dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 10. oktoober 2019
Viit
4.1-1/2491-1
Registreeritud
10. oktoober 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2019
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎4.1-12491-1 10.10.2019 Väljaminev kiri.bdoc1252 KB

Sisu (failidest)

Andmekaitse Inspektsioonile Väike-Ameerika 19 10129 TALLINN 09.10.2019 Sotsiaalministeerium TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS POLIITIKAKUJUNDAMISE UURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg-s 5 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta. registreerida delikaatsete isikuandmete töötlemine. Isikuandmete töötleja on määranud isikuandmete kaitse eest vastutava isiku Isikuandmeid töödeldakse: Andmesubjekti nõusolekuta andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul. Uuring hõlmab delikaatseid isikuandmeid Andmesubjekti nõusolekuta andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul. Uuring ei hõlma delikaatseid isikuandmeid Juhul, kui isikuandmete töötlemine toimub andmesubjekti nõusolekuta andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul: 1. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Uuringu eesmärk on selgitada välja töötervishoiusüsteemi probleemid nii tööandjate ja töötajate kui ka tervishoiusüsteemi tasandil ning pakkuda lahendusi, et tuleviku töötervishoiuteenused vastaks ühiskonna ootustele ja haakuks Eesti tervishoiusüsteemiga. Selleks, et kaardistada tööandjate, töötajate ja tervishoiuspetsialistide vajadusi ja ootusi töötervishoiusüsteemile ning analüüsida, kas töötervishoiusüsteemi hetkeseis neile vajadustele ja ootustele vastab, tuleb neid rühmi küsitleda. Konkreetne luba puudub just registriandmete põhist töötlemist, et moodustada valimid. Hilisem osa on kaetud juba registriandmete põhjal valimisse leitud tööandja esindajate ja 1 töötajatega, kellel palutakse täita standardiseeritud küsimustik. See toimub juba nõusolekupõhiselt (eelneva nõusoleku alusel tööandjate ja töötajate kogemusi sihipäraselt valitud tööandjate juures vaatlusi tehes ja töötajaid ning tööandjaid vahetult intervjueerides). Valik tehakse selliselt, et kombineeritakse tööandjate omadusi: majandustegevuse valdkond, töökohtade tüüp, asutuse suurus ja struktuuri tüüp, töölepingute iseloom, asukoht, töötervise riskide tüpoloogia, puuetega inimeste tööandja kogemus. Lisaks töötajatele intervjueeritakse ka töötervishoiuarste, perearste ja õdesid, kes selleks nõusoleku annavad. Leitu põhjal töötatakse välja soovitused töötervishoiusüsteemi parendamiseks, mis on kooskõlas riiklike tervishoiupoliitiliste- ja rahvaterviste alaste prioriteetide ja võimalustega. Isikuandmeid tuleb töödelda:  et saaks teha tööandjate ja töötajate valimi, kelle seas teha kvantitatiivne küsitlus. Tööandjate ja töötajate andmete töötlemine võimaldab uuringu tegijatel tagada heterogeense valimi, kelle küsitlemine annab töötervishoiusüsteemi olukorrast mitmekesisema pildi.  Töötajate kohta on vaja teada saada nende sugu, vanus, asukoht, töökoormus, tööle asumise algus ja töö peatumise aeg (TÖR). Nende andmete põhjal valimit koostades on esindatud erinevad ühiskonnagrupid, kellel on samas piisav kokkupuude tööturu ja töötervishoiuga.  Rahvastikuregistrist küsitakse valimisse sattunud töötajate kontaktandmed.  Äriregistrist võetakse valimisse sattunud töötajate tööandjate andmetest andmed käibe, töötajate arvu, asukoha, majandustegevuse valdkonna ja töökoha töötajate ametite kohta, sest asutuse suurus, tegevus ja töötajate ülesanded võivad suuresti mõjutada juhtimisviisi ja võimalikke ohutegureid töökeskkonnas. Andmed tuleb isikustada, et oleks võimalik saada kätte küsitletava valimi kontaktandmed ja selleks, et ühendada küsitletud töötajate andmed hiljem äriregistri ja küsitletud tööandjate andmed töötamise andmetega töötamise registrist. Seejärel andmed anonümiseeritakse ning küsitluse vastuseid enam neid andnud inimestega ei seostata. Kogu edasine analüüs toimub isikustamata andmetega nii, et andmesubjekti ei saa tuvastada.  Töökohtades välitöid tehes kogutud andmed ning töötervishoiuarstide, perearstide ja õdedega tehtud intervjuud nõusolekupõhiselt on vajalikud töötervishoiusüsteemi osaliste kogemuste ja ootuste kaardistamiseks. Nende andmete kogumine toimub andmesubjektide nõusoleku alusel ning isiku tuvastamist võimaldavad andmed anonümiseeritakse. Seega on hinnangut vaja esimese etapi kohta, mis võimaldab koostada valimid. Lõpptulemusena esitatakse andmed koondatult ja anonüümsel kujul nii, et andmesubjekti ei ole võimalik tuvastada. 2. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonna heaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks; heakskiidetud teadus- või arendusprojekt) Peamine eesmärk on kaardistada olemasolevat olukorda töötervishoiu valdkonnas üldiselt. Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud heaolu arengukava (2016-2020) esimeseks 2 alameesmärgiks on muuhulgas tööhõive kõrge taseme tagamine ja töötingimused, mis toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Pikaajalisuse kõrval on oluline osa ka paindlikul töökorraldusel, mis võimaldaks tööturul osaleda ka inimestel, kelle tervislik vm üldseisund (nt rasedusaegne ja -järgne periood, kroonilised haigused) ei võimalda 100%-list tööalast aktiivsust või kes tervisliku seisundi tõttu vajab töökohal eritingimusi, aega oma terviseprobleemidega tegelemiseks, meetmeid terviseseisundi stabiilsena hoidmiseks ning digitaalset süsteemi, mis võimaldab ravi-, pere- ja töötervishoiuarstil olla inimese terviseseisundi osas ühtses infoväljas. Rahvastiku tervise arengukava (RTA, 2009-2020) täiendab neid eesmärke, osutades, kui vajalik on töökeskkonda arendada ja terviseriske vähendada. Uue RTA (2020-2030) järgi on arendatakse koostööd tervishoiuteenuste osutamisel era- ja kolmanda sektori asutuste vahel, vähendatakse ebavõrdsust terviseküsimustes, suurendatakse innovatsiooni ja soodustatakse inimesekeskset tervishoidu, millest töötervishoiu praegune süsteem - kui pigem kliiniline lähenemine - valdavalt ei lähtu. Riigile on tähtis nii ennetavate tegevuste kui töötervisekontrolli abil säilitada ja kaitsta tööealise elanikkonna tervist ning tagada töötajate vaimne, füüsiline ja sotsiaalne heaolu. Töötajate heaolu edendamiseks on laiendatud töötajate tervisekontrolli võimalusi ning seatud piiranguid ja kohustusi tööandjale. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) kohaselt vastutab töökeskkonna ohutuse eest tööandja, kuid tänaste mitmekesiste töötamisviiside puhul ei ole tööandjal alati võimalik neid nõudeid tagada (nt kui töötatakse kodukeskkonnas) ning kuigi töötajate tervisekontroll peaks arvesse võtma töökeskkonna eripärasid, ei pruugi tavapärasest erinevate töövormide puhul see riskianalüüs kohane olla. Ka tavapärasemate töövormide puhul eeldab tervisekontrolli tegemine tegijalt väga mitmekesiseid teadmisi, et võtta arvesse kõiki võimalikke ohutegureid töökeskkonnas ja anda kohaseid soovitusi töötaja tervise kaitsmiseks. Kõiki asjakohaseid tegureid arvesse võttes tähendaks tervisekontroll töötervishoiuarstile väga põhjalikku uurimistööd. Sellise tervikliku, st nii vaimset, füüsilist kui sotsiaalset keskkonda arvesse võtva ja toimetulekuoskusi hindava uuringu tegemine ei ole tervisekontrolli tegijate, selle tellijate (tööandjate) ja töötajate aja- ja ressursikulu, teadmisi ja soove ning üldist Eesti töökultuuri arvesse võttes enamasti võimalik. Sellele viitab ka asjaolu, et varasemate uuringute järgi peavad paljud Eesti tööandjad tervisekontrolli kvaliteeti madalaks. Probleem on muu seas töötervishoiuarstide puudus ja suur koormus, erialaspetsialistide vähene suhtlus nii omavahel kui ka tööandjatega, fookus haiguste avastamisele, mitte ennetamisele, töövormide mitmekesisuse vähene arvestamine. Need murekohad tingivad, et RTA 2020-2030 põhimõtet tervisealase ebavõrdsuse vähendamise osas ei järgita piisavalt. Uuring selgitab välja, millised on tervisekontrolli süsteemi praegused probleemid nii tööandjate, töötajate kui ka esmatasandi tervishoiusüsteemi tasandil ja millised on lahendused, et Eestis töötavate inimeste tervist tulevikus paremini toetada. Selleks on vaja kaardistada erinevate osapoolte vajadusi, mille põhjal töötada välja ja testida soovitusi, mis aitaks Eesti tervishoiusüsteemi riiklike tervishoiupoliitiliste ja rahvatervisealaste prioriteetide ja võimalustega kooskõlla viia. 3. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu (näiteks teadustööle kehtestatakse juurdepääsupiirangud, kui väikese valimi puhul on isikud äratuntavad) Eelnevalt tuleb välja selekteerida töötervishoiuarstid Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi liikmete nimekirjast, seejärel otsitakse nende kontaktandmed, mis on avaldatud teenuse pakkuja kodulehel. Töötervishoiuarstide töökohade paiknemise järgi kavandatakse 3 rühmaintervjuud kohtades, kus tegutseb rohkem arste ja telefoniintervjuud ääremaadel, kus töötervishoiu arstid tegutsevad üksikult. Vestluseid kavandatakse nii, et Eesti eri piirkonnad oleksid esindatud. Seejärel otsitakse võrgus avaldatud kontaktide alusel välja sarnastes piirkondades tegutsevate perearstide ja -õdede kontaktandmed (töökontaktid, avalikud andmed). Nendega võetakse ühendust ja palutakse nõusolekut vestlustes osaleda. Töötervishoiu õdede osalust palutakse vahendada valimisse sattunud töötervishoiuarstidelt. Teenuse osutajate kontaktid saadakse avaldatud andmete alusel. Töötajatel ja tööandjate esindajatel (võimalusel töökeskkonna spetsialistidel) palutakse täita standardiseeritud küsimustik kas telefoni teel või internetis. Samas koostatakse töötajate valim Maksu- ja Tolliameti töötamise registriandmete alusel. Küsitlusele vastanud töötajate andmetele küsitakse äriregistrist tööandja registrikoodi kasutades juurde ka andmed tööandja majandustegevuse valdkonna, organisatsiooni suuruse ja käibe kohta. Seos tööandja ja töötaja vahel seejärel kustutatakse (st, et analüüsitav andmestik ei sisalda tööandjat ära tunda võimaldavaid tunnuseid), sest andmete sidumise mõte ei ole muuta tööandjat tuvastatavaks, vaid vähendada töötaja tülitamist keeruliste küsimustega tööandja omaduste kohta. Valimisse sattunud töötajate kontaktandmed küsitakse rahvastikuregistrist. Tööandjate valimi leidmiseks tehakse eraldiseisev päring äriregistrisse. Selleks võetakse aluseks tööandjate majandustegevuse valdkond, käive ja töötajate arv. Selleks, et küsitlejad ei peaks suuremates organisatsioonides õige vastaja leidmiseks vaeva nägema, vaid leiaksid otseselt töötervisega tegeleva spetsialisti, pöördutakse Tööinspektsiooni poole. Suuremate organisatsioonide töökeskkonnaspetsialistide nimed ja kontaktandmed küsitakse võimalusel sealt. Küsitlusele vastanud tööandjate vastustele küsitakse töötamise registrist juurde ka isikustamata andmed töötajate kohta, mille tööandja on sinna ise esitanud (töötajate ametikohtade nimetused ja arvud). Valimisse valitud inimeste nimed, kontaktandmed ja rühma tunnused ilma selle sisu väljendavate andmeteta edastatakse digitaalselt krüpteeritud kujul küsitleva ettevõttele (Norstat Eesti AS), kes valimisse sattunud inimesi kokkulepitud sammu järgi küsitleb. Inimese andmetele lisatud rühma tunnus aitab ennustada rühma täituvust ja jälgida valimi proportsioone. Et rühma tunnus sisaldab kolme komponenti (st, et rühmad on moodustatud 3 tunnuse alusel - ettevõtte suurus, piirkond ja majandustegevuse valdkond), ei ole küsitlejatel vestluse käigus võimalik kindlaks teha, mis on tunnuse tähendus. Pärast küsitlust lisatakse küsitletud töötajate andmetele äriregistrist nende tööandjaid iseloomustavad andmed (majandustegevuse valdkond, organisatsiooni töötajate arv ja käive) Küsitlusele vastanud tööandjate andmetele lisatakse juurde töötamise registrist nende töötajate töötamise liikide andmed (tööandja esitatud andmed oma töötajate ametite kohta (isikustamata kujul amet ja selle esindajate arv)), aga mitte töötajate isikuandmed. Seejärel andmed anonümiseeritakse, isikustatud andmed kustutatakse. Küsitluse vastuseid vastajatega ei seostata, edasine analüüs toimub vaid anonüümsete andmetega viisil, mis ei võimaldada andmesubjekti isikut ära tunda. Kõik järeldused esitatakse samuti anonümiseeritud kujul. Kui intervjueeritavad seda lubavad, salvestatakse vestlused helifailile, mille põhjal koostatakse memo, misjärel helifail kustutatakse. Vestluste juhid ja memo koostajad ei jaga helifaili ega teisi andmesubjekti äratundmist võimaldavaid andmeid kolmandate isikutega, sealhulgas ka uuringu tellijaga. Et andmeid kasutatakse uuringu analüüsis ja järeldustes ainult isikustamist mittevõimaldaval kujul, ei kahjusta andmete kasutamine uuringus andmesubjektide õiguseid ega tekita neile täiendavaid kohustusi. Turvameetmed on täpsemalt kirjeldatud lisas 2 (isikuandmete 4 töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldamise ankeet). 1. Vastutava/volitatud töötleja üldandmed 1 Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava/volitatud töötleja nimi Sotsiaalministeerium, riigihanke võitja uuringu tegemiseks on Tartu Ülikool, küsitluse tegija Norstat Eesti AS 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Jah Ei 1.3 Registrikood või isikukood 70001952 (Sotsiaalministeerium)/74001073 (Tartu Ülikool)/11444875 (Norstat Eesti AS) 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Lossi 36 -303, Tartu, 51004 (Tartu Ülikooli aadressid sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus), Maja nr, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Tartu Ülikooli kaugtöö kohad (kaitstud võrgus jne, vt täpsemalt lisa), Endla tn 15 Tallinn Harjumaa 10122 (Norstat Eesti AS) 1.5 Asu- või elukoha aadress Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn (Sotsiaalministeerium)/ maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Lossi 36, 51004, Tartu (Tartu Ülikool)/ Endla tn 15 Tallinn Harjumaa 10122 (Norstat Eesti AS) 1.6 Kontaktandmed Sotsiaalministeerium, 626 9301, [email protected] telefon, e-post Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (uuringu tegija) Kerly Espenberg, [email protected] Norstat Eesti AS (küsitluse tegija) Kerli Kanamäe, [email protected] Täidab taotluse esitaja 1. Poliitikakujundamise Töötervishoiuteenuse uuring Sotsiaalministeeriumile. uuringu nimetus Uuring telliti riigihanke korras, mille võitis Tartu Ülikool. 2. Poliitikakujundamise uuringu Vabariigi Valitsuse seadus § 67 (sh TTOS, mis kuulub läbiviimise õiguslik alus Sotsiaalministeeriumi valdkonda). Üldmääruse Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse põhjenduspunktid 50-53 põhistavad andmete edasist teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest (teisest kasutamist) töötlemist avalikes huvides või isikuandmete kaitse seaduse § 16-le. Akadeemilise uuringu korral võib see olla liikmesriigi õiguse alusel. Isikuandmete kaitse 1 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 5 näiteks Teadus- ja arendustegevuse seaduse § 6 sätestamisel hinnati selle korralduse seadus ( kui olete registreeritud proportsionaalsust ja kooskõla andmekaitse teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms üldmääruse nõuetega ning kehtestati alus ning täiendavad kaitsemeetmed loamenetluste näol uuringute tegemiseks (nö liikmesriigi õiguse alusel, mis peab vastama avalikule huvile, nagu üldmääruse artikkel 89 ka ette näeb). Eelnevad selgitused näitavad et tegemist on avalikes huvides uuringuga, kuna selle tulemusel soovitakse parandada senised kitsaskohad tervisekontrolli nõuetes (vt ka ülejärgmist punkti, nr 4). 3. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise Uuringu eesmärk on selgitada välja eesmärk Kirjeldage uuringu eesmärke töötervishoiusüsteemi probleemid nii tööandjate ja (ka püstitatud hüpoteesi/ hüpoteese), mille töötajate kui ka tervishoiusüsteemi tasandil ning saavutamiseks on vajalik isikuandmete pakkuda lahendusi, et tuleviku töötervishoiuteenused töötlemine vastaks ühiskonna ootustele ja haakuks Eesti tervishoiusüsteemiga. Selleks, et kaardistada tööandjate, töötajate ja tervishoiuspetsialistide vajadusi ja ootusi seoses töötervishoiusüsteemiga ning analüüsida, kas töötervishoiusüsteemi hetkeseis neile vajadustele ja ootustele vastab, tuleb neid rühmi küsitleda. Tööandja esindajatel ja töötajatel palutakse täita kvantitatiivne küsimustik ning lisaks kogutakse kogemusi sihiotsinguga leitud tööandjate juures välitöid tehes. Vesteldakse ka töötervishoiuarstide, perearstide ja õdedega nende nõusoleku alusel. Leitu põhjal töötatakse välja soovitused töötervishoiusüsteemi parendamiseks, mis on kooskõlas riiklike tervishoiupoliitiliste- ja rahvaterviste alaste prioriteetide ja võimalustega. Isikuandmeid tuleb töödelda selleks, et luua tööandjate ja töötajate valim, keda kvantitatiivselt küsitleda. Tööandjate ja töötajate andmeid töödeldes saavad uuringu tegijad tagada heterogeense valimi, kus on esindatud erinevad ühiskonnagrupid, kuid kellel on samas piisav kokkupuude tööturu ja töötervishoiuga. Andmed tuleb isikustada töötamise- ja äriregistri andmete ühendamiseks, et vähendada küsitletavate koormust küsitlusele vastamisel. Seega puudutab taotlus üksnes seda protsessi. Küsitletavatelt endilt küsitakse küsitlemiseks aga eraldi nõusolek. Seejärel saadud andmed 6 anonümiseeritakse ning küsimustiku vastuseid enam vastajatega ei seostata. Kogu edasine analüüs toimub anonüümsete andmetega viisil, mis ei võimalda andmete allikaid tuvastada. 5. Isikute kategooriad, kelle Tööandjate esindajal (nt töökeskkonnaspetsialist) andmeid töödeldakse, ning valimi palutakse täita standardiseeritud küsimustik. suurus Valimisse kaasatakse Statistikaameti andmete põhjal Määratlege isikud/isikute rühmad, keda äriregistrist erineva käibe, töötajate arvu, uurida kavatsete ning kui palju neid on majandustegevuse valdkonna ja asukohaga tööandjaid. Kuna küsitlusele vastamise määr on tavaliselt umbes 20% ringis, tehakse tööandjate kohta 2000 ühikuga päring, et leida umbes 400 vastajat. Tööandjate valimi koostamise põhimõte on see, et see peegeldaks võimalikult hästi üldkogumit (tööandjad) ehk oleks esinduslik ja et ei küsitletaks ainult üht kindlat rühma. Tööandjate valim tehakse Statistikaameti andmete põhjal ja luuakse representatiivne järgmiste tegurite suhtes: Majandustegevuse valdkond (EMTAK – kõige laiem tase; valimi tegemisel võetakse arvesse, et tööandjaid oleks kaasatud erinevatest valdkondadest) Tööandja suurus (käive ja töötajate arv – valimi tegemisel võetakse arvesse, et kaasatud oleks nii väikesed, keskmised kui suured ettevõtted (et valim oleks ettevõtete suuruse poolest esinduslik)) Asukoht (NUTS3 tasemel – Ida-Virumaa, Põhja- Eesti, Lääne-Eesti, Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti) Töötajad, keda küsitletakse standardiseeritud küsitlusankeedi abil. Valimisse kaasatakse töötamise registri andmete põhjal eri vanuse, soo, asukohaga töötajate kohta 3000 päringut, et leida umbes 600 vastajat. Töötajate valimi koostamise põhimõte on see, et see peegeldaks võimalikult hästi üldkogumit (töötajad) ehk oleks esinduslik ja et ei küsitletaks ainult üht kindlat rühma. Valimi tegemisel võetakse arve järgmised tunnused: Vanus (18+ - valimi tegemisel võetakse arvesse, et töötajaid oleks erinevatest vanustest (noored, keskealised (juba suurema töökogemusega), pensionieelikud, pensioniealised))) Sugu (mees ja naine) Asukoht (NUTS3 tasemel – Ida-Virumaa, Põhja- Eesti, Lääne-Eesti, Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti) 7 Töötervishoiuarstid, perearstid ja õed, kelle kogemuste uurimiseks kasutatakse rühma- ja süvaintervjuusid, milleks osalemiseks neilt küsitakse nõusolek. Arstide ja -õdede valimisse kaasatakse nii keskustes kui ka ääremaal töötavaid ning nii ainult töötervishoiuteenust pakkuvates ettevõtetes kui ka kliinikumides töötavaid arste ja õdesid. Töötervishoiuarstide ja –õdedega tehakse neli rühma- ja 10 telefoniintervjuud. Perearstide ja –õdedega neli rühmaintervjuud ja kuus individuaalintervjuud. Kokku kaasatakse uuringusse intervjuudega umbes 12 töötervishoiuarsti, 6 töötervishoiuõde, 15 perearsti ja pereõde. Lisaks kogutakse nõusoleku alusel töötervishoiuarstide kogemusi ka Eesti Töötervishoiuarstide Seltsiga tehtaval rühmaarutelul. Tööandjad, kes on leitud sihitud otsingu alusel ja kelle juures tehakse nende nõusolekul välitöid (kokku kuni 10 tööandjat). Välitööde käigus (intervjuud tööandjatega, vaatlus töökohas, dokumendianalüüs) tehakse nende nõusolekul intervjuud ka valitud töötajatega, kelle leidmisel kasutatakse tööandja ettepanekuid ja organisatsiooni struktuurist tulenevaid võimalusi nagu erinevad juhtimistasandid ja tööülesannete tüübid. Olenevalt organisatsiooni suurusest võidakse vestelda ühes töökohas kuni kümne töötajaga. Valimisse kaasatakse eeskätt töötajaid, kellel on rohkem eripäraseid töökogemusi või kokkupuuteid töötervishoiuga ja kes on selleks oma nõusoleku andnud. 5.1. Töödeldavate isikuandmete REGISTRIANDMED töötajate kohta koosseis Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist: Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-  Isikukood ja perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed jne).  Töötamise algus  Ameti kood  Töötamise peatamine ja selle algus  Töökoha asukoht  Töötamise määr  Tööandja registrikood Äriregistrist:  Tööandja majandusvaldkond  Tööandja käive (viimasel kolmel aastal)  Tööandja töötajate arv (viimasel kolmel aastal) Rahvastikuregistrist:  Kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) 8 REGISTRIANDMED tööandjate kohta Statistikaameti andmed:  Tegutsevate tööandjate üldvalimi proportsioonid Äriregistrist:  Majandustegevuse valdkond  Käive (viimasel kolmel aastal)  Töötajate arv (viimasel kolmel aastal)  Ettevõtte omanikud ja filiaalid  Asukoht Tööinspektsiooni andmetest (kogutud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 16 lg 10 alusel):  Tööandja töökeskkonnaspetsialisti nimi Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist:  Tööandja esitatud andmed töötamise registris oma töötajate ametite kohta (isikustamata kujul amet ja selle esindajate arv) KÜSIMUSTIK töötajatele nõusoleku alusel (esitatakse kuni 15 küsimust)  Arvamus tervist mõjutavate ohutegurite kohta töökeskkonnas (müra vms)  Tööandja osavõtt töö tõttu tekkinud terviseprobleemide lahendamisel (nt kas ta on abi saanud)  Kogemused töötervishoiuarstiga  Kogemused perearstiga töötervishoiu asjus  Isikliku tervise olukord ja töökoha mõju sellele (üldine hinnang oma enesetunde olukorrale)  Töötervise ja tööohutuse teemade iseseisev uurimine  Haridustase  Soovitused töökeskkonna tervislikumaks kujundamisel (rohkem valgustust, vähem müra vms) KÜSIMUSTIK tööandjatele nõusoleku alusel (esitatakse kuni 15 küsimust)  Töökeskkonnaspetsialisti töö asutusese  Töötajate tervist mõjutavad ohutegurid töökohas (müra, valgus)  Töötervise edendamiseks tehtud sammud  Töökeskkonna riskianalüüsi tegemise sagedus ning selle töötajatele tutvustamine  Kogemused töötervisekontrolli ja selle mõjuga (suhtlus töötervishoiuarstiga jne)  Kogemused puuetega inimestele töötingimuste kohandamisel 9  Probleemid töötervishoiuteenuse või töökeskkonna tervislikumaks kujundamisega INTERVJUUD tööandjatega JA VAATLUSED nõusoleku alusel  Töökeskkonna vaatlus  Tööandja peetavad dokumendid, mis väljendavad töötervishoiuga tegelemist  Töötervishoiu korraldus töökohas  Kogemus riskianalüüsi läbiviimisega o Riskitegurid töökeskkonnas o Riskianalüüside kord o Riskianalüüsi põhjal ettevõetud sammud o Ootused riskianalüüsile  Kogemus töötervisekontrollidega o Töötervisekontrollide kord o Hinnang tervisekontrollide teenusele o Ootused tervisekontrollidele  Töötervise probleemidega tegelemiseks ja nende ennetamiseks tehtud sammud  Kitsaskohad töötervishoiusüsteemis (etteheited korraldusele) INTERVJUUD töötajatega nõusoleku alusel  Asutuses töötamise aeg, kogemus tööandjatega  Hinnang töökeskkonnale ja tööandja tegevusele seoses töötervishoiuga  Kogemus töötervisekontrolliga  Kogemus töökohal kogetud terviseprobleemidega (üldine hinnang olukorrale, kas töö on üleüldse kuidagi mõjutanud tervist) ARUTELU töötervishoiuarstidega nõusoleku alusel  Kogemused töötervishoiusüsteemiga: probleemkohad ja edulood INTERVJUUD töötervishoiuarstide, perearstide ja õdedega nõusoleku alusel  Töötervishoiuteenuse osutamist mõjutavad tegurid  Koostöö tööandjatega  Soovitused töötervishoiusüsteemi parendamiseks  Hinnang tehnoloogilistele arengutele töötervishoius 10 6. Isikuandmete allikad Äriregister, töötamise register ja tööinspektsiooni Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad andmed töökeskkonnaspetsialistide kohta (registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse 7. Uuringu vajadusteks kogutud Isikuandmeid ei säilitata peale lõpptulemuse isikuandmete säilitamine saavutamist. Andmed säilitatakse umbisikustatud kujul IKS § 16 lg 4 kohaselt on isikuandmeid hilisemateks vajadusteks, nt kokkuvõtted jms (vasta lubatud säilitada ka hilisemate küsimusele 7.1) teadusuuringute vajadusteks kodeeritud (umbisikustatud) kujul. 7.1 Isikuandmete Andmete töötleja (uuringu läbiviija ehk Tartu umbisikustamine Ülikool) Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH 7.2 Umbisikustatud andmeid kolm aastat säilitatakse hilisemate teadusuuringute vajaduseks… 8. Andmesubjekti teavitamine Valimi moodustamine toimub nõusolekuta ning isikuandmete töötlemisest andmesubjekte sellest eraldi ei teavitata (ei kahjusta nende õigusi ega kohustusi), kuna vastamine konkreetsel juhul toimub nõusoleku põhiselt ja uuringu lõpptulemus avaldatakse isikustamata kujul. 9. Isikuandmete edastamine Jah välisriiki 2 (puudutab üksnes umbisikustamata Ei andmeid) Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse 2 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thridcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §18 lõike 3 ja 5 alusel. 11 Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel - isikuandmeid edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti nõusolek , leping jms). 10. Teave, mille esitamist peab - vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada (Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isikukohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Uuringu loa taotluse allkirjastab teadus- ja arendusasutuse juht või tema poolt volitatud isik (palume lisada volikiri). Taotluse lisad: Lisa: Isikuandmete kaitseks rakendatud organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Priske Kantsler 12 Lisa Isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldamise ankeet 1 Töövahendite ja infovara turve Eesmärk: ruumide ja seadmete turvalisuse tagamine 1.1 Kas ligipääs delikaatsete isikuandmete Isikuandmete töötlemine ei ole seotud töötlemise ruumidesse on tagatud konkreetse ruumiga, vaid infosüsteemiga juhendite, eeskirjade, korralduste ja mõlema andmete töötleja puhul. Ligipääs andmetele on seotud töötaja töökoha arvuti, käskkirjade järgimisega ning ligipääsu infosüsteemide jt turvameetmetega. andmist, võtmist ja muutmist fikseeritakse kirjalikult? 1.2 Kuidas on reguleeritud koristaja(te) Koristajate ja tehniliste töötajate ligipääs ja/või tehniliste töötajate pääs andmete töötlemise ruumidesse ei võimalda delikaatsete isikuandmete töötlemise neile ligipääsu andmetele. ruumidesse? 1.3 Kas delikaatsete isikuandmete Andmed ei ole füüsilise objektina töötlemise ruumide kohta kehtib alati vaadeldavad, nende kättesaadavus ei ole nn „suletud uste ja akende poliitika“ (st seotud tööruumidega. ruumi uksed on lukustatud ning aknad on suletud, kui kedagi ruumis ei viibi, sh ka hetkelisel väljumisel)? 1.4 Millega tagatakse, et vastuvõturuumist Tartu Ülikoolis/Norstatis on ligipääs ning teistest avalikest ruumidest tööarvutitele, mille töövoos võib andmete puudub pääs ilma volituseta isikutel töötlemine pooleli olla, kaitstud tööruumide lukustamise, valvekaamerate ja neid jälgiva delikaatsete isikuandmete töötlemiseks valvetöötajaga. Ligipääs infosüsteemidele, kasutatavatesse ruumidesse? milles andmeid säilitatakse ja töödeldakse, on kaitstud töötajate isiklike paroolidega. 1.5 Kas ruumid, kus töödeldakse Jah, on valvesignalisatsioon ja delikaatseid isikuandmeid on ööpäevaringne mehitatud valve varustatud valvesignalisatsiooniga ning on kontrolli all ka peale tööaja lõppu? 1.6 Kas ruumid, kus töödeldakse Jah, tuletõrjesignalisatsioon on olemas delikaatseid isikuandmeid, on varustatud tuletõrjesignalisatsiooniga? 2. Dokumentide ja andmekandjate turve Eesmärk: ära hoida andmete omavoliline lugemine, kopeerimine ja muutmine 2.1 Milliseid andmekandjaid Te kasutate Failid arvuti/serveri kõvakettal – delikaatsete isikuandmete töötlemisel? digitaalkujul andmekandjad Valida võib mitu vastusevarianti 2.2 Kus ja kuidas hoitakse delikaatsete Paberdokumente ei töödelda isikuandmetega paberdokumente? 2.3 Kus ja kuidas hoitakse delikaatsete Neid ei kasutata isikuandmetega teisaldatavaid andmekandjaid (CD/DVD, USB mälupulk, mälukaart, väline kõvaketas vms)? 2.4 Kas kasutate viirus- ja nuhkvaratõrje Infosüsteemide kasutajaid on instrueeritud programme? vajalikest tegevustest nuhk- ja viirus(t)ega nakatumise/nakatumikahtluse korral. Nad on teadlikud, et riskigrupiks on igasugune tarkvara allalaadimine (Download) ning postitusprogrammidest manuste (Attachments) avamine, samuti võõraste teisaldatavate andmekandjate kasutamine 2.5 Sisevõrgu kaitse Internetiga või Serverid on kaitstud nii välis- kui ka kolmanda poole võrguga on tagatud sisekasutajate ebasihipärase tegevuse eest ….. kolmetasemelise kaitsega: LaivõrktulemüürDMZtulemüürSise võrk 2.6 Kas on olemas infosüsteemi andmete Ei, kasutame veebirakendust varukoopiate tegemise alane strateegia? 3. Infosüsteemi turve Eesmärk: kasutusõiguste määratlemine ja kontroll ning kasutajate autentimine ja toimingute logimine 3.1 Te töötlete digitaalkujul Arvutis, mis on ühendatud internetti, kuid delikaatseid isikuandmeid……… mis ei ole ühendatud teise IT-süsteemiga Märkige ära kõik vastusevariandid, mis Teie süsteemi kohta kehtivad 3.2 Millise rakendustarkvaraga Te Kasutusel on laiatarbetarkvara (teksti- ja delikaatseid isikuandmeid tabeltöötlustarkvara, nt MS Word, MS Excel, töötlete? LibreOffice jms) (Palume esitada informatsiooni, Kasutusel on spetsiaalselt väljatöötatud mis puudutab vaid delikaatsete tarkvara (SPSS, R) isikuandmete töötlemist) 3.3 Kas on tagatud digitaalsete Isikuandmed kustutatakse uuringu tegija delikaatsete isikuandmete andmefailidest pärast andmestike algandmete kaitse, st usaldatavus? ühendamist. Analüüsis kasutatakse ainult anonüümseid andmeid, andmekobinatsioone, mis võimaldaksid isikut tuvastata, ei avaldata. Intervjuudest ja vaatlustest tehakse memod, kus ei ole sellist infot, mis võimaldaks vaadeldava või intervjueeritava inimese äratundmist. Memod ei sisalda ühtegi nime ega ka seda, kus on intervjuud ja vaatlused tehtud. 3.4 Kas süsteemi sisenemiseks ehk Jah, selleks on iga kasutaja personaalne kasutaja autentimiseks kasutatakse kasutajanimi ja parool turvamehhanisme? 3.5 Kas kasutusel on paroolkaitse Jah, kehtivad paroolikaitse reeglid reeglid? 3.6 Kas on kindlaks määratud, Jah, süsteemikasutajal on juurdepääs ainult millistele andmetele omavad tööks vajalikele andmetele. erinevad kasutajad ligipääsuõigust? 3.7 Kas on tagatud infosüsteemiga Jah ühenduse katkemine, kui seda teatud aja vältel ei kasutata (nt 5 minuti jooksul)? 3.8 Kas on tagatud, et infosüsteem ei Jah võimalda uusi sisenemiskatseid ja lukustab kasutajatunnuse, kui ebaõnnestunud sisenemiskatsete arv ületab teatud piiri (nt kui on parooli sisestatud 3 korda valesti)? 3.9 Kas ja kuidas rakendate kaugtööd? Kaugtööd rakendatakse ja selleks kasutatakse turvakanaleid. 3.10 Kas isikuandmete andmehõiveks Ei kasutate pilvandmetöötlust? Kui kasutate pilvandmetöötlust 3.11 Mis tüüpi pilvetöötlemist te - kasutate? 3.12 Millist pilvandmetöötluse liiki - kasutatakse? 3.13 Kuidas on reguleeritud teenuse - kasutaja (vastutav töötleja) ehk Teie ja teenuse pakkuja (volitatud töötleja) suhe? 3.14 Nimetage pilvandmetöötluse - teenuse pakkuja asukoha riik. 3.15 Kas pilvandmetöötluse pakkuja - tagab piisava andmekaitse taseme, et täita IKS § 18 nõudeid (vt taotluse küsimus 9)? 4. Turvameetmed andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel Eesmärk: vältida isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist ning saada teada, millal, kellele ja millised isikuandmed edastati 4.1 Millisel kujul Te delikaatseid Krüpteeritud andmed (digitaalkujul) nende isikuandmeid kolmandatele osapooltele edastamisega üle turvatud võrgu, selleks on edastate? loodud vastav juurdepääsuliides 4.2 Kuidas delikaatseid isikuandmeid Paberdokumente ei töödelda ja teisaldatavaid sisaldavaid paberdokumente ja andmekandjaid ei kasutata teisaldatavaid andmekandjaid transporditakse (nt töötlemiskoha muutumisel, kolimisel või erinevate töötlemiskohtade vahel vms)? 4.3 Kuidas peate arvet, kellele, millal ja Andmete edastamise kohta infosüsteemist milliseid delikaatseid isikuandmeid peetakse vastavat automaatset logi, kus edastate? nähtub üheselt, kellele ja millisel põhjusel on andmeid edastatud (nt kasutusel oleva tarkvara kaudu andmete edastamisel) 5. Turvapoliitika Eesmärk: organisatsiooni töökorraldus, mis võimaldab täita infoturbemeetmeid (varundamine, hävitamine, siseeskirjade kehtestamine ja töötajate vastav koolitamine) 5.1 Millisele andmekandjale või süsteemile Jah – dubleerimine/kirjutamine samas paigas Teie infosüsteemi delikaatsetest asuvale serverile (andmeid dubleeritakse lokaalse arvuti ja serveri vahel) isikuandmetest varukoopia tehakse? 5.2 Kuidas on korraldatud varundatud Kasutusel on veebirakendus andmete (koopiate) turvaline hoidmine? 5.3 Kuidas Te hävitate delikaatseid Paberdokumente ei töödelda isikuandmeid sisaldavaid paberdokumente? 5.4 Kas Teie asutusel on tegevuskava, Ei juhuks kui infosüsteemi (andmekogu) töö on häiritud või on katkenud pikemaks perioodiks (üle 24 tunni) ning kas on olemas infosüsteemi töö (andmekogu algseisu) taastamise kava? 6. Muud 6.1 Kinnitan, et andmete töötlejal on Jah infosüsteemidesse autentimise ja isikuandmetele juurdepääsu reguleerimise juures võetud aluseks töötajate tööülesanded ning töötajatel puudub ligipääs oma tööülesannete täitmiseks mittevajalikele isikuandmetele (IKS § 25 lg 2 p 4) 6.2 Kinnitan, et andmete töötleja Jah organisatsioonis peetakse arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides seadme nimetuse, tüübi, asukoha, seadme valmistaja nime ning tarkvara nimetuse, versiooni, valmistaja nime ja kontaktandmed (IKS §25 lg 3) 6.3 Kinnitan, andmete töötleja on teadlik Jah sellest, et pilvandmetöötluse kasutamisel tuleb vajadusel taotleda Andmekaitse Inspektsioonilt luba isikuandmete edastamiseks ebapiisava andmekaitse tasemega riiki (IKS § 18) 6.4 Kinnitan, et andmete töötleja ei säilitata Jah isikuandmeid kauem, kui näevad ette õigusaktides sätestatud säilitustähtajad. Juhul, kui õigusaktides organisatsiooni poolt töödeldavatele isikuandmetele säilitamise tähtaegu ei ole määratud, ei säilitata isikuandmeid kauem kui hetkeni, millal on isikuandmete algse kogumise eesmärk saavutatud (IKS § 24 p 1) 6.5 Kinnitan, et andmete töötleja teeb Jah kõikvõimaliku tagamaks kogutud isikuandmete õigsus ja viimane seis. Juhul, kui organisatsiooni töötajatele saab teatavaks asjaolu, et kõik või osa organisatsiooni valduses olevatest isikuandmetest on ebaõiged, suletakse ebaõiged isikuandmed ning võetakse viivitamatult kasutusele vajalikud abinõud ebaõigete isikuandmete täiendamiseks ja parandamiseks (IKS § 24 p-d 2, 3) 6.6 Kinnitan, et ebaõigete isikuandmete Jah täiendamise või parandamise korral säilitab andmete töötleja ka ebaõiged isikuandmed märkusega nende kasutamise aja kohta. Isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, suletakse kuni isikuandmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni (IKS § 24 p-d 4, 5) 6.7 Kinnitan, et isikuandmete parandamise Jah korral teavitab andmete töötleja viivitamata kolmandaid isikuid, kellelt isikuandmed saadi või kellele isikuandmeid edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi (IKS § 24 p 6) 6.8 Kinnitan, et kõikide isikutega Jah (füüsilised-, juriidilised- ja avalik- õiguslikud juriidilised isikud), kes pääsevad või võivad pääseda ligi delikaatsetele isikuandmetele, on andmete töötleja sõlminud konfidentsiaalsuskohustuse lepingu või konfidentsiaalsuskohustuse nõue on mõne muu dokumendi lahutamatuks osaks (töölepingu vms)? 6.9 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad Jah kokku oma tööülesannete täitmisel andmete töötleja juures isikuandmetega on tutvunud kõikide isikuandmete kaitset puudutavate õigusaktide ja dokumentidega 6.10 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad Jah kokku andmete töötleja juures oma tööülesannete täitmisel isikuandmetega on läbinud infoturbealase koolituse /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Priske Kantsler
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel