dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (91 SE)

Sotsiaalministeerium · 10. oktoober 2019
Viit
1.2-3/2494-1
Registreeritud
10. oktoober 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Liidia Soontak (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
24. oktoober 2019

Failid

  • 📎1-1-14-91-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_91_SE_kohta.asice4444 KB
  • 📎19-1009 02.ddoc3 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU K ogumispensionide seaduse , tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muu t mine § 1. Kogumispensionide seaduse muutmine Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 40. Õigus kohustuslikule kogumispensionile (1) Õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib osakuomanikul riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) jõudmisest arvates , a rvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud erisusi. (2) Õigus kohustuslikust kogumispensionist enne vanaduspensioniiga väljamakse saamiseks tekib osakuomanikul järgnevatel alustel: 1) osakuomaniku puuduva töövõime korral alates puuduva töövõime tuvastamisest; 2) osakuomaniku töölepingu ülesütlemisel tööandja poolt muul kui töölepingu seaduse paragrahvis 88 sätestatud põhjusel osakuomaniku töölepingu seaduses riikliku pensionikindlustuse seaduse paragrahvis 9 sätestatud ennetähtaegse vanaduspensioni eas; 3) osakuomaniku raske tervisekahjustuse puhul. Tervisekahjustuse hindamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Kogumispensioni saamiseks vanaduspensioni eas on osakuomanikul õigus käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras sõlmida kindlustusandjaga pensionileping, leppida pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või taotleda ühekordset või osalist väljamakset pensionifondist või kombineerida neid valikuid omavahel . (4) Ühekordse väljamakse või alla 20-aastase kestusega fondipensioni kokku leppimiseks pea vad isku riiklik vanaduspension, vabatahtliku pensionikindlustuse lepingu makse, isiku pensionilepingu makse ning vähemalt 20 -aastase kestusega fondipensioni makse kokku üle ta ma riikliku pensioni määramise hetke seisuga kehtivat 1,3 kordset keskmise pensioni määr a . (5) Kui osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus on võrdne kümnekordse rahvapensioni määraga või on sellest väiksem, on osakuomanikul õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa korraga väljamaksmist . ( 6 ) Kogumispensioni fondist enne vanaduspensioniiga väljamakse saamiseks tuleb osakuomanikul sõlmida pensionileping või leppida pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või taotleda ühekordset väljamakset pensionifondist või kombineerida neid valikuid omavahel . Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud alusel tekib osakuomanikul õigus väljamakse saamisele käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustel pärast töötuskindlustuse seaduse alusel makstavate hüvitiste maksmise lõpetamist. E nne vanaduspensioniiga väljamakse saamise avalduste menetlemise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . “; 2 ) paragrahv 41 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks ; 3 ) paragrahv 41 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Osakuomanik määrab pensionilepingu sõlmimisel, milliste pensionifondide osakud võetakse tagasi kindlustusmakse tasumiseks.“; 4 ) paragrahv 42 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 5 ) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „§ 43. Ühekordne või osaline väljamakse pensionifondist (1) Osakuomanikul on õigus nõuda kas kõigi või osade osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa korraga väljamaksmist (edaspidi ühekordne väljamakse) vastavalt käesoleva seaduse § 40; (2) Kui osakuomanik omandab pärast ühekordse väljamakse avalduse esitamist, kuid enne ühekordse väljamakse tegemist, täiendavalt osakuid, võetakse kõik osakuomanikule kuuluvad osakud tagasi ja tehakse ühekordne väljamakse.“; (3) osakuomanikul on õigus nõuda osakute osalist tagasivõtmist ning neile vastava summa väljamaksmist vastavalt käesoleva seaduse § 40; (4) osakuomanikul on õigus nõuda osakute ühekordset väljamakset või osakute osalist väljamakset, kui ta vastab käesoleva seaduse §40 lõike 2 punkti 3 sätestatud tingimustele. “; 6 ) paragrahvi 52 3 lõike 12 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 7 ) paragrahvi 52 5 lõiked 6-9 tunnistatakse kehtetuks. § 2 . Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 20 1 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „§ 20 1 . Kohustuslik kogumispension Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed, v.a tähtajatu või pikema kui 15 -aastase tähtajaga pensionilepingu või fondipensioni väljamaksed.“; 2 ) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: “(4) Maksuvaba tulu arvestamisel käesoleva paragrahvi tähenduses ei käsitata tuluna paragrahvis 20 1 ja 21 nimetatud väljamakseid, millelt on tulumaks § 41 punkti 6 alusel kinni peetud.”. § 3.Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) pensionikontode omanikele ja teistele õigustatud isikutele pensionifondi osakute, nendega tehtud või võimalike tehingute ja muude pensionikonto kannete kohta teabe avaldamine.“; 2) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 5 lõikes 4 ja § 5 1 lõikes 4“ tekstiosaga „§ 5 lõikes 4, § 5 1 lõikes 4 ja § 30 1 lõikes 5“; 3) paragrahvi 30 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Pensioniregistri pidaja teeb pensionikonto omanikule pidevalt kättesaadavaks ajakohastatud teabe tema pensionikonto saldo, pensionifondi osakute puhasväärtuse, laekumiste, tootluse, makstud valitsemistasu ja väljamaksete või lunastamiste võimaluste kohta. Täpsemad nõuded käesolevas lõikes nimetatud teabe avaldamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 3 jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2019 Algata vad: Kaja Kallas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 08.10.2019 Seletuskiri k ogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Eesti pensionisüsteemile e lanikkonna vananemise ga kaasneva surve leevendamiseks loodi Eestis 2002. aastal kohustuslik kogumispensionide süsteem. Reformi ettevalmistus oli põhjalik ja Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkust on rahvusvaheliselt hinnatud kõrgelt ( näiteks Allianz 2016 Pension Sustainability Index) . Algselt k onservatiivsetel põhimõtetel (näiteks regulatsiooniga kehtestatud madal aktsiate osakaal investeerin g utes või väljamaksete võimaldamine sisuliselt vaid eluaegse pensionilepinguga ehk annuiteediga) loodud süsteemi on seejärel korduvalt täiustatud . Viimati tehti seda 2018. aastal aland ades käesoleva a asta septembrist valitsemistasude piirmäärasid ning lubades investeerida aktsiatesse kuni 100% fondi varadest. Eesti kolme l sambal põhinev pensionisüsteem vajab täiustamist ka edaspidi. Muudatuste tegemisel tuleb arvestada, et elanikkonna vananemisest tulenev surve pensionisüsteemile ei ole kadunud ega kao nähtavas tulevikus. Eelnõu eesmärgiks on tänaste ja tulevaste pensionäride heaolu suurendamine, põlvkondade vahelise solidaarsuse tagamine ning Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikuma rahastamise kindlustamine. Selleks tuleb esmalt täiustada tänast kohustuslikku kogumispensioni süsteemi eelkõige väljamaksete osas , parandada inimeste informeeritust nende pensioniõiguste ja -valikute osas ning tulevikus avardada pensionisüsteemi lisaraha kaasamise võimalusi. Sisukokkuvõte Eesti sotsiaalsüsteemi suurimaks kitsaskohaks on elanikkonna vananemisega paratamatult kaasnev pensioni- ja tervishoiukulude kasv järgnevate aastakümnete jooksul. Üksnes jooksval finantseerimisel (riiklik I sammas) põhinev pensionisüsteem ei suuda tagada vananeva elanikkonnaga ühiskonnas adekvaatse suurusega (vähemalt 40% keskmisest palgast) pensione . Juba praegu on üksi elavate Eesti pensionäride vaesusrisk Euroopa Liidu kõrgeim. Ilma kohustusliku kogumispensionita ei ole vaesusriski vähendamine võimalik , vastupidi see suureneb . U uri muse kohaselt suureneb tulevikus II samba maksete osatähtsus kogu pensionis - 1990. aastatel sündinutel on see 45% samas kui 1960. aastatel sündinutel on see kuni 20%. Lihtne arvutus näitab, et 2002.a. II sambaga liitunu, kes on teeninud keskmist palka ja kelle investeeringud on teeninud 2002-2019 keskmist tootlust (3.7%) , on kogunud pensioniõigusi rohkem kui ainult I sambaga liitunu – vastavalt 335€ ja 304€. Eeldades keskmise palga kasvu 3% ja sama keskmist tootlust 3.7% oleks kogunenud pensioniõigused aastal 2046 (44 aastat staaži) vastavalt 1411€ ja 1071€ II sambaga liitunu kasuks. O lenevalt vananemisprotsessi kiirusest võib pensioni suurus hakata kiiresti vähenema ka reaalsuuruses või tekib väga tuntav surve maksude tõstmiseks, mis omakorda pärsib majanduskasvu ja seega ka maksutulusid ja neist sõltuvaid pensione. Värskeima rahvastikuprognoosi kohaselt halveneb 65+ aastaste suhe tööealistesse (20-64) praeguselt 1:3 suhtelt aastaks 2040 suhtele 1:2,1. Need d emograafia trendid määravad ka majanduspoliitilised valikud. Ilma kohustusliku kogumispensionit a tuleb tänase keskmise palga ja keskmise pensioni suhte säilitamiseks tõsta oluliselt sotsiaalmaksu või leppida väiksema, vaid vaesusriski katva pensioniga või tõsta oluliselt pensioniiga või suurendada märkimisväärselt sisserännet. Rahaliselt oleks praeguse keskmise pensioni ja keskmise palga suhte säilitamiseks ilma makse või pensioniiga tõstmata aastal 2040 pensionikassa ca 500 miljonilis es puudujäägis , mis on võrdne ca 1,8% tänasest SKP-st. Kokku ulatuks pensionikassa puudujääk 2020-2040 ca 6 miljardi euroni ehk 22% 2018.aasta SKP-st. Maksutulusid tõstmata või kulusid vähendamata suureneks samavõrra riigivõlg. Eelnõuga muudetakse paindlikuks kohustusliku kogumispensioni väljamaksete süsteem ning parandatakse inimeste informeeritust nende pensioniõiguste ja -valikute osas. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistas ette Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. 1.3. Märkused Seaduse elnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu poolt häälte enamust. Seaduse eesmärk Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kehtiv väljamaksete kord , mis sisuliselt annab ainsaks väljamaksevõimaluseks kindlustuslepingu , on liiga jäik ja seda võib pidada peale 2019. aasta sügise st kehtima hakanud muudatusi kogumispensioni süsteemi suurimaks probleemiks. Seetõttu l oob eelnõu suurem a paindlikkus e kogutud varade kasutamiseks pensionieas ning võimaldab teatud selgelt piiritletud juhtudel varade vajaduspõhist kasutamist ka kogumise faasis. Paragrahv iga 1 muudetakse k ogumispensionide seadust eesmärgiga lahendada väljamaksetega seotud kitsaskohad võimaldades erandkorras väljamakseid enne pensioniiga ning võimaldades tavakorras väljamakseid kindlustuslepingu, fondipensioni, ühekordse osalise või täieliku väljamakse või nende valikute kombinatsioonina . Paragrahv 1 punktiga 1 muudetakse k ogumispensionite seaduse paragrahvi 40 „Õigus kohustuslikule kogumispensionile“. Muudatus võimaldab II sambasse kogutut erandkorras kasutusse võtta enne pensioniiga : täieliku töövõimetuse tekkimisel; t öötuks jäämisel eelpensioni eas (teatud piirangu tega , nt peale töötuskindlustusmaksete lõppemist, lubatud raha osaline väljavõtmine regulaarsete maksetena); raske haiguse ravi rahastamiseks. Muudatuste tulemusena on osakuomanikul õigus vanaduspensioni ea saabumisel sõlmida kindlustusandjaga pensionileping, leppida fondivalitsejaga kokku fondipension või taotleda ühekordset või osalist väljamakset pensionifondist või soovi korral kombineerida erinevaid võimalusi, nt teatud mahus leppida kokku fondipension, ning lisaks taotleda osalist väljamakset pensionifondist. Samuti säilib võimalus osakuomanikul, kelle osakute väärtus on võrdne või väiksem kümnekordse rahvapensioni määraga, nõuda osakute tagasivõtmist ja taotleda ühekordset väljamakset. Enne vanaduspensioni iga ( töötuks jäämisel eelpensioni eas või raske haiguse tõttu) on osakuomanikul võimalus sõlmida pensionileping või leppida kokku fondipension või taotleda ühekordset väljamakset pensionifondis või võimalusi omavahel kombineerida. Paragrahvi 1 punkt 2 ja 3 täpsustavad, et kuivõrd isikul ei ole kohustust sõltuvalt II sambasse kogutud summa suurusest enam pensionilepingut sõlmida, tunnistatakse § 41 lõiked 5 ja 6 kehtetuks. Paragrahvi 1 punktiga 4 muutmine tuleneb paragrahv 1 punktist 5, millega täpsustatakse § 43 sõnastust, sest väljamaksete osas tekib senisest suurem paindlikkus, mistõttu tuleb osakuomanikul pensionilepingu sõlmimisel täpsustada, milliste osakute tagasivõtmist ta kindlustusmakse tasumiseks soovib. Paragrahvi 1 punkt 5 puuduta b ü hekordse ning osalis e väljamakse tingimusi . Muudatus tühistab kehtiva põhimõtte , kus õigus ühekordseks väljamakseks tekib juhul, kus kogutu d fondiosakute väärtus jääb alla 10 rahvapensioni määra. Eelnõuga antakse inimesele õigus ühekordse või osalise väljamakse võimalus e kasuta miseks vastavalt oma äranägemisele ning teda motiveeritakse kasutama võimalikult pikka väljamakselahendust läbi kohaldatava maksurežiimi. Paragrahvi 1 punktid 6 ja 7 tunnistavad kehtetuks 50-kordse rahvapensioni määraga seotud piirangud, millest suurema osakute koguväärtuse korral ei ole õigust valida või saada fondipensioni . Paragrahviga 2 muudetakse t ulumaksuseadust. Paragrahv 2 punktiga 1 muudetakse t ulumaksuseaduse paragrahvi 20 1 arvates pikaajalised väljamakselahendused maksustatava tulu hulgast välja, et motiveeri da inimesi pensioni väljamaksete tegemisel eelistama pikaajalisi väljamakse lahendusi ühekordsele väljamaksele või lühikese tähtajaga fondipensionile. Võrreldes kehtiva seadusega tekib inimestel , kelle pensionimaksete (sh välisriigi st või rahvusvahelise st organisatsiooni st makstav pension) summa on kokku võrdne vähemalt 1.3 kordse keskmise pensioniga, senisest oluliselt suurem paindlikkus oma pensionivara osas otsuste tegemisel. Lühiajaliste väljamakselahenduste kasutamisel kuulub tasumisele tulumaks makse tegemise hetkel kehtivas määras. Paragrahv 2 punkti s 2 toodud muudatused tulenevad 2018.aastal jõustunud tulumaksuseaduse muudatustest, mis tõid kaasa vabatahtliku kogumispensioni (III samba) senisest praktikast ning teistest vabatahtlikest investeerimisvõimalustest ebasoodsama maksustamise ning millega rikuti inimeste õigustatud ootusi, mille alusel nad otsustasid liituda või mitte liituda II või III sambaga. III samba väljamaksed (v.a. eluaegne annuiteetmakse) lähevad praegu maksustatava tulu arvestusse täies ulatuses, mistõttu tuleb taastada olukord, kus maksuvaba tulu arvutamisel arvatakse vabatahtliku kogumispensioni kõik väljamaksed maksustamisperioodi tulust välja. Paragrahv iga 3 muudetakse Väärtpaberite registri pidamise seadust. Muudatuse eesmärgiks on parandada inimeste teadlikkust oma pensioniõigustest ja -võimalustest. Selleks laiendatakse teabe ulatust mida pensioniregistri pidaja on kohustatud avaldama. Eelnõu kohaselt lisatakse teenuste hulka kohustus avaldada pensionikonto omanikele ja teistele õigustatud isikutele (nt Finantsinspektsioon, EVKS § 7 lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud isikud jne. ) teavet pensionifondi osakute, nendega tehtud või võimalike tehingute ja muude pensionikonto kannete kohta. Paragrahv 3 punktiga 1 muudetakse paragrahvi 21 lõiget 2. Muudetav lõige loetleb pensioniregistri pidaja osutatavad teenused. Eelnõu lisab nende hulka teabe avaldamise teenuse. Pensionisambasse kogutu on enamiku Eesti inimeste jaoks ainus finantsvara pangahoiuste kõrval. Pensionisüsteemi erinevate sammaste kohta avaldatav teave on puudulik, pole tihti arusaadav ja võrreldav ning selle kättesaamine on keeruline , mistõttu ei oma inimene terviklikku ülevaadet oma pensioniõigustest, tootluses ja makstud tasudest, väljamaksete võimalustest ning pensioniprognoosist. Informeerituse parandamine ja finantskirjaoskuse tõstmine vähendab ka fondide reklaamikulusid. Praegu on inimeste harimine suuresti pensionifondide teha, mis ei ole aga optimaalne lahendus. Pannes selle ülesande registripidajale tagab ühetaolise ja erapooletu informeerituse, samuti erinevate fondide ja võimaluste objektiivse võrreldavuse. Paragrahvi 3 punkt 2 muudatused on viitelised vastavalt teabe avaldamise sätetes tehtud muudatustele (vt eelmine ja järgmine punkt). Paragrahv 3 punktiga 3 lisatakse lõige, mis sätestab teabe, mida pensioniregistri pidaja on kohustatud osakuomanikule (pensionikonto omanikule) pidevalt kättesaadavaks tegema. Eelnõuga kohustatakse registripidajat (Pensionikeskust) avaldama lihtsasti kättesaadaval ja hoomataval moel muuhulgas järgmist isikupõhist teavet: kõikidesse pensionisammastesse kogutud õiguste ja finantsvarade suurus; pensionisüsteemi sisse makstud summad ja tootlus; lühiajalise-, pikaajalise- ja kogutootluse võrdlus valitud fondi riskitasemele vastavate turuindeksitega; tasutud haldustasud; kohustuslike pensionifondide välised investeerimisvõimalused ja sellega kaasnevad kulud; väljamaksete võimalused; pensioniprognoos (nt 65-aastaselt pensionile minnes ja eeldusel, et teie pensionivara kasvab igal aastal keskmiselt senises tempos/2%/5% aastas, siis teie pension oleks hinnanguliselt x+y+z). Teabe avaldamise viis ja täpsemad teabeühikud täpsustatakse ministri määrusega. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ol e seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Pensionisüsteemi muutused puudutavad kogu Eesti elanikkonda, omavad pikaajalist mõju inimeste finantskäitumisele ja investeeringutele Eesti majandusse ning mõjutavad inimeste usaldust oma riigi suhtes. Seetõttu peavad muudatused olema põhjalikult läbi kaalutud ning tehtud kiirustamata ja eri huvirühmi kaasates. Eelnõuga suurendatakse tänaste ja tulevaste pensionäride heaolu, tagatakse põlvkondade vaheli n e solidaarsus ning kindlustatakse Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikum rahastamine. Väljamaksete paindlikumaks muutmisega suurendatakse inimeste valikuvõimalusi. Erandkorras varasemate väljamaksete võimaldamine vähendab elatustaseme järsu languse riski ning annab võimaluse raske haiguse ravi rahastamiseks . Parem informeeritus kogunenud pensioniõigustest ja -valikutest aitab teha teadlikke valikuid ning suurendab inimeste finantskirjaoskust. Samuti soodustab eelnõu pikaajalist säästmist pensionipõlveks läbi toetava maksurežiimi. Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib inimese 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril. 2018. aasta lõpus oli II sambaga liitunud 725 470 inimest. Aastaga lisandus 18,6 tuhat uut liitujat. Õigus II samba pensionile oli aasta lõpus 41 433 inimesel, kellest väljamaksete avalduse oli esitanud 32 535 inimest. Väljamakseid saavate isikute arv suhtena väljamaksetele õigust omavatesse isikutesse langes aasta jooksul 1 protsendipunkti võrra 78%-ni. II samba väljamakseid saanud isikutest 60% (19 650 inimest) on saanud fondipensioni makseid, 18% (5 835 inimest) on saanud ühekordse väljamakse pensionifondist ja 22% (7 050 inimest) kindlustusseltsidest pensionilepingute makseid. Osakuomanikest/isikutest, kel tuleb pensioni saamiseks sõlmida pensionileping, on 73% ka vastava avalduse teinud (aasta jooksul ei ole muutunud), ühekordsetel väljamaksetel on see suhe 77% ja fondipensionil 81%. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Tulumaksuseaduse rakendamisega võib kaasneda tulude laekumise mõningane vähenemine, aga riigi sõnumite usaldusväärsuse taastamine kaalub kordades üles laekumise vähenemist. Muudatused teabe avaldamises eeldavad registripidaja IT investeeringuid. 8 . Rakendusaktid Paragrahv 1 volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega tervisekahjustuse hindamise tingimused ning enne vanaduspensioniiga väljamakse saamise avalduste menetlemise nõuded. Paragrahv 3 volit ab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega täpsemad nõuded teabe avaldamisele. 9 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 01.juulil 2020. aastal , välja arvatud paragrahv 3, mis jõustub 1. jaanuaril 2021 Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „........”. ..........................” 2019 . a Algatatu d 08.10. 201 9 Algatajad: Kaja Kallas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus 8.10.2019 nr 1-1/14-91/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a 8. oktoobril algatatud kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (91 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisad: 1) eelnõu kolmel lehel 2) seletuskiri kuuel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] EELNÖU Kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine § l. Kogumispensionide seaduse muutmine Kogumispensionide seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahv 40 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: „§ 40. Oigus kohustuslikule kogumispensionile (l) Öigus kohustuslikule kogumispensionile tekib osakuomanikul riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) jöudmisest arvates, arvestades käesoleva paragrahvi löikes 2 toodud erisusi. (2) Oigus kohustuslikust kogumispensionist enne vanaduspensioniiga väljamakse saamiseks tekib osakuomanikuljärgnevatel alustel: l) osakuomaniku puuduva töövöime korral alates puuduva töövöime tuvastamisest; 2) osakuomaniku töölepingu ulesutlemisel tööandja poolt muul kui töölepingu seaduse paragrahvis 88 sätestatud pöhjusel osakuomaniku töölepingu seaduses riikliku pensionikindlustuse seaduse paragrahvis 9 sätestatud ennetähtaegse vanaduspensioni eas; 3) osakuomaniku raske tervisekahjustuse puhui. Tervisekahjustuse hindamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Kogumispensioni saamiseks vanaduspensioni eas on osakuomanikul öigus käesolevasjaos sätestatud tingimustel ja korras sölmida kindlustusandjaga pensionileping, leppida pensionifondivalitsejaga kokku fondipension voi taotleda uhekordset voi osalist väljamakset pensionifondist voi kombineerida neid valikuid omavahel. (4) Ohekordse väljamakse voi alla 20-aastase kestusega fondipensioni kakku leppimiseks peavad isku riiklik vanaduspension, vabatahtliku pensionikindlustuse lepingu makse, isiku pensionilepingu makse ning vähemalt 20-aastase kestusega fondipensioni makse kokku uletama riikliku pensioni määramise hetke seisuga kehtivat 1,3 kordset keskmise pensioni määrä. (5) Kui osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus on vördne kumnekordse rahvapensioni määraga voi on sellest väiksem, on osakuomanikul öigus nouda köigi osakute tagasivötmist ning neile vastava summa korraga väljamaksmist. (6) Kogumispensioni fondist enne vanaduspensioniiga väljamakse saamiseks tuleb osakuomanikul sölmida pensionileping voi leppida pensionifondivalitsejaga kokku fondipension voi taotleda uhekordset väljamakset pensionifondist voi kombineerida neid valikuid omavahel. Käesoleva paragrahvi löike 2 punktis 2 nimetatud alusel tekib osakuomanikul öigus väljamakse saamisele käesoleva paragrahvi löikes 4 sätestatud tingimustel pärast töötuskindlustuse seaduse alusel makstavate huvitiste «tälgäfaaiSEMlÖ^täSfi^8 Viit^^l- Enne vanaduspensioniiga väljamakse saamise avalduste menetlemise nöuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega."; 2) paragrahv 41 löiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahv 41 löige 7 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(7) Osakuomanik määrab pensionilepingu sölmimisel, milliste pensionifondide osakud vöetakse tagasi kindlustusmakse tasumiseks."; 4) paragrahv 42 löiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahv 43 muudetakseja sönastataksejärgnevalt: „§ 43. Uhekordne voi osaline väljamakse pensionifondist (l) Osakuomanikul on öigus nouda kas köigi voi osade osakute tagasivötmist ning neile vastava summa korraga väljamaksmist (edaspidi uhekordne väljamakse) vastavalt käesoleva seaduse § 40; (2) Kui osakuomanik omandab pärast uhekordse väljamakse avalduse esitamist, kuid enne uhekordse väljamakse tegemist, täiendavalt osakuid, vöetakse köik osakuomanikule kuuluvaa osakud tagasijatehakse uhekordne väljamakse."; (3) osakuomanikul on öigus nouda osakute osalist tagasivötmist ning neile vastava summa väljamaksmist vastavalt käesoleva seaduse § 40; (4) osakuomanikul on öigus nouda osakute uhekordset väljamakset voi osakute osalist väljamakset, kui ta vastab käesoleva seaduse §40 loike 2 punkti 3 sätestatud tingimustele."; 6) paragrahvi 523 löike 12 punkt 6 tumiistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 525 löiked 6-9 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 20 muudetakseja sönastataksejärgnevalt: „§ 201. Kohustuslik kogumispension Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvötjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtävää väljamaksed, v.a tähtajatu voi pikema kui l 5-aastase tähtajaga pensionilepingu voi fondipensioni väljamaksed."; 2) paragrahvi 23 täiendatakse löikega 4järgmises sönastuses: "(4) Maksuvaba tulu arvestamisel käesoleva paragrahvi tähenduses ei käsitata tuluna paragrahvis 201 ja 21 nimetatud väljamakseid, millelt on tulumaks § 41 punkti 6 aluset kiimi peetud.". § 3.Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 2! löiget 2 täiendatakse punktiga 4järgmises sönastuses: ,,4) pensionikontode omanikeleja teistele öigustatud isikutele pensionifondi osakute, nendega tehtud voi vöimalike tehinguteja muude pensionikonto kannete kohta teabe avaldamine."; 2) paragrahvi 7 löikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 5 löikes 4 ja § 51 löikes 4" tekstiosaga „§ 5 löikes 4, § 5' löikes 4ja§301 löikes 5"; 3) paragrahvi 30 täiendatakse löikega 5järgmises sönastuses: ,,(5) Pensioniregistri pidaja teeb pensionikonto omanikule pidevalt kättesaadavaks ajakohastatud teabe tema pensionikonto saldo, pensionifondi osakute puhasväärtuse, laekumiste, tootluse, makstud valitsemistasu ja väljamaksete voi lunastamiste vöimaluste kohta. Täpsemad nöuded käesolevas löikes nimetatud teabe avaldamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.". § 4. Seaduse jöustumine (l) Käesolev seadusjöustub 2020. aasta l.juulil. (2) Käesoleva seaduse § 3 jöustub 2021. aasta l. jaanuaril. Henn Pölluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2019 Algatavad: Kaj a Kallas Indrek Säar Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 08.10.2019 Seletuskiri kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise eelnöu juurde l. Sissejuhatus Eesti pensionisusteemile elanikkonna vananemisega kaasneva surve leevendamiseks loodi Eestis 2002. aastal kohustuslik kogumispensionide susteem. Reformi ettevalmistus oli pöhjalikja Eesti pensionisusteemijätkusuutlikkust on rahvusvaheliselt hinnatud körgelt (näiteks Allianz 2016 Pension Sustainability Index). Algselt konservatiivsetel pöhimötetel (näiteks regulatsiooniga kehtestatud madal aktsiate osakaal investeeringutes voi väljamaksete vöimaldamine sisuliselt vaid eluaegse pensionilepinguga ehk annuiteediga) loodud susteemi on seejärel korduvalt täiustatud. Viimati tehti seda 2018. aastal alandades käesoleva aasta septembrist valitsemistasude piirmäärasid ning lubades investeerida aktsiatesse kuni 100% fondi varadest. Eesti kolmel sambal pöhinev pensionisusteem vajab täiustamist ka edaspidi. Muudatuste tegemisel tuleb arvestada, et elanikkonna vananemisest tulenev surve pensionisusteemile ei ole kadunud ega kao nahtavas tulevikus. Eelnou eesmargiks on tanasteja tulevaste pensionäride heaolu suurendamine, pölvkondade vahelise solidaarsuse tagamine ning Eesti pensionisusteemijätkusuutlikuma rahastamise kindlustamine. Selleks tuleb esmalt täiustada tänast kohustuslikku kogumispensioni susteemi eelköige väljamaksete osas, parandada inimeste informeeritust nende pensioniöigusteja -valikute osas ning tulevikus avardada pensionisusteemi lisäraha kaasamise vöimalusi. 1.1. Sisukokkuvöte Eesti sotsiaalsusteemi suurimaks kitsaskohaks on elanikkonna vananemisega paratamatult kaasnevpensioni-jatervishoiukulude kasvjärgnevate aastakumnetejooksul. Uksnesjooksval finantseerimisel (riiklik l sammas) pöhinev pensionisusteem ei suuda tagada vananeva elanikkonnaga uhiskonnas adekvaatse suurusega (vähemalt 40% keskmisest palgast) pensione. Juba praegu on uksi elavate Eesti pensionäride vaesusrisk Euroopa Liidu körgeim. Ilma kohustusliku kogumispensionita ei ole vaesusriski vähendamine vöimalik, vastupidi see suureneb. Uurimuse kohaselt suureneb tulevikus II samba maksete osatähtsus kogu pensionis - 1990. aastatel sundinutel on see 45% samas kui 1960. aastatel stindinutel on see kuni 20%. Lihtne arvutus näitab, et 2002.a. II sambaga liitunu, kes on teeninud keskmist palkaja kelle investeeringud on teeninud 2002-2019 keskmist tootlust (3.7%), on kogunud pensionioigusi rohkem kui ainult I sambaga liitunu - vastavalt 335€ja 304€. Eeldades keskmise palga kasvu 3% ja sama keskmist tootlust 3.7% oleks kogunenud pensioniöigused aastal 2046 (44 aastat staazi) vastavalt 1411€ ja 1071€ II sambaga liitunu kasuks. 1 Piirits, M.; Vork, A. (2019). The effects on intra-generational inequality of introducing a funded pension scheme: A microsimulation analysis for Estonia. International Social Security Review, 72(1), 33-57. Olenevalt vananemisprotsessi kiimsest vöib pensioni suurus hakata kiiresti vähenema ka reaalsuumses voi tekib väga tuntav surve maksude töstmiseks, mis omakorda pärsib majanduskasvuja seega ka maksutulusidja neist söltuvaid pensione. Värskeima rahvastikuprognoosi kohaselt halveneb 65+ aastaste suhe tööealistesse (20-64) praeguselt l :3 suhtelt aastaks 2040 suhtele l :2,1. Need demograafia trendiä määravad ka majanduspoliitilised valikud. Ilma kohustusliku kogumispensionita tuleb tänase keskmise palgaja keskmise pensioni suhte säilitamiseks tösta oluliselt sotsiaalmaksu voi leppida väiksema, vaid vaesusriski katva pensioniga voi tösta oluliselt pensioniiga voi suurendada märkimisväärselt sisserännet. Rahaliselt oleks praeguse keskmise pensionija keskmise palga suhte säilitamiseks ilma makse voi pensioniiga töstmata aastal 2040 pensionikassa ca 500 miljonilises puudujäägis, mis on vördne ca 1,8% tänasest SKP-st. Kokku ulatuks pensionikassa puudujääk 2020-2040 ca 6 miljardi euroni ehk 22% 2018.aasta SKP-st. Maksutulusid töstmata voi kulusid vähendamata suureneks samavörra riigivölg. Eelnöuga muudetakse paindlikuks kohustusliku kogumispensioni väljamaksete susteem ning parandatakse inimeste informeeritust nende pensioniöigusteja -valikute osas. 1.2. Eelnöu ettevalmistaja Eelnöu valmistas ette Eesti Reformierakonnaja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. 1.3. Märkused Seaduseelnöu vajab vastuvötmiseks Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnou sisu ja vördlev analiius Kehtiv väljamaksete kord, mis sisuliselt annab ainsaks väljamaksevöimaluseks kindlustuslepingu, on liiga jäik ja seda vöib pidada peale 2019. aasta siigisest kehtima hakanud muudatusi kogumispensioni susteemi suurimaks probleemiks. Seetöttu loob eelnöu suurema paindlikkuse kogutud varade kasutamiseks pensionieas ning vöimaldab teatud selgelt piiritletudjuhtudel varade vajaduspöhist kasutamist ka kogumise faasis. Paragrahviga l muudetakse kogumispensionide seadust eesmärgiga lahendada väljamaksetega seotud kitsaskohad vöimaldades erandkorras väljamakseid enne pensioniiga ning vöimaldades tavakorras väljamakseid kindlustuslepingu, fondipensioni, uhekordse osalise voi täieliku väljamakse voi nende valikute kombinatsioonina. Paragrahv l punktiga l muudetakse kogumispensionite seaduse paragrahvi 40 ,,Öigus kohustuslikule kogumispensionile". Muudatus vöimaldab II sambasse kogutut erandkorras kasutusse vötta enne pensioniiga: täieliku töövöimetuse tekkimisel; töötuks jäämiset eelpensioni eas (teatud piirangutega, nt peale töötuskindlustusmaksete löppemist, lubatud raha osaline väljavötmine regulaarsete maksetena); raske haiguse ravi rahastamiseks. Muudatuste tulemusena on osakuomanikul oigus vanaduspensioni ea saabumisel sölmida kindlustusandjaga pensionileping, leppida fondivalitsejaga kokku fondipension voi taotleda uhekordset voi osalist väljamakset pensionifondist voi soovi korral kombineerida erinevaid vöimalusi, nt teatud mahus leppida kokku fondipension, ning lisaks taotleda osalist väljamakset pensionifondist. Samut! säilib vöimalus osakuomanikul, kelle osakute väärtus on vördne voi väiksem kilmnekordse rahvapensioni määraga, nouda osakute tagasivötmistja taotleda ilhekordset väljamakset. Enne vanaduspensioni iga (töötuks jäämisel eelpensioni eas voi raske haiguse töttu) on osakuomanikul vöimalus sölmida pensionileping voi leppida kakku fondipension voi taotleda uhekordset väljamakset pensionifondis voi vöimalusi omavahel kombineerida. Paragrahvi l punkt 2 ja 3 täpsustavad, et kuivörd isikul ei ole kohustust söltuvalt II sambasse kogutud summa suurusest enam pensionilepingut sölmida, turmistatakse §41 löiked 5 ja 6 kehtetuks. Paragrahvi l punktiga 4 muutmine tuleneb paragrahv l punktist 5, millega täpsustatakse § 43 sönastust, sest väljamaksete osas tekib senisest suurem paindlikkus, mistöttu tuleb osakuomanikul pensionilepingu sölmimisel täpsustada, milliste osakute tagasivötmist ta kindlustusmakse tasumiseks soovib. Paragrahvi l punkt 5 puudutab uhekordse ning osalise väljamakse tingimusi. Muudatus tuhistab kehtiva pöhimötte, kus öigus uhekordseks väljamakseks tekibjuhul, kus kogutud fondiosakute väärtusjääb alla 10 rahvapensioni määrä. Eelnöuga antakse inimesele öigus uhekordse voi osalise väljamakse vöimaluse kasutamiseks vastavalt oma äranägemisele mng teda motiveeritakse kasutama vöimalikult pikka väljamakselahendust läbi kohaldatava maksureziimi. Paragrahvi l punktid 6 ja 7 tunnistavaa kehtetuks 50-kordse rahvapensioni määraga seotud piirangud, millest suurema osakute koguväärtuse korral ei ole öigust valida voi saada fondipensioni. Paragrahviga 2 muudetakse tulumaksuseadust. Paragrahv 2 punktiga l muudetakse tulumaksuseaduse paragrahvi 20 arvates pikaajalised väljamakselahendused maksustatava tulu hulgast väljä, et motiveerida inimesi pensioni väljamaksete tegemisel eelistama pikaajalisi väljamakse lahendusi uhekordsele väljamaksele voi luhikese tähtajaga fondipensionile. Vörreldes kehtiva seadusega tekib inimestel, kelle pensionimaksete (sh välisriigist voi rahvusvahelisest organisatsioonist makstav pension) summa on kokku vördne vähemalt l .3 kordse keskmise pensioniga, senisest oluliselt suurem paindlikkus oma pensionivara osas otsuste tegemisel. Luhiajaliste väljamakselahenduste kasutamisel kuulub tasumisele tulumaks makse tegemise hetkel kehtivas määras. Paragrahv 2 punktis 2 toodud muudatused tulenevad 2018.aastal jöustunud tulumaksuseaduse muudatustest, mis töid kaasa vabatahtliku kogumispensioni (III samba) senisest praktikast ning teistest vabatahtlikest investeerimisvöimalustest ebasoodsama maksustamise ning millega rikuti inimeste öigustatud ootusi, mille alusel nad otsustasid liituda voi mitte liituda II voi III sambaga. III samba väljamaksed (v.a. eluaegne annuiteetmakse) lähevad praegu maksustatava tulu arvestusse täies ulatuses, mistöttu tuleb taastada olukord, kus maksuvaba tulu arvutamisel arvatakse vabatahtliku kogumispensioni köik väljamaksed maksustamisperioodi tulust väljä. Paragrahviga 3 muudetakse Väärtpaberite registri pidamise seadust. Muudatuse eesmärgiks on parandada inimeste teadlikkust omapensionioigustestja -voimalustest. Selleks laiendatakse teabe ulatust mida pensioniregistri pidaja on kohustatud avaldama. Eelnöu kohaselt lisatakse teenuste hulka kohustus avaldada pensionikonto omanikele ja teistele öigustatud isikutele (nt Finantsinspektsioon, EVKS § 7 löigetes 3 ja 3 nimetatud isikud jne.) teavet pensionifondi osakute, nendega tehtud voi vöimalike tehinguteja muude pensionikonto kannete kohta. Paragrahv 3 punktiga l muudetakse paragrahvi 21 löiget 2. Muudetav löige loetleb pensioniregistri pidaja osutatavad teenused. Eelnöu lisab nende hulka teabe avaldamise teenuse. Pensionisambasse kogutu on enamiku Eesti inimeste jaoks ainus finantsvara pangahoiuste körval. Pensionisusteemi erinevate sammaste kohta avaldatav teave on puudulik, pole tihti arusaadav ja vörreldav ning selle kättesaamine on keeruline, mistöttu ei oma inimene terviklikku ulevaadet oma pensioniöigustest, tootluses ja makstud tasudest, väljamaksete vöimalustest ning pensioniprognoosist. Informeerituse parandamine ja finantskirjaoskuse töstmine vähendab ka fondide reklaamikulusid. Praegu on inimeste harimine suuresti pensionifondide teha, mis ei ole aga optimaalne lahendus. Pannes selle ulesande registripidajale tagab uhetaolise ja erapooletu informeerituse, samuti erinevate fondideja vöimaluste objektiivse vörreldavuse. Paragrahvi 3 punkt 2 muudatused on viitelised vastavalt teabe avaldamise satetes tehtud muudatustele (vt eelminejajärgmine punkt). Paragrahv 3 punktiga 3 lisatakse löige, mis sätestab teabe, mida pensioniregistri pidaja on kohustatud osakuomanikule (pensionikonto omanikule) pidevalt kättesaadavaks tegema. Eelnöuga kohustatakse registripidajat (Pensionikeskust) avaldama lihtsasti kättesaadaval ja hoomataval moel muuhulgasjärgmist isikupöhist teavet: (i) köikidesse pensionisammastesse kogutud öiguste ja finantsvarade suums; (ii) pensionisusteemi sisse makstud summaa ja tootlus; (lii) luhiajalise-, pikaajalise- ja kogutootluse vördlus valitud fondi riskitasemele vastavate turuindeksitega; (iv) tasutud haldustasud; (v) kohustuslike pensionifondide välised investeerimisvöimalused ja sellega kaasnevad kulud; (vi) väljamaksete vöimalused; (vii) pensioniprognoos (nt 65-aastaselt pensionile mirmes ja eeldusel, et tele pensionivara kasvab igal aastal keskmiselt senises tempos/2%/5% aastas, siis teie pension oleks hinnanguliselt x+y+z). Teabe avaldamise viis ja täpsemad teabeuhikud täpsustatakse ministri määrusega. t 4. Eelnou terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnöu vastavus Euroapa Liidu öigusele Eelnöu ei ole seotud Euroapa Liidu öigusega. 6. Seaduse möjud Pensionisusteemi muutused puudutavad kogu Eesti elanikkonda, omavad pikaajalist möju inimeste finantskäitumisele ja investeeringutele Eesti majandusse nmg möjutavad inimeste usaldust oma riigi suhtes. Seetöttu peavad muudatused olema pöhjalikult läbi kaalutud ning tehtud kiimstamataja eri huviriihmi kaasates. Eelnöuga suurendatakse tänaste ja tulevaste pensionäride heaolu, tagatakse polvkondade vaheline solidaarsus ning kindlustatakse Eesti pensionisusteemi jätkusuutlikum rahastamine. Väljamaksete paindlikumaks muutmisega suurendatakse inimeste valikuvöimalusi. Erandkorras varasemate väljamaksete vöimaldamine vähendab elatustasemejärsu languse riski ning annab vöimaluse raske haiguse ravi rahastamiseks. Parem informeeritus kogunenud pensioniöigustest ja -valikutest aitab teha teadlikke valikuid ning suurendab inimeste finantskirjaoskust. Samuti soodustab eelnöu pikaajalist säästmist pensionipölveks läbi toetava maksureziimi. Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sundinud inimestele. Makse tasumise öigus ja kohustus tekib inimese 18-aastaseks saamisele järgneva aasta l.jaanuaril. 2018. aasta löpus oli II sambaga liitunud 725 470 inimest. Aastaga lisandus 18,6 tuhat uut liitujat. Öigus II samba pensionile oli aasta löpus 41 433 inimesel, kellest väljamaksete avalduse oli esitanud 32 535 inimest. Väljamakseid saavate isikute arv suhtena väljaniaksetele oigust omavatesse isikutesse langes aasta jooksul l protsendipunkti vörra 78%-ni. II samba väljamakseid saanud isikutest 60% (19 650 inimest) on saanud fondipensioni makseid, 18% (5 835 inimest) on saanud uhekordse väljamakse pensionifondist ja 22% (7 050 inimest) kindlustusseltsidest pensionilepingute makseid. OsakuomanikesVisikutest, kel tuleb pensioni saamiseks sölmida pensionileping, on 73% ka vastava avalduse teinud (aasta jooksul ei ole muutunud), uhekordsetel väljamaksetel on see suhe 77% ja fondipensionil 81%. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Tulumaksuseaduse rakendamisega vöib kaasneda tulude laekumise möningane vähenemine, aga riigi sönumite usaldusväärsuse taastamine kaalub kordades ules laekumise vähenemist. Muudatused teabe avaldamises eeldavad registripidaja IT investeeringuid. 8. Rakendusaktid t Paragrahv l volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega tervisekahjustuse hindamise tingimused ning enne vanaduspensioniiga väljamakse saamise avalduste menetlemise nöuded. Paragrahv 3 volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määmsega täpsemad nöuded teabe avaldamisele. 9. Seaduse joustumine Seadusjoustub Ol.juulil 2020. aastal, väljä arvatud paragrahv 3, misjöustub l.jaanuaril 2021 Henn Pölluaas Riigikogu esimees Tallinn, „........"..........................." 2019. a Algatatud08.IO. 2019 Algatajad: Kaj a Kallas Indrek' Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 10.10.2019 / 1-1/14-91/1; Riigikantselei / 10.10.2019 / 2-5/19-01405 Resolutsiooni teema: Kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (91 SE) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun Sotsiaalministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 31.10.2019 Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ning esitada seisukoht. Tähtaeg: 24.10.2019 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 7.11.2019 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 19-1009. Kontroll: Diana Mölder Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 10.10.2019 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/19-1009 - Kogumispensionide seaduse, tulumaksuseaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (91 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 10.10.2019 resolutsioonile Osapooled: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 31.10.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80090fca-2610-4d38-bc9a- 806da8ae6051 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80090fca-2610-4d38-bc9a- 806da8ae6051?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel