dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 11. oktoober 2019
Viit
1.1-8/2470-2
Registreeritud
11. oktoober 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, SA Väärtustades Elu, SA EELK Perekeskus, MTÜ Lasterikaste Perede Liit, MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm, MTÜ Dialoog Laste Nimel, MTÜ Üksikvanema Heaks, MTÜ Eesti Lepitajate Ühing, MTÜ Pro Familia
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2019
Vastutaja
Käthlin Sander (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)

Failid

  • 📎1.1-82470-2 11.10.2019 Väljaminev kiri.bdoc219 KB

Sisu (failidest)

Eha Reitelmann Teie 12.09.2019 Eesti Naisteühenduste Ümarlaud Meie 11.10.2019 nr 1.1-8/2470-2 [email protected] Riigieelarvest huvigruppide toetamisest Lugupeetud vabaühenduste esindajad Täname teid pöördumise ning laste ja perede heaolu väärtustamise eest! Kinnitame, et Sotsiaalministeeriumi jaoks on laste ja perede heaolu jätkuvalt väga oluline ja märkimisväärset tähelepanu ning ressursse vajav pere- ja sotsiaalpoliitiline eesmärk. Tunnete muret, et perepoliitika kujundamine on viidud Sotsiaalministeeriumi haldusalast üle Siseministeeriumi haldusalasse, kuid peresid toetavate organisatsioonide tarbeks hasartmängumaksust laekunud finantsvahendite jagamine on seadusest tulenevalt jäänud jätkuvalt Sotsiaalministeeriumi ülesandeks. Juhime teie tähelepanu sellele, et hasartmängumaksu vahendeid ei ole kunagi kasutatud otseselt riikliku perepoliitika rahastamiseks. Perepoliitikat kujundab Vabariigi Valitsus küll kodanikuühiskonnaga konsulteerides, kuid kodanikuühiskonna organisatsioonid otseselt perepoliitikat ei tee. Riigi investeeringud laste- ja perepoliitika valdkonda on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. Ainuüksi riiklike toetuste, tasude, hüvitiste jm rahaliste instrumentide ning kohaliku omavalitsuse toetusfondi eelarve summad on viimastel aastatel kasvanud vastavalt 19,7% (2018), 5,9% (2019) ja 9,3% (2020). Kodanikuühiskonna poolt elluviidavaid lapsi ja peresid puudutavaid projekte rahastas Hasartmängumaksu Nõukogu varem ja rahastab Sotsiaalministeerium käesoleval aastal teema „Lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine“ raames. 2019. aastal on selle teema raames olnud võimalik esitada ka väikeprojekti taotlusi. Võimalike toetuse saajate ringi ei ole kitsendatud. Ka järgnevateks aastateks planeeritud strateegilise partnerluse raames on kodanikuühiskonna organisatsioonidel võimalik viia ellu nii lastele kui peredele suunatud tegevusi. Samas on riigil ootus, et kodanikuühiskonna organisatsioonid teeksid senisest enam koostööd ja esitaksid sidusaid projekte, mis aitavad leevendada valdkonna suuri probleeme ja oleksid riigile toeks valdkondlike eesmärkide saavutamisel. Laste heaolu puudutav strateegiliste partnerite pakkumuskutse on üles ehitatud pidades silmas just neid vajadusi ja arvestades, millist rolli suudavad probleemide lahendamisel kanda vabaühendused ning millist rolli peavad kandma riik ja kohalikud omavalitsused. 16.09.2019. a. avatuks kuulutatud laste ja perede heaolule suunatud strateegilise partnerluse voorus on vastava teema vahendite summa 500 000 eurot aastas, ehk 1,5 miljonit eurot Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 kolme aasta (2020-2022) peale. Lisaks on asjakohane arvestada, et 2019. aastast alates on kodanikuühiskonna organisatsioonidel võimalik väikeprojektide voorust saada senise maksimaalse 6 000 euro asemel 10 000 eurot ning selle aasta viimases väiketaotluste voorus kuni 35 000 eurot. Siseministeeriumi haldusalas on vabaühenduste toetamiseks ja valdkonna arendamiseks täiendavalt loodud Pere Sihtkapital SA, millesse riik panustas 1 miljon eurot. Samuti eraldatakse kodanikuühiskonna tegevusteks, sh laste ja peredega seotud projektideks, vahendeid Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kaudu. Lisaks eeltoodule on meil hea meel teada anda, et kavandame koostöös rahvastikuministriga täiendava ühise strateegiliste partnerite taotlusvooru avamist, et peredele suunatud tegevusi veelgi enam toetada. Täpsem info selle osas saab peagi kättesaadavaks. Märgite oma kirjas ka, et valitsusliit ei ole koalitsioonileppes kokku leppinud ühtegi soolise võrdõiguslikkuse ega võrdse kohtlemise alast eesmärki ega tegevust, küll on ühise eesmärgina kokku lepitud saavutada peresõbralik Eesti. Juhime teie tähelepanu sellele, et Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtted 2019-2023 sisaldab muuhulgas valitsuspartnerite sõnaselget soovi arendada „demokraatlikku õigusriiki, kus on tagatud meie ühiskonnas olulised väärtused, inimõigused, sõnavabadus ja isikuvabadused; kus austatakse kõiki Eestimaal elavaid inimesi, nende vaateid ja arvamusi ning kus igaühel on võimalus ennast teostada.“ Samuti leppisime kokku, et panustame heaolu ja turvatunde kasvu ning vähendame sotsiaalset ebavõrdsust. Lisaks seadsime eesmärgiks edendada sidusat, hoolivat ja sallivat ühiskonda, mille liikmed tunnevad end turvaliselt ja ühiskonna ellu kaasatuna ja tagame inimeste põhiõiguste ja -vabaduste võrdse ning tõhusa kaitse. Juhime tähelepanu ka Vabariigi Valitsuse 2019-2023 tegevusprogrammile, kus on seatud eesmärk vähendada soolist palgalõhet aastaks 2023 vähemalt 18,5%-ni. Soovite teada, kas strateegilise partnerluse erinevate valdkondade eesmärkide jaoks toetussummade planeerimisel on Sotsiaalministeerium arvestanud ka sihtgruppide osakaalu ühiskonnas ja nende inimeste probleemide sisulist külge. Saame kinnitada, et summade määramisel on lähtutud erinevate sihtgruppide olukorrast Eesti ühiskonnas, ühiskondlikest kitsaskohtadest, probleemide lahendamiseks kasutada olevate muude vahendite mahust jm asjakohasest. Omalt poolt soovime rõhutada, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemasid ei ole kohane laste- ja perepoliitikale vastandada, kuna tegemist on üksteist toetavate ja täiendavate poliitikatega. Laste, sh eriti üksikvanemaga perede majanduslik toimetulek on Eesti ühiskonnas pahatihti mõjutatud naiste madalamatest sissetulekutest, mida põhjustavad tööturu sooline segregatsioon (sh naiste töötamine madalamalt tasustatud ametikohtadel), ühiskondlikud hoiakud, töö ja pereelu ühitamise takistused ja muud soolise ebavõrdsuse ilmingud. Samuti on erineva seksuaalse sättumusega noorte ja täiskasvanute toetamine ja ühiskonna vastavate hoiakutega tegelemine oluline ka hoolivate ja usalduslike peresuhete hoidmiseks, kiusamise, tõrjutuse, koolist väljalangemise, vaimse tervise probleemide ennetamiseks jne. Kahjuks teame ka, et väikelastega või lapsehoolduspuhkuselt naasvad naised kogevad tööturul tihti diskrimineerimist, mis vähendab turvatunnet ja sunnib naisi valima karjääri või pere vahel. Uuringutes on leitud, et Eesti meestel on keerulisem jagada naistega hoolduskoormust, sh jääda lapsehoolduspuhkusele, sest ühiskondlikud/tööandjate hoiakud ei soosi isa aktiivset rolli lapse kasvatajana. Oleme veendunud, et vaid erinevate poliitikate koosmõjus, pingutusi ja ressursse ühendades, on Eestis võimalik järjekindlalt liikuda ühiskonna poole, kus austatakse kõiki siin elavaid inimesi, kus igaühel on võimalus ennast teostada ja kus on tagatud iga lapse ja pere heaolu. 3 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lisaadressaadid: SA Väärtustades Elu SA EELK Perekeskus MTÜ Lasterikaste Perede Liit MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ Dialoog Laste Nimel MTÜ Üksikvanema Heaks MTÜ Eesti Lepitajate Ühing MTÜ Pro Familia Käthlin Sander 6269 252 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel