dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Selgituste küsimine

Sotsiaalministeerium · 14. oktoober 2019
Viit
5.2-2/2522-1
Registreeritud
14. oktoober 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rakvere Haigla AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2019
Vastutaja
Ülle Jordan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
13. november 2019

Failid

  • 📎E-kiri.pdf113 KB
  • 📎Selgituste küsimine ravikindlustuse seaduse sätete ühetaoliseks .asice81 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Gonsiori tn 29, 15027 Tallinn [email protected] 14.10.2019 nr 2.07-1/5/2019 Austatud Heli Paluste Selgituste küsimine ravikindlustuse seaduse sätete ühetaoliseks tõlgendamiseks Pöördume käesoleva selgitustaotlusega Sotsiaalministeeriumi poole seoses ravikindlustuse seaduse (edaspidi RKS) § 70 ühetaoliseks rakendamiseks vajaliku tõlgendamise palvega, pidades ühteaegu silmas, et tegemist on patsientide õiguste kaitseks ning ka lepingu täitmise kohustuste mõjutamiseks suunatud sätetega kuid samas ka tervishoiuteenuse osutaja õigusega tervishoiuteenuse osutaja eelarvevahenditesse arvestatava visiiditasu nõudmiseks. 1. RKS § 70 lg 4 sätestab - Kindlustatud isiku suunamisel ambulatoorse eriarstiabi osutaja juurde sellesama tervishoiuteenuse osutaja teise tervishoiutöötaja /…./ juurde ei tohi kindlustatud isikult nõuda visiiditasu maksmist. 1.1. Kuidas tuleks ministeeriumi hinnangul tõlgendada käesoleva pöördumise punktis 1 toodud sätet? Kas säte kohaldub laias mõistes ehk suunamise korral ükskõik millisel teisel erialal tegutseva sama tervishoiuteenuse osutaja teise tervishoiutöötaja juurde või on tegemist pigem kitsa tõlgendusalaga? Kas sättes nimetatud teist sama tervishoiuteenuse osutaja tervishoiutöötajat tuleb eristada persooni põhiselt või eriala põhiselt ehk kui üks ja sama tervishoiutöötaja täidab tervishoiuteenuse osutaja juures erineval ajahetkel erinevaid rolle kas siis on visiiditasu küsimine olukorras kus ühes rollis tegutsenud tervishoiutöötaja suunab patsiendi iseenda teises rollis toimuvale vastuvõtule, lubatud? 1.2. Kas punktis 1 välja toodud säte hõlmab endas ka teiseloomulisele teenusele suunamist? Näiteks kui patsienti opereerinud ortopeed suunab patsiendi sama tervishoiuteenuse osutaja juures töötava taastusraviarsti juurde - kas sellisel juhul RHS § 70 lõikest 4 tulenev visiiditasu nõudmise piirang kohaldub või mitte? 1.3. Kui statsionaarsest ravist suunatakse patsient ambulatoorsele ravile (näiteks statsionaarsest kirurgiast ambulatoorsele kirurgi vastuvõtule) kas siis omab tervishoiuteenuse osutaja patsiendilt vastava ambulatoorse teenuse eest visiiditasu küsimise õigust? Või on sättega peetud silmas üksnes neid olukordi kus patsiendi suunamine toimub ambulatoorse ravi sees (ambulatoorsest ambulatoorsesse)? Lõuna põik 1 Tel 322 9010 Konto EE521700017001904897 Luminor Bank 44316 RAKVERE Faks 322 9009 Konto EE791010220025506016 SEB Reg nr 10856624 e-post: [email protected] Konto EE942200221020336737 Swedbank www.rh.ee 2. RKS § 70 lg 6 sätestab - Kui patsient ütleb tervishoiuteenuse osutamise lepingu üles vähem kui 24 tundi enne teenuse osutamiseks kokkulepitud aega või ei ilmu teenuse osutamiseks kokkulepitud ajal lepingu täitmise kohta, on tervishoiuteenuse osutajal õigus nõuda patsiendilt järgmise tervishoiuteenuse lepingu täitmisel visiiditasu kahekordses suuruses. 2.1. Kas RHS § 70 kohaldub kitsas mõistes eriarstiabi osutamisel eriarstide poolt või on tegemist laia kohaldamisalaga sätetega? Ehk kas RHS § 70 lõikest 6 tulenev õigus kohaldub üksnes eriarsti poolt eriarstiabi osutamisel või käsitletakse nimetatud sätte mõistes ka haigla kui tervishoiuteenuse osutaja poolt laiemat teenuse osutamist eriarstiabi osutamisena? Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 lg 1 kohaselt loetakse eriarstiabiks ambulatoorset tervishoiuteenust, mida osutavad eriarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Seega kas RKS § 70 mõistes võiks haigla kui tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatavaks eriarstiabiks lugeda nii eriarsti kui temaga vahetult koos töötavate tervishoiutöötajate poolt osutatavaid tervishoiuteenuseid või ka tervishoiuteenuse osutaja juures eriarstist kui spetsialistist eraldiseisvalt tervishoiuteenuseid osutavad eriarstiks mitte olevad tervishoiutöötajad (nt teenused nagu õe iseseisev vastuvõtt, logopeed, füsioterapeudi vastuvõtt). 2.2. Kuidas tuleks tõlgendada visiiditasu kahekordses suuruses nõudmise õigust – kas tegemist on kahekordse järgmise visiidi korral visiiditasuna küsitava tasu määraga? Või tuleks lähtuda patsiendi poolt rikutud teavitamiskohustusega visiidi visiiditasu määradest? Käesolevas punktis tõstatud küsimus omab tähtsust mh olukordades kus patsiendi poolt kohale ilmumise ja/või teavitamise kohustust on rikutud visiidi puhul, millise osas patsiendile kohaldus mõni RKS § 70 lõikes 4 või lõike 5 punktides 1-2 toodud visiiditasust vabastatuse alus. Juhul kui ministeeriumi hinnangul tuleks lähtuda RHS § 70 lg 6 kohase sanktsiooni rakendamisel patsiendi poolt rikutud teavitamiskohustusega visiidi ehk esimese visiidi visiiditasu rakendamise õiguse osas rikkumise hetkel kehtinud visiiditasu piirangutest/suurustest siis millistel meetoditel võiks sellises olukorras tervishoiuteenuse osutaja oma kui tervishoiuteenuse osutamise lepingu teise osapoole õiguseid ja mh avalike vahendite säästva ning otstarbeka kasutamise printsiibi tagamist kaitsta? 2.3. Juhul kui käesoleva pöördumise punktis 2 toodud sättes nimetatud järgmise tervishoiuteenuse lepingu täitmise ajal esineb mõni RKS § 70 lõikes 4 või lõike 5 punktides 1-2 nimetatud visiiditasu tasumise nõude esitamist piirav asjaolu, kas siis puudub tervishoiuteenuse osutajal ka RKS § 70 lõikes 6 sätestatud sanktsiooni rakendamise õigus? Või kuidas on ministeeriumi hinnangul kooskõlas ühteaegu kahekordse tasu nõudmise õigus ja visiiditasust vabastatus. Juhul kui ministeeriumi hinnangul ei oleks käesolevas punktis nimetatud olukorras RKS § 70 lõikest 6 tuleneva õiguse sisuline kasutamine tervishoiuteenuse osutaja poolt lubatav siis milliseid vahendeid soovitab ministeerium tervishoiuteenuse osutajatel kasutada oma ja tervishoiuteenuse osutaja teiste patsientide õiguste (õiguspärane ootus pääseda tervishoiu teenuse osutaja vastuvõtule optimaalseima ajakuluga) kaitseks, pidades seejuures silmas, et õigusaktides muude sanktsioonide rakendamise mehhanismid olukorraks kus ravikindlustatud patsient jätab põhjendamatult visiidile tulemata (s.o lepingu täitmise kohta ilmumata) või õigeaegselt mitteilmumisest teavitamata (so lepingu üles ütlemata), puuduvad? 2.4. Kui pikk on RHS § 70 lõikest 6 tuleneva nõude aegumistähtaeg? Kas järeldame õigesti, et RHS erisätte puudumisel kohaldub Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 149 kohane üldine seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg? Palume ministeeriumi soovitust selle osas, kuidas võiksid tervishoiuteenuse osutajad laiemalt kaitsta enda ja oma teiste patsientide huve lepingu rikkujate korrale kutsumiseks olukorras kus rikkuja enne aegumistähtaja möödumist sama tervishoiuteenuse osutajaga uut tervishoiuteenuse osutamise lepingut ei sõlmi. Märgime, et Aktsiaselts Rakvere Haigla eesmärgiks on hea haldustavaga koostoimes parima tervishoiuteenuse osutamine kõikidele meie poole pöörduvatele patsientidele, kasutades samas avalikke vahendeid maksimaalselt säästvalt ja läbipaistvalt. Patsiendid, kes rikuvad omapoolset nendega sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise kohustust, öeldes nendega sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingu üles vähem kui 24 tundi enne teenuse osutamiseks kokkulepitud aega või jättes teenuse osutamiseks kokkulepitud ajal lepingu täitmise kohta ilmumata, jätavad teised patsiendid vastaval ajal teenuse saamise võimalusest ehk avalike vahendite säästva ja otstarbeka kasutamise võimalusest ilma, samas kui rikutud lepinguga seotud halduskulu tervishoiuteenuse osutajale säilib. Lähtusime käesoleva pöördumise adresseerimisel asjaolust, et Sotsiaalministeeriumi eesmärk koos valdkonna asutustega on tervishoiupoliitika kaudu tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus tervishoiuteenustest ja rahulolu nendega. Meie pöördumises välja toodud RKS sätete osas selgete ja ühetaoliste tõlgenduste andmine tagaks meie hinnangul läbi tervishoiuteenuse osutajatele ühtsete käitumismudelite rakendamiseks käitumisjuhiste andmise ravikindlustatud patsientidele tervishoiuteenuse osutamisel lepingu osapoolte õiguste ja kohustuste laiema ühetaolise mõistmise ning sätete ühtlase ja ühetaolise rakendamise tervishoiuteenuse osutajate poolt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ain Suurkaev Juhatuse esimees Koostaja: Kaidi Part [email protected] Saatja: <[email protected]> Saadetud: 14.10.2019 15:49 Adressaat: Heli Paluste <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Teema: 2.07-1/5/2019 Selgituste küsimine ravikindlustuse seaduse sätete ühetaoliseks tõlgendamiseks Manused: Selgituste küsimine ravikindlustuse seaduse sätete ühetaoliseks .asice Tere Teile on saadetud Aktsiaselts Rakvere Haigla dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu dokument: Reg. kpv.: 14.10.2019 Reg. nr.:2.07-1/5/2019 Pealkiri: Selgituste küsimine ravikindlustuse seaduse sätete ühetaoliseks tõlgendamiseks Lugupidamisega Aktsiaselts Rakvere Haigla Lõuna põik 1 44316 RAKVERE Tel 322 9010; faks 322 9009 [email protected] www.rh.ee
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →