriv veekogus ~50 m3/päevas. Vajalikku veekogust tasakaalustavad esmajoones karjäärile langevad sademed. Sademetest tulenev vooluhulk arvutati lähtuvalt valemist 1.2: 𝑄 = (𝑊𝑝 − 𝑊𝑒 ) × 𝑆 [1.2], kus: • Wp on sademete hulk, Lääne-Nigula meteoroloogiajaama 1990-2020 kliimanormi andmete alusel keskmiselt 688 mm/a ehk 0,00188 m/päevas (Keskkonnaagentuur); • We on aurumine, mis on Eestis keskmiselt ligikaudu 450 mm/a ehk 0,00123 m/päevas (Kink jt. 1998), kuid on karjäärijärve veepinnalt keskmiselt suurem. Siin on valitud väärtus 482 mm/a ehk 0,00132 m/päevas, mis vastab aurumisele Männikjärve raba laugastelt (Keskkonnaagentuur 2025); • S on plokkide 14 aT ja 16 aT pindala, 18,56 ha ehk 185 600 m2. Tulemuseks on sademete poolt kompenseeritud veekogus ligikaudu 105 m3/päevas. Veelgi enam, tegelikkuses koonduvad Kaopalu karjäärijärve sademed oluliselt suuremalt alalt, mida näitavad keskkonnnaseire käigus mõõdetud Kaopalu kraavi vooluhulgad 20 – 133 l/s ehk 1728 – 11491 m3/päevas (tabel 1.1). Seega tasakaalustavad kogu maavara väljamisest põhjustatud tingliku veevõtu karjäärile langevad sademed ning väljastpoolt ploki piire põhjavett täiendavalt karjääri valguma ei pea. Suurenenud aurumist karjäärijärvelt võrreldes kuiva maapinnaga on raske kvantitatiivselt hinnata, kuna aurustumist mõjutab oluliselt karjääri piirkonna topograafia, mikrokliima, varju andvate puude olemasolu jms faktorid. Eestis on aurumise vooks keskmiselt ligikaudu 450 mm/a ehk 0,00123 m/päevas (Kink jt. 1998). Võrreldes sellega on Männikjärve raba laugastelt aurumine keskmiselt 482 mm/a ehk 0,00132 m/päevas (Keskkonnaagentuur 2025). Võttes aluseks eeltoodud andmed, oleks praeguse olukorraga võrreldes suurenenud aurumisest tulenev vee defitsiit 32 mm/a, mis on karjääri pindala arvestades summaarselt ~16 m3/päevas. Seega on suurenenud aurumise mõju tõenäoliselt oluliselt väiksem kui maavara väljamise enda poolt põhjustatud defitsiit ning ei mõjuta ümbruskonna veetaset tajutavalt. Eelnevat arvesse võttes tuleb siiski arvestada, et põhjaveetase karjääri lähiümbruses võib langeda, kuna praegune tase on tekkinud sademetest tuleneva toitumise ja äravoolu tasakaalus 7 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang ning tasakaalupunkt nihkub kaevandamistegevuse ja arutumise intensiivistumise mõjul. Tõenäoliselt ei ole sellest põhjustatud mõju põhjaveetasemetele reaalsuses tajutav, vähemasti kaugemal kui loetud kümned meetrid karjääri piirist, eriti tulenevalt põhjaveetaseme looduslikust ~1 m piires kõikumisest aasta jooksul. Välistatud on olulise põhjaveetaseme muutuse mõju ulatumine ~160 m lõunasuunas asuva Natura 2000 alani. Joonis 1.1. Kaopalu liivamaardla olemasolevad ja kavandatavad mäeeraldised (Maa- ja Ruumiameti ning Eesti Geoloogiateenistuse 24.03.2025 andmete alusel). Kuivendamise koosmõju teiste sama piirkonna karjääridega ei tekita lisanduvaid mõjusid. Kuivendamisel karjääride mõjuraadiused liituvad, kuid ühinenud alanduslehtri pindala on pigem summaarselt väiksem kui eraldiasuvate karjääride alanduslehtrite pindalade summa. Samuti võib väheneda kuivendamise koosmõjus summaarne väljajuhitava põhjavee kogus. Juhul kui külgnevas Kaopalu VI uuringuruumis planeeritud karjääris (joonis 1.1) langetatakse veetase isevoolselt madalamale kui 32,5 m, võib see ka mõjutada Kaopalu IV taotletava mäeeraldise ja aktiivse Kaopalu mäeeraldise veetaset ning põhjaveetase võib hakata täiendavalt langema ka väljaspool karjääre. Seega on Kaopalu IV karjääris looduskaitseliselt soovitatav veetaset mitte langetada alla 32,5 m. Kuna karjääri põhi ei läbista kasuliku kihi lamamis olevat tinglikku veepidet, ei ole oodata mõju aluspõhjalistele põhjaveekihtidele. 8 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang Samuti, kuna taotletaval mäeeraldisel ei langetata veetaset aktiivselt pumpamise abil ning Kaopalu kraavi valgala ei muutu, ei suurene oodatav vooluhulk Kaopalu kraavis ning sellest allavoolu asuva Taebla jõe veerežiim ei muutu. Pigem on võimalik Kaopalu kraavi vooluhulga teatud määral vähenemine tänu suurenenud aurustumisele karjäärijärve pinnalt. 1.3. Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile Mõju vee kvaliteedile on liiva kaevandamisel reeglina seotud heljumi tekkega või kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kaevandamistegevuse jooksul tekib paratamatult heljum, mis võib levida mööda Kaopalu kraavi Taebla jõe suunas. Taebla jõkke heljumi levimine peab olema välistatud, mida saab tagada heljumi nõuetekohase väljasetitamisega karjäärijärves või selleks spetsiaalselt rajatud settebasseinis. Heljumi kontsentratsiooni karjääri väljalasus ning Kaopalu kraavi suublas tuleb regulaarselt seirata, et tagada heljumi ärastuse efektiivsus. Kaopalu kruusakarjääri väljalaskme seires ei ole veel täheldatud piirnormi ületavaid heljumikoguseid. Settebasseini ja väljavoolu vajalikud mõõtmed ja tehnilised parameetrid täpsustatakse projekteerimise käigus. Kuna taotletaval mäeeraldisel ei langetata aktiivselt veetaset pumpamise abil ning Kaopalu kraavi valgala ei muutu, ei suurene ka oodatav vooluhulk Kaopalu kraavis ning seetõttu puudub risk juba kraavi settinud heljumi uuesti suspensiooni sattumiseks ja Taebla jõkke kandumiseks. Heljumi levik põhjaveekihis on äärmiselt lokaalne, kuna vee voolukiirus poorsetes setetes on suurusjärkude võrra väiksem kui pinnavees. Seega settivad heljumit moodustavad liiva- ja aleuriidiosakesed kiiresti pooridesse ning pinnalaenguga saviosakesed adsorbeeritakse pinnaseteradele. Kuna karjääris kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et avariiolukordades esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinaid tuleb tankida ning suuremahulisi hooldus- ja remonttöid teostada väljaspool karjäärisüvendit. 9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU MARIMETSA-ÕMMA LOODUS- JA LINNUALALE Natura 2000 võrgustikku kuuluvad loodus- ja linnualad moodustati tuginedes Euroopa Nõukogu loodusdirektiivile 92/43/EMÜ ja linnudirektiivile 2009/147/EMÜ. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis". Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse tegevuse keskkonnamõju, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Natura hindamisel hinnatakse tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju ala kaitse-eesmärkidele. Mõjud on olulised, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või pole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura eelhindamine on Natura hindamise esimene etapp, mille käigus prognoositakse kavandatava tegevuse võimalikud mõjud ja selgitatakse, kas on vajadus liikuda edasi Natura asjakohase hindamise etappi. Natura asjakohase hindamise vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine (KMH), kuna praeguste õigusaktide alusel pole võimalik läbi viia Natura asjakohast hindamist väljaspool KMH menetlust. 2.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatavaks tegevuseks on Kaopalu IV liivakarjääri rajamine ja liiva kaevandamine ning ala hilisem korrastamine vastavalt keskkonnaloa taotlusele, mis on esitatud Keskkonnaametile 03.05.2024 kirjaga nr T/KL-1023880 ja registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluse M-127781 juurde. Kaopalu IV liivakarjäär piirneb põhjast Kaopalu kruusakarjääriga (L.MK/330426; Lääne Teed OÜ, loa kehtivus 27.02.2018 - 26.02.2033) ning Kaopalu III kruusakarjääriga (KL-511998; Kiirkandur AS, loa kehtivus 04.08.2021 - 04.08.2036) ning läänest taotletava Kaopalu V liivakarjääriga (menetlus M-126268, taotlus T-KL/1021272-2, OÜ Hoovivara). Enamasti jäävad kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiresse, kuid mõnedes aspektides (näiteks kuivenduse mõjuulatus) võib mõjuala olla ulatuslikum. Taotletavalt Kaopalu IV liivakarjääri alalt veetaset aktiivselt alandada ei plaanita. Tõenäoliselt ei ole maavara eemaldamisest ning suurenenud aurumisest põhjustatud mõju põhjaveetasemetele reaalsuses tajutav, vähemasti kaugemal kui loetud kümned meetrid karjääri piirist, eriti tulenevalt põhjaveetaseme looduslikust ~1 m piires kõikumisest aasta jooksul. Välistatud on olulise põhjaveetaseme muutuse mõju ulatumine ~160 m lõuna suunas asuva Natura 2000 alani. 10 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang Müra ja tahkete osakeste levik ei avalda loodusala kaitse-eesmärkidele (Natura elupaigatüübid ning kaitsealune taimeliik ning kaks kaitsealust liblikaliiki) mõju, karjäärimüra võimaliku häiringu mõju võib avalduda peamiselt linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele, kuid ei ulatu nendeni. Valdavalt jääb müra karjääriala piirkonda ning ei oma olulist mõju Natura 2000 ala mürafoonile, arvestades et piirkonnas on juba teatav kaevandamisega seotud mürafoon (tulenevalt olemasolevatest Kaopalu kruusakarjäärist ning Kaopalu III kruusakarjäärist). 2.2. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid loodus- ja linnualasid taotletava Kaopalu IV liivakarjääri piires ei leidu ja taotlev ala ka ei piirne Natura 2000 võrgustikku kuuluvate aladega. Marimetsa- Õmma loodus- ja linnuala (EE0040203) jääb taotletavast Kaopalu IV liivakarjääri teenindusmaast vähemalt 163 m kaugusele. Marimetsa-Õmma linnu- ja loodusala paiknemine taotletava Kaopalu IV liivakarjääri suhtes on toodud joonisel 2.1 ja joonisel 2.2. Marimetsa- Õmma loodus- ja linnuala pindala on 7 868 ha. Alale on koostatud kaitsekorralduskava „Marimetsa looduskaitseala, Marimetsa-Õmma hoiuala, Tõlva kaljukotka püsielupaiga ja Õmma metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-2025" (Keskkonnaamet, 2016), mida kasutati ka Natura eelhindamise raames. Marimetsa-Õmma loodusalal kaitstakse I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) isendite elupaiku ja kasvukohti. Marimetsa-Õmma linnualal kaitstakse järgnevate liikide isendite elupaiku: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Täpsem informatsioon Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala ning selle kaitse-eesmärkide kohta on esitatud Natura standardandmebaasis (2023). 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang Joonis 2.1. Taotletav Kaopalu IV liivakarjäär ja selle paiknemine Marimetsa-Õmma loodusala, selle elupaigatüüpide ning kaitse-eesmärgiks olevate liikide suhtes (EELIS andmebaas 14.01.2025 andmetel). 2.3. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala kaitsekorraldusega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa selle kaitse-eesmärkide saavutamisele. 2.4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura- aladele Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimisel on lähtutud EELIS andmebaasis (seisuga 14.01.2025) toodud andmetest, Marimetsa looduskaitseala, Marimetsa-Õmma hoiuala, Tõlva kaljukotka püsielupaiga ja Õmma metsise püsielupaiga kaitsekorralduskavast 2016-2025 (Keskkonnaamet, 2015) ning Natura standardandmebaasi (2023) andmetest (seisuga 14.03.2025). Tabelis 4.1 on toodud mõju prognoos Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala kaitse- eesmärkidele. Detailsem Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkide paiknemine taotletava Kaopalu IV liivakarjääri suhtes on toodud joonisel 2.3. Tulenevalt tabelis 2.1 toodust 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang on ebasoodne mõju Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele välistatud ning Natura asjakohast hindamist pole vaja läbi viia. Joonis 2.2. Taotletav Kaopalu IV liivakarjäär ja selle paiknemine Marimetsa-Õmma linnuala ning kaitse-eesmärgiks olevate liikide suhtes (EELIS andmebaas 14.01.2025 andmetel). 13 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang Tabel 2.1. Mõjuhinnangud Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele. Hinnangute seletused on järgnevad: 0 mõju puudub, + nõrk positiivne mõju, ++ oluline tugev positiivne mõju, - nõrk negatiivne mõju, -- oluline ja tugev negatiivne mõju. Liik/elupaigatüüp Mõju seletus Hinnang Loodusala Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 3 km 3160 kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur 0 selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. EELIS andmebaasis elupaigatüübi 3260 kohta Marimetsa- Õmma loodusala piires andmed puuduvad. Kaitsekorralduskava (Keskkonnaamet, 2016) andmetel kuuluvad antud elupaigatüüpi Silgi oja ja Liivi jõgi, mis 3260 0 mõlemad asuvad kavandatavast tegevusest üle 10 km kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 5 km 6210 kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur 0 selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 8 km 6270* kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur 0 selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 8 km 6430 kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur 0 selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 9 km 6510 kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur 0 selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv 6530* elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 4 km 0 kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur 14 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv raba elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 7110* 0 2 km kaugusel. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 5 km 7120 kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur 0 selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 2 km 7140 kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur 0 selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Nokkheinakoosluste elupaigatüüp on seotud rabade elupaigatüübiga (st. ei esine eraldiseisvalt). Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv raba (ja seega ka 7150 0 nokkheinakoosluste) elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 2 km kaugusel. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 7160 820 m kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski 0 mõjutegur sh. kuivendusmõju selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Marimetsa-Õmma loodusala piires pole antud elupaika piiritletud ei EELIS andmebaasis ega kaitsekorralduskavas (Keskkonnaamet, 2016). Antud elupaiga paiknemine pole teada. Arvestades distantsi kavandatava tegevuse ja 7210* 0 Marimetsa-Õmma loodusala vahel (165 m), siis kavandatava tegevusega seotud mõjualad sinna ei ulatu, isegi kui elupaigatüüp paikneks Natura 2000 alal kavandatava tegevuse lähistel. Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 7230 320 m kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski 0 mõjutegur sh. kuivendusmõju selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 9010* 230 m kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski 0 mõjutegur sh. kuivendusmõju selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv 9020* 0 elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest üle 5 km 15 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 9050 10 km kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski 0 mõjutegur sh. kuivendusmõju selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 9060 720 m kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski 0 mõjutegur sh. kuivendusmõju selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 9070 10 km kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski 0 mõjutegur sh. kuivendusmõju selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 9080* 1,3 km kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski 0 mõjutegur sh. kuivendusmõju selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv elupaigatüüp paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 91D0* 1,5 km kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski 0 mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju elupaigatüübile on välistatud. Lähim Marimetsa-Õmma loodusala piires asuv liigi kasvukoht paikneb kavandatavast tegevusest üle 330 m Eesti soojumikas kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur 0 selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju eesti soojumikale on välistatud. Teelehe-mosaiikliblika elupaik Marimetsa-Õmma loodusalal paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 180 m kaugusel, samas see elupaik paikneb valdavalt väljaspool Marimetsa-Õmma loodusala ning kattub väikesel määral (alla 0,5 %) taotletava mäeeraldisega. Viimati vaadeldi liiki teelehe- alal 2002.a. (st. üle 20 aasta tagasi) ning EELIS andmebaasis mosaiikliblikas liigi alamkirjed puuduvad. Kaitsekorralduskavas 0 (Euphydryas (Keskkonnaamet, 2016) on soovitatud viia läbi aastatel aurinia) 2017-2020 päevaliblikate inventuur täpsustamaks mosaiikliblikate levikut Marimetsa-Õmma loodusalal. Arvestades seda, et Marimetsa-Õmma loodusala piires olevale elupaigale on kavandatava tegevuse mõju välistatud, siis minimaalne (alla 0,5 %) ammu piiritletud ja ajakohaste vaatlusandmeteta elupaiga teisenemine 16 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang väljapool Natura 2000 ala ei mõjuta oluliselt teelehe- mosaiikliblikat. Planeeritava tegevuse mõju teelehe- mosaiikliblikale puudub. Suur-mosaiikliblika elupaik Marimetsa-Õmma loodusalal paikneb kavandatavast tegevusest vähemalt 180 m kaugusel, samas see elupaik paikneb valdavalt väljaspool Marimetsa-Õmma loodusala ning kattub väikesel määral (alla 0,5 %) taotletava mäeeraldisega. Viimati vaadeldi liiki alal 2002.a. (st. üle 20 aasta) ning EELIS andmebaasis liigi suur- alamkirjed puuduvad. Kaitsekorraldusekavas mosaiikliblikas (Keskkonnaamet, 2016) on soovitatud viia läbi aastatel 0 (Hypodryas 2017-2020 päevaliblikate inventuur täpsustamaks maturna) mosaiikliblikate levikut Marimetsa-Õmma loodusalal. Arvestades seda, et Marimetsa-Õmma loodusala piires olevale elupaigale on kavandatava tegevuse mõju välistatud, siis minimaalne (alla 0,5 %) ammu piiritletud ja ajakohaste vaatlusandmeteta elupaiga teisenemine väljapool Natura 2000 ala ei mõjuta suur-mosaiikliblikat. Planeeritava tegevuse mõju suur-mosaiikliblikale puudub. Linnuala Lähim Marimetsa-Õmma linnuala piires asuv liigi elupaik kaljukotkas paikneb kavandatavast tegevusest üle 1,5 km kaugusel. (Aquila Ükski kavandatava tegevusega seotud mõjutegur selleni ei 0 chrysaetos) ulatu. Planeeritava tegevuse mõju kaljukotkale on välistatud. Hoolimata sellest, et soorätsa esinemisest Marimetsa- Õmma linnualal on kirjandusviide (Kuus ja Kalamees, 2003), sooräts (Asio siis liigi esinemist alal ei ole tõestatud (EELIS) ja tuleks 0 flammeus), seetõttu ala kaitse-eesmärkidest välja arvata (Keskkonnaamet, 2016). Planeeritava tegevuse mõju soorätsale on välistatud. Hoolimata sellest, et must-toonekure esinemisest Marimetsa-Õmma linnualal on kirjandusviide (Kuus ja must-toonekurg Kalamees, 2003), siis liigi esinemist alal ei ole tõestatud 0 (Ciconia nigra) (EELIS) ja see tuleks seetõttu ala kaitse-eesmärkidest välja arvata (Keskkonnaamet, 2016). Planeeritava tegevuse mõju must-toonekurele on välistatud. Lähim Marimetsa-Õmma linnuala piires asuv liigi elupaik paikneb kavandatavast tegevusest üle 2 km kaugusel. mustsaba-vigle Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei 0 (Limosa limosa) ulatu. Planeeritava tegevuse mõju mustsaba-viglele on välistatud. Kuigi EELIS andmebaasi andmetel väikekoovitaja elupaiku väikekoovitaja Marimetsa-Õmma linnuala piires ei ole, siis (Numenius kaitsekorralduskava andmetel on Marimetsa lageraba üle- 0 phaeopus) Eestilise tähtsusega väikekoovitaja elupaik, mille kohta on mitmeid varasemaid andmeid (Keskkonnaamet, 2016). 17 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang Lähim Marimetsa-Õmma linnuala piires asuv liigile sobiv elupaik paikneb kavandatavast tegevusest üle 2 km kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju väikekoovitajale on välistatud. EELIS andmetel on kavandatavale tegevusele lähim rüüda elupaik üle 5 km kaugusel. Kaitsekorralduskava andmetel on Marimetsa lageraba üle-Eestilise tähtsusega rüüda elupaik, mille kohta on mitmeid varasemaid andmeid rüüt (Pluvialis (Keskkonnaamet, 2016). Lähim Marimetsa-Õmma linnuala 0 apricaria) piires asuv liigile sobiv elupaik paikneb kavandatavast tegevusest üle 2 km kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju rüüdale on välistatud. EELIS andmetel on kavandatavale tegevusele lähim mudatildri elupaik üle 5 km kaugusel. Kaitsekorralduskava andmetel on Marimetsa lageraba üle-Eestilise tähtsusega mudatildri elupaik, mille kohta on mitmeid varasemaid mudatilder andmeid (Keskkonnaamet, 2016). Lähim Marimetsa- 0 (Tringa glareola) Õmma linnuala piires asuv liigile sobiv elupaik paikneb kavandatavast tegevusest üle 2 km kaugusel. Ükski kavandatava tegevusega seotud mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju mudatildrile on välistatud. Kuigi EELIS andmebaasi andmetel punajalg-tildri elupaiku Marimetsa-Õmma linnuala piires ei ole, siis kaitsekorralduskava andmetel on Marimetsa lageraba punajalg-tildri elupaik, mille kohta on mitmeid varasemaid punajalg-tilder andmeid (Keskkonnaamet, 2016). Lähim Marimetsa- 0 (Tringa totanus) Õmma linnuala piires asuv liigile sobiv elupaik paikneb kavandatavast tegevusest üle 2 km kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju punajalg-tildrile on välistatud. Kaitsekorralduskava andmetel on Marimetsa lageraba kiivitaja elupaik, mille kohta on mitmeid varasemaid andmeid (Keskkonnaamet, 2016). Lähim Marimetsa- kiivitaja (Vanellus Õmma linnuala piires asuv liigile sobiv elupaik paikneb 0 vanellus) kavandatavast tegevusest üle 2 km kaugusel. Kavandatava tegevusega seotud ükski mõjutegur selleni ei ulatu. Planeeritava tegevuse mõju kiivitajale on välistatud. 18 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang Joonis 2.3. Taotletav Kaopalu IV liivakarjäär ja selle paiknemine Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala ning nende kaitse-eesmärkide suhtes, lähivaade (EELIS andmebaas 14.01.2025 andmetel). 2.5. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala kaitse- eesmärkidele ning ei ole vajadust Natura asjakohast hindamist läbi viia, sh. algatada keskkonnamõju hindamist. 19 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang KOKKUVÕTE Enamasti jäävad kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiresse, kuid mõnedes aspektides (näiteks kuivenduse mõjuulatus) võib mõjuala olla ulatuslikum. Taotletavalt Kaopalu IV liivakarjääri alalt veetaset aktiivselt alandada ei plaanita ning seetõttu võib veetaseme alandus toimuda vaid läbi eemaldatava maavara mahu ning maismaast suurema aurustumisega veepeegli pindala suurenemisest. Senise omaseire tulemusena (2020-2023) on tuvastatud, et veetase on antud piirkonnas valdavalt 32 - 33 m absoluutkõrguse vahemikus. Kuna taotletaval mäeeraldisel ei langetata aktiivselt veetaset pumpamise abil ning Kaopalu kraavi valgala ei muutu, ei suurene ka oodatav vooluhulk Kaopalu kraavis ning seetõttu puudub risk juba kraavi settinud heljumi uuesti suspensiooni sattumiseks ja Taebla jõkke kandumiseks. Taotletava Kaopalu IV liivakarjääri läheduses paikneb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala. Hindamaks kavandatava tegevuse võimalikku mõju Marimetsa-Õmma loodus- ja linnualale ning selle kaitse-eesmärkidele viidi läbi Natura eelhindamine. Tõenäoliselt ei ole maavara eemaldamisest ning suurenenud aurumisest põhjustatud mõju põhjaveetasemetele reaalsuses tajutav, vähemasti kaugemal kui loetud kümned meetrid karjääri piirist, eriti tulenevalt põhjaveetaseme looduslikust ~1 m piires kõikumisest aasta jooksul. Välistatud on olulise põhjaveetaseme muutuse mõju ulatumine ~160 m lõuna suunas asuva Natura 2000 alani. Arvestades Natura 2000 võrgustiku ala ja kavandatava tegevuse vahelist distantsi, on kavandatava tegevusega seotud mõjud Marimetsa- Õmma loodus- ja linnualale välistatud. Seega pole Natura asjakohast hindamist Kaopalu IV liivakarjäärile vaja läbi viia. 20 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaopalu IV liivakarjääri eksperthinnang KASUTATUD KIRJANDUS EELIS andmebaas (kasutatud 19.03.2025) Euroopa Komisjon (2005) Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised. Keskkonnaministeerium. Keskkonnaagentuur. kliimanormid(kasutatud 13.03.2025) Keskkonnaagentuur, 2025. Soo aastaraamat 2024. Tallinn Keskkonnaamet, 2016. Marimetsa looduskaitseala, Marimetsa-Õmma hoiuala, Tõlva kaljukotka püsielupaiga ja Õmma metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-2025. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) redaktsioon RT I, 10.10.2024, 9 Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., 1998. Eesti soode hüdrogeoökoloogia. Teaduste Akadeemia Kirjastus, pp. 1–128 KOTKAS - Keskkonnaotsuste infosüsteem (kotkas.envir.ee) Kutsar, R., Aunapuu, A., Eschbaum, K. (2019) Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) redaktsioon RT I, 04.12.2024, 13 Maa-ameti geoportaali rakendus (https://geoportaal.maaamet.ee/) Morris, D.A., Johnson A.I., 1967. Summary of hydrologic and physical properties of rock and soil materials as analyzed by the Hydrologic Laboratory of the U.S. Geological Survey, U.S. Geological Survey Water-Supply Paper 1839-D, 42p. Natura standardandmebaas (2023). Marimetsa-Õmma loodus- ja linnuala. Vohta, A., Mõtus, M.-A., Mikkelsaar, K., 2022. Kaopalu kruusamaardla Kaopalu IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2022). OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn, EGF: 9674 21  KAOPALU KÄRJÄÄRI KARVASE LIPPHERNE (Oxytropis pilosa) KASVUKOHA KLO9328875 PÕHJAOSA TAIMEDE ÜMBERASUSTAMISE EKSPERTHINNANG OÜ Nordic Botanical Koostaja: Mart Meriste Taust ja lähteülesanne Lääne Teed OÜ ja OÜ Inseneribüroo STEIGER pöördusid OÜ Nordic Botanical poole 26.11.2024 ning palusid abi seoses Kaopalu karjääris kavandatava IV mäeeraldise kasutuselevõtmisega seal kasvava karvase lippherne (Oxytropis pilosa) ümberasustustamiseks vajalike ekperthinnangute, inventuuri ja ümberasustustööde korraldamisel. Edasises kirjavahetuses, mis kestis kuni 15.08.2025 leiti, et esialgu piisab kasvase lippherne osas vaid eksperthinnangust ning ümberasustustöid saab teostada ka karjääri kasutamisega samaaegselt. Keskkonnaamet saab kaevandamise keskkonnaloa väljastada ka vastava lisatingimusega. Käesolev eksperthinnang on aluseks ümberasustusloa küsimiseks Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet võib seada loa väljastamisel ka täiendavaid ja teistsuguseid tingimusi kui käesolevas hinnangus. Karvase lippherne bioloogia Karvane lipphernes kuulub sugukonda liblikõielised (Fabaceae). Liik eelistab kasvada väga kuivades ja sageli ka lubjarikastes kasvukohtades, milleks on enamasti kuivad niidud ja hõredamad metsad. Liiki leidub sageli ka ajutistes ning häiritud inimtekkelistes kooslustes nagu teeääred, raudteetammid ning karjäärid. Karvane lipphernes on pikaealine püsik ja levib looduses seemnetega. Seemnete levikuvõime aga ei ole suur ning enamus neist langeb emataime lähiümbrusesse. Taime püsimine koosluses sõltub enamikel juhtudest inimtegevusest nagu niitude hooldus või ka ehitustegevus, kaevandamine jm pinnasehäiringutega seotud tegevused liigile sobilikel aladel. Joonis 1: Karvase lippherne levik Eestis. Allikas: Eesti Eestis kuulub karvane lipphernes II taimede levikuatlase veebiversioon. kaitsekategooriasse ning on Punase 1 nimestiku kategoorias ohualdis (VU). Peamisteks liiki ohustavateks teguriteks on valgustingimuste halvenemine (metsa, võsa pealekasv, niiduhoolduse lakkamine), sammaldumine, kamardumine ja elupaikade hävimine inimtegevuse tulemusena, näiteks karjääride rajamine. Et liik levib aga sageli just karjäärides, võib karjääride rajamine olla paradoksaalsel kombel liigile