Tallinna ringkonnakohus Teie 30.09.2019 nr 3-19-346/
[email protected] Meie 21.10.2019 nr 2-5.1/3380-18
Pärnu mnt 7
15084, Tallinn Harju maakond
Sotsiaalministeeriumi küsimused Euroopa
Kohtule haldusasjas 3-19-346
Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2019 määruse alusel teeb kaebaja ettepaneku esitada
Euroopa Kohtule eelotsuse taotlus järgmiste küsimustega:
1. Kas direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute
ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artikli
põhjenduspunkti 6 ja artiklit 46 saab koosmõjus tõlgendada selliselt, et hankijal on õigus
nõuda pakkujalt hankija asukoha tegevusluba kui see on tingitud avalikust huvist ja
tervisekaitsest?
1.1 Juhul kui vastus küsimusele on jaatav ning liikmesriik on tegevusloa nõude
kehtestanud siseriikliku õigusaktiga, siis kas on õiguspärane, kui hankija sätestab tegevusloa
nõude pakkuja kvalifitseerimise tingimusena?
1.2 Juhul, kui vastus küsimusele on jaatav ning Euroopa Liidu vastava valdkonna
otsekohalduvad õigusaktid (käesolevas kohtuasjas) Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punktid a ja b ning määruse (EÜ) nr 853/2004
artikkel 4 välistavad pakkuja asukohariigi tegevusloale tuginemise ja sätestavad ettevõtja
kohapealse kontrollimise nõude, siis kas sellisel juhul on õiguspärane, kui hankija sätestab
tegevusloa nõude pakkuja kvalifitseerimise tingimusena?
1.3 Juhul kui vastus küsimusele on eitav, siis kas direktiivi 2004/18 artiklis 2 sätestatud
võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise põhimõttega on kooskõlas kvalifitseerimise
tingimuste kehtestamise asemel õiguskaitsevahendite kasutamine eduka pakkuja suhtes
temaga sõlmitud hankelepingu rikkumise korral, kui tal ei ole lepingu täitmiseks nõutavat
tegevusluba? Kas direktiivi 2004/18 artikli 44 lõikega 1 on kooskõlas tõlgendus
diskrimineerimise keelu mõjust ja ulatusest, mis sisuliselt kaotab direktiivis sätestatud
pakkujate kvalitatiivse valiku kriteeriumi kasutamise õiguse ja mõju ning pakkuja võimekust
hankelepingut täita (tegevusloakohustusega teenust osutada) kontrollitakse pärast
hankemenetluse lõppemist?
2. Eesti riigihangete seaduse § 41 lõike 3 kohaselt pidi hankija sätestama
tegevusloanõude kvalifitseerimise tingimusena hanketeates. Kas direktiivi 2004/18/EÜ
artikliga 46 on kooskõlas siseriiklik õigusakt, mis kohustab hankijat sätestama tegevusloa
nõude kvalifitseerimise tingimusena?
2.1 Juhul kui vastus eelnevale küsimusele on, et riigihangete seaduse § 41 lõige 3 on
vastuolus direktiiviga (direktiiv võeti valesti üle), siis kas hankijale saab teha
finantskorrektsiooni olukorras, kus hankija on käitunud kooskõlas seadusega (seadus
välistas võimaluse küsida tegevusluba mõnes muus hankemenetluse etapis)?
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
3. Kas direktiivi 2004/18 EÜ artiklis 2 sätestatud võrdse ja mittediskrimineeriva
kohtlemise põhimõttega on kooskõlas, kui hankija on kehtestanud sellise kvalitatiivse valiku
tingimuse, mida mõni ettevõtja, kes soovib hankemenetluses osaleda, ei ole suuteline
iseseisvalt täitma ilma ühispakkujaid või alltöövõtjaid kaasamata või kui pakkuja ei täida
iseseisvalt hankija sätestatud kvalitatiivse valiku kriteeriumit, kuid selle täitmiseks on pakkujal
võimalik tugineda teise isiku näitajatele?
4. Kas määruse 1083/2006 artikli 99 kohase finantskorrektsiooni tegemise aluseks saab
väidetav riigihanke eeskirjade eiramine olla juhul, kui konkurentsi piiramine on üksnes
teoreetiline (hüpoteetilisse pakkuja loobumine hankes osalemisest)?
4.1 Juhul, kui vastus eelnevale küsimusele on, et finantskorrektsiooni aluseks olev
konkurentsi piiramine võib olla üksnes teoreetiline siis, kas olukorras, kus väidetav
konkurentsi kahjustamine on üksnes teoreetiline, saab väidetavat riigihanke eeskirjade
eiramist pidada lihtsalt formaalseks, mistõttu on lubatud Euroopa Komisjoni otsuses
nr 1912/2013 (C(2013)9527 toodud lisa punkti 1.3 kohaselt finantskorrektsiooni tegemata
jätmine?
4.2 Juhul, kui teoreetilist konkurentsi piiramist ei saa pidada üksnes formaalseks
rikkumiseks, kas siis tuleks kohaldada Euroopa Komisjoni otsuses nr 1912/2013
(C(2013)9527 toodud lisa punkti 2.1 alapunkti 9 kohast madalaimat finantskorrektsiooni
määra?
Kaebaja peab asja lahendamise seisukohalt eriti oluliseks kohtumääruse punktis 12 välja
õiguspärase ootusega seotud küsimust, mida kaebaja eraldi küsimusena taotlusesse ei lisa
kuna see on määruses olemas. Kaebaja on nõus sellega, kui kohus asja lahendamise
huvides muudab küsimuste sõnastust. Juhul, kui teiste menetlusosaliste küsimuste
ettepanekud erinevad sisuliselt kaebaja omadest, siis palume kohtul sõnastada eelotsuse
taotluse küsimused selliselt, et kaebaja esitatud küsimused oleksid kaetud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Brandt-Kure
jurist
Kristina Brandt-Kure 6269370
[email protected]