dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigikogu liikme kirjalik küsimus

Sotsiaalministeerium · 18. oktoober 2019
Viit
5.2-2/2556-1
Registreeritud
18. oktoober 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2019
Vastutaja
Ingrid Ots-Vaik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
31. oktoober 2019

Failid

  • 📎19-01451-2.pdf1 KB
  • 📎Eesti_Bioeetika_nõukogu_taastamisest.asice1209 KB

Sisu (failidest)

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu esimees / 17.10.2019 / 2-3/14-20 ; Riigikantselei / 17.10.2019 / 7-1.2/19-01451 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus sotsiaalministrile Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun sotsiaalministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu juhatusele digitaalselt allkirjastatud vastus. Tähtaeg: 31.10.2019 Lisainfo: Hele Everausi küsimus Eesti Bioeetika nõukogu taastamise kohta. Kontroll: Heili Tõnisson Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 17.10.2019 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Tanel Kiik Sotsiaalminister 16. 10. 20 19 Kirjalik Küsimus Eesti Biocetika nöukogu taastamine Lugupeetud minister Tanel Kiik! Kiired arengud bioloogias ja meditsiinis fling nendega seotud tehnoloogiates, uute biotehnoloogiate tervishoiu jaoks vöimalikukssaamine ja kasutamine on juba aastate jooksul toonud esile arvukalt eetilisi aspekte. Nendega 5eotud arutelusid, mis puudutavad muuhulgas nii transplantatsiooni, biopankasid, elu ja surma kusimusi, tehisintellekti, ravirahade oiglast jagamist, informeeritud nousolekut ja muid seda valdkonda puudutavaid sugavalt emotsionaalseid ja ennekOike koige sellega seotud ôiguslikke kUsimusi on peetud palju ning vastused pole mitte alati uhemöttelised. Kindlasti vajavad biocetilised probleemid Iaiapãhjalist multidistsiplinaarset profe55ionaalide panustamist diskussioonidesse korvuti avalikkuse kaasamisega. Eelnimetatud vajadustest on enamuses riikides sundinud bioeetika noukogud. NH juhtus aastaid tagasi onneks ka Eestis. Eesti Bioeetika Nâukogu loodi 21.jaanuaril 1998,aastal sotsiaalministri nâuandva ja koordineeriva organina bioeetika kusimustes. Nöukogu ulesanded fikseeriti Eesti Bioeetika Nöukogu pöhimaruses nr 27({RTL 1998,137,527)punktis 6 1)uhtsete bioeetika-alaste seisukohtade kujundamine meditsiini tegevusaladel; 2)bioeetika pohimotete tutvustamine avalikkusele ja sellekohaste andmete avaldamise korraldamine; 3)Eestis tegutsevate inimuuringute eetikakomisjonide ja bioeetika-alaste komi5jonide tegevuse koordineerimine; 4)seaduseelnôude ja teiste âigusaktide valjatootamisel bioeetika-alaste ettepanekute tegemine; 5)Riigikogu ja valitsusasutuste bioeetika-alane nãustamine. Eesti Bioeetika Nöukogu tegutses 2017 aasta märtsini. Siis tema tegevus Iöpetati. Kolmandat aastat ei eksisteeri Eestis (ainsa rilgina Euroopa Liidus) midagi, mis taidaks Bioeetika Nöukogu rolli. Selle asemel, et uuesti taastada Eestis Bioeetika Nöukogu, jôustus 29.09.19. sotsiaalministri määrus nr6O: “Uuringueetika komitee moodustamine, selle töbkord, Iiikmete arvja määramise kord ning uuringu taotluse Iabiviimise tasumäarad.”(RT 1,26.09.19,1) Selles satestatakse: § 3. Nöukogu padevus (1) NOukogu ulesanne on isikute pohiOiguste ennetava kaitse tagamineja uuringutele rakendatavate hindamispöhimOtete uhtlustamine, et kindlustada uuritavate isikute öiguste kaitsemeetmed ning uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid jargida. Kixjalik kusimus (2) Nöukogu annab hinnangu geenivaramu tootlemisele inimgeeniuuringute seaduses satestatud tingimustel ja korras. (3) Nöukogu hindab tervise info5üsteemist teadusuuringu vol statistika vajadusteks isikuandmete valjastamise vajalikkust ja pOhjendatust. (4) Uuringule eetilise hinnangu andmisel lahtub nOukogu muu hulgas isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sate5tatud tingimustest, eetiliste riskide suurusest ja uuringu tegija taustast, leides tasakaalu pOhiOiguste kaitse 18 uuringu otstarbekuse vahel. Nagu nähtub moodu5tatud komiteele antud ulesannetest, el ole ette nahtud, et uus kogu taidaks varemtoiminud Eesti Bioeetika NOukogu rollija kohustusi. Samas margitakse: Uuringueetika komitee on Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev fling valdkonna eest vastutava ministri loodud sãltumatu komitee, mule nimetus on Eesti bioeetika ja inimuuringute noukogu (edaspidi noukogu). Tegelikult On Bioeetika komitee likvideeritud fling selle asemel on moodustatud praegune uuringueetika komitee, millel pole mingeid endise Eesti Bioeetika NOukogu kohustusi, Oigusi ega eesmarke. Rahvu5vahelised deklarat5ioonid (UNESCO,2005 The Universal Declaration on Bioethics and Human Rights”) naevad ette iseseisvate riiklike multidistsiplinaarsete bioeetika komiteede loomise. Nende ulesannetena margitakse: 1.NOustada valitsusi, parlamente ja riigiasutusi tervishoiu, biomeditsiiniteaduste ja bioetehnoloogiate klirete arengutega seotud bioeetilistes probleemides ja kusimustes. 2.Valmistada ette soovitusi bioeetilistel teemadel ja seeläbi mOjutada poluitiliste otsuste tegemist fling tOsta avalikkuse teadlikkust ja aruteludes osalemist. Bioeetika nOukogu soovitused vOivad mOjutada ka seadusloomet. 3.VOimaldada laiapOhjalist foorumit avalikuks diskussiooniks arvukates bioeetika probleemides. Bioeetika Noukogud on kOikide rlikides kesksed bioeetika-alased kon5ultatsioonikogud, kelle arvamused ja soovitused on valitsuste ja parlamentide poolt kOrgelt hinnatud ja oodatud. Koike eeltoodut arvestades palun vastuseid järgmistele kVsimustele: 1.Miks Sotsiaalministeerium juba kolmandat aastat ei pea vajalikuks Eestis Bioeetika NOukogu olemasolu? 2.Kuna asjamoodustatud Uuringueetika komitee(mida kuII nimetatakse Eesti bioeetika ja inimuuringute noukoguks) ei oma enam varasem Bioeetika Noukogu rolli, Olgusi ja kohustusi, siis kuidas kavatsetakse uhiskonnale tagada bioeetikaga seotud mitmekesiste ja kiiresti muutuvate probleemidega tegelemineja nende laiapOhjalised arutelud? 4.Kuidas Sotsiaalministeerium realiseerib rahvusvahelistes konventsioonide soovitused bioeetikaalaste avalike arutelude ja professionaalsete diskussioonide uhendamisel parimate otsuste kuj u nda mise ks? 5. Kuidas kavatseb Sotsiaalministeerium rahvusvahelises suhtluses olla bioeetika teemadel teistele riikidele vârdväarne partner, kul meil vastavat rahvuslikku institutsiooni tegelikult enam juba mitu aastat ci eksisteeri. Lugupidamisega Hele Everaus Riigikogu Iiige Hr Taimar Peterkop Riigisekretär 17.10.2019 nr 2-3/14-20 Kirjaliku küsimuse edastamine Edastan Teile Riigikogu liikme Hele Everausi esitatud kirjaliku küsimuse sotsiaalminister Tanel Kiigele. Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu juhatusele DVK kaudu kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisa: kirjalik küsimus kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel