dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 15. oktoober 2019
Viit
1.2-2/106-2
Registreeritud
15. oktoober 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tööinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2020
Vastutaja
Mariliis Proos (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf113 KB
  • 📎Vastus_ELTTS_muutmise_seaduse_eelnoule_1_1-7_1461_1.asice86 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie: 24.09.2019 nr 1.2-2/106-1 [email protected] [email protected] Meie: 15.10.2019 nr 1.1-7/1461-1 Arvamuse avaldamine seoses Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga Sotsiaalministeerium saatis Tööinspektsioonile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, seletuskirja ja võrdlustabeli. Tööinspektsiooni hinnangul on muudatused vajalikud ning seoses rakendusdirektiivi tingimuste ülevõtmisega möödapääsmatud. Teeme ettepaneku täpsustada ja täiendada seaduse muutmise seaduse eelnõud ja seletuskirja järgnevalt: 1. § 1 p 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 1 sõnastuse muutmine Tööinspektsiooni hinnangul on termin „Eestis teenustust osutava tellija vahel“ liialt kitsendav ning võib tekitada hiljem vaidlust, kas seadus on rakendatav näiteks tootmisettevõtte suhtes, kes otseselt teenust ei osuta. Pakume lahendusena laiema terminina kasutada uues tekstis sõnastust „liikmesriigis tegutsev ettevõte või füüsilisest isikust ettevõtja“, sel juhul ei piiraks seaduse tekst ettevõtte tegevusvaldkonda. Püüame käesoleva ettepanekuga ennetada järelevalves tekkida võivaid kitsaskohti ning täpsustame, et pakutud sõnastus sobib eelnõu seletuskirja lk. 3 alt viiendas lõigus antud selgitusega. 2. § 1 p 2) paragrahvi 2 täiendamine lõigetega 11 ja 12 Siingi on punktis 1) kasutatud terminit „teenust osutava tellija“, mille osas teeme samuti ettepaneku selguse huvides asendada see terminiga „tegutseva tellija“ ehk kavandatava sätte tekst oleks „1) töötamine lepingu alusel, mis on sõlmitud kasutajaettevõtja ja Eestis tegutseva tellija vahel;“ Punkti 3) sõnastus on eelnõu kohaselt kavandatud „3) kui kasutajaettevõtja on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja“ Selgitan, et tööjõudu vahendav juriidiline isik ei saa olla kasutajaettevõtja, sest tema roll on ainult vahendada. Näiteks Läti ettevõte X pakub Eesti ettevõtetele tööjõu vahendusteenust üle Euroopa ning leiab sobiva partneri Saksamaalt, siis on tema roll lepingupartnerid omavahel kokku viia ehk Saksamaa tööjõurendiettevõte saadaks töötajad otse Eesti kasutajaettevõttesse ning nende vahel tekiks tööjõurendisuhe, kuid Läti ettevõte saab vahenduse eest tasu. Direktiivi eesmärki silmas pidades peaks on mõeldud mitmekordset tööjõurenditeenust ehk kavandatud seaduse tekst oleks korrektne sõnastuses „3) kui kasutajaettevõtja on tööjõurendi teenust (alternatiiv sõnastus oleks tööjõudu rendile andev ettevõte) pakkuv juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja“, sest siis oleks kaetud näiteks sellised olukorrad, kus Läti tööjõurendiettevõte O on sõlminud töötajatega töölepingud, lähetab nad Eesti ettevõttesse A, mis ise pakub ka tööjõurenditeenust ning nad saadetakse Eestis tööle hoopis kolmanda ettevõtte B juurde või siis juba piiriüleselt edasi ehk erinevus seisneb selles, et A on korraga nii kasutajaettevõtte kui ka omakorda rendiettevõte rollis ning B on tegelik kasutaja, aga see ei ole vahendus. § 2 lõike 12 kavandatavas sõnastuses „Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhtudel loetakse lähetavaks isikuks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandja.“ esinevad samuti Mäealuse 2/2 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee Registrikood 70001969 õigusselguse probleemid ehk terminoloogilised ebatäpsused. Lähetava isiku legaaldefinitsiooni Eesti õiguses ei ole, seega teema ettepaneku kasutada selle asemel sõna „lähetaja“. Punktis 3 nimetatud isik ei saa olla tööandja, sest tal ei ole töötajaga töölepingulist suhet, tegemist on ettevõttega. Seega pakume uueks sõnastuseks „Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhtudel loetakse lähetajaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ettevõte või füüsilisest isikust ettevõtjat.“ 3. ELTTS paragrahvi 5 lõiget 1 on kavas täiendada punktiga 7 järgmises sõnastuses „7) siseriikliku töölähetusega seotud kulude hüvitamine.“ Kuna laiem eesmärk on tagada lähetatud töötajale kõigi töölähetustega seotud kulud võrdselt Eesti töötajatega, siis Tööinspektsiooni hinnangul võiks siseriikliku töölähetuse piiritluse eemaldada ning lähtuda TLS §-s 40 sätestatust ehk teeme ettepaneku lisada siia viiteline norm, sest see kataks nii sise- kui ka välislähetuse teema ja tagaks lähetatud töötaja võrdse kohtlemise lähetusega seotud kulude hüvitamise õiguse kontekstis. 4. ELTTS paragrahvi 5 soovitakse täiendada lõikega 11 sõnastuses, et „(11) Tööandja tagab, et lähetatud autoveosektori töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud töötasu miinimumi.“ Kuna Eesti tööõiguses on läbivalt kasutatud töötasu alammäära mõistet ning ka Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud sotsiaalpartnerite kokkulepe sätestab töötasu alammäära, siis teeme ettepaneku kasutada töötasu miinimumi asemel ka ELTTSis töötasu alammäära mõistet ehk kavandatava sätte tekst oleks „(11) Tööandja tagab, et lähetatud autoveosektori töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud töötasu alammäära“. Ühtlasi palume muuta seletuskirja teksti ning asendada miinimum alammääraga. 5. ELTTS paragrahvi 5 soovitakse täiendada lõigetega 61-63, st on kavandatud tekstiks 2 „(6 ) Kui käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandja töötaja Eestist kasutajaettevõtja poolt teenuse osutamiseks välismaale lähetatakse, loetakse töötaja tööandja poolt välismaale lähetatuks. Kasutajaettevõtja teavitab tööandjat sellisest lähetusest mõistliku aja ette.“ Teeme ettepaneku, et mõistliku aja asemel sätestada selgelt „vähemalt kaks nädalat ette“, nii nagu on olnud mõistliku aja määratlemisel seni Riigikohtu praktika või selgitada mõistliku aja mõistet pikemalt seaduse muutmise seaduse seletuskirjas koos viidetega kohtupraktikale tööõiguse kontekstis. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et kolmandatest riikidest pärit töötajate lähetamisel kehtivad välismaalaste seaduse erisused. Näiteks LTR taotluse menetlus muutus Eestis alles hiljuti senise 10 päeva asemel 15päevaseks protsessiks. Töötajate edasilähetamisel tuleb arvestada selliste nüanssidega ning selle kohta tuleks anda selgitus ka seletuskirjas näitena. Kavandatud § (63) sõnastuse probleem: „Teenuse osutamiseks käesoleva paragrahvi lõike 62 mõttes loetakse teenuse osutamist: 1) lepingu alusel, mis on sõlmitud kasutajaettevõtja ja välismaal teenust osutava tellija vahel; 2) kasutajaettevõtja välismaa filiaalis või kasutajaettevõtjaga samasse kontserni kuuluvas välismaa äriühingus; 3) kui kasutajaettevõtja on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes lähetab töötaja Eestist välismaale.“; Teeme siingi ettepaneku asendada õigusselguse huvides punktis 1) sõnastus „teenust osutava“ uue sõnastusega „välismaal tegutseva tellija“. Ning punktis 3) „tööjõudu vahendav juriidiline isik“ asemele „tööjõudu rentiv juriidiline isik“. Põhjendused on esitatud eespool. Ühtlasi palume muuta seletuskirja teksti. 6. ELTTS paragrahvi 51 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lähetatud töötaja tööandja ja käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellija või punktides 2 ja 3 nimetatud isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, lepivad kokku, kes neist lähetuse kohta Tööinspektsioonile andmete esitamise eest vastutab. Kui kokkulepet sõlmitud ei ole, vastutab andmete esitamise eest tellija või isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab. Tööinspektsioonile peab lähetuse kohta esitama järgmised andmed:“ Esmavastutuse tuleks Eesti ettevõttele oli küll Tööinspektsiooni soov, kuid süvenedes direktiivi eesmärki ja mõttesse ning arvestades teiste riikide ja Euroopa Komisjoni ekspertide arvamusi, siis ei ole vastutuse liikumine tegelikult tööandjalt Eestis lähetatud töötajat vastuvõtvale ettevõttele, ei ole kooskõlas direktiivi 2014/67 artikkel 9 eesmärgiga. 2 7. ELTTS paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmete esitamise eest vastutav isik esitab Tööinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed e-posti teel enne lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamist ning teatab andmete muutumisest enne muudatuse jõustumist.“ Seoses uue tööelu infosüsteemi TEIS loomisega teeme ettepaneku asendada e-posti teel asendamise võimalus või lisada TTOSiga sarnane sõnastus „Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis“. 8. Pikaajalise lähetuse lisandumine ELTTS ehk § 53 lisandumine. Kavandatud on sõnastus „(5) Kasutajaettevõtja teavitab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud tööandjat töötingimustest, mida pikaajalises lähetuses viibivale töötajale kohaldatakse.“ Sellise kohustuse täitmine eeldab infosüsteemide liidestamist ja arendamist, seega teeme ettepaneku lisada seletuskirja täiendava rahastuse vajaduse. 9. Teame, et Maksu- ja Tolliamet esitab koos Rahandusministeeriumiga ettepaneku täiendada ELTTS regulatsiooni järelevalvealase info vahetamiseks siseriiklikult ehk isikustatud andmete edastamiseks ettevõttele maksualase ohuhinnangu andmiseks. Tööinspektsioon toetab sellist lähenemist ning märgib, et sellise regulatsiooni lisandumine aitaks tõhustada asutustvahelist koostööd ning annaks õigusliku aluse isikustatud andmete edastamiseks. Maksu- ja Tolliametil on õigus saada töökeskkonnaandmekogust (tööelu andmekogust, ilmselt tulevikus TEIS-ist) andmeid maksukorralduse seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks, kuid mitte isikustatud kujul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Peadirektor Meeli Miidla-Vanatalu 6269 421 [email protected] 3 Saatja: Tööinspektsioon <[email protected]> Saadetud: 15.10.2019 14:20 Adressaat: Ulla Saar <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Teema: Arvamuse avaldamine seoses Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga Manused: Vastus_ELTTS_muutmise_seaduse_eelnoule_1_1-7_1461_1.asice Meie 15.10.2019 nr 1.1-7/1461-1 Tere Edastan Tööinspektsiooni arvamuse avaldamise seoses Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga. Palun kinnitage nimetatud kirja kätte saamist. Lugupidamisega Tiina Laaniste Sekretär-referent Tööinspektsioon -------------------------------------- [email protected] 626 9400 www.ti.ee Kliendiportaal eti.ti.ee Käesolevas e-kirjas sisalduv teave võib sisaldada juurdepääsupiiranguga dokumente. Kui Te ei ole kirja adressaat, palume sellest koheselt teavitada kirja saatjat ja kiri koos võimalike manustega kustutada. Täname.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →