Siseministeerium
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium Meie 01.10.2019 nr 2-3/19-0302/7272
Maaeluministeerium
Keskkonnaministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2019. a
määruse nr 7 „Rahvusvahelise mõõtühikute
süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud
ühikud, nende kord- ja osaühikud ning
rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja
nende kasutamise viis“ muutmise määruse
eelnõu
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2019. a
määruse nr 7 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud,
nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“
muutmise määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1) määruse muutmise eelnõu;
2) määruse muutmise eelnõu seletuskiri.
Lisaadressaadid: AS Metrosert
SA Eesti Akrediteerimiskeskus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Triinu Sillamaa
6256391
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
01.10.2019
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
……..2019 nr……..
Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2019. a määruse nr 7 „Rahvusvahelise mõõtühikute
süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning
rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ muutmine
Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 3 lõike 4 alusel.
Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2019. a määruses nr 7 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi
(SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt
kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
2) määruse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(ELT L 114, 7.5.2009, lk 10–
13)“ tekstiosaga „, 2019/1258 (ELT L 196, 24.7.2019, lk 6–9)“.
peaminister
Jüri Ratas majandus- ja taristuminister
Taavi Aas riigisekretär
Taimar Peterkop
Lisa 1 Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute ja tuletatud temperatuuriühiku
määratlused
Vabariigi Valitsuse
07.02.2019. a määrus nr 7
„Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende
kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“
(muudetud sõnastuses)
Lisa 1
Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute ja tuletatud temperatuuriühiku
määratlused
1. Kaalude ja mõõtude peakonverentsi (Conférence générale des poids et mesures) 26.
koosolekul 2018. aastal kehtestatud SI põhiühikute määratlused on järgmised:
1) ajaühiku sekundi määratlemisel on aluseks võetud tseesiumi sageduse fikseeritud arvväärtus
ΔvCs, mis vastab tseesium-133 aatomi häirimata põhioleku ülipeenstruktuuri kahe
energiataseme vahelise ülemineku sagedusele 9 192 631 770 väljendatuna ühikus Hz, mis on
s-1;
2) pikkusühiku meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis c, mille
fikseeritud arvväärtuseks on võetud 299 792 458 väljendatuna ühikutes m/s, kusjuures sekund
on määratletud ΔvCs alusel;
3) massiühiku kilogramm määratlemisel on aluseks võetud Plancki konstandi h fikseeritud
arvväärtus 6,626 070 15 x 10-34 väljendatuna ühikutes J·s, mis on kg·m2·s-1, kus meeter ja
sekund on määratletud vastavalt c ja ΔvCs alusel;
4) elektrivoolu tugevuse ühiku ampri määratlemisel on aluseks võetud elementaarlaengu e
suuruse fikseeritud arvväärtus 1,602 176 634 x 10-19 väljendatuna ühikus C, mis on A·s, kus
sekund on määratletud ΔvCs alusel;
5) termodünaamilise temperatuuri ühiku kelvini määratlemisel on aluseks võetud Boltzmanni
konstandi k fikseeritud arvväärtus 1,380 649 x 10-23 väljendatuna ühikus J·K-1, mis on
kg·m2·s-2·K-1, kus kilogramm, meeter ja sekund on määratletud vastavalt h, c ja ΔvCs alusel;
6) ainehulga ühik mool sisaldab täpselt 6,022 140 76 x 1023 aineosakest. See arv on Avogadro
konstandi NA fikseeritud arvväärtus, mille ühik on mol-1 ja mida nimetatakse Avogadro arvuks.
Süsteemi ainehulk (tähis n) on konkreetsete aineosakeste arvu mõõt süsteemis. Aineosake võib
olla aatom, molekul, ioon, elektron või mis tahes muu osake või konkreetne osakeste rühm;
7) kandela on valgustugevuse ühik teatavas kindlas suunas, mille määratlemisel on aluseks
võetud 540 x 1012 hertsise sagedusega monokromaatilise kiirguse valgusviljakuse fikseeritud
arvväärtus Kcd, milleks on 683 väljendatuna ühikutes lm·W-1, mis on cd·sr·W-1 või
cd·sr·kg-1·m-2·s3, kus kilogramm, meeter ja sekund on määratletud vastavalt h, c ja ΔvCs alusel.
2. Termodünaamilisest temperatuurist, tähisega T, saab tuletada Celsiuse temperatuuri,
tähisega t, mida määratletakse kui erinevust kahe termodünaamilise temperatuuri T ja T0 vahel
võrrandiga t = T – T0, kus T0 = 273,15 K. Celsiuse temperatuuri väljendamiseks kasutatakse
ühikut kraadi Celsiust, mis võrdub ühikuga kelvin. Sel juhul on kraadi Celsiust erinimetus, mida
kasutatakse kelvini asemel. Temperatuurivahemikke või -erinevusi võib esitada nii kelvinites
kui ka Celsiuse kraadides.
01.10.2019
Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2019. a määruse nr 7 „Rahvusvahelise mõõtühikute
süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning
rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ muutmise määruse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 3 lõike 4 alusel.
Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2019. a määruse nr 7 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi
(SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt
kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ (edaspidi määrus nr 7) muutmise eelnõuga
kehtestatakse määruse nr 7 lisa 1 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute ja
tuletatud temperatuuriühiku määratlused“ uus versioon SI põhiühikute muudetud
määratlustega ning täiendatakse määruse nr 7 normitehnilist viidet. Sellega võetakse Eesti
õigusesse üle Komisjoni direktiiv (EL) 2019/1258, millega muudetakse tehnika arenguga
kohandamise eesmärgil nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ lisa SI-süsteemi põhiühikute
määratluste osas (ELT L 196, 24.7.2019, lk 6–9) (edaspidi direktiiv (EL) 2019/1258). EÜ
Nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ tühistamise kohta (EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40–50),
muudetud direktiividega 85/1/EMÜ (EÜT L 2, 3.1.1985, lk 11–12), 89/617/EMÜ (EÜT L 357,
7.12.1989, lk 28–30), 1999/103/EÜ (EÜT L 34, 9.2.2000, lk 17–19), 2009/3/EÜ (ELT L 114,
7.5.2009, lk 10–13) (edaspidi direktiiv 80/181/EMÜ) muudatuse tingis omakorda kaalude ja
mõõtude peakonverentsi (Conférence générale des poids et mesures) 26. koosolekul 2018.
aastal kehtestatud SI põhiühikute uued määratlused.
Määruse koostas ja keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Triinu Sillamaa (e-post:
[email protected], tel: 625 6391). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e-
post:
[email protected], tel: 625 6351).
Eelnõu eesmärgiks on tagada, et Eestis kasutatav mõõtühikute süsteem on jätkuvalt kooskõlas
rahvusvaheliste reeglitega. Tarbijakaitse seisukohast ja kaubandustõkete kõrvaldamiseks on
oluline Euroopa Liidu tasandil tagada mõõtühikute ühtlustatud kasutamine.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest punktist. Eelnõu esimese punktiga asendatakse määruse nr 7 lisa 1 ja
kehtestatakse SI-süsteemi põhiühikute uued määratlused.
Mõõtühikute suhtes kehtivad rahvusvahelised resolutsioonid, mis on vastu võetud juba 20. mail
1875. aastal Pariisis allakirjutatud Meetrikonventsiooni, millega on ühinenud kõik Euroopa
Liidu liikmesriigid, alusel asutatud rahvusvahelise kaalude ja mõõtude peakonverentsil
(edaspidi CGPM). Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kehtestati 1960. aastal toimunud
11. CGPM-i kohtumisel.
CGPM tegi oma 24. koosolekul 2011. aastal otsuse SI-süsteemi ühikute uue määratlemise viisi
kohta, mis põhineb seitsmel aluskonstandil, mis on valitud peamiste füüsika- ja muude
1
loodusteaduste konstantide (näiteks valguse kiirus vaakumis, Plancki konstant) hulgast. Otsus
kinnitati peakonverentsi 25. koosolekul 2014. aastal ning 26. koosolekul 2018. aastal võeti SI-
süsteemi põhiühikute uued määratlused vastu. Need põhinevad uuel põhimõttel määrata
kindlaks aluskonstantide kindlad arvväärtused ning need hakkasid kehtima alates iga-aastasest
üleilmsest metroloogiapäevast 20. maist 2019. Ühtlustamaks EL-is SI-süsteemi rakendamist,
muudeti direktiiviga (EL) 2019/1258 direktiivis 80/181/EMÜ sätestatud SI-süsteemi
põhiühikute määratlusi tulenevalt tehnika arengust ja aidates kaasa SI-süsteemi ühetaolisele
rakendamisele.
Uued määratlused peaksid parandama SI-süsteemi põhiühikute pikaajalist stabiilsust ja
usaldusväärsust ning mõõtmise täpsust ja selgust kajastades uuemaid suundumusi metroloogias
ning standardites. Peamine on massi mõõtühiku, kilogrammi ligi 110-aasta vanuse
definitsiooni muutmine tänapäevaseks seotuna füüsikalise kvantmehaanikast tuntud
fundamentaalkonstandiga – Plancki konstandiga. Nimelt oli Pariisis 1889. aastal kasutusele
võetud etalon kõigist turvameetmetest hoolimata aegamööda väiksemaks kulunud ning kui
varasemalt kontrolliti kilogrammi traditsioonilise vihtidega kaalu põhimõttel, siis uue
definitsiooni järgi hakkab sama asi käima eseme tõstmiseks kasutatud elektromagnetilise jõu
kaudu, mida võrreldakse omakorda ülitäpselt üle mõõdetud Plancki konstandiga. Selle
tähtsündmuse kõrval on samuti olulised kolme SI põhiühiku – ampri (elektrivoolu tugevus),
kelvini (temperatuur) ja mooli (ainehulk) sõnastuse uuendused. Ühtse sõnastuse huvides lihviti
ka meetri (pikkus), sekundi (aeg) ja kandela (valgustugevus) definitsioone.
Süsteemi SI murranguliste muudatuste mõjusid ei pruugi tavatarbijad ja laiem kasutajatering
koheselt täheldada. Küll aga peetakse esmasteks ja kiiremateks ühikute muudatuste
kasutajateks elektroonika- ja ravimitööstuse ettevõtjaid, kellel on tooteprotsessis vajalik
väikseid koguseid täpselt mõõta ja usaldusväärsuse tagamiseks tulemusi seostada süsteemi SI
ühikutega.
Eelnõu teise punktiga täiendatakse Komisjoni direktiivi (EL) 2019/1258 viitega määruse nr 7
normtehnilist viidet.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
EÜ Nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ tühistamise kohta (EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40–50),
muudetud direktiividega 85/1/EMÜ (EÜT L 2, 3.1.1985, lk 11–12), 89/617/EMÜ (EÜT L 357,
7.12.1989, lk 28–30), 1999/103/EÜ (EÜT L 034, 09.02.2000, lk 17–19), 2009/3/EÜ (ELT L
114, 07.05.2009, lk 10–13) muudatus Komisjoni direktiiv (EL) 2019/1258, millega
muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ lisa SI-
süsteemi põhiühikute määratluste osas (ELT L 196, 24.7.2019, lk 6–9) võetakse käesoleva
eelnõuga üle Eesti õigusesse, asendades määruse nr 7 lisa 1 uue lisaga, mis võtab üle kogu
direktiivi (EL) 2019/1258 sisu.
4. Määruse mõjud
Määruse nr 7 muudatus ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju
riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. Määrusel
on teatavad majanduslikud mõjud. Mõõtühikud on vajalikud kõikide mõõtevahendite
kasutamisel mõõtetulemuste, suuruste ja näitude väljendamiseks. Kuna mõõtühikuid
kasutatakse enamikus inimtegevuse valdkondades, on nii tarbijakaitse seisukohast kui ka
2
kaubandustõkete kõrvaldamiseks oluline Euroopa Liidu tasandil tagada üheti mõistmine nende
kasutamisel. Tavatarbijatele ja laiemale mõõtühikutega kokku puutuvatele kasutajatele uued
mõõtühikute määratlused mõjusid ei avalda. Küll aga peetakse esmasteks ja kiiremateks
ühikute muudatuste kasutajateks elektroonika- ja ravimitööstuse ettevõtjaid, kellel on
tooteprotsessis vajalik väikseid koguseid täpselt mõõta ja usaldusväärsuse tagamiseks tulemusi
seostada süsteemi SI ühikutega. Määruse nr 7 muudatusega ei kaasne selle rakendamisest
tulenevalt lisakulutusi ettevõtjatele, tarbijatele ega riigile.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid ja tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Sise-,
Rahandus-, Sotsiaal-, Maaelu-, Keskkonna- ning Haridus- ja Teadusministeeriumitele. Eelnõu
saadetakse arvamuse avaldamiseks metroloogiakeskasutusele Metrosert AS, Eesti
Akrediteerimiskeskusele ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
3
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/19-0980 - Vabariigi Valitsuse 7. veebruari 2019. a
määruse nr 7 „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud,
nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt
kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium;
Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium;
Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 23.10.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/023dcfb9-87ee-4576-97f2-
be502c94f987
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/023dcfb9-87ee-4576-97f2-
be502c94f987?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main