Andmekaitse Inspektsioonile
Väike-Ameerika 19
10129 TALLINN
09.10.2019
Sotsiaalministeerium
TAOTLUS
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS POLIITIKAKUJUNDAMISE UURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg-s 5 sätestatust
palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta.
registreerida delikaatsete isikuandmete töötlemine.
Isikuandmete töötleja on määranud isikuandmete kaitse eest vastutava isiku
Isikuandmeid töödeldakse:
Andmesubjekti nõusolekuta andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul.
Uuring hõlmab delikaatseid isikuandmeid
Andmesubjekti nõusolekuta andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul.
Uuring ei hõlma delikaatseid isikuandmeid
Juhul, kui isikuandmete töötlemine toimub andmesubjekti nõusolekuta andmesubjekti
tuvastamist võimaldaval kujul:
1. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine
vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Uuringu eesmärk on selgitada välja töötervishoiusüsteemi probleemid nii tööandjate ja
töötajate kui ka tervishoiusüsteemi tasandil ning pakkuda lahendusi, et tuleviku
töötervishoiuteenused vastaks ühiskonna ootustele ja haakuks Eesti tervishoiusüsteemiga.
Selleks, et kaardistada tööandjate, töötajate ja tervishoiuspetsialistide vajadusi ja ootusi
töötervishoiusüsteemile ning analüüsida, kas töötervishoiusüsteemi hetkeseis neile
vajadustele ja ootustele vastab, tuleb neid rühmi küsitleda.
Konkreetne luba puudub just registriandmete põhist töötlemist, et moodustada valimid.
Hilisem osa on kaetud juba registriandmete põhjal valimisse leitud tööandja esindajate ja
1
töötajatega, kellel palutakse täita standardiseeritud küsimustik. See toimub juba
nõusolekupõhiselt (eelneva nõusoleku alusel tööandjate ja töötajate kogemusi sihipäraselt
valitud tööandjate juures vaatlusi tehes ja töötajaid ning tööandjaid vahetult intervjueerides).
Valik tehakse selliselt, et kombineeritakse tööandjate omadusi: majandustegevuse valdkond,
töökohtade tüüp, asutuse suurus ja struktuuri tüüp, töölepingute iseloom, asukoht, töötervise
riskide tüpoloogia, puuetega inimeste tööandja kogemus. Lisaks töötajatele intervjueeritakse
ka töötervishoiuarste, perearste ja õdesid, kes selleks nõusoleku annavad. Leitu põhjal
töötatakse välja soovitused töötervishoiusüsteemi parendamiseks, mis on kooskõlas riiklike
tervishoiupoliitiliste- ja rahvaterviste alaste prioriteetide ja võimalustega.
Isikuandmeid tuleb töödelda:
et saaks teha tööandjate ja töötajate valimi, kelle seas teha kvantitatiivne küsitlus.
Tööandjate ja töötajate andmete töötlemine võimaldab uuringu tegijatel tagada
heterogeense valimi, kelle küsitlemine annab töötervishoiusüsteemi olukorrast
mitmekesisema pildi.
Töötajate kohta on vaja teada saada nende sugu, vanus, asukoht, töökoormus,
tööle asumise algus ja töö peatumise aeg (TÖR). Nende andmete põhjal
valimit koostades on esindatud erinevad ühiskonnagrupid, kellel on samas
piisav kokkupuude tööturu ja töötervishoiuga.
Rahvastikuregistrist küsitakse valimisse sattunud töötajate kontaktandmed.
Äriregistrist võetakse valimisse sattunud töötajate tööandjate andmetest
andmed käibe, töötajate arvu, asukoha, majandustegevuse valdkonna ja
töökoha töötajate ametite kohta, sest asutuse suurus, tegevus ja töötajate
ülesanded võivad suuresti mõjutada juhtimisviisi ja võimalikke ohutegureid
töökeskkonnas.
Andmed tuleb isikustada, et oleks võimalik saada kätte küsitletava valimi
kontaktandmed ja selleks, et ühendada küsitletud töötajate andmed hiljem äriregistri
ja küsitletud tööandjate andmed töötamise andmetega töötamise registrist. Seejärel
andmed anonümiseeritakse ning küsitluse vastuseid enam neid andnud inimestega ei
seostata. Kogu edasine analüüs toimub isikustamata andmetega nii, et andmesubjekti
ei saa tuvastada.
Töökohtades välitöid tehes kogutud andmed ning töötervishoiuarstide, perearstide ja
õdedega tehtud intervjuud nõusolekupõhiselt on vajalikud töötervishoiusüsteemi
osaliste kogemuste ja ootuste kaardistamiseks. Nende andmete kogumine toimub
andmesubjektide nõusoleku alusel ning isiku tuvastamist võimaldavad andmed
anonümiseeritakse.
Seega on hinnangut vaja esimese etapi kohta, mis võimaldab koostada valimid.
Lõpptulemusena esitatakse andmed koondatult ja anonüümsel kujul nii, et andmesubjekti ei
ole võimalik tuvastada.
2. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning
stsenaariumite kujundamine ühiskonna heaolu muutmiseks; uued teadmised inimese,
ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada
inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks; heakskiidetud teadus- või arendusprojekt)
Peamine eesmärk on kaardistada olemasolevat olukorda töötervishoiu valdkonnas üldiselt.
Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud heaolu arengukava (2016-2020) esimeseks
2
alameesmärgiks on muuhulgas tööhõive kõrge taseme tagamine ja töötingimused, mis
toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Pikaajalisuse kõrval on oluline osa ka paindlikul
töökorraldusel, mis võimaldaks tööturul osaleda ka inimestel, kelle tervislik vm üldseisund
(nt rasedusaegne ja -järgne periood, kroonilised haigused) ei võimalda 100%-list tööalast
aktiivsust või kes tervisliku seisundi tõttu vajab töökohal eritingimusi, aega oma
terviseprobleemidega tegelemiseks, meetmeid terviseseisundi stabiilsena hoidmiseks ning
digitaalset süsteemi, mis võimaldab ravi-, pere- ja töötervishoiuarstil olla inimese
terviseseisundi osas ühtses infoväljas. Rahvastiku tervise arengukava (RTA, 2009-2020)
täiendab neid eesmärke, osutades, kui vajalik on töökeskkonda arendada ja terviseriske
vähendada. Uue RTA (2020-2030) järgi on arendatakse koostööd tervishoiuteenuste
osutamisel era- ja kolmanda sektori asutuste vahel, vähendatakse ebavõrdsust
terviseküsimustes, suurendatakse innovatsiooni ja soodustatakse inimesekeskset tervishoidu,
millest töötervishoiu praegune süsteem - kui pigem kliiniline lähenemine - valdavalt ei lähtu.
Riigile on tähtis nii ennetavate tegevuste kui töötervisekontrolli abil säilitada ja kaitsta
tööealise elanikkonna tervist ning tagada töötajate vaimne, füüsiline ja sotsiaalne heaolu.
Töötajate heaolu edendamiseks on laiendatud töötajate tervisekontrolli võimalusi ning seatud
piiranguid ja kohustusi tööandjale. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) kohaselt
vastutab töökeskkonna ohutuse eest tööandja, kuid tänaste mitmekesiste töötamisviiside
puhul ei ole tööandjal alati võimalik neid nõudeid tagada (nt kui töötatakse kodukeskkonnas)
ning kuigi töötajate tervisekontroll peaks arvesse võtma töökeskkonna eripärasid, ei pruugi
tavapärasest erinevate töövormide puhul see riskianalüüs kohane olla. Ka tavapärasemate
töövormide puhul eeldab tervisekontrolli tegemine tegijalt väga mitmekesiseid teadmisi, et
võtta arvesse kõiki võimalikke ohutegureid töökeskkonnas ja anda kohaseid soovitusi töötaja
tervise kaitsmiseks. Kõiki asjakohaseid tegureid arvesse võttes tähendaks tervisekontroll
töötervishoiuarstile väga põhjalikku uurimistööd.
Sellise tervikliku, st nii vaimset, füüsilist kui sotsiaalset keskkonda arvesse võtva ja
toimetulekuoskusi hindava uuringu tegemine ei ole tervisekontrolli tegijate, selle tellijate
(tööandjate) ja töötajate aja- ja ressursikulu, teadmisi ja soove ning üldist Eesti töökultuuri
arvesse võttes enamasti võimalik. Sellele viitab ka asjaolu, et varasemate uuringute järgi
peavad paljud Eesti tööandjad tervisekontrolli kvaliteeti madalaks. Probleem on muu seas
töötervishoiuarstide puudus ja suur koormus, erialaspetsialistide vähene suhtlus nii omavahel
kui ka tööandjatega, fookus haiguste avastamisele, mitte ennetamisele, töövormide
mitmekesisuse vähene arvestamine. Need murekohad tingivad, et RTA 2020-2030 põhimõtet
tervisealase ebavõrdsuse vähendamise osas ei järgita piisavalt.
Uuring selgitab välja, millised on tervisekontrolli süsteemi praegused probleemid nii
tööandjate, töötajate kui ka esmatasandi tervishoiusüsteemi tasandil ja millised on
lahendused, et Eestis töötavate inimeste tervist tulevikus paremini toetada. Selleks on vaja
kaardistada erinevate osapoolte vajadusi, mille põhjal töötada välja ja testida soovitusi, mis
aitaks Eesti tervishoiusüsteemi riiklike tervishoiupoliitiliste ja rahvatervisealaste prioriteetide
ja võimalustega kooskõlla viia.
3. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu (näiteks teadustööle kehtestatakse
juurdepääsupiirangud, kui väikese valimi puhul on isikud äratuntavad)
Eelnevalt tuleb välja selekteerida töötervishoiuarstid Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi
liikmete nimekirjast, seejärel otsitakse nende kontaktandmed, mis on avaldatud teenuse
pakkuja kodulehel. Töötervishoiuarstide töökohade paiknemise järgi kavandatakse
3
rühmaintervjuud kohtades, kus tegutseb rohkem arste ja telefoniintervjuud ääremaadel, kus
töötervishoiu arstid tegutsevad üksikult. Vestluseid kavandatakse nii, et Eesti eri piirkonnad
oleksid esindatud. Seejärel otsitakse võrgus avaldatud kontaktide alusel välja sarnastes
piirkondades tegutsevate perearstide ja -õdede kontaktandmed (töökontaktid, avalikud
andmed). Nendega võetakse ühendust ja palutakse nõusolekut vestlustes osaleda.
Töötervishoiu õdede osalust palutakse vahendada valimisse sattunud töötervishoiuarstidelt.
Teenuse osutajate kontaktid saadakse avaldatud andmete alusel.
Töötajatel ja tööandjate esindajatel (võimalusel töökeskkonna spetsialistidel) palutakse täita
standardiseeritud küsimustik kas telefoni teel või internetis. Samas koostatakse töötajate
valim Maksu- ja Tolliameti töötamise registriandmete alusel. Küsitlusele vastanud töötajate
andmetele küsitakse äriregistrist tööandja registrikoodi kasutades juurde ka andmed tööandja
majandustegevuse valdkonna, organisatsiooni suuruse ja käibe kohta. Seos tööandja ja
töötaja vahel seejärel kustutatakse (st, et analüüsitav andmestik ei sisalda tööandjat ära tunda
võimaldavaid tunnuseid), sest andmete sidumise mõte ei ole muuta tööandjat tuvastatavaks,
vaid vähendada töötaja tülitamist keeruliste küsimustega tööandja omaduste kohta. Valimisse
sattunud töötajate kontaktandmed küsitakse rahvastikuregistrist. Tööandjate valimi
leidmiseks tehakse eraldiseisev päring äriregistrisse. Selleks võetakse aluseks tööandjate
majandustegevuse valdkond, käive ja töötajate arv. Selleks, et küsitlejad ei peaks suuremates
organisatsioonides õige vastaja leidmiseks vaeva nägema, vaid leiaksid otseselt töötervisega
tegeleva spetsialisti, pöördutakse Tööinspektsiooni poole. Suuremate organisatsioonide
töökeskkonnaspetsialistide nimed ja kontaktandmed küsitakse võimalusel sealt. Küsitlusele
vastanud tööandjate vastustele küsitakse töötamise registrist juurde ka isikustamata andmed
töötajate kohta, mille tööandja on sinna ise esitanud (töötajate ametikohtade nimetused ja
arvud).
Valimisse valitud inimeste nimed, kontaktandmed ja rühma tunnused ilma selle sisu
väljendavate andmeteta edastatakse digitaalselt krüpteeritud kujul küsitleva ettevõttele
(Norstat Eesti AS), kes valimisse sattunud inimesi kokkulepitud sammu järgi küsitleb.
Inimese andmetele lisatud rühma tunnus aitab ennustada rühma täituvust ja jälgida valimi
proportsioone. Et rühma tunnus sisaldab kolme komponenti (st, et rühmad on moodustatud 3
tunnuse alusel - ettevõtte suurus, piirkond ja majandustegevuse valdkond), ei ole küsitlejatel
vestluse käigus võimalik kindlaks teha, mis on tunnuse tähendus. Pärast küsitlust lisatakse
küsitletud töötajate andmetele äriregistrist nende tööandjaid iseloomustavad andmed
(majandustegevuse valdkond, organisatsiooni töötajate arv ja käive) Küsitlusele vastanud
tööandjate andmetele lisatakse juurde töötamise registrist nende töötajate töötamise liikide
andmed (tööandja esitatud andmed oma töötajate ametite kohta (isikustamata kujul amet ja
selle esindajate arv)), aga mitte töötajate isikuandmed. Seejärel andmed anonümiseeritakse,
isikustatud andmed kustutatakse. Küsitluse vastuseid vastajatega ei seostata, edasine analüüs
toimub vaid anonüümsete andmetega viisil, mis ei võimaldada andmesubjekti isikut ära
tunda. Kõik järeldused esitatakse samuti anonümiseeritud kujul.
Kui intervjueeritavad seda lubavad, salvestatakse vestlused helifailile, mille põhjal
koostatakse memo, misjärel helifail kustutatakse. Vestluste juhid ja memo koostajad ei jaga
helifaili ega teisi andmesubjekti äratundmist võimaldavaid andmeid kolmandate isikutega,
sealhulgas ka uuringu tellijaga.
Et andmeid kasutatakse uuringu analüüsis ja järeldustes ainult isikustamist mittevõimaldaval
kujul, ei kahjusta andmete kasutamine uuringus andmesubjektide õiguseid ega tekita neile
täiendavaid kohustusi. Turvameetmed on täpsemalt kirjeldatud lisas 2 (isikuandmete
4
töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldamise
ankeet).
1. Vastutava/volitatud töötleja üldandmed 1 Täidab taotluse esitaja
1.1 Vastutava/volitatud töötleja nimi Sotsiaalministeerium, riigihanke võitja
uuringu tegemiseks on Tartu Ülikool,
küsitluse tegija Norstat Eesti AS
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Jah
Ei
1.3 Registrikood või isikukood 70001952 (Sotsiaalministeerium)/74001073
(Tartu Ülikool)/11444875 (Norstat Eesti
AS)
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Lossi 36 -303, Tartu, 51004 (Tartu Ülikooli
aadressid sotsiaalteaduslike rakendusuuringute
keskus),
Maja nr, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Tartu Ülikooli kaugtöö kohad (kaitstud
võrgus jne, vt täpsemalt lisa),
Endla tn 15 Tallinn Harjumaa 10122
(Norstat Eesti AS)
1.5 Asu- või elukoha aadress Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
(Sotsiaalministeerium)/
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Lossi 36, 51004, Tartu (Tartu Ülikool)/ Endla
tn 15 Tallinn Harjumaa 10122 (Norstat Eesti
AS)
1.6 Kontaktandmed Sotsiaalministeerium, 626 9301,
[email protected]
telefon, e-post Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike
rakendusuuringute keskus (uuringu tegija)
Kerly Espenberg,
[email protected]
Norstat Eesti AS (küsitluse tegija)
Kerli Kanamäe,
[email protected]
Täidab taotluse esitaja
1. Poliitikakujundamise Töötervishoiuteenuse uuring Sotsiaalministeeriumile.
uuringu nimetus Uuring telliti riigihanke korras, mille võitis Tartu
Ülikool.
2. Poliitikakujundamise uuringu Vabariigi Valitsuse seadus § 67 (sh TTOS, mis kuulub
läbiviimise õiguslik alus Sotsiaalministeeriumi valdkonda). Üldmääruse
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse põhjenduspunktid 50-53 põhistavad andmete edasist
teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest (teisest kasutamist) töötlemist avalikes huvides või
isikuandmete kaitse seaduse § 16-le.
Akadeemilise uuringu korral võib see olla
liikmesriigi õiguse alusel. Isikuandmete kaitse
1
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.
5
näiteks Teadus- ja arendustegevuse seaduse § 6 sätestamisel hinnati selle
korralduse seadus ( kui olete registreeritud proportsionaalsust ja kooskõla andmekaitse
teadus- või arendusasutus) või teadus- või
arendusprojekti avamise otsus, leping vms
üldmääruse nõuetega ning kehtestati alus ning
täiendavad kaitsemeetmed loamenetluste näol
uuringute tegemiseks (nö liikmesriigi õiguse alusel,
mis peab vastama avalikule huvile, nagu üldmääruse
artikkel 89 ka ette näeb). Eelnevad selgitused näitavad
et tegemist on avalikes huvides uuringuga, kuna selle
tulemusel soovitakse parandada senised kitsaskohad
tervisekontrolli nõuetes (vt ka ülejärgmist punkti, nr
4).
3. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi
kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid
uuringu tulem
4. Isikuandmete töötlemise Uuringu eesmärk on selgitada välja
eesmärk Kirjeldage uuringu eesmärke töötervishoiusüsteemi probleemid nii tööandjate ja
(ka püstitatud hüpoteesi/ hüpoteese), mille töötajate kui ka tervishoiusüsteemi tasandil ning
saavutamiseks on vajalik isikuandmete pakkuda lahendusi, et tuleviku töötervishoiuteenused
töötlemine
vastaks ühiskonna ootustele ja haakuks Eesti
tervishoiusüsteemiga. Selleks, et kaardistada
tööandjate, töötajate ja tervishoiuspetsialistide
vajadusi ja ootusi seoses töötervishoiusüsteemiga
ning analüüsida, kas töötervishoiusüsteemi hetkeseis
neile vajadustele ja ootustele vastab, tuleb neid rühmi
küsitleda. Tööandja esindajatel ja töötajatel palutakse
täita kvantitatiivne küsimustik ning lisaks kogutakse
kogemusi sihiotsinguga leitud tööandjate juures
välitöid tehes. Vesteldakse ka töötervishoiuarstide,
perearstide ja õdedega nende nõusoleku alusel. Leitu
põhjal töötatakse välja soovitused
töötervishoiusüsteemi parendamiseks, mis on
kooskõlas riiklike tervishoiupoliitiliste- ja
rahvaterviste alaste prioriteetide ja võimalustega.
Isikuandmeid tuleb töödelda selleks, et luua
tööandjate ja töötajate valim, keda kvantitatiivselt
küsitleda. Tööandjate ja töötajate andmeid töödeldes
saavad uuringu tegijad tagada heterogeense valimi,
kus on esindatud erinevad ühiskonnagrupid, kuid
kellel on samas piisav kokkupuude tööturu ja
töötervishoiuga. Andmed tuleb isikustada töötamise-
ja äriregistri andmete ühendamiseks, et vähendada
küsitletavate koormust küsitlusele vastamisel. Seega
puudutab taotlus üksnes seda protsessi.
Küsitletavatelt endilt küsitakse küsitlemiseks aga
eraldi nõusolek. Seejärel saadud andmed
6
anonümiseeritakse ning küsimustiku vastuseid enam
vastajatega ei seostata. Kogu edasine analüüs toimub
anonüümsete andmetega viisil, mis ei võimalda
andmete allikaid tuvastada.
5. Isikute kategooriad, kelle Tööandjate esindajal (nt töökeskkonnaspetsialist)
andmeid töödeldakse, ning valimi palutakse täita standardiseeritud küsimustik.
suurus Valimisse kaasatakse Statistikaameti andmete põhjal
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda äriregistrist erineva käibe, töötajate arvu,
uurida kavatsete ning kui palju neid on majandustegevuse valdkonna ja asukohaga
tööandjaid. Kuna küsitlusele vastamise määr on
tavaliselt umbes 20% ringis, tehakse tööandjate kohta
2000 ühikuga päring, et leida umbes 400 vastajat.
Tööandjate valimi koostamise põhimõte on see, et see
peegeldaks võimalikult hästi üldkogumit (tööandjad)
ehk oleks esinduslik ja et ei küsitletaks ainult üht
kindlat rühma.
Tööandjate valim tehakse Statistikaameti andmete
põhjal ja luuakse representatiivne järgmiste
tegurite suhtes:
Majandustegevuse valdkond (EMTAK – kõige laiem
tase; valimi tegemisel võetakse arvesse, et tööandjaid
oleks kaasatud erinevatest valdkondadest)
Tööandja suurus (käive ja töötajate arv – valimi
tegemisel võetakse arvesse, et kaasatud oleks nii
väikesed, keskmised kui suured ettevõtted (et valim
oleks ettevõtete suuruse poolest esinduslik))
Asukoht (NUTS3 tasemel – Ida-Virumaa, Põhja-
Eesti, Lääne-Eesti, Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti)
Töötajad, keda küsitletakse standardiseeritud
küsitlusankeedi abil. Valimisse kaasatakse töötamise
registri andmete põhjal eri vanuse, soo, asukohaga
töötajate kohta 3000 päringut, et leida umbes 600
vastajat.
Töötajate valimi koostamise põhimõte on see, et see
peegeldaks võimalikult hästi üldkogumit (töötajad)
ehk oleks esinduslik ja et ei küsitletaks ainult üht
kindlat rühma.
Valimi tegemisel võetakse arve järgmised
tunnused:
Vanus (18+ - valimi tegemisel võetakse arvesse, et
töötajaid oleks erinevatest vanustest (noored,
keskealised (juba suurema töökogemusega),
pensionieelikud, pensioniealised)))
Sugu (mees ja naine)
Asukoht (NUTS3 tasemel – Ida-Virumaa, Põhja-
Eesti, Lääne-Eesti, Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti)
7
Töötervishoiuarstid, perearstid ja õed, kelle
kogemuste uurimiseks kasutatakse rühma- ja
süvaintervjuusid, milleks osalemiseks neilt küsitakse
nõusolek. Arstide ja -õdede valimisse kaasatakse nii
keskustes kui ka ääremaal töötavaid ning nii ainult
töötervishoiuteenust pakkuvates ettevõtetes kui ka
kliinikumides töötavaid arste ja õdesid.
Töötervishoiuarstide ja –õdedega tehakse neli rühma-
ja 10 telefoniintervjuud. Perearstide ja –õdedega neli
rühmaintervjuud ja kuus individuaalintervjuud.
Kokku kaasatakse uuringusse intervjuudega umbes 12
töötervishoiuarsti, 6 töötervishoiuõde, 15 perearsti ja
pereõde. Lisaks kogutakse nõusoleku alusel
töötervishoiuarstide kogemusi ka Eesti
Töötervishoiuarstide Seltsiga tehtaval rühmaarutelul.
Tööandjad, kes on leitud sihitud otsingu alusel ja
kelle juures tehakse nende nõusolekul välitöid (kokku
kuni 10 tööandjat). Välitööde käigus (intervjuud
tööandjatega, vaatlus töökohas, dokumendianalüüs)
tehakse nende nõusolekul intervjuud ka valitud
töötajatega, kelle leidmisel kasutatakse tööandja
ettepanekuid ja organisatsiooni struktuurist tulenevaid
võimalusi nagu erinevad juhtimistasandid ja
tööülesannete tüübid. Olenevalt organisatsiooni
suurusest võidakse vestelda ühes töökohas kuni
kümne töötajaga. Valimisse kaasatakse eeskätt
töötajaid, kellel on rohkem eripäraseid töökogemusi
või kokkupuuteid töötervishoiuga ja kes on selleks
oma nõusoleku andnud.
5.1. Töödeldavate isikuandmete REGISTRIANDMED töötajate kohta
koosseis Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist:
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- Isikukood
ja perenimi, terviseseisundit kirjeldavad
andmed jne).
Töötamise algus
Ameti kood
Töötamise peatamine ja selle algus
Töökoha asukoht
Töötamise määr
Tööandja registrikood
Äriregistrist:
Tööandja majandusvaldkond
Tööandja käive (viimasel kolmel aastal)
Tööandja töötajate arv (viimasel kolmel
aastal)
Rahvastikuregistrist:
Kontaktandmed (e-posti aadress,
telefoninumber)
8
REGISTRIANDMED tööandjate kohta
Statistikaameti andmed:
Tegutsevate tööandjate üldvalimi
proportsioonid
Äriregistrist:
Majandustegevuse valdkond
Käive (viimasel kolmel aastal)
Töötajate arv (viimasel kolmel aastal)
Ettevõtte omanikud ja filiaalid
Asukoht
Tööinspektsiooni andmetest (kogutud töötervishoiu
ja tööohutuse seaduse § 16 lg 10 alusel):
Tööandja töökeskkonnaspetsialisti nimi
Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist:
Tööandja esitatud andmed töötamise registris
oma töötajate ametite kohta (isikustamata
kujul amet ja selle esindajate arv)
KÜSIMUSTIK töötajatele nõusoleku alusel
(esitatakse kuni 15 küsimust)
Arvamus tervist mõjutavate ohutegurite
kohta töökeskkonnas (müra vms)
Tööandja osavõtt töö tõttu tekkinud
terviseprobleemide lahendamisel (nt kas ta
on abi saanud)
Kogemused töötervishoiuarstiga
Kogemused perearstiga töötervishoiu asjus
Isikliku tervise olukord ja töökoha mõju
sellele (üldine hinnang oma enesetunde
olukorrale)
Töötervise ja tööohutuse teemade iseseisev
uurimine
Haridustase
Soovitused töökeskkonna tervislikumaks
kujundamisel (rohkem valgustust, vähem
müra vms)
KÜSIMUSTIK tööandjatele nõusoleku alusel
(esitatakse kuni 15 küsimust)
Töökeskkonnaspetsialisti töö asutusese
Töötajate tervist mõjutavad ohutegurid
töökohas (müra, valgus)
Töötervise edendamiseks tehtud sammud
Töökeskkonna riskianalüüsi tegemise
sagedus ning selle töötajatele tutvustamine
Kogemused töötervisekontrolli ja selle
mõjuga (suhtlus töötervishoiuarstiga jne)
Kogemused puuetega inimestele
töötingimuste kohandamisel
9
Probleemid töötervishoiuteenuse või
töökeskkonna tervislikumaks kujundamisega
INTERVJUUD tööandjatega JA VAATLUSED
nõusoleku alusel
Töökeskkonna vaatlus
Tööandja peetavad dokumendid, mis
väljendavad töötervishoiuga tegelemist
Töötervishoiu korraldus töökohas
Kogemus riskianalüüsi läbiviimisega
o Riskitegurid töökeskkonnas
o Riskianalüüside kord
o Riskianalüüsi põhjal ettevõetud
sammud
o Ootused riskianalüüsile
Kogemus töötervisekontrollidega
o Töötervisekontrollide kord
o Hinnang tervisekontrollide teenusele
o Ootused tervisekontrollidele
Töötervise probleemidega tegelemiseks ja
nende ennetamiseks tehtud sammud
Kitsaskohad töötervishoiusüsteemis
(etteheited korraldusele)
INTERVJUUD töötajatega nõusoleku alusel
Asutuses töötamise aeg, kogemus
tööandjatega
Hinnang töökeskkonnale ja tööandja
tegevusele seoses töötervishoiuga
Kogemus töötervisekontrolliga
Kogemus töökohal kogetud
terviseprobleemidega (üldine hinnang
olukorrale, kas töö on üleüldse kuidagi
mõjutanud tervist)
ARUTELU töötervishoiuarstidega nõusoleku
alusel
Kogemused töötervishoiusüsteemiga:
probleemkohad ja edulood
INTERVJUUD töötervishoiuarstide, perearstide
ja õdedega nõusoleku alusel
Töötervishoiuteenuse osutamist mõjutavad
tegurid
Koostöö tööandjatega
Soovitused töötervishoiusüsteemi
parendamiseks
Hinnang tehnoloogilistele arengutele
töötervishoius
10
6. Isikuandmete allikad Äriregister, töötamise register ja tööinspektsiooni
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad andmed töökeskkonnaspetsialistide kohta
(registrid, küsitluslehed jne), kust
isikuandmeid saadakse
7. Uuringu vajadusteks kogutud Isikuandmeid ei säilitata peale lõpptulemuse
isikuandmete säilitamine saavutamist. Andmed säilitatakse umbisikustatud kujul
IKS § 16 lg 4 kohaselt on isikuandmeid hilisemateks vajadusteks, nt kokkuvõtted jms (vasta
lubatud säilitada ka hilisemate küsimusele 7.1)
teadusuuringute vajadusteks kodeeritud
(umbisikustatud) kujul.
7.1 Isikuandmete Andmete töötleja (uuringu läbiviija ehk Tartu
umbisikustamine Ülikool)
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele
JAH
7.2 Umbisikustatud andmeid kolm aastat
säilitatakse hilisemate
teadusuuringute vajaduseks…
8. Andmesubjekti teavitamine Valimi moodustamine toimub nõusolekuta ning
isikuandmete töötlemisest andmesubjekte sellest eraldi ei teavitata (ei kahjusta
nende õigusi ega kohustusi), kuna vastamine
konkreetsel juhul toimub nõusoleku põhiselt ja uuringu
lõpptulemus avaldatakse isikustamata kujul.
9. Isikuandmete edastamine Jah
välisriiki 2
(puudutab üksnes umbisikustamata Ei
andmeid)
Kui jah, siis täita alljärgnevad
küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid -
edastatakse
2
Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa
Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thridcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase
on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub
IKS-i §18 lõike 3 ja 5 alusel.
11
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille alusel -
isikuandmeid edastatakse
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti
nõusolek , leping jms).
10. Teave, mille esitamist peab -
vastutav töötleja vajalikuks
täiendavalt esitada
(Näiteks teave isikuandmete kaitse eest
vastutava isikukohta)
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Uuringu loa taotluse allkirjastab teadus- ja arendusasutuse juht või tema poolt volitatud isik
(palume lisada volikiri).
Taotluse lisad:
Lisa: Isikuandmete kaitseks rakendatud organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste
turvameetmete kirjeldus
/allkirjastatud digitaalselt/
Marika Priske
Kantsler
12
Lisa
Isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete
kirjeldamise ankeet
1 Töövahendite ja infovara turve
Eesmärk: ruumide ja seadmete turvalisuse tagamine
1.1 Kas ligipääs delikaatsete isikuandmete Isikuandmete töötlemine ei ole seotud
töötlemise ruumidesse on tagatud konkreetse ruumiga, vaid infosüsteemiga
juhendite, eeskirjade, korralduste ja mõlema andmete töötleja puhul. Ligipääs
andmetele on seotud töötaja töökoha arvuti,
käskkirjade järgimisega ning ligipääsu infosüsteemide jt turvameetmetega.
andmist, võtmist ja muutmist
fikseeritakse kirjalikult?
1.2 Kuidas on reguleeritud koristaja(te) Koristajate ja tehniliste töötajate ligipääs
ja/või tehniliste töötajate pääs andmete töötlemise ruumidesse ei võimalda
delikaatsete isikuandmete töötlemise neile ligipääsu andmetele.
ruumidesse?
1.3 Kas delikaatsete isikuandmete Andmed ei ole füüsilise objektina
töötlemise ruumide kohta kehtib alati vaadeldavad, nende kättesaadavus ei ole
nn „suletud uste ja akende poliitika“ (st seotud tööruumidega.
ruumi uksed on lukustatud ning aknad
on suletud, kui kedagi ruumis ei viibi,
sh ka hetkelisel väljumisel)?
1.4 Millega tagatakse, et vastuvõturuumist Tartu Ülikoolis/Norstatis on ligipääs
ning teistest avalikest ruumidest tööarvutitele, mille töövoos võib andmete
puudub pääs ilma volituseta isikutel töötlemine pooleli olla, kaitstud tööruumide
lukustamise, valvekaamerate ja neid jälgiva
delikaatsete isikuandmete töötlemiseks valvetöötajaga. Ligipääs infosüsteemidele,
kasutatavatesse ruumidesse? milles andmeid säilitatakse ja töödeldakse, on
kaitstud töötajate isiklike paroolidega.
1.5 Kas ruumid, kus töödeldakse Jah, on valvesignalisatsioon ja
delikaatseid isikuandmeid on ööpäevaringne mehitatud valve
varustatud valvesignalisatsiooniga ning
on kontrolli all ka peale tööaja lõppu?
1.6 Kas ruumid, kus töödeldakse Jah, tuletõrjesignalisatsioon on olemas
delikaatseid isikuandmeid, on
varustatud tuletõrjesignalisatsiooniga?
2. Dokumentide ja andmekandjate turve
Eesmärk: ära hoida andmete omavoliline lugemine, kopeerimine ja muutmine
2.1 Milliseid andmekandjaid Te kasutate Failid arvuti/serveri kõvakettal –
delikaatsete isikuandmete töötlemisel? digitaalkujul andmekandjad
Valida võib mitu vastusevarianti
2.2 Kus ja kuidas hoitakse delikaatsete Paberdokumente ei töödelda
isikuandmetega paberdokumente?
2.3 Kus ja kuidas hoitakse delikaatsete Neid ei kasutata
isikuandmetega teisaldatavaid
andmekandjaid (CD/DVD, USB
mälupulk, mälukaart, väline kõvaketas
vms)?
2.4 Kas kasutate viirus- ja nuhkvaratõrje Infosüsteemide kasutajaid on instrueeritud
programme? vajalikest tegevustest nuhk- ja viirus(t)ega
nakatumise/nakatumikahtluse korral. Nad on
teadlikud, et riskigrupiks on igasugune
tarkvara allalaadimine (Download) ning
postitusprogrammidest manuste
(Attachments) avamine, samuti võõraste
teisaldatavate andmekandjate kasutamine
2.5 Sisevõrgu kaitse Internetiga või Serverid on kaitstud nii välis- kui ka
kolmanda poole võrguga on tagatud sisekasutajate ebasihipärase tegevuse eest
….. kolmetasemelise kaitsega:
LaivõrktulemüürDMZtulemüürSise
võrk
2.6 Kas on olemas infosüsteemi andmete Ei, kasutame veebirakendust
varukoopiate tegemise alane strateegia?
3. Infosüsteemi turve
Eesmärk: kasutusõiguste määratlemine ja kontroll ning kasutajate autentimine ja toimingute logimine
3.1 Te töötlete digitaalkujul Arvutis, mis on ühendatud internetti, kuid
delikaatseid isikuandmeid……… mis ei ole ühendatud teise IT-süsteemiga
Märkige ära kõik
vastusevariandid, mis Teie
süsteemi kohta kehtivad
3.2 Millise rakendustarkvaraga Te Kasutusel on laiatarbetarkvara (teksti- ja
delikaatseid isikuandmeid tabeltöötlustarkvara, nt MS Word, MS Excel,
töötlete? LibreOffice jms)
(Palume esitada informatsiooni, Kasutusel on spetsiaalselt väljatöötatud
mis puudutab vaid delikaatsete tarkvara (SPSS, R)
isikuandmete töötlemist)
3.3 Kas on tagatud digitaalsete Isikuandmed kustutatakse uuringu tegija
delikaatsete isikuandmete andmefailidest pärast andmestike
algandmete kaitse, st usaldatavus? ühendamist. Analüüsis kasutatakse ainult
anonüümseid andmeid, andmekobinatsioone,
mis võimaldaksid isikut tuvastata, ei
avaldata.
Intervjuudest ja vaatlustest tehakse memod,
kus ei ole sellist infot, mis võimaldaks
vaadeldava või intervjueeritava inimese
äratundmist. Memod ei sisalda ühtegi nime
ega ka seda, kus on intervjuud ja vaatlused
tehtud.
3.4 Kas süsteemi sisenemiseks ehk Jah, selleks on iga kasutaja personaalne
kasutaja autentimiseks kasutatakse kasutajanimi ja parool
turvamehhanisme?
3.5 Kas kasutusel on paroolkaitse Jah, kehtivad paroolikaitse reeglid
reeglid?
3.6 Kas on kindlaks määratud, Jah, süsteemikasutajal on juurdepääs ainult
millistele andmetele omavad tööks vajalikele andmetele.
erinevad kasutajad
ligipääsuõigust?
3.7 Kas on tagatud infosüsteemiga Jah
ühenduse katkemine, kui seda
teatud aja vältel ei kasutata (nt 5
minuti jooksul)?
3.8 Kas on tagatud, et infosüsteem ei Jah
võimalda uusi sisenemiskatseid ja
lukustab kasutajatunnuse, kui
ebaõnnestunud sisenemiskatsete
arv ületab teatud piiri (nt kui on
parooli sisestatud 3 korda valesti)?
3.9 Kas ja kuidas rakendate kaugtööd? Kaugtööd rakendatakse ja selleks
kasutatakse turvakanaleid.
3.10 Kas isikuandmete andmehõiveks Ei
kasutate pilvandmetöötlust?
Kui kasutate pilvandmetöötlust
3.11 Mis tüüpi pilvetöötlemist te -
kasutate?
3.12 Millist pilvandmetöötluse liiki -
kasutatakse?
3.13 Kuidas on reguleeritud teenuse -
kasutaja (vastutav töötleja) ehk
Teie ja teenuse pakkuja (volitatud
töötleja) suhe?
3.14 Nimetage pilvandmetöötluse -
teenuse pakkuja asukoha riik.
3.15 Kas pilvandmetöötluse pakkuja -
tagab piisava andmekaitse taseme,
et täita IKS § 18 nõudeid (vt
taotluse küsimus 9)?
4. Turvameetmed andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate
transportimisel
Eesmärk: vältida isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist ning saada teada, millal,
kellele ja millised isikuandmed edastati
4.1 Millisel kujul Te delikaatseid Krüpteeritud andmed (digitaalkujul) nende
isikuandmeid kolmandatele osapooltele edastamisega üle turvatud võrgu, selleks on
edastate? loodud vastav juurdepääsuliides
4.2 Kuidas delikaatseid isikuandmeid Paberdokumente ei töödelda ja teisaldatavaid
sisaldavaid paberdokumente ja andmekandjaid ei kasutata
teisaldatavaid andmekandjaid
transporditakse (nt töötlemiskoha
muutumisel, kolimisel või erinevate
töötlemiskohtade vahel vms)?
4.3 Kuidas peate arvet, kellele, millal ja Andmete edastamise kohta infosüsteemist
milliseid delikaatseid isikuandmeid peetakse vastavat automaatset logi, kus
edastate? nähtub üheselt, kellele ja millisel põhjusel on
andmeid edastatud (nt kasutusel oleva
tarkvara kaudu andmete edastamisel)
5. Turvapoliitika
Eesmärk: organisatsiooni töökorraldus, mis võimaldab täita infoturbemeetmeid (varundamine, hävitamine, siseeskirjade
kehtestamine ja töötajate vastav koolitamine)
5.1 Millisele andmekandjale või süsteemile Jah – dubleerimine/kirjutamine samas paigas
Teie infosüsteemi delikaatsetest asuvale serverile (andmeid dubleeritakse
lokaalse arvuti ja serveri vahel)
isikuandmetest varukoopia tehakse?
5.2 Kuidas on korraldatud varundatud Kasutusel on veebirakendus
andmete (koopiate) turvaline hoidmine?
5.3 Kuidas Te hävitate delikaatseid Paberdokumente ei töödelda
isikuandmeid sisaldavaid
paberdokumente?
5.4 Kas Teie asutusel on tegevuskava, Ei
juhuks kui infosüsteemi (andmekogu)
töö on häiritud või on katkenud
pikemaks perioodiks (üle 24 tunni) ning
kas on olemas infosüsteemi töö
(andmekogu algseisu) taastamise kava?
6. Muud
6.1 Kinnitan, et andmete töötlejal on Jah
infosüsteemidesse autentimise ja
isikuandmetele juurdepääsu
reguleerimise juures võetud aluseks
töötajate tööülesanded ning töötajatel
puudub ligipääs oma tööülesannete
täitmiseks mittevajalikele
isikuandmetele (IKS § 25 lg 2 p 4)
6.2 Kinnitan, et andmete töötleja Jah
organisatsioonis peetakse arvestust
isikuandmete töötlemisel kasutatavate
seadmete ja tarkvara üle,
dokumenteerides seadme nimetuse,
tüübi, asukoha, seadme valmistaja nime
ning tarkvara nimetuse, versiooni,
valmistaja nime ja kontaktandmed (IKS
§25 lg 3)
6.3 Kinnitan, andmete töötleja on teadlik Jah
sellest, et pilvandmetöötluse
kasutamisel tuleb vajadusel taotleda
Andmekaitse Inspektsioonilt luba
isikuandmete edastamiseks ebapiisava
andmekaitse tasemega riiki (IKS § 18)
6.4 Kinnitan, et andmete töötleja ei säilitata Jah
isikuandmeid kauem, kui näevad ette
õigusaktides sätestatud säilitustähtajad.
Juhul, kui õigusaktides organisatsiooni
poolt töödeldavatele isikuandmetele
säilitamise tähtaegu ei ole määratud, ei
säilitata isikuandmeid kauem kui
hetkeni, millal on isikuandmete algse
kogumise eesmärk saavutatud (IKS §
24 p 1)
6.5 Kinnitan, et andmete töötleja teeb Jah
kõikvõimaliku tagamaks kogutud
isikuandmete õigsus ja viimane seis.
Juhul, kui organisatsiooni töötajatele
saab teatavaks asjaolu, et kõik või osa
organisatsiooni valduses olevatest
isikuandmetest on ebaõiged, suletakse
ebaõiged isikuandmed ning võetakse
viivitamatult kasutusele vajalikud
abinõud ebaõigete isikuandmete
täiendamiseks ja parandamiseks (IKS §
24 p-d 2, 3)
6.6 Kinnitan, et ebaõigete isikuandmete Jah
täiendamise või parandamise korral
säilitab andmete töötleja ka ebaõiged
isikuandmed märkusega nende
kasutamise aja kohta. Isikuandmed,
mille õigsus on vaidlustatud, suletakse
kuni isikuandmete õigsuse
kindlakstegemiseni või õigete andmete
väljaselgitamiseni (IKS § 24 p-d 4, 5)
6.7 Kinnitan, et isikuandmete parandamise Jah
korral teavitab andmete töötleja
viivitamata kolmandaid isikuid, kellelt
isikuandmed saadi või kellele
isikuandmeid edastati, kui see on
tehniliselt võimalik ega too kaasa
ebaproportsionaalselt suuri kulutusi
(IKS § 24 p 6)
6.8 Kinnitan, et kõikide isikutega Jah
(füüsilised-, juriidilised- ja avalik-
õiguslikud juriidilised isikud), kes
pääsevad või võivad pääseda ligi
delikaatsetele isikuandmetele, on
andmete töötleja sõlminud
konfidentsiaalsuskohustuse lepingu või
konfidentsiaalsuskohustuse nõue on
mõne muu dokumendi lahutamatuks
osaks (töölepingu vms)?
6.9 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad Jah
kokku oma tööülesannete täitmisel
andmete töötleja juures isikuandmetega
on tutvunud kõikide isikuandmete
kaitset puudutavate õigusaktide ja
dokumentidega
6.10 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad Jah
kokku andmete töötleja juures oma
tööülesannete täitmisel isikuandmetega
on läbinud infoturbealase koolituse
/allkirjastatud digitaalselt/
Marika Priske
Kantsler