EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/19-1028 - Riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 07.11.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e495a292-0ace-429f-9de8-98c2f797d5e2
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e495a292-0ace-429f-9de8-98c2f797d5e2?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Keskkonnaministeerium
Maaeluministeerium 17.10.2019 nr 17-1/19-0305/7662
Riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030
eelnõu kooskõlastamine
Austatud ministrid
Esitame teile kooskõlastamiseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (ELT
L 328, 21.12.2018, lk 1—77) artikli 3 lõike 1 alusel Eesti Vabariigi poolt Euroopa Komisjonile
esitatava „Riikliku energia- ja kliimakava“ (REKK2030) eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: Riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 eelnõu
REKK 2030 kokkuvõte
Lisa I Riikliku kava B jaos esitatavate näitajate ja muutujate üksikasjalik loetelu
Lisa II KPP 2050 poliitilised suunised ja põhimõtted
Lisa III REKK 2030 meetmete seos kava eesmärkidega
Lisa IV Meetmete kirjeldused
Lisa V REKK 2030 eelnõule laekunud kommentaaride vastused
Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium
Sotsiaalministeerium
Rahandusministeerium
Justiitsministeerium
Kaitseministeerium
Siseministeerium
Irje Möldre
625 6497
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
LISA I KPP 2050 POLIITILISED SUUNISED JA PÕHIMÕTTED
Kogu majandust hõlmavad poliitikasuunised
Eestist kujundatakse atraktiivne keskkond eelkõige kasvuhoonegaaside heidet
vähendavate innovaatiliste tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamiseks. Samuti
soodustatakse nende eksporti ja globaalset rakendamist kliimamuutustega seotud
üleilmsete probleemide lahendamiseks. Tuvastatakse ning prioriseeritakse suure
ekspordivõime ning majandusliku ja keskkonnahoiu potentsiaaliga rohekasvu
valdkonnad ning toetatakse nende arengut järjepidevalt soodsa regulatiivse keskkonna
kujundamise ja rahastusele ligipääsu soodustamise kaudu. Näiteks ettevõtetele suunatud
riiklike toetusmeetmete kriteeriumites arvestatakse kliimapoliitika eesmärke ja
võimaluse korral eelistatakse vähese süsinikuheitega alternatiive.
Nii tarbijate kui ka ettevõtete kliimasõbralike hoiakute ja valikute kujundamiseks
suurendatakse ühiskonna teadlikkust kliimamuutuste leevendamisest ja nende
mõjudega kohanemisest. Juurutatakse kliimamuutuste temaatika teadmiste-, oskuste- ja
hoiakutepõhist käsitlemist kõigil haridustasemetel ning mitteformaalses
keskkonnahariduses. Avaliku sektori head eeskuju näidatakse keskkonnakorralduslike
meetmete abil, sealhulgas keskkonnajuhtimise ja keskkonnahoidlike hangete
rakendamisega riigiasutustes. Ühtlasi tunnustatakse parimate praktikate loojaid ja
kasutajaid.
Majanduskasv seotakse lahti esmase tooraine kasutamise kasvust ressursitõhusa
ringmajanduse edendamise kaudu, arvestades säästva arengu eesmärke ning eelkõige
säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Jäätmehierarhiast lähtudes jätkatakse
jäätmetekke vähendamist ja tõhustatakse jäätmete liigiti kogumist. Tootmises
vähendatakse esmase ja suurendatakse teisese tooraine kasutust ning rakendatakse
ökodisaini ja universaalse disaini põhimõtteid. Soodustatakse uudsete, sealhulgas
ressursside taaskasutamisel, jagamisel ja rentimisel põhinevate ärimudelite
kasutuselevõttu.
Eesti panustab teiste arenenud riikide hulgas piiriüleselt kliimamuutuste leevendamisse
ja nende mõjudega kohanemisse arengukoostöö raames, kaasates võimaluse korral
selleks Eesti parimat oskusteavet. Kliimaeesmärkide saavutamise kulutõhususe
suurendamiseks kasutatakse olemasolevaid ja tulevasi paindlikkusmehhanisme.
Valdkondlikud poliitikasuunised kliimamuutuste leevendamiseks
Energeetika ja tööstus
Energia tarbimiskeskuste ja uute tootmisvõimsuste planeerimisel ning tarbimise ja
tootmise juhtimisel lähtutakse süsteemi kui terviku tõhusast koostoimimisest.
Tööstuslikes protsessides soodustakse valdavalt vähese CO2 eriheitega tehnoloogiate
rakendamist ning ressursside tõhusat kasutamist. Tööstusettevõtetes
Olemasoleva hoonefondi renoveerimisel ning uute hoonete planeerimisel ja ehitamisel
lähtutakse süsteemi kui terviku majanduslikust ja energeetilisest tõhususest, et
saavutada kogu kasutuses oleva hoonefondi maksimaalne energiatõhusus.
Energiasüsteemides võrkude planeerimisel, ehitamisel, haldamisel ja
rekonstrueerimisel lähtutakse süsteemi kui terviku majanduslikust ning energeetilisest
efektiivsusest eesmärgiga saavutada maksimaalne energia- ja ressursitõhusus.
Põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning
kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi
käitlemisprotsessis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet viisil, millega ei kaasne muu
negatiivse keskkonnamõju suurenemine.
Suuremahulise energeetika ja tööstuse sektori osalisi suunatakse kasvuhoonegaaside
heidet jõudsalt ja kulutõhusalt vähendama, jätkates turupõhiste mehhanismide kasutust.
Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat
kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu
ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus.
Energeetika ja tööstuse kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-,
arendus- ja innovatsioonisuundi, millega edendatakse tõhusate energiatehnoloogiate
arengut ning kodumaise taastuvenergiaressursi maksimaalset väärindamist,
suurendatakse primaarenergia kokkuhoidu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet.
Transport
Vähendatakse sundliikumise ja isiklikust autost sõltuvuse vajadust hästi integreeritud
asustuse ja transpordikorralduse planeerimise kaudu. Samuti edendatakse
energiasäästlikku liikluskultuuri.
Suurendatakse sõidukipargi ökonoomsust ja säästlike transpordikütuste osakaalu
eelkõige eesmärgipärase maksupoliitika ning avaliku sektori eeskuju abil.
Eelistatakse vähese kasvuhoonegaaside heitega transpordi- ja liikumisviise
ühistranspordi, kergliikluse ning energiatõhusate kaubavedude eelisarendamise kaudu.
Edendatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis soodustavad keskvalitsuse
ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning ettevõtete teadlikkuse ja kompetentsi
suurendamist säästva transpordi ja liikuvuse arendamisel ning asjakohaste
näidisprojektide elluviimisel.
Põllumajandus
Suurendatakse ja säilitatakse muldade süsinikuvaru ning kujundatakse ja säilitatakse
olulise süsinikuvaruga maa-alasid.
Soodustatakse põllumajandusmaa tõhusat ja keskkonnasõbralikku kasutust ning
välditakse selle põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Säilitatakse
põllumajandusmaa tootmispotentsiaal ja väärtusliku mullastikuga põllumaa pindala.
Tõhustatakse taimetoitainete kasutamist ning soodustatakse mineraalväetiste
asendamist orgaaniliste väetiste ja keskkonnasõbralike mullaparandajatega. Välditakse
orgaanilise aine vajaduseta põllult minemaviimist.
Edendatakse jõudsalt bioenergia tootmist ning selle kasutamist eelkõige selliste
taastumatute kütuste asemel, mille tootmine on energiamahukas.
Suurendatakse põllumajandussektori tootlikkust ja ressursikasutuse tõhusust, et
vähendada kasvuhoonegaaside heidet toodangu ühiku kohta.
Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-, arendus-
ja innovatsioonisuundi, mis suurendavad põllumajanduse kestlikkust. Innovatsiooni
edendamiseks seotakse teadustöö tihedalt põllumajandustootmisega hariduse, teavituse
ja nõustamise kaudu.
Metsandus ja maakasutus
Metsade juurdekasvu ja süsiniku sidumise võimet suurendatakse tootliku ja kestliku
metsamajandamisega ning pikas perspektiivis säilitatakse metsade süsinikuvaru.
Järjepidevalt edendatakse puidukasutust ning suurendatakse süsinikuvaru puittoodetes
ja ehitistes, asendades sel viisil taastumatute loodusressursside kasutamist.
Soodustatakse senise metsamaa pindala säilimist ning teistes maakasutuse kategooriates
eelistatakse süsiniku sidumise suurendamise ja heite vähendamise võtteid.
Säilitatakse või suurendatakse sooalade turbas seotud süsinikuvaru. Välditakse soode
edasist kuivendamist ning juba kuivendatud turbaaladel taastatakse võimaluse korral
looduslähedane veerežiim või välditakse alade edasist degradeerumist.
Metsanduse ja maakasutuse sektoris eelistatakse teadus-, arendus- ja
innovatsioonisuundi, mis aitavad suurendada süsiniku sidumist ning leida
alternatiivseid puidukasutusviise.
LISA I REKK 2030 MEETMETE SEOS KAVA EESMÄRKIDEGA
Meetmete tabelites lühendite tähendused:
KHG↓- kasvuhoonegaaside heide väheneb meetme tulemusel
TE↑ - taastuvenergiaallikatest toodetud energia osakaal suureneb meetme tulemusel
TÕH – energiatõhusus paraneb meetme tulemusel
WEM – rahastamisotsusega meetmed (KHG heite prognoosis With Existing Measures scenario)
WAM - kavandamisprotsessis olevad meetmed (KHG heite prognoosis With Additional Measures scenario)
HALL KAST tähistab meetme panust kasvuhoonegaaside heite vähenemisesse, taastuvenergiaallikatest
toodetud energiasse ja/või energiatõhususesse.
NR ENERGEETIKA MEETMED KHG↓ TE↑ TÕH
RAHASTAMISOTSUSEGA (WEM)
EN1 Taastuvenergia toetus ning toetus tõhusaks soojuse ja
elektri koostootmiseks
EN2 Tuuleparkidesse tehtavate investeeringute toetus
EN3 Soojamajanduse arendamine
KAVANDATUD JA KAVANDAMISEL (WAM)
EN4 Soojamajanduse täiendav arendamine
POTENTSIAALSED MEETMED
EN5 Taastuvenergia toetus läbi vähempakkumiste oksjoni
(tehnoloogia neutraalne)
EN6 Taastuvenergia toetus läbi vähempakkumiste oksjoni
(tehnoloogia spetsiifiline)
KHG ARVESTUSES MITTE ARVESTATAVAD MEETMED
EN7 Energiamajanduse arengukava teadus- ja arendustegevuse
programm
EN8 Võrguteenuste kvaliteedi tõstmine
EN9 Ilmastikukindla võrgu osakaalu suurendamine
EN10 Ülekande- ja jaotusvõrgu püsitasu juurutamine
võrguettevõtja püsikulusid arvestavaks
EN11 Kauglugemissüsteemile üleminek
EN12 Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri-
Euroopa sünkroonalaga
EN13 Õhuseireradarite soetamine tuuleparkide arendamiseks
EN14 Meretuuleparkide eelarendus (liitumised, planeeringud),
ühisprojekt
NR TRANSPORDI MEETMED KHG↓ TE↑ TÕH
RAHASTAMISOTSUSEGA (WEM)
TR1 Biokütuste osakaalu suurendamine transpordisektoris
TR2 Transpordisektori kütusesäästlikkuse suurendamine
TR3 Säästliku autojuhtimise propageerimine
TR4 Ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades
transpordi energiasäästu suurendamiseks ja
transpordisüsteemi tõhustamiseks
TR5 Mugava ja kaasaegse ühistranspordi väljatöötamine
TR6 Raskeveokite ajapõhine teekasutustasu.
KAVANDATUD JA KAVANDAMISEL (WAM)
TR7 Elektriautode ostutoetus
TR8 Täiendav säästliku autojuhtimise propageerimine
TR9 Täiendavad ruumilised ja maakasutuslikud meetmed
linnades transpordi energiasäästu suurendamiseks ja
transpordisüsteemi tõhustamiseks
TR10 Täiendavad tegevused mugava ja kaasaegse ühistranspordi
väljatöötamisel
TR11 Raskeveokite läbisõidupõhine teekasutustasu kehtestamine
TR12 Sõidukite rehvid ja aerodünaamika
TR13 Raudteeinfrastruktuuri arendamine (sh Rail Balticu
ehitus)
TR14 Raudtee elektrifitseerimine
TR15 Praamlaevade elektrifitseerimine
POTENTSIAALSED MEETMED
TR16 Autode teekasutustasud (va raskeveokid)
TR17 Sõiduautode registreerimise ja aastamaks
TR18 Ühistranspordi üleviimine biometaanile ja elektrile
NR HOONEFONDI MEETMED KHG↓ TE↑ TÕH
RAHASTAMISOTSUSEGA (WEM)
HF1 Avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine
HF2 Eramute ja kortermajade rekonstrueerimine
HF3 Miinimumnõuete kehtestamine liginullenergiahoonetele
HF4 Investeeringud tänavavalgustuse
rekonstrueerimisprogrammi
KAVANDATUD JA KAVANDAMISEL (WAM)
HF5 Täiendav avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine
HF6 Täiendav eramajade ja korterelamute rekonstrueerimine
HF7 Koolimajade ja lasteaedade rekonstrueerimine
NR PÕLLUMAJANDUSE MEETMED KHG↓ TE↑ TÕH
RAHASTAMISOTSUSEGA (WEM)
PM1 Mahepõllumajandus
PM2 Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede ja selle
alameetmed
PM3 Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade
toetus nn rohestamise toetus
PM4 Teadmussiire ja teavitus
PM5 Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja
asendusteenused
PM6 Natura 2000 toetus põllumajandusmaale
PM7 Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks
maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas
PM8 Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse
parandamiseks
PM9 Loomade heaolu meede
POTENTSIAALSED MEETMED
PM10 Turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks
PM11 Bioenergia tootmine ja selle osakaalu suurendamine
põllumajanduses
PM12 Sööda kvaliteedi parandamine piimalehmadel
PM13 Rohumaal karjatamise osakaalu kasv
PM14 Otsekülv
PM15 Talvine taimkate
PM16 Täppisväetamine
PM17 Mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetistega
PM18 Investeeringud kasvuhoonete ja köögiviljade laohoonete
energiasäästu ja taastuvenergia kasutuselevõtuks
PM19 Happeliste muldade neutraliseerimine
PM20 Sõnnikukäitluse parendamine
PM21 Auditid suuremates põllumajandusettevõtetes
PM22 Uuringud ja pilootprojektid
NR JÄÄTMEMAJANDUSE MEETMED KHG↓ TE↑ TÕH
RAHASTAMISOTSUSEGA (WEM)
JM1 Ladestatavate biolagunevate jäätmete koguse
protsendiline piiramine ja jäätmematerjalide
korduskasutusse ja ringlusse võtmise mahu suurendamine
JM2 Jäätmete prügilatesse ladestamise (sh biolagunevate
jäätmete) vähendamine
JM3 Jäätmetekke ennetamise ja vähendamise propageerimine,
sh jäätmete ohtlikkuse vähendamine
JM4 Jäätmetest tingitud keskkonnaohtude vähendamine, seire
ja järelvalve tõhustamine
NR METSAMAJANDUSE MEETMED KHG↓ TE↑ TÕH
RAHASTAMISOTSUSEGA (WEM)
MM1 Kliimamuutuste leevendamiseks metsade netojuurdekasvu
ja süsiniku sidumise võime suurendamine metsade
õigeaegse uuendamise läbi
MM2 Majandatavate erametsade elupaigatüübiga kokkusobivate
puuliikidega uuendamise propageerimine
MM3 Metsade tervise parandamine ja ohtlike negatiivsete
tegurite leviku vältimine
MM4 Fossiilsete kütuste ja mittetaastuvate loodusvarade
kasutamisega seotud keskkonnamõjude vähendamine Eesti
puidutootmise ja -kasutamise suurendamise läbi
MM5 Natura 2000 toetus erametsamaale
MM6 Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisus
parandamisse
MM7 Elupaikade kaitse tagamine
MM8 Bioloogiliste protsesside säilitamine ja Eestis levinud liikide
populatsioonide alalhoidmine
NR TÖÖSTUSLIKE PROTSESSIDE MEETMED KHG↓ TE↑ TÕH
RAHASTAMISOTSUSEGA (WEM)
TÖ1 Keelud, piirangud ja kohustused, mis tulenevad määrusest
(EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja
direktiivist 2006/40/EC, mis käsitleb mootorsõidukite
kliimaseadmetest pärit heitkoguseid
Lisa I REKK 2030 eelnõule laekunud kommentaaride vastused
Euroopa Komisjoni kommentaarid 18.06.2019
1. Täpsustada, kuidas plaanitakse saavutada kasvuhoonegaaside heite eesmärk –13 % Arvestatud. Täiendatud 2.1.1.i; 3.1.1.i; 5.1.ii
võrreldes 2005. aastaga ELi heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvate heitkoguste osas,
märkides sealhulgas maakasutuse, selle muutumise ja metsandussektori osatähtsuse. Selleks on
eelkõige vaja täpsemalt analüüsida kavandatud poliitikasuundade ja määruse (EL) 2018/841
kohaste raamatupidamiseeskirjade kohaldamise ühismõju.
2. Püüda anda oma heakskiidetud panus, s.o taastuvenergia osakaal 42 % aastaks 2030, liidu Arvestatud. Detailsed eesmärgid ja trajektoorid on välja toodud 2.1.2.
2030. aasta taastuvenergia eesmärki, rakendades selleks üksikasjalikke ja arvuliste eesmärkidega ning meetmed ja poliitikasuunad mis panustavad eesmärkide
poliitikasuundi ja meetmeid, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) täitmisesse on välja toodud 3.1.2.
2018/20018 tulenevate kohustustega, et see eesmärk õigel ajal ja kulutõhusalt saavutada. Esitada
täiendavad üksikasjad nende meetmete kohta, mis on vajalikud soovitusliku eesmärgi
saavutamiseks kütte- ja jahutussektoris vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artiklile 23 ning selle
tagamiseks, et kohaldatakse asjakohaseid meetmeid taastuvate energiaallikate osatähtsuse
suurendamiseks, et täita kava projektis transpordisektorile seatud eesmärki ja järgida direktiivi
(EL) 2018/2001 artiklit 25. Esitada täiendavad üksikasjad nende erimeetmete kohta, mida
kavatsetakse võtta selleks, et tagada biomassi pikaajaline säästev kasutamine energeetikasektoris,
pidades silmas biomassi osatähtsust Eesti energiaallikate jaotuses. Esitada meetmed oma tarbeks
toodetavat taastuvenergiat ja taastuvenergiakogukondi hõlmavate raamistike loomise kohta
kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artiklitega 21 ja 22, sealhulgas haldusmenetluste
lihtsustamise kohta.
3. Seada kõrgem eesmärk lõpp- ja primaarenergia tarbimise vähendamisele aastaks 2030, Arvestatud. Täiendatud 2.2.i. Kavandatud energiasäästu meetmetega
pidades silmas asjaolu, et liidus 2030. aastaks seatud energiatõhususeesmärgi saavutamiseks on on võimalik hoida energia lõpptarbimist tänasel tasemel ning
vaja rohkem pingutada. Toetada seda tegevust poliitikasuundade ja meetmetega, mis aitaksid vähendada primaarenergia tarbimist aastaks 2030 võrreldes aastaga
energiasäästu aastaks 2030 veelgi suurendada. Lisada lõplikusse kavasse kõik poliitikasuunad ja 2017 kuni veerandi võrra.
meetmed, mida kavatsetakse rakendada energiasäästu kogueesmärgi saavutamiseks, ning esitada
nende rakendamise realistlik ajakava ja selge hinnang investeeringuvajaduste kohta.
4. Täpsustada piisava elektritootmisvõimsuse tagamise meetmeid, pidades silmas Arvestatud. Täiendatud 2.3. i, iv; 2.4.3. ii, iv; 3.4.3. ii, iii, v
taastuvatele energiaallikatele seatud kõrget eesmärki, sealhulgas tarbimiskaja ja
energiasalvestusega seotud meetmeid.
5. Sõnastada täpselt turgude lõimimise tulevikueesmärgid, eelkõige meetmed Arvestatud. Teemad on kajastatud peatükkides 2.1.2. v; 2.3. i; 2.4.3.
konkurentsivõimelisemate jaeturgude arendamiseks ja tarbijate suuremaks kaasamiseks jaeturul. iii, v; 2.5. iii; 3.4.3. ; 4.5.3. i.
6. Selgitada täpsemalt riiklikke ja rahastamiseesmärke teadustegevuse, innovatsiooni ja Arvestatud. Täiendatud 2.5. Konkurentsivõime, teadus- ja
konkurentsivõime valdkonnas (eelkõige seoses energialiiduga), mida on vaja saavutada kuni 2030. arendustegevuse ning innovatsiooni ja riiklikke arengukavasid aastani
aastani, nii et need oleksid hõlpsalt mõõdetavad ning toetaksid lõimitud riiklikus energia- ja 2030 (sh seonduvaid eesmärke) pole veel välja töötatud. Seetõttu pole
kliimakavas muudele valdkondadele seatud eesmärkide täitmist. Toetada nende eesmärkide võimalik neid arvestada energia- ja kliimaeesmärkide püstitamisel
saavutamist konkreetsete ja piisavate poliitikasuundade ja meetmetega, sealhulgas teiste aastani 2030. Kehtivad valdkondlikud arengukavad aastani 2020
liikmesriikidega koos väljatöötatavate suundade ja meetmetega, näiteks energiatehnoloogia käsitlevad teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusi.
strateegilise kava kaudu.
ENMAK 2030 üldeesmärk on tagada mh majanduse
konkurentsivõimelisuse kasv: Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning
kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu
pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas
panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse
ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.
ENMAK 2030 täitmisele kaasa aitamiseks on välja töötatud teadus- ja
arendustegevuse (TA) programm, mis sisaldab mh
energiatehnoloogiate TA tegevusi. ENMAK TA programmis on
toodud ENMAK 2030 eesmärkide täitmisele kaasa aitamise
mõõdikud.
7. Veelgi tihendada praegust Balti riikide (Eesti, Läti ja Leedu) head piirkondlikku koostööd; Arvestatud. Täiendatud piirkondliku koostöö tegevusi 1.4.ii, 3.1.1.ii
laiendada seda koostööd uutesse valdkondadesse ja geograafiliselt ka Põhjamaadesse (Taani, ja 3.5.
Soome, Island, Norra ja Rootsi). Piirkondlikes suhetes tuleks keskenduda energia siseturu ja
energiajulgeoleku küsimusele, pidades silmas eesmärki suurendada taastuvatest energiaallikatest
toodetava elektri osakaalu elektrisüsteemis ja arvestades seda, et tänu koostööle suureneb
elektriimport/-eksport ja vajadus muuta süsteem paindlikumaks; samuti tuleks tähelepanu pöörata
transpordisektori CO2-heite tunduvale vähendamisele ja teadustegevusele.
8. Anda üldülevaade investeeringutest, mida on vaja majanduse moderniseerimiseks Arvestatud. Täiendatud 5.3.
energia- ja kliimaeesmärkide seisukohast, ning üldhinnang kõnealuste investeeringute allikatele,
sealhulgas asjakohasele rahastamisele riigi, piirkonna ja liidu tasandil.
9. Loetleda meetmed, mida on võetud ja mida kavandatakse energiatoetuste järkjärguliseks Arvestatud. Täiendatud 4.6.iv. Eesti riiklik energia ja kliimakava
kõrvaldamiseks, eriti seoses fossiilkütustega. aastani 2030 ei näe ette toetusi fossiilkütuste kasutamisele.
10. Lisada analüüs selle kohta, milline on vastasmõju õhukvaliteeti ja õhuheidet käsitlevate Arvestatud. Täiendatud 5.1.i, lisatud õhusaasteainete prognoosid
meetmetega, ning kirjeldada mõju õhusaastele eri stsenaariumide korral, lisades õhusaasteainete ning kavandatud poliitikate ja meetmete mõju õhusaasteainetele.
prognoosid, ning võtta arvesse eri valdkondade koostoimet ja kompromisside mõju.
11. Paremini lõimida kavva ausa ja õiglase ülemineku aspektid ning eelkõige täpsustada Arvestatud. Täiendatud 5.2 ja 2.4.4. Energiaostuvõimetuse
kavandatud eesmärkide, poliitikasuundade ja meetmete mõju sotsiaalvaldkonnale, tööhõivele ja lahendamise korra koostamine täpsustatakse energiatõhususe
oskustele. Töötada välja täpsem energiaostuvõimetuse probleemide lahendamise kord, sealhulgas direktiivi artikkel 7 nõuete ülevõtmise käigus energiamajanduse
rõhutades energiatõhususmeetmete kasutamist energiaostuvõimetuse vähendamisel, nagu on korralduse seaduses.
sätestatud määruses (EL) 2018/1999.
Ametlikud kommentaarid Eesti huvigruppidelt
Elektrilevi 20.12.2018 nr JV-TUR-1/5739
1. Katkestuste keskmise kogukestuse sihttase jaotusvõrgus Arvestatud osaliselt. Kavas on mõeldud jaotusvõrgus katkestuste
Toetudes optimeerimisarvutusele, mis leiab tasakaalu varustuskindlust parandavate kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas sihttase (90 min)
investeeringute ja elektrikatkestuste ajal tootmata jäänud ühiskondliku kogutoodangu vahel, saab keskmisena – st tiheda, kesktiheda ning hajaasutustega alade
järeldada, et ENMAK 2030 ning sellest tulenevalt riiklikus energia-ja kliimakavas (REKK) keskmine.
püstitatud eesmärk vähendada keskmist katkestuste kestust tarbimiskoha kohta aastas 90 minutini
ei ole majanduslikult põhjendatud. Tulemused näitavad, et võrgu varustuskindluse parandamisse
tasub investeerida kuni Eestis saavutatakse keskmine katkestuste kogukestus tarbimiskoha kohta
152 minutit. ENMAK 2030 ja REKK täna seatud eesmärgi täitmisel maksaksid võrguteenuse
kliendid ligikaudu 300 miljonit eurot rohkem saavutamata täiendavat majanduslikku või
keskkonnahoidlikku positiivset efekti. Arvutuse aruanne, tulemused ja hinnangud on
kättesaadavad Elektrilevi kodulehel:
https://www.elektrilevi.ee//doc/6305157/ettevottest/uuringud/Eesti_jaotusvorgu_tasakaal
ustatud_varustuskindluse_tase_uhiskondliku_kogutoodangu_alusel.pdf
https://www.elektrilevi.ee//doc/6305157/ettevottest/uuringud/Eesti_jaotusvorgu_tasakaal
ustatud_varustuskindluse_tase_uhiskondliku_kogutoodangu_alusel_hinnang.pdf
Arvestades tehnoloogia kiire arenguga, suurenevate kliendiootustega ning üha kasvava
elektrienergiast sõltuvusega toetame uuringus väljapakutud tasemest mõnevõrra
ambitsioonikamat eesmärki, mis ei põhjustaks samas tänasega võrreldes märkimisväärset
investeeringute taseme kasvu ning sellest lähtuvalt edastusteenuse hinna suurenemist. Teeme
ettepaneku sätestada koostatavas arengukavas Eesti jaotusvõrkudele rohkem majanduslikult
põhjendatud, demograafilisi ja tehnilisi riske arvestav üleriigiline eesmärk SAIDI kogu 110
minutit ning lähtuvalt ENMAK 2030 seatud eesmärgist ühtlasi diferentseerida nõutavate
jaotusvõrkude töökindlusnäitajad varustuskindluse piirkondade kaupa järgnevalt: SAIDI tiheda
asustatusega aladel 40 minutit, kesktihedalt asustatud aladel 100 minutit ja hajaasustusega aladel
400 minutit. Samuti peame vajalikuks määratleda eesmärkide jaotamise alused erinevate
jaotusvõrguettevõtjate vahel.
2. Eesmärkide saavutamist soodustava keskkonna loomine Arvestatud osaliselt. Kaalume ettepanekut ning selle rakendamise
REKK-s võrguettevõtjatele seatavate eesmärkide ja sihttasemete täitmist ning monopoolsetel mõjusid valdkondliku poliitika kujundamise edasistes tegevustes.
taristutel põhinevate teenuste osutamise efektiivistamist üldisemalt on vaja regulatsioonidega
motiveerida. Reguleeritud valdkondades tegutsevate võrguettevõtjate paranenud efektiivsus ei
kajastu täna ettevõtete pikaajalistes finantstulemustes, mistõttu võivad ettevõtjad hakata eelistama
arengu seiskumist. Eelnevast tulenevalt on oluline võrguettevõtjate tegevusnäitajate sihttasemete
saavutamise ühe meetmena tuua REKK-s välja regulatiivse keskkonna motiveerivamaks
muutmine. Ühe võimalusena pakume välja investeeritud kapitalilt arvestatava põhjendatud
tulukuse määra (WACC) sõltuvusse seadmist võrguettevõtete tegevusnäitajatest.
3. Transpordisektori elektrifitseerimine Arvestatud. Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks
Eesti pikajalise kliimapoliitika arengudokumendiga „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ on transpordisektoris on meetmetena (pt 3.1.2 i) märgitud ära ka
seatud väga ambitsioonikad eesmärgid kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks. Eesti transpordisektori elektrifitseerimine (Lisa IV meetmed nr 12, 18, 18b,
pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 18c).
1990. aasta heitetasemega. Heitkoguste kauplemisesüsteemist väljajäävates sektorites on selgelt
kõige suurema heitkoguste vähendamise potentsiaaliga transpordisektor. Tulenevalt
kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkidest, akutehnoloogia kiirest arengust ja hinnalangusest
teeme järgnevad ettepanekud, mida Riiklik energia- ja kliimakava peaks meetmetena arvesse
võtma:
Keskkonna sõbraliku linnatranspordi planeerimisel tuleks arvestada kõiki alternatiive ehk
lisaks gaasibussidele tuleks kaaluda ka akutehnoloogial põhineva linnatransporti
arendamist;
Maksusoodustused elektritranspordi edendamiseks näiteks: elektriaktsiisi ning
käibemaksu vabastus kiirlaadimistaristu kasutamisel ning käibemaksu erisused
elektrisõiduki ostul;
Arengukava peaks laialdasemalt käsitlema ka võimalikku raudtee ning laevanduse
elektrifitseerimise võimalusi;
Mitterahaliste stiimulite laialdasem rakendamine elektritranspordi edendamiseks ehk
elektrisõidukite tasuta parkimise õigus, ühistranspordi sõidureal liikumise õigus,
sisepõlemismootoriga taksoteenust pakkuvate sõidukite sissesõidu piiramine südalinna
tsoonidesse.
Ettepanekute kokkuvõte
1. Mitte üle eluea asendatud varad (SAIDI kogu 110 minutit eesmärgi saavutamiseks)
jäetakse reguleeritud vara koosseisu ehk ei loeta luhtunud varaks regulatsiooni tähenduses.
2. Investeeritakse võrgu piirkondadesse, kus on suurim ühiskondlik toodang (SAIDI kogu
sihtväärtuste diferentseerimine varustuskindluspiirkondade alusel)
3. Programmi raames investeeritud varale rakendatakse motiveerivat lubatud tootluse määra
(WACC) eesmärkide saavutamisel.
4. Teiste jaotusvõrkude madalama SAIDI kogu suhet arvestatakse kompensatsioonina
Elektrilevi OÜ SAIDI kogu sihtväärtusele.
5. Elektritranspordil on määrava tähtsusega roll kliimaeesmärkide saavutamisel ning see
vajab senisest ambitsioonikamat edendamist ning riiklikke meetmeid.
Elektrilevi 28.01.2019 nr JV-TUR-1/5739-2
Soovime käesolevaga täpsustada varasemalt esitatud transpordisektori elektrifitseerimise Arvestatud. Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks
ettepanekut ning tuua välja konkreetsed transpordisektorit puudutavad meetmed heitkoguste transpordisektoris on meetmetena (pt 3.1.2 i) märgitud ära ka
vähendamiseks kauplemisesüsteemist väljajäävates sektorites: transpordisektori elektrifitseerimine (Lisa IV meetmed nr 12, 18, 18b,
Elektriaktsiisi kaotamine transpordiks kasutatavalt elektrilt (kõik elektril sõitvad autod, 18c).
bussid, trammid, rongid).
Käibemaksuvabastus elektriautode ostmisel; erisoodustusmaksu vabastamine tööl
kasutatavate elektriautode kasutamisel erasõitudeks.
Toetused elektribusside ostuks ja/või toetused elektribusside laadijate ostuks.
Toetused praamide ümberehituseks elektripraamideks.
Toetused raudtee elektrifitseerimiseks
Eesti Elektritööstuse Liit 21.12.2018 nr 1-12/18-1
1. 2.1.2. Joonis 1 on taastuvelektri osakaal esitatud mitte osakaaluna tarbimisest, nagu on Arvestatud. Märgitakse taastuvelektrienergia osakaal lõpptarbimisest.
ametlik mõõdik, vaid osakaaluna elektri tootmisest, mis annab tulemuseks 17%. Õige
mõõdiku alusel oleks 2020. A väärtuseks 24%.
2. Joonis 2 on toodud transpordisektoris taastuvenergia kasutamise eesmärgid. 2020. ja 2030. Arvestatud. Joonisel 2 oli varsemalt märgitud 2020 tase koos nn
a. vahel 2. generatsiooni biokütuste (s.h. biogaas) kasutamine koguseliselt ei suurene. 2020. kordajatega, aasta 2030 tase ilma kordajateta. Vastav info oli tekstis ka
ja 2030. a vahel bio- transpordikütuste osakaal küll kasvab 0,5 pp võrra, kuid osakaalu kasv välja toodud, kuid selguse huvides täiendati joonist 2 selliselt, et välja
saavutatakse transpordis kulutatava kütuse koguselise vähenemise tõttu (eesmärk on toodud panused tehnoloogiate lõikes on nn ilma kordajateta ehk
vähendada 2030. aastaks transpordis kasutatav energia kogus 2012 a tasemele). Kuid joonise reaalsed kogused, kuid eesmärk (RES-T) sisaldab kordajaid.
juures olevas tekstis on vastupidiselt väidetud, et kavas on suurendada kodumaist biometaani
tootmist. Kumb on siis õige info, kas 2. põlvkonna transpordikütust toodetakse nii 2020. kui
ka 2030. a sama kogus või et biokütuste toodang suureneb?
3. 2.3. Tabel 7 ja Tabel 8 on kaugküttevõrku tootvate koostootmisjaamade elektriline võimsus Arvestatud. Täiendatud 2.3 tabeleid. Vähendatud
2030. aastal 817,5 MWel. See on võimalik vaid jätkusuutmatute fossiilkütustest soojust ja koostootmisjaamade elektrilise võimsuse prognoosi aastaks 2030
elektrit tootvate elektrijaamade tegevuse jätkamise korral – mis ei ole majanduslikult usutav. (>600MW ehk orienteeruvalt ¼ kogu elektrilisest võimsusest aastal
Seega on 2030. a. CHP-de võimsuse eesmärk ebamõistlikult riskantne. 2030).
4. 2.3.II Viitab maagaasi impordi asendamise keerukust. Mainib umbmääraselt "gaasivarustuse Arvestatud. Täiendatud 2.3.ii biometaani osaga.
mitmekesistamise" eesmärki. Ei maini kordagi Eestis paiknevat biogaasi/biometaani tootmist
kui maagaasi impordisõltuvuse vähendamise meedet. Sama kommentaar 2.3.iii. esitatud viite
kohta tabel 8- le, mis käsitleb ainult elektrit ning milles ei sisaldu biogaasi (ega biometaani)
tootmist.
5. 2.3.IV on vaid pealkiri "Riiklikud eesmärgid, mis on seotud riikliku energiasüsteemi Arvestatud. Elektrisüsteemi paindlikkusega seonduv on kirjeldatud
paindlikkuse suurendamisega, eelkõige omamaiste energiaallikate kasutuselevõtu, peatükis 2.3.i, ENMAK varustuskindluse alameesmärgi mõõdikuid on
tarbimiskaja ja energia salvestamise abil." arvestatud.
Soovitame kajastada siin ENMAK varustuskindluse alameesmärgi mõõdikuid:
- Kohalike elektritootmisvõimsuste olemasolu N-1-1 kriteeriumi täitmiseks;
- Imporditud kütuste osakaal elektritootmises (<50%);
- Kodumaise elektri osakaal avatud turu tingimustes (>60%);
- Riigi välisühenduste kasutusvalmidus (96%);
6. 2.4.2 "Energia ülekande taristu". Joonis 4 näitab sünkroniseerimise raames uuendatavaid Arvestatud. Täiendatud 2.4.2. Tuuleenergia arendamine on kajastatud
liine, mis panustavad NEJ-ga seotud ühendustele. Selles kontekstis on kõige suurem risk, kui peatükis 3.1.2. Sünkroniseerimise projekt ei ole otseselt seotud
2025 paiku NEJ-s väheneb järsult elektri tootmine ning uued investeeringud saab suunata kas tuuleparkidega, kuid tugevam elektri põhivõrk võimaldab rohkematel
tuuleparkidesse Lääne Eestis ja saartel või väljapoole Eestit. Sellisel juhul ei ole Eesti-siseste tootmisseadmetel liituda.
investeeringute prioriteet strateegiliselt õige. Teeme ettepaneku kajastada REKK taristu osa
eesmärkides ka vajadust valmistuda Läänemaa ja saarte kaudu Läti ja Eesti elektrivõrkude
ühenduse loomiseks, mis võimaldaks ehitada tuulepark suure tuulepotentsiaaliga
piirkondadesse.
7. Sama kommentaar ka p. 2.4.3.ii juures. 2.4.3. ii juures on selgitatud, et elektrituruseaduse kohaselt on tagatud
elektrisüsteemi piisavus ja paindlikkus taastuvenergia tootmiseks ning
võrguettevõtjatel on kohustus parendada võrku järjepidevalt, et tagada
varustuskindlus, tõhusus ja turgude integreerimise vajadus.
Tuuleenergia arendamine on kajastatud 3.1.2.
8. 2.4.3.III soovitame majanduse konkurentsivõime analüüsis kasutada mitte primaarenergia- Mitte arvestatud. Energialiit näeb oma 2015. aasta paketis ette
mahukuse vaid lõpptarbimise energiamahukuse suhtarvu. säästva, vähese CO2-heitega ja kliimasõbraliku majanduse. Selle
Põhjendus: Valdav osa Eestis kasutatud primaarenergiast on kohalikku päritolu, seega suur saavutamiseks tuleb loobuda tsentraliseeritud, vananenud tehnoloogial
energiamahukus ei väljenda konkurentsivõimetust, vaid pigem vastupidi – et suur ja aegunud ärimudelitel fossiilkütustel põhinevast majandusest.
primaarenergia kasutus suunab raha edasi siseriiklikku väärtusloomesse (allhankijad, töökohad, Seetõttu peame majanduse konkurentsivõime seirel kasutama nii
investeeringud). Kui kodumaine primaarenergia on piisavalt odav ning selle töötlemine primaarenergia kui energia lõpptarbimise näitajaid. Euroopa Liidu
turukõlbulikuks sekundaarenergiaks on piisavalt kuluefektiivne, siis ei näita suur primaarenergia primaarenergia ja lõppenergia mahukus on alates aastast 2000 järjest
tarbimine majanduse madalat konkurentsivõimet. Majanduse konkurentsivõimega on otsesemalt vähenenud. Eesti oli aastal 2016 Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige
seotud lõpptarbimise energiamahukus, mis näitab sisendenergia kasutamise efektiivsust suurema primaarenergia mahukusega riik (vt majanduse
väljaspool energiatööstust. Väljaspool energiatööstust tarbitud energia võib olla primaarenergiana primaarenergia mahukus https://www.indicators.odyssee-
kasutusse võetud mure.eu/online-indicators.html)
ning sekundaarenergiaks töödeldud mõnes teises riigis, mistõttu imporditud lõpptarbitud energia
kogust ei saagi väljendada primaarenergiana. Võrreldaval moel saab majanduse energiamahukuse
ning konkurentsivõimelisuse mõõtmiseks kasutad vaid energia lõpptarbimise ja SKT suhtarvu.
9. 3.1.1.I käsitleb CO2 heitme vähendamist ka jäätmesektoris. Kahjuks on käsitlusest välja Mitte arvestatud. Kehtiv regulatsioon ei sea võrreldes
jäänud probleem, et biolagunevate jäätmete osas on kehtivas regulatsioonis on kompostimisega piiranguid biolagunevate jäätmete kääritamisele
ringlussevõtuna eelistatud aeroobne komposteerimine, mille käigus eritub CO2. CO2 biogaasi ja kääritusjäägi tootmiseks ja seeläbi ringlussevõtuks. Nii
emissioonide vähendamiseks oleks vaja meetmetega luua eelistus aga korduvkasutamise kompost kui ka kääritusjääk peavad olema tootestatud selleks, et
raames biolagunevatest jäätmetest biometaani tootmisele, mis võimaldaks vähendada tegemist oleks ringlussevõtuga. KIK on andnud eelmisel aastal toetust
fossiilset päritolu metaani kasutamist ning toetaks biokütuste osakaalu suurendamist ka kahele mahukale biojäätmete anaeroobse kääritamise projektile
transpordisektoris. jäätmete ringlussevõtu taotlusvoorus.
10. 3.1.1.III on loetletud Euroopa Liidu toetuste ja vahendite planeeritud kasutamise meetmed. Arvestatud. Meetmetega hõlmatud investeeringuid ei tehta ilma
Meede 5 ja 6 on soojamajanduse arendamiseks. Meile teadaolevalt ei ole soojamajanduses investeeringutoetustega (nt kaugküttetorustiku uuendamine) – st
CO2 emissioonide vähendamisel turutõrget. Pigem põhjustavad soojamaandusele antavad majanduslik kasu on ettevõtjale madal. Samas on sellistel tegevustel
toetused (koos soojamajanduse riikliku ülereguleerimisega) turumoonutusi, mis välistavad oluline positiivne sotsiaalmajanduslik kasu (nt energiatõhususe
turupõhimõtete alusel soojamajanduse arendamise. Seetõttu soovitame jätta meetmetest välja suurenemine). Üldpõhimõttena soovime energiamajanduses
soojamajanduse arendamise meetmed, mille kohta ei ole tõendatud, et meetmeid on vaja turupõhiseid lahendusi. Nii soojusmajanduses kui ka mujal toetatakse
turutõrke ületamiseks ning et meetme elluviimine ei tekita turumoonutust, mis takistab vaid tegevusi, mille toetamine on vajalik.
turupõhiste investeeringute tegemist.
11. 3.1.2.IV viitab, et Eestil ei ole 2030. aastaks taastuvelektri tootmise eesmärki: "/.../ kuid Arvestatud. Täiendatud 3.1.2.iv.
tulevikuks ei ole ametlikku taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärki
kinnitatud. ENMAK2030 märgib 2030 taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise
eesmärgina 50% tarbitavast elektrienergiast. Selline eesmärk on võetud eeldusega, et
toimima hakkab ka teiste riikidega teostatav statistikakaubandus."
Sama peatüki lõpuosa on aga väidetud, et ENMAK sätestab 2030. Aastaks taastuvelektri tootmise
eesmärgiks 30%.
Teeme ettepaneku kõrvaldada tekstist väide, et 2030. aastaks ei ole kehtestatud RES-E tootmise
siseriiklike meetmetega saavutamiseks mõeldud eesmärki.
12. 3.1.2.IV viidatakse, et: "/.../ saavutati 2017. aasta taastuvast energiaallikast toodetud Mitte arvestatud. Siinjuhul on segamini aetud energia lõpptarbimine
elektrienergia tasemeks 16,8% elektrienergia tarbimisest." Tegemist on eksitusega. 2017. a. summaarse energia lõpptarbimisega. Tegemist on segadusttekitavalt
toodeti taastuvatest energiaallikatest 1654 GWh elektrit ning elektri lõpptarbimine oli 7865 sarnaste terminitega, kuid sellisena need EL tasemel defineeritud on.
GWh, mistõttu oli taastuvelektri osakaal lõpptarbimisest 21%. 16% moodustas taastuvelektri Liikmesriikide taastuvenergia eesmärgid on sätestatud summaarse
tootmine kogu elektri tootmisest Eestis. Teeme ettepaneku parandada vastavad arvutused energia lõpptarbimise kohta. Lihtsustatud käsitluses sisaldab
läbivalt kogu REKK tekstis. summaarne energia lõpptarbimine energia lõpptarbimisele lisaks ka
energia tootmise üksuste omatarvet.
13. 3.1.2.IV lõpus viidatakse riigi korraldatavatele enampakkumistele, kui turupõhiselt ei ole Arvestatud. Täiendatud 2.1.2.i.
võimalik seatud 30% eesmärki saavutada. Teeme ettepaneku lisada ka arvutus, mis näitab
taastuvelektri osakaalu lisandumise prognoosi.
Põhjendus: Eesti ületab 2020. a. lõpuks tõenäoliselt oluliselt eesmärgiks seatud RES-E osakaalu
taseme. Tegelikuks 2020. a. saavutatud tasemeks tekib 24%. Seega järgneva kümnendi jooksul
võetakse eesmärgiks suurendada taastuvelektri tootmise ja elektri lõpptarbimise suhtarvu vaid 6%
võrra, seega 2x vähem kui EL-s keskmiselt.
Arvestatud osaliselt. Direktiivis 2012/27/EL artikkel 2 toodud
14. 3.1.3.I lõpus on esitatud minevikus põlevkivi kasutamise efektiivistamiseks tehtud samme.
Mõlema minevikus tehtud investeeringu juures on jäetud mulje, et tegemise on olnud meetme mõiste on kohaldatud energiamajanduse korralduse seadusega
poliitika- ja üksikmeetme mõistetega. Meede on regulatiivne, finants-,
riigipoolse toetuse alusel tehtud investeeringutega. Juhime tähelepanu, et meetmes 1 loetletud
investeeringute tegemiseks ei ole antud riigiabi, mistõttu on küsitav, kas selliste fiskaal-, vabatahtlik või teabe andmise instrument. Selgituse kohaselt
võib meede olla vabatahtlik ja ei pea seega olema tingimata toetuse või
investeeringute esitamine meetmetena on korrektne. Meetme 2 kirjelduses on vaid lisas IV
riigiabi korras rakendatud. Poliitika- ja üksikmeetmed määratleb
välja toodud kõige olulisem asjaolu – uus elektrijaam loodi võimekusega asendada põlevkivi
kasutamine biomassiga 50% ulatuses. Teeme ettepaneku nimetada see asjaolu ära meetme energiamajanduse korralduse seadus. Meetme 2 kirjelduse sõnastus
kirjelduses. muudetud lisas IV „Põlevkivi kasutamise tõhustamine“ asemel
„Põlevkivist elektrienergia tootmise süsinikuheite vähendamine“
15. 3.1.3.I raames oleks otstarbekas kirjeldada ENMAK strateegilist otsust asendad samm- Arvestatud. Täiendatud 3.1.3.i. ENMAK 2030 ptk 3.2.4 on selgitatud,
sammult põlevkivi kasutamine elektri tootmiseks põlevkivist vedelkütuste tootmisega ning et uued elektritoomised peavad tekkima turupõhiselt ehk toetusteta
kasutada edaspidi elektri tootmiseks vaid vedelkütuste tootmise kõrvalprodukte ning ning, et CO2 hindade kasv tõrjub turult välja fossiilkütustel baseeruvad
jääksoojust. võimsused. Seetõttu käsitleti ENMAK 2030 põlevkivi jätkuva
kasutuse võimalusena põlevkivist vedelkütuste tootmist. ENMAK
2030 koostamisel tehtud analüüside põhjal on, arvestades kehtivaid ja
teada olevaid tulevasi keskkonnanõudeid ja kliimaeesmärke võimalik,
kuid mitte kohustuslik põlevkivist teatud mahus vedelkütuseid toota.
Põlevkivist vedelkütuste tootmine sõltub eelkõige nafta maailmaturu
hindadest (ptk 3.6.2 Sõltuvalt nafta maailmaturu hinna edasistest
arengutest on põlevkivisektoris võimalik ellu viia investeeringuid,
mille tulemusena seni valdav põlevkivi otsepõletus elektri tootmiseks
asenduks perioodil 2030-2035 põlevkiviõli ja elektrienergia
koostootmisega).
Eestimaa Looduse Fond, Eesti Rohelise Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus ja
Pärandkoosluste Kaitse Ühing 6.02.2019
1. Seisukohad REKK protsessi osas Arvestatud. Täname teid tähelepanekute eest. Oleme veendunud, et
Jääme juba varem esitatud seisukohale, et REKK eelnõu on esitatud arvamuse andmiseks väga REKK 2030 mustandi kooskõlastamine ning selle üle arutlemine
hilises faasis. Nii Eestimaa Looduse Fond kui Eesti Roheline Liikumine on juba 2018. a aasta toimus antud ajaraamis parimal võimalikul viisil. Nõustume siiski, et
algusest alates palunud infot REKK koostamise kohta, korduvalt suhelnud MKM ja KeM alati saab paremini. Oleme selle nimel ka REKK 2030 eelnõu uue
ametnikega kirja ja telefoni teel sooviga tutvuda valminud eelnõuga, ent tulemusteta. versiooni loomisel töötanud.
Esimene ametlik teade REKK eelnõu protsessi kohta laekus MKM ja KeM ühisest teavituskirjast
(7.06.18), millest aga ei nähtunud üldse, kas ja millises etapis on plaanitud avalikkust kava Näiteks oleme täiendanud eelnõu peatükki 1 nii, et sealt saab nüüd hea
koostamisest teavitada ning avalikkusega konsulteerida. Juhtisime siis tähelepanu nii suuliselt kui ülevaate eelnõu koostamise protsessist.
kirjalikult, et septembrisse-oktoobrisse plaanitud konsulteerimise etapp oli sisuliseks
kaasarääkimiseks liiga hiline ja lühike. Juhime tähelepanu asjaolule, et riiklikus energia- ja kliimakavas
Esimene võimalus REKK eelnõuga tutvuda oli 9.10 tutvustusüritusel, kusjuures eelnõust puudus kirjeldatud meetmed on sätestatud juba kehtivates
selleks ajaks veel mitme olulise teema käsitlus (olid antud ainult pealkirjad). Samuti anti üritusel arengudokumentides. REKK 2030 dokument kirjeldab neid Euroopa
mõista, et dokument ei ole põhimõtteliste küsimuste jaoks enam avatud. Liidu ühtses formaadis ning täpsustab neid. Kõigi Eestis kehtivate
Ka 2018 detsembris avalikustatud eelnõus on mitmed olulised teemad veel käsitlemata. Näiteks arengudokumentide koostamise juures on avalikkusel olnud võimalik
taastuvenergia eesmärkide osas lk 16 puudub info punktides 2.1.2 ii, iii ja iv, mis peaksid kaasa rääkida.
kirjeldama erinevaid trajektoore eesmärgi poole liikumiseks. Sarnaseid sisuta punkte on eelnõus
veel hulgaliselt. Samuti puudub kavandatud meetmete juures hinnang nende maksumusele, 10.12.2018 avaldati REKK 2030 eelnõu eelnõude infosüsteemis (EIS,
mistõttu ei ole võimalik hinnata, kas nende meetmete abil on plaanitud eesmärgid reaalselt eelnoud.valitsus.ee) ning tervikeelnõu (esitatud ka Euroopa
saavutatavad. Komisjonile) on sellest ajast olnud kommentaaride ja ettepanekute
Seejuures anti eelnõule esmaste seisukohtade esitamiseks vähem kui kaks nädalat vahetult enne tegemiseks kõigile avalikult kättesaadav.
talvist pühadeperioodi. Seda ei saa kuidagi lugeda tõhusaks kaasamiseks. Aarhusi konventsiooni
art 6 ja 7 koosmõjust tulenevad nõuded, et: 2018. aasta lõpus Euroopa Komisjonile esitatud dokument oli
1) avalikkusele tuleb osalemiseks näha ette mõistlikud tähtajad, mis võimaldavad mustand. Oleme seda mustandit vastavalt turuosaliste ning Euroopa
otsustamiseks piisavalt valmistuda ja otsustamises osaleda; Komisjoni tagasisidele täiendanud. Samuti on vahepealsel perioodil
2) avalikkus peab saama osaleda siis, kui kõik lahendusvariandid on lahtised ning läbi viidud täiendavaid analüüse. Uus versioon on eelnõude
osalemine saab olla tõhus. Konsultatsioonid peavad seega aset leidma eelnõu infosüsteemis avaldatud 2019. aasta septembris. Toimuvad ka uued
koostamise faasis, milles on veel tegelik võimalus otsustusi mõjutada. arutelud huvigruppidega.
Neid nõudeid ei ole praegusel juhul järgitud. Sestap on meil olnud võimalik esitada üksnes kõige
üldisemad kommentaarid REKK sisule, mis paraku tähendab, et enne REKK eelnõu esitamist
Euroopa Komisjonile ei saanud avalikkus ja huvigrupid saanud selle koostamises piisavalt kaasa
rääkida.
Mõistame, et REKK eelnõu koostamiseks Euroopa Komisjoni poolt antud ajakava on olnud tihe.
Samas oli Eestile kui EL eesistujale REKK koostamise võimalik kohustus teada juba 2017. aastal,
nagu ka tõenäolisus, et kava tuli Komisjonile esitada hiljemalt 2018. a lõpuks.
2. Seisukohad REKK eelnõu sisule
2.1 Lähtekohad Arvestatud osalsielt. Täiendatud 1.1.i. Eesti Vabariigi Valitsus lähtub
Kordame juba varem (sh 9.10 tutvustusüritusel) korduvalt väljendatud seisukohta, et REKK Eesti energia- ja kliimapoliitika kavandamisel mh 2018. aasta lõpul
koostamisel ei tohiks lähtuda ainult senistest poliitikadokumentidest nagu kliimapoliitika avaldatud Euroopa pikaajalisest strateegilisest visioonist „Puhas
põhialused (KPP 2050) või energiamajanduse arengukava (ENMAK). planeet kõigi jaoks“. Aastaks 2050 kliimaneutraalse majanduse
Ehkki KPP ja ENMAK võeti formaalselt vastu 2017. aastal, on need koostatud juba mitu aastat saavutamise meetmed on alles välja töötamise protsessis ning seetõttu
varem ega arvesta viimaste arengutega. ENMAKi alusuuringud on tehtud aastatel 2013-2014, ei ole kasutatavad REKK eelnõu koostamise ajal. Küll aga saab neid
seega isegi enne Pariisi leppe sõlmimist. Kliimapoliitika põhialuste koostamisel ei ole aga kasutada riikliku energia- ja kliimakava korralisel uuendamisel.
hinnatud plaanide keskkonnamõju (KSH otsustati tegemata jätta) ning selles ei ole sõnastatud
konkreetseid meetmeid, kuidas seatud eesmärkideni jõuda. Sel põhjusel ei ole üksnes nendes REKK eelnõu koostamisel on kasutatud uusimaid olemasolevaid
kavades kirjapandust lähtumine piisav. uuringuid. Näiteks:
Viimaste andmete kohaselt peaksid aastaks 2030 seatavad eesmärgid senisest oluliselt 1. Riigi üldine energiatõhususkohustus aastatel 2021-2030 ning
ambitsioonikamad olema: taastuvenergia eesmärkide täitmine (2018)
1) valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) eriraport oktoobrist 2018 juhib tähelepanu, et 2. Uuring kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika
ei piisa globaalse soojenemise hoidmisest alla 2 kraadi piiri, vaid see peab jääma alla ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks
1,5 kraadi piiri; Eestis (2018) https://www.envir.ee/sites/default/files/news-
2) ÜRO raport “Emissions Gap Report” novembrist 2018 leiab, et hetkel riikide poolt related-files/aruanne_kliimapoliitika_kulutohusus.pdf
pakutud Nationally Determined Contributions (NDC) ei ole piisavad selleks, et 3. Eesti kliimaambitsiooni võimaluste tõstmise analüüs (2019)
aastaks 2030 soovitud KHG vähenemiseni jõuda; (koostamisel, koostaja SEI Tallinn, Finantsakadeemia OÜ)
3) sõltumatute uurimisorganisatsioonide konsortsiumi Climate Action Tracker analüüs
detsembris 2018 leiab, et Euroopa Liidu uutes kliima- ja energeetika õigusaktides
paika pandud eesmärgid ei ole Pariisi leppega kooskõlas.
Oleme seisukohal, et Eesti peab REKK-is võtma selge suuna põlevkivi kasutamise lõpetamisele
ning ette nägema meetmed selle elluviimiseks. Samuti leiame, et Eesti peaks võtma eesmärgiks
jõuda aastaks 2050 süsinikuneutraalsuseni.
Ainuüksi KPP-st ja ENMAKist lähtumise vastu räägib ka see, et neid kavasid ei ole omavahel
terviklikult seotud. REKK-s tuuakse esimest korda kokku kliima- ja energiapoliitikad,
kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise meetmed, mis võimaldab terviklikku liikumist
madala süsinikusisaldusega majanduse poole. Esmakordselt on võimalik jälgida sektoriüleselt
energia- ja kliimakavades seatud meetmete täitmist ning võrrelda erinevate liikmesriikide
edusamme. Nii ei tohiks REKK koostamine kujuneda pelgalt „linnukese“ tegemiseks EL määratud
kastikesse, vaid ära tuleb kasutada kõik võimalused, mida uus õiguslik normistik pakub.
Leiame, et REKK koostamisel on vaja senised eesmärgid ümber mõelda. Nagu näitab SEI Tallinna
hiljutine analüüs, ei võimalda REKK eelnõu täita isegi ENMAKis ja kliimapoliitika põhialustes
aastaks 2030 seatud eesmärke, kuigi peaks neil põhinema.
2.2. CO2 heite vähendamise eesmärgid ja meetmed: fossiilkütuste tootmine ja kasutamine
Eesmärgid põlevkivitööstuse osas Arvestatud. Täiendatud 3.1.3.i, 4.2.1.ii ja 5.1.i.
Leiame, et REKKis tuleks selgelt sõnastada eesmärgina, et aastaks 2050 peaks Eesti jõudma Vastavalt Kliimapoliitika põhialustele aastani 2050 on Eesti
süsiniku nullemissioonini, mitte piirduma 80% KHG vähendamise eesmärgiga. pikaajaline eesmärk üle minna vähese süsinikuheitega majandusele,
Hetkel on REKK selgelt võtnud suuna põlevkivitööstuse jätkamisele - peamise kütusena tuuakse mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi
jätkuvalt välja põlevkivi (lk 45) ning märgitakse, et põlevkivi jääb oluliseks kütuseks ka aastatel ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja
2021-2030 (lk 56). keskkonnahoidlikumaks. Eesti panustab Pariisi kokkuleppega seatud
REKKis tuleks ette näha selged tegevusplaanid fossiilkütustest väljumiseks, mis Eesti puhul eesmärkide täitmisesse läbi Euroopa Liidu seadusandluse. 2019. aasta
tähendab esimese sammuna kava põlevkivienergeetikast väljumiseks. See tähendab, et REKKis sügisel valmib analüüs ning ettepanekud kliimaneutraalsele
peaks olema kirjas aasta-aastalt, millistes valdkondades ning kui palju heide väheneb ning milliste majandusele ülemineku võimaluste ja lahenduste kohta Eestis.
konkreetsete meedete toel see toimub ja kui palju finantse nende meetmete rakendamiseks on Uuringutulemusi esitletakse sügisel ka Vabariigi Valitsusele, kes
kavandatud. kujundab nende põhjal Eesti seisukohad kliimaneutraalsele
REKK lk 70 märgitakse, et “üleminekuga õli tootmisele kahanevad CO2 heitmed majandusele ülemineku osas. REKKi peatükkides 4.2.1 ii ja 5.1 i on
põlevkivisektoris”, kuid meie hinnangul tähendab põlevkiviõli tootmine sisuliselt küsitava esitatud kasvuhoonegaaside prognoosid aastatel 2016-2040
majandusliku kasu nimel CO2 emissioonide eksportimist. Põlevkiviõli tootmise laiendamist ei meetmetega kui ka lisameetmetega stsenaariumis sektorite kaupa
tohiks planeerida, kuna see on vastuolus võetud rahvusvaheliste kohustustustega vähendada CO2 (REKKI lisana kaasas ka kasvuhoonegaaside prognooside tabel ka
heidet. Kliimasoojenemise pidurdamiseks ja tagasi pööramiseks on vaja kõikide riikide panust ja kõikide vaheaastatega).
CO2 emissiooni suurendavad investeeringud ei aita nende eesmärkide täitmisele kaasa.
Turbasse seotud süsinik Arvestatud. Täiendatud 3.1.1 uuendatud meetmete nimekirjaga
REKK-s tuleks oluliselt enam pöörata tähelepanu turbasse seotud süsinikule. Teatavasti on vastavalt kehtivatele arengukavadele ja asjakohastele uuringutele.
kuivendatud turvasmuldade ja kaevandatud turba emissioon energia ja transpordisektori vahepeal
- erinevatel hinnangutel 2-8 mln t.
Kindlasti oleks vaja täiendada meetmeid (nt lk 101 loetletud põllumajandusmeetmeid) meetmega
“turvasmuldadel rohumaadel loodusliku veerežiimi taastamine eesmärgiga hoida nendel maade
turbasse seotud süsinikku”, kuna ka alandatud veerežiimiga rohumaad on KHG heite allikad.
Meetmed 35 ja 36 tuleks siduda ka CO2 heite vähendamisega turvasmuldadega maadel (praegu
ainult N2O).
Samuti on kaheldav, kuivõrd turba kasutamine kütteõli asemel (meede 5) tegelikult vähendab CO2
heitmeid.
Fossiilkütuste subsideerimine Arvestatud osaliselt. Täiendatud 4.6.iv. Määrus (EL) 2018/1999 ptk
Et saavutada kiirem üleminek taastuvatele allikatele (ja KHG vähenemine), on REKKis vaja 3.1.3 näeb ette eelkõige fossiilkütuste energiatoetuste järkjärgulise
selgesõnaliselt sõnastada põhimõte/meede, et loobuda tuleb igasugusest põlevkivienergia tootmise kaotamise. REKK eelnõuga kavandatud meetmete seas (vt lisas IV) ei
(ka põlevkiviõli) subsideerimisest, mis tahes vormis. Leiame, et madalad põlevkivi ressursitasud ole ühtegi fossiilkütuste kasutusele võttu rahaliselt toetatavat meedet.
ning liiga väikesed keskkonnatasud (eriti pärast 2016. a tagasiulatuvat kaevandamisõiguse tasude Täna Eestis energeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasude
vähendamist) kujutavad endast põlevkivil põhineva tootmise subsideerimist, mis ei ole seotust maailmaturu naftahinna muutumisega ei saa käsitleda toetuse,
kliimaeesmärkidega kooskõlas. LK 99 iv “Energiatoetuste, sh fossiilkütuste toetuste kirjeldus” all subsiidiumi või riigiabina, vaid pigem konkureerivate fossiilkütuste
ei ole sel viisil põlevkivi toetamist mainitud, kuid see peaks olema seal kirjas. Euroopa Liit on hinna ühtlustamisena tagamaks tarbijatele energiavarustuse
võtnud kohustuse lõpetada fossiilkütuste subsideerimine aastaks 2020. Suuremad majandusriigid kättesaadavust.
(G7) on kokku leppinud, et subsideerimine lõpetatakse hiljemalt aastaks 2025.
Lisaks põlevkivile tuleks selgesõnaliselt panna paika põhimõte/meede, et ka turba kasutamist Juhime tähelepanu asjaolule, et kommentaaris viidatud Vabariigi
energiatootmiseks ei tohiks subsideerida. Vastavalt REKK lk 48 antakse elektrituruseaduse alusel Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2016. a määrus nr 75
toetust elektrienergia tootmiseks mh tõhusa koostootmise režiimil turbast - selline toetus kujutab „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“
endast aga subsideerimist. muudatused on jõustunud alates 1. jaanuarist 2019 ja muudetud on
Samuti tuleb ümber vaadata turba ressursitasud, nii et need vastaksid turba kasutamise tasumäärade tasemeid ja vastavaid raske kütteõli hinnatasemeid.
väliskuludele (ning näha REKK-s meetmena ette vastava hinnangu koostamine). REKK-s endaski Tasumäärade ja raske kütteõli hinnavahemike laiendamine tulenes
on printsiibina kirjas, et valitsuse üldine eesmärk maksupoliitikas on nihutada maksukoormus tulu riigitulu maksimeerimise eesmärgist väga kõrgete raske kütteõli
maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. hindade korral. Kui varem oli määruses sätestatud maksimaalne
põlevkivi kaevandamisõiguse tasu määr 2,21 eurot tonni kohta, siis
muudatuse järel on see 10 eurot. Raske kütteõli väärtuste vahemik on
määruses nr 75 sätestatud kuni 431 euroni kütteõli tonni kohta.
Muudatuse järel on vahemik sätestatud 650 euroni ja see vastab nafta
hinnale hinnanguliselt 120 dollarit barrel.
Põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäärade ja raske kütteõli vahemike
laiendamine tuleneski riigitulu maksimeerimise eesmärgist väga
kõrgete raske kütteõli hindade korral. Sellest lähtuvalt muudeti ka
keskkonnatasude seadust (vastu võetud RT I, 22.11.2018, 1, jõustub
01.01.2019). Tasumäärad kasvavad uue süsteemi järgi alates raske
kütteõli hinnast 361 eurot tonni kohta eksponentsiaalselt. See tuleneb
sellest, et kui ettevõtted teenivad tagasi muutuvkulud ja lisaks ka
kapitalikulud, siis iga järgmine euro on sisuliselt puhastulu ning on
võimalik ka riigil oma vara eest suuremas mahus riigitulu võtta.
Turba kasutusele energeetikas seavad piirangud mh nõuded
põletusseadmetele. Turvase põletamine mõningases mahus on nt
puiduga koospõletamisel vajalik katla tehnilise seisundi tagamiseks.
Teadus- ja arendustegevuste rahastus Arvestatud. Täiendatud 4.6.ii.
Leiame, et ka teadusrahasid ei tuleks kasutada põlevkivienergeetika uurimiseks (lk 68), vaid see
raha tuleks suunata taastuvenergiasektorisse, mis toetab kliimaeesmärkide saavutamist ja aitab
kaasa Eesti konkurentsivõimele kliimaneutraalsusele orienteeritud maailmas. Oluline on tähele
panna, et kliimaeesmärkide saavutamine vajab laiapõhjalist, erinevaid valdkondi hõlmavat
teaduslikku lähenemist, eriti regionaalsete iseärasustega seotud aspektides (sh maakasutus ja
sellega seotud erinevad lõivsuhted, sotsiaalmajanduslikud mõjud ja võimalused, regiooni sobivad
looduspõhised lahendused).
Kuna väljakutsega, kuidas minna fossiilkütuste kasutamiselt üle taastuvenergiale (ning sellega
seotud sotsiaalmajanduslike küsimustega) tegelevad kõik Ida-Euroopa riigid, on otstarbekas sel
suunal koostööd tihendada ning kutsuda ellu ühisalgatusi näiteks EL eelarvest suuremate
toetussummade suunamiseks, et üleminekut lihtsustada. Ühtlasi tuleks maksimaalselt ära kasutada
juba olemasolevaid „Just Transitioni“ abiprogramme, mis toetavad fossiilenergialt üleminekul
tekkivate sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamist.
2.3. Taastuvenergia eesmärgid ja meetmed
Eesmärgid Arvestatud. Detailne plaan taastuvenergia osakaalu suurendamiseks
Leiame, et lisaks üldisele eesmärgile tuleb REKK-s panna paika taastuvenergiale ülemineku nii tehnoloogiate lõikes kui ka sektorite lõikes on välja toodud pt 2.1.2
detailne plaan: nii taastuvenergia mahud ajalises mõõtmes kui kavandatud mahud tehnoloogiate (vt Tabel 3 ja Tabel 4).
lõikes. Edendada tuleb ka energia hajatootmist, soodustada energiaühistute tegutsemist ning
võrguga ühendumist.
Taastuvelektri eesmärgid Arvestatud osaliselt. Taastuvelektri eesmärki on uuendatud (vt pt
Taastuvelektri eesmärkide osas ei peaks riik lähtuma minimaalsest ENMAKist toodud 30% 2.1.2 sh Joonis 1, Tabel 3 ja Tabel 4). Euroopa Komisjon analüüsis
osakaalust lõpptarbimises (nagu näitab joonis REKK lk 16), vaid vaatama tulevikku, suurendades kõiki esitatud energia- ja kliimakavasid ning Eesti on taastuvenergia
jõuliselt taastuvelektri tootmist. ENMAKi alusel seatud kütusevabade allikate eesmärk 10% on eesmärkides ambitsioonikuselt kõigi liikmesriikide seas 4. kohal.
samuti liiga väike. Aastaks 2030 peaks Eesti kasutama elektritootmiseks 100% taastuvaid allikaid.
Selle kasuks räägib mitu asjaolu:
1) põlevkivist elektritootmine lõppeb paratamatult ning Eestil ei ole mõistlik saada elektri
importijaks. Arvestades, et ka naaberriigid impordivad elektrit, siis on meil kasulik olla
taastuvelektri eksportija;
2) suureneb energiajulgeolek ja varustuskindlus (sh võimaldaks taastuvenergiale kiirem üleminek
maandada riske, mis on seotud võimaliku BRELL ringist väljumisega, täpsemalt Venemaa
võimalusega lõigata Balti riigid BRELL ringist välja enne kui selleks valmis oleme);
3) taastuvelektrisektor arendab riigi majandust ja loob uusi töökohti.
Selgelt peaks olema kirjas, kui palju plaanitakse igal aastal uusi taastuvenergia võimsusi lisada.
Riigipoolne konkreetne plaan annaks ka arendajatele kindlust planeerida oma pikaajalisi
investeeringuid.
Biomassi kasutamine energiatootmiseks ja metsandus Mitte arvestatud. 2019. aasta augusti seisuga jätkuvad arutelud
REKK lk 40 viidatakse kehtivale metsanduse arengukavale aastani 2020 ning sellele, et “riik on Metsanduse arengukava 2021-2030 üle, planeeritud esitada
seadnud eesmärgi suurendada puidu kasutamist, kuna Eesti metsade vanuseline struktuur Riigikogule vastu võtmiseks mai 2020. Sellest tulenevalt lähtutakse
võimaldab ulatuslikumat raietegevust (12–15 miljonit m3 aastas) ja metsaressursside kasutamata REKK 2030 tegemisel hetkel kehtivast metsanduse arengukavast ja
jätmine oleks ebamõistlik taastuvenergia raiskamine”. Leiame, et REKK ei peaks selles küsimuses teistest kehtivatest arengukavadest. Enne, kui uus arengukava pole
tuginema kehtivale MAKile. vastu võetud, puudub kindlus, milline kinnitatud arengukava olema
Kehtiv metsanduse arengukava on uute teadmiste valgustes aegunud ja ei vasta säästva saab. Juhul kui REKK 2030 aluseks olevates arengukavades toimub
metsanduse põhimõtetele ning on vastuolus kliimaeesmärkidega. REKK kokkupanekul tuleks olulisi muutusi, on meil võimalik REKK 2030 dokumenti uuendada
arvestada uuemaid andmeid metsade süsinikuringluse kohta. Näiteks 2013. a valminud uuring ning uuendatud dokument Euroopa Komisjonile esitada. Perioodilise
“Eesti võimalused liikumaks madala süsinikuga majanduse suunas” leiab, et Eesti metsade uuendamise vajadus on energialiidu juhtimisraamistiku määrusesse
sidumisvõimet säilitav maksimaalne raiemaht on 8-8,4 mln tihumeetrit aastas. Taastuvenergia juba ka sisse kirjutatud: nii peavad liikmesriigid Energialiidu
tootmine metsade süsinikuvaru vähendamise arvelt ei ole lahendus kliimamuutustele ja on seega juhtimisraamistiku määruse kohaselt esitama komisjonile 30. juuniks
lubamatu. 2023 kõige viimati esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava
REKK lk 42 märgitakse, et Eestis on märkimisväärne biomassist energia tootmise potentsiaal, ent ajakohastatud versiooni kavandi ning aasta hiljem, 30. juuniks 2024
selle väite tõestamiseks ei ole toodud viiteid ühelegi uuringule. lõpliku ajakohastatud versiooni.
Biomassist peaks energiat tootma eelkõige kõrge efektiivsusega kohalikes elektri ja soojuse
koostootmisjaamades. Madala kasuteguriga Auvere elektrijaamas biomassi põletamine (millele
viidatakse REKK lk 47) ei ole efektiivne biokütuste kasutamine ning see ei peaks olema soositud
lahendus taastuvenergia tootmiseks.
Leiame, et REKKis on vaja panna paika meetmed, mis tagaksid, et puidu kasutamine energeetikas
ei kinnista praeguseid trende metsade elurikkuse vähenemisel ega metsades juba seotud süsiniku
ning sidumisvõime vähenemist tulevikus.
Ühe meetmena teeme ettepaneku seada säästlikkuse kriteeriumid puitse biomassi kasutamisele nii
elektri- kui soojusenergia tootmiseks. EL tasandil on kriteeriumid küll kehtestatud, ent need ei
taga saavutada soovitavat kliimamõju, ega kaitse elurikkust võimaliku kasvava raiesurve eest.
Siseriiklike säästlikkuse kriteeriumite kehtestamine oleks asjakohane (selle võimaluse näeb ette
ka EL uus taastuvenergia direktiiv) - näiteks välistada kuivendatud turvasmuldade intensiivne
kasutus energiakultuuride viljelemisel, kuna see toob kaasa nendes seotud süsiniku vabanemise
CO2-na atmosfääri või kändude ja juurte kasutamise biomassi tootmisel, sest nende kasutamine
põhjustab mullas seotud süsinikuvaru kahanemist. Inglismaal ja Taanil on praegu kehtiva
direktiivi alusel siseriiklikud säästlikkuse kriteeriumid kehtestatud, kus nõudeks on FSC või SPB
sertifikaat. Selliselt vähendatakse oluliselt riski, et biomass on varutud kõrge kaitseväärtusega
metsast. Ka Eesti võiks sellest praktikast eeskuju võtta.
Säästlikkuse kriteeriumide väljatöötamine eeldab mõistagi avatud protsessi, milles saaksid osaleda
olulised huvigrupid.
Tuuleenergia Arvestatud. Täiendatud 3.1.2.ii, sh lisas IV ja V meetmega EN16
REKK lk 42 Lausele “Eestis on täna arendusjärgus enam kui 4 GW ulatuses tuuleparke nii Meretuuleparkide eelarendus (liitumised, planeeringud), ühisprojekt.
maismaal kui rannikuvetes” tuleks juurde lisada ka nende oodatavad valmimisajad, mis mitmel Keskkonnaministeerium toetab ideed põhjalikumatest uuringutest, mis
juhul on ebaselged. võimaldaksid meil langetada laiapõhjalisemaid ja samas täpsemaid
REKKis tuleks panna paika meetmed, mis võimaldaksid leida meretuuleparkidele optimaalsed otsuseid mis puudutavad nii võimalike arendustegevusi kui ka
asukohad nii keskkonnakaitselisest kui tehnoloogilisest seisukohast ja kõrvaldaksid seega kaitsealade moodustamist. Merekaitsealade moodustamine on olnud
meretuuleparkide rajamiseks täna tekkinud takistused. Selleks on vaja suunata rohkem ressurssi ajamahukas ja keeruline protsess, kus erinevate osapoolte huvid on
mereala planeeringu raames riigi poolt merealade keskkonnaseisundi uuringuteks (lindude ränne, tihti olnud vastukäivad. Mereelupaikade seisund Eesti loetakse
nahkhiirte ränne, põhjaelustik, tuuleenergeetika kumulatiivne mõju kogu Läänemere ulatuses), praegusel hetkel soodsaks. Küsimusena on tõusetunud ka teema, kui
nagu on viidanud ka Riigikohus hiljutises lahendis. Samuti tuleks kiiremas korras otsustada juba palju merepindalast ja mis kohtades peaks olema looduskaitse all. Selle
aastaid seisnud merekaitsealade loomine. otsustamine eeldab häid teadmisi ja ülevaadet merealadest üldisemalt,
mis võimaldab tulevikus ka langetada lõplikud otsused täiendavate
merekaitsealade moodustamise vajaduse kohta.
Transpordikütused Arvestatud osaliselt. Täiendatud 2.1.2. ii. Arvestades teise
ENMAKi kohaselt biometaani jt alternatiivsete mootorikütuste kasutus kasvab. Täpsustatakse generatsiooni vedelate biokütuste saadavust Euroopa ja maailma
bioressursi kasutusvõimalused mootorkütuste tootmiseks. kontekstis ja sellega kaasnevat hinnasurvet, on
Leiame, et need suunad pikaajalisi eesmärke täita ei aita. Biokütustega on ehk lihtsam täita 2020 sotsiaalmajanduslikult soodsam katta teise generatsiooni kütuste
eesmärke, aga 2030 eesmärkide täitmisele liigub see pigem vastu, kuna tehakse investeeringud
kasutamise nõue (sh ka 2030 vaates) siseriiklikult toodetud
uude infrastruktuuri, millest meil ei ole kümne aasta pärast enam reaalselt kasu ning mis pigem
kütusega. Ühtlasi näeme, et elektritarbimine roll
vähendab meie võimet investeerida pikaajalistesse projektidesse.
Samas on ennast tõestanud elektritransport, mis on efektiivne ega kahjusta linnaõhku: saadaval on transpordisektoris kasvab järsult 2020ndate teises pooles.
sõidukeid kõigis kategooriates ja selliste sõidukite akusid saaks kasutada taastuvenergia Tarbimist suurendab oluliselt Puhaste sõidukite direktiivist
tootmiskõikumiste tasakaalustamiseks. Planeeritud tegevused 2018-2030 elektritranspordi tulenevad muutused, elektriautode odavnemine ja sellest tingitud
arengusse on riigil laadimisvõrgu erastamine koos kohustusega ostjale see ümber ehitada CCS populaarsuse kasv ning tööd alustav Rail Baltic.
standardile, mis sisuliselt tähendab riigi väljumist elektritranspordist.
Turgude lõimimine: tarbijate osalemine energiatootmises, seosed taastuvenergiaga, Arvestatud osaliselt. Tarbijate osalemine energiatootmises seoses
energiatarbijate kaitse taastuvenergiaga ja energiatarbijate kaitse on kajastatud pt 2.1.2.v; pt
REKK eelnõus ei ole piisavalt tähelepanu pööratud tarbijate osalemisele energiatootmises. Nt lk 2.4.3.ii; pt 3.4.3.iv
33 puuduvad seletused punktides iii, iv ja v, mis peaksid kirjeldama riiklikke eesmärke seoses
tagamisega et tarbijad osalevad energiasüsteemis ning saavad kasu omatootmisest ja uutest
tehnoloogiatest; seoses energiasüsteemi paindlikkusega taastuvenergia tootmiseks; seoses
energiatarbijate kaitse ja energia jaemüügisektori konkurentsivõime suurendamisega.
2.4. Põllumajandusega seotud eesmärgid ja meetmed
LULUCF sektor ja looduspõhised lahendused Arvestatud. Tegevused kuuluvad ptk-s 3.1.1 esitatud meetme
Looduspõhised lahendused (nature-based solutions) on oluliseks vahendiks kliimaeesmärkide “Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede” ühe alameetme
saavutamiseks, kuid need kajastuvad REKK lähenemises väga tagasihoidlikult. Eestil on rohkelt “Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus” alla.
potentsiaali nii juba väljatöötatud lahenduste rakendamiseks (loodusliku veerežiimi taastamine
turbaaladel, metsamajandamise optimeerimine) kui ka uudsete, regiooni sobivate looduspõhiste
lahenduste arendamisel (sh kaasates teadus- ja innovatsioonivaldkonda).
Ühe looduspõhise lahenduse meetmena tuleb välja tuua poollooduslike koosluste parem
kaasamine kliimaeesmärkide saavutamisse. Poollooduslikud kooslused ning teised liigirikkad
rohumaad on olulised ja stabiilsed süsiniku ladustajad ning väga paljude teiste
ökosüsteemiteenuste olulised pakkujad (sh mullaviljakuse säilimine, elurikkuse hoidmine, väetiste
jt põllumajandussisendite veekogudesse lekkimise puhverdamine, erosiooni takistamine), olles
sellega kliimasõbraliku põllumajanduse lahutamatuks osaks. Rohumaade ja poollooduslike
koosluste mullad olulised ja stabiilsed süsiniku ladustajad, eriti muutuvates kliimatingimustes ning
nende võime süsinikku siduda ja hoida on seotud taimede maa-aluse stabiilse biomassiga ning
mikroobse aktiivsusega. Need tegurid omakorda sõltuvad taimestiku liigirikkusest, koosluse
seisundist ja hoolduskvaliteedist. Hetkel on REKK-is toodud välja karjatatavate poollooduslike
koosluste osakaalu suurendamine juba lõppenud meetmena. Rõhutame, et nii karjatamine kui ka
niitmine ja heinategu, kui osade Eesti oluliste ja taimestiku poolest liigirikaste poollooduslike
koosluste oluline ja kõige sobilikum majandamisviis, toetavad kliimaeesmärkide saavutamist.
Eelkõige on süsiniku stabiilse sidumise ja mulla süsinikuvaru hoidmise eesmärgil oluline
suurendada poollooduslike niidukoosluste (ja teiste liigirikkaks kujunevate püsivate rohumaade)
pindala põllumajandusmaastikes ja parandada olemasolevate koosluste hoolduskvaliteeti.
Teeme ettepaneku lisada eesmärgina: hooldatavate poollooduslike elupaikade pindala
suurendamine ning elupaikade hooldamise kvaliteedi tõstmine, eesmärgiga tagada stabiilne mulla
süsinikuvaru ja mullaviljakuse säilimine, bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimine ja
suurenemine, jätkusuutlikult hooldatatud maade ulatuse suurenemine ning poollooduslike
elupaikadega seotud liikide olukorra paranemine. Eesmärk on otseselt seotud poliitikate ja
meetmetega, mis rõhutavad süsiniku säilitamise ning sidumise soodustamise vajalikkust
põllumajanduses ja LULUCF sektoris.
REKK lisas olevad põllumajandusega seotud meetmed Arvestatud. Täiendatud 3.1.1 põllumajandus meetmete nimekiri ning
REKK lisaks olevate meetmete nimekirjas on mitmed põllumajandusega seotud. Paraku on selgelt meetmete tabelis informatsioon meetmete osas. Kajastatud meetmed
asjakohased neist vaid mõned, näiteks meede 32 (mahepõllumajanduse toetamine). Samas põhinevad kehtivatel arengukavadel/rakenduskavadel ning ajakohastel
meetmed 33, 34 ja 35 on kirjeldatud äärmiselt ebamääraselt, kusjuures pole isegi selge, mille uuringutel (sh Eesti maaelu arengukava 2014-2020, Eesti
poolest need meetmed omavahel erinevad. Ka meede 36 kattub praegust kirjeldust lugedes veemajanduskava meetmeprogramm 2015–2021, uuring
vähemalt osaliselt eelnimetatutega. Ka meetmed 37 ja 38 kattuvad praeguse kirjelduse järgi kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud
osaliselt omavahel ja eelpool nimetatud meetmetega. kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis (2018)).
Leiame, et meetmete esitus REKK-is on praegu arusaamatu ning vastuoluline, mistõttu on ka väga Arvestatud. Täiendatud 1.1 eesmärkide täitmiseks kavandatud
keeruline hinnata, kas esitatud meetmetega on plaanitud eesmärkideni jõudmine võimalik ja meetmete tabelitega.
realistlik.
Lõpetuseks märgime, et detsembris avalikustatud REKK eelnõu vajaks meie arvates põhjalikumat Arvestatud.
arutelu ja läbitöötamist. Et dokument vastaks paremini Euroopa ja Eesti ees seisvatele
kliimaväljakutsetele, oleme valmis käesoleva aasta jooksul ka edaspidi sel teemal arutlema ning
kaasa mõtlema.
Eesti Taastuvenergia Koda 6.02.2019
Üldpõhimõtted, millest peaks ETEK hinnangul REKK 2030 koostamisel lähtuma:
1. Oleme seisukohal, et kuigi koostatav kava tugineb olulisel määral 2017. aastal Riigikogu Arvestatud. Euroopa Liidu pikaajalise kliimastrateegia 2050 osas ei
poolt heaks kiidetud energiamajanduse arengukavale (ENMAK 2030+) ning kliimapoliitika ole veel liikmesriigid ühtsele otsusele jõudnud, Euroopa Liidus peab
põhialustele (KPP 2050), on oluline koostada süsteemselt paindlik kava, mis võimaldaks arvesse otsus sündima 2019. aasta lõpuks. Praegu on käimas arutelud
võtta uute asjakohaste teadmiste esile tõusu ning asjaolude muutumist perioodil kuni aastani 2030. liikmesriikidel vahel EL Nõukogus. 2019. aasta sügiseks valmib
Ilmekas näide seesuguse paindlikkuse vajadusest on 2018. aasta oktoobris avaldatud analüüs ning ettepanekud kliimaneutraalsele majandusele ülemineku
valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) eriraportis kajastatu, mis juhib tähelepanu võimaluste ja lahenduste kohta Eestis. Uuringutulemusi esitletakse
ambitsioonikamate kliimaeesmärkide püstitamise ning saavutamise ajakriitilisusele. Seda ei ole sügisel ka Vabariigi Valitsusele. Liikmesriikidel on võimalus lõimitud
REKK 2030 koostamise puhul seni arvesse võetud. Ühtlasi puudub kooskõla Euroopa Liidu riikliku energia- ja kliimakava 2030 ajakohastada ka enne perioodi
pikaajalise strateegilise eesmärgiga jõuda aastaks 2050 nn süsinikuneutraalse lõppu. Nimelt peavad liikmesriigid Energialiidu juhtimisraamistiku
ühiskonnakorralduseni, kuivõrd KPP 2050, mis on võetud REKK 2030 koostamise üheks aluseks, määruse kohaselt esitama komisjonile 30. juuniks 2023 kõige viimati
kehtestab siseriikliku eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) emissiooni sajandi esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud
keskpaigaks 80% võrreldes aastaga 1990. Oleme veendunult seisukohal, et Eesti peaks versiooni kavandi ning aasta hiljem, 30. juuniks 2024 lõpliku
kooskõlastama siseriiklikud ambitsioonid Euroopa pikaajalise strateegiaga ning teaduspõhiste ajakohastatud versiooni.
järeldustega planeedi kliimaseisukorrast.
2. REKK 2030 püstitab siduvad siseriiklikud eesmärgid taastuvatest allikatest pärineva Arvestatud. Täiendatud 3.1.2 välja toodud meetmete nimistut ning
energia osakaalule elektritootmises ning soojusmajanduses, ometi pole kavas välja toodud ühtegi Lisa IV.
täiendavat meedet (st lisaks seni kehtinud või praegu kehtivatele) eesmärkide saavutamiseks. Jääb
esmapilgul selgusetuks, kas sellekohaste meetmete nimistu on lõplik või eeldatakse eesmärkide
saavutamist ilma täiendavate meetmete rakendamiseta.
3. Peatükis 3.3.i on energiajulgeoleku kontekstis muu hulgas olulisel kohal siseriiklike Arvestatud. Täiendatud 3.3.i.
energiaallikate mitmekesistamise vajadus. REKK 2030 ning 2018. aastal jõustunud
elektrituruseaduse valguses on sellest lähtuvalt tarvis järgida tehnoloogiapõhiste
vähempakkumiste printsiipi siseriiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks tarvilike
vähempakkumiste korraldamisel.
4. Sünkroniseerimisprojektiga paralleelselt on varustuskindluse ning elektrienergia ülekande Arvestatud. Täiendatud ptk 2.4.2.
taristu kontekstis äärmiselt tähtis tähelepanu pöörata siseriiklike investeeringute vajadusele
eelkõige Lääne-Eesti ning saarte piirkonnas. Tegu on ühe perspektiivikama piirkonnaga
tuuleenergia kasutuselevõtuks Eestis ning siseriiklikest taastuvelektri eesmärkidest lähtuvalt
tuleks ülekandevõrk ette valmistada suuremahuliste taastuvenergiavõimsuste liitumiseks perioodil
2021-2030.
Täpsemad ETEK kommentaarid REKK 2030 sisu osas:
1. Peatükis 2.1.2.i joonisel 1 kujutatud sektoripõhiste taastuvenergia eesmärkide saavutamise Arvestatud. 2020 aasta lähtepunktideks on võetud prognoosidel
trajektoori puhul peaks arvestama tegelikke või prognoositavaid lähtepunkte. Soojusmajanduses põhinevad numbrid, mis võtavad arvesse tänaseid taastuvenergia
ei ole otstarbekas trajektoori alguspunktiks võtta 38,4%, kuivõrd juba eelnõu koostamise ajal on tootmise ja tarbimise trende.
teada, et see osakaal ületab 50% (viidatud ka REKK 2030 peatükis 4.2.2.i). Tegelikule
lähtepunktile viitamine trajektoori määramisel võimaldab püstitada reaalsemaid vahe-eesmärke,
jälgida eesmärgi saavutamise edukust ning tuvastada vajadust lisapingutuste tegemiseks eesmärgi
saavutamiseks perioodi 2021-2030 jooksul.
2. Peatükis 2.3.i tabelis 7 toodud kütusevabade energiaallikate osakaalu indikatiivne sihttase Arvestatud. Kütusevabade energiaallikate osakaalu indikatiivseks
elektrienergia lõpptarbimisest (>10%) on taastuvelektri tootmise tänast osakaalu, 2030. seatud sihttasemeks seati >25%.
eesmärke ning taastuvenergia ressursse ning potentsiaali arvestades tagasihoidlik.
3. 3.3.i peatüki põlevkivi puudutavas lõigus sõnastatakse, et perioodil 2021-2030 jääb Arvestatud. Täiendatud 3.3.i vastavate selgitustega. ENMAK 2030
põlevkivi oluliseks kütuseks. Seda silmas pidades ei ole ETEK hinnangul läbivalt REKK 2030 ja REKK eelnõu näevad ette vanade tootmisvõimsuste asendumist
eelnõus piisavalt pööratud tähelepanu tööaja lõppemisest tingitud vanemate põlevkivi uutega (sh taastuvelektrienergia tootmisel) turupõhiselt ehk riiklike
põletusplokkide sulgemisega kaasnevatele mõjudele Eesti energeetikasektoris perioodil kuni toetusteta. See tähendab mh CO2 hinna kasvul fossiilkütustel
aastani 2030 ning vajadust tootmisvõimsused nimetatud perioodi jooksul ennetavalt asendada võimsuste asendumist uute energiatehnoloogiatega. Tagamaks vanade
puhtamate ja jätkusuutlikemate, st taastuvelektri tootmisvõimsustega. tootmisvõimsuste sulgemisel uute taastuvelektri tootmisvõimsuste
rajamist on kavandatud REKK meetmed 3 ja 4, vt Lisa IV.
4. Peatükis 4.1.iii kirjeldatakse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi CO2 Arvestatud. Peatükkide lõikes ühtlustatud esitatavad CO2 hinna
hinna prognoosi ning kujunenud hinnakõverat, seejuures viidatakse Euroopa Komisjoni poolt prognoosid. Ptk-s 4.1.iii leitav CO2 hinna viimase aasta trendid ning
soovitatud CO2 hinnale, mida kirjeldusest lähtuvalt on kasutatud ka REKK 2030 energiamudelite hinnaprognoos aastani 2040. Lõplikus REKK 2030-s esitatud
koostamiseks. Lisa I 1 osas kirjeldatakse Euroopa Komisjoni soovitatud CO2 hinna prognoose, kasvuhoonegaaside prognoosides on kasutatud CO2 hinnaprognoosi
mis erinevad omakorda oluliselt peatükis 4.1.iii peatükis kirjeldatutest. Seejuures on mõlemal kombinatsiooni Thomson Reuters (2020 ja 2025) ja Euroopa
juhul prognoosid tagasihoidlikud kõrvutades neid reaalsete hindadega ning peatükis 4.1.iii Komisjoni 15.06.2018 liikmesriikidele edastatud (2030-2040) CO2
kirjeldatud erinevate allikate pikaajaliste prognoosidega. Kirjeldatu ei veena, et REKK 2030 hinna prognoosidest. CO2 hinna prognoosi kombineeritud aegrida
energiamudelites kasutatav on ligilähedaseltki tegelikkusele vastav, mistõttu vajab see ETEK kasutatakse põhjusel, et kajastada 2018. aasta teises pooles toimunud
hinnangul detailsemat ülevaatamist. suurt CO2 hinna tõusu, mis ei kajastu Euroopa Komisjoni 15.06.2018
edastatud CO2 hinna prognoosi esimestel aastatel.
5. Peatükis 4.2.2.i tuuakse välja 17,4% kui taastuvelektri prognoositud osakaal Arvestatud. Täiendatud 2.1.2.i. Taastuvelektri osakaal lõpptarbimises
lõpptarbimisest aastaks 2020. Kuivõrd tegelik taastuvelektri eesmärk on 17,6%, jääb selgusetuks, aastaks 2020 on vastavalt täpsustatud prognoosile 18,8%.
kas tegu on inimliku eksimusega või prognoositakse puudujääki eesmärgi saavutamisel?
Fermi Energia OÜ 10.06.2019
1. Kodumaise elektri osakaalu eesmärk 100% Mitte arvestatud. Eesmärgi indikatiivse sihttaseme >60% seadmisel
REKK 2030 on viidatud ENMAK 2030 eesmärk: 1. Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev lähtuti modelleeritud elektrimajanduse stsenaariumitest, mille
energiavarustus alameesmärgile „6. Kodumaise elektri osakaal avatud turu tingimustes >60%“. koostamisel arvestati elektriturul olemasolevaid, suletavaid ja
Teeme ettepaneku, et Eesti peaks seadma eesmärgiks tagada 100% kodumaise elektri osakaalu teadaolevaid uusi tootmisvõimsusi ning ühendusi, samuti kohalike
elektri tarbimises arvestades Eesti ja meie naaberriikide lähiaastatel kahanevat juhtavaid energiaallikate kasutuspiiranguid ning nafta-, elektri- ja CO2 hinna
tootmisvõimsusi ning kohaliku elektri tootmise positiivset majanduslikku mõju ning võimalust prognoose. Üldeesmärgi kohaselt peame mh tagama turupõhise
tagada elektritootmist ökonoomsetest energiaallikatest. hinnaga energiavarustuse. Peame ka arvestama Euroopa Liidu siseturu
Soome, Läti, Leedu, Rootsi, Poola, Taani ja Saksamaa on esitanud Euroopa Komisjonile Riiklike reeglitega.
kliima- ja energiakavade eelnõudes ametlikku teavet, mis osutab olulisele juhitavate
tootmisvõimsuste vähenemisele Põhja-Euroopas (näiteks Ringhals 1,2 reaktorite sulgemine 2020
lõpus, 1771MW võimsuse kaotusega ). Teiseks rajatakse Põhjamaadest lähiaastail suunal
Saksamaa ja Suurbritannia rajatavaid välisühendusi, kus samuti juhitavaid tootmisvõimsusi
lähiaastatel eriti suures ulatuses suletakse. Uute lääne-ja lõunasuunaliste ühenduste tulemusel
tänane suuremahuline elektri eksport Norrast Rootsi ja Rootsist Soome saab olema tõenäoliselt
varasest väiksem. Arvestades 2019. aasta alguses Eesti Energia põlevkivitootmisvõimsuste jaoks
kiirelt negatiivseks kujunenud konkurentsisituatsiooni ning 2026. aastaks Balti riikidele ja kogu
Põhja-Euroopas kujunevat tõsist juhitavate tootmisvõimsuste defitsiiti (vt joonis 1), on ilmne, et
lootes 40% ulatuses varustuskindluse tagamisele impordiga perioodil 2020-2030, on tegemist
tõsise eksitusega. Ka Soomes tunnistatakse, et Olkiluoto 3 tuumareaktori tootmise alustamine
2020 ei ole piisav tagamaks varustuskindlust arvestades tõenäolise Rootsi impordi vähenemisega,
kivisöeelektrijaamade sulgemisega ja koostootmisjaamade toodangu vähenemisega (vt tabel 12
Soome riikliku energia ja kliimakava eelnõu). Fermi Energia on seisukohal, et 2025 aastast kui ei
toimu enam elektri importi Vene Föderatsioonist ja Valgevene Vabariigist ning kui on suletud
800MWe lämmastik ja väävelosakeste püüduritega tolmpõletuskatlaid, on Eesti tarbijate tegelik
elektriga varustuskindlus eriti talveperioodidel küsitav.
Teeme ettepaneku, et seada eesmärk „Kodumaise elektri osakaal avatud turu tingimustes 100%.“,
sest ei ole vastutustundlik veeretada riigi energeetiline varustuskindlus naaberriikide vastutuseks
eriti kui ka naaberriikide (Läti, Leedu, Soome, Rootsi) varustuskindlus on küsitav.
Alameesmärk „Kodumaise elektri osakaal avatud turu tingimustes >60%“ ei ole kooskõlas
ENMAK 2030 üldeesmärgiga: „Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega
energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika
eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning
pikaajalise konkurentsivõime kasvu.“ Elektri tootmine on kõrge lisandväärtusega töö
(energiatootmine palgastatistikas esimese kolme valdkonna seas) ja tootmisvaldkond ning
strateegiline loobumine selles valdkonnas tootmisvõimekusest on negatiivsete majanduslike
mõjudega. Tööstuspoliitika rohelises raamatus sisaldub arvutus: “Näiteks töötlevas tööstuses
tähendab 1%-line energiahindade kasv 1,9%-list investeeringute vähenemist” Senine NordPooli
hinnapiirkondade kogemus tõendab, et hinnapiirkondades, kus on netoimport (Läti, Leedu,
Soome) on elektrihinnad kõrgemad kui eksportivates piirkondades (Norra, Rootsi).
Eesti riik peaks omalt poolt omama valmisolekut ja võimekust läbima vajalikke
planeerimismenetlusi, mis aitavad kaasa Eesti elektritootmises oma varustuskindluse tagamise
eesmärgi täitmisele võimalikult kiiresti. Tunnustame Eesti Keskerakonna 2019. a. riigikogu
valimiste valimisprogrammi eesmärki, et Eesti oleks jätkuvalt elektrit eksportiv riik.
Leiame, et 2035 aastaks on sihikindla töö tulemusel võimalik saavutada eesmärk „Kodumaise
elektri osakaalu eesmärk 100%“
2. Ettepanek korrigeerida CO2 hinna andmeid, esitada CO2 hinna prognoos ning mõju Arvestatud. Peatükis 4.1 iii esitatakse ELi heitkogustega kauplemise
varustuskindlusele ja elektrihindadele perioodil 2020-2035 süsteemi CO2-hind perioodil jaanuar 2018- august 2019 ja lisaks CO2
Eelnõu 27.12.2018 versioonis esitatud lõigus ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2-hind hinnaprognoos perioodiks 2020-2040. Esitatud CO2 hinnaprognoos on
on seisuga veebruar 2019 vananenud ja ekslik kuivõrd EUA hindades on toimunud oluline tõus kombinatsiooni Thomson Reuters (2020 ja 2025) ja Euroopa
hinnatasemele 21-25€/t, mistõttu eelnõus olev 2019 aasta prognoos 11,8€/t on oluliselt ekslik. Komisjoni 15.06.2018 liikmesriikidele edastatud (2030-2040) CO2
Kuivõrd Eesti põlevkivist elektri tootmine ning ka pikemas perspektiivis varustuskindlus sõltub hinna prognoosidest. CO2 hinna prognoosi kombineeritud aegrida
CO2 hindadest, on põhjendatud analüüs kuni aastani 2050 CO2 hindadest lähtuvalt Euroopa kasutatakse põhjusel, et kajastada 2018. aasta teises pooles toimunud
kliimapoliitikast ning parimatest teadmistest. Elektri tootmise varustuskindlust mõjutab faktor, et suurt CO2 hinna tõusu, mis ei kajastu Euroopa Komisjoni 15.06.2018
kui CO2 hinnad on kõrged (üle 25€/MWh) piisavalt kaua, siis isegi kui Narva elektrijaamade edastatud CO2 hinna prognoosi esimestel aastatel.
tootmisvõimsused säilivad, siis kulude vähendamise eesmärgil vähendatud personal nii
elektrijaamades kui põlevkivikaevandustes tõenäoliselt ei ole kiiresti uuesti värvatav lühiajaliste
madalamate CO2 hindade või kõrgema elektri nõudluse korral. Põhjendatud on AS Eesti Energial
esitada asjakohane analüüs kasutatavate tootmisvõimsuste kohta 2019. aasta jooksul vähendatava
tööjõu tingimustes.
Kindlasti tuleb uuendatud versioonis uuendada värskete andemetega lõiku 4.5.3. esitades ka 2018
aasta ja 2019 aasta I ja II kvartali tootmis- ja hinnaandmed kuivõrd need on oluliselt täpselt
informeerivamad tuleviku osas kui 2016-2017. aastate andmed, mis võiva tekitada eksitava mulje
kasutades ekstrapoleerimist.
3. Ettepanek näha ette meede „Väikse moodulreaktori kasutuselevõtu analüüsimine Arvestatud osaliselt. Täiendatud 4.2.2.11
ning võimekuse arendamine“
Arvestades Kanada Tuumohutuskomisjonis reaktoritüübi eellitsentseerimise protsessis olevat
kaht neljanda põlvkonna tuumareaktori disaini, Terrestrial Energy ISMR-400 ja Moltex Energy
SSR-W300 ning General Electric Hitachi väikest kevveereaktorit BWRX-300, kus kõigi kolme
eesmärk on saavutada rajamisluba 2024 aastaks ning Ameerika Ühendriikide
Tuumaregulatsioonikomisjonis litsentseerimise lõppjärgus olevat väikest moodulreaktorit
NuScale (60 MWe), on tõenäoline väikeste moodulreaktorite ehituse algus Kanadas ja USAs
perioodis 2022-24 ning elektri tootmise algus perioodis 2026-2029.
Terrestrial Energy ISMR-400 tugineb otseselt Ameerika Ühendriikides, Oak Ridge National
Laboratories 1949-1980 aastal teostatud sulasoolreaktorite uurimisprogrammil, mille olulisim
etapp oli 1965-1969 aastal 13 000 töötunni jooksul käitatud 8MWt võimsusega grafiitaeglustiga
floriidsoolaga eksperimentaalreaktor. Antud uuringuprogramm annab USA ja Kanada
regulaatoritele eksperimentaalse aluse sarnase reaktoritüübi tehniliste lahenduste
litsentseerimiseks ning tugeva empiirilise aluse veendumaks, et antud reaktoritüüp on olemuslikult
passiivselt ohutu.
GE Hitachi BWRX-300 on oma reaktori, kütusetsükli ja juhtimise poolest väga sarnane Soome
Olkiluoto 1,2 ja Rootsi Forsmarki 1,2,3 reaktoritega ning teiste maailma 90 keevveeraktoriga.
Seetõttu on esinduslik ehitus-, opereerimis-, litsenseerimise ja järelevaleve kogemus, mis
muudavad selle rakendamise ka Eestis lihtsamaks võrreldes innovatiivsete disainidega.
Seades eesmärgiks tagada Eesti turupõhine elektri varustuskindlus võimalikult kiiresti peale
esimeste väikeste moodulreaktorite edukat käivitamist USAs või Kanadas, on põhjendatud Eestis
alustada lähiaastail tööd arendamaks välja erialane pädevus, protseduurid ja tehnilised võimekused
menetleda väikese moodulreaktori põhimõttelist rajamisluba ja selle järgselt ehitusluba. See
omakorda eeldab perioodis 2019-2020 teatava esmase pädevuse arendamist tuumaenergiaga
seotud rahvusvaheline regulatsiooni (Rahvusvahelise Tuumaenergia agentuuri ohutusjuhendid ja
EL direktiivid), osaleda asjakohaste rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide (IAEA ja OECD-
NEA) töös, tutvuda esmatasemel sõltumatult litsentseeritavate väikeste moodulreaktorite
tehniliste parameetritega ning alustada kiirgusohutuse alast dialoogi Keskkonnaministeeriumiga.
Näeme olulise riskina tuumaenergia alases diskussioonis ametkondlikku pädevuste puudumist,
millest tuleneb ebakindlus ja võimetus asjakohaselt nõustada poliitilisi otsustajaid. OÜ Fermi
Energia poolt uurimispartneritega 2019.a. lõpuks teostatava teostatavusanalüüsi „Väikse
moodulreaktori sobivus Eesti energiavarustuskindluse tagamiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks
2030+„ abil on võimalik otsustada riigil, kas koostada sarnase sisuga ametlik analüüs koondades
selle käigus ametlikku teavet rahvusvahelistelt partneritelt ning Eesti teadusasutustelt.
Fermi Energia on seniste kohtumiste alusel veendunud, et Eesti teadusasutustes ja ametkondades
on piisav baaspädevus, mida välja arendades on võimalik tõsiseltvõetav väikse moodulreaktori
kasutuselevõtu võimalikuks muutmine koostöös rahvusvaheliste partneritega eriti Soomest,
Rootsist, Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest.
Ettepanek meetme sõnastuseks:
Programmi või meetme nimetus - Väikse moodulreaktori kasutuselevõtu analüüsimine ning
võimekuse arendamine
Eesmärk - Energeetika- ja energiamuundamise sektori tõhustamine ja varustuskindluse tagamine
Lühike kirjeldus – Väikse moodulreaktori kasutuselevõtu teostatavuse analüüsimine Eesti
elektrivarustuskindluse ja kliimaeesmärkide täitmiseks 2030+. Analüüsitaks võimalikke
rakendatavaid tehnoloogiaid, nendega kaasnevaid regulatiivseid ülesandeid, regulatiivse
võimekuse väljaarendamise vajalikke tegevusi, kulusid ja ajaraami. Analüüsi alusel oleks Eestil
võimalik jõuda järelduseni kas, millal ja milline väike moodulreaktor on Eestile võimalik energia
varustuskindlust tagav lahendus.
Mõjutatud sektorid - Energy supply (comprising extraction, transmission, distribution and storage
of fuels as well as energy and electricity production)
Kasvuhoonegaasid, mille heitmeid otseselt mõjutatakse - CO2; CH4; N2O
Programmi või meetme tüüp - Seadusandlus (Regulatory)
Programmi või meetme aluseks olevad Euroopa Liidu õigusaktid - Nõukogu direktiiv
2014/87/EURATOM, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik
Programmi või meetme rakendamise periood – 2020- 2025
Kuivõrd 200-300MW elektrilise võimsusega sulasoolreaktorite prognoositav tootmisomahind
(LCOE) on 45-50€/MWh ning 300MW elektrilise võimsusega moodulitest koosneva integreeritud
surveveereaktori NuScale planeeritav elektri omahind oleks 40€/MWh, siis võib seda
tootmisüksuse võimsuselt ja ökonoomsuselt pidada Eestile sobivaks ja turul
konkurentsivõimeliseks. Sulasoolreaktorite tehnoloogia võimaldaks elektrit toota paindlikult
vastavalt turu nõudlusele ja tuuleenergia tootmisele, sest võimalik on kasutada sulasoola reaktori
poolt toodetava soojuse salvestamiseks madala nõudlusega ajal ning sellest soojusest auru
genereerimist ja elektri tootmist ajal kui nõudlus on suurem ehk tarbimistippudes.
Fermi Energia ei väida, et Eesti peaks ainult tuumaenergiat arendama, kuid sarnaselt Soome ja
Rootsiga, kus on tootmisportfellis palju taastuvenergiat, on raske näha, kuidas Eestil on võimalik
täita Euroopa Liidu 2050 kaalumata asjakohase põhjalikkusega kaasaegne tuumaenergia
võimalust. Kaasaegne tuumaenergia saab olema sobiv ka väikeriigile nagu Eesti juhul kui riik on
innovatiivne, teadmistepõhine, nutikas ja jääb kindlaks enda energiajulgeoleku ja
arengueesmärkidele, mis kokku lepitud dokumentides Energiamajanduse arengukava 2030+,
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“.
Kahtlemata kaasnevad tuumaenergia kasutamise võimekuse arendamisega riigile kulud, kuid
riigile kaasnevad lisaks energiajulgeolekule ning selle abil tarbijate kindlustundele ja
tööstusettevõtjatele tagatud investeerimiskindlusest ka riigi otsestest kuludest kordades suuremad
maksutulud varustuskindlust tagavast süsinikheitmeteta energiatootmisest nii investeerimis- kui
käitamisetapis. Peame põhjendatuks, et riigile kuuluval äriühingul oleks tuumaenergia
arendusettevõttes arvestatav osalus, kuid samuti on põhjendatud arvestatav osalus regionaalsetel
energiaettevõtetel, kelle on tuumaelektrijaamade rajamise ja käitamise kogemus ning piisav
finantsvõimekus. Soome Teolisuuden Voima ja Fennovoima osundavad asjakohasele riigi
energiaettevõtte, kohalike omavalitsuste ja eraettevõtete koostööle, mis võiks olla eeskujuks ka
Eestis. Ilmselt on see koostöö olnud oluline põhjus, mis on taganud piisava ühiskondliku toetuse
ja võimaldanud Soomes ainsa OECD riigina algatada viimase 20 aasta jooksul kahe peamiselt
erakapitalil tugineva tuumajaama rajamist.
Mitteametlikud kommentaarid
Viru Keemia Grupp 18.12.2018
Peatüki 3 „Poliitikasuunad ja meetmed“ punktis 3.1.3 „Mõõtme muud elemendid“ (lk 46) on Arvestatud. Täiendatud 3.1.3 informatsiooniga, et laekunud
keskkonnatasude teemal toodud järgmist: keskkonnatasude abil on riik rahastanud viimased 20 aastat
„Teine Eestis rakendatav KHG‐de heitkoguseid mõjutav fiskaalmeede on saastetasud. Vabariigi Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu keskkonnaprojekte (sh
Valitsuse maksupoliitika põhineb eesmärgil vähendada keskkonnamõjusid, suurendades väljavahetatud fossiilkütustel katelseadmeid taastuvkütustel
saastetasusid ja loodusvarade kasutamise tasusid. Keskkonnatasude seadus loob aluse lahendustele, rekonstrueeritud kaugküttesüsteeme jms).
loodusvarade kasutamise tasude ja saastetasu määrade kehtestamiseks, kehtestab nende
arvutamise ja tasumise protseduuri ning sätestab keskkonna kasutamisest saadud riigieelarve
tulude kasutamise alused ja eriotstarbed. Keskkonnatasud on kehtestatud vastavalt
keskkonnakaitse vajadusele, riigi majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning seaduses välja toodud
puhkudel ka loodusvarade loodava väärtuse alusel. Seadusest sätestatud miinimummäärast
kõrgemat maavarade kaevandamise tasu rakendatakse riigi tulu teenimise eesmärgil.
Energeetiliste maavarade puhul tuginetakse lisaks tulu teenimise eesmärgile ka energeetilise
maavara loodavale lisandväärtusele.“
Tasude suurendamine ei too ilmtingimata kaasa keskkonnamõju vähendamist ning seega ei peaks
olema saastetasude suurendamine ilmtingimata eesmärgi osa. Keskkonnatasud on
keskkonnaalaste seaduslike piirangute ja nõuete kõrval vahendiks, mille abil saab ettevõtete
investeeringuid suunata ning keskkonnamõjusid kompenseerida. Eestis on ministeeriumid
viimastel aastatel tegeletud aktiivselt sellega, et töötada välja paindlik ning riigi kasu maksimeeriv
ressursitasude ja keskkonnatasude süsteem. Rõhuasetus on sujuvalt liikumas pelgalt tasude
suurendamise pealt nende tõhusa kasutuse suunas. Leiame, et asjakohane oleks seda rõhutada ka
energia‐ ja kliimakavas.
Rahandusministeerium (Eve Murumaa) 09.01.2019
Kavas lk 22 on järgnev lõik: Arvestatud. Täiendatud 2.2.i, sh on toodud hoonefondi
Rekonstrueeritavate keskvalitsuse hoonete summaarne pindala aastatel 2021-2030 rekonstrueerimise osakaalud.
ENMAK 2030 kirjeldab ühe oodatava tulemusena, et 2030. aastal asub 37% keskvalitsuse
kasutuses olevate hoonete summaarsest netopindalast hoonetes, mis vastavad vähemalt 2013.
aastal jõustunud energiatõhususe miinimumnõuetele. Seisuga 01.01.2018 oli Eesti Vabariigi
territooriumil asuvate omandiõiguse või kasutuslepingu alusel keskvalitsuse poolt kasutatavate üle
250-ruutmeetrise kasuliku üldpõrandapinnaga hoonete kasulik üldpõrandapind kokku 1 354 752,1
m². Seega tuleb ENMAK 2030 soovitava sihi saavutamiseks tagada, et keskvalitsuse kasutuses
olevate hoonete, mis vastavad vähemalt 2013. aastal jõustunud energiatõhususe
miinimumnõuetele, kasulik üldpõrandapind on vähemalt 500 tuhat m2. Aastatel 2014-2020 on
oodatav rekonstrueeritavate hoonete kasulik üldpõrandapind keskmiselt 30 000 m2 aastas (2014.
aastal rekonstrueeriti hooneid 2013. aasta energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks mahus 56
321 m2, 2015. aastal 30 740 m2 ja 2016. aastal 40 701 m2). Aastatel 2021-2030 tuleb seega
eesmärgi saavutamiseks rekonstrueerida kokku 290 000 m2 hooneid.
Kommentaarid
Kui aastatel 2014-2030 rekonstrueerida igal aastal energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks
3% nõuetele mittevastavatest hoonetest, siis see teeb perioodi peale kokku 37% 2014. aastal
nõuetele mittevastavate hoonete mahust. ENMAKi on aga kahetsusväärsel kombel saanud sisse
lause, mille kohaselt peaks 2030. aastal asuma 37% keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete
summaarsest netopindalast hoonetes, mis vastavad vähemalt 2013. aastal jõustunud
energiatõhususe miinimumnõuetele. ENMAKi lause oleks tõene, kui 01.2014 ei oleks olnud
ühtegi ruutmeetrit miinimumnõuetele vastavat pinda. Tegelikkuses vastab juba täna 42%
keskvalitsuse hoonetest, mis peavad täitma energiatõhususe miinimumnõudeid, energiatõhususe
miinimumnõuetele. Seetõttu ei saa nõustuda arvutustega, mille kohaselt peaks aastaks 2030 olema
miinimumnõuetele vastav pind 500 000 m², ega ka sellega, et aastatel 2021-2030 tuleb
rekonstrueerida 290 000 m².
Kuna ENMAKi sõnastust muuta ei saa, siis on ettepanek REKKis mitte mainida ENMAKi
eesmärki vaid siduda 37% eesmärk EnKS § 5 või direktiivi artikliga 5, et taastada mõte, mis oleks
pidanud ka ENMAKis olema. Sel juhul oleks eesmärk aastatel 2021-2030 rekonstrueerida 170 000
m² (01.2018 nõuetele mittevastav pind 782 492 m², mis igal aastal väheneb eelneval aastal
rekonstrueeritud 3% võrra on 2021. aastal 714 000 m² ning 2030. aastal 543 000 m². 714 000 –
543 000 = 171 000).
Teine alternatiiv on tõlgendada ENMAKi eesmärki 37% mitte energiatõhususe miinimumnõuete
täitmise kohustusega hoonetest vaid kõikidest sisekliima tagamisega hoonetest, mille maht täna
on ca 1,9 mln m². Sel juhul oleks eesmärk, et 2030. aastal oleks miinimumnõuetele vastavaid
hooneid 703 000 m². Kui 01.2018 vastas nõuetele 572 000 m², siis oleks ambitsioon väiksem kui
eelnevalt pakutud variandi puhul. Seega eelistaks esimest varianti.
Ettepanek sõnastada lõik järgmiselt:
Energiamajanduse korralduse seaduse § 5 kohaselt peab igal aastal viima 3% keskvalitsuse
kasutuses olevate hoonete summaarsest netopindalast, kus keskvalitsus kasutab pinda üle 250 m²
ja mis ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele, nõuetele vastavaks. Seisuga 01.01.2018 oli
Eesti Vabariigi territooriumil asuvate omandiõiguse või kasutuslepingu alusel keskvalitsuse poolt
kasutatavate üle 250-ruutmeetrise kasuliku üldpõrandapinnaga hoonete kasulik üldpõrandapind
kokku 1 354 752,1 m². Sellest vastas nõuetele 572 260,5 m². Seega tuleb EnKS nõude täitmiseks
tagada, et keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete, mis vastavad vähemalt 2013. aastal jõustunud
energiatõhususe miinimumnõuetele, kasulik üldpõrandapind oleks 2030. aastaks vähemalt 812
tuhat m². Aastatel 2021-2030 tuleb seega eesmärgi saavutamiseks rekonstrueerida kokku 170 000
m² hooneid .
Palun vastavalt korrigeerida ka lk 22 olevat tabelit.
Kui siiski soovitakse jääda olemasoleva sõnastuse juurde või välja tuua senised 3% täitmise
mahud, siis need on REKKis ühe aasta võrra nihkes. Nimelt 2014. aastal viidi nõuetele vastavaks
17 022 m² hooneid, 2015. aastal 56 321 m², 2016. aastal 30 740 m² jne.
Lisas 4 on REKK meetmete nimekiri ja selgitused. Meetme 19 „Avaliku sektori ja ärihoonete
rekonstrueerimine“ kirjelduses on märgitud meetme eesmärgiks rekonstrueerida 2030. aastaks
20% olemasolevatest hoonetest nii, et nende energiatõhususklass oleks vähemalt C. Palun
täpsustada, kas eesmärk on, et aastaks 2030 vastaks 20% olemasolevatest hoonetest
energiatõhususe klassile vähemalt C või on eesmärk rekonstrueerida 20% madalama
energiaklassiga hoonetest vähemalt C klassile vastavaks. Viimasel juhul tuleks sätestada tase,
millest 20 % arvutatakse.
Meetme 20 lühikirjelduses on eesmärgiks rekonstrueerida 2030. aastaks 40% olemasolevatest
eramajadest nii, et nende energiatõhususklass oleks vähemalt C või D, ja 50% olemasolevatest
kortermajadest nii, et nende energiatõhususklass oleks vähemalt C. Hooneid, mis vastaksid
vähemalt D klassile on rohkem kui hooneid, mis vastaksid vähemalt C klassile, seega ei ole
loogiline kui kitsamal valimil on kõrgem eesmärk kui laiemal valimil. Palun täpsustada sõnastust.
Rahandusministeerium (Rando Kängsepp) 05.02.2019
LK 38 Dokumendis on poliitikasuundade ja meetmete all 16. meetmena nimetatud raskeveokite Arvestatud. Täiendatud 3.1.1 esitatud meetmete nimekirja.
teekasutustasu kehtestamist. Teekasutustasu on nimetatud loetelu selles osas, kus on toodud
meetmed, mille kehtestamine on alles arutlusel. Tegelikkuses kehtib alates 1. jaanuarist 2018
teekasutustasu kõikidele üle 3,5 tonnistele veoautodele, mis sõidavad avalikult kasutatavatel
teedel. Seega tuleks raskeveokite teekasutustasu mainida transpordisektoris juba kehtestatud
meetmete loetelus, mitte veel arutluse all olevate meetmete blokis.
Lk 47 Aktsiisid: maksupoliitika põhimõtetele viitamine nimetatud dokumendis ei ole vajalik. Arvestatud. Täiendatud 3.1.3.
Juhime tähelepanu, et lisaks elektrienergiale jõustub ka gaasi intensiivselt tarbivate ettevõtete
maksusoodustus 1. jaanuaril 2019.
Rakendatakse aktsiisimäära 11,30 eurot 1000 m3 maagaasi kohta, mis ületab energiamaksustamise
direktiivis sätestatud alammäära, kuid moodustab vaid 18% maagaasi tavamäärast, mis 2019.
aastal on 63,31 eurot 1000 m3 kohta. Viitamine direktiivi 2003/96/EÜ üleminekuperioodidele ei
ole praegu enam relevantne. Lisaks on eelviimases ja viimases lõigus esitatu valdavalt kordus.
Lk 49 Juhime tähelepanu, et põllumajanduses on lubatud kasutada vaid madalama aktsiisiga Arvestatud. 3.1.3.iv on eksitav sõnastus kõrvaldatud.
maksutatud eriotstarbelist diislikütust. Kergele kütteõlile ei rakendata soodusmäära juba aastaid.
Palume eemaldada arusaamatu viide aktsiisivabastuste kaalumisele.
Rahandusministeerium (Rando Kängsepp) 20.02.2019
2.4.1. punkt i on sõnastatud segaselt. Loetelus a) kuni c) on toodud tasemed, mille ületamisel peaks Arvestatud. Täiendatud 2.4.1.i.
liikmesriigid täiendavalt panustama ühenduste loomisesse. Praeguses sõnastuses jääb mulje nagu
tegemist oleks eesmärk tasemetega, tegelikult on tegemist miinimumkriteeriumitega.
Joonisel 4 on kaardil osad liinid värvilised, kuid puudub legend, mida erinevad värvid tähendavad. Arvestatud. Täiendatud legendi joonisel 4.
Lk 42 viimase lõigu täienduseks: Eestisse plaanitakse ehitada ka teine pumphüdroelektrijaam Arvestatud. Täiendatud 2.5.ii.
Estonia kaevandusse (50 MW). Allikas: https://www.err.ee/857972/estonia‐kaevandusse‐
kavandatakse‐pumphudroelektrijaama
Joonise 6 all olevas lõigus on teises lauses puudu sõna „taastuvatest“: … täiendavalt 158 GWh Arvestatud. Täiendatud sõnaga “taastuvatest” joonisel 6.
ulatuses taastuvatest energiaallikast toodetud elektrienergiat…
Peatükis 3.4.2 lõikes i on punktis Elektrisüsteem lause, mis ütleb, kus ei ole asjakohane info Arvestatud. Täiendatud 3.4.2 lisatud viitega.
kirjeldatud, kuid puudub viide, kus asjakohane info on kirjeldatud.
Tabelis 36 on ühe meetmena kirjas Tallinna ummikumaks. Seda maksu hetkel ei ole ja tegemist Arvestatud.
peaks olema kohaliku maksuga ehk riik ei saa ka võtta selles osas mingeid kohustusi või anda
lubadusi (samas on lk 134 tabeli viimasel real vastutajaks märgitud MKM).
Eesti riiklik energia- ja kliimakava
aastani 2030 (REKK 2030)
Eesti teatis Euroopa komisjonile määruse (EL) 2018/1999 Artikli 3 lõike 1 alusel
Eelnõu tööversioon 24.09. 2019
SISUKORD
Sisukord...................................................................................................................................... 2
A JAGU. RIIKLIK KAVA ........................................................................................................ 4
1. ÜLEVAADE JA KAVA VÄLJATÖÖTAMISE PROTSESSIST ..................................... 4
1.1. Kommenteeritud kokkuvõte ........................................................................................ 4
1.2. Ülevaade praegusest poliitilisest olukorrast .............................................................. 10
1.3. Liikmesriikide ja ELi üksustega konsulteerimine ja nende kaasatus ning selle tulemus
12
1.4. Piirkondlik koostöö kava ettevalmistamisel .............................................................. 14
2. RIIKLIKUD EESMÄRGID ............................................................................................. 15
2.1. CO2-heite vähendamise mõõde ................................................................................. 15
2.2. Energiatõhususe mõõde ............................................................................................. 25
2.3. Energiajulgeoleku mõõde .......................................................................................... 30
2.4. Energia siseturu mõõde ............................................................................................. 33
2.5. Teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde ................................... 43
3. POLIITIKASUUNAD JA MEETMED ........................................................................... 45
3.1. CO2-heite vähendamise mõõde ................................................................................. 45
3.2. Energiatõhususe mõõde ............................................................................................. 66
3.3. Energiajulgeoleku mõõde .......................................................................................... 74
3.4. Energia siseturu mõõde ............................................................................................. 79
3.5. Teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde ................................... 87
B JAGU. ANALÜÜTILINE ALUS ......................................................................................... 90
4. PRAEGUNE OLUKORD NING OLEMASOLEVAID POLIITIKASUUNDI JA
MEETMEID HÕLMAVAD PROGNOOSID, ........................................................................ 90
4.1. Energiasüsteemi ja kasvuhoonegaaside heite arengut mõjutavate peamiste
välistegurite prognoositav areng .......................................................................................... 90
4.2. CO2-heite vähendamise mõõde ................................................................................. 93
4.3. Energiatõhususe mõõde ........................................................................................... 104
4.4. Energiajulgeoleku mõõde ........................................................................................ 106
4.5. Energia siseturu mõõde ........................................................................................... 107
4.6. Teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde ................................. 120
5. KAVANDATUD POLIITIKATE JA MEETMETE MÕJU HINDAMINE .................. 127
2
5.1. Punkti 3 kohaste kavandatud poliitikate ja meetmete mõju energiasüsteemile ning
kasvuhoonegaaside heitele ja nende neeldajatele, sh võrdlus olemasolevaid poliitikaid ja
meetmeid hõlmavate prognoosidega (nagu on kirjeldatud punktis 4). .............................. 127
5.2. Punkti 3 kohaste kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete makromajanduslik
mõju ja niivõrd, kui see on võimalik, mõju tervisele, keskkonnale, tööhõivele ja haridusele,
oskustele ning sotsiaalmõju ................................................................................................ 132
5.3. Investeerimisvajaduste ülevaade ............................................................................. 145
5.4. Kavandatud poliitikate ja meetmete mõju teistele liikmesriikidele ja piirkondlikule
koostööle ............................................................................................................................ 146
REKK 2030 KOKKUVÕTE .................................................................................................. 148
Lisa I Riikliku kava B jaos esitatavate näitajate ja muutujate üksikasjalik loetelu ........... 148
Lisa II KPP 2050 poliitilised suunised ja põhimõtted ......................................................... 148
Lisa III REKK 2030 meetmete seos kava eesmärkidega .................................................. 148
LISA IV Meetmete kirjeldused ........................................................................................... 148
Lisa V REKK 2030 eelnõule laekunud kommentaaride vastused ...................................... 148
3
A JAGU. RIIKLIK KAVA
1. ÜLEVAADE JA KAVA VÄLJATÖÖTAMISE PROTSESSIST
1.1. Kommenteeritud kokkuvõte
i. Kava poliitiline, majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne kontekst.
Eesti tähistab 2019. aastal 28 aastat taasiseseisvumisest, millest 15 aastat oleme olnud Euroopa
Liidu liikmed. Järjest kasvavat energianõudlust tähistavad 2019. aastal märksõnad avatud
kontor ja kaugtöö, nullenergiahoone, konditsioneer ja ventilatsioon, elektritõuks ja pakirobot,
sotsiaalmeedia, nutiseadmed ja pilveteenused. Täna puuduvad täpsemad prognoosid nende uute
energiasõltuvuste mõju kohta kliimale ja keskkonnale, energiamajandusele ja inimese tervisele.
Koostamisel on globaalseid megatrende arvestav strateegia Eesti 20351, mis saab mõjutama
elustiili kaudu energiavajadust 10 aasta pärast.
2019. aastal elab Eestis 1,32 mln inimest, kelle keskmine brutopalk on 1419 eurot kuus. Töötuse
määr on Eestis 5,1 %. Eelmisel aastal oli SKP 26 mlrd eurot (elaniku kohta 19 737 eurot), kaupu
eksporditi 14,4 mlrd euro eest ja imporditi 16,2 mlrd euro eest. Eesti majanduskasv on ~2 korda
kiirem kui EL-s keskmiselt (2018. aastal Eestis SKP reaalkasv 3,9%, EL-s keskmisena 2,0%).
2018. aastal vähenes võrreldes eelnenud aastaga põlevkivist ja tuuleenergiast toodetud
elektrienergiatoodang, kuid kasvas puitkütustest toodetud elektrienergia toodang. Jätkuvalt
kasvab puitpelletite toodang ja eksport. Eestis on kolm korda rohkem mahemaad kui Euroopa
Liidus keskmiselt, Eesti põllumaamajandusmaast on 20% mahe. Eesti õhk on üks maailma
puhtamaid – nt Tallinnas, Eesti pealinnas on õhk maailma pealinnadest puhtuselt neljas.
Lahendamist vajab veel lokaalküttest pärinevate õhusaaste peenosakeste PM2,5 ja kaasuvate
muude saasteainete heitmed, mis tekivad eelkõige vananevate kütteseadmete ja valede puidu
kütmisvõtete tõttu2.
Koalitsioonilepingu kohaselt kujundab praegune valitsus Eesti majanduse sajandi keskpaigaks
kliimapoliitika põhialustest lähtuvalt konkurentsivõimeliseks vähese süsinikuheitega
majanduseks. Vabariigi Valitsus on töötamas välja seisukohti 2018. aasta lõpul avaldatud
ettepaneku Euroopa pikaajalisest strateegilisest visioonist „Puhas planeet kõigi jaoks“
rakendatavuse kohta Eestis. Aastaks 2050 Eestis kliimaneutraalse majanduse saavutamise
meetmed on alles välja töötamise protsessis ning seega mitte kasutatavad käesoleva kava
koostamise ajal.
„Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (edaspidi REKK 2030) on koostatud täitmaks
EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 (edaspidi määrus (EL)
2018/1999) Artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille järgi peavad riigid iga 10 aasta järel
Euroopa Komisjonile esitama enda riikliku energia- ja kliimakava. Kava formaat on sätestatud
Euroopa Parlamendi ning Nõukogu määruses (EL) 2018/1999, et kõigi liikmesriikide kavad
1
Eesti 2035 materjalid https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/strateegia-eesti-2035/materjalid
2
Lõigus on kasutatud andmeid Eesti Statistika portaalist www.stat.ee
4
oleksid võrreldavad. Euroopa Komisjon avaldab kõigi liikmesriikide energia- ja kliimakavad
enda veebilehel3.
Riigi poolt korraldatav strateegiline planeerimine Eestis lähtub riigieelarve seaduses 4
kirjeldatud alustest. Riigieelarve seaduse järgi on Eestis riigil kahte tüüpi arengudokumente:
poliitika põhialused ja arengukavad. Poliitika põhialused kinnitatakse Riigikogu otsusega ning
arengukavad, mis kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt pärast selle arutamist Riigikogus.
Liikmesriikidele kohustuslikus energia- ja kliimakavas nõutavad eesmärgid, meetmed ning
nende rakenduskavad sätestatakse seetõttu Eestis eelkõige valdkondlikes arengudokumentides
ning poliitika põhialustes:
1) Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 20505 (edaspidi KPP 2050);
2) Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi ENMAK 2030)6;
3) Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20307;
4) Transpordi arengukava 2014-20208 (uus kava koostamisel);
5) Metsanduse arengukava 2011-20209 (uus kava koostamisel);
6) Riigi jäätmekava 2014-202010 (uus kava koostamisel);
7) Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 (uus kava koostamisel).
REKK 2030 kirjeldab ning täpsustab nendes arengudokumentides sätestatut.
Lisaks nimetatud arengudokumentidele on kava koostamisel meetmete välja töötamiseks läbi
viidud järgmised uuringud:
Riigi üldine energiatõhususkohustus aastatel 2021-2030 ning taastuvenergia eesmärkide
täitmine (2018)
https://www.mkm.ee/sites/default/files/180917_energiatohusus_2030_aruanne.pdf
1. Uuring kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse
määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis (2018)
https://www.envir.ee/sites/default/files/news-related-
files/aruanne_kliimapoliitika_kulutohusus.pdf
2. Eesti kliimaambitsiooni võimaluste tõstmise analüüs (2019) (koostamisel, koostaja SEI
Tallinn, Finantsakadeemia OÜ)
Käesolev dokument on koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM),
Keskkonnaministeeriumi (KeM), Maaeluministeeriumi (MeM) ja Rahandusministeeriumi
3
https://ec.europa.eu/energy/en/topics/energy-strategy-and-energy-union/governance-energy-union/national-
energy-climate-plans
4
Riigieelarve seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/107072017040
5
http://www.envir.ee/sites/default/files/362xiii_rk_o_04.2017-1.pdf
6
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
7
https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf
8
https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/transport
9
https://www.envir.ee/et/metsanduse-arengukava-2011-2020
10
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/riigi-jaatmekava-2014-2020
5
(RaM) ühistööna eelloetletud arengudokumentide ja uuringute ning muude asjakohaste
analüüside põhjal.
REKK 2030 väljatöötamise käigus eelnimetatud arengudokumentide ja uuringute
koostamisesse kaasati asjatundjaid ettevõtetest, teadus- ja uurimisasutustest, kohalikest
omavalitsustest ning nende esindusorganisatsioonidest, kogukonna-, keskkonna- ja
erialaühendustest.
ii. Energialiidu viie mõõtmega seotud strateegia.
Energialiidu11 eesmärk on tagada EL tarbijatele turvaline, säästev, konkurentsivõimeline ja
taskukohane energiavarustus. See eeldab kogu Euroopat hõlmava energiasüsteemi loomist.
Energialiidu kliimamuutuste poliitika strateegia säästva, vähese CO2 heite ja kliimasõbraliku
majanduse loomisel on: tarbijate otsustuspädevuse suurendamine, liikmesriikide poliitikate ja
õigusraamistike kooskõlastamine, turutõkete ja isoleeritud piirkondade kõrvaldamine,
integreeritud energiaturu loomine ja seda kaudu taskukohaste energiahindade tagamine,
energiataristu uuendamine taastuvenergia suurenevate tootmismahtudega kohandamiseks ja
investeeringute kaasamiseks, uutesse kõrgtehnoloogilistesse valdkondadesse, ärimudelitesse,
ametitesse ja konkurentsivõimelistesse ettevõtetesse investeerimine uute töökohtade
loomisega.
Energiajulgeoleku, säästvuse ja konkurentsivõime suurendamiseks soovib Energialiit:
luua energia siseturu, tõhustada energia tarbimist, mitmekesistada energiaallikaid ja
tarneteid, teha tihedat koostööd varustuskindluse tagamiseks, suurendada Euroopa rolli
ülemaailmsel energiaturul, suurendada gaasitarnete läbipaistvust (energiajulgeoleku,
solidaarsuse ja usalduse mõõde);
ühendada turud energiasüsteemide ühenduste abil, energiasiseturu meetmetega
rakendada täielikult EL energeetikaalased õigusaktid, tõhustada piirkondlikku
koostööd, tõsta tarbijate otsustuspädevust ja luua uusi kokkuleppeid tarbijatega,
vähendada energiaostuvõimetust (täielikult integreeritud siseturu mõõde);
luua energiatõhusama hoonesektori, energiatõhusa ja vähese CO2 heitega
transpordisektori (energianõudluse vähendamisel energiatõhususe mõõde)
kavandada kaugeleulatuva kliimapoliitika, saavutada liidripositsiooni taastuvenergias
(majanduse CO2 vähendamise mõõde);
olla esirinnas järgmise põlvkonna taastuvenergia tehnoloogia, salvestamise, aruka
võrgu ja kodulahenduste, arukate linnade, hoonete neutraalsuse, keskkonnasõbraliku
transpordi, keskkonnahoidlike fossiilkütuste, süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise
ja ohutu tuumaenergia valdkondades tuginedes algatusele „Horisont 2020“
(teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde).
iii. Ülevaatlik tabel kava peamiste eesmärkide, poliitikasuundade ja meetmetega.
Kava peamised eesmärgid on:
11
Energialiidu pakett „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika Raamstrateegia“
http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/documents/com/com_com(2015)0080_/com_com(2015)00
80_et.pdf
6
Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine aastaks 2050 80% (sh aastaks 2030
70%): kasvuhoonegaaside (KHG) heide 1990. aastal oli 40,4 mln t CO2ekv (va
LULUCF), 2017 oli Eesti KHG heide 20,9 mln t CO2ekv (sh energiatööstuse sektorist
14,7 mln t CO2ekv ja va LULUCF), meetmete rakendamisel prognoositakse 2030. aastal
KHG heide 10,7-12,5 mln t CO2ekv, (va LULUCF).
Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika,
põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajanduse, tööstus) vähendada aastaks 2030
võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%: 2019. aasta KHG
inventuuri kohaselt oli 2005. aastal KHG heide jagatud kohustuse määruse sektorites
kokku 6,3 mln t CO2ekv12 ehk 2030. aastal võib sektori heide olla 5,5 mln t CO2ekv
Taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema
vähemalt 42%: aastal 2030 toodetakse taastuvenergiat 16 TWh, sh taastuvelekter 4,3
TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11TWh (2018 = 9,5TWh), transpordis 0,7 TWh
(2018 = 0,3 TWh)
Energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32-33 TWh/a: Eesti
majandus on kasvav ning seetõttu vajab juba tarbimise samal tasemel hoidmine olulisi
meetmeid. Kumulatiivne energiasääst 14,4 TWh perioodil 2020-2030 võimaldaks hoida
energia lõpptarbimist tänasel tasemel. Energiatarbe vähendamine saab toimuda
primaarenergia tarbimise tõhusamaks muutmise läbi.
Primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 25% (võrreldes 2015. aastaga):
perioodil 2020-2030 on Eestil võimekus vähendada primaarenergia tarbimist mh seoses
põlevkivitööstuse uuendustega.
Energiajulgeoleku tagamine hoides imporditud energiast sõltuvuse määra
võimalikult madalal: hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrgel (sh
suurendatakse kütusevabade energiaallikate kasutust), rakendatakse biometaani
tootmise ja kasutuse potentsiaali
Elektrivõrkude riikide vahelise ühendatuse miinimumkriteeriumitele vastamine
aastal 2030: Läti suunalise võimsuse suurendamine ja elektrivõrgu sünkroniseerimine
Kesk-Euroopa sagedusalaga, ühenduste kasutusvalmiduse hoidmine
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine meetmetes majanduse
konkurentsivõime hoidmiseks: energiamajanduse teadus- ja arendusprogramm
elluviimine võimaldab meetmeid rakendada teadus- ja innovatsioonisaavutusi
kasutades
Kava eesmärkide ja poliitikasuundade täitmiseks on välja töötatud kokku 74 meedet:
põllumajanduses 22, transpordis 18, energeetikas 14, metsamajanduses 8, hoonefondis 7,
jäätmemajanduses 4 ja tööstuses 1. Meetmete panus KHG vähendamisse, taastuvenergiasse ja
energiatõhususse on toodud kava lisas III ning meetmete kirjeldused lisas IV. Kava peamised
energia- ja kliimameetmed on toodud Tabel 1.
Tabel 1 Peamised energia- ja kliimameetmed valdkonniti.
Valdkonnad Peamised meetmed
12
Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuur 1990–2017: https://www.envir.ee/et/eesmargid-
tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui-palju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib
7
ENERGEETIKA Soojuse- ja elektrienergia tõhusa koostootmine täiendav
arendamine
Taastuvenergia vähempakkumised
Tuuleparkide arendamine (sh merel)
Soojusmajanduse arendamine
Elektrivõrkude arendamine, sh sünkroniseerimine Kesk-Euroopa
sagedusalaga
Energiamajanduse teadus- ja arendustegevuse programm
TRANSPORT Biokütuste kasutuse suurendamine
Sõidukite ökonoomsuse, energia- ja kütusesäästlikkuse
suurendamine
Ühistranspordi arendamine
Raudteeinfrastruktuuri arendamine
Raudtee ja parvlaevade elektrifitseerimine
HOONEFOND Avaliku sekotri, äri- ja eluhoonete, koolimajade ja lasteaedade
ning tänavavalgustuse rekonstrueerimine
Liginullenergiahoonete miinimumnõuete kehtestamine
PÕLLUMAJANDUS Mahepõllumajandus
Keskkonnasõbralikud põllumajanduspraktikad
Sõnnikukäitluse parendamine
Investeeringud energiasäästu ja taastuvenergia sh bioenergia
kasutuselevõtuks
Süsinikuvaru säilitamine või suurendamine mullas
Loomade heaolu ja sööda kvaliteedi parandamine
Ettevõtjate nõustamine, teadmussiire ja teavitus
Põllumajandusettevõtete auditid
JÄÄTMEMAJANDUS Biolagunevate jäätmete tekke vähendamine
Jäätmematerjalide korduskasutus ja ringlus
Prügilates ladestamise vähendamine
Jäätmete keskkonnaohtlikkuse vähendamine
METSAMAJANDUS Metsade õigeaegne uuendamine
Erametsade uuendamine elupaigatüübiga sobivate puuliikidega
Metsade tervise ja elujõulisuse parandamine
Fossiilkütuste ja mittetaastuvate loodusvarade asendamine
puidupõhiste toodetega
Natura 2000 toetus erametsamaale
Elupaikade kaitse ja Eestis levinud liikide populatsioonide kaitse
TÖÖSTUSLIKUD Fluoritud gaaside heitkoguste vähendamine ja fluoritud gaaside
PROTSESSID asendamine teiste ainetega
Eesti peamised energia- ja kliimaeesmärgid ja nende täitmise meetmed on toodud Tabel 2.
Tabel 2 Eesti peamised energia- ja kliimaeesmärgid, poliitikasuunad ja meetmed.
Eesmärgid 2030 Poliitikasuunad Meetmed lisas III
Eesti Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle Eesmärgi täitmisse
kasvuhoonegaaside vähese süsinikuheitega majandusele, mis panustab enamus
heite vähendamise tähendab järk-järgult eesmärgipärast meetmeid.
riiklik eesmärk majandus- ja energiasüsteemi
võrreldes 1990.
8
aasta heitetasemega ümberkujundamist ressursitõhusamaks,
2030. aastaks tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.
orienteeruvalt 70%
Eesti Transpordis, põllumajanduses, EN3, EN4, EN7,
kasvuhoonegaaside jäätmemajanduses ja tööstuslikes TR2-TR19, HF1-
heite vähendamise protsessides ning väiksemahulisel HF7, PM1-PM6,
siduv riiklik energiatootmisel, kus toodetakse energiat alla PM8-PM10, PM12-
eesmärk 2030. 20 MW nimivõimsusega seadmetes PM22, JM1-JM4
aastaks võrreldes vähendatakse fossiilkütuste kasutuse
2005. aastaga vähendamise ja energiasäästuga CO2 heidet.
vastavalt jagatud
kohustuse
määrusele 13%
Maakasutuse, Puitkütuste tootmise ja kasutamise mahtu MM1-MM8
maakasutuse mõjutavad eelkõige majandatava metsamaa
muutuse ja süsiniku sidumise kohustus, mis on määratud
metsanduse (nn Riiklikus metsanduse arvestuskavas13 ja
LULUCF) sektoris koostatava metsanduse arengukava 2021-
ei tohi 2030 meetmetega.
süsinikuheide olla
suurem sidumisest
Energia 2021-2030 tuleb energia lõpptarbimise EN1, EN3, EN4,
lõpptarbimine 32hoidmiseks igal aastal saavutada EN7-EN12, HF1-
TWh/a energiasääst, mis moodustab 0,8% aastate HF7, TR2-TR6,
2016-2018 keskmisest energia TR8-TR12, TR16-
lõpptarbimisest. Saavutatav energiasääst TR18, PM8, PM22
peab olema kumulatiivne, st eelnevatel
aastatel saavutatud säästu maht peab püsima
läbi kogu perioodi.
Primaarenergia Eesti majandus on EL liikmesriikidest EN1, EN3, EN4,
tarbimise suurima primaarenergia intensiivsusega14. EN7-EN12, HF1-
vähenemine kuni Prognoosi 2017-2030 kohaselt väheneb HF7, TR2-TR6,
25% primaarenergia tarbimine kuni veerandi võrra TR8-TR12, TR16-
TR18, PM8, PM22
Taastuvenergia Taastuvenergia osakaalu suurendatakse EN1-EN7, TR1,
osakaal fossiilkütustel katelde vahetusega TR7, TR14, TR15,
summaarses taastuvkütustele, kütusevabadel TR19, PM7, PM11,
energia energiaallikate elektritootmise, transpordis PM22
lõpptarbimises 42% biokütuste kasutuse kasvatamisega.
Taastuvelektri Rakendatakse tootmismahtude kasvu EN1, EN2 , EN5-
osakaal 40% tuulenergeetikas (nii maismaa kui ka EN7
meretuuleparkide näol), päikeseenergeetikas
ja puitkütuste kasutusel ning
hüdropumpjaamade rajamisega.
13
Keskkonnaministeerium 2019 Riiklik metsanduse arvestuskava aastateks 2021-2025 Kokkuvõte
https://www.envir.ee/sites/default/files/riiklik_metsanduse_arvestuskava_eestikeelne_kokkuvote.pdf
14
European Union Primary Energy Intensity 2016 https://www.indicators.odyssee-mure.eu/online-
indicators.html
9
Kütusevabade Maismaa- ja meretuuleparkide rajamine ja EN1, EN2 , EN5-
energiaallikate päikseenergia potentsiaali kasutamine. EN7
osakaal elektri
lõpptarbimisel
>25%
Koostootmisel Koostootmise potentsiaali realiseerimisel EN1
elektriline võimsus moodustab elektrilisest võimsusest
>600MWel koostootmine 1/4
Taastuvenergia Soojuse- ja jahutusenergia vallas kasutatakse EN3 ja EN4
osakaal ära Eesti puitkütuste potentsiaal ja suureneb
soojusmajanduses järjest soojuspumpade osakaal.
63%
Taastuvate Kaetakse eelkõige kodumaise biometaaniga TR1, TR19
transpordikütuste pidades silmas gaasiliste kütuste kasutamise
osakaal 14% perspektiivi Eestis. Kavas toota kuni 340
GWh biometaani (reaalne vajaminev kogus
kordajateta).
1.2. Ülevaade praegusest poliitilisest olukorrast
i. Liikmesriikide ja ELi energiasüsteem ja riikliku kava poliitiline kontekst.
Kava ettevalmistamine algas ENMAK 2030 koostamise ettevalmistamisega 2012. aasta lõpus.
Sellest ajast alates on rahvusvahelised ja EL kliima- ja keskkonnanõuded järjest karmistunud.
See tähendab kavas toodud meetmetesse järjest enam panustamist. Mitmete meetmete välja
töötamise protsess alles käib seoses kliimaneutraalse majanduse (sh energiasüsteem)
saavutamise võimaluste analüüsiga nii Eestis kui teistes liikmesriikides.
ii. Energialiidu viie mõõtmega seotud praegused energia- ja kliimapoliitikasuunad ja
meetmed.
Energialiidu viie mõõtmega seotud suunad ja meetmed on toodud Tabel 3.
Tabel 3 Energialiidu mõõtmetega seotud Eesti poliitikasuunad ja meetmed.
Mõõde Poliitikasuunad Meetmed lisa III
CO2 heite Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle Enamus meetmeid
vähendamine vähese süsinikuheitega majandusele, mis
tähendab järk-järgult eesmärgipärast
majandus- ja energiasüsteemi
ümberkujundamist ressursitõhusamaks,
tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.
Energiatõhusus Energia tootmise, hoonete ja transpordi, EN1, EN3, EN4,
põllumajanduse energiatõhususe EN7-EN12, HF1-
suurendamine HF7, TR2-TR6,
TR8-TR12, TR16-
TR18, PM8, PM22
10
Energiajulgeolek Kodumaiste kütuste ja kütusevabade EN1-EN12, TR1,
energiaallikate kasutus, energiaallikate ja TR7, TR13-TR15,
tarnete mitmekesistamine, taskukohase TR19, PM7, PM11,
energiavarustuse tagamine, jaotusvõrgu PM22
arendamine
Energia siseturg Elektrisüsteemi sünkroniseerimine Kesk- EN8-EN12, TR13
Euroopa sagedusalaga, välisühenduste
arendamine ja kasutusvalmidus, Rail
Balticu rajamine
Teadusuuringud, Käesoleva kava meetmete rakendamise EN7, PM4, PM22
innovatsioon ja toetamine, uute teadmiste levik, uuringud ja
konkurentsivõime pilootprojektid kliimamõju hindamiseks
iii. Peamised piiriülese tähtsusega küsimused.
Peamised piiriülese tähtsusega küsimused Eesti energiamajanduses on:
liitumine Mandri-Euroopa sünkroonalaga;
elektri tootmisvõimuste piisavust tagamine regioonis, elektrisüsteemi teenuste turu
integratsioon;
gaasi varustuskindluse tagamine, gaasituru täiendav integratsioon;
alternatiivkütustel sõidukite laadimise või tankimise taristu areng;
taastuvenergia eesmärkide saavutamine kulutõhusaimal viisil.
iv. Riikliku kliima- ja energiapoliitika rakendamise haldusstruktuur.
Eesti kliimaeesmärk sätestati 2017. aastal Riigikogu poolt heaks kiidetud visioonidokumendis
„Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050“. Antud dokumendis toodud põhimõtted ja
poliitikasuunad olid aluseks riikliku energia- ja kliimakava koostamisel. Kava koostamise,
rakendamise ja rakendamise seire eest vastutab MKM. Kava rahastamine toimub RaM
vastutusel teiste ministeeriumidega koostöös koostatavast riigieelarve alusel. Kavaga hõlmatud
valdkondades kavandatud meetmete kavandamise, rakendamise ja rakendamise seire eest
vastutavad ministeeriumid on toodud Joonis 1.
11
Joonis 1 Kliima- ja energiapoliitikat kavandavad ja rakendavad valitsusasutused.
KLIIMAPOLIITIKA PÕHIALUSED 2050
KeM
Teadus, arendus, innovatsioon, Riiklik energia- ja kliimakava Riigieelarve
konkurentsivõime 2030
RM
HTM, KeM, MKM, MeM MKM
LULUCF, biomajandus, jäätmed,
metsandus Energeetika, ressursid, Maaelu, põllumajandus
hooned, transport, tööstus MeM
KeM
MKM
1.3. Liikmesriikide ja ELi üksustega konsulteerimine ja nende kaasatus ning selle
tulemus
i. Liikmesriigi parlamendi kaasatus.
Esmakordselt tutvustasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning
Keskkonnaministeerium REKK 2030 eelnõud ja selle koostamise protsessi Riigikogu
keskkonnakomisjonis 8.10.2018 ja Riigikogu majanduskomisjonis 13.11.2018.
ii. Kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kaasatus.
REKK eelnõule asutuste poolt tehtud ettepanekud ning nendega arvestamise ülevaade on
toodud eelnõu lisas V.
ENMAK 2030 eelnõu koostamise ettevalmistamine algas oktoobris 2012, mille käigus kaasati
kohalikud omavalitsused, energiamajandusega seotud sektorite esindusorganisatsioonid ja
huvirühmad Eesti energiapoliitika kujundamisse. Teave ENMAK 2030 koostamisest ja
ENMAK 2030 keskkonnamõju strateegilisest hindamisest edastati kõikidele Eesti kohalikele
omavalitsustele. Omavalitsuste esindajad osalesid ka ENMAK 2030 koostamisega seotud
aruteludel. Sarnane kaasamine toimus ka KPP 2050 ja „Eesti kliimapoliitika põhialused aastani
2050“ koostamise käigus.
REKK 2030 eelnõu koostamise korraldamisest informeeriti Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi ühiskirjaga juunis 2018 neid
kohalikke omavalitsusi, kes osalesid aktiivselt ENMAK 2030 koostamise käigus. Ühiskirjas
12
kutsuti huvitatud osapooli andma teada REKK 2030 kaasamise veebiankeedi15 vahendusel enda
huvist osaleda REKK 2030 koostamise protsessis.
REKK 2030 eelnõu tutvustamisüritusele 9.10.2018 kutsuti ja sellest võttis osa ka kohalike
omavalitsuste esindajaid. Eesti kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioon Eesti Linnade ja
Valdade Liit on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikanõukogu liige.
REKK 2030 tutvustamisüritusele eelnes 24.09.2018 REKK 2030 eelnõu töödokumendi
avalikustamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pilveleheküljel16.
REKK 2030 eelnõu avalik konsultatsioon
Kuigi määruse (EL) 2018/1999 Artikli 10 järgi ei ole riikliku energia- ja kliimakava, mis
koostatakse aastateks 2021-2030, avalik konsultatsioon nõutav, avaldati REKK 2030 eelnõu
10.12.2018 Vabariigi Valitsuse Eelnõude infosüsteemis17 koos üleskutsega esitada eelnõu
kohta üldiseid kommentaare kuni 20.12.2018 ning detailseid kommentaare kuni 06.02.2019.
Teade avalikust konsulteerimisest edastati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt
07.12.2018 ka kõigile neile, kes olid REKK 2030 kaasamise veebiankeedis andnud teada enda
soovist saada REKK 2030 menetlusega seotud teateid.
21.12.2018 alates on REKK 2030 eelnõu olnud avalikult kättesaadav kommenteerimiseks
valitsuse eelnõude infosüsteemis. Käesolev eelnõu tööversioon on välja töötatud võttes arvesse
kommentaare lisas V.
REKK 2030 dokument, mis esitatakse Euroopa Komisjonile 2019. aasta lõpuks,
kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega Vabariigi Valitsuse Eelnõude infosüsteemi
vahendusel ning selle kooskõlastamise käigus on muudel asjast huvitatud isikutel võimalik
avaldada arvamust eelnõu kohta.
REKK 2030 eelnõu kohta esitatud esialgsete seisukohtade kokkuvõte
Eelnõu kohta laekunud kommentaarid ja nende arvestamine REKK 2030 eelnõu täiendamisel
on esitatud eelnõu lisas V. 18. juuniks 2019 esitasid kommentaare Euroopa Komisjon, Eestimaa
Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Pärandkoosluste Kaitse
Ühing, Eesti Elektritööstuse Liit (ETL), Elektrilevi OÜ, Eesti Taastuvenergia Koda, Fermi
Energia OÜ, põlevkivitööstuse ettevõte Viru Keemia Grupp AS, Rahandusministeerium.
Kokkuvõtvalt olid kommentaarid ja ettepanekud seotud energiavarustuse ja -ülekande;
tootmisvõimsuste, toodangu ja CO2 hinna prognooside; kava eesmärkide, indikaatorite ja
meetmete täpsustamise ning meetmete rakendamisega,
REKK 2030 eelnõu kohta esitatud esialgsete seisukohtade arvestamine
REKK 2030 eelnõu on olnud avalikult kättesaadav kommentaaride tegemiseks alates
detsembrist 2018. Eelnõule laekunud Euroopa Komisjoni ja teiste organisatsioonide
15
http://bit.ly/REKK_2030_huviline. Seisuga 27.12.2018 oli veebiankeedi vahendusel registreerunud REKK
2030 koostamise protsessi huvilisi 130.
16
https://pilv.mkm.ee/s/WKCg4wfGoKZnzDR
17
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80cc82db-711d-481b-8b4f-82af433e3ee9
13
kommentaarid seisuga 18.06.2019 on arvestatud käesolevas REKK 2030 eelnõu versioonis
vastavalt kava lisas V toodud kommentaaride vastuste tabelile.
iii. Konsulteerimine sidusrühmadega, sh sotsiaalpartneritega, ning kodanikuühiskonna ja
üldsuse kaasatus.
Muid sidusrühmi on ENMAK 2030, KPP 2050 ja REKK 2030 koostamisse kaasatud täpselt
samamoodi nagu kohalikke omavalitsusi, kelle kaasamise kohta on antud ülevaade peatükis
1.3.ii.
Olulisemad sidusrühmade esindajad kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
energeetikanõukogu koosseisu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
energeetikanõukogu võib käsitleda kui mitme-tasandilist kliima- ja energiadialoogi, mille
sisseseadmine on liikmesriikidele kohustuslik määruse (EL) 2018/1999 Artikli 11 alusel.
iv. Konsulteerimine teiste liikmesriikidega.
REKK 2030 eelnõud on teiste liikmesriikide esindajatele tutvustatud järgmistel üritustel või
kohtumistel:
Balti Ministrite Nõukogu keskkonna vanemametnike komitee kohtumine 26.04.2018
Vilnius, kliima teemade tutvustus
Balti Ministrite Nõukogu keskkonnaministrite kohtumine 23-24.05.2018 Vilnius,
kliima teemade tutvustus
Põhja-Balti energiakonverents 29.09.2018;
Balti Ministrite Nõukogu energeetika vanemametnike komitee kohtumisel 30.10.2018.
Balti Ministrite Nõukogu energeetika vanemametnike komitee kohtumisel 29.08.2019
Põhja-Balti energiakonverents oktoobris 2019
Konsulteerimine teiste liikmesriikidega jätkub ka 2019. aastal. Oktoobris 2019 saadetakse
kokkuvõte kava peamistest eesmärkidest ja meetmed Balti Ministrite Nõukogule ning Soomes
energeetika eest vastutavalt ministeeriumile kommentaaride saamiseks.
v. Euroopa Komisjoni hõlmav järkjärguline protsess.
Euroopa Komisjoni esitatud kommentaarid REKK eelnõule ja nendega arvestamine on esitatud
lisas V. Sügisel 2019 toimub mitmeid Euroopa Komisjoni töögruppe seoses riiklike energia- ja
kliimakavade koostamisega.
1.4. Piirkondlik koostöö kava ettevalmistamisel
i. Elemendid, mis hõlmavad ühist või teiste liikmesriikidega kooskõlastatud
kavandamist.
Kava eesmärgid ja meetmed saadetakse kooskõlastamiseks naaberriikidele.
ii. Selgitus, kuidas piirkondlikku koostööd on kavas arvesse võetud.
Balti riikide omavahelise regionaalse koostöö formaat on Balti Ministrite Nõukogu, mille
raames on loodud energeetika vanemametnike komitee. Komitee koguneb regulaarselt
14
vastavalt eesistuja riigi (eesistumine roteerub iga-aastaselt) tööprogrammile. Energeetika
komitee raames arutatakse ja kavandatakse ühiseid tegevusi regionaalse elektri- ja gaasituru
arendamiseks ning ühiste infrastruktuuri projektide edendamiseks. Komitee juhendab ja jälgib
regionaalse gaasituru koordinatsioonigrupi tööd, mille eesmärgiks on luua ühtsetel alustel
toimiv regionaalne gaasiturg, mis hõlmab Balti riike ja Soomet. Töö aluseks on ühtse gaasituru
arendamise tegevuskava.
Eesti osaleb aktiivselt Läänemere energiaturgude ühendamise töögrupis (BEMIP), kus
arutatakse regionaalse koostöö võimalusi elektri, gaasi, taastuvenergia ja energiatõhususe
vallas. Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimise tegevuskava täitmist jälgib ja
koordineerib BEMIP sünkroniseerimise kõrgetasemeline töögrupp, mis koosneb Balti riikide,
Poola ja Euroopa Komisjoni liikmetest.
Taastuvenergiasse, energiasäästu ja kliimamuutuste ohjamisse panustavate meetmete ning
teadus- ja arendustegevuste välja töötamisel ja rakendamisel on tehtud ja tehakse koostööd mh
Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Nordic Energy Research platvormiga; Balti regionaalse
talitluskindluse koordinaatori Balti RSC; Venemaa, Valgevene, Kaliningradi, Leedu, Läti ja
Eesti elektrisüsteemide ühenduse BRELL; Põhjamaade elektribörsiga Nord Pool; regionaalse
gaasituru koordinatsioonigrupi Regional Gas Market Coordination Group (RCMCG);
maagaasituru operaatori UAB GET Baltic ja Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA).
Erinevate partnerite koostöös viiakse läbi ühishuviprojekt Balti riikide Kesk-Euroopa
sagedusalaga sünkroniseerimiseks, rajatakse Balticconnector, Rail Baltic ja elektrisüsteemide
integreeritud kaabelühendused.
2. RIIKLIKUD EESMÄRGID
2.1. CO2-heite vähendamise mõõde
2.1.1. Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine18
i. Artikli 4 punkti a alapunktis 1 sätestatud elemendid.
Euroopa Liidu panus 2015. aastal sõlmitud Pariisi kokkuleppesse on siduv ja kõiki
majandussektoreid hõlmav. Eesmärgiks on vähendada liidus kasvuhoonegaaside (KHG)
heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40% võrreldes 1990. aastaga. Eesmärgi saavutamiseks
peavad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvad sektorid vähendama oma
heitkoguseid 2030. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes 43% võrra. ELi HKSga hõlmamata
sektoritest (transport, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstuslikud protsessid ning
väiksemahuline energiatootmine, kus toodetakse energiat alla 20 MW nimivõimsusega
seadmetes) pärit heitkoguseid tuleb 2030. aastaks vähendada 30% võrra võrreldes 2005. aasta
tasemega. Seatud eesmärk puudutab ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (
Land Use, Land Use Change and Foresryt, edaspidi LULUCF) sektorit, mis peab panustama
EL-i KHG-de vähendamise eesmärgi saavutamisse. 2018. aasta alguses jõudsid ELi
liikmesriigid kokkuleppele detailides, kuidas Pariisi kokkuleppe eesmärgini jõuda. Nimelt võeti
18
Tuleb tagada järjepidevus artikli 15 kohaste pikaajaliste strateegiatega.
15
vastu ELi sisesed õigusaktid KHG heitkoguste vähendamise kohta. Jõuti kokkuleppele EL
HKSi reformis, heitkoguste vähendamise eesmärkides ELi HKSga hõlmamata sektorites ning
detailides, kuidas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor liidetakse ELi
kliima ja energia raamistikku.
Jagatud kohustuse määrusest ja LULUCF määrustest tulenevad Eestile siduvad
kasvuhoonegaaside vähendamise/piiramise eesmärgid vastavates sektorites on toodud Tabel 4.
Jagatud kohustuse määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu liikmesriikidele ajavahemikuks
2021–2030 siduvad heitkoguste vähendamise eesmärgid ELi heitkoguste kauplemise süsteemi
kohaldamisalast välja jäävates sektorites. Eesti eesmärgiks on vähendada eelnevalt nimetatud
sektorites KHG heitkoguseid 2030. aastaks 13% võrra võrreldes 2005. aastaga.
LULUCF määruses rakendatavate arvestuspõhimõtete kohaselt ei tohi heitkogused olla
suuremad seotava süsiniku kogustest (nn no-debit reegel).
Tabel 4. Eesti riiklikult siduvad KHG heitkoguste vähendamise 2030. aasta eesmärgid
EESMÄRK ÕIGUSAKT
Jagatud kohustuse määrusega kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
sektorites vähendada aastaks 2030 (EL) 2018/84219
võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside
heidet 13 %
Tagada, et LULUCF sektori heitkogused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
oleksid kompenseeritud süsiniku (EL) 2018/84120
sidumisega sama sektori poolt ning
LULUCF sektori koguheide ja süsiniku
sidumine on vähemalt tasakaalus
Võetud eesmärkide täitmiseks moodustas 11.07.2019 peaminister kliima- ja energiakomisjoni.
Komisjoni esimeheks on peaminister ning liikmeteks haridus- ja teadusminister, kaitseminister,
keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister ja välisminister. Komisjoni
ülesanded on:
1) kujundada valitsuse pädevuses olevates küsimustes kliima- ja energiapoliitilisi
seisukohti;
2) leida valdkondadeülesed lahendused Eesti KHG heite vähendamiseks;
3) hinnata ja teha ettepanekuid KHG heite vähendamise meetmete rahastamiseks;
4) leida lahendused riigi energiajulgeoleku ja -varustuskindluse tagamiseks;
5) koordineerida täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust kliima- ja energiapoliitika
elluviimisel;
6) täita muid valitsuse antud ülesandeid.
Oma ülesannete täitmiseks on kliima- ja energiakomisjonil õigus:
1) anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid ning saada neilt dokumente ja teavet;
2) algatada analüüside koostamist ja esitada järelepärimisi;
19
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R0842&from=EN
20
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R0841&from=EN
16
3) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt oma tööks vajalikke dokumente ja
andmeid.
ii. Kui see on kohaldatav, muud riiklikud eesmärgid, mis on kooskõlas Pariisi
kokkuleppe ja olemasolevate pikaajaliste strateegiatega. Kui see on asjakohane
aitamaks täita liidu üldist kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet, muud
eesmärgid, sh sektoripõhised ja kohanemiseesmärgid, kui need on olemas.
Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-
järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks,
tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. See tähendab muutusi nii energiatootmises,
transpordis ning metsa- ja põllumajanduses, aga ka inimeste igapäevastes harjumustes. Aastaks
2050 on Eesti sihiks KHG heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. aasta tasemega (vt Tabel
5).
Tabel 5. KHG heitkoguste vähendamise pikaajalised riiklikud eesmärgid
EESMÄRK ÕIGUSAKT
2030. aastaks vähendada orienteerivalt Kliimapoliitika põhialused aastani 205021
70% ja 2050. aastaks vähendada 80%
võrreldes 1990. aastaga Eesti
kasvuhoonegaaside heidet
Suurendada Eesti riigi, regionaalse ja Kliimamuutustega kohanemise arengukava
kohaliku tasandi valmidust ja võimet aastani 203022
kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.
Võetud eesmärkide täitmiseks moodustas 11.07.2019 peaminister kliima- ja energiakomisjoni.
Komisjoni esimeheks on peaminister ning liikmeteks haridus- ja teadusminister, kaitseminister,
keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister ja välisminister. Kliima- ja
energiakomisjoni ülesannetest on antud põhjalikum ülevaade eelmises alapeatükis.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti
riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga
kohanemiseks. Arengukava elluviimise tulemusena paraneb Eesti riigi valmisolek ja suutlikkus
kliimamuutustega toimetulekuks kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasemel ning selgitatakse
välja kliimamuutustele kõige haavatavamad valdkonnad. Arengukavaga planeeritakse ja
juhitakse kliimamuutuste mõjuga kohanemise valdkonda terviklikult ühe strateegiadokumendi
kaudu ning koondatakse ja ühtlustatakse kliimamuutuste mõjuga kohanemise käsitlust. Sellega
tagatakse kliimamuutuste mõjuga kohanemise eri sektorite parem sidusus. Arengukava seab
kaheksa alaeesmärki vastavalt kaheksale prioriteetsele valdkonnale. Need valdkonnad on:
1. tervis ja päästevõimekus;
2. planeeringud ja maakasutus, sh rannikualad, teised üleujutusohuga/pinnaseriskiga alad,
maaparandus, niisutus ja kuivendus, linnade planeeringud;
21
http://www.envir.ee/sites/default/files/362xiii_rk_o_04.2017-1.pdf
22
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava
17
3. looduskeskkond, sh elurikkus, maismaa ökosüsteemid, magevee ökosüsteemid ja
keskkond, Läänemeri ja merekeskkond, ökosüsteemide teenused;
4. biomajandus, sh põllumajandus, metsandus, kalandus, ulukid ja jahindus, turism,
turbatootmine;
5. majandus, sh kindlustus, pangandus jt finantsiasutused, tööhõive, äri ja ettevõtlus,
tööstus;
6. ühiskond, teadlikkus ja koostöö, sh haridus, teadlikkus ja teadus, kommunikatsioon,
ühiskond, rahvusvahelised suhted ja koostöö;
7. taristu ja ehitised, sh tehnilised tugisüsteemid, transport; ja
8. energeetika ja energiavarustus, sh energiasõltumatus, varustuskindlus ja -turvalisus,
energiaressursid, energiatõhususe rakendamine, soojatoomine, elektritootmine.
2.1.2. Taastuvenergia
i. Artikli 4 punkti a alapunktis 2 esitatud elemendid.
Eesti taastuvenergia trajektoor tuleneb siseriiklikest taastuvenergia eesmärkidest, mis on
kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kokkulepitud direktiivides ((EL) 2018/2001 ja (EL)
2018/1999) sätestatud eesmärkidega, sh vahe-eesmärkidega (2022 peab olema täidetud
vähemalt 18% üldeesmärgist, aastaks 2025 vähemalt 43% üldeesmärgist ning aastaks 2027
vähemalt 65% üldeesmärgist). Trajektooride 2020. aasta sihttasemed põhinevad prognoosidel,
mis võtavad arvesse tänaseid taastuvenergia tootmise ja tarbimise trende.
Erinevate sektorite taastuvenergia osakaal ja lõppeesmärk ning selleni jõudmine on kajastatud
alloleval joonisel ( Joonis 2). Aastaks 2030 on seatud siseriiklik eesmärk, et taastuvenergia
osakaal lõpptarbimistest peab moodustama vähemalt 42%. Sektoriaalsed taastuvenergia
eesmärgid:
taastuvelektrienergia osakaal lõpptarbimisest peab moodustama vähemalt 40% aastaks
2030 (juhul, kui käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste Euroopa
Liidu liikmesriikidega on võimalik taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia
osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni)
taastuvate transpordikütuste osakaal peab moodustama vähemalt 14% ning
taastuvenergia osakaal soojusmajanduses peab moodustama vähemalt 63%
lõpptarbimisest aastaks 2030.
18
Joonis 2. Eesti taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises üldiselt ja sektorite kaupa. Aasta 2020 numbrid põhinevad
prognoosidel.
ii. Eeldatav trajektoor, mis näitab ajavahemikul 2021–2030 igas sektoris (elektri-, kütte-
ja jahutus- ning transpordisektor) tarbitava taastuvenergia osakaalu lõppenergia
tarbimises.
Taastuvenergia elektrimajanduses
Eeldatav trajektoor taastuvenergia osakaalust elektrienergia tarbimises on antud peatüki 2.1.2.i
juurde kuuluval joonisel (vt Joonis 2, taastuvelektri osakaal). Järgmisel kümnendil näeme suurt
potentsiaali ning tootmismahtude kasvu tuulenergeetikas (nii maismaa kui ka meretuuleparkide
näol) ning päikeseenergeetikas, vt Tabel 7.
Taastuvenergia soojamajanduses
Eeldatav trajektoor taastuvenergia osakaalust soojusenergia tarbimises on antud peatüki 2.1.2.i
juurde kuuluval joonisel, vt Joonis 2. Järgmisel kümnendil näeme soojuse- ja jahutusenergia
vallas just soojuspumpade osakaalu kasvu, vt Tabel 7.
Taastuvenergia transpordis
Eeldatav taastuvenergia transpordisektori trajektoor, mis on uue taastuvenergia direktiivi
transpordiartiklis sätestatuga kooskõlas on leitav allolevalt jooniselt, Joonis 3. Järgmisel
kümnendil võime näha, et teise generatsiooni biokütuste osakaal kui ka elektritarbimine
transpordisektoris on tõusvas trendis ehk nende osakaal tõuseb oluliselt ning oluliselt väheneb
esimese generatsiooni kütuste osakaal lõpptarbimises (alates 2021 I generatsiooni kasutus on
minimaalne, ca 0%).
Arvestades teise generatsiooni vedelate biokütuste saadavust Euroopa ja maailma kontekstis ja
sellega kaasnevat hinnasurvet, on sotsiaalmajanduslikult soodsam katta teise generatsiooni
kütuste kasutamise nõue siseriiklikult toodetud kütusega. Seega on Eestil eesmärk eelistada
kodumaiseid kütuseid. Teise generatsiooni biokütuse vajadust 2030 eesmärki silmas pidades
19
eelistatakse katta kodumaise biometaaniga arvestades gaasiliste kütuste kasutamise perspektiivi
Eestis. Aastaks 2030 on vaja eesmärkide täitmiseks toota kuni 340GWh biometaani (reaalne
vajaminev kogus, nn kordajateta).
Elektritarbimise roll transpordisektoris kasvab järsult peale 2025. aastat. Tarbimist suurendab
oluliselt Puhaste sõidukite direktiivist tulenevad muutused, elektriautode odavnemine ja sellest
tingitud populaarsuse kasv ning raudtee elektrifitseerimine ja valmiv Rail Baltic. Joonisel 3
välja toodud energiakandjate ja biokütuste tüüpide panus on välja toodud nn kordajateta ehk
reaalsete kogustena, kuid lõpp-eesmärk võtab arvesse kordajaid (elektromobiilsus X 4 ja
raudtee transpordis kasutatav elekter 1,5 X, kus arvutustes võetakse arvesse kahe aasta tagune
taastuvelektrienergia osakaal; taastuvenergia direktiivi lisa 9 osa A välja toodud toormetest
toodetud biokütused topelt arvestatakse).
Joonis 3. Erinevate energiakandjate ja biokütuse tüüpide panus transpordisektori taastuvenergia eesmärgi täitmisesse.
Taastuvenergia juurdekasvu kokkuvõte sektorite põhiselt
Allolevast tabelist (Tabel 6) võib näha taastuvenergia prognoositud juurdekasvu kokku kuni 5
TWh mahus sektorite põhiselt gigavatt-tundides.
Tabel 6 Taastuvenergia prognoositud juurdekasv sektorite põhiselt
Juurdekasv sektorite põhiselt (GWh) 2017 2030 juurdekas
v
Taastuvelektrienergia 1 763 4325 2 562
Taastuvenergia kogus transpordis 34 690 655
(kordajateta)
Soojus- ja jahutusenergia taastuvatest 9 062 11 000 1938
energiaallikatest
Kogu taastuvatest energiaallikatest toodetud 11 034 16015 4 981
energia (kokku)
20
iii. Eeldatavad trajektoorid iga sellise taastuvenergiatehnoloogia kaupa, mida liikmesriik
kavatseb kasutada taastuvenergia üldise ja sektoripõhise 2021.–2030. aasta trajektoori
saavutamiseks, sh eeldatav summaarne lõppenergia kogutarbimine
tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa mlnonites naftaekvivalenttonnides ning
kavandatav ülesseatud koguvõimsus (jagatuna uueks ja ajakohastatud võimsuseks)
tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa megavattides.
Euroopa Liidu tasandil ja siseriiklikul tasandil kokku lepitud taastuvenergia alased eesmärgid
saavutatakse kulutõhusaimal viisil, kus peamisteks märksõnadeks on kõrge efektiivsus ja
turupõhisus. Näeme Eesti energeetika portfellis üha enam rolli taastuvenergia lahendustel, mis
maksimaalselt kasutavad ära Eesti geograafilistest ning looduslikest tingimustest tulenevaid
võimalusi. Näeme korrelatsiooni põlevkivist toodetud elektrienergia vähenemise ja
tuuleenergiast elektritootmise suurenemises, just suurte meretuuleparkide näol. Olulist rolli
mängib ka biomassi maksimaalne väärindamine, kus toorme kasutamine võtab arvesse
keskkonnajätkusuutlikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise aspekte ja biomassi
säästlikkuse kriteeriume. Eesmärkide saavutamise võtmes näeme olulist potentsiaali sektorite
vahelises sünergias näiteks energiatõhususe, hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia
lahenduste vahel. Konkreetsed taastuvenergia trajektoorid sektorite ning tehnoloogialahenduste
kaupa on välja toodud ptk 2.1.2.i. Kui 2017 aasta seisuga toodeti Eestis taastuvenergiat elektri-
ja soojusenergia tootmisel kokku 11 TWh, siis aastaks 2030 lisandub võimsusi ca 5 TWh
toodangu mahus.
Taastuvenergiatehnoloogiate panus taastuvenergia eesmärkide kujunemisekõverasse sektorite
põhiselt on esitatud Tabel 7.
Tabel 7 Taastuvenergiatehnoloogiate panus taastuvenergia eesmärkide kujunemiskõverasse sektorite põhiselt.
Taastuvenergiatehnoloogiate panus 2020 2022 2025 2027 2030
eesmärkidesse (GWh)
Taastuvelektrienergia panus: 1990 2127 2680 3392 4325
Hüdroenergia 30 30 30 30 30
Tuuleenergia 670 700 1 150 1 800 2 640
Päikeseenergia 100 157 260 322 415
Biomass 1 150 1 200 1 200 1 200 1 200
Muud taastuvad 40 40 40 40 40
Taastuvenergia kogus transpordis 853 408 383 453 690
(kordajateta):
Elektritransport 21 66 168 353 729
II generatsiooni kütused 100 295 340 340 395
I generatsioonikütused 755 100 0 0 0
Taastuvenergia kogus soojusmajanduses: 9950 10160 10475 10685 11000
Lokaalküte 5 000 4 960 4 900 4 860 4 800
Muundatud soojuse tarbimine 4 000 4 160 4 400 4 560 4 800
Soojuspumbad 950 1 040 1 175 1 265 1 400
iv. Kui need on olemas, siis eeldatavad trajektoorid, mis näitavad nõudlust bioenergia
järele, liigitatuna kütte-, elektri- ja transpordisektori kaupa, ning bioenergia pakkumist
lähtematerjalide ja päritolu kaupa (eraldi omamaise toodangu ja impordi kohta). Metsa
21
biomassi puhul hinnang, milles käsitletakse metsa biomassi allikat ja mõju LULUCFi
valdkonna sidujale, kui see on kättesaadav.
Eesti bioenergia trajektoorid aastani 2030 on toodud Joonis 4.
Joonis 4 Eesti bioenergia toodang (GWh) aastani 2030.
11005 10900 11020 11140
10715 10780
10008
9360 9480 9600
9000 9120 9240
8600
1100 1150 1200 1200 1200 1200 1200
755
300 100 295
100 340 340 340 340
8 Biomass 0 0
Biomass 0 0
2018 elekter,
2020 GWh 2022 2024 soojus,
2026 GWh 2028 2030
Biometaan Vedelkütuste segamine, GWh
(kordajateta), GWh
Bioenergia
kokku, GWh
Bioenergia nõudluse katmist piiravad nii ilmaolud, karmistuvad kliimanõuded (sh LULUCF
sektori süsiniku sidumise kohustus), EL elurikkuse kaitseks moodustatud rohevõrgustiku
toimimise tagamine, biomassi kasvav kasutus fossiilsete materjalide asendajana kui kütuste
hindade muutus. Puidu kasutus energeetikas on Eestis kehtiva metsanduse arengukava
jätkusuutlikku raiemahtu arvestaval tasemel. Puidu ja puitkütuste kasutus on järjest kasvanud
ning kasvab lähiaastatel veelgi. 2017. aastal raiuti metsamaalt ja väljapoolt metsamaad kokku
13,1 mln tm puitu, millest kasutati siseriiklikult energeetikas 5,5 mln tm ja eksporditi
22
puitgraanulitena 2,7 mln tm puitu 23 ehk kokku rohkem kui pool raiutud puidust. 2017. aastal
toodeti puidul töötavate kateldega soojusenergiat 2,4 TWh ja 2018. aastal tootsid elektrijaamad
puitkütustest rekordilise 4,2 TWh soojusenergiat ja 1,1 TWh elektrienergiat (elektrijaamade
kogutoodang 12,3 TWh)24.
Eestis tegutseb 17 biogaasijaama, sh toodetakse biometaani kahes ettevõttes (üks
põllumajandussisenditel ja teine haavapuitmassi tootva tehase reoveest biogaasi baasil25) Eesti
biometaani tootmise potentsiaaliks on hinnatud 450 mln m3/a, mis on rohkem kui pool Eesti
maagaasi tarbimisest viimastel aastatel26.
Eesti metsamaa pindala on 2,33 mln ha, sellest 25,6% on majanduspiirangutega, s.h. rangelt
kaitstavaid metsi 13,1% ja majanduspiiranguga metsi 12,5%. Metsamaa kogutagavara on 486
mln m3, kogu metsamaa tagavara juurdekasv 2017. aastal oli 16,1 mln m3 ja majandataval
metsal 14,1 mln m3. Lubatavad raiemahud määratakse ühiskondlikku kokkuleppena
Metsanduse arengukavades 10-aastaseks perioodiks. Praegu kehtivas Metsanduse arengukavas
aastani 2020 esitati puiduressursi võimalikud kasutusmahud aktiivse, mõõduka ja väheneva
puidupakkumise stsenaariumite korral. Mõõduka stsenaariumi järgi hinnati metsasektori
pikaajaliselt jätkusuutlikuks tasemeks 12–15 mln m3 aastas. Uue perioodi (2021-2030)
metsanduse arengukava on hetkel koostamisel ja seetõttu pole võimalik esitada hinnangut
bioenergias kasutatava metsaressursi kohta järgmisel kümnendil. Eesti Maaülikooli koostatava
biomassi atlase27 kohaselt on võimalik kasutada tänases jätkusuutlikus aastases raiemahus
metsamaterjali aastani 2033, vt Joonis 5.
Joonis 5 Eesti metsade kasutusstsenaariumid (küpsuslank enamuspuuliikide kaupa, ühtlase kasutuse lank summaarselt, HB
haab, KS kask, KU kuusk, LM sanglepp, LV hall lepp, MA mänd, SA saar, XX ülejäänud liigid, HR harvendusraie)
23
Raudsaar, M. (Keskkonnaagentuur) 2019 Puidubilanss. Ülevaade puidukasutuse mahtudest 2017.
https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/puidubilanss_2017_0.pdf
24
Eesti Statistika andmelehed KE033, KE035, KE043 www.stat.ee
25
Estonian Cell Keskkonnaeht 8 August 2019
file:///C:/Users/Irje.Moldre/Downloads/Keskkonnaleht_EstonianCell2019_prew4.pdf
26
Eesti Biogaasi Assotsiatsioon http://eestibiogaas.ee/tootmine-ja-kasutamine/
27
Allar Padari ja Ahto Kanguri ettepanne „Energiapuidu ressursi paiknemine Läänemere regioonis“ seminaril
„Puit energiaks 2019“ https://www.eramets.ee/seminar/
23
v. Kui need on kättesaadavad, muud riiklikud trajektoorid ja eesmärgid, sh pikaajalised
ja sektoripõhised (nt taastuvenergia osakaal kaugküttes, taastuvenergia kasutus
hoonetes ning linnade, energiakogukondade ja oma energia tarbijate toodetav
taastuvenergia, reovee töötlemisel settest saadud energia).
Taastuvenergia osakaal kaugküttes
Soojussektoris on viimastel aastatel toimunud pidev üleminek taastuvatele allikatele. Eestis
moodustab taastuvenergia osakaal 51,64 % kogu tarbitud soojusest. Ka kaugküttesektoril on
oluline osa Eesti taastuvenergiaga seotud eesmärkide saavutamisel. Üha enam katlamaju ja
koostootmisjaamu on üle minemas taastuvatele kütustele ning 2017 aasta andmetel moodustus
taastuvenergia osakaal kaugküttes 52%, millest 93% on saanud tõhusa kaugkütte märgise.
Märgis „Tõhus kaugküte“ omistatakse kaugküttesüsteemile, milles lähtudes Euroopa Liidu
energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL sätestatust, kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt
50% taastuvenergiat või 50% heitsoojust või 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia
ja soojuse kombinatsiooni. Märgis tõendab kaugküttesüsteemi tõhusust ning taastuvenergia või
koostootmise osa võrgu kaudu edastatavas soojuses. Oluline on siinkohal märkida, et biomass
mida kasutatakse soojamajanduses peab vastama säästlikkuse kriteeriumitele ja võtma arvesse
jäätmehierarhiat.
Taastuvenergia kasutus hoonetes
Elamu- ja energiamajandus on omavahel väga tihedas seoses, hoonete energiavajadus
moodustab Eesti energiabilansist olulise osa. Samas omavad mõlemad suurt energia kokkuhoiu
potentsiaali - hoonete energiakulud moodustavad ca 40 % Euroopa Liidu energia
kogutarbimisest ning Eestis moodustab kodumajapidamiste energiatarve kogu energia bilansist
42,7%. Kus põhiliseks tarbitavaks energiaks on elektrienergia, taastuvenergia, gaas ja soojus,
millest viimane moodustab suurima osa tarbitavast energiast. Energiatõhususe ja hoonete
energiatõhususe direktiivid suunavad üha enam kasutusele võtma energiasäästlikke hooneid ja
renoveerima hooneid energiatõhusamaks, et vähendada elamufondis energiasõltuvust ja
kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Näeme, et taastuvenergia lahendusi tuleb rakendada hoonete
energiatõhusamaks muutmisel, seal kus võimalik ning kulutõhususe aspektist lähtudes. Näiteks
on leitud, et läbi uute ja rekonstrueeritavate hoonete lisandub iga-aastaselt hinnanguliselt kuni
21 MW päikeseelektri tootmisvõimsust.
Taastuvenergiakogukonnad ning oma tarbeks toodetav taastuvenergia
Tänane õiguslik ruum Eestis võimaldab mugavalt ja lihtsalt luua taastuvenergia kogukondi ning
toota omatarbeks taastuvenergiat. Tänane äriseadustik lubab taastuvenergiakogukondadel
tegutseda nii osaühingu kui ka aktsiaseltsina. Ainus kitsendus on, et taastuvenergiakogukond ei
saa olla äriseadustiku mõistes täisühing ega usaldusühing, sest nende kahe juriidilise keha
liikmed ei saa olla kohalikud omavalitsused. See-eest kohalikud omavalitsused saavad
moodustada taastuvenergia kogukonna uue taastuvenergia direktiivi valguses. Lõpptarbijad,
eelkõige kodutarbijad, säilitavad oma õigused ja kohustused vastavalt äriühingu põhikirjale,
asutamislepingule jne. Ühtlasi lubab tänane elektrituruseadus tarbijal olla nii tootja kui ka
tarbija rollis ehk on lubatud otseliiniga enda toodetud elektrienergiat edastada iseendale
tarbimiseks, kui ka teistele ja ka selle eest teatud tingimustel toetust küsida.
24
2.2. Energiatõhususe mõõde
i. Artikli 4 punktis b esitatud elemendid.
Määruse (EL) 2018/1999 Artikli 4 punkti b järgi tuleb REKK 2030 dokumendis esitada:
energiatõhususe üldeesmärk;
kumulatiivne lõpptarbimise energiasääst aastatel 2021-2030;
indikatiivsed vahe-eesmärgid hoonete rekonstrueerimisel aastateks 2030, 2040 ja 2050;
rekonstrueeritavate keskvalitsuse hoonete summaarne pindala aastatel 2021-2030.
Eesti oli 2017. aastal energia lõpptarbimisel elaniku kohta EL liikmesriikide seas EL keskmisel
tasemel, kuid primaarenergia tarbimises elaniku kohta 7. kohal, vt Joonis 6 ja Joonis 7.
Joonis 6 EL liikmesriikides energia lõpptarbimine elaniku kohta 2017. aastal (Eurostati andmete alusel).
2 0 1 7 e n e r g i a l õ p p t a r b i mi n e
MWh/el
115,1
82,3
53,4
41,6
38,0
37,7
36,9
34,3
30,8
29,6
28,6
28,0
27,4
25,9
25,5
25,4
25,2
23,9
23,8
23,6
22,1
22,0
21,8
21,7
21,1
19,4
18,7
18,1
16,2
15,9
14,6
13,8
13,7
10,6
8,4
PORTUGAL
LUXEMBOURG
DENMARK
SE R B IA
SWEDEN
CYPRUS
EU 28
NORWAY
GREECE
ALBAN IA
POLAND
R OM ANIA
M ALTA
C ZE C HIA
MONTENEGRO
HUNGARY
E STONIA
LATV IA
C R OATIA
SPAIN
NOR TH M AC E DONIA
LITHU AN IA
BULGARIA
AUSTR IA
SLOVE NIA
ITALY
NETHERLANDS
IC E LAND
FINLAND
IR E LAND
SLOVAKIA
UNITE D KINGDOM
B E LGIUM
GERMANY
FRANCE
Joonis 7 EL liikmesriikide primaarenergia tarbimine elaniku kohta 2017. aastal (Eurostati andmete alusel).
25
2 0 1 7 p r i ma a r e n e r g i a
t a r b i mi n e M W h / e l
201,08
84,67
67,48
61,24
54,08
50,32
49,86
44,37
43,94
43,15
42,04
41,70
37,38
35,89
35,51
35,03
34,56
34,29
31,40
31,23
30,35
30,02
29,06
28,59
26,66
25,71
25,16
24,97
24,60
23,32
20,47
19,16
18,69
15,03
9,42
PORTUGAL
LUXEM BOURG
DENMARK
SE R B IA
CYPRUS
SWEDEN
EU 28
GREECE
POLAND
R OM ANIA
M ALTA
MONTENEGRO
C ZE C HIA
HUNGARY
E STONIA
NORWAY
FRANCE
ALBAN IA
LATV IA
C R OATIA
SPAIN
BULGARIA
LITHU AN IA
NOR TH M AC E DONIA
AUSTR IA
SLOVE NIA
ITALY
NETHERLANDS
IC E LAND
FINLAND
IR E LAND
SLOVAKIA
UNITE D KINGDOM
B E LGIUM
GERMANY
Energiatõhususe üldeesmärk
Iga liikmesriik peab andma õiglase panuse EL energiatõhususe direktiivis määratud EL
energiatõhususe üldeesmärgi saavutamisesse, mille järgi ei tohi EL primaarenergia tarbimine
aastal 2030 ületada 1273 Mtoe ja/või EL energia lõpptarbimine olla suurem kui 956 Mtoe.
Selleks peab liikmesriik määrama enda indikatiivse panuse EL energiatõhususe eesmärgi
(edaspidi energiatõhususe üldeesmärk) saavutamisse.
ENMAK 2030 kirjeldab arengukava meetmete rakendamise oodatavate tulemustena
primaarenergia tarbimist, energia lõpptarbimist ja energiamahukust aastal 2030 (vt ENMAK
2030 tabelid 1.2 ja 1.3). ENMAK 2030 järgi on oodatav primaarenergiaga tarbimine aastal 2030
10% väiksem kui 2012. aastal28, energia lõpptarbimine 32 TWh (115 PJ) ja Eesti majanduse
energiamahukus 2 MWh/1000 €SKP2012.
Oktoobris 2014 toimunud Euroopa Ülemkogu järeldused EL 2030 kliima- ja energiapoliitika
raamistiku kohta29 põhinesid energiatõhususe osas Euroopa Komisjoni teatisel30, kus kirjeldati
erinevaid Euroopa 2030. aasta primaarenergia tarbimise tasemeid ja nende tasemete
saavutamise võimalikke mõjusid. Lähtudes EL energiatõhususe eesmärgi kujunemise taustast
on kõige kohasem riigi energiapoliitikas keskenduda primaarenergia tarbimisele tervikuna ja
võtta enda energiatõhususe üldeesmärgi aluseks primaarenergia tarbimine aastal 2030. Teised
võimalikud energiatõhususe üldeesmärgi püstitamise alused on energia lõpptarbimine,
28
2012. aastal oli EUROSTAT andmetel Eesti sisemaine energia kogutarbimine 2012. aastal 256 PJ, st ENMAK
2030 järgi võib primaarenergia tarbimine Eestis olla kuni 230 PJ.
29
Euroopa Ülemkogu (23.–24. oktoober 2014) – Järeldused, http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-
169-2014-INIT/et/pdf
30
COM(2014) 520 final, „Energiatõhusus ning selle panus energiajulgeolekusse ja 2030. aasta kliima- ja
energiapoliitika raamistikku“, https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?qid=1528977372755&uri=CELEX:52014DC0520
26
energiasääst primaarenergia tarbimises või energia lõpptarbimises aastal 2030 ning
energiamahukus.
EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse järgi peavad liikmesriigid enda
energiatõhususe üldeesmärgis arvestama EL energiatõhususe direktiivi meetmeid, muid
meetmeid energiatõhususe saavutamiseks liikmesriigi ja EL tasandil ning võivad võtta arvesse
muid asjaolusid, mis mõjutavad primaarenergia tarbimist ja energia lõpptarbimist liikmesriigis.
Nendeks muudeks asjaoludeks võivad olla näiteks:
- kulutõhus energiasäästupotentsiaal tulevikus;
- sisemajanduse koguprodukti muutused;
- muutused energia impordis ja ekspordis;
- muutused riigi energiabilansis, süsiniku ladustamise võimaluste areng;
- varasemalt tehtud jõupingutused energiatõhususe saavutamiseks.
Arvestades loetletud asjaolusid seab Eesti eesmärgiks aastaks 2030 kavandatud
energiasäästu meetmete toel hoida energia lõpptarbimist praegusel tasemel ning
vähendada primaarenergia tarbimist kuni 25 %, Joonis 8.
Joonis 8 Eesti tegelik ja prognoositav energia tarbimine aastani 2030.
80
70
60
50
TWh
40
30
20
10
0
2005 2010 2015 2020 2025 2030
Energia lõpptarbimine (tegelik)
Primaarenergia tarbimine (tegelik)
Energia lõpptarbimine (REKK 2030 prognoos)
Primaarenergia tarbimine (REKK 2030 prognoos)
Kumulatiivne lõpptarbimise energiasääst aastatel 2021-2030
Energiatõhususe direktiivi Artikkel 7 kohustab liikmesriike saavutama energiasäästu
lõpptarbimises. Nõutava säästu mahu määramise aluseks on keskmine energia lõpptarbimine.
Ajavahemikus 2021-2030 tuleb igal aastal saavutada energiasääst, mis moodustab 0,8% aastate
27
2016-2018 keskmisest energia lõpptarbimisest. Saavutatav energiasääst peab olema
kumulatiivne, st eelnevatel aastatel saavutatud säästu maht peab püsima läbi kogu perioodi.
Nõutava kumulatiivse energiasäästu arvutus on esitatud Tabel 8.
Tabel 8. Nõutav kumulatiivne energiasääst ajavahemikus 2021-2030
Näitaja Väärtus Märkused
Energia lõpptarbimine 2016. aastal, TJ 117 999 Andmete allikas: Eurostat tabel
Energia lõpptarbimine 2017. aastal, TJ 120 253 nrg100
Energia lõpptarbimine 2018. aastal, TJ NA
Keskmine energia lõpptarbimine, TJ 120 00031 2016.-2018. aasta keskmine
energia lõpptarbimine
Nõutav iga-aastane energiasääst, TJ 960 0,8% keskmisest energia
lõpptarbimisest
Kumuleeruvate vahe-eesmärkide 55 Kumulatiivsuse põhimõtet
koguarv perioodis arvestades võib ajavahemikku
2021-2030 vaadelda kui 55’st
üksikust vahe-eesmärgiga osast,
kus iga osa energiasäästu eesmärk
on võrdne 0,8%’ga keskmisest
energia lõpptarbimisest
Nõutav energiasääst ajavahemikus 52 800 55·960 = 52 800
2021-2030, TJ
Nõutav energiasääst ajavahemikus 14 667 1 GWh = 3,6 TJ
2021-2030, GWh
Nõutava kumulatiivse energiasäästu arvutamisel võib energiatõhususe direktiivi alusel
rakendada erinevaid meetodeid. Samas ei muuda nende meetodite rakendamine nõutava
kumulatiivse energiasäästu mahtu aastatel 2021-2030.
Rekonstrueeritavate keskvalitsuse hoonete summaarne pindala aastatel 2021-2030
Energiamajanduse korralduse seaduse § 5 kohaselt peab igal aastal viima 3% keskvalitsuse
kasutuses olevate hoonete summaarsest netopindalast, kus keskvalitsus kasutab pinda üle 250
m² ja mis ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele, nõuetele vastavaks. Seisuga 01.01.2018
oli Eesti Vabariigi territooriumil asuvate omandiõiguse või kasutuslepingu alusel keskvalitsuse
poolt kasutatavate üle 250-ruutmeetrise kasuliku üldpõrandapinnaga hoonete kasulik
üldpõrandapind kokku 1 354 752,1 m². Sellest vastas nõuetele 572 260,5 m². Seega tuleb EnKS
nõude täitmiseks tagada, et keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete, mis vastavad vähemalt
2013. aastal jõustunud energiatõhususe miinimumnõuetele, kasulik üldpõrandapind oleks 2030.
aastaks vähemalt 812 tuhat m². Aastatel 2021-2030 tuleb seega eesmärgi saavutamiseks
rekonstrueerida kokku 170 000 m² hooneid32.
Kokkuvõte
31
Vaja üle arvutada, kui 2017 ja 2018 statistilised andmed EUROSTATis avaldatakse. Esialgne info
Statistikaametilt 2017. aasta kohta: lõpptarbimine kasvas 2017. aastal 2,8% võrreldes 2016. aastaga
32
Rahandusministeeriumi andmed 2019.
28
Eesti eesmärgid energiatõhususes on esitatud Tabel 9.
Tabel 9. Eesti eesmärgid energiatõhususes aastaks 2030
ENMAK 2030 eesmärk: 2. Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -
tarbimine on säästlikum
Eesmärgi nimetus Eesmärk
Energiatõhususe üldeesmärk: primaarenergia tarbimine aastal 2030 ≤ 230 PJ33
Kumulatiivne lõpptarbimise energiasääst aastatel 2021-2030 14 422 GWh
Rekonstrueeritavate keskvalitsuse hoonete summaarne pindala 170 000 m2
aastatel 2021-2030
ii. Soovituslikud vahe eesmärgid aastateks 2030, 2040 ja 2050, riigisiseselt kehtestatud
mõõdetavad arengunäitajad, eeldatava energiasäästu ja laiema kasu tõenduspõhine
hinnang ja nende panus liidu energiatõhususe eesmärkide saavutamisse, mis on
esitatud riigi (avaliku ja erasektori) elamu- ja mitteeluhoonete renoveerimise
pikaajalise strateegia tegevuskavades kooskõlas direktiivi 2010/31/EL artikliga 2a.
Eelmine riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegia34 esitati Euroopa Komisjonile
energiamajanduse korralduse seaduse alusel ning ENMAK 2030 põhjal oktoobris 2017.
ENMAK 2030 näeb ette sihttasemed ja meetmed hoonete rekonstrueerimisel. Neid sihte võib
saavutada tootes enam taastuvenergiat hoonetes. ENMAK 2030 meetmete rakendamise
tulemusena oodatakse tulemusi, mida kirjeldab Tabel 10.
Tabel 10. Sihid ja meetmed hoonete rekonstrueerimisel
ENMAK 2030 eesmärk: 2. Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -
tarbimine on säästlikum
ENMAK 2030 Mõõdik Indikatiivne
meede sihttase
2.4. 3. Väikeelamute osakaal kogu hoonefondist, mille ≥ 40%
energiatõhususarvu klass on vähemalt C või D
2.4. 3. Korterelamute osakaal kogu hoonefondist, mille ≥ 50%
energiatõhususarvu klass on vähemalt C
2.4. 3. Mitteelamute osakaal kogu hoonefondist, mille ≥ 20%
energiatõhususarvu klass on vähemalt C
Uuendatud pikaajaline rekonstrueerimise strateegia tuleb Euroopa Komisjonile esitada 10.
märtsiks 202035. Käesolevas dokumendis ei käsitleta EL hoonete energiatõhususe direktiivi
(EL) 2018/84436 Artikkel 2a alusel 2020. aastal esitatava hoonete renoveerimisstrateegia
indikatiivseid vahe-eesmärke aastateks 2040 ja 2050.
33
Number on kavas üle vaadata lähtuvalt õhusaasteainete vähendamise programmi raames tehtud
modelleerimise tulemustest.
34
Riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegia energiatõhususe parandamiseks, MKM 2017,
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_building_renov_2017_et.pdf. Eesti seadusandluse
põhjal on siinkohal kohasem termin ’rekonstrueerimine’ sõna ’renoveerimine’ asemel.
35
Määruse (EL) 2018/1999 artikli 55 punkt 1 alapunkt b.
36
http://data.europa.eu/eli/dir/2018/844/oj
29
iii. Kui see on asjakohane, muud riiklikud eesmärgid, sh pikaajalised eesmärgid või
strateegiad ja sektoripõhised eesmärgid, ning riiklikud eesmärgid sellistes
valdkondades nagu energiatõhusus transpordisektoris ning seoses kütmise ja
jahutamisega.
ENMAK 2030 käsitleb põhjalikult energiatarbimist transpordis ja kaugkütte sektorit, sh
koostootmist. Samuti peab ENMAK 2030 oluliseks tänavavalgustuse kaasajastamist ja
energiasäästu tootmisettevõtetes. Olulisel määral mõjutab efektiivsust Eesti energiamajanduses
põlevkivi kasutamine. Riigikogu poolt 16.03.2016 kinnitatud „Põlevkivi kasutamise riiklik
arengukava 2016-2030“37 (edaspidi PAK 2030) üheks strateegiliseks eesmärgiks on põlevkivi
kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine. Meetmetega
erinevate sektorite energiatõhususe tõstmiseks taotletakse indikatiivsete sihtide saavutamist,
mida kirjeldab Tabel 11.
Tabel 11. Valdkondlikud sihid energiatõhususes
ENMAK 2030 eesmärk: 2. Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -
tarbimine on säästlikum
ENMAK Mõõdik Indikatiivne
2030 meede sihttase
1.1 4. Ajavahemikus 2020-2030 rajatud täiendavate 25 MWel
kaugküttevõrku tootvate koostootmisjaamade
elektriline võimsus, MWel
2.2 1. Transpordinõudlus sõiduautode kasutamisel kasv ≤ 5% (2030)
võrreldes 2010. aastaga, %
2.3 2. Sõidukipargi kütusekulu aastal 2030 ei ületa 2012. ≤ 8,3 TWh
aasta taset
2.6 1. Kaugkütte soojuskao vähenemine aastaks 2030 0,1 TWh
(võrreldes 2012. aastaga), TWh
2.8 1. Tootmisettevõtete energiasääst, GWh/a 460 (aastal 2023)
2.8 2. Renoveeritud tänavavalgustuspunktide arv 22 000 (aastal 2023)
PAK 2030 strateegiline eesmärk
2. 1. Põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus, % üle 76%
(täpsustatakse 2025.
a.)
2.3. Energiajulgeoleku mõõde
i. Artikli 4 punktis c sätestatud elemendid.
Määruse (EL) 2018/1999 Artikli 4 punkti c järgi tuleb REKK 2030 dokumendis esitada info
eesmärkidest või sihtidest:
varustuskindluses, st energiaallikate kasutuse ja kolmandate riikide impordi
mitmekesistamisel;
37
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf#
30
energiasüsteemi paindlikkuse suurendamisel;
energiaallika(te)ga varustamise raskuste korral.
Alljärgnevalt antakse ülevaade valdkondlikest sihtidest erinevates energiasüsteemi osade
kaupa.
Paindlikkus elektrisüsteemis
Elektrisüsteemi piisavus ja paindlikkus (sh selle suurendamine) on tagatud elektrituruseaduse
ning selle alusel kehtestatud õigusaktide koosmõjus. Vastavalt kehtivale elektrituruseadusele
arendab Eestis võrguettevõtja (sh põhivõrguettevõtja) võrku oma teeninduspiirkonnas viisil,
mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast
võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele
võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma
teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Võrku arendades järgib
võrguettevõtja varustuskindluse tagamise, tõhususe ning turgude integreerimise vajadust,
arvestades neis valdkondades tehtavate uurimuste tulemusi.52 Elektrisüsteemi piisavuse
tagamisel ja energiasüsteemi paindlikkuse arendamisel lähtutakse ENMAK 2030
varustuskindluse alameesmärgi meetmete 1.1. (Elektrienergia tootmise arendamine) ning 1.2
(Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne) (vt Tabel 12 ja punkt 2.4.3)
sihtidest.
Tabel 12. Sihid elektrisüsteemi piisavuse ning energiasüsteemi paindlikkuse tagamisel51
ENMAK 2030 eesmärk: 1. Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus
ENMAK 2030 Mõõdik Indikatiivne
meede sihttase
1.1. 2. Kütusevabade energiaallikate (päike, tuul, >25% (2030)
hüdroenergia) osakaal elektri lõpptarbimises, %
1.1. 4. Kaugküttevõrku tootvate koostootmisjaamade >600 (2030)
elektriline võimsus, MWel
1.2 1. Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus 90 (2030)
minutites tarbimiskoha kohta aastas, minutit
1.2 2. Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, 150 (2030)
MWh
Varustuskindlus elektrisüsteemis
Elektrisüsteemi varustuskindluse tagamisel lähtutakse ENMAK 2030 varustuskindluse
alameesmärgi meetmete 1.1. (Elektrienergia tootmise arendamine) ning 1.2 (Elektrienergia
majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne) sihtidest (vt Tabel 13 ja punkt 2.4.3).
Tabel 13. Sihid elektrienergia varustuskindluse tagamisel51
ENMAK 2030 eesmärk: 1. Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus
ENMAK 2030 Mõõdik Indikatiivne
meede sihttase
1.1. 1. Kohalike elektritootmisvõimsuste olemasolu N-1-1 Täidetud (2030)
kriteeriumi täitmiseks
1.1. 2. Kütusevabade energiaallikate (päike, tuul, >25% (2030)
hüdroenergia) osakaal elektri lõpptarbimises, %
1.1. 4. Kaugküttevõrku tootvate koostootmisjaamade >600 (2030)
elektriline võimsus, MWel
31
1.1. 5. Imporditud kütuste osakaal elektritootmises <50%
1.1. 6. Kodumaise elektri osakaal avatud turu tingimustes >60%
1.2 1. Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus 90 (2030)
minutites tarbimiskoha kohta aastas, minutit
1.2 2. Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, 150 (2030)
MWh
1.2 3. Riigi välisühenduste kasutusvalmidus, % 96% (2030)
1.2 5. Uute 330 kV (Sindi-Riia ja Sindi-Harku) liinide Rajatud (2020)
rajamine
1.2 6. Eesti on ühendatud Euroopa Liidus juhitava Ühendatud (2030)
sünkroonalaga
Samuti panustavad elektrisüsteemi vastupanuvõimesse Balti riikide sünkroniseerimise projekti
(vt punkt 2.4.2) raames tehtavad investeeringud Balti riikides, mis aitavad kõrvaldada
pudelikaelu nii Eestis kui ka teistes Balti riikides ning suurendavad välisühenduste
kasutamisvalmidust ning elektrisüsteemi paindlikkust kiiretele muutustele elektritootmises.
Põlevkivist elektrienergia tootmise äralangemisel tagab elektri varustuskindluse piisavuse
ühendatavus naaberriikidega ja tulevikus võimsusmehhanismide rakendamine.
Gaasisüsteem
Gaasisüsteemi varustuskindluse tagamise eest vastutab maagaasiseaduse kohaselt
süsteemihaldur. Süsteemihalduril on kohustus tagada sõlmitud lepingute kohaselt igal ajahetkel
gaasisüsteemi varustuskindlus ja bilanss. Gaasisüsteemi arendamisel lähtub süsteemihaldur
teadaolevast nõudlusest ja selle prognoosist, s.h teadaolevatest võrguga uutest liitujatest.
Seejuures peab olema igal ajahetkel täidetud infrastruktuurinormi N-1 kriteeriumi38 täitmine.
Gaasisüsteemi varustuskindluse tagamist kajastab ENMAK 2030 varustuskindluse
alameesmärk 1.3 (Gaasivarustuse tagamine).
Tabel 14. Sihid gaasisüsteemi ja -turu arendamisel ning gaasivarustuse mitmekesistamisel.
ENMAK 2030 eesmärk: 1. Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus
ENMAK 2030 Mõõdik Indikatiivne
meede sihttase
1.3. 1. Infrastruktuurinormi (N-1) täitmine Täidetud
1.3. 2. Gaasivarustuses suurima tarneallika osakaal 70% (2030)
1.3. 3. Suurima gaasimüüja osakaal turul 32% (2030)
1.3. 4. Varustuskindluse normi täitmine Täidetud (2030)
1.3. 5. Gaasituru kontsentreeritus (HHI39) <2000 (2030)
1.3. 6. Eesti-Soome gaasiühendus Balticconnector Rajatud (2019)
38
N-1 kriteeriumina käsitletakse olukorra hinnangut, kui üks suurim ühendus gaasi tarnimiseks katkeb. Kui
katkemise korral on võimalik tarned ümber korraldada nii, et varustuses häireid ei teki, on N-1 kriteerium
täidetud.
39
HHI - Herfindahl-Hirschmani indeks, mis varieerub vahemikus 0..10000 ning mille saamiseks liidetakse iga
üksiku gaasimüüja turuosa osakaalu ruudud [∑(xi)2]. Suurem väärtus iseloomustab gaasituru suuremat sõltuvust
ühest gaasimüüjast. HHI<2000 puhul on Eestis 7 gaasimüüjat, kellest suurim omab turuosa alla 32%.
32
Vähendamaks gaasi varustuskindlust mõjutavate tegurite tõenäosust ja tagamaks valmisolekut
tulla toime gaasi suuremahuliste tarnehäiretega, kinnitab majandus- ja taristuminister iga kahe
aasta tagant Eesti gaasi tarnehäiretega toimetuleku kava ja ennetava tegevuskava gaasi
varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks (lähtudes määrusest nr (EL) 2017/1938).
Viimane sellekohane kava kinnitati 2017. aastal40.
ii. Riiklikud eesmärgid, et suurendada energiaallikate mitmekesistamist ja kolmandatest
riikidest pärit energiatarneid ning piirkondlike ja riiklike energiasüsteemide
vastupanuvõimet.
Eesti imporditud energiast sõltuvuse määr on EL riikide hulgas üks väiksemaid, kuid maagaasi
ja mootorikütuste osas sõltub Eesti väga kõrgel määral impordist. Kui mootorikütuste osas on
võimalik kasutada mitmeid erinevaid tarnekanaleid, siis maagaasi tarneteks on võimalused
piiratumad. Sellest ajendatuna on ENMAK 2030 dokumendis võetud sihid gaasivarustuse
mitmekesistamiseks, mida kirjeldab Tabel 14 peatükis 2.3.i.
Eesti maagaasitarbimine moodustab energiabilansist ca 5%. Energiaallikate mitmekesistamise
raames on Eesti alustanud kohalikust toorainest biometaani tootmist. 2018. aastal toodeti Eestis
biometaani 40 GWh ulatuses. Aastaks 2030 on riik võtnud eesmärgiks motiveerida tootjaid
tootma biometaani mahus 380 GWh aastas.
iii. Kui see on asjakohane, kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise
vähendamisega seotud riiklikud eesmärgid, et suurendada piirkondlike ja riiklike
energiasüsteemide vastupanuvõimet
Vähese impordisõltuvuse säilitamiseks on vajalik hoida kodumaiste kütuste kõrget panust
energiabilansis. Ülevaade sihtidest on integreeritud peatükki 2.3.i (vt Tabel 13).
iv. Riiklikud eesmärgid, mis on seotud riikliku energiasüsteemi paindlikkuse
suurendamisega, eelkõige omamaiste energiaallikate kasutuselevõtu, tarbimiskaja41 ja
energia salvestamise abil.
Elektrisüsteemi paindlikkusega seonduv on kirjeldatud peatükis 2.3.i
2.4. Energia siseturu mõõde
2.4.1. Elektrivõrkude omavaheline ühendatus
40
Ennetav tegevuskava gaasi varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks. Gaasi tarnehäirega
toimetuleku kava (2017) - http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=18309.
41
Inglise keeles demand response
33
i. Elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase, mille liikmesriik on 2030. aastaks
eesmärgiks seadnud.
Euroopa Liidu liikmesriikide elektrivõrkude omavahelise ühendatuse sihttasemeks on vähemalt
10% aastaks 2020 ning vähemalt 15% aastaks 203042. Elektrivõrkude omavahelise ühendatuse
suurendamisel on kriitilise tähtsusega liikmesriikide vaheline koostöö. Liikmesriigid peaksid
ühendatuse taseme saavutamisel tuginema kolmele miinimumkriteeriumile:
a) elektri börsihinna hinnaerinevus regioonide, liikmesriikide või hinnapiirkondade vahel
ületab 2 €/MWh;
b) riikidevaheline ülekandevõimsus on <30% tiputarbimisest;
c) riikidevaheline ülekandevõimsus on <30% taastuvenergia tootmisvõimsusest.
Sealjuures on oluline märkida, et uute piiriüleste ühenduste kavandamisel tuleb arvestada
sotsiaalmajanduslike ning keskkonnamõjudega.
2017. aastal oli Eesti elektrivõrkude ühendatuse tase Euroopa Liitu kuuluvate riikidega (Läti,
Soome) 63%42. Ühendusvõimsus EE-LV suunal oli 900 MW, EE-FI suunal 1016 MW. 2030.
aastaks on hinnatud, et EE-LV suunaline võimsus suureneb 1379 MW-ni43, tulenevalt Eesti-
Läti 3. elektriühenduse44 valmimisest. ENTSO-E pikaajalises elektrivõrgu arengukavas
(TYNDP 201845) on hinnatud, et 2030. aastal täidab Eesti kõiki kolme eelnimetatud
kriteeriumit kõigi analüüsitud stsenaariumite korral Joonis 9.
Joonis 9. Elektrivõrkude omavahelise ühendatuse kriteeriumite täitmine 2030. aastal EUCO 2030 stsenaariumi korral 45, 46
42
European Commission. Communication on strengthening Europe’s energy networks.
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/communication_on_infrastructure_17.pdf
43
ENTSO-E. TYNDP 2018. Input data. https://tyndp.entsoe.eu/maps-data/
44
Elering AS: Eesti-Läti kolmas ühendus. https://elering.ee/eesti-lati-kolmas-uhendus
45
ENTSO-E. TYNDP 2018. Europe’s Network Development Plan to 2025, 2030 and 2040.
https://tyndp.entsoe.eu/tyndp2018/
46
EUCO 2030 stsenaarium = 2014. aastal kokku lepitud EL-i üleste energia- ja kliimaeesmärkide täitmise
stsenaarium.
34
Kuigi Eesti ja teised Balti riigid täidavat elektrivõrkude omavahelise ühendatuse kolme
kriteeriumi, on Balti riikide võrgud Euroopa Liidu elektrivõrkudega veel täielikult ühendamata.
Nimelt ei paikne Balti riigid EL-i õigusele alluvas sünkroonalas. Eesti, Läti ja Leedu
elektrisüsteemid töötavad sünkroonselt Venemaa ühendatud energiasüsteemiga (IPS/UPS).
Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine EL-i õigusele alluvasse sünkroonalasse 2025.
aasta paiku on Eesti ja teiste Balti riikide üks tähtsamaid energiapoliitika eesmärke ning
mõjutab oluliselt elektrivõrgu pikaajalist arengut. 2018. suvel allkirjastatud teekaardis47
kinnitasid Balti riikide peaministrid, Euroopa Komisjoni president ning Poola peaminister
sünkroniseerimise projekti tähtsust ning tunnustasid Balti riikide soovi sünkroniseerida mandri-
Euroopa sagedusalasse. Sünkroniseerimise projekti raames tugevdatakse muuhulgas ka Balti
riikide omavahelisi ühendusi ning projekt panustab ka Poola elektrivõrkude ühendatuse
suurendamisse48.
2.4.2. Energia ülekande taristu
i. Elektrienergia ja gaasi ülekande taristu põhiprojektid ja vajaduse korral
moderniseerimisprojektid, mis on vajalikud energialiidu strateegia viie mõõtmega
seotud eesmärkide saavutamiseks.
Elektrisüsteem
Eesti elektrisüsteemis on lähiperioodil (aastani 2030) suurimaks eesmärgiks Balti riikide
elektrisüsteemi sünkroniseerimine Euroopa Liidu õigusele alluvasse sagedusalasse. Balti
riikide sünkroniseerimise projekt on olnud Euroopa Liidu ühishuviprojektide (Projects of
Common Interest – PCI) nimekirjas alates 2013. aastast ning selle raames toimuvad tegevused
nii Eestis, Lätis, Leedus kui ka Poolas (Joonis 10).
47
Political Roadmap on the synchronisation of the Baltic States' electricity networks with the Continental
European Network via Poland.
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/c_2018_4050_en_annexe_acte_autonome_nlw2_p_v2.doc
x
48
ENTSO-E. Project 170 – Baltics synchro with CE. Interconnection targets.
https://tyndp.entsoe.eu/tyndp2018/projects/projects/170
35
Joonis 10. Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri-Euroopa sagedusalasse48. Joonisel on kujutatud esialgne
visand sünkroniseerimise plaanist ja hõlmab uuendatavaid liine.
Eesti elektrivõrgus sünkroniseerimise projekti raames teostatavad tegevused on esitatud
alljärgnevas tabelis (vt Tabel 15). Projekt viiakse ellu Balti riikide ning Poola koostöös. Täpne
ülevaade projekti staatusest ning tegevustest on leitav projekti kirjeldavalt ENTSO-E
veebilehelt48.
Tabel 15. Sünkroniseerimise projekti tegevused Eestis48
Investeeringu nimetus PCI Investeeringu Aeg
number maht, mln €
L386 Kilingi-Nõmme-Riga 4.2.1 120 2020
L735 Harku-Sindi 4.2.2 60 2021
L300 Balti-Tartu 4.8.2 51 2024
L301 Tartu-Valmiera 4.8.1 31 2025
L353 Viru-Tsirguliina 4.8.4 73 2025
Eesti elektrisüsteemi 4.8.9 33 2024
juhtimissüsteemide uuendamine
Kokku 368
Sünkroniseerimise projekt panustab EL-i energialiidu strateegia järgmistesse mõõdetesse:
Energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus;
Täielikult integreeritud energia siseturg;
Kliimameetmed – majanduse dekarbonseerimine;
Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime.
Eesti elektrisüsteem peab valmistuma ka Lääne-Eesti ja Saarte vaheliste ühenduste
tugevdamiseks seoses suurte võimsuste lisandumisega mere-ja maismaa tuuleparkide
arendamistest. Tuleviku perspektiivi silmas pidades on ka KOV-del otstarbekas kaaluda
üldplaneeringusse suunise lisamist, mille järgi kavandatakse merel toimuvate tegevustega
seotud taristuobjektid (nt tuuleparkide kaabelühendused) maismaal avaliku protsessi kaudu.
36
Sellest tulenevalt rajab Elering AS Lääne-Eesti Harku-Lihula-Sindi 330/110kV kõrgepinge
õhuliini, mis on üks suurimaid siseriiklike taristuprojekte ning kuhu on võimalik integreerida
kuni 1000MW tuulepark. Uuritakse ka võimalusi arendada ühisprojekte Lätiga, mis
võimaldaksid läbi Euroopa ühendamise rahastu (CEF) saada rahastust liinide arendamiseks ja
varustuskindluse tõstmiseks Eesti elektrisüsteemis, näiteks Läti-Eesti ühine tuulepark Liivi
lahes.
Gaasisüsteem
Eesti gaasisüsteemi suurimad väljakutsed on süsteemi ühendamine Soome gaasisüsteemiga läbi
Balticconnectori ehitamise aastaks 2019 ning sellega seotult Karksi mõõtesõlme renoveerimine
aastaks 2019. Balticconnectori läbilaskevõime on projekti kohaselt 7,2 mln m3 maagaasi
ööpäevas. Mõõtesõlme renoveerimine tagab kahesuunalise gaasivoo Eesti ja Läti vahel.
Balticconnector ja selle ehitamisega seotud rajatised on olnud PCI nimekirjas aastast 2013
(Balticconnectori projekti number 8.1.1).
Balticconnector panustab valmimisjärgselt regiooni gaasituru füüsilisse integreerimisse ja turu
likviidsusesse järgmistel viisidel:
- paraneb maagaasi varustuskindlus nii Eestis kui Soomes
- moodustub suurem Soomet ja Balti riike hõlmav maagaasiturg koos alternatiivsete
tarnekanalitega, mis suurendab konkurentsi gaasiturul
- paranevad võimalused taastuvenergia (biometaan) kasutamiseks
- suureneb maagaasi varustus- ja tarnekindlus Balti-Soome piirkonnas, andes
maagaasile võrdsed võimalused konkureerimaks teiste primaarkütustega
- paraneb Soomet ja Balti riike hõlmava ühise gaasituru integreeritus Euroopa Liidu
ühtse turuga, kui valmis saab ka Leedu-Poola gaasiühendus GIPL
- kaob Soome isoleeritus ülejäänud Euroopa Liidu riikide maagaasi ülekandesüsteemist,
mis tagab Soomele ligipääsu Lätis asuvale maa-alusele gaasihoidlale.
Balticconnectori rajamisega laiendatakse ka Eesti-Läti gaasisüsteemide vahelist ühendust.
Projekti sisuks on ühendustorustiku parendamine Eesti ja Läti vahel, mis hõlmab
kompressorjaama ja uue gaasimõõtejaama ehitust Eestis.
Balticconnector panustab EL-i energialiidu strateegia järgmistesse mõõdetesse:
Energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus (paraneb gaasi varustusindlus);
Täielikult integreeritud energia siseturg (Soome gaasiturg ühendatakse Balti riikide ja
tulevikus Kesk-Euroopa gaasituruga);
Kliimameetmed – majanduse dekarbonseerimine (taastuvast energiaallikast toodetud
gaasi ülekandmine);
Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime (likviidne turg, uued võimalused
turul).
37
ii. Kui see on kohaldatav, muud kavandatud peamised taristuprojektid kui
ühishuviprojektid49.
Ei kohaldu.
2.4.3. Turgude lõimimine
i. Energia siseturu muude aspektidega seotud riiklikud eesmärgid, sh eesmärkide
saavutamise ajakava.
Käesolevas peatükis tuleb anda ülevaade, mis käsitleb siseturu muude aspektidega seotud
riiklikke eesmärke. Nendeks on näiteks süsteemi paindlikkuse suurendamise (eelkõige seoses
konkurentsipõhiste elektrihindade edendamisega vastavalt valdkondlikule õigusele), turgude
lõimimise ja liitmisega (mille eesmärk on suurendada olemasolevate ühenduste kaubeldavat
võimsust), arukate võrkude, koondamise, nõudluskaja, salvestamise, hajatootmise, jaotamise,
ümberjaotamise ja piiramise mehhanismide ning reaalajas edastatavate hinnasignaalidega
seotud riiklikud eesmärgid.
Elektrisüsteem
Eesti elektrisüsteemi ühendusliinide võimsusest meie naaberriikidega on Eestist välja suunal
turu kasutusse antud >90% (Tabel 16).
Tabel 16. Turu kasutusse antud välisühenduste võimsus Eestis 2016. aastal50
Maksimaalne Turu kasutusse
Piir Suund Osakaal, %
võimsus, MW antud võimsus, MW
EE-FI EE->FI 1000 965 97%
EE-FI FI->EE 1000 975 98%
EE-LV EE->LV 836 779 93%
EE-LV LV->EE 836 670 80%
Turgude lõimimise ning liitmisega seonduvad eesmärgid ja mõõdikud on defineeritud Eesti
energiamajanduse arengukavas aastani 2030 (ENMAK 2030)51 (Tabel 17). Arengukavas on
välisühenduste kasutusvalmidusele aastal 2030 seatud indikatiivseks sihttasemeks 96%.
Ülaltoodud tabelist (Tabel 16) nähtub, et EE-FI ühenduste puhul on see tase saavutatud. EE-
LV ühenduste kasutusvalmiduse suurendamisele on suunatud ENMAK 2030 varustuskindluse
alameesmärgi mõõdik „Uute 330 kV (Sindi-Riia ja Sindi-Harku) liinide rajamine“ (nn. Eesti-
Läti 3. elektriühendus), mille täitmine on planeeritud aastasse 2021. Samuti panustavad
välisühenduste kasutusvalmiduse suurendamisse teised sünkroniseerimise projekti (vt peatükk
2.4.2) raames tehtavad investeeringud Balti riikides, mis aitavad kõrvaldada pudelikaelu kõigis
49
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrusega (EL) nr 347/2013
üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning
muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).
50
ACER. Market Monitoring Report 2016.
https://www.acer.europa.eu/Official_documents/Acts_of_the_Agency/Publication/ACER%20Market%20Monito
ring%20Report%202016%20-%20ELECTRICITY.pdf
51
Vabariigi Valitsus. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030.
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
38
Balti riikides ning suurendada elektrisüsteemi vastupidavust kiiretele muutustele elektri
tootmises ning tarbimises.
Tabel 17. Turgude lõimimise ning liitmisega seotud eesmärgid ja mõõdikud 51
ENMAK 2030 eesmärk: 1. Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus
ENMAK 2030 Mõõdik Indikatiivne
meede sihttase
1.2 3. Riigi välisühenduste kasutusvalmidus, % 96% (2030)
1.2 5. Uute 330 kV (Sindi-Riia ja Sindi-Harku) liinide Rajatud (2020)
rajamine
1.2 6. Eesti on ühendatud Euroopa Liidus juhitava Ühendatud (2030)
sünkroonalaga
Lisaks elektritaristu arendamisele tegelevad nii põhivõrguettevõtja (Elering AS) kui ka suurim
jaotusvõrguettevõtja (Elektrilevi OÜ) arendusprojektidega, soodustamaks paindlikkusteenuste
kasutuselevõttu Eesti elektrisüsteemis (nt H2020 projekt EU-SysFlex; Balti riikide ühtse
tasakaalustamisteenuste turu kasutuselevõtt alates 01.01.2018). Neid tegevusi soodustab
asjaolu, et vastavalt elektrituruseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele
„Võrgueeskiri“ on alates 01.01.2017 kõik Eesti elektritarbijad varustatud kaugloetavate
arvestitega.
Gaasisüsteem
Ülevaade gaasituru lõimimisega seotud sihtidest on antud peatükis 2.3.i (vt Tabel 14).
Eesti gaasituru lõimimine teiste Balti riikide ja Soome gaasituruga on protsessis aastast 2016,
mil Balti riikide ja Soome asjakohased ministeeriumid, süsteemihaldurid ja regulaatorid
tegutsevad ühtse gaasituru loomise nimel. Osapooled on koondunud koostöögruppi, mille
eesmärgiks on jõuda harmoneeritud turureeglite ja gaasisüsteemi gaasi sisestamise ühise hinna
(Eesti, Läti, Leedu + Soome) loomiseni aastaks 2020. Teekaardi vajalike tegevustega kinnitasid
Balti peaministrid detsembris 2016. Üheks olulisemaks ülesandeks on regionaalsel gaasiturul
riikide piiridel gaasi ülekandetasu kaotamine. Eesmärgiks on tagada, et aastast 2019 ei ole
Leedu, Läti, Eesti ja Soome vahel gaasi ülekandetasu. Alles jääb ainult regiooni siseneva
gaasivoo hind (ühelaadne kogu regioonis) ning gaasivoo väljundhind (iga riigi enda otsustada).
Regiooni ühtse turu loomise tulemusena on üle nelja riigi ühised turureeglid, ühine
bilansipiirkond, riigipiiridel puuduvad ülekandetasud ning süsteemihalduritel on
süsteemivastutuse kandmiseks ühine IT-platvorm.
Turgude lõimimise osas on füüsilise taristu arendamise võtmekohtadeks Balticconnectori
valmimine aastaks 2019 ning Eesti-Läti gaasisüsteemide vahelise ühenduse täiendamine
kompressorjaama ja uue gaasimõõtejaama ehitamine.
ii. Kui see on kohaldatav, riiklikud eesmärgid taastuvenergia tootmiseks vajalikuks
elektrisüsteemi piisavuseks ja energiasüsteemi paindlikkuseks, sh nende eesmärkide
saavutamise ajakava.
Elektrisüsteemi piisavus ja paindlikkus taastuvenergia tootmiseks on tagatud elektrituruseaduse
ning selle alusel kehtestatud õigusaktide koosmõjus. Vastavalt kehtivale elektrituruseadusele
arendab Eestis võrguettevõtja (sh põhivõrguettevõtja) võrku oma teeninduspiirkonnas viisil,
39
mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast
võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele
võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma
teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Elektrituruseaduse
kohaselt võivad ka tarbijad hakata elektrienergiat omatarbeks tootma ning ülejääki võrku
müüma. Ühtlasi on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia eest võimalik saada
toetust. Võrku arendades järgib võrguettevõtja varustuskindluse tagamise, tõhususe ning
turgude integreerimise vajadust, arvestades neis valdkondades tehtavate uurimuste tulemusi 52.
Võrguga liitumise või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise puhul tuleb elektri tootjal
tasuda kõik tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tootmistingimuste muutmiseks
vajalikud kulud, sealhulgas uute elektripaigaldiste ehitamise ja olemasolevate elektripaigaldiste
ümberehitamise kulud.53
Tabel 18. Elektrisüsteemi piisavuse ning energiasüsteemi paindlikkuse tagamine taastuvenergia tootmiseks 51
ENMAK 2030 eesmärk: 1. Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus
ENMAK 2030 Mõõdik Indikatiivne
meede sihttase
1.1. 2. Kütusevabade energiaallikate (päike, tuul, >25% (2030)
hüdroenergia) osakaal elektri lõpptarbimises, %
1.1. 4. Kaugküttevõrku tootvate koostootmisjaamade >600 (2030)
elektriline võimsus, MWel
1.2 1. Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus 90 (2030)
minutites tarbimiskoha kohta aastas, minutit
1.2 2. Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, 150 (2030)
MWh
Eesmärgi täitmise mõõdikud suunavad võrguettevõtjaid tegema vajalikke investeeringuid ning
töötama välja lahendusi taastuvenergia tõhusamaks integreerimiseks Eesti elektrisüsteemi.
Heaks näiteks sellisest innovatsioonist on Eesti põhivõrguettevõtja (Elering AS) poolt välja
töötatud kaardirakendus Joonis 11, mis näitab aasta kaupa ära vabad võimsused ettevõttele
kuuluvas elektrivõrgus ning võimaldab seeläbi taastuvenergia tootjatel oma projekte
efektiivsemalt planeerida.
52
Riigikogu. Elektrituruseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/125012017002?leiaKehtiv
53
Vabariigi Valitsus. Võrgueeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/116022016014?leiaKehtiv
40
Joonis 11. Elering AS-i vabade liitumisvõimsuste kaardirakendus54
Samuti panustab taastuvenergia integreerimise võimekuse suurendamisse sünkroniseerimise
projekt (vt peatükk 2.4.2), mille raames kõrvaldatakse elektrisüsteemi pudelikaelad kogu
Baltikumis.
iii. Kui see on kohaldatav, riiklikud eesmärgid seoses tagamisega, et tarbijad osalevad
energiasüsteemis ning saavad kasu omatootmisest ja uutest tehnoloogiatest, sh
arukatest arvestitest.
Kõik elektritarbijad peavad alates 01.01.2017 olema varustatud kauglugemisseadmetega, mis
salvestavad ja edastavad kesksesse andmebaasi (andmeladu – e.elering.ee) vähemalt
tunniandmeid. Tarbijatel on oma andmetele vaba ligipääs. Samuti saavad tarbijad võimaldada
andmetele ligipääsu vabalt valitud teenusepakkujale.
iv. Riiklikud eesmärgid, millega tagada elektrisüsteemi piisavus, ja kui see on asjakohane,
energiasüsteemi paindlikkus taastuvenergia tootmiseks, sh eesmärkide saavutamise
ajakava.
Kirjeldatud punktis 2.4.3 ii.
54
Elering AS. Vabade liitumisvõimsuste kaardirakendus. https://elering.ee/vabade-liitumisvoimsuste-rakendus/
41
v. Kui see on kohaldatav, riiklikud eesmärgid, millega tagatakse energiatarbijate kaitse
ja energia jaemüügisektori konkurentsivõime suurendamine.
Ei ole kohaldatav.
2.4.4. Energiaostuvõimetus55
Kui see on kohaldatav, energiaostuvõimetusega seotud riiklikud eesmärgid, sh nende
saavutamise ajakava.
Eesti kehtivad riiklikud arengudokumendid ei käsitle energiaostuvõimetust iseseisva
küsimusena. Leibkondade toimetulekut vaadeldakse terviklikult nii riiklikul kui ka kohaliku
omavalitsuse tasandil. „Heaolu arengukava 2016–2023“56 seab sihiks vaesuse vähendamise
ning taotleb absoluutse vaesuse määra vähendamist 5,8%’ni ning suhtelise vaesuse määra
vähendamist 15%’ni aastaks 2023.
Energiatõhususe direktiivi EL 2018/2002 Artikkel 7 nõuete ülevõtmiseks on 2019. aastal
täiendamisel energiamajanduse korralduse seadus, mille käigus täpsustatakse
energiaostuvõimetuse lahendamise korra välja töötamine. Selleks, et saavutada erinevate
meetmete kaudu energiatõhususe eesmärke, tuleb renoveerimise vms meetmete
ettevalmistamisel silmas pidada, kas ja kuidas saaks energiaostu riskigruppi ja
energiaostuvõimetuid isikuid kaasata energiatõhususe meetmetesse, et ka neil oleks võimalik
osa saada elamispinna energiatõhusamaks muutmise meetmetest.
Direktiivi ülevõtmisel seotakse energiavaesuses energiaostuvõimetu isik toimetulekutoetusega,
mis tähendab, et toimetulekutoetuse saajate arv ongi energiaostuvõimetu isik.
Energiaostuvõimetuks isikuks loetakse üksi elavat isikut või perekonda, kes on viimase kuue
kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral eluasemekulude (sh energiaostu) tagamiseks
toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek (bruto) ei ole suurem kui töötasu alammäär
tarbimiskaalude 1,0;0,8;1,2 korral. Toimetulekutoetust eluaseme kulude, sh ka korterelamu
laenu katteks sai 2018. aastal kokku ligi 21 tuhat elanikku, st 1,6% Eesti elanikest. 2019. aasta
I poolaastal anti eluaseme kulude katteks toetust ulatuses 5,8 mln eurot, millest 136 317 eurot
läks korterelamu renoveerimise laenumakseks.
Direktiiviga nr 2018/2002 taotletakse majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele füüsilistele
isikute ja leibkondade olukorra parandamist, kes pole võimelised täiendava toetuseta
energiasäästu meetmetes osalema. Selle saavutamiseks tuleb üldise energiasäästukohustuse
täitmiseks vajalike meetmete seast, mille loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus, määrata
poliitikameetmed majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele füüsilistele isikutele,
leibkondadele või nendele suunatud teenuste pakkujatele leevendamaks energiaostuvõimetust.
Juba täna on energiasäästumeetmetes ette nähtud energiaostuvõimetule isikule
energiatõhususmeetmete kättesaamine:
55
Inglise keeles energy poverty
56
https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
42
1) Lasterikaste perede kodutoetus. Toetuse raames parandatakse madala sissetulekuga
lasterikaste leibkondade elamistingimusi.
2) Korterelamute rekonstrueerimise toetus. Toetuse raames parandatakse
korterelamute energiatõhusust ning toetatakse kõiki korteriühistu liikmeid
energiasäästule suunatud tööde teostamisel. Erisus on loodud nendele piirkondadele,
kus on kinnisvara väärtus madalam ja energiavaesus suurem.
3) Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhine
investeeringutoetus. Toetuse raames parandatakse üürieluruumide kättesaadavust
leibkondadele, kes ei saa soetada endale eluruumi või üürida seda üüriturult,
sealhulgas sotsiaalmajanduslikult vähem kindlustatud isikud.
European Energy Poverty Observatory statistika järgi 57 ei paista Eesti väga probleemsena
silma. Näiteks kütmise tagamisel oli probleem 2,9% majapidamistest, võrreldes EL keskmise
7,9%. Võlgnevusi energiaarvete tasumisel on 6,3% majapidamistest võrreldes EL keskmise
7%-ga. Eesti perede energiamaksete osakaal sissetulekust on EL keskmisele (16,3%)- st 16,2%
väga lähedal. Ainuke küsimus on jahutus, kus eluruumi jahedana hoidmine on problemaatilisem
kui paljudes teistes riikides (Eesti 23,3% võrreldes EL keskmise 19,2%-ga). Kokkuvõttes võib
öelda, et energiaostuvõimetuse poolest on Eesti seis EL keskmisest natuke parem.
2.5. Teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde
i. Energialiiduga seotud avaliku ja – kui need on olemas – erasektori teadusuuringuid ja
innovatsiooni käsitlevad riiklikud rahastamis- ja muud eesmärgid ning vajaduse korral
eesmärkide saavutamise ajakava.
ENMAK 2030 üldeesmärk on tagada mh majanduse konkurentsivõimelisuse kasv: Tagada
tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa
Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti
majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.
ENMAK 2030 täitmisele kaasa aitamiseks on välja töötatud teadus- ja arendustegevuse (TA)
programm, mis sisaldab mh energiatehnoloogiate TA tegevusi. ENMAK TA programmis on
toodud ENMAK 2030 eesmärkide täitmisele kaasa aitamise mõõdikud ja ajakava aastani 2023.
ENMAK TA programm keskendub energeetikaalase teabe levitamise keskkonna arendamisele
(www.energiatalgud.ee) ja tarbijani viimisele, rahvusvahelises energiatehnoloogiaalases
koostöös ja energeetikaga seotud projektides osalemisele, taastuvate energiaallikate
integreerimisele elektrivõrku ja varustuskindlusele, biokütuste ja elektrisõidukite kasutusele
võtule, bioenergia ressursside kättesaadavusele tulevikus, pikaajalise hoonete renoveerimise
strateegia välja töötamisele, põlevkivi efektiivsemale kasutusele.
Riiklikke konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arengukavasid
aastani 2030 pole veel välja töötatud. Seetõttu pole võimalik neis seatavaid rahastamis- ja muid
eesmärke (sh seoses erasektoriga) arvestada energia- ja kliimaeesmärkide püstitamisel aastani
2030. Eesti kehtivad riiklikud arengudokumendid ei püstita eraldiseisvaid energiamajandusega
seotud teadus- ja arendustegevuse eesmärke. Energiamajandusega seotud teadus- ja
57
Bouzarovski, S. & Thomson, H. (2019) Transforming Energy Poverty Policies in the European Union: Second
Annual Report of the European Union Energy Poverty Observatory.
43
arendustegevus panustab üldiste riigi teadus- ja arendustegevuse eesmärkide saavutamisse.
Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine
Eesti” taotleb teadus- ja arendustegevuse rahastamisel järgmiste sihtide saavutamist:
teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase peab olema vähemalt 3% SKPst; ja
erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused peavad olema 2% SKPst.
Teadus- ja arendustegevusi ja innovatsiooni konkurentsivõime tõstmiseks käsitlevad
valdkondlikud kehtivad arengukavad:
Eesti maaelu arengukava 2014-2020
Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“
Riigi jäätmekava 2014-2020
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020
Transpordi arengukava 2014-2020
Koostamisel on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, metsanduse
arengukava aastateks 2021-2030, taristu ja liikuvuse arengukava 2021-2030.
ii. Puhta energia tehnoloogia edendamisega seotud riiklikud 2050. aasta eesmärgid, kui
need on olemas, ning vajaduse korral riiklikud eesmärgid, sh pikaajalised (2050), mis
on seotud vähese CO2 heitega tehnoloogia kasutuselevõtuga, sh suure
energiakasutusega ja rohkesti CO2 heidet tekitavate tööstussektorite CO2 heite
vähendamise ning vajaduse korral seonduva CO2 transpordi ja säilitamise taristu
tehnoloogia.
Arengudokumendiga „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ 58 lepiti riiklikul tasemel kokku
Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis, valdkondlikes ja valdkonnaülestes
poliitikasuundades, millega seatakse selge teekond kliimamuutuste leevendamiseks. Esimese
kogu majandust hõlmava poliitikasuunise kohaselt kujundatakse Eestist atraktiivne keskkond
eelkõige kasvuhoonegaaside heidet vähendavate innovaatiliste tehnoloogiate, toodete ja
teenuste arendamiseks. Samuti soodustatakse nende eksporti ja globaalset rakendamist
kliimamuutustega seotud üleilmsete probleemide lahendamiseks.
Lisaks käsitleb vähese CO2-heitega tehnoloogia kasutuselevõttu ka energeetika ja tööstuse
valdkondlikud suunised, milledest esimese kohaselt soodustatakse tööstuslikes protsessides
valdavalt vähese CO2 eriheitega tehnoloogiate rakendamist ning ressursside tõhusat kasutamist.
Teise innovaatilisust käsitleva suunise kohaselt eelistatakse energeetika ja tööstuse
kasvuhoonegaaside heite piiramisel teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, millega
edendatakse tõhusate energiatehnoloogiate arengut ning kodumaise taastuvenergiaressursi
maksimaalset väärindamist, suurendatakse primaarenergia kokkuhoidu ja vähendatakse
kasvuhoonegaaside heidet. Näiteks puhta energia tehnoloogiatest plaanib Eestis erasektor
ehitada pumphüdroelektrijaamad Paldiskisse (500 MW)59 ja Estonia kaevandusse (50 MW)60.
58
http://www.envir.ee/sites/default/files/362xiii_rk_o_04.2017-1.pdf
59
Paldiski saab teist sorti elektrijaama https://majandus24.postimees.ee/6139227/paldiski-saab-teistsorti-
elektrijaama
60 https://www.err.ee/857972/estonia‐kaevandusse‐kavandatakse‐pumphudroelektrijaama
44
iii. Kui see on kohaldatav, konkurentsivõimega seotud riiklikud eesmärgid.
ENMAK 2030 üldeesmärgi järgi taotletakse muuhulgas energiamajanduse panust
konkurentsivõime kasvu. Selle täitmist hinnatakse alljärgnevas tabelis kirjeldatud üldeesmärgi
täitmise hindamise mõõdikute abil:
Tabel 19. Konkurentsivõimega seotud riiklikud eesmärgid
ENMAK 2030 üldeesmärk: Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega
energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika
eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse
ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.
Indikatiivne
ENMAK 2030 üldeesmärgi mõõdik
sihttase
Majanduse energiamahukus. MWh/1000 €SKP2012 2
Kasvuhoonegaaside heitkogus energeetikasektoris SKP kohta, 0,35
tCO2ekv/€SKP2012
SKP muutus vs baasstsenaarium61, % 3,6%
Väliskaubanduse saldo muutus SKP suhtes vs baasstsenaarium61, % 2,8%
Tööviljakuse muutus vs baastsenaarium61, % 2,7%
Tööhõive muutus vs baasstsenaarium61, in/a 15900
3. POLIITIKASUUNAD JA MEETMED
3.1. CO2-heite vähendamise mõõde
3.1.1. Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine
61
Võrreldes mittesekkuva stsenaariumi (minimaalne regulatsioon ja toetused) tulemustega ENMAK 2030
majandusmõjude analüüsi mudelis
45
i. Poliitikasuunad ja meetmed, millega saavutatakse määruse (EL) 2018/842 kohane
eesmärk, millele on osutatud punktis 2.1.1, ning poliitikasuunad ja meetmed, mille
eesmärk on järgida määrust (EL) 2018/841, ning mis hõlmavad kõiki peamisi heidet
tekitavaid sektoreid ning sektoreid neeldajate edendamiseks, pidades silmas pikaajalist
visiooni ja eesmärki minna üle vähese heitega majandusele ning saavutada tasakaal
heite ja sidumise vahel kooskõlas Pariisi kokkuleppega.
Aprillis 2017 kiideti Riigikogus heaks Eesti pikaajalise kliimapoliitika arengudokument
„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi KPP 2050). KPP 2050 on
visioondokument, milles sätestatakse pikaajaline KHG-de heitkoguste vähendamise eesmärk ja
poliitikasuunised kliimamuutustega kohanemiseks või kliimamuutuste mõjule reageerimiseks
valmisoleku ja vajaliku vastupidavuse tagamiseks.
Kõnealuses dokumendis toodud põhimõtteid ja suuniseid tuleb arvesse võtta valdkonnaüleste
ja valdkondlike strateegiate ning riiklike arengukavade uuendamisel ja rakendamisel. Peamised
KPP 2050-s toodud kogu majandust hõlmavad ja valdkondlikud poliitilised suunised ja
põhimõtted, mis aitavad kaasa punktis 2.1.1 osutatud eesmärkide saavutamisele on toodud
antud dokumendi lisas (vt Lisa II KPP 2050 poliitilised suunised ja põhimõtted). Detailsed
suuniste kirjeldused on leitavad KPP 2050 dokumendist62.
Eelpool kirjeldatud arengudokumendi koostamisel lähtuti ühtlasi ka Eesti säästva arengu
riiklikust strateegiast „Säästev Eesti 21“, mille üks eesmärk on ökoloogilise tasakaalu
säilitamine sihiga käsitleda loodust kui väärtust ning kui ühiskonna keskset arenguressurssi
üheskoos Eesti üldise edendamisega.
Riigikogu kinnitas strateegiadokumendi „Säästev Eesti 21“ 2005. aastal. Säästva arengu
riikliku strateegia elluviimiseks ei ole koostatud eraldiseisvat kava. Strateegiat rakendatakse eri
sektorite strateegiate ja arengukavade kaudu.
2016. aastal valmis ühtlasi Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostöös teiste
ministeeriumite ja partnerite ning Eesti Keskkonnauuringute Keskusega „Eesti
kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan,
mis võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. aastal. Arengukava
koostamisprotsessi toetati Euroopa Majandusühingu finantsmehhanismist. Arengukava
peamine eesmärk on suurendada riikliku, regionaalse ja kohaliku tasandi valmisolekut ning
suutlikkust kliimamuutustega kohanemiseks. Arengukava elluviimise tulemusena paraneb
Eesti riigi valmisolek ja suutlikkus kliimamuutustega toimetulekuks kohalikul, piirkondlikul ja
riiklikul tasemel ning selgitatakse välja kliimamuutustele kõige haavatavamad valdkonnad.
Arengukavaga planeeritakse ja juhitakse kliimamuutuste mõjuga kohanemise valdkonda
terviklikult ühe strateegiadokumendi kaudu ning koondatakse ja ühtlustatakse kliimamuutuste
mõjuga kohanemise käsitlust. Sellega tagatakse kliimamuutuste mõjuga kohanemise eri
sektorite parem sidusus. Arengukava seab kaheksa alaeesmärki vastavalt kaheksale
prioriteetsele valdkonnale.
Järgnevalt on esitatud nimekiri poliitikatest ja meetmetest, mis panustavad peatükis 2.1.1 Tabel
4 ja Tabel 5 nimetatud eesmärkide täitmisesse. Lisaks juba hetkel rakendavatele poliitikatele
62
http://www.envir.ee/sites/default/files/362xiii_rk_o_04.2017-1.pdf
46
ja meetmetele on esitatud all järgnevalt ka mitmeid kavandatavaid poliitikaid ja meetmeid.
2019. aasta augusti seisuga käib Eestis töö mitmete sektoraalsete arengukavade eelnõude
(põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava, metsandusearengukava,
transpordiarengukava) välja töötamisega perioodiks 2021-2030. Kuna arengukavade eelnõude
protsess on alles algusjärgus pärinevad suur osa antud peatükis esitatud kavandatud meetmetest
2018. aastal valminud kahest asjakohasest uuringust: 1) Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja
Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga koostöös tellitud uuringust
„Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuste määruse
eesmärkide saavutamiseks Eestis“ ning 2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
tellitud uuringust „Riigi üldine energiatõhususkohustus aastatel 2021-2030 ning taastuvenergia
eesmärkide täitmine“.
Peab märkima, et selleks et järgnevalt esitatud kavandatavaid meetmeid reaalselt
arengukavades käsitleda peab teostama täiendavaid hinnanguid ja arendama
kasvuhoonegaaside inventuuri metoodikat. Nimetatud kavandavate meetmete potentsiaalse
rakendamise kohta ei ole tehtud ühtegi otsust.
Eesmärkide täitmiseks sobivate meetmete kokkuleppimiseks moodustati 11.07.2019 kliima- ja
energiakomisjon. Komisjoni esimene istung toimus 10.09.2019. Komisjoni arutelud
suunitlusega leida Eestile parimad lahendused on planeeritud kestma kuni riigieelarve
strateegia kinnitamiseni 2020. aasta kevadel.
Meetmete seos KHG vähendamisega on toodud lisas III ja kirjeldus on leitav kava lisas IV.
Täiendavate (kavandatud ja kavandamisel) meetmete tulemusel on võimalik vähendada KHG
heidet perioodil 2020-2030 kava valdkondades kokku veerandi võrra Tabel 20.
Tabel 20 Kasvuhoonegaaside heite vähenemine valdkonniti 2020-2030 täiendavate meetmete stsenaariumi kohaselt.
2020, KHG heide mln 2030, KHG Muutus,
t CO2ekv (sh LULUCF) Valdkonnad heide mln t %
10,9 ENERGEETIKA 6,6 40%
2,1 TRANSPORT 1,7 19%
1,4 PÕLLUMAJANDUS 1,6 -14%
-1,4 LULUCF -0,2 -600%
0,3 JÄÄTMED 0,2 33%
TÖÖSTUSLIKUD
0,7 PROTSESSID 0,7 0%
14 KOKKU 10,5 25%
Poliitikad ja meetmed, millega saavutatakse jagatud kohustuse määruse kohane eesmärk
KHG-de heitkoguste vähendamise potentsiaaliga valdkondade ülesed meetmed
Järgnevalt on esitatud Eestis rakendatavad valdkondade ülesed poliitikad ja meetmed KHG
heitkoguste vähendamiseks.
47
Valdkondade ülesed kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaaliga poliitikad ja meetmed
LULUCF ja põllumajanduse sektoris on:
PM3 Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus nn
rohestamise toetus
PM6 Natura 2000 toetus põllumajandusmaale
PM10 Turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks
Valdkondade ülesed kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaaliga poliitikad ja meetmed
energeetika ja põllumajanduse sektoris on:
PM7 Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas
mittepõllumajandusliku tegevuse suunas; ja
PM8 Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks.
Valdkondade ülesed kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaaliga poliitikad ja meetmed
energeetika, transpordi ja põllumajanduse sektoris on:
PM11 Bioenergia tootmine ja selle osakaalu suurendamine põllumajanduses
Meetmed äri-/avalik ja elamusektoris
Elamu- ja äri-/avalikus sektoris arvesse võetavad meetmed on seotud peamiselt energia
säästmisega hoonete rekonstrueerimise kaudu. Peamised KHG-de heitkoguseid mõjutavad
meetmed on: energiasääst hoonete rekonstrueerimise kaudu. Peamised KHG-de heitkoguseid
mõjutavad meetmed on:
HF1 Avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine;
HF2 Eramute ja kortermajade rekonstrueerimine; ja
HF3 Miinimumnõuete kehtestamine liginullenergiahoonetele.
Mõnede meetmete rakendamine on alles arutamisel või oodatakse nende elluviimiseks
täiendavate rahaliste vahendite vabanemist. Seesugused meetmed on:
HF5 Täiendav avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine
HF6 Täiendav eramajade ja korterelamute rekonstrueerimine
Error! Reference source not found.ja lasteaedade rekonstrueerimine
HF4 Investeeringud tänavavalgustuse rekonstrueerimisprogrammi
Peamine soojatootmissektori KHG-de heitkoguseid mõjutav meede on:
Error! Reference source not found.EN3 Soojamajanduse arendamine.
Mõnede meetmete rakendamine on alles arutamisel või oodatakse nende elluviimiseks
täiendavate rahaliste vahendite vabanemist. Seesugune meede on:
EN4 Soojamajanduse täiendav arendamineError! Reference source not found..
Meetmed transpordisektoris
Transpordisektoris kehtestatud peamised KHG-de heitkoguseid mõjutavad meetmed on:
TR1 Biokütuste osakaalu suurendamine transpordisektoris;
TR2 Transpordisektori kütusesäästlikkuse suurendamine;
TR3 Säästliku autojuhtimise propageerimine;
48
TR4 Ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu
suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks;
TR5 Mugava ja kaasaegse ühistranspordi väljatöötamineError! Reference source
not found.;
TR6 Raskeveokite ajapõhine teekasutustasu.
Alljärgnevate meetmete rakendamine on alles arutamisel:
TR7 Elektriautode ostutoetus;
TR8 Täiendav säästliku autojuhtimise propageerimineError! Reference source not
found.;
TR9 Täiendavad ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnadestranspordi
energiasäästu suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks;
TR10 Täiendavad tegevused mugava ja kaasaegse ühistranspordi väljatöötamisel;
TR11 Raskeveokite läbisõidupõhine teekasutustasu kehtestamineError! Reference
source not found.;
TR12 Sõidukite rehvid ja aerodünaamika;
TR13 Raudteeinfrastruktuuri arendamine (sh Rail Balticu ehitus);
TR14 Raudtee elektrifitseerimine;
TR15 Praamlaevade elektrifitseerimine.
2018. aastal läbiviidud uuringutes, leidmaks kulutõhusaimaid meetmeid Eesti energia ja
kliimaeesmärkide täitmiseks, esitati ka järgnevalt esitatud maksumeetmed. All nimetatud
meetmed on arutelu all ja vajavad täiendavaid uuringuid.
TR16 Autode teekasutustasud (va raskeveokid);
TR17 Sõiduautode registreerimise ja aastamaks; ja
TR18 Ühistranspordi üleviimine biometaanile ja elektrileError! Reference source
not found.
Meetmed tööstusprotsesside ja toodete kasutamise sektoris
Tööstuslike protsesside ja toodete kasutamise sektori peamine kasvuhoonegaaside
vähendamise meede on:
TÖ1 Keelud, piirangud ja kohustused, mis tulenevad määrusest (EL) nr 517/2014
fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja direktiivist 2006/40/EC, mis käsitleb
mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid Error! Reference source not
found.
KHG-de määrusega (EL) nr 517/2014 (mis jõustus 1. jaanuaril 2015) kehtestatakse F-gaaside
järkjärgulise vähendamise ajakava aastaks 2030, mis viiakse ellu lubatud ühikute süsteemi ja
keeldude/piirangute rakendamise teel.
Meedet toetatakse Eestis lisaks ka alternatiivsete looduslike ja madala GWP-sisaldusega
külmutusagentide projektipõhise edendamise kaudu, võttes arvesse määrusest (EL) nr 517/2014
tulenevaid keeldusid ja piiranguid. Projektipõhine alternatiivsete looduslike ja madala GWP-
sisaldusega külmutusagentide edendamine koosneb kolmest tegevusest:
Tagada Eesti külmatehnikutele võimalus aastast 2020 omandada teadmisi, et töötada
uute tehnoloogiate ning ainetega (CO2, NH3, HC-d). Eesti haridus- ja kutsesüsteem
kohandatakse uutele nõuetele ja toimub täiendõpe turul juba tegutsevatele töötajatele;
Täiendavate meetmete abil hoitakse ära investeeringud rangete piirangute alla kuuluvate
49
kõrge GWP-ga külmaainetel põhinevatesse tehnoloogiatesse ja tagatakse nende ainete
võimalikult suures mahus kogumine ja ringlussevõtt; ja
Sihtgrupid on teadlikud 2020.a jõustuvatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest
(EL) nr 517/2014 tulenevatest piirangutest ja keeldudest, tehnoloogilistest võimalustest
ning saavad vajadusel abi tehniliste probleemide lahendamisel ja tehnoloogia valiku
alaste otsuste langetamisel.
Eelpool nimetatud tegevused toetavad ja võimendavad määruse (EL) nr 517/2014 ja teiste
riiklike õigusaktide mõju. Nimetatud tegevused on alles algustaadiumis ja seetõttu ei ole
võimalik veel nende mõju eraldi hinnata määruse (EL) nr 517/2014 mõjudest.
Direktiivi 2006/40/EÜ kohaselt on alates 1. jaanuarist 2017 keelatud uute EL-i tüübikinnitusega
sõiduautode, pikap-autode ja kaubikute müük, mille kliimaseadmed sisaldavad külmutusainet,
mille globaalse soojenemise potentsiaal on suurem kui 150. Eesti ei ole kehtestanud määrusega
517/2014 ja direktiiviga 2006/40/EÜ kehtestatutest oluliselt rangemaid nõudeid.
Meetmed põllumajanduses
Põllumajandussektori KHG-de heitkoguseid püütakse piirata ja vähendada järgmiste Eesti
maaelu arengukava 2014–2020 (MAK 2014-2020) meetmete abil, mida nimetatakse ka
„Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise
tegevuskavas 2012–2020“ ja „Eesti mahepõllunduse arengukavas aastateks 2014–2020“:
PM1 Mahepõllumajandus;
PM2 Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede ja selle alameetmed;
PM4 Teadmussiire ja teavitus;
PM5 Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused; ja
PM9 Loomade heaolu.
2018. aastal läbiviidud uuringus, leidmaks kulutõhusaimaid meetmeid Eesti kliimaeesmärkide
täitmiseks, esitati ka järgnevalt esitatud meetmed. All nimetatud meetmed on arutelu all ja
seetõttu pole nende mõju arvestatud peatükis 5 esitatud kasvuhoonegaaside prognoosides.
PM12 Sööda kvaliteedi parandamine piimalehmadel;
PM13 Rohumaal karjatamise osakaalu kasv;
PM14 Otsekülv;
PM15 Talvine taimkate;
PM16 Täppisväetamine; ja
PM17 Mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetistega.
Arutelu all on ka veel järgnevad meetmed:
PM18 Investeeringud kasvuhoonete ja köögiviljade laohoonete energiasäästu ja
taastuvenergia kasutuselevõtuks
PM19 Happeliste muldade neutraliseerimine
PM20 Sõnnikukäitluse parendamine
PM21 Auditid suuremates põllumajandusettevõtetes
Meetmed jäätmesektoris
Üldised jäätmeid puudutavad nõuded ja reeglid on sätestatud jäätmeseadusega, milles on
toodud järgmine KHG-de heitkoguste piiramiseks ja vähendamiseks rakendatav meede:
50
JM1 Ladestatavate biolagunevate jäätmete koguse protsendiline piiramine ja
jäätmematerjalide korduskasutusse ja ringlusse võtmise mahu suurendamine
Jäätmekäitluseeskirjade sätestamise kohustus, sh jäätmekäitluskava kinnitamine ja
uuendamine, on kohaliku omavalitsuse ülesanded, mis on kehtestatud kohaliku omavalitsuse
korralduse seadusega. Enamiku kohalike omavalitsuste kinnitatud jäätmekäitluskavade
kohaselt on tahkete olmejäätmete lahtine põletamine keelatud.
„Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ hõlmab järgmist poliitikasuunda:
JM2 Jäätmete prügilatesse ladestamise (sh biolagunevate jäätmete) vähendamine
Riigi jäätmekava 2014–2020 eesmärgiks on juurutada jäätmete hierarhia põhist jätkusuutlikku
jäätmekäitlust, mis keskendub peamiselt kaasaegsele tootedisainile, puhtale ressursisäästlikule
tootmisele ja toodetud materjalide ringlusse võtmisele. Samuti keskendutakse materjalides ja
toodetes sisalduvate ohtlike ainete koguse vähendamisele.
Riigi jäätmekava hõlmab järgmisi KHG heitkoguseid piiravaid ja vähendavaid meetmeid:
JM3 Jäätmetekke ennetamise ja vähendamise propageerimine, sh jäätmete ohtlikkuse
vähendamine; ja
JM4 Jäätmetest tingitud keskkonnaohtude vähendamine, seire ja järelvalve tõhustamine.
2013. aastal sai AS Eesti Energia valmis Iru elektrijaama moodsa ja tõhusa jäätmetest energiat
tootva jaama, mis toodab soojust ja elektrit segaolmejäätmetest. Iru jäätmetest energiat tootva
jaama valmimine on vähendanud ulatuslikku segaolmejäätmete prügilatesse viimist. Iru
õhusaasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskavas 2013–2030 toodud hinnangu kohaselt
kasutatakse aastas energia tootmiseks kokku 250 kt segaolmejäätmeid. Iru koostootmisjaamas
põletatakse peamiselt Eesti segaolmejäätmeid, millele lisandub 250 kt suuruse aastase sihtmahu
saavutamiseks imporditud jäätmekütus.
Poliitikad ja meetmed, millega saavutatakse LULUCF määruse kohane eesmärk
Metsaseaduses on sätestatud Eesti metsade majandamise õigusraamistik. Metsaseaduse
peamine eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Metsaseadus
hõlmab metsa uuendamise meedet, mille eesmärk on aidata kaasa metsa raie- või
loodusõnnetuste järgsele taastumisele. Metsaseaduse kohaselt on metsaomanik kohustatud
tagama metsa uuendamise hiljemalt viie aasta jooksul pärast raiet või loodusõnnetust. Kiire
raiejärgse metsa uuendamise toetamine soodustab metsamaal süsiniku järjekindlat sidumist
ning seeläbi Eesti metsade KHG-de sidumise taseme säilimist.
2011. aastal Riigikogu kinnitatud „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ on Eesti
metsandussektori ametlik säästva arengu strateegia. Selles arengukavas on määratud
metsanduse eesmärgid aastateks 2011–2020 ning kirjeldatud nende saavutamiseks vajalikke
meetmeid ja vahendeid. Arengukava põhieesmärk on tagada metsade tootlikkus ja elujõulisus
ning mitmekesine ja tõhus kasutamine. Üks eesmärke on suurendada metsade juurdekasvu ja
süsiniku sidumise võimet vastavate metsamajandustegevuste kaudu, nagu metsade uuendus-,
valgustus- ja harvendusraie.
Keskkonnaministeerium alustas 2017. aasta detsembris metsanduse arengukava 2021-2030
koostamist, moodustades arengukava lähteülesande kokkupanemiseks vajaliku töörühma.
Töörühma ülesandeks on välja selgitada metsanduses lahendamist vajavad probleemid ning
koostada lähteülesanne. Lähteülesande valmimisel kooskõlastab Keskkonnaministeerium selle
51
huvirühmade ja teiste ministeeriumitega. Uue arengukava koostamisel arvestatakse KPP 2050-
s seatud metsanduse sektori valdkondlike suuniseid. Metsanduse arengukava 2021-2030
esitatakse Riigikogule vastu võtmiseks 2020. aasta mais.
LULUCF-i sektori tulevane roll KHG-de siduja või allikana sõltub peamiselt metsa
majandamise alastest tegevustest, samuti turvasmulla kasutamisest ning põllumaade ja
rohumaade haldamise meetoditest.
Hetkel kehtivas „Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020“ tuuakse välja, et riik on seadnud
eesmärgi suurendada puidu kasutamist, kuna Eesti metsade vanuseline struktuur võimaldab
ulatuslikumat raietegevust (12–15 mlnonit m3 aastas) ja metsaressursside kasutamata jätmine
oleks ebamõistlik taastuvenergia raiskamine. „Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020“
toodud eesmärkide saavutamist toetab Eesti maaelu arengukava 2014-2020, mille kaudu
kaasrahastatakse meetmeid erametsanduse toetamiseks. Maaelu arengukava 2014-2020
eesmärk on toetada Eesti maaelu teiste, EL-i ühises põllumajanduspoliitikas,
ühtekuuluvuspoliitikas ja Euroopa ühises kalanduspoliitikas sätestatud meetmete täiendamise
teel. Lisaks soovib Maaeluministeerium aidata suurendada põllumajandussektori
konkurentsivõimet, tõhustada loodusressursside säästvat kasutamist ja tõhustada arengukava
elluviimise kaudu kliimameetmeid. Maaelu arengukava rakendatakse meetmete abil, mis
põhinevad arengukava koostamise käigus tuvastatud vajadustel ja eesmärkidel. Kokku
rakendatakse arengukava raames üle 20 (alam-) meetme.
Metsa majandamisega seotud meetmed
„Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ ja MAK 2014-2020 hõlmavad järgmisi meetmeid,
mille eesmärk on tagada metsade säästlik kasutamine, st suurendada metsade ehk
süsinikureservuaaride ulatust:
MM1 Kliimamuutuste leevendamiseks metsade netojuurdekasvu ja süsiniku sidumise
võime suurendamine metsade õigeaegse uuendamise läbi
MM2 Majandatavate erametsade elupaigatüübiga kokkusobivate puuliikidega
uuendamise propageerimine
MM3 Metsade tervise parandamine ja ohtlike negatiivsete tegurite leviku vältimine
MM4 Fossiilsete kütuste ja mittetaastuvate loodusvarade kasutamisega seotud
keskkonnamõjude vähendamine Eesti puidutootmise ja -kasutamise suurendamise läbi
MM5 Natura 2000 toetus erametsamaale
MM6 Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisus parandamisse
MM7 Elupaikade kaitse tagamine
MM8 Bioloogiliste protsesside säilitamine ja Eestis levinud liikide populatsioonide
alalhoidmine
ii. Piirkondlik koostöö selles valdkonnas, kui see on asjakohane.
Balti riigid (Eesti, Läti, Leedu) on teinud koostööd mitmetes kliimateemalistes projektides.
Loodud on kolme Balti riigi vaheline kasvuhoonegaaside inventuuri ja prognooside ekspertide
võrgustik, mille eesmärgiks on tõsta erinevate kasvuhoonegaaside aruannete kvaliteeti
teadmiste ja kogemuste jagamise kaudu. Projekt lõppes 2017. aastal, ent ekspertide koostöö on
jätkunud ka peale seda.
52
Viimastel aastatel on tihedam koostöö toimunud Balti riikide LULUCF sektori ekspertide
vahel, et jagada teavet metsade majandamise ning metsade süsiniku sidumist käsitlevate
asjakohaste teadustööde ning võimalike uute meetodite osas. Riikide koostöös on
ettevalmistatud uus projektiettepanek LULUCF-määruse rakendamisega seotud
andmekogumite ja meetodite parandamiseks ning võimekuse suurendamiseks. Projekti
eesmärgiks on hõlbustada riiklike ja rahvusvaheliste ekspertide vahelist teadmussiiret praeguste
lähenemisviiside, mudelite ja andmebaaside kohta leevendusmeetmete mõjude hindamiseks ja
andmete raporteerimiseks. Projekt aitab kaasa riikide LULUCF sektori inventuurisüsteemide ja
leevendusstrateegiate edendamisele. See võimaldaks ka suurendada Baltikumi
maakasutuspoliitika ühtsust/järjepidevust LULUCF määruse, EL-i ühise
põllumajanduspoliitika ja teiste asjakohaste poliitikate vahel.
Seonduvalt riikliku metsanduse arvestuskava (FRL) 2021-2025 ettevalmistamisega on Eesti, Läti ja
Leedu kolleegide vahel toimunud regulaarne infovahetus, mis jätkub ka FRL 2026-2030
ettevalmistamisel.
2018. aastal toimus Eesti ja Läti ühisseminar põllumajanduse ja maakasutuse sektorite
modelleerimise ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta põllumajanduses.
Mõlemad riigid tutvustasid seminaril põllumajandussektoris rakendatavaid riiklikke meetmeid
kui ka potentsiaalseid kavandatavaid meetmeid, sealhulgas ka riiklikke kulutõhususe uuringuid.
iii. Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldatavust, rahastamismeetmed, sh liidu
toetus ja liidu vahendite kasutamine kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, kui see on
asjakohane.
Euroopa Liidu toetust ja liidu vahendeid planeeritakse kasutada järgmistes meetmetes:
EN3 Soojamajanduse arendamine
EN4 Soojamajanduse täiendav arendamine
EN12 Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri-Euroopa sünkroonalaga
TR1 Biokütuste osakaalu suurendamine transpordisektoris
TR4 Ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu
suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks
TR9 Täiendavad ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi
energiasäästu suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks
TR13 Raudteeinfrastruktuuri arendamine (sh Rail Balticu ehitus)
HF1 Avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine
HF2 Eramute ja kortermajade rekonstrueerimine
HF5 Täiendav avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine
HF6 Täiendav eramajade ja korterelamute rekonstrueerimine
PM1 Mahepõllumajandus
PM2 Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede ja selle alameetmed
PM4 Teadmussiire ja teavitus
PM5 Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused
PM6 Natura 2000 toetus põllumajandusmaale
PM7 Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas
mittepõllumajandusliku tegevuse suunas
53
PM8 Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks
PM9 Loomade heaolu meede
PM11 Bioenergia tootmine ja selle osakaalu suurendamine põllumajanduses
MM5 Natura 2000 toetus erametsamaale
MM6 Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse
3.1.2. Taastuvenergia
i. Poliitikasuunad ja meetmed, millega saavutatakse riiklik panus liidu tasandi siduva
2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamiseks ning järgitakse artikli 4 punkti a
alapunktis 2 osutatud trajektoore ja, kui need on asjakohased või kättesaadavad,
elemente, mis on esitatud punktis 2.1.2, sh sektori- ja tehnoloogiaspetsiifilised
meetmed63.
ENMAK 2030 dokument kirjeldab erinevaid meetmeid, mille abil soovitakse saavutada
arengukavas kirjeldatud taastuvenergia eesmärke. Kõige otsesemalt panustavad taastuvenergia
kasutuse kasvu järgmiseid ENMAK 2030 meetmed:
Meede 1.1 Elektrienergia tootmise arendamine;
Meede 1.5 Soojuse tõhus tootmine;
Meede 2.1 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis;
Peatükis 2.1.2 kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks rakendatakse järgmiseid meetmeid, mille
detailne kirjeldus on esitatud käesoleva dokumendi lisas (vt Lisa III):
EN1 Taastuvenergia toetus ning toetus tõhusaks soojuse ja elektri koostootmiseks;
ENError! Reference source not found.;
EN4 Soojamajanduse täiendav arendamine;
EN5 Taastuvenergia toetus läbi vähempakkumiste oksjoni (tehnoloogia neutraalne);
EN6 Taastuvenergia toetus läbi vähempakkumiste oksjoni (tehnoloogia spetsiifiline);
EN7 Energiamajanduse arengukava teadus-ja arendustegevuse programm;
Error! Reference source not found.;
TR7 Elektriautode ostutoetus;
TR19 Ühistranspordi üleviimine biometaanile ja elektrile;
TR13 Raudtee infrastruktuuri arendamine (sh Rail Balticu ehitus);
TR14 Raudtee elektrifitseerimine;
TR15 Praamlaevade elektrifitseerimine;
PM11 Bioenergia tootmine ja selle osakaalu suurendamine põllumajanduses
63
Nende meetmete kavandamisel võtavad liikmesriigid arvesse praeguste rajatiste olelusringi lõppu ja
ajakohastamispotentsiaali.
54
ii. Kui see on asjakohane, piirkondliku koostöö erimeetmed ning soovi korral
hinnanguline taastuvatest energiaallikatest toodetud energia üleliigne kogus, mida
saaks üle kanda teistele liikmesriikidele, et saavutada riiklik panus ja järgida
trajektoore, nagu on esitatud punktis 2.1.2.
Peatükis 2.1.2 kirjeldatud eesmärkide täiendavaks saavutamiseks (taastuvelektrienergia osakaal
aastaks 2030 50%, kui rakendatakse edukalt koostöömehhanisme teiste liikmesriikidega)
valmistutakse ette ning selle toetamiseks on ette nähtud meede, mille kirjeldus on esitatud
käesoleva dokumendi lisas (vt Lisa IV):
EN2 Tuuleparkidesse tehtavate investeeringute toetus
Lisaks on Eestis koostöömehhanismide rakendamiseks ja võimaluste kaardistamiseks kokku
kutsutud ministeeriumite esindajatest ja turuosalistest koosnev taastuvenergia ekspertrühm, mis
tegeleb ka statistikakaubandusega seonduvate küsimustega. Ekspertrühma töö raames
kaardistatakse võimalikke koostööriike ning samuti koostatakse ülevaadet riikidest kes on
aktiivselt otsimas statistikakaubandusest tulenevaid võimalusi siseriikliku taastuvenergia
arengu toetamiseks. Lisaks kaardistatakse nimekirju ühisprojektidest ja meetmetest, mis
annavad selge ülevaate projektidest, mida Eestil on järgmise perioodi eesmärke silmas pidades
teistele liikmesriikidele pakkuda. Ühtlasi edendatakse ministeeriumite vahelist koordinatsiooni,
leidmaks lahendusi administratiivsetele probleemidele.
Arvestades Eesti häid tuuletingimusi, biomassi kättesaadavust ning ettevalmistatud projektide
mahtu on siinsetel taastuvenergiat arendavatel ettevõtjatel väga head võimalused paindlike
koostöö mehhanismide abil taastuvenergia tootmisüksuste arendamiseks. Eestis on täna
arendusjärgus enam kui 4 GW ulatuses tuuleparke nii maismaal kui rannikuvetes. Tuuleparkide
valmimisajad sõltuvalt vastavalt riigikaitseliste piirangute leevendamisest, milleks on peamiselt
kõrguspiirangud maismaal ja mereala planeeringu kehtestamisest, mis eelduste kohaselt
kehtestaks 2020 aasta lõpuks. Alloleval joonisel on kujutatud Eesti mereala planeeringu
eskiisprojekt, kus siniseviirutusega märgitud alad on potentsiaalsed tuuleenergeetika
arendamiseks sobilikud alad, tumedate joontega markeeritakse mereala piirid, varasemad
planeeringu alad on markeeritud punase taustaga.
Joonis 12 Eesti merealaplaneeringu esialge eskiisprojekt.
55
Piirangute leevenduste järgselt on Ida-Eesti tuuleenergia arenduste potentsiaaliks 300 MW ja
Lääne-Eestis suurusjärgus 850 MW. Mereala potentsiaaliks on suurusjärk 7000 MW:
Ala nr 1. ~3000 MW
Ala nr 2. ~4000 MW
Ala nr 3. ~150 MW
Tegemist on esialgse indikatsiooniga kuna väga palju sõltub alade kattuvusest, varjudest,
erinevate arenduste vahele jäävatest puhveraladest ning tehnoloogia arengust. Kattuvust silmas
pidades realiseerub mereala planeeringus välja toodud aladest 60-70%. 2030 aastaks võiks
prognooside kohaselt lisanduda 2 GW taastuvenergia võimsusi tuuleenergeetika vallas.
Eestis on arendusjärgus kaks pumphüdroakumulatsioon-elektrijaama (edaspidi PHEJ)
koguvõimsusega 550 MW ning taastuvenergia tootmise potentsiaal biomassist. Arvestades
Eesti soovi rajada uusi elektritootmisvõimsusi eelkõige turupõhiselt ning paindlike
koostöömehanismide rakendamise abil, samuti Eesti soovi suurendada eelkõige kodumaiste
primaarenergiaressursside kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste
Eestisse rajamisega energiajulgeolekut, toetatakse eelnimetatud põhimõtetele vastavate
projektide realiseerimist.
iii. Asjakohasusest lähtuvalt erimeetmed, mis on seotud rahalise toetusega, sh liidu
toetusega ja liidu vahendite kasutamisega taastuvatest energiaallikatest energia
tootmise ja sellise energia kasutamise edendamiseks elektri-, kütte- ja jahutus- ning
transpordisektoris.
ENMAK 2030 dokument kirjeldab erinevaid meetmeid, mille abil soovitakse saavutada
arengukavas kirjeldatud taastuvenergia eesmärke. Kõige otsesemalt panustavad taastuvenergia
kasutuse kasvu järgmised ENMAK 2030 meetmed:
Meede 1.1 Elektrienergia tootmise arendamine;
Meede 1.5 Soojuse tõhus tootmine;
Meede 2.1 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis.
Peatükis 2.1.2 kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks rakendatakse järgmiseid meetmeid, mille
kirjeldus on leitav käesoleva dokumendi lisas (vt Lisa IV):
Olemasolevad meetmed:
EN1 Taastuvenergia toetus ning toetus tõhusaks soojuse ja elektri koostootmiseks
Toetusi makstakse elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest,
koostootmise režiimil biomassist või tõhusa koostootmise režiimil.
EN5 Taastuvenergia toetus läbi vähempakkumiste oksjoni (tehnoloogia neutraalne)
Meetme eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu läbi vähempakkumiste oksjoni.
Oksjonite maht ja ajakava on korrelatsioonis taastuvenergia eesmärkide täitmise
trajektooridega. Oksjonite väljakuulutamise ajagraafik:
Oksjoni väljakuulutamise Oksjoni maht
aasta
56
2019 5 GWh
2020 5 GWh
2021 450 GWh
2023 650 GWh
EN3 Soojamajanduse arendamine
Meede hõlmab üleminekut kütteõlidelt taastuvenergiale ja/või kohalikele energiaallikatele (nt
biomass, turvas), kaugküttevõrkude soojakadude vähendamist ning ebatõhusalt töötavate
kaugküttevõrkude ümber ehitamist lokaal- ja kohtküttesüsteemideks.
TR1 Biokütuste osakaalu suurendamine transpordisektoris
Meetme eesmärk on saavutada 2020. aastaks transpordisektoris 10% suurune biokütuste
osakaal. Selle saavutamiseks kehtestati vedelkütuste segamisekohutus ning suurendatakse
transpordisektoris biometaani kasutamise osakaalu.
TR7 Elektriautode ostutoetus
Ostutoetuse eesmärgiks on elektrisõidukite kasutusele võtmise suurendamine. Meetmega
toetataks eelkõige suurema läbisõiduga sõidukite soetamist (ärisõidukid, sh kaubikud).
Toetatakse ligikaudu 4000 sõidukit soetamist aastas (toetus kuni 5000 eurot sõiduki kohta).
CO2 kokkuhoiu potentsiaal kuni 2030. aastani 489 825 t CO2. Ühtlasi suureneb läbi meetme
taastuvenergia osakaalutranspordisektoris, väheneb linnaõhu välisõhu saaste ja müra.
Täiendavad võimalikud meetmed (planeeritavad):
EN6 Taastuvenergia toetus läbi vähempakkumiste oksjoni (tehnoloogia spetsiifiline)
Meetme eesmärk oleks suurendada konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia
tootmist läbi tehnoloogia spetsiifiliste vähempakkumiste.
EN4 soojamajanduse täiendav arendamine;
Meede hõlmab täiendavat katlamajade ja küttevõrkude renoveerimist, täiendavat toetust
tarbijate üleminekuks lokaal- ja kohtküttele.
TR19 Ühistranspordi üleviimine biometaanile ja elektrile
Meetme eesmärgiks on täita taastuvenergia ja puhaste sõidukite direktiivist tulenevaid
kohustusi, võttes elektribussid kasutusele linnalistes piirkondades ning gaasibussid, mis
tarbivad kütusena biometaani võtta kasutusele maapiirkondades ning seeläbi vähendada
ühtlasi ka transpordisektori KHG heidet.
TR13 Raudtee infrastruktuuri arendamine (sh Rail Balticu ehitus)
57
Meetme eesmärgiks on viia läbi nihe ühistranspordi ja mootorita transpordivahetite
kasutamise kasvu suunas, ühtlasi ka nõudluse juhtimine ja vähendamine.
TR14 Raudtee elektrifitseerimine
Raudtee elektrifitseerimisega võetakse eesmärgiks arendada keskkonnasäästlikku transpordi-
viisi, tõstes samal ajal raudteeveo konkurentsivõimet, suunates täiendavalt osa kaupa maanteelt
raudteele. Muutes raudteel kaubavedamine atraktiivsemaks ja vähendades vedajate
tegevuskulusid, saame kokkuvõttes ohutuma ning keskkonnasõbralikuma keskkonna.
TR15 Praamlaevade elektrifitseerimine;
Meetme eesmärk on viia mandri ja Saaremaa ning Hiiumaa vahel sõitvad praamid elektrile.
Tehniliselt on elektrile üleminek saavutatav Hiiumaa ühenduse praamidel 50% ulatuses ning
Saaremaa ühenduse praamidel 100% ulatuses.
Meetmega kaasnev CO2 vähendamise potentsiaal alates 2023. aastast: Saaremaa liinil – 8072 t
CO2/a; Hiiumaa liinil – 4120 t CO2/a. 110 000 t CO2 2030. aastaks.
EN7 Energiamajanduse arengukava teadus-ja arendustegevuse programm
Programmi raames viiakse ellu projekte ja tegevusi, mis aitavad kaasa energiamajanduse
arengukava rakendamisele, seeläbi ka taastuvenergia edendamist.
PM8 Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks ;
Meetme eesmärk on toetada biogaasist toodetud soojuse ja elektri tootmist.
PM11 Bioenergia tootmine ja selle osakaalu suurendamine põllumajanduses
Meetme eesmärk on tõsta biometaani tootmist põllumajandus ettevõtetes, kus eesmärk on toota
sõnnikust, sh lägast, biogaasi, mis asendaks fossiilsete kütuste kasutamist energeetikas ja
transpordis. Fookus on väiksematel investeeringutel.
PM18 Investeeringud kasvuhoonete ja köögiviljade laohoonete energiasäästu ja
taastuvenergia kasutuselevõtuks
Meetme eesmärgiks on aiandussektoris taastuvenergia osakaalu suurendamine ning
energiasääst läbi kaasaegse tehnoloogia (koostootmine, päikesepaneelid, uued katmikalad)
kasutuselevõtt.
EN13 Õhuseireradarite soetamine tuuleparkide arendamiseks
Riigikaitselistest kaalutlustest seatud kõrguspiirangud kehtivad suures osas Eesti maismaa- ja
merealast (eelkõige Ida-Eestis ja Lääne-Eestis). Kõrguspiiranguid saab leevendada täiendavate
radarite kasutuselevõtu abil. Meetme eesmärk on toetada läbi radarite soetamise tuuleenergia
arengut, et edendada taastuvenergia arengut Eestis. Vabastada maismaa-ja tuuleparkide alad
kõrgus- ja riigikaitselistest piirangutest, mis võimaldab tuuleparkide rajamist.
58
EN14 Meretuuleparkide eelarendus (liitumised, planeeringud), ühisprojekt
Meretuuleparkide rajamiseks peavad arendajad tegema olulises mahus kulutusi juba enne, kui
on selge, kas piirkonnas tuuleparki rajada saab. Näiteks võib selguda, et nimetatud piirkond
tuleb looduskaitse alla võtta. Kõrged riskid tõstavad ühiskonna jaoks taastuvelektri hinda ning
heidutavad potentsiaalseid arendajaid. Võimalikuks lahenduseks on riigipoolsed tegevused
meretuulepargi eelarendamiseks (näiteks vajalike planeerimismenetlustoimingute läbi viimine,
elektrivõrguga liitumise rajamine). Eelkõige on sellist eelarendamist mõistlik riigi poolt
kaaluda teiste riikidega (nt Läti) ühisprojektides.
Lisaks käesoleva dokumendi Lisas IV välja toodud meetmetele, mis on pigem rahalise toetuse
või regulatiivse iseloomuga, rakendatakse Eestis ka muid tegevusi mida võib liigitada
taastuvenergia toetamise meetmeteks:
Käimasolevad või lähiajal tellitavad uuringud ja analüüsid
„Kohaliku kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüs),“ mille eesmärk on
analüüsida ettevõtte tegevuskoha kohaliku omavalitsuse ja kohaliku kogukonna rahalise kasu
(kohaliku kasu) instrumente ning kokkulepete seadustamise mõju osapoolte hoiakutele
kohaliku kasu realiseerimisele ning leida võimalikud alternatiivsed õiguslikud lahendused
probleemi lahendamisel. Eesmärk peab olema osapoolte võrdne kohtlemine, õiguskindlus,
kokkulepete läbipaistvus ning võimaluse säilimine paindlike, kõigile osapooltele sobivate
kokkulepete sõlmimiseks.
Taastuvenergia projektide menetluse käsiraamatu koostamine, mille eesmärk on teha
projektiarendajatele ja taastuvenergiasse investeerida soovivatele isikutele kättesaadavaks nn
menetluste käsiraamat, et hõlbustada menetluste mõistmist.
Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi, mille eesmärk on leida milliste
tõenäoliste meetmete ning meetmetega kaasnevate mõjudega jõuab Eesti praegusest
kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgist -80% aastaks 2050, eesmärgini -100%.
Muud taastuvenergia tootmist toetavad meetmed/tegevused
Selleks, et Eestis tekiks uusi taastuvenergial põhinevaid elektritootmisvõimsusi, on vaja lisaks
rahalistele toetusmeetmetele pakkuda arendajatele riigipoolset tuge ja lahendusi võimalikele
probleemidele. Näiteks tuuleenergia arendamise takistused on põhiliselt seotud riigikaitseliste
ning keskkonna-alaste piirangutega, kohalike elanike vastuseisuga ning nendest tulenevate
arendusriskidega. Nimetatud kitsaskohtade leevendamiseks tehakse koostööd erinevate
ministeeriumite ja ametiasutuste vahel.
Valdkonna eest vastutava ministeeriumi poolt saadeti kohalikele omavalistustele kiri, milles
kutsuti kohalikke omavalitsusi üles üldplaneeringu koostamisel kaaluda võimalusi energia
tootmiseks vajalike alade kavandamiseks. Eesti oludes tähendab see eelkõige peaasjalikult
tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobilike maa-alade planeerimist. Rõhutati kohalike
59
omavalitsuste rolli olulisust taastuvenergia arendamisel, saavutamaks ühiseid riiklikke
taastuvenergia eesmärke.
Kohalike omavalistuste ja kohaliku kogukonna motiveerimine (vt üleval mainitud analüüsi
„Kohaliku kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüs),“ läbi kohaliku kasu, mida
taastuvenergia tootmisüksused endaga piirkonda kaasa toovad, peavad nö korvama võimalikud
häirinud nt visuaalne reostus, müra häiring, NIMBY efekti (mitte minu tagahoovis). Lisaks
uuringule nähakse ette ka külastusi kohalikesse omavalitsustesse ja õigusloome protsessidesse
kaasamist tutvustamaks uusi direktiividest tulenevaid muudatusi, kohustusi ja eesmärke.
Riigikaitseliste piirangute leevendamine. Tuuleparkide tekitatavate häiretega õhuseireradarite
tööle on kokku puutunud kõik tuuleenergiat arendavad riigid. Riigikaitse kaalutlustest seatud
kõrguspiirangud (suuremas osas 150m) kehtivad suures osas Eesti maismaa- ja merealast.
Kõrguspiiranguid saab leevendada täiendavate radarite kasutuselevõtu abil, et edendada
taastuvenergia arengut Eestis, kus eesmärgiks on vabastada maismaa-ja tuuleparkide alad
kõrgus- ja riigikaitse piirangutest, mis võimaldab tuuleparkide rajamist.
Looduskaitselised piirangud ja nende leevendamine. Iga tootmisüksuse rajamisega
looduskeskkonda kaasneb mõju, kuid oluline on silmas pidada, et looduskaitselised piirangud
ja rajatud looduskaitsealad ei peaks automaatselt taastuvenergia tootmist antud alal välistama.
Oluline on leida nn kompromissalasid.
Eesti mereala planeering
Toimub mereala planeeringu projekteerimine, mille eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala
kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea
keskkonnaseisundi saavutamisse ja säilitamisse. Mereala planeering koostatakse üleriigilise
planeeringu teemaplaneeringuna kogu Eesti merealale ning eeldatavasti kehtestatakse 2020
aasta lõpuks.
Mereala planeeringu koostamise käigus hinnatakse kõikide merealal juba täna toimuvate ja
tulevikuks kavandatavate tegevuste koosmõju ning hinnatakse nende tegevuste elluviimisega
kaasnevaid keskkonnamõjusid, aga ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid.
Kehtestatud mereala planeering on tulevikus aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate
otsuste langetamisel (vt Joonis 12, mereala planeering).
Võimalikud ühisprojektid nt ühise tuulemerepargi näol:
Näeme potentsiaali ühisprojektides teiste liikmesriikidega. Üheks huvipakkuvaimaks oleks
ühisprojekt Lätiga, mis aitaks mõlemal riigil saavutada oma taastuvenergia eesmärke. Kaheks
perspektiivikaks kohaks, kuhu oleks võimalik arendada ühisprojekte on Liivi laht ja Saaremaast
läände jääv ala (vt.Joonis 12, ala nr 1 ja 2). Antud alad on piisavalt suured, et ehitada sinna
suurusjärgus ~1000MW tuulepark ning ühtlasi Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toel
taristuvõrgu välja ehitamiseks perspektiivikad, mis ühtlasi tagaksid Eesti elektrisüsteemi
varustuskindluse suurenemise, suuremad ülekandevõimsused naaberriigiga. Läti mereala
planeeringu lahenduses on hetkel visiooni tasandil ka potentsiaalsed ühisprojektide asukohad
Eestiga.
60
Läänemere meretuuleparkide potentsiaaliks on hinnatud 93,5 GW, sh Eesti merealal 7 GW64.
iv. Kui see on kohaldatav, direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 6 lõike 4 kohaselt läbi viidud
taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks antud toetuse hindamine.
Elektrituruseaduse (ELTS) § 594 lõike 1 kohaselt makstakse elektrienergia tootjale toetust, et
saavutada 2020. aasta 31. detsembriks taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise
eesmärk (17,6%). Pärast 2020. aastat taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise
eesmärgid ja eesmärkide saavutamise põhimõtete muudatused kinnitab Riigikogu oma
otsusega. Asjakohased põhimõtted töötab välja Vabariigi Valitsus ja esitab need Riigikogule
kinnitamiseks hiljemalt kolm kuud enne Riigikogu vastava otsuse eeldatavat tegemist.
Eesti toetusskeemi muudeti 2018. aasta juunis, kui senine otsetoetus asendus vähempakkumisel
põhineva skeemiga. Riigil on 2020. aasta eesmärk sätestatud elektrituruseaduses ja „Eesti
taastuvenergia tegevuskavas aastani 2020“65 (17,6%), siseriiklik 2030. aasta eesmärk on
määratud ENMAK 2030 dokumendis 30%, kuid täpsustatud prognoosidele ja taastuvenergia
tootmise kujunemiskõveratele põhinedes seame eesmärgiks 38% (vt pt 2.1.2.). ENMAK 2030
märgib ka 2030 taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgina 50% tarbitavast
elektrienergiast, kuid see eesmärk on võetud eeldusega, et toimima hakkab ka teiste riikidega
teostatav statistikakaubandus ja realiseeruvad ühisprojektid.
Kehtiv toetusskeem võimaldab riigil leida paindlikult ja kulutõhusalt elektrienergia tootjad,
kelle toodang aitab panustada riigi taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eesmärki.
Vabariigi Valitsuse Riigikogule esitatav ettepanek eesmärkide seadmiseks ja eesmärkide
saavutamise mehhanismidest võimaldab riigil leida otstarbekaim viis eesmärkide täitmiseks.
Riik korraldab perioodiliselt toetusskeemi printsiipide muutmist käsitlevaid analüüse ning teeb
vajadusel Riigikogule ettepaneku toetusskeemi mehhanismide muutmiseks.
2007. aastast toiminud skeemi tulemusena saavutati 2017. aasta taastuvast energiaallikast
toodetud elektrienergia tasemeks 16,8% elektrienergia tarbimisest. Taastuvast energiaallikast
elektrienergia tootmise dünaamika on toodud Joonis 13.
Joonis 13 Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmine 2007-2020, GWh/a
64
EUROPEAN COMMISSION DG ENERGY 2019 STUDY ON BALTIC OFFSHORE WIND ENERGY
COOPERATION UNDER BEMIP Final Report
65
https://www.mkm.ee/sites/default/files/taastuvenergia_tegevuskava.pdf
61
Joonisel punktiiriga toodud kogused toodetakse prognoosi kohaselt tootmisseadmetega, mis
kvalifitseeruvad vana toetusskeemi alla. Kokku tuleb aastaks 2020 turule täiendavalt 158 GWh
ulatuses taastuvatest energiaallikast toodetud elektrienergiat, mille tulemusel on riigi aastaks
2020 võetud eesmärk täidetud.
ENMAK 2030 eesmärki arvesse võttes (30% RES-E) on täiendavalt vaja tuua turule
tootmisvõimsuseid, mis toodavad taastuvast energiaallikast 2,56 TWh/a elektrienergiat aastaks
2030. Elektrituruseaduse kohaselt korraldab Vabariigi Valitsus vähempakkumise, kui riik ei
täida taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia eesmärki. Vähempakkumise võidab
isik, kes pakub toodangut kõige madalama toetusmääraga.
v. Erimeetmed ühe või mitme kontaktpunkti loomiseks, haldusmenetluste täiustamiseks,
teabe ja koolituse pakkumiseks ning elektriostulepingute kasutuselevõtu
lihtsustamiseks66
Elektrituruseadusest tulenevalt on lihtsustatud liitumistingimused võrguga ühendamiseks alla
15kW võimsusega elektritootmisseadmele, mis kasutab selleks taastuvat energiaallikat. Samuti
ei ole vaja elektrienergiatootjal tegevusluba, kui tootmisseadme netovõimsus on alla 200kW.
66
Kokkuvõte tugiraamistiku alla kuuluvatest poliitikatest ja meetmetest, mida liikmesriigid peavad kohaldama
vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 21 lõikele 6 ja artikli 22 lõikele 5 eesmärgiga edendada ja hõlbustada
omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise ja taastuvenergia kogukondade arengut (facilitate the uptake of
power purchase agreements).
62
vi. Taastuvaid allikaid kasutavate kaugkütte- ja -jahutussüsteemide jaoks uue taristu
ehitamise vajaduse hindamine.
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“67 elluviimise raames rahastati
meetme „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” tegevust „Soojusmajanduse
arengukava koostamine”, mille käigus aidati kohalikel omavalitsustel analüüsida kaugkütte
süsteemide efektiivsust ja tuleviku vajadusi. Üldise hinnanguna võib väita analüüside põhjal, et
tasuvam on olemasoleva kaugkütte taristu rekonstrueerimine kui selle asemele uue lokaalse
küttesüsteemi rajamine. Uued hoonestuspiirkonnad liidetakse täna enamasti
kaugküttepiirkondadega.
Kaugjahutuse osas on perspektiivikad piirkonnad Eestis Tallinna ja Tartu kesklinn. Tartus
töötab kaks kaugjahutusjaama – Kesklinna 13 MW kaugjahutusjaam ja Aardla 5,4 MW
kaugjahutusjaam, kaugjahutustrasside kogupikkus on 2,9 km.
vii. Kui see on asjakohane, erimeetmed biomassist toodetud energia kasutamise
edendamiseks.
Käesolevas peatükis käsitletakse biomassi ressursside kättesaadavust, sh nii omamaist
potentsiaali kui ka importi kolmandatest riikidest. Samuti käsitletakse biomassi muud kasutust
teistes sektorites (põllumajandus ja metsapõhised sektorid) ning biomassi säästva tootmise ja
kasutamise meetmed.
ENMAK 2030 dokument kirjeldab erinevaid meetmeid, mille abil soovitakse saavutada
arengukavas kirjeldatud taastuvenergia eesmärke. Kõige otsesemalt panustab uute biomassi
ressursside kasutuselevõttu ENAMKi Meede 2.1 „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu
suurendamine transpordis.“ Lisaks aitab biomassi kasutuselevõttu suurendada meetmed, mis on
dokumendi lisas III ja IV toodud meetmete tabelis:
EN1 Error! Reference source not found.
TR1 Error! Reference source not found.;
PM8 Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks;
PM11 Bioenergia tootmine ja selle osakaalu suurendamine põllumajanduses.
3.1.3. Mõõtme muud elemendid
i. Kui see on asjakohane, ELi heitkogustega kauplemise süsteemi mõjutavad riiklikud
poliitikasuunad ja meetmed ning hinnang sellele, kuidas nendega täiendatakse ja
kuidas need mõjutavad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi.
Eestis on suurim EL heitkogustega kauplemise süsteemi osaline ja mõjutaja põlevkivist
elektrienergia ja õli tootmine. Arvestades kehtivaid ja teada olevaid tulevasi keskkonnanõudeid
ja kliimaeesmärke on tänaste põlevkivil elektrienergia tootmisüksuste amortisatsioonil
võimalik põlevkivist teatud mahus toota vedelkütuseid ning kasutada seejuures tootmisel
tekkivad kõrvalprodukte ja jääksoojust omakorda elektri tootmiseks. Põlevkivist vedelkütuste
tootmise tasuvus sõltub eelkõige nafta maailmaturu hindadest. Seetõttu koostati põlevkivi
67
https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/rakenduskava.pdf
63
pikaajalise tasakaalustatud kasutuse tagamiseks eraldi „Põlevkivi kasutamise riiklik
arengukava 2016–2030“, milles määratakse põlevkivi kui riiklikult strateegilise omamaise
energiaallika kasutamissuunad. Nende kavandamine hõlmab põlevkiviõli ja -gaasi kasutamise
hindamist, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, julgeoleku ja keskkonnakaitse aspekte.
Riigikogu kinnitas arengukava 2016. aasta märtsis.
Lisaks põlevkivitööstuse arengutele (sh senisest efektiivsem põlevkivi kasutus) mõjutavad
heitkoguste tekke vähenemist elektrienergiale ja kütustele kehtestatud aktsiisid ning kindlasti
keskkonnatasud.
Aktsiisid
Aktsiisiga maksutatud68 kütused on pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum,
diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli,
mootorivedelgaas ja mootorimaagaas, kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi, vedelgaas,
maagaas, kütusesarnane toode, vedel põlevaine ja biokütus. Aktsiisist on vabastatud biogaas,
s.h ka biometaan. Energia suurtarbijate konkurentsivõime tagamiseks on Eestis kasutusele
võetud aktsiisierisused. Energia aktsiisivabastuse loa taotlust võivad esitada elektrointensiivsed
ja intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjad. Loa taotlemiseks peab ettevõtja
energiajuhtimissüsteem vastama standardile EVS-EN ISO 50001. Elektrienergia aktsiisimäär
energia aktsiisivabastuse luba omavale elektrointensiivsele ettevõtjale on 0,5 eurot ühe
megavatt-tunni elektrienergia kohta. Maagaasi soodusaktsiisimäär energia aktsiisivabastuse
luba omavale intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjale on 11,30 eurot 1000 m3 maagaasi kohta.
Keskkonnatasud
Teine Eestis rakendatav heitkoguseid mõjutav fiskaalmeede on keskkonnatasud. Vabariigi
Valitsuse maksupoliitika põhineb eesmärgil vähendada keskkonnamõjusid, suurendades
saastetasusid ja loodusvarade kasutamise tasusid. Keskkonnatasude seadus loob aluse
loodusvarade kasutamise tasude ja saastetasu määrade kehtestamiseks, kehtestab nende
arvutamise ja tasumise protseduuri ning sätestab keskkonna kasutamisest saadud riigieelarve
tulude kasutamise alused ja eriotstarbed. Keskkonnatasud on kehtestatud vastavalt
keskkonnakaitse vajadusele, riigi majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning seaduses välja
toodud puhkudel ka loodusvarade loodava väärtuse alusel. Seadusest sätestatud
miinimummäärast kõrgemat maavarade kaevandamise tasu rakendatakse riigi tulu teenimise
eesmärgil. Energeetiliste maavarade puhul tuginetakse lisaks tulu teenimise eesmärgile ka
energeetilise maavara loodavale lisandväärtusele.
Saastetasu CO2 välisõhku heitmise eest kehtestati Eestis 2000. aastal. Praegu kohustab (2006.
aastal jõustunud) keskkonnatasude seadus põletusseadmete omanikke maksma saastetasu
välisõhku heidetavate saasteainete eest. Välisõhku paisatud heitkoguste eest peavad saastetasu
maksma kõik ettevõtted, kellelt nõutakse välisõhu saasteluba. Keskkonnaministri määruse
kohaselt on välisõhu saasteluba kohustuslik ettevõtetele, kes omavad või kasutavad (tahke-,
vedel- või gaasilise kütusega) põletusseadmeid, mille nimivõimsus kütuse põletamisel on 1
MW või suurem. Erandina peavad CO2 saastetasu maksma üksnes soojusenergiat tootvad
ettevõtted. Alates 2009. aastast on CO2 saastetasu määr olnud 2 €/t. Saastetasu tuleb maksta ka
68
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/120062019003
64
nende käitiste eest, mis paiskavad välisõhku dilämmastikoksiidi. Saastetasu ei rakendata
metaani ja fluoritud gaaside (HFC, PFC ja SF6) puhul. Erandina sätestab keskkonnatasude
seadus võimaluse asendada saastetasu (sh CO2 saastetasu) ettevõtete
keskkonnainvesteeringuga. Saastetasu asendatakse rahastamisega juhul, kui saastaja rakendab
omal kulul keskkonnakaitsemeetmeid, mis vähendavad saasteainete või jäätmete kogust
võrreldes investeeringueelse ajaga 15%.
Laekunud keskkonnatasude abil on riik rahastanud viimased 20 aastat
Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu keskkonnaprojekte (sh fossiilkütustel katelseadmete
asendamist taastuvkütustel kateldega, kaugküttesüsteemide rekonstrueerimist jms).
Keskkonnatasude seaduse § 23 lg 3 kohaselt ei maksa Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside
heitkogustega kauplemise süsteemis olevad soojusenergiat tootvad ettevõtted (käitised üle 20
MW installeeritud nimisoojusvõimsusega) saastetasu CO2 eest kõrgendatud määra järgi, kui
CO2 lubatust suurem heitkogus on kaetud juurde-ostetud lubatud heitkogustega ja kajastatud
aastaaruandes. Ehk kõrgendatud tasu, kui ületatakse lubatud CO2 kogust, ei võeta juhul, kui see
on kaetud juurde-ostetud heitkogustega.
Meetmed elektrienergia toomise sektoris
Varasemalt on Eestis ellu viidud järgmised olulise mõjuga meetmed, mis mõjutavad oluliselt
Eesti CO2 heitkoguseid aastani 2030:
1) Error! Reference source not found.Vahemikus 2004-2005 asendati Narva
elektrijaamades kaks tolmpõletuskatelt keevkihtkatelde plokkidega (2×215 MW) ja
2) 2011. aastal algas täiendava keevkihtkatla ploki ehitus (võimsusega 300 MW),
milleks on Auvere põlevkivipõhine elektrijaam. Investeeringu maksumus oli umbes
640 miljonit eurot. Elektrijaam käivitati 2015. aastal ja valmis lõplikult 2018. aastal.
Uus elektrijaam on projekteeritud nii, et 50% kasutatavast kütusesisendist saab olla
biomass.
ii. Poliitikasuunad ja meetmed muude riiklike eesmärkide saavutamiseks, kui see on
asjakohane.
Pole asjakohane.
iii. Vähese heitega liikuvust (sh transpordi elektrifitseerimine) hõlmavad poliitikasuunad
ja meetmed.
Vabariigi Valitsus sõlmis 2011. aasta märtsis Mitsubishi Corporationiga lepingu 10 mlnoni
AAU ulatuses saastekvoodi müügiks, et algatada Eesti elektromobiilsuse programm. Programm
koosnes kolmest osast:
1) Sotsiaalministeeriumi poolt võeti näidiskasutusse 507 Mitsubishi iMiev elektriautot;
2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt töötati välja toetusskeem
eraisikutele ja juriidilistele isikutele elektriautode ostu toetamiseks;
3) rajati kogu riiki kattev elektriautode laadimistaristu.
Ostutoetuse jagamist ning kiirlaadimisvõrgu haldamist korraldab SA KredEx.
65
2019. aasta augustis on ette valmistamisel elektriautode ostutoetuse plaan, mis näeb ette 1.2
mlnonit eurot elektriautode ostutoetuseks. Toetusmeetme eesmärk on Eesti transpordisektori
kasvuhoonegaaside ja teiste välisõhu saasteainete heite vähendamine elektrisõidukite
ulatuslikuma kasutuselevõtu abil. Võimalikult suure mõju saavutamiseks on ostutoetus
suunatud suure transpordivajadusega äriühingutele ning füüsilistele isikutele. Toetusega
planeeritakse toetada vähemalt 223 elektrisõiduki ostmist. Kogu programmi 4 aastase perioodi
peale prognoositakse transpordisektori heitkoguste vähenemist 3500 tonni CO2 ekvivalenti
võrra. Ühtlasi omandavad toetuse abil soetatud elektrisõidukite omanikud kohustuslikult ka
taastuvenergia sertifikaate samas ulatuses sõiduks kulutatud energiale. Taastuvenergia
sertifikaadid tõestavad energiasüsteemi bilansis kasutusel oleva taastuvenergia kasutamist
erinevates valdkondades.
iv. Energiatoetuste ja eelkõige fossiilkütuste toetuste järkjärguliseks kaotamiseks
kavandatud riiklikud poliitikasuunad, ajakavad ja meetmed, kui see on asjakohane.
Ülevaade Eestis kasutatavatest energiatoetustest on koondatud peatükki 4.6.iv. Nendest kõige
mahukamad seonduvad fossiilkütuste tarbimisega. Väiksemat aktsiisimäära rakendatakse
põllumajanduses kasutatavale diislikütusele samuti antakse elektrituruseaduse alusel toetust
elektrienergia tootmiseks tõhusa koostootmise režiimil turbast või põlevkivitöötlemise
uttegaasist. Nende kahe meetme muutmist ei planeerita, kuna:
diislikütuse väiksem aktsiisimäär toetab põllumajanduse konkurentsivõimet;
tõhusa koostootmise režiimil töötavaid elektrijaamu ei saa Eestis juurde rajada piiratud
soojuse nõudluse tõttu.
3.2. Energiatõhususe mõõde
Käesolev peatükk kirjeldab kavandatud poliitikaid, meetmeteid ja programme, millega viiakse
ellu soovituslikku riiklikku energiatõhususeesmärki aastaks 2030 ja muid eesmärke vastavalt
punktile 2.2, sh hoonete energiatõhususe edendamiseks kavandatud meetmest ja vahenditest
(mh rahalistest). ENMAK 2030 dokument kirjeldab erinevaid meetmeid, mille abil soovitakse
saavutada arengukava ühte kahest alaeesmärgist – Eesti energiavarustus ja -tarbimine on
säästlikum – ja seda kvantifitseerivaid mõõdikuid. Kõige otsesemalt panustavad
energiatõhususse järgmiseid ENMAK 2030 meetmed:
Meede 2.1 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis;
Meede 2.2 Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine;
Meede 2.3 Tõhus sõidukipark;
Meede 2.4 Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine;
Meede 2.5 Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine;
Meede 2.6 Tõhus soojusenergia ülekanne;
Meede 2.7 Avaliku sektori eeskuju; ja
Meede 2.8 Energiasääst muudes sektorites.
66
i. Direktiivi 2012/27/EL artiklites 7a ja 7b ja artikli 20 lõikes 6 osutatud
energiatõhususkohustuste süsteem ja alternatiivsed poliitikameetmed, mis koostatakse
vastavalt käesoleva määruse III lisale.
Peatükis 2.2 kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks rakendatakse energiakandjate maksustamist
ning meetmeid lõpptarbimise sektorites.
Energiakandjate maksustamine toimub käibemaksuga ning kütuse- ja elektriaktsiisiga, vt ka
peatükk 3.1.3.i. Energia lõpptarbimise tõhustamiseks rakendatakse järgnevaid meetmeid
(kirjeldused on esitatud käesoleva dokumendi lisas IV):
TR2 Transpordisektori kütusesäästlikkuse suurendamine
TR3 Säästliku autojuhtimise propageerimine
TR4 Ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu
suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks
TR5 Mugava ja kaasaegse ühistranspordi väljatöötamine
TR6 Raskeveokite teekasutustasu kehtestamine
HF1 Avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine
HF2 Eramute ja kortermajade rekonstrueerimine
Lisaks kavandatakse järgnevaid meetmeid:
TR8 Täiendav säästliku autojuhtimise propageerimine
TR9 Täiendavad ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi
energiasäästu suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks
TR10 Täiendavad tegevused mugava ja kaasaegse ühistranspordi väljatöötamisel
TR13 Raudteeinfrastruktuuri arendamine (sh Rail Balticu ehitus)
HF5 Täiendav avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine
HF6 Täiendav eramajade ja korterelamute rekonstrueerimine
ii. Riigi nii avaliku kui ka erasektori elamu- ja mitteeluhoonete renoveerimist toetav
pikaajaline renoveerimisstrateegia, sh kulutõhusat põhjalikku renoveerimist
soodustavad poliitikasuunad, meetmed ja tegevused ning riigi hoonefondi halvimate
tõhususnäitajatega segmentidele suunatud poliitikasuunad ja tegevused vastavalt
direktiivi 2010/31/EL artiklile 2a.
Kehtiv „Riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegia energiatõhususe parandamiseks“ 69 esitati
Euroopa Komisjonile oktoobris 2017. Uuendatud pikaajaline rekonstrueerimise strateegia tuleb
Euroopa Komisjonile esitada 10. märtsiks 202035.
iii. Kirjeldus poliitikasuundadest ja meetmetest, mille eesmärk on energiateenuste
edendamine avalikus sektoris, ning meetmetest, millega kõrvaldatakse
69
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_building_renov_2017_et.pdf
67
energiatõhususlepingute ja muude energiatõhususteenuste mudelite kasutamist
takistavad regulatiivsed ja mitteregulatiivsed tõkked70
Energiateenuste turu arendamine on reguleeritud energiamajanduse korralduse seaduse §-ga 31
ja 32. Energiateenuste turu arendamisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(MKM) koostöös organisatsioonidega SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK),
Arengufond ning SA KredEx analüüsinud energiateenuste turu potentsiaali ning võimalikke
turutõkkeid. Samuti on toimund mitmed energiateenuste-teemalised ümarlauad. Viimane
ümarlaud toimus 12. aprillil 2018. Seega, energiamajanduse korralduse seaduse §-s 31
sätestatud eesmärkide täitmine toimub tihedas koostöös sidusrühmadega.
Riigi poolt (SA KredEx, KIK) on välja arendatud mitmeid instrumente, mis aitavad kaasa
energiatõhususele suunatud projektide rahastamisele. Näiteks SA Kredex pakub erinevaid
toetusi nii korteriühistutele kui eraisikutele majade rekonstrueerimiseks. Nende kodulehel on
avaldatud detailsem info ning samuti korterelamu rekonstrueerimise spetsialistide nimekiri71.
Keskkonnaministeerium rakendab meedet „Ettevõtete ressursitõhusus“, mille raames
arendatakse muu hulgas ka energiateenuste turgu. Ressursitõhususe meede toetab ka avaliku
sektori energiateenuste pakkumiste hankimist. Meetme alla kuulub neli tegevust: teadlikkuse
tõstmine, spetsialistide koolitamine, auditite/ressursikasutuse analüüside tegemine ja
investeerimine72.
Eesti energiateenuste turul tegutseb aktiivselt mitu ettevõtet, nagu näiteks Adven 73, Fortum74,
MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon75, Soletek76, AU Energiateenus OÜ77 jm. Nende
kodulehelt leiab infot energiatõhususe lepingute sõlmimiseks ning teostatud projektide kohta.
iv. Muud kavandatud poliitikasuunad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu
soovituslikku riiklikku energiatõhususeesmärki aastaks 2030 ja muid eesmärke
vastavalt punktile 2.2 (nt meetmed avaliku sektori hoonete eeskuju andva rolli ning
energiatõhusate riigihangete edendamiseks, meetmed energiaauditite ja
energiajuhtimissüsteemide78 edendamiseks, tarbijatele suunatud teabe- ja
koolitusmeetmed79 ning muud meetmed energiatõhususe edendamiseks80).
Avaliku sektori hoonete eeskuju andev roll
70
Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 18.
71
http://www.kredex.ee/korteriuhistu/korteriuhistu-toetused/rekonstrueerimise-toetus/tehniline-konsultant-7/
72
http://ressurss.envir.ee/
73
https://www.adven.ee/ee/energiateenus/
74
https://www.fortum.ee/
75
http://www.eesa.ee/esco/
76
http://soletek.eu/energiateenused/
77
http://energiateenus.ee/
78
Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 8.
79
Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklitele 12 ja 17.
80
Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 19.
68
Vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 5 tagab keskvalitsuse kinnisvara
energiasäästu koordinaator, et igal aastal rekonstrueeritakse 3 protsenti keskvalitsuse kasutuses
olevate hoonete kasulikust üldpõrandapinnast. Keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu
koordinaatori ülesandeid täidab hetkel Rahandusministeerium.
Avaliku sektori hoonete eeskuju andva rolli täitmiseks rakendatakse meetmeid avaliku sektori
hoonete rekonstrueerimiseks (kirjeldused käesoleva dokumendi lisas IV).
Energiatõhusate riigihangete edendamine
Energiatõhusate riigihangete edendamine Eestis põhineb energiamajanduse korralduse
seadusel. Seaduse §-s 6 on sätestatud keskvalitsuse asutuste kohustus osta üksnes suure
energiatõhususega tooteid, teenuseid ja hooneid. Täpsemad nõuded on kehtestatud Vabariigi
Valitsuse määrusega „Keskvalitsuse ostetavate toodete, teenuste ja hoonete energiatõhususe
nõuded“81.
Lisaks peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium julgustama parimate praktikate
jagamise kaudu avaliku sektori asutusi, sealhulgas piirkondliku ja kohaliku tasandi asutusi,
järgima keskvalitsuse eeskuju ja ostma üksnes suure energiatõhususega tooteid, teenuseid ja
hooneid. Konkreetseid tegevusi selleks viiakse ellu projektipõhiselt.
Energiaauditid
Energiamajanduse korralduse seaduse (ENKS) § 28 käsitleb suurettevõtjate kohustust teha
regulaarseid energiaauditeid. Vastavalt ENKS § 28 lõikele 1 peab ettevõtja, kes ei ole väikese
ega keskmise suurusega ettevõtja või jaotusvõrguettevõtja või ülekandevõrguettevõtja, iga nelja
aasta järel tegema ettevõttesisese energiaauditi, mis põhineb Euroopa Liidu energiatõhususe
direktiivi 2012/27/EL artiklil 8.
Suurettevõtjate nimekirja koostab ja avaldab oma veebilehel energiasäästu koordinaator.
Suurettevõtjate nimekirja koostamise ja avaldamise eesmärgiks on nii suurettevõtjate
teavitamine kui ka Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) aitamine järelevalve korraldamisel.
Energiaauditi miinimumnõuded on sätestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr.76
(saadaval 12.06.2018) „Energiaauditi miinimumnõuded“82, mis võeti vastu 22. detsembril
2016. aastal. Eestis oli suurettevõtete energiaauditi esimeseks tähtajaks 23. aprill 2017. aastal.
Vastavalt määruse nr 76 §-le 12 oli ettevõtjatel esimeseks tähtajaks võimalus esitada
lihtsustatud korras energiaaudit. Järgmine energiaauditi tähtaeg on 5.12.2019 ning seejärel iga
4 aasta järel.
Suurettevõtjate energiaauditi kohustus haakub käimasoleva EL struktuurivahendite perioodil
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel kavandatud ettevõtete energia- ja ressursitõhususe
meetmega. Selle meetmega soovitakse panna alus tööstuse ressursitõhususe kasvule tulevikus
ning on suunatud eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Meetme alla kuulub neli
tegevust:
- teadlikkuse tõstmine,
81
https://www.riigiteataja.ee/akt/110032017016
82
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122016003
69
- spetsialistide koolitamine,
- auditite ehk ressursikasutuse analüüside tegemine ja
- investeerimine.
Torustike asendamine
Kaugküttetorustike läbimõõdu vähendamise ja eelisoleeritud torustiku paigaldamisele on
võimalik saada toetust meetme EN5 Soojusmajanduse arendamine raames.
v. Kui see on asjakohane, siis nende poliitikasuundade ja meetmete kirjeldus, millega
edendatakse kohalike energiakogukondade rolli punktides i, ii, iii ja iv nimetatud
poliitikasuundade ja meetmete elluviimisele kaasaaitamises.
Ühistuline koostöö on Eestis levinud, nt korteriühistud, tarbijate ühistud,
põllumajandusühistud. Näiteks on kohalikel kogukondadel võimalik kasutada hoonete
rekonstrueerimise ja soojamajandusega seotud meetmetega kavandatud toetusi eelkõige just
korteriühistu kaudu. Seni toimunud tarbijate energiatootmisse kaasamise projektid on näidanud,
et kohalike energiakogukondade tekkeks on vaja Eestis suurendada teadlikkust, leida
eestvedajaid ja pakkuda nõustamisteenuseid. Pankadel on ühistulise energiatootmise suhtes
kõrge riskitundlikkus, sest puudub usaldusväärne kogemus. Kõrge intressiga kapital aga neelab
suhteliselt suure osa näiteks korteriühistu poolt paigaldatava päikeseelektrijaama toodetavast
tulust ja muudab seeläbi tegevuse vähe huvitavaks. Lahenduseks on vaja tagada madala
intressiga (nt 2%) pikaajaline rahastus või pankadele krediidigarantii. Energiakogukondadele
finantsilise, tehnilise ja juriidilise toe loomiseks on vajalik koolitada vastavad valdkondlikud
eksperdid ning kavandada meetmed energiaühistu loojatele nende ekspertide teenuse
kasutamiseks.
Eestis on energiakogukondade rolli määratlemisel ja nende defineerimisel energiaühistuteks
lähtunud Euroopa Taastuvenergiaühistute Föderatsiooni83 praktikast. Eesti õigusaktid ei
määratle energiakogukondi ega energiaühistuid. Energiaühistu all mõistetakse siin
kogukondlikku ühistegevust, mille peamiseks eesmärgiks on toota, jaotada ja müüa oma
seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja soojust omatarbe katmiseks, st ka
energiakulutuste minimeerimine läbi tarbijate ühistegevuse, mille raames toodetakse ja
jaotatakse kogukonna keskselt oma liikmetele elektrienergiat ja soojust omatarbe katmiseks.
Ühiskondliku taastuvenergia tootmise all mõeldakse detsentraliseeritud taastuvenergia
tootmist, mille omanikud (vähemalt 50 % ulatuses) või käitajad on kodanikud, kohalikud
algatused, kogukonnad, kohalikud omavalitsused, heategevuslikud või valitsusvälised
organisatsioonid, põllumajandustootjad, ühistud või väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted,
kes loovad piirkonda jääda võivat kohalikku väärtust.
83
REScoop https://www.rescoop.eu/
70
Eesti energiaühistute potentsiaal ja sotsiaalmajanduslik mõju84 hinnati 2015. aastal
Energiaühistute Mentorprogrammi raames. Suurim energeetiline potentsiaal
energiaühistute tekkeks on korterelamutes ja ühiskondlikes hoonetes, mis ei asu
kaugküttepiirkondades või asuvad madala tarbimistihedusega kaugkütte
võrgupiirkondades. Lokaalse ühistulise elektritootmise potentsiaal päikesepaneelidega on
kokku 30 GWh/a (3 % hoonete aastasest elektrivajadusest juhul kui investeeringuga saadav
hind on väiksem ostetud elektri hinnast). Lokaalne elektritootmine olemasolevale lokaalsele
jaotusvõrgule mõjub positiivselt võimaldades mõne protsendi võrra suurendada võrgu
läbilaskevõimet. Lisaks on potentsiaali puugaasistamisel energia koostootmisega 22 GWh/a.
Tuuleenergia tootmispotentsiaal ei ühti Eestis korterelamute ja ühiskondlike hoonete
paiknemisega. Lokaalse elektritoodangu osakaal moodustaks 0,33% kõigi hoonete elektri
lõpptarbimisest. Kütteühistu potentsiaaliga hooned moodustavad 8-10% kõigi hoonete soojuse
lõpptarbimisest.
Kogukondade potentsiaali energiatootmises saab rakendada eelkõige kohalikul tasandil.
Globaalse linnapeade kliima ja energia paktiga85 on liitunud üle 9200 linna, sh Eestist on
liitunud Tallinn, Tartu, Rakvere, Jõgeva, Kuressaare, Rõuge ja Võru. Pakti kohaselt tuleb
vähendada CO2 heidet linna territooriumilt 40% aastaks 2030, muuta linnad
süsinikuneutraalseks aastaks 2050 ja parandada toimetulekut kliimamuutuste mõjuga86.
Tallinna Energiaagentuuri87 ülesanneteks on mh pakti täitmise koordineerimine ja korraldamine
ning kogukondade energiasäästu suunamine Tallinnas. Nt rajatakse Tallinnas 2020. aasta
lõpuks hoonete katustele kuni 100 päikeseelektrijaama. Horizon 2020 projekti „Energia
teekaardid – R4E“ raames koostati Tallinna Energia teekaardi. Erinevaid rahvusvahelisi
energiakogukondade projekte juhib Eestis Tartu Regiooni Energiaagentuur88: Interregi projekt
Co2mmunity, Horizon 2020 projektid PANEL 2050 ja SmartEnCity.
vi. Gaasi- ja elektritaristu energiatõhususe potentsiaali kasutamise meetmete
väljatöötamise meetmete kirjeldus89
Gaasi- ja elektritaristu energiatõhususe potentsiaali kasutamist reguleerib energiamajanduse
korralduse seaduse90 § 7, mis kohustab ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjaid määrama kindlaks
oma võrgu energiatõhususe parandamise meetmed, vajalikud investeeringud ja nende
kasutuselevõtu ajakava ning esitama nendest ülevaate energiasäästu koordinaatorile. Sama
paragrahvi lõiked 3 ning 4 sätestavad, et energiatõhususe meetmete maksumus võetakse arvesse
võrguettevõtjate võrgutasude kehtestamisel. Võrgutasu ei tohi takistada gaasi- ega
84
Eesti Arengufond 2015 ENERGIAÜHISTUTE POTENTSIAALI JA SOTSIAALMAJANDUSLIKU MÕJU
ANALÜÜSI aruanne
https://energiatalgud.ee/img_auth.php/1/13/Eesti_Arengufond._Energia%C3%BChistute_potentsiaali_ja_sotsiaal
majandusliku_m%C3%B5ju_anal%C3%BC%C3%BCs._2015.pdf
85
Globaalne linnapeade kliima ja energia pakt https://www.globalcovenantofmayors.org/our-cities/
86
Tallinna Linnavalitsuse otsus file:///C:/Users/Irje.Moldre/Downloads/04.04.2019_otsus_59%20(1).pdf
87
Tallinna Energiaagentuur https://www.tallinn.ee/est/energiaagentuur/Tutvustus-38
88
TREA www.trea.ee
89
Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artikli 15 lõikele 2.
90
Riigikogu. Energiamajanduse korralduse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018074?leiaKehtiv
71
elektrisüsteemi üldise tõhususe, sealhulgas energiatõhususe, parandamist, nõudluse juhtimist,
turuosaliste osalemist bilansiturul ega lisateenuste hankimist.
Kõige otsesemalt panustavad elektritaristu energiatõhususe potentsiaali kasutamisse ENMAK
2030 meetmed Tabel 21.
Error! Reference source not found.
Tabel 21. Elektritaristu energiatõhususe potentsiaali kasutamise meetmete mõõdikud51
Eesmärk: Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus
Meetme Mõõdik Indikatiivne
nr. sihttase
1.2 1. Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus 90 (2030)
minutites tarbimiskoha kohta aastas, minutit
1.2 2. Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, 150 (2030)
MWh
1.2 4. Ilmastikukindla võrgu osakaal jaotusvõrgus 75% (2030)
Lisaks ülaltoodud tabelis (Tabel 21) esitatud ülevaatele seotud meetmetest energiamajanduse
arengukavas on olulisteks meetmeteks elektrivõrkude energiatõhususe tõstmisel kaugloetavate
arvestite paigaldamine kõigile tarbijatele (lõpetatud 01.01.2017 – vt Error! Reference source
not found. EN 11 Error! Reference source not found.) ning tarbijate võrguühenduste
optimeerimine (vt täpsem kirjeldus allpool).
Perioodil 1999...2014 vähenesid kolme suurima jaotusvõrguettevõtja kaod üle 3 korra (vt
Joonis 14).
Joonis 14. Suurimate elektri jaotusvõrguettevõtjate suhteline kadu91
91
Konkurentsiamet. Hinnaregulatsiooni tulemuste hindamine reguleeritud sektorites.
http://www.konkurentsiamet.ee/public/Hinnaregulatsiooni_tulemuste_hindamine_reguleeritud_sektorites.pdf
72
Kui suurima jaotusvõrguettevõtja (Elektrilevi OÜ, ~90%-line turuosa) kadu aastal 2014 oli
5,9%, siis aastaks 2017 langes see 4,1%-ni. Põhiliseks meetmeks, mis kadude vähenemist
toetas, oli kohustus paigaldada kõigile tarbijatele kaugloetavad arvestid, mis viidi lõpule 1.
jaanuariks 2017.
Elektrivõrkude tõhususe edasine suurendamine saab toimuda läbi alakasutuses oleva võrgu
vähendamise92. Näiteks on suurimal jaotusvõrguettevõtjal (Elektrilevi OÜ) >1100 km liine ja
>300 alajaama, millest aastas pole ühtegi kilovatt-tundi elektrit läbi liikunud93. Kasutuseta liinid
ning alajaamad suurendavad kadusid ning vähendavad oluliselt süsteemi tõhusust. Olukorra
lahendamiseks muutis suurim jaotusvõrguettevõtja (Elektrilevi OÜ) oma võrgutasusid, et
puuduva või vähese (<250 kWh/a) elektritarbimisega tarbimiskohtadele rakendub alates
01.01.2018 püsitasu (valmisolekutasu). Püsitasu suunab tarbijaid oma võrguühendust (või selle
kasutamist) optimeerima.
Püsitasu kasutuselevõtu plaan on ka elektri põhivõrguettevõtjal.94 Põhivõrgus sõltub kadude
suurus muuhulgas üle kantud energia kogusest, piiriülesest energiakaubandusest, ning
võimsusvoogude jagunemisest ühendenergiasüsteemis ja sellest põhjustatud transiidist ning
ilmatingimustest (õhuniiskus, sademed). 2016. aastal moodustasid kaod 3,0% kogu põhivõrku
antud elektrienergia kogusest.
Gaasivõrgu energiatõhususe suurendamise potentsiaal seisneb sõlmedes, mis kasutavad
energiat. Eesti gaasisüsteem on olemuselt tupiksüsteem, mille ainus energiakasutus leiab aset
rõhku vähendavates mõõtejaamades, kus gaasi soojendatakse. Võrgus ei esine kadusid ning
võrgus ei ole kompressorjaamasid. Tagamaks ülekande- ja jaotusvõrgu kommertskadude
viimist minimaalseks, peavad gaasi kõik tarbimiskohad olema aastaks 2020 varustatud
kaugloetavate arvestitega.
vii. Piirkondlik koostöö selles valdkonnas, kui see on asjakohane.
Eesti osaleb Läänemere energiaturgude ühendamise töögrupis, kus käsitletakse
energiatõhusust. Samuti käsitletakse vastavalt vajadusele energiatõhususe teemasid Balti
Ministrite Nõukogu energeetika vanemametnike komitees. Neid koostööformaate on
kirjeldatud peatükis 1.4.ii.
viii. Rahastamismeetmed, sh ELi toetus ja ELi vahendite kasutamine kõnealuses
valdkonnas riigi tasandil.
Järgmise EL eelarveperioodi aastateks 2021-2027 planeerimine ei ole Eestis veel käivitatud.
Erinevate rahastamisallikate kasutamist alapunktis 3.1.2.i nimetatud meetmete rakendamiseks
92
Arengufond. Elektrivõrgu tänane olukord. Võimalikud arengustsenaariumid.
https://energiatalgud.ee/img_auth.php/1/12/Eesti_Arengufond._Elektriv%C3%B5rgu_t%C3%A4nane_olukord._
V%C3%B5imalikud_arengustsenaariumid.pdf
93
Elektrilevi OÜ. Võrgutasu muudatused. https://www.elektrilevi.ee/hind2017
94
Elering AS. Avatud konsultatsioonid. https://elering.ee/avatud-konsultatsioonid#tab1
73
analüüsitakse 2019. aasta alguses välja selgitamaks prioriteete kliimameetmete rahastamisel
ning direktiivi 2003/87/EÜ Artikkel 10 ja 10c meetmete95 rakendamisel.
3.3. Energiajulgeoleku mõõde96
i. Punktis 2.3 sätestatud elementidega seotud poliitikasuunad ja meetmed97.
Üldised põhimõtted sisejulgeoleku tagamiseks Eestis on määratud Riigikogu poolt heaks
kiidetud „Eesti julgeolekupoliitika alustega“98. Energiajulgeolekut käsitletakse elutähtsa
teenusena ühiskonna toimepidevuse ja sidususe kindlustamiseks. Elutähtsa teenuse
toimepidevuse käsitlus on toodud Valitsuse poolt kinnitatud „Siseturvalisuse arengukavas
2015-2020“ ning nõuded elutähtsa teenuse osutajale on kirjeldatud hädaolukorra seaduses.
Energiajulgeoleku saavutamiseks on vajalik tagada varustuskindlus, infrastruktuuri julgeolek,
ühendatus teiste Euroopa Liidu liikmesriikide energiavõrkudega ja energiaallikate
mitmekesisus. Samuti rõhutab dokument, et energiakandjate impordist sõltuvuse
vähendamiseks on Eesti jaoks esmatähtis suurendada energiatõhusust.
„Eesti julgeolekupoliitika alused“ näevad ette, et energia varustuskindlus on parem
ulatuslikumal sisemaiste energiaressursside – põlevkivi ja taastuvenergia – kasutamisel. Samas
ei tohiks aastaks 2020 ühegi energiaallika osakaal olla suurem kui 30%.
Elektrisüsteem
Kõige otsesemalt panustavad elektrisüsteemi varustuskindluse tagamisse ja sellega seotud
eesmärkide (vt Tabel 13) saavutamisse järgmised ENMAK 2030 meetmed:
Meede 1.1 Elektrienergia tootmise arendamine; ja
Meede 1.2 Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne
Elektrituruseaduse § 4 lõike 41 kohaselt võib elektrituru regulaator (Konkurentsiamet)
kohustada süsteemihaldurit korraldama konkursi uute tootmisvõimsuste,
energiasalvestusseadmete või energiatõhusust edendavate nõudluse juhtimise meetmete
loomiseks, kui süsteemi tootmisseadmete võimsuse varu on tarbimisnõudluse rahuldamiseks
väiksem võrgueeskirjas sätestatud vajalikust.
95
EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi direktiivi 2003/87/EÜ Artikkel 10
näeb ette nn moderniseerimisfondi asutamist, millest rahastatakse energiatõhusust ja energiasüsteemi
kaasajastamist, sh ka Eestis. Sama direktiivi Artikkel 10c alusel võivad liikmesriigid teatud tingimustel eraldada
elektritootmiskäitistele tasuta lubatud heitkoguse ühikuid. Selle eraldamise otsus tuleb liikmesriigil teha enne 30.
juunit 2019.
96
Poliitikad ja meetmed peavad kajastama põhimõtet „energiatõhusus esmajärjekorras“.
97
Tuleb tagada kooskõla määruse [ettepanek COM(2016) 52] (milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise
meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010) kohaste ennetusmeetmete kavade ja
hädaolukorra lahendamise kavadega ning määruse [ettepanek COM(2016) 862] (milles käsitletakse riskideks
valmisolekut elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/89/EÜ) kohaste
riskivalmisolekukavadega.
98
http://vm.ee/sites/default/files/content-editors/JPA_2010.pdf
74
Peatükis 2.3 kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks rakendatakse järgmiseid meetmeid (vt Lisa
III):
EN1 Taastuvenergia toetus ning toetus tõhusaks soojuse ja elektri koostootmiseks
EN9 Ilmastikukindla võrgu osakaalu suurendamine
EN12 Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri-Euroopa sünkroonalaga
Samuti panustavad elektrisüsteemi vastupanuvõimesse Balti riikide sünkroniseerimise projekti
(vt punkt 2.4.2) raames tehtavad investeeringud Balti riikides, mis aitavad kõrvaldada
pudelikaelu nii Eestis kui ka teistes Balti riikides ning suurendavad välisühenduste
kasutamisvalmidust ning elektrisüsteemi paindlikkust kiiretele muutustele elektritootmises.
Riik on kavandamas biokütuste kasutamisele toetuse maksmist koospõletamist võimaldavatele
elektrijaamadele, mis ei ole CO2 lubatud heiteühikute kasvava hinna tõttu
konkurentsivõimelised. See võimaldab suurendada riigi energiajulgeolekut ning parandada
riigisisese tootmisvõimsuse olemasolu. Ühtlasi on kavas hakata korraldama
tehnoloogiaspetsiifilisi vähempakkumisi taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia
turule toomiseks. See võimaldab korraldada vähempakkumisi juhitavate tootmisseadmete
turule toomiseks, mis omakorda panustab elektrisüsteemi stabiilsusesse.
Gaasisüsteem
Gaasi varustuskindluse tagamisse ja sellega seotud eesmärkide (vt Tabel 14) saavutamisse
panustab ENMAK 2030 meede:
Meede 1.3 Gaasivarustuse tagamine.
Peatükis 2.3 kirjeldatud eesmärkide saavutamise peamiseks vahendiks on Eesti-Soome vahelise
gaasiühenduse Balticconnector rajamine. Energiajulgeoleku kasvatamiseks täiendavaid
riiklikke meetmeid ajavahemikus 2021-2030 ei planeerita. Samas kaalub erasektor projektide
elluviimist, mis aitab kaasa gaasivarustuse kindlusele (nt ASi Tallinna Sadam ja AS Alexela
Invest kaaluvad ühiselt Paldiskisse LNG terminali rajamist).
Kaugkütte süsteemid
Varustuskindluse tagamiseks kaugkütte süsteemides näeb kaugkütteseadus99 ette täiendavaid
kohustusi soojusettevõtjatele. Kaugkütte süsteemide puhul, milles tarbijatele edastatakse
soojusenergiat üle 50 GWh/a ja mis asuvad vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse
üksuses, on soojusettevõtja elutähtsa teenuse osutaja.
Väga suurtes süsteemides, kus soojusenergia tarbimine on vähemalt 500 GWh/a, on kohustuslik
reservkütuse kasutamise võimalus mahus, mis kindlustab soojusvarustuse kolme ööpäeva
jooksul.
Vedelkütused
Vedelkütuste pideva saadavuse tagamiseks juhindutakse direktiivist EL2009/11 ja
vedelkütusevaru seadusest100 ning alates 19. novembrist 2013 ka Rahvusvahelise
99
https://www.riigiteataja.ee/akt/103032017012?leiaKehtiv
100
https://www.riigiteataja.ee/akt/101072017019?leiaKehtiv
75
Energiaagentuuri energiaprogrammi käsitlevas kokkuleppes sätestatud varude hoidmise
nõuetest ja rakendatakse ühte ENMAK 2030 meedet:
Meede 1.4 Kütusevarude hoidmine.
Lisaks üldisele varu kogusele sätestab vedelkütusevaru seadus, et varust tuleb hoida Eestis
kogus, mis vastab vähemalt 30 päeva keskmisele vastava energiatoote siseriikliku tarbimise
kogusele eelmisel kalendriaastal. 2018. aastal asetsesid 53% varudest Eesti territooriumil.
Põlevkivi
„Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ kohaselt jääb põlevkivi oluliseks
kütuseks ka aastatel 2021-2030 ning põlevkivi tarnete kindlustamiseks tagamiseks
rakendatakse arengukavas järgmiseid (PAK 2030)37 meetmeid:
Meede 1.1. Põlevkivi säästliku kaevandamise edendamine;
Meede 1.2. Põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju vähendamine
looduskeskkonnale ja veevarustusele;
Meede 2.1. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine; ja
Meede 2.2. Põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamine.
Vananevate põlevkivi põletusplokkide sulgemisega (2019 aasta lõpuks 619MW ja järgnevail
aastail 658 MW101) kaasneva elektrienergia tootmisvõimsuse asendamiseks perioodil 2021-
2030 rakendatakse käeolevas kavas uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamise meetmeteid
(meetmed EN1 ja EN2 käeoleva eelnõu lisades III ja IV).
ii. Piirkondlik koostöö selles valdkonnas
Elektrisüsteem
Lisaks PCI regionaalsetele gruppidele teeb elektri põhivõrguettevõtja (Elering AS)
varustuskindluse-alast koostööd järgmistes formaatides:
1. Balti regionaalne talitluskindluse koordinaator (edaspidi Balti RSC)
2. Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti ja Leedu süsteemihaldurite koostööorganisatsioonis -
BRELL
01.01.2018 alustas Balti regionaalne talitluskindluse koordinaator ehk Balti RSC oma tegevust
regiooni töökindluse koordinaatorina tagades Balti süsteemioperaatoritele vajalike teenuste
osutamisega tuge regiooni töökindluse tõstmisel. Balti RSC on üks viiest Euroopas tegutsevast
regiooni töökindluse koordinaatorist, mis hõlmavad enda alla kõik Euroopas tegutsevad
süsteemioperaatorid. RSC-de pakutavate teenuste eesmärgiks on tõhustada ettevalmistust
elektrisüsteemide reaalajas juhtimiseks.
Peamised funktsioonid, mida regiooni töökindluse koordinaator täidab on:
1. Elektrisüsteemi piiriülese mõjuga seadmete katkestuste koordineerimine;
101
Konkurentsiamet 2019 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis aastal 2018
https://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=23346
76
2. Üleeuroopaline katkestuste raportite tegemine ja katkestuste kooskõlastamine ja
ebakõlade leidmine;
3. Süsteemihaldurite poolt kasutatavate võrgumudelite kvaliteedi kontroll ning
piirkondliku ja üleeuroopalise võrgumudeli kokkupanek, mis hõlmab ühtse standardi
alusel süsteemioperaatorite mudelite koondamist ühiseks mudeliks, mudeli kvaliteedi
hindamist ja tagasiside andmist süsteemioperaatoritele;
4. Piirkondliku tootmispiisavuse ja ülekandevõimsuste hindamine lühikeseks ja
keskmiseks ajavahemikuks ette, mis hõlmab üleeuroopalise tootmise ja
ülekandevõimsuste piisavuse hindamist ning tootmispiisavuse hinnangu andmist.
5. Koordineeritud piiriüleste ülekandevõimsuste arvutamine, mis hõlmab ühtse metoodika
alusel regiooni ülekandevõimsuste arvutamist ning võimsuste koordineerimist
süsteemioperaatorite vahel.
6. Koordineeritud elektrisüsteemide talitluskindluse analüüs, mille käigus leitakse ühtset
võrgumudelit kasutades süsteemi töökindluse kitsaskohad ning koordineeritakse
võimalikke lahendusi süsteemioperaatoritega.
Balti regiooni töökindluse koordinaator teeb pidevat koostööd nii Põhjamaade kui ka Kesk-
Euroopa talitluskindluse koordinaatoritega tagamaks paremat koostööd piirkondade vahelistel
piiridel. Regiooni töökindluse koordinaatori ülesanne on olla ülevaatlikus ja toetavas rollis,
kõik lõplikud süsteemi juhtimisotsused jäävad endiselt süsteemioperaatoritele, kes viivad
reaalselt ellu süsteemi juhtimist.102
Eesti elektrisüsteem kuulub samasse sünkroonalasse Valgevene, Venemaa, Läti ja Leedu
elektrisüsteemidega (Ühendsüsteem). Eesti elektrisüsteemi sageduse automaatse reguleerimise
tagab tavaolukorras Venemaa süsteemihaldur (välja arvatud juhul, kui Eesti elektrisüsteem
töötab isoleeritult teistest elektrisüsteemidest). Sünkroontöö korraldamiseks Ühendsüsteemis
s.h sageduse nõutud piirides tagamiseks on loodud Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti ja Leedu
süsteemihaldurite koostööorganisatsioon – BRELL.
Eesti elektrisüsteemi bilansi tagamine toimub koordineeritult teiste BRELL-i
koostööorganisatsiooni kuuluvate süsteemihaldurite juhtimiskeskustega ning samuti seoses
Eesti ja Soome vaheliste alalisvooluühenduste opereerimisega ka Soome süsteemihalduri
juhtimiskeskusega. Vastavalt BRELL-i süsteemihaldurite vahelisele kokkuleppele peab Eesti
elektrisüsteemi vahelduvvoolu saldo (piiriülene võimsusvoog vahelduvvoolu liinide kaudu)
tunni kokkuvõttes olema vahemikus ± 30 MWh võrreldes planeerituga (Läti elektrisüsteemi
vahelduvvoolu saldo ± 30 MWh võrreldes planeerituga ja Leedu elektrisüsteemi vahelduvvoolu
saldo ± 50 MWh võrreldes planeerituga).
Elering kasutab reaalajas Eesti elektrisüsteemi bilansi tasakaalustamiseks
reguleerimisreservide ja avariireservvõimsuste aktiveerimist. Vastavate reservvõimsuste puhul
on tegemist „käsitsi aktiveeritavate sageduse taastamise reservidega“ (manually activated
frequency restoration reserve). Teisi reservvõimsuste tüüpe nagu näiteks automaatselt
aktiveeritav „sageduse hoidmise reserv“ (frequency containment reserve) või automaatselt
102
Elering AS. Varustuskindluse aruanne 2018.
https://elering.ee/sites/default/files/public/Infokeskus/elering_vka_2018_web.pdf
77
aktiveeritav sageduse taastamise reserv (automatically activated frequency restoration reserve)
või „asendusreserv“ (replacement reserve) Elering elektrisüsteemi normaaltalitluse tagamiseks
ei osta ega aktiveeri. Kui Eesti elektrisüsteemi vahelduvvoolu saldo prognoositav kõrvalekalle
tunni lõpuks on üle lubatud piiri, siis enne bilansi tasakaalustamiseks reservvõimsuste
aktiveerimist kontrollitakse Baltikumi summaarse vahelduvvoolu saldo prognoositavat
kõrvalekallet tunni lõpuks. Kui vastava kõrvalekalde prognoos on üle ± 50 MWh võrreldes
planeerituga, käivitatakse vajalikus koguses reservvõimsuseid ühisest pakkumiste nimekirjast
Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamiseks. Kui vastava kõrvalekalde prognoos on väiksem kui ±
50 MWh võrreldes planeerituga, siis otsustatakse reservvõimsuste aktiveerimise vajadus igal
konkreetsel juhul eraldi.103
Gaasisüsteem
Gaasi süsteemihaldurina on Elering AS kaasatud Balti riikide ja Soome ühise gaasituru loomise
töögruppi (Regional Gas Market Coordination Group, RCMCG). Töögruppi kuulub lisaks
asjakohaste riikide süsteemihalduritele ka regulaatorid ning valdkonna eest vastutavad
ministeeriumid.
Lisaks vastavalt maagaasi varustuskindluse määruse EL 2017/1938 artiklile 3(7) on loodud
töögrupp 3B+FI riikide vahel (North Eastern gas supply risk group), et koostada ühiselt
piirkonnale maagaasi varustuskindluse riskianalüüsi ja hädaolukorra ennetamise ja
lahendamise kavasid. Töögrupis osalevad ministeeriumite, regulaatorite ja gaasi
süsteemihaldurite esindajad.
Fossiilsed tahkekütused
Eestil puuduvad regionaalsed ja rahvusvahelised kokkulepped, mis käsitleks fossiilsete
tahkekütustega varustamist. Samas on Eesti liitunud ühe rahvusvahelise lepinguga, mis võib
teoreetiliselt fossiilsete tahkekütustega varustatust mõjutada. Riigikogu poolt 4. veebruaril 1930
vastu võetud Spitsbergeni kohta käiva lepinguga ühinemise seadus104, millega ratifitseeriti
„Leping Spitsbergeni kohta“105, võimaldab Eesti ettevõtetel muu majandustegevuse hulgas
tegeleda ka maavarade kaevandamisega Teravmägedel. Eesti ei kavanda kaevandamisega
seotud majandustegevust Teravmägedel.
iii. Kui see on asjakohane, rahastamismeetmed kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, sh
liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine.
Meetme „Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri-Euroopa sünkroonalaga“
elluviimise rahastamist korraldab Eesti põhivõrguettevõtja (Elering) koostöös Läti, Leedu ja
Poola põhivõrguettevõtjatega. Põhivõrguettevõtjad rahastab elektrivõrgu arendamisega
seonduvaid tegevusi tarbijatelt kogutavast võrgutasust, piiriüleste ühenduste rajamisel
kasutatakse lisaks nn „pudelikaelatasust“ saadavaid vahendeid. Meetme rahastamiseks
soovitakse kasutada Euroopa Liidu kaasrahastust. Balti riikide sünkroniseerimise projekt on
103
Elering AS. Bilansi tagamise eeskirjad.
https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Bilansi_tagamise_ehk_tasakaalustamise_eeskirjad_11_2016.pdf
104
https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1930/02/18/4
105
https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1930/02/18/5
78
olnud Euroopa Liidu ühishuviprojektide (Projects of Common Interest – PCI) nimekirjas alates
2013. aastast. Varasemalt on meetme elluviimiseks kaasrahastust saanud näiteks Eesti-Läti 3.
ühenduse rajamine. Projektide rahastamist on taotletud käesoleva finantsperioodi raames ja
nende projektide rahastamine on vajalik ka järgmisel EL finantsperioodil. Täpne ülevaade
projekti staatusest ning tegevustest on leitav projekti kirjeldavalt ENTSO-E veebilehelt48
3.4. Energia siseturu mõõde106
3.4.1. Elektritaristu
i. Poliitikasuunad ja meetmed, et saavutada artikli 4 punktis d sätestatud elektrivõrkude
omavahelise ühendatuse tase
Euroopa Liidu liikmesriikide elektrivõrkude omavahelise ühendatuse sihttasemeks on vähemalt
10% aastaks 2020 ning vähemalt 15% aastaks 203042.
Elektri ülekandetaristu meetmed (vt täpsemalt peatükk 2.4.2) on esmajoones suunatud Balti
riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks Euroopa Liidu õigusele alluvasse sagedusalasse
ning olemasolevate välisühenduste kasutusvalmiduse suurendamisse. Balti riikide
sünkroniseerimise projekti raames toimuvad tegevused nii Eestis, Lätis, Leedus kui ka Poolas.
Sünkroniseerimise raames tehtavad investeeringud tugevdavad nii riikidevahelisi ühendusi kui
ka siseriiklikku elektri ülekandevõrku. Seeläbi eemaldatakse elektrisüsteemi pudelikaelad ning
suureneb Balti riikide ja Poola energiavõrkude ühendatus. 2017. aastal oli Eesti elektrivõrkude
ühendatuse tase naaberriikidega (Läti, Soome) 63%42. Ühendusvõimsus EE-LV suunal oli 900
MW, EE-FI suunal 1016 MW. 2030. aastaks on hinnatud, et EE-LV suunaline võimsus
suureneb 1379 MW-ni107, tulenevalt Eesti-Läti 3. elektriühenduse108 valmimisest.
Kõige otsesemalt panustavad elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tagamisse järgmised
ENMAK 20304 meetmed:
Meede 1.2 Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne.
Peatükis 2.2 kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks rakendatakse järgmiseid meetmeid:
EN8 Võrguteenuste kvaliteedi tõstmine
EN9 Ilmastikukindla võrgu osakaalu suurendamine
EN10 Ülekande- ja jaotusvõrgu püsitasu juurutamine võrguettevõtja püsikulusid
arvestavaks
EN11 Kauglugemissüsteemile üleminek
EN12 Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri-Euroopa sünkroonalaga
106
Poliitikad ja meetmed peavad kajastama põhimõtet „energiatõhusus esmajärjekorras“.
107
ENTSO-E. TYNDP 2018. Input data. https://tyndp.entsoe.eu/maps-data/
108
Elering AS: Eesti-Läti kolmas ühendus. https://elering.ee/eesti-lati-kolmas-uhendus
79
Error! Reference source not found..
ii. Piirkondlik koostöö selles valdkonnas109.
Balti riikide sünkroniseerimise projekt viiakse ellu Balti riikide ning Poola koostöös. Täpne
ülevaade projekti staatusest ning tegevustest on leitav projekti kirjeldavalt ENTSO-E
veebilehelt48 ning peatükist 2.4.2.
iii. Kui see on asjakohane, rahastamismeetmed kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, sh
liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine.
Meetme „Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri-Euroopa sünkroonalaga“
elluviimise rahastamist korraldab Eesti põhivõrguettevõtja (Elering) koostöös Läti, Leedu ja
Poola põhivõrguettevõtjatega. Põhivõrguettevõtjad rahastab elektrivõrgu arendamisega
seonduvaid tegevusi tarbijatelt kogutavast võrgutasust, piiriüleste ühenduste rajamisel
kasutatakse lisaks nn „pudelikaelatasust“ saadavaid vahendeid. Meetme rahastamiseks
soovitakse kasutada Euroopa Liidu kaasrahastust. Balti riikide sünkroniseerimise projekt on
olnud Euroopa Liidu ühishuviprojektide (Projects of Common Interest – PCI) nimekirjas alates
2013. aastast. Varasemalt on meetme elluviimiseks kaasrahastust saanud näiteks Eesti-Läti 3.
ühenduse rajamine. Projektide rahastamist on taotletud käesoleva finantsperioodi raames ja
nende projektide rahastamine on vajalik ka järgmisel EL finantsperioodil Täpne ülevaade
projekti staatusest ning tegevustest on leitav projekti kirjeldavalt ENTSO-E veebilehelt48.
3.4.2. Energia ülekande taristu
i. Punktis 2.4.2 sätestatud elementidega seotud poliitikad ja meetmed, sh erimeetmed
ühishuviprojektide ja muude peamiste taristuprojektide elluviimiseks, kui see on
asjakohane.
Elektrisüsteem
Elektri ülekandetaristu osas pole asjakohane. Ühishuviprojektide ja muude peamiste
taristuprojektide elluviimise meetmed on kirjeldatud punktis 3.4.1.
Gaasisüsteem
Gaasisüsteemi kohta antud sisend punktis 2.4.2.
ii. Piirkondlik koostöö selles valdkonnas110.
Elektrisüsteem
Elektri ülekandetaristu osas on kõik asjakohane info kirjeldatud punktis 3.4.1.
109
Muud kui määruse (EL) nr 347/2013 kohaselt loodud ühishuviprojektide piirkondlikud rühmad.
110
Muud kui määruse (EL) nr 347/2013 kohaselt loodud ühishuviprojektide piirkondlikud rühmad.
80
Gaasisüsteem
Gaasisüsteemi kohta antud sisend punktis 2.4.2.
iii. Kui see on asjakohane, rahastamismeetmed kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, sh
ELi toetus ja ELi vahendite kasutamine.
Elektrisüsteem
Elektri ülekandetaristu osas on kõik asjakohane info kirjeldatud punktis 3.4.1.
Gaasisüsteem
Gaasisüsteemi kohta antud sisend punktis 2.4.2.
3.4.3. Turgude lõimimine
i. Punktis 2.4.3 sätestatud elementidega seonduvad poliitikasuunad ja meetmed.
Elektrisüsteem
Kõige otsesemalt panustavad peatükis 2.4.3.i nimetatud eesmärkide (vt Tabel 17) turgude
lõimimisse ja liitmisse järgmised ENMAK 2030 meetmed:
Meede 1.2 Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne
Peatükis 2.4 kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks rakendatakse järgmiseid meetmeid (meetme
täpsemat kirjeldust vt Lisa III):
EN8 Võrguteenuste kvaliteedi tõstmine
EN9 Ilmastikukindla võrgu osakaalu suurendamine
EN10 Ülekande- ja jaotusvõrgu püsitasu juurutamine võrguettevõtja püsikulusid
arvestavaks
EN11 Kauglugemissüsteemile üleminek
EN12 Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri-Euroopa sünkroonalaga
Error! Reference source not found.Turgude lõimumisse panustavad olulises mahus
sünkroniseerimise projekti (vt peatükk 2.4.2) raames tehtavad investeeringud Balti riikides, mis
aitavad kõrvaldada pudelikaelu kõigis Balti riikides ning suurendada elektrisüsteemi
vastupidavust kiiretele muutustele elektri tootmises ning tarbimises.
Gaasisüsteem
Gaasituru lõimumise olulisim investeering füüsilisse taristusse on Balticconnectori
väljaehitamine aastaks 2019 ning sellega kaasnevad Eesti-Läti gaasisüsteemi ühenduse
täiendustööd. Täiendustööde käigus ehitatakse Eestisse kompressorjaam ning võimaldatakse
kahesuunaline gaasivoog.
81
ii. Meetmed, millega suurendatakse energiasüsteemi paindlikkust taastuvenergia
tootmiseks
Peatükis käsitletakse meetmeid, millega suurendatakse energiasüsteemi paindlikkust
taastuvenergia tootmiseks näiteks arukad võrgud, koondatavus, nõudluskaja, salvestamine,
hajatootmine, jaotamise, ümberjaotamise ja piiramise mehhanismid ning reaalajas edastatavad
hinnasignaalid, sh päevasiseste turgude liitmise ja piiriüleste tasakaalustamisturgude
kasutuselevõtt. Neid meetmeid rakendatakse peatükis 2.4.3.ii nimetatud eesmärkide
saavutamiseks (vt Tabel 18).
Elektrisüsteem
Elektrisüsteemi piisavust ja energiasüsteemi paindlikkust tagatakse läbi ENMAK 2030
varustuskindluse alameesmärgi meetmete 1.1. (Elektrienergia tootmise arendamine täitmise)
ning 1.2 (Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne) (Tabel 18). Nende
meetmete mõõdikud suunavad võrguettevõtjaid tegema vajalikke investeeringuid ning töötama
välja lahendusi taastuvenergia tõhusamaks integreerimiseks Eesti elektrisüsteemi. Heaks
näiteks sellisest innovatsioonist on Eesti põhivõrguettevõtja (Elering AS) välja töötatud
kaardirakendus, mis näitab aasta kaupa ära vabad võimsused ettevõttele kuuluvas elektrivõrgus
ning võimaldab seeläbi taastuvenergia tootjatel oma projekte efektiivsemalt planeerida.
Joonis 15. Elering AS-i vabade liitumisvõimsuste kaardirakendus111
Samuti panustab taastuvenergia integreerimise võimekuse suurendamisse sünkroniseerimise
projekt (vt peatükk 2.4.2), mille raames kõrvaldatakse elektrisüsteemi pudelikaelad kogu
Baltikumis.
111
Elering AS. Vabade liitumisvõimsuste kaardirakendus. https://elering.ee/vabade-liitumisvoimsuste-rakendus/
82
Süsteemihaldur (Elering AS) on paindlikkusteenuste turu arendamiseks loonud
andmevahetusplatvormi Estfeed. Estfeed võimaldab sõnumite turvalist vahetamist
energiasektoris (Joonis 16) – platvormiga saavad liidestuda erinevad andmeallikad ja neid
andmeid kasutada soovivad rakendused (Joonis 17). Estfeed koosneb juriidilisest, tarkvaralisest
ja riistvaralisest lahendusest, millega hallatakse energia mõõteandmete vahetamist turuosaliste
vahel, toetatakse elektrienergia tarnijate vahetuse protsessi avatud turul ja võimaldatakse tarbija
poolt volitatud tarkvaralistele rakendustele ligipääsu mõõteandmetele (nt tarbimise
monitoormiseks ja juhtimiseks).112
Joonis 16. Estfeedi lihtsustatud arhitektuur112
112
Elering AS. Estfeed. https://elering.ee/elektrituru-kasiraamat/6-kauplemine-avatud-elektriturul/64-tarkvork-
ja-andmevahetus-avatud-0
83
Joonis 17. Andmete liikumine ja ligipääsuõiguste haldus112
Estfeed platvorm on võimeline integreerima erinevaid andmeallikaid (nt tulevikus ka kaugkütte
jm kaugmõõtjate ja sensorite andmeid) ja pakkuma sobivaid teenuseid andmete muutmisel
väärtuslikuks informatsiooniks tarbimise juhtimisel, paindlikkuse haldamisel, auditeerimisel ja
võrdlemisel. Nt on Estfeediga liidestatud gaasi ja elektri andmelaod, Äriregister,
Rahvastikuregister, Foreca ilmainfo, ENTSO-E Transparency platvorm elektri hinna
saamiseks.
Nii põhivõrguettevõtja (Elering AS) kui ka suurim jaotusvõrguettevõtja (Elektrilevi OÜ)
tegelevad ka arendusprojektidega, soodustamaks paindlikkusteenuste kasutuselevõttu Eesti
elektrisüsteemis (nt H2020 projekt EU-SysFlex; Balti riikide ühtse tasakaalustamisteenuste turu
kasutuselevõtt alates 01.01.2018). Neid tegevusi soodustab asjaolu, et vastavalt
elektrituruseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele „Võrgueeskiri“ on alates
01.01.2017 kõik Eesti elektritarbijad varustatud kaugloetavate arvestitega.
Baltikumi puhul tuleb lisaks arvestada, et seni kuni Baltikumi elektrisüsteem ei ole
sünkroniseeritud EL-i õigusele alluvasse sünkroonalasse, on reguleerimisturu liberaliseerimine
keerulisem kui teistes EL-i liikmesriikides (nt bilansiteenuse hind kujuneb olulisel määral
Venemaalt pärinevate reguleerimistarnete mõjul). Balti süsteemihaldurid on tarbimise
juhtimise teemaga aktiivselt tegelemas ning töötavad selle nimel, et turule rohkem paindlikke
võimsusi tuua (nt hiljutine avalik konsultatsioon ja sellele eelnenud analüüs Baltic Electricity
84
Transmission System Operators’ Public Consultation on „Demand Response through
Aggregation – a Harmonized Approach in the Baltic Region“ 113).
Estfeed platvormis kajastatakse ka gaasisüsteemi mõõteandmeid (e.elering.ee). Platvormis saab
tarbija ise näha ning volitada gaasimüüjaid nägema gaasitarbimise andmeid. Kaugloetavate
mõõteseadmete puhul jõuavad andmed platvormi korra päevas, kohtloetavate arvestite puhul
korra kuus. Kuivõrd aastaks 2020 peavad kõik gaasi mõõtepunktid olema varustatud
kauglugemist võimaldavate arvestitega, on kõigil tarbijatel võimalik näha alates 2021 reaalajas
oma gaasitarbimist.
iii. Kui see on asjakohane, meetmed, millega tagatakse taastuvenergia
mittediskrimineeriv osalus, tarbimiskaja ja salvestamine, sh koondamise abil, kõigil
energiaturgudel.
Elektrituruseadus ei sätesta võimalusi turuosaliste diskrimineerimiseks. Võrguettevõtja on
kohustatud oma teeninduspiirkonnas tarbija, tootja, liinivaldaja või teise võrguettevõtja taotluse
alusel ühendama liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase
elektripaigaldise ning muutma tarbimis- või tootmistingimusi.52 Alates 20.02.2018 on
agregaatoritel võimalik süsteemihalduriga (Elering AS) sõlmida leping reguleerimisteenuse
osutamiseks114, mis tähendab, et agregaatorid saavad elektriturul osaleda samadel alustel kui
teised turuosalised.
Maagaasiseaduse kohaselt on süsteemihalduril kohustus tagada ülekandevõrgule juurdepääs
kolmandatele isikutele vastavalt määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatule.
iv. Poliitikasuunad ja meetmed tarbijate (eriti haavatavate või, kui see on asjakohane,
energiaostuvõimetute tarbijate) kaitsmiseks ning energia jaeturu konkurentsivõime
suurendamiseks.
Tarbijate kaitse on Eestis tagatud tarbijakaitseseaduse115, elektrituruseaduse52,
kaugkütteseaduse ja maagaasiseaduse koosmõjus. Elektrituruga ja gaasituruga seonduv
järelevalve ja vaidluste lahendamine on jagatud mitme ameti vahel. Tarbijakaitseamet tegeleb
lepingutingimusi puudutavate küsimustega ning teeb järelevalvet elektri- ja gaasiettevõtete
reklaami- ning müügitegevuse üle. Konkurentsiamet teeb elektrituruseaduse, kaugkütteseaduse
ja maagaasiseaduse alusel järelevalvet turu toimimise ja turuosaliste tegevuse üle. Tehnilise
järelevalve amet tegeleb küsimustega, mis puudutavad elektriohutust ning arvesteid.
Tarbijakaitseseadus sätestab, et tarbijal on õigus:
a) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele
ja varale ning mida ei ole keelatud omada ja kasutada;
b) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku
tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta;
c) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet;
113
https://elering.ee/en/electricity-market#tab0 Baltic Electricity Transmission System Operators’ Public
Consultation on “Demand Response through Aggregation – a Harmonized Approach in the Baltic Region”.
114
Elering AS. Reguleerimisturg. https://elering.ee/reguleerimisturg
115
Riigikogu. Tarbijakaitseseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS
85
d) saada nõu ja abi, kui tarbija õigusi on rikutud;
e) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;
f) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud
tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel.
Seega sätestatakse tarbijakaitseseadusega üldnõuded, mida eriseaduses (elektrituruseadus,
kaugkütteseadus ja maagaasiseadus) täpsustab.
Elektrituruseaduse § 90 kohaselt ei tohi ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini füüsilisest
isikust tarbija võrguühendust katkestada hoones või selle osas, mis on eluruum ning mida
kasutatakse alalise elukohana ja köetakse täielikult või peamiselt elektrienergia abil või
täielikult või peamiselt kütmisel kasutatava muud kütuseliiki tarbiva küttesüsteemi toimimiseks
on elektrienergia kasutamine vältimatu, varem kui 90 päeva jooksul.
Kaugkütteseaduse § 17 sätestab, et kui tarbija on jätnud võrguettevõtjaga sõlmitud lepingus
ettenähtud tasu maksmata, võib eluruumi kütmiseks vajaliku soojusvarustuse ajavahemikus 1.
oktoobrist kuni 30. aprillini katkestada üksnes pärast seda, kui vastavasisulise teatise saamisest
on möödunud 90 päeva ja tarbija ei ole soojusvarustuse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle
aja jooksul kõrvaldanud. Muul ajal peab soojusettevõtja teatama võlgnevusest põhjustatud
katkestamisest ette vähemalt 7 päeva.
Maagaasiseaduse § 26 sätestab, et kui kodutarbija on jätnud müüjaga sõlmitud lepingus
ettenähtud tasu tasumata ning kodutarbija kasutab gaasi alalise elukohana kasutatava eluruumi
kütmiseks, võib gaasivarustuse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 1. maini katkestada alles pärast
seda, kui asjakohase teatise saamisest on möödunud 90 päeva.
v. Tarbimiskaja võimaldamise ja arendamise meetmete kirjeldus, sealhulgas meetmed,
mille puhul kasutatakse tariife dünaamilise hinnakujunduse toetamiseks116
Tegemist on arenemisjärgus valdkonnaga, mistõttu on õigusaktides valdkond reguleeritud
üldiselt. Täpsem regulatsioon tekitatakse vastavalt vajadusele ja tuginedes töös olevate
pilootprojektide tulemustele. Pilootprojekti raames töötab Eestis praegu üks agregaator, kes on
saanud astuda teenuse osutamiseks vajalikesse lepingulistesse suhetesse nii tarbijate kui ka
süsteemihalduriga. Täpsemalt on elektrituruga seonduv on kirjeldatud punkti 3.4.3. lõikes ii.
3.4.4. Energiaostuvõimetus
i. Kui see on asjakohane, poliitikad ja meetmed punktis 2.4.4 esitatud eesmärkide
saavutamiseks.
Energiaostuvõimetusega seotud riiklik poliitika on kaetud sotsiaalhooldekande seadusega117,
mille kohaselt toetab riik puuduses inimesi rahalise abiga. Kohalik omavalitsus maksab
puuduses inimestele toimetulekutoetust, mille taotlemine, arvestamine, määramine ja
maksmine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse 8. jaoga. Sotsiaalhoolekande seaduse
116
Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artikli 15 lõikele 8.
117
https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005?leiaKehtiv
86
paragrahvi 133 „Toimetulekutoetuse arvestamise alused“ lõige 5 sätestab toimetulekutoetuse
arvestamisel arvesse võetavad eluasemekulud, muuhulgas (punktid 5-8):
soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
majapidamisgaasi maksumus.
Elamistingimuste parandamiseks pakub SA Kredex118 eraisikutele ja korteriühistutele
järgnevaid toetusi:
väikeelamute rekonstrueerimise toetus;
väikeelamute küttesüsteemide uuendamise toetus;
rekonstrueerimise toetus korteriühistule;
kodutoetus lasterikastele peredele:
elektripaigaldiste renoveerimise toetus eraisikule või korteriühistule.
Alates 2019. aasta jaanuarist luuakse Sotsiaalkindlustusameti juurde täisealiste
sotsiaalhoolekande nõustamisüksus. Sotsiaalhoolekande nõustamisüksuse eesmärgiks on
tagada peale haldusreformi kohalike omavalitsusüksuste poolt üle-eestiliselt ühtlase ja
kvaliteetse sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumine täisealistele inimestele.
Sotsiaalkindlustusameti juures tegutsev nõustamisüksus aitab ellu viia täisealiste valdkonnas
riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada täisealiste hoolekande valdkonnas omavalitsuse
tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerib valdkondade üleselt täisealiste sotsiaalkaitse alast
koostööd.
Kütteperioodil tekkida võiva energiaostuvõimetuse leevendamiseks on kaugkütteseaduses,
elektrituruseaduses ja maagaasiseaduses erisused, mis piiravad oluliselt tavapärast
energiavarustuse katkestamist. Kaugkütteseaduse119 ja elektrituruseaduse kohaselt võib
perioodil 1. oktoobrist kuni 30. aprillini energiavarustuse katkestada vaid siis, kui on möödunud
90-päevane periood sellekohase teate kättesaamisest. Maagaasiseaduses on kehtestatud sama
põhimõte ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 1. maini120.
3.5. Teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde
i. Punktis 2.5 sätestatud elementidega seotud poliitikasuunad ja meetmed.
Energeetikaalane teadus ja arendustegevus
ENMAK 2030 kavandab teadus- ja arendustegevust, mis aitab kaasa arengukava meetmete
edukale rakendamisele. Tegevused on kavas koondada 7 valdkonna alla, mis on järgmised:
Elektrivarustus (elektri tootmine, ülekanne ja jaotamine). Valdkond hõlmab tegevusi,
mis on seotud ENMAK 2030 meetmetega 1.1 „Elektrienergia tootmise arendamine“ ja
1.2 „Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne“;
118
http://www.kredex.ee/toetus/
119
Kaugkütteseaduse § 17 lõige 41
120
Maagaasiseaduse § 26 lg 31
87
Biomass ja -kütused energiamajanduses ja transpordis. Valdkond hõlmab tegevusi, mis
on seotud ENMAK 2030 meetmetega 1.1 „Elektrienergia tootmise arendamine“, 1.5
„Soojusenergia tõhus tootmine“ ja 2.1 „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu
suurendamine transpordis“;
Põlevkivi ja teiste kohalike mittetaastuvate kütuste kasutamine. Valdkond hõlmab
tegevusi, mis on seotud ENMAK 2030 meetmega 1.1 „Elektrienergia tootmise
arendamine“ ja põlevkivi arengukavaga;
Transpordi ja liikuvuse seosed energiamajandusega. Valdkond hõlmab tegevusi, mis on
seotud ENMAK 2030 meetmetega 2.2 „Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse
vähendamine“ ja 2.3 „Tõhus sõidukipark“;
Hoonete energiatõhusus (renoveeritavates ja uutes hoonetes, hoonetega seotud
hajatootmislahendused). Valdkond hõlmab tegevusi, mis on seotud ENMAK 2030
meetmetega 2.4 „Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine“ ja 2.5 „Uute
hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine“;
Soojusvarustus (soojuse tõhus tootmine ja ülekanne, soojuse salvestamine). Valdkond
hõlmab tegevusi, mis on seotud ENMAK 2030 meetmetega 1.5 „Soojusenergia tõhus
tootmine“ ja 2.6 „Tõhus soojusenergia ülekanne“;
Energiasääst tarbimises (tänavavalgustus, tööstus). Valdkond hõlmab tegevusi, mis on
seotud ENMAK 2030 meetmega meede 2.8 „Energiasääst muudes sektorites“.
Olulisteks energeetikaalase teadus- ja arendustegevuse tellijateks on Eestis energeetikasektori
suurettevõtted.
Majanduse konkurentsivõime
Majanduse konkurentsivõime edendamisse peab panustama käesoleva programmi rakendamine
tervikuna ja eraldi meetmeid majanduse konkurentsivõime tõstmiseks ette ei nähta.
ii. Kui see on asjakohane, koostöö teiste liikmesriikidega selles valdkonnas, sh teave selle
kohta, kuidas SET-kava eesmärke ja poliitikasuundi kajastatakse asjakohasel juhul
riiklikus kontekstis.
Eesti osaleb Balti riikide ja Nordic Energy Research vahelises koostööprogrammis, mille
eesmärgiks on edendada energeetikaalast teadustegevust. Selle koostööprogrammi
alusdokument kiideti heaks oktoobris 2018 ning programmist on plaanis rahastada ühiseid
teadusuuringuid, anda toetusi tudengitele kraadiõppeks ja rahastada teadlaste vahetust.
Teadusuuringute programmis, mille rahastamine on kokku lepitud aastani 2021, keskendutakse
järgmistele teemadele:
transpordisektori süsinikumahukuse vähendamine;
energiasääst hoonetes ja töötuses;
energiasüsteemi analüüsid;
väljakutsed ja võimalused regionaalsetes energiavõrkudes.
2018. aasta lõpus loodi Norra algatusel põhjamaade koostöögrupp süsiniku püüdmise- ja
kasutamise (carbon capture, use and storage- CCUS) ja KHG heite vähendamise teemadel
(NGCCUS).
Koostööplatvormi eesmärgiks on:
88
- Edendada infovahetust ja koostööd CCUS-ga seotud poliitikate arendamisel ning
dekarboniseerimise teemadel;
- arutada CCUS teemadega seotud poliitikaid ja strateegiaid; ning
- jälgida Põhjamaades, Põhjamaade ja Baltimaade koostöös ning EL-i Läänemere
piirkonna strateegia raames dekarboniseerimise ja CCUS arengut, keskendudes
tehnoloogiatele ja erinevatele süsteemilahendustele.
iii. Kui see on asjakohane, rahastamismeetmed kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, sh
ELi toetus ja ELi vahendite kasutamine.
Käesoleval EL finantsperioodil rahastatakse energeetikaalast teadus- ja arendustegevust Eestis
mitmest erinevast allikast. „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“67 raames
rahastatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaalmajanduslike eesmärkidega
rakendusuuringute läbiviimist (nn RITA programmi). Selle programmi raames on rahastuse
saanud kaks projekti, mis seonduvad otseselt energeetikavaldkonnaga:
Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate
kasutusvõimaluste väljatöötamine alateema “Innovaatiliste ja keskkonnasõbralike
põlevkivi või selle saaduste töötlemise tehnoloogiate arendamine”;
Eesti biomajanduse ning selle sektorite olukorra ja väljavaadete uuring. Ärimudelite
väljatöötamine biomajanduse valitud valdkondades.
Lisaks on Eesti edukalt osalenud EL programmi Horisont 2020 energeetikavalkonna teadus- ja
arendustegevuse rahastamise taotlemisel. Energeetika valdkonnas on programmist Horisont
2020 rahastatud kolme Eesti projektiosalise poolt koordineeritavat projekti121.
121
https://edukad.etag.ee
89
B JAGU. ANALÜÜTILINE ALUS122
4. PRAEGUNE OLUKORD NING OLEMASOLEVAID
POLIITIKASUUNDI JA MEETMEID HÕLMAVAD PROGNOOSID123,
124
4.1. Energiasüsteemi ja kasvuhoonegaaside heite arengut mõjutavate peamiste
välistegurite prognoositav areng
i. Makromajanduslikud prognoosid (SKP ja rahvastiku kasv).
Eesti sisemajanduse koguprodukt suurenes 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes 3,9%.
Allolevas tabelis (vt Tabel 22) on toodud kasvuhoonegaaside prognoosimisel kasutatud
elanikkonnaandmed ning SKP tegelik kasvumäär perioodil 2020–2040.
Tabel 22. Eesti elanikkonna ja SKP kasvu prognoosid
Parameeter 2020 2025 2030 2035 2040
Elanikkond, mlnon
1,317940 1,312061 1,306181 1,294957 1,283732
inimest
SKP kasv, tegelik
3,0 2,6 1,9 1,4 1,4
kasvumäär %125
ii. Energiasüsteemi ja kasvuhoonegaaside heidet eeldatavasti mõjutavad valdkondlikud
muutused.
Olulisemad muudatused, mis mõjutavad kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021-2030 on:
muutused põlevkivienergeetikas. Vanade põlevkivil elektrijaamade tööressurss
ammendub või rakenduvad neile keskkonnapiirangud, mis näevad ette
põlevkiviplokkide sulgemist. Põlevkivi suurimateks kasutajateks kujunevad
eeldatavasti põlevkiviõli tootjad. Üleminekuga õli tootmisele kahanevad CO2 heitmed
põlevkivisektoris;
122
Kava B jaos esitatavate näitajate ja muutujate üksikasjalik loetelu on esitatud 2. osas.
123
Praegune olukord kajastab riikliku kava esitamise kuupäeva (või kõige hilisemat kuupäeva). Olemasolevad
poliitikasuunad ja meetmed hõlmavad rakendatud ja vastuvõetud poliitikasuundi ja meetmeid. Vastuvõetud
poliitikasuunad ja meetmed on poliitikasuunad ja meetmed, mille kohta on riikliku kava esitamise kuupäevaks
tehtud valitsuse ametlik otsus ning mida on kindlalt kohustutud rakendama. Rakendatud poliitikasuunad ja
meetmed on poliitikasuunad ja meetmed, mis vastavad riikliku kava või eduaruande esitamise kuupäeval ühele
või mitmele järgmisele tingimusele: jõus on otsekohalduvad liidu õigusaktid või riiklikud õigusaktid, kehtestatud
on üks või mitu vabatahtlikku kokkulepet, eraldatud on finantsvahendid, kaasatud on inimressursid.
124
Välistegurite valimisel võib lähtuda eeldustest, mis on esitatud ELi 2016. aasta võrdlusstsenaariumis või muus
järgnevas poliitikastsenaariumis samade muutujate kohta. Olemasolevate poliitikasuundade ja meetmete ja
mõjuhinnangute alusel riiklike prognooside koostamisel võib lisaks kasu olla liikmesriigipõhistest tulemustest,
mis on esitatud ELi 2016. aasta võrdlusstsenaariumis ja järgnevates poliitikastsenaariumides.
125
SKP tegelik kasvumäär (29.01.2019): Rahandusministeerium, [www]
https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid
90
oluliseks kasvuhoonegaaside heite allikaks olevas transpordisektoris mõjutab KHG
teket vähem emissioone tekitavate transpordivahendite ja -liikide kasutuselevõtt.
iii. Globaalsed energiasuundumused, fossiilkütuste rahvusvaheline hind, ELi
heitkogustega kauplemise süsteemi CO2-hind.
Globaalsed energiasuundumused
Maailma Energeetikanõukogu poolt 2019. aastal koostatud ja analüüsitud erinevate
organisatsioonide tulevikustsenaariumide võrdlus näitab, et elektrinõudluse kasv on vältimatu.
Energiaallikad küll mitmekesistuvad, kuid aastaks 2040 globaalselt fossiilkütuste osakaal
enamuses stsenaariumides ei lange alla 70% (praegu on see 80%). Taastuvaid energiaallikaid
kasutatakse enam kivisöe arvelt, kuid päikse- ja tuuleenergia kasutuse ulatus on siiski veel
lahtine. Osad stsenaariumid näitavad maagaasi kasutuse kasvu kompenseerides nafta kasutuse
vähenemist. Kasvab nõudlus tuumaenergia järele. Kõik energiastsenaariumid näitavad vajadust
koordineeritud tegevuse ja poliitikate järele globaalse kliimamuutuse ohjamisel. Energiaallikate
mitmekesisuse puhul kasvab tähelepanu kunstlikele/sünteetilistele energiakandjatele ja
kütustele, eriti pigem elektriga kui soojusenergiaga või keemiliselt saadud vedela vesiniku
rollile. Vähese süsinikuga majanduse saavutamisele on olulised poliitilise usaldamatuse,
protektsionismi ja konfliktide vältimine; tarbijate käitumine ja valikud ning jaotatud/hajutatud
elektritootmine. Digitaliseerimine võib nii vähendada kui suurendada energiatarbimist, päris
selge see stsenaariumide alusel pole126.
Euroopa Komisjon on võtnud suuna kliimaneutraalsuse saavutamisele andes 2018. aasta lõpul
välja strateegilise pikaajalise visiooni jõuka, modernse, konkurentsivõimelise ja
kliimaneutraalse majandusse jõudmiseks aastaks 2050 „Puhas planeet kõigi jaoks“127.
Fossiilkütuste rahvusvaheline hind
Eesti kasutab käesolevas dokumendis esitletud prognooside koostamiseks rakendatud
energiamudelites Euroopa Komisjoni poolt soovitatud fossiilkütuste hindade prognoose Tabel
23.
Tabel 23 Kava koostamisel kasutatud fossiilkütuste hinnad.
International Fuel prices, 2015 2020 2025 2030
EUR/GJ
Oil 8,90 13,86 15,73 17,33
Gas (NCV) 7,17 8,91 9,64 10,49
Coal 2,12 2,64 3,16 3,79
126
World Energy Council 2019 Global Energy Scenarios Comparison Review
https://www.worldenergy.org/assets/downloads/WEInsights-Brief-Global-Energy-Scenarios-Comparison-
Review-R02.pdf
127
Euroopa Komisjon 2018 Puhas planeet kõigi jaoks Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka,
nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0773&from=ET
91
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2-hind
2018. aasta teises pooles kerkis EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi CO2-hind
rekordtasemele küündides aasta lõpuks üle 20 eurot t/CO2 kohta, hinna kasvu prognoositakse
jätkuma ka tulevatel aastatel. Joonis 18 on näha ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2
hinnagraafik vahemikus jaanuar 2018 kuni august 2019.
CO2 hinna trend (EUR/tCO2)
35,00 €
30,00 €
25,00 €
20,00 €
15,00 €
10,00 €
5,00 €
0,00 €
01.01.2018
01.02.2018
01.03.2018
01.04.2018
01.05.2018
01.06.2018
01.07.2018
01.08.2018
01.09.2018
01.10.2018
01.11.2018
01.12.2018
01.01.2019
01.02.2019
01.03.2019
01.04.2019
01.05.2019
01.06.2019
01.07.2019
01.08.2019
Joonis 18. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2 hinnagraafik jaanuar 2018 – august 2019 Allikas: EEX
Üldise trendina elektri tootmises võib prognoosida tulevikus taastuvatel energiaallikatel nagu
tuul ja biomass põhinevate tootmisvõimsuste osakaalu suurenemist sõltuvalt tehnoloogiate
odavnemisest ning CO2 kvoodi hinna tõusust128. Erinevate allikate põhjal prognoositakse
aastaks 2030 CO2 hinna kerkimist 40 euroni129.
Eesti kasutab käesolevas dokumendis esitletud meetmetega ja planeeritud meetmetega
energeetika sektori prognooside koostamiseks rakendatud energiamudelites kombinatsiooni
Thomson Reutersi (2020 ja 2025) ja Euroopa Komisjoni poolt soovitatud (edastatud
liikmesriikidele 15.06.2018130) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2-hinna
prognoosidest
Tabel 24.
128
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030_koos_elamumajanduse_lisaga.pdf
129
https://www.redshawadvisors.com/european-commission-sees-e40-eu-ets-price-by-2030/
130
EC_ recommendations parameters projections 2019 (15.06.2018)
92
Tabel 24 EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi CO2-hinna prognoos 2020-2040, (€/tCO2)
Parameeter 2020 2025 2030 2035 2040
EL HKS CO2 hind 26 23 34,7 43,5 51,7
4.2. CO2-heite vähendamise mõõde
4.2.1. Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine
i. Kasvuhoonegaaside praeguse heite suundumused ja neeldajad ELi heitkogustega
kauplemise süsteemiga ja suundumused jõupingutuste jagamise valdkonnast ja
maakasutuse ja metsanduse sektorites ning eri energiasektorites.
2017. aastal oli Eesti KHG-de summaarne heitkogus 20,9 mln tCO2ekv, v.a maakasutuse,
maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorist pärinev netoheide. Ajavahemikus
1990–2017 vähenesid kasvuhoonegaaside heitkogused 48,4% võrra. Vähenemise peamised
põhjused olid üleminek plaanimajanduselt turumajandusele ja sellega kaasnevate vajalike
reformide edukas läbiviimine.
Joonis 19. Eesti KHG-de heitkogused ja nende sidumine sektorite kaupa 1990–2017, kt CO2 ekv
Energeetikasektor on vaieldamatult suurim KHG-de heitkoguste allikas Eestis. 2017. aastal
moodustas see 88,76% summaarsest Eesti KHG-de heitkogusest (vt Joonis 20 Error!
Reference source not found.). Suuruselt teine heitkoguste allikas on põllumajandussektor, mis
andis 2017. aastal 6,61% summaarsest heitkogusest. Tööstuslikest protsessidest ja toodete
kasutamisest ning jäätmetest tingitud heitkogused moodustasid vastavalt 3,06% ja 1,57%
summaarsest heitkogusest.
93
1,57%
3,06% 6,61%
Energeetika
Tööstuslikud protsessid ja toodete
kasutamine
Põllumajandus
Jäätmed
88,76%
Joonis 20. KHG-de heitkogused sektorite kaupa 2017. aastal, %
Kasvuhoonegaaside trendid Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis
EL HKSi kuuluva soojuse- ja elektritootmise heitkoguste osakaal energeetika sektori kogu
heitkogusest oli 2017. aastal 70,26% (vt Joonis 21).
Energeetika sektori CO2 heitkogused on ajalooliselt varieerunud peamiselt seoses majanduslike
trendide, energiavarustuse struktuuri ja kliimaoludega. KHG‑de heitkogused vähenesid aastatel
1990–1993 tulenevalt majanduse struktuuris toimunud suurtest muudatustest, mis leidsid aset
pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist. Pärast seda on
energiasektori heitkogused püsinud üsna stabiilsel tasemel. 2003. aastal suurenesid heitkogused
peamiselt põlevkivist toodetud elektri eksportimise tõttu. Heitkoguste märgatav kasv aastatel
2006–2007 on seotud üldise majanduskasvuga ning heitkoguste vähenemine aastatel 2007–
2009 üldise majanduslangusega. Alates 2009. aastast on KHG-de heitkogused olnud tihedalt
seotud eksporditava elektrimahuga, mida toodetakse valdavalt põlevkivist.
94
18000
16000
14000
12000
kt CO2 ekv
10000
8000
6000
4000
2000
0
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 21. Eesti EL HKSi heitkogused 2005–2018, tCO2 ekv. Allikas: Keskkonnaministeerium
Kasvuhoonegaaside trendid jagatud kohustuse määrusega hõlmatud sektorites
Suurima kasvuhoonegaaside heitega sektor heitkoguste kauplemisesüsteemist väljajäävates
sektorites oli 2017. aastal transpordisektor. 2017. aastal oli transpordi sektori osakaal
energeetika sektoris 13,2% ja kogu kasvuhoonegaaside heitkogusest 11,7%. 1990. aastaga
võrreldes on heitkogused transpordisektoris vähenenud 1,4%.
Töötleva tööstuse ja ehituse sektori heitkogused on 1990. aastaga võrreldes vähenenud 74,8%.
2017. aastal oli Eesti põllumajandussektori KHG-de koguheide 1379,30kt CO2 ekv, mis on
48,93% madalam võrreldes 1990. aastaga.
Jäätmesektori summaarsed heitkogused on viimastel aastatel olnud langevas trendis.
Jäätmesektoris on KHG heitkogused 2017. aastal võrreldes baasaastaga (1990) 11,15%
väiksemad.
Kasvuhoonegaaside trendid LULUCF sektoris
LULUCF sektoril kui ainsal võimalikul KHG-de heitkoguste sidujal Eestis on riigi
süsinikuringes tähtis roll. 2017 aastal sidus LULUCF sektor kokku 1792,74 kt CO2 ekv.
Võrreldes baasaastaga (1990) suurenes CO2 sidumine 2017. aastal 20,36% LULUCF sektori
sidumise põhilised mõjutajad olid eelkõige raiemahud, asustatud alade laienemine, puittooted
ja heitkogused turvasmuldadest. Möödunud kümnendil varieerusid LULUCF sektori
heitkogused suurtes piirides ebastabiilse raieintensiivsuse ja raadamise tõttu, mis olid tingitud
Eesti sotsiaalmajandusliku olukorra muutustest. Peamiseks LULUCF sektori süsiniku sidujaks
on metsamaa kogupindalaga 2,44 mln ha. 2017. aastal suurenes süsinikuvaru Eesti metsades 1
934,3 kt CO2 ekv. võrra ehk puitse biomassi juurdekasv ületas raietest, surnud puidu
kõdunemisest, mullahingamisest, turvasmuldade kuivendamisest ning põlengutest tulenevaid
kasvuhoonegaaside heiteid.
95
ii. Olemasolevate riiklike ja liidu poliitikasuundade ja meetmete alusel koostatavad
prognoosid valdkondlike arengusuundade kohta vähemalt kuni 2040. aastani (sh 2030.
aasta kohta).
Alljärgnevalt on esitatud KHG heitkoguste prognoosid meetmetega stsenaariumis. Tööstuslike
protsesside ja toodete kasutamise, põllumajanduse, jäätmete ja LULUCF sekktori prognoosid
on samad mis on esitatud Euroopa Komisjonile 2019. aasta märtsis. Tulenevalt riigi
energeetikasektoris toimunud muudatustest uuendati 2019. aasta keskel energeetika sektori
prognoose ja sellest tulenevalt muutusid ka prognoositavad KHG kogu heitkogused.
KHG-de heitkoguste prognoosid on arvutatud aastateks 2016–2040 ning võrdlusaastana
(baasaastana) kasutati 2016. aastat (vt Tabel 25). Esitatud meetmetega stsenaariumi (MG) puhul
prognoositakse KHG-de heitkoguste trende kehtivate poliitikasuundade ja meetmete valguses.
Tabel 25. Prognoositud KHG-de heitkogused ja nende sidumine sektorite kaupa meetmetega stsenaariumis , kt CO2 ekv
Sektor 2016 2020 2025 2030 2035 2040
Energeetika (va
15147,85 11034,7 11829,8 7689,9 7620,6 6868,4
transport)
Transport 2376,91 2180,97 2327,18 2395,05 2489,25 2572,37
Tööstuslikud
protsessid ja
500,15 680,59 719,12 666,88 638,72 616,67
toodete
kasutamine
Põllumajandus 1336,11 1439,25 1516,01 1572,14 1619,72 1624,82
LULUCF -2724,44 -1402,56 -70,94 -208,24 153,55 776,93
Jäätmed 306,23 293,23 247,68 215,21 195,84 184,03
Kokku (v.a
LULUCF, sh 19667,25 15628,77 16639,81 12539,21 12564,14 11866,27
kaudne CO2)
Kokku (sh
LULUCF, sh 16942,81 14226,21 16568,87 12330,97 12717,69 12643,19
kaudne CO2)
Alljärgnevalt on esitatud detailsemad prognoosid sektorite kaupa.
Kasvuhoonegaaside prognoosid energeetikasektoris
Energeetikasektor hõlmab KHG-de heitkoguseid, mis tulenevad kütuste ja energia (elektri ja
soojuse) tarbimisest ning tootmisest. Sellesse sektorisse kuuluvad peamiselt energiatööstus,
töötlev tööstus ja ehitus, transport, muud sektorid (sh äri- ja avaliku, elamu, põllumajanduse,
metsanduse, kalanduse ja kalakasvatuse alamsektorid) ja hajusheide maagaasi jaotusvõrgust.
Tabel 26 on toodud energeetikasektori prognoositavad heitkogused MG stsenaariumi korral.
Prognooside kohaselt vähenevad heitkogused 2040. aastaks 2016. aastaga võrreldes 54,7%.
Kõige suurem vähenemine leiab aset energiatööstuses.
Prognooside kohaselt vähenevad KHG-de heitkogused energiatööstusest 2040. aastaks 2016.
aastaga võrreldes põlevkivi otsese põletamise järkjärgulise lõpetamise, tõhusama Auvere
elektrijaama ehitamise ja uute põlevkiviõli tootmise tehaste kasutusele võtmise järel 60,7%.
Prognoositakse, et KHG-de heitkogused töötleva tööstuse ja ehituse sektorist suurenevad 2040.
aastaks 2016. aastaga võrreldes 30,3%.
96
Tabel 26. Energeetikasektori prognoositud KHG-de summaarne heitkogus, kt
Sektor KHG 2016 2020 2025 2030 2035 2040
CO2 13747,67 9646,25 10405,61 6229,57 6136,45 5361,56
CH4 1,68 0,82 0,91 0,91 0,95 0,95
Energiatööstu
s N2O 0,12 0,16 0,17 0,14 0,15 0,14
CO2 ekv
13 825,81 9713,89 10477,68 6295,4 6205,06 5428,15
kokku
CO2 515.86 578,3 612,99 647,69 662,94 678,18
Töötlev CH4 0,11 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03
tööstus ja N2O 0,02 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01
ehitus
CO2 ekv
523,14 581,26 616,13 651,01 666,33 681,66
kokku
CO2 558,85 541,57 536,8 544,03 549,57 559,22
CH4 5,09 4,82 4,86 4,87 4,87 4,86
Muud
sektorid N2O 0,16 0,07 0,07 0,07 0,07 0,07
CO2 ekv
733,31 682,17 678,59 686,1 691,8 701,15
kokku
CO2 47,51 38,97 38,97 38,97 38,97 38,97
CH4 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
Muud allikad N2O 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
CO2 ekv
48,51 39,69 39,69 39,69 39,69 39,69
kokku
CO2 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03
CH4 0,68 0,71 0,71 0,71 0,71 0,71
Hajusheide
CO2 ekv
17,08 17,73 17,73 17,73 17,73 17,73
kokku
CO2 14869.92 10805,11 11594,41 7460,30 7387,96 6637,97
CH4 7,57 6,37 6,51 6,52 6,56 6,55
Energeetika
kokku N2O 0,29 0,24 0,24 0,22 0,23 0,22
CO2 ekv
15147.85 11034,73 11829,82 7689,93 7620,61 6868,37
kokku
Kasvuhoonegaaside prognoosid transpordisektoris
Põhiosa transpordisektori KHG-de heitkogustest pärineb maanteetranspordist. Ajalooliselt on
maanteetranspordi KHG-de heitkoguste osakaal olnud üle 95% transpordi KHG-de
summaarsest heitkogusest.
Eelduste kohaselt suureneb transpordisektori KHG-de summaarne heitkogus MG stsenaariumi
kohaselt 2040. aastaks 2016. aastaga võrreldes umbes 8,1%. Tulevikus prognoositakse
maanteetranspordi heitkoguste suurenemist. Riigisisese lennunduse ja raudteetranspordi
heitkogused jäävad aastatel 2016–2040 hinnangute kohaselt stabiilsele tasemele. Heitkogused
siseriiklikust laevandusest vähenevad prognooside kohaselt väiksema kütusekulu tõttu. Tabel
27 on toodud MG stsenaariumi KHG-de summaarne heitkogus.
Tabel 27. Transpordisektori prognoositud KHG-de summaarne heitkogus, kt
Sektor KHG 2016 2020 2025 2030 2035 2040
97
CO2 1,40 3,83 3,83 3,83 3,83 3,83
CH4 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
Siseriiklik
lennundus N2O 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
CO2 ekv 1,41 3,87 3,87 3,87 3,87 3,87
kokku
CO2 2239,03 2062,39 2207,59 2274,70 2368,01 2450,55
CH4 0,15 0,11 0,12 0,13 0,14 0,14
Maantee-
transport N2O 0,07 0,04 0,04 0,04 0,04 0,04
CO2 ekv 2262,52 2075,66 2221,87 2289,74 2383,95 2467,06
kokku
CO2 47.01, 55,85 55,85 55,85 55,85 55,85
CH4 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
Raudtee-
transport N2O 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02
CO2 ekv 52,58 62,45 62,45 62,45 62,45 62,45
kokku
CO2 59,77 38,59 38,59 38,59 38,59 38,59
CH4 0,01 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
Siseriiklik
laevandus N2O 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
CO2 ekv 60,40 39,00 39,00 39,00 39,00 39,00
kokku
CO2 - - - - - -
Muu CH4 - - - - - -
transport N2O - - - - - -
*
CO2 ekv -
- - - - -
kokku
CO2 2 347,21 2160,66 2305,86 2372,97 2466,28 2548,82
CH4 0,15 0,12 0,13 0,14 0,14 0,15
Transport
kokku N2O 0,09 0,06 0,06 0,06 0,06 0,07
CO2 ekv 2 376,91 2180,97 2327,18 2395,05 2489,25 2572,37
kokku
Kasvuhoonegaaside prognoosid tööstuslike protsesside ja toodete kasutamise sektoris
Fluoritud KHG-de (osoonikihti kahandavate ainete asendajate) heitkogused vähenevad
prognooside kohaselt pärast 2025. aastat oluliselt, 2030. aastaks 43% ja 2035. aastaks üle 56%.
Selle põhjusteks on määrus (EL) nr 517/2014 ja direktiiv 2006/40/EÜ. Tabel 28 on toodud
prognoositavad KHG-de heitkogused tööstuslike protsesside ja toodete kasutamise sektorist
alamkategooriate ja KHG-de kaupa.
Mõned väiksemad mineraalsete materjalide tööstuse tootjad, kes müüvad oma tooteid Euroopa
Liitu plaanivad oma tootmisvõimsusi suurenda, kuid see ei mõjuta oluliselt IPPU sektori kogu
heitkoguste prognoose. Kõik tehased juba kasutavad parimat võimalikku tehnikat (PVT)
vastavalt PVT-viitedokumentidele, mistõttu ei ole hetkel ette näha KHG heitkoguste
vähenemist uuemate tehnoloogiate kasutusele võtmise tõttu.
Heitkogused mitteenergeetilistel eesmärkidel kütuste ja lahustite kasutamisest kasvavad
prognooside kohaselt vahemikus 2021-2040 17%. Seesuguste saaduste tarbimine sõltub paljude
väikeste tööstuste majanduslikust olukorrast ning lahustite kasutamine oluliselt ka elanikkonna
suurusest.
98
Tabel 28. Tööstuslike protsesside ja toodete kasutamise sektori prognoositud KHG-de summaarne heitkogus, kt
Sektor KHG 2016 2020 2025 2030 2035 2040
Mineraalsete CO2 ekv
236,95 420,52 503,53 503,53 503,53 503,53
materjalide tööstus
Keemiatööstus CO2 ekv – – – – –
Metallitööstus CO2 ekv -* 2,46 2,55 2,64 2,72 2,79
Kütuste kasutamine CO2 5.98 6.07 6.61 7.02 7.62 8.13
mitteenergeetilistel Kaudne CO2 16,37 13,69 13,59 13,87 14,16 14,39
eesmärkidel ja
lahustite kasutamine CO2 ekv kokku 22.35 19.76 20.21 20.89 21.68 22.52
Osoonikihti HFC-d 0,11 0,11 0,09 0,08 0,07 0,07
kahandavate ainete CO2 ekv kokku
asendajate 235,18 232,56 187,02 133,42 103,96 80,85
kasutamine
Teiste toodete SF6 kt x 10-3 0,11 0,11 0,12 0,13 0,14 0,15
tootmine ja N2O 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01
kasutamine
CO2 ekv kokku 5,66 5,30 5,54 5,78 5,98 6,14
Tööstuslikud CO2 242,93 429,05 512,96 513,81 514,63 515,29
protsessid kokku Kaudne CO2 16,37 13,69 13,59 13,87 14,16 14,39
HFC CO2 ekv 235,18 232,47 186,50 132,17 101,36 77,85
N2O 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01
SF6 CO2 ekv 2,54 2,56 2,79 3,01 3,20 3,35
CO2 ekv 500.15 680.59 718.85 666.26 637.96 615.83
kokku
* Alates 2019. aastast esitatakse kasvuhoonegaaside inventuuris ja prognoosides heitkogused sektorist Other
process uses of carbonates (CRF 2.A.4.b) Metalli tööstuse alamsektori Lead production (CRF 2.C.5) all.
Kasvuhoonegaaside prognoosid põllumajanduse sektoris
Prognooside kohaselt põllumajandussektori KHG-de summaarne heitkogus kasvab pidevalt ja
küündib 2040. aastal 1625 kt CO2 ekv-ni, mis tähendab 2016. aasta tasemega võrreldes 22%-
list kasvu (vt Tabel 29). Põllumajandussektori KHG-de heitkoguste kasvutrend on tingitud
soolesisese fermentatsiooni, sõnnikukäitluse ja põllumajandusmaa alamsektorites loomade
arvu suurenemisest ja piimakarja suurenevast piimatoodangust. Põllumajandusmaast
eralduvate heitkoguste suurenemise põhjuseks on prognoositav sünteetiliste ja lubiväetiste
kasutamise kasv.
Tabel 29. Põllumajandussektori prognoositud KHG-de summaarne heitkogus, kt
Sektor KHG 2016 2020 2025 2030 2035 2040
Soolesisene CH4 21,32 23,00 24,56 25,74 26,9 26,89
fermentatsioon CO2 ekv 533,09 575,01 613,93 643,47 672,49 672,22
kokku
Sõnnikukäitlus CH4 2,90 3,32 3,54 3,72 3,81 3,81
N2O 0,18 0,19 0,20 0,21 0,21 0,21
CO2 ekv 126,85 140,53 147,82 153,98 157,87 157,84
kokku
Põllumajandusmaa N2O 2,22 2,37 2,46 2,52 2,56 2,57
d CO2 ekv 660,16 706,42 733,73 750,93 762,35 764,51
kokku
Lupjamine CO2 13,33 17,18 20,42 23,66 26,90 30,14
99
Karbamiidi CO2 2,68 0,11 0,11 0,11 0,11 0,11
kasutamine
Põllumajandus CO2 16,01 17,28 20,53 23,77 27,01 30,25
kokku CH4 24,22 26,32 28,09 29,45 30,71 30,70
N2O 2,40 2,56 2,66 2,72 2,77 2,78
CO2 ekv 1336,11 1439,25 1516,01 1572,14 1619,72 1624,82
kokku
Kasvuhoonegaaside prognoosid jäätmete sektoris
Prognooside kohaselt vähenevad jäätmesektori heitkogused CO2 ekvivalentides 2040 aastaks
40% võrreldes 2016. aastaga (vt Tabel 30). Heitkoguste vähenemine on peamiselt seotud
jäätmete taaskasutusse ja ringlusse võtmise suurenemisega, prügilatesse ladestatavate
biolagunevate jäätmete mahu vähenemisega ja jäätmete põletamisega Iru koostootmisjaamas,
kuna heitkogused tekivad peamiselt tahkete jäätmete ladestamisest. Tahkete jäätmete
bioloogilisest töötlemisest tekkivate KHG-de heitkoguste suurenemine on seotud biolagunevate
jäätmete mahu vähenemisega prügilates ladestatavate tahkete jäätmete kogumahus. Reovee
käitlemisest tekkinud heitkoguste vähenemine on seotud laieneva kanalisatsioonivõrguga.
Tabel 30. Jäätmesektori prognoositud KHG-de summaarne heitkogus, kt
Sektor KHG 2016 2020 2025 2030 2035 2040
Tahkete jäätmete CH4 6,43 6,83 4,89 3,50 2,63 2,08
ladestamine CO2 ekv 160,78 170,78 122,28 87,51 65,82 51,93
kokku
Tahkete jäätmete CH4 0,81 0,86 0,96 1,05 1,12 1,18
bioloogiline N2O 0,05 0,05 0,06 0,06 0,07 0,07
käitlemine
CO2 ekv 34,92 36,95 41,13 44,90 47,94 50,73
kokku
Jäätmete CO2 1,06 1,31 0,70 – – -
põletamine ja CH4 0,02 0,01 0,01 – – -
lahtine
põletamine* N2O 0,0003 0,0003 0,0001 – – -
CO2 ekv 1,62 1,74 0,93 – – -
kokku
Reovee CH4 2,27 2,05 2,04 2,02 2,00 1,99
käitlemine N2O 0,101 0,109 0,109 0,108 0,107 0,107
CO2 ekv 86,78 83,75 83,35 82,80 82,08 81,38
kokku
Muu (biogaasi CH4 0,85 - - - - -
leegis N2O 0,003 - - - - -
põletamine)**
CO2 ekv 22,13 - - - - -
kokku
Jäätmed kokku* CO2 1.06 1,31 0,70 – – -
CH4 10,38 9,75 7,89 6,57 5,75 5,25
N2O 0.15 0,16 0,17 0,17 0,17 0,18
CO2 ekv 306,23 293,23 247,68 215,21 195,84 184,03
kokku
*Perioodil 2030-2040 ei eraldu märgitud alamkategooriates KHG heidet.
100
** 2019. aasta kasvuhoonegaaside inventuuris ega kasvuhoonegaaside prognoosides ei ole lisatud põletatud biogaasi
koguseid tulenevalt 2018. aasta jagatud kohustuse otsuse auditi (nn ESD audit) kommentaaridest antud sektori osas.
Kasvuhoonegaaside prognoosid LULUCF sektoris
Metsade pindala on kuni praeguseni olnud kasvutrendis, ent käesolevate kasvuhoonegaaside
heitkoguste prognoosimisel on lähtutud metsa heitkoguse võrdlustaseme (nn Forest Reference
Level-FRL) arvutusreeglitest, mille kohaselt metsade pindala püsib konstantsena. 1990.
aastatest alates põllumaa pindala vähenes kuni 2004. aastani, ajani mil Eesti liitus EL-ga ning
rakendama hakati põllumajandustoetusi, põllumaa pindala edasist kasvu aga ei prognoosita.
Rohumaad peaksid lähitulevikus peamiselt loodusliku metsastamise tõttu endiselt vähenema.
Taristu ja asustusalade pindala laieneb pidevalt muude maakasutusklasside arvelt. Eesti
metsanduse arengukavas aastani 2020 prognoositakse uuendus-, valgustus- ja harvendusraie
edasist kasvu. Kirjeldatud majandamismeetod toob kaasa ajutise metsamaalt KHG-de sidumise
vähenemise. Prognooside kohaselt jääb LULUCF sektor süsiniku sidujaks kuni 2030. aastani
peale mida on ette näha sektorist tulenevaid heitkoguseid(vt Tabel 31). Selle põhjuseks on
peamiselt põllumaalt kasvanud heitkogused. Lähiaastatel jõuab metsa varu haripunkti ning
hakkab seejärel vähenema, seetõttu on oodata ka metsamaa CO2 sidumise vähenemist.
Tabel 31. LULUCF sektori prognoositud KHG-de summaarne heitkogus, kt
Sektor KHG 2016 2020 2025 2030 2035 2040
Metsamaa CO2 -3149,02 -2356,81 -1279,02 -1610,55 -1355,33 -836,67
CH4 0,0002 0,0004 0,0004 0,0004 0,0003 0,0003
N2O 0,0021 0,0032 0,0036 0,0040 0,0045 0,0049
Põllumaa CO2 635,48 716,44 817,64 918,85 1020,05 1121,25
N2O 0,005 0,007 0,009 0,011 0,013 0,015
Rohumaa CO2 31,08 28,05 24,27 20,50 16,72 12,94
CH4 0,000009 0,000199 0,000074 0,000024 0,000024 0,000024
N2O 0,000001 0,000018 0,000007 0,000002 0,000002 0,000002
Märgalad CO2 604,92 565,77 516,84 467,91 418,97 412,65
CH4 0,0024 0,0022 0,0022 0,0021 0,0020 0,0020
N2O 0,0045 0,0042 0,0040 0,0039 0,0038 0,0037
Asustusalad CO2 240,54 277,32 323,29 369,26 415,23 461,19
N2O 0,043 0,050 0,060 0,070 0,081 0,091
Muu maa CO2 30,69 34,06 38,27 42,49 46,7 50,91
N2O 0,004 0,007 0,009 0,010 0,012 0,014
Raiepuidu CO2 -1139,54 -688,70 -537,81 -446,54 -442,92 -456,76
tooted
Muu* N2O 0,012 – – – – -
LULUCF CO2 -2745,85 -1423,87 -96,52 -238.10 119,41 738,51
kokku CH4 0,003 0,003 0,003 0,002 0,002 0,002
N2O 0,072 0,071 0,086 0,100 0,114 0,129
CO2 ekv -2724,44 -1402,56 -70,94 -208,24 153,55 776,93
kokku
*Kaudsed N2O heitkogused haritavalt maalt (leostumine) on raporteeritud KHG inventuuris kui kaudsed heitkogused ja seega
ei ole nende heitkoguseid prognoositud.
4.2.2. Taastuvenergia
101
i. Taastuvenergia praegune osakaal summaarses lõppenergia tarbimises ja eri sektorites
(kütte- ja jahutus-, elektri- ning transpordisektor) ning tehnoloogiate lõikes igas
kõnealuses sektoris.
Praegune olukord
Taastuvenergia osakaal oli 2017. aastal Eurostat SHARES mudeli andmetel 29,29% energia
brutotarbimisest, sh elektri brutotarbimisest 17,33%, soojuse brutotarbimisest 51,64% ja
transpordisektori brutotarbimisest 0,40%.
2019. aasta lõpuks on praeguste prognooside kohaselt taastuvenergia arvutuslik osakaal
brutolõpptarbimises kokku 32,3%, sh elektri brutolõpptarbimisest 17,76%, soojuse
brutolõpptarbimisest 53,92% ja transpordisektori brutolõpptarbimisest 8,2%.
Transpordisektori ülevaade tehnoloogiate lõikes:
Kõige suuremat hüpet taastuvenergia osakaalus võib näha transpordisektoris. Kus suurima
osakaalu moodustab esimese generatsiooni biokütused, kokku 6,4%, mis tuleneb vedelkütuste
tarnijatele sätestatud biokomponendi lisamise kohustusest. Teise generatsiooni kütustuste
osakaal ehk kodumaine biometaan moodustab kokku 1,4% (mis sisaldab kordajaid) ning
elektromobiilsus moodustab kokku 0,4% (mis sisaldab kordajaid).
Taastuvelektrienergia ülevaade tehnoloogiate lõikes:
2019 aasta lõpuks moodustab praeguste (mitteametlike) prognooside kohaselt
taastuvelektrienergia osakaal 17,76%, kuhu panustab hüdroenergia ligikaudu 30 GWh,
tuuleenergia 670 GWh, päikeseenergia 110 MW, biomass 1100 GWh ning muud taastuvad 47
GWh.
Soojus -ja jahutusenergia taastuvatest energiaallikatest:
2019. aasta lõpuks moodustab praeguste prognooside kohaselt taastuvenergia osakaal
soojusmajanduses ligikaudu 53,9% energia lõpptarbimisest, kuhu panustab puit lokaalkütte
näol 5000 GWh, muundatud soojuse tarbimine 3800 GWh ning soojuspumbad 905 GWh.
Tulevikuprognoosid
Eestis on detailselt hinnatud taastuvenergia üldeesmärgi saavutamist aastaks 2020. Selle järgi
moodustab taastuvenergia osakaal energia brutotarbimisest aastal 2020 vähemalt 30%131. Kuid
tänaste mitteametlike prognooside kohaselt on aastaks 2020 taastuvenergia osakaalud sektorite
kaupa järgmised:
elektri tarbimisest 18,95%
soojuse ja jahutuse tarbimisest 55,28%
transpordi tarbimisest 10%.
Aastaks 2030 kasvab Eestis energia brutotarbimine 10..16% - st aastas 0,85..0,88%. Seega
kasvab energia brutolõpptarbimine aastaks 2030 tasemele 41..43 TWh.
131
Selle osakaalu arvutamisel on arvestatud kokku lepitud taastuvenergia statistikakaubanduse tehinguid.
102
Võttes arvesse ENMAK 2030 taastuvenergia eesmärke (saavutada taastuvenergia osakaaluks
soojuse brutotarbimisel 80%, elektri brutotarbimises 50% tingimusel, et kasutatakse
taastuvenergia statistikakaubandust), transpordikütustes taastuvenergia osakaalu määravat uut
taastuvenergia direktiivi ja samaaegselt ka võimalikku huvi taastuvenergia
statistikakaubanduse osas võib taastuvenergia osakaal energia brutolõpptarbimises olla üle
50%. Siseriiklik taastuvenergia üldeesmärk peegeldab ENMAK 2030 ambitsioone, kuid
arvestab ka Eesti õiglast siseriiklikku panust EL taastuvenergia üldeesmärgi täitmisesse.
ii. Olemasolevate riiklike ja liidu poliitikasuundade ja meetmete alusel koostatavad
prognoosid valdkondlike arengusuundade kohta vähemalt kuni 2040. aastani (sh 2030.
aasta kohta).
2030. aasta taastuvenergia sektori areng ning kujunemiskõverad, mis võtavad arvesse tänaseid
taastuvenergia tootmise ja tarbimise trende on kirjeldatud pt 2.1.2. Aasta 2040 taastuvenergia
trajektooride kujundamisel arvestatakse üldiseid Euroopa Liidu poolt ja ka siseriiklikult seatud
kliimapoliitika eesmärke. Lähtuvalt Kliimapoliitika põhialustest aastani 2050 on Eesti sihiks
aastaks 2040 kasvuhoonegaaside heidet vähendada orienteeruvalt 72 protsenti võrreldes 1990.
aasta tasemega.
Tulevikus võime üha enam näha sektorite vahelist koostööd ja sünergiat, mis toob endaga kaasa
laialdasemat taastuvenergia kasutuselevõttu ja energiasäästu nii primaarenergia tootmise
tasandil kui ka sekundaarenergia kasutamise tasandil kõikides sektorites, liikumaks
süsinikuneutraalse majanduse suunas.
Suundumused, mille poole Eesti taastuvenergia sektor liigub 2040 vaates, sõltub oluliselt
megatrendidest, mida võime näha Euroopas ja ka terves maailmas, kus põhilisteks
märksõnadeks on süsinikuneutraalne energia tootmine, energia salvestamine ja tark tarbimine.
On selge, et üha enam asendatakse fossiilseid kütuseid taastuvenergiaga. Taastuvenergiat
toodetakse seal, kus on selleks parimad geograafilised ning klimaatilised tingimused nii mikro
(omatarbeks taastuvenergia tootmine) kui makrotasandil. Selles tulenevat võime näha suuri
tuule- ja päikeseparke nii maismaal kui ka avameredel ja veekogudel, sest tehnoloogia arenedes
ja hindade odavnemisel, ei mängi enam olulist rolli ka nt meresügavus (kasutatakse ankurdatud
ujuvvundamente). Kasu maksimeerimiseks ning riiklike eesmärkide täitmiseks teevad
aktiivselt erinevad riigid taastuvenergia alast koostööd, nii ühisprojektide, toetusskeemide kui
ka statistikakaubanduse näol. Tänu salvestustehnoloogiate hüppelisele arengule, PHAEJ,
vesiniku kui energiakandja ja akumulaatorite näol, on 2040 perspektiivis võimalik ka ühtlustada
tarbimist võrgus, sest tipukoormused kaetakse salvestatud energiaga. Baaskoormuste katmiseks
võime tulevikus näha moodultuumareaktoreid. Kuid nende osas on vajalik mahukas eeltöö
uuringute, ettevalmistuste ja ehituse näol (hinnanguliselt 10 a.). Oluline on ka mainida Eesti
tingimustele võiks sobida väiksemad moodulreaktorid, mida maailmas veel töös ei ole.
Reservjaamadeks võivad kujuneda koostootmisjaamad, seega biomassi kasutamine
energiatootmiseks väheneb. Tuleb veel analüüsida energiaportfelli mitmekesistamise
võimalusena moodulreaktorite, sealhulgas sulasoolareaktorite arendamist ning
tuumaenergeetikaalase teadmuse loomist, sellekohase seadusandluse ettevalmistamist ning
jõustumist.
Tuumaenergeetika, kui üks potentsiaalseid võimalusi Eesti elektrivajaduste katmiseks pärast
2030. aastat eeldab põhjalikku poliitilist eeltööd riigi tasandil, vastava väljaõppega inimeste
103
arendamist ning seadusandliku baasi loomist. Sõltumata tuumajaama rajamise otsusest, tuleb
luua seadusandlus, mis sätestaks Eestis tuumajaama rajamise tingimused ja protsessi ning
vajadusel vajalike struktuuride loomise. Hetkel puuduvad Eestil tuumajaamade rajamiseks nii
vajalik õiguslik raamistik, pädevad asutused kui ka valdkondlikud eksperdid. Kiirgusseaduse
kohaselt saab selliseks tegevuseks loa taotleda alles pärast seda, kui Riigikogu on vastu võtnud
tuumakäitise kasutuselevõtu otsuse.
Ühtlasi liigutakse järjest enam energia- ja keskkonnasäästlikumate lahenduste suunas ka
tarbimise poolel. Näeme, et hoonefond muutub ajas üha energiatõhusamaks ja ka nö targemaks.
Elamumajanduses kasutatakse efektiivseid lahendusi hoone automatiseeritud energia
tootmiseks, tarbimiseks ja jälgimiseks (ja ka üle jääva energia müümiseks).
Kodumajapidamistes kasutatakse soojuse tootmiseks väikse süsinikujalajäljega tootmisviise
(biometaan, soojuspumbad, hübriidpäikesepaneelid). Paraku automatiseeritud süsteemid ja ka
nt kergsõidukite koduslaadimine, toovad endaga kaasa kasvu hoonete elektrienergia tarbimises.
Ka transpordisektoris võib näha hüppelist elektrifitseerimist nii maantee kui ka raudtee
transpordis. Alternatiivkütused asendavad fossiilsed kütused. Linnad muutuvad tänu mugavale
ühistranspordile ja kergliiklusteedele sisuliselt autovabadeks, mis toob endaga kaasa mugava ja
puhta õhuga linnakeskkonna.
4.3. Energiatõhususe mõõde
i. Primaar- ja lõppenergia praegune tarbimine majanduses ja sektorite
(sh tööstus-, eluaseme-, teenuste ja transpordisektor) kaupa.
Primaarenergia tarbimine moodustas 2016. aastal Eestis Eurostat andmetel 257 PJ (71,3 TWh)
ja energia lõpptarbimine 118 PJ (32,8 TWh). Lõpptarbimise struktuuri kirjeldab allolev joonis
(vt Joonis 22).
Muud
5%
Kodumajapida
Tööstus
mised
16%
33%
Teenused
17%
Transport
29%
Joonis 22. Energia lõpptarbimise struktuur Eestis 2016. aastal [Eurostat nrg_100a]
Võrreldes aastaga 2004, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga, on enim kasvanud energiatarbimine
teenuste sektoris (30%), transpordi energiatarbimine on kasvanud 12%. Kodumajapidamiste
energiatarbimine ei ole võrreldes 2004. aastaga muutunud, tööstuse energiatarbimine on
kahanenud 34%.
104
ii. Tõhusa koostootmise ning tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kasutamise praegune
potentsiaal132.
ENMAK 2030 meetme 1.1 alammeetme 4 kohaselt on Eestil eesmärk toota kaugkütte võrku
tõhusa koostootmise režiimis soojust 75 MW võrra suuremas ulatuses kui aastal 2014. 2017.
aastal alustas tööd Tallinna Elektrijaama teine tootmisseade, mille soojuslik võimsus on 76
MW. Lähitulevikus lisandub Tallinna tõhus koostootmisjaam, mille soojuslik võimsus on
prognooside kohaselt 25 MW.
Kaugjahutuse sektor ei ole Eestis kanda kinnitanud, pilootprojektina on käivitatud kaugjahutus
Tartu linnas.
iii. Primaar- ja lõppenergia tarbimist igas sektoris kuni vähemalt 2040. aastani (sh 2030.
aastal) hõlmavad prognoosid, võttes arvesse olemasolevaid energiatõhususe
poliitikasuundi, meetmed ja kavasid, millele on osutatud punkti 1.2. alapunktis ii133.
Peatükk koostatakse 2019. aastal.
iv. Riiklike arvutuste kohane energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalne tase
vastavalt direktiivi 2010/31/EL artiklile 5.
Energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalsed tasemed on välja selgitatud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud ja 2017. aastal valminud uuringus „Hoonete
kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs“134. Selle tulemused on kokku
võetud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 32). Tabelit analüüsides tuleb arvestada ka energiakandjate
kaalumistegureid, milledest olulisemad on taastuvtoormel põhinevate kütuste kaalumistegur
0,75; kaugküttel 0.9; maagaasil 1,0 ja elektril 2,0.
Tabel 32. Uute ja olemasolevate hoonete kuluoptimaalsed ja tegelikud energiatõhususe kaalutud energiakasutuse nõuded,
ühik: kWh/(m2·a)
Uus hoone Olemasolev hoone
Hoone tüüp Kuluoptimaalne Kuluoptimaalne
Nõue 2017. a Nõue 2017. a
tase tase
Väikeelamu 87 160 250 210
Korterelamu 103 150 130 180
132
Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõikele 1.
133
See praeguse olukorra jätkumise võrdlusprognoos on alus lõpp- ja primaarenergia tarbimise 2030. aasta
eesmärgile, millele osutatud punktis 2.3, ning ümberarvutusteguritele.
134
https://www.mkm.ee/sites/default/files/kuluoptimaalsuse_aruanne_20171128_uus.pdf
105
Büroohoone 93 160 160 210
4.4. Energiajulgeoleku mõõde
i. Praegune energiaallikate jaotus, omamaised energiaallikad, sõltumine imporditavast
energiast, sh asjakohased riskid.
Eesti primaarenergia tarbimise struktuuri kütuste kaupa 2016. aastal iseloomustab allolev joonis
(vt Joonis 23).
Muud
1%
Mootoribensiin
4%
Maagaas
7%
Diislikütus
11%
Põlevkivi
61%
Taastuvad
energiaallikad
16%
Joonis 23. Eestis kasutatavad primaarenergia allikad 2016. aastal [Eurostat nrg_110a]
Ülekaalukas osa Eesti primaarenergia vajadusest rahuldatakse omamaiste energiaallikate abil.
Tänu põlevkivile, taastuvatele energiaallikatele ja turbale on Eesti energiakandjate
impordisõltuvus kõige väiksem Euroopa Liidus moodustades 2016. aastal 6,8%135. Vaatamata
heale üldpildile imporditakse kõik Eestis tarbitavad vedelad mootorikütused ja ka maagaas.
Kütuste tarnetes on riskid suuremad maagaasi puhul, kus ülekaalukas osa tarbitavast gaasist
imporditakse kogu regioonis Venemaalt. Vedelkütuste impordi võimalused on
mitmekesisemad.
ii. Olemasolevate poliitikasuundade ja meetmete alusel koostatavad arenguprognoosid
vähemalt kuni 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta).
Peatükk koostatakse 2019. aastal pärast kasvuhoonegaaside heitkoguste prognooside
avaldamist.
135
Eurostat t2020_rd320,
https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=t2020_rd320
106
4.5. Energia siseturu mõõde
4.5.1. Elektrivõrkude omavaheline ühendatus
i. Elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase ja peamised ühendused136.
2017. aastal oli Eesti elektrivõrkude ühendatuse tase naaberriikidega (Läti, Soome) 63%42.
Ühendusvõimsus EE-LV suunal oli 900 MW, EE-FI suunal 1016 MW. Läti elektrisüsteemiga
ühendab Eestit kaks 330 kV liini (üks on Tartu ja Valmiera, teine Tsirguliina ning Valmiera
vahel). Soomega ühendab Eestit kaks alalisvoolukaablit (EstLink 1 ja EstLink 2). 2017. aasta
andmetel oli Läti-suunalise ühenduse tipuvõimsus 816 MVA ning Soome-suunalise ühenduse
tipuvõimsus 1048 MVA. Olenevalt elektrivõrgus aset leidvatest remonttöödest ja
välisõhutemperatuurist, võib Eesti ja Läti vaheline ülekandevõimsus muutuda.
Olemasolevat elektri ülekandetaristut käsitletakse järgmistes iga-aastastes analüüsides:
1. Elering AS. Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne.
https://elering.ee/toimetised#tab0
2. Konkurentsiamet. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis.
http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=23346
ii. Ühenduste laiendamise vajaduste prognoosid (sh 2030. aasta kohta)137.
2030. aastaks on hinnatud, et EE-LV suunaline võimsus suureneb 1379 MW-ni138, tulenevalt
Eesti-Läti 3. elektriühenduse139 valmimisest. ENTSO-E pikaajalises elektrivõrgu arengukavas
(TYNDP 2018140) on hinnatud, et 2030. aastal täidab Eesti kõiki kolme eelnimetatud
kriteeriumit kõigi analüüsitud stsenaariumite korral, vt Joonis 24.
136
Viide ülevaadetele, milles käsitletakse olemasolevat ülekandetaristut põhivõrguettevõtjate kaupa.
137
Viide riiklikele võrguarengukavadele ja põhivõrguettevõtjate piirkondlikele investeerimiskavadele.
138
ENTSO-E. TYNDP 2018. Input data. https://tyndp.entsoe.eu/maps-data/
139
Elering AS: Eesti-Läti kolmas ühendus. https://elering.ee/eesti-lati-kolmas-uhendus
140
ENTSO-E. TYNDP 2018. Europe’s Network Development Plan to 2025, 2030 and 2040.
https://tyndp.entsoe.eu/tyndp2018/
107
Joonis 24. Elektrivõrkude omavahelise ühendatuse kriteeriumite täitmine 2030. aastal EUCO 2030 stsenaariumi korral 45, 141
Kuigi Eesti ja teised Balti riigid täidavat elektrivõrkude omavahelise ühendatuse kolme
kriteeriumi, on Balti riikide võrgud Euroopa Liidu elektrivõrkudega veel täielikult ühendamata.
Nimelt ei paikne Balti riigid EL-i õigusele alluvas sünkroonalas. Eesti, Läti ja Leedu
elektrisüsteemid töötavad sünkroonselt Venemaa ühendatud energiasüsteemiga (IPS/UPS).
Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine EL-i õigusele alluvasse sünkroonalasse 2025
aasta paiku on Eesti ja teiste Balti riikide üks tähtsamaid energiapoliitika eesmärke ning
mõjutab oluliselt elektrivõrgu pikaajalist arengut. 2018. suvel allkirjastatud teekaardis142
kinnitasid Balti riikide peaministrid, Euroopa Komisjoni president ning Poola peaminister
sünkroniseerimise projekti tähtsust ning tunnustasid Balti riikide soovi sünkroniseerida mandri-
Euroopa sagedusalasse. Sünkroniseerimise projekti raames tugevdatakse muuhulgas ka Balti
riikide omavahelisi ühendusi ning projekt panustab ka Poola elektrivõrkude ühendatuse
suurendamisse143.
4.5.2. Energia ülekande taristu
i. Olemasoleva elektri ja gaasi ülekande taristu põhitunnused144.
Eestis on üks põhivõrguteenust pakkuv ettevõtja (Elering AS), kes on ühtlasi süsteemihaldur.
Põhivõrguettevõtjale kuuluvaid ülekandeliine (110 kV...330 kV) on kokku 5 403 km.145
Eesti elektrisüsteem kuulub suurde sünkroonselt töötavasse ühendsüsteemi BRELL (Joonis 25),
mille moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine pidi ühendatud naaberriigid Läti ja Venemaa
141
EUCO 2030 stsenaarium = 2014. aastal kokku lepitud EL-i üleste energia- ja kliimaeesmärkide täitmise
stsenaarium.
142
Political Roadmap on the synchronisation of the Baltic States' electricity networks with the Continental
European Network via Poland.
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/c_2018_4050_en_annexe_acte_autonome_nlw2_p_v2.doc
x
143
ENTSO-E. Project 170 – Baltics synchro with CE. Interconnection targets.
https://tyndp.entsoe.eu/tyndp2018/projects/projects/170
144
Viide ülevaadetele, milles käsitletakse olemasolevat ülekandetaristut põhivõrguettevõtjate kaupa.
145
Konkurentsiamet. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2017.
http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=23346
108
ning omakorda nende naabrid Leedu ja Valgevene. Venemaaga on Eesti ühendatud kolme 330
kV liiniga (kaks liini läheb Narvast St. Peterburgi ja Kingiseppa ning üks liin Tartust
Pihkvasse), Läti elektrisüsteemiga ühendab Eestit kaks 330 kV liini (üks on Tartu ja Valmiera,
teine Tsirguliina ning Valmiera vahel). Soomega ühendab Eestit kaks alalisvoolukaablit
(EstLink 1 ja EstLink 2) (Joonis 26).145
Joonis 25. Balti riikide ja Venemaa loodeosa elektrisüsteemi kaart145
109
Joonis 26. Eesti elektrisüsteemi kaart146
2017. aasta andmetel oli Narvast Venemaa-suunalise ühenduse tipuvõimsus 613 MVA (kui
Eesti ja Läti vahel ei toimu elektrienergiaga kauplemist), Lõuna -Eestist Venemaa-suunalise
ühenduse tipuvõimsus 391 MVA, Läti-suunalise ühenduse tipuvõimsus 816 MVA ning Soome-
suunalise ühenduse tipuvõimsus 1048 MVA. Olenevalt elektrivõrgus aset leidvatest
remonttöödest ja välisõhutemperatuurist, võib Eesti ja Läti vaheline ülekandevõimsus muutuda.
Olemasolevat elektri ülekandetaristut käsitletakse järgmistes iga-aastastes analüüsides:
1. Elering AS. Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne.
https://elering.ee/toimetised#tab0
2. Konkurentsiamet. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis.
http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=23346
Maagaasiseaduse kohaselt on Eesti gaasisüsteemis üks põhivõrguettevõtja, mis on ka ühtlasi
süsteemihaldur. Gaasisüsteemil ja elektrisüsteemil on üks süsteemihaldur - Elering AS. Eesti
gaasisüsteem on tupiksüsteem - gaasi sisestatakse kolmest sisendpunktist, kuid gaasivoo
kahepoolset liikumist Eestist toimuda ei saa.
146
Elering AS. Eesti põhivõrgu kaart. https://elering.ee/elektri-pohivorgu-kaart
110
Joonis 27 Eesti gaasisüsteemi kaart147
Eesti gaasisüsteem on ühendatud Läti ja Venemaaga. Läti suunas on ühendus läbi Karksi (7
mln m3 päevas), Venemaa suunal on ühendus läbi Narva (3 mln m3 päevas) ja Värska (4 mln
m3 päevas). Summaarne ühendusvõimsus on seega 14 mln m3 päevas. Eesti gaasisüsteemis ei
ole gaasihoidlaid, veeldatud gaasi terminale ega kompressorjaamasid. Viimase 20 aasta
maagaasi suurim tarbimine oli 6,7 mln m3 (2006. aasta 19. jaanuar). Seega on gaasisüsteemi N-
1 kriteerium 104,5% ehk süsteemi varustuskindlus on tehniliselt tagatud. Kokku on
gaasisüsteemis 885 km torustikku, kolm gaasimõõtejaama ja 36 gaasijaotusjaama.
Gaasisüsteemi torustike loetelu on antud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 33).
Gaasisüsteemi minimaalne läbilaskevõime on nimetatud punktides kokku 7 mln m3 päevas.
Tabel 33. Eesti gaasisüsteemi torustik. Tabelis on näidatud torustike pikkus Eestis. 148
Nominaal- Maksimaalne
Pikkus, Vanus,
Torustik diameeter (DN), töörõhk (MOP),
km aastat
mm barg
Vireši - Tallinn 202,4 700 49,6 26
Vändra – Pärnu 50,2 250 54 12
Tallinn - Kohtla-Järve I 97,5 200 ≤ 30 65
Tallinn - Kohtla-Järve II 149,1 500 ≤ 30 50
Kohtla-Järve - Narva 45,1 350 / 400 ≤ 30 58
147
Elering veeb - https://elering.ee/gaasisusteem
148
Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2018-2027,
https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Eesti%20gaasi%C3%BClekandev%C3%B5rgu%20arengukava
%202018-2027_t%C3%A4iendatud_16_05_2018.pdf
111
Irboska - Värska GMJ 10,1 500 53,7 43
Värska GMJ - Tartu 75,6 500 45,9 43
Tartu - Rakvere 133,2 500 45,2 39
Irboska - Inčukalns 21,3 700 49,2 34
Pihkva - Riia 21,3 700 51,4 46
Harutorustikud 79,2 - - -
Kokku 885,0 - - --
Eesti gaasisüsteem on läbi Läti ühendatud ka Leedu gaasisüsteemiga (vt Joonis 28).
Joonis 28. Eesti gaasisüsteemi kaart148
Gaasisüsteemi tipukoormused on näidatud alloleval joonisel (vt Joonis 29).
112
Gaasi tiputarbimine (mln m3/24h)
7 6,4
6 5,7
5,2 5,3 5,2
5
5 4,7
4,5
4,3
4
3,2
3
2
1
0
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Joonis 29. Gaasisüsteemi tiputarbimine 2007-2016149
Süsteemihalduri koostatud gaasisüsteemi arengukava on avalikult kättesaadav siit -
https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Eesti%20gaasi%C3%BClekandev%C3%B5rg
u%20arengukava%202018-2027_t%C3%A4iendatud_16_05_2018.pdf
Konkurentsiamet koostab iga-aastaselt Euroopa Komisjonile ülevaadet gaasituru toimimisest.
Aruande sellest leiab siit - http://www.konkurentsiamet.ee/file.php?29091.
ii. Ühenduste laiendamise vajaduse prognoosid kuni vähemalt 2040. aastani (sh 2030.
aasta kohta)150.
Elektrisüsteem
Eesti elektri põhivõrguettevõtja (Elering AS) tegevus Eesti elektrisüsteemi töös hoidmisel ning
varustuskindluse tagamiseks vajalike investeeringute tegemisel tuleneb otseselt
elektrituruseadusest, võrgueeskirjast ning elektri- ja energiamajanduse arengukavadest.
Elering lähtub oma investeeringutes järgmisest eesmärkidest:
1) varustuskindluse toetamine;
2) elektrituru arengu toetamine (välisühendused);
3) läbilaskevõime tagamine, et võimaldada uusi liitumisi ja koormuste kasvu;
4) võrgu vananemise peatamine;
5) töökindluse (pingekvaliteet ja katkestused) parandamine;
6) ettevõtte efektiivsuse suurendamine, kadude vähendamine;
7) uute klientide liitumised (tarbijad, tootjad).
149
Allikas – Elering AS
150
Viide riiklikele võrguarengukavadele ja põhivõrguettevõtjate piirkondlikele investeerimiskavadele.
113
Investeeringud kinnitatakse üldjuhul ette kuni viieks aastaks (v.a. ühishuviprojektid). Perioodi
2018-2022 investeeringute mahust 33% läheb amortiseerunud võrgu uuendamisse ning 67%
riigisisese võrgu arendusse. ~22% investeeringutest tehakse alajaamadesse, ~78%
elektriliinidesse. Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimisega seonduvad investeeringud
on planeeritud aastani 2025 (Joonis 30).102
Joonis 30. Elering AS-i investeerimisplaanid Eesti põhivõrku102
Gaasisüsteem
Eesti gaasisüsteemi haldur Elering AS koostab perioodiliselt järgneva 10 aasta kohta gaasi
ülekandevõrgu arengukava. Arengukavas kajastatud investeeringuplaanide eelarvestamise
käigus valideeritakse erinevaid investeerimisprojekte ning teostatakse põhjendatud
investeerimisprojektide valik. Valiku tegemisel lähtutakse põhimõttest, et piiratud ressursi
tingimustes tuleb eelkõige investeerida objektidesse, mis toovad ühiskonnale suurima
sotsiaalmajandusliku kasu.
Nimetatud kasu võib väljenduda:
- energiavarustuse töökindluses;
- energiaturgude paremas toimimises;
- Eleringi tegevuse efektiivsuse suurendamises;
114
- paremas klienditeeninduses. Investeeringute puhul reguleeritavatesse varadesse arvestatakse
järgmiste sisendite, analüüside ja uuringutega: a) võrgu arendamisel
- võrgu arengukavad, ENTSO-G kümne aasta arengukavad, Eesti energiapoliitikast tulenevad
arenguplaanid, Eleringi kui ka klientide arengukavad, muud uuringud.
Investeering kvalifitseerub, kui investeeringuga ehitatakse välja uus võrgu element (nt. torustik,
gaasijaotusjaam, gaasimõõtejaam jms) tulenevalt ebapiisavast ülekandevõimest või töökindluse
tagamise vajadusest kvaliteedinõuete määruse kohaselt.
Järgmise 10 aasta olulisemate investeeringute hulgas on Eesti ja Soome vahelise gaasitrassi
Balticconnector väljaehitamine ning sellega seotud kõrvalprojektide nagu Eesti-Läti piirile
rajatava mõõtepunkt ja kompressorjaama rajamine.
4.5.3. Elektri- ja gaasiturud, energiahinnad
i. Elektri- ja gaasiturgude praegune olukord, sh energiahinnad.
2010. aasta aprillis alustas Eestis tegevust elektribörs Nord Pool AS (NP). Aastal 2010 oli
elektriturg avatud 28,4% ulatuses. Alates 01.01.2013 avanes elektriturg kõigile ehk kõik
elektritarbijad, kellel on kehtiv võrguleping, võivad endale valida sobiva elektrimüüja ja elektri
hinnapaketi.145
Tänu Eesti ja Soome vahelisele ühendusele EstLink 1 ja EstLink 2 ning Leedu ja Rootsi
vahelisele ühendusele NordBalt on Balti riikide elektrisüsteem tugevalt integreeritud
Põhjamaade (Norra, Rootsi, Soome, Taani) elektrisüsteemiga, kus samuti tegutseb Nord Pool
elektribörs.145
2017. aastal toodeti (netotootmine) Eestis elektrienergiat 11,2 TWh, võrreldes 2016. aastaga
suurenes elektritootmine 7,8% (Tabel 34). Eestisse imporditi 2017. aastal elektrienergiat 2,1
TWh, võrreldes 2016. aastaga vähenes import 41%. Elektrienergiat tarbiti 2017. aastal 7,87
TWh, tarbimine tõusis võrreldes 2016. aastaga 2,6%. Eestist eksporditi elektrit 2017. aastal 4,77
TWh, mis oli 15% vähem kui 2016. aastal. Võrgukaod Eesti põhivõrgus olid 2016. aastal ja
2017. aastal sisuliselt samad (0,7 TWh).145
Tabel 34. Elektrienergia bilanss145
Elektrienergia bilanss, GWh 2016 2017 Muutus, %
Toodang (neto) 10 424 11 234 7,8
Import 3 577 2 109 -41,0
Tarbimine 7 664 7 865 2,6
Kadu 723 717 -0,8
Eksport 5 614 4 765 -15,1
115
50
45
40
€/MWh
35
30
25
20
mai.14
mai.15
mai.16
mai.17
jaan.14
nov.14
nov.15
nov.16
nov.17
sept.14
jaan.15
sept.15
jaan.16
sept.16
jaan.17
sept.17
juuli.14
juuli.15
juuli.16
juuli.17
märts.14
märts.15
märts.16
märts.17
Eesti Soome Lineaarne (Eesti)
Joonis 31. NPS Eesti ja NPS Soome hinnapiirkondade keskmiste hindade võrdlus174
Ülaltoodud jooniselt (Joonis 31) nähtub, et Eesti ja Soome elektrihinnad ühtivad enamikul
tundidest alates EstLink 2 käivitumisest 2013. aasta detsembrikuus. Eesti ja Soome vaheliste
hindade erinevused on põhjustatud enamasti EstLink 1 ja EstLink 2 katkestustest, kui
ülekandevõimsus Eesti ja Soome vahel on vähenenud. 2017. aastal ei toimunud EstLink 1 ja
EstLink 2 töös olulises mahus katkestusi. 145
Tabel 35. Hindade võrdlus NP elektribörsil174
Keskmine Keskmine Maksimaalne Minimaalne Muutus,
Hinnapiirkond Ühik
hind 2016 hind 2017 hind 2017 hind 2017 %
NP Süsteem €/MWh 26,91 29,41 127,32 5,00 8,5
NP Soome €/MWh 32,45 33,19 130,05 2,99 2,2
NP Eesti €/MWh 33,06 33,20 130,05 2,99 0,4
NP Läti €/MWh 36,09 34,68 130,05 2,99 -4,1
NP Leedu €/MWh 36,54 35,13 130,05 2,99 -4,0
Ülaltoodud tabelist (Tabel 35) nähtub, et NP Eesti hinnapiirkonna keskmine hind oli 2017.
aastal 33,20 €/MWh, mis on 2,2% kõrgem võrreldes 2016. aasta hinnaga. Samamoodi tõusid
ka keskmised hinnad NP Süsteemis ja NP Soome hinnapiirkonnas. NP Läti hinnapiirkonnas ja
NP Leedu hinnapiirkonnas keskmised hinnad langesid. Hindade langust mõjutasid peamiselt
uued Leedu ja Poola (LitPol Link) ning Leedu ja Rootsi (NordBalt) ühendused. 2017. aastal oli
NP Eesti piirkonnas kõrgemaiks tunnihinnaks 130,05 €/MWh ja madalamaiks tunnihinnaks
2,99 €/MWh.145 2018. aasta keskpaigaks oli maksimaalne hind NP Eesti hinnapiirkonnas
ulatunud 255 €/MWh-ni (veebruar 2018). 2018 I poolaasta keskmine hind oli 42 €/MWh174.
116
Tabel 36. Päev-ette turul kaubeldud kogused NP Eesti hinnapiirkonnas145, 151
Kaubeldud kogused NP Eesti Ühik 2016 2017 Muutus
hinnapiirkonnas ,%
Päev-ette (Elspot) müüdud elektrienergia kogus TWh 9,49 10,15 7,0
NP Eesti hinnapiirkonnas
Päev-ette (Elspot) ostetud elektrienergia kogus TWh 7,5 7,38 -1,5
NP Eesti hinnapiirkonnas
Päev-ette (Elspot) turul müüdud elektrienergia kogus oli 2017. aastal kokku 10,15 TWh (Tabel
36), mis on 2016. aasta müüdud kogusest 7% võrra kõrgem ning ostetud elektrienergia kogus
oli kokku 7,38 TWh.
Tabel 37. Päevasisesel turul kaubeldud kogused NP Eesti hinnapiirkonnas145,151
Kaubeldud kogused NP Eesti Ühik 2016 2017 Muutus,
hinnapiirkonnas %
Päevasisene (Elbas) müüdud elektrienergia GWh 72 90 25,0
kogus NP Eesti hinnapiirkonnas
Päevasisene (Elbas) ostetud elektrienergia kogus GWh 145 204 40,7
NP Eesti hinnapiirkonnas
Päevasisesel (Elbas) turul müüdud elektrienergia kogus oli 2017. aastal kokku 0,09 TWh (Tabel
37), mis olid 2016. aasta mahust 25% võrra suurem ja ostetud elektrienergia kogus oli kokku
0,2 TWh.
Kõik tarbijad kellel on kehtiv võrguleping, saavad endale valida meelepärase elektrimüüja.
Jaeturul suurima turuosaga ettevõtja on Eesti Energia AS (Tabel 38).
Tabel 38. Üldised andmed elektrienergia jaeturu kohta145
Kolme suurima müüja turuosa
Kogu-
tarbimine Ettevõtjate arv, Sõltumatute Keskmise ja
Suured ja väga
Aasta (ilma kelle turuosa elektri-müüjate väikese Väike-
suured
kadudeta) ületab 5% arv suurusega ettevõtjad ja
tööstus-
GWh tööstus- kodu-tarbijad
ettevõtjad
ettevõtjad
2010 7431 1 4 100 94 94
2011 6845 1 5 100 93 93
2012 7407 1 5 100 93 93
2013 7332 2 15 100 90 85
2014 7 417 2 16 100 90 85
2015 7 440 5 16 100 90 85
2016 7 664 4 17 100 90 85
151
Nord Pool AS. Market data. https://www.nordpoolgroup.com/Market-data1/#/nordic/table
117
2017 7 865 5 16 100 90 85
2017. aastal tegutses Eestis 16 sõltumatut elektrienergia müüjat, kellest 10 ettevõtjat on
aktiivsed turul tegutsejad. 2017. aastal oli elektrimüüja vahetamise määr tarbijatel 3%. 84%
tarbijatest omavad elektrilepinguid ja 16% tarbijatest kasutavad üldteenust (tarbijad, kel ei ole
kehtivat elektrilepingut). Suurima hulgituru elektrimüüja (Eesti Energia AS) 2017. aasta
keskmine bilansiportfelli osakaal 59,5%, järgnesid Elektrum Eesti OÜ 10,6% ja Scener OÜ
9,6%. 2013. aasta keskmine bilansiportfelli osakaal oli Eesti Energia AS-l 71,9%, kui võrrelda
2017 aastaga siis selgub, et Eesti suurima elektrimüüja (Eesti Energia AS) turuosa on
vähenenud. Seega, saab järeldada, et elektriturul on elektrimüüjate vaheline konkurents
suurenenud.145
Eesti gaasiturg on avatud aastast 2007. Aastast 2015 on Eesti gaasisüsteemi sõltumatu
süsteemihaldur Elering AS. Olemuselt on Eesti gaasisüsteem tupiksüsteem, saades maagaasi
Venemaalt ja Leedust (taasgasifitseeritud LNG). Ülevaate imporditud maagaasi päritolust
aastal 2016 annab Joonis 32. Venemaalt imporditud maagaasi osakaal oli 2016. aastal 93%.
Joonis 32. Imporditud gaasi päritolu 2016. aastal
Alates 2017. a. juuli algusest käivitus Eestis gaasibörs ja Balti riikide vahel saab maagaasiga
kaubelda sõltumata sellest, millises riigis gaasi müüja või ostja asub. Balti riike hõlmavat
gaasiturgu haldab UAB GET Baltic. Ühtse gaasituru käivitamine sai võimalikuks tänu kolme
riigi gaasi süsteemihaldurite kokkuleppele rakendada gaasi riikidevahelise ülekandevõimsuse
jaotamisel kaudset (implicit) oksjonit, mille puhul sisaldab gaasi hind piiriülestes tehingutes ka
ülekandevõimsust. Näiteks võib Eesti turuosaline osta Leedust gaasi ilma, et ta ise peaks
organiseerima gaasi transporti Leedust Lätti ja sealt edasi Eestisse. Olgugi, et 2017. aastal osteti
gaasibörsi vahendusel 1,36 GWh gaasi, on gaasibörsi kasutamine tõusvas trendis.
Eesti gaasituru müügimaht ja päevane tipukoormus on viimase kümne aasta jooksul olnud
pidevas vähenemises (vt Joonis 33).
118
Joonis 33. Gaasi tarbimismaht ja tipukoormus, TWh/a, GWh/päev (2007-2017)
Aastal 2017 oli kodutarbijate gaasi lõpphind sõltuvalt müügimahust vahemikus 25,79 €/MWh
- 35,26 €/MWh (vt Tabel 40), äritarbijatel 8,22 €/MWh - 11,69 €/MWh (vt Tabel 39).
Tabel 39. Gaasi lõpphind äritarbijale 2017.a
Tarbimine Tarbimine Tarbimine Tarbimine Tarbimine
2017, €/MWh < 0,28 0,28-2,8 2,8-27,8 27,8-277,8 277,8 - 1111,1
GWh GWh GWh GWh GWh
1. jaanuar - 30. juuni 2017 35,26 31,45 27,63 27,63 26,68
1. juuli - 31. detsember 2017 29,61 28,65 27,70 25,79 26,74
Tabel 40. Gaasi lõpphind kodutarbijale 2017.a
Tarbimine Tarbimine Tarbimine
2017, €/MWh
< 5,56 MWh 5,56-55,6 MWh > 55,6 MWh
1. jaanuar - 30. juuni 2017 42,08 34,84 33,89
1. juuli - 31. detsember 2017 42,03 34,38 29,60
Gaasi ostjate arv gaasi jaeturul on ca 49,3 tuh klienti, s.h 47,2 tuh on kodutarbijat.
Müüjavahetuse osakaal on tarbijate lõikes keskmiselt 12%.
Gaasi impordi luba on viiel ettevõttel. Nendest kaks on 2017. aastal gaasi ka tegelikkuses
importinud. Jaotusvõrgu ettevõtjaid on kokku 24 (võrgu kogupikkus 2131 km), kellest suurima
võrguettevõtja turuosa on 82% (jaotusvõrku 1483 km). Gaasimüüjana tegutseb kokku 41 isikut.
Enamus müüjatest müüb gaasi oma võrgupiirkonnas. Aktiivselt tegutseb müüjatena 7 isikut,
kellest kõige suurima turuosa on 92%. Bilansihalduritena tegutseb Eestis kuus ettevõtjat.
119
ii. Olemasolevate poliitikate ja meetmete alusel koostatavad arenguprognoosid vähemalt
kuni 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta).
Peatükk koostatakse 2019. aastal pärast kasvuhoonegaaside heitkoguste prognooside
avaldamist.
4.6. Teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde
i. Vähese CO2-heitega tehnoloogia sektori praegune olukord ja, niivõrd kui see on
võimalik, positsioon maailmaturul (seda tuleks analüüsida Euroopa ja/või
ülemaailmsel tasandil).
Euroopa on võtnud endale juhtrolli üleilmsete kliimameetmete osas jõuda nullilähedasi
kasvuhoonegaaside heiteid tekitava majanduseni. See tugineb turvalisele ja jätkusuutlikule
energiavarustusele, mida toetab turupõhine ja üleeuroopaline lähenemisviis. Tuleviku
energiasüsteemi on kaasatud elektri-, gaasi-, kütte-/jahutus- ja liikuvussüsteemid ning -turud,
arukate võrkude toel on süsteemi keskmes kodanikud. Üleminek eeldab energeetika-, ehitus-,
transpordi-, tööstus- ja põllumajandussektori tehnoloogiliste uuenduste senisest veelgi
ulatuslikumat kasutuselevõttu. Seda saab kiirendada murranguliste lahendustega digi-, info- ja
sidetehnoloogia, tehisintellekti ja biotehnoloogia valdkonnas. Vajalik on ka uute süsteemide ja
protsesside laiendamine, mis hõlmab sektoritevahelist koostööd (nt ringmajandus).
Tehnoloogiatest näeb Euroopa perspektiivi taastuvelektri abil sünteetiliste gaaside ja vedelike
tootmises, taastuvenergiaallikatel põhinevas energiasüsteemi detsentraliseerimises,
digitehnolooogias ja arukates võrkudes, tööstusprotsessides ja kütuste põletamisel CO2
püüdmises ja muundamises uuteks toodeteks, biomassi kasutuse suurendamises ja samas
biomassi CO2 sidumises, ringbiomajanduses152.
Lähiaastate läbimurre on tulemas energia- ja süsinikusalvestuse valdkondades.
Energiasalvestuse osas on Eesti juba nö maailmakaardil - siit on pärit Euroopa juhtiv
superkondensaatorite tootja Skeleton Technologies153 tootmisüksustega Saksamaal ja
arendustegevusega Tallinnas. Kui patareides toimub energiasalvestus keemilise reaktsioonina,
siis superkondensaatorites elektrostaatiliselt. Superkondensaatoreid on arendatud üle
kümnendi, kuid suurem läbimurre tuli grafeeni kasutusele võtuga. Superkondensaatorid
energiasalvestitena on pika kasutuseaga (1 mln laadimistsüklit, patareidel mõned tuhanded
laadimistsüklid) ja patareidest 30% energiatõhusamad. Neid kasutatakse motospordis (Formula
1 autodes), kosmosetööstuses, laevanduses, rasketööstuses, taastuvenergias, autotööstuses ja
transpordisektoris.
Kui superkondensaatorid on pigem tööstusliku kasutusega, siis kodulahenduseks sobivad 2018.
aastal Tallinna Tehnikaülikoolis prototüübina välja töötatud energiaruuter ja -salvesti
kodumajapidamise energiavoo korraldamiseks154.
152
Euroopa Komisjoni teatis „puhas planeet kõigi jaoks“ https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0773&from=ET
153
Skeleton Technologies https://www.skeletontech.com/ultracapacitor-technology
154
TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi jõuelektroonikud on töötanud välja uudsed
lahendused taastuvenergia kasutamiseks ja salvestamiseks kodumajapidamistes. https://www.ttu.ee/taltechi-
energeetikud-naitavad-uudseid-lahendusi-taastuvenergia-kasutamiseks
120
Erinevate elektrienergia salvestustehnoloogiate võrdluses on täna akudest hinna, eluea ja
tehnoloogiliste näitajate poolest parimad liitiumioonakud. Liitiumioonakude võimsus aastal
2018 oli 1629 MW, kui aastaks 2050 ennustatakse 1200 GW lisandumist. Liitiumioonakusid
kasutatakse tööstuses, nt 100MW Teslal, aga ka elektrivõrkudes, nt Austraalias ja Texases.
Pliihappeakudel on lühike eluiga. Arendusjärgus on tsinkhübriidkatoodi tehnoloogia.
Naatriummetallihalogeniidi ja naatriumväävelakude innovatsioon on ebaselge ning 2025.
aastasse neid ei nähta. Samas on tuuleenergia stabiliseerimiseks nt Jaapanis kasutatud just
naatriumväävelakusid. Peamiselt Jaapani ettevõtte NGK Insulatorsi toodetud
naatriumväävelakusid on paigaldatud üle maailma kokku 450 MW. Need akud töötavad kõrge
opereerimistemperatuuriga ning seetõttu on sobivad vaid mittemobiilsete lahendustena.
Hüdroakumulatsioonijaam, suruõhkenergiasalvesti, hooratasenergiasalvesti ja
superkondensaatorid on küpsemad tehnoloogiad, kuid nendele suurt hinnamuutust lähiaastateks
ei ennustata. Hüdroakumulatsioonijaamasid on paigaldatud peamiselt jõgedele päikse- ja
tuuleelektrienergia salvestamiseks, et tasakaalustada elektrivarustust päikse ja tuule puudusel
ning katta tipunõudlust. Energiasalvestuse maailmas paigaldatud koguvõimsusest
moodustavad hüdroakumulatsioonijaamad 97%155. Maailmas on paigaldatud ja rajamisel
270 hüdroakumulatsioonijaama. Nt USA vanim jaam rajati 1929 ja suurima võimsusega jaam
on üle 3000 MW156. 2017. aastaks oli paigaldatud hüdroakumulatsioonijaamu kokku
võimsusega 153 GW ja statsionaarseid akusid 5 GW. Jaamad paiknevad peamiselt Euroopas,
Hiinas, Jaapanis ja USA-s. Järgneva 5 aastaga lisandub hüdroakumulatsioonijaamu kokku 26
GW (sh 18 GW Hiinas, peamiselt Hiina riigile kuuluvate võrguettevõtete poolt). Euroopas
rajatakse uued jaamad Šveitsis, Portugalis, Austrias, Ühendkuningriigis ja Saksamaal. Marokos
ja Israelis lisandub kokku 650 MW võimsusi. Aastal 2023 toodetakse
hüdroakumulatsioonijaamades kokku 146 TWh elektrit157. Erinevalt mujal peamiselt jõgedele
rajatud hüdruakumulatsioonijaamadest on Eestis kavandamisel 2 hüdroakumulatsioonijaama
merre.
Energiasalvestuses on üks võimalus veel vesinik ja vesinikkütused. Täna toodetakse vesinikku
peamiselt maagaasist ja kivisöest ning kasutatakse peamiselt nafta rafineerimisel ja väetiste
tootmisel. Vesiniku tänase kasutusega fossiilkütuste baasil kaasneb kokku Indoneesia ja
Ühendkuningriikide heite koguses CO2 heidet. Puhtale energiale üleminekuks tuleks nii
fossiilkütustest saadud vesinikuga kaasnev CO2 salvestada kui suurendada taastuvelektrist
saadavaid vesiniku varusid. IEA on leidnud oma analüüside põhjal, et aastaks 2030 väheneb
taastuvelektrist vesiniku tootmise maksumus 30%. Vesinik võiks olla üks põhilisi variante
salvestamaks taastuvenergiat ning soodsamaid võimalusi elektri salvestamiseks
päevadeks, nädalateks või isegi kuudeks. Vesinikku ja vesinikkütuseid on võimalik
155
Hydrowires 2019 Energy Storage Technology and Cost Characterization Report https://www.sandia.gov/ess-
ssl/wp-content/uploads/2019/07/PNNL_mjp_Storage-Cost-and-Performance-Characterization-Report_Final.pdf
156
PSH - The Nation’s Largest Energy Storage Resource https://www.hydro.org/wp-
content/uploads/2018/04/2018-NHA-Pumped-Storage-Report.pdf
157
Analysis from Renewables 2018 https://www.iea.org/newsroom/news/2019/march/will-pumped-storage-
hydropower-capacity-expand-more-quickly-than-stationary-b.html
121
transportida soodsa päikse ja tuule piirkondadest energianäljas linnadesse tuhandete
kilomeetrite kaugusel. Puhtale energiale üleminekuks tuleb taastuvenergiast saadud vesinik
võtta kasutusse ka transpordis, hoonetes ja elektri tootmisel, st muuhulgas teha vesinik
kättesaadavaks kasutajatele. Puhta vesiniku tööstuse arengu peamiseks takistuseks on praegu
puudulik regulatsioon. Peamisteks puhta vesiniku arenduskeskusteks peaks olema
tööstussadamad, et varustada nii laevu kui muid veokeid. Vesiniku edastamiseks sobib
olemasolev maagaasi võrk158.
Süsiniku salvestustehnoloogia (carbon, capture utilisation and storage CCUS) võimaldab täna
püüda süsinikku tööstuses ja kütuste põletamisel, transportida seda laeva või torustikuga ning
kasutada seda toodete ja teenuste tootmiseks või salvestamiseks sügaval maa all. Täna
püütakse maailmas 30 mln tCO2/a, kuid prognoosi kohaselt võiks püüda aastal 2040 2,3
mlrd tCO2, mis moodustaks 7% vajalikust kumuleeruva emisiooni vähendamise vajadusest159.
ii. Avaliku ja, kui need on kättesaadavad, erasektori teadustöö ja innovatsiooniga seotud
praegused kulud seoses vähese CO2-heitega tehnoloogiaga ning praegune patentide ja
teadlaste arv.
Eesti Teadusagentuur kiitis 2018. aasta lõpus heaks RITA programmi strateegilise teadus- ja
arendustegevuse toetamise raames uuringu “Kliimamuutuste leevendamise võimalused
süsiniku püüdmisel ja kasutamisel tööstuses”. Ligi 950 000 euro suuruse eelarvega uuringu
teostajaks on TalTech. Uuringut rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.
Uuringus vaadeldakse, milliste eelduste realiseerumisel on võimalik kulutõhusalt rajada ja
käitada süsiniku püüdmistehnoloogiaid ning kas ja millistel tingimustel oleks võimalik CO2
sisendina kasutada Eesti tööstuses või kas on majanduslikult mõistlik antud sekundaarset
toorainet eksportida kasutamiseks teiste riikide tööstussektorites. Uuringu tulemused annavad
sisendit Eesti tööstussektori ettevõtetele, ülikoolidele ja teadusasutustele edasiseks teadustööks
ja on riigiasutustele ja –institutsioonidele planeerimisprotsessi sisendiks.
iii. Kolm peamist hinnakomponenti (energia, võrk, maksud) moodustavate praeguste
hinnaelementide osadeks jaotamine.
a) Elektrienergia
Elektri lõpphinnad sõltuvad tarbijate lõikes suuresti tarbija liitumispunkti asukohast.
Võrguteenuse hinnad sõltuvad liitumispunkti pingetasemest – kõrgem pinge liitumispunktis
tähendab võrguettevõtjale madalamat investeeringukulu. Seetõttu on kõrgema pingetaseme
võrguteenuse hind madalam kui madalama pingetaseme võrguteenuse hind. Sellest lähtuvalt
saab jagada Eesti tarbijad elektri lõpphinna mõistes kolmeks: kodutarbijad (madalpingel
liitunud tarbijad), tööstustarbijad (pingel 110 kV liitunud tarbijad) ja suurtarbijad (pingel 330
kV liitunud tarbijad).
158
IEA 2019 The Future of Hydrogen https://webstore.iea.org/download/summary/2803?fileName=English-
Future-Hydrogen-ES.pdf
159
CCUS https://www.iea.org/topics/carbon-capture-and-storage/
122
Elektri lõpphinna komponendid 2018. aastal eelnevalt nimetatud tarbijagruppide lõikes on
toodud Joonis 34.
Joonis 34 Hinnakomponendid erinevate tarbijate lõikes aastal 2018.
Kodutarbija, €/MWh
21,95
47,07
10,40
4,47
47,80
Elektrienergia Võrguteenus (keskmine) Elektriaktsiis
Taastuvenergia tasu Käibemaks
Tööstustarbija, €/MWh
16,43
10,40 47,07
4,47
20,20
Elektrienergia Võrguteenus (keskmine) Elektriaktsiis
Taastuvenergia tasu Käibemaks
123
Suurtarbija, €/MWh
14,85
10,40
47,07
4,47
12,30
Elektrienergia Võrguteenus (keskmine) Elektriaktsiis
Taastuvenergia tasu Käibemaks
Elektrienergia aktsiis on Eestis suuresti ühelaadne kõigile tarbijatele – 4,47 €/MWh. Siiski on
riik kehtestanud madalama aktsiisimäära elektrointensiivsetele tarbijatele ehk tarbijatele, kelle
elektrointensiivsus on üle 20% ning kelle energiajuhtimissüsteem vastab standardile ISO
50001. Sellistele tarbijatele rakendatakse madalamat aktsiisimäära - 1,0 €/MWh.
Oluline komponent elektri lõpphinnas on ka taastuvenergia tasu, mida kasutatakse riigi
taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetusskeemi finantseerimiseks. Arvestades,
et suurimad taastuvast energiaallikast elektrienergia tootjad hakkavad alates 2021. aastast
toetusskeemist väljuma, on lähitulevikus oodata taastuvenergia tasu olulist vähenemist. Lisaks
on riik muutnud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetusskeemi
vähempakkumistepõhiseks, mis omakorda vähendab oluliselt survet taastuvenergia tasule.
b) Maagaas
Eesti gaasitarbimine on viimaste aastate jooksul vähenenud poole võrra. Peamiseks põhjuseks
on gaasiliste kütuste vähenemine elektrienergia ja soojuse tootmises tulenevalt maagaasi
suhteliselt kõrgest ja kohati ebastabiilsest lõpphinnast. Suurima osa gaasi lõpphinnast
moodustab gaasi kui toote hind. Sellele järgnevad riiklikud maksud ja võrguteenuse tasu.
Gaasi lõpphinna komponendid aastal 2018. aastal on toodud Joonis 35.
Joonis 35 Hinnakomponendid (€/tuh m3) maagaasil 2018.
124
49,78
70,09
50,65
250,00
Võrguteenus Gaas Aktsiis Käibemaks
Lõpphinnast moodustab suurima osa maagaasi hind. Käibemaks on riigis ühelaadne, 20%.
Gaasiaktsiis on suuresti ühelaadne kõigi tarbijate lõikes, kuid gaasi-intensiivse tarbija jaoks on
loodud madalama aktsiisimäära regulatsioon. 2018. aasta aktsiisimäära üldine tase oli 50,56
€/tuh m3, 2019. a 63,31 €/tuh m3. Madalamat aktsiisimäära saab rakendada isikule, kelle gaasi
tarbimise intensiivsus on vähemalt 13% ning kelle energiajuhtimissüsteem vastab standardile
ISO 50001. Sellisel juhul on gaasi aktsiisimäär 11,30 €/tuh m3.
iv. Energiatoetuste, sh fossiilkütuste toetuse kirjeldus.
Käesoleva kava meetmete seas (vt lisas IV) ei ole ühtegi fossiilkütuste kasutusele võttu
rahaliselt toetatavat meedet. Määrus (EL) 2018/1999 ei sätesta energiatoetuse mõistet, kuid
määruse põhjenduspunkti 20 järgi võivad liikmesriigid lähtuda rahvusvaheliste
organisatsioonide energiatoetuse mõistest. OECD järgi käsitletakse energiatoetustena
meetmeid, mille olemasolu tõttu on mingis turusegmendis energia odavam või tarbitakse seda
rohkem, kui sekkumisteta toimival energiaturul.
1. jaanuarist 2019 muutusid Eestis energeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasumäärade
tasemed ja vastavad raske kütteõli hinnatasemed. Tasumäärade ja raske kütteõli hinnavahemike
laiendamine tulenes riigitulu maksimeerimise eesmärgist väga kõrgete raske kütteõli hindade
korral. Energeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasud seoti maailmaturu naftahinna
muutumisega konkureerivate fossiilkütuste hinna ühtlustamiseks tagamaks tarbijatele
energiavarustuse kättesaadavust. Tasumäärad kasvavad uue süsteemi järgi alates raske kütteõli
hinnast 361 eurot tonni kohta eksponentsiaalselt. See tuleneb sellest, et kui ettevõtted teenivad
tagasi muutuvkulud ja lisaks ka kapitalikulud, siis iga järgmine euro on sisuliselt puhastulu ning
on võimalik ka riigil oma vara eest suuremas mahus riigitulu võtta.
Turba kasutusele energeetikas seavad piirangud mh nõuded põletusseadmetele. Turba
põletamine mõningases mahus on nt puiduga koospõletamisel vajalik katla tehnilise seisundi
tagamiseks.
Tarbijatele mõeldud energiatarbimise toetusi rakendatakse Eestis minimaalselt. Energiatoetusi
on võimalik saada füüsilistel ja juriidilistel isikutel.
125
Energiatoetused füüsilistele isikutele
Toimetulekuraskustes inimestel on võimalik saada toimetulekutoetust, mille järgi võetakse
toimetulekutoetuste arvestamisel arvesse leibkonna eluasemekulusid, sh kütteks tarbitud
soojusenergia või kütuse maksumust. Kohalikud omavalitsused määravad enda õigusaktidega
kindlaks, missugustel tingimustel eluasemekulusid arvestatakse. Määrusega võib kohalik
omavalitsus kehtestada piirmäärad kuludele, sh näiteks energiakulude maksimaalse määrale.
Energiaostuvõimetusega seotud küsimusi on põhjalikumalt käsitletud peatükkides 2.4.4 ja
3.4.4.i.
Eestis ei maksustata aktsiisimaksuga kodumajapidamistes kütteainena kasutatavad
tahkekütuseid (kivisüsi, turbabrikett, küttepuud jne).
Põhiliseks kodumajapidamistes kasutatavaks kütuseks on Eestis puit ja puidupõhised kütused,
mille tarbimine moodustas Statistikaameti andmetel 2017. aastal kokku 86%
kodumajapidamistes kütmiseks kasutatud kütustest. Kuna puitu ja puidupõhised kütused ei
maksustata Eestis üheski sektoris, ei liigitu puidu ja puidupõhiste kütuste aktsiismaksuvabastus
energiatoetuseks.
Vaatamata kodumajapidamistes kasutatud fossiilsete kütuste aktsiisierandile on füüsiliste
isikute poolt kasutatava fossiilse tahkekütuse kogused tagasihoidlikud. Statistikaameti
andmetel moodustasid 2017. aastal fossiilsed tahkekütused kokku 0,6% kodumajapidamistes
kütmiseks kasutatud kütustest.
Energiatoetused juriidilistele isikutele
Eestis on järk-järgult vähendatud energiatoetusi juriidilistele isikutele. Ülevaade
energiatoetustest juriidilistele isikutele 2016. aastal on koondatud alljärgnevasse tabelisse (vt
Tabel 41).
Tabel 41. Energiatoetused juriidilistele isikutele 2016. aastal160
Energiatoetuse
Energiatoetus
hinnanguline maht, M€
Aktsiisimaksuvabastus sisevete kalalaevas kasutatavale
1 255 000
erimärgistatud diislikütusele
Madalam aktsiisimäär erimärgistatud diislikütusele ja kergele
32 000 000
kütteõlile, mida kasutatakse põllumajandusele
Aktsiisimaksuvabastus maagaasile, mida kasutatakse
110 000
maagaasivõrgu töös hoidmiseks
Toetus elektrienergia tootmiseks tõhusa koostootmise
režiimil turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist 4 400 000
elektrituruseaduse alusel
Aktsiisimaksuvabastus diislikütusele, mida kasutatakse
250 000
mineraloogilistes protsessides
160
OECD, vt https://doi.org/10.1787/505a4fca-en
126
Aktsiisimaksuvabastus maagaasile, mida kasutatakse
250 000
mineraloogilistes protsessides
Aktsiisimaksuvabastus kütusele, mida kasutatakse ärilisel
eesmärgil käitatavas tsiviilõhusõidukis ja riiklikus
0
õhusõidukis õhus navigeerimiseks ning õhusõidukite
hooldus- ja remonttööl
Aktsiisimaksuvabastus kütuse tootja toodetud kütusele, mida
kütuse tootja kasutab enda territooriumil kütteainena või 0
statsionaarses mootoris kütuse tootmisprotsessis
5. KAVANDATUD POLIITIKATE JA MEETMETE MÕJU
HINDAMINE161
5.1. Punkti 3 kohaste kavandatud poliitikate ja meetmete mõju energiasüsteemile ning
kasvuhoonegaaside heitele ja nende neeldajatele, sh võrdlus olemasolevaid
poliitikaid ja meetmeid hõlmavate prognoosidega (nagu on kirjeldatud punktis 4).
i. Energiasüsteemi, kasvuhoonegaaside ja neeldajate prognoosid ja kui see on
asjakohane, direktiivi (EL) 2016/2284 kohased õhusaasteainete heite arengu
prognoosid lähtuvalt kavandatavatest poliitikasuundadest ja meetmetest, mis
hõlmavad kuni vähemalt kümmet aastat pärast kavaga hõlmatud ajavahemikku (sh
kavaga hõlmatud ajavahemiku viimase aasta kohta), sh asjakohased liidu
poliitikasuunad ja meetmed.
KHG-de heitkoguste täiendavate meetmetega prognoosid on arvutatud aastateks 2016–2040
ning võrdlusaastana (baasaastana) kasutati 2016. aastat (vt Tabel 42). Täiendavate meetmetega
stsenaariumi puhul on KHG-de heitkoguste trendide prognoosimisel arvesse võetud täiendavaid
meetmeid ja nende mõju. Mitmed prognoose mõjutavad täiendavad meetmed on arutelu all ja
nende rakendamise kohta ei ole tehtud poliitilist otsust.
Tabel 42. Prognoositud KHG-de heitkogused ja nende sidumine sektorite kaupa täiendavate meetmetega stsenaariumis , kt
CO2 ekv
2016 2020 2025 2030 2035 2040
Energeetika (va transport) 15147,85 10892 10833,8 6557,1 6671,2 5845,8
Transport 2 376,91 2114,66 1946,55 1714,05 1784,17 1884,94
IPPU 500,15 680,59 718,85 666,26 637,96 615,83
Põllumajandus (MG=LMG) 1336,11 1439,25 1516,01 1572,14 1619,72 1624,82
161
Kavandatud poliitikad ja meetmed on arutlusel olevad variandid, mille vastuvõtmine ja rakendamine pärast
riikliku kava või eduaruande esitamise kuupäeva on reaalselt võimalik. Seepärast peavad punkti 5.1.i kohased
vastavad prognoosid hõlmama rakendatud ja vastuvõetud poliitikaid ja meetmeid (olemasolevate poliitikate ja
meetmetega prognoosid) ning ka kavandatud poliitikaid ja meetmeid.
127
LULUCF (MG=LMG) -2724,44 -1402,56 -70,94 -208,24 153,55 776,93
Jäätmed (MG=LMG) 306,23 302,61 293,23 215,21 195,84 184,03
Kokku LMG
19667,25 15419,72 15262,89 10724.79 10908,84 10155.41
(va LULUCF)
Kokku LMG
16942,81 14017,16 15191,95 10516.54 11062,39 10932.35
(sh LULUCF)
Direktiivi (EL)2016/2284 kohased õhusaasteainete heite arengu prognoosid
2019. aasta alguses esitati Euroopa Komisjonile teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030 (nn ÕVP programm), milles antakse
ülevaade Eesti paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete
heitkoguste edasise vähendamise võimalustest ja potentsiaalist.
All järgnevalt Tabel 43 ÕVP programmis esitatud välisõhusaasteainete prognoosid sektorite
kaupa. Tulenevalt riigi energeetikasektoris toimunud muudatustest uuendati 2019. aasta keskel
energeetika sektori prognoose ja sellest tulenevalt muutusid ka prognoositavad
välisõhusaasteainete kogu heitkogused
Tabel 43 Välisõhusaasteainet prognoosid 2020-2040, kt
Sektor Õhusaasteaine 2020 2025 2030 2035 2040
NOx 13.905 13.071 9.686 9.259 7.809
SO2 18.311 17.580 11.185 11.762 10.322
Mitte- 7.830 7.433 6.945 6.837 6.175
Energeetika metaansed
LOÜ-d
PM 2.5 4.084 3.668 3.156 2.951 2.731
NH3 0.644 0.636 0.633 0.632 0.630
NOx 13.577 12.879 11.772 11.923 11.857
SO2 0.052 0.053 0.053 0.046 0.046
Mitte- 2.802 2.540 2.263 2.254 2.117
Transport metaansed
LOÜ-d
PM 2.5 0.733 0.678 0.566 0.449 0.418
NH3 0.13560 0.11059 0.08591 0.08904 0.08022
PM 2.5 0.109 0.112 0.115 0.115 0.115
Põllumajandus
NH3 9.38 9.30 9.43 9.70 9.70
NOx 0.082 0.094 0.107 0,078 0,084
SO2 0.011 0.01247 0.014 0.015 0.016
Mitte- 0.909 0.962 1.007 1.052 1.098
Tööstus metaansed
LOÜ-d
PM 2.5 0.279 0.307 0.334 0.355 0.375
NH3 0.091 0.099 0.108 0.113 0.121
NOx 0.0038 0.0041 0.0043 0.0044 0.0047
Lahustid
SO2 0.001 0.00144 0.001600 0.001734 0.001859
128
Mitte- 6.203 6.158 6.284 6.414 6.517
metaansed
LOÜ-d
PM 2.5 0.076456 0.079307 0.081516 0.082550 0.083188
NH3 0.012160 0.013305 0.014369 0.015491 0.016947
NOx 0.02995 0.03216 0.03406 0.03556 0.03696
SO2 0.0539 0.061 0.0673 0.0723 0.0770
Mitte- 0.1989 0.2045 0.2098 0.2146 0.2192
Jäätmed metaansed
LOÜ-d
PM 2.5 0.098 0.099 0.099 0.068 0.068
NH3 0.063 0.068 0.072 0.075 0.078
NOx 27.60 26.08 21.60 21.30 19.79
SO2 18.43 17.71 11.32 11.90 10.46
Mitte- 17.943 17.298 16.709 16.772 16.126
Kokku metaansed
LOÜ-d
PM 2.5 5.38 4.94 4.35 4.02 3.79
NH3 10.32 10.23 10.34 10.62 10.63
Peatükis 3.1.1 väljatoodud kavandatud poliitikate ja meetmete mõju õhusaasteainetele
põllumajanduse sektoris on kirjeldatud detailselt Tabel 44, Tabel 45 ja Tabel 46. Tabelites
esitatud poliitikasuundade ja meetmete mõju õhusaasteainetele on kindlaks tehtud 2018. aastal
valminud uuringus „Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud
kohustuste määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis“162.
Tabel 44 Kavandatud poliitikate ja meetmete mõju õhusaasteainetele põllumajanduse sektoris
Meede Mõju õhusaasteainetele
Välisõhule tekkiva täiendava mõju kohta täpsed andmed puuduvad kuid
tootmisprotsessi mõju võib hinnata üldiselt negatiivseks – suureneb heide
biometaani tootmisprotsessis, kus kasutatakse suhteliselt suurtes kogustes elektri
ning soojusenergiat. Tootmise nn elutsükli põhine heide välisõhku sõltub elektri-
ja soojusenergia tootmisel kasutatavatest kütustest. Lisaks tekib heide täiendavast
sõnniku transportimisest nii biogaasi jaama kui ka kääritusjääkide transportimisel
põldudele. Täna on kõikides Eesti biogaasijaamades, kus kasutatakse
PM11 Bioenergia
loomasõnniku märgkääritamise tehnoloogiat, s.t kui lisasubstraadina kasutatakse
tootmine ja selle
ka tahesõnnikut (üsna tavaline), siis kääritatud materjal (digestaat) on vedel. Seega
osakaalu
Eesti kontekstis eraldi kääritamise mõjust NH3 ja H2S heitele tahesõnnikust rääkida
suurendamine
ei saa. Võrreldes kääritamata vedelsõnnikuga on kääritamise mõju NH 3 heitele
põllumajanduses
negatiivne, s.t kääritamise tulemusena suureneb digestaadis NH 4-N sisaldus,
seetõttu on ka ammoniaagi heite risk suurem (eri allikad annavad suurenemise
suurusjärguks 10-20%). Mõju H2S heitele on positiivne, s.t suur osa substraadis
olevast väävlist lendub (võib lenduda) H2S-na kääritamisprotsessi käigus. Biogaasi
koostises olev või potentsiaalselt tekkiv H2S eemaldatakse biogaasist või
substraadist (see sõltub kasutatavast tehnoloogiast). Esimesel juhul seotakse
aktiivsöega, teisel juhul FeCl3, tekib lahustumatu väävliühend. Seega on
digestaadis väävlisisaldus, mis potentsiaalselt lenduda võiks oluliselt madalam.
PM10 Välisõhu seisukohalt on positiivne CO2 ja teiste, masinkütuste põletamisest
Turvasmuldadel tekkivate heitkoguste (SO2, PM2,5, NOx, LOÜ) vähendamine
162
https://www.kik.ee/sites/default/files/aruanne_kliimapoliitika_kulutohusus_final.pdf
129
põllumaa viimine põllumajandustehnika kasutamisel. Mõju H2S ja NH3 heitele võib teadaolevalt
püsirohumaaks hinnata neutraalseks.
Välisõhule tekkiva täiendava mõju kohta andmeid pole. Eeldati, et masintööde
PM12 Sööda
maht ei suurene. Mõju SO2 sh H2S, NOx, LOÜ, NH3 ja PM2,5 heitele võib
kvaliteedi
teadaolevalt hinnata neutraalseks. Mõju NH3 ja H2S heitele puudub kuna taimseid
parandamine
rasvu kasutatakse peensooles kättesaadava energia allikana. Taimsetel rasvadel ja
piimalehmadel
parema kvaliteediga koresöödal otsene seos lämmastikuainevahetusega puudub.
Välisõhule kaasnevatest mõjudest võib hinnata negatiivseks kasvavat ammoniaagi
(NH3) heidet. H2S heide aga väheneb, kuna heite eelduseks on anaeroobne
keskkond, mis eelkõige seostub laudahoonete (sõnnikukanalite) ja vedelsõnniku
PM13 Rohumaal
hoidlatega. Mõju SO2, NOx, LOÜ ja PM2,5 heitele võib teadaolevalt hinnata
karjatamise
neutraalseks. Kui karjamaid rajatakse juurde läbi poollooduslike koosluste
osakaalu kasv
taastamise, siis mõju liigirikkusele on pigem positiivne (eelkõige
rannarohumaadel) – madalamad taimed saavad rohkem valgust ja tallamine
soodustab seemnete idanemist.
Kaasnevaid mõjusid võib hinnata positiivseks: väheneb lämmastiku leke
pinnasesse ning välisõhu mõjude seisukohalt vähenevad masinkütuste põletamisest
PM14 Otsekülv
tekkivad heitkogused (SO2, PM2,5, NOx, LOÜ). Mõju H2S ja NH3 heitele võib
teadaolevalt hinnata neutraalseks.
Meetmest tekib negatiivne kõrvalmõju välisõhule seoses põllumajanduse
PM15 Talvine
transpordist lähtuva heitkoguse (SO2, PM2,5, NOx, LOÜ) suurenemise (väetiste ja
taimkate
seemne vedu, külv) kaudu.
Välisõhule tekkiv mõju on positiivne: H2S heide väheneb, sest taimetoitainete
PM16
summaarne kogus väheneb, kuna väetist antakse täpselt seal kus vaja ning
Täppisväeta
optimaalses koguses. Mõju SO2 va H2S, NOx, LOÜ, NH3 ja PM2,5 heitele võib
mine
seega hinnata neutraalseks.
Välisõhule tekkiva täiendava mõju osas andmed puuduvad, mõju on seega
PM17 neutraalne. Mõju SO2 sh H2S, NOx, LOÜ, NH3 ja PM2,5 heitele võib teadaolevalt
Mineraalvä hinnata neutraalseks. Väetiste puhul sõltub kogumõju (eelkõige NH 3-le) heitele
etiste asendamine tehnoloogiast (seadmed) ja töökorraldusest. Soodsad tingimused NH 3 ioonide
orgaaniliste absorbeerimiseks pinnasesse on kui (i) väetis sisestatakse pinnasesse, (ii) kui
väetistega. pinnasel on head omastamise omadused, (iii) kui pinnas on sobivalt niiske, (iv) kui
pinnas on madala happelisusega ja (v) kui temperatuur on madal.
Tabel 45 Kavandatud poliitikate ja meetmete mõju õhusaasteainetele transpordisektoris
Meede Mõju õhusaasteainetele
TR7 Elektriautode ostutoetus
TR8 Täiendav säästliku autojuhtimise
propageerimine
TR9 Täiendavad ruumilised ja
maakasutuslikud meetmed linnades transpordi
energiasäästu suurendamiseks ja
transpordisüsteemi tõhustamiseks Kaasnevaid mõjusid õhusaasteainetele võib
TR10 Täiendavad tegevused mugava ja hinnata positiivseks: välisõhu seisukohalt aitab
kaasaegse ühistranspordi väljatöötamisel meede vähendada õhusaasteainete heidet (SO2,
TR13 Raskeveokite läbisõidupõhine PM2,5, NOx, LOÜ). Mõju H2S ja NH3 heitele
teekasutustasu kehtestamine võib teadaolevalt hinnata neutraalseks.
TR14 Sõidukite rehvid ja aerodünaamika;
TR15 Raudteeinfrastruktuuri arendamine (sh
Rail Balticu ehitus)
TR19 Autode teekasutustasud (va
raskeveokid)
TR20 Sõiduautode registreerimise ja
aastamaks
130
Tabel 46 Kavandatud poliitikate ja meetmete mõju õhusaasteainetele energeetikasektoris
Meede Mõju õhusaasteainetele
Kaugkütte asendamise mõju lokaalküttega võib hinnata negatiivseks, st heide
välisõhus võib kasvada, kuna paremini kontrollitavad ja kõrged kaugkütte
katlamajade katlad asendatakse paljude lokaalsete kateldega. Mõju H 2S ja NH3
heitele võib teadaolevalt hinnata neutraalseks.
EN4 Soojamajanduse Soojatorustike renoveerimise mõju välisõhule võib hinnata positiivseks. Kuna
täiendav arendamine väheneb soojatootmise vajadus, siis väheneb ka välisõhu heide (SO 2, NO2, NOx,
tahked osakesed, LOÜ). Mõju H2S ja NH3 heitele võib teadaolevalt hinnata
neutraalseks.
Katlamajade renoveerimise mõju välisõhule võib hinnata positiivseks. Kuna
suureneb soojatootmise efektiivsus, siis väheneb ka välisõhu heide (SO 2, NO2,
NOx, tahked osakesed, LOÜ). Mõju H2S ja NH3 heitele võib teadaolevalt hinnata
neutraalseks. Täpne mõju ulatus sõltub sellest, mis kütus asendatakse
biokütustega (hakkega).
HF5 Täiendav Büroohoonete renoveerimise mõju välisõhule võib hinnata positiivseks. Kuna
avaliku sektori ja väheneb soojatootmise vajadus, siis väheneb ka välisõhu heide (SO 2, NO2, NOx,
ärihoonete tahked osakesed, LOÜ). Mõju H2S ja NH3 heitele võib teadaolevalt hinnata
rekonstrueerimine neutraalseks.
HF6 Täiendav
eramajade ja
korterelamute
Meetme mõju välisõhule võib hinnata positiivseks. Kuna väheneb soojatootmise
rekonstrueerimine
vajadus, siis väheneb ka välisõhu heide (SO2, NO2, NOx, tahked osakesed,
HF7
LOÜ). Mõju H2S ja NH3 heitele võib teadaolevalt hinnata neutraalseks.
Koolimajade ja
lasteaedade
rekonstrueerimine
ii. Hinnang, milles käsitletakse poliitikasuundade koostoimet (olemasolevate ja
kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete vahel ühe poliitikamõõtme piires ning
olemasolevate ja kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete vahel eri mõõtmete
piires).
Käesolevas osas tuleb luua kindel arusaam energiatõhususe/energiasäästu poliitika mõjust
energiasüsteemi suurusele ning vähendada energiavarustusse tehtavate investeeringute
ebaõnnestumise ohtu.
CO2-heite vähendamine
Jagatud kohustuse määrusega seatud eesmärkide täitmiseks on oluline tegevuste planeerimisel
keskenduda meetmete tõhusaimale kasutamisele, nt suurendada toetust juba toimivatele
meetmetele või ka meetmete planeerimisel vaadelda meetmete omavahel grupeerimise
võimalusi.
Transpordisektoris ellu viidud või kavandavate meetmete peamised eesmärgid on suurendada
sõidukite tõhusust ja vähendada riikliku transpordi nõudlust. Hetkel kehtiva „Eesti transpordi
arengukava 2014–2020“ üheks eesmärgiks on vähendada linnades autokasutuse osakaalu,
parandades kõndimise, rattaga sõitmise ja ühistranspordi kasutamise võimalusi, ja
nutilahenduste kasutamine mitmesuguste uute teenuste, eelkõige lühiajalise jalgrattarendi ja
autorendi teenuste pakkumiseks. Mitmete meetmete puhul täiendavate meetmetega
prognooside stsenaariumis on välja toodud hinnanguline KHG-de heitkoguseid leevendav mõju
juhul, kui meetmete rakendamiseks vabaneb täiendavaid rahalisi vahendeid. Olemasolevate
131
meetmetega stsenaariumi kohaselt kasvavad transpordisektori heitkogused kuni aastani 2040.
Täiendavad meetmed transpordisektoris vähendaksid sektori heitkoguseid meetmetega
prognoosidega võrreldes 27%.
KHG heite vähendamise võimalused põllumajandus sektoris on seotud eelkõige põllumaa
harimisega kaasnevate KHG piiramisega. 2018. aastal valminud uuringust „Kulutõhusaimate
meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuste määruse eesmärkide saavutamiseks
Eestis“ on esitatud meetmete tõhusamaks kasutamiseks, milliseid meetmeid omavahel
grupeerida ja koos planeerida. Uuring kohaselt oleks tõhus grupeerida põllumaade kasutusele
suunatud meetmeid PM10, PM14 ja PM15 ning väetamisele suunatud meetmeid PM16, PM17
ja osaliselt ka meedet PM15.
Eesmärkide täitmiseks sobivate meetmete kokkuleppimiseks moodustati 11.07.2019 kliima- ja
energiakomisjon.
iii. Hinnang, milles käsitletakse olemasolevate ja kavandatud poliitikasuundade ja
meetmete koostoimet ning nende koostoimet liidu kliima- ja energiapoliitika
meetmetega.
Eesti lähtub siseriiklikus keskkonnalases tegevuses ELi keskkonnapoliitikast ja -õigusest.
Valdkondlikute arengukavade raames pannakse paika riiklikud valdkondlikud eesmärgid ja
nende saavutamiseks vajalikud riiklikud meetmed.
5.2. Punkti 3 kohaste kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete
makromajanduslik mõju ja niivõrd, kui see on võimalik, mõju tervisele,
keskkonnale, tööhõivele ja haridusele, oskustele ning sotsiaalmõju
Peatükis tuleb erinevatele aspektidele anda hinnang kulude ja tulude ning kulutõhususe
seisukohast kuni kavaga hõlmatud ajavahemiku vähemalt viimase aastani, sh anda võrdlus
olemasolevaid poliitikasuundi ja meetmeid hõlmavate prognoosidega.
Punkti 3 kohaste kavandatud poliitikate ja meetmete makromajanduslik, keskkonnaalane,
oskustega seotud ning sotsiaalmõju lisamist kaalutakse kui see on võimalik ja niivõrd kui see
on võimalik 2019. aastal esitatavasse lõplikku energia- ja kliimakavasse.
REKK 2030 meetmed on valdavalt kavandatud kehtivate arengukavadega, millega
eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju on hinnatud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse163 alusel. Uue perioodi arengukavad metsamajanduses,
põllumajanduses, transpordis ja jäätmemajanduses on koostamisel, mille käigus hinnatakse
arengukavade keskkonnamõjud uuesti. REKK 2030 meetmetega kaasneb eeldatavalt positiivne
keskkonnamõju võrreldes olukorraga, kui neid meetmeid ei rakendataks. Meetmetega kaasneda
võivad negatiivsed mõjud on leevendatavad REKK 2030 rakendamisel. REKK 2030
meetmetega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju on kirjeldatud tabelites 47-53.
163
https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018045
132
Tabel 47 Energeetika meetmete eeldatav keskkonnamõju.
NR ENERGEETIKA MEETMED MÕJU
EN1 Taastuvenergia toetus ning toetus Keskkonnamõju tuleb hinnata olulise
tõhusaks soojuse ja elektri keskkonnamõjuga tegevuse kavandamisel.
koostootmiseks Veekogusse tuuleelektrijaamade püstitamine
EN2 Tuuleparkidesse tehtavate jm olulise keskkonnamõjuga tegevused on
investeeringute toetus loetletud KeHJS §6.
EN3 Soojamajanduse arendamine Enamus REKK 2030 energeetika meetmeid
EN4 Soojamajanduse täiendav hinnati ENMAK 2030 KSH programm ja
arendamine aruande koostamise käigus:
EN5 Taastuvenergia toetus läbi Oluline mõju elurikkuse ohustamisega
vähempakkumiste oksjoni kaasneb puitkütuste kasutuse kasvuga kasvava
(tehnoloogia neutraalne) raievajadusega, lisaks puitkütuste põletusel
EN6 Taastuvenergia toetus läbi põhjustab koht- ja lokaalküte PM2,5
vähempakkumiste oksjoni tervisemõju, meetmete tulemusel see väheneb.
(tehnoloogia spetsiifiline) Oluline mõju kaasneb energiajulgeolekule
EN7 Energiamajanduse arengukava imporditavate kütuste ja energia osakaalu
teadus- ja arendustegevuse kasvuga eelkõige põlevkivist elektrienergia
programm tootmise olulise vähenemise tõttu. Vanade
EN8 põlevkivi põletusseadmete sulgemisega
Võrguteenuste kvaliteedi tõstmine
väheneb oluliselt vajadus jahutusvee ja
EN9 Ilmastikukindla võrgu osakaalu
kaevandustest põhjavee pumpamise järele,
suurendamine
vähenevad KHG ja õhusaasteainete heited
EN10 Ülekande- ja jaotusvõrgu püsitasu
ning jäätmete teke. Tuuleparkide ja
juurutamine võrguettevõtja
päiksejaamadega globaalselt olulisi
püsikulusid arvestavaks
negatiivseid mõjusid ei kaasne, kuid kaasneb
EN11 Kauglugemissüsteemile üleminek kohalikke mõjusid eelkõige visuaalse
EN12 Balti riikide elektrisüsteemi häiringuna maastiku muutuse tõttu, linnustiku
sünkroniseerimine mandri- ja loomastiku elu-, toitumis- ja rändealade
Euroopa sünkroonalaga mõningase muutusena, tuulikutega kaasneva
EN13 Õhuseireradarite soetamine mõningase müra ja varjutuse tõttu. Natura
tuuleparkide arendamiseks 2000 aladele on võimalik negatiivset mõju
EN14 Meretuuleparkide eelarendus vältida. Olulist maakasutuse muutust ei
(liitumised, planeeringud), kavandata. Olulist negatiivset piiriülest mõju
ühisprojekt eeldatavalt ei kaasne.
Tabel 48 Transpordi meetmete eeldatav keskkonnamõju.
133
NR TRANSPORDI MEETMED MÕJU
TR1 Biokütuste osakaalu suurendamine Enamus REKK 2030 transpordi meetmeid
transpordisektoris hinnati ENMAK 2030 KSH programmi ja
TR2 Transpordisektori aruande164 koostamise käigus:
kütusesäästlikkuse suurendamine Oluline mõju elurikkuse ohustamisele on
TR3 Säästliku autojuhtimise transpordis 2-3 korda väiksem võrreldes
propageerimine elektri- ja soojusmajandusega ning
TR4 Ruumilised ja maakasutuslikud kavandatud meetmete tulemusel vähenevad
meetmed linnades transpordi KHG ja õhusaasteainete heited. Transpordi
energiasäästu suurendamiseks ja negatiivset keskkonnamõju vähendavad
transpordisüsteemi tõhustamiseks biokütuste ja elektrisõidukite kasvav kasutus.
TR5 Mugava ja kaasaegse Biokütuste tootmisel olulist globaalset
ühistranspordi väljatöötamine keskkonnamõju ei kaasne, kuna biometaan
TR6 Raskeveokite ajapõhine toodetakse Eestis peamiselt reovee ja
teekasutustasu. põllumajandusjäätmete baasil ning suunatakse
TR7 Elektriautode ostutoetus olemasolevasse maagaasi võrku kasutamiseks
TR8 Täiendav säästliku autojuhtimise gaasil töötavates sõidukites. Kasvav sõidukite
propageerimine arv suurendab sõidukite kütusevajadust ning
TR9 Täiendavad ruumilised ja infrastruktuuri arenguid ja seetõttu kasvab
maakasutuslikud meetmed järjest ühistranspordi arendamise tähtsus.
linnades transpordi energiasäästu Transpordi arengukava 2014-2020
suurendamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
transpordisüsteemi tõhustamiseks aruande165 koostamise käigus: ptk 4.2
TR10 Täiendavad tegevused mugava ja arengukavaga kavandatu vastavuse hindamine
kaasaegse ühistranspordi keskkonnaeesmärkidega näitas, et
väljatöötamisel Arengukava edendab energia kasutamist
TR11 Raskeveokite läbisõidupõhine taastuvenergia allikatest ja keskkonnahoidlike
teekasutustasu kehtestamine transpordiliikide saavutamist, vähendab
TR12 Sõidukite rehvid ja transpordimüra, vähendab transpordivajadust
aerodünaamika asustus- ja tootmisstruktuuri suunamisega
ning vähendab liiklusõnnetuste ohvrite hulka.
TR13 Raudteeinfrastruktuuri
Samas eksisteerivad järgmised ohud:
arendamine (sh Rail Balticu ehitus)
Arengukavas sisalduvatest meetmetest ei piisa
TR14 Raudtee elektrifitseerimine
majanduskasvu ja transpordinõudluse vahelise
TR15 Praamlaevade elektrifitseerimine
seose kaotamiseks; ühistranspordi tingimuste
TR16 Autode teekasutustasud (va
paranemise kõrval suureneb endiselt ka
raskeveokid)
autokasutus ning transpordisektori
TR17 Sõiduautode registreerimise ja energiakulu; kasvuhoonegaaside heitkoguseid
aastamaks ei vähendata, küll aga on eesmärk neid piirata;
TR18 Ühistranspordi üleviimine saasteheitmete leviku piiramisele aitavad
biometaanile ja elektrile osaliselt kaasa kõik Arengukavas sisalduvad
meetmed, mis on suunatud transpordi
nõudluse vähendamisele ning alternatiivsete
kütuste kasutusele võtt ja kasutuse
soodustamine, kuid Arengukava näeb siiski
164
https://energiatalgud.ee/index.php/ENMAK:Dokumentatsioon
165
https://www.mkm.ee/sites/default/files/transpordi_arengukava_2014-2020_ksh_aruanne.pdf
134
ette liikumiste hulga kasvu (sh autoliikluse
kasvu), mistõttu ei pruugi olla tagatud
saasteheitmete vähendamine.
Tabel 49 Hoonefondi meetmete eeldatav keskkonnamõju.
NR HOONEFONDI MEETMED MÕJU
HF1 Avaliku sektori ja ärihoonete REKK 2030 hoonefondi meetmeid hinnati
rekonstrueerimine ENMAK 2030 KSH programmi ja aruande
HF2 Eramute ja kortermajade koostamise käigus:
rekonstrueerimine Hoone rekonstrueerimine vähendab hoone
HF3 Miinimumnõuete kehtestamine energiavajadust isegi kuni poole võrra
liginullenergiahoonetele vähendades ühtlasi vajadust kütuste järele ning
HF4 Investeeringud tänavavalgustuse heiteid. Samas suureneb sundventilatsiooni,
rekonstrueerimisprogrammi soojuspumpade, targakodulahenduste jms
HF5 Täiendav avaliku sektori ja paigaldamisel hoone elektrivajadus. Kasvava
ärihoonete rekonstrueerimine elektrivajaduse katmiseks on energeetika
HF6 Täiendav eramajade ja meetmetena taastuvenergia, tõhusa
korterelamute rekonstrueerimine koostootmise ja varustuskindluse meetmed.
HF7 Koolimajade ja lasteaedade Hoonefondi meetmete tulemusel suureneb
rekonstrueerimine Eesti hoonefondi energiatõhusus, paraneb
hoonete sisekliima ja seega inimeste tervis
(inimesed veedavad 80-90% ajast
siseruumides), pikeneb hoonete eluiga,
kasutatavus ja kinnisvara väärtus.
Tabel 50 Põllumajanduse meetmete eeldatav keskkonnamõju.
NR PÕLLUMAJANDUSE MÕJU
MEETMED
PM1 Mahepõllumajandus Enamus REKK 2030 põllumajanduse
PM2 Põllumajanduse keskkonna- ja meetmeid hinnati Eesti Maaelu arengukava
kliimameede ja selle alameetmed 2014-2020 KSH programmi ja aruande
PM3 Kliimat ja keskkonda säästvate koostamise käigus166: ptk 5.3.1 kohaselt on
põllumajandustavade toetus nn maaelu arengukava meetmed suunatud
rohestamise toetus eelkõige põllumajandustootmise
PM4 Teadmussiire ja teavitus tugevdamisele, sellega seotud sotsiaalse
PM5 Nõustamisteenused, olukorra parandamisele maal ning samuti hea
põllumajandusettevõtte juhtimis- keskkonnaseisundi säilitamisele. Kavandatud
ja asendusteenused meetmete rakendamisel on maapiirkonna
PM6 Natura 2000 toetus keskkonnaseisund tulevikus tõenäoliselt
põllumajandusmaale parem kui võrreldavates tingimustes MAKi
166
Eesti maaelu arengukava 2014-2020 https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-
mak-2014-2020/seire-ja-hindamine/keskkonnamoju
135
PM7 Investeeringud majandustegevuse meetmeid rakendamata. Meetmete
mitmekesistamiseks elluviimine kavandatud kujul ei too
maapiirkonnas eeldatavasti kaasa keskkonnaseisundi
mittepõllumajandusliku tegevuse halvenemist, kuid siiski on oluline, et
suunas kavandatavates meetmetes oleks tagatud
PM8 Investeeringud läbivalt keskkonnahoid ja selle parendamine.
põllumajandusettevõtte Tabel 5-2 kohaselt kaasneb otsene positiivne
tulemuslikkuse parandamiseks mõju taastuvenergia ja energiasäästu
PM9 Loomade heaolu meede lahenduste kasutuselevõtuga, hoonete ja
PM10 Turvasmuldadel põllumaa viimine seadmete kehtivate normidega vastavusse
püsirohumaaks viimisega, maaparandusega, traditsiooniliste
PM11 Bioenergia tootmine ja selle maastike säilimisega, samuti elurikkuse, vee-
osakaalu suurendamine ja mulla kaitsega.
põllumajanduses
PM12 Sööda kvaliteedi parandamine REKK 2030 tabeli 43 kohaselt
piimalehmadel põllumajanduse KHG heide kasvab 15%
PM13 Rohumaal karjatamise osakaalu aastaks 2030. Kui 2016. aastal moodustas
kasv põllumajanduse KHG heide ligi 7% kogu
PM14 Otsekülv KHG heitest (va LULUCF), siis aastal 2030
PM15 Talvine taimkate moodustab põllumajanduse heide 14% kogu
PM16 Täppisväetamine KHG heitest.
PM17 Mineraalväetiste asendamine
orgaaniliste väetistega
PM18 Investeeringud kasvuhoonete ja
köögiviljade laohoonete
energiasäästu ja taastuvenergia
kasutuselevõtuks
PM19 Happeliste muldade
neutraliseerimine
PM20 Sõnnikukäitluse parendamine
PM21 Auditid suuremates
põllumajandusettevõtetes
PM22 Uuringud ja pilootprojektid
Tabel 51 Jäätmemajanduse meetmete eeldatav keskkonnamõju.
NR JÄÄTMEMAJANDUSE MÕJU
MEETMED
JM1 Ladestatavate biolagunevate Meetmete sisalduvad Riigi jäätmekavas 2014-
jäätmete koguse protsendiline 2020, mille KSH järelduste ptk 7.2167 kohaselt
piiramine ja jäätmematerjalide jäätmekava meetmete elluviimisel ei ole ette
korduskasutusse ja ringlusse näha olulist negatiivset keskkonnamõju,
võtmise mahu suurendamine sealhulgas keskkonna saastamist või Natura
167
https://www.envir.ee/sites/default/files/jaatmekava_keskkonnamoju_strateegiline_hindamine.pdf
136
JM2 Jäätmete prügilatesse ladestamise 2000 alade seisundi halvenemist. Uute rajatiste
(sh biolagunevate jäätmete) puhul on see kehtiva keskkonnaõiguse
vähendamine järgimisel välistatud.
JM3 Jäätmetekke ennetamise ja 2020. aasta lõpuks valmib Eesti ringmajanduse
vähendamise propageerimine, sh strateegia ja tegevuskava168.
jäätmete ohtlikkuse vähendamine
JM4 Jäätmetest tingitud
keskkonnaohtude vähendamine,
seire ja järelvalve tõhustamine
Tabel 52 Metsamajanduse meetmete eeldatav keskkonnamõju.
NR METSAMAJANDUSE MÕJU
MEETMED
MM1 Kliimamuutuste leevendamiseks Eesti Maaelu arengukava 2014-2020
metsade netojuurdekasvu ja KSH aruanne tabel 5-2 kohaselt paraneb
süsiniku sidumise võime hooldusraie tulemusel puistu süsiniku
suurendamine metsade õigeaegse sidumisvõime, ennetatakse tormikahjusid,
uuendamise läbi metsa akumuleerunud puidu kasutusele võtul
MM2 Majandatavate erametsade puidutööstuses salvestatakse süsinik
elupaigatüübiga kokkusobivate pikaealistesse toodetesse.
puuliikidega uuendamise
propageerimine Metsanduse arengukava aastani 2020 KSH
MM3 Metsade tervise parandamine ja aruanne toob välja olulise negatiivse
ohtlike negatiivsete tegurite leviku majandusmõjuna välja majandusliku ressursi
vältimine hävimise, kui pikema aja jooksul raiutakse
MM4 Fossiilsete kütuste ja vähem kui juurde kasvab, suuremate
mittetaastuvate loodusvarade raiemahtude korral kahjustatakse aga vallateid,
kasutamisega seotud aktiivse puidukasutuse korral võivad hävineda
keskkonnamõjude vähendamine inventeerimata ja väärtuslikud vanad metsad.
Eesti puidutootmise ja -kasutamise
suurendamise läbi REKK 2030 metsamajanduse meetmed on
MM5 Natura 2000 toetus erametsamaale kõik eeldatavalt positiivse keskkonnamõjuga,
MM6 Investeeringud metsaala arengusse negatiivne mõju võib kaasneda metsade
ja metsade elujõulisus killustamisega elurikkusele puidutootmise
parandamisse kontrollimatu suurenemisega (meede MM4).
MM7 Elupaikade kaitse tagamine Selline areng on tõenäoliselt välistatud, kuna
MM8 Bioloogiliste protsesside Eestis on jätkusuutlikku metsamajandamist
säilitamine ja Eestis levinud liikide tõendava sertifikaadiga enamus
populatsioonide alalhoidmine majandatavast metsamaast
(majanduspiiranguta metsamaad 1,75 mln
168
https://www.envir.ee/et/uudised/eesti-ringmajanduse-tegevuskava-sai-nurgakivi
137
ha), sh 1,5 mln ha FSC169 ja 1,2 mln ha
PEFC170 sertifikaadiga. 100% riigimetsamaast
on mõlema sertifikaadiga.
Tabel 53 Tööstuslike protsesside meetmete eeldatav keskkonnamõju.
NR TÖÖSTUSLIKE PROTSESSIDE MÕJU
MEETMED
TÖ1 Keelud, piirangud ja kohustused, Meetme tulemusel väheneb KHG heide ehk
mis tulenevad määrusest (EL) nr meetmel on positiivne keskkonnamõju.
517/2014 fluoritud
kasvuhoonegaaside kohta ja
direktiivist 2006/40/EC, mis
käsitleb mootorsõidukite
kliimaseadmetest pärit
heitkoguseid
Järgnevalt Error! Reference source not found., Tabel 55 ja Tabel 56 esitatud punkti 3 kohaste
põllumajandus-, transpordi ja energeetikasektori kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete
makromajanduslik mõju kuni aastani 2030 pärineb 2018. aastal valminud uuringust
„Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuste määruse
eesmärkide saavutamiseks Eestis“171.
Tabel 54 Põllumajandussektori kavandavate meetmete makromajanduslik
Marginaal- SKP Makromajanduslik mõju Mõju tervisele, keskkonnale,
kulu muutus, tööhõivele ja haridusele, oskustele
€/tCO2e M€ 2030 ning sotsiaalmõju
PM11 Bioenergia tootmine ja selle osakaalu suurendamine põllumajanduses
Kuigi tegemist on suure Meetmest tekib positiivne kõrvalmõju
toetamisvajadusega meetmega, on lämmastiku leostumise vähendamisest
impordi asenduse ja kohapealse ning kääritusjääkide suurem väärtus
tootmise edendamise tulemusena väetisena võrreldes töötlemata
mõju SKP-le positiivne. Paraneb ka sõnnikuga.
428 2,0
väliskaubanduse bilanss. SKP muutus Positiivne on mõju ka seoses
toimub biometaani tootmisprotsessi energiajulgeolekuga ning fossilkütuste
kaudu, millele lisanduvad kaudsed ja kasutuse vähendamisega.
indutseeritud mõjud. 20% mõjudest
tekib läbi põllumajandussektori.
PM10 Turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks
Langev kasumlikkus Vähenev õhusaaste (peenosakesed)
põllumajanduses nõrgendab vähendab marginaalselt ka südame ja
konkurentsivõimet. Ostujõu languse kopsuhaigusi, mis omakorda pikendavad
14 -0,7 tulemusena SKP väheneb ning tervena elatud aega (sh tööaega) ja
väliskaubanduse saldo jällegi vähendavad vähesel määral survet
paraneb. SKP muutus toimub tervishoiukulutustele.
põllumajandustootjate kasumlikkuse
169
Monthly Figures https://fsc.org/en/page/facts-figures
170
PEFC Annual Review 2018 pefc.org
171
https://www.kik.ee/sites/default/files/aruanne_kliimapoliitika_kulutohusus_final.pdf
138
vähendamise kaudu, millele Positiivne on mõju ka bioloogilisele
lisanduvad kaudsed ja indutseeritud mitmekesisusele. Väheneb
mõjud. 69% mõjudest tekib läbi lupjamisvajadus. Muldade leostumise
põllumajandussektori. vähendamine toob kaasa ka muldade
süsinikuvaru kasvu ja muldade viljakuse
kasvu. Väheneb pinnaveekogude
eutrofeerumine ja põhjavee reostus.
Viimased omakorda vähendavad
ressursside vajadust, mis on vajalikud
riigi võetud veekogude hea seisundi
saavutamise kohustuste elluviimisega.
Vähenev hajureostuse surve
veekogudele toob kaasa positiivse mõju
ka kalandussektorile.
PM12 Sööda kvaliteedi parandamine piimalehmadel
Meetme tulemusena tehakse Kuna põllumajandussaaduste turg on
täiendavaid kulutusi põllumajanduses avatud rahvusvahelisele konkurentsile,
ning tulemusena väheneb ka siis tähendavad täiendavad kulud
lisandväärtus (kasumlikkus). negatiivset mõju Eesti piimatootjate
Kokkuvõttes on makromajanduslik konkurentsivõimele ning süsinikulekke
mõju siiski marginaalne. SKP muutus riski. Seega tuleks kaaluda meetme
toimub põllumajandustootjate rakendamisel asjakohaseid toetusi
113 -2,1
kasumlikkuse languse kaudu, millele piimatootjatele.
lisanduvad kaudsed ja indutseeritud
mõjud. SKP koondmõjust 69% tekib
hinnanguliselt läbi
põllumajandussektori. Ostujõu
vähendamise läbi paraneb aga
väliskaubanduse saldo.
PM13 Rohumaal karjatamise osakaalu kasv
Paraneb kasumlikkus Kui karjamaid rajatakse juurde läbi
põllumajanduses ja tugevneb poollooduslike koosluste taastamise, siis
konkurentsivõime. Ostujõu (läbi mõju liigirikkusele on pigem positiivne
kasumlikkuse kasvu) tugevnemise (eelkõige rannarohumaadel) –
tulemusena kasvab import ning mõju madalamad taimed saavad rohkem
väliskaubanduse saldole on valgust ja tallamine soodustab seemnete
negatiivne. SKP muutus toimub idanemist.
põllumajandustootjate kasumlikkuse Muldade leostumise vähendamine toob
kasvu kaudu, millele lisanduvad kaasa ka muldade süsinikuvaru kasvu ja
kaudsed ja indutseeritud mõjud. 69% muldade viljakuse kasvu. Väheneb
mõjudest tekib läbi pinnaveekogude eutrofeerumine ja
1213 -8,0 põllumajandussektori põhjavee reostus. Viimased omakorda
vähendavad ressursside vajadust, mis on
riigil vajalikud võetud veekogude hea
seisundi saavutamise kohustuste
elluviimisega. Vähenev hajureostuse
surve veekogudele toob kaasa positiivse
mõju ka kalandussektorile.
Positiivne on mõju loomade heaolule ja
tervisele – karjatamist peetakse kõige
tervislikumaks pidamisviisiks.
Negatiivseks on võimalik
nakkushaiguste leviku risk.
PM14 Otsekülv
Kasvav tegevuse ülejääk (kasum) Vähenev õhusaaste (peenosakesed)
põllumajanduses mõjutab positiivselt vähendab marginaalselt südame ja
SKP kasvu ning läbi kaudsete mõjude kopsuhaigusi, mis omakorda pikendavad
-400 7,0
ka tööhõivet. Läbi ostujõu paranemise tervena elatud aega (sh tööaega) ja
kasvab aga import. Paraneb vähendavad minimaalselt survet
põllumajanduse ettevõtete tervishoiukulutustele.
139
konkurentsivõime. SKP muutus Otsekülviga väheneb muldade
toimub põllumajandustootjate degradeerumine, mis vähendab ka
kasumlikkuse kasvu kaudu, millele globaalseks probleemiks kujunenud
lisanduvad kaudsed ja indutseeritud põllumaade pinna kahanemist. Muldade
mõjud. 69% mõjudest tekib läbi leostumise vähendamine toob kaasa ka
põllumajandussektori. muldade süsinikuvaru kasvu ja muldade
viljakuse kasvu. Väheneb
pinnaveekogude eutrofeerumine ja
põhjavee reostus. Viimased omakorda
vähendavad ressursside vajadust, mis on
vajalikud riigil võetud veekogude hea
seisundi saavutamise kohustuste
elluviimisega. Vähenev hajureostuse
surve veekogudele toob kaasa positiivse
mõju ka kalandussektorile.
Negatiivseks on võimalik kahjurite ja
taimehaiguste levik ning seetõttu vajadus
suuremas mahus kemikaalide
(pestitsiidide) kasutamise järele.
PM15 Talvine taimkate
Kahanev tegevuse ülejääk (kasum) Õhusaaste (peenosakesed) soodustab
põllumajanduses mõjutab negatiivselt marginaalselt südame ja kopsuhaigusi,
SKP kasvu ning läbi kaudsete mõjude mis omakorda lühendavad tervena elatud
ka tööhõivet. Põllumajanduse aega (sh tööaega) ja suurendavad vähesel
ettevõtete konkurentsivõime määral survet tervishoiukulutustele.
43 -2,4 nõrgeneb. SKP muutus toimub Positiivne mõju tekib aga lämmastiku
põllumajandustootjate kasumlikkuse lekke vähendamisest pinnasesse.
vähendamise kaudu, millele
lisanduvad kaudsed ja indutseeritud
mõjud. 69% mõjudest tekib läbi
põllumajandussektori.
PM16 Täppisväetamine
Kasvav tegevuse ülejääk (kasum) Meetmest tekib positiivne kõrvalmõju
põllumajanduses mõjutab positiivselt lämmastiku lekke (st veekogudesse
SKP kasvu ning tööhõivet. Väetiste leostumisest) vähendamisest. Kaasneb
impordi vähendamine omab positiivne mõju mulla elustikule, kasvab
positiivset mõju väliskaubandusele. mulla viljakus. Väheneb
-166 5,0 SKP muutus toimub pinnaveekogude eutrofeerumine ja
põllumajandustootjate kasumlikkuse väheneb põhjavee reostus.
kasvu kaudu, millele lisanduvad Vähenev hajureostuse surve
kaudsed ja indutseeritud mõjud. 75% veekogudele toob kaasa positiivse mõju
mõjudest tekib läbi ka kalandussektorile.
põllumajandussektori.
PM17 Mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetistega.
Kasvav tegevuse ülejääk (kasum) Meetmest tekib positiivne kõrvalmõju
põllumajanduses mõjutab positiivselt lämmastiku pinnasesse lekkimise
SKP kasvu ning tööhõivet. Väetiste vähendamisest – sellega väheneb
impordi vähendamine omab pinnaveekogude eutrofeerumine ja
positiivset mõju väliskaubandusele. põhjavee reostus, positiivne mõju
-143 2,1 SKP muutus toimub kalandussektorile.
põllumajandustootjate kasumlikkuse
paranemise kaudu, millele lisanduvad
kaudsed ja indutseeritud mõjud. 74%
mõjudest tekib läbi
põllumajandussektori.
140
Tabel 55 Transpordisektori kavandavate meetmete makromajanduslik mõju
Marginaal- SKP Makromajanduslik mõju Mõju tervisele, keskkonnale,
kulu muutus, tööhõivele ja haridusele, oskustele
€/tCO2e M€ ning sotsiaalmõju
2030
TR7 Elektriautode ostutoetus
Meede tekitab kulude kasvu avalikus Vähenev õhusaaste (peenosakesed)
sektoris ning kokkuhoidu erasektoris. vähendab marginaalselt südame- ja
Erisuunaliste mõjude kokkuvõttes kopsuhaiguste riski, mis omakorda
tekib negatiivne mõju SKP-le ja pikendab tervena elatud aega (sh
-397 -11,2 tööhõivele. tööaega) ja vähendab minimaalselt
survet tervishoiukulutustele.
Suureneb energiajulgeolek, kuna
väheneb sõltuvus naftapõhisest
imporditud autokütusest.
TR8 Täiendav säästliku autojuhtimise propageerimine
Meetme tulemusena tekib läbi Vähenev õhusaaste (peenosakesed)
täiendava ostujõu teatav positiivne vähendab marginaalselt südame- ja
mõju majandusele. Importkütuste kopsuhaiguste riski, mis omakorda
kasutuse vähendamine annab täiendava pikendab tervena elatud aega (sh
positiivse mõju väliskaubandusele, tööaega) ja vähendab survet
-251 3,7 kuid ostujõu ümbersuunamisest tervishoiukulutustele. Lisaks väheneb
(kütustelt ja muudelt autokuludelt) õnnetuste arv.
tekkiv mõju impordi suurenemisele on
tugevam ja kokkuvõttes saldo
halveneb. Kogu otsene mõju tekib läbi
transpordisektori
TR10 Täiendavad tegevused mugava ja kaasaegse ühistranspordi väljatöötamisel
Meede mõjutab kõige rohkem Vähenev õhusaaste (peenosakesed)
maismaaveonduse tegevusala vähendab marginaalselt südame- ja
(ühistransport). Negatiivne mõju tekib kopsuhaiguste riski, mis omakorda
kütuste tarbimisest ja sõiduautodega pikendab tervena elatud aega (sh
seotud tegevusaladel (hooldus, müük, tööaega) ja vähendab minimaalselt
kindlustus). Kokkuvõttes ületavad survet tervishoiukulutustele. Lisaks
negatiivsed mõjud positiivseid (SKP ja väheneb õnnetuste arv ning kulutused
-335 -18,9
tööhõive mõõtmes). Transpordisektori sõidukite remondile.
mõju SKP-le on positiivne, läbi Meetmest võidavad rohkem madalama
ühistranspordi arendamise ja kasvu. sissetulekuga elanikud, seega tekib
Kogu positiivne otsene ja kaudne mõju teatav sissetulekute ümberjagamise
tuleb transpordisektorilt. Koondmõju efekt.
on avaliku sektori kuludest tulenevalt
siiski negatiivne.
TR9Täiendavad ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu
suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks
Meede tekitab kulude säästu ja ostujõu Vähenev õhusaaste (peenosakesed)
kasvu erasektoris, avalikul sektoril vähendab marginaalselt südame ja
ületava kulud tulusid. Kokkuvõttes kopsuhaigusi, mis omakorda pikendavad
kaaluvad negatiivsed mõjud tervena elatud aega (sh tööaega) ja
-264 -17,9 majandusele üles positiivsed. Meede vähendavad minimaalselt survet
omab aga negatiivset mõju tervishoiukulutustele. Lisaks väheneb
transpordisektori lisandväärtusele, läbi õnnetuste arv ning kulutused sõidukite
autode müügi ja remonditeenuste remondile.
vähendamise.
TR11 Raskeveokite läbisõidupõhine teekasutustasu kehtestamine
Meede tekitab kulude kasvu erasektoris Vähenev õhusaaste (peenosakesed)
ning lisatulusid avalikus sektoris vähendab südame- ja kopsuhaiguste
147 15,0 (teetasude laekumine ületab kulud ja riski, mis omakorda pikendab tervena
maksutulude vähendamise). elatud aega (sh tööaega) ja vähendab
marginaalselt survet
141
Kokkuvõttes kaaluvad positiivsed tervishoiukulutustele. Lisaks väheneb
mõjud majandusele üles negatiivsed. õnnetuste arv ning kulutused sõidukite
remondile.
TR12 Sõidukite rehvid ja aerodünaamika
Meede tekitab kulude kasvu avalikus Vähenev õhusaaste (peenosakesed)
sektoris ning kokkuhoidu erasektoris. vähendab südame- ja kopsuhaiguste
Erisuunaliste mõjude kokkuvõttes riski, mis omakorda pikendab tervena
tekib negatiivne mõju SKP-le, kuid elatud aega (sh tööaega) ja vähendab
222 -5,8
tööhõive isegi tõuseb, seda küll marginaalselt survet
minimaalselt, eelkõige tervishoiukulutustele. Lisaks väheneb
mootorsõidukite remonditeenuste õnnetuste arv ning kulutused sõidukite
kaudu remondile.
TR15 Raudteeinfrastruktuuri arendamine (sh Rail Balticu ehitus)
Meede tekitab suure Negatiivse kõrvalmõjuna võib välja tuua
subsideerimisvajaduse tõttu kulude asjaolu, et raudteerassi rajamisel on vaja
kasvu avalikus sektoris ning raadata hinnanguliselt 560 ha metsamaad
kokkuhoidu erasektoris. Ehituse (arvestades kuni 50 m raudteekoridori
perioodil on oodata loomulikult olulist raadamise vajadusega). Metsade
tööhõive teket. raieküpsust ei ole raudteetrassile jäävate
puistute puhul eraldi hinnatud. 560 ha
metsa raadamisel tekkiv heide on
ligikaudu 282 tuh tonni CO2e ehk 0,28
mlnonit tonni CO2e. Arvestades
eelmiste aastate raadamise pindaladega
(ca 200 – 600 ha aastas), on Rail Balticu
74 8,5
tõttu raadatav 560 h ka mitme aasta peale
arvestatav kogus, mis võib takistada
Eesti kliimalepetega võetud kohustuste
täitmist, eriti juhul kui raadamine toimub
peale aastat 2020. Eestil tuleb Rail
Balticu ehitamise perioodil arvestada
täiendavate heitkogustega maakasutuse
ja metsanduse sektori kohustuste
täitmisel. Leevendusmeetmena tuleb
Rail Balticu ehituse ajal raadatud
metsamaterjal maksimaalses võimalikus
mahus väärindada Eestis.
TR17 Autode teekasutustasud (va raskeveokid)
Meede tekitab kulude säästu Vähenev õhusaaste (peenosakesed)
erasektoris ning täiendavaid tulusid vähendab südame- ja kopsuhaiguste
avalikus sektoris (teetasude laekumine riski, mis omakorda pikendab tervena
ületab kulud ja maksutulude elatud aega (sh tööaega) ja vähendab
-391 111,7 vähendamise). Kokkuvõttes kaaluvad marginaalselt survet
positiivsed mõjud majandusele üles tervishoiukulutustele. Lisaks väheneb
negatiivsed. Kõigest 2-3% õnnetuste arv ning kulutused sõidukite
lisandväärtuse kasvust tuleb otse või remondile.
kaudselt läbi transpordisektori.
TR18 Sõiduautode registreerimise ja aastamaks
Meede tekitab kulude säästu nii era- Vähenev õhusaaste (peenosakesed)
kui ka avalikus sektoris (maksude vähendab südame- ja kopsuhaiguste
laekumine ületab kulud ja muude riski, mis omakorda pikendab tervena
maksutulude vähendamise). elatud aega (sh tööaega) ja vähendab
Kokkuvõttes kaaluvad positiivsed marginaalselt survet
mõjud majandusele üles negatiivsed. tervishoiukulutustele. Lisaks väheneb
Meede jagab teatud määral ümber õnnetuste arv ning kulutused sõidukite
ühiskonna tulusid. Meetme mõju remondile.
transpordisektori lisandväärtusele on
aga negatiivne.
142
Tabel 56 Energeetikasektori kavandavate meetmete makromajanduslik mõju
Marginaal- SKP Makromajanduslik mõju Mõju tervisele, keskkonnale,
kulu muutus, tööhõivele ja haridusele, oskustele
€/tCO2e M€ ning sotsiaalmõju
2030
EN4 Soojamajanduse täiendav arendamine
45 -1,5 Kaugkütte asendamine lokaalküttega Meetme mõju võib hinnata negatiivseks:
tekitab kulude kasvu erasektoris heide välisõhus võib kasvada, kuna
(hoonete omanikud). Erisuunaliste paremini kontrollitavad ja kõrged
mõjude kokkuvõttes tekib mõningane kaugkütte katlamajade katlad
negatiivne mõju nii SKP-le kui ka asendatakse paljude lokaalsete
tööhõivele. kateldega. Meede võib luua soodsa
pinnase uute lahenduste arendamiseks
ehk innovatsiooniks.
32 0,0 Soojatorustike renoveerimine tekitab Meetmega kaasnevad marginaalsed
eelduste kohaselt täiendavaid kulusid positiivsed tervisemõjud (väheneb
kaugküttes. Erisuunaliste mõjude südame- ja kopsuhaiguste risk), mis
kokkuvõttes on makromajanduslik pikendavad tervena elatud eluiga (sh
mõju siiski marginaalne. tööaega) ja vähendavad minimaalselt
survet tervishoiukulutustele (väheneb
soojatootmise vajadus, mistõttu väheneb
ka välisõhu heide).
Fossiilsete importkütuste kasutamise
vähendamine mõjutab positiivselt
energiajulgeolekut.
-12 -0,3 Katlamajade renoveerimine tekitab Meetmega kaasnevad marginaalsed
eelduste kohaselt kulude kokkuhoidu positiivsed tervisemõjud (väheneb
kaugküttes. Erisuunaliste mõjude südame- ja kopsuhaiguste risk), mis
kokkuvõttes on makromajanduslik pikendavad tervena elatud eluiga (sh
mõju siiski marginaalne. tööaega) ja vähendavad minimaalselt
survet tervishoiukulutustele (väheneb
soojatootmise vajadus, mistõttu väheneb
ka välisõhu heide).
Fossiilsete importkütuste kasutamise
vähendamine mõjutab positiivselt
energiajulgeolekut.
HF5 Täiendav avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine
Meede tekitab subsideerimisvajaduse Meetmega kaasnevad marginaalsed
tõttu kulude kasvu avalikus sektoris positiivsed tervisemõjud (väheneb
ning kokkuhoidu erasektoris. südame- ja kopsuhaiguste risk), mis
Erisuunaliste mõjude kokkuvõttes pikendavad tervena elatud eluiga (sh
tekib mõningane negatiivne mõju SKP- tööaega) ja vähendavad minimaalselt
9 -1,8 le, kuid positiivne mõju tööhõivele. survet tervishoiukulutustele (väheneb
Renoveerimiste perioodil on oodata soojatootmise vajadus, mistõttu väheneb
olulist tööhõive kasvu. ka välisõhu heide).
Fossiilsete importkütuste kasutamise
vähendamine mõjutab positiivselt
energiajulgeolekut.
HF6 Täiendav eramajade ja korterelamute rekonstrueerimine
Eramute renoveerimine
Meede tekitab suure Meetmega kaasnevad marginaalsed
subsideerimisvajaduse tõttu kulude positiivsed tervisemõjud (väheneb
kasvu avalikus sektoris ning südame- ja kopsuhaiguste risk), mis
kokkuhoidu erasektoris. Erisuunaliste pikendavad tervena elatud eluiga (sh
-138 -15,9 mõjude kokkuvõttes tekib mõningane tööaega) ja vähendavad minimaalselt
negatiivne mõju SKP-le, kuid survet tervishoiukulutustele (väheneb
positiivne mõju tööhõivele. soojatootmise vajadus, mistõttu väheneb
Renoveerimiste perioodil on oodata ka välisõhu heide).
olulist tööhõive kasvu.
143
Positiivne kaasnev mõju on ka
hoonefondi renoveerimise tulemusena
paranevad elamistingimused ning
kinnisvara väärtuse kasv.
Fossiilsete importkütuste kasutamise
vähendamine mõjutab positiivselt
energiajulgeolekut.
Korterelamute renoveerimine
Meede tekitab suure Meetmega kaasnevad marginaalsed
subsideerimisvajaduse tõttu kulude positiivsed tervisemõjud (väheneb
kasvu avalikus sektoris ning südame- ja kopsuhaiguste risk), mis
kokkuhoidu erasektoris. Erisuunaliste pikendavad tervena elatud eluiga (sh
mõjude kokkuvõttes tekib mõningane tööaega) ja vähendavad minimaalselt
8 -9,0 negatiivne mõju SKP-le, kuid survet tervishoiukulutustele (väheneb
positiivne tööhõivele. Renoveerimiste soojatootmise vajadus, mistõttu väheneb
perioodil on oodata olulist tööhõive ka välisõhu heide).
kasvu. Fossiilsete importkütuste kasutamise
vähendamine mõjutab positiivselt
energiajulgeolekut.
Koolimajade ja lasteaedade rekonstrueerimine
Meede tekitab subsideerimisvajaduse Meetmega kaasnevad marginaalsed
tõttu kulude kasvu avalikus sektoris positiivsed tervisemõjud (väheneb
ning kokkuhoidu erasektoris. südame- ja kopsuhaiguste risk), mis
Erisuunaliste mõjude kokkuvõttes pikendavad tervena elatud eluiga (sh
tekib positiivne mõju SKP-le, kuid tööaega) ja vähendavad minimaalselt
10 -2,7 tööhõive ei muutu. Renoveerimiste survet tervishoiukulutustele (väheneb
perioodil on oodata olulist tööhõive soojatootmise vajadus, mistõttu väheneb
kasvu. ka välisõhu heide).
Fossiilsete importkütuste kasutamise
vähendamine mõjutab positiivselt
energiajulgeolekut.
144
5.3. Investeerimisvajaduste ülevaade
i. Olemasolevad investeeringuvood ja kavandatavate poliitikasuundade ja meetmetega
seotud tulevaste investeeringute prognoosid.
ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise süsteemi enampakkumisel
saadud tulu laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas, direktiivi 2003/87/EÜ117
artiklis 10 (3) nimetatud eesmärkidega, atmosfääriõhu kaitse seaduse paragrahv 161 lõige
neljaga ning riigi eelarvestrateegiaga. Igal aastal kajastatakse riigieelarves selle aasta
enampakkumise tulude ja kulude prognoositud maht. Riigi eelarvestrateegias märgitakse
enampakkumisest saadud tulu kasutamise kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga
seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid172.
Koostöös erinevate ministeeriumitega on kaardistatud perioodiks 2013-2020 asjakohased
meetmed, mis vastaksid energia- ja kliimaeesmärkidele ja aitaksid vähendada CO2
heitkoguseid. Nende meetmete rakendamiseks on riigieelarves perioodiks 2013-2020 eraldatud
216 100 eurot.
Lisaks on Eesti Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014–2020 suunanud 796 098 729 euro ulatuses
struktuuri- ja investeerimisfondide toetusi energiatõhususe, jätkusuutlik transpordi ja ettevõtete
energia- ja ressursitõhususe edendamiseks173.
Erinevate uuringute ja analüüsidega on kaardistatud kavandavate meetmete indikatiivne
maksumus perioodiks 2021–2030 suurusjärgus 2,3 mlrd eurot.
ii. Sektori või turu riskitegurid või takistused riiklikus või piirkondlikus kontekstis.
Energiamajanduse, sh turu peamised riskitegurid on pidevad muutujad seoses juhitamatute
ja/või ilmastikust sõltuvate energiaallikate (päike-, tuule-, hüdroenergia, biomassi kasutus) ja
juhitavate võimsuste tasakaalustamisega tipunõudluse ajal, kütuste ja CO2 hindade
kõikumistega, õigusnõuete pideva karmistumisega, tehnoloogiate arendusega, geopoliitilise
olukorraga ja tehnilise varustuskindlusega. Takistuseks on erinevatel tasanditel pädevuste (sh
kliima-, keskkonna-, tehnoloogiaalaste teadmiste mahajäämus ja ebapiisav levitamine) nende
muutujatega pidevaks toimetulekuks, sh digitehnoloogia jm innovatsiooniga kaasas käimiseks.
Enamuse eelloetletud meetmete rakendamine, sh seonduvad investeeringud eeldab järgmiste
tingimuste täitmist:
Globaalse ja kohaliku energiaturu jälgimine
Stabiilne õigusruum
Pädevuste olemasolu, pidev tõstmine ja teadlikkuse levitamine
Tehnoloogia kättesaadavus ning tehniline võimekus
Sektorite vaheline koostöö
Meetmete rakendamise süsteemne seire
172
Atmosfääriõhu kaitse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/123122016002?leiaKehtiv
173
https://www.struktuurifondid.ee/et/toetatavad-valdkonnad
145
iii. Täiendava avaliku sektori rahalise toe või avalike vahendite analüüs, et täita punktis ii
määratletud lüngad.
Meetmete rakendamiseks, sh investeeringuteks vajalike vahendite määratlemiseks on vajalik:
Energiaturu muutuste jälgimiseks indikaatorite ja platvormi loomine, rahvusvahelises
koostöös osalemine
Sektori õigeaegne kaasamine EL õigusnõuete kohaldamisel (arvestada ajavaruga
õigusnõuete ülevõtmiseks ja avalikuks aruteluks meetmete rakendamise ajakavas)
Meetmete, investeeringute, uute nõuete rakendamisega seotud pädevuste tõstmiseks
koolituste ja praktikate korraldus (meetmete rakendamisega seotud teadmiste ja
koolitusvajaduse analüüs), teavituskampaaniad, õppeprogrammide pidev täiendamine
(perioodiline koolitusvajaduse analüüs)
Taskukohaste tehnoloogiate ja tööjõu olemasolu (perioodiline tehnoloogiate ja
tööjõuanalüüs)
Koostööviiside mitmekesistamine
Meetmete rakendamise iga-aastane hindamine
5.4. Kavandatud poliitikate ja meetmete mõju teistele liikmesriikidele ja
piirkondlikule koostööle
Käesolev peatükk peab hõlmama punkti 3 kohaste kavandatud poliitikate ja meetmete mõju
teistele liikmesriikidele ja piirkondlikule koostööle kuni kavaga hõlmatud ajavahemiku
vähemalt viimase aastani, sh võrdlus olemasolevaid poliitikaid ja meetmeid hõlmavate
prognoosidega.
i. Mõju naaberliikmesriikide ja teiste piirkonna liikmesriikide energiasüsteemile
võimalikult suures ulatuses.
Elektritaristu meetmed (vt täpsemalt ptk 2.4.2) on esmajoones suunatud Balti riikide
elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks Euroopa Liidu õigusele alluvasse sagedusalasse. Balti
riikide sünkroniseerimise projekti raames toimuvad tegevused nii Eestis, Lätis, Leedus kui ka
Poolas. Sünkroniseerimise raames tehtavad investeeringud tugevdavad nii riikidevahelisi
ühendusi kui ka siseriiklikku elektri ülekandevõrku. Seeläbi eemaldatakse elektrisüsteemi
pudelikaelad ning suureneb Balti riikide ja Poola energiavõrkude ühendatus. 2017. aastal oli
Balti riikide elektrisüsteemi ühendatuse tase >60%. Poola ühendatuse tase oli samal aastal
4%42, Balti riikide sünkroniseerimise kontekstis tehtavad investeeringud suurendavad seda 2,4
protsendipunkti võrra48. Seega on sünkroniseerimise projekti raames kavandatavatel tegevustel
oluline positiivne mõju naaberliikmesriikide ning teiste piirkonna liikmesriikide
elektrisüsteemile.
ii. Mõju energiahindadele, kommunaalteenustele ja energiaturgude lõimimisele.
Balti riikide elektrisüsteemi tulemuseks on ka elektri börsihinna ühtlustumine Balti riikides.
2017. aastal oli elektrienergia börsihind Leedus 5,8% ning Lätis 4,5% kallim, kui Eestis. Samal
146
ajal oli elektri börsihind Eestis sisuliselt sama, mis Soomes (33,2 €/MWh)174. Seega on
kavandatavatel elektritaristu meetmetel positiivne mõju nii energia börsihindadele kui ka
elektrienergia turu lõimimisele.
iii. Kui see on asjakohane, mõju piirkondlikule koostööle.
Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimise projektil on Balti riikidele ja Poolale väga
suur mõju ja see on kaasa toonud vajaduse väga intensiivseks regionaalseks koostööks. Kõige
olulisemates koostöövormides Balti Ministrite Nõukogu energeetikakomitees ja BEMIP
sünkroniseerimise kõrgetasemelises töögrupis ja tehnilistes töögruppides on koostöö viimastel
aastatel üha intensiivistunud. Mõlemas koostöövormis toimub projekti rakendumise jälgimine
ja tõstatuvate teemade ja probleemide lahendamine regulaarselt.
174
Nord Pool Spot. Day ahead prices. https://www.nordpoolgroup.com/Market-data1/Dayahead/Area-
Prices/ALL1/Yearly/?view=table
147
REKK 2030 KOKKUVÕTE
LISA I RIIKLIKU KAVA B JAOS ESITATAVATE NÄITAJATE JA MUUTUJATE
ÜKSIKASJALIK LOETELU
Tabel Excelis
LISA II KPP 2050 POLIITILISED SUUNISED JA PÕHIMÕTTED
LISA III REKK 2030 MEETMETE SEOS KAVA EESMÄRKIDEGA
LISA IV MEETMETE KIRJELDUSED
Tabel Excelis
LISA IV REKK 2030 EELNÕULE LAEKUNUD KOMMENTAARIDE VASTUSED
148
REKK 2030 KOKKUVÕTE
„Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (edaspidi REKK 2030) on koostatud täitmaks
Euroopa Liidu energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 sätestatud
nõuet esitada iga 10 aasta järel Euroopa Komisjonile riiklik energia- ja kliimakava. REKK
2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriikidele
võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik
saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energiat ning kliimat puudutavad eesmärgid.
See info on vajalik, et avalikkus ning ettevõtjad saaksid planeerida ja ette valmistada vajalikke
investeeringuid, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks. REKK 2030 on koostatud
erinevate ministeeriumite (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Rahandusministeeriumi) ühistööna toetudes
kehtivatele arengudokumentidele ning mitmesugustele uuringutele ja analüüsidele.
Energialiidu viite mõõdet arvestades on REKK 2030 peamised eesmärgid järgnevad:
Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine aastaks 2050 80% (sh aastaks 2030
70%): kasvuhoonegaaside (KHG) heide 1990 aastal oli 40,4 mln tCO2ekv (va LULUCF),
2017 oli Eesti KHG heide 20,9 mln tCO2ekv (sh energiatööstusesektorist 14,7 mln
tCO2ekv), meetmete tulemusel prognoositakse 2030. aastal KHG heidet 10,7-12,5 mln
tCO2ekv (va LULUCF)
Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika,
põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajanduse, tööstus) vähendada aastaks 2030
võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13 %: 2005 oli KHG heide
jagatud kohustuse määruse sektorites kokku 6,3 mln tCO2ekv ehk 2030. aastal võib
sektori heide olla 5,5 mln tCO2ekv
Taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema
vähemalt 42%: aastal 2030 moodustab taastuvenergia 16 TWh, sh taastuvelekter 4,3
TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11TWh (2018 = 9,5TWh), transpordis 0,7 TWh
(2018 = 0,3 TWh)
Energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32-33 TWh/a: Eesti
majandus on kasvav ning seetõttu vajab juba tarbimise samal tasemel hoidmine olulisi
meetmeid. Kumulatiivne energiasääst 14,4 TWh perioodil 2020-2030 võimaldaks hoida
energia lõpptarbimist tänasel tasemel. Energiatarbe vähendamine saab toimuda
primaarenergia tarbimise tõhusamaks muutmise läbi.
Primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 25% (võrreldes 2015. aastaga):
perioodil 2020-2030 on Eestil võimekus vähendada primaarenergia tarbimist mh
põlevkivitööstuse uuendustega.
Energiajulgeoleku tagamine hoides imporditud energiast sõltuvuse määra
võimalikult madalal: hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrgel (sh
suurendatakse kütusevabade energiaallikate kasutust), rakendatakse biometaani
tootmise ja kasutuse potentsiaali
Elektrivõrkude riikide vahelise ühendatuse miinimumkriteeriumitele vastamine
aastal 2030: Läti suunalise võimsuse suurendamine ja elektrivõrgu sünkroniseerimine
Kesk-Euroopa sagedusalaga, ühenduste kasutusvalmiduse hoidmine
1
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine meetmetes majanduse
konkurentsivõime hoidmiseks: energiamajanduse teadus- ja arendusprogrammi
elluviimine võimaldab meetmeid rakendada teadus- ja innovatsioonisaavutusi
kasutades
Seatud eesmärkide täitmiseks aastaks 2030 näeb kava ette üldistatult järgmiste peamiste
meetmete (täpne meetmete loend REKK 2030 lisades III ja IV) rakendamise:
Valdkonnad Peamised meetmed
ENERGEETIKA Soojuse- ja elektrienergia tõhusa koostootmine täiendav
arendamine
Taastuvenergia vähempakkumised
Tuuleparkide arendamine (sh merel)
Soojusmajanduse arendamine
Elektrivõrkude arendamine, sh sünkroniseerimine Kesk-Euroopa
sagedusalaga
Energiamajanduse teadus- ja arendustegevuse programm
TRANSPORT Biokütuste kasutuse suurendamine
Sõidukite ökonoomsuse, energia- ja kütusesäästlikkuse
suurendamine
Ühistranspordi arendamine
Raudteeinfrastruktuuri arendamine
Raudtee ja parvlaevade elektrifitseerimine
HOONEFOND Avaliku sekotri, äri- ja eluhoonete, koolimajade ja lasteaedade
ning tänavavalgustuse rekonstrueerimine
Liginullenergiahoonete miinimumnõuete kehtestamine
PÕLLUMAJANDUS Mahepõllumajandus
Keskkonnasõbralikud põllumajanduspraktikad
Sõnnikukäitluse parendamine
Investeeringud energiasäästu ja taastuvenergia sh bioenergia
kasutuselevõtuks
Süsinikuvaru säilitamine või suurendamine mullas
Loomade heaolu ja sööda kvaliteedi parandamine
Ettevõtjate nõustamine, teadmussiire ja teavitus
Põllumajandusettevõtete auditid
JÄÄTMEMAJANDUS Biolagunevate jäätmete tekke vähendamine
Jäätmematerjalide korduskasutus ja ringlus
Prügilates ladestamise vähendamine
Jäätmete keskkonnaohtlikkuse vähendamine
METSAMAJANDUS Metsade õigeaegne uuendamine
Erametsade uuendamine elupaigatüübiga sobivate puuliikidega
Metsade tervise ja elujõulisuse parandamine
Fossiilkütuste ja mittetaastuvate loodusvarade asendamine
puidupõhiste toodetega
Natura 2000 toetus erametsamaale
Elupaikade kaitse ja Eestis levinud liikide populatsioonide kaitse
TÖÖSTUSLIKUD Fluoritud gaaside heitkoguste vähendamine ja fluoritud gaaside
PROTSESSID asendamine teiste ainetega
2