Saatja: Kristina Brandt-Kure <
[email protected]>
Saadetud: 30.09.2019 21:45
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: FW: Teade dokumendi vastuvõtmise kohta 3-19-346
"Sotsiaalministeeriumi apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 22.05.2019
otsusele"
Tere!
Palun registreerida menetluse uuendamise määrus.
Tervitades
Kristina Brandt-Kure
626 9370
From:
[email protected] [mailto:
[email protected]] Sent: Monday,
September 30, 2019 9:29 PMTo: Kristina Brandt-Kure <Kristina.Brandt-
[email protected]>Subject: Teade dokumendi vastuvõtmise kohta 3-19-346
"Sotsiaalministeeriumi apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 22.05.2019
otsusele"
Lugupeetud Kristina Brandt-KureE-toimik annab teada, et olete 30.09.2019
kell 21:25 vastu võtnud dokumendi menetluses nr 3-19-346
"Sotsiaalministeeriumi apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 22.05.2019
otsusele".Dokumendi info: Koostaja: Oliver Kask, Janar Jäätma, Kaire
Pikamäe.Põhifail: 3-19-346 määrus.asiceMenetlusega on võimalik tutvuda e-
toimikus aadressil: . Sisenemiseks saab kasutada ID-kaarti või mobiil-ID-
d.Kui võtsite vastu dokumendi(d), mille maht ületas 9 MB ei lisatud e-
kirjale manuseid. Dokumentidega tutvumiseks palun sisenege e-
toimikusse.Menetlev asutus: Tallinna ringkonnakohtu
halduskolleegiumLugupidamisegae-toimikJuhul, kui Te ei soovi antud e-
posti teavitust, on seda võimalik muuta e-toimiku lehel "Seaded".
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2019, Tallinn
Haldusasja number 3-19-346
Haldusasi Sotsiaalministeeriumi kaebus SA Innove 30. oktoobri 2018.
a finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/468 ja 25. jaanuari
2019. a vaideotsuse nr 3-3.1/14086-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22. mai 2019. a otsus
Menetlusosalised Kaebaja – Sotsiaalministeerium, esindajad Kristina Brandt-
Kure ja Merle Ploompuu
Vastustaja – SA Innove, esindajad Katri Oja, Helge-Ülle
Luide ja Kerli Brandt
Kaasatud haldusorgan – Rahandusministeerium, esindajad
Kati Tee ja Kaur Siruli
Menetluse alus ringkonnakohtus Sotsiaalministeeriumi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Uuendada haldusasja nr 3-19-346 arutamine apellatsioonimenetluses.
2. Anda menetlusosalistele tähtaeg kuni 21. oktoobrini 2019. a Euroopa Kohtule
esitatava eelotsuse taotluse küsimuste sõnastamiseks taotluste esitamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Sotsiaalministeerium viis vastavalt 2015. ja 2017. aastal läbi rahvusvahelist piirmäära
ületavad avatud hanked nr 157505 ja nr 189564 „Enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi
ostmine“. Riigihanke nr 157505 hanketeate III osa punkti 2.3 alapunktis 2 sätestati pakkujale
nõue, et pakkujal peab olema hankelepingu täitmiseks vajalik tunnustus Veterinaar- ja
Toiduametilt (VTA), mille kohta tuli pakkujal esitada kinnitus ja tunnustamise number.
Riigihanke 157505 hankedokumenti muudeti hanke käigus ning sõnastati: „Pakkuja peab olema
täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku toiduseaduses (ToiduS) sätestatud teatamis- ja
loakohustust. Pakkujal tuleb esitada kinnitus eelnimetatud kohustuse täitmise kohta lisa 2
vormil V.“ Muudatuse järel ei pidanud pakkuja enam esitama kinnitust VTA tunnustuse kohta
koos tunnustamise numbriga, vaid piisas kinnitusest teatamis- või loakohustuse täitmise kohta.
Samasugune nõue esitati ka riigihankel nr 189564. Mõlemal riigihankel sõlmiti raamlepingud
kolme eduka pakkujaga.
2. SA Innove 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsusega nr 3-3.1/468 keelduti
Sotsiaalministeeriumi toetuse andmise tingimuste „Enim puudust kannatavatele inimestele
toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ projekti „Toiduainete hankimine ja transport
ladustamiskohta“ (Abifond.14.01.001.01.15-0001) raames esitatud maksetaotluste nr 1-7
aktsepteerimisest summas 463 291,55 eurot, kuna Sotsiaalministeerium ei ole täitnud talle
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seadusega (STS) pandud kohustust järgida kuni
31.08.2017 kehtinud riigihangete seadust (RHS v.r).
SA Innove leidis, et mõlemas hankes on kehtestatud kvalifitseerimise nõudeid, mis on
põhjendamatult piiranud pakkujate ringi, eelkõige välismaiste pakkujate osas. Põhjendamatu
piiramine seisnes selles, et pakkujatelt nõuti Eesti asutuse tunnustust või teatamis- ja
loakohustuse täitmist Eestis. Olenemata sellest, et pakkujal on kehtestatud tingimust võimalik
täita, tuginedes teise isiku vahenditele või esitades ühispakkumuse isikuga, kes seatud
tingimuse täidab, ei muuda see seatud tingimust õiguspäraseks, st pakkujate ringi
põhjendamatult mittepiiravaks. Need pakkujad, kellel puudus võimalus teise isiku vahenditele
tugineda või ühispakkumust esitada, võisid loobuda hankes osalemisest, sest ei suutnud täita
nõutud tingimust pakkumuse esitamise tähtpäevaks. Sotsiaalministeerium on rikkunud RHS v.r
§-i 3 ja § 39 lõiget 1.
Otsuse aluseks oli Rahandusministeeriumi audit nr FEAD-3/2017, mille raames auditeeriti
riigihankeid nr 157505 ja 189564. Auditi 10.09.2018 lõpparuandes on tähelepanekus nr 4.1
välja toodud, et riigihangete nr 157505 ja nr 189564 hanketeates esitatud kvalifitseerimise
tingimused on põhjendamatult piiravad välisriigi pakkujate suhtes.
2. 3. SA Innove jättis 25.01.2019 vaideotsusega nr 3-3.1/14086-2 Sotsiaalministeeriumi
vaide rahuldamata, leides, et hanketeadetes sätestatud teatamis- ja loakohustuse nõue on
diskrimineeriv pakkuja päritolu alusel ning tegemist on ebaproportsionaalse piiranguga, mis
võimaldas ebavõrdset kohtlemist pakkujate suhtes.
3. Sotsiaalministeerium esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse SA Innove 30.10.2018
finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/468 tühistamiseks.
Hanked viidi läbi õiguspäraselt. Kaebajal puudus kaalutlusõigus otsustamisel, millises
menetlusetapis tegevusloa nõue sätestada. RHS v.r § 41 lõige 3 sätestab, et kui hankelepingu
alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud erinõuded, nimetab hankija
hanketeates, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või
taotleja kvalifitseerimiseks nõutavad. Riigihangetel nr 157505 ja nr 189564 olid hankelepingu
alusel sooritatava tegevuse jaoks õigusaktides kehtestatud erinõueteks ToiduS § 7 ja 8 ning
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 852/2004 art 6 lg-s 3 sätestatud teatamis- ja
loakohustuse nõuded. Vaidlustatud otsuses on ekslikult asutud seisukohale, et kuna hanke ese
on riigihangete registris määratletud toiduainete (asjade) ostmisena, siis direktiivi 2004/18
„Ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute
sõlmimise korra kooskõlastamise kohta“ art 46 kohaselt ei tohiks hankija tegevusluba nõuda.
Direktiivi 2004/18 art 46 esimese lause kohaselt võib igalt ettevõtjalt nõuda tõendeid
kutsetegevuse nõuetele vastavuse kohta. Artikli 46 teine lause täpsustab üksnes teenuste osas
artikli esimest lauset, milles käsitletakse nii asju kui ka teenuseid. Teatamis- ja loakohustuse
nõue on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 852/2004 art 6 lg-s 3. Nimetatud
2(11)
sätte kohaselt peab hankelepingut täitev pakkuja tagama ettevõtte tunnustamise pädeva asutuse
poolt (ToiduS-s teatamis- ja loakohustus), mis järgneb vähemalt ühele kohapealsele
kontrollkäigule, kuna toitu käideldakse Eestis. Toidu füüsilise käitlemise puhul Eestis kohapeal
peab hankelepingu täitjal või tema poolt lepingu või alltöövõtu alusel kasutataval laol olema
VTA tegevusluba ning toidukäitlemise tegevuslubasid liikmesriigid vastastikku ei tunnusta.
Hankijal puudus võimalus kvalifitseerida pakkuja tema asukohariigi tegevusloa alusel. Lepingu
täitmine, kasutamata Eestis asuvat vaheladu või transporti, ei ole võimalik. Kuna pakkujal ei
ole võimalik lepingut täita ilma toitu ladustamata, muutub pakkuja toidukäitlejaks.
Toidukäitleja peab täitma Eestis teatamis- ja loakohustust ning hankijal puudub võimalus
aktsepteerida pakkuja asukohariigi tegevusluba.
Erinõuetega seotud kvalifitseerimistingimuste sätestamine võimaldas hankijal õiguspäraselt
maandada hankelepingu nõuetekohase täitmisega seotud riske. Kui toidu käitlemist
reguleerivas seaduses on sätestatud nõue, et selline tegevus on lubatud ainult teatamis- ja
loakohustuse täitmisel, ei saa RHS-le viidates nõuda hankijalt talle teiste õigusaktidega pandud
kohustuste rikkumist. Nõudele vastamiseks piisas sellest, et (välis)pakkuja teavitas VTA-d
kirjaga tegevuse alustamisest. Vastuse saamine VTA-lt ei olnud vajalik. Pärast teate esitamist
VTA-le või samal ajal teate alustamisega oli pakkujal võimalus vajadusel alustada loamenetlust
(ToiduS § 8). Arvestades rahvusvahelise hanke pakkumuste esitamise tähtaega (minimaalselt
40 päeva) ning ToiduS-s sätestatud loamenetlustähtaega (30 päeva), oli pakkujal ka
loamenetluse toiminguteks piisavalt aega.
Kahju tekkimine on tõendamata. Raamlepingusse pakutud toidukorvi keskmine hind oli
ligikaudu 30% odavam analoogse toidukorvi ligikaudsest turuhinnast. 2016. aastaks
korraldatud minikonkursile pakutud toidukorvi keskmine hind oli ligikaudu 55% odavam
analoogse toidukorvi turuhinnast. Edukaks tunnistatud minikonkursi pakkuja toidukorv oli
ligikaudu 65% protsenti odavam turuhinnast. Põhjendamatu oleks arvata, et suurema hulga
pakkujate, sh välisriigi pakkujate osaluse korral oleks toidukorvi hind olnud turuhinnast
odavam rohkem kui 65%.
Riigihanget nr 157505 on varem Rahandusministeeriumi audiitorite poolt kahel korral
hinnatud. 16.03.2016 FEAD-1/2015 ja 17.03.2017 FEAD-2/2017 auditites leiti, et tingimused
(sh tegevusloa osas) on kooskõlas RHS v.r-ga. Arusaamatu on, kuidas kolmandal korral samade
audiitorite poolt läbi viidud auditi tulemusena selgub ootamatult, et hange on vastuolus RHS
v.r nõuetega. Tõlgenduse muutmine tagasiulatuvalt ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega.
Finantskorrektsioonil on karistuslik iseloom. Kui riigihangete seadus ja direktiivid ning nende
tõlgenduspraktika on muutunud, võib neid kohaldada üksnes edasiulatuvalt 01.09.2017
jõustunud RHS alusel läbi viidud riigihangetele.
4. SA Innove palus jätta kaebuse rahuldamata.
Hanketeates ega hankedokumentides pole välja toodud, et oleks aktsepteeritud ka
pooleliolevaid loa- või teatamisemenetlusi, mistõttu ei saanud potentsiaalsed pakkujad selle
võimalusega arvestada. Hankija peab pakkujate kvalifitseerimisel kontrollima pakkujate
vastavust hanketeates sisalduvatele tingimustele, isegi kui hankedokumentides on sellest
erinevad tingimused. Kuigi RHS v.r § 41 lg 3 grammatilise tõlgenduse kohaselt võib hankija
justkui nõuda pakkujalt erinõudele vastavuse tõendamiseks Eesti õigusaktis nõutud tegevusloa
või registreeringu või muu erinõudele vastava asjakohase tõendi esitamist, tuleb nimetatud
nõuet tõlgendada asjaomaste EL õigusaktidega (eelkõige direktiiviga 2004/18/EÜ) ning
kohtupraktikaga koosmõjus.
3(11)
Direktiivi 2004/18 artiklit 46 ei ole võimalik tõlgendada viisil, et loakohustuse nõude täitmine
oli igal juhul lubatud, olenemata hankelepingu liigist. Viidatud direktiivi artikli 46 teist lauset
ei ole võimalik tõlgendada ka selliselt, et kui asjade hankeleping sisaldas ka teenuseid, oli
lubatud nõuda nende teenuste osutamiseks vajalike lubade olemasolu. Ka teenuslepingute puhul
lubab artikkel 46 kvalifitseerimiseks nõuda üksnes pakkuja (ja mitte hankija) asukohariigis
väljastatud teenuse osutamist tõendava loa olemasolu või nende asukohariigis vastavasse
organisatsiooni kuulumise tõendi esitamist. Lähtudes direktiivist 2004/18 ja asjaolust, et
tegemist oli asjade hankelepingutega, võis hankija nõuda tõendeid, et pakkuja või taotleja on
vastavalt oma asukohariigi seadustele kantud erialasesse või äriregistrisse, mitte aga tegevusloa
omamise kohta.
Ebamõistlikuks saab pidada toiminguid, mille tegemist nõutakse pakkujalt juba pakkumuse
esitamise hetkel, kuigi need toimingud on iseloomulikud teenuse osutamisele (lepingu
täitmisele), mistõttu oleks asjakohane nõuda neid alles edukalt pakkujalt. Tingimus, mille
kohaselt hankija nõudis pakkujatelt Eesti õigusest tulenevatele erinõuetele vastavust juba
pakkumuse esitamise ajal, ei ole kooskõlas RHS v.r § 3 punktis 3 sätestatud võrdse kohtlemise
põhimõttega. Asjakohane ei ole hankija väide, et tal puudus võimalus aktsepteerida
asukohariigi tegevusluba, sest õigusvastane on üksnes nõue, et vajalik luba peab olema
pakkumuse esitamise ajaks.
Euroopa Kohtu praktika kohaselt on pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus
hankes osalemist võimaldavate tingimuste kehtestamine, millest õigesti aru saamiseks on vaja
tunda hankija asukohariigi praktikat (vt nt C-171/15, p 42, või C-27/15, punktid 45-46 ja 51).
Kuna pakkujatelt eeldati varasemat kogemust, siis ei ole asjassepuutuv hinnata tingimuse mõju
pakkujatele, kes alles alustavad toidukäitlemisega, mistõttu ei saa ka väita, et välisriigi pakkujad
olid samas seisus Eesti pakkujatega, kes alles alustavad toidukäitlemist. Antud hangete puhul
tuli hinnata, kas vaidlusaluse tingimuse seadmisega olid võrdses seisus pakkujad, kes olid
varem teenust osutanud mõnes muus liikmesriigis, nende pakkujatega, kes olid varem tegelenud
toidu käitlemisega Eestis, olles täitnud selleks Eesti õigusaktidest tulenevad nõuded. Ei ole
usutav, et kõik antud valdkonnas tegutsemiseks vajalikud nõuded, sh ka nõude täitmise protsess
tervikuna on üleeuroopaliselt ühetaolised väitmaks, et vaidlusaluste tingimuste seadmine
pakkumuse esitamiseks mingisugust mõju pakkujatele ei avaldanud. Isegi kui asuda
seisukohale, et nõuded antud valdkonnas tegutsemiseks on ühetaolised ning liikmesriigiti ei
esine erinevusi ka nõude täitmise protsessis, on arusaamatu, miks ei piisanud hankemenetluse
läbiviimise etapis pakkuja võimekuse kindlakstegemiseks ka sellest, kui pakkujal on oma
asukohariigi vajalikud nõuded täidetud.
Finantskorrektsiooni eesmärk ei ole toetuse saaja karistamine, vaid eeldatavate mitteabikõlblike
kulude mahaarvamine projekti abikõlblikest kuludest, sh toetuse summast. Kulude
abikõlblikkuse kriteeriumid on sätestatud Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi: määrus nr 143)
§ 2 lõikes 2, millest tulenevalt saab abikõlblikuks lugeda kulusid, mis on muu hulgas
põhjendatud ehk sobivad, tõhusad ja vajalikud. Kui toetuse saaja on hanke korraldamisel
seadnud tingimusi, mis põhjendamatult piiravad huvitatud isikute osalemist hankes, ei saa
eeldada, et hankes edukaks osutunud pakkumus on olnud majanduslikult soodsaim, mistõttu ei
saa asuda ka seisukohale, et hankega seotud kulu on täies mahus põhjendatud. mistõttu selliste
kulude täies mahus hüvitamist struktuurivahenditest ei saa ka aktsepteerida. Vastustaja võttis
finantskorrektsiooni otsuse tegemisel arvesse, et hangetes oli tagatud teatav konkurents ja
erinevate pakkumuste võrdlemine. Lisaks võeti arvesse, et üks edukas pakkuja (Sanitex OÜ)
on välismaa kontserni Eestis toimetav filiaal.
4(11)
Õiguspärase ootuse põhimõtet ei ole rikutud. Toetuse saaja õiguspärast ootust säilitada toetus
tuleb kõrvutada kolmandate isikute õigusega osaleda konkurentsipõhistes ning õigusvastaselt
piiravate tingimusteta hankemenetlustes ja avaliku huviga, sh EL huviga tagada ühisturu
tõrgeteta toimimine läbi konkurentsipõhise hankemenetluse ning ühenduse finantsallikate
läbipaistev kasutamine. Antud juhul tuleb kolmandate isikute õigusi ning ühenduse huvisid
pidada kogumina ülekaalukaks avalikuks huviks, mis kaalub üles toetuse saaja võimaliku
õiguspärase ootuse vaidlustatud otsuse vastu võtmata jätmiseks.
5. Rahandusministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebajal puudub kaebeõigus. Riigi haldusorgani kaebeõiguse eeldused ei ole täidetud.
Sotsiaalministeerium saab teha järelevalvet vastustaja finantskorrektsiooni otsuste üle.
Vaidluse lahendamiseks on teistsugune menetluskord ette nähtud STS §-des 3 ja 4 Vabariigi
Valitsuse seaduse § 101 tähenduses. Finantskorrektsiooni otsusega mitteabikõlbulikuks loetud
summat ei saa SA Innove endale. Omandiõigus riigieelarveliste või Euroopa Abifondi
vahendite suhtes ei kuulu üksikutele valitsusasutele (nt Sotsiaalministeerium). Isegi kaebuse
läbivaatamise ja selle rahuldamise korral saaks kõige tõenäolisemaks vahetuks tagajärjeks olla
see, et toimub muudatus riigieelarveliste vahendite jaotuses erinevate riigiasutuste vahel,
kusjuures finantskorrektsiooni otsusega mitteabikõlblikeks leitud summadest moodustas
arvestatava osa (peaaegu kuuendiku) riiklik kaasfinantseering. Tegemist ei ole ka
halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks esitatud kaebusega HKMS § 44 lg 4 tähenduses, sest
Sotsiaalministeeriumi ning SA Innove vahelisest halduslepingust nr 1.8-2/6513 ei tulene
Sotsiaalministeeriumile õigust saada vaidlusalune rahasumma endale.
Riigihangete nr 157505 ja 189564 hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimused on
põhjendamatult piiravad. Hanketeadetes on selgesõnaliselt nõutud teatamis- ja loakohustuse
täitmist. Seega oleks ainus võimalus eeltoodud kvalifitseerimistingimuse täitmiseks see, kui
lisaks teavitamiskohustusele oleks pakkujal enne pakkumuse esitamist saadud VTA-lt kinnitus.
Hankija ei saa eeldada, et kõik potentsiaalsed välismaised pakkujad on hanketeate
väljakuulutamise esimesest päevast läbiviidavast hankest teadlikud ja neil on kohe olemas VTA
loa taotlemiseks vajalikud korrektsed dokumendid. Auditiaruanne selgitab, et kui
välispakkujatelt nõutakse juba pakkumuse esitamise hetkeks Eestis kehtivate hankelepingu
täitmiseks vajalike nõuete ja tingimuste täitmist (mida VTA teatamis- ja loakohustuse nõuded
olemuslikult on), jättes viitamata ka RHS v.r § 41 lg 3 teises osas välja toodud võimalusele
esitada tema asukohariigi õigusaktide kohaselt vastavasse organisatsiooni kuulumise kohta
tõend, siis seatakse viimaseid ebavõrdsesse olukorda, võttes neilt ära võimaluse hankes
osalemisel kvalifitseerimistingimust täita.
ToiduS § 7 lg-s 1 ja § 8 lg-s 1 kirjeldatud nõuded kehtivad ettevõtetele, kelle tegevuskohaks on
Eesti. Kindlasti on sellisel hankel osalevatel Eesti ettevõtetel kohustus täita nimetatud
tingimusi, kuid välispakkujad, kelle tegevuskoht ei ole Eesti (ehk neil ei ole Eestis registreeritud
äriühingut või ei ole Eestis paikset tegevuskohta ehk asukohta, kus toitu käideldakse), peavad
vastama oma asukohariigis kehtestatud nõuetele ja olema oma tegevuskohariigis pädeva
asutuse järelevalve all. Eesti ei saa anda hinnangut välispakkuja tegevusloale toidukäitlemiseks,
sest Eestist ei ole võimalik kontrollida välisettevõtte tegevust. Teavitus- ja loakohustuse nõude
puhul on tegemist EL õigusest tuleneva nõudega, mis kehtib EL üleselt. Selleks, et seatud
piirang oleks välispakkujate suhtes proportsionaalne ja samas saaks hankija kindluse, et
tegemist ei ole ebaseadusliku käitlejaga, oleks hankija pidanud kvalifitseerimise tingimustes
võimaldama välispakkuja asukohariigi või muu pädeva asutuse väljastatud samaväärse loa või
5(11)
tõendi esitamist ja alles hankelepingu täitmise ajaks nõudma välispakkujalt Eesti seadusest
tuleneva nõude täitmist, mis on vajalik hankelepingu täitmiseks.
Võimatu on hinnata, milliseks oleks kujunenud pakkujate ring ja pakkumuste maksumus, kui
välispakkujatele oleks loodud võrdsed tingimused hankes osaleda. Tekitatud kahju suurust ei
ole seetõttu võimalik hinnata. Kuna konkurents jäi siiski alles ja ühe välismaa kontserni Eesti
filiaal hankes osales, leidsid audiitorid, et võib rakendada 10% finantskorrektsiooni määra.
Vastustaja seda ka tegi.
Õiguspärase ootuse põhimõte ei laiene täidesaatvale riigivõimule. RHS v.r järgi ei olnud
lubatud hankemenetluses kehtestada piiravaid kvalifitseerimistingimusi ning rikkumise eest oli
ka sel ajal ette nähtud finantskorrektsioon. Ka Euroopa Kohtu lahendites on jõutud järeldusele,
et toetuse saaja ei saa tugineda õiguspärasele ootusele, kui ta on jätnud oluliselt täitmata toetuse
saajale pandud kohustuse.
6. Tallinna Halduskohtu 22.05.2019 otsusega jäeti kaebus rahuldamata, mõisteti kaebajalt
vastustaja kasuks välja 102,30 eurot ja muus osas jäeti menetlusosaliste menetluskulud nende
endi kanda.
Kaebajal on kaebeõigus HKMS § 44 lg 4 alusel. Kuna vaidlustatud otsuse tõttu kaotab Eesti
Vabariik õiguse EL struktuurifondidest makstavale rahale ja vastavas osas tuleks leida vahendid
Eesti riigieelarvest või sõlmitud raamlepingud üles öelda (mis võib kaasa tuua täiendavaid
kulusid), on vaidlustatud otsusega riivatud Eesti Vabariigi õigusi, eeskätt omandiõigust.
Esimeses vaidlusaluses hankemenetluses muudeti hankedokumente, kuid mitte hanketeadet.
Hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste erinevuste korral on ülimuslikumad
hanketeates esitatud andmed. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema sätestatud just
hanketeates. Hanketeade on esmane ja riigihangete registrist kõigile kättesaadav dokument
läbiviidava riigihanke kohta, mille alusel peab olema pakkujal või taotlejal võimalik tuvastada,
kas tema pädevus ja vahendid on piisavad riigihankel osalemiseks. Hanketeate kohaselt pidi
pakkuja omama hankelepingu täitmiseks vajalikku tunnustust VTA poolt. Pakkujal tuli esitada
kinnitus VTA tunnustuse kohta ja tunnustamise number.
Hankija väitel on selle tingimuse eesmärk tagada, et pakkujal oleks võimekus kohe asuda
hankelepingut täitma. Kaebaja esindajad selgitasid istungil, et nõude sätestamise eesmärgiks
oli, et pakkuja peab oma tegevuse olema läbi mõelnud, st kust kaup tuuakse ja kuhu viiakse; et
pakkujal või tema partneril oleks nõuetele vastav vaheladu. Seatud nõudega ei ole seda
eesmärki võimalik saavutada. Vastav kinnitus ei kohusta pakkujat omama hankelepingu
sõlmimise ajaks nõuetele vastavat ladu.
Vastustaja ja kaasatud haldusorgan leiavad õigesti, et nõue toob kaasa välispakkujate ebavõrdse
kohtlemise. Pakkumuse esitamise hetkeks ei saanud välispakkuja, kes Eestis varem ei
tegutsenud, olla täitnud nõutavat teavitamis- ja loakohustust. Olenemata sellest, et pakkujal on
kehtestatud tingimust võimalik täita, tuginedes teise isiku vahenditele või esitades
ühispakkumuse isikuga, kes seatud tingimuse täidab, ei ole tegemist pakkuja kohustusega, vaid
võimalusega. Kuna pakkujatelt eeldati varasemat kogemust, siis ei ole asjassepuutuv hinnata
tingimuse mõju pakkujatele, kes alles alustavad toidukäitlemisega, mistõttu ei saa ka väita, et
välisriigi pakkujad olid samas seisus Eesti pakkujatega, kes alles alustavad toidu käitlemist.
Eesti pakkujad, kes omasid varasemat kogemust Eestis tegutsemisel, olid paremas olukorras
võrreldes teistes EL riikides analoogset kogemust omavate ettevõtjatega.
6(11)
Euroopa Komisjoni koostatud dokumendis „Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade
vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate projektide
riigihangetes“1 on rubriigis „tavalised finantskorrektsioone tingivad vead pakkumuste esitamise
etapis“ välja toodud diskrimineeriva nõude näitena nõue, mille kohaselt pakkujal peab
pakkumuste esitamise ajal olema juba avaliku sektori pakkuja asukohariigi asutuse tunnustatud
kvalifikatsioon/kutsetunnistus, sest välisriikide pakkujatel oleks pakkumuste esitamise ajal
raske seda nõuet täita (näide nr 10, lk 39).
HT-s kehtestatud loa- ja teavitamiskohustuse nõue ei ole erinõue direktiivi 2014/18 mõttes.
Direktiivi 2004/18 art 46 peab silmas pakkujatele kehtestatud kvalifitseerimise (eri)nõudeid,
mitte tegevuslubadele (st loastatavale tegevusele) kehtestatud nõudeid. Erinõudega direktiivi
2014/18 mõttes võiks olla tegemist siis, kui toidu käitlemise eelduseks oleks nt vastavasse
toidukäitlejate registrisse kuulumine või spetsiaalne kutsetunnistus, mis on tegevusloa
taotlemise eelduseks. Direktiivi art 46 mõtet annab paremini edasi direktiivi ingliskeelne
versioon, milles on kasutatud väljendid „particular authorisation“. Selline sõnakasutus viitab
just pakkujatele kehtestatud erinõudele. Direktiiv 2004/18 ei pea silmas (tavapäraseid)
loastatavaid tegevusi, nt toidu käitlemine. Viimase osas on pealegi tegemist EL siseselt
harmoneeritud nõuetega, mistõttu ei saa olla tegu „erinõudega“.
Nõue, et hankija peaks paralleelselt pakkumuse ettevalmistamisega hakkama taotlema luba
toidu käitlemiseks, on ebaproportsionaalne. On raske täita teavitamiskohustust, kui puuduvad
tegevused, millest teavitada, samuti vajalikud andmed. Ka ToiduS-s sätestatud loa taotlemine
eeldab, et teada oleks konkreetne loastatav tegevus, mahud jms. Pakkumuse esitamise ajal see
veel teada ei ole, kuna ei ole teada, kas hange võidetakse ja milliste mahtudega tuleb arvestada.
ToiduS eesmärk ei ole taotleda luba hüpoteetiliseks tegevusteks. Loa taotlemine ei pruugi olla
ka ajaliselt võimalik. RHS v.r § 41 lg-t 3 tuleb tõlgendada EL õigusega kooskõlas. Hankija ei
oleks pidanud aktsepteerima teiste EL liikmesriikide pakkujate päritolumaa vastavat
tegevusluba, vaid võimaldama selle hankida Eestist. Vastustaja viited Euroopa Kohtu
lahenditele C-234/03, C-225/98 ja C-46/15 ei ole asjakohatud, kuna praegusel juhul tulenevad
piirangud siseriiklikust õigusaktist (ToiduS), millele HD-d viitavad. Hankes kvalifitseerumist
puudutavas osas on ToiduS regulatsioon siseriikliku mõõtmega (VTA järelevalve).
Vastustajalt ei saa nõuda, et ta peaks ära näitama konkreetse kahju, mida toetuse saaja
hankereeglite rikkumine on põhjustanud. Määruse nr 143 § 22 lg 11 p 6 kohaselt vähendatakse
hankelepingutele eraldatavat toetust 25 protsenti, kui riigihankes seatud kvalifitseerimise
tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega. Määruse nr 143 § 22 lg 12
sätestab, et lg 11 p-des 3–16 ja 19 nimetatud juhtudel võib sõltuvalt rikkumise raskusest
kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuna vastustaja on
kaalutlusõigust teostanud ja oma otsust põhjendanud, vähendades oluliselt õigusaktides
ettenähtud tavapärast korrektsioonimäära, ei ole kaalutlusvigu tehtud.
Õiguspärase ootuse põhimõte on EL õiguse põhimõte, millele kaebaja sai tugineda.
Varasematest audititest ei saa tuleneda õiguskindlust, et hiljem rikkumisi ei tuvastata.
Rahandusministeeriumi auditid ei ole õiguslikult siduvad. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt
ei saa õiguspärase ootuse põhimõttele tugineda EL õigusakti konkreetse sätte vastu ning liidu
õiguse kohaldamise eest vastutava liikmesriigi asutuse tegevus, mis on selle õigusega vastuolus,
ei saa olla ettevõtja jaoks alus õiguspärasele ootusele olla koheldud viisil, mis on liidu õigusega
vastuolus (kohtuotsus asjas nr C-349/17, p 104 ja seal viidatud praktika).
1
https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/guidance_public_proc_et.pdf
(21.05.2019).
7(11)
Finantskorrektsiooni meetmel ei ole karistuslikku iseloomu. Riigil ei ole subjektiivset õigust
struktuuritoetustele. Tagasiulatuva mõju keeld ei ole seetõttu kohaldatav.
Kaebajalt tuleb välja mõista vastustaja tõlkekulud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7. Sotsiaalministeeriumi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu
22.05.2019 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada.
Tegevusloa nõuet ei saa samastada asukohariigi kvalifikatsiooni või kutsetunnistusega. Toidu
ohutuse ja nõuetekohasuse tagamiseks tuleb kontrollida iga toidu käitlemise ahelat. ToiduS §
10 kohaselt antakse tegevusluba ettevõttele, kui ta vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 ning muudes asjakohastes toidualastes õigusaktides
sätestatud nõuetele. Tegevusloa andmine ei eelda eelnevat tegevust Eestis.
Halduskohus leidis ekslikult, et kvalifitseerimistingimuse asemel oleks tulnud nõue seada
hankelepingu täitmise faasis. RHS § 39 lg 1 ja § 41 lg 3 nõudsid (erinevalt kehtiva RHS § 99
lg-st 1), et hankija esitaks kvalifitseerimistingimusena nõude, et tegevusluba vajava teenuse
hankimisel seatakse selle tegevusloa nõue kvalifitseerimistingimusena. Hankijal ei olnud selles
osas kaalutlusõigust (vt D. Minumets, Erinõuetele vastamise tingimuste kehtestamine
riigihangetes, Juridica 4/2018; D. Minumets ja P. Kulm, Riigihangete õigus). Hankijal sellise
kohustuse olemasolu on kinnitanud ka halduspraktika (vt Tallinna Halduskohtu 21.02.2013
otsus nr 3-12-2349). Kui edukas pakkuja hankelepingu nõudeid ei täida, ei saavuta hange oma
eesmärki ning korraldada tuleks uus hange. Pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimine pärast
hankemenetluse lõppu ei ole kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Teistel
pakkujatel ei ole võimalik hankemenetluse täitmise faasis kaitsta oma õigusi, kui edukaks
tunnistatud pakkuja ei täida nõudeid. Rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise
põhimõttega ei ole kooskõlas ressursimahuka (nii aja- kui kulude mõttes) hankemenetluse
läbiviimine selliselt, et menetluse tulemusena sõlmitakse hankeleping, mille puhul ei ole
pakkuja võimekus lepingut täitma asuda kindel.
Puudusid erandlikud asjaolud, mis oleks õigustanud hankijat jätma siseriikliku õiguse kõrvale
ja kohaldama EL direktiive. Direktiivi 2004/18/EÜ art 46 ja RHS § 41 lg 3 ei ole vastuolus.
Direktiiv ei täpsusta, millisel hetkel võis tegevusloa olemasolu pakkujalt nõuda. Halduskohus
leidis ekslikult, et RHS § 41 lg 3 annab hankijale õiguse õigusaktidest tulenevate tegevuslubade
puhul tõlgendada nõuet nii, et alati on lubatud pakkuja asukohamaa tegevusloa esitamine nõude
täitmiseks. Toiduvaldkonna regulatsioon on eriseadus riigihangete normidele, kuid
halduskohus on jätnud selle eripärad välja selgitamata.
Viited Euroopa Kohtu lahenditele C-234/03, C-225/98 ja C-46/15 ei ole asjakohased. Neis
asjades vaidluse all olnud nõuded (büroo olemasolu teenuse osutamise riigis, hankija
liikmesriigi disainerite ühingu liikmelisuse nõue ja ostja kinnitusel oleva allkirja tõestamise
nõue) erinevad oluliselt praeguses asjas vaidluse all olevast nõudest. Tegevusloa nõude
eesmärk on tagada tervisekaitsenõuete järgimine ning ohutu toidu jagamine abisaajatele. Lisaks
on tegevusloa taotlemise tähtaeg kõigile ettevõtjatele sõltumata asukohast 30 päeva. Arvestades
rahvusvahelise hanke pakkumuste esitamise tähtaega (minimaalselt 40 päeva) ning
toiduseaduses sätestatud loamenetlustähtaega (30 päeva), oli pakkujal ka loamenetluse
toiminguteks piisavalt aega.
8(11)
Eluliselt ei ole usutav, et tegevusloa nõude tõttu loobus potentsiaalne pakkuja pakkumuse
esitamisest. Põhjuseks võis olla võimaliku saadava tulu ebapiisavus, arvestades hanke mahtu.
Nõuete täitmiseks oli pakkujatel vajalik elementaarne interneti kasutamise oskus. Välisriigi
pakkujatel oli võimalik tugineda teise isiku vahenditele, esitades ühispakkumise, kui ta ei
soovinud või suutnud tegevusloa nõuet täita. Ühispakkumuste esitamine on ka siseriiklike
pakkujate puhul tavapärane, sest pakkujad ei suuda üksinda kõiki nõudeid täita.
Riigihanget nr 157505 on varem Rahandusministeeriumi audiitorite poolt kahel korral
hinnatud. 16.03.2016 FEAD-1/2015 ja 17.03.2017 FEAD-2/2017 auditites leiti, et tingimused
(sh tegevusloa osas) on kooskõlas RHS-ga. Varem on audiitorid suunanud hankijaid nõudma
tegevusluba hanketeates, sh haldusasjas nr 3-12-2349 vaidluse all olnud juhtumil. Vastustaja
käitumine on vastuolus õiguspärase ootuse ja hea halduse põhimõttega. Õiguspärase ootuse
põhimõte ei kehti juhul, kui tegemist on kehtiva korra ilmselge rikkumisega hooletuse või
kuritarvituse näol (vt Euroopa Kohtu 13.03.2008 otsus liidetud kohtuasjades C-383/06-C-
385/06, p 52 ja 56). Praegusel juhul ei ole tegemist riigihangete õiguse ilmselge rikkumisega
hooletuse või kuritarvituse näol, vaid tõlgenduspraktika muutumisega. Praktika muutus tulenes
Euroopa Komisjoni audiitorite uutest suunistest.
Euroopa Kohtu otsus C-349/17, millele halduskohus viitas, ei ole asjakohane, sest see puudutab
riigiabi tagasinõudmist, kus EL õigus on otsekohalduv.
8. SA Innove palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, jääb oma varasemate
seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.
Hanketeates ei olnud lubatud nõuda Eesti õigusaktides sätestatud loa- ja teatamiskohustuse
täitmist juba pakkumuse esitamise hetkel. Viide Tallinna Halduskohtu 21.02.2013 otsusele
haldusasjas nr 3-12-2349 on ekslik, sest vaidluse asjaolud on oluliselt erinevad. Halduskohus
ei pidanud hindama siseriiklikku toiduvaldkonna seadusandlust, sest vaidluse lahendamisel on
oluline, millal pakkujad pidid esitatud tingimustele vastama.
FKO otsuse tegemisel kehtinud Euroopa Komisjoni 19.12.2013 juhendi C(2013) 9527
„Commission Decision on the setting out and approval of the guidelines for determining
financial corrections to be made by the Commission to expenditure financed by the Union under
shared management, for non-compliance with the rules on public procurement“ rakendamisel
tuli lugeda, et juhendis kirjeldatud juhtumikoosseisude esinemisel on põhjendatud ohu
olemasolu tõestatud ja finantskorrektsiooni tegemisel täiendavaid kaalutlusi läbi viima ei pea,
v.a rikkumise astme (finantskorrektsiooni määra suuruse) kindlakstegemisel olukordades, kus
see on õigusaktide kohaselt lubatud.
Halduskohus selgitas õigesti, et varem läbi viidud auditid, mis reeglite rikkumist ei tuvastanud,
ei saa luua auditeeritavale asutusele õiguskindlust, et mistahes rikkumisi tulevikus ei avastataks.
Lisaks on kohus asjakohaselt viidanud Euroopa Kohtu lahendile nr C-349/17. Olenemata
sellest, et viidatud lahendis ei käsitletud riigihankealaseid küsimusi, on Euroopa Kohtu
järeldused õiguspärase ootuse põhimõttest kohaldatavad valdkondade üleselt.
9. Rahandusministeerium palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Halduskohus ei ole pädev vaidlust lahendama ja kaebajal ei ole kaebeõigust. SA-l Innove on
rakendusüksuse ülesanded ning tema tegevuse üle teostab riik Riigi Tugiteenuste Keskuse
kaudu järelevalvet. Kui Sotsiaalministeeriumil on SA Innove tegevuse seaduslikkuse osas
kahtlusi, tuleb tal pöörduda Riigi Tugiteenuste Keskuse poole, kes saab riigi esindajana anda
9(11)
tegevuse õiguspärasusele hinnangu.
RHS § 41 lg-t 3 ei saa mõista nii, et hankija saab seada vaid siseriikliku tegevusloa nõude.
Rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete puhul tuleb võimaldada osaleda ka teiste riikide
pakkujatel, keda tuleb kohelda mittediskrimineerivalt, vastavalt RHS §-le 3 ja § 15 lg-le 2.
Apellandi pakutud RHS § 41 lg 3 tõlgendus on liiga kitsas.
Euroopa Kohtu praktikat on võimalik üldistada ning selles väljendatud põhimõtted laienevad
ka toidu käitlemise teemale. Euroopa Kohtu lahenditest tuleneb selgelt, et kohaliku loa nõude
kehtestamisel jääb võimalus, et välismaine pakkuja ei pruugi osaleda põhjusel, et nõue mõjub
heidutavana. Pakkuja, kes omab võimekust teenuse osutamiseks, peab saama pakkumuse
esitada ka olemasoleva samaväärse loaga, mis on väljastatud mõnes teises riigis. Pakkuja ei ole
kohustatud leidma teist partnerit, kellel on nõutav tegevusluba juba olemas.
Audit ei anna garantiid, et hiljem ei avastada õigusrikkumisi, mistõttu ei loo see õiguspärast
ootust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Asja lahendamisel on otsustava tähtsusega küsimus, kuidas tuleb tõlgendada asjasse
puutuvat EL õigust. Direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade
riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta
artikli 46 esimene lause näeb ette, et igalt hankelepingute sõlmimises osaleda soovivalt
ettevõtjalt võib nõuda tõendeid selle kohta, et ta on vastavalt oma asukohariigi seadustele
kantud erialasesse või äriregistrisse, või vande all tehtud avalduse või tõendi esitamist vastavalt
ehitustööde riigihankelepinguid käsitlevale IX A lisale, asjade riigihankelepinguid käsitlevale
IX B lisale ja teenuste riigihankelepinguid käsitlevale IX C lisale. Sama artikli teine lause
sätestab, et teenuste riigihankelepingute sõlmimise menetluses võib ostja juhul, kui
kandidaatidel või pakkujatel peab oma päritoluriigis asjaomase teenuse osutamiseks olema luba
või kui nad peavad kuuluma teatavasse organisatsiooni, nõuda neilt loa olemasolu või
organisatsiooni kuulumise tõendamist.
11. Ringkonnakohtu arvates nähtub menetlusosaliste esitatud seisukohtadest ja viidatud
kohtupraktikast, et seda sätet ei saa pidada asja lahendamiseks piisavalt selgeks. Euroopa Liidu
Kohus ei ole selle sätte tähendust praeguse vaidluse lahendamise jaoks olulises vaatenurgas
praktikas piisavalt selgitanud. Asja lahendamiseks on oluline mõista, kas viidatud artiklit tuleb
tõlgendada nii, et sellega on kooskõlas siseriiklik õigus – RHS v.r § 41 lg 3 –, mille järgi pidi
hankija juhul, kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud
erinõuded, nimetama hanketeates milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade
olemasolu on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks nõutavad; õigusaktides kehtestatud
erinõuete täitmise kontrollimiseks nõuab hankija hanketeates pakkujalt või taotlejalt tegevusloa
või registreeringu või muu erinõude täitmist tõendava asjakohase tõendi või tema asukohariigi
õigusaktide kohaselt vastavasse organisatsiooni kuulumise kohta tõendi esitamist, kui need ei
ole hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad;
kui pakkujal või taotlejal puudub vastav tegevusluba või registreering või ta ei kuulu vastavasse
organisatsiooni tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, jätab hankija pakkuja või taotleja
kvalifitseerimata. Selgitava tõlgenduse saamiseks on oluline, et arvesse võetakse ka toidu
käitlemise valdkonna eripära, kus teenuse osutamine eeldab toidu käitlemist hankija
asukohariigis ning toidu käitlemiseks on osaliselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta art 6 lg 3 punktide b ja c, osaliselt sama lõike
punktiga a liikmesriikidele jäetud otsustusruumi arvestades ToiduS § 8 lg 1 p-dega 2–9 nõutud
10(11)
tegevusloa olemasolu. Euroopa Liidu Kohtu seisukoht on vajalik, et mõista, kas see võimaldab
nõuda teise liikmesriigi pakkujatelt toidu käitlemise valdkonnas tegevusloa olemasolu juba
pakkumuse esitamise ajal. Menetlusosaliste ja halduskohtu viidatud EL Kohtu praktika sellele
küsimusele piisavat vastust ei anna, sest puudutavad teistsuguseid olukordi ja teenuseid, mille
puhul tegevusloa nõuet EL õigusest ei tulenenud.
12. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul tarvilik selgitada, kas direktiivi 2004/18/EÜ
ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute
sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artikli 46 esimest lauset saab pidada sedavõrd
konkreetseks sätteks, et õiguspärase ootuse põhimõttele ei saaks selle vastu tugineda (vt
Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-349/17, p 104) ning kas seda sätet tuleb tõlgendada nii, et
hankija käitumine, nagu praegusel juhul, kus kõigilt pakkujatelt nõuti toiduseaduse alusel
tegevusluba juba pakkumuse esitamise ajal, oli kehtiva korra ilmselge rikkumine, hooletus või
kuritarvitus, mille puhul õiguspärase ootuse põhimõttele ei saa tugineda (vt Euroopa Kohtu
13.03.2008 otsus liidetud kohtuasjades C-383/06-C-385/06, p 52 ja 56).
13. Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks asja arutamise uuendamist ja Euroopa Liidu
Kohtult eelotsuse küsimist. Ringkonnakohus annab menetlusosalistele võimaluse eelotsuse
taotluse küsimuste sõnastamiseks taotluste esitamist kuni 21.10.2019.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)