Saatja: Anne Kleinberg <
[email protected]>
Saadetud: 24.10.2019 13:39
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: EPS pöördumine seoses kliiniliste psühholoogide väljaõppe riikliku korraldusega.asice
Manused: EPS pöördumine seoses kliiniliste psühholoogide väljaõppe riikliku korraldusega.asice
Lp.Tanel Kiik Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 24.10.2019 Eesti Psühhiaatrite Seltsi pöördumine seoses psühhiaatrilise abi kättesaadavusega ja kliiniliste psühholoogide väljaõppe riikliku korraldusega Valitsuse tasandil kinnitatav Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu seab mitmete teenuste puhul tingimuseks, et Haigekassa saab teatud teenuseid osta üksnes juhul kui teenuse osutajaks on kliiniline psühholoog.1 Kliiniliste psühholoogide osas ei vasta olukord vajadusele - piisava psühhiaatrilise abi tagamiseks ei ole neid piisavalt. Kuigi psühholoogide kvalifikatsioonihindamise süsteem on Kutsekoja kaudu käivitunud, ei ole süsteemi poolt kliiniliseks psühholoogiks spetsialiseerumisel tagatud psühholoogidele vajalik väljaõpe.2 Eestis kehtivate kutsestandardite järgi, mis on kooskõlas Euroopa Liidus kokku lepitud standardiga EuroPsy kestab kliinilise psühholoogi ettevalmistus kokku 6 aastat (3+2+1), kus ülikooli lõpetamisele järgneb juhendatud praktika ehk residentuuri läbimine. See õppevorm ei ole väljaspool kliinilise psühholoogi kehtivaid kutsestandardeid reguleeritud ning korraldus on seni olnud tööandjate ja residentuuri läbijate kokkulepete küsimus3, mille tõttu on spetsialistide ning osutatavate teenuste tase kõikuv ning piisavalt spetsialiste ei saa pädevust omandada. Erinevalt arstidest, kel on riiklikult rahastatava ja Tartu Ülikooli korraldatava residentuuri näol loodud mehhanism eriarstiks spetsialiseerumiseks, toimub kliiniliseks psühholoogiks spetsialiseerumine soovija või tema tööandja initsiatiivil, ilma, et kumbki saaks mingitki riiklikku tuge. Kui riiklikult on vajalik psühhiaatriliste tervishoiuteenuste osutamine, oleks ootuspärane, et riiklikult on tagatud ka vajaliku kvalifikatsioonini jõudmine.4 Haridus- ja Teadusministeerium on nõustunud ettepanekuga5 viia Eestis psühholoogide väljaõpe vastavusse Euroopa Liidus kokku lepitud standardiga EuroPsy ning lisanud, et arstide residentuuri raamnõuded, residentuuri läbiviimise kord ja residentuuri rahastamine kuuluvad Sotisaalministeeriumi haldusalasse ning sarnaselt peaks see toimuma ka kliiniliste psühholoogidega.6 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri välisakrediteering rõhutas samuti oma otsuses, et kliiniliste psühholoogide ettevalmistamiseks tuleb tagada jätkusuutlik töökohapõhine õpe ka kuuendaks õppeaastaks, mis on määrava tähtsusega (sh rahvusvahelise võrreldavuse perspektiivist lähtuvalt).7 Kliiniliste psühholoogide väljaõppe süsteemi riiklik toetus ja reguleerimine tagaksid spetsialistide arvu suurenemise, psühholoogilise ja psühhoterapeutilise abi kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemise ja tervikuna psühhiaatrilise abi kättesaadavuse paranemise. Tartu Ülikooli psühholoogia instituut on koostöös Eesti Psühholoogide Liiduga koostanud kliinilise psühholoogia juhendatud praktika ehk residentuuri õppekava, mis koosneb teoreetilis-praktilistest kursustest, mis toimuvad regulaarsete tsüklitena TÜ psühholoogia instituudis, ning juhendatud praktiseerimisest tervishoiuasutuses. Õppetöö korraldus (mahtude arvestus, arvestuste ja eksamite sooritamise kord jms) on analoogne juba olemasolevatele psühholoogia instituudi õppekavadele ja vastab TÜ üldisele korrale. Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi haigla, Tallinna Lastehaigla Psühhiaatriakliinik on Tartu Ülikooli õppekava raames valmis sarnaselt arstide residentuurile olema praktikabaasiks ka kliiniliste psühholoogide väljaõppel ning pakkuma vajalikult määral väljaõpet, praktikat ja juhendamist töökohal. Eesti Psühhiaatrite Selts toetab kliiniliste psühholoogide erialaühenduste 9.10.19 pöördumist rahvastikuminister Riina Solmanile ja sotsiaalminister Tanel Kiigele ning teeb ettepaneku riiklikult toetada kliiniliseks psühholoogiks saamiseks vajalikku juhendatud praktikat ehk residentuuri, mis järgneb magistrantuuri lõpetamisele. Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Anne Kleinberg President Eesti Psühhiaatrite Selts Viited: 1 Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017039 2 Lehtmets, A., Kleinberg, A., Susi, A., Aadamsoo, K., Parksepp, M., Jaanson, P., Pilli, R., Janno, S., Vasar, V. (2012). Psühhiaatria eriala arengukava kaasajastamine ja täiendamine 2012. aastal, lk 5 https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/Arstide_erialade_arengukavad/psuhhiaatria_arengukava.pdf 3 Mets, U., Veldre, V., SA Kutsekoda (2017). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: tervishoid. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. Tallinn: SA Kutsekoda, lk 90 http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/tervishoiu_uuringu_terviktekst.pdf 4 Veldre, V., Aaben, L., Nurm Ü-K. (2017). Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 vahehindamine. Vaimse tervise valdkonna aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, lk 15-16 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Tervisevaldkond/rta-hindamine_praxis_veebr-2017.pdf 5 Kalm, V. (2015) Ettepanek Eestis psühholoogide väljaõppesse kutseaasta lisamiseks . 02.11.2015 nr 2-23.17 /RE/21467 6 Ligi, J. (2015). Haridus- ja Teadusministeeriumi vastus pöördumisele „Ettepanek Eestis psühholoogide väljaõppesse kutseaasta lisamiseks“ .11.2015 nr 5.2-2 /4475 7 Loose, J J., van Aken, M., A. G., Nasvytiene, D., Re, A., Zarina, I., Tepp, M. (2016) Psühholoogia õppekavagrupi hindamisotsus Tartu Ülikool. Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu http://ekka.archimedes.ee/wp-content/uploads/UT_Ps%C3%BChholoogia_OKH_otsus.pdf