Riigikogu sotsiaalkomisjon Sotsiaalministeerium Tubakaseaduse muutmine Eesti Tervisedenduse Ühing on üleriigiline rahvatervise valdkonnas tegutsev spetsialiste ühendav organisatsioon. Meie liikmetele teevad muret planeeritavad muudatused tubakaseaduses ja nende mõju rahvastiku tervisele. Hetkel on seaduse mõjudes kaalukausile pandud ettevõtjate huvi kasumit teenida ja mõju tervisele ning keskkonnale. Kui me räägime tubakatoodetest, millega kaasneb terviserisk, siis tuleks lähtuda eelkõige rahvastiku tervisest. E-sigaretile kehtivate piirangute vähendamine ja kuumutatavate tubakatoodete turuletoomine leebematel tingimustel ei ole meie hinnangul põhjendatud: – Tervisemõju ei ole piisavalt uuritud . Võrreldes tavasigarettidega ei ole e-sigarettide vedelikesse lisatavate ainete pikaajalist mõju tervisele piisavalt uuritud ja seega ei saa väita, et tegemist on “tervislikuma alternatiiviga” tavapärastele tubakatoodetele. Küll aga on selge, et e-sigaretid sisaldavad sadu toksilisi aineid tavasigarettidega sarnastes kogustes, kehas toimuvad tarvitamisel sarnased protsessid ja seega on alust arvata, et tekib risk haigestuda samadesse haigustesse (1). Seetõttu tuleb e-sigarette käsitleda sarnaselt tavasigarettidega – toksilistena. Sama kehtib kuumutatavate toodete kohta. – Tervistkahjustavaid tooteid püütakse muuta meeldivaks. Erinevate maitsetega muudetakse alternatiivsed tubakatooted meeldivaks lastele ja noortele. Laste huvi näitavad 2018. aasta andmed, mille kohaselt 52% tubakatoodete tarvitamisega alustavatest lastest proovis esimesena e-sigaretti. Suitsetamisega alustamine on lükkunud aga hilisemasse ikka. (2) Kui teeme lihtsamaks e-sigarettide kättesaamise ja lubame erinevad maitsed, siis muutuvad tervistkahjustavad tooted atraktiivsemaks ka väikestele lastele. On selge, et õigusakti muutmise tagajärjel tõuseb uute tarvitajate arv. Kuidas seda riski planeeritakse vähendada? Siinkohal ei piisa ainult inimeste teadlikkuse tõstmisest ja ühekordsetest ennetustegevustest. – Ühe sõltuvuse asendamine teisega. Sisuliselt on e-sigarettide, kuumutatavate toodete vms kasutamine alternatiivina tavasigarettidele ühe sõltuvuse asendamine teisega. Uus toode on tarvitajale erinevate maitsete ja lõhnade tõttu meeldivam ning seetõttu on küsitav sellest loobumine. Ka riigi jaoks tähendab see, et peame hakkama tegelema tagajärgedega, mida ei oska veel ette näha. 2018. aasta oli täiskasvanute hulgas igapäevasuitsetajaid 17%, 2016. aastal oli sama näitaja 21% (3). Seda langustendentsi tuleb hoida, mitte pakkuda välja meeldivamaid alternatiive. – Sotsiaalse normi kujundamine. Keskkonna mõju ei seisne ainult tubakasuitsus. Liberaalne ja ebastabiilne tubakapoliitika annab ühiskonnale sõnumi, et tubakatoodete tarvitamine on normaalne ja praegusel juhul loome illusiooni, et on olemas “tervislikumad alternatiivid” tavasigarettidele. Laste käitumist mõjutab meie kõigi käitumine – hoiakud, uskumused, väärtused, harjumused jm. Elanikele antavad sõnumid peavad olema selged ja tõenduspõhised. – Tulemuslikud ja tõenduspõhised meetmed tubakatarvitamise vähendamiseks. Tubaka tarvitamist on võimalik vähendada meetmetega, mis ei eksperimenteeri inimeste tervisega. Nõustaja abil võib tubakast loobumise võimalus olla koguni mitmeid kordi tõenäolisem, kui üksi loobumist katsetades. Samuti on suurem tõenäosus spetsiaalsete ravimite kasutamisel. Spetsialistidel on oskused ja teadmised, kuidas planeerida sekkumisi, mis on tulemuslikud suuremate gruppide tervisekäitumise muutmisel. Sekkumised on disainitud konkreetsele sihtrühmale lähtudes nende isiklikest mõjuteguritest ja ümbritsevast keskkonnast (sh inimestest). (4) – Riigi ülesanne on kaitsta elanike tervist . Riik peab ( tervise)poliitika kujundamisel ja elluviimisel lähtuma eelkõige oma rahvastiku tervisest ehk rahvastiku tervis peab olema poliitikaülene. Kui maailmavaatest lähtuvalt peetakse tervist vähem või rohkem inimese enda vastutuseks, siis selle eelduseks on tervisttoetav ja lihtsaid tervislikke valikuid võimaldav keskkond. Kui me räägime haavatavatest rahvastikurühmadest (nt lapsed), siis on veelgi selgem, et mööndusi ei saa teha ning tervise eest tuleb seista. Kas riigil on huvi muuta tubakaseadust selliselt, et tubakatooted oleksid kättesaadavamad ja atraktiivsemad ning sellega kaasneks võimalik tubaka tarvitamise suurenemine nii laste kui täiskasvanute seas? Altraja, A. Kuidas põhjustavad elektroonilised sigaretid molekulaarbioloogilisi muutusi kopsudes? Eesti Arst 2016; 95(6):383–388. Oja L, Piksööt J, Rahno J. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. 2017/2018. õppeaasta tabelid. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019. Tekkel M, Veideman T. Eesti Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017. Tobacco Use and Dependence Guideline Panel. Treating tobacco use and dependence: 2008 update. Clinical practice guideline. Rockville: US Department of Health and Human Services; 2008. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Kunder juhatuse liige Eesti Tervisedenduse Ühingu nimel
Saatja: Nele Kunder <
[email protected]>
Saadetud: 21.10.2019 11:17
Adressaat: <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; Tanel Kiik
<
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>
Teema: Eesti Tervisedenduse Ühingu pöördumine
Manused: Pöördumine_tubakaseaduse muutmine.asice
Tere
Edastan Eesti Tervisedenduse Ühingu pöördumise seoses tubakaseaduse muutmise eelnõuga.
Lugupidamisega
Nele Kunder
juhatuse liige
Eesti Tervisedenduse Ühing