Eha Reitelmann Teie 12.09.2019
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud Meie 11.10.2019 nr 1.1-8/2470-2
[email protected]
Riigieelarvest huvigruppide toetamisest
Lugupeetud vabaühenduste esindajad
Täname teid pöördumise ning laste ja perede heaolu väärtustamise eest!
Kinnitame, et Sotsiaalministeeriumi jaoks on laste ja perede heaolu jätkuvalt väga oluline ja
märkimisväärset tähelepanu ning ressursse vajav pere- ja sotsiaalpoliitiline eesmärk.
Tunnete muret, et perepoliitika kujundamine on viidud Sotsiaalministeeriumi haldusalast üle
Siseministeeriumi haldusalasse, kuid peresid toetavate organisatsioonide tarbeks
hasartmängumaksust laekunud finantsvahendite jagamine on seadusest tulenevalt jäänud
jätkuvalt Sotsiaalministeeriumi ülesandeks.
Juhime teie tähelepanu sellele, et hasartmängumaksu vahendeid ei ole kunagi kasutatud
otseselt riikliku perepoliitika rahastamiseks. Perepoliitikat kujundab Vabariigi Valitsus küll
kodanikuühiskonnaga konsulteerides, kuid kodanikuühiskonna organisatsioonid otseselt
perepoliitikat ei tee. Riigi investeeringud laste- ja perepoliitika valdkonda on viimastel aastatel
märkimisväärselt suurenenud. Ainuüksi riiklike toetuste, tasude, hüvitiste jm rahaliste
instrumentide ning kohaliku omavalitsuse toetusfondi eelarve summad on viimastel aastatel
kasvanud vastavalt 19,7% (2018), 5,9% (2019) ja 9,3% (2020).
Kodanikuühiskonna poolt elluviidavaid lapsi ja peresid puudutavaid projekte rahastas
Hasartmängumaksu Nõukogu varem ja rahastab Sotsiaalministeerium käesoleval aastal
teema „Lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest
tulemuslikum toetamine“ raames. 2019. aastal on selle teema raames olnud võimalik
esitada ka väikeprojekti taotlusi. Võimalike toetuse saajate ringi ei ole kitsendatud.
Ka järgnevateks aastateks planeeritud strateegilise partnerluse raames on
kodanikuühiskonna organisatsioonidel võimalik viia ellu nii lastele kui peredele suunatud
tegevusi. Samas on riigil ootus, et kodanikuühiskonna organisatsioonid teeksid senisest
enam koostööd ja esitaksid sidusaid projekte, mis aitavad leevendada valdkonna suuri
probleeme ja oleksid riigile toeks valdkondlike eesmärkide saavutamisel. Laste heaolu
puudutav strateegiliste partnerite pakkumuskutse on üles ehitatud pidades silmas just neid
vajadusi ja arvestades, millist rolli suudavad probleemide lahendamisel kanda
vabaühendused ning millist rolli peavad kandma riik ja kohalikud omavalitsused.
16.09.2019. a. avatuks kuulutatud laste ja perede heaolule suunatud strateegilise partnerluse
voorus on vastava teema vahendite summa 500 000 eurot aastas, ehk 1,5 miljonit eurot
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kolme aasta (2020-2022) peale. Lisaks on asjakohane arvestada, et 2019. aastast alates on
kodanikuühiskonna organisatsioonidel võimalik väikeprojektide voorust saada senise
maksimaalse 6 000 euro asemel 10 000 eurot ning selle aasta viimases väiketaotluste
voorus kuni 35 000 eurot.
Siseministeeriumi haldusalas on vabaühenduste toetamiseks ja valdkonna arendamiseks
täiendavalt loodud Pere Sihtkapital SA, millesse riik panustas 1 miljon eurot. Samuti
eraldatakse kodanikuühiskonna tegevusteks, sh laste ja peredega seotud projektideks,
vahendeid Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu.
Lisaks eeltoodule on meil hea meel teada anda, et kavandame koostöös rahvastikuministriga
täiendava ühise strateegiliste partnerite taotlusvooru avamist, et peredele suunatud tegevusi
veelgi enam toetada. Täpsem info selle osas saab peagi kättesaadavaks.
Märgite oma kirjas ka, et valitsusliit ei ole koalitsioonileppes kokku leppinud ühtegi soolise
võrdõiguslikkuse ega võrdse kohtlemise alast eesmärki ega tegevust, küll on ühise
eesmärgina kokku lepitud saavutada peresõbralik Eesti.
Juhime teie tähelepanu sellele, et Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna
ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtted 2019-2023 sisaldab muuhulgas
valitsuspartnerite sõnaselget soovi arendada „demokraatlikku õigusriiki, kus on tagatud meie
ühiskonnas olulised väärtused, inimõigused, sõnavabadus ja isikuvabadused; kus
austatakse kõiki Eestimaal elavaid inimesi, nende vaateid ja arvamusi ning kus igaühel on
võimalus ennast teostada.“ Samuti leppisime kokku, et panustame heaolu ja turvatunde
kasvu ning vähendame sotsiaalset ebavõrdsust. Lisaks seadsime eesmärgiks edendada
sidusat, hoolivat ja sallivat ühiskonda, mille liikmed tunnevad end turvaliselt ja ühiskonna ellu
kaasatuna ja tagame inimeste põhiõiguste ja -vabaduste võrdse ning tõhusa kaitse. Juhime
tähelepanu ka Vabariigi Valitsuse 2019-2023 tegevusprogrammile, kus on seatud eesmärk
vähendada soolist palgalõhet aastaks 2023 vähemalt 18,5%-ni.
Soovite teada, kas strateegilise partnerluse erinevate valdkondade eesmärkide jaoks
toetussummade planeerimisel on Sotsiaalministeerium arvestanud ka sihtgruppide osakaalu
ühiskonnas ja nende inimeste probleemide sisulist külge. Saame kinnitada, et summade
määramisel on lähtutud erinevate sihtgruppide olukorrast Eesti ühiskonnas, ühiskondlikest
kitsaskohtadest, probleemide lahendamiseks kasutada olevate muude vahendite mahust jm
asjakohasest.
Omalt poolt soovime rõhutada, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemasid ei
ole kohane laste- ja perepoliitikale vastandada, kuna tegemist on üksteist toetavate ja
täiendavate poliitikatega. Laste, sh eriti üksikvanemaga perede majanduslik toimetulek on
Eesti ühiskonnas pahatihti mõjutatud naiste madalamatest sissetulekutest, mida põhjustavad
tööturu sooline segregatsioon (sh naiste töötamine madalamalt tasustatud ametikohtadel),
ühiskondlikud hoiakud, töö ja pereelu ühitamise takistused ja muud soolise ebavõrdsuse
ilmingud. Samuti on erineva seksuaalse sättumusega noorte ja täiskasvanute toetamine ja
ühiskonna vastavate hoiakutega tegelemine oluline ka hoolivate ja usalduslike peresuhete
hoidmiseks, kiusamise, tõrjutuse, koolist väljalangemise, vaimse tervise probleemide
ennetamiseks jne.
Kahjuks teame ka, et väikelastega või lapsehoolduspuhkuselt naasvad naised kogevad
tööturul tihti diskrimineerimist, mis vähendab turvatunnet ja sunnib naisi valima karjääri või
pere vahel. Uuringutes on leitud, et Eesti meestel on keerulisem jagada naistega
hoolduskoormust, sh jääda lapsehoolduspuhkusele, sest ühiskondlikud/tööandjate hoiakud ei
soosi isa aktiivset rolli lapse kasvatajana. Oleme veendunud, et vaid erinevate poliitikate
koosmõjus, pingutusi ja ressursse ühendades, on Eestis võimalik järjekindlalt liikuda
ühiskonna poole, kus austatakse kõiki siin elavaid inimesi, kus igaühel on võimalus ennast
teostada ja kus on tagatud iga lapse ja pere heaolu.
3
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisaadressaadid:
SA Väärtustades Elu
SA EELK Perekeskus
MTÜ Lasterikaste Perede Liit
MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm
MTÜ Dialoog Laste Nimel
MTÜ Üksikvanema Heaks
MTÜ Eesti Lepitajate Ühing
MTÜ Pro Familia
Käthlin Sander 6269 252
[email protected]