dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi ettepanekud Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 uue perioodi rakendusplaani koostamiseks

Sotsiaalministeerium · 16. oktoober 2019
Viit
1.1-8/2402-2
Registreeritud
16. oktoober 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2019
Vastutaja
Jaanika Mastik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.1-82402-2 16.10.2019 Väljaminev kiri.bdoc899 KB

Sisu (failidest)

Birgit Parmas Keskkonnaministeerium Teie 01.10.2019 nr 14-6/19/5272 [email protected] Meie 16.10.2019 nr 1.1-8/2402-2 Sotsiaalministeeriumi ettepanekud Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 uue perioodi rakendusplaani koostamiseks Lugupeetud Birgit Parmas Esitame ettepanekud meetme 2.3. „Põlevkivitööstusest tingitud ühiskonnale avalduva mõju (mõju inimese tervisele ja sotsiaalse mõju) leevendamine“ uue perioodi (2020–2024) rakendusplaani tegevuste kohta lisana kaasas olevas failis. Tegevuste osas küsimuste tekkimisel oleme meeleldi valmis täiendavaid selgitusi andma. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Hunt nutika arengu toetamise osakonna juhataja Lisa: PAK RP 2020-2024 infoparing_SoM.xlsx Jaanika Mastik 626 9113 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Palun lisada allolevatesse lahtritesse PAK eesmärke ja meetmeid toetavad tegevused aastatel 2020-2024 Nr Eesmärk/Meede/Tegevus 1. Strateegiline eesmärk: Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine Meede 1.1. Põlevkivi säästliku kaevandamise edendamine 1.1.1 1.1.2 1.1.3 1.1.4 1.1.5 1.1.6 Meede 1.2. Põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju vähendamine looduskeskkonnale ja veevarustusele 1.2.1 1.2.2 1.2.3 1.2.4 1.2.5 1.2.6 Meede 1.3. Põlevkivi kaevandamisest tingitud jääkreostuse mõju ja pärandmõju leevendamine 1.3.1 1.3.2 1.3.3 1.3.4 2. strateegiline eesmärk: Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine Meede 2.1. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine 2.1.1 2.1.2 2.1.3 2.1.4 Meede 2.2. Põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamine 2.2.1 2.2.2 2.2.3 2.2.4 2.2.5 2.2.6 Meede 2.3. Põlevkivitööstusest tingitud ühiskonnale avalduva mõju (mõju inimese tervisele ja sotsiaalse mõju) leevendamine 2.3.1 2.3.2. Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tingitud negatiivse sotsiaalse mõju (sh mõju inimese tervisele) hindamine ja vähendamise võimaluste analüüs 2.3.2.1 Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekihtidest vett ammutavate ühisveevärkide joogivee uuring võimalike põlevkivitööstusest tulenevate kemikaalide osas 2.3.2.2 Individuaalsete puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteedi täiendav uuring 2.3.2.3 Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), esimene etapp – biomarkerite väljaselgitamine 2.3.2.4 Laste terviseseisundi täiendav uurimine (kordusuuring 2014. aastal uuritud 3-4 klassi õpilaste seas, et jälgida muutust nende hingamisteede tervises) 2.3.2.5 Laste sünniregistri andmete uuring (Ida-Virumaa eri piirkondades sündinud laste sünninäitajate võrdlus teiste Eesti piirkondade laste andmetega) ning küsitlus nende kokkupuute kohta põlevkivisektori saastega) 2.3.2.6 Täiskasvanud elanikkonna tervise täiendav uurimine 2.3.2.7 Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), Teine etapp – biomonitooringu läbiviimine 2.3.2 2.3.3 3. strateegiline eesmärk. Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine Meede 3.1. Põlevkivialane teadus- ja arendustöö 3.1.1 3.1.2 3.1.3 Meede 3.2. Põlevkivialane õppetöö 3.2.1 3.2.2 3.2.3 "PÕLEVKIVI KASUTAMISE RIIKLIKU ARENGUKAVA 2016–2030" RAKENDUSPLAAN aastateks 2020-20 ja meetmeid toetavad tegevused aastatel 2020-2024 Vastutaja, kaasvastuta Selgitus Rahastusallikas ja 2020 2021 se tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine mõju vähendamine looduskeskkonnale ja veevarustusele mõju ja pärandmõju leevendamine tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine onnamõju vähendamine va mõju (mõju inimese tervisele ja sotsiaalse mõju) leevendamine Eelmise rakendusplaani perioodist KIK SoM 52 000 75 000 nihkuvad sellesse perioodi kolme KKM projekti lõpud (tegevused 2.3.2.1, 2.3.2.3 ja 2.3.2.5 ) ning kaks projekt, mille algus oli planeeritud eelmise perioodi lõppu (2.3.2.4 ja 2.3.2.6). Projektid nihkusid edasi või pole käivitatud seoses KIK taotlusvooru ärajäämisega. Tegevuse 2.3.2.2 uuring sai lülitatud KeM/EKUK uuringusse "Hajaasustuspiirkondade joogivee kvaliteedi ja -süsteemide uuring", et viia uuring läbi suuremas mahus ja saadud tulemusi saaks võrrelda teiste Eesti piirkondadega. Selle tegevuse edasiste tegevuste osas otsustab KeM. Täiendavalt on lisatud tegevus 2.3.2.7, kus toimub projektis 2.3.2.3 välja töötatud metoodika rakendamine biomonitooringu läbi viimiseks. Biomonitooring on üks tööriistadest, mille abil on võimalik hinnata põlevkivisektori saasteainete mõju tervisele. Hetkeseisuga on Eesti liitumas ka EL biomonitooringu võrgustikuga HBM4EU. egevuse arendamine 0" RAKENDUSPLAAN aastateks 2020-2024 Periood Seos teiste valdkonna 2020-2024 arengukavade ja 2022 2023 2024 kokku, € programmidega 270 000 230 000 83 000 710 000 HBM4EU Infoks: Indikaatori Arengukava Indikaatori vahetulemus Indikaatori eesmärgid/indikaatorid algtase (2013) (2017) sihttase (2020) 1. Strateegiline eesmärk: Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust , % 29,2 29,7% kuni 29,2 Aheraine taaskasutamine, % 40 50,4% vähemalt 40 Maapõuest väljatud põlevkivivaru tonni kohta välja pumbatud vee kogus, m3 15 10 14 2. strateegiline eesmärk: Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine Põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus, % 76 78 vähemalt 76 CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel soojusenergia suhtes, tCO2/GWhe+th kuni 1186 1204 1186 Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest, % 4,5 1,6 vähemalt 4,5 Põlevkivist energia tootmise majandusliku efektiivsuse väärtus ei halvene indikaator, €/t kaubapõlevkivi (võrreldes kohta 24,37 (AK: 34,55) 25,13 algtasemega) Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud väärtus ei halvene põlevkivivaru suhtes, €/t (võrreldes 19,61 (AK: 29,78) 16,37 algtasemega) Põlevkivist energia tootmisel loodud lisandväärtus ladestatud väärtus ei halvene jäätmete suhtes, €/t (võrreldes 43,17 (AK: 71,04) 32,76 algtasemega) 3. strateegiline eesmärk. Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine Põlevkivi kaevandamist või kasutamist või nendest tuleneva keskkonnamõju uuringut käsitlevate kaitstud doktorikraadide arv aastas Mitte vähem 3 2 algtasemest Põlevkivialaste rakendusuuringute kulu kõigi põlevkivialaste teadus- ja arendusuuringute maksumuse 41 Vähemalt suhtes, % (€) (521 721) 29 (2913000) 41
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel