dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 22. oktoober 2019
Viit
5.2-2/2587-1
Registreeritud
22. oktoober 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu sotsiaalkomisjon, Eesti Apteekide Ühendus, Eesti Proviisorite Koda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2019
Vastutaja
Katri Eespere (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond)

Failid

  • 📎5.2-22587-1 22.10.2019 Väljaminev kiri.bdoc462 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 22.10.2019 nr 5.2-2/2587-1 Lossi plats 1a 15165, Tallinn Pöördumine Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole Lugupeetud sotsiaalkomisjoni liikmed Soovime anda omapoolsed selgitused valdavalt ravimite hulgimüüjatega seotud Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) märgukirjale 16. oktoobrist 20191 seoses apteegi omandireformi rakendumisega, mis ei võimalda ravimite hulgimüüjatel enam apteeke ega nende üle valitsevat mõju omada. Peagi lõpule jõudval apteegireformil on kaks eesmärki – esiteks lahutada üksteisest ravimite jae- ja hulgimüük (nn vertikaalse integratsiooni keeld) ning teiseks anda proviisoritele apteegiomanikena tervishoius kaalukam roll. Riigikogu soovis jae- ja hulgimüüjate seotuse keelu ning proviisori enamusosaluse nõudega toetada konkurentsi, proviisorite ärilist sõltumatust ja kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest. Samuti sooviti suurendada proviisori sõltumatust hulgimüüjast, vähendada seeläbi sektori investeerimiskulusid ja tugevdada proviisori rolli tervishoiusüsteemis. Sotsiaalministeerium on oma tegevuses lähtunud Riigikogus 21.05.2014, 18.02.2015 ja 12.12.2018 vastuvõetud seadusest. Sotsiaalministeerium tutvustas 26.09.2017 Riigikogu sotsiaalkomisjonile apteekide omandireformi rakendusega seotud väljakutseid ja võimalikke riske.2 Oleme rakendust ettevalmistavas tegevuses lähtunud sotsiaalkomisjonile tutvustatud slaididel (vt Lisa 1) väljatoodud riskide vähendamisest. Eeldame, et kui seadusandja oleks apteegireformi rakendamiseks pidanud vajalikuks täiendavaid volitusnorme, oleks ta need seadusesse selliselt sätestanud. Proviisorite tarbeks on koostöös Ravimiameti, Eesti Apteekrite Liidu ja Eesti Proviisorite Kojaga koostatud apteegiomanikuks saamise juhend.3 Abimaterjal on suunatud eeskätt üldapteekide tulevastele omanikele ning pakub infot selle kohta, mida apteegi asutamisel tuleks silmas pidada. Samuti on Sotsiaalministeerium eraldanud vahendeid Eesti Proviisorite Kojale apteegipidamisest huvitatud proviisorite koolitamiseks ning juriidiliseks- ja ettevõtlusalaseks nõustamiseks. Tegevustoetuse eesmärk on otseselt apteegireformi rakendamise tegevuste elluviimine. 1 Registreeritud Riigikogu dokumendihaldussüsteemis 16. oktoobril 2019 nr 1-6/19-79/2 2 Sotsiaalkomisjoni 26.09.2017 istungi protokoll: https://www.riigikogu.ee/download/65f5da4f-b355-41b7- b8e8-07c5125f2e8d 3 Apteegiomanikuks saamise juhend: http://ravimiamet.ee/apteegiomanikuks-saamise-juhend?group=6 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Ravimiamet nõustab turuosalisi tegevuslubadega seotud küsimustes. Lisaks oleme pakkunud võimalusena luua ravimiameti kodulehele ostu-müügikeskkond, et hõlbustada apteekide ostmisest ja müümisest huvitatud isikute omavahelist kontakti. Paraku ei ole müügikeskkonna idee leidnud toetust Eesti Apteekide Ühenduse poolt, mistõttu ei pidanud me põhjendatuks selle loomisega edasi töötada. Informatsiooni andmiseks nõuetele mittevastavate apteekide kohta lõi Ravimiamet eraldi kaardirakenduse.4 Oleme pakkunud välja ka võimaluse vajadusel vahendada sõltumatut konsultatsiooni apteekide väärtuse hindamiseks. Analüüsisime ka vajadust luua täiendavaid krediidimeetmeid apteeki omandada soovivale proviisorile, kuid olukorra kaardistus kinnitas, et finantsvahendite taotlemiseks on juba olemas erinevad võimalused, mistõttu täiendavate meetmete loomine ei ole vajalik. Proviisorite finantsvõimekuse toetamiseks on võimalik kasutada näiteks Kredexi meetmeid – ettevõtte stardilaenu ja ka laenukäendust. Infot Kredexi meetmete kohta oleme levitanud nii avalikkuses kui erialaüritustel. Proviisoritele oleme tutvustanud finantseerimisvõimalusi näiteks 08.05.2019 Eesti Apteekrite Liidu infopäeval, 17.05.2019 toimunud Eesti Proviisorite Koja infopäeval, samuti elektroonilise infona ajakirjas Apteek Täna 3/2019 numbris. Lisaks erinevates nii otsesele sihtgrupile kui ka laiemale avalikkusele suunatud intervjuude kaudu. Samuti on võimalik kasutada maakondlike arenduskeskuste võrgustiku teenuseid nii ettevõtlusalaseks koolituseks, starditoetuse taotlemiseks jms. Ka sellekohast informatsiooni oleme ministeeriumi poolt Eesti Proviisorite Kojale edastanud oma liikmete hulgas levitamiseks. Üks võimalikest riskidest, mille 26.09.2017 Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil välja tõime, oli hulgimüüjatest omanike soovimatus apteeke müüa. Kuigi sotsiaalkomisjon ei pidanud septembris 2017 toimunud arutelul seda tõenäoliseks, on see risk realiseerunud – hulgimüüjatest ja nendega seotud apteegiomanikud ja nende omanduses olevaid apteegikette ühendav Eesti Apteekide Ühendus on sõnaselgelt kinnitanud soovimatust seadust vastuvõetud ja jõustunud kujul rakendada. Eesti Apteekide Ühendus ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liit on avalikkuses oma seisukohad avaldanud – Eesti Ravimihulgimüüjate liidu juhatuse liige, Magnum AS juht Ahti Kallikorm ütles 24.09.2019 Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil sõnaselgelt, et Ravimihulgimüüjate Liit ei näe mingisugust põhjust, miks peaksid ravimite hulgimüüjatest apteegiomanikud loobuma omandist5, sama seisukohta kinnitas EAÜ tegevjuht ja Magnum AS kvaliteedidirektor Timo Danilov nii sotsiaalkomisjonis kui ka näiteks intervjuudes 27.09.20196 kui ka 01.10.2019.7 Viimases intervjuus toonitas Timo Danilov, et Eesti Apteekide Ühendus loodab ühel või teisel viisil saavutada sellise lahenduse, et apteegireformi tõttu löögi all olevad apteegid ei peaks uksi sulgema või apteegiomanikud, kes ei ole proviisorid, oma varast põhjendamatult loobuma. Leiame, et kõige suuremaks takistuseks apteegireformi rakendamisel on pidev ebakindlus, mida proviisoritele ja avalikkusele sisendatakse. Arusaadavalt puudub üksikutel proviisoritel piisav jõud ketiapteekide omanike ja nendega seotud organisatsioonide vastu. Sellises 4 Ravimiameti kaardirakendus: https://apteegid.ravimiamet.ee/ 5 Sotsiaalkomisjoni 26.09.2019 protokoll: https://www.riigikogu.ee/download/d34db1df-8d04-4b14-8e4f- 84e7a26d8247 6 TV3 uudised 27.septembril 2019. a : https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2019/09/27/apteegireformi-kohale- on-tousnud-tumedad-pilved 7 Postimees TV Reporteri uudised 1. oktoobril 2019.a: https://tv.postimees.ee/6791573/reporter-eesti- apteegireformi-ahvardab- labikukkumine?utm_source=messenger.com&utm_medium=button_article&utm_content=6791573&utm_cam paign=fb_social 3 olukorras puudub proviisoritel kindlustunne, et reform jõuab lõpuni, mistõttu ei kiirustata apteekide asutamise või omandamisega. Riik peab tagama ravimite kättesaadavuse inimeste jaoks. Ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamine on vajalik patsientide huvide ja rahva tervise kaitseks. Oleme valmis Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmetele tutvustama ravimite kättesaadavuse tagamise võimalusi. Apteekidest ravimiabi täiendavate teenuste osas on Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut olnud 2016. aastast alates olnud läbirääkimistes EAÜ liikmetega, seda esmalt nende vajalike tervise nõustamisteenuste osas, mis ei vaja tervishoiuteenuste tegevusluba. Paraku ei ole apteekides teenuste osutamiseni ikka veel teenuste osutamiseni jõutud, kuid esimesed piloodid, sh suitsetamisest loobumise lühinõustamine, peaksid varsti algama. Ministeerium peab väga oluliseks, et lisateenused ei viiks apteekides tähelepanu kõrvale olulisimast nõuandest, mida inimesed proviisoritelt ja farmatseutidelt ootavad – nõu ravimite, ravimite tarvitamise ja koostoimete teemal. Eesti Apteekide Ühenduse arvamuse kohaselt peaks Sotsiaalministeerium läbi viima seaduse mõjude analüüsi. Juhime tähelepanu asjaolule, et seaduse mõjude analüüsimiseks on tavapäraselt kaks võimalikku ajahetke – seaduseelnõu väljatöötamisel või seaduse rakendamise järgselt n.-ö järelmõju analüüsina. Apteegireformi puudutavad seadused võttis riigikogu vastu juba 2014. ja 2015. aastal, tegemist on kehtiva õigusega, mitte seaduseelnõu väljatöötamise protsessiga. Lisaks kehtib kuni 01.04.2020 seaduse nõuete üleminekuperiood. Seetõttu jääb Sotsiaalministeeriumile ebaselgeks, kuidas saaks seaduse terviklikku mõju seaduse üleminekuaja jooksul hinnata. Sellest tulenevalt on Sotsiaalministeerium kujundanud seisukoha, et põhjendatud on seaduse rakendumise järelmõju analüüs, kui kõik seaduse sätted on saanud oma mõju avaldada. Samale seisukohale on asunud ka Riigikogu 615 SE seletuskirjas, sedastades, et kuna tegemist on pikaajalist mõju omavate komplekssete meetmetega, on nende terviklik hindamine asjakohane 10-15 aasta perspektiivis.8 Anname ka teada, et Sotsiaalministeerium täitis 2014. aastal menetletud ja seadusena vastu võetud 615 SE seletuskirjas antud suunised juba 2015. aasta alguses. 20.01.2015. aastal toimus Sotsiaalministeeriumis avalik-õigusliku koja teemaline arutelu. EAÜ esindajatena viibisid arutelul Tanel Terase, Kristiina Sepp, Tiina Kadak ja Kadri Tammepuu. Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse saatis arutelu protokolli koos arutelul osalejate seisukohtadega Riigikogu sotsiaalkomisjonile 28. jaanuaril 2015. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Lisa: Sotsiaalkomisjoni 26.09.2017 istungil kasutatud ettekande slaidid „Sotsiaalministeeriumi ettevalmistustest ravimiseaduse muudatuste rakendamiseks 2020. aastal” Katri Eespere 6269 106 [email protected] 8 https://www.riigikogu.ee/download/5e6850ff-8ee5-4b33-ad52-26b20179ba72 Sotsiaalministeeriumi ettevalmistustest ravimiseaduse muudatuste rakendamiseks 2020. aastal 26.09.2017 Apteegi omandipiirangud a) vertikaalse integratsiooni keeld. Keelu kohaselt ei või üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks olla lisaks seni piiratud isikute ringile ka ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja. b) nõue, et apteegi tegevusloa omaja enamusosalus (>50% osadest või aktsiatest ja valitsev mõju) peab kuuluma proviisorile, kes on vähemalt ühes endale kuuluvas apteegis juhatajaks, ja piirang, mille kohaselt ei tohi apteegi enamus- ega vähemusosanikud omada rohkem kui nelja 4000 ja enama elanikuga asulas tegutsevat apteeki. Piirangud jõustuvad • Haruapteekide tegevus linnas tuleb lõpetada 2019. aasta 9. juuni; • Hulgimüüjad ei tohi omada apteeki ega nende üle valitsevat mõju 2020. aasta 1. aprill; • Apteegiomanik peab olema proviisor 2020. aasta 1. aprill. Ravimiseadus ei näe ette omandipiirangute jõustumise rakendusmehhanisme. Hetkeseis apteegiturul • Eestis on 494 apteeki – 338 üldapteeki ja 156 haruapteeki. • 01.09.2017 seisuga oli Terviseametis registreeritud proviisoreid 962 ning farmatseute 809. • Omandipiirangutele vastab 132 apteeki (26,7%). Omandipiirangute jõustumisega seotud rakenduslikud - väljakutsed kas senised omanikud soovivad apteeke müüa? - kas proviisorid soovivad apteeke osta? - kas proviisoritel on piisavalt vahendeid apteekide ostmiseks? Ostjatega seotud võimalikud - Proviisoritel puudub piisav julgus riskid ettevõtlusega tegeleda Tõsta proviisoriõppe mahtu ja täiendada ärijuhtimise õppekavaga. Lisaks toetada proviisorite ärijuhtimise alast täiendkoolitamist. Vastavaid koolitusi pakuvad nt Tartu Ülikool, EBS, TTÜ, Mainor jne). - Proviisoritel puuduvad rahalised ressursid apteegi ostmiseks Proviisorite finantsilise võimekuse tõstmine (nt subsideeritud laen, omakapitali investeering, riiklikud toetused, riigi tagatis laenule, apteekri lähtetoetuse tõstmine). Müüjatega seotud võimalikud - Praegused omanikud ei ole nõus riskid apteeke müüma. - Hetkel on teadmata apteegi hinna kujunemine. - Info kättesaadavus müüdavate apteekide kohta. Võimaliku lahendusena kaaluda müügikeskkonna loomist Ravimiameti veebilehele. Samuti on lubatud frantsiisilepingute kasutamine proviisorist omaniku ja kaubamärgi omaniku vahel. Müüjatega seotud võimalikud riskid - Senised apteekide omanikud hakkavad kasutama nn „halle skeeme“ tegelike omandisuhete varjamiseks. Laiendada Konkurentsiameti õigusi omandisuhete tuvastamiseks nii Eestis kui rahvusvahelises koostöös ja Ravimiameti õigusi tegevusloa andmisest keeldumiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Omandipiirangute jõustumisega seotud võimalikud - Apteekide arvuriskid patsiendile vähenemine, sealhulgas vähem atraktiivsetes kohtades teenuse kättesaadavuse halvenemine. Omandipiirangute jõustumisega seotud - Välisinvesteeringute võimalikud riskid riigile kaitse lepingud. - Müüjal puudub motivatsioon apteeki müüa, mistõttu toimuvad müügitehingud viimasel hetkel ebamõistliku hinnaga. - Puudub piisav hulk motiveeritud proviisoreid, kes tahaksid apteeki osta. - Riigivastutus tekkinud kahjude Aitäh!
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel