Birgit Parmas
Keskkonnaministeerium Teie 01.10.2019 nr 14-6/19/5272
[email protected] Meie 16.10.2019 nr 1.1-8/2402-2
Sotsiaalministeeriumi ettepanekud Põlevkivi
kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 uue
perioodi rakendusplaani koostamiseks
Lugupeetud Birgit Parmas
Esitame ettepanekud meetme 2.3. „Põlevkivitööstusest tingitud ühiskonnale avalduva mõju
(mõju inimese tervisele ja sotsiaalse mõju) leevendamine“ uue perioodi (2020–2024)
rakendusplaani tegevuste kohta lisana kaasas olevas failis.
Tegevuste osas küsimuste tekkimisel oleme meeleldi valmis täiendavaid selgitusi andma.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Hunt
nutika arengu toetamise osakonna juhataja
Lisa: PAK RP 2020-2024 infoparing_SoM.xlsx
Jaanika Mastik 626 9113
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Palun lisada allolevatesse lahtritesse PAK eesmärke ja meetmeid toetavad tegevused aastatel 2020-2024
Nr Eesmärk/Meede/Tegevus
1. Strateegiline eesmärk: Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine
Meede 1.1. Põlevkivi säästliku kaevandamise edendamine
1.1.1
1.1.2
1.1.3
1.1.4
1.1.5
1.1.6
Meede 1.2. Põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju vähendamine looduskeskkonnale ja veevarustusele
1.2.1
1.2.2
1.2.3
1.2.4
1.2.5
1.2.6
Meede 1.3. Põlevkivi kaevandamisest tingitud jääkreostuse mõju ja pärandmõju leevendamine
1.3.1
1.3.2
1.3.3
1.3.4
2. strateegiline eesmärk: Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine
Meede 2.1. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine
2.1.1
2.1.2
2.1.3
2.1.4
Meede 2.2. Põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamine
2.2.1
2.2.2
2.2.3
2.2.4
2.2.5
2.2.6
Meede 2.3. Põlevkivitööstusest tingitud ühiskonnale avalduva mõju (mõju inimese tervisele ja sotsiaalse mõju) leevendamine
2.3.1
2.3.2. Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tingitud negatiivse
sotsiaalse mõju (sh mõju inimese tervisele) hindamine ja vähendamise
võimaluste analüüs
2.3.2.1 Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekihtidest vett
ammutavate ühisveevärkide joogivee uuring võimalike
põlevkivitööstusest tulenevate kemikaalide osas
2.3.2.2 Individuaalsete puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteedi
täiendav uuring
2.3.2.3 Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva
elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), esimene etapp –
biomarkerite väljaselgitamine
2.3.2.4 Laste terviseseisundi täiendav uurimine (kordusuuring 2014.
aastal uuritud 3-4 klassi õpilaste seas, et jälgida muutust nende
hingamisteede tervises)
2.3.2.5 Laste sünniregistri andmete uuring (Ida-Virumaa eri
piirkondades sündinud laste sünninäitajate võrdlus teiste Eesti
piirkondade laste andmetega) ning küsitlus nende kokkupuute kohta
põlevkivisektori saastega)
2.3.2.6 Täiskasvanud elanikkonna tervise täiendav uurimine
2.3.2.7 Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva
elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), Teine etapp –
biomonitooringu läbiviimine
2.3.2
2.3.3
3. strateegiline eesmärk. Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine
Meede 3.1. Põlevkivialane teadus- ja arendustöö
3.1.1
3.1.2
3.1.3
Meede 3.2. Põlevkivialane õppetöö
3.2.1
3.2.2
3.2.3
"PÕLEVKIVI KASUTAMISE RIIKLIKU ARENGUKAVA 2016–2030" RAKENDUSPLAAN aastateks 2020-20
ja meetmeid toetavad tegevused aastatel 2020-2024
Vastutaja,
kaasvastuta
Selgitus Rahastusallikas ja 2020 2021
se tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine
mõju vähendamine looduskeskkonnale ja veevarustusele
mõju ja pärandmõju leevendamine
tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine
onnamõju vähendamine
va mõju (mõju inimese tervisele ja sotsiaalse mõju) leevendamine
Eelmise rakendusplaani perioodist KIK SoM 52 000 75 000
nihkuvad sellesse perioodi kolme KKM
projekti lõpud (tegevused 2.3.2.1,
2.3.2.3 ja 2.3.2.5 ) ning kaks projekt,
mille algus oli planeeritud eelmise
perioodi lõppu (2.3.2.4 ja 2.3.2.6).
Projektid nihkusid edasi või pole
käivitatud seoses KIK taotlusvooru
ärajäämisega. Tegevuse 2.3.2.2
uuring sai lülitatud KeM/EKUK
uuringusse "Hajaasustuspiirkondade
joogivee kvaliteedi ja -süsteemide
uuring", et viia uuring läbi suuremas
mahus ja saadud tulemusi saaks
võrrelda teiste Eesti piirkondadega.
Selle tegevuse edasiste tegevuste
osas otsustab KeM. Täiendavalt on
lisatud tegevus 2.3.2.7, kus toimub
projektis 2.3.2.3 välja töötatud
metoodika rakendamine
biomonitooringu läbi viimiseks.
Biomonitooring on üks tööriistadest,
mille abil on võimalik hinnata
põlevkivisektori saasteainete mõju
tervisele. Hetkeseisuga on Eesti
liitumas ka EL biomonitooringu
võrgustikuga HBM4EU.
egevuse arendamine
0" RAKENDUSPLAAN aastateks 2020-2024
Periood Seos teiste valdkonna
2020-2024 arengukavade ja
2022 2023 2024 kokku, € programmidega
270 000 230 000 83 000 710 000 HBM4EU
Infoks:
Indikaatori
Arengukava Indikaatori vahetulemus Indikaatori
eesmärgid/indikaatorid algtase (2013) (2017) sihttase (2020)
1. Strateegiline eesmärk: Põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse
keskkonnamõju vähendamine
Allmaakaevandamise kao
osakaal kaevandatud ja
kasutuskõlbmatuks muudetud
põlevkivivarust , %
29,2 29,7% kuni 29,2
Aheraine taaskasutamine, %
40 50,4% vähemalt 40
Maapõuest väljatud
põlevkivivaru tonni kohta välja
pumbatud vee kogus, m3
15 10 14
2. strateegiline eesmärk: Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse
keskkonnamõju vähendamine
Põlevkiviõli tootmise
energeetiline efektiivsus, %
76 78 vähemalt 76
CO2 eriheide väljastatud
summaarse elektrienergia ja
koostootmisel soojusenergia
suhtes, tCO2/GWhe+th kuni
1186 1204 1186
Taaskasutatud põlevkivituha
osakaal kogutekkest, %
4,5 1,6 vähemalt 4,5
Põlevkivist energia tootmise
majandusliku efektiivsuse väärtus ei halvene
indikaator, €/t kaubapõlevkivi (võrreldes
kohta 24,37 (AK: 34,55) 25,13 algtasemega)
Põlevkivist energia tootmisel
loodud lisandväärtus
kaevandatud ja
kasutuskõlbmatuks muudetud väärtus ei halvene
põlevkivivaru suhtes, €/t (võrreldes
19,61 (AK: 29,78) 16,37 algtasemega)
Põlevkivist energia tootmisel
loodud lisandväärtus ladestatud väärtus ei halvene
jäätmete suhtes, €/t (võrreldes
43,17 (AK: 71,04) 32,76 algtasemega)
3. strateegiline eesmärk. Põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine
Põlevkivi kaevandamist või
kasutamist või nendest tuleneva
keskkonnamõju uuringut
käsitlevate kaitstud
doktorikraadide arv aastas Mitte vähem
3 2 algtasemest
Põlevkivialaste
rakendusuuringute kulu kõigi
põlevkivialaste teadus- ja
arendusuuringute maksumuse 41 Vähemalt
suhtes, % (€) (521 721) 29 (2913000) 41