Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu esimees / 17.10.2019 / 2-3/14-20 ;
Riigikantselei / 17.10.2019 / 7-1.2/19-01451
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus sotsiaalministrile
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun sotsiaalministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata
Riigikogu juhatusele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 31.10.2019
Lisainfo: Hele Everausi küsimus Eesti Bioeetika nõukogu taastamise kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 17.10.2019
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
16. 10. 20 19
Kirjalik Küsimus
Eesti Biocetika nöukogu taastamine
Lugupeetud minister Tanel Kiik!
Kiired arengud bioloogias ja meditsiinis fling nendega seotud tehnoloogiates, uute biotehnoloogiate
tervishoiu jaoks vöimalikukssaamine ja kasutamine on juba aastate jooksul toonud esile arvukalt
eetilisi aspekte. Nendega 5eotud arutelusid, mis puudutavad muuhulgas nii transplantatsiooni,
biopankasid, elu ja surma kusimusi, tehisintellekti, ravirahade oiglast jagamist, informeeritud
nousolekut ja muid seda valdkonda puudutavaid sugavalt emotsionaalseid ja ennekOike koige sellega
seotud ôiguslikke kUsimusi on peetud palju ning vastused pole mitte alati uhemöttelised.
Kindlasti vajavad biocetilised probleemid Iaiapãhjalist multidistsiplinaarset profe55ionaalide
panustamist diskussioonidesse korvuti avalikkuse kaasamisega. Eelnimetatud vajadustest on
enamuses riikides sundinud bioeetika noukogud. NH juhtus aastaid tagasi onneks ka Eestis.
Eesti Bioeetika Nâukogu loodi 21.jaanuaril 1998,aastal sotsiaalministri nâuandva ja koordineeriva
organina bioeetika kusimustes. Nöukogu ulesanded fikseeriti Eesti Bioeetika Nöukogu pöhimaruses
nr 27({RTL 1998,137,527)punktis 6
1)uhtsete bioeetika-alaste seisukohtade kujundamine meditsiini tegevusaladel;
2)bioeetika pohimotete tutvustamine avalikkusele ja sellekohaste andmete avaldamise
korraldamine;
3)Eestis tegutsevate inimuuringute eetikakomisjonide ja bioeetika-alaste komi5jonide
tegevuse koordineerimine;
4)seaduseelnôude ja teiste âigusaktide valjatootamisel bioeetika-alaste ettepanekute
tegemine;
5)Riigikogu ja valitsusasutuste bioeetika-alane nãustamine.
Eesti Bioeetika Nöukogu tegutses 2017 aasta märtsini. Siis tema tegevus Iöpetati. Kolmandat aastat
ei eksisteeri Eestis (ainsa rilgina Euroopa Liidus) midagi, mis taidaks Bioeetika Nöukogu rolli.
Selle asemel, et uuesti taastada Eestis Bioeetika Nöukogu, jôustus 29.09.19. sotsiaalministri määrus
nr6O: “Uuringueetika komitee moodustamine, selle töbkord, Iiikmete arvja määramise kord ning
uuringu taotluse Iabiviimise tasumäarad.”(RT 1,26.09.19,1)
Selles satestatakse:
§ 3. Nöukogu padevus
(1) NOukogu ulesanne on isikute pohiOiguste ennetava kaitse tagamineja uuringutele
rakendatavate hindamispöhimOtete uhtlustamine, et kindlustada uuritavate isikute öiguste
kaitsemeetmed ning uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid jargida.
Kixjalik kusimus
(2) Nöukogu annab hinnangu geenivaramu tootlemisele inimgeeniuuringute seaduses
satestatud tingimustel ja korras.
(3) Nöukogu hindab tervise info5üsteemist teadusuuringu vol statistika vajadusteks
isikuandmete valjastamise vajalikkust ja pOhjendatust.
(4) Uuringule eetilise hinnangu andmisel lahtub nOukogu muu hulgas isikuandmete kaitse
seaduse §-s 6 sate5tatud tingimustest, eetiliste riskide suurusest ja uuringu tegija taustast,
leides tasakaalu pOhiOiguste kaitse 18 uuringu otstarbekuse vahel.
Nagu nähtub moodu5tatud komiteele antud ulesannetest, el ole ette nahtud, et uus kogu taidaks
varemtoiminud Eesti Bioeetika NOukogu rollija kohustusi.
Samas margitakse: Uuringueetika komitee on Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev fling valdkonna
eest vastutava ministri loodud sãltumatu komitee, mule nimetus on Eesti bioeetika ja inimuuringute
noukogu (edaspidi noukogu).
Tegelikult On Bioeetika komitee likvideeritud fling selle asemel on moodustatud praegune
uuringueetika komitee, millel pole mingeid endise Eesti Bioeetika NOukogu kohustusi, Oigusi ega
eesmarke.
Rahvu5vahelised deklarat5ioonid (UNESCO,2005 The Universal Declaration on Bioethics and Human
Rights”) naevad ette iseseisvate riiklike multidistsiplinaarsete bioeetika komiteede loomise. Nende
ulesannetena margitakse:
1.NOustada valitsusi, parlamente ja riigiasutusi tervishoiu, biomeditsiiniteaduste ja
bioetehnoloogiate klirete arengutega seotud bioeetilistes probleemides ja kusimustes.
2.Valmistada ette soovitusi bioeetilistel teemadel ja seeläbi mOjutada poluitiliste otsuste
tegemist fling tOsta avalikkuse teadlikkust ja aruteludes osalemist. Bioeetika nOukogu
soovitused vOivad mOjutada ka seadusloomet.
3.VOimaldada laiapOhjalist foorumit avalikuks diskussiooniks arvukates bioeetika
probleemides.
Bioeetika Noukogud on kOikide rlikides kesksed bioeetika-alased kon5ultatsioonikogud, kelle
arvamused ja soovitused on valitsuste ja parlamentide poolt kOrgelt hinnatud ja oodatud.
Koike eeltoodut arvestades palun vastuseid järgmistele kVsimustele:
1.Miks Sotsiaalministeerium juba kolmandat aastat ei pea vajalikuks Eestis Bioeetika NOukogu
olemasolu?
2.Kuna asjamoodustatud Uuringueetika komitee(mida kuII nimetatakse Eesti bioeetika ja
inimuuringute noukoguks) ei oma enam varasem Bioeetika Noukogu rolli, Olgusi ja kohustusi, siis
kuidas kavatsetakse uhiskonnale tagada bioeetikaga seotud mitmekesiste ja kiiresti muutuvate
probleemidega tegelemineja nende laiapOhjalised arutelud?
4.Kuidas Sotsiaalministeerium realiseerib rahvusvahelistes konventsioonide soovitused
bioeetikaalaste avalike arutelude ja professionaalsete diskussioonide uhendamisel parimate otsuste
kuj u nda mise ks?
5. Kuidas kavatseb Sotsiaalministeerium rahvusvahelises suhtluses olla bioeetika teemadel teistele
riikidele vârdväarne partner, kul meil vastavat rahvuslikku institutsiooni tegelikult enam juba mitu
aastat ci eksisteeri.
Lugupidamisega
Hele Everaus
Riigikogu Iiige
Hr Taimar Peterkop
Riigisekretär
17.10.2019 nr 2-3/14-20
Kirjaliku küsimuse edastamine
Edastan Teile Riigikogu liikme Hele Everausi esitatud kirjaliku küsimuse sotsiaalminister Tanel
Kiigele.
Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu juhatusele
DVK kaudu kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates küsimuse
edastamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisa: kirjalik küsimus kolmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]