dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi küsimused Euroopa Kohtule

Sotsiaalministeerium · 21. oktoober 2019
Viit
2-5.1/3380-18
Registreeritud
21. oktoober 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna ringkonnakohus
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-4 Kohtumaterjalid
Toimik
1.2-4/2019
Vastutaja
Kristina Brandt-Kure

Failid

  • 📎2-5.13380-18 21.10.2019 Väljaminev kiri.bdoc218 KB

Sisu (failidest)

Tallinna ringkonnakohus Teie 30.09.2019 nr 3-19-346/ [email protected] Meie 21.10.2019 nr 2-5.1/3380-18 Pärnu mnt 7 15084, Tallinn Harju maakond Sotsiaalministeeriumi küsimused Euroopa Kohtule haldusasjas 3-19-346 Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2019 määruse alusel teeb kaebaja ettepaneku esitada Euroopa Kohtule eelotsuse taotlus järgmiste küsimustega: 1. Kas direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artikli põhjenduspunkti 6 ja artiklit 46 saab koosmõjus tõlgendada selliselt, et hankijal on õigus nõuda pakkujalt hankija asukoha tegevusluba kui see on tingitud avalikust huvist ja tervisekaitsest? 1.1 Juhul kui vastus küsimusele on jaatav ning liikmesriik on tegevusloa nõude kehtestanud siseriikliku õigusaktiga, siis kas on õiguspärane, kui hankija sätestab tegevusloa nõude pakkuja kvalifitseerimise tingimusena? 1.2 Juhul, kui vastus küsimusele on jaatav ning Euroopa Liidu vastava valdkonna otsekohalduvad õigusaktid (käesolevas kohtuasjas) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 punktid a ja b ning määruse (EÜ) nr 853/2004 artikkel 4 välistavad pakkuja asukohariigi tegevusloale tuginemise ja sätestavad ettevõtja kohapealse kontrollimise nõude, siis kas sellisel juhul on õiguspärane, kui hankija sätestab tegevusloa nõude pakkuja kvalifitseerimise tingimusena? 1.3 Juhul kui vastus küsimusele on eitav, siis kas direktiivi 2004/18 artiklis 2 sätestatud võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise põhimõttega on kooskõlas kvalifitseerimise tingimuste kehtestamise asemel õiguskaitsevahendite kasutamine eduka pakkuja suhtes temaga sõlmitud hankelepingu rikkumise korral, kui tal ei ole lepingu täitmiseks nõutavat tegevusluba? Kas direktiivi 2004/18 artikli 44 lõikega 1 on kooskõlas tõlgendus diskrimineerimise keelu mõjust ja ulatusest, mis sisuliselt kaotab direktiivis sätestatud pakkujate kvalitatiivse valiku kriteeriumi kasutamise õiguse ja mõju ning pakkuja võimekust hankelepingut täita (tegevusloakohustusega teenust osutada) kontrollitakse pärast hankemenetluse lõppemist? 2. Eesti riigihangete seaduse § 41 lõike 3 kohaselt pidi hankija sätestama tegevusloanõude kvalifitseerimise tingimusena hanketeates. Kas direktiivi 2004/18/EÜ artikliga 46 on kooskõlas siseriiklik õigusakt, mis kohustab hankijat sätestama tegevusloa nõude kvalifitseerimise tingimusena? 2.1 Juhul kui vastus eelnevale küsimusele on, et riigihangete seaduse § 41 lõige 3 on vastuolus direktiiviga (direktiiv võeti valesti üle), siis kas hankijale saab teha finantskorrektsiooni olukorras, kus hankija on käitunud kooskõlas seadusega (seadus välistas võimaluse küsida tegevusluba mõnes muus hankemenetluse etapis)? Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 3. Kas direktiivi 2004/18 EÜ artiklis 2 sätestatud võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise põhimõttega on kooskõlas, kui hankija on kehtestanud sellise kvalitatiivse valiku tingimuse, mida mõni ettevõtja, kes soovib hankemenetluses osaleda, ei ole suuteline iseseisvalt täitma ilma ühispakkujaid või alltöövõtjaid kaasamata või kui pakkuja ei täida iseseisvalt hankija sätestatud kvalitatiivse valiku kriteeriumit, kuid selle täitmiseks on pakkujal võimalik tugineda teise isiku näitajatele? 4. Kas määruse 1083/2006 artikli 99 kohase finantskorrektsiooni tegemise aluseks saab väidetav riigihanke eeskirjade eiramine olla juhul, kui konkurentsi piiramine on üksnes teoreetiline (hüpoteetilisse pakkuja loobumine hankes osalemisest)? 4.1 Juhul, kui vastus eelnevale küsimusele on, et finantskorrektsiooni aluseks olev konkurentsi piiramine võib olla üksnes teoreetiline siis, kas olukorras, kus väidetav konkurentsi kahjustamine on üksnes teoreetiline, saab väidetavat riigihanke eeskirjade eiramist pidada lihtsalt formaalseks, mistõttu on lubatud Euroopa Komisjoni otsuses nr 1912/2013 (C(2013)9527 toodud lisa punkti 1.3 kohaselt finantskorrektsiooni tegemata jätmine? 4.2 Juhul, kui teoreetilist konkurentsi piiramist ei saa pidada üksnes formaalseks rikkumiseks, kas siis tuleks kohaldada Euroopa Komisjoni otsuses nr 1912/2013 (C(2013)9527 toodud lisa punkti 2.1 alapunkti 9 kohast madalaimat finantskorrektsiooni määra? Kaebaja peab asja lahendamise seisukohalt eriti oluliseks kohtumääruse punktis 12 välja õiguspärase ootusega seotud küsimust, mida kaebaja eraldi küsimusena taotlusesse ei lisa kuna see on määruses olemas. Kaebaja on nõus sellega, kui kohus asja lahendamise huvides muudab küsimuste sõnastust. Juhul, kui teiste menetlusosaliste küsimuste ettepanekud erinevad sisuliselt kaebaja omadest, siis palume kohtul sõnastada eelotsuse taotluse küsimused selliselt, et kaebaja esitatud küsimused oleksid kaetud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Brandt-Kure jurist Kristina Brandt-Kure 6269370 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →