Sotsiaalministeerium
Gonsiori tn 29, 15027 Tallinn
[email protected] 14.10.2019 nr 2.07-1/5/2019
Austatud Heli Paluste
Selgituste küsimine ravikindlustuse seaduse sätete ühetaoliseks tõlgendamiseks
Pöördume käesoleva selgitustaotlusega Sotsiaalministeeriumi poole seoses ravikindlustuse
seaduse (edaspidi RKS) § 70 ühetaoliseks rakendamiseks vajaliku tõlgendamise palvega, pidades
ühteaegu silmas, et tegemist on patsientide õiguste kaitseks ning ka lepingu täitmise kohustuste
mõjutamiseks suunatud sätetega kuid samas ka tervishoiuteenuse osutaja õigusega
tervishoiuteenuse osutaja eelarvevahenditesse arvestatava visiiditasu nõudmiseks.
1. RKS § 70 lg 4 sätestab - Kindlustatud isiku suunamisel ambulatoorse eriarstiabi osutaja
juurde sellesama tervishoiuteenuse osutaja teise tervishoiutöötaja /…./ juurde ei tohi
kindlustatud isikult nõuda visiiditasu maksmist.
1.1. Kuidas tuleks ministeeriumi hinnangul tõlgendada käesoleva pöördumise punktis 1 toodud
sätet? Kas säte kohaldub laias mõistes ehk suunamise korral ükskõik millisel teisel erialal
tegutseva sama tervishoiuteenuse osutaja teise tervishoiutöötaja juurde või on tegemist
pigem kitsa tõlgendusalaga?
Kas sättes nimetatud teist sama tervishoiuteenuse osutaja tervishoiutöötajat tuleb eristada
persooni põhiselt või eriala põhiselt ehk kui üks ja sama tervishoiutöötaja täidab
tervishoiuteenuse osutaja juures erineval ajahetkel erinevaid rolle kas siis on visiiditasu
küsimine olukorras kus ühes rollis tegutsenud tervishoiutöötaja suunab patsiendi iseenda
teises rollis toimuvale vastuvõtule, lubatud?
1.2. Kas punktis 1 välja toodud säte hõlmab endas ka teiseloomulisele teenusele suunamist?
Näiteks kui patsienti opereerinud ortopeed suunab patsiendi sama tervishoiuteenuse
osutaja juures töötava taastusraviarsti juurde - kas sellisel juhul RHS § 70 lõikest 4 tulenev
visiiditasu nõudmise piirang kohaldub või mitte?
1.3. Kui statsionaarsest ravist suunatakse patsient ambulatoorsele ravile (näiteks statsionaarsest
kirurgiast ambulatoorsele kirurgi vastuvõtule) kas siis omab tervishoiuteenuse osutaja
patsiendilt vastava ambulatoorse teenuse eest visiiditasu küsimise õigust? Või on sättega
peetud silmas üksnes neid olukordi kus patsiendi suunamine toimub ambulatoorse ravi sees
(ambulatoorsest ambulatoorsesse)?
Lõuna põik 1 Tel 322 9010 Konto EE521700017001904897 Luminor Bank
44316 RAKVERE Faks 322 9009 Konto EE791010220025506016 SEB
Reg nr 10856624 e-post:
[email protected] Konto EE942200221020336737 Swedbank
www.rh.ee
2. RKS § 70 lg 6 sätestab - Kui patsient ütleb tervishoiuteenuse osutamise lepingu üles vähem
kui 24 tundi enne teenuse osutamiseks kokkulepitud aega või ei ilmu teenuse osutamiseks
kokkulepitud ajal lepingu täitmise kohta, on tervishoiuteenuse osutajal õigus nõuda
patsiendilt järgmise tervishoiuteenuse lepingu täitmisel visiiditasu kahekordses suuruses.
2.1. Kas RHS § 70 kohaldub kitsas mõistes eriarstiabi osutamisel eriarstide poolt või on
tegemist laia kohaldamisalaga sätetega? Ehk kas RHS § 70 lõikest 6 tulenev õigus
kohaldub üksnes eriarsti poolt eriarstiabi osutamisel või käsitletakse nimetatud sätte
mõistes ka haigla kui tervishoiuteenuse osutaja poolt laiemat teenuse osutamist eriarstiabi
osutamisena?
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 lg 1 kohaselt loetakse eriarstiabiks
ambulatoorset tervishoiuteenust, mida osutavad eriarst ja temaga koos töötavad
tervishoiutöötajad. Seega kas RKS § 70 mõistes võiks haigla kui tervishoiuteenuse osutaja
poolt osutatavaks eriarstiabiks lugeda nii eriarsti kui temaga vahetult koos töötavate
tervishoiutöötajate poolt osutatavaid tervishoiuteenuseid või ka tervishoiuteenuse osutaja
juures eriarstist kui spetsialistist eraldiseisvalt tervishoiuteenuseid osutavad eriarstiks mitte
olevad tervishoiutöötajad (nt teenused nagu õe iseseisev vastuvõtt, logopeed,
füsioterapeudi vastuvõtt).
2.2. Kuidas tuleks tõlgendada visiiditasu kahekordses suuruses nõudmise õigust – kas tegemist
on kahekordse järgmise visiidi korral visiiditasuna küsitava tasu määraga? Või tuleks
lähtuda patsiendi poolt rikutud teavitamiskohustusega visiidi visiiditasu määradest?
Käesolevas punktis tõstatud küsimus omab tähtsust mh olukordades kus patsiendi poolt
kohale ilmumise ja/või teavitamise kohustust on rikutud visiidi puhul, millise osas
patsiendile kohaldus mõni RKS § 70 lõikes 4 või lõike 5 punktides 1-2 toodud visiiditasust
vabastatuse alus.
Juhul kui ministeeriumi hinnangul tuleks lähtuda RHS § 70 lg 6 kohase sanktsiooni
rakendamisel patsiendi poolt rikutud teavitamiskohustusega visiidi ehk esimese visiidi
visiiditasu rakendamise õiguse osas rikkumise hetkel kehtinud visiiditasu
piirangutest/suurustest siis millistel meetoditel võiks sellises olukorras tervishoiuteenuse
osutaja oma kui tervishoiuteenuse osutamise lepingu teise osapoole õiguseid ja mh avalike
vahendite säästva ning otstarbeka kasutamise printsiibi tagamist kaitsta?
2.3. Juhul kui käesoleva pöördumise punktis 2 toodud sättes nimetatud järgmise
tervishoiuteenuse lepingu täitmise ajal esineb mõni RKS § 70 lõikes 4 või lõike 5
punktides 1-2 nimetatud visiiditasu tasumise nõude esitamist piirav asjaolu, kas siis
puudub tervishoiuteenuse osutajal ka RKS § 70 lõikes 6 sätestatud sanktsiooni
rakendamise õigus? Või kuidas on ministeeriumi hinnangul kooskõlas ühteaegu
kahekordse tasu nõudmise õigus ja visiiditasust vabastatus.
Juhul kui ministeeriumi hinnangul ei oleks käesolevas punktis nimetatud olukorras RKS §
70 lõikest 6 tuleneva õiguse sisuline kasutamine tervishoiuteenuse osutaja poolt lubatav
siis milliseid vahendeid soovitab ministeerium tervishoiuteenuse osutajatel kasutada oma
ja tervishoiuteenuse osutaja teiste patsientide õiguste (õiguspärane ootus pääseda
tervishoiu teenuse osutaja vastuvõtule optimaalseima ajakuluga) kaitseks, pidades
seejuures silmas, et õigusaktides muude sanktsioonide rakendamise mehhanismid
olukorraks kus ravikindlustatud patsient jätab põhjendamatult visiidile tulemata (s.o
lepingu täitmise kohta ilmumata) või õigeaegselt mitteilmumisest teavitamata (so lepingu
üles ütlemata), puuduvad?
2.4. Kui pikk on RHS § 70 lõikest 6 tuleneva nõude aegumistähtaeg? Kas järeldame õigesti, et
RHS erisätte puudumisel kohaldub Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 149 kohane üldine
seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg?
Palume ministeeriumi soovitust selle osas, kuidas võiksid tervishoiuteenuse osutajad
laiemalt kaitsta enda ja oma teiste patsientide huve lepingu rikkujate korrale kutsumiseks
olukorras kus rikkuja enne aegumistähtaja möödumist sama tervishoiuteenuse osutajaga
uut tervishoiuteenuse osutamise lepingut ei sõlmi.
Märgime, et Aktsiaselts Rakvere Haigla eesmärgiks on hea haldustavaga koostoimes parima
tervishoiuteenuse osutamine kõikidele meie poole pöörduvatele patsientidele, kasutades samas
avalikke vahendeid maksimaalselt säästvalt ja läbipaistvalt. Patsiendid, kes rikuvad omapoolset
nendega sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise kohustust, öeldes nendega
sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingu üles vähem kui 24 tundi enne teenuse osutamiseks
kokkulepitud aega või jättes teenuse osutamiseks kokkulepitud ajal lepingu täitmise kohta
ilmumata, jätavad teised patsiendid vastaval ajal teenuse saamise võimalusest ehk avalike
vahendite säästva ja otstarbeka kasutamise võimalusest ilma, samas kui rikutud lepinguga seotud
halduskulu tervishoiuteenuse osutajale säilib.
Lähtusime käesoleva pöördumise adresseerimisel asjaolust, et Sotsiaalministeeriumi eesmärk
koos valdkonna asutustega on tervishoiupoliitika kaudu tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus,
kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus tervishoiuteenustest ja rahulolu nendega. Meie
pöördumises välja toodud RKS sätete osas selgete ja ühetaoliste tõlgenduste andmine tagaks
meie hinnangul läbi tervishoiuteenuse osutajatele ühtsete käitumismudelite rakendamiseks
käitumisjuhiste andmise ravikindlustatud patsientidele tervishoiuteenuse osutamisel lepingu
osapoolte õiguste ja kohustuste laiema ühetaolise mõistmise ning sätete ühtlase ja ühetaolise
rakendamise tervishoiuteenuse osutajate poolt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ain Suurkaev
Juhatuse esimees
Koostaja: Kaidi Part
[email protected]
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 14.10.2019 15:49
Adressaat: Heli Paluste <
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>
Teema: 2.07-1/5/2019 Selgituste küsimine ravikindlustuse seaduse sätete ühetaoliseks
tõlgendamiseks
Manused: Selgituste küsimine ravikindlustuse seaduse sätete ühetaoliseks .asice
Tere
Teile on saadetud Aktsiaselts Rakvere Haigla dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu
dokument:
Reg. kpv.: 14.10.2019
Reg. nr.:2.07-1/5/2019
Pealkiri: Selgituste küsimine ravikindlustuse seaduse sätete ühetaoliseks
tõlgendamiseks
Lugupidamisega
Aktsiaselts Rakvere Haigla
Lõuna põik 1
44316 RAKVERE
Tel 322 9010; faks 322 9009
[email protected]
www.rh.ee