dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2019. a määruse nr 7 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 2. oktoober 2019
Viit
1.2-3/2409-1
Registreeritud
2. oktoober 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Virge Kuningas-Turu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
23. oktoober 2019

Failid

  • 📎2-319-03027272 01.10.2019 Väljaminev kiri.bdoc935 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Meie 01.10.2019 nr 2-3/19-0302/7272 Maaeluministeerium Keskkonnaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2019. a määruse nr 7 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ muutmise määruse eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2019. a määruse nr 7 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: 1) määruse muutmise eelnõu; 2) määruse muutmise eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: AS Metrosert SA Eesti Akrediteerimiskeskus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Triinu Sillamaa 6256391 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 01.10.2019 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS ……..2019 nr…….. Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2019. a määruse nr 7 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ muutmine Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 3 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2019. a määruses nr 7 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 2) määruse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(ELT L 114, 7.5.2009, lk 10– 13)“ tekstiosaga „, 2019/1258 (ELT L 196, 24.7.2019, lk 6–9)“. peaminister Jüri Ratas majandus- ja taristuminister Taavi Aas riigisekretär Taimar Peterkop Lisa 1 Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute ja tuletatud temperatuuriühiku määratlused Vabariigi Valitsuse 07.02.2019. a määrus nr 7 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ (muudetud sõnastuses) Lisa 1 Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute ja tuletatud temperatuuriühiku määratlused 1. Kaalude ja mõõtude peakonverentsi (Conférence générale des poids et mesures) 26. koosolekul 2018. aastal kehtestatud SI põhiühikute määratlused on järgmised: 1) ajaühiku sekundi määratlemisel on aluseks võetud tseesiumi sageduse fikseeritud arvväärtus ΔvCs, mis vastab tseesium-133 aatomi häirimata põhioleku ülipeenstruktuuri kahe energiataseme vahelise ülemineku sagedusele 9 192 631 770 väljendatuna ühikus Hz, mis on s-1; 2) pikkusühiku meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis c, mille fikseeritud arvväärtuseks on võetud 299 792 458 väljendatuna ühikutes m/s, kusjuures sekund on määratletud ΔvCs alusel; 3) massiühiku kilogramm määratlemisel on aluseks võetud Plancki konstandi h fikseeritud arvväärtus 6,626 070 15 x 10-34 väljendatuna ühikutes J·s, mis on kg·m2·s-1, kus meeter ja sekund on määratletud vastavalt c ja ΔvCs alusel; 4) elektrivoolu tugevuse ühiku ampri määratlemisel on aluseks võetud elementaarlaengu e suuruse fikseeritud arvväärtus 1,602 176 634 x 10-19 väljendatuna ühikus C, mis on A·s, kus sekund on määratletud ΔvCs alusel; 5) termodünaamilise temperatuuri ühiku kelvini määratlemisel on aluseks võetud Boltzmanni konstandi k fikseeritud arvväärtus 1,380 649 x 10-23 väljendatuna ühikus J·K-1, mis on kg·m2·s-2·K-1, kus kilogramm, meeter ja sekund on määratletud vastavalt h, c ja ΔvCs alusel; 6) ainehulga ühik mool sisaldab täpselt 6,022 140 76 x 1023 aineosakest. See arv on Avogadro konstandi NA fikseeritud arvväärtus, mille ühik on mol-1 ja mida nimetatakse Avogadro arvuks. Süsteemi ainehulk (tähis n) on konkreetsete aineosakeste arvu mõõt süsteemis. Aineosake võib olla aatom, molekul, ioon, elektron või mis tahes muu osake või konkreetne osakeste rühm; 7) kandela on valgustugevuse ühik teatavas kindlas suunas, mille määratlemisel on aluseks võetud 540 x 1012 hertsise sagedusega monokromaatilise kiirguse valgusviljakuse fikseeritud arvväärtus Kcd, milleks on 683 väljendatuna ühikutes lm·W-1, mis on cd·sr·W-1 või cd·sr·kg-1·m-2·s3, kus kilogramm, meeter ja sekund on määratletud vastavalt h, c ja ΔvCs alusel. 2. Termodünaamilisest temperatuurist, tähisega T, saab tuletada Celsiuse temperatuuri, tähisega t, mida määratletakse kui erinevust kahe termodünaamilise temperatuuri T ja T0 vahel võrrandiga t = T – T0, kus T0 = 273,15 K. Celsiuse temperatuuri väljendamiseks kasutatakse ühikut kraadi Celsiust, mis võrdub ühikuga kelvin. Sel juhul on kraadi Celsiust erinimetus, mida kasutatakse kelvini asemel. Temperatuurivahemikke või -erinevusi võib esitada nii kelvinites kui ka Celsiuse kraadides. 01.10.2019 Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2019. a määruse nr 7 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 3 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2019. a määruse nr 7 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ (edaspidi määrus nr 7) muutmise eelnõuga kehtestatakse määruse nr 7 lisa 1 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute ja tuletatud temperatuuriühiku määratlused“ uus versioon SI põhiühikute muudetud määratlustega ning täiendatakse määruse nr 7 normitehnilist viidet. Sellega võetakse Eesti õigusesse üle Komisjoni direktiiv (EL) 2019/1258, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ lisa SI-süsteemi põhiühikute määratluste osas (ELT L 196, 24.7.2019, lk 6–9) (edaspidi direktiiv (EL) 2019/1258). EÜ Nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ tühistamise kohta (EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40–50), muudetud direktiividega 85/1/EMÜ (EÜT L 2, 3.1.1985, lk 11–12), 89/617/EMÜ (EÜT L 357, 7.12.1989, lk 28–30), 1999/103/EÜ (EÜT L 34, 9.2.2000, lk 17–19), 2009/3/EÜ (ELT L 114, 7.5.2009, lk 10–13) (edaspidi direktiiv 80/181/EMÜ) muudatuse tingis omakorda kaalude ja mõõtude peakonverentsi (Conférence générale des poids et mesures) 26. koosolekul 2018. aastal kehtestatud SI põhiühikute uued määratlused. Määruse koostas ja keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Triinu Sillamaa (e-post: [email protected], tel: 625 6391). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e- post: [email protected], tel: 625 6351). Eelnõu eesmärgiks on tagada, et Eestis kasutatav mõõtühikute süsteem on jätkuvalt kooskõlas rahvusvaheliste reeglitega. Tarbijakaitse seisukohast ja kaubandustõkete kõrvaldamiseks on oluline Euroopa Liidu tasandil tagada mõõtühikute ühtlustatud kasutamine. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest punktist. Eelnõu esimese punktiga asendatakse määruse nr 7 lisa 1 ja kehtestatakse SI-süsteemi põhiühikute uued määratlused. Mõõtühikute suhtes kehtivad rahvusvahelised resolutsioonid, mis on vastu võetud juba 20. mail 1875. aastal Pariisis allakirjutatud Meetrikonventsiooni, millega on ühinenud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, alusel asutatud rahvusvahelise kaalude ja mõõtude peakonverentsil (edaspidi CGPM). Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kehtestati 1960. aastal toimunud 11. CGPM-i kohtumisel. CGPM tegi oma 24. koosolekul 2011. aastal otsuse SI-süsteemi ühikute uue määratlemise viisi kohta, mis põhineb seitsmel aluskonstandil, mis on valitud peamiste füüsika- ja muude 1 loodusteaduste konstantide (näiteks valguse kiirus vaakumis, Plancki konstant) hulgast. Otsus kinnitati peakonverentsi 25. koosolekul 2014. aastal ning 26. koosolekul 2018. aastal võeti SI- süsteemi põhiühikute uued määratlused vastu. Need põhinevad uuel põhimõttel määrata kindlaks aluskonstantide kindlad arvväärtused ning need hakkasid kehtima alates iga-aastasest üleilmsest metroloogiapäevast 20. maist 2019. Ühtlustamaks EL-is SI-süsteemi rakendamist, muudeti direktiiviga (EL) 2019/1258 direktiivis 80/181/EMÜ sätestatud SI-süsteemi põhiühikute määratlusi tulenevalt tehnika arengust ja aidates kaasa SI-süsteemi ühetaolisele rakendamisele. Uued määratlused peaksid parandama SI-süsteemi põhiühikute pikaajalist stabiilsust ja usaldusväärsust ning mõõtmise täpsust ja selgust kajastades uuemaid suundumusi metroloogias ning standardites. Peamine on massi mõõtühiku, kilogrammi ligi 110-aasta vanuse definitsiooni muutmine tänapäevaseks seotuna füüsikalise kvantmehaanikast tuntud fundamentaalkonstandiga – Plancki konstandiga. Nimelt oli Pariisis 1889. aastal kasutusele võetud etalon kõigist turvameetmetest hoolimata aegamööda väiksemaks kulunud ning kui varasemalt kontrolliti kilogrammi traditsioonilise vihtidega kaalu põhimõttel, siis uue definitsiooni järgi hakkab sama asi käima eseme tõstmiseks kasutatud elektromagnetilise jõu kaudu, mida võrreldakse omakorda ülitäpselt üle mõõdetud Plancki konstandiga. Selle tähtsündmuse kõrval on samuti olulised kolme SI põhiühiku – ampri (elektrivoolu tugevus), kelvini (temperatuur) ja mooli (ainehulk) sõnastuse uuendused. Ühtse sõnastuse huvides lihviti ka meetri (pikkus), sekundi (aeg) ja kandela (valgustugevus) definitsioone. Süsteemi SI murranguliste muudatuste mõjusid ei pruugi tavatarbijad ja laiem kasutajatering koheselt täheldada. Küll aga peetakse esmasteks ja kiiremateks ühikute muudatuste kasutajateks elektroonika- ja ravimitööstuse ettevõtjaid, kellel on tooteprotsessis vajalik väikseid koguseid täpselt mõõta ja usaldusväärsuse tagamiseks tulemusi seostada süsteemi SI ühikutega. Eelnõu teise punktiga täiendatakse Komisjoni direktiivi (EL) 2019/1258 viitega määruse nr 7 normtehnilist viidet. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele EÜ Nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ tühistamise kohta (EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40–50), muudetud direktiividega 85/1/EMÜ (EÜT L 2, 3.1.1985, lk 11–12), 89/617/EMÜ (EÜT L 357, 7.12.1989, lk 28–30), 1999/103/EÜ (EÜT L 034, 09.02.2000, lk 17–19), 2009/3/EÜ (ELT L 114, 07.05.2009, lk 10–13) muudatus Komisjoni direktiiv (EL) 2019/1258, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ lisa SI- süsteemi põhiühikute määratluste osas (ELT L 196, 24.7.2019, lk 6–9) võetakse käesoleva eelnõuga üle Eesti õigusesse, asendades määruse nr 7 lisa 1 uue lisaga, mis võtab üle kogu direktiivi (EL) 2019/1258 sisu. 4. Määruse mõjud Määruse nr 7 muudatus ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. Määrusel on teatavad majanduslikud mõjud. Mõõtühikud on vajalikud kõikide mõõtevahendite kasutamisel mõõtetulemuste, suuruste ja näitude väljendamiseks. Kuna mõõtühikuid kasutatakse enamikus inimtegevuse valdkondades, on nii tarbijakaitse seisukohast kui ka 2 kaubandustõkete kõrvaldamiseks oluline Euroopa Liidu tasandil tagada üheti mõistmine nende kasutamisel. Tavatarbijatele ja laiemale mõõtühikutega kokku puutuvatele kasutajatele uued mõõtühikute määratlused mõjusid ei avalda. Küll aga peetakse esmasteks ja kiiremateks ühikute muudatuste kasutajateks elektroonika- ja ravimitööstuse ettevõtjaid, kellel on tooteprotsessis vajalik väikseid koguseid täpselt mõõta ja usaldusväärsuse tagamiseks tulemusi seostada süsteemi SI ühikutega. Määruse nr 7 muudatusega ei kaasne selle rakendamisest tulenevalt lisakulutusi ettevõtjatele, tarbijatele ega riigile. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid ja tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Sise-, Rahandus-, Sotsiaal-, Maaelu-, Keskkonna- ning Haridus- ja Teadusministeeriumitele. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks metroloogiakeskasutusele Metrosert AS, Eesti Akrediteerimiskeskusele ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/19-0980 - Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2019. a määruse nr 7 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.10.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/023dcfb9-87ee-4576-97f2- be502c94f987 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/023dcfb9-87ee-4576-97f2- be502c94f987?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel