dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium · 17. oktoober 2019
Viit
1.2-3/2551-1
Registreeritud
17. oktoober 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Maris Mälzer (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
7. november 2019

Failid

  • 📎17-119-03057662 17.10.2019 Väljaminev kiri.bdoc6896 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/19-1028 - Riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.11.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e495a292-0ace-429f-9de8-98c2f797d5e2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e495a292-0ace-429f-9de8-98c2f797d5e2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium 17.10.2019 nr 17-1/19-0305/7662 Riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 eelnõu kooskõlastamine Austatud ministrid Esitame teile kooskõlastamiseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1—77) artikli 3 lõike 1 alusel Eesti Vabariigi poolt Euroopa Komisjonile esitatava „Riikliku energia- ja kliimakava“ (REKK2030) eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 eelnõu REKK 2030 kokkuvõte Lisa I Riikliku kava B jaos esitatavate näitajate ja muutujate üksikasjalik loetelu Lisa II KPP 2050 poliitilised suunised ja põhimõtted Lisa III REKK 2030 meetmete seos kava eesmärkidega Lisa IV Meetmete kirjeldused Lisa V REKK 2030 eelnõule laekunud kommentaaride vastused Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Justiitsministeerium Kaitseministeerium Siseministeerium Irje Möldre 625 6497 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 LISA I KPP 2050 POLIITILISED SUUNISED JA PÕHIMÕTTED Kogu majandust hõlmavad poliitikasuunised  Eestist kujundatakse atraktiivne keskkond eelkõige kasvuhoonegaaside heidet vähendavate innovaatiliste tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamiseks. Samuti soodustatakse nende eksporti ja globaalset rakendamist kliimamuutustega seotud üleilmsete probleemide lahendamiseks. Tuvastatakse ning prioriseeritakse suure ekspordivõime ning majandusliku ja keskkonnahoiu potentsiaaliga rohekasvu valdkonnad ning toetatakse nende arengut järjepidevalt soodsa regulatiivse keskkonna kujundamise ja rahastusele ligipääsu soodustamise kaudu. Näiteks ettevõtetele suunatud riiklike toetusmeetmete kriteeriumites arvestatakse kliimapoliitika eesmärke ja võimaluse korral eelistatakse vähese süsinikuheitega alternatiive.  Nii tarbijate kui ka ettevõtete kliimasõbralike hoiakute ja valikute kujundamiseks suurendatakse ühiskonna teadlikkust kliimamuutuste leevendamisest ja nende mõjudega kohanemisest. Juurutatakse kliimamuutuste temaatika teadmiste-, oskuste- ja hoiakutepõhist käsitlemist kõigil haridustasemetel ning mitteformaalses keskkonnahariduses. Avaliku sektori head eeskuju näidatakse keskkonnakorralduslike meetmete abil, sealhulgas keskkonnajuhtimise ja keskkonnahoidlike hangete rakendamisega riigiasutustes. Ühtlasi tunnustatakse parimate praktikate loojaid ja kasutajaid.  Majanduskasv seotakse lahti esmase tooraine kasutamise kasvust ressursitõhusa ringmajanduse edendamise kaudu, arvestades säästva arengu eesmärke ning eelkõige säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Jäätmehierarhiast lähtudes jätkatakse jäätmetekke vähendamist ja tõhustatakse jäätmete liigiti kogumist. Tootmises vähendatakse esmase ja suurendatakse teisese tooraine kasutust ning rakendatakse ökodisaini ja universaalse disaini põhimõtteid. Soodustatakse uudsete, sealhulgas ressursside taaskasutamisel, jagamisel ja rentimisel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu.  Eesti panustab teiste arenenud riikide hulgas piiriüleselt kliimamuutuste leevendamisse ja nende mõjudega kohanemisse arengukoostöö raames, kaasates võimaluse korral selleks Eesti parimat oskusteavet. Kliimaeesmärkide saavutamise kulutõhususe suurendamiseks kasutatakse olemasolevaid ja tulevasi paindlikkusmehhanisme. Valdkondlikud poliitikasuunised kliimamuutuste leevendamiseks Energeetika ja tööstus  Energia tarbimiskeskuste ja uute tootmisvõimsuste planeerimisel ning tarbimise ja tootmise juhtimisel lähtutakse süsteemi kui terviku tõhusast koostoimimisest.  Tööstuslikes protsessides soodustakse valdavalt vähese CO2 eriheitega tehnoloogiate rakendamist ning ressursside tõhusat kasutamist. Tööstusettevõtetes  Olemasoleva hoonefondi renoveerimisel ning uute hoonete planeerimisel ja ehitamisel lähtutakse süsteemi kui terviku majanduslikust ja energeetilisest tõhususest, et saavutada kogu kasutuses oleva hoonefondi maksimaalne energiatõhusus.  Energiasüsteemides võrkude planeerimisel, ehitamisel, haldamisel ja rekonstrueerimisel lähtutakse süsteemi kui terviku majanduslikust ning energeetilisest efektiivsusest eesmärgiga saavutada maksimaalne energia- ja ressursitõhusus.  Põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi käitlemisprotsessis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet viisil, millega ei kaasne muu negatiivse keskkonnamõju suurenemine.  Suuremahulise energeetika ja tööstuse sektori osalisi suunatakse kasvuhoonegaaside heidet jõudsalt ja kulutõhusalt vähendama, jätkates turupõhiste mehhanismide kasutust.  Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus.  Energeetika ja tööstuse kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, millega edendatakse tõhusate energiatehnoloogiate arengut ning kodumaise taastuvenergiaressursi maksimaalset väärindamist, suurendatakse primaarenergia kokkuhoidu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet. Transport  Vähendatakse sundliikumise ja isiklikust autost sõltuvuse vajadust hästi integreeritud asustuse ja transpordikorralduse planeerimise kaudu. Samuti edendatakse energiasäästlikku liikluskultuuri.  Suurendatakse sõidukipargi ökonoomsust ja säästlike transpordikütuste osakaalu eelkõige eesmärgipärase maksupoliitika ning avaliku sektori eeskuju abil.  Eelistatakse vähese kasvuhoonegaaside heitega transpordi- ja liikumisviise ühistranspordi, kergliikluse ning energiatõhusate kaubavedude eelisarendamise kaudu.  Edendatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis soodustavad keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning ettevõtete teadlikkuse ja kompetentsi suurendamist säästva transpordi ja liikuvuse arendamisel ning asjakohaste näidisprojektide elluviimisel. Põllumajandus  Suurendatakse ja säilitatakse muldade süsinikuvaru ning kujundatakse ja säilitatakse olulise süsinikuvaruga maa-alasid.  Soodustatakse põllumajandusmaa tõhusat ja keskkonnasõbralikku kasutust ning välditakse selle põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Säilitatakse põllumajandusmaa tootmispotentsiaal ja väärtusliku mullastikuga põllumaa pindala.  Tõhustatakse taimetoitainete kasutamist ning soodustatakse mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetiste ja keskkonnasõbralike mullaparandajatega. Välditakse orgaanilise aine vajaduseta põllult minemaviimist.  Edendatakse jõudsalt bioenergia tootmist ning selle kasutamist eelkõige selliste taastumatute kütuste asemel, mille tootmine on energiamahukas.  Suurendatakse põllumajandussektori tootlikkust ja ressursikasutuse tõhusust, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet toodangu ühiku kohta.  Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis suurendavad põllumajanduse kestlikkust. Innovatsiooni edendamiseks seotakse teadustöö tihedalt põllumajandustootmisega hariduse, teavituse ja nõustamise kaudu. Metsandus ja maakasutus  Metsade juurdekasvu ja süsiniku sidumise võimet suurendatakse tootliku ja kestliku metsamajandamisega ning pikas perspektiivis säilitatakse metsade süsinikuvaru.  Järjepidevalt edendatakse puidukasutust ning suurendatakse süsinikuvaru puittoodetes ja ehitistes, asendades sel viisil taastumatute loodusressursside kasutamist.  Soodustatakse senise metsamaa pindala säilimist ning teistes maakasutuse kategooriates eelistatakse süsiniku sidumise suurendamise ja heite vähendamise võtteid.  Säilitatakse või suurendatakse sooalade turbas seotud süsinikuvaru. Välditakse soode edasist kuivendamist ning juba kuivendatud turbaaladel taastatakse võimaluse korral looduslähedane veerežiim või välditakse alade edasist degradeerumist.  Metsanduse ja maakasutuse sektoris eelistatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis aitavad suurendada süsiniku sidumist ning leida alternatiivseid puidukasutusviise. LISA I REKK 2030 MEETMETE SEOS KAVA EESMÄRKIDEGA Meetmete tabelites lühendite tähendused: KHG↓- kasvuhoonegaaside heide väheneb meetme tulemusel TE↑ - taastuvenergiaallikatest toodetud energia osakaal suureneb meetme tulemusel TÕH – energiatõhusus paraneb meetme tulemusel WEM – rahastamisotsusega meetmed (KHG heite prognoosis With Existing Measures scenario) WAM - kavandamisprotsessis olevad meetmed (KHG heite prognoosis With Additional Measures scenario) HALL KAST tähistab meetme panust kasvuhoonegaaside heite vähenemisesse, taastuvenergiaallikatest toodetud energiasse ja/või energiatõhususesse. NR ENERGEETIKA MEETMED KHG↓ TE↑ TÕH RAHASTAMISOTSUSEGA (WEM) EN1 Taastuvenergia toetus ning toetus tõhusaks soojuse ja elektri koostootmiseks EN2 Tuuleparkidesse tehtavate investeeringute toetus EN3 Soojamajanduse arendamine KAVANDATUD JA KAVANDAMISEL (WAM) EN4 Soojamajanduse täiendav arendamine POTENTSIAALSED MEETMED EN5 Taastuvenergia toetus läbi vähempakkumiste oksjoni (tehnoloogia neutraalne) EN6 Taastuvenergia toetus läbi vähempakkumiste oksjoni (tehnoloogia spetsiifiline) KHG ARVESTUSES MITTE ARVESTATAVAD MEETMED EN7 Energiamajanduse arengukava teadus- ja arendustegevuse programm EN8 Võrguteenuste kvaliteedi tõstmine EN9 Ilmastikukindla võrgu osakaalu suurendamine EN10 Ülekande- ja jaotusvõrgu püsitasu juurutamine võrguettevõtja püsikulusid arvestavaks EN11 Kauglugemissüsteemile üleminek EN12 Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri- Euroopa sünkroonalaga EN13 Õhuseireradarite soetamine tuuleparkide arendamiseks EN14 Meretuuleparkide eelarendus (liitumised, planeeringud), ühisprojekt NR TRANSPORDI MEETMED KHG↓ TE↑ TÕH RAHASTAMISOTSUSEGA (WEM) TR1 Biokütuste osakaalu suurendamine transpordisektoris TR2 Transpordisektori kütusesäästlikkuse suurendamine TR3 Säästliku autojuhtimise propageerimine TR4 Ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks TR5 Mugava ja kaasaegse ühistranspordi väljatöötamine TR6 Raskeveokite ajapõhine teekasutustasu. KAVANDATUD JA KAVANDAMISEL (WAM) TR7 Elektriautode ostutoetus TR8 Täiendav säästliku autojuhtimise propageerimine TR9 Täiendavad ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks TR10 Täiendavad tegevused mugava ja kaasaegse ühistranspordi väljatöötamisel TR11 Raskeveokite läbisõidupõhine teekasutustasu kehtestamine TR12 Sõidukite rehvid ja aerodünaamika TR13 Raudteeinfrastruktuuri arendamine (sh Rail Balticu ehitus) TR14 Raudtee elektrifitseerimine TR15 Praamlaevade elektrifitseerimine POTENTSIAALSED MEETMED TR16 Autode teekasutustasud (va raskeveokid) TR17 Sõiduautode registreerimise ja aastamaks TR18 Ühistranspordi üleviimine biometaanile ja elektrile NR HOONEFONDI MEETMED KHG↓ TE↑ TÕH RAHASTAMISOTSUSEGA (WEM) HF1 Avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine HF2 Eramute ja kortermajade rekonstrueerimine HF3 Miinimumnõuete kehtestamine liginullenergiahoonetele HF4 Investeeringud tänavavalgustuse rekonstrueerimisprogrammi KAVANDATUD JA KAVANDAMISEL (WAM) HF5 Täiendav avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine HF6 Täiendav eramajade ja korterelamute rekonstrueerimine HF7 Koolimajade ja lasteaedade rekonstrueerimine NR PÕLLUMAJANDUSE MEETMED KHG↓ TE↑ TÕH RAHASTAMISOTSUSEGA (WEM) PM1 Mahepõllumajandus PM2 Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede ja selle alameetmed PM3 Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus nn rohestamise toetus PM4 Teadmussiire ja teavitus PM5 Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused PM6 Natura 2000 toetus põllumajandusmaale PM7 Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas PM8 Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks PM9 Loomade heaolu meede POTENTSIAALSED MEETMED PM10 Turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks PM11 Bioenergia tootmine ja selle osakaalu suurendamine põllumajanduses PM12 Sööda kvaliteedi parandamine piimalehmadel PM13 Rohumaal karjatamise osakaalu kasv PM14 Otsekülv PM15 Talvine taimkate PM16 Täppisväetamine PM17 Mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetistega PM18 Investeeringud kasvuhoonete ja köögiviljade laohoonete energiasäästu ja taastuvenergia kasutuselevõtuks PM19 Happeliste muldade neutraliseerimine PM20 Sõnnikukäitluse parendamine PM21 Auditid suuremates põllumajandusettevõtetes PM22 Uuringud ja pilootprojektid NR JÄÄTMEMAJANDUSE MEETMED KHG↓ TE↑ TÕH RAHASTAMISOTSUSEGA (WEM) JM1 Ladestatavate biolagunevate jäätmete koguse protsendiline piiramine ja jäätmematerjalide korduskasutusse ja ringlusse võtmise mahu suurendamine JM2 Jäätmete prügilatesse ladestamise (sh biolagunevate jäätmete) vähendamine JM3 Jäätmetekke ennetamise ja vähendamise propageerimine, sh jäätmete ohtlikkuse vähendamine JM4 Jäätmetest tingitud keskkonnaohtude vähendamine, seire ja järelvalve tõhustamine NR METSAMAJANDUSE MEETMED KHG↓ TE↑ TÕH RAHASTAMISOTSUSEGA (WEM) MM1 Kliimamuutuste leevendamiseks metsade netojuurdekasvu ja süsiniku sidumise võime suurendamine metsade õigeaegse uuendamise läbi MM2 Majandatavate erametsade elupaigatüübiga kokkusobivate puuliikidega uuendamise propageerimine MM3 Metsade tervise parandamine ja ohtlike negatiivsete tegurite leviku vältimine MM4 Fossiilsete kütuste ja mittetaastuvate loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnamõjude vähendamine Eesti puidutootmise ja -kasutamise suurendamise läbi MM5 Natura 2000 toetus erametsamaale MM6 Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisus parandamisse MM7 Elupaikade kaitse tagamine MM8 Bioloogiliste protsesside säilitamine ja Eestis levinud liikide populatsioonide alalhoidmine NR TÖÖSTUSLIKE PROTSESSIDE MEETMED KHG↓ TE↑ TÕH RAHASTAMISOTSUSEGA (WEM) TÖ1 Keelud, piirangud ja kohustused, mis tulenevad määrusest (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja direktiivist 2006/40/EC, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid Lisa I REKK 2030 eelnõule laekunud kommentaaride vastused Euroopa Komisjoni kommentaarid 18.06.2019 1. Täpsustada, kuidas plaanitakse saavutada kasvuhoonegaaside heite eesmärk –13 % Arvestatud. Täiendatud 2.1.1.i; 3.1.1.i; 5.1.ii võrreldes 2005. aastaga ELi heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvate heitkoguste osas, märkides sealhulgas maakasutuse, selle muutumise ja metsandussektori osatähtsuse. Selleks on eelkõige vaja täpsemalt analüüsida kavandatud poliitikasuundade ja määruse (EL) 2018/841 kohaste raamatupidamiseeskirjade kohaldamise ühismõju. 2. Püüda anda oma heakskiidetud panus, s.o taastuvenergia osakaal 42 % aastaks 2030, liidu Arvestatud. Detailsed eesmärgid ja trajektoorid on välja toodud 2.1.2. 2030. aasta taastuvenergia eesmärki, rakendades selleks üksikasjalikke ja arvuliste eesmärkidega ning meetmed ja poliitikasuunad mis panustavad eesmärkide poliitikasuundi ja meetmeid, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) täitmisesse on välja toodud 3.1.2. 2018/20018 tulenevate kohustustega, et see eesmärk õigel ajal ja kulutõhusalt saavutada. Esitada täiendavad üksikasjad nende meetmete kohta, mis on vajalikud soovitusliku eesmärgi saavutamiseks kütte- ja jahutussektoris vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artiklile 23 ning selle tagamiseks, et kohaldatakse asjakohaseid meetmeid taastuvate energiaallikate osatähtsuse suurendamiseks, et täita kava projektis transpordisektorile seatud eesmärki ja järgida direktiivi (EL) 2018/2001 artiklit 25. Esitada täiendavad üksikasjad nende erimeetmete kohta, mida kavatsetakse võtta selleks, et tagada biomassi pikaajaline säästev kasutamine energeetikasektoris, pidades silmas biomassi osatähtsust Eesti energiaallikate jaotuses. Esitada meetmed oma tarbeks toodetavat taastuvenergiat ja taastuvenergiakogukondi hõlmavate raamistike loomise kohta kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artiklitega 21 ja 22, sealhulgas haldusmenetluste lihtsustamise kohta. 3. Seada kõrgem eesmärk lõpp- ja primaarenergia tarbimise vähendamisele aastaks 2030, Arvestatud. Täiendatud 2.2.i. Kavandatud energiasäästu meetmetega pidades silmas asjaolu, et liidus 2030. aastaks seatud energiatõhususeesmärgi saavutamiseks on on võimalik hoida energia lõpptarbimist tänasel tasemel ning vaja rohkem pingutada. Toetada seda tegevust poliitikasuundade ja meetmetega, mis aitaksid vähendada primaarenergia tarbimist aastaks 2030 võrreldes aastaga energiasäästu aastaks 2030 veelgi suurendada. Lisada lõplikusse kavasse kõik poliitikasuunad ja 2017 kuni veerandi võrra. meetmed, mida kavatsetakse rakendada energiasäästu kogueesmärgi saavutamiseks, ning esitada nende rakendamise realistlik ajakava ja selge hinnang investeeringuvajaduste kohta. 4. Täpsustada piisava elektritootmisvõimsuse tagamise meetmeid, pidades silmas Arvestatud. Täiendatud 2.3. i, iv; 2.4.3. ii, iv; 3.4.3. ii, iii, v taastuvatele energiaallikatele seatud kõrget eesmärki, sealhulgas tarbimiskaja ja energiasalvestusega seotud meetmeid. 5. Sõnastada täpselt turgude lõimimise tulevikueesmärgid, eelkõige meetmed Arvestatud. Teemad on kajastatud peatükkides 2.1.2. v; 2.3. i; 2.4.3. konkurentsivõimelisemate jaeturgude arendamiseks ja tarbijate suuremaks kaasamiseks jaeturul. iii, v; 2.5. iii; 3.4.3. ; 4.5.3. i. 6. Selgitada täpsemalt riiklikke ja rahastamiseesmärke teadustegevuse, innovatsiooni ja Arvestatud. Täiendatud 2.5. Konkurentsivõime, teadus- ja konkurentsivõime valdkonnas (eelkõige seoses energialiiduga), mida on vaja saavutada kuni 2030. arendustegevuse ning innovatsiooni ja riiklikke arengukavasid aastani aastani, nii et need oleksid hõlpsalt mõõdetavad ning toetaksid lõimitud riiklikus energia- ja 2030 (sh seonduvaid eesmärke) pole veel välja töötatud. Seetõttu pole kliimakavas muudele valdkondadele seatud eesmärkide täitmist. Toetada nende eesmärkide võimalik neid arvestada energia- ja kliimaeesmärkide püstitamisel saavutamist konkreetsete ja piisavate poliitikasuundade ja meetmetega, sealhulgas teiste aastani 2030. Kehtivad valdkondlikud arengukavad aastani 2020 liikmesriikidega koos väljatöötatavate suundade ja meetmetega, näiteks energiatehnoloogia käsitlevad teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusi. strateegilise kava kaudu. ENMAK 2030 üldeesmärk on tagada mh majanduse konkurentsivõimelisuse kasv: Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. ENMAK 2030 täitmisele kaasa aitamiseks on välja töötatud teadus- ja arendustegevuse (TA) programm, mis sisaldab mh energiatehnoloogiate TA tegevusi. ENMAK TA programmis on toodud ENMAK 2030 eesmärkide täitmisele kaasa aitamise mõõdikud. 7. Veelgi tihendada praegust Balti riikide (Eesti, Läti ja Leedu) head piirkondlikku koostööd; Arvestatud. Täiendatud piirkondliku koostöö tegevusi 1.4.ii, 3.1.1.ii laiendada seda koostööd uutesse valdkondadesse ja geograafiliselt ka Põhjamaadesse (Taani, ja 3.5. Soome, Island, Norra ja Rootsi). Piirkondlikes suhetes tuleks keskenduda energia siseturu ja energiajulgeoleku küsimusele, pidades silmas eesmärki suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetava elektri osakaalu elektrisüsteemis ja arvestades seda, et tänu koostööle suureneb elektriimport/-eksport ja vajadus muuta süsteem paindlikumaks; samuti tuleks tähelepanu pöörata transpordisektori CO2-heite tunduvale vähendamisele ja teadustegevusele. 8. Anda üldülevaade investeeringutest, mida on vaja majanduse moderniseerimiseks Arvestatud. Täiendatud 5.3. energia- ja kliimaeesmärkide seisukohast, ning üldhinnang kõnealuste investeeringute allikatele, sealhulgas asjakohasele rahastamisele riigi, piirkonna ja liidu tasandil. 9. Loetleda meetmed, mida on võetud ja mida kavandatakse energiatoetuste järkjärguliseks Arvestatud. Täiendatud 4.6.iv. Eesti riiklik energia ja kliimakava kõrvaldamiseks, eriti seoses fossiilkütustega. aastani 2030 ei näe ette toetusi fossiilkütuste kasutamisele. 10. Lisada analüüs selle kohta, milline on vastasmõju õhukvaliteeti ja õhuheidet käsitlevate Arvestatud. Täiendatud 5.1.i, lisatud õhusaasteainete prognoosid meetmetega, ning kirjeldada mõju õhusaastele eri stsenaariumide korral, lisades õhusaasteainete ning kavandatud poliitikate ja meetmete mõju õhusaasteainetele. prognoosid, ning võtta arvesse eri valdkondade koostoimet ja kompromisside mõju. 11. Paremini lõimida kavva ausa ja õiglase ülemineku aspektid ning eelkõige täpsustada Arvestatud. Täiendatud 5.2 ja 2.4.4. Energiaostuvõimetuse kavandatud eesmärkide, poliitikasuundade ja meetmete mõju sotsiaalvaldkonnale, tööhõivele ja lahendamise korra koostamine täpsustatakse energiatõhususe oskustele. Töötada välja täpsem energiaostuvõimetuse probleemide lahendamise kord, sealhulgas direktiivi artikkel 7 nõuete ülevõtmise käigus energiamajanduse rõhutades energiatõhususmeetmete kasutamist energiaostuvõimetuse vähendamisel, nagu on korralduse seaduses. sätestatud määruses (EL) 2018/1999. Ametlikud kommentaarid Eesti huvigruppidelt Elektrilevi 20.12.2018 nr JV-TUR-1/5739 1. Katkestuste keskmise kogukestuse sihttase jaotusvõrgus Arvestatud osaliselt. Kavas on mõeldud jaotusvõrgus katkestuste Toetudes optimeerimisarvutusele, mis leiab tasakaalu varustuskindlust parandavate kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas sihttase (90 min) investeeringute ja elektrikatkestuste ajal tootmata jäänud ühiskondliku kogutoodangu vahel, saab keskmisena – st tiheda, kesktiheda ning hajaasutustega alade järeldada, et ENMAK 2030 ning sellest tulenevalt riiklikus energia-ja kliimakavas (REKK) keskmine. püstitatud eesmärk vähendada keskmist katkestuste kestust tarbimiskoha kohta aastas 90 minutini ei ole majanduslikult põhjendatud. Tulemused näitavad, et võrgu varustuskindluse parandamisse tasub investeerida kuni Eestis saavutatakse keskmine katkestuste kogukestus tarbimiskoha kohta 152 minutit. ENMAK 2030 ja REKK täna seatud eesmärgi täitmisel maksaksid võrguteenuse kliendid ligikaudu 300 miljonit eurot rohkem saavutamata täiendavat majanduslikku või keskkonnahoidlikku positiivset efekti. Arvutuse aruanne, tulemused ja hinnangud on kättesaadavad Elektrilevi kodulehel:  https://www.elektrilevi.ee//doc/6305157/ettevottest/uuringud/Eesti_jaotusvorgu_tasakaal ustatud_varustuskindluse_tase_uhiskondliku_kogutoodangu_alusel.pdf  https://www.elektrilevi.ee//doc/6305157/ettevottest/uuringud/Eesti_jaotusvorgu_tasakaal ustatud_varustuskindluse_tase_uhiskondliku_kogutoodangu_alusel_hinnang.pdf Arvestades tehnoloogia kiire arenguga, suurenevate kliendiootustega ning üha kasvava elektrienergiast sõltuvusega toetame uuringus väljapakutud tasemest mõnevõrra ambitsioonikamat eesmärki, mis ei põhjustaks samas tänasega võrreldes märkimisväärset investeeringute taseme kasvu ning sellest lähtuvalt edastusteenuse hinna suurenemist. Teeme ettepaneku sätestada koostatavas arengukavas Eesti jaotusvõrkudele rohkem majanduslikult põhjendatud, demograafilisi ja tehnilisi riske arvestav üleriigiline eesmärk SAIDI kogu 110 minutit ning lähtuvalt ENMAK 2030 seatud eesmärgist ühtlasi diferentseerida nõutavate jaotusvõrkude töökindlusnäitajad varustuskindluse piirkondade kaupa järgnevalt: SAIDI tiheda asustatusega aladel 40 minutit, kesktihedalt asustatud aladel 100 minutit ja hajaasustusega aladel 400 minutit. Samuti peame vajalikuks määratleda eesmärkide jaotamise alused erinevate jaotusvõrguettevõtjate vahel. 2. Eesmärkide saavutamist soodustava keskkonna loomine Arvestatud osaliselt. Kaalume ettepanekut ning selle rakendamise REKK-s võrguettevõtjatele seatavate eesmärkide ja sihttasemete täitmist ning monopoolsetel mõjusid valdkondliku poliitika kujundamise edasistes tegevustes. taristutel põhinevate teenuste osutamise efektiivistamist üldisemalt on vaja regulatsioonidega motiveerida. Reguleeritud valdkondades tegutsevate võrguettevõtjate paranenud efektiivsus ei kajastu täna ettevõtete pikaajalistes finantstulemustes, mistõttu võivad ettevõtjad hakata eelistama arengu seiskumist. Eelnevast tulenevalt on oluline võrguettevõtjate tegevusnäitajate sihttasemete saavutamise ühe meetmena tuua REKK-s välja regulatiivse keskkonna motiveerivamaks muutmine. Ühe võimalusena pakume välja investeeritud kapitalilt arvestatava põhjendatud tulukuse määra (WACC) sõltuvusse seadmist võrguettevõtete tegevusnäitajatest. 3. Transpordisektori elektrifitseerimine Arvestatud. Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks Eesti pikajalise kliimapoliitika arengudokumendiga „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ on transpordisektoris on meetmetena (pt 3.1.2 i) märgitud ära ka seatud väga ambitsioonikad eesmärgid kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks. Eesti transpordisektori elektrifitseerimine (Lisa IV meetmed nr 12, 18, 18b, pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 18c). 1990. aasta heitetasemega. Heitkoguste kauplemisesüsteemist väljajäävates sektorites on selgelt kõige suurema heitkoguste vähendamise potentsiaaliga transpordisektor. Tulenevalt kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkidest, akutehnoloogia kiirest arengust ja hinnalangusest teeme järgnevad ettepanekud, mida Riiklik energia- ja kliimakava peaks meetmetena arvesse võtma:  Keskkonna sõbraliku linnatranspordi planeerimisel tuleks arvestada kõiki alternatiive ehk lisaks gaasibussidele tuleks kaaluda ka akutehnoloogial põhineva linnatransporti arendamist;  Maksusoodustused elektritranspordi edendamiseks näiteks: elektriaktsiisi ning käibemaksu vabastus kiirlaadimistaristu kasutamisel ning käibemaksu erisused elektrisõiduki ostul;  Arengukava peaks laialdasemalt käsitlema ka võimalikku raudtee ning laevanduse elektrifitseerimise võimalusi;  Mitterahaliste stiimulite laialdasem rakendamine elektritranspordi edendamiseks ehk elektrisõidukite tasuta parkimise õigus, ühistranspordi sõidureal liikumise õigus, sisepõlemismootoriga taksoteenust pakkuvate sõidukite sissesõidu piiramine südalinna tsoonidesse. Ettepanekute kokkuvõte 1. Mitte üle eluea asendatud varad (SAIDI kogu 110 minutit eesmärgi saavutamiseks) jäetakse reguleeritud vara koosseisu ehk ei loeta luhtunud varaks regulatsiooni tähenduses. 2. Investeeritakse võrgu piirkondadesse, kus on suurim ühiskondlik toodang (SAIDI kogu sihtväärtuste diferentseerimine varustuskindluspiirkondade alusel) 3. Programmi raames investeeritud varale rakendatakse motiveerivat lubatud tootluse määra (WACC) eesmärkide saavutamisel. 4. Teiste jaotusvõrkude madalama SAIDI kogu suhet arvestatakse kompensatsioonina Elektrilevi OÜ SAIDI kogu sihtväärtusele. 5. Elektritranspordil on määrava tähtsusega roll kliimaeesmärkide saavutamisel ning see vajab senisest ambitsioonikamat edendamist ning riiklikke meetmeid. Elektrilevi 28.01.2019 nr JV-TUR-1/5739-2 Soovime käesolevaga täpsustada varasemalt esitatud transpordisektori elektrifitseerimise Arvestatud. Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ettepanekut ning tuua välja konkreetsed transpordisektorit puudutavad meetmed heitkoguste transpordisektoris on meetmetena (pt 3.1.2 i) märgitud ära ka vähendamiseks kauplemisesüsteemist väljajäävates sektorites: transpordisektori elektrifitseerimine (Lisa IV meetmed nr 12, 18, 18b,  Elektriaktsiisi kaotamine transpordiks kasutatavalt elektrilt (kõik elektril sõitvad autod, 18c). bussid, trammid, rongid).  Käibemaksuvabastus elektriautode ostmisel; erisoodustusmaksu vabastamine tööl kasutatavate elektriautode kasutamisel erasõitudeks.  Toetused elektribusside ostuks ja/või toetused elektribusside laadijate ostuks.  Toetused praamide ümberehituseks elektripraamideks.  Toetused raudtee elektrifitseerimiseks Eesti Elektritööstuse Liit 21.12.2018 nr 1-12/18-1 1. 2.1.2. Joonis 1 on taastuvelektri osakaal esitatud mitte osakaaluna tarbimisest, nagu on Arvestatud. Märgitakse taastuvelektrienergia osakaal lõpptarbimisest. ametlik mõõdik, vaid osakaaluna elektri tootmisest, mis annab tulemuseks 17%. Õige mõõdiku alusel oleks 2020. A väärtuseks 24%. 2. Joonis 2 on toodud transpordisektoris taastuvenergia kasutamise eesmärgid. 2020. ja 2030. Arvestatud. Joonisel 2 oli varsemalt märgitud 2020 tase koos nn a. vahel 2. generatsiooni biokütuste (s.h. biogaas) kasutamine koguseliselt ei suurene. 2020. kordajatega, aasta 2030 tase ilma kordajateta. Vastav info oli tekstis ka ja 2030. a vahel bio- transpordikütuste osakaal küll kasvab 0,5 pp võrra, kuid osakaalu kasv välja toodud, kuid selguse huvides täiendati joonist 2 selliselt, et välja saavutatakse transpordis kulutatava kütuse koguselise vähenemise tõttu (eesmärk on toodud panused tehnoloogiate lõikes on nn ilma kordajateta ehk vähendada 2030. aastaks transpordis kasutatav energia kogus 2012 a tasemele). Kuid joonise reaalsed kogused, kuid eesmärk (RES-T) sisaldab kordajaid. juures olevas tekstis on vastupidiselt väidetud, et kavas on suurendada kodumaist biometaani tootmist. Kumb on siis õige info, kas 2. põlvkonna transpordikütust toodetakse nii 2020. kui ka 2030. a sama kogus või et biokütuste toodang suureneb? 3. 2.3. Tabel 7 ja Tabel 8 on kaugküttevõrku tootvate koostootmisjaamade elektriline võimsus Arvestatud. Täiendatud 2.3 tabeleid. Vähendatud 2030. aastal 817,5 MWel. See on võimalik vaid jätkusuutmatute fossiilkütustest soojust ja koostootmisjaamade elektrilise võimsuse prognoosi aastaks 2030 elektrit tootvate elektrijaamade tegevuse jätkamise korral – mis ei ole majanduslikult usutav. (>600MW ehk orienteeruvalt ¼ kogu elektrilisest võimsusest aastal Seega on 2030. a. CHP-de võimsuse eesmärk ebamõistlikult riskantne. 2030). 4. 2.3.II Viitab maagaasi impordi asendamise keerukust. Mainib umbmääraselt "gaasivarustuse Arvestatud. Täiendatud 2.3.ii biometaani osaga. mitmekesistamise" eesmärki. Ei maini kordagi Eestis paiknevat biogaasi/biometaani tootmist kui maagaasi impordisõltuvuse vähendamise meedet. Sama kommentaar 2.3.iii. esitatud viite kohta tabel 8- le, mis käsitleb ainult elektrit ning milles ei sisaldu biogaasi (ega biometaani) tootmist. 5. 2.3.IV on vaid pealkiri "Riiklikud eesmärgid, mis on seotud riikliku energiasüsteemi Arvestatud. Elektrisüsteemi paindlikkusega seonduv on kirjeldatud paindlikkuse suurendamisega, eelkõige omamaiste energiaallikate kasutuselevõtu, peatükis 2.3.i, ENMAK varustuskindluse alameesmärgi mõõdikuid on tarbimiskaja ja energia salvestamise abil." arvestatud. Soovitame kajastada siin ENMAK varustuskindluse alameesmärgi mõõdikuid: - Kohalike elektritootmisvõimsuste olemasolu N-1-1 kriteeriumi täitmiseks; - Imporditud kütuste osakaal elektritootmises (<50%); - Kodumaise elektri osakaal avatud turu tingimustes (>60%); - Riigi välisühenduste kasutusvalmidus (96%); 6. 2.4.2 "Energia ülekande taristu". Joonis 4 näitab sünkroniseerimise raames uuendatavaid Arvestatud. Täiendatud 2.4.2. Tuuleenergia arendamine on kajastatud liine, mis panustavad NEJ-ga seotud ühendustele. Selles kontekstis on kõige suurem risk, kui peatükis 3.1.2. Sünkroniseerimise projekt ei ole otseselt seotud 2025 paiku NEJ-s väheneb järsult elektri tootmine ning uued investeeringud saab suunata kas tuuleparkidega, kuid tugevam elektri põhivõrk võimaldab rohkematel tuuleparkidesse Lääne Eestis ja saartel või väljapoole Eestit. Sellisel juhul ei ole Eesti-siseste tootmisseadmetel liituda. investeeringute prioriteet strateegiliselt õige. Teeme ettepaneku kajastada REKK taristu osa eesmärkides ka vajadust valmistuda Läänemaa ja saarte kaudu Läti ja Eesti elektrivõrkude ühenduse loomiseks, mis võimaldaks ehitada tuulepark suure tuulepotentsiaaliga piirkondadesse. 7. Sama kommentaar ka p. 2.4.3.ii juures. 2.4.3. ii juures on selgitatud, et elektrituruseaduse kohaselt on tagatud elektrisüsteemi piisavus ja paindlikkus taastuvenergia tootmiseks ning võrguettevõtjatel on kohustus parendada võrku järjepidevalt, et tagada varustuskindlus, tõhusus ja turgude integreerimise vajadus. Tuuleenergia arendamine on kajastatud 3.1.2. 8. 2.4.3.III soovitame majanduse konkurentsivõime analüüsis kasutada mitte primaarenergia- Mitte arvestatud. Energialiit näeb oma 2015. aasta paketis ette mahukuse vaid lõpptarbimise energiamahukuse suhtarvu. säästva, vähese CO2-heitega ja kliimasõbraliku majanduse. Selle Põhjendus: Valdav osa Eestis kasutatud primaarenergiast on kohalikku päritolu, seega suur saavutamiseks tuleb loobuda tsentraliseeritud, vananenud tehnoloogial energiamahukus ei väljenda konkurentsivõimetust, vaid pigem vastupidi – et suur ja aegunud ärimudelitel fossiilkütustel põhinevast majandusest. primaarenergia kasutus suunab raha edasi siseriiklikku väärtusloomesse (allhankijad, töökohad, Seetõttu peame majanduse konkurentsivõime seirel kasutama nii investeeringud). Kui kodumaine primaarenergia on piisavalt odav ning selle töötlemine primaarenergia kui energia lõpptarbimise näitajaid. Euroopa Liidu turukõlbulikuks sekundaarenergiaks on piisavalt kuluefektiivne, siis ei näita suur primaarenergia primaarenergia ja lõppenergia mahukus on alates aastast 2000 järjest tarbimine majanduse madalat konkurentsivõimet. Majanduse konkurentsivõimega on otsesemalt vähenenud. Eesti oli aastal 2016 Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige seotud lõpptarbimise energiamahukus, mis näitab sisendenergia kasutamise efektiivsust suurema primaarenergia mahukusega riik (vt majanduse väljaspool energiatööstust. Väljaspool energiatööstust tarbitud energia võib olla primaarenergiana primaarenergia mahukus https://www.indicators.odyssee- kasutusse võetud mure.eu/online-indicators.html) ning sekundaarenergiaks töödeldud mõnes teises riigis, mistõttu imporditud lõpptarbitud energia kogust ei saagi väljendada primaarenergiana. Võrreldaval moel saab majanduse energiamahukuse ning konkurentsivõimelisuse mõõtmiseks kasutad vaid energia lõpptarbimise ja SKT suhtarvu. 9. 3.1.1.I käsitleb CO2 heitme vähendamist ka jäätmesektoris. Kahjuks on käsitlusest välja Mitte arvestatud. Kehtiv regulatsioon ei sea võrreldes jäänud probleem, et biolagunevate jäätmete osas on kehtivas regulatsioonis on kompostimisega piiranguid biolagunevate jäätmete kääritamisele ringlussevõtuna eelistatud aeroobne komposteerimine, mille käigus eritub CO2. CO2 biogaasi ja kääritusjäägi tootmiseks ja seeläbi ringlussevõtuks. Nii emissioonide vähendamiseks oleks vaja meetmetega luua eelistus aga korduvkasutamise kompost kui ka kääritusjääk peavad olema tootestatud selleks, et raames biolagunevatest jäätmetest biometaani tootmisele, mis võimaldaks vähendada tegemist oleks ringlussevõtuga. KIK on andnud eelmisel aastal toetust fossiilset päritolu metaani kasutamist ning toetaks biokütuste osakaalu suurendamist ka kahele mahukale biojäätmete anaeroobse kääritamise projektile transpordisektoris. jäätmete ringlussevõtu taotlusvoorus. 10. 3.1.1.III on loetletud Euroopa Liidu toetuste ja vahendite planeeritud kasutamise meetmed. Arvestatud. Meetmetega hõlmatud investeeringuid ei tehta ilma Meede 5 ja 6 on soojamajanduse arendamiseks. Meile teadaolevalt ei ole soojamajanduses investeeringutoetustega (nt kaugküttetorustiku uuendamine) – st CO2 emissioonide vähendamisel turutõrget. Pigem põhjustavad soojamaandusele antavad majanduslik kasu on ettevõtjale madal. Samas on sellistel tegevustel toetused (koos soojamajanduse riikliku ülereguleerimisega) turumoonutusi, mis välistavad oluline positiivne sotsiaalmajanduslik kasu (nt energiatõhususe turupõhimõtete alusel soojamajanduse arendamise. Seetõttu soovitame jätta meetmetest välja suurenemine). Üldpõhimõttena soovime energiamajanduses soojamajanduse arendamise meetmed, mille kohta ei ole tõendatud, et meetmeid on vaja turupõhiseid lahendusi. Nii soojusmajanduses kui ka mujal toetatakse turutõrke ületamiseks ning et meetme elluviimine ei tekita turumoonutust, mis takistab vaid tegevusi, mille toetamine on vajalik. turupõhiste investeeringute tegemist. 11. 3.1.2.IV viitab, et Eestil ei ole 2030. aastaks taastuvelektri tootmise eesmärki: "/.../ kuid Arvestatud. Täiendatud 3.1.2.iv. tulevikuks ei ole ametlikku taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärki kinnitatud. ENMAK2030 märgib 2030 taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgina 50% tarbitavast elektrienergiast. Selline eesmärk on võetud eeldusega, et toimima hakkab ka teiste riikidega teostatav statistikakaubandus." Sama peatüki lõpuosa on aga väidetud, et ENMAK sätestab 2030. Aastaks taastuvelektri tootmise eesmärgiks 30%. Teeme ettepaneku kõrvaldada tekstist väide, et 2030. aastaks ei ole kehtestatud RES-E tootmise siseriiklike meetmetega saavutamiseks mõeldud eesmärki. 12. 3.1.2.IV viidatakse, et: "/.../ saavutati 2017. aasta taastuvast energiaallikast toodetud Mitte arvestatud. Siinjuhul on segamini aetud energia lõpptarbimine elektrienergia tasemeks 16,8% elektrienergia tarbimisest." Tegemist on eksitusega. 2017. a. summaarse energia lõpptarbimisega. Tegemist on segadusttekitavalt toodeti taastuvatest energiaallikatest 1654 GWh elektrit ning elektri lõpptarbimine oli 7865 sarnaste terminitega, kuid sellisena need EL tasemel defineeritud on. GWh, mistõttu oli taastuvelektri osakaal lõpptarbimisest 21%. 16% moodustas taastuvelektri Liikmesriikide taastuvenergia eesmärgid on sätestatud summaarse tootmine kogu elektri tootmisest Eestis. Teeme ettepaneku parandada vastavad arvutused energia lõpptarbimise kohta. Lihtsustatud käsitluses sisaldab läbivalt kogu REKK tekstis. summaarne energia lõpptarbimine energia lõpptarbimisele lisaks ka energia tootmise üksuste omatarvet. 13. 3.1.2.IV lõpus viidatakse riigi korraldatavatele enampakkumistele, kui turupõhiselt ei ole Arvestatud. Täiendatud 2.1.2.i. võimalik seatud 30% eesmärki saavutada. Teeme ettepaneku lisada ka arvutus, mis näitab taastuvelektri osakaalu lisandumise prognoosi. Põhjendus: Eesti ületab 2020. a. lõpuks tõenäoliselt oluliselt eesmärgiks seatud RES-E osakaalu taseme. Tegelikuks 2020. a. saavutatud tasemeks tekib 24%. Seega järgneva kümnendi jooksul võetakse eesmärgiks suurendada taastuvelektri tootmise ja elektri lõpptarbimise suhtarvu vaid 6% võrra, seega 2x vähem kui EL-s keskmiselt. Arvestatud osaliselt. Direktiivis 2012/27/EL artikkel 2 toodud 14. 3.1.3.I lõpus on esitatud minevikus põlevkivi kasutamise efektiivistamiseks tehtud samme. Mõlema minevikus tehtud investeeringu juures on jäetud mulje, et tegemise on olnud meetme mõiste on kohaldatud energiamajanduse korralduse seadusega poliitika- ja üksikmeetme mõistetega. Meede on regulatiivne, finants-, riigipoolse toetuse alusel tehtud investeeringutega. Juhime tähelepanu, et meetmes 1 loetletud investeeringute tegemiseks ei ole antud riigiabi, mistõttu on küsitav, kas selliste fiskaal-, vabatahtlik või teabe andmise instrument. Selgituse kohaselt võib meede olla vabatahtlik ja ei pea seega olema tingimata toetuse või investeeringute esitamine meetmetena on korrektne. Meetme 2 kirjelduses on vaid lisas IV riigiabi korras rakendatud. Poliitika- ja üksikmeetmed määratleb välja toodud kõige olulisem asjaolu – uus elektrijaam loodi võimekusega asendada põlevkivi kasutamine biomassiga 50% ulatuses. Teeme ettepaneku nimetada see asjaolu ära meetme energiamajanduse korralduse seadus. Meetme 2 kirjelduse sõnastus kirjelduses. muudetud lisas IV „Põlevkivi kasutamise tõhustamine“ asemel „Põlevkivist elektrienergia tootmise süsinikuheite vähendamine“ 15. 3.1.3.I raames oleks otstarbekas kirjeldada ENMAK strateegilist otsust asendad samm- Arvestatud. Täiendatud 3.1.3.i. ENMAK 2030 ptk 3.2.4 on selgitatud, sammult põlevkivi kasutamine elektri tootmiseks põlevkivist vedelkütuste tootmisega ning et uued elektritoomised peavad tekkima turupõhiselt ehk toetusteta kasutada edaspidi elektri tootmiseks vaid vedelkütuste tootmise kõrvalprodukte ning ning, et CO2 hindade kasv tõrjub turult välja fossiilkütustel baseeruvad jääksoojust. võimsused. Seetõttu käsitleti ENMAK 2030 põlevkivi jätkuva kasutuse võimalusena põlevkivist vedelkütuste tootmist. ENMAK 2030 koostamisel tehtud analüüside põhjal on, arvestades kehtivaid ja teada olevaid tulevasi keskkonnanõudeid ja kliimaeesmärke võimalik, kuid mitte kohustuslik põlevkivist teatud mahus vedelkütuseid toota. Põlevkivist vedelkütuste tootmine sõltub eelkõige nafta maailmaturu hindadest (ptk 3.6.2 Sõltuvalt nafta maailmaturu hinna edasistest arengutest on põlevkivisektoris võimalik ellu viia investeeringuid, mille tulemusena seni valdav põlevkivi otsepõletus elektri tootmiseks asenduks perioodil 2030-2035 põlevkiviõli ja elektrienergia koostootmisega). Eestimaa Looduse Fond, Eesti Rohelise Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing 6.02.2019 1. Seisukohad REKK protsessi osas Arvestatud. Täname teid tähelepanekute eest. Oleme veendunud, et Jääme juba varem esitatud seisukohale, et REKK eelnõu on esitatud arvamuse andmiseks väga REKK 2030 mustandi kooskõlastamine ning selle üle arutlemine hilises faasis. Nii Eestimaa Looduse Fond kui Eesti Roheline Liikumine on juba 2018. a aasta toimus antud ajaraamis parimal võimalikul viisil. Nõustume siiski, et algusest alates palunud infot REKK koostamise kohta, korduvalt suhelnud MKM ja KeM alati saab paremini. Oleme selle nimel ka REKK 2030 eelnõu uue ametnikega kirja ja telefoni teel sooviga tutvuda valminud eelnõuga, ent tulemusteta. versiooni loomisel töötanud. Esimene ametlik teade REKK eelnõu protsessi kohta laekus MKM ja KeM ühisest teavituskirjast (7.06.18), millest aga ei nähtunud üldse, kas ja millises etapis on plaanitud avalikkust kava Näiteks oleme täiendanud eelnõu peatükki 1 nii, et sealt saab nüüd hea koostamisest teavitada ning avalikkusega konsulteerida. Juhtisime siis tähelepanu nii suuliselt kui ülevaate eelnõu koostamise protsessist. kirjalikult, et septembrisse-oktoobrisse plaanitud konsulteerimise etapp oli sisuliseks kaasarääkimiseks liiga hiline ja lühike. Juhime tähelepanu asjaolule, et riiklikus energia- ja kliimakavas Esimene võimalus REKK eelnõuga tutvuda oli 9.10 tutvustusüritusel, kusjuures eelnõust puudus kirjeldatud meetmed on sätestatud juba kehtivates selleks ajaks veel mitme olulise teema käsitlus (olid antud ainult pealkirjad). Samuti anti üritusel arengudokumentides. REKK 2030 dokument kirjeldab neid Euroopa mõista, et dokument ei ole põhimõtteliste küsimuste jaoks enam avatud. Liidu ühtses formaadis ning täpsustab neid. Kõigi Eestis kehtivate Ka 2018 detsembris avalikustatud eelnõus on mitmed olulised teemad veel käsitlemata. Näiteks arengudokumentide koostamise juures on avalikkusel olnud võimalik taastuvenergia eesmärkide osas lk 16 puudub info punktides 2.1.2 ii, iii ja iv, mis peaksid kaasa rääkida. kirjeldama erinevaid trajektoore eesmärgi poole liikumiseks. Sarnaseid sisuta punkte on eelnõus veel hulgaliselt. Samuti puudub kavandatud meetmete juures hinnang nende maksumusele, 10.12.2018 avaldati REKK 2030 eelnõu eelnõude infosüsteemis (EIS, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kas nende meetmete abil on plaanitud eesmärgid reaalselt eelnoud.valitsus.ee) ning tervikeelnõu (esitatud ka Euroopa saavutatavad. Komisjonile) on sellest ajast olnud kommentaaride ja ettepanekute Seejuures anti eelnõule esmaste seisukohtade esitamiseks vähem kui kaks nädalat vahetult enne tegemiseks kõigile avalikult kättesaadav. talvist pühadeperioodi. Seda ei saa kuidagi lugeda tõhusaks kaasamiseks. Aarhusi konventsiooni art 6 ja 7 koosmõjust tulenevad nõuded, et: 2018. aasta lõpus Euroopa Komisjonile esitatud dokument oli 1) avalikkusele tuleb osalemiseks näha ette mõistlikud tähtajad, mis võimaldavad mustand. Oleme seda mustandit vastavalt turuosaliste ning Euroopa otsustamiseks piisavalt valmistuda ja otsustamises osaleda; Komisjoni tagasisidele täiendanud. Samuti on vahepealsel perioodil 2) avalikkus peab saama osaleda siis, kui kõik lahendusvariandid on lahtised ning läbi viidud täiendavaid analüüse. Uus versioon on eelnõude osalemine saab olla tõhus. Konsultatsioonid peavad seega aset leidma eelnõu infosüsteemis avaldatud 2019. aasta septembris. Toimuvad ka uued koostamise faasis, milles on veel tegelik võimalus otsustusi mõjutada. arutelud huvigruppidega. Neid nõudeid ei ole praegusel juhul järgitud. Sestap on meil olnud võimalik esitada üksnes kõige üldisemad kommentaarid REKK sisule, mis paraku tähendab, et enne REKK eelnõu esitamist Euroopa Komisjonile ei saanud avalikkus ja huvigrupid saanud selle koostamises piisavalt kaasa rääkida. Mõistame, et REKK eelnõu koostamiseks Euroopa Komisjoni poolt antud ajakava on olnud tihe. Samas oli Eestile kui EL eesistujale REKK koostamise võimalik kohustus teada juba 2017. aastal, nagu ka tõenäolisus, et kava tuli Komisjonile esitada hiljemalt 2018. a lõpuks. 2. Seisukohad REKK eelnõu sisule 2.1 Lähtekohad Arvestatud osalsielt. Täiendatud 1.1.i. Eesti Vabariigi Valitsus lähtub Kordame juba varem (sh 9.10 tutvustusüritusel) korduvalt väljendatud seisukohta, et REKK Eesti energia- ja kliimapoliitika kavandamisel mh 2018. aasta lõpul koostamisel ei tohiks lähtuda ainult senistest poliitikadokumentidest nagu kliimapoliitika avaldatud Euroopa pikaajalisest strateegilisest visioonist „Puhas põhialused (KPP 2050) või energiamajanduse arengukava (ENMAK). planeet kõigi jaoks“. Aastaks 2050 kliimaneutraalse majanduse Ehkki KPP ja ENMAK võeti formaalselt vastu 2017. aastal, on need koostatud juba mitu aastat saavutamise meetmed on alles välja töötamise protsessis ning seetõttu varem ega arvesta viimaste arengutega. ENMAKi alusuuringud on tehtud aastatel 2013-2014, ei ole kasutatavad REKK eelnõu koostamise ajal. Küll aga saab neid seega isegi enne Pariisi leppe sõlmimist. Kliimapoliitika põhialuste koostamisel ei ole aga kasutada riikliku energia- ja kliimakava korralisel uuendamisel. hinnatud plaanide keskkonnamõju (KSH otsustati tegemata jätta) ning selles ei ole sõnastatud konkreetseid meetmeid, kuidas seatud eesmärkideni jõuda. Sel põhjusel ei ole üksnes nendes REKK eelnõu koostamisel on kasutatud uusimaid olemasolevaid kavades kirjapandust lähtumine piisav. uuringuid. Näiteks: Viimaste andmete kohaselt peaksid aastaks 2030 seatavad eesmärgid senisest oluliselt 1. Riigi üldine energiatõhususkohustus aastatel 2021-2030 ning ambitsioonikamad olema: taastuvenergia eesmärkide täitmine (2018) 1) valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) eriraport oktoobrist 2018 juhib tähelepanu, et 2. Uuring kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ei piisa globaalse soojenemise hoidmisest alla 2 kraadi piiri, vaid see peab jääma alla ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks 1,5 kraadi piiri; Eestis (2018) https://www.envir.ee/sites/default/files/news- 2) ÜRO raport “Emissions Gap Report” novembrist 2018 leiab, et hetkel riikide poolt related-files/aruanne_kliimapoliitika_kulutohusus.pdf pakutud Nationally Determined Contributions (NDC) ei ole piisavad selleks, et 3. Eesti kliimaambitsiooni võimaluste tõstmise analüüs (2019) aastaks 2030 soovitud KHG vähenemiseni jõuda; (koostamisel, koostaja SEI Tallinn, Finantsakadeemia OÜ) 3) sõltumatute uurimisorganisatsioonide konsortsiumi Climate Action Tracker analüüs detsembris 2018 leiab, et Euroopa Liidu uutes kliima- ja energeetika õigusaktides paika pandud eesmärgid ei ole Pariisi leppega kooskõlas. Oleme seisukohal, et Eesti peab REKK-is võtma selge suuna põlevkivi kasutamise lõpetamisele ning ette nägema meetmed selle elluviimiseks. Samuti leiame, et Eesti peaks võtma eesmärgiks jõuda aastaks 2050 süsinikuneutraalsuseni. Ainuüksi KPP-st ja ENMAKist lähtumise vastu räägib ka see, et neid kavasid ei ole omavahel terviklikult seotud. REKK-s tuuakse esimest korda kokku kliima- ja energiapoliitikad, kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise meetmed, mis võimaldab terviklikku liikumist madala süsinikusisaldusega majanduse poole. Esmakordselt on võimalik jälgida sektoriüleselt energia- ja kliimakavades seatud meetmete täitmist ning võrrelda erinevate liikmesriikide edusamme. Nii ei tohiks REKK koostamine kujuneda pelgalt „linnukese“ tegemiseks EL määratud kastikesse, vaid ära tuleb kasutada kõik võimalused, mida uus õiguslik normistik pakub. Leiame, et REKK koostamisel on vaja senised eesmärgid ümber mõelda. Nagu näitab SEI Tallinna hiljutine analüüs, ei võimalda REKK eelnõu täita isegi ENMAKis ja kliimapoliitika põhialustes aastaks 2030 seatud eesmärke, kuigi peaks neil põhinema. 2.2. CO2 heite vähendamise eesmärgid ja meetmed: fossiilkütuste tootmine ja kasutamine Eesmärgid põlevkivitööstuse osas Arvestatud. Täiendatud 3.1.3.i, 4.2.1.ii ja 5.1.i. Leiame, et REKKis tuleks selgelt sõnastada eesmärgina, et aastaks 2050 peaks Eesti jõudma Vastavalt Kliimapoliitika põhialustele aastani 2050 on Eesti süsiniku nullemissioonini, mitte piirduma 80% KHG vähendamise eesmärgiga. pikaajaline eesmärk üle minna vähese süsinikuheitega majandusele, Hetkel on REKK selgelt võtnud suuna põlevkivitööstuse jätkamisele - peamise kütusena tuuakse mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi jätkuvalt välja põlevkivi (lk 45) ning märgitakse, et põlevkivi jääb oluliseks kütuseks ka aastatel ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja 2021-2030 (lk 56). keskkonnahoidlikumaks. Eesti panustab Pariisi kokkuleppega seatud REKKis tuleks ette näha selged tegevusplaanid fossiilkütustest väljumiseks, mis Eesti puhul eesmärkide täitmisesse läbi Euroopa Liidu seadusandluse. 2019. aasta tähendab esimese sammuna kava põlevkivienergeetikast väljumiseks. See tähendab, et REKKis sügisel valmib analüüs ning ettepanekud kliimaneutraalsele peaks olema kirjas aasta-aastalt, millistes valdkondades ning kui palju heide väheneb ning milliste majandusele ülemineku võimaluste ja lahenduste kohta Eestis. konkreetsete meedete toel see toimub ja kui palju finantse nende meetmete rakendamiseks on Uuringutulemusi esitletakse sügisel ka Vabariigi Valitsusele, kes kavandatud. kujundab nende põhjal Eesti seisukohad kliimaneutraalsele REKK lk 70 märgitakse, et “üleminekuga õli tootmisele kahanevad CO2 heitmed majandusele ülemineku osas. REKKi peatükkides 4.2.1 ii ja 5.1 i on põlevkivisektoris”, kuid meie hinnangul tähendab põlevkiviõli tootmine sisuliselt küsitava esitatud kasvuhoonegaaside prognoosid aastatel 2016-2040 majandusliku kasu nimel CO2 emissioonide eksportimist. Põlevkiviõli tootmise laiendamist ei meetmetega kui ka lisameetmetega stsenaariumis sektorite kaupa tohiks planeerida, kuna see on vastuolus võetud rahvusvaheliste kohustustustega vähendada CO2 (REKKI lisana kaasas ka kasvuhoonegaaside prognooside tabel ka heidet. Kliimasoojenemise pidurdamiseks ja tagasi pööramiseks on vaja kõikide riikide panust ja kõikide vaheaastatega). CO2 emissiooni suurendavad investeeringud ei aita nende eesmärkide täitmisele kaasa. Turbasse seotud süsinik Arvestatud. Täiendatud 3.1.1 uuendatud meetmete nimekirjaga REKK-s tuleks oluliselt enam pöörata tähelepanu turbasse seotud süsinikule. Teatavasti on vastavalt kehtivatele arengukavadele ja asjakohastele uuringutele. kuivendatud turvasmuldade ja kaevandatud turba emissioon energia ja transpordisektori vahepeal - erinevatel hinnangutel 2-8 mln t. Kindlasti oleks vaja täiendada meetmeid (nt lk 101 loetletud põllumajandusmeetmeid) meetmega “turvasmuldadel rohumaadel loodusliku veerežiimi taastamine eesmärgiga hoida nendel maade turbasse seotud süsinikku”, kuna ka alandatud veerežiimiga rohumaad on KHG heite allikad. Meetmed 35 ja 36 tuleks siduda ka CO2 heite vähendamisega turvasmuldadega maadel (praegu ainult N2O). Samuti on kaheldav, kuivõrd turba kasutamine kütteõli asemel (meede 5) tegelikult vähendab CO2 heitmeid. Fossiilkütuste subsideerimine Arvestatud osaliselt. Täiendatud 4.6.iv. Määrus (EL) 2018/1999 ptk Et saavutada kiirem üleminek taastuvatele allikatele (ja KHG vähenemine), on REKKis vaja 3.1.3 näeb ette eelkõige fossiilkütuste energiatoetuste järkjärgulise selgesõnaliselt sõnastada põhimõte/meede, et loobuda tuleb igasugusest põlevkivienergia tootmise kaotamise. REKK eelnõuga kavandatud meetmete seas (vt lisas IV) ei (ka põlevkiviõli) subsideerimisest, mis tahes vormis. Leiame, et madalad põlevkivi ressursitasud ole ühtegi fossiilkütuste kasutusele võttu rahaliselt toetatavat meedet. ning liiga väikesed keskkonnatasud (eriti pärast 2016. a tagasiulatuvat kaevandamisõiguse tasude Täna Eestis energeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasude vähendamist) kujutavad endast põlevkivil põhineva tootmise subsideerimist, mis ei ole seotust maailmaturu naftahinna muutumisega ei saa käsitleda toetuse, kliimaeesmärkidega kooskõlas. LK 99 iv “Energiatoetuste, sh fossiilkütuste toetuste kirjeldus” all subsiidiumi või riigiabina, vaid pigem konkureerivate fossiilkütuste ei ole sel viisil põlevkivi toetamist mainitud, kuid see peaks olema seal kirjas. Euroopa Liit on hinna ühtlustamisena tagamaks tarbijatele energiavarustuse võtnud kohustuse lõpetada fossiilkütuste subsideerimine aastaks 2020. Suuremad majandusriigid kättesaadavust. (G7) on kokku leppinud, et subsideerimine lõpetatakse hiljemalt aastaks 2025. Lisaks põlevkivile tuleks selgesõnaliselt panna paika põhimõte/meede, et ka turba kasutamist Juhime tähelepanu asjaolule, et kommentaaris viidatud Vabariigi energiatootmiseks ei tohiks subsideerida. Vastavalt REKK lk 48 antakse elektrituruseaduse alusel Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2016. a määrus nr 75 toetust elektrienergia tootmiseks mh tõhusa koostootmise režiimil turbast - selline toetus kujutab „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“ endast aga subsideerimist. muudatused on jõustunud alates 1. jaanuarist 2019 ja muudetud on Samuti tuleb ümber vaadata turba ressursitasud, nii et need vastaksid turba kasutamise tasumäärade tasemeid ja vastavaid raske kütteõli hinnatasemeid. väliskuludele (ning näha REKK-s meetmena ette vastava hinnangu koostamine). REKK-s endaski Tasumäärade ja raske kütteõli hinnavahemike laiendamine tulenes on printsiibina kirjas, et valitsuse üldine eesmärk maksupoliitikas on nihutada maksukoormus tulu riigitulu maksimeerimise eesmärgist väga kõrgete raske kütteõli maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. hindade korral. Kui varem oli määruses sätestatud maksimaalne põlevkivi kaevandamisõiguse tasu määr 2,21 eurot tonni kohta, siis muudatuse järel on see 10 eurot. Raske kütteõli väärtuste vahemik on määruses nr 75 sätestatud kuni 431 euroni kütteõli tonni kohta. Muudatuse järel on vahemik sätestatud 650 euroni ja see vastab nafta hinnale hinnanguliselt 120 dollarit barrel. Põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäärade ja raske kütteõli vahemike laiendamine tuleneski riigitulu maksimeerimise eesmärgist väga kõrgete raske kütteõli hindade korral. Sellest lähtuvalt muudeti ka keskkonnatasude seadust (vastu võetud RT I, 22.11.2018, 1, jõustub 01.01.2019). Tasumäärad kasvavad uue süsteemi järgi alates raske kütteõli hinnast 361 eurot tonni kohta eksponentsiaalselt. See tuleneb sellest, et kui ettevõtted teenivad tagasi muutuvkulud ja lisaks ka kapitalikulud, siis iga järgmine euro on sisuliselt puhastulu ning on võimalik ka riigil oma vara eest suuremas mahus riigitulu võtta. Turba kasutusele energeetikas seavad piirangud mh nõuded põletusseadmetele. Turvase põletamine mõningases mahus on nt puiduga koospõletamisel vajalik katla tehnilise seisundi tagamiseks. Teadus- ja arendustegevuste rahastus Arvestatud. Täiendatud 4.6.ii. Leiame, et ka teadusrahasid ei tuleks kasutada põlevkivienergeetika uurimiseks (lk 68), vaid see raha tuleks suunata taastuvenergiasektorisse, mis toetab kliimaeesmärkide saavutamist ja aitab kaasa Eesti konkurentsivõimele kliimaneutraalsusele orienteeritud maailmas. Oluline on tähele panna, et kliimaeesmärkide saavutamine vajab laiapõhjalist, erinevaid valdkondi hõlmavat teaduslikku lähenemist, eriti regionaalsete iseärasustega seotud aspektides (sh maakasutus ja sellega seotud erinevad lõivsuhted, sotsiaalmajanduslikud mõjud ja võimalused, regiooni sobivad looduspõhised lahendused). Kuna väljakutsega, kuidas minna fossiilkütuste kasutamiselt üle taastuvenergiale (ning sellega seotud sotsiaalmajanduslike küsimustega) tegelevad kõik Ida-Euroopa riigid, on otstarbekas sel suunal koostööd tihendada ning kutsuda ellu ühisalgatusi näiteks EL eelarvest suuremate toetussummade suunamiseks, et üleminekut lihtsustada. Ühtlasi tuleks maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevaid „Just Transitioni“ abiprogramme, mis toetavad fossiilenergialt üleminekul tekkivate sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamist. 2.3. Taastuvenergia eesmärgid ja meetmed Eesmärgid Arvestatud. Detailne plaan taastuvenergia osakaalu suurendamiseks Leiame, et lisaks üldisele eesmärgile tuleb REKK-s panna paika taastuvenergiale ülemineku nii tehnoloogiate lõikes kui ka sektorite lõikes on välja toodud pt 2.1.2 detailne plaan: nii taastuvenergia mahud ajalises mõõtmes kui kavandatud mahud tehnoloogiate (vt Tabel 3 ja Tabel 4). lõikes. Edendada tuleb ka energia hajatootmist, soodustada energiaühistute tegutsemist ning võrguga ühendumist. Taastuvelektri eesmärgid Arvestatud osaliselt. Taastuvelektri eesmärki on uuendatud (vt pt Taastuvelektri eesmärkide osas ei peaks riik lähtuma minimaalsest ENMAKist toodud 30% 2.1.2 sh Joonis 1, Tabel 3 ja Tabel 4). Euroopa Komisjon analüüsis osakaalust lõpptarbimises (nagu näitab joonis REKK lk 16), vaid vaatama tulevikku, suurendades kõiki esitatud energia- ja kliimakavasid ning Eesti on taastuvenergia jõuliselt taastuvelektri tootmist. ENMAKi alusel seatud kütusevabade allikate eesmärk 10% on eesmärkides ambitsioonikuselt kõigi liikmesriikide seas 4. kohal. samuti liiga väike. Aastaks 2030 peaks Eesti kasutama elektritootmiseks 100% taastuvaid allikaid. Selle kasuks räägib mitu asjaolu: 1) põlevkivist elektritootmine lõppeb paratamatult ning Eestil ei ole mõistlik saada elektri importijaks. Arvestades, et ka naaberriigid impordivad elektrit, siis on meil kasulik olla taastuvelektri eksportija; 2) suureneb energiajulgeolek ja varustuskindlus (sh võimaldaks taastuvenergiale kiirem üleminek maandada riske, mis on seotud võimaliku BRELL ringist väljumisega, täpsemalt Venemaa võimalusega lõigata Balti riigid BRELL ringist välja enne kui selleks valmis oleme); 3) taastuvelektrisektor arendab riigi majandust ja loob uusi töökohti. Selgelt peaks olema kirjas, kui palju plaanitakse igal aastal uusi taastuvenergia võimsusi lisada. Riigipoolne konkreetne plaan annaks ka arendajatele kindlust planeerida oma pikaajalisi investeeringuid. Biomassi kasutamine energiatootmiseks ja metsandus Mitte arvestatud. 2019. aasta augusti seisuga jätkuvad arutelud REKK lk 40 viidatakse kehtivale metsanduse arengukavale aastani 2020 ning sellele, et “riik on Metsanduse arengukava 2021-2030 üle, planeeritud esitada seadnud eesmärgi suurendada puidu kasutamist, kuna Eesti metsade vanuseline struktuur Riigikogule vastu võtmiseks mai 2020. Sellest tulenevalt lähtutakse võimaldab ulatuslikumat raietegevust (12–15 miljonit m3 aastas) ja metsaressursside kasutamata REKK 2030 tegemisel hetkel kehtivast metsanduse arengukavast ja jätmine oleks ebamõistlik taastuvenergia raiskamine”. Leiame, et REKK ei peaks selles küsimuses teistest kehtivatest arengukavadest. Enne, kui uus arengukava pole tuginema kehtivale MAKile. vastu võetud, puudub kindlus, milline kinnitatud arengukava olema Kehtiv metsanduse arengukava on uute teadmiste valgustes aegunud ja ei vasta säästva saab. Juhul kui REKK 2030 aluseks olevates arengukavades toimub metsanduse põhimõtetele ning on vastuolus kliimaeesmärkidega. REKK kokkupanekul tuleks olulisi muutusi, on meil võimalik REKK 2030 dokumenti uuendada arvestada uuemaid andmeid metsade süsinikuringluse kohta. Näiteks 2013. a valminud uuring ning uuendatud dokument Euroopa Komisjonile esitada. Perioodilise “Eesti võimalused liikumaks madala süsinikuga majanduse suunas” leiab, et Eesti metsade uuendamise vajadus on energialiidu juhtimisraamistiku määrusesse sidumisvõimet säilitav maksimaalne raiemaht on 8-8,4 mln tihumeetrit aastas. Taastuvenergia juba ka sisse kirjutatud: nii peavad liikmesriigid Energialiidu tootmine metsade süsinikuvaru vähendamise arvelt ei ole lahendus kliimamuutustele ja on seega juhtimisraamistiku määruse kohaselt esitama komisjonile 30. juuniks lubamatu. 2023 kõige viimati esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava REKK lk 42 märgitakse, et Eestis on märkimisväärne biomassist energia tootmise potentsiaal, ent ajakohastatud versiooni kavandi ning aasta hiljem, 30. juuniks 2024 selle väite tõestamiseks ei ole toodud viiteid ühelegi uuringule. lõpliku ajakohastatud versiooni. Biomassist peaks energiat tootma eelkõige kõrge efektiivsusega kohalikes elektri ja soojuse koostootmisjaamades. Madala kasuteguriga Auvere elektrijaamas biomassi põletamine (millele viidatakse REKK lk 47) ei ole efektiivne biokütuste kasutamine ning see ei peaks olema soositud lahendus taastuvenergia tootmiseks. Leiame, et REKKis on vaja panna paika meetmed, mis tagaksid, et puidu kasutamine energeetikas ei kinnista praeguseid trende metsade elurikkuse vähenemisel ega metsades juba seotud süsiniku ning sidumisvõime vähenemist tulevikus. Ühe meetmena teeme ettepaneku seada säästlikkuse kriteeriumid puitse biomassi kasutamisele nii elektri- kui soojusenergia tootmiseks. EL tasandil on kriteeriumid küll kehtestatud, ent need ei taga saavutada soovitavat kliimamõju, ega kaitse elurikkust võimaliku kasvava raiesurve eest. Siseriiklike säästlikkuse kriteeriumite kehtestamine oleks asjakohane (selle võimaluse näeb ette ka EL uus taastuvenergia direktiiv) - näiteks välistada kuivendatud turvasmuldade intensiivne kasutus energiakultuuride viljelemisel, kuna see toob kaasa nendes seotud süsiniku vabanemise CO2-na atmosfääri või kändude ja juurte kasutamise biomassi tootmisel, sest nende kasutamine põhjustab mullas seotud süsinikuvaru kahanemist. Inglismaal ja Taanil on praegu kehtiva direktiivi alusel siseriiklikud säästlikkuse kriteeriumid kehtestatud, kus nõudeks on FSC või SPB sertifikaat. Selliselt vähendatakse oluliselt riski, et biomass on varutud kõrge kaitseväärtusega metsast. Ka Eesti võiks sellest praktikast eeskuju võtta. Säästlikkuse kriteeriumide väljatöötamine eeldab mõistagi avatud protsessi, milles saaksid osaleda olulised huvigrupid. Tuuleenergia Arvestatud. Täiendatud 3.1.2.ii, sh lisas IV ja V meetmega EN16 REKK lk 42 Lausele “Eestis on täna arendusjärgus enam kui 4 GW ulatuses tuuleparke nii Meretuuleparkide eelarendus (liitumised, planeeringud), ühisprojekt. maismaal kui rannikuvetes” tuleks juurde lisada ka nende oodatavad valmimisajad, mis mitmel Keskkonnaministeerium toetab ideed põhjalikumatest uuringutest, mis juhul on ebaselged. võimaldaksid meil langetada laiapõhjalisemaid ja samas täpsemaid REKKis tuleks panna paika meetmed, mis võimaldaksid leida meretuuleparkidele optimaalsed otsuseid mis puudutavad nii võimalike arendustegevusi kui ka asukohad nii keskkonnakaitselisest kui tehnoloogilisest seisukohast ja kõrvaldaksid seega kaitsealade moodustamist. Merekaitsealade moodustamine on olnud meretuuleparkide rajamiseks täna tekkinud takistused. Selleks on vaja suunata rohkem ressurssi ajamahukas ja keeruline protsess, kus erinevate osapoolte huvid on mereala planeeringu raames riigi poolt merealade keskkonnaseisundi uuringuteks (lindude ränne, tihti olnud vastukäivad. Mereelupaikade seisund Eesti loetakse nahkhiirte ränne, põhjaelustik, tuuleenergeetika kumulatiivne mõju kogu Läänemere ulatuses), praegusel hetkel soodsaks. Küsimusena on tõusetunud ka teema, kui nagu on viidanud ka Riigikohus hiljutises lahendis. Samuti tuleks kiiremas korras otsustada juba palju merepindalast ja mis kohtades peaks olema looduskaitse all. Selle aastaid seisnud merekaitsealade loomine. otsustamine eeldab häid teadmisi ja ülevaadet merealadest üldisemalt, mis võimaldab tulevikus ka langetada lõplikud otsused täiendavate merekaitsealade moodustamise vajaduse kohta. Transpordikütused Arvestatud osaliselt. Täiendatud 2.1.2. ii. Arvestades teise ENMAKi kohaselt biometaani jt alternatiivsete mootorikütuste kasutus kasvab. Täpsustatakse generatsiooni vedelate biokütuste saadavust Euroopa ja maailma bioressursi kasutusvõimalused mootorkütuste tootmiseks. kontekstis ja sellega kaasnevat hinnasurvet, on Leiame, et need suunad pikaajalisi eesmärke täita ei aita. Biokütustega on ehk lihtsam täita 2020 sotsiaalmajanduslikult soodsam katta teise generatsiooni kütuste eesmärke, aga 2030 eesmärkide täitmisele liigub see pigem vastu, kuna tehakse investeeringud kasutamise nõue (sh ka 2030 vaates) siseriiklikult toodetud uude infrastruktuuri, millest meil ei ole kümne aasta pärast enam reaalselt kasu ning mis pigem kütusega. Ühtlasi näeme, et elektritarbimine roll vähendab meie võimet investeerida pikaajalistesse projektidesse. Samas on ennast tõestanud elektritransport, mis on efektiivne ega kahjusta linnaõhku: saadaval on transpordisektoris kasvab järsult 2020ndate teises pooles. sõidukeid kõigis kategooriates ja selliste sõidukite akusid saaks kasutada taastuvenergia Tarbimist suurendab oluliselt Puhaste sõidukite direktiivist tootmiskõikumiste tasakaalustamiseks. Planeeritud tegevused 2018-2030 elektritranspordi tulenevad muutused, elektriautode odavnemine ja sellest tingitud arengusse on riigil laadimisvõrgu erastamine koos kohustusega ostjale see ümber ehitada CCS populaarsuse kasv ning tööd alustav Rail Baltic. standardile, mis sisuliselt tähendab riigi väljumist elektritranspordist. Turgude lõimimine: tarbijate osalemine energiatootmises, seosed taastuvenergiaga, Arvestatud osaliselt. Tarbijate osalemine energiatootmises seoses energiatarbijate kaitse taastuvenergiaga ja energiatarbijate kaitse on kajastatud pt 2.1.2.v; pt REKK eelnõus ei ole piisavalt tähelepanu pööratud tarbijate osalemisele energiatootmises. Nt lk 2.4.3.ii; pt 3.4.3.iv 33 puuduvad seletused punktides iii, iv ja v, mis peaksid kirjeldama riiklikke eesmärke seoses tagamisega et tarbijad osalevad energiasüsteemis ning saavad kasu omatootmisest ja uutest tehnoloogiatest; seoses energiasüsteemi paindlikkusega taastuvenergia tootmiseks; seoses energiatarbijate kaitse ja energia jaemüügisektori konkurentsivõime suurendamisega. 2.4. Põllumajandusega seotud eesmärgid ja meetmed LULUCF sektor ja looduspõhised lahendused Arvestatud. Tegevused kuuluvad ptk-s 3.1.1 esitatud meetme Looduspõhised lahendused (nature-based solutions) on oluliseks vahendiks kliimaeesmärkide “Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede” ühe alameetme saavutamiseks, kuid need kajastuvad REKK lähenemises väga tagasihoidlikult. Eestil on rohkelt “Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus” alla. potentsiaali nii juba väljatöötatud lahenduste rakendamiseks (loodusliku veerežiimi taastamine turbaaladel, metsamajandamise optimeerimine) kui ka uudsete, regiooni sobivate looduspõhiste lahenduste arendamisel (sh kaasates teadus- ja innovatsioonivaldkonda). Ühe looduspõhise lahenduse meetmena tuleb välja tuua poollooduslike koosluste parem kaasamine kliimaeesmärkide saavutamisse. Poollooduslikud kooslused ning teised liigirikkad rohumaad on olulised ja stabiilsed süsiniku ladustajad ning väga paljude teiste ökosüsteemiteenuste olulised pakkujad (sh mullaviljakuse säilimine, elurikkuse hoidmine, väetiste jt põllumajandussisendite veekogudesse lekkimise puhverdamine, erosiooni takistamine), olles sellega kliimasõbraliku põllumajanduse lahutamatuks osaks. Rohumaade ja poollooduslike koosluste mullad olulised ja stabiilsed süsiniku ladustajad, eriti muutuvates kliimatingimustes ning nende võime süsinikku siduda ja hoida on seotud taimede maa-aluse stabiilse biomassiga ning mikroobse aktiivsusega. Need tegurid omakorda sõltuvad taimestiku liigirikkusest, koosluse seisundist ja hoolduskvaliteedist. Hetkel on REKK-is toodud välja karjatatavate poollooduslike koosluste osakaalu suurendamine juba lõppenud meetmena. Rõhutame, et nii karjatamine kui ka niitmine ja heinategu, kui osade Eesti oluliste ja taimestiku poolest liigirikaste poollooduslike koosluste oluline ja kõige sobilikum majandamisviis, toetavad kliimaeesmärkide saavutamist. Eelkõige on süsiniku stabiilse sidumise ja mulla süsinikuvaru hoidmise eesmärgil oluline suurendada poollooduslike niidukoosluste (ja teiste liigirikkaks kujunevate püsivate rohumaade) pindala põllumajandusmaastikes ja parandada olemasolevate koosluste hoolduskvaliteeti. Teeme ettepaneku lisada eesmärgina: hooldatavate poollooduslike elupaikade pindala suurendamine ning elupaikade hooldamise kvaliteedi tõstmine, eesmärgiga tagada stabiilne mulla süsinikuvaru ja mullaviljakuse säilimine, bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimine ja suurenemine, jätkusuutlikult hooldatatud maade ulatuse suurenemine ning poollooduslike elupaikadega seotud liikide olukorra paranemine. Eesmärk on otseselt seotud poliitikate ja meetmetega, mis rõhutavad süsiniku säilitamise ning sidumise soodustamise vajalikkust põllumajanduses ja LULUCF sektoris. REKK lisas olevad põllumajandusega seotud meetmed Arvestatud. Täiendatud 3.1.1 põllumajandus meetmete nimekiri ning REKK lisaks olevate meetmete nimekirjas on mitmed põllumajandusega seotud. Paraku on selgelt meetmete tabelis informatsioon meetmete osas. Kajastatud meetmed asjakohased neist vaid mõned, näiteks meede 32 (mahepõllumajanduse toetamine). Samas põhinevad kehtivatel arengukavadel/rakenduskavadel ning ajakohastel meetmed 33, 34 ja 35 on kirjeldatud äärmiselt ebamääraselt, kusjuures pole isegi selge, mille uuringutel (sh Eesti maaelu arengukava 2014-2020, Eesti poolest need meetmed omavahel erinevad. Ka meede 36 kattub praegust kirjeldust lugedes veemajanduskava meetmeprogramm 2015–2021, uuring vähemalt osaliselt eelnimetatutega. Ka meetmed 37 ja 38 kattuvad praeguse kirjelduse järgi kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud osaliselt omavahel ja eelpool nimetatud meetmetega. kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis (2018)). Leiame, et meetmete esitus REKK-is on praegu arusaamatu ning vastuoluline, mistõttu on ka väga Arvestatud. Täiendatud 1.1 eesmärkide täitmiseks kavandatud keeruline hinnata, kas esitatud meetmetega on plaanitud eesmärkideni jõudmine võimalik ja meetmete tabelitega. realistlik. Lõpetuseks märgime, et detsembris avalikustatud REKK eelnõu vajaks meie arvates põhjalikumat Arvestatud. arutelu ja läbitöötamist. Et dokument vastaks paremini Euroopa ja Eesti ees seisvatele kliimaväljakutsetele, oleme valmis käesoleva aasta jooksul ka edaspidi sel teemal arutlema ning kaasa mõtlema. Eesti Taastuvenergia Koda 6.02.2019 Üldpõhimõtted, millest peaks ETEK hinnangul REKK 2030 koostamisel lähtuma: 1. Oleme seisukohal, et kuigi koostatav kava tugineb olulisel määral 2017. aastal Riigikogu Arvestatud. Euroopa Liidu pikaajalise kliimastrateegia 2050 osas ei poolt heaks kiidetud energiamajanduse arengukavale (ENMAK 2030+) ning kliimapoliitika ole veel liikmesriigid ühtsele otsusele jõudnud, Euroopa Liidus peab põhialustele (KPP 2050), on oluline koostada süsteemselt paindlik kava, mis võimaldaks arvesse otsus sündima 2019. aasta lõpuks. Praegu on käimas arutelud võtta uute asjakohaste teadmiste esile tõusu ning asjaolude muutumist perioodil kuni aastani 2030. liikmesriikidel vahel EL Nõukogus. 2019. aasta sügiseks valmib Ilmekas näide seesuguse paindlikkuse vajadusest on 2018. aasta oktoobris avaldatud analüüs ning ettepanekud kliimaneutraalsele majandusele ülemineku valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) eriraportis kajastatu, mis juhib tähelepanu võimaluste ja lahenduste kohta Eestis. Uuringutulemusi esitletakse ambitsioonikamate kliimaeesmärkide püstitamise ning saavutamise ajakriitilisusele. Seda ei ole sügisel ka Vabariigi Valitsusele. Liikmesriikidel on võimalus lõimitud REKK 2030 koostamise puhul seni arvesse võetud. Ühtlasi puudub kooskõla Euroopa Liidu riikliku energia- ja kliimakava 2030 ajakohastada ka enne perioodi pikaajalise strateegilise eesmärgiga jõuda aastaks 2050 nn süsinikuneutraalse lõppu. Nimelt peavad liikmesriigid Energialiidu juhtimisraamistiku ühiskonnakorralduseni, kuivõrd KPP 2050, mis on võetud REKK 2030 koostamise üheks aluseks, määruse kohaselt esitama komisjonile 30. juuniks 2023 kõige viimati kehtestab siseriikliku eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) emissiooni sajandi esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud keskpaigaks 80% võrreldes aastaga 1990. Oleme veendunult seisukohal, et Eesti peaks versiooni kavandi ning aasta hiljem, 30. juuniks 2024 lõpliku kooskõlastama siseriiklikud ambitsioonid Euroopa pikaajalise strateegiaga ning teaduspõhiste ajakohastatud versiooni. järeldustega planeedi kliimaseisukorrast. 2. REKK 2030 püstitab siduvad siseriiklikud eesmärgid taastuvatest allikatest pärineva Arvestatud. Täiendatud 3.1.2 välja toodud meetmete nimistut ning energia osakaalule elektritootmises ning soojusmajanduses, ometi pole kavas välja toodud ühtegi Lisa IV. täiendavat meedet (st lisaks seni kehtinud või praegu kehtivatele) eesmärkide saavutamiseks. Jääb esmapilgul selgusetuks, kas sellekohaste meetmete nimistu on lõplik või eeldatakse eesmärkide saavutamist ilma täiendavate meetmete rakendamiseta. 3. Peatükis 3.3.i on energiajulgeoleku kontekstis muu hulgas olulisel kohal siseriiklike Arvestatud. Täiendatud 3.3.i. energiaallikate mitmekesistamise vajadus. REKK 2030 ning 2018. aastal jõustunud elektrituruseaduse valguses on sellest lähtuvalt tarvis järgida tehnoloogiapõhiste vähempakkumiste printsiipi siseriiklike taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks tarvilike vähempakkumiste korraldamisel. 4. Sünkroniseerimisprojektiga paralleelselt on varustuskindluse ning elektrienergia ülekande Arvestatud. Täiendatud ptk 2.4.2. taristu kontekstis äärmiselt tähtis tähelepanu pöörata siseriiklike investeeringute vajadusele eelkõige Lääne-Eesti ning saarte piirkonnas. Tegu on ühe perspektiivikama piirkonnaga tuuleenergia kasutuselevõtuks Eestis ning siseriiklikest taastuvelektri eesmärkidest lähtuvalt tuleks ülekandevõrk ette valmistada suuremahuliste taastuvenergiavõimsuste liitumiseks perioodil 2021-2030. Täpsemad ETEK kommentaarid REKK 2030 sisu osas: 1. Peatükis 2.1.2.i joonisel 1 kujutatud sektoripõhiste taastuvenergia eesmärkide saavutamise Arvestatud. 2020 aasta lähtepunktideks on võetud prognoosidel trajektoori puhul peaks arvestama tegelikke või prognoositavaid lähtepunkte. Soojusmajanduses põhinevad numbrid, mis võtavad arvesse tänaseid taastuvenergia ei ole otstarbekas trajektoori alguspunktiks võtta 38,4%, kuivõrd juba eelnõu koostamise ajal on tootmise ja tarbimise trende. teada, et see osakaal ületab 50% (viidatud ka REKK 2030 peatükis 4.2.2.i). Tegelikule lähtepunktile viitamine trajektoori määramisel võimaldab püstitada reaalsemaid vahe-eesmärke, jälgida eesmärgi saavutamise edukust ning tuvastada vajadust lisapingutuste tegemiseks eesmärgi saavutamiseks perioodi 2021-2030 jooksul. 2. Peatükis 2.3.i tabelis 7 toodud kütusevabade energiaallikate osakaalu indikatiivne sihttase Arvestatud. Kütusevabade energiaallikate osakaalu indikatiivseks elektrienergia lõpptarbimisest (>10%) on taastuvelektri tootmise tänast osakaalu, 2030. seatud sihttasemeks seati >25%. eesmärke ning taastuvenergia ressursse ning potentsiaali arvestades tagasihoidlik. 3. 3.3.i peatüki põlevkivi puudutavas lõigus sõnastatakse, et perioodil 2021-2030 jääb Arvestatud. Täiendatud 3.3.i vastavate selgitustega. ENMAK 2030 põlevkivi oluliseks kütuseks. Seda silmas pidades ei ole ETEK hinnangul läbivalt REKK 2030 ja REKK eelnõu näevad ette vanade tootmisvõimsuste asendumist eelnõus piisavalt pööratud tähelepanu tööaja lõppemisest tingitud vanemate põlevkivi uutega (sh taastuvelektrienergia tootmisel) turupõhiselt ehk riiklike põletusplokkide sulgemisega kaasnevatele mõjudele Eesti energeetikasektoris perioodil kuni toetusteta. See tähendab mh CO2 hinna kasvul fossiilkütustel aastani 2030 ning vajadust tootmisvõimsused nimetatud perioodi jooksul ennetavalt asendada võimsuste asendumist uute energiatehnoloogiatega. Tagamaks vanade puhtamate ja jätkusuutlikemate, st taastuvelektri tootmisvõimsustega. tootmisvõimsuste sulgemisel uute taastuvelektri tootmisvõimsuste rajamist on kavandatud REKK meetmed 3 ja 4, vt Lisa IV. 4. Peatükis 4.1.iii kirjeldatakse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi CO2 Arvestatud. Peatükkide lõikes ühtlustatud esitatavad CO2 hinna hinna prognoosi ning kujunenud hinnakõverat, seejuures viidatakse Euroopa Komisjoni poolt prognoosid. Ptk-s 4.1.iii leitav CO2 hinna viimase aasta trendid ning soovitatud CO2 hinnale, mida kirjeldusest lähtuvalt on kasutatud ka REKK 2030 energiamudelite hinnaprognoos aastani 2040. Lõplikus REKK 2030-s esitatud koostamiseks. Lisa I 1 osas kirjeldatakse Euroopa Komisjoni soovitatud CO2 hinna prognoose, kasvuhoonegaaside prognoosides on kasutatud CO2 hinnaprognoosi mis erinevad omakorda oluliselt peatükis 4.1.iii peatükis kirjeldatutest. Seejuures on mõlemal kombinatsiooni Thomson Reuters (2020 ja 2025) ja Euroopa juhul prognoosid tagasihoidlikud kõrvutades neid reaalsete hindadega ning peatükis 4.1.iii Komisjoni 15.06.2018 liikmesriikidele edastatud (2030-2040) CO2 kirjeldatud erinevate allikate pikaajaliste prognoosidega. Kirjeldatu ei veena, et REKK 2030 hinna prognoosidest. CO2 hinna prognoosi kombineeritud aegrida energiamudelites kasutatav on ligilähedaseltki tegelikkusele vastav, mistõttu vajab see ETEK kasutatakse põhjusel, et kajastada 2018. aasta teises pooles toimunud hinnangul detailsemat ülevaatamist. suurt CO2 hinna tõusu, mis ei kajastu Euroopa Komisjoni 15.06.2018 edastatud CO2 hinna prognoosi esimestel aastatel. 5. Peatükis 4.2.2.i tuuakse välja 17,4% kui taastuvelektri prognoositud osakaal Arvestatud. Täiendatud 2.1.2.i. Taastuvelektri osakaal lõpptarbimises lõpptarbimisest aastaks 2020. Kuivõrd tegelik taastuvelektri eesmärk on 17,6%, jääb selgusetuks, aastaks 2020 on vastavalt täpsustatud prognoosile 18,8%. kas tegu on inimliku eksimusega või prognoositakse puudujääki eesmärgi saavutamisel? Fermi Energia OÜ 10.06.2019 1. Kodumaise elektri osakaalu eesmärk 100% Mitte arvestatud. Eesmärgi indikatiivse sihttaseme >60% seadmisel REKK 2030 on viidatud ENMAK 2030 eesmärk: 1. Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev lähtuti modelleeritud elektrimajanduse stsenaariumitest, mille energiavarustus alameesmärgile „6. Kodumaise elektri osakaal avatud turu tingimustes >60%“. koostamisel arvestati elektriturul olemasolevaid, suletavaid ja Teeme ettepaneku, et Eesti peaks seadma eesmärgiks tagada 100% kodumaise elektri osakaalu teadaolevaid uusi tootmisvõimsusi ning ühendusi, samuti kohalike elektri tarbimises arvestades Eesti ja meie naaberriikide lähiaastatel kahanevat juhtavaid energiaallikate kasutuspiiranguid ning nafta-, elektri- ja CO2 hinna tootmisvõimsusi ning kohaliku elektri tootmise positiivset majanduslikku mõju ning võimalust prognoose. Üldeesmärgi kohaselt peame mh tagama turupõhise tagada elektritootmist ökonoomsetest energiaallikatest. hinnaga energiavarustuse. Peame ka arvestama Euroopa Liidu siseturu Soome, Läti, Leedu, Rootsi, Poola, Taani ja Saksamaa on esitanud Euroopa Komisjonile Riiklike reeglitega. kliima- ja energiakavade eelnõudes ametlikku teavet, mis osutab olulisele juhitavate tootmisvõimsuste vähenemisele Põhja-Euroopas (näiteks Ringhals 1,2 reaktorite sulgemine 2020 lõpus, 1771MW võimsuse kaotusega ). Teiseks rajatakse Põhjamaadest lähiaastail suunal Saksamaa ja Suurbritannia rajatavaid välisühendusi, kus samuti juhitavaid tootmisvõimsusi lähiaastatel eriti suures ulatuses suletakse. Uute lääne-ja lõunasuunaliste ühenduste tulemusel tänane suuremahuline elektri eksport Norrast Rootsi ja Rootsist Soome saab olema tõenäoliselt varasest väiksem. Arvestades 2019. aasta alguses Eesti Energia põlevkivitootmisvõimsuste jaoks kiirelt negatiivseks kujunenud konkurentsisituatsiooni ning 2026. aastaks Balti riikidele ja kogu Põhja-Euroopas kujunevat tõsist juhitavate tootmisvõimsuste defitsiiti (vt joonis 1), on ilmne, et lootes 40% ulatuses varustuskindluse tagamisele impordiga perioodil 2020-2030, on tegemist tõsise eksitusega. Ka Soomes tunnistatakse, et Olkiluoto 3 tuumareaktori tootmise alustamine 2020 ei ole piisav tagamaks varustuskindlust arvestades tõenäolise Rootsi impordi vähenemisega, kivisöeelektrijaamade sulgemisega ja koostootmisjaamade toodangu vähenemisega (vt tabel 12 Soome riikliku energia ja kliimakava eelnõu). Fermi Energia on seisukohal, et 2025 aastast kui ei toimu enam elektri importi Vene Föderatsioonist ja Valgevene Vabariigist ning kui on suletud 800MWe lämmastik ja väävelosakeste püüduritega tolmpõletuskatlaid, on Eesti tarbijate tegelik elektriga varustuskindlus eriti talveperioodidel küsitav. Teeme ettepaneku, et seada eesmärk „Kodumaise elektri osakaal avatud turu tingimustes 100%.“, sest ei ole vastutustundlik veeretada riigi energeetiline varustuskindlus naaberriikide vastutuseks eriti kui ka naaberriikide (Läti, Leedu, Soome, Rootsi) varustuskindlus on küsitav. Alameesmärk „Kodumaise elektri osakaal avatud turu tingimustes >60%“ ei ole kooskõlas ENMAK 2030 üldeesmärgiga: „Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.“ Elektri tootmine on kõrge lisandväärtusega töö (energiatootmine palgastatistikas esimese kolme valdkonna seas) ja tootmisvaldkond ning strateegiline loobumine selles valdkonnas tootmisvõimekusest on negatiivsete majanduslike mõjudega. Tööstuspoliitika rohelises raamatus sisaldub arvutus: “Näiteks töötlevas tööstuses tähendab 1%-line energiahindade kasv 1,9%-list investeeringute vähenemist” Senine NordPooli hinnapiirkondade kogemus tõendab, et hinnapiirkondades, kus on netoimport (Läti, Leedu, Soome) on elektrihinnad kõrgemad kui eksportivates piirkondades (Norra, Rootsi). Eesti riik peaks omalt poolt omama valmisolekut ja võimekust läbima vajalikke planeerimismenetlusi, mis aitavad kaasa Eesti elektritootmises oma varustuskindluse tagamise eesmärgi täitmisele võimalikult kiiresti. Tunnustame Eesti Keskerakonna 2019. a. riigikogu valimiste valimisprogrammi eesmärki, et Eesti oleks jätkuvalt elektrit eksportiv riik. Leiame, et 2035 aastaks on sihikindla töö tulemusel võimalik saavutada eesmärk „Kodumaise elektri osakaalu eesmärk 100%“ 2. Ettepanek korrigeerida CO2 hinna andmeid, esitada CO2 hinna prognoos ning mõju Arvestatud. Peatükis 4.1 iii esitatakse ELi heitkogustega kauplemise varustuskindlusele ja elektrihindadele perioodil 2020-2035 süsteemi CO2-hind perioodil jaanuar 2018- august 2019 ja lisaks CO2 Eelnõu 27.12.2018 versioonis esitatud lõigus ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2-hind hinnaprognoos perioodiks 2020-2040. Esitatud CO2 hinnaprognoos on on seisuga veebruar 2019 vananenud ja ekslik kuivõrd EUA hindades on toimunud oluline tõus kombinatsiooni Thomson Reuters (2020 ja 2025) ja Euroopa hinnatasemele 21-25€/t, mistõttu eelnõus olev 2019 aasta prognoos 11,8€/t on oluliselt ekslik. Komisjoni 15.06.2018 liikmesriikidele edastatud (2030-2040) CO2 Kuivõrd Eesti põlevkivist elektri tootmine ning ka pikemas perspektiivis varustuskindlus sõltub hinna prognoosidest. CO2 hinna prognoosi kombineeritud aegrida CO2 hindadest, on põhjendatud analüüs kuni aastani 2050 CO2 hindadest lähtuvalt Euroopa kasutatakse põhjusel, et kajastada 2018. aasta teises pooles toimunud kliimapoliitikast ning parimatest teadmistest. Elektri tootmise varustuskindlust mõjutab faktor, et suurt CO2 hinna tõusu, mis ei kajastu Euroopa Komisjoni 15.06.2018 kui CO2 hinnad on kõrged (üle 25€/MWh) piisavalt kaua, siis isegi kui Narva elektrijaamade edastatud CO2 hinna prognoosi esimestel aastatel. tootmisvõimsused säilivad, siis kulude vähendamise eesmärgil vähendatud personal nii elektrijaamades kui põlevkivikaevandustes tõenäoliselt ei ole kiiresti uuesti värvatav lühiajaliste madalamate CO2 hindade või kõrgema elektri nõudluse korral. Põhjendatud on AS Eesti Energial esitada asjakohane analüüs kasutatavate tootmisvõimsuste kohta 2019. aasta jooksul vähendatava tööjõu tingimustes. Kindlasti tuleb uuendatud versioonis uuendada värskete andemetega lõiku 4.5.3. esitades ka 2018 aasta ja 2019 aasta I ja II kvartali tootmis- ja hinnaandmed kuivõrd need on oluliselt täpselt informeerivamad tuleviku osas kui 2016-2017. aastate andmed, mis võiva tekitada eksitava mulje kasutades ekstrapoleerimist. 3. Ettepanek näha ette meede „Väikse moodulreaktori kasutuselevõtu analüüsimine Arvestatud osaliselt. Täiendatud 4.2.2.11 ning võimekuse arendamine“ Arvestades Kanada Tuumohutuskomisjonis reaktoritüübi eellitsentseerimise protsessis olevat kaht neljanda põlvkonna tuumareaktori disaini, Terrestrial Energy ISMR-400 ja Moltex Energy SSR-W300 ning General Electric Hitachi väikest kevveereaktorit BWRX-300, kus kõigi kolme eesmärk on saavutada rajamisluba 2024 aastaks ning Ameerika Ühendriikide Tuumaregulatsioonikomisjonis litsentseerimise lõppjärgus olevat väikest moodulreaktorit NuScale (60 MWe), on tõenäoline väikeste moodulreaktorite ehituse algus Kanadas ja USAs perioodis 2022-24 ning elektri tootmise algus perioodis 2026-2029. Terrestrial Energy ISMR-400 tugineb otseselt Ameerika Ühendriikides, Oak Ridge National Laboratories 1949-1980 aastal teostatud sulasoolreaktorite uurimisprogrammil, mille olulisim etapp oli 1965-1969 aastal 13 000 töötunni jooksul käitatud 8MWt võimsusega grafiitaeglustiga floriidsoolaga eksperimentaalreaktor. Antud uuringuprogramm annab USA ja Kanada regulaatoritele eksperimentaalse aluse sarnase reaktoritüübi tehniliste lahenduste litsentseerimiseks ning tugeva empiirilise aluse veendumaks, et antud reaktoritüüp on olemuslikult passiivselt ohutu. GE Hitachi BWRX-300 on oma reaktori, kütusetsükli ja juhtimise poolest väga sarnane Soome Olkiluoto 1,2 ja Rootsi Forsmarki 1,2,3 reaktoritega ning teiste maailma 90 keevveeraktoriga. Seetõttu on esinduslik ehitus-, opereerimis-, litsenseerimise ja järelevaleve kogemus, mis muudavad selle rakendamise ka Eestis lihtsamaks võrreldes innovatiivsete disainidega. Seades eesmärgiks tagada Eesti turupõhine elektri varustuskindlus võimalikult kiiresti peale esimeste väikeste moodulreaktorite edukat käivitamist USAs või Kanadas, on põhjendatud Eestis alustada lähiaastail tööd arendamaks välja erialane pädevus, protseduurid ja tehnilised võimekused menetleda väikese moodulreaktori põhimõttelist rajamisluba ja selle järgselt ehitusluba. See omakorda eeldab perioodis 2019-2020 teatava esmase pädevuse arendamist tuumaenergiaga seotud rahvusvaheline regulatsiooni (Rahvusvahelise Tuumaenergia agentuuri ohutusjuhendid ja EL direktiivid), osaleda asjakohaste rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide (IAEA ja OECD- NEA) töös, tutvuda esmatasemel sõltumatult litsentseeritavate väikeste moodulreaktorite tehniliste parameetritega ning alustada kiirgusohutuse alast dialoogi Keskkonnaministeeriumiga. Näeme olulise riskina tuumaenergia alases diskussioonis ametkondlikku pädevuste puudumist, millest tuleneb ebakindlus ja võimetus asjakohaselt nõustada poliitilisi otsustajaid. OÜ Fermi Energia poolt uurimispartneritega 2019.a. lõpuks teostatava teostatavusanalüüsi „Väikse moodulreaktori sobivus Eesti energiavarustuskindluse tagamiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks 2030+„ abil on võimalik otsustada riigil, kas koostada sarnase sisuga ametlik analüüs koondades selle käigus ametlikku teavet rahvusvahelistelt partneritelt ning Eesti teadusasutustelt. Fermi Energia on seniste kohtumiste alusel veendunud, et Eesti teadusasutustes ja ametkondades on piisav baaspädevus, mida välja arendades on võimalik tõsiseltvõetav väikse moodulreaktori kasutuselevõtu võimalikuks muutmine koostöös rahvusvaheliste partneritega eriti Soomest, Rootsist, Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest. Ettepanek meetme sõnastuseks: Programmi või meetme nimetus - Väikse moodulreaktori kasutuselevõtu analüüsimine ning võimekuse arendamine Eesmärk - Energeetika- ja energiamuundamise sektori tõhustamine ja varustuskindluse tagamine Lühike kirjeldus – Väikse moodulreaktori kasutuselevõtu teostatavuse analüüsimine Eesti elektrivarustuskindluse ja kliimaeesmärkide täitmiseks 2030+. Analüüsitaks võimalikke rakendatavaid tehnoloogiaid, nendega kaasnevaid regulatiivseid ülesandeid, regulatiivse võimekuse väljaarendamise vajalikke tegevusi, kulusid ja ajaraami. Analüüsi alusel oleks Eestil võimalik jõuda järelduseni kas, millal ja milline väike moodulreaktor on Eestile võimalik energia varustuskindlust tagav lahendus. Mõjutatud sektorid - Energy supply (comprising extraction, transmission, distribution and storage of fuels as well as energy and electricity production) Kasvuhoonegaasid, mille heitmeid otseselt mõjutatakse - CO2; CH4; N2O Programmi või meetme tüüp - Seadusandlus (Regulatory) Programmi või meetme aluseks olevad Euroopa Liidu õigusaktid - Nõukogu direktiiv 2014/87/EURATOM, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik Programmi või meetme rakendamise periood – 2020- 2025 Kuivõrd 200-300MW elektrilise võimsusega sulasoolreaktorite prognoositav tootmisomahind (LCOE) on 45-50€/MWh ning 300MW elektrilise võimsusega moodulitest koosneva integreeritud surveveereaktori NuScale planeeritav elektri omahind oleks 40€/MWh, siis võib seda tootmisüksuse võimsuselt ja ökonoomsuselt pidada Eestile sobivaks ja turul konkurentsivõimeliseks. Sulasoolreaktorite tehnoloogia võimaldaks elektrit toota paindlikult vastavalt turu nõudlusele ja tuuleenergia tootmisele, sest võimalik on kasutada sulasoola reaktori poolt toodetava soojuse salvestamiseks madala nõudlusega ajal ning sellest soojusest auru genereerimist ja elektri tootmist ajal kui nõudlus on suurem ehk tarbimistippudes. Fermi Energia ei väida, et Eesti peaks ainult tuumaenergiat arendama, kuid sarnaselt Soome ja Rootsiga, kus on tootmisportfellis palju taastuvenergiat, on raske näha, kuidas Eestil on võimalik täita Euroopa Liidu 2050 kaalumata asjakohase põhjalikkusega kaasaegne tuumaenergia võimalust. Kaasaegne tuumaenergia saab olema sobiv ka väikeriigile nagu Eesti juhul kui riik on innovatiivne, teadmistepõhine, nutikas ja jääb kindlaks enda energiajulgeoleku ja arengueesmärkidele, mis kokku lepitud dokumentides Energiamajanduse arengukava 2030+, Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“. Kahtlemata kaasnevad tuumaenergia kasutamise võimekuse arendamisega riigile kulud, kuid riigile kaasnevad lisaks energiajulgeolekule ning selle abil tarbijate kindlustundele ja tööstusettevõtjatele tagatud investeerimiskindlusest ka riigi otsestest kuludest kordades suuremad maksutulud varustuskindlust tagavast süsinikheitmeteta energiatootmisest nii investeerimis- kui käitamisetapis. Peame põhjendatuks, et riigile kuuluval äriühingul oleks tuumaenergia arendusettevõttes arvestatav osalus, kuid samuti on põhjendatud arvestatav osalus regionaalsetel energiaettevõtetel, kelle on tuumaelektrijaamade rajamise ja käitamise kogemus ning piisav finantsvõimekus. Soome Teolisuuden Voima ja Fennovoima osundavad asjakohasele riigi energiaettevõtte, kohalike omavalitsuste ja eraettevõtete koostööle, mis võiks olla eeskujuks ka Eestis. Ilmselt on see koostöö olnud oluline põhjus, mis on taganud piisava ühiskondliku toetuse ja võimaldanud Soomes ainsa OECD riigina algatada viimase 20 aasta jooksul kahe peamiselt erakapitalil tugineva tuumajaama rajamist. Mitteametlikud kommentaarid Viru Keemia Grupp 18.12.2018 Peatüki 3 „Poliitikasuunad ja meetmed“ punktis 3.1.3 „Mõõtme muud elemendid“ (lk 46) on Arvestatud. Täiendatud 3.1.3 informatsiooniga, et laekunud keskkonnatasude teemal toodud järgmist: keskkonnatasude abil on riik rahastanud viimased 20 aastat „Teine Eestis rakendatav KHG‐de heitkoguseid mõjutav fiskaalmeede on saastetasud. Vabariigi Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu keskkonnaprojekte (sh Valitsuse maksupoliitika põhineb eesmärgil vähendada keskkonnamõjusid, suurendades väljavahetatud fossiilkütustel katelseadmeid taastuvkütustel saastetasusid ja loodusvarade kasutamise tasusid. Keskkonnatasude seadus loob aluse lahendustele, rekonstrueeritud kaugküttesüsteeme jms). loodusvarade kasutamise tasude ja saastetasu määrade kehtestamiseks, kehtestab nende arvutamise ja tasumise protseduuri ning sätestab keskkonna kasutamisest saadud riigieelarve tulude kasutamise alused ja eriotstarbed. Keskkonnatasud on kehtestatud vastavalt keskkonnakaitse vajadusele, riigi majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning seaduses välja toodud puhkudel ka loodusvarade loodava väärtuse alusel. Seadusest sätestatud miinimummäärast kõrgemat maavarade kaevandamise tasu rakendatakse riigi tulu teenimise eesmärgil. Energeetiliste maavarade puhul tuginetakse lisaks tulu teenimise eesmärgile ka energeetilise maavara loodavale lisandväärtusele.“ Tasude suurendamine ei too ilmtingimata kaasa keskkonnamõju vähendamist ning seega ei peaks olema saastetasude suurendamine ilmtingimata eesmärgi osa. Keskkonnatasud on keskkonnaalaste seaduslike piirangute ja nõuete kõrval vahendiks, mille abil saab ettevõtete investeeringuid suunata ning keskkonnamõjusid kompenseerida. Eestis on ministeeriumid viimastel aastatel tegeletud aktiivselt sellega, et töötada välja paindlik ning riigi kasu maksimeeriv ressursitasude ja keskkonnatasude süsteem. Rõhuasetus on sujuvalt liikumas pelgalt tasude suurendamise pealt nende tõhusa kasutuse suunas. Leiame, et asjakohane oleks seda rõhutada ka energia‐ ja kliimakavas. Rahandusministeerium (Eve Murumaa) 09.01.2019 Kavas lk 22 on järgnev lõik: Arvestatud. Täiendatud 2.2.i, sh on toodud hoonefondi Rekonstrueeritavate keskvalitsuse hoonete summaarne pindala aastatel 2021-2030 rekonstrueerimise osakaalud. ENMAK 2030 kirjeldab ühe oodatava tulemusena, et 2030. aastal asub 37% keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete summaarsest netopindalast hoonetes, mis vastavad vähemalt 2013. aastal jõustunud energiatõhususe miinimumnõuetele. Seisuga 01.01.2018 oli Eesti Vabariigi territooriumil asuvate omandiõiguse või kasutuslepingu alusel keskvalitsuse poolt kasutatavate üle 250-ruutmeetrise kasuliku üldpõrandapinnaga hoonete kasulik üldpõrandapind kokku 1 354 752,1 m². Seega tuleb ENMAK 2030 soovitava sihi saavutamiseks tagada, et keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete, mis vastavad vähemalt 2013. aastal jõustunud energiatõhususe miinimumnõuetele, kasulik üldpõrandapind on vähemalt 500 tuhat m2. Aastatel 2014-2020 on oodatav rekonstrueeritavate hoonete kasulik üldpõrandapind keskmiselt 30 000 m2 aastas (2014. aastal rekonstrueeriti hooneid 2013. aasta energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks mahus 56 321 m2, 2015. aastal 30 740 m2 ja 2016. aastal 40 701 m2). Aastatel 2021-2030 tuleb seega eesmärgi saavutamiseks rekonstrueerida kokku 290 000 m2 hooneid. Kommentaarid Kui aastatel 2014-2030 rekonstrueerida igal aastal energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks 3% nõuetele mittevastavatest hoonetest, siis see teeb perioodi peale kokku 37% 2014. aastal nõuetele mittevastavate hoonete mahust. ENMAKi on aga kahetsusväärsel kombel saanud sisse lause, mille kohaselt peaks 2030. aastal asuma 37% keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete summaarsest netopindalast hoonetes, mis vastavad vähemalt 2013. aastal jõustunud energiatõhususe miinimumnõuetele. ENMAKi lause oleks tõene, kui 01.2014 ei oleks olnud ühtegi ruutmeetrit miinimumnõuetele vastavat pinda. Tegelikkuses vastab juba täna 42% keskvalitsuse hoonetest, mis peavad täitma energiatõhususe miinimumnõudeid, energiatõhususe miinimumnõuetele. Seetõttu ei saa nõustuda arvutustega, mille kohaselt peaks aastaks 2030 olema miinimumnõuetele vastav pind 500 000 m², ega ka sellega, et aastatel 2021-2030 tuleb rekonstrueerida 290 000 m². Kuna ENMAKi sõnastust muuta ei saa, siis on ettepanek REKKis mitte mainida ENMAKi eesmärki vaid siduda 37% eesmärk EnKS § 5 või direktiivi artikliga 5, et taastada mõte, mis oleks pidanud ka ENMAKis olema. Sel juhul oleks eesmärk aastatel 2021-2030 rekonstrueerida 170 000 m² (01.2018 nõuetele mittevastav pind 782 492 m², mis igal aastal väheneb eelneval aastal rekonstrueeritud 3% võrra on 2021. aastal 714 000 m² ning 2030. aastal 543 000 m². 714 000 – 543 000 = 171 000). Teine alternatiiv on tõlgendada ENMAKi eesmärki 37% mitte energiatõhususe miinimumnõuete täitmise kohustusega hoonetest vaid kõikidest sisekliima tagamisega hoonetest, mille maht täna on ca 1,9 mln m². Sel juhul oleks eesmärk, et 2030. aastal oleks miinimumnõuetele vastavaid hooneid 703 000 m². Kui 01.2018 vastas nõuetele 572 000 m², siis oleks ambitsioon väiksem kui eelnevalt pakutud variandi puhul. Seega eelistaks esimest varianti. Ettepanek sõnastada lõik järgmiselt: Energiamajanduse korralduse seaduse § 5 kohaselt peab igal aastal viima 3% keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete summaarsest netopindalast, kus keskvalitsus kasutab pinda üle 250 m² ja mis ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele, nõuetele vastavaks. Seisuga 01.01.2018 oli Eesti Vabariigi territooriumil asuvate omandiõiguse või kasutuslepingu alusel keskvalitsuse poolt kasutatavate üle 250-ruutmeetrise kasuliku üldpõrandapinnaga hoonete kasulik üldpõrandapind kokku 1 354 752,1 m². Sellest vastas nõuetele 572 260,5 m². Seega tuleb EnKS nõude täitmiseks tagada, et keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete, mis vastavad vähemalt 2013. aastal jõustunud energiatõhususe miinimumnõuetele, kasulik üldpõrandapind oleks 2030. aastaks vähemalt 812 tuhat m². Aastatel 2021-2030 tuleb seega eesmärgi saavutamiseks rekonstrueerida kokku 170 000 m² hooneid . Palun vastavalt korrigeerida ka lk 22 olevat tabelit. Kui siiski soovitakse jääda olemasoleva sõnastuse juurde või välja tuua senised 3% täitmise mahud, siis need on REKKis ühe aasta võrra nihkes. Nimelt 2014. aastal viidi nõuetele vastavaks 17 022 m² hooneid, 2015. aastal 56 321 m², 2016. aastal 30 740 m² jne. Lisas 4 on REKK meetmete nimekiri ja selgitused. Meetme 19 „Avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine“ kirjelduses on märgitud meetme eesmärgiks rekonstrueerida 2030. aastaks 20% olemasolevatest hoonetest nii, et nende energiatõhususklass oleks vähemalt C. Palun täpsustada, kas eesmärk on, et aastaks 2030 vastaks 20% olemasolevatest hoonetest energiatõhususe klassile vähemalt C või on eesmärk rekonstrueerida 20% madalama energiaklassiga hoonetest vähemalt C klassile vastavaks. Viimasel juhul tuleks sätestada tase, millest 20 % arvutatakse. Meetme 20 lühikirjelduses on eesmärgiks rekonstrueerida 2030. aastaks 40% olemasolevatest eramajadest nii, et nende energiatõhususklass oleks vähemalt C või D, ja 50% olemasolevatest kortermajadest nii, et nende energiatõhususklass oleks vähemalt C. Hooneid, mis vastaksid vähemalt D klassile on rohkem kui hooneid, mis vastaksid vähemalt C klassile, seega ei ole loogiline kui kitsamal valimil on kõrgem eesmärk kui laiemal valimil. Palun täpsustada sõnastust. Rahandusministeerium (Rando Kängsepp) 05.02.2019 LK 38 Dokumendis on poliitikasuundade ja meetmete all 16. meetmena nimetatud raskeveokite Arvestatud. Täiendatud 3.1.1 esitatud meetmete nimekirja. teekasutustasu kehtestamist. Teekasutustasu on nimetatud loetelu selles osas, kus on toodud meetmed, mille kehtestamine on alles arutlusel. Tegelikkuses kehtib alates 1. jaanuarist 2018 teekasutustasu kõikidele üle 3,5 tonnistele veoautodele, mis sõidavad avalikult kasutatavatel teedel. Seega tuleks raskeveokite teekasutustasu mainida transpordisektoris juba kehtestatud meetmete loetelus, mitte veel arutluse all olevate meetmete blokis. Lk 47 Aktsiisid: maksupoliitika põhimõtetele viitamine nimetatud dokumendis ei ole vajalik. Arvestatud. Täiendatud 3.1.3. Juhime tähelepanu, et lisaks elektrienergiale jõustub ka gaasi intensiivselt tarbivate ettevõtete maksusoodustus 1. jaanuaril 2019. Rakendatakse aktsiisimäära 11,30 eurot 1000 m3 maagaasi kohta, mis ületab energiamaksustamise direktiivis sätestatud alammäära, kuid moodustab vaid 18% maagaasi tavamäärast, mis 2019. aastal on 63,31 eurot 1000 m3 kohta. Viitamine direktiivi 2003/96/EÜ üleminekuperioodidele ei ole praegu enam relevantne. Lisaks on eelviimases ja viimases lõigus esitatu valdavalt kordus. Lk 49 Juhime tähelepanu, et põllumajanduses on lubatud kasutada vaid madalama aktsiisiga Arvestatud. 3.1.3.iv on eksitav sõnastus kõrvaldatud. maksutatud eriotstarbelist diislikütust. Kergele kütteõlile ei rakendata soodusmäära juba aastaid. Palume eemaldada arusaamatu viide aktsiisivabastuste kaalumisele. Rahandusministeerium (Rando Kängsepp) 20.02.2019 2.4.1. punkt i on sõnastatud segaselt. Loetelus a) kuni c) on toodud tasemed, mille ületamisel peaks Arvestatud. Täiendatud 2.4.1.i. liikmesriigid täiendavalt panustama ühenduste loomisesse. Praeguses sõnastuses jääb mulje nagu tegemist oleks eesmärk tasemetega, tegelikult on tegemist miinimumkriteeriumitega. Joonisel 4 on kaardil osad liinid värvilised, kuid puudub legend, mida erinevad värvid tähendavad. Arvestatud. Täiendatud legendi joonisel 4. Lk 42 viimase lõigu täienduseks: Eestisse plaanitakse ehitada ka teine pumphüdroelektrijaam Arvestatud. Täiendatud 2.5.ii. Estonia kaevandusse (50 MW). Allikas: https://www.err.ee/857972/estonia‐kaevandusse‐ kavandatakse‐pumphudroelektrijaama Joonise 6 all olevas lõigus on teises lauses puudu sõna „taastuvatest“: … täiendavalt 158 GWh Arvestatud. Täiendatud sõnaga “taastuvatest” joonisel 6. ulatuses taastuvatest energiaallikast toodetud elektrienergiat… Peatükis 3.4.2 lõikes i on punktis Elektrisüsteem lause, mis ütleb, kus ei ole asjakohane info Arvestatud. Täiendatud 3.4.2 lisatud viitega. kirjeldatud, kuid puudub viide, kus asjakohane info on kirjeldatud. Tabelis 36 on ühe meetmena kirjas Tallinna ummikumaks. Seda maksu hetkel ei ole ja tegemist Arvestatud. peaks olema kohaliku maksuga ehk riik ei saa ka võtta selles osas mingeid kohustusi või anda lubadusi (samas on lk 134 tabeli viimasel real vastutajaks märgitud MKM). Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) Eesti teatis Euroopa komisjonile määruse (EL) 2018/1999 Artikli 3 lõike 1 alusel Eelnõu tööversioon 24.09. 2019 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 A JAGU. RIIKLIK KAVA ........................................................................................................ 4 1. ÜLEVAADE JA KAVA VÄLJATÖÖTAMISE PROTSESSIST ..................................... 4 1.1. Kommenteeritud kokkuvõte ........................................................................................ 4 1.2. Ülevaade praegusest poliitilisest olukorrast .............................................................. 10 1.3. Liikmesriikide ja ELi üksustega konsulteerimine ja nende kaasatus ning selle tulemus 12 1.4. Piirkondlik koostöö kava ettevalmistamisel .............................................................. 14 2. RIIKLIKUD EESMÄRGID ............................................................................................. 15 2.1. CO2-heite vähendamise mõõde ................................................................................. 15 2.2. Energiatõhususe mõõde ............................................................................................. 25 2.3. Energiajulgeoleku mõõde .......................................................................................... 30 2.4. Energia siseturu mõõde ............................................................................................. 33 2.5. Teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde ................................... 43 3. POLIITIKASUUNAD JA MEETMED ........................................................................... 45 3.1. CO2-heite vähendamise mõõde ................................................................................. 45 3.2. Energiatõhususe mõõde ............................................................................................. 66 3.3. Energiajulgeoleku mõõde .......................................................................................... 74 3.4. Energia siseturu mõõde ............................................................................................. 79 3.5. Teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde ................................... 87 B JAGU. ANALÜÜTILINE ALUS ......................................................................................... 90 4. PRAEGUNE OLUKORD NING OLEMASOLEVAID POLIITIKASUUNDI JA MEETMEID HÕLMAVAD PROGNOOSID, ........................................................................ 90 4.1. Energiasüsteemi ja kasvuhoonegaaside heite arengut mõjutavate peamiste välistegurite prognoositav areng .......................................................................................... 90 4.2. CO2-heite vähendamise mõõde ................................................................................. 93 4.3. Energiatõhususe mõõde ........................................................................................... 104 4.4. Energiajulgeoleku mõõde ........................................................................................ 106 4.5. Energia siseturu mõõde ........................................................................................... 107 4.6. Teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde ................................. 120 5. KAVANDATUD POLIITIKATE JA MEETMETE MÕJU HINDAMINE .................. 127 2 5.1. Punkti 3 kohaste kavandatud poliitikate ja meetmete mõju energiasüsteemile ning kasvuhoonegaaside heitele ja nende neeldajatele, sh võrdlus olemasolevaid poliitikaid ja meetmeid hõlmavate prognoosidega (nagu on kirjeldatud punktis 4). .............................. 127 5.2. Punkti 3 kohaste kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete makromajanduslik mõju ja niivõrd, kui see on võimalik, mõju tervisele, keskkonnale, tööhõivele ja haridusele, oskustele ning sotsiaalmõju ................................................................................................ 132 5.3. Investeerimisvajaduste ülevaade ............................................................................. 145 5.4. Kavandatud poliitikate ja meetmete mõju teistele liikmesriikidele ja piirkondlikule koostööle ............................................................................................................................ 146 REKK 2030 KOKKUVÕTE .................................................................................................. 148 Lisa I Riikliku kava B jaos esitatavate näitajate ja muutujate üksikasjalik loetelu ........... 148 Lisa II KPP 2050 poliitilised suunised ja põhimõtted ......................................................... 148 Lisa III REKK 2030 meetmete seos kava eesmärkidega .................................................. 148 LISA IV Meetmete kirjeldused ........................................................................................... 148 Lisa V REKK 2030 eelnõule laekunud kommentaaride vastused ...................................... 148 3 A JAGU. RIIKLIK KAVA 1. ÜLEVAADE JA KAVA VÄLJATÖÖTAMISE PROTSESSIST 1.1. Kommenteeritud kokkuvõte i. Kava poliitiline, majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne kontekst. Eesti tähistab 2019. aastal 28 aastat taasiseseisvumisest, millest 15 aastat oleme olnud Euroopa Liidu liikmed. Järjest kasvavat energianõudlust tähistavad 2019. aastal märksõnad avatud kontor ja kaugtöö, nullenergiahoone, konditsioneer ja ventilatsioon, elektritõuks ja pakirobot, sotsiaalmeedia, nutiseadmed ja pilveteenused. Täna puuduvad täpsemad prognoosid nende uute energiasõltuvuste mõju kohta kliimale ja keskkonnale, energiamajandusele ja inimese tervisele. Koostamisel on globaalseid megatrende arvestav strateegia Eesti 20351, mis saab mõjutama elustiili kaudu energiavajadust 10 aasta pärast. 2019. aastal elab Eestis 1,32 mln inimest, kelle keskmine brutopalk on 1419 eurot kuus. Töötuse määr on Eestis 5,1 %. Eelmisel aastal oli SKP 26 mlrd eurot (elaniku kohta 19 737 eurot), kaupu eksporditi 14,4 mlrd euro eest ja imporditi 16,2 mlrd euro eest. Eesti majanduskasv on ~2 korda kiirem kui EL-s keskmiselt (2018. aastal Eestis SKP reaalkasv 3,9%, EL-s keskmisena 2,0%). 2018. aastal vähenes võrreldes eelnenud aastaga põlevkivist ja tuuleenergiast toodetud elektrienergiatoodang, kuid kasvas puitkütustest toodetud elektrienergia toodang. Jätkuvalt kasvab puitpelletite toodang ja eksport. Eestis on kolm korda rohkem mahemaad kui Euroopa Liidus keskmiselt, Eesti põllumaamajandusmaast on 20% mahe. Eesti õhk on üks maailma puhtamaid – nt Tallinnas, Eesti pealinnas on õhk maailma pealinnadest puhtuselt neljas. Lahendamist vajab veel lokaalküttest pärinevate õhusaaste peenosakeste PM2,5 ja kaasuvate muude saasteainete heitmed, mis tekivad eelkõige vananevate kütteseadmete ja valede puidu kütmisvõtete tõttu2. Koalitsioonilepingu kohaselt kujundab praegune valitsus Eesti majanduse sajandi keskpaigaks kliimapoliitika põhialustest lähtuvalt konkurentsivõimeliseks vähese süsinikuheitega majanduseks. Vabariigi Valitsus on töötamas välja seisukohti 2018. aasta lõpul avaldatud ettepaneku Euroopa pikaajalisest strateegilisest visioonist „Puhas planeet kõigi jaoks“ rakendatavuse kohta Eestis. Aastaks 2050 Eestis kliimaneutraalse majanduse saavutamise meetmed on alles välja töötamise protsessis ning seega mitte kasutatavad käesoleva kava koostamise ajal. „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (edaspidi REKK 2030) on koostatud täitmaks EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 (edaspidi määrus (EL) 2018/1999) Artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille järgi peavad riigid iga 10 aasta järel Euroopa Komisjonile esitama enda riikliku energia- ja kliimakava. Kava formaat on sätestatud Euroopa Parlamendi ning Nõukogu määruses (EL) 2018/1999, et kõigi liikmesriikide kavad 1 Eesti 2035 materjalid https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/strateegia-eesti-2035/materjalid 2 Lõigus on kasutatud andmeid Eesti Statistika portaalist www.stat.ee 4 oleksid võrreldavad. Euroopa Komisjon avaldab kõigi liikmesriikide energia- ja kliimakavad enda veebilehel3. Riigi poolt korraldatav strateegiline planeerimine Eestis lähtub riigieelarve seaduses 4 kirjeldatud alustest. Riigieelarve seaduse järgi on Eestis riigil kahte tüüpi arengudokumente: poliitika põhialused ja arengukavad. Poliitika põhialused kinnitatakse Riigikogu otsusega ning arengukavad, mis kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt pärast selle arutamist Riigikogus. Liikmesriikidele kohustuslikus energia- ja kliimakavas nõutavad eesmärgid, meetmed ning nende rakenduskavad sätestatakse seetõttu Eestis eelkõige valdkondlikes arengudokumentides ning poliitika põhialustes: 1) Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 20505 (edaspidi KPP 2050); 2) Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi ENMAK 2030)6; 3) Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20307; 4) Transpordi arengukava 2014-20208 (uus kava koostamisel); 5) Metsanduse arengukava 2011-20209 (uus kava koostamisel); 6) Riigi jäätmekava 2014-202010 (uus kava koostamisel); 7) Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 (uus kava koostamisel). REKK 2030 kirjeldab ning täpsustab nendes arengudokumentides sätestatut. Lisaks nimetatud arengudokumentidele on kava koostamisel meetmete välja töötamiseks läbi viidud järgmised uuringud: Riigi üldine energiatõhususkohustus aastatel 2021-2030 ning taastuvenergia eesmärkide täitmine (2018) https://www.mkm.ee/sites/default/files/180917_energiatohusus_2030_aruanne.pdf 1. Uuring kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis (2018) https://www.envir.ee/sites/default/files/news-related- files/aruanne_kliimapoliitika_kulutohusus.pdf 2. Eesti kliimaambitsiooni võimaluste tõstmise analüüs (2019) (koostamisel, koostaja SEI Tallinn, Finantsakadeemia OÜ) Käesolev dokument on koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Keskkonnaministeeriumi (KeM), Maaeluministeeriumi (MeM) ja Rahandusministeeriumi 3 https://ec.europa.eu/energy/en/topics/energy-strategy-and-energy-union/governance-energy-union/national- energy-climate-plans 4 Riigieelarve seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/107072017040 5 http://www.envir.ee/sites/default/files/362xiii_rk_o_04.2017-1.pdf 6 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 7 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf 8 https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/transport 9 https://www.envir.ee/et/metsanduse-arengukava-2011-2020 10 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/riigi-jaatmekava-2014-2020 5 (RaM) ühistööna eelloetletud arengudokumentide ja uuringute ning muude asjakohaste analüüside põhjal. REKK 2030 väljatöötamise käigus eelnimetatud arengudokumentide ja uuringute koostamisesse kaasati asjatundjaid ettevõtetest, teadus- ja uurimisasutustest, kohalikest omavalitsustest ning nende esindusorganisatsioonidest, kogukonna-, keskkonna- ja erialaühendustest. ii. Energialiidu viie mõõtmega seotud strateegia. Energialiidu11 eesmärk on tagada EL tarbijatele turvaline, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energiavarustus. See eeldab kogu Euroopat hõlmava energiasüsteemi loomist. Energialiidu kliimamuutuste poliitika strateegia säästva, vähese CO2 heite ja kliimasõbraliku majanduse loomisel on: tarbijate otsustuspädevuse suurendamine, liikmesriikide poliitikate ja õigusraamistike kooskõlastamine, turutõkete ja isoleeritud piirkondade kõrvaldamine, integreeritud energiaturu loomine ja seda kaudu taskukohaste energiahindade tagamine, energiataristu uuendamine taastuvenergia suurenevate tootmismahtudega kohandamiseks ja investeeringute kaasamiseks, uutesse kõrgtehnoloogilistesse valdkondadesse, ärimudelitesse, ametitesse ja konkurentsivõimelistesse ettevõtetesse investeerimine uute töökohtade loomisega. Energiajulgeoleku, säästvuse ja konkurentsivõime suurendamiseks soovib Energialiit:  luua energia siseturu, tõhustada energia tarbimist, mitmekesistada energiaallikaid ja tarneteid, teha tihedat koostööd varustuskindluse tagamiseks, suurendada Euroopa rolli ülemaailmsel energiaturul, suurendada gaasitarnete läbipaistvust (energiajulgeoleku, solidaarsuse ja usalduse mõõde);  ühendada turud energiasüsteemide ühenduste abil, energiasiseturu meetmetega rakendada täielikult EL energeetikaalased õigusaktid, tõhustada piirkondlikku koostööd, tõsta tarbijate otsustuspädevust ja luua uusi kokkuleppeid tarbijatega, vähendada energiaostuvõimetust (täielikult integreeritud siseturu mõõde);  luua energiatõhusama hoonesektori, energiatõhusa ja vähese CO2 heitega transpordisektori (energianõudluse vähendamisel energiatõhususe mõõde)  kavandada kaugeleulatuva kliimapoliitika, saavutada liidripositsiooni taastuvenergias (majanduse CO2 vähendamise mõõde);  olla esirinnas järgmise põlvkonna taastuvenergia tehnoloogia, salvestamise, aruka võrgu ja kodulahenduste, arukate linnade, hoonete neutraalsuse, keskkonnasõbraliku transpordi, keskkonnahoidlike fossiilkütuste, süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise ja ohutu tuumaenergia valdkondades tuginedes algatusele „Horisont 2020“ (teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde). iii. Ülevaatlik tabel kava peamiste eesmärkide, poliitikasuundade ja meetmetega. Kava peamised eesmärgid on: 11 Energialiidu pakett „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika Raamstrateegia“ http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/documents/com/com_com(2015)0080_/com_com(2015)00 80_et.pdf 6  Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine aastaks 2050 80% (sh aastaks 2030 70%): kasvuhoonegaaside (KHG) heide 1990. aastal oli 40,4 mln t CO2ekv (va LULUCF), 2017 oli Eesti KHG heide 20,9 mln t CO2ekv (sh energiatööstuse sektorist 14,7 mln t CO2ekv ja va LULUCF), meetmete rakendamisel prognoositakse 2030. aastal KHG heide 10,7-12,5 mln t CO2ekv, (va LULUCF).  Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajanduse, tööstus) vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%: 2019. aasta KHG inventuuri kohaselt oli 2005. aastal KHG heide jagatud kohustuse määruse sektorites kokku 6,3 mln t CO2ekv12 ehk 2030. aastal võib sektori heide olla 5,5 mln t CO2ekv  Taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%: aastal 2030 toodetakse taastuvenergiat 16 TWh, sh taastuvelekter 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11TWh (2018 = 9,5TWh), transpordis 0,7 TWh (2018 = 0,3 TWh)  Energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32-33 TWh/a: Eesti majandus on kasvav ning seetõttu vajab juba tarbimise samal tasemel hoidmine olulisi meetmeid. Kumulatiivne energiasääst 14,4 TWh perioodil 2020-2030 võimaldaks hoida energia lõpptarbimist tänasel tasemel. Energiatarbe vähendamine saab toimuda primaarenergia tarbimise tõhusamaks muutmise läbi.  Primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 25% (võrreldes 2015. aastaga): perioodil 2020-2030 on Eestil võimekus vähendada primaarenergia tarbimist mh seoses põlevkivitööstuse uuendustega.  Energiajulgeoleku tagamine hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal: hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrgel (sh suurendatakse kütusevabade energiaallikate kasutust), rakendatakse biometaani tootmise ja kasutuse potentsiaali  Elektrivõrkude riikide vahelise ühendatuse miinimumkriteeriumitele vastamine aastal 2030: Läti suunalise võimsuse suurendamine ja elektrivõrgu sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga, ühenduste kasutusvalmiduse hoidmine  Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine meetmetes majanduse konkurentsivõime hoidmiseks: energiamajanduse teadus- ja arendusprogramm elluviimine võimaldab meetmeid rakendada teadus- ja innovatsioonisaavutusi kasutades Kava eesmärkide ja poliitikasuundade täitmiseks on välja töötatud kokku 74 meedet: põllumajanduses 22, transpordis 18, energeetikas 14, metsamajanduses 8, hoonefondis 7, jäätmemajanduses 4 ja tööstuses 1. Meetmete panus KHG vähendamisse, taastuvenergiasse ja energiatõhususse on toodud kava lisas III ning meetmete kirjeldused lisas IV. Kava peamised energia- ja kliimameetmed on toodud Tabel 1. Tabel 1 Peamised energia- ja kliimameetmed valdkonniti. Valdkonnad Peamised meetmed 12 Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuur 1990–2017: https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui-palju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib 7 ENERGEETIKA Soojuse- ja elektrienergia tõhusa koostootmine täiendav arendamine Taastuvenergia vähempakkumised Tuuleparkide arendamine (sh merel) Soojusmajanduse arendamine Elektrivõrkude arendamine, sh sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga Energiamajanduse teadus- ja arendustegevuse programm TRANSPORT Biokütuste kasutuse suurendamine Sõidukite ökonoomsuse, energia- ja kütusesäästlikkuse suurendamine Ühistranspordi arendamine Raudteeinfrastruktuuri arendamine Raudtee ja parvlaevade elektrifitseerimine HOONEFOND Avaliku sekotri, äri- ja eluhoonete, koolimajade ja lasteaedade ning tänavavalgustuse rekonstrueerimine Liginullenergiahoonete miinimumnõuete kehtestamine PÕLLUMAJANDUS Mahepõllumajandus Keskkonnasõbralikud põllumajanduspraktikad Sõnnikukäitluse parendamine Investeeringud energiasäästu ja taastuvenergia sh bioenergia kasutuselevõtuks Süsinikuvaru säilitamine või suurendamine mullas Loomade heaolu ja sööda kvaliteedi parandamine Ettevõtjate nõustamine, teadmussiire ja teavitus Põllumajandusettevõtete auditid JÄÄTMEMAJANDUS Biolagunevate jäätmete tekke vähendamine Jäätmematerjalide korduskasutus ja ringlus Prügilates ladestamise vähendamine Jäätmete keskkonnaohtlikkuse vähendamine METSAMAJANDUS Metsade õigeaegne uuendamine Erametsade uuendamine elupaigatüübiga sobivate puuliikidega Metsade tervise ja elujõulisuse parandamine Fossiilkütuste ja mittetaastuvate loodusvarade asendamine puidupõhiste toodetega Natura 2000 toetus erametsamaale Elupaikade kaitse ja Eestis levinud liikide populatsioonide kaitse TÖÖSTUSLIKUD Fluoritud gaaside heitkoguste vähendamine ja fluoritud gaaside PROTSESSID asendamine teiste ainetega Eesti peamised energia- ja kliimaeesmärgid ja nende täitmise meetmed on toodud Tabel 2. Tabel 2 Eesti peamised energia- ja kliimaeesmärgid, poliitikasuunad ja meetmed. Eesmärgid 2030 Poliitikasuunad Meetmed lisas III Eesti Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle Eesmärgi täitmisse kasvuhoonegaaside vähese süsinikuheitega majandusele, mis panustab enamus heite vähendamise tähendab järk-järgult eesmärgipärast meetmeid. riiklik eesmärk majandus- ja energiasüsteemi võrreldes 1990. 8 aasta heitetasemega ümberkujundamist ressursitõhusamaks, 2030. aastaks tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. orienteeruvalt 70% Eesti Transpordis, põllumajanduses, EN3, EN4, EN7, kasvuhoonegaaside jäätmemajanduses ja tööstuslikes TR2-TR19, HF1- heite vähendamise protsessides ning väiksemahulisel HF7, PM1-PM6, siduv riiklik energiatootmisel, kus toodetakse energiat alla PM8-PM10, PM12- eesmärk 2030. 20 MW nimivõimsusega seadmetes PM22, JM1-JM4 aastaks võrreldes vähendatakse fossiilkütuste kasutuse 2005. aastaga vähendamise ja energiasäästuga CO2 heidet. vastavalt jagatud kohustuse määrusele 13% Maakasutuse, Puitkütuste tootmise ja kasutamise mahtu MM1-MM8 maakasutuse mõjutavad eelkõige majandatava metsamaa muutuse ja süsiniku sidumise kohustus, mis on määratud metsanduse (nn Riiklikus metsanduse arvestuskavas13 ja LULUCF) sektoris koostatava metsanduse arengukava 2021- ei tohi 2030 meetmetega. süsinikuheide olla suurem sidumisest Energia 2021-2030 tuleb energia lõpptarbimise EN1, EN3, EN4, lõpptarbimine 32hoidmiseks igal aastal saavutada EN7-EN12, HF1- TWh/a energiasääst, mis moodustab 0,8% aastate HF7, TR2-TR6, 2016-2018 keskmisest energia TR8-TR12, TR16- lõpptarbimisest. Saavutatav energiasääst TR18, PM8, PM22 peab olema kumulatiivne, st eelnevatel aastatel saavutatud säästu maht peab püsima läbi kogu perioodi. Primaarenergia Eesti majandus on EL liikmesriikidest EN1, EN3, EN4, tarbimise suurima primaarenergia intensiivsusega14. EN7-EN12, HF1- vähenemine kuni Prognoosi 2017-2030 kohaselt väheneb HF7, TR2-TR6, 25% primaarenergia tarbimine kuni veerandi võrra TR8-TR12, TR16- TR18, PM8, PM22 Taastuvenergia Taastuvenergia osakaalu suurendatakse EN1-EN7, TR1, osakaal fossiilkütustel katelde vahetusega TR7, TR14, TR15, summaarses taastuvkütustele, kütusevabadel TR19, PM7, PM11, energia energiaallikate elektritootmise, transpordis PM22 lõpptarbimises 42% biokütuste kasutuse kasvatamisega. Taastuvelektri Rakendatakse tootmismahtude kasvu EN1, EN2 , EN5- osakaal 40% tuulenergeetikas (nii maismaa kui ka EN7 meretuuleparkide näol), päikeseenergeetikas ja puitkütuste kasutusel ning hüdropumpjaamade rajamisega. 13 Keskkonnaministeerium 2019 Riiklik metsanduse arvestuskava aastateks 2021-2025 Kokkuvõte https://www.envir.ee/sites/default/files/riiklik_metsanduse_arvestuskava_eestikeelne_kokkuvote.pdf 14 European Union Primary Energy Intensity 2016 https://www.indicators.odyssee-mure.eu/online- indicators.html 9 Kütusevabade Maismaa- ja meretuuleparkide rajamine ja EN1, EN2 , EN5- energiaallikate päikseenergia potentsiaali kasutamine. EN7 osakaal elektri lõpptarbimisel >25% Koostootmisel Koostootmise potentsiaali realiseerimisel EN1 elektriline võimsus moodustab elektrilisest võimsusest >600MWel koostootmine 1/4 Taastuvenergia Soojuse- ja jahutusenergia vallas kasutatakse EN3 ja EN4 osakaal ära Eesti puitkütuste potentsiaal ja suureneb soojusmajanduses järjest soojuspumpade osakaal. 63% Taastuvate Kaetakse eelkõige kodumaise biometaaniga TR1, TR19 transpordikütuste pidades silmas gaasiliste kütuste kasutamise osakaal 14% perspektiivi Eestis. Kavas toota kuni 340 GWh biometaani (reaalne vajaminev kogus kordajateta). 1.2. Ülevaade praegusest poliitilisest olukorrast i. Liikmesriikide ja ELi energiasüsteem ja riikliku kava poliitiline kontekst. Kava ettevalmistamine algas ENMAK 2030 koostamise ettevalmistamisega 2012. aasta lõpus. Sellest ajast alates on rahvusvahelised ja EL kliima- ja keskkonnanõuded järjest karmistunud. See tähendab kavas toodud meetmetesse järjest enam panustamist. Mitmete meetmete välja töötamise protsess alles käib seoses kliimaneutraalse majanduse (sh energiasüsteem) saavutamise võimaluste analüüsiga nii Eestis kui teistes liikmesriikides. ii. Energialiidu viie mõõtmega seotud praegused energia- ja kliimapoliitikasuunad ja meetmed. Energialiidu viie mõõtmega seotud suunad ja meetmed on toodud Tabel 3. Tabel 3 Energialiidu mõõtmetega seotud Eesti poliitikasuunad ja meetmed. Mõõde Poliitikasuunad Meetmed lisa III CO2 heite Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle Enamus meetmeid vähendamine vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Energiatõhusus Energia tootmise, hoonete ja transpordi, EN1, EN3, EN4, põllumajanduse energiatõhususe EN7-EN12, HF1- suurendamine HF7, TR2-TR6, TR8-TR12, TR16- TR18, PM8, PM22 10 Energiajulgeolek Kodumaiste kütuste ja kütusevabade EN1-EN12, TR1, energiaallikate kasutus, energiaallikate ja TR7, TR13-TR15, tarnete mitmekesistamine, taskukohase TR19, PM7, PM11, energiavarustuse tagamine, jaotusvõrgu PM22 arendamine Energia siseturg Elektrisüsteemi sünkroniseerimine Kesk- EN8-EN12, TR13 Euroopa sagedusalaga, välisühenduste arendamine ja kasutusvalmidus, Rail Balticu rajamine Teadusuuringud, Käesoleva kava meetmete rakendamise EN7, PM4, PM22 innovatsioon ja toetamine, uute teadmiste levik, uuringud ja konkurentsivõime pilootprojektid kliimamõju hindamiseks iii. Peamised piiriülese tähtsusega küsimused. Peamised piiriülese tähtsusega küsimused Eesti energiamajanduses on:  liitumine Mandri-Euroopa sünkroonalaga;  elektri tootmisvõimuste piisavust tagamine regioonis, elektrisüsteemi teenuste turu integratsioon;  gaasi varustuskindluse tagamine, gaasituru täiendav integratsioon;  alternatiivkütustel sõidukite laadimise või tankimise taristu areng;  taastuvenergia eesmärkide saavutamine kulutõhusaimal viisil. iv. Riikliku kliima- ja energiapoliitika rakendamise haldusstruktuur. Eesti kliimaeesmärk sätestati 2017. aastal Riigikogu poolt heaks kiidetud visioonidokumendis „Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050“. Antud dokumendis toodud põhimõtted ja poliitikasuunad olid aluseks riikliku energia- ja kliimakava koostamisel. Kava koostamise, rakendamise ja rakendamise seire eest vastutab MKM. Kava rahastamine toimub RaM vastutusel teiste ministeeriumidega koostöös koostatavast riigieelarve alusel. Kavaga hõlmatud valdkondades kavandatud meetmete kavandamise, rakendamise ja rakendamise seire eest vastutavad ministeeriumid on toodud Joonis 1. 11 Joonis 1 Kliima- ja energiapoliitikat kavandavad ja rakendavad valitsusasutused. KLIIMAPOLIITIKA PÕHIALUSED 2050 KeM Teadus, arendus, innovatsioon, Riiklik energia- ja kliimakava Riigieelarve konkurentsivõime 2030 RM HTM, KeM, MKM, MeM MKM LULUCF, biomajandus, jäätmed, metsandus Energeetika, ressursid, Maaelu, põllumajandus hooned, transport, tööstus MeM KeM MKM 1.3. Liikmesriikide ja ELi üksustega konsulteerimine ja nende kaasatus ning selle tulemus i. Liikmesriigi parlamendi kaasatus. Esmakordselt tutvustasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaministeerium REKK 2030 eelnõud ja selle koostamise protsessi Riigikogu keskkonnakomisjonis 8.10.2018 ja Riigikogu majanduskomisjonis 13.11.2018. ii. Kohalike ja piirkondlike ametiasutuste kaasatus. REKK eelnõule asutuste poolt tehtud ettepanekud ning nendega arvestamise ülevaade on toodud eelnõu lisas V. ENMAK 2030 eelnõu koostamise ettevalmistamine algas oktoobris 2012, mille käigus kaasati kohalikud omavalitsused, energiamajandusega seotud sektorite esindusorganisatsioonid ja huvirühmad Eesti energiapoliitika kujundamisse. Teave ENMAK 2030 koostamisest ja ENMAK 2030 keskkonnamõju strateegilisest hindamisest edastati kõikidele Eesti kohalikele omavalitsustele. Omavalitsuste esindajad osalesid ka ENMAK 2030 koostamisega seotud aruteludel. Sarnane kaasamine toimus ka KPP 2050 ja „Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ koostamise käigus. REKK 2030 eelnõu koostamise korraldamisest informeeriti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi ühiskirjaga juunis 2018 neid kohalikke omavalitsusi, kes osalesid aktiivselt ENMAK 2030 koostamise käigus. Ühiskirjas 12 kutsuti huvitatud osapooli andma teada REKK 2030 kaasamise veebiankeedi15 vahendusel enda huvist osaleda REKK 2030 koostamise protsessis. REKK 2030 eelnõu tutvustamisüritusele 9.10.2018 kutsuti ja sellest võttis osa ka kohalike omavalitsuste esindajaid. Eesti kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikanõukogu liige. REKK 2030 tutvustamisüritusele eelnes 24.09.2018 REKK 2030 eelnõu töödokumendi avalikustamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pilveleheküljel16. REKK 2030 eelnõu avalik konsultatsioon Kuigi määruse (EL) 2018/1999 Artikli 10 järgi ei ole riikliku energia- ja kliimakava, mis koostatakse aastateks 2021-2030, avalik konsultatsioon nõutav, avaldati REKK 2030 eelnõu 10.12.2018 Vabariigi Valitsuse Eelnõude infosüsteemis17 koos üleskutsega esitada eelnõu kohta üldiseid kommentaare kuni 20.12.2018 ning detailseid kommentaare kuni 06.02.2019. Teade avalikust konsulteerimisest edastati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 07.12.2018 ka kõigile neile, kes olid REKK 2030 kaasamise veebiankeedis andnud teada enda soovist saada REKK 2030 menetlusega seotud teateid. 21.12.2018 alates on REKK 2030 eelnõu olnud avalikult kättesaadav kommenteerimiseks valitsuse eelnõude infosüsteemis. Käesolev eelnõu tööversioon on välja töötatud võttes arvesse kommentaare lisas V. REKK 2030 dokument, mis esitatakse Euroopa Komisjonile 2019. aasta lõpuks, kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega Vabariigi Valitsuse Eelnõude infosüsteemi vahendusel ning selle kooskõlastamise käigus on muudel asjast huvitatud isikutel võimalik avaldada arvamust eelnõu kohta. REKK 2030 eelnõu kohta esitatud esialgsete seisukohtade kokkuvõte Eelnõu kohta laekunud kommentaarid ja nende arvestamine REKK 2030 eelnõu täiendamisel on esitatud eelnõu lisas V. 18. juuniks 2019 esitasid kommentaare Euroopa Komisjon, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Eesti Elektritööstuse Liit (ETL), Elektrilevi OÜ, Eesti Taastuvenergia Koda, Fermi Energia OÜ, põlevkivitööstuse ettevõte Viru Keemia Grupp AS, Rahandusministeerium. Kokkuvõtvalt olid kommentaarid ja ettepanekud seotud energiavarustuse ja -ülekande; tootmisvõimsuste, toodangu ja CO2 hinna prognooside; kava eesmärkide, indikaatorite ja meetmete täpsustamise ning meetmete rakendamisega, REKK 2030 eelnõu kohta esitatud esialgsete seisukohtade arvestamine REKK 2030 eelnõu on olnud avalikult kättesaadav kommentaaride tegemiseks alates detsembrist 2018. Eelnõule laekunud Euroopa Komisjoni ja teiste organisatsioonide 15 http://bit.ly/REKK_2030_huviline. Seisuga 27.12.2018 oli veebiankeedi vahendusel registreerunud REKK 2030 koostamise protsessi huvilisi 130. 16 https://pilv.mkm.ee/s/WKCg4wfGoKZnzDR 17 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80cc82db-711d-481b-8b4f-82af433e3ee9 13 kommentaarid seisuga 18.06.2019 on arvestatud käesolevas REKK 2030 eelnõu versioonis vastavalt kava lisas V toodud kommentaaride vastuste tabelile. iii. Konsulteerimine sidusrühmadega, sh sotsiaalpartneritega, ning kodanikuühiskonna ja üldsuse kaasatus. Muid sidusrühmi on ENMAK 2030, KPP 2050 ja REKK 2030 koostamisse kaasatud täpselt samamoodi nagu kohalikke omavalitsusi, kelle kaasamise kohta on antud ülevaade peatükis 1.3.ii. Olulisemad sidusrühmade esindajad kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikanõukogu koosseisu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikanõukogu võib käsitleda kui mitme-tasandilist kliima- ja energiadialoogi, mille sisseseadmine on liikmesriikidele kohustuslik määruse (EL) 2018/1999 Artikli 11 alusel. iv. Konsulteerimine teiste liikmesriikidega. REKK 2030 eelnõud on teiste liikmesriikide esindajatele tutvustatud järgmistel üritustel või kohtumistel:  Balti Ministrite Nõukogu keskkonna vanemametnike komitee kohtumine 26.04.2018 Vilnius, kliima teemade tutvustus  Balti Ministrite Nõukogu keskkonnaministrite kohtumine 23-24.05.2018 Vilnius, kliima teemade tutvustus  Põhja-Balti energiakonverents 29.09.2018;  Balti Ministrite Nõukogu energeetika vanemametnike komitee kohtumisel 30.10.2018.  Balti Ministrite Nõukogu energeetika vanemametnike komitee kohtumisel 29.08.2019  Põhja-Balti energiakonverents oktoobris 2019 Konsulteerimine teiste liikmesriikidega jätkub ka 2019. aastal. Oktoobris 2019 saadetakse kokkuvõte kava peamistest eesmärkidest ja meetmed Balti Ministrite Nõukogule ning Soomes energeetika eest vastutavalt ministeeriumile kommentaaride saamiseks. v. Euroopa Komisjoni hõlmav järkjärguline protsess. Euroopa Komisjoni esitatud kommentaarid REKK eelnõule ja nendega arvestamine on esitatud lisas V. Sügisel 2019 toimub mitmeid Euroopa Komisjoni töögruppe seoses riiklike energia- ja kliimakavade koostamisega. 1.4. Piirkondlik koostöö kava ettevalmistamisel i. Elemendid, mis hõlmavad ühist või teiste liikmesriikidega kooskõlastatud kavandamist. Kava eesmärgid ja meetmed saadetakse kooskõlastamiseks naaberriikidele. ii. Selgitus, kuidas piirkondlikku koostööd on kavas arvesse võetud. Balti riikide omavahelise regionaalse koostöö formaat on Balti Ministrite Nõukogu, mille raames on loodud energeetika vanemametnike komitee. Komitee koguneb regulaarselt 14 vastavalt eesistuja riigi (eesistumine roteerub iga-aastaselt) tööprogrammile. Energeetika komitee raames arutatakse ja kavandatakse ühiseid tegevusi regionaalse elektri- ja gaasituru arendamiseks ning ühiste infrastruktuuri projektide edendamiseks. Komitee juhendab ja jälgib regionaalse gaasituru koordinatsioonigrupi tööd, mille eesmärgiks on luua ühtsetel alustel toimiv regionaalne gaasiturg, mis hõlmab Balti riike ja Soomet. Töö aluseks on ühtse gaasituru arendamise tegevuskava. Eesti osaleb aktiivselt Läänemere energiaturgude ühendamise töögrupis (BEMIP), kus arutatakse regionaalse koostöö võimalusi elektri, gaasi, taastuvenergia ja energiatõhususe vallas. Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimise tegevuskava täitmist jälgib ja koordineerib BEMIP sünkroniseerimise kõrgetasemeline töögrupp, mis koosneb Balti riikide, Poola ja Euroopa Komisjoni liikmetest. Taastuvenergiasse, energiasäästu ja kliimamuutuste ohjamisse panustavate meetmete ning teadus- ja arendustegevuste välja töötamisel ja rakendamisel on tehtud ja tehakse koostööd mh Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Nordic Energy Research platvormiga; Balti regionaalse talitluskindluse koordinaatori Balti RSC; Venemaa, Valgevene, Kaliningradi, Leedu, Läti ja Eesti elektrisüsteemide ühenduse BRELL; Põhjamaade elektribörsiga Nord Pool; regionaalse gaasituru koordinatsioonigrupi Regional Gas Market Coordination Group (RCMCG); maagaasituru operaatori UAB GET Baltic ja Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA). Erinevate partnerite koostöös viiakse läbi ühishuviprojekt Balti riikide Kesk-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimiseks, rajatakse Balticconnector, Rail Baltic ja elektrisüsteemide integreeritud kaabelühendused. 2. RIIKLIKUD EESMÄRGID 2.1. CO2-heite vähendamise mõõde 2.1.1. Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine18 i. Artikli 4 punkti a alapunktis 1 sätestatud elemendid. Euroopa Liidu panus 2015. aastal sõlmitud Pariisi kokkuleppesse on siduv ja kõiki majandussektoreid hõlmav. Eesmärgiks on vähendada liidus kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40% võrreldes 1990. aastaga. Eesmärgi saavutamiseks peavad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvad sektorid vähendama oma heitkoguseid 2030. aastaks 2005. aasta tasemega võrreldes 43% võrra. ELi HKSga hõlmamata sektoritest (transport, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstuslikud protsessid ning väiksemahuline energiatootmine, kus toodetakse energiat alla 20 MW nimivõimsusega seadmetes) pärit heitkoguseid tuleb 2030. aastaks vähendada 30% võrra võrreldes 2005. aasta tasemega. Seatud eesmärk puudutab ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ( Land Use, Land Use Change and Foresryt, edaspidi LULUCF) sektorit, mis peab panustama EL-i KHG-de vähendamise eesmärgi saavutamisse. 2018. aasta alguses jõudsid ELi liikmesriigid kokkuleppele detailides, kuidas Pariisi kokkuleppe eesmärgini jõuda. Nimelt võeti 18 Tuleb tagada järjepidevus artikli 15 kohaste pikaajaliste strateegiatega. 15 vastu ELi sisesed õigusaktid KHG heitkoguste vähendamise kohta. Jõuti kokkuleppele EL HKSi reformis, heitkoguste vähendamise eesmärkides ELi HKSga hõlmamata sektorites ning detailides, kuidas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor liidetakse ELi kliima ja energia raamistikku. Jagatud kohustuse määrusest ja LULUCF määrustest tulenevad Eestile siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise/piiramise eesmärgid vastavates sektorites on toodud Tabel 4. Jagatud kohustuse määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu liikmesriikidele ajavahemikuks 2021–2030 siduvad heitkoguste vähendamise eesmärgid ELi heitkoguste kauplemise süsteemi kohaldamisalast välja jäävates sektorites. Eesti eesmärgiks on vähendada eelnevalt nimetatud sektorites KHG heitkoguseid 2030. aastaks 13% võrra võrreldes 2005. aastaga. LULUCF määruses rakendatavate arvestuspõhimõtete kohaselt ei tohi heitkogused olla suuremad seotava süsiniku kogustest (nn no-debit reegel). Tabel 4. Eesti riiklikult siduvad KHG heitkoguste vähendamise 2030. aasta eesmärgid EESMÄRK ÕIGUSAKT Jagatud kohustuse määrusega kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus sektorites vähendada aastaks 2030 (EL) 2018/84219 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13 % Tagada, et LULUCF sektori heitkogused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus oleksid kompenseeritud süsiniku (EL) 2018/84120 sidumisega sama sektori poolt ning LULUCF sektori koguheide ja süsiniku sidumine on vähemalt tasakaalus Võetud eesmärkide täitmiseks moodustas 11.07.2019 peaminister kliima- ja energiakomisjoni. Komisjoni esimeheks on peaminister ning liikmeteks haridus- ja teadusminister, kaitseminister, keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister ja välisminister. Komisjoni ülesanded on: 1) kujundada valitsuse pädevuses olevates küsimustes kliima- ja energiapoliitilisi seisukohti; 2) leida valdkondadeülesed lahendused Eesti KHG heite vähendamiseks; 3) hinnata ja teha ettepanekuid KHG heite vähendamise meetmete rahastamiseks; 4) leida lahendused riigi energiajulgeoleku ja -varustuskindluse tagamiseks; 5) koordineerida täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust kliima- ja energiapoliitika elluviimisel; 6) täita muid valitsuse antud ülesandeid. Oma ülesannete täitmiseks on kliima- ja energiakomisjonil õigus: 1) anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid ning saada neilt dokumente ja teavet; 2) algatada analüüside koostamist ja esitada järelepärimisi; 19 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R0842&from=EN 20 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R0841&from=EN 16 3) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt oma tööks vajalikke dokumente ja andmeid. ii. Kui see on kohaldatav, muud riiklikud eesmärgid, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja olemasolevate pikaajaliste strateegiatega. Kui see on asjakohane aitamaks täita liidu üldist kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet, muud eesmärgid, sh sektoripõhised ja kohanemiseesmärgid, kui need on olemas. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk- järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. See tähendab muutusi nii energiatootmises, transpordis ning metsa- ja põllumajanduses, aga ka inimeste igapäevastes harjumustes. Aastaks 2050 on Eesti sihiks KHG heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. aasta tasemega (vt Tabel 5). Tabel 5. KHG heitkoguste vähendamise pikaajalised riiklikud eesmärgid EESMÄRK ÕIGUSAKT 2030. aastaks vähendada orienteerivalt Kliimapoliitika põhialused aastani 205021 70% ja 2050. aastaks vähendada 80% võrreldes 1990. aastaga Eesti kasvuhoonegaaside heidet Suurendada Eesti riigi, regionaalse ja Kliimamuutustega kohanemise arengukava kohaliku tasandi valmidust ja võimet aastani 203022 kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Võetud eesmärkide täitmiseks moodustas 11.07.2019 peaminister kliima- ja energiakomisjoni. Komisjoni esimeheks on peaminister ning liikmeteks haridus- ja teadusminister, kaitseminister, keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister ja välisminister. Kliima- ja energiakomisjoni ülesannetest on antud põhjalikum ülevaade eelmises alapeatükis. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Arengukava elluviimise tulemusena paraneb Eesti riigi valmisolek ja suutlikkus kliimamuutustega toimetulekuks kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasemel ning selgitatakse välja kliimamuutustele kõige haavatavamad valdkonnad. Arengukavaga planeeritakse ja juhitakse kliimamuutuste mõjuga kohanemise valdkonda terviklikult ühe strateegiadokumendi kaudu ning koondatakse ja ühtlustatakse kliimamuutuste mõjuga kohanemise käsitlust. Sellega tagatakse kliimamuutuste mõjuga kohanemise eri sektorite parem sidusus. Arengukava seab kaheksa alaeesmärki vastavalt kaheksale prioriteetsele valdkonnale. Need valdkonnad on: 1. tervis ja päästevõimekus; 2. planeeringud ja maakasutus, sh rannikualad, teised üleujutusohuga/pinnaseriskiga alad, maaparandus, niisutus ja kuivendus, linnade planeeringud; 21 http://www.envir.ee/sites/default/files/362xiii_rk_o_04.2017-1.pdf 22 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 17 3. looduskeskkond, sh elurikkus, maismaa ökosüsteemid, magevee ökosüsteemid ja keskkond, Läänemeri ja merekeskkond, ökosüsteemide teenused; 4. biomajandus, sh põllumajandus, metsandus, kalandus, ulukid ja jahindus, turism, turbatootmine; 5. majandus, sh kindlustus, pangandus jt finantsiasutused, tööhõive, äri ja ettevõtlus, tööstus; 6. ühiskond, teadlikkus ja koostöö, sh haridus, teadlikkus ja teadus, kommunikatsioon, ühiskond, rahvusvahelised suhted ja koostöö; 7. taristu ja ehitised, sh tehnilised tugisüsteemid, transport; ja 8. energeetika ja energiavarustus, sh energiasõltumatus, varustuskindlus ja -turvalisus, energiaressursid, energiatõhususe rakendamine, soojatoomine, elektritootmine. 2.1.2. Taastuvenergia i. Artikli 4 punkti a alapunktis 2 esitatud elemendid. Eesti taastuvenergia trajektoor tuleneb siseriiklikest taastuvenergia eesmärkidest, mis on kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kokkulepitud direktiivides ((EL) 2018/2001 ja (EL) 2018/1999) sätestatud eesmärkidega, sh vahe-eesmärkidega (2022 peab olema täidetud vähemalt 18% üldeesmärgist, aastaks 2025 vähemalt 43% üldeesmärgist ning aastaks 2027 vähemalt 65% üldeesmärgist). Trajektooride 2020. aasta sihttasemed põhinevad prognoosidel, mis võtavad arvesse tänaseid taastuvenergia tootmise ja tarbimise trende. Erinevate sektorite taastuvenergia osakaal ja lõppeesmärk ning selleni jõudmine on kajastatud alloleval joonisel ( Joonis 2). Aastaks 2030 on seatud siseriiklik eesmärk, et taastuvenergia osakaal lõpptarbimistest peab moodustama vähemalt 42%. Sektoriaalsed taastuvenergia eesmärgid:  taastuvelektrienergia osakaal lõpptarbimisest peab moodustama vähemalt 40% aastaks 2030 (juhul, kui käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on võimalik taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni)  taastuvate transpordikütuste osakaal peab moodustama vähemalt 14% ning  taastuvenergia osakaal soojusmajanduses peab moodustama vähemalt 63% lõpptarbimisest aastaks 2030. 18 Joonis 2. Eesti taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises üldiselt ja sektorite kaupa. Aasta 2020 numbrid põhinevad prognoosidel. ii. Eeldatav trajektoor, mis näitab ajavahemikul 2021–2030 igas sektoris (elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektor) tarbitava taastuvenergia osakaalu lõppenergia tarbimises. Taastuvenergia elektrimajanduses Eeldatav trajektoor taastuvenergia osakaalust elektrienergia tarbimises on antud peatüki 2.1.2.i juurde kuuluval joonisel (vt Joonis 2, taastuvelektri osakaal). Järgmisel kümnendil näeme suurt potentsiaali ning tootmismahtude kasvu tuulenergeetikas (nii maismaa kui ka meretuuleparkide näol) ning päikeseenergeetikas, vt Tabel 7. Taastuvenergia soojamajanduses Eeldatav trajektoor taastuvenergia osakaalust soojusenergia tarbimises on antud peatüki 2.1.2.i juurde kuuluval joonisel, vt Joonis 2. Järgmisel kümnendil näeme soojuse- ja jahutusenergia vallas just soojuspumpade osakaalu kasvu, vt Tabel 7. Taastuvenergia transpordis Eeldatav taastuvenergia transpordisektori trajektoor, mis on uue taastuvenergia direktiivi transpordiartiklis sätestatuga kooskõlas on leitav allolevalt jooniselt, Joonis 3. Järgmisel kümnendil võime näha, et teise generatsiooni biokütuste osakaal kui ka elektritarbimine transpordisektoris on tõusvas trendis ehk nende osakaal tõuseb oluliselt ning oluliselt väheneb esimese generatsiooni kütuste osakaal lõpptarbimises (alates 2021 I generatsiooni kasutus on minimaalne, ca 0%). Arvestades teise generatsiooni vedelate biokütuste saadavust Euroopa ja maailma kontekstis ja sellega kaasnevat hinnasurvet, on sotsiaalmajanduslikult soodsam katta teise generatsiooni kütuste kasutamise nõue siseriiklikult toodetud kütusega. Seega on Eestil eesmärk eelistada kodumaiseid kütuseid. Teise generatsiooni biokütuse vajadust 2030 eesmärki silmas pidades 19 eelistatakse katta kodumaise biometaaniga arvestades gaasiliste kütuste kasutamise perspektiivi Eestis. Aastaks 2030 on vaja eesmärkide täitmiseks toota kuni 340GWh biometaani (reaalne vajaminev kogus, nn kordajateta). Elektritarbimise roll transpordisektoris kasvab järsult peale 2025. aastat. Tarbimist suurendab oluliselt Puhaste sõidukite direktiivist tulenevad muutused, elektriautode odavnemine ja sellest tingitud populaarsuse kasv ning raudtee elektrifitseerimine ja valmiv Rail Baltic. Joonisel 3 välja toodud energiakandjate ja biokütuste tüüpide panus on välja toodud nn kordajateta ehk reaalsete kogustena, kuid lõpp-eesmärk võtab arvesse kordajaid (elektromobiilsus X 4 ja raudtee transpordis kasutatav elekter 1,5 X, kus arvutustes võetakse arvesse kahe aasta tagune taastuvelektrienergia osakaal; taastuvenergia direktiivi lisa 9 osa A välja toodud toormetest toodetud biokütused topelt arvestatakse). Joonis 3. Erinevate energiakandjate ja biokütuse tüüpide panus transpordisektori taastuvenergia eesmärgi täitmisesse. Taastuvenergia juurdekasvu kokkuvõte sektorite põhiselt Allolevast tabelist (Tabel 6) võib näha taastuvenergia prognoositud juurdekasvu kokku kuni 5 TWh mahus sektorite põhiselt gigavatt-tundides. Tabel 6 Taastuvenergia prognoositud juurdekasv sektorite põhiselt Juurdekasv sektorite põhiselt (GWh) 2017 2030 juurdekas v Taastuvelektrienergia 1 763 4325 2 562 Taastuvenergia kogus transpordis 34 690 655 (kordajateta) Soojus- ja jahutusenergia taastuvatest 9 062 11 000 1938 energiaallikatest Kogu taastuvatest energiaallikatest toodetud 11 034 16015 4 981 energia (kokku) 20 iii. Eeldatavad trajektoorid iga sellise taastuvenergiatehnoloogia kaupa, mida liikmesriik kavatseb kasutada taastuvenergia üldise ja sektoripõhise 2021.–2030. aasta trajektoori saavutamiseks, sh eeldatav summaarne lõppenergia kogutarbimine tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa mlnonites naftaekvivalenttonnides ning kavandatav ülesseatud koguvõimsus (jagatuna uueks ja ajakohastatud võimsuseks) tehnoloogialahenduste ja sektorite kaupa megavattides. Euroopa Liidu tasandil ja siseriiklikul tasandil kokku lepitud taastuvenergia alased eesmärgid saavutatakse kulutõhusaimal viisil, kus peamisteks märksõnadeks on kõrge efektiivsus ja turupõhisus. Näeme Eesti energeetika portfellis üha enam rolli taastuvenergia lahendustel, mis maksimaalselt kasutavad ära Eesti geograafilistest ning looduslikest tingimustest tulenevaid võimalusi. Näeme korrelatsiooni põlevkivist toodetud elektrienergia vähenemise ja tuuleenergiast elektritootmise suurenemises, just suurte meretuuleparkide näol. Olulist rolli mängib ka biomassi maksimaalne väärindamine, kus toorme kasutamine võtab arvesse keskkonnajätkusuutlikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise aspekte ja biomassi säästlikkuse kriteeriume. Eesmärkide saavutamise võtmes näeme olulist potentsiaali sektorite vahelises sünergias näiteks energiatõhususe, hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia lahenduste vahel. Konkreetsed taastuvenergia trajektoorid sektorite ning tehnoloogialahenduste kaupa on välja toodud ptk 2.1.2.i. Kui 2017 aasta seisuga toodeti Eestis taastuvenergiat elektri- ja soojusenergia tootmisel kokku 11 TWh, siis aastaks 2030 lisandub võimsusi ca 5 TWh toodangu mahus. Taastuvenergiatehnoloogiate panus taastuvenergia eesmärkide kujunemisekõverasse sektorite põhiselt on esitatud Tabel 7. Tabel 7 Taastuvenergiatehnoloogiate panus taastuvenergia eesmärkide kujunemiskõverasse sektorite põhiselt. Taastuvenergiatehnoloogiate panus 2020 2022 2025 2027 2030 eesmärkidesse (GWh) Taastuvelektrienergia panus: 1990 2127 2680 3392 4325 Hüdroenergia 30 30 30 30 30 Tuuleenergia 670 700 1 150 1 800 2 640 Päikeseenergia 100 157 260 322 415 Biomass 1 150 1 200 1 200 1 200 1 200 Muud taastuvad 40 40 40 40 40 Taastuvenergia kogus transpordis 853 408 383 453 690 (kordajateta): Elektritransport 21 66 168 353 729 II generatsiooni kütused 100 295 340 340 395 I generatsioonikütused 755 100 0 0 0 Taastuvenergia kogus soojusmajanduses: 9950 10160 10475 10685 11000 Lokaalküte 5 000 4 960 4 900 4 860 4 800 Muundatud soojuse tarbimine 4 000 4 160 4 400 4 560 4 800 Soojuspumbad 950 1 040 1 175 1 265 1 400 iv. Kui need on olemas, siis eeldatavad trajektoorid, mis näitavad nõudlust bioenergia järele, liigitatuna kütte-, elektri- ja transpordisektori kaupa, ning bioenergia pakkumist lähtematerjalide ja päritolu kaupa (eraldi omamaise toodangu ja impordi kohta). Metsa 21 biomassi puhul hinnang, milles käsitletakse metsa biomassi allikat ja mõju LULUCFi valdkonna sidujale, kui see on kättesaadav. Eesti bioenergia trajektoorid aastani 2030 on toodud Joonis 4. Joonis 4 Eesti bioenergia toodang (GWh) aastani 2030. 11005 10900 11020 11140 10715 10780 10008 9360 9480 9600 9000 9120 9240 8600 1100 1150 1200 1200 1200 1200 1200 755 300 100 295 100 340 340 340 340 8 Biomass 0 0 Biomass 0 0 2018 elekter, 2020 GWh 2022 2024 soojus, 2026 GWh 2028 2030 Biometaan Vedelkütuste segamine, GWh (kordajateta), GWh Bioenergia kokku, GWh Bioenergia nõudluse katmist piiravad nii ilmaolud, karmistuvad kliimanõuded (sh LULUCF sektori süsiniku sidumise kohustus), EL elurikkuse kaitseks moodustatud rohevõrgustiku toimimise tagamine, biomassi kasvav kasutus fossiilsete materjalide asendajana kui kütuste hindade muutus. Puidu kasutus energeetikas on Eestis kehtiva metsanduse arengukava jätkusuutlikku raiemahtu arvestaval tasemel. Puidu ja puitkütuste kasutus on järjest kasvanud ning kasvab lähiaastatel veelgi. 2017. aastal raiuti metsamaalt ja väljapoolt metsamaad kokku 13,1 mln tm puitu, millest kasutati siseriiklikult energeetikas 5,5 mln tm ja eksporditi 22 puitgraanulitena 2,7 mln tm puitu 23 ehk kokku rohkem kui pool raiutud puidust. 2017. aastal toodeti puidul töötavate kateldega soojusenergiat 2,4 TWh ja 2018. aastal tootsid elektrijaamad puitkütustest rekordilise 4,2 TWh soojusenergiat ja 1,1 TWh elektrienergiat (elektrijaamade kogutoodang 12,3 TWh)24. Eestis tegutseb 17 biogaasijaama, sh toodetakse biometaani kahes ettevõttes (üks põllumajandussisenditel ja teine haavapuitmassi tootva tehase reoveest biogaasi baasil25) Eesti biometaani tootmise potentsiaaliks on hinnatud 450 mln m3/a, mis on rohkem kui pool Eesti maagaasi tarbimisest viimastel aastatel26. Eesti metsamaa pindala on 2,33 mln ha, sellest 25,6% on majanduspiirangutega, s.h. rangelt kaitstavaid metsi 13,1% ja majanduspiiranguga metsi 12,5%. Metsamaa kogutagavara on 486 mln m3, kogu metsamaa tagavara juurdekasv 2017. aastal oli 16,1 mln m3 ja majandataval metsal 14,1 mln m3. Lubatavad raiemahud määratakse ühiskondlikku kokkuleppena Metsanduse arengukavades 10-aastaseks perioodiks. Praegu kehtivas Metsanduse arengukavas aastani 2020 esitati puiduressursi võimalikud kasutusmahud aktiivse, mõõduka ja väheneva puidupakkumise stsenaariumite korral. Mõõduka stsenaariumi järgi hinnati metsasektori pikaajaliselt jätkusuutlikuks tasemeks 12–15 mln m3 aastas. Uue perioodi (2021-2030) metsanduse arengukava on hetkel koostamisel ja seetõttu pole võimalik esitada hinnangut bioenergias kasutatava metsaressursi kohta järgmisel kümnendil. Eesti Maaülikooli koostatava biomassi atlase27 kohaselt on võimalik kasutada tänases jätkusuutlikus aastases raiemahus metsamaterjali aastani 2033, vt Joonis 5. Joonis 5 Eesti metsade kasutusstsenaariumid (küpsuslank enamuspuuliikide kaupa, ühtlase kasutuse lank summaarselt, HB haab, KS kask, KU kuusk, LM sanglepp, LV hall lepp, MA mänd, SA saar, XX ülejäänud liigid, HR harvendusraie) 23 Raudsaar, M. (Keskkonnaagentuur) 2019 Puidubilanss. Ülevaade puidukasutuse mahtudest 2017. https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/puidubilanss_2017_0.pdf 24 Eesti Statistika andmelehed KE033, KE035, KE043 www.stat.ee 25 Estonian Cell Keskkonnaeht 8 August 2019 file:///C:/Users/Irje.Moldre/Downloads/Keskkonnaleht_EstonianCell2019_prew4.pdf 26 Eesti Biogaasi Assotsiatsioon http://eestibiogaas.ee/tootmine-ja-kasutamine/ 27 Allar Padari ja Ahto Kanguri ettepanne „Energiapuidu ressursi paiknemine Läänemere regioonis“ seminaril „Puit energiaks 2019“ https://www.eramets.ee/seminar/ 23 v. Kui need on kättesaadavad, muud riiklikud trajektoorid ja eesmärgid, sh pikaajalised ja sektoripõhised (nt taastuvenergia osakaal kaugküttes, taastuvenergia kasutus hoonetes ning linnade, energiakogukondade ja oma energia tarbijate toodetav taastuvenergia, reovee töötlemisel settest saadud energia). Taastuvenergia osakaal kaugküttes Soojussektoris on viimastel aastatel toimunud pidev üleminek taastuvatele allikatele. Eestis moodustab taastuvenergia osakaal 51,64 % kogu tarbitud soojusest. Ka kaugküttesektoril on oluline osa Eesti taastuvenergiaga seotud eesmärkide saavutamisel. Üha enam katlamaju ja koostootmisjaamu on üle minemas taastuvatele kütustele ning 2017 aasta andmetel moodustus taastuvenergia osakaal kaugküttes 52%, millest 93% on saanud tõhusa kaugkütte märgise. Märgis „Tõhus kaugküte“ omistatakse kaugküttesüsteemile, milles lähtudes Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivis 2012/27/EL sätestatust, kasutatakse soojuse tootmiseks vähemalt 50% taastuvenergiat või 50% heitsoojust või 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni. Märgis tõendab kaugküttesüsteemi tõhusust ning taastuvenergia või koostootmise osa võrgu kaudu edastatavas soojuses. Oluline on siinkohal märkida, et biomass mida kasutatakse soojamajanduses peab vastama säästlikkuse kriteeriumitele ja võtma arvesse jäätmehierarhiat. Taastuvenergia kasutus hoonetes Elamu- ja energiamajandus on omavahel väga tihedas seoses, hoonete energiavajadus moodustab Eesti energiabilansist olulise osa. Samas omavad mõlemad suurt energia kokkuhoiu potentsiaali - hoonete energiakulud moodustavad ca 40 % Euroopa Liidu energia kogutarbimisest ning Eestis moodustab kodumajapidamiste energiatarve kogu energia bilansist 42,7%. Kus põhiliseks tarbitavaks energiaks on elektrienergia, taastuvenergia, gaas ja soojus, millest viimane moodustab suurima osa tarbitavast energiast. Energiatõhususe ja hoonete energiatõhususe direktiivid suunavad üha enam kasutusele võtma energiasäästlikke hooneid ja renoveerima hooneid energiatõhusamaks, et vähendada elamufondis energiasõltuvust ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Näeme, et taastuvenergia lahendusi tuleb rakendada hoonete energiatõhusamaks muutmisel, seal kus võimalik ning kulutõhususe aspektist lähtudes. Näiteks on leitud, et läbi uute ja rekonstrueeritavate hoonete lisandub iga-aastaselt hinnanguliselt kuni 21 MW päikeseelektri tootmisvõimsust. Taastuvenergiakogukonnad ning oma tarbeks toodetav taastuvenergia Tänane õiguslik ruum Eestis võimaldab mugavalt ja lihtsalt luua taastuvenergia kogukondi ning toota omatarbeks taastuvenergiat. Tänane äriseadustik lubab taastuvenergiakogukondadel tegutseda nii osaühingu kui ka aktsiaseltsina. Ainus kitsendus on, et taastuvenergiakogukond ei saa olla äriseadustiku mõistes täisühing ega usaldusühing, sest nende kahe juriidilise keha liikmed ei saa olla kohalikud omavalitsused. See-eest kohalikud omavalitsused saavad moodustada taastuvenergia kogukonna uue taastuvenergia direktiivi valguses. Lõpptarbijad, eelkõige kodutarbijad, säilitavad oma õigused ja kohustused vastavalt äriühingu põhikirjale, asutamislepingule jne. Ühtlasi lubab tänane elektrituruseadus tarbijal olla nii tootja kui ka tarbija rollis ehk on lubatud otseliiniga enda toodetud elektrienergiat edastada iseendale tarbimiseks, kui ka teistele ja ka selle eest teatud tingimustel toetust küsida. 24 2.2. Energiatõhususe mõõde i. Artikli 4 punktis b esitatud elemendid. Määruse (EL) 2018/1999 Artikli 4 punkti b järgi tuleb REKK 2030 dokumendis esitada:  energiatõhususe üldeesmärk;  kumulatiivne lõpptarbimise energiasääst aastatel 2021-2030;  indikatiivsed vahe-eesmärgid hoonete rekonstrueerimisel aastateks 2030, 2040 ja 2050;  rekonstrueeritavate keskvalitsuse hoonete summaarne pindala aastatel 2021-2030. Eesti oli 2017. aastal energia lõpptarbimisel elaniku kohta EL liikmesriikide seas EL keskmisel tasemel, kuid primaarenergia tarbimises elaniku kohta 7. kohal, vt Joonis 6 ja Joonis 7. Joonis 6 EL liikmesriikides energia lõpptarbimine elaniku kohta 2017. aastal (Eurostati andmete alusel). 2 0 1 7 e n e r g i a l õ p p t a r b i mi n e MWh/el 115,1 82,3 53,4 41,6 38,0 37,7 36,9 34,3 30,8 29,6 28,6 28,0 27,4 25,9 25,5 25,4 25,2 23,9 23,8 23,6 22,1 22,0 21,8 21,7 21,1 19,4 18,7 18,1 16,2 15,9 14,6 13,8 13,7 10,6 8,4 PORTUGAL LUXEMBOURG DENMARK SE R B IA SWEDEN CYPRUS EU 28 NORWAY GREECE ALBAN IA POLAND R OM ANIA M ALTA C ZE C HIA MONTENEGRO HUNGARY E STONIA LATV IA C R OATIA SPAIN NOR TH M AC E DONIA LITHU AN IA BULGARIA AUSTR IA SLOVE NIA ITALY NETHERLANDS IC E LAND FINLAND IR E LAND SLOVAKIA UNITE D KINGDOM B E LGIUM GERMANY FRANCE Joonis 7 EL liikmesriikide primaarenergia tarbimine elaniku kohta 2017. aastal (Eurostati andmete alusel). 25 2 0 1 7 p r i ma a r e n e r g i a t a r b i mi n e M W h / e l 201,08 84,67 67,48 61,24 54,08 50,32 49,86 44,37 43,94 43,15 42,04 41,70 37,38 35,89 35,51 35,03 34,56 34,29 31,40 31,23 30,35 30,02 29,06 28,59 26,66 25,71 25,16 24,97 24,60 23,32 20,47 19,16 18,69 15,03 9,42 PORTUGAL LUXEM BOURG DENMARK SE R B IA CYPRUS SWEDEN EU 28 GREECE POLAND R OM ANIA M ALTA MONTENEGRO C ZE C HIA HUNGARY E STONIA NORWAY FRANCE ALBAN IA LATV IA C R OATIA SPAIN BULGARIA LITHU AN IA NOR TH M AC E DONIA AUSTR IA SLOVE NIA ITALY NETHERLANDS IC E LAND FINLAND IR E LAND SLOVAKIA UNITE D KINGDOM B E LGIUM GERMANY Energiatõhususe üldeesmärk Iga liikmesriik peab andma õiglase panuse EL energiatõhususe direktiivis määratud EL energiatõhususe üldeesmärgi saavutamisesse, mille järgi ei tohi EL primaarenergia tarbimine aastal 2030 ületada 1273 Mtoe ja/või EL energia lõpptarbimine olla suurem kui 956 Mtoe. Selleks peab liikmesriik määrama enda indikatiivse panuse EL energiatõhususe eesmärgi (edaspidi energiatõhususe üldeesmärk) saavutamisse. ENMAK 2030 kirjeldab arengukava meetmete rakendamise oodatavate tulemustena primaarenergia tarbimist, energia lõpptarbimist ja energiamahukust aastal 2030 (vt ENMAK 2030 tabelid 1.2 ja 1.3). ENMAK 2030 järgi on oodatav primaarenergiaga tarbimine aastal 2030 10% väiksem kui 2012. aastal28, energia lõpptarbimine 32 TWh (115 PJ) ja Eesti majanduse energiamahukus 2 MWh/1000 €SKP2012. Oktoobris 2014 toimunud Euroopa Ülemkogu järeldused EL 2030 kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta29 põhinesid energiatõhususe osas Euroopa Komisjoni teatisel30, kus kirjeldati erinevaid Euroopa 2030. aasta primaarenergia tarbimise tasemeid ja nende tasemete saavutamise võimalikke mõjusid. Lähtudes EL energiatõhususe eesmärgi kujunemise taustast on kõige kohasem riigi energiapoliitikas keskenduda primaarenergia tarbimisele tervikuna ja võtta enda energiatõhususe üldeesmärgi aluseks primaarenergia tarbimine aastal 2030. Teised võimalikud energiatõhususe üldeesmärgi püstitamise alused on energia lõpptarbimine, 28 2012. aastal oli EUROSTAT andmetel Eesti sisemaine energia kogutarbimine 2012. aastal 256 PJ, st ENMAK 2030 järgi võib primaarenergia tarbimine Eestis olla kuni 230 PJ. 29 Euroopa Ülemkogu (23.–24. oktoober 2014) – Järeldused, http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST- 169-2014-INIT/et/pdf 30 COM(2014) 520 final, „Energiatõhusus ning selle panus energiajulgeolekusse ja 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku“, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?qid=1528977372755&uri=CELEX:52014DC0520 26 energiasääst primaarenergia tarbimises või energia lõpptarbimises aastal 2030 ning energiamahukus. EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse järgi peavad liikmesriigid enda energiatõhususe üldeesmärgis arvestama EL energiatõhususe direktiivi meetmeid, muid meetmeid energiatõhususe saavutamiseks liikmesriigi ja EL tasandil ning võivad võtta arvesse muid asjaolusid, mis mõjutavad primaarenergia tarbimist ja energia lõpptarbimist liikmesriigis. Nendeks muudeks asjaoludeks võivad olla näiteks: - kulutõhus energiasäästupotentsiaal tulevikus; - sisemajanduse koguprodukti muutused; - muutused energia impordis ja ekspordis; - muutused riigi energiabilansis, süsiniku ladustamise võimaluste areng; - varasemalt tehtud jõupingutused energiatõhususe saavutamiseks. Arvestades loetletud asjaolusid seab Eesti eesmärgiks aastaks 2030 kavandatud energiasäästu meetmete toel hoida energia lõpptarbimist praegusel tasemel ning vähendada primaarenergia tarbimist kuni 25 %, Joonis 8. Joonis 8 Eesti tegelik ja prognoositav energia tarbimine aastani 2030. 80 70 60 50 TWh 40 30 20 10 0 2005 2010 2015 2020 2025 2030 Energia lõpptarbimine (tegelik) Primaarenergia tarbimine (tegelik) Energia lõpptarbimine (REKK 2030 prognoos) Primaarenergia tarbimine (REKK 2030 prognoos) Kumulatiivne lõpptarbimise energiasääst aastatel 2021-2030 Energiatõhususe direktiivi Artikkel 7 kohustab liikmesriike saavutama energiasäästu lõpptarbimises. Nõutava säästu mahu määramise aluseks on keskmine energia lõpptarbimine. Ajavahemikus 2021-2030 tuleb igal aastal saavutada energiasääst, mis moodustab 0,8% aastate 27 2016-2018 keskmisest energia lõpptarbimisest. Saavutatav energiasääst peab olema kumulatiivne, st eelnevatel aastatel saavutatud säästu maht peab püsima läbi kogu perioodi. Nõutava kumulatiivse energiasäästu arvutus on esitatud Tabel 8. Tabel 8. Nõutav kumulatiivne energiasääst ajavahemikus 2021-2030 Näitaja Väärtus Märkused Energia lõpptarbimine 2016. aastal, TJ 117 999 Andmete allikas: Eurostat tabel Energia lõpptarbimine 2017. aastal, TJ 120 253 nrg100 Energia lõpptarbimine 2018. aastal, TJ NA Keskmine energia lõpptarbimine, TJ 120 00031 2016.-2018. aasta keskmine energia lõpptarbimine Nõutav iga-aastane energiasääst, TJ 960 0,8% keskmisest energia lõpptarbimisest Kumuleeruvate vahe-eesmärkide 55 Kumulatiivsuse põhimõtet koguarv perioodis arvestades võib ajavahemikku 2021-2030 vaadelda kui 55’st üksikust vahe-eesmärgiga osast, kus iga osa energiasäästu eesmärk on võrdne 0,8%’ga keskmisest energia lõpptarbimisest Nõutav energiasääst ajavahemikus 52 800 55·960 = 52 800 2021-2030, TJ Nõutav energiasääst ajavahemikus 14 667 1 GWh = 3,6 TJ 2021-2030, GWh Nõutava kumulatiivse energiasäästu arvutamisel võib energiatõhususe direktiivi alusel rakendada erinevaid meetodeid. Samas ei muuda nende meetodite rakendamine nõutava kumulatiivse energiasäästu mahtu aastatel 2021-2030. Rekonstrueeritavate keskvalitsuse hoonete summaarne pindala aastatel 2021-2030 Energiamajanduse korralduse seaduse § 5 kohaselt peab igal aastal viima 3% keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete summaarsest netopindalast, kus keskvalitsus kasutab pinda üle 250 m² ja mis ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele, nõuetele vastavaks. Seisuga 01.01.2018 oli Eesti Vabariigi territooriumil asuvate omandiõiguse või kasutuslepingu alusel keskvalitsuse poolt kasutatavate üle 250-ruutmeetrise kasuliku üldpõrandapinnaga hoonete kasulik üldpõrandapind kokku 1 354 752,1 m². Sellest vastas nõuetele 572 260,5 m². Seega tuleb EnKS nõude täitmiseks tagada, et keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete, mis vastavad vähemalt 2013. aastal jõustunud energiatõhususe miinimumnõuetele, kasulik üldpõrandapind oleks 2030. aastaks vähemalt 812 tuhat m². Aastatel 2021-2030 tuleb seega eesmärgi saavutamiseks rekonstrueerida kokku 170 000 m² hooneid32. Kokkuvõte 31 Vaja üle arvutada, kui 2017 ja 2018 statistilised andmed EUROSTATis avaldatakse. Esialgne info Statistikaametilt 2017. aasta kohta: lõpptarbimine kasvas 2017. aastal 2,8% võrreldes 2016. aastaga 32 Rahandusministeeriumi andmed 2019. 28 Eesti eesmärgid energiatõhususes on esitatud Tabel 9. Tabel 9. Eesti eesmärgid energiatõhususes aastaks 2030 ENMAK 2030 eesmärk: 2. Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja - tarbimine on säästlikum Eesmärgi nimetus Eesmärk Energiatõhususe üldeesmärk: primaarenergia tarbimine aastal 2030 ≤ 230 PJ33 Kumulatiivne lõpptarbimise energiasääst aastatel 2021-2030 14 422 GWh Rekonstrueeritavate keskvalitsuse hoonete summaarne pindala 170 000 m2 aastatel 2021-2030 ii. Soovituslikud vahe eesmärgid aastateks 2030, 2040 ja 2050, riigisiseselt kehtestatud mõõdetavad arengunäitajad, eeldatava energiasäästu ja laiema kasu tõenduspõhine hinnang ja nende panus liidu energiatõhususe eesmärkide saavutamisse, mis on esitatud riigi (avaliku ja erasektori) elamu- ja mitteeluhoonete renoveerimise pikaajalise strateegia tegevuskavades kooskõlas direktiivi 2010/31/EL artikliga 2a. Eelmine riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegia34 esitati Euroopa Komisjonile energiamajanduse korralduse seaduse alusel ning ENMAK 2030 põhjal oktoobris 2017. ENMAK 2030 näeb ette sihttasemed ja meetmed hoonete rekonstrueerimisel. Neid sihte võib saavutada tootes enam taastuvenergiat hoonetes. ENMAK 2030 meetmete rakendamise tulemusena oodatakse tulemusi, mida kirjeldab Tabel 10. Tabel 10. Sihid ja meetmed hoonete rekonstrueerimisel ENMAK 2030 eesmärk: 2. Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja - tarbimine on säästlikum ENMAK 2030 Mõõdik Indikatiivne meede sihttase 2.4. 3. Väikeelamute osakaal kogu hoonefondist, mille ≥ 40% energiatõhususarvu klass on vähemalt C või D 2.4. 3. Korterelamute osakaal kogu hoonefondist, mille ≥ 50% energiatõhususarvu klass on vähemalt C 2.4. 3. Mitteelamute osakaal kogu hoonefondist, mille ≥ 20% energiatõhususarvu klass on vähemalt C Uuendatud pikaajaline rekonstrueerimise strateegia tuleb Euroopa Komisjonile esitada 10. märtsiks 202035. Käesolevas dokumendis ei käsitleta EL hoonete energiatõhususe direktiivi (EL) 2018/84436 Artikkel 2a alusel 2020. aastal esitatava hoonete renoveerimisstrateegia indikatiivseid vahe-eesmärke aastateks 2040 ja 2050. 33 Number on kavas üle vaadata lähtuvalt õhusaasteainete vähendamise programmi raames tehtud modelleerimise tulemustest. 34 Riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegia energiatõhususe parandamiseks, MKM 2017, https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_building_renov_2017_et.pdf. Eesti seadusandluse põhjal on siinkohal kohasem termin ’rekonstrueerimine’ sõna ’renoveerimine’ asemel. 35 Määruse (EL) 2018/1999 artikli 55 punkt 1 alapunkt b. 36 http://data.europa.eu/eli/dir/2018/844/oj 29 iii. Kui see on asjakohane, muud riiklikud eesmärgid, sh pikaajalised eesmärgid või strateegiad ja sektoripõhised eesmärgid, ning riiklikud eesmärgid sellistes valdkondades nagu energiatõhusus transpordisektoris ning seoses kütmise ja jahutamisega. ENMAK 2030 käsitleb põhjalikult energiatarbimist transpordis ja kaugkütte sektorit, sh koostootmist. Samuti peab ENMAK 2030 oluliseks tänavavalgustuse kaasajastamist ja energiasäästu tootmisettevõtetes. Olulisel määral mõjutab efektiivsust Eesti energiamajanduses põlevkivi kasutamine. Riigikogu poolt 16.03.2016 kinnitatud „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030“37 (edaspidi PAK 2030) üheks strateegiliseks eesmärgiks on põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine. Meetmetega erinevate sektorite energiatõhususe tõstmiseks taotletakse indikatiivsete sihtide saavutamist, mida kirjeldab Tabel 11. Tabel 11. Valdkondlikud sihid energiatõhususes ENMAK 2030 eesmärk: 2. Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja - tarbimine on säästlikum ENMAK Mõõdik Indikatiivne 2030 meede sihttase 1.1 4. Ajavahemikus 2020-2030 rajatud täiendavate 25 MWel kaugküttevõrku tootvate koostootmisjaamade elektriline võimsus, MWel 2.2 1. Transpordinõudlus sõiduautode kasutamisel kasv ≤ 5% (2030) võrreldes 2010. aastaga, % 2.3 2. Sõidukipargi kütusekulu aastal 2030 ei ületa 2012. ≤ 8,3 TWh aasta taset 2.6 1. Kaugkütte soojuskao vähenemine aastaks 2030 0,1 TWh (võrreldes 2012. aastaga), TWh 2.8 1. Tootmisettevõtete energiasääst, GWh/a 460 (aastal 2023) 2.8 2. Renoveeritud tänavavalgustuspunktide arv 22 000 (aastal 2023) PAK 2030 strateegiline eesmärk 2. 1. Põlevkiviõli tootmise energeetiline efektiivsus, % üle 76% (täpsustatakse 2025. a.) 2.3. Energiajulgeoleku mõõde i. Artikli 4 punktis c sätestatud elemendid. Määruse (EL) 2018/1999 Artikli 4 punkti c järgi tuleb REKK 2030 dokumendis esitada info eesmärkidest või sihtidest:  varustuskindluses, st energiaallikate kasutuse ja kolmandate riikide impordi mitmekesistamisel; 37 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_16032016_Lisa.pdf# 30  energiasüsteemi paindlikkuse suurendamisel;  energiaallika(te)ga varustamise raskuste korral. Alljärgnevalt antakse ülevaade valdkondlikest sihtidest erinevates energiasüsteemi osade kaupa. Paindlikkus elektrisüsteemis Elektrisüsteemi piisavus ja paindlikkus (sh selle suurendamine) on tagatud elektrituruseaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide koosmõjus. Vastavalt kehtivale elektrituruseadusele arendab Eestis võrguettevõtja (sh põhivõrguettevõtja) võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Võrku arendades järgib võrguettevõtja varustuskindluse tagamise, tõhususe ning turgude integreerimise vajadust, arvestades neis valdkondades tehtavate uurimuste tulemusi.52 Elektrisüsteemi piisavuse tagamisel ja energiasüsteemi paindlikkuse arendamisel lähtutakse ENMAK 2030 varustuskindluse alameesmärgi meetmete 1.1. (Elektrienergia tootmise arendamine) ning 1.2 (Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne) (vt Tabel 12 ja punkt 2.4.3) sihtidest. Tabel 12. Sihid elektrisüsteemi piisavuse ning energiasüsteemi paindlikkuse tagamisel51 ENMAK 2030 eesmärk: 1. Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus ENMAK 2030 Mõõdik Indikatiivne meede sihttase 1.1. 2. Kütusevabade energiaallikate (päike, tuul, >25% (2030) hüdroenergia) osakaal elektri lõpptarbimises, % 1.1. 4. Kaugküttevõrku tootvate koostootmisjaamade >600 (2030) elektriline võimsus, MWel 1.2 1. Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus 90 (2030) minutites tarbimiskoha kohta aastas, minutit 1.2 2. Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, 150 (2030) MWh Varustuskindlus elektrisüsteemis Elektrisüsteemi varustuskindluse tagamisel lähtutakse ENMAK 2030 varustuskindluse alameesmärgi meetmete 1.1. (Elektrienergia tootmise arendamine) ning 1.2 (Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne) sihtidest (vt Tabel 13 ja punkt 2.4.3). Tabel 13. Sihid elektrienergia varustuskindluse tagamisel51 ENMAK 2030 eesmärk: 1. Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus ENMAK 2030 Mõõdik Indikatiivne meede sihttase 1.1. 1. Kohalike elektritootmisvõimsuste olemasolu N-1-1 Täidetud (2030) kriteeriumi täitmiseks 1.1. 2. Kütusevabade energiaallikate (päike, tuul, >25% (2030) hüdroenergia) osakaal elektri lõpptarbimises, % 1.1. 4. Kaugküttevõrku tootvate koostootmisjaamade >600 (2030) elektriline võimsus, MWel 31 1.1. 5. Imporditud kütuste osakaal elektritootmises <50% 1.1. 6. Kodumaise elektri osakaal avatud turu tingimustes >60% 1.2 1. Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus 90 (2030) minutites tarbimiskoha kohta aastas, minutit 1.2 2. Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, 150 (2030) MWh 1.2 3. Riigi välisühenduste kasutusvalmidus, % 96% (2030) 1.2 5. Uute 330 kV (Sindi-Riia ja Sindi-Harku) liinide Rajatud (2020) rajamine 1.2 6. Eesti on ühendatud Euroopa Liidus juhitava Ühendatud (2030) sünkroonalaga Samuti panustavad elektrisüsteemi vastupanuvõimesse Balti riikide sünkroniseerimise projekti (vt punkt 2.4.2) raames tehtavad investeeringud Balti riikides, mis aitavad kõrvaldada pudelikaelu nii Eestis kui ka teistes Balti riikides ning suurendavad välisühenduste kasutamisvalmidust ning elektrisüsteemi paindlikkust kiiretele muutustele elektritootmises. Põlevkivist elektrienergia tootmise äralangemisel tagab elektri varustuskindluse piisavuse ühendatavus naaberriikidega ja tulevikus võimsusmehhanismide rakendamine. Gaasisüsteem Gaasisüsteemi varustuskindluse tagamise eest vastutab maagaasiseaduse kohaselt süsteemihaldur. Süsteemihalduril on kohustus tagada sõlmitud lepingute kohaselt igal ajahetkel gaasisüsteemi varustuskindlus ja bilanss. Gaasisüsteemi arendamisel lähtub süsteemihaldur teadaolevast nõudlusest ja selle prognoosist, s.h teadaolevatest võrguga uutest liitujatest. Seejuures peab olema igal ajahetkel täidetud infrastruktuurinormi N-1 kriteeriumi38 täitmine. Gaasisüsteemi varustuskindluse tagamist kajastab ENMAK 2030 varustuskindluse alameesmärk 1.3 (Gaasivarustuse tagamine). Tabel 14. Sihid gaasisüsteemi ja -turu arendamisel ning gaasivarustuse mitmekesistamisel. ENMAK 2030 eesmärk: 1. Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus ENMAK 2030 Mõõdik Indikatiivne meede sihttase 1.3. 1. Infrastruktuurinormi (N-1) täitmine Täidetud 1.3. 2. Gaasivarustuses suurima tarneallika osakaal 70% (2030) 1.3. 3. Suurima gaasimüüja osakaal turul 32% (2030) 1.3. 4. Varustuskindluse normi täitmine Täidetud (2030) 1.3. 5. Gaasituru kontsentreeritus (HHI39) <2000 (2030) 1.3. 6. Eesti-Soome gaasiühendus Balticconnector Rajatud (2019) 38 N-1 kriteeriumina käsitletakse olukorra hinnangut, kui üks suurim ühendus gaasi tarnimiseks katkeb. Kui katkemise korral on võimalik tarned ümber korraldada nii, et varustuses häireid ei teki, on N-1 kriteerium täidetud. 39 HHI - Herfindahl-Hirschmani indeks, mis varieerub vahemikus 0..10000 ning mille saamiseks liidetakse iga üksiku gaasimüüja turuosa osakaalu ruudud [∑(xi)2]. Suurem väärtus iseloomustab gaasituru suuremat sõltuvust ühest gaasimüüjast. HHI<2000 puhul on Eestis 7 gaasimüüjat, kellest suurim omab turuosa alla 32%. 32 Vähendamaks gaasi varustuskindlust mõjutavate tegurite tõenäosust ja tagamaks valmisolekut tulla toime gaasi suuremahuliste tarnehäiretega, kinnitab majandus- ja taristuminister iga kahe aasta tagant Eesti gaasi tarnehäiretega toimetuleku kava ja ennetava tegevuskava gaasi varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks (lähtudes määrusest nr (EL) 2017/1938). Viimane sellekohane kava kinnitati 2017. aastal40. ii. Riiklikud eesmärgid, et suurendada energiaallikate mitmekesistamist ja kolmandatest riikidest pärit energiatarneid ning piirkondlike ja riiklike energiasüsteemide vastupanuvõimet. Eesti imporditud energiast sõltuvuse määr on EL riikide hulgas üks väiksemaid, kuid maagaasi ja mootorikütuste osas sõltub Eesti väga kõrgel määral impordist. Kui mootorikütuste osas on võimalik kasutada mitmeid erinevaid tarnekanaleid, siis maagaasi tarneteks on võimalused piiratumad. Sellest ajendatuna on ENMAK 2030 dokumendis võetud sihid gaasivarustuse mitmekesistamiseks, mida kirjeldab Tabel 14 peatükis 2.3.i. Eesti maagaasitarbimine moodustab energiabilansist ca 5%. Energiaallikate mitmekesistamise raames on Eesti alustanud kohalikust toorainest biometaani tootmist. 2018. aastal toodeti Eestis biometaani 40 GWh ulatuses. Aastaks 2030 on riik võtnud eesmärgiks motiveerida tootjaid tootma biometaani mahus 380 GWh aastas. iii. Kui see on asjakohane, kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise vähendamisega seotud riiklikud eesmärgid, et suurendada piirkondlike ja riiklike energiasüsteemide vastupanuvõimet Vähese impordisõltuvuse säilitamiseks on vajalik hoida kodumaiste kütuste kõrget panust energiabilansis. Ülevaade sihtidest on integreeritud peatükki 2.3.i (vt Tabel 13). iv. Riiklikud eesmärgid, mis on seotud riikliku energiasüsteemi paindlikkuse suurendamisega, eelkõige omamaiste energiaallikate kasutuselevõtu, tarbimiskaja41 ja energia salvestamise abil. Elektrisüsteemi paindlikkusega seonduv on kirjeldatud peatükis 2.3.i 2.4. Energia siseturu mõõde 2.4.1. Elektrivõrkude omavaheline ühendatus 40 Ennetav tegevuskava gaasi varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks. Gaasi tarnehäirega toimetuleku kava (2017) - http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=18309. 41 Inglise keeles demand response 33 i. Elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase, mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud. Euroopa Liidu liikmesriikide elektrivõrkude omavahelise ühendatuse sihttasemeks on vähemalt 10% aastaks 2020 ning vähemalt 15% aastaks 203042. Elektrivõrkude omavahelise ühendatuse suurendamisel on kriitilise tähtsusega liikmesriikide vaheline koostöö. Liikmesriigid peaksid ühendatuse taseme saavutamisel tuginema kolmele miinimumkriteeriumile: a) elektri börsihinna hinnaerinevus regioonide, liikmesriikide või hinnapiirkondade vahel ületab 2 €/MWh; b) riikidevaheline ülekandevõimsus on <30% tiputarbimisest; c) riikidevaheline ülekandevõimsus on <30% taastuvenergia tootmisvõimsusest. Sealjuures on oluline märkida, et uute piiriüleste ühenduste kavandamisel tuleb arvestada sotsiaalmajanduslike ning keskkonnamõjudega. 2017. aastal oli Eesti elektrivõrkude ühendatuse tase Euroopa Liitu kuuluvate riikidega (Läti, Soome) 63%42. Ühendusvõimsus EE-LV suunal oli 900 MW, EE-FI suunal 1016 MW. 2030. aastaks on hinnatud, et EE-LV suunaline võimsus suureneb 1379 MW-ni43, tulenevalt Eesti- Läti 3. elektriühenduse44 valmimisest. ENTSO-E pikaajalises elektrivõrgu arengukavas (TYNDP 201845) on hinnatud, et 2030. aastal täidab Eesti kõiki kolme eelnimetatud kriteeriumit kõigi analüüsitud stsenaariumite korral Joonis 9. Joonis 9. Elektrivõrkude omavahelise ühendatuse kriteeriumite täitmine 2030. aastal EUCO 2030 stsenaariumi korral 45, 46 42 European Commission. Communication on strengthening Europe’s energy networks. https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/communication_on_infrastructure_17.pdf 43 ENTSO-E. TYNDP 2018. Input data. https://tyndp.entsoe.eu/maps-data/ 44 Elering AS: Eesti-Läti kolmas ühendus. https://elering.ee/eesti-lati-kolmas-uhendus 45 ENTSO-E. TYNDP 2018. Europe’s Network Development Plan to 2025, 2030 and 2040. https://tyndp.entsoe.eu/tyndp2018/ 46 EUCO 2030 stsenaarium = 2014. aastal kokku lepitud EL-i üleste energia- ja kliimaeesmärkide täitmise stsenaarium. 34 Kuigi Eesti ja teised Balti riigid täidavat elektrivõrkude omavahelise ühendatuse kolme kriteeriumi, on Balti riikide võrgud Euroopa Liidu elektrivõrkudega veel täielikult ühendamata. Nimelt ei paikne Balti riigid EL-i õigusele alluvas sünkroonalas. Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid töötavad sünkroonselt Venemaa ühendatud energiasüsteemiga (IPS/UPS). Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine EL-i õigusele alluvasse sünkroonalasse 2025. aasta paiku on Eesti ja teiste Balti riikide üks tähtsamaid energiapoliitika eesmärke ning mõjutab oluliselt elektrivõrgu pikaajalist arengut. 2018. suvel allkirjastatud teekaardis47 kinnitasid Balti riikide peaministrid, Euroopa Komisjoni president ning Poola peaminister sünkroniseerimise projekti tähtsust ning tunnustasid Balti riikide soovi sünkroniseerida mandri- Euroopa sagedusalasse. Sünkroniseerimise projekti raames tugevdatakse muuhulgas ka Balti riikide omavahelisi ühendusi ning projekt panustab ka Poola elektrivõrkude ühendatuse suurendamisse48. 2.4.2. Energia ülekande taristu i. Elektrienergia ja gaasi ülekande taristu põhiprojektid ja vajaduse korral moderniseerimisprojektid, mis on vajalikud energialiidu strateegia viie mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks. Elektrisüsteem Eesti elektrisüsteemis on lähiperioodil (aastani 2030) suurimaks eesmärgiks Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine Euroopa Liidu õigusele alluvasse sagedusalasse. Balti riikide sünkroniseerimise projekt on olnud Euroopa Liidu ühishuviprojektide (Projects of Common Interest – PCI) nimekirjas alates 2013. aastast ning selle raames toimuvad tegevused nii Eestis, Lätis, Leedus kui ka Poolas (Joonis 10). 47 Political Roadmap on the synchronisation of the Baltic States' electricity networks with the Continental European Network via Poland. https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/c_2018_4050_en_annexe_acte_autonome_nlw2_p_v2.doc x 48 ENTSO-E. Project 170 – Baltics synchro with CE. Interconnection targets. https://tyndp.entsoe.eu/tyndp2018/projects/projects/170 35 Joonis 10. Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri-Euroopa sagedusalasse48. Joonisel on kujutatud esialgne visand sünkroniseerimise plaanist ja hõlmab uuendatavaid liine. Eesti elektrivõrgus sünkroniseerimise projekti raames teostatavad tegevused on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 15). Projekt viiakse ellu Balti riikide ning Poola koostöös. Täpne ülevaade projekti staatusest ning tegevustest on leitav projekti kirjeldavalt ENTSO-E veebilehelt48. Tabel 15. Sünkroniseerimise projekti tegevused Eestis48 Investeeringu nimetus PCI Investeeringu Aeg number maht, mln € L386 Kilingi-Nõmme-Riga 4.2.1 120 2020 L735 Harku-Sindi 4.2.2 60 2021 L300 Balti-Tartu 4.8.2 51 2024 L301 Tartu-Valmiera 4.8.1 31 2025 L353 Viru-Tsirguliina 4.8.4 73 2025 Eesti elektrisüsteemi 4.8.9 33 2024 juhtimissüsteemide uuendamine Kokku 368 Sünkroniseerimise projekt panustab EL-i energialiidu strateegia järgmistesse mõõdetesse:  Energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus;  Täielikult integreeritud energia siseturg;  Kliimameetmed – majanduse dekarbonseerimine;  Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime. Eesti elektrisüsteem peab valmistuma ka Lääne-Eesti ja Saarte vaheliste ühenduste tugevdamiseks seoses suurte võimsuste lisandumisega mere-ja maismaa tuuleparkide arendamistest. Tuleviku perspektiivi silmas pidades on ka KOV-del otstarbekas kaaluda üldplaneeringusse suunise lisamist, mille järgi kavandatakse merel toimuvate tegevustega seotud taristuobjektid (nt tuuleparkide kaabelühendused) maismaal avaliku protsessi kaudu. 36 Sellest tulenevalt rajab Elering AS Lääne-Eesti Harku-Lihula-Sindi 330/110kV kõrgepinge õhuliini, mis on üks suurimaid siseriiklike taristuprojekte ning kuhu on võimalik integreerida kuni 1000MW tuulepark. Uuritakse ka võimalusi arendada ühisprojekte Lätiga, mis võimaldaksid läbi Euroopa ühendamise rahastu (CEF) saada rahastust liinide arendamiseks ja varustuskindluse tõstmiseks Eesti elektrisüsteemis, näiteks Läti-Eesti ühine tuulepark Liivi lahes. Gaasisüsteem Eesti gaasisüsteemi suurimad väljakutsed on süsteemi ühendamine Soome gaasisüsteemiga läbi Balticconnectori ehitamise aastaks 2019 ning sellega seotult Karksi mõõtesõlme renoveerimine aastaks 2019. Balticconnectori läbilaskevõime on projekti kohaselt 7,2 mln m3 maagaasi ööpäevas. Mõõtesõlme renoveerimine tagab kahesuunalise gaasivoo Eesti ja Läti vahel. Balticconnector ja selle ehitamisega seotud rajatised on olnud PCI nimekirjas aastast 2013 (Balticconnectori projekti number 8.1.1). Balticconnector panustab valmimisjärgselt regiooni gaasituru füüsilisse integreerimisse ja turu likviidsusesse järgmistel viisidel: - paraneb maagaasi varustuskindlus nii Eestis kui Soomes - moodustub suurem Soomet ja Balti riike hõlmav maagaasiturg koos alternatiivsete tarnekanalitega, mis suurendab konkurentsi gaasiturul - paranevad võimalused taastuvenergia (biometaan) kasutamiseks - suureneb maagaasi varustus- ja tarnekindlus Balti-Soome piirkonnas, andes maagaasile võrdsed võimalused konkureerimaks teiste primaarkütustega - paraneb Soomet ja Balti riike hõlmava ühise gaasituru integreeritus Euroopa Liidu ühtse turuga, kui valmis saab ka Leedu-Poola gaasiühendus GIPL - kaob Soome isoleeritus ülejäänud Euroopa Liidu riikide maagaasi ülekandesüsteemist, mis tagab Soomele ligipääsu Lätis asuvale maa-alusele gaasihoidlale. Balticconnectori rajamisega laiendatakse ka Eesti-Läti gaasisüsteemide vahelist ühendust. Projekti sisuks on ühendustorustiku parendamine Eesti ja Läti vahel, mis hõlmab kompressorjaama ja uue gaasimõõtejaama ehitust Eestis. Balticconnector panustab EL-i energialiidu strateegia järgmistesse mõõdetesse:  Energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus (paraneb gaasi varustusindlus);  Täielikult integreeritud energia siseturg (Soome gaasiturg ühendatakse Balti riikide ja tulevikus Kesk-Euroopa gaasituruga);  Kliimameetmed – majanduse dekarbonseerimine (taastuvast energiaallikast toodetud gaasi ülekandmine);  Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime (likviidne turg, uued võimalused turul). 37 ii. Kui see on kohaldatav, muud kavandatud peamised taristuprojektid kui ühishuviprojektid49. Ei kohaldu. 2.4.3. Turgude lõimimine i. Energia siseturu muude aspektidega seotud riiklikud eesmärgid, sh eesmärkide saavutamise ajakava. Käesolevas peatükis tuleb anda ülevaade, mis käsitleb siseturu muude aspektidega seotud riiklikke eesmärke. Nendeks on näiteks süsteemi paindlikkuse suurendamise (eelkõige seoses konkurentsipõhiste elektrihindade edendamisega vastavalt valdkondlikule õigusele), turgude lõimimise ja liitmisega (mille eesmärk on suurendada olemasolevate ühenduste kaubeldavat võimsust), arukate võrkude, koondamise, nõudluskaja, salvestamise, hajatootmise, jaotamise, ümberjaotamise ja piiramise mehhanismide ning reaalajas edastatavate hinnasignaalidega seotud riiklikud eesmärgid. Elektrisüsteem Eesti elektrisüsteemi ühendusliinide võimsusest meie naaberriikidega on Eestist välja suunal turu kasutusse antud >90% (Tabel 16). Tabel 16. Turu kasutusse antud välisühenduste võimsus Eestis 2016. aastal50 Maksimaalne Turu kasutusse Piir Suund Osakaal, % võimsus, MW antud võimsus, MW EE-FI EE->FI 1000 965 97% EE-FI FI->EE 1000 975 98% EE-LV EE->LV 836 779 93% EE-LV LV->EE 836 670 80% Turgude lõimimise ning liitmisega seonduvad eesmärgid ja mõõdikud on defineeritud Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030 (ENMAK 2030)51 (Tabel 17). Arengukavas on välisühenduste kasutusvalmidusele aastal 2030 seatud indikatiivseks sihttasemeks 96%. Ülaltoodud tabelist (Tabel 16) nähtub, et EE-FI ühenduste puhul on see tase saavutatud. EE- LV ühenduste kasutusvalmiduse suurendamisele on suunatud ENMAK 2030 varustuskindluse alameesmärgi mõõdik „Uute 330 kV (Sindi-Riia ja Sindi-Harku) liinide rajamine“ (nn. Eesti- Läti 3. elektriühendus), mille täitmine on planeeritud aastasse 2021. Samuti panustavad välisühenduste kasutusvalmiduse suurendamisse teised sünkroniseerimise projekti (vt peatükk 2.4.2) raames tehtavad investeeringud Balti riikides, mis aitavad kõrvaldada pudelikaelu kõigis 49 Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrusega (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39). 50 ACER. Market Monitoring Report 2016. https://www.acer.europa.eu/Official_documents/Acts_of_the_Agency/Publication/ACER%20Market%20Monito ring%20Report%202016%20-%20ELECTRICITY.pdf 51 Vabariigi Valitsus. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030. https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 38 Balti riikides ning suurendada elektrisüsteemi vastupidavust kiiretele muutustele elektri tootmises ning tarbimises. Tabel 17. Turgude lõimimise ning liitmisega seotud eesmärgid ja mõõdikud 51 ENMAK 2030 eesmärk: 1. Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus ENMAK 2030 Mõõdik Indikatiivne meede sihttase 1.2 3. Riigi välisühenduste kasutusvalmidus, % 96% (2030) 1.2 5. Uute 330 kV (Sindi-Riia ja Sindi-Harku) liinide Rajatud (2020) rajamine 1.2 6. Eesti on ühendatud Euroopa Liidus juhitava Ühendatud (2030) sünkroonalaga Lisaks elektritaristu arendamisele tegelevad nii põhivõrguettevõtja (Elering AS) kui ka suurim jaotusvõrguettevõtja (Elektrilevi OÜ) arendusprojektidega, soodustamaks paindlikkusteenuste kasutuselevõttu Eesti elektrisüsteemis (nt H2020 projekt EU-SysFlex; Balti riikide ühtse tasakaalustamisteenuste turu kasutuselevõtt alates 01.01.2018). Neid tegevusi soodustab asjaolu, et vastavalt elektrituruseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele „Võrgueeskiri“ on alates 01.01.2017 kõik Eesti elektritarbijad varustatud kaugloetavate arvestitega. Gaasisüsteem Ülevaade gaasituru lõimimisega seotud sihtidest on antud peatükis 2.3.i (vt Tabel 14). Eesti gaasituru lõimimine teiste Balti riikide ja Soome gaasituruga on protsessis aastast 2016, mil Balti riikide ja Soome asjakohased ministeeriumid, süsteemihaldurid ja regulaatorid tegutsevad ühtse gaasituru loomise nimel. Osapooled on koondunud koostöögruppi, mille eesmärgiks on jõuda harmoneeritud turureeglite ja gaasisüsteemi gaasi sisestamise ühise hinna (Eesti, Läti, Leedu + Soome) loomiseni aastaks 2020. Teekaardi vajalike tegevustega kinnitasid Balti peaministrid detsembris 2016. Üheks olulisemaks ülesandeks on regionaalsel gaasiturul riikide piiridel gaasi ülekandetasu kaotamine. Eesmärgiks on tagada, et aastast 2019 ei ole Leedu, Läti, Eesti ja Soome vahel gaasi ülekandetasu. Alles jääb ainult regiooni siseneva gaasivoo hind (ühelaadne kogu regioonis) ning gaasivoo väljundhind (iga riigi enda otsustada). Regiooni ühtse turu loomise tulemusena on üle nelja riigi ühised turureeglid, ühine bilansipiirkond, riigipiiridel puuduvad ülekandetasud ning süsteemihalduritel on süsteemivastutuse kandmiseks ühine IT-platvorm. Turgude lõimimise osas on füüsilise taristu arendamise võtmekohtadeks Balticconnectori valmimine aastaks 2019 ning Eesti-Läti gaasisüsteemide vahelise ühenduse täiendamine kompressorjaama ja uue gaasimõõtejaama ehitamine. ii. Kui see on kohaldatav, riiklikud eesmärgid taastuvenergia tootmiseks vajalikuks elektrisüsteemi piisavuseks ja energiasüsteemi paindlikkuseks, sh nende eesmärkide saavutamise ajakava. Elektrisüsteemi piisavus ja paindlikkus taastuvenergia tootmiseks on tagatud elektrituruseaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide koosmõjus. Vastavalt kehtivale elektrituruseadusele arendab Eestis võrguettevõtja (sh põhivõrguettevõtja) võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, 39 mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Elektrituruseaduse kohaselt võivad ka tarbijad hakata elektrienergiat omatarbeks tootma ning ülejääki võrku müüma. Ühtlasi on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia eest võimalik saada toetust. Võrku arendades järgib võrguettevõtja varustuskindluse tagamise, tõhususe ning turgude integreerimise vajadust, arvestades neis valdkondades tehtavate uurimuste tulemusi 52. Võrguga liitumise või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise puhul tuleb elektri tootjal tasuda kõik tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tootmistingimuste muutmiseks vajalikud kulud, sealhulgas uute elektripaigaldiste ehitamise ja olemasolevate elektripaigaldiste ümberehitamise kulud.53 Tabel 18. Elektrisüsteemi piisavuse ning energiasüsteemi paindlikkuse tagamine taastuvenergia tootmiseks 51 ENMAK 2030 eesmärk: 1. Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus ENMAK 2030 Mõõdik Indikatiivne meede sihttase 1.1. 2. Kütusevabade energiaallikate (päike, tuul, >25% (2030) hüdroenergia) osakaal elektri lõpptarbimises, % 1.1. 4. Kaugküttevõrku tootvate koostootmisjaamade >600 (2030) elektriline võimsus, MWel 1.2 1. Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus 90 (2030) minutites tarbimiskoha kohta aastas, minutit 1.2 2. Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, 150 (2030) MWh Eesmärgi täitmise mõõdikud suunavad võrguettevõtjaid tegema vajalikke investeeringuid ning töötama välja lahendusi taastuvenergia tõhusamaks integreerimiseks Eesti elektrisüsteemi. Heaks näiteks sellisest innovatsioonist on Eesti põhivõrguettevõtja (Elering AS) poolt välja töötatud kaardirakendus Joonis 11, mis näitab aasta kaupa ära vabad võimsused ettevõttele kuuluvas elektrivõrgus ning võimaldab seeläbi taastuvenergia tootjatel oma projekte efektiivsemalt planeerida. 52 Riigikogu. Elektrituruseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/125012017002?leiaKehtiv 53 Vabariigi Valitsus. Võrgueeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/116022016014?leiaKehtiv 40 Joonis 11. Elering AS-i vabade liitumisvõimsuste kaardirakendus54 Samuti panustab taastuvenergia integreerimise võimekuse suurendamisse sünkroniseerimise projekt (vt peatükk 2.4.2), mille raames kõrvaldatakse elektrisüsteemi pudelikaelad kogu Baltikumis. iii. Kui see on kohaldatav, riiklikud eesmärgid seoses tagamisega, et tarbijad osalevad energiasüsteemis ning saavad kasu omatootmisest ja uutest tehnoloogiatest, sh arukatest arvestitest. Kõik elektritarbijad peavad alates 01.01.2017 olema varustatud kauglugemisseadmetega, mis salvestavad ja edastavad kesksesse andmebaasi (andmeladu – e.elering.ee) vähemalt tunniandmeid. Tarbijatel on oma andmetele vaba ligipääs. Samuti saavad tarbijad võimaldada andmetele ligipääsu vabalt valitud teenusepakkujale. iv. Riiklikud eesmärgid, millega tagada elektrisüsteemi piisavus, ja kui see on asjakohane, energiasüsteemi paindlikkus taastuvenergia tootmiseks, sh eesmärkide saavutamise ajakava. Kirjeldatud punktis 2.4.3 ii. 54 Elering AS. Vabade liitumisvõimsuste kaardirakendus. https://elering.ee/vabade-liitumisvoimsuste-rakendus/ 41 v. Kui see on kohaldatav, riiklikud eesmärgid, millega tagatakse energiatarbijate kaitse ja energia jaemüügisektori konkurentsivõime suurendamine. Ei ole kohaldatav. 2.4.4. Energiaostuvõimetus55 Kui see on kohaldatav, energiaostuvõimetusega seotud riiklikud eesmärgid, sh nende saavutamise ajakava. Eesti kehtivad riiklikud arengudokumendid ei käsitle energiaostuvõimetust iseseisva küsimusena. Leibkondade toimetulekut vaadeldakse terviklikult nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. „Heaolu arengukava 2016–2023“56 seab sihiks vaesuse vähendamise ning taotleb absoluutse vaesuse määra vähendamist 5,8%’ni ning suhtelise vaesuse määra vähendamist 15%’ni aastaks 2023. Energiatõhususe direktiivi EL 2018/2002 Artikkel 7 nõuete ülevõtmiseks on 2019. aastal täiendamisel energiamajanduse korralduse seadus, mille käigus täpsustatakse energiaostuvõimetuse lahendamise korra välja töötamine. Selleks, et saavutada erinevate meetmete kaudu energiatõhususe eesmärke, tuleb renoveerimise vms meetmete ettevalmistamisel silmas pidada, kas ja kuidas saaks energiaostu riskigruppi ja energiaostuvõimetuid isikuid kaasata energiatõhususe meetmetesse, et ka neil oleks võimalik osa saada elamispinna energiatõhusamaks muutmise meetmetest. Direktiivi ülevõtmisel seotakse energiavaesuses energiaostuvõimetu isik toimetulekutoetusega, mis tähendab, et toimetulekutoetuse saajate arv ongi energiaostuvõimetu isik. Energiaostuvõimetuks isikuks loetakse üksi elavat isikut või perekonda, kes on viimase kuue kuu jooksul saanud vähemalt ühel korral eluasemekulude (sh energiaostu) tagamiseks toimetulekutoetust ning kelle eelmise kuu sissetulek (bruto) ei ole suurem kui töötasu alammäär tarbimiskaalude 1,0;0,8;1,2 korral. Toimetulekutoetust eluaseme kulude, sh ka korterelamu laenu katteks sai 2018. aastal kokku ligi 21 tuhat elanikku, st 1,6% Eesti elanikest. 2019. aasta I poolaastal anti eluaseme kulude katteks toetust ulatuses 5,8 mln eurot, millest 136 317 eurot läks korterelamu renoveerimise laenumakseks. Direktiiviga nr 2018/2002 taotletakse majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele füüsilistele isikute ja leibkondade olukorra parandamist, kes pole võimelised täiendava toetuseta energiasäästu meetmetes osalema. Selle saavutamiseks tuleb üldise energiasäästukohustuse täitmiseks vajalike meetmete seast, mille loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus, määrata poliitikameetmed majanduslikult ebakindlas olukorras olevatele füüsilistele isikutele, leibkondadele või nendele suunatud teenuste pakkujatele leevendamaks energiaostuvõimetust. Juba täna on energiasäästumeetmetes ette nähtud energiaostuvõimetule isikule energiatõhususmeetmete kättesaamine: 55 Inglise keeles energy poverty 56 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 42 1) Lasterikaste perede kodutoetus. Toetuse raames parandatakse madala sissetulekuga lasterikaste leibkondade elamistingimusi. 2) Korterelamute rekonstrueerimise toetus. Toetuse raames parandatakse korterelamute energiatõhusust ning toetatakse kõiki korteriühistu liikmeid energiasäästule suunatud tööde teostamisel. Erisus on loodud nendele piirkondadele, kus on kinnisvara väärtus madalam ja energiavaesus suurem. 3) Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhine investeeringutoetus. Toetuse raames parandatakse üürieluruumide kättesaadavust leibkondadele, kes ei saa soetada endale eluruumi või üürida seda üüriturult, sealhulgas sotsiaalmajanduslikult vähem kindlustatud isikud. European Energy Poverty Observatory statistika järgi 57 ei paista Eesti väga probleemsena silma. Näiteks kütmise tagamisel oli probleem 2,9% majapidamistest, võrreldes EL keskmise 7,9%. Võlgnevusi energiaarvete tasumisel on 6,3% majapidamistest võrreldes EL keskmise 7%-ga. Eesti perede energiamaksete osakaal sissetulekust on EL keskmisele (16,3%)- st 16,2% väga lähedal. Ainuke küsimus on jahutus, kus eluruumi jahedana hoidmine on problemaatilisem kui paljudes teistes riikides (Eesti 23,3% võrreldes EL keskmise 19,2%-ga). Kokkuvõttes võib öelda, et energiaostuvõimetuse poolest on Eesti seis EL keskmisest natuke parem. 2.5. Teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde i. Energialiiduga seotud avaliku ja – kui need on olemas – erasektori teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevad riiklikud rahastamis- ja muud eesmärgid ning vajaduse korral eesmärkide saavutamise ajakava. ENMAK 2030 üldeesmärk on tagada mh majanduse konkurentsivõimelisuse kasv: Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. ENMAK 2030 täitmisele kaasa aitamiseks on välja töötatud teadus- ja arendustegevuse (TA) programm, mis sisaldab mh energiatehnoloogiate TA tegevusi. ENMAK TA programmis on toodud ENMAK 2030 eesmärkide täitmisele kaasa aitamise mõõdikud ja ajakava aastani 2023. ENMAK TA programm keskendub energeetikaalase teabe levitamise keskkonna arendamisele (www.energiatalgud.ee) ja tarbijani viimisele, rahvusvahelises energiatehnoloogiaalases koostöös ja energeetikaga seotud projektides osalemisele, taastuvate energiaallikate integreerimisele elektrivõrku ja varustuskindlusele, biokütuste ja elektrisõidukite kasutusele võtule, bioenergia ressursside kättesaadavusele tulevikus, pikaajalise hoonete renoveerimise strateegia välja töötamisele, põlevkivi efektiivsemale kasutusele. Riiklikke konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arengukavasid aastani 2030 pole veel välja töötatud. Seetõttu pole võimalik neis seatavaid rahastamis- ja muid eesmärke (sh seoses erasektoriga) arvestada energia- ja kliimaeesmärkide püstitamisel aastani 2030. Eesti kehtivad riiklikud arengudokumendid ei püstita eraldiseisvaid energiamajandusega seotud teadus- ja arendustegevuse eesmärke. Energiamajandusega seotud teadus- ja 57 Bouzarovski, S. & Thomson, H. (2019) Transforming Energy Poverty Policies in the European Union: Second Annual Report of the European Union Energy Poverty Observatory. 43 arendustegevus panustab üldiste riigi teadus- ja arendustegevuse eesmärkide saavutamisse. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” taotleb teadus- ja arendustegevuse rahastamisel järgmiste sihtide saavutamist:  teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase peab olema vähemalt 3% SKPst; ja  erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused peavad olema 2% SKPst. Teadus- ja arendustegevusi ja innovatsiooni konkurentsivõime tõstmiseks käsitlevad valdkondlikud kehtivad arengukavad:  Eesti maaelu arengukava 2014-2020  Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“  Riigi jäätmekava 2014-2020  Eesti metsanduse arengukava aastani 2020  Transpordi arengukava 2014-2020 Koostamisel on põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, metsanduse arengukava aastateks 2021-2030, taristu ja liikuvuse arengukava 2021-2030. ii. Puhta energia tehnoloogia edendamisega seotud riiklikud 2050. aasta eesmärgid, kui need on olemas, ning vajaduse korral riiklikud eesmärgid, sh pikaajalised (2050), mis on seotud vähese CO2 heitega tehnoloogia kasutuselevõtuga, sh suure energiakasutusega ja rohkesti CO2 heidet tekitavate tööstussektorite CO2 heite vähendamise ning vajaduse korral seonduva CO2 transpordi ja säilitamise taristu tehnoloogia. Arengudokumendiga „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ 58 lepiti riiklikul tasemel kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis, valdkondlikes ja valdkonnaülestes poliitikasuundades, millega seatakse selge teekond kliimamuutuste leevendamiseks. Esimese kogu majandust hõlmava poliitikasuunise kohaselt kujundatakse Eestist atraktiivne keskkond eelkõige kasvuhoonegaaside heidet vähendavate innovaatiliste tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamiseks. Samuti soodustatakse nende eksporti ja globaalset rakendamist kliimamuutustega seotud üleilmsete probleemide lahendamiseks. Lisaks käsitleb vähese CO2-heitega tehnoloogia kasutuselevõttu ka energeetika ja tööstuse valdkondlikud suunised, milledest esimese kohaselt soodustatakse tööstuslikes protsessides valdavalt vähese CO2 eriheitega tehnoloogiate rakendamist ning ressursside tõhusat kasutamist. Teise innovaatilisust käsitleva suunise kohaselt eelistatakse energeetika ja tööstuse kasvuhoonegaaside heite piiramisel teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, millega edendatakse tõhusate energiatehnoloogiate arengut ning kodumaise taastuvenergiaressursi maksimaalset väärindamist, suurendatakse primaarenergia kokkuhoidu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet. Näiteks puhta energia tehnoloogiatest plaanib Eestis erasektor ehitada pumphüdroelektrijaamad Paldiskisse (500 MW)59 ja Estonia kaevandusse (50 MW)60. 58 http://www.envir.ee/sites/default/files/362xiii_rk_o_04.2017-1.pdf 59 Paldiski saab teist sorti elektrijaama https://majandus24.postimees.ee/6139227/paldiski-saab-teistsorti- elektrijaama 60 https://www.err.ee/857972/estonia‐kaevandusse‐kavandatakse‐pumphudroelektrijaama 44 iii. Kui see on kohaldatav, konkurentsivõimega seotud riiklikud eesmärgid. ENMAK 2030 üldeesmärgi järgi taotletakse muuhulgas energiamajanduse panust konkurentsivõime kasvu. Selle täitmist hinnatakse alljärgnevas tabelis kirjeldatud üldeesmärgi täitmise hindamise mõõdikute abil: Tabel 19. Konkurentsivõimega seotud riiklikud eesmärgid ENMAK 2030 üldeesmärk: Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Indikatiivne ENMAK 2030 üldeesmärgi mõõdik sihttase Majanduse energiamahukus. MWh/1000 €SKP2012 2 Kasvuhoonegaaside heitkogus energeetikasektoris SKP kohta, 0,35 tCO2ekv/€SKP2012 SKP muutus vs baasstsenaarium61, % 3,6% Väliskaubanduse saldo muutus SKP suhtes vs baasstsenaarium61, % 2,8% Tööviljakuse muutus vs baastsenaarium61, % 2,7% Tööhõive muutus vs baasstsenaarium61, in/a 15900 3. POLIITIKASUUNAD JA MEETMED 3.1. CO2-heite vähendamise mõõde 3.1.1. Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine 61 Võrreldes mittesekkuva stsenaariumi (minimaalne regulatsioon ja toetused) tulemustega ENMAK 2030 majandusmõjude analüüsi mudelis 45 i. Poliitikasuunad ja meetmed, millega saavutatakse määruse (EL) 2018/842 kohane eesmärk, millele on osutatud punktis 2.1.1, ning poliitikasuunad ja meetmed, mille eesmärk on järgida määrust (EL) 2018/841, ning mis hõlmavad kõiki peamisi heidet tekitavaid sektoreid ning sektoreid neeldajate edendamiseks, pidades silmas pikaajalist visiooni ja eesmärki minna üle vähese heitega majandusele ning saavutada tasakaal heite ja sidumise vahel kooskõlas Pariisi kokkuleppega. Aprillis 2017 kiideti Riigikogus heaks Eesti pikaajalise kliimapoliitika arengudokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi KPP 2050). KPP 2050 on visioondokument, milles sätestatakse pikaajaline KHG-de heitkoguste vähendamise eesmärk ja poliitikasuunised kliimamuutustega kohanemiseks või kliimamuutuste mõjule reageerimiseks valmisoleku ja vajaliku vastupidavuse tagamiseks. Kõnealuses dokumendis toodud põhimõtteid ja suuniseid tuleb arvesse võtta valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate ning riiklike arengukavade uuendamisel ja rakendamisel. Peamised KPP 2050-s toodud kogu majandust hõlmavad ja valdkondlikud poliitilised suunised ja põhimõtted, mis aitavad kaasa punktis 2.1.1 osutatud eesmärkide saavutamisele on toodud antud dokumendi lisas (vt Lisa II KPP 2050 poliitilised suunised ja põhimõtted). Detailsed suuniste kirjeldused on leitavad KPP 2050 dokumendist62. Eelpool kirjeldatud arengudokumendi koostamisel lähtuti ühtlasi ka Eesti säästva arengu riiklikust strateegiast „Säästev Eesti 21“, mille üks eesmärk on ökoloogilise tasakaalu säilitamine sihiga käsitleda loodust kui väärtust ning kui ühiskonna keskset arenguressurssi üheskoos Eesti üldise edendamisega. Riigikogu kinnitas strateegiadokumendi „Säästev Eesti 21“ 2005. aastal. Säästva arengu riikliku strateegia elluviimiseks ei ole koostatud eraldiseisvat kava. Strateegiat rakendatakse eri sektorite strateegiate ja arengukavade kaudu. 2016. aastal valmis ühtlasi Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostöös teiste ministeeriumite ja partnerite ning Eesti Keskkonnauuringute Keskusega „Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan, mis võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. aastal. Arengukava koostamisprotsessi toetati Euroopa Majandusühingu finantsmehhanismist. Arengukava peamine eesmärk on suurendada riikliku, regionaalse ja kohaliku tasandi valmisolekut ning suutlikkust kliimamuutustega kohanemiseks. Arengukava elluviimise tulemusena paraneb Eesti riigi valmisolek ja suutlikkus kliimamuutustega toimetulekuks kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasemel ning selgitatakse välja kliimamuutustele kõige haavatavamad valdkonnad. Arengukavaga planeeritakse ja juhitakse kliimamuutuste mõjuga kohanemise valdkonda terviklikult ühe strateegiadokumendi kaudu ning koondatakse ja ühtlustatakse kliimamuutuste mõjuga kohanemise käsitlust. Sellega tagatakse kliimamuutuste mõjuga kohanemise eri sektorite parem sidusus. Arengukava seab kaheksa alaeesmärki vastavalt kaheksale prioriteetsele valdkonnale. Järgnevalt on esitatud nimekiri poliitikatest ja meetmetest, mis panustavad peatükis 2.1.1 Tabel 4 ja Tabel 5 nimetatud eesmärkide täitmisesse. Lisaks juba hetkel rakendavatele poliitikatele 62 http://www.envir.ee/sites/default/files/362xiii_rk_o_04.2017-1.pdf 46 ja meetmetele on esitatud all järgnevalt ka mitmeid kavandatavaid poliitikaid ja meetmeid. 2019. aasta augusti seisuga käib Eestis töö mitmete sektoraalsete arengukavade eelnõude (põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava, metsandusearengukava, transpordiarengukava) välja töötamisega perioodiks 2021-2030. Kuna arengukavade eelnõude protsess on alles algusjärgus pärinevad suur osa antud peatükis esitatud kavandatud meetmetest 2018. aastal valminud kahest asjakohasest uuringust: 1) Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga koostöös tellitud uuringust „Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuste määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis“ ning 2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust „Riigi üldine energiatõhususkohustus aastatel 2021-2030 ning taastuvenergia eesmärkide täitmine“. Peab märkima, et selleks et järgnevalt esitatud kavandatavaid meetmeid reaalselt arengukavades käsitleda peab teostama täiendavaid hinnanguid ja arendama kasvuhoonegaaside inventuuri metoodikat. Nimetatud kavandavate meetmete potentsiaalse rakendamise kohta ei ole tehtud ühtegi otsust. Eesmärkide täitmiseks sobivate meetmete kokkuleppimiseks moodustati 11.07.2019 kliima- ja energiakomisjon. Komisjoni esimene istung toimus 10.09.2019. Komisjoni arutelud suunitlusega leida Eestile parimad lahendused on planeeritud kestma kuni riigieelarve strateegia kinnitamiseni 2020. aasta kevadel. Meetmete seos KHG vähendamisega on toodud lisas III ja kirjeldus on leitav kava lisas IV. Täiendavate (kavandatud ja kavandamisel) meetmete tulemusel on võimalik vähendada KHG heidet perioodil 2020-2030 kava valdkondades kokku veerandi võrra Tabel 20. Tabel 20 Kasvuhoonegaaside heite vähenemine valdkonniti 2020-2030 täiendavate meetmete stsenaariumi kohaselt. 2020, KHG heide mln 2030, KHG Muutus, t CO2ekv (sh LULUCF) Valdkonnad heide mln t % 10,9 ENERGEETIKA 6,6 40% 2,1 TRANSPORT 1,7 19% 1,4 PÕLLUMAJANDUS 1,6 -14% -1,4 LULUCF -0,2 -600% 0,3 JÄÄTMED 0,2 33% TÖÖSTUSLIKUD 0,7 PROTSESSID 0,7 0% 14 KOKKU 10,5 25% Poliitikad ja meetmed, millega saavutatakse jagatud kohustuse määruse kohane eesmärk KHG-de heitkoguste vähendamise potentsiaaliga valdkondade ülesed meetmed Järgnevalt on esitatud Eestis rakendatavad valdkondade ülesed poliitikad ja meetmed KHG heitkoguste vähendamiseks. 47 Valdkondade ülesed kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaaliga poliitikad ja meetmed LULUCF ja põllumajanduse sektoris on: PM3 Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus nn rohestamise toetus PM6 Natura 2000 toetus põllumajandusmaale PM10 Turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks Valdkondade ülesed kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaaliga poliitikad ja meetmed energeetika ja põllumajanduse sektoris on: PM7 Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas; ja PM8 Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks. Valdkondade ülesed kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaaliga poliitikad ja meetmed energeetika, transpordi ja põllumajanduse sektoris on: PM11 Bioenergia tootmine ja selle osakaalu suurendamine põllumajanduses Meetmed äri-/avalik ja elamusektoris Elamu- ja äri-/avalikus sektoris arvesse võetavad meetmed on seotud peamiselt energia säästmisega hoonete rekonstrueerimise kaudu. Peamised KHG-de heitkoguseid mõjutavad meetmed on: energiasääst hoonete rekonstrueerimise kaudu. Peamised KHG-de heitkoguseid mõjutavad meetmed on: HF1 Avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine; HF2 Eramute ja kortermajade rekonstrueerimine; ja HF3 Miinimumnõuete kehtestamine liginullenergiahoonetele. Mõnede meetmete rakendamine on alles arutamisel või oodatakse nende elluviimiseks täiendavate rahaliste vahendite vabanemist. Seesugused meetmed on: HF5 Täiendav avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine HF6 Täiendav eramajade ja korterelamute rekonstrueerimine Error! Reference source not found.ja lasteaedade rekonstrueerimine HF4 Investeeringud tänavavalgustuse rekonstrueerimisprogrammi Peamine soojatootmissektori KHG-de heitkoguseid mõjutav meede on: Error! Reference source not found.EN3 Soojamajanduse arendamine. Mõnede meetmete rakendamine on alles arutamisel või oodatakse nende elluviimiseks täiendavate rahaliste vahendite vabanemist. Seesugune meede on: EN4 Soojamajanduse täiendav arendamineError! Reference source not found.. Meetmed transpordisektoris Transpordisektoris kehtestatud peamised KHG-de heitkoguseid mõjutavad meetmed on: TR1 Biokütuste osakaalu suurendamine transpordisektoris; TR2 Transpordisektori kütusesäästlikkuse suurendamine; TR3 Säästliku autojuhtimise propageerimine; 48 TR4 Ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks; TR5 Mugava ja kaasaegse ühistranspordi väljatöötamineError! Reference source not found.; TR6 Raskeveokite ajapõhine teekasutustasu. Alljärgnevate meetmete rakendamine on alles arutamisel: TR7 Elektriautode ostutoetus; TR8 Täiendav säästliku autojuhtimise propageerimineError! Reference source not found.; TR9 Täiendavad ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnadestranspordi energiasäästu suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks; TR10 Täiendavad tegevused mugava ja kaasaegse ühistranspordi väljatöötamisel; TR11 Raskeveokite läbisõidupõhine teekasutustasu kehtestamineError! Reference source not found.; TR12 Sõidukite rehvid ja aerodünaamika; TR13 Raudteeinfrastruktuuri arendamine (sh Rail Balticu ehitus); TR14 Raudtee elektrifitseerimine; TR15 Praamlaevade elektrifitseerimine. 2018. aastal läbiviidud uuringutes, leidmaks kulutõhusaimaid meetmeid Eesti energia ja kliimaeesmärkide täitmiseks, esitati ka järgnevalt esitatud maksumeetmed. All nimetatud meetmed on arutelu all ja vajavad täiendavaid uuringuid. TR16 Autode teekasutustasud (va raskeveokid); TR17 Sõiduautode registreerimise ja aastamaks; ja TR18 Ühistranspordi üleviimine biometaanile ja elektrileError! Reference source not found. Meetmed tööstusprotsesside ja toodete kasutamise sektoris Tööstuslike protsesside ja toodete kasutamise sektori peamine kasvuhoonegaaside vähendamise meede on: TÖ1 Keelud, piirangud ja kohustused, mis tulenevad määrusest (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja direktiivist 2006/40/EC, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid Error! Reference source not found. KHG-de määrusega (EL) nr 517/2014 (mis jõustus 1. jaanuaril 2015) kehtestatakse F-gaaside järkjärgulise vähendamise ajakava aastaks 2030, mis viiakse ellu lubatud ühikute süsteemi ja keeldude/piirangute rakendamise teel. Meedet toetatakse Eestis lisaks ka alternatiivsete looduslike ja madala GWP-sisaldusega külmutusagentide projektipõhise edendamise kaudu, võttes arvesse määrusest (EL) nr 517/2014 tulenevaid keeldusid ja piiranguid. Projektipõhine alternatiivsete looduslike ja madala GWP- sisaldusega külmutusagentide edendamine koosneb kolmest tegevusest:  Tagada Eesti külmatehnikutele võimalus aastast 2020 omandada teadmisi, et töötada uute tehnoloogiate ning ainetega (CO2, NH3, HC-d). Eesti haridus- ja kutsesüsteem kohandatakse uutele nõuetele ja toimub täiendõpe turul juba tegutsevatele töötajatele;  Täiendavate meetmete abil hoitakse ära investeeringud rangete piirangute alla kuuluvate 49 kõrge GWP-ga külmaainetel põhinevatesse tehnoloogiatesse ja tagatakse nende ainete võimalikult suures mahus kogumine ja ringlussevõtt; ja  Sihtgrupid on teadlikud 2020.a jõustuvatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 517/2014 tulenevatest piirangutest ja keeldudest, tehnoloogilistest võimalustest ning saavad vajadusel abi tehniliste probleemide lahendamisel ja tehnoloogia valiku alaste otsuste langetamisel. Eelpool nimetatud tegevused toetavad ja võimendavad määruse (EL) nr 517/2014 ja teiste riiklike õigusaktide mõju. Nimetatud tegevused on alles algustaadiumis ja seetõttu ei ole võimalik veel nende mõju eraldi hinnata määruse (EL) nr 517/2014 mõjudest. Direktiivi 2006/40/EÜ kohaselt on alates 1. jaanuarist 2017 keelatud uute EL-i tüübikinnitusega sõiduautode, pikap-autode ja kaubikute müük, mille kliimaseadmed sisaldavad külmutusainet, mille globaalse soojenemise potentsiaal on suurem kui 150. Eesti ei ole kehtestanud määrusega 517/2014 ja direktiiviga 2006/40/EÜ kehtestatutest oluliselt rangemaid nõudeid. Meetmed põllumajanduses Põllumajandussektori KHG-de heitkoguseid püütakse piirata ja vähendada järgmiste Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK 2014-2020) meetmete abil, mida nimetatakse ka „Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskavas 2012–2020“ ja „Eesti mahepõllunduse arengukavas aastateks 2014–2020“: PM1 Mahepõllumajandus; PM2 Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede ja selle alameetmed; PM4 Teadmussiire ja teavitus; PM5 Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused; ja PM9 Loomade heaolu. 2018. aastal läbiviidud uuringus, leidmaks kulutõhusaimaid meetmeid Eesti kliimaeesmärkide täitmiseks, esitati ka järgnevalt esitatud meetmed. All nimetatud meetmed on arutelu all ja seetõttu pole nende mõju arvestatud peatükis 5 esitatud kasvuhoonegaaside prognoosides. PM12 Sööda kvaliteedi parandamine piimalehmadel; PM13 Rohumaal karjatamise osakaalu kasv; PM14 Otsekülv; PM15 Talvine taimkate; PM16 Täppisväetamine; ja PM17 Mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetistega. Arutelu all on ka veel järgnevad meetmed: PM18 Investeeringud kasvuhoonete ja köögiviljade laohoonete energiasäästu ja taastuvenergia kasutuselevõtuks PM19 Happeliste muldade neutraliseerimine PM20 Sõnnikukäitluse parendamine PM21 Auditid suuremates põllumajandusettevõtetes Meetmed jäätmesektoris Üldised jäätmeid puudutavad nõuded ja reeglid on sätestatud jäätmeseadusega, milles on toodud järgmine KHG-de heitkoguste piiramiseks ja vähendamiseks rakendatav meede: 50 JM1 Ladestatavate biolagunevate jäätmete koguse protsendiline piiramine ja jäätmematerjalide korduskasutusse ja ringlusse võtmise mahu suurendamine Jäätmekäitluseeskirjade sätestamise kohustus, sh jäätmekäitluskava kinnitamine ja uuendamine, on kohaliku omavalitsuse ülesanded, mis on kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega. Enamiku kohalike omavalitsuste kinnitatud jäätmekäitluskavade kohaselt on tahkete olmejäätmete lahtine põletamine keelatud. „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ hõlmab järgmist poliitikasuunda: JM2 Jäätmete prügilatesse ladestamise (sh biolagunevate jäätmete) vähendamine Riigi jäätmekava 2014–2020 eesmärgiks on juurutada jäätmete hierarhia põhist jätkusuutlikku jäätmekäitlust, mis keskendub peamiselt kaasaegsele tootedisainile, puhtale ressursisäästlikule tootmisele ja toodetud materjalide ringlusse võtmisele. Samuti keskendutakse materjalides ja toodetes sisalduvate ohtlike ainete koguse vähendamisele. Riigi jäätmekava hõlmab järgmisi KHG heitkoguseid piiravaid ja vähendavaid meetmeid: JM3 Jäätmetekke ennetamise ja vähendamise propageerimine, sh jäätmete ohtlikkuse vähendamine; ja JM4 Jäätmetest tingitud keskkonnaohtude vähendamine, seire ja järelvalve tõhustamine. 2013. aastal sai AS Eesti Energia valmis Iru elektrijaama moodsa ja tõhusa jäätmetest energiat tootva jaama, mis toodab soojust ja elektrit segaolmejäätmetest. Iru jäätmetest energiat tootva jaama valmimine on vähendanud ulatuslikku segaolmejäätmete prügilatesse viimist. Iru õhusaasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskavas 2013–2030 toodud hinnangu kohaselt kasutatakse aastas energia tootmiseks kokku 250 kt segaolmejäätmeid. Iru koostootmisjaamas põletatakse peamiselt Eesti segaolmejäätmeid, millele lisandub 250 kt suuruse aastase sihtmahu saavutamiseks imporditud jäätmekütus. Poliitikad ja meetmed, millega saavutatakse LULUCF määruse kohane eesmärk Metsaseaduses on sätestatud Eesti metsade majandamise õigusraamistik. Metsaseaduse peamine eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Metsaseadus hõlmab metsa uuendamise meedet, mille eesmärk on aidata kaasa metsa raie- või loodusõnnetuste järgsele taastumisele. Metsaseaduse kohaselt on metsaomanik kohustatud tagama metsa uuendamise hiljemalt viie aasta jooksul pärast raiet või loodusõnnetust. Kiire raiejärgse metsa uuendamise toetamine soodustab metsamaal süsiniku järjekindlat sidumist ning seeläbi Eesti metsade KHG-de sidumise taseme säilimist. 2011. aastal Riigikogu kinnitatud „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ on Eesti metsandussektori ametlik säästva arengu strateegia. Selles arengukavas on määratud metsanduse eesmärgid aastateks 2011–2020 ning kirjeldatud nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid. Arengukava põhieesmärk on tagada metsade tootlikkus ja elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutamine. Üks eesmärke on suurendada metsade juurdekasvu ja süsiniku sidumise võimet vastavate metsamajandustegevuste kaudu, nagu metsade uuendus-, valgustus- ja harvendusraie. Keskkonnaministeerium alustas 2017. aasta detsembris metsanduse arengukava 2021-2030 koostamist, moodustades arengukava lähteülesande kokkupanemiseks vajaliku töörühma. Töörühma ülesandeks on välja selgitada metsanduses lahendamist vajavad probleemid ning koostada lähteülesanne. Lähteülesande valmimisel kooskõlastab Keskkonnaministeerium selle 51 huvirühmade ja teiste ministeeriumitega. Uue arengukava koostamisel arvestatakse KPP 2050- s seatud metsanduse sektori valdkondlike suuniseid. Metsanduse arengukava 2021-2030 esitatakse Riigikogule vastu võtmiseks 2020. aasta mais. LULUCF-i sektori tulevane roll KHG-de siduja või allikana sõltub peamiselt metsa majandamise alastest tegevustest, samuti turvasmulla kasutamisest ning põllumaade ja rohumaade haldamise meetoditest. Hetkel kehtivas „Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020“ tuuakse välja, et riik on seadnud eesmärgi suurendada puidu kasutamist, kuna Eesti metsade vanuseline struktuur võimaldab ulatuslikumat raietegevust (12–15 mlnonit m3 aastas) ja metsaressursside kasutamata jätmine oleks ebamõistlik taastuvenergia raiskamine. „Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020“ toodud eesmärkide saavutamist toetab Eesti maaelu arengukava 2014-2020, mille kaudu kaasrahastatakse meetmeid erametsanduse toetamiseks. Maaelu arengukava 2014-2020 eesmärk on toetada Eesti maaelu teiste, EL-i ühises põllumajanduspoliitikas, ühtekuuluvuspoliitikas ja Euroopa ühises kalanduspoliitikas sätestatud meetmete täiendamise teel. Lisaks soovib Maaeluministeerium aidata suurendada põllumajandussektori konkurentsivõimet, tõhustada loodusressursside säästvat kasutamist ja tõhustada arengukava elluviimise kaudu kliimameetmeid. Maaelu arengukava rakendatakse meetmete abil, mis põhinevad arengukava koostamise käigus tuvastatud vajadustel ja eesmärkidel. Kokku rakendatakse arengukava raames üle 20 (alam-) meetme. Metsa majandamisega seotud meetmed „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ ja MAK 2014-2020 hõlmavad järgmisi meetmeid, mille eesmärk on tagada metsade säästlik kasutamine, st suurendada metsade ehk süsinikureservuaaride ulatust: MM1 Kliimamuutuste leevendamiseks metsade netojuurdekasvu ja süsiniku sidumise võime suurendamine metsade õigeaegse uuendamise läbi MM2 Majandatavate erametsade elupaigatüübiga kokkusobivate puuliikidega uuendamise propageerimine MM3 Metsade tervise parandamine ja ohtlike negatiivsete tegurite leviku vältimine MM4 Fossiilsete kütuste ja mittetaastuvate loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnamõjude vähendamine Eesti puidutootmise ja -kasutamise suurendamise läbi MM5 Natura 2000 toetus erametsamaale MM6 Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisus parandamisse MM7 Elupaikade kaitse tagamine MM8 Bioloogiliste protsesside säilitamine ja Eestis levinud liikide populatsioonide alalhoidmine ii. Piirkondlik koostöö selles valdkonnas, kui see on asjakohane. Balti riigid (Eesti, Läti, Leedu) on teinud koostööd mitmetes kliimateemalistes projektides. Loodud on kolme Balti riigi vaheline kasvuhoonegaaside inventuuri ja prognooside ekspertide võrgustik, mille eesmärgiks on tõsta erinevate kasvuhoonegaaside aruannete kvaliteeti teadmiste ja kogemuste jagamise kaudu. Projekt lõppes 2017. aastal, ent ekspertide koostöö on jätkunud ka peale seda. 52 Viimastel aastatel on tihedam koostöö toimunud Balti riikide LULUCF sektori ekspertide vahel, et jagada teavet metsade majandamise ning metsade süsiniku sidumist käsitlevate asjakohaste teadustööde ning võimalike uute meetodite osas. Riikide koostöös on ettevalmistatud uus projektiettepanek LULUCF-määruse rakendamisega seotud andmekogumite ja meetodite parandamiseks ning võimekuse suurendamiseks. Projekti eesmärgiks on hõlbustada riiklike ja rahvusvaheliste ekspertide vahelist teadmussiiret praeguste lähenemisviiside, mudelite ja andmebaaside kohta leevendusmeetmete mõjude hindamiseks ja andmete raporteerimiseks. Projekt aitab kaasa riikide LULUCF sektori inventuurisüsteemide ja leevendusstrateegiate edendamisele. See võimaldaks ka suurendada Baltikumi maakasutuspoliitika ühtsust/järjepidevust LULUCF määruse, EL-i ühise põllumajanduspoliitika ja teiste asjakohaste poliitikate vahel. Seonduvalt riikliku metsanduse arvestuskava (FRL) 2021-2025 ettevalmistamisega on Eesti, Läti ja Leedu kolleegide vahel toimunud regulaarne infovahetus, mis jätkub ka FRL 2026-2030 ettevalmistamisel. 2018. aastal toimus Eesti ja Läti ühisseminar põllumajanduse ja maakasutuse sektorite modelleerimise ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kohta põllumajanduses. Mõlemad riigid tutvustasid seminaril põllumajandussektoris rakendatavaid riiklikke meetmeid kui ka potentsiaalseid kavandatavaid meetmeid, sealhulgas ka riiklikke kulutõhususe uuringuid. iii. Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldatavust, rahastamismeetmed, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, kui see on asjakohane. Euroopa Liidu toetust ja liidu vahendeid planeeritakse kasutada järgmistes meetmetes: EN3 Soojamajanduse arendamine EN4 Soojamajanduse täiendav arendamine EN12 Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri-Euroopa sünkroonalaga TR1 Biokütuste osakaalu suurendamine transpordisektoris TR4 Ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks TR9 Täiendavad ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks TR13 Raudteeinfrastruktuuri arendamine (sh Rail Balticu ehitus) HF1 Avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine HF2 Eramute ja kortermajade rekonstrueerimine HF5 Täiendav avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine HF6 Täiendav eramajade ja korterelamute rekonstrueerimine PM1 Mahepõllumajandus PM2 Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede ja selle alameetmed PM4 Teadmussiire ja teavitus PM5 Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused PM6 Natura 2000 toetus põllumajandusmaale PM7 Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas 53 PM8 Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks PM9 Loomade heaolu meede PM11 Bioenergia tootmine ja selle osakaalu suurendamine põllumajanduses MM5 Natura 2000 toetus erametsamaale MM6 Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse 3.1.2. Taastuvenergia i. Poliitikasuunad ja meetmed, millega saavutatakse riiklik panus liidu tasandi siduva 2030. aasta taastuvenergiaeesmärgi saavutamiseks ning järgitakse artikli 4 punkti a alapunktis 2 osutatud trajektoore ja, kui need on asjakohased või kättesaadavad, elemente, mis on esitatud punktis 2.1.2, sh sektori- ja tehnoloogiaspetsiifilised meetmed63. ENMAK 2030 dokument kirjeldab erinevaid meetmeid, mille abil soovitakse saavutada arengukavas kirjeldatud taastuvenergia eesmärke. Kõige otsesemalt panustavad taastuvenergia kasutuse kasvu järgmiseid ENMAK 2030 meetmed:  Meede 1.1 Elektrienergia tootmise arendamine;  Meede 1.5 Soojuse tõhus tootmine;  Meede 2.1 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis; Peatükis 2.1.2 kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks rakendatakse järgmiseid meetmeid, mille detailne kirjeldus on esitatud käesoleva dokumendi lisas (vt Lisa III): EN1 Taastuvenergia toetus ning toetus tõhusaks soojuse ja elektri koostootmiseks; ENError! Reference source not found.; EN4 Soojamajanduse täiendav arendamine; EN5 Taastuvenergia toetus läbi vähempakkumiste oksjoni (tehnoloogia neutraalne); EN6 Taastuvenergia toetus läbi vähempakkumiste oksjoni (tehnoloogia spetsiifiline); EN7 Energiamajanduse arengukava teadus-ja arendustegevuse programm; Error! Reference source not found.; TR7 Elektriautode ostutoetus; TR19 Ühistranspordi üleviimine biometaanile ja elektrile; TR13 Raudtee infrastruktuuri arendamine (sh Rail Balticu ehitus); TR14 Raudtee elektrifitseerimine; TR15 Praamlaevade elektrifitseerimine; PM11 Bioenergia tootmine ja selle osakaalu suurendamine põllumajanduses 63 Nende meetmete kavandamisel võtavad liikmesriigid arvesse praeguste rajatiste olelusringi lõppu ja ajakohastamispotentsiaali. 54 ii. Kui see on asjakohane, piirkondliku koostöö erimeetmed ning soovi korral hinnanguline taastuvatest energiaallikatest toodetud energia üleliigne kogus, mida saaks üle kanda teistele liikmesriikidele, et saavutada riiklik panus ja järgida trajektoore, nagu on esitatud punktis 2.1.2. Peatükis 2.1.2 kirjeldatud eesmärkide täiendavaks saavutamiseks (taastuvelektrienergia osakaal aastaks 2030 50%, kui rakendatakse edukalt koostöömehhanisme teiste liikmesriikidega) valmistutakse ette ning selle toetamiseks on ette nähtud meede, mille kirjeldus on esitatud käesoleva dokumendi lisas (vt Lisa IV): EN2 Tuuleparkidesse tehtavate investeeringute toetus Lisaks on Eestis koostöömehhanismide rakendamiseks ja võimaluste kaardistamiseks kokku kutsutud ministeeriumite esindajatest ja turuosalistest koosnev taastuvenergia ekspertrühm, mis tegeleb ka statistikakaubandusega seonduvate küsimustega. Ekspertrühma töö raames kaardistatakse võimalikke koostööriike ning samuti koostatakse ülevaadet riikidest kes on aktiivselt otsimas statistikakaubandusest tulenevaid võimalusi siseriikliku taastuvenergia arengu toetamiseks. Lisaks kaardistatakse nimekirju ühisprojektidest ja meetmetest, mis annavad selge ülevaate projektidest, mida Eestil on järgmise perioodi eesmärke silmas pidades teistele liikmesriikidele pakkuda. Ühtlasi edendatakse ministeeriumite vahelist koordinatsiooni, leidmaks lahendusi administratiivsetele probleemidele. Arvestades Eesti häid tuuletingimusi, biomassi kättesaadavust ning ettevalmistatud projektide mahtu on siinsetel taastuvenergiat arendavatel ettevõtjatel väga head võimalused paindlike koostöö mehhanismide abil taastuvenergia tootmisüksuste arendamiseks. Eestis on täna arendusjärgus enam kui 4 GW ulatuses tuuleparke nii maismaal kui rannikuvetes. Tuuleparkide valmimisajad sõltuvalt vastavalt riigikaitseliste piirangute leevendamisest, milleks on peamiselt kõrguspiirangud maismaal ja mereala planeeringu kehtestamisest, mis eelduste kohaselt kehtestaks 2020 aasta lõpuks. Alloleval joonisel on kujutatud Eesti mereala planeeringu eskiisprojekt, kus siniseviirutusega märgitud alad on potentsiaalsed tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad, tumedate joontega markeeritakse mereala piirid, varasemad planeeringu alad on markeeritud punase taustaga. Joonis 12 Eesti merealaplaneeringu esialge eskiisprojekt. 55 Piirangute leevenduste järgselt on Ida-Eesti tuuleenergia arenduste potentsiaaliks 300 MW ja Lääne-Eestis suurusjärgus 850 MW. Mereala potentsiaaliks on suurusjärk 7000 MW:  Ala nr 1. ~3000 MW  Ala nr 2. ~4000 MW  Ala nr 3. ~150 MW Tegemist on esialgse indikatsiooniga kuna väga palju sõltub alade kattuvusest, varjudest, erinevate arenduste vahele jäävatest puhveraladest ning tehnoloogia arengust. Kattuvust silmas pidades realiseerub mereala planeeringus välja toodud aladest 60-70%. 2030 aastaks võiks prognooside kohaselt lisanduda 2 GW taastuvenergia võimsusi tuuleenergeetika vallas. Eestis on arendusjärgus kaks pumphüdroakumulatsioon-elektrijaama (edaspidi PHEJ) koguvõimsusega 550 MW ning taastuvenergia tootmise potentsiaal biomassist. Arvestades Eesti soovi rajada uusi elektritootmisvõimsusi eelkõige turupõhiselt ning paindlike koostöömehanismide rakendamise abil, samuti Eesti soovi suurendada eelkõige kodumaiste primaarenergiaressursside kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste Eestisse rajamisega energiajulgeolekut, toetatakse eelnimetatud põhimõtetele vastavate projektide realiseerimist. iii. Asjakohasusest lähtuvalt erimeetmed, mis on seotud rahalise toetusega, sh liidu toetusega ja liidu vahendite kasutamisega taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja sellise energia kasutamise edendamiseks elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris. ENMAK 2030 dokument kirjeldab erinevaid meetmeid, mille abil soovitakse saavutada arengukavas kirjeldatud taastuvenergia eesmärke. Kõige otsesemalt panustavad taastuvenergia kasutuse kasvu järgmised ENMAK 2030 meetmed:  Meede 1.1 Elektrienergia tootmise arendamine;  Meede 1.5 Soojuse tõhus tootmine;  Meede 2.1 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis. Peatükis 2.1.2 kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks rakendatakse järgmiseid meetmeid, mille kirjeldus on leitav käesoleva dokumendi lisas (vt Lisa IV): Olemasolevad meetmed: EN1 Taastuvenergia toetus ning toetus tõhusaks soojuse ja elektri koostootmiseks Toetusi makstakse elektrienergia eest, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, koostootmise režiimil biomassist või tõhusa koostootmise režiimil. EN5 Taastuvenergia toetus läbi vähempakkumiste oksjoni (tehnoloogia neutraalne) Meetme eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu läbi vähempakkumiste oksjoni. Oksjonite maht ja ajakava on korrelatsioonis taastuvenergia eesmärkide täitmise trajektooridega. Oksjonite väljakuulutamise ajagraafik: Oksjoni väljakuulutamise Oksjoni maht aasta 56 2019 5 GWh 2020 5 GWh 2021 450 GWh 2023 650 GWh EN3 Soojamajanduse arendamine Meede hõlmab üleminekut kütteõlidelt taastuvenergiale ja/või kohalikele energiaallikatele (nt biomass, turvas), kaugküttevõrkude soojakadude vähendamist ning ebatõhusalt töötavate kaugküttevõrkude ümber ehitamist lokaal- ja kohtküttesüsteemideks. TR1 Biokütuste osakaalu suurendamine transpordisektoris Meetme eesmärk on saavutada 2020. aastaks transpordisektoris 10% suurune biokütuste osakaal. Selle saavutamiseks kehtestati vedelkütuste segamisekohutus ning suurendatakse transpordisektoris biometaani kasutamise osakaalu. TR7 Elektriautode ostutoetus Ostutoetuse eesmärgiks on elektrisõidukite kasutusele võtmise suurendamine. Meetmega toetataks eelkõige suurema läbisõiduga sõidukite soetamist (ärisõidukid, sh kaubikud). Toetatakse ligikaudu 4000 sõidukit soetamist aastas (toetus kuni 5000 eurot sõiduki kohta). CO2 kokkuhoiu potentsiaal kuni 2030. aastani 489 825 t CO2. Ühtlasi suureneb läbi meetme taastuvenergia osakaalutranspordisektoris, väheneb linnaõhu välisõhu saaste ja müra. Täiendavad võimalikud meetmed (planeeritavad): EN6 Taastuvenergia toetus läbi vähempakkumiste oksjoni (tehnoloogia spetsiifiline) Meetme eesmärk oleks suurendada konkurentsi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmist läbi tehnoloogia spetsiifiliste vähempakkumiste. EN4 soojamajanduse täiendav arendamine; Meede hõlmab täiendavat katlamajade ja küttevõrkude renoveerimist, täiendavat toetust tarbijate üleminekuks lokaal- ja kohtküttele. TR19 Ühistranspordi üleviimine biometaanile ja elektrile Meetme eesmärgiks on täita taastuvenergia ja puhaste sõidukite direktiivist tulenevaid kohustusi, võttes elektribussid kasutusele linnalistes piirkondades ning gaasibussid, mis tarbivad kütusena biometaani võtta kasutusele maapiirkondades ning seeläbi vähendada ühtlasi ka transpordisektori KHG heidet. TR13 Raudtee infrastruktuuri arendamine (sh Rail Balticu ehitus) 57 Meetme eesmärgiks on viia läbi nihe ühistranspordi ja mootorita transpordivahetite kasutamise kasvu suunas, ühtlasi ka nõudluse juhtimine ja vähendamine. TR14 Raudtee elektrifitseerimine Raudtee elektrifitseerimisega võetakse eesmärgiks arendada keskkonnasäästlikku transpordi- viisi, tõstes samal ajal raudteeveo konkurentsivõimet, suunates täiendavalt osa kaupa maanteelt raudteele. Muutes raudteel kaubavedamine atraktiivsemaks ja vähendades vedajate tegevuskulusid, saame kokkuvõttes ohutuma ning keskkonnasõbralikuma keskkonna. TR15 Praamlaevade elektrifitseerimine; Meetme eesmärk on viia mandri ja Saaremaa ning Hiiumaa vahel sõitvad praamid elektrile. Tehniliselt on elektrile üleminek saavutatav Hiiumaa ühenduse praamidel 50% ulatuses ning Saaremaa ühenduse praamidel 100% ulatuses. Meetmega kaasnev CO2 vähendamise potentsiaal alates 2023. aastast: Saaremaa liinil – 8072 t CO2/a; Hiiumaa liinil – 4120 t CO2/a. 110 000 t CO2 2030. aastaks. EN7 Energiamajanduse arengukava teadus-ja arendustegevuse programm Programmi raames viiakse ellu projekte ja tegevusi, mis aitavad kaasa energiamajanduse arengukava rakendamisele, seeläbi ka taastuvenergia edendamist. PM8 Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks ; Meetme eesmärk on toetada biogaasist toodetud soojuse ja elektri tootmist. PM11 Bioenergia tootmine ja selle osakaalu suurendamine põllumajanduses Meetme eesmärk on tõsta biometaani tootmist põllumajandus ettevõtetes, kus eesmärk on toota sõnnikust, sh lägast, biogaasi, mis asendaks fossiilsete kütuste kasutamist energeetikas ja transpordis. Fookus on väiksematel investeeringutel. PM18 Investeeringud kasvuhoonete ja köögiviljade laohoonete energiasäästu ja taastuvenergia kasutuselevõtuks Meetme eesmärgiks on aiandussektoris taastuvenergia osakaalu suurendamine ning energiasääst läbi kaasaegse tehnoloogia (koostootmine, päikesepaneelid, uued katmikalad) kasutuselevõtt. EN13 Õhuseireradarite soetamine tuuleparkide arendamiseks Riigikaitselistest kaalutlustest seatud kõrguspiirangud kehtivad suures osas Eesti maismaa- ja merealast (eelkõige Ida-Eestis ja Lääne-Eestis). Kõrguspiiranguid saab leevendada täiendavate radarite kasutuselevõtu abil. Meetme eesmärk on toetada läbi radarite soetamise tuuleenergia arengut, et edendada taastuvenergia arengut Eestis. Vabastada maismaa-ja tuuleparkide alad kõrgus- ja riigikaitselistest piirangutest, mis võimaldab tuuleparkide rajamist. 58 EN14 Meretuuleparkide eelarendus (liitumised, planeeringud), ühisprojekt Meretuuleparkide rajamiseks peavad arendajad tegema olulises mahus kulutusi juba enne, kui on selge, kas piirkonnas tuuleparki rajada saab. Näiteks võib selguda, et nimetatud piirkond tuleb looduskaitse alla võtta. Kõrged riskid tõstavad ühiskonna jaoks taastuvelektri hinda ning heidutavad potentsiaalseid arendajaid. Võimalikuks lahenduseks on riigipoolsed tegevused meretuulepargi eelarendamiseks (näiteks vajalike planeerimismenetlustoimingute läbi viimine, elektrivõrguga liitumise rajamine). Eelkõige on sellist eelarendamist mõistlik riigi poolt kaaluda teiste riikidega (nt Läti) ühisprojektides. Lisaks käesoleva dokumendi Lisas IV välja toodud meetmetele, mis on pigem rahalise toetuse või regulatiivse iseloomuga, rakendatakse Eestis ka muid tegevusi mida võib liigitada taastuvenergia toetamise meetmeteks: Käimasolevad või lähiajal tellitavad uuringud ja analüüsid „Kohaliku kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüs),“ mille eesmärk on analüüsida ettevõtte tegevuskoha kohaliku omavalitsuse ja kohaliku kogukonna rahalise kasu (kohaliku kasu) instrumente ning kokkulepete seadustamise mõju osapoolte hoiakutele kohaliku kasu realiseerimisele ning leida võimalikud alternatiivsed õiguslikud lahendused probleemi lahendamisel. Eesmärk peab olema osapoolte võrdne kohtlemine, õiguskindlus, kokkulepete läbipaistvus ning võimaluse säilimine paindlike, kõigile osapooltele sobivate kokkulepete sõlmimiseks. Taastuvenergia projektide menetluse käsiraamatu koostamine, mille eesmärk on teha projektiarendajatele ja taastuvenergiasse investeerida soovivatele isikutele kättesaadavaks nn menetluste käsiraamat, et hõlbustada menetluste mõistmist. Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi, mille eesmärk on leida milliste tõenäoliste meetmete ning meetmetega kaasnevate mõjudega jõuab Eesti praegusest kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgist -80% aastaks 2050, eesmärgini -100%. Muud taastuvenergia tootmist toetavad meetmed/tegevused Selleks, et Eestis tekiks uusi taastuvenergial põhinevaid elektritootmisvõimsusi, on vaja lisaks rahalistele toetusmeetmetele pakkuda arendajatele riigipoolset tuge ja lahendusi võimalikele probleemidele. Näiteks tuuleenergia arendamise takistused on põhiliselt seotud riigikaitseliste ning keskkonna-alaste piirangutega, kohalike elanike vastuseisuga ning nendest tulenevate arendusriskidega. Nimetatud kitsaskohtade leevendamiseks tehakse koostööd erinevate ministeeriumite ja ametiasutuste vahel. Valdkonna eest vastutava ministeeriumi poolt saadeti kohalikele omavalistustele kiri, milles kutsuti kohalikke omavalitsusi üles üldplaneeringu koostamisel kaaluda võimalusi energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks. Eesti oludes tähendab see eelkõige peaasjalikult tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobilike maa-alade planeerimist. Rõhutati kohalike 59 omavalitsuste rolli olulisust taastuvenergia arendamisel, saavutamaks ühiseid riiklikke taastuvenergia eesmärke. Kohalike omavalistuste ja kohaliku kogukonna motiveerimine (vt üleval mainitud analüüsi „Kohaliku kasu instrumentide analüüs (taluvushuvi mõjuanalüüs),“ läbi kohaliku kasu, mida taastuvenergia tootmisüksused endaga piirkonda kaasa toovad, peavad nö korvama võimalikud häirinud nt visuaalne reostus, müra häiring, NIMBY efekti (mitte minu tagahoovis). Lisaks uuringule nähakse ette ka külastusi kohalikesse omavalitsustesse ja õigusloome protsessidesse kaasamist tutvustamaks uusi direktiividest tulenevaid muudatusi, kohustusi ja eesmärke. Riigikaitseliste piirangute leevendamine. Tuuleparkide tekitatavate häiretega õhuseireradarite tööle on kokku puutunud kõik tuuleenergiat arendavad riigid. Riigikaitse kaalutlustest seatud kõrguspiirangud (suuremas osas 150m) kehtivad suures osas Eesti maismaa- ja merealast. Kõrguspiiranguid saab leevendada täiendavate radarite kasutuselevõtu abil, et edendada taastuvenergia arengut Eestis, kus eesmärgiks on vabastada maismaa-ja tuuleparkide alad kõrgus- ja riigikaitse piirangutest, mis võimaldab tuuleparkide rajamist. Looduskaitselised piirangud ja nende leevendamine. Iga tootmisüksuse rajamisega looduskeskkonda kaasneb mõju, kuid oluline on silmas pidada, et looduskaitselised piirangud ja rajatud looduskaitsealad ei peaks automaatselt taastuvenergia tootmist antud alal välistama. Oluline on leida nn kompromissalasid. Eesti mereala planeering Toimub mereala planeeringu projekteerimine, mille eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja säilitamisse. Mereala planeering koostatakse üleriigilise planeeringu teemaplaneeringuna kogu Eesti merealale ning eeldatavasti kehtestatakse 2020 aasta lõpuks. Mereala planeeringu koostamise käigus hinnatakse kõikide merealal juba täna toimuvate ja tulevikuks kavandatavate tegevuste koosmõju ning hinnatakse nende tegevuste elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, aga ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid. Kehtestatud mereala planeering on tulevikus aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel (vt Joonis 12, mereala planeering). Võimalikud ühisprojektid nt ühise tuulemerepargi näol: Näeme potentsiaali ühisprojektides teiste liikmesriikidega. Üheks huvipakkuvaimaks oleks ühisprojekt Lätiga, mis aitaks mõlemal riigil saavutada oma taastuvenergia eesmärke. Kaheks perspektiivikaks kohaks, kuhu oleks võimalik arendada ühisprojekte on Liivi laht ja Saaremaast läände jääv ala (vt.Joonis 12, ala nr 1 ja 2). Antud alad on piisavalt suured, et ehitada sinna suurusjärgus ~1000MW tuulepark ning ühtlasi Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toel taristuvõrgu välja ehitamiseks perspektiivikad, mis ühtlasi tagaksid Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse suurenemise, suuremad ülekandevõimsused naaberriigiga. Läti mereala planeeringu lahenduses on hetkel visiooni tasandil ka potentsiaalsed ühisprojektide asukohad Eestiga. 60 Läänemere meretuuleparkide potentsiaaliks on hinnatud 93,5 GW, sh Eesti merealal 7 GW64. iv. Kui see on kohaldatav, direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 6 lõike 4 kohaselt läbi viidud taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks antud toetuse hindamine. Elektrituruseaduse (ELTS) § 594 lõike 1 kohaselt makstakse elektrienergia tootjale toetust, et saavutada 2020. aasta 31. detsembriks taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärk (17,6%). Pärast 2020. aastat taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgid ja eesmärkide saavutamise põhimõtete muudatused kinnitab Riigikogu oma otsusega. Asjakohased põhimõtted töötab välja Vabariigi Valitsus ja esitab need Riigikogule kinnitamiseks hiljemalt kolm kuud enne Riigikogu vastava otsuse eeldatavat tegemist. Eesti toetusskeemi muudeti 2018. aasta juunis, kui senine otsetoetus asendus vähempakkumisel põhineva skeemiga. Riigil on 2020. aasta eesmärk sätestatud elektrituruseaduses ja „Eesti taastuvenergia tegevuskavas aastani 2020“65 (17,6%), siseriiklik 2030. aasta eesmärk on määratud ENMAK 2030 dokumendis 30%, kuid täpsustatud prognoosidele ja taastuvenergia tootmise kujunemiskõveratele põhinedes seame eesmärgiks 38% (vt pt 2.1.2.). ENMAK 2030 märgib ka 2030 taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise eesmärgina 50% tarbitavast elektrienergiast, kuid see eesmärk on võetud eeldusega, et toimima hakkab ka teiste riikidega teostatav statistikakaubandus ja realiseeruvad ühisprojektid. Kehtiv toetusskeem võimaldab riigil leida paindlikult ja kulutõhusalt elektrienergia tootjad, kelle toodang aitab panustada riigi taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia eesmärki. Vabariigi Valitsuse Riigikogule esitatav ettepanek eesmärkide seadmiseks ja eesmärkide saavutamise mehhanismidest võimaldab riigil leida otstarbekaim viis eesmärkide täitmiseks. Riik korraldab perioodiliselt toetusskeemi printsiipide muutmist käsitlevaid analüüse ning teeb vajadusel Riigikogule ettepaneku toetusskeemi mehhanismide muutmiseks. 2007. aastast toiminud skeemi tulemusena saavutati 2017. aasta taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tasemeks 16,8% elektrienergia tarbimisest. Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise dünaamika on toodud Joonis 13. Joonis 13 Taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmine 2007-2020, GWh/a 64 EUROPEAN COMMISSION DG ENERGY 2019 STUDY ON BALTIC OFFSHORE WIND ENERGY COOPERATION UNDER BEMIP Final Report 65 https://www.mkm.ee/sites/default/files/taastuvenergia_tegevuskava.pdf 61 Joonisel punktiiriga toodud kogused toodetakse prognoosi kohaselt tootmisseadmetega, mis kvalifitseeruvad vana toetusskeemi alla. Kokku tuleb aastaks 2020 turule täiendavalt 158 GWh ulatuses taastuvatest energiaallikast toodetud elektrienergiat, mille tulemusel on riigi aastaks 2020 võetud eesmärk täidetud. ENMAK 2030 eesmärki arvesse võttes (30% RES-E) on täiendavalt vaja tuua turule tootmisvõimsuseid, mis toodavad taastuvast energiaallikast 2,56 TWh/a elektrienergiat aastaks 2030. Elektrituruseaduse kohaselt korraldab Vabariigi Valitsus vähempakkumise, kui riik ei täida taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia eesmärki. Vähempakkumise võidab isik, kes pakub toodangut kõige madalama toetusmääraga. v. Erimeetmed ühe või mitme kontaktpunkti loomiseks, haldusmenetluste täiustamiseks, teabe ja koolituse pakkumiseks ning elektriostulepingute kasutuselevõtu lihtsustamiseks66 Elektrituruseadusest tulenevalt on lihtsustatud liitumistingimused võrguga ühendamiseks alla 15kW võimsusega elektritootmisseadmele, mis kasutab selleks taastuvat energiaallikat. Samuti ei ole vaja elektrienergiatootjal tegevusluba, kui tootmisseadme netovõimsus on alla 200kW. 66 Kokkuvõte tugiraamistiku alla kuuluvatest poliitikatest ja meetmetest, mida liikmesriigid peavad kohaldama vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 21 lõikele 6 ja artikli 22 lõikele 5 eesmärgiga edendada ja hõlbustada omatarbeks toodetud taastuvenergia tarbimise ja taastuvenergia kogukondade arengut (facilitate the uptake of power purchase agreements). 62 vi. Taastuvaid allikaid kasutavate kaugkütte- ja -jahutussüsteemide jaoks uue taristu ehitamise vajaduse hindamine. „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“67 elluviimise raames rahastati meetme „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” tegevust „Soojusmajanduse arengukava koostamine”, mille käigus aidati kohalikel omavalitsustel analüüsida kaugkütte süsteemide efektiivsust ja tuleviku vajadusi. Üldise hinnanguna võib väita analüüside põhjal, et tasuvam on olemasoleva kaugkütte taristu rekonstrueerimine kui selle asemele uue lokaalse küttesüsteemi rajamine. Uued hoonestuspiirkonnad liidetakse täna enamasti kaugküttepiirkondadega. Kaugjahutuse osas on perspektiivikad piirkonnad Eestis Tallinna ja Tartu kesklinn. Tartus töötab kaks kaugjahutusjaama – Kesklinna 13 MW kaugjahutusjaam ja Aardla 5,4 MW kaugjahutusjaam, kaugjahutustrasside kogupikkus on 2,9 km. vii. Kui see on asjakohane, erimeetmed biomassist toodetud energia kasutamise edendamiseks. Käesolevas peatükis käsitletakse biomassi ressursside kättesaadavust, sh nii omamaist potentsiaali kui ka importi kolmandatest riikidest. Samuti käsitletakse biomassi muud kasutust teistes sektorites (põllumajandus ja metsapõhised sektorid) ning biomassi säästva tootmise ja kasutamise meetmed. ENMAK 2030 dokument kirjeldab erinevaid meetmeid, mille abil soovitakse saavutada arengukavas kirjeldatud taastuvenergia eesmärke. Kõige otsesemalt panustab uute biomassi ressursside kasutuselevõttu ENAMKi Meede 2.1 „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis.“ Lisaks aitab biomassi kasutuselevõttu suurendada meetmed, mis on dokumendi lisas III ja IV toodud meetmete tabelis: EN1 Error! Reference source not found. TR1 Error! Reference source not found.; PM8 Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks; PM11 Bioenergia tootmine ja selle osakaalu suurendamine põllumajanduses. 3.1.3. Mõõtme muud elemendid i. Kui see on asjakohane, ELi heitkogustega kauplemise süsteemi mõjutavad riiklikud poliitikasuunad ja meetmed ning hinnang sellele, kuidas nendega täiendatakse ja kuidas need mõjutavad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Eestis on suurim EL heitkogustega kauplemise süsteemi osaline ja mõjutaja põlevkivist elektrienergia ja õli tootmine. Arvestades kehtivaid ja teada olevaid tulevasi keskkonnanõudeid ja kliimaeesmärke on tänaste põlevkivil elektrienergia tootmisüksuste amortisatsioonil võimalik põlevkivist teatud mahus toota vedelkütuseid ning kasutada seejuures tootmisel tekkivad kõrvalprodukte ja jääksoojust omakorda elektri tootmiseks. Põlevkivist vedelkütuste tootmise tasuvus sõltub eelkõige nafta maailmaturu hindadest. Seetõttu koostati põlevkivi 67 https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/rakenduskava.pdf 63 pikaajalise tasakaalustatud kasutuse tagamiseks eraldi „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“, milles määratakse põlevkivi kui riiklikult strateegilise omamaise energiaallika kasutamissuunad. Nende kavandamine hõlmab põlevkiviõli ja -gaasi kasutamise hindamist, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, julgeoleku ja keskkonnakaitse aspekte. Riigikogu kinnitas arengukava 2016. aasta märtsis. Lisaks põlevkivitööstuse arengutele (sh senisest efektiivsem põlevkivi kasutus) mõjutavad heitkoguste tekke vähenemist elektrienergiale ja kütustele kehtestatud aktsiisid ning kindlasti keskkonnatasud. Aktsiisid Aktsiisiga maksutatud68 kütused on pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, mootorivedelgaas ja mootorimaagaas, kivisüsi, pruunsüsi, koks ja põlevkivi, vedelgaas, maagaas, kütusesarnane toode, vedel põlevaine ja biokütus. Aktsiisist on vabastatud biogaas, s.h ka biometaan. Energia suurtarbijate konkurentsivõime tagamiseks on Eestis kasutusele võetud aktsiisierisused. Energia aktsiisivabastuse loa taotlust võivad esitada elektrointensiivsed ja intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjad. Loa taotlemiseks peab ettevõtja energiajuhtimissüsteem vastama standardile EVS-EN ISO 50001. Elektrienergia aktsiisimäär energia aktsiisivabastuse luba omavale elektrointensiivsele ettevõtjale on 0,5 eurot ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta. Maagaasi soodusaktsiisimäär energia aktsiisivabastuse luba omavale intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjale on 11,30 eurot 1000 m3 maagaasi kohta. Keskkonnatasud Teine Eestis rakendatav heitkoguseid mõjutav fiskaalmeede on keskkonnatasud. Vabariigi Valitsuse maksupoliitika põhineb eesmärgil vähendada keskkonnamõjusid, suurendades saastetasusid ja loodusvarade kasutamise tasusid. Keskkonnatasude seadus loob aluse loodusvarade kasutamise tasude ja saastetasu määrade kehtestamiseks, kehtestab nende arvutamise ja tasumise protseduuri ning sätestab keskkonna kasutamisest saadud riigieelarve tulude kasutamise alused ja eriotstarbed. Keskkonnatasud on kehtestatud vastavalt keskkonnakaitse vajadusele, riigi majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning seaduses välja toodud puhkudel ka loodusvarade loodava väärtuse alusel. Seadusest sätestatud miinimummäärast kõrgemat maavarade kaevandamise tasu rakendatakse riigi tulu teenimise eesmärgil. Energeetiliste maavarade puhul tuginetakse lisaks tulu teenimise eesmärgile ka energeetilise maavara loodavale lisandväärtusele. Saastetasu CO2 välisõhku heitmise eest kehtestati Eestis 2000. aastal. Praegu kohustab (2006. aastal jõustunud) keskkonnatasude seadus põletusseadmete omanikke maksma saastetasu välisõhku heidetavate saasteainete eest. Välisõhku paisatud heitkoguste eest peavad saastetasu maksma kõik ettevõtted, kellelt nõutakse välisõhu saasteluba. Keskkonnaministri määruse kohaselt on välisõhu saasteluba kohustuslik ettevõtetele, kes omavad või kasutavad (tahke-, vedel- või gaasilise kütusega) põletusseadmeid, mille nimivõimsus kütuse põletamisel on 1 MW või suurem. Erandina peavad CO2 saastetasu maksma üksnes soojusenergiat tootvad ettevõtted. Alates 2009. aastast on CO2 saastetasu määr olnud 2 €/t. Saastetasu tuleb maksta ka 68 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/120062019003 64 nende käitiste eest, mis paiskavad välisõhku dilämmastikoksiidi. Saastetasu ei rakendata metaani ja fluoritud gaaside (HFC, PFC ja SF6) puhul. Erandina sätestab keskkonnatasude seadus võimaluse asendada saastetasu (sh CO2 saastetasu) ettevõtete keskkonnainvesteeringuga. Saastetasu asendatakse rahastamisega juhul, kui saastaja rakendab omal kulul keskkonnakaitsemeetmeid, mis vähendavad saasteainete või jäätmete kogust võrreldes investeeringueelse ajaga 15%. Laekunud keskkonnatasude abil on riik rahastanud viimased 20 aastat Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu keskkonnaprojekte (sh fossiilkütustel katelseadmete asendamist taastuvkütustel kateldega, kaugküttesüsteemide rekonstrueerimist jms). Keskkonnatasude seaduse § 23 lg 3 kohaselt ei maksa Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemis olevad soojusenergiat tootvad ettevõtted (käitised üle 20 MW installeeritud nimisoojusvõimsusega) saastetasu CO2 eest kõrgendatud määra järgi, kui CO2 lubatust suurem heitkogus on kaetud juurde-ostetud lubatud heitkogustega ja kajastatud aastaaruandes. Ehk kõrgendatud tasu, kui ületatakse lubatud CO2 kogust, ei võeta juhul, kui see on kaetud juurde-ostetud heitkogustega. Meetmed elektrienergia toomise sektoris Varasemalt on Eestis ellu viidud järgmised olulise mõjuga meetmed, mis mõjutavad oluliselt Eesti CO2 heitkoguseid aastani 2030: 1) Error! Reference source not found.Vahemikus 2004-2005 asendati Narva elektrijaamades kaks tolmpõletuskatelt keevkihtkatelde plokkidega (2×215 MW) ja 2) 2011. aastal algas täiendava keevkihtkatla ploki ehitus (võimsusega 300 MW), milleks on Auvere põlevkivipõhine elektrijaam. Investeeringu maksumus oli umbes 640 miljonit eurot. Elektrijaam käivitati 2015. aastal ja valmis lõplikult 2018. aastal. Uus elektrijaam on projekteeritud nii, et 50% kasutatavast kütusesisendist saab olla biomass. ii. Poliitikasuunad ja meetmed muude riiklike eesmärkide saavutamiseks, kui see on asjakohane. Pole asjakohane. iii. Vähese heitega liikuvust (sh transpordi elektrifitseerimine) hõlmavad poliitikasuunad ja meetmed. Vabariigi Valitsus sõlmis 2011. aasta märtsis Mitsubishi Corporationiga lepingu 10 mlnoni AAU ulatuses saastekvoodi müügiks, et algatada Eesti elektromobiilsuse programm. Programm koosnes kolmest osast: 1) Sotsiaalministeeriumi poolt võeti näidiskasutusse 507 Mitsubishi iMiev elektriautot; 2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt töötati välja toetusskeem eraisikutele ja juriidilistele isikutele elektriautode ostu toetamiseks; 3) rajati kogu riiki kattev elektriautode laadimistaristu. Ostutoetuse jagamist ning kiirlaadimisvõrgu haldamist korraldab SA KredEx. 65 2019. aasta augustis on ette valmistamisel elektriautode ostutoetuse plaan, mis näeb ette 1.2 mlnonit eurot elektriautode ostutoetuseks. Toetusmeetme eesmärk on Eesti transpordisektori kasvuhoonegaaside ja teiste välisõhu saasteainete heite vähendamine elektrisõidukite ulatuslikuma kasutuselevõtu abil. Võimalikult suure mõju saavutamiseks on ostutoetus suunatud suure transpordivajadusega äriühingutele ning füüsilistele isikutele. Toetusega planeeritakse toetada vähemalt 223 elektrisõiduki ostmist. Kogu programmi 4 aastase perioodi peale prognoositakse transpordisektori heitkoguste vähenemist 3500 tonni CO2 ekvivalenti võrra. Ühtlasi omandavad toetuse abil soetatud elektrisõidukite omanikud kohustuslikult ka taastuvenergia sertifikaate samas ulatuses sõiduks kulutatud energiale. Taastuvenergia sertifikaadid tõestavad energiasüsteemi bilansis kasutusel oleva taastuvenergia kasutamist erinevates valdkondades. iv. Energiatoetuste ja eelkõige fossiilkütuste toetuste järkjärguliseks kaotamiseks kavandatud riiklikud poliitikasuunad, ajakavad ja meetmed, kui see on asjakohane. Ülevaade Eestis kasutatavatest energiatoetustest on koondatud peatükki 4.6.iv. Nendest kõige mahukamad seonduvad fossiilkütuste tarbimisega. Väiksemat aktsiisimäära rakendatakse põllumajanduses kasutatavale diislikütusele samuti antakse elektrituruseaduse alusel toetust elektrienergia tootmiseks tõhusa koostootmise režiimil turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist. Nende kahe meetme muutmist ei planeerita, kuna:  diislikütuse väiksem aktsiisimäär toetab põllumajanduse konkurentsivõimet;  tõhusa koostootmise režiimil töötavaid elektrijaamu ei saa Eestis juurde rajada piiratud soojuse nõudluse tõttu. 3.2. Energiatõhususe mõõde Käesolev peatükk kirjeldab kavandatud poliitikaid, meetmeteid ja programme, millega viiakse ellu soovituslikku riiklikku energiatõhususeesmärki aastaks 2030 ja muid eesmärke vastavalt punktile 2.2, sh hoonete energiatõhususe edendamiseks kavandatud meetmest ja vahenditest (mh rahalistest). ENMAK 2030 dokument kirjeldab erinevaid meetmeid, mille abil soovitakse saavutada arengukava ühte kahest alaeesmärgist – Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum – ja seda kvantifitseerivaid mõõdikuid. Kõige otsesemalt panustavad energiatõhususse järgmiseid ENMAK 2030 meetmed:  Meede 2.1 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis;  Meede 2.2 Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine;  Meede 2.3 Tõhus sõidukipark;  Meede 2.4 Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine;  Meede 2.5 Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine;  Meede 2.6 Tõhus soojusenergia ülekanne;  Meede 2.7 Avaliku sektori eeskuju; ja  Meede 2.8 Energiasääst muudes sektorites. 66 i. Direktiivi 2012/27/EL artiklites 7a ja 7b ja artikli 20 lõikes 6 osutatud energiatõhususkohustuste süsteem ja alternatiivsed poliitikameetmed, mis koostatakse vastavalt käesoleva määruse III lisale. Peatükis 2.2 kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks rakendatakse energiakandjate maksustamist ning meetmeid lõpptarbimise sektorites. Energiakandjate maksustamine toimub käibemaksuga ning kütuse- ja elektriaktsiisiga, vt ka peatükk 3.1.3.i. Energia lõpptarbimise tõhustamiseks rakendatakse järgnevaid meetmeid (kirjeldused on esitatud käesoleva dokumendi lisas IV): TR2 Transpordisektori kütusesäästlikkuse suurendamine TR3 Säästliku autojuhtimise propageerimine TR4 Ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks TR5 Mugava ja kaasaegse ühistranspordi väljatöötamine TR6 Raskeveokite teekasutustasu kehtestamine HF1 Avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine HF2 Eramute ja kortermajade rekonstrueerimine Lisaks kavandatakse järgnevaid meetmeid: TR8 Täiendav säästliku autojuhtimise propageerimine TR9 Täiendavad ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks TR10 Täiendavad tegevused mugava ja kaasaegse ühistranspordi väljatöötamisel TR13 Raudteeinfrastruktuuri arendamine (sh Rail Balticu ehitus) HF5 Täiendav avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine HF6 Täiendav eramajade ja korterelamute rekonstrueerimine ii. Riigi nii avaliku kui ka erasektori elamu- ja mitteeluhoonete renoveerimist toetav pikaajaline renoveerimisstrateegia, sh kulutõhusat põhjalikku renoveerimist soodustavad poliitikasuunad, meetmed ja tegevused ning riigi hoonefondi halvimate tõhususnäitajatega segmentidele suunatud poliitikasuunad ja tegevused vastavalt direktiivi 2010/31/EL artiklile 2a. Kehtiv „Riiklik hoonete rekonstrueerimise strateegia energiatõhususe parandamiseks“ 69 esitati Euroopa Komisjonile oktoobris 2017. Uuendatud pikaajaline rekonstrueerimise strateegia tuleb Euroopa Komisjonile esitada 10. märtsiks 202035. iii. Kirjeldus poliitikasuundadest ja meetmetest, mille eesmärk on energiateenuste edendamine avalikus sektoris, ning meetmetest, millega kõrvaldatakse 69 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_building_renov_2017_et.pdf 67 energiatõhususlepingute ja muude energiatõhususteenuste mudelite kasutamist takistavad regulatiivsed ja mitteregulatiivsed tõkked70 Energiateenuste turu arendamine on reguleeritud energiamajanduse korralduse seaduse §-ga 31 ja 32. Energiateenuste turu arendamisel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) koostöös organisatsioonidega SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), Arengufond ning SA KredEx analüüsinud energiateenuste turu potentsiaali ning võimalikke turutõkkeid. Samuti on toimund mitmed energiateenuste-teemalised ümarlauad. Viimane ümarlaud toimus 12. aprillil 2018. Seega, energiamajanduse korralduse seaduse §-s 31 sätestatud eesmärkide täitmine toimub tihedas koostöös sidusrühmadega. Riigi poolt (SA KredEx, KIK) on välja arendatud mitmeid instrumente, mis aitavad kaasa energiatõhususele suunatud projektide rahastamisele. Näiteks SA Kredex pakub erinevaid toetusi nii korteriühistutele kui eraisikutele majade rekonstrueerimiseks. Nende kodulehel on avaldatud detailsem info ning samuti korterelamu rekonstrueerimise spetsialistide nimekiri71. Keskkonnaministeerium rakendab meedet „Ettevõtete ressursitõhusus“, mille raames arendatakse muu hulgas ka energiateenuste turgu. Ressursitõhususe meede toetab ka avaliku sektori energiateenuste pakkumiste hankimist. Meetme alla kuulub neli tegevust: teadlikkuse tõstmine, spetsialistide koolitamine, auditite/ressursikasutuse analüüside tegemine ja investeerimine72. Eesti energiateenuste turul tegutseb aktiivselt mitu ettevõtet, nagu näiteks Adven 73, Fortum74, MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon75, Soletek76, AU Energiateenus OÜ77 jm. Nende kodulehelt leiab infot energiatõhususe lepingute sõlmimiseks ning teostatud projektide kohta. iv. Muud kavandatud poliitikasuunad, meetmed ja programmid, millega viiakse ellu soovituslikku riiklikku energiatõhususeesmärki aastaks 2030 ja muid eesmärke vastavalt punktile 2.2 (nt meetmed avaliku sektori hoonete eeskuju andva rolli ning energiatõhusate riigihangete edendamiseks, meetmed energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide78 edendamiseks, tarbijatele suunatud teabe- ja koolitusmeetmed79 ning muud meetmed energiatõhususe edendamiseks80). Avaliku sektori hoonete eeskuju andev roll 70 Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 18. 71 http://www.kredex.ee/korteriuhistu/korteriuhistu-toetused/rekonstrueerimise-toetus/tehniline-konsultant-7/ 72 http://ressurss.envir.ee/ 73 https://www.adven.ee/ee/energiateenus/ 74 https://www.fortum.ee/ 75 http://www.eesa.ee/esco/ 76 http://soletek.eu/energiateenused/ 77 http://energiateenus.ee/ 78 Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 8. 79 Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklitele 12 ja 17. 80 Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 19. 68 Vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 5 tagab keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu koordinaator, et igal aastal rekonstrueeritakse 3 protsenti keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete kasulikust üldpõrandapinnast. Keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu koordinaatori ülesandeid täidab hetkel Rahandusministeerium. Avaliku sektori hoonete eeskuju andva rolli täitmiseks rakendatakse meetmeid avaliku sektori hoonete rekonstrueerimiseks (kirjeldused käesoleva dokumendi lisas IV). Energiatõhusate riigihangete edendamine Energiatõhusate riigihangete edendamine Eestis põhineb energiamajanduse korralduse seadusel. Seaduse §-s 6 on sätestatud keskvalitsuse asutuste kohustus osta üksnes suure energiatõhususega tooteid, teenuseid ja hooneid. Täpsemad nõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega „Keskvalitsuse ostetavate toodete, teenuste ja hoonete energiatõhususe nõuded“81. Lisaks peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium julgustama parimate praktikate jagamise kaudu avaliku sektori asutusi, sealhulgas piirkondliku ja kohaliku tasandi asutusi, järgima keskvalitsuse eeskuju ja ostma üksnes suure energiatõhususega tooteid, teenuseid ja hooneid. Konkreetseid tegevusi selleks viiakse ellu projektipõhiselt. Energiaauditid Energiamajanduse korralduse seaduse (ENKS) § 28 käsitleb suurettevõtjate kohustust teha regulaarseid energiaauditeid. Vastavalt ENKS § 28 lõikele 1 peab ettevõtja, kes ei ole väikese ega keskmise suurusega ettevõtja või jaotusvõrguettevõtja või ülekandevõrguettevõtja, iga nelja aasta järel tegema ettevõttesisese energiaauditi, mis põhineb Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL artiklil 8. Suurettevõtjate nimekirja koostab ja avaldab oma veebilehel energiasäästu koordinaator. Suurettevõtjate nimekirja koostamise ja avaldamise eesmärgiks on nii suurettevõtjate teavitamine kui ka Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) aitamine järelevalve korraldamisel. Energiaauditi miinimumnõuded on sätestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr.76 (saadaval 12.06.2018) „Energiaauditi miinimumnõuded“82, mis võeti vastu 22. detsembril 2016. aastal. Eestis oli suurettevõtete energiaauditi esimeseks tähtajaks 23. aprill 2017. aastal. Vastavalt määruse nr 76 §-le 12 oli ettevõtjatel esimeseks tähtajaks võimalus esitada lihtsustatud korras energiaaudit. Järgmine energiaauditi tähtaeg on 5.12.2019 ning seejärel iga 4 aasta järel. Suurettevõtjate energiaauditi kohustus haakub käimasoleva EL struktuurivahendite perioodil Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel kavandatud ettevõtete energia- ja ressursitõhususe meetmega. Selle meetmega soovitakse panna alus tööstuse ressursitõhususe kasvule tulevikus ning on suunatud eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Meetme alla kuulub neli tegevust: - teadlikkuse tõstmine, 81 https://www.riigiteataja.ee/akt/110032017016 82 https://www.riigiteataja.ee/akt/123122016003 69 - spetsialistide koolitamine, - auditite ehk ressursikasutuse analüüside tegemine ja - investeerimine. Torustike asendamine Kaugküttetorustike läbimõõdu vähendamise ja eelisoleeritud torustiku paigaldamisele on võimalik saada toetust meetme EN5 Soojusmajanduse arendamine raames. v. Kui see on asjakohane, siis nende poliitikasuundade ja meetmete kirjeldus, millega edendatakse kohalike energiakogukondade rolli punktides i, ii, iii ja iv nimetatud poliitikasuundade ja meetmete elluviimisele kaasaaitamises. Ühistuline koostöö on Eestis levinud, nt korteriühistud, tarbijate ühistud, põllumajandusühistud. Näiteks on kohalikel kogukondadel võimalik kasutada hoonete rekonstrueerimise ja soojamajandusega seotud meetmetega kavandatud toetusi eelkõige just korteriühistu kaudu. Seni toimunud tarbijate energiatootmisse kaasamise projektid on näidanud, et kohalike energiakogukondade tekkeks on vaja Eestis suurendada teadlikkust, leida eestvedajaid ja pakkuda nõustamisteenuseid. Pankadel on ühistulise energiatootmise suhtes kõrge riskitundlikkus, sest puudub usaldusväärne kogemus. Kõrge intressiga kapital aga neelab suhteliselt suure osa näiteks korteriühistu poolt paigaldatava päikeseelektrijaama toodetavast tulust ja muudab seeläbi tegevuse vähe huvitavaks. Lahenduseks on vaja tagada madala intressiga (nt 2%) pikaajaline rahastus või pankadele krediidigarantii. Energiakogukondadele finantsilise, tehnilise ja juriidilise toe loomiseks on vajalik koolitada vastavad valdkondlikud eksperdid ning kavandada meetmed energiaühistu loojatele nende ekspertide teenuse kasutamiseks. Eestis on energiakogukondade rolli määratlemisel ja nende defineerimisel energiaühistuteks lähtunud Euroopa Taastuvenergiaühistute Föderatsiooni83 praktikast. Eesti õigusaktid ei määratle energiakogukondi ega energiaühistuid. Energiaühistu all mõistetakse siin kogukondlikku ühistegevust, mille peamiseks eesmärgiks on toota, jaotada ja müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja soojust omatarbe katmiseks, st ka energiakulutuste minimeerimine läbi tarbijate ühistegevuse, mille raames toodetakse ja jaotatakse kogukonna keskselt oma liikmetele elektrienergiat ja soojust omatarbe katmiseks. Ühiskondliku taastuvenergia tootmise all mõeldakse detsentraliseeritud taastuvenergia tootmist, mille omanikud (vähemalt 50 % ulatuses) või käitajad on kodanikud, kohalikud algatused, kogukonnad, kohalikud omavalitsused, heategevuslikud või valitsusvälised organisatsioonid, põllumajandustootjad, ühistud või väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted, kes loovad piirkonda jääda võivat kohalikku väärtust. 83 REScoop https://www.rescoop.eu/ 70 Eesti energiaühistute potentsiaal ja sotsiaalmajanduslik mõju84 hinnati 2015. aastal Energiaühistute Mentorprogrammi raames. Suurim energeetiline potentsiaal energiaühistute tekkeks on korterelamutes ja ühiskondlikes hoonetes, mis ei asu kaugküttepiirkondades või asuvad madala tarbimistihedusega kaugkütte võrgupiirkondades. Lokaalse ühistulise elektritootmise potentsiaal päikesepaneelidega on kokku 30 GWh/a (3 % hoonete aastasest elektrivajadusest juhul kui investeeringuga saadav hind on väiksem ostetud elektri hinnast). Lokaalne elektritootmine olemasolevale lokaalsele jaotusvõrgule mõjub positiivselt võimaldades mõne protsendi võrra suurendada võrgu läbilaskevõimet. Lisaks on potentsiaali puugaasistamisel energia koostootmisega 22 GWh/a. Tuuleenergia tootmispotentsiaal ei ühti Eestis korterelamute ja ühiskondlike hoonete paiknemisega. Lokaalse elektritoodangu osakaal moodustaks 0,33% kõigi hoonete elektri lõpptarbimisest. Kütteühistu potentsiaaliga hooned moodustavad 8-10% kõigi hoonete soojuse lõpptarbimisest. Kogukondade potentsiaali energiatootmises saab rakendada eelkõige kohalikul tasandil. Globaalse linnapeade kliima ja energia paktiga85 on liitunud üle 9200 linna, sh Eestist on liitunud Tallinn, Tartu, Rakvere, Jõgeva, Kuressaare, Rõuge ja Võru. Pakti kohaselt tuleb vähendada CO2 heidet linna territooriumilt 40% aastaks 2030, muuta linnad süsinikuneutraalseks aastaks 2050 ja parandada toimetulekut kliimamuutuste mõjuga86. Tallinna Energiaagentuuri87 ülesanneteks on mh pakti täitmise koordineerimine ja korraldamine ning kogukondade energiasäästu suunamine Tallinnas. Nt rajatakse Tallinnas 2020. aasta lõpuks hoonete katustele kuni 100 päikeseelektrijaama. Horizon 2020 projekti „Energia teekaardid – R4E“ raames koostati Tallinna Energia teekaardi. Erinevaid rahvusvahelisi energiakogukondade projekte juhib Eestis Tartu Regiooni Energiaagentuur88: Interregi projekt Co2mmunity, Horizon 2020 projektid PANEL 2050 ja SmartEnCity. vi. Gaasi- ja elektritaristu energiatõhususe potentsiaali kasutamise meetmete väljatöötamise meetmete kirjeldus89 Gaasi- ja elektritaristu energiatõhususe potentsiaali kasutamist reguleerib energiamajanduse korralduse seaduse90 § 7, mis kohustab ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjaid määrama kindlaks oma võrgu energiatõhususe parandamise meetmed, vajalikud investeeringud ja nende kasutuselevõtu ajakava ning esitama nendest ülevaate energiasäästu koordinaatorile. Sama paragrahvi lõiked 3 ning 4 sätestavad, et energiatõhususe meetmete maksumus võetakse arvesse võrguettevõtjate võrgutasude kehtestamisel. Võrgutasu ei tohi takistada gaasi- ega 84 Eesti Arengufond 2015 ENERGIAÜHISTUTE POTENTSIAALI JA SOTSIAALMAJANDUSLIKU MÕJU ANALÜÜSI aruanne https://energiatalgud.ee/img_auth.php/1/13/Eesti_Arengufond._Energia%C3%BChistute_potentsiaali_ja_sotsiaal majandusliku_m%C3%B5ju_anal%C3%BC%C3%BCs._2015.pdf 85 Globaalne linnapeade kliima ja energia pakt https://www.globalcovenantofmayors.org/our-cities/ 86 Tallinna Linnavalitsuse otsus file:///C:/Users/Irje.Moldre/Downloads/04.04.2019_otsus_59%20(1).pdf 87 Tallinna Energiaagentuur https://www.tallinn.ee/est/energiaagentuur/Tutvustus-38 88 TREA www.trea.ee 89 Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artikli 15 lõikele 2. 90 Riigikogu. Energiamajanduse korralduse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018074?leiaKehtiv 71 elektrisüsteemi üldise tõhususe, sealhulgas energiatõhususe, parandamist, nõudluse juhtimist, turuosaliste osalemist bilansiturul ega lisateenuste hankimist. Kõige otsesemalt panustavad elektritaristu energiatõhususe potentsiaali kasutamisse ENMAK 2030 meetmed Tabel 21. Error! Reference source not found. Tabel 21. Elektritaristu energiatõhususe potentsiaali kasutamise meetmete mõõdikud51 Eesmärk: Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus Meetme Mõõdik Indikatiivne nr. sihttase 1.2 1. Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus 90 (2030) minutites tarbimiskoha kohta aastas, minutit 1.2 2. Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, 150 (2030) MWh 1.2 4. Ilmastikukindla võrgu osakaal jaotusvõrgus 75% (2030) Lisaks ülaltoodud tabelis (Tabel 21) esitatud ülevaatele seotud meetmetest energiamajanduse arengukavas on olulisteks meetmeteks elektrivõrkude energiatõhususe tõstmisel kaugloetavate arvestite paigaldamine kõigile tarbijatele (lõpetatud 01.01.2017 – vt Error! Reference source not found. EN 11 Error! Reference source not found.) ning tarbijate võrguühenduste optimeerimine (vt täpsem kirjeldus allpool). Perioodil 1999...2014 vähenesid kolme suurima jaotusvõrguettevõtja kaod üle 3 korra (vt Joonis 14). Joonis 14. Suurimate elektri jaotusvõrguettevõtjate suhteline kadu91 91 Konkurentsiamet. Hinnaregulatsiooni tulemuste hindamine reguleeritud sektorites. http://www.konkurentsiamet.ee/public/Hinnaregulatsiooni_tulemuste_hindamine_reguleeritud_sektorites.pdf 72 Kui suurima jaotusvõrguettevõtja (Elektrilevi OÜ, ~90%-line turuosa) kadu aastal 2014 oli 5,9%, siis aastaks 2017 langes see 4,1%-ni. Põhiliseks meetmeks, mis kadude vähenemist toetas, oli kohustus paigaldada kõigile tarbijatele kaugloetavad arvestid, mis viidi lõpule 1. jaanuariks 2017. Elektrivõrkude tõhususe edasine suurendamine saab toimuda läbi alakasutuses oleva võrgu vähendamise92. Näiteks on suurimal jaotusvõrguettevõtjal (Elektrilevi OÜ) >1100 km liine ja >300 alajaama, millest aastas pole ühtegi kilovatt-tundi elektrit läbi liikunud93. Kasutuseta liinid ning alajaamad suurendavad kadusid ning vähendavad oluliselt süsteemi tõhusust. Olukorra lahendamiseks muutis suurim jaotusvõrguettevõtja (Elektrilevi OÜ) oma võrgutasusid, et puuduva või vähese (<250 kWh/a) elektritarbimisega tarbimiskohtadele rakendub alates 01.01.2018 püsitasu (valmisolekutasu). Püsitasu suunab tarbijaid oma võrguühendust (või selle kasutamist) optimeerima. Püsitasu kasutuselevõtu plaan on ka elektri põhivõrguettevõtjal.94 Põhivõrgus sõltub kadude suurus muuhulgas üle kantud energia kogusest, piiriülesest energiakaubandusest, ning võimsusvoogude jagunemisest ühendenergiasüsteemis ja sellest põhjustatud transiidist ning ilmatingimustest (õhuniiskus, sademed). 2016. aastal moodustasid kaod 3,0% kogu põhivõrku antud elektrienergia kogusest. Gaasivõrgu energiatõhususe suurendamise potentsiaal seisneb sõlmedes, mis kasutavad energiat. Eesti gaasisüsteem on olemuselt tupiksüsteem, mille ainus energiakasutus leiab aset rõhku vähendavates mõõtejaamades, kus gaasi soojendatakse. Võrgus ei esine kadusid ning võrgus ei ole kompressorjaamasid. Tagamaks ülekande- ja jaotusvõrgu kommertskadude viimist minimaalseks, peavad gaasi kõik tarbimiskohad olema aastaks 2020 varustatud kaugloetavate arvestitega. vii. Piirkondlik koostöö selles valdkonnas, kui see on asjakohane. Eesti osaleb Läänemere energiaturgude ühendamise töögrupis, kus käsitletakse energiatõhusust. Samuti käsitletakse vastavalt vajadusele energiatõhususe teemasid Balti Ministrite Nõukogu energeetika vanemametnike komitees. Neid koostööformaate on kirjeldatud peatükis 1.4.ii. viii. Rahastamismeetmed, sh ELi toetus ja ELi vahendite kasutamine kõnealuses valdkonnas riigi tasandil. Järgmise EL eelarveperioodi aastateks 2021-2027 planeerimine ei ole Eestis veel käivitatud. Erinevate rahastamisallikate kasutamist alapunktis 3.1.2.i nimetatud meetmete rakendamiseks 92 Arengufond. Elektrivõrgu tänane olukord. Võimalikud arengustsenaariumid. https://energiatalgud.ee/img_auth.php/1/12/Eesti_Arengufond._Elektriv%C3%B5rgu_t%C3%A4nane_olukord._ V%C3%B5imalikud_arengustsenaariumid.pdf 93 Elektrilevi OÜ. Võrgutasu muudatused. https://www.elektrilevi.ee/hind2017 94 Elering AS. Avatud konsultatsioonid. https://elering.ee/avatud-konsultatsioonid#tab1 73 analüüsitakse 2019. aasta alguses välja selgitamaks prioriteete kliimameetmete rahastamisel ning direktiivi 2003/87/EÜ Artikkel 10 ja 10c meetmete95 rakendamisel. 3.3. Energiajulgeoleku mõõde96 i. Punktis 2.3 sätestatud elementidega seotud poliitikasuunad ja meetmed97. Üldised põhimõtted sisejulgeoleku tagamiseks Eestis on määratud Riigikogu poolt heaks kiidetud „Eesti julgeolekupoliitika alustega“98. Energiajulgeolekut käsitletakse elutähtsa teenusena ühiskonna toimepidevuse ja sidususe kindlustamiseks. Elutähtsa teenuse toimepidevuse käsitlus on toodud Valitsuse poolt kinnitatud „Siseturvalisuse arengukavas 2015-2020“ ning nõuded elutähtsa teenuse osutajale on kirjeldatud hädaolukorra seaduses. Energiajulgeoleku saavutamiseks on vajalik tagada varustuskindlus, infrastruktuuri julgeolek, ühendatus teiste Euroopa Liidu liikmesriikide energiavõrkudega ja energiaallikate mitmekesisus. Samuti rõhutab dokument, et energiakandjate impordist sõltuvuse vähendamiseks on Eesti jaoks esmatähtis suurendada energiatõhusust. „Eesti julgeolekupoliitika alused“ näevad ette, et energia varustuskindlus on parem ulatuslikumal sisemaiste energiaressursside – põlevkivi ja taastuvenergia – kasutamisel. Samas ei tohiks aastaks 2020 ühegi energiaallika osakaal olla suurem kui 30%. Elektrisüsteem Kõige otsesemalt panustavad elektrisüsteemi varustuskindluse tagamisse ja sellega seotud eesmärkide (vt Tabel 13) saavutamisse järgmised ENMAK 2030 meetmed:  Meede 1.1 Elektrienergia tootmise arendamine; ja  Meede 1.2 Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne Elektrituruseaduse § 4 lõike 41 kohaselt võib elektrituru regulaator (Konkurentsiamet) kohustada süsteemihaldurit korraldama konkursi uute tootmisvõimsuste, energiasalvestusseadmete või energiatõhusust edendavate nõudluse juhtimise meetmete loomiseks, kui süsteemi tootmisseadmete võimsuse varu on tarbimisnõudluse rahuldamiseks väiksem võrgueeskirjas sätestatud vajalikust. 95 EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi direktiivi 2003/87/EÜ Artikkel 10 näeb ette nn moderniseerimisfondi asutamist, millest rahastatakse energiatõhusust ja energiasüsteemi kaasajastamist, sh ka Eestis. Sama direktiivi Artikkel 10c alusel võivad liikmesriigid teatud tingimustel eraldada elektritootmiskäitistele tasuta lubatud heitkoguse ühikuid. Selle eraldamise otsus tuleb liikmesriigil teha enne 30. juunit 2019. 96 Poliitikad ja meetmed peavad kajastama põhimõtet „energiatõhusus esmajärjekorras“. 97 Tuleb tagada kooskõla määruse [ettepanek COM(2016) 52] (milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010) kohaste ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavadega ning määruse [ettepanek COM(2016) 862] (milles käsitletakse riskideks valmisolekut elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/89/EÜ) kohaste riskivalmisolekukavadega. 98 http://vm.ee/sites/default/files/content-editors/JPA_2010.pdf 74 Peatükis 2.3 kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks rakendatakse järgmiseid meetmeid (vt Lisa III): EN1 Taastuvenergia toetus ning toetus tõhusaks soojuse ja elektri koostootmiseks EN9 Ilmastikukindla võrgu osakaalu suurendamine EN12 Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri-Euroopa sünkroonalaga Samuti panustavad elektrisüsteemi vastupanuvõimesse Balti riikide sünkroniseerimise projekti (vt punkt 2.4.2) raames tehtavad investeeringud Balti riikides, mis aitavad kõrvaldada pudelikaelu nii Eestis kui ka teistes Balti riikides ning suurendavad välisühenduste kasutamisvalmidust ning elektrisüsteemi paindlikkust kiiretele muutustele elektritootmises. Riik on kavandamas biokütuste kasutamisele toetuse maksmist koospõletamist võimaldavatele elektrijaamadele, mis ei ole CO2 lubatud heiteühikute kasvava hinna tõttu konkurentsivõimelised. See võimaldab suurendada riigi energiajulgeolekut ning parandada riigisisese tootmisvõimsuse olemasolu. Ühtlasi on kavas hakata korraldama tehnoloogiaspetsiifilisi vähempakkumisi taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia turule toomiseks. See võimaldab korraldada vähempakkumisi juhitavate tootmisseadmete turule toomiseks, mis omakorda panustab elektrisüsteemi stabiilsusesse. Gaasisüsteem Gaasi varustuskindluse tagamisse ja sellega seotud eesmärkide (vt Tabel 14) saavutamisse panustab ENMAK 2030 meede:  Meede 1.3 Gaasivarustuse tagamine. Peatükis 2.3 kirjeldatud eesmärkide saavutamise peamiseks vahendiks on Eesti-Soome vahelise gaasiühenduse Balticconnector rajamine. Energiajulgeoleku kasvatamiseks täiendavaid riiklikke meetmeid ajavahemikus 2021-2030 ei planeerita. Samas kaalub erasektor projektide elluviimist, mis aitab kaasa gaasivarustuse kindlusele (nt ASi Tallinna Sadam ja AS Alexela Invest kaaluvad ühiselt Paldiskisse LNG terminali rajamist). Kaugkütte süsteemid Varustuskindluse tagamiseks kaugkütte süsteemides näeb kaugkütteseadus99 ette täiendavaid kohustusi soojusettevõtjatele. Kaugkütte süsteemide puhul, milles tarbijatele edastatakse soojusenergiat üle 50 GWh/a ja mis asuvad vähemalt 10 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses, on soojusettevõtja elutähtsa teenuse osutaja. Väga suurtes süsteemides, kus soojusenergia tarbimine on vähemalt 500 GWh/a, on kohustuslik reservkütuse kasutamise võimalus mahus, mis kindlustab soojusvarustuse kolme ööpäeva jooksul. Vedelkütused Vedelkütuste pideva saadavuse tagamiseks juhindutakse direktiivist EL2009/11 ja vedelkütusevaru seadusest100 ning alates 19. novembrist 2013 ka Rahvusvahelise 99 https://www.riigiteataja.ee/akt/103032017012?leiaKehtiv 100 https://www.riigiteataja.ee/akt/101072017019?leiaKehtiv 75 Energiaagentuuri energiaprogrammi käsitlevas kokkuleppes sätestatud varude hoidmise nõuetest ja rakendatakse ühte ENMAK 2030 meedet:  Meede 1.4 Kütusevarude hoidmine. Lisaks üldisele varu kogusele sätestab vedelkütusevaru seadus, et varust tuleb hoida Eestis kogus, mis vastab vähemalt 30 päeva keskmisele vastava energiatoote siseriikliku tarbimise kogusele eelmisel kalendriaastal. 2018. aastal asetsesid 53% varudest Eesti territooriumil. Põlevkivi „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030“ kohaselt jääb põlevkivi oluliseks kütuseks ka aastatel 2021-2030 ning põlevkivi tarnete kindlustamiseks tagamiseks rakendatakse arengukavas järgmiseid (PAK 2030)37 meetmeid:  Meede 1.1. Põlevkivi säästliku kaevandamise edendamine;  Meede 1.2. Põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju vähendamine looduskeskkonnale ja veevarustusele;  Meede 2.1. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine; ja  Meede 2.2. Põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamine. Vananevate põlevkivi põletusplokkide sulgemisega (2019 aasta lõpuks 619MW ja järgnevail aastail 658 MW101) kaasneva elektrienergia tootmisvõimsuse asendamiseks perioodil 2021- 2030 rakendatakse käeolevas kavas uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamise meetmeteid (meetmed EN1 ja EN2 käeoleva eelnõu lisades III ja IV). ii. Piirkondlik koostöö selles valdkonnas Elektrisüsteem Lisaks PCI regionaalsetele gruppidele teeb elektri põhivõrguettevõtja (Elering AS) varustuskindluse-alast koostööd järgmistes formaatides: 1. Balti regionaalne talitluskindluse koordinaator (edaspidi Balti RSC) 2. Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti ja Leedu süsteemihaldurite koostööorganisatsioonis - BRELL 01.01.2018 alustas Balti regionaalne talitluskindluse koordinaator ehk Balti RSC oma tegevust regiooni töökindluse koordinaatorina tagades Balti süsteemioperaatoritele vajalike teenuste osutamisega tuge regiooni töökindluse tõstmisel. Balti RSC on üks viiest Euroopas tegutsevast regiooni töökindluse koordinaatorist, mis hõlmavad enda alla kõik Euroopas tegutsevad süsteemioperaatorid. RSC-de pakutavate teenuste eesmärgiks on tõhustada ettevalmistust elektrisüsteemide reaalajas juhtimiseks. Peamised funktsioonid, mida regiooni töökindluse koordinaator täidab on: 1. Elektrisüsteemi piiriülese mõjuga seadmete katkestuste koordineerimine; 101 Konkurentsiamet 2019 Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis aastal 2018 https://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=23346 76 2. Üleeuroopaline katkestuste raportite tegemine ja katkestuste kooskõlastamine ja ebakõlade leidmine; 3. Süsteemihaldurite poolt kasutatavate võrgumudelite kvaliteedi kontroll ning piirkondliku ja üleeuroopalise võrgumudeli kokkupanek, mis hõlmab ühtse standardi alusel süsteemioperaatorite mudelite koondamist ühiseks mudeliks, mudeli kvaliteedi hindamist ja tagasiside andmist süsteemioperaatoritele; 4. Piirkondliku tootmispiisavuse ja ülekandevõimsuste hindamine lühikeseks ja keskmiseks ajavahemikuks ette, mis hõlmab üleeuroopalise tootmise ja ülekandevõimsuste piisavuse hindamist ning tootmispiisavuse hinnangu andmist. 5. Koordineeritud piiriüleste ülekandevõimsuste arvutamine, mis hõlmab ühtse metoodika alusel regiooni ülekandevõimsuste arvutamist ning võimsuste koordineerimist süsteemioperaatorite vahel. 6. Koordineeritud elektrisüsteemide talitluskindluse analüüs, mille käigus leitakse ühtset võrgumudelit kasutades süsteemi töökindluse kitsaskohad ning koordineeritakse võimalikke lahendusi süsteemioperaatoritega. Balti regiooni töökindluse koordinaator teeb pidevat koostööd nii Põhjamaade kui ka Kesk- Euroopa talitluskindluse koordinaatoritega tagamaks paremat koostööd piirkondade vahelistel piiridel. Regiooni töökindluse koordinaatori ülesanne on olla ülevaatlikus ja toetavas rollis, kõik lõplikud süsteemi juhtimisotsused jäävad endiselt süsteemioperaatoritele, kes viivad reaalselt ellu süsteemi juhtimist.102 Eesti elektrisüsteem kuulub samasse sünkroonalasse Valgevene, Venemaa, Läti ja Leedu elektrisüsteemidega (Ühendsüsteem). Eesti elektrisüsteemi sageduse automaatse reguleerimise tagab tavaolukorras Venemaa süsteemihaldur (välja arvatud juhul, kui Eesti elektrisüsteem töötab isoleeritult teistest elektrisüsteemidest). Sünkroontöö korraldamiseks Ühendsüsteemis s.h sageduse nõutud piirides tagamiseks on loodud Valgevene, Venemaa, Eesti, Läti ja Leedu süsteemihaldurite koostööorganisatsioon – BRELL. Eesti elektrisüsteemi bilansi tagamine toimub koordineeritult teiste BRELL-i koostööorganisatsiooni kuuluvate süsteemihaldurite juhtimiskeskustega ning samuti seoses Eesti ja Soome vaheliste alalisvooluühenduste opereerimisega ka Soome süsteemihalduri juhtimiskeskusega. Vastavalt BRELL-i süsteemihaldurite vahelisele kokkuleppele peab Eesti elektrisüsteemi vahelduvvoolu saldo (piiriülene võimsusvoog vahelduvvoolu liinide kaudu) tunni kokkuvõttes olema vahemikus ± 30 MWh võrreldes planeerituga (Läti elektrisüsteemi vahelduvvoolu saldo ± 30 MWh võrreldes planeerituga ja Leedu elektrisüsteemi vahelduvvoolu saldo ± 50 MWh võrreldes planeerituga). Elering kasutab reaalajas Eesti elektrisüsteemi bilansi tasakaalustamiseks reguleerimisreservide ja avariireservvõimsuste aktiveerimist. Vastavate reservvõimsuste puhul on tegemist „käsitsi aktiveeritavate sageduse taastamise reservidega“ (manually activated frequency restoration reserve). Teisi reservvõimsuste tüüpe nagu näiteks automaatselt aktiveeritav „sageduse hoidmise reserv“ (frequency containment reserve) või automaatselt 102 Elering AS. Varustuskindluse aruanne 2018. https://elering.ee/sites/default/files/public/Infokeskus/elering_vka_2018_web.pdf 77 aktiveeritav sageduse taastamise reserv (automatically activated frequency restoration reserve) või „asendusreserv“ (replacement reserve) Elering elektrisüsteemi normaaltalitluse tagamiseks ei osta ega aktiveeri. Kui Eesti elektrisüsteemi vahelduvvoolu saldo prognoositav kõrvalekalle tunni lõpuks on üle lubatud piiri, siis enne bilansi tasakaalustamiseks reservvõimsuste aktiveerimist kontrollitakse Baltikumi summaarse vahelduvvoolu saldo prognoositavat kõrvalekallet tunni lõpuks. Kui vastava kõrvalekalde prognoos on üle ± 50 MWh võrreldes planeerituga, käivitatakse vajalikus koguses reservvõimsuseid ühisest pakkumiste nimekirjast Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamiseks. Kui vastava kõrvalekalde prognoos on väiksem kui ± 50 MWh võrreldes planeerituga, siis otsustatakse reservvõimsuste aktiveerimise vajadus igal konkreetsel juhul eraldi.103 Gaasisüsteem Gaasi süsteemihaldurina on Elering AS kaasatud Balti riikide ja Soome ühise gaasituru loomise töögruppi (Regional Gas Market Coordination Group, RCMCG). Töögruppi kuulub lisaks asjakohaste riikide süsteemihalduritele ka regulaatorid ning valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Lisaks vastavalt maagaasi varustuskindluse määruse EL 2017/1938 artiklile 3(7) on loodud töögrupp 3B+FI riikide vahel (North Eastern gas supply risk group), et koostada ühiselt piirkonnale maagaasi varustuskindluse riskianalüüsi ja hädaolukorra ennetamise ja lahendamise kavasid. Töögrupis osalevad ministeeriumite, regulaatorite ja gaasi süsteemihaldurite esindajad. Fossiilsed tahkekütused Eestil puuduvad regionaalsed ja rahvusvahelised kokkulepped, mis käsitleks fossiilsete tahkekütustega varustamist. Samas on Eesti liitunud ühe rahvusvahelise lepinguga, mis võib teoreetiliselt fossiilsete tahkekütustega varustatust mõjutada. Riigikogu poolt 4. veebruaril 1930 vastu võetud Spitsbergeni kohta käiva lepinguga ühinemise seadus104, millega ratifitseeriti „Leping Spitsbergeni kohta“105, võimaldab Eesti ettevõtetel muu majandustegevuse hulgas tegeleda ka maavarade kaevandamisega Teravmägedel. Eesti ei kavanda kaevandamisega seotud majandustegevust Teravmägedel. iii. Kui see on asjakohane, rahastamismeetmed kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine. Meetme „Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri-Euroopa sünkroonalaga“ elluviimise rahastamist korraldab Eesti põhivõrguettevõtja (Elering) koostöös Läti, Leedu ja Poola põhivõrguettevõtjatega. Põhivõrguettevõtjad rahastab elektrivõrgu arendamisega seonduvaid tegevusi tarbijatelt kogutavast võrgutasust, piiriüleste ühenduste rajamisel kasutatakse lisaks nn „pudelikaelatasust“ saadavaid vahendeid. Meetme rahastamiseks soovitakse kasutada Euroopa Liidu kaasrahastust. Balti riikide sünkroniseerimise projekt on 103 Elering AS. Bilansi tagamise eeskirjad. https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Bilansi_tagamise_ehk_tasakaalustamise_eeskirjad_11_2016.pdf 104 https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1930/02/18/4 105 https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1930/02/18/5 78 olnud Euroopa Liidu ühishuviprojektide (Projects of Common Interest – PCI) nimekirjas alates 2013. aastast. Varasemalt on meetme elluviimiseks kaasrahastust saanud näiteks Eesti-Läti 3. ühenduse rajamine. Projektide rahastamist on taotletud käesoleva finantsperioodi raames ja nende projektide rahastamine on vajalik ka järgmisel EL finantsperioodil. Täpne ülevaade projekti staatusest ning tegevustest on leitav projekti kirjeldavalt ENTSO-E veebilehelt48 3.4. Energia siseturu mõõde106 3.4.1. Elektritaristu i. Poliitikasuunad ja meetmed, et saavutada artikli 4 punktis d sätestatud elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase Euroopa Liidu liikmesriikide elektrivõrkude omavahelise ühendatuse sihttasemeks on vähemalt 10% aastaks 2020 ning vähemalt 15% aastaks 203042. Elektri ülekandetaristu meetmed (vt täpsemalt peatükk 2.4.2) on esmajoones suunatud Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks Euroopa Liidu õigusele alluvasse sagedusalasse ning olemasolevate välisühenduste kasutusvalmiduse suurendamisse. Balti riikide sünkroniseerimise projekti raames toimuvad tegevused nii Eestis, Lätis, Leedus kui ka Poolas. Sünkroniseerimise raames tehtavad investeeringud tugevdavad nii riikidevahelisi ühendusi kui ka siseriiklikku elektri ülekandevõrku. Seeläbi eemaldatakse elektrisüsteemi pudelikaelad ning suureneb Balti riikide ja Poola energiavõrkude ühendatus. 2017. aastal oli Eesti elektrivõrkude ühendatuse tase naaberriikidega (Läti, Soome) 63%42. Ühendusvõimsus EE-LV suunal oli 900 MW, EE-FI suunal 1016 MW. 2030. aastaks on hinnatud, et EE-LV suunaline võimsus suureneb 1379 MW-ni107, tulenevalt Eesti-Läti 3. elektriühenduse108 valmimisest. Kõige otsesemalt panustavad elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tagamisse järgmised ENMAK 20304 meetmed:  Meede 1.2 Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne. Peatükis 2.2 kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks rakendatakse järgmiseid meetmeid: EN8 Võrguteenuste kvaliteedi tõstmine EN9 Ilmastikukindla võrgu osakaalu suurendamine EN10 Ülekande- ja jaotusvõrgu püsitasu juurutamine võrguettevõtja püsikulusid arvestavaks EN11 Kauglugemissüsteemile üleminek EN12 Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri-Euroopa sünkroonalaga 106 Poliitikad ja meetmed peavad kajastama põhimõtet „energiatõhusus esmajärjekorras“. 107 ENTSO-E. TYNDP 2018. Input data. https://tyndp.entsoe.eu/maps-data/ 108 Elering AS: Eesti-Läti kolmas ühendus. https://elering.ee/eesti-lati-kolmas-uhendus 79 Error! Reference source not found.. ii. Piirkondlik koostöö selles valdkonnas109. Balti riikide sünkroniseerimise projekt viiakse ellu Balti riikide ning Poola koostöös. Täpne ülevaade projekti staatusest ning tegevustest on leitav projekti kirjeldavalt ENTSO-E veebilehelt48 ning peatükist 2.4.2. iii. Kui see on asjakohane, rahastamismeetmed kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, sh liidu toetus ja liidu vahendite kasutamine. Meetme „Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri-Euroopa sünkroonalaga“ elluviimise rahastamist korraldab Eesti põhivõrguettevõtja (Elering) koostöös Läti, Leedu ja Poola põhivõrguettevõtjatega. Põhivõrguettevõtjad rahastab elektrivõrgu arendamisega seonduvaid tegevusi tarbijatelt kogutavast võrgutasust, piiriüleste ühenduste rajamisel kasutatakse lisaks nn „pudelikaelatasust“ saadavaid vahendeid. Meetme rahastamiseks soovitakse kasutada Euroopa Liidu kaasrahastust. Balti riikide sünkroniseerimise projekt on olnud Euroopa Liidu ühishuviprojektide (Projects of Common Interest – PCI) nimekirjas alates 2013. aastast. Varasemalt on meetme elluviimiseks kaasrahastust saanud näiteks Eesti-Läti 3. ühenduse rajamine. Projektide rahastamist on taotletud käesoleva finantsperioodi raames ja nende projektide rahastamine on vajalik ka järgmisel EL finantsperioodil Täpne ülevaade projekti staatusest ning tegevustest on leitav projekti kirjeldavalt ENTSO-E veebilehelt48. 3.4.2. Energia ülekande taristu i. Punktis 2.4.2 sätestatud elementidega seotud poliitikad ja meetmed, sh erimeetmed ühishuviprojektide ja muude peamiste taristuprojektide elluviimiseks, kui see on asjakohane. Elektrisüsteem Elektri ülekandetaristu osas pole asjakohane. Ühishuviprojektide ja muude peamiste taristuprojektide elluviimise meetmed on kirjeldatud punktis 3.4.1. Gaasisüsteem Gaasisüsteemi kohta antud sisend punktis 2.4.2. ii. Piirkondlik koostöö selles valdkonnas110. Elektrisüsteem Elektri ülekandetaristu osas on kõik asjakohane info kirjeldatud punktis 3.4.1. 109 Muud kui määruse (EL) nr 347/2013 kohaselt loodud ühishuviprojektide piirkondlikud rühmad. 110 Muud kui määruse (EL) nr 347/2013 kohaselt loodud ühishuviprojektide piirkondlikud rühmad. 80 Gaasisüsteem Gaasisüsteemi kohta antud sisend punktis 2.4.2. iii. Kui see on asjakohane, rahastamismeetmed kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, sh ELi toetus ja ELi vahendite kasutamine. Elektrisüsteem Elektri ülekandetaristu osas on kõik asjakohane info kirjeldatud punktis 3.4.1. Gaasisüsteem Gaasisüsteemi kohta antud sisend punktis 2.4.2. 3.4.3. Turgude lõimimine i. Punktis 2.4.3 sätestatud elementidega seonduvad poliitikasuunad ja meetmed. Elektrisüsteem Kõige otsesemalt panustavad peatükis 2.4.3.i nimetatud eesmärkide (vt Tabel 17) turgude lõimimisse ja liitmisse järgmised ENMAK 2030 meetmed:  Meede 1.2 Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne Peatükis 2.4 kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks rakendatakse järgmiseid meetmeid (meetme täpsemat kirjeldust vt Lisa III): EN8 Võrguteenuste kvaliteedi tõstmine EN9 Ilmastikukindla võrgu osakaalu suurendamine EN10 Ülekande- ja jaotusvõrgu püsitasu juurutamine võrguettevõtja püsikulusid arvestavaks EN11 Kauglugemissüsteemile üleminek EN12 Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine mandri-Euroopa sünkroonalaga Error! Reference source not found.Turgude lõimumisse panustavad olulises mahus sünkroniseerimise projekti (vt peatükk 2.4.2) raames tehtavad investeeringud Balti riikides, mis aitavad kõrvaldada pudelikaelu kõigis Balti riikides ning suurendada elektrisüsteemi vastupidavust kiiretele muutustele elektri tootmises ning tarbimises. Gaasisüsteem Gaasituru lõimumise olulisim investeering füüsilisse taristusse on Balticconnectori väljaehitamine aastaks 2019 ning sellega kaasnevad Eesti-Läti gaasisüsteemi ühenduse täiendustööd. Täiendustööde käigus ehitatakse Eestisse kompressorjaam ning võimaldatakse kahesuunaline gaasivoog. 81 ii. Meetmed, millega suurendatakse energiasüsteemi paindlikkust taastuvenergia tootmiseks Peatükis käsitletakse meetmeid, millega suurendatakse energiasüsteemi paindlikkust taastuvenergia tootmiseks näiteks arukad võrgud, koondatavus, nõudluskaja, salvestamine, hajatootmine, jaotamise, ümberjaotamise ja piiramise mehhanismid ning reaalajas edastatavad hinnasignaalid, sh päevasiseste turgude liitmise ja piiriüleste tasakaalustamisturgude kasutuselevõtt. Neid meetmeid rakendatakse peatükis 2.4.3.ii nimetatud eesmärkide saavutamiseks (vt Tabel 18). Elektrisüsteem Elektrisüsteemi piisavust ja energiasüsteemi paindlikkust tagatakse läbi ENMAK 2030 varustuskindluse alameesmärgi meetmete 1.1. (Elektrienergia tootmise arendamine täitmise) ning 1.2 (Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne) (Tabel 18). Nende meetmete mõõdikud suunavad võrguettevõtjaid tegema vajalikke investeeringuid ning töötama välja lahendusi taastuvenergia tõhusamaks integreerimiseks Eesti elektrisüsteemi. Heaks näiteks sellisest innovatsioonist on Eesti põhivõrguettevõtja (Elering AS) välja töötatud kaardirakendus, mis näitab aasta kaupa ära vabad võimsused ettevõttele kuuluvas elektrivõrgus ning võimaldab seeläbi taastuvenergia tootjatel oma projekte efektiivsemalt planeerida. Joonis 15. Elering AS-i vabade liitumisvõimsuste kaardirakendus111 Samuti panustab taastuvenergia integreerimise võimekuse suurendamisse sünkroniseerimise projekt (vt peatükk 2.4.2), mille raames kõrvaldatakse elektrisüsteemi pudelikaelad kogu Baltikumis. 111 Elering AS. Vabade liitumisvõimsuste kaardirakendus. https://elering.ee/vabade-liitumisvoimsuste-rakendus/ 82 Süsteemihaldur (Elering AS) on paindlikkusteenuste turu arendamiseks loonud andmevahetusplatvormi Estfeed. Estfeed võimaldab sõnumite turvalist vahetamist energiasektoris (Joonis 16) – platvormiga saavad liidestuda erinevad andmeallikad ja neid andmeid kasutada soovivad rakendused (Joonis 17). Estfeed koosneb juriidilisest, tarkvaralisest ja riistvaralisest lahendusest, millega hallatakse energia mõõteandmete vahetamist turuosaliste vahel, toetatakse elektrienergia tarnijate vahetuse protsessi avatud turul ja võimaldatakse tarbija poolt volitatud tarkvaralistele rakendustele ligipääsu mõõteandmetele (nt tarbimise monitoormiseks ja juhtimiseks).112 Joonis 16. Estfeedi lihtsustatud arhitektuur112 112 Elering AS. Estfeed. https://elering.ee/elektrituru-kasiraamat/6-kauplemine-avatud-elektriturul/64-tarkvork- ja-andmevahetus-avatud-0 83 Joonis 17. Andmete liikumine ja ligipääsuõiguste haldus112 Estfeed platvorm on võimeline integreerima erinevaid andmeallikaid (nt tulevikus ka kaugkütte jm kaugmõõtjate ja sensorite andmeid) ja pakkuma sobivaid teenuseid andmete muutmisel väärtuslikuks informatsiooniks tarbimise juhtimisel, paindlikkuse haldamisel, auditeerimisel ja võrdlemisel. Nt on Estfeediga liidestatud gaasi ja elektri andmelaod, Äriregister, Rahvastikuregister, Foreca ilmainfo, ENTSO-E Transparency platvorm elektri hinna saamiseks. Nii põhivõrguettevõtja (Elering AS) kui ka suurim jaotusvõrguettevõtja (Elektrilevi OÜ) tegelevad ka arendusprojektidega, soodustamaks paindlikkusteenuste kasutuselevõttu Eesti elektrisüsteemis (nt H2020 projekt EU-SysFlex; Balti riikide ühtse tasakaalustamisteenuste turu kasutuselevõtt alates 01.01.2018). Neid tegevusi soodustab asjaolu, et vastavalt elektrituruseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele „Võrgueeskiri“ on alates 01.01.2017 kõik Eesti elektritarbijad varustatud kaugloetavate arvestitega. Baltikumi puhul tuleb lisaks arvestada, et seni kuni Baltikumi elektrisüsteem ei ole sünkroniseeritud EL-i õigusele alluvasse sünkroonalasse, on reguleerimisturu liberaliseerimine keerulisem kui teistes EL-i liikmesriikides (nt bilansiteenuse hind kujuneb olulisel määral Venemaalt pärinevate reguleerimistarnete mõjul). Balti süsteemihaldurid on tarbimise juhtimise teemaga aktiivselt tegelemas ning töötavad selle nimel, et turule rohkem paindlikke võimsusi tuua (nt hiljutine avalik konsultatsioon ja sellele eelnenud analüüs Baltic Electricity 84 Transmission System Operators’ Public Consultation on „Demand Response through Aggregation – a Harmonized Approach in the Baltic Region“ 113). Estfeed platvormis kajastatakse ka gaasisüsteemi mõõteandmeid (e.elering.ee). Platvormis saab tarbija ise näha ning volitada gaasimüüjaid nägema gaasitarbimise andmeid. Kaugloetavate mõõteseadmete puhul jõuavad andmed platvormi korra päevas, kohtloetavate arvestite puhul korra kuus. Kuivõrd aastaks 2020 peavad kõik gaasi mõõtepunktid olema varustatud kauglugemist võimaldavate arvestitega, on kõigil tarbijatel võimalik näha alates 2021 reaalajas oma gaasitarbimist. iii. Kui see on asjakohane, meetmed, millega tagatakse taastuvenergia mittediskrimineeriv osalus, tarbimiskaja ja salvestamine, sh koondamise abil, kõigil energiaturgudel. Elektrituruseadus ei sätesta võimalusi turuosaliste diskrimineerimiseks. Võrguettevõtja on kohustatud oma teeninduspiirkonnas tarbija, tootja, liinivaldaja või teise võrguettevõtja taotluse alusel ühendama liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise ning muutma tarbimis- või tootmistingimusi.52 Alates 20.02.2018 on agregaatoritel võimalik süsteemihalduriga (Elering AS) sõlmida leping reguleerimisteenuse osutamiseks114, mis tähendab, et agregaatorid saavad elektriturul osaleda samadel alustel kui teised turuosalised. Maagaasiseaduse kohaselt on süsteemihalduril kohustus tagada ülekandevõrgule juurdepääs kolmandatele isikutele vastavalt määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatule. iv. Poliitikasuunad ja meetmed tarbijate (eriti haavatavate või, kui see on asjakohane, energiaostuvõimetute tarbijate) kaitsmiseks ning energia jaeturu konkurentsivõime suurendamiseks. Tarbijate kaitse on Eestis tagatud tarbijakaitseseaduse115, elektrituruseaduse52, kaugkütteseaduse ja maagaasiseaduse koosmõjus. Elektrituruga ja gaasituruga seonduv järelevalve ja vaidluste lahendamine on jagatud mitme ameti vahel. Tarbijakaitseamet tegeleb lepingutingimusi puudutavate küsimustega ning teeb järelevalvet elektri- ja gaasiettevõtete reklaami- ning müügitegevuse üle. Konkurentsiamet teeb elektrituruseaduse, kaugkütteseaduse ja maagaasiseaduse alusel järelevalvet turu toimimise ja turuosaliste tegevuse üle. Tehnilise järelevalve amet tegeleb küsimustega, mis puudutavad elektriohutust ning arvesteid. Tarbijakaitseseadus sätestab, et tarbijal on õigus: a) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mida ei ole keelatud omada ja kasutada; b) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; c) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; 113 https://elering.ee/en/electricity-market#tab0 Baltic Electricity Transmission System Operators’ Public Consultation on “Demand Response through Aggregation – a Harmonized Approach in the Baltic Region”. 114 Elering AS. Reguleerimisturg. https://elering.ee/reguleerimisturg 115 Riigikogu. Tarbijakaitseseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS 85 d) saada nõu ja abi, kui tarbija õigusi on rikutud; e) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; f) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. Seega sätestatakse tarbijakaitseseadusega üldnõuded, mida eriseaduses (elektrituruseadus, kaugkütteseadus ja maagaasiseadus) täpsustab. Elektrituruseaduse § 90 kohaselt ei tohi ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini füüsilisest isikust tarbija võrguühendust katkestada hoones või selle osas, mis on eluruum ning mida kasutatakse alalise elukohana ja köetakse täielikult või peamiselt elektrienergia abil või täielikult või peamiselt kütmisel kasutatava muud kütuseliiki tarbiva küttesüsteemi toimimiseks on elektrienergia kasutamine vältimatu, varem kui 90 päeva jooksul. Kaugkütteseaduse § 17 sätestab, et kui tarbija on jätnud võrguettevõtjaga sõlmitud lepingus ettenähtud tasu maksmata, võib eluruumi kütmiseks vajaliku soojusvarustuse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 30. aprillini katkestada üksnes pärast seda, kui vastavasisulise teatise saamisest on möödunud 90 päeva ja tarbija ei ole soojusvarustuse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud. Muul ajal peab soojusettevõtja teatama võlgnevusest põhjustatud katkestamisest ette vähemalt 7 päeva. Maagaasiseaduse § 26 sätestab, et kui kodutarbija on jätnud müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud tasu tasumata ning kodutarbija kasutab gaasi alalise elukohana kasutatava eluruumi kütmiseks, võib gaasivarustuse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 1. maini katkestada alles pärast seda, kui asjakohase teatise saamisest on möödunud 90 päeva. v. Tarbimiskaja võimaldamise ja arendamise meetmete kirjeldus, sealhulgas meetmed, mille puhul kasutatakse tariife dünaamilise hinnakujunduse toetamiseks116 Tegemist on arenemisjärgus valdkonnaga, mistõttu on õigusaktides valdkond reguleeritud üldiselt. Täpsem regulatsioon tekitatakse vastavalt vajadusele ja tuginedes töös olevate pilootprojektide tulemustele. Pilootprojekti raames töötab Eestis praegu üks agregaator, kes on saanud astuda teenuse osutamiseks vajalikesse lepingulistesse suhetesse nii tarbijate kui ka süsteemihalduriga. Täpsemalt on elektrituruga seonduv on kirjeldatud punkti 3.4.3. lõikes ii. 3.4.4. Energiaostuvõimetus i. Kui see on asjakohane, poliitikad ja meetmed punktis 2.4.4 esitatud eesmärkide saavutamiseks. Energiaostuvõimetusega seotud riiklik poliitika on kaetud sotsiaalhooldekande seadusega117, mille kohaselt toetab riik puuduses inimesi rahalise abiga. Kohalik omavalitsus maksab puuduses inimestele toimetulekutoetust, mille taotlemine, arvestamine, määramine ja maksmine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse 8. jaoga. Sotsiaalhoolekande seaduse 116 Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artikli 15 lõikele 8. 117 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005?leiaKehtiv 86 paragrahvi 133 „Toimetulekutoetuse arvestamise alused“ lõige 5 sätestab toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavad eluasemekulud, muuhulgas (punktid 5-8):  soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;  kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;  elektrienergia tarbimisega seotud kulu;  majapidamisgaasi maksumus. Elamistingimuste parandamiseks pakub SA Kredex118 eraisikutele ja korteriühistutele järgnevaid toetusi:  väikeelamute rekonstrueerimise toetus;  väikeelamute küttesüsteemide uuendamise toetus;  rekonstrueerimise toetus korteriühistule;  kodutoetus lasterikastele peredele:  elektripaigaldiste renoveerimise toetus eraisikule või korteriühistule. Alates 2019. aasta jaanuarist luuakse Sotsiaalkindlustusameti juurde täisealiste sotsiaalhoolekande nõustamisüksus. Sotsiaalhoolekande nõustamisüksuse eesmärgiks on tagada peale haldusreformi kohalike omavalitsusüksuste poolt üle-eestiliselt ühtlase ja kvaliteetse sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumine täisealistele inimestele. Sotsiaalkindlustusameti juures tegutsev nõustamisüksus aitab ellu viia täisealiste valdkonnas riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada täisealiste hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerib valdkondade üleselt täisealiste sotsiaalkaitse alast koostööd. Kütteperioodil tekkida võiva energiaostuvõimetuse leevendamiseks on kaugkütteseaduses, elektrituruseaduses ja maagaasiseaduses erisused, mis piiravad oluliselt tavapärast energiavarustuse katkestamist. Kaugkütteseaduse119 ja elektrituruseaduse kohaselt võib perioodil 1. oktoobrist kuni 30. aprillini energiavarustuse katkestada vaid siis, kui on möödunud 90-päevane periood sellekohase teate kättesaamisest. Maagaasiseaduses on kehtestatud sama põhimõte ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 1. maini120. 3.5. Teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde i. Punktis 2.5 sätestatud elementidega seotud poliitikasuunad ja meetmed. Energeetikaalane teadus ja arendustegevus ENMAK 2030 kavandab teadus- ja arendustegevust, mis aitab kaasa arengukava meetmete edukale rakendamisele. Tegevused on kavas koondada 7 valdkonna alla, mis on järgmised:  Elektrivarustus (elektri tootmine, ülekanne ja jaotamine). Valdkond hõlmab tegevusi, mis on seotud ENMAK 2030 meetmetega 1.1 „Elektrienergia tootmise arendamine“ ja 1.2 „Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne“; 118 http://www.kredex.ee/toetus/ 119 Kaugkütteseaduse § 17 lõige 41 120 Maagaasiseaduse § 26 lg 31 87  Biomass ja -kütused energiamajanduses ja transpordis. Valdkond hõlmab tegevusi, mis on seotud ENMAK 2030 meetmetega 1.1 „Elektrienergia tootmise arendamine“, 1.5 „Soojusenergia tõhus tootmine“ ja 2.1 „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis“;  Põlevkivi ja teiste kohalike mittetaastuvate kütuste kasutamine. Valdkond hõlmab tegevusi, mis on seotud ENMAK 2030 meetmega 1.1 „Elektrienergia tootmise arendamine“ ja põlevkivi arengukavaga;  Transpordi ja liikuvuse seosed energiamajandusega. Valdkond hõlmab tegevusi, mis on seotud ENMAK 2030 meetmetega 2.2 „Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine“ ja 2.3 „Tõhus sõidukipark“;  Hoonete energiatõhusus (renoveeritavates ja uutes hoonetes, hoonetega seotud hajatootmislahendused). Valdkond hõlmab tegevusi, mis on seotud ENMAK 2030 meetmetega 2.4 „Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine“ ja 2.5 „Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine“;  Soojusvarustus (soojuse tõhus tootmine ja ülekanne, soojuse salvestamine). Valdkond hõlmab tegevusi, mis on seotud ENMAK 2030 meetmetega 1.5 „Soojusenergia tõhus tootmine“ ja 2.6 „Tõhus soojusenergia ülekanne“;  Energiasääst tarbimises (tänavavalgustus, tööstus). Valdkond hõlmab tegevusi, mis on seotud ENMAK 2030 meetmega meede 2.8 „Energiasääst muudes sektorites“. Olulisteks energeetikaalase teadus- ja arendustegevuse tellijateks on Eestis energeetikasektori suurettevõtted. Majanduse konkurentsivõime Majanduse konkurentsivõime edendamisse peab panustama käesoleva programmi rakendamine tervikuna ja eraldi meetmeid majanduse konkurentsivõime tõstmiseks ette ei nähta. ii. Kui see on asjakohane, koostöö teiste liikmesriikidega selles valdkonnas, sh teave selle kohta, kuidas SET-kava eesmärke ja poliitikasuundi kajastatakse asjakohasel juhul riiklikus kontekstis. Eesti osaleb Balti riikide ja Nordic Energy Research vahelises koostööprogrammis, mille eesmärgiks on edendada energeetikaalast teadustegevust. Selle koostööprogrammi alusdokument kiideti heaks oktoobris 2018 ning programmist on plaanis rahastada ühiseid teadusuuringuid, anda toetusi tudengitele kraadiõppeks ja rahastada teadlaste vahetust. Teadusuuringute programmis, mille rahastamine on kokku lepitud aastani 2021, keskendutakse järgmistele teemadele:  transpordisektori süsinikumahukuse vähendamine;  energiasääst hoonetes ja töötuses;  energiasüsteemi analüüsid;  väljakutsed ja võimalused regionaalsetes energiavõrkudes. 2018. aasta lõpus loodi Norra algatusel põhjamaade koostöögrupp süsiniku püüdmise- ja kasutamise (carbon capture, use and storage- CCUS) ja KHG heite vähendamise teemadel (NGCCUS). Koostööplatvormi eesmärgiks on: 88 - Edendada infovahetust ja koostööd CCUS-ga seotud poliitikate arendamisel ning dekarboniseerimise teemadel; - arutada CCUS teemadega seotud poliitikaid ja strateegiaid; ning - jälgida Põhjamaades, Põhjamaade ja Baltimaade koostöös ning EL-i Läänemere piirkonna strateegia raames dekarboniseerimise ja CCUS arengut, keskendudes tehnoloogiatele ja erinevatele süsteemilahendustele. iii. Kui see on asjakohane, rahastamismeetmed kõnealuses valdkonnas riigi tasandil, sh ELi toetus ja ELi vahendite kasutamine. Käesoleval EL finantsperioodil rahastatakse energeetikaalast teadus- ja arendustegevust Eestis mitmest erinevast allikast. „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“67 raames rahastatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaalmajanduslike eesmärkidega rakendusuuringute läbiviimist (nn RITA programmi). Selle programmi raames on rahastuse saanud kaks projekti, mis seonduvad otseselt energeetikavaldkonnaga:  Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine alateema “Innovaatiliste ja keskkonnasõbralike põlevkivi või selle saaduste töötlemise tehnoloogiate arendamine”;  Eesti biomajanduse ning selle sektorite olukorra ja väljavaadete uuring. Ärimudelite väljatöötamine biomajanduse valitud valdkondades. Lisaks on Eesti edukalt osalenud EL programmi Horisont 2020 energeetikavalkonna teadus- ja arendustegevuse rahastamise taotlemisel. Energeetika valdkonnas on programmist Horisont 2020 rahastatud kolme Eesti projektiosalise poolt koordineeritavat projekti121. 121 https://edukad.etag.ee 89 B JAGU. ANALÜÜTILINE ALUS122 4. PRAEGUNE OLUKORD NING OLEMASOLEVAID POLIITIKASUUNDI JA MEETMEID HÕLMAVAD PROGNOOSID123, 124 4.1. Energiasüsteemi ja kasvuhoonegaaside heite arengut mõjutavate peamiste välistegurite prognoositav areng i. Makromajanduslikud prognoosid (SKP ja rahvastiku kasv). Eesti sisemajanduse koguprodukt suurenes 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes 3,9%. Allolevas tabelis (vt Tabel 22) on toodud kasvuhoonegaaside prognoosimisel kasutatud elanikkonnaandmed ning SKP tegelik kasvumäär perioodil 2020–2040. Tabel 22. Eesti elanikkonna ja SKP kasvu prognoosid Parameeter 2020 2025 2030 2035 2040 Elanikkond, mlnon 1,317940 1,312061 1,306181 1,294957 1,283732 inimest SKP kasv, tegelik 3,0 2,6 1,9 1,4 1,4 kasvumäär %125 ii. Energiasüsteemi ja kasvuhoonegaaside heidet eeldatavasti mõjutavad valdkondlikud muutused. Olulisemad muudatused, mis mõjutavad kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021-2030 on:  muutused põlevkivienergeetikas. Vanade põlevkivil elektrijaamade tööressurss ammendub või rakenduvad neile keskkonnapiirangud, mis näevad ette põlevkiviplokkide sulgemist. Põlevkivi suurimateks kasutajateks kujunevad eeldatavasti põlevkiviõli tootjad. Üleminekuga õli tootmisele kahanevad CO2 heitmed põlevkivisektoris; 122 Kava B jaos esitatavate näitajate ja muutujate üksikasjalik loetelu on esitatud 2. osas. 123 Praegune olukord kajastab riikliku kava esitamise kuupäeva (või kõige hilisemat kuupäeva). Olemasolevad poliitikasuunad ja meetmed hõlmavad rakendatud ja vastuvõetud poliitikasuundi ja meetmeid. Vastuvõetud poliitikasuunad ja meetmed on poliitikasuunad ja meetmed, mille kohta on riikliku kava esitamise kuupäevaks tehtud valitsuse ametlik otsus ning mida on kindlalt kohustutud rakendama. Rakendatud poliitikasuunad ja meetmed on poliitikasuunad ja meetmed, mis vastavad riikliku kava või eduaruande esitamise kuupäeval ühele või mitmele järgmisele tingimusele: jõus on otsekohalduvad liidu õigusaktid või riiklikud õigusaktid, kehtestatud on üks või mitu vabatahtlikku kokkulepet, eraldatud on finantsvahendid, kaasatud on inimressursid. 124 Välistegurite valimisel võib lähtuda eeldustest, mis on esitatud ELi 2016. aasta võrdlusstsenaariumis või muus järgnevas poliitikastsenaariumis samade muutujate kohta. Olemasolevate poliitikasuundade ja meetmete ja mõjuhinnangute alusel riiklike prognooside koostamisel võib lisaks kasu olla liikmesriigipõhistest tulemustest, mis on esitatud ELi 2016. aasta võrdlusstsenaariumis ja järgnevates poliitikastsenaariumides. 125 SKP tegelik kasvumäär (29.01.2019): Rahandusministeerium, [www] https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid 90  oluliseks kasvuhoonegaaside heite allikaks olevas transpordisektoris mõjutab KHG teket vähem emissioone tekitavate transpordivahendite ja -liikide kasutuselevõtt. iii. Globaalsed energiasuundumused, fossiilkütuste rahvusvaheline hind, ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2-hind. Globaalsed energiasuundumused Maailma Energeetikanõukogu poolt 2019. aastal koostatud ja analüüsitud erinevate organisatsioonide tulevikustsenaariumide võrdlus näitab, et elektrinõudluse kasv on vältimatu. Energiaallikad küll mitmekesistuvad, kuid aastaks 2040 globaalselt fossiilkütuste osakaal enamuses stsenaariumides ei lange alla 70% (praegu on see 80%). Taastuvaid energiaallikaid kasutatakse enam kivisöe arvelt, kuid päikse- ja tuuleenergia kasutuse ulatus on siiski veel lahtine. Osad stsenaariumid näitavad maagaasi kasutuse kasvu kompenseerides nafta kasutuse vähenemist. Kasvab nõudlus tuumaenergia järele. Kõik energiastsenaariumid näitavad vajadust koordineeritud tegevuse ja poliitikate järele globaalse kliimamuutuse ohjamisel. Energiaallikate mitmekesisuse puhul kasvab tähelepanu kunstlikele/sünteetilistele energiakandjatele ja kütustele, eriti pigem elektriga kui soojusenergiaga või keemiliselt saadud vedela vesiniku rollile. Vähese süsinikuga majanduse saavutamisele on olulised poliitilise usaldamatuse, protektsionismi ja konfliktide vältimine; tarbijate käitumine ja valikud ning jaotatud/hajutatud elektritootmine. Digitaliseerimine võib nii vähendada kui suurendada energiatarbimist, päris selge see stsenaariumide alusel pole126. Euroopa Komisjon on võtnud suuna kliimaneutraalsuse saavutamisele andes 2018. aasta lõpul välja strateegilise pikaajalise visiooni jõuka, modernse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majandusse jõudmiseks aastaks 2050 „Puhas planeet kõigi jaoks“127. Fossiilkütuste rahvusvaheline hind Eesti kasutab käesolevas dokumendis esitletud prognooside koostamiseks rakendatud energiamudelites Euroopa Komisjoni poolt soovitatud fossiilkütuste hindade prognoose Tabel 23. Tabel 23 Kava koostamisel kasutatud fossiilkütuste hinnad. International Fuel prices, 2015 2020 2025 2030 EUR/GJ Oil 8,90 13,86 15,73 17,33 Gas (NCV) 7,17 8,91 9,64 10,49 Coal 2,12 2,64 3,16 3,79 126 World Energy Council 2019 Global Energy Scenarios Comparison Review https://www.worldenergy.org/assets/downloads/WEInsights-Brief-Global-Energy-Scenarios-Comparison- Review-R02.pdf 127 Euroopa Komisjon 2018 Puhas planeet kõigi jaoks Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0773&from=ET 91 ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2-hind 2018. aasta teises pooles kerkis EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi CO2-hind rekordtasemele küündides aasta lõpuks üle 20 eurot t/CO2 kohta, hinna kasvu prognoositakse jätkuma ka tulevatel aastatel. Joonis 18 on näha ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2 hinnagraafik vahemikus jaanuar 2018 kuni august 2019. CO2 hinna trend (EUR/tCO2) 35,00 € 30,00 € 25,00 € 20,00 € 15,00 € 10,00 € 5,00 € 0,00 € 01.01.2018 01.02.2018 01.03.2018 01.04.2018 01.05.2018 01.06.2018 01.07.2018 01.08.2018 01.09.2018 01.10.2018 01.11.2018 01.12.2018 01.01.2019 01.02.2019 01.03.2019 01.04.2019 01.05.2019 01.06.2019 01.07.2019 01.08.2019 Joonis 18. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2 hinnagraafik jaanuar 2018 – august 2019 Allikas: EEX Üldise trendina elektri tootmises võib prognoosida tulevikus taastuvatel energiaallikatel nagu tuul ja biomass põhinevate tootmisvõimsuste osakaalu suurenemist sõltuvalt tehnoloogiate odavnemisest ning CO2 kvoodi hinna tõusust128. Erinevate allikate põhjal prognoositakse aastaks 2030 CO2 hinna kerkimist 40 euroni129. Eesti kasutab käesolevas dokumendis esitletud meetmetega ja planeeritud meetmetega energeetika sektori prognooside koostamiseks rakendatud energiamudelites kombinatsiooni Thomson Reutersi (2020 ja 2025) ja Euroopa Komisjoni poolt soovitatud (edastatud liikmesriikidele 15.06.2018130) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi CO2-hinna prognoosidest Tabel 24. 128 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030_koos_elamumajanduse_lisaga.pdf 129 https://www.redshawadvisors.com/european-commission-sees-e40-eu-ets-price-by-2030/ 130 EC_ recommendations parameters projections 2019 (15.06.2018) 92 Tabel 24 EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi CO2-hinna prognoos 2020-2040, (€/tCO2) Parameeter 2020 2025 2030 2035 2040 EL HKS CO2 hind 26 23 34,7 43,5 51,7 4.2. CO2-heite vähendamise mõõde 4.2.1. Kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine i. Kasvuhoonegaaside praeguse heite suundumused ja neeldajad ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga ja suundumused jõupingutuste jagamise valdkonnast ja maakasutuse ja metsanduse sektorites ning eri energiasektorites. 2017. aastal oli Eesti KHG-de summaarne heitkogus 20,9 mln tCO2ekv, v.a maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorist pärinev netoheide. Ajavahemikus 1990–2017 vähenesid kasvuhoonegaaside heitkogused 48,4% võrra. Vähenemise peamised põhjused olid üleminek plaanimajanduselt turumajandusele ja sellega kaasnevate vajalike reformide edukas läbiviimine. Joonis 19. Eesti KHG-de heitkogused ja nende sidumine sektorite kaupa 1990–2017, kt CO2 ekv Energeetikasektor on vaieldamatult suurim KHG-de heitkoguste allikas Eestis. 2017. aastal moodustas see 88,76% summaarsest Eesti KHG-de heitkogusest (vt Joonis 20 Error! Reference source not found.). Suuruselt teine heitkoguste allikas on põllumajandussektor, mis andis 2017. aastal 6,61% summaarsest heitkogusest. Tööstuslikest protsessidest ja toodete kasutamisest ning jäätmetest tingitud heitkogused moodustasid vastavalt 3,06% ja 1,57% summaarsest heitkogusest. 93 1,57% 3,06% 6,61% Energeetika Tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine Põllumajandus Jäätmed 88,76% Joonis 20. KHG-de heitkogused sektorite kaupa 2017. aastal, % Kasvuhoonegaaside trendid Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis EL HKSi kuuluva soojuse- ja elektritootmise heitkoguste osakaal energeetika sektori kogu heitkogusest oli 2017. aastal 70,26% (vt Joonis 21). Energeetika sektori CO2 heitkogused on ajalooliselt varieerunud peamiselt seoses majanduslike trendide, energiavarustuse struktuuri ja kliimaoludega. KHG‑de heitkogused vähenesid aastatel 1990–1993 tulenevalt majanduse struktuuris toimunud suurtest muudatustest, mis leidsid aset pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist. Pärast seda on energiasektori heitkogused püsinud üsna stabiilsel tasemel. 2003. aastal suurenesid heitkogused peamiselt põlevkivist toodetud elektri eksportimise tõttu. Heitkoguste märgatav kasv aastatel 2006–2007 on seotud üldise majanduskasvuga ning heitkoguste vähenemine aastatel 2007– 2009 üldise majanduslangusega. Alates 2009. aastast on KHG-de heitkogused olnud tihedalt seotud eksporditava elektrimahuga, mida toodetakse valdavalt põlevkivist. 94 18000 16000 14000 12000 kt CO2 ekv 10000 8000 6000 4000 2000 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 21. Eesti EL HKSi heitkogused 2005–2018, tCO2 ekv. Allikas: Keskkonnaministeerium Kasvuhoonegaaside trendid jagatud kohustuse määrusega hõlmatud sektorites Suurima kasvuhoonegaaside heitega sektor heitkoguste kauplemisesüsteemist väljajäävates sektorites oli 2017. aastal transpordisektor. 2017. aastal oli transpordi sektori osakaal energeetika sektoris 13,2% ja kogu kasvuhoonegaaside heitkogusest 11,7%. 1990. aastaga võrreldes on heitkogused transpordisektoris vähenenud 1,4%. Töötleva tööstuse ja ehituse sektori heitkogused on 1990. aastaga võrreldes vähenenud 74,8%. 2017. aastal oli Eesti põllumajandussektori KHG-de koguheide 1379,30kt CO2 ekv, mis on 48,93% madalam võrreldes 1990. aastaga. Jäätmesektori summaarsed heitkogused on viimastel aastatel olnud langevas trendis. Jäätmesektoris on KHG heitkogused 2017. aastal võrreldes baasaastaga (1990) 11,15% väiksemad. Kasvuhoonegaaside trendid LULUCF sektoris LULUCF sektoril kui ainsal võimalikul KHG-de heitkoguste sidujal Eestis on riigi süsinikuringes tähtis roll. 2017 aastal sidus LULUCF sektor kokku 1792,74 kt CO2 ekv. Võrreldes baasaastaga (1990) suurenes CO2 sidumine 2017. aastal 20,36% LULUCF sektori sidumise põhilised mõjutajad olid eelkõige raiemahud, asustatud alade laienemine, puittooted ja heitkogused turvasmuldadest. Möödunud kümnendil varieerusid LULUCF sektori heitkogused suurtes piirides ebastabiilse raieintensiivsuse ja raadamise tõttu, mis olid tingitud Eesti sotsiaalmajandusliku olukorra muutustest. Peamiseks LULUCF sektori süsiniku sidujaks on metsamaa kogupindalaga 2,44 mln ha. 2017. aastal suurenes süsinikuvaru Eesti metsades 1 934,3 kt CO2 ekv. võrra ehk puitse biomassi juurdekasv ületas raietest, surnud puidu kõdunemisest, mullahingamisest, turvasmuldade kuivendamisest ning põlengutest tulenevaid kasvuhoonegaaside heiteid. 95 ii. Olemasolevate riiklike ja liidu poliitikasuundade ja meetmete alusel koostatavad prognoosid valdkondlike arengusuundade kohta vähemalt kuni 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta). Alljärgnevalt on esitatud KHG heitkoguste prognoosid meetmetega stsenaariumis. Tööstuslike protsesside ja toodete kasutamise, põllumajanduse, jäätmete ja LULUCF sekktori prognoosid on samad mis on esitatud Euroopa Komisjonile 2019. aasta märtsis. Tulenevalt riigi energeetikasektoris toimunud muudatustest uuendati 2019. aasta keskel energeetika sektori prognoose ja sellest tulenevalt muutusid ka prognoositavad KHG kogu heitkogused. KHG-de heitkoguste prognoosid on arvutatud aastateks 2016–2040 ning võrdlusaastana (baasaastana) kasutati 2016. aastat (vt Tabel 25). Esitatud meetmetega stsenaariumi (MG) puhul prognoositakse KHG-de heitkoguste trende kehtivate poliitikasuundade ja meetmete valguses. Tabel 25. Prognoositud KHG-de heitkogused ja nende sidumine sektorite kaupa meetmetega stsenaariumis , kt CO2 ekv Sektor 2016 2020 2025 2030 2035 2040 Energeetika (va 15147,85 11034,7 11829,8 7689,9 7620,6 6868,4 transport) Transport 2376,91 2180,97 2327,18 2395,05 2489,25 2572,37 Tööstuslikud protsessid ja 500,15 680,59 719,12 666,88 638,72 616,67 toodete kasutamine Põllumajandus 1336,11 1439,25 1516,01 1572,14 1619,72 1624,82 LULUCF -2724,44 -1402,56 -70,94 -208,24 153,55 776,93 Jäätmed 306,23 293,23 247,68 215,21 195,84 184,03 Kokku (v.a LULUCF, sh 19667,25 15628,77 16639,81 12539,21 12564,14 11866,27 kaudne CO2) Kokku (sh LULUCF, sh 16942,81 14226,21 16568,87 12330,97 12717,69 12643,19 kaudne CO2) Alljärgnevalt on esitatud detailsemad prognoosid sektorite kaupa. Kasvuhoonegaaside prognoosid energeetikasektoris Energeetikasektor hõlmab KHG-de heitkoguseid, mis tulenevad kütuste ja energia (elektri ja soojuse) tarbimisest ning tootmisest. Sellesse sektorisse kuuluvad peamiselt energiatööstus, töötlev tööstus ja ehitus, transport, muud sektorid (sh äri- ja avaliku, elamu, põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja kalakasvatuse alamsektorid) ja hajusheide maagaasi jaotusvõrgust. Tabel 26 on toodud energeetikasektori prognoositavad heitkogused MG stsenaariumi korral. Prognooside kohaselt vähenevad heitkogused 2040. aastaks 2016. aastaga võrreldes 54,7%. Kõige suurem vähenemine leiab aset energiatööstuses. Prognooside kohaselt vähenevad KHG-de heitkogused energiatööstusest 2040. aastaks 2016. aastaga võrreldes põlevkivi otsese põletamise järkjärgulise lõpetamise, tõhusama Auvere elektrijaama ehitamise ja uute põlevkiviõli tootmise tehaste kasutusele võtmise järel 60,7%. Prognoositakse, et KHG-de heitkogused töötleva tööstuse ja ehituse sektorist suurenevad 2040. aastaks 2016. aastaga võrreldes 30,3%. 96 Tabel 26. Energeetikasektori prognoositud KHG-de summaarne heitkogus, kt Sektor KHG 2016 2020 2025 2030 2035 2040 CO2 13747,67 9646,25 10405,61 6229,57 6136,45 5361,56 CH4 1,68 0,82 0,91 0,91 0,95 0,95 Energiatööstu s N2O 0,12 0,16 0,17 0,14 0,15 0,14 CO2 ekv 13 825,81 9713,89 10477,68 6295,4 6205,06 5428,15 kokku CO2 515.86 578,3 612,99 647,69 662,94 678,18 Töötlev CH4 0,11 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 tööstus ja N2O 0,02 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 ehitus CO2 ekv 523,14 581,26 616,13 651,01 666,33 681,66 kokku CO2 558,85 541,57 536,8 544,03 549,57 559,22 CH4 5,09 4,82 4,86 4,87 4,87 4,86 Muud sektorid N2O 0,16 0,07 0,07 0,07 0,07 0,07 CO2 ekv 733,31 682,17 678,59 686,1 691,8 701,15 kokku CO2 47,51 38,97 38,97 38,97 38,97 38,97 CH4 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Muud allikad N2O 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 CO2 ekv 48,51 39,69 39,69 39,69 39,69 39,69 kokku CO2 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 CH4 0,68 0,71 0,71 0,71 0,71 0,71 Hajusheide CO2 ekv 17,08 17,73 17,73 17,73 17,73 17,73 kokku CO2 14869.92 10805,11 11594,41 7460,30 7387,96 6637,97 CH4 7,57 6,37 6,51 6,52 6,56 6,55 Energeetika kokku N2O 0,29 0,24 0,24 0,22 0,23 0,22 CO2 ekv 15147.85 11034,73 11829,82 7689,93 7620,61 6868,37 kokku Kasvuhoonegaaside prognoosid transpordisektoris Põhiosa transpordisektori KHG-de heitkogustest pärineb maanteetranspordist. Ajalooliselt on maanteetranspordi KHG-de heitkoguste osakaal olnud üle 95% transpordi KHG-de summaarsest heitkogusest. Eelduste kohaselt suureneb transpordisektori KHG-de summaarne heitkogus MG stsenaariumi kohaselt 2040. aastaks 2016. aastaga võrreldes umbes 8,1%. Tulevikus prognoositakse maanteetranspordi heitkoguste suurenemist. Riigisisese lennunduse ja raudteetranspordi heitkogused jäävad aastatel 2016–2040 hinnangute kohaselt stabiilsele tasemele. Heitkogused siseriiklikust laevandusest vähenevad prognooside kohaselt väiksema kütusekulu tõttu. Tabel 27 on toodud MG stsenaariumi KHG-de summaarne heitkogus. Tabel 27. Transpordisektori prognoositud KHG-de summaarne heitkogus, kt Sektor KHG 2016 2020 2025 2030 2035 2040 97 CO2 1,40 3,83 3,83 3,83 3,83 3,83 CH4 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Siseriiklik lennundus N2O 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 CO2 ekv 1,41 3,87 3,87 3,87 3,87 3,87 kokku CO2 2239,03 2062,39 2207,59 2274,70 2368,01 2450,55 CH4 0,15 0,11 0,12 0,13 0,14 0,14 Maantee- transport N2O 0,07 0,04 0,04 0,04 0,04 0,04 CO2 ekv 2262,52 2075,66 2221,87 2289,74 2383,95 2467,06 kokku CO2 47.01, 55,85 55,85 55,85 55,85 55,85 CH4 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Raudtee- transport N2O 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 CO2 ekv 52,58 62,45 62,45 62,45 62,45 62,45 kokku CO2 59,77 38,59 38,59 38,59 38,59 38,59 CH4 0,01 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Siseriiklik laevandus N2O 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 CO2 ekv 60,40 39,00 39,00 39,00 39,00 39,00 kokku CO2 - - - - - - Muu CH4 - - - - - - transport N2O - - - - - - * CO2 ekv - - - - - - kokku CO2 2 347,21 2160,66 2305,86 2372,97 2466,28 2548,82 CH4 0,15 0,12 0,13 0,14 0,14 0,15 Transport kokku N2O 0,09 0,06 0,06 0,06 0,06 0,07 CO2 ekv 2 376,91 2180,97 2327,18 2395,05 2489,25 2572,37 kokku Kasvuhoonegaaside prognoosid tööstuslike protsesside ja toodete kasutamise sektoris Fluoritud KHG-de (osoonikihti kahandavate ainete asendajate) heitkogused vähenevad prognooside kohaselt pärast 2025. aastat oluliselt, 2030. aastaks 43% ja 2035. aastaks üle 56%. Selle põhjusteks on määrus (EL) nr 517/2014 ja direktiiv 2006/40/EÜ. Tabel 28 on toodud prognoositavad KHG-de heitkogused tööstuslike protsesside ja toodete kasutamise sektorist alamkategooriate ja KHG-de kaupa. Mõned väiksemad mineraalsete materjalide tööstuse tootjad, kes müüvad oma tooteid Euroopa Liitu plaanivad oma tootmisvõimsusi suurenda, kuid see ei mõjuta oluliselt IPPU sektori kogu heitkoguste prognoose. Kõik tehased juba kasutavad parimat võimalikku tehnikat (PVT) vastavalt PVT-viitedokumentidele, mistõttu ei ole hetkel ette näha KHG heitkoguste vähenemist uuemate tehnoloogiate kasutusele võtmise tõttu. Heitkogused mitteenergeetilistel eesmärkidel kütuste ja lahustite kasutamisest kasvavad prognooside kohaselt vahemikus 2021-2040 17%. Seesuguste saaduste tarbimine sõltub paljude väikeste tööstuste majanduslikust olukorrast ning lahustite kasutamine oluliselt ka elanikkonna suurusest. 98 Tabel 28. Tööstuslike protsesside ja toodete kasutamise sektori prognoositud KHG-de summaarne heitkogus, kt Sektor KHG 2016 2020 2025 2030 2035 2040 Mineraalsete CO2 ekv 236,95 420,52 503,53 503,53 503,53 503,53 materjalide tööstus Keemiatööstus CO2 ekv – – – – – Metallitööstus CO2 ekv -* 2,46 2,55 2,64 2,72 2,79 Kütuste kasutamine CO2 5.98 6.07 6.61 7.02 7.62 8.13 mitteenergeetilistel Kaudne CO2 16,37 13,69 13,59 13,87 14,16 14,39 eesmärkidel ja lahustite kasutamine CO2 ekv kokku 22.35 19.76 20.21 20.89 21.68 22.52 Osoonikihti HFC-d 0,11 0,11 0,09 0,08 0,07 0,07 kahandavate ainete CO2 ekv kokku asendajate 235,18 232,56 187,02 133,42 103,96 80,85 kasutamine Teiste toodete SF6 kt x 10-3 0,11 0,11 0,12 0,13 0,14 0,15 tootmine ja N2O 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 kasutamine CO2 ekv kokku 5,66 5,30 5,54 5,78 5,98 6,14 Tööstuslikud CO2 242,93 429,05 512,96 513,81 514,63 515,29 protsessid kokku Kaudne CO2 16,37 13,69 13,59 13,87 14,16 14,39 HFC CO2 ekv 235,18 232,47 186,50 132,17 101,36 77,85 N2O 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 SF6 CO2 ekv 2,54 2,56 2,79 3,01 3,20 3,35 CO2 ekv 500.15 680.59 718.85 666.26 637.96 615.83 kokku * Alates 2019. aastast esitatakse kasvuhoonegaaside inventuuris ja prognoosides heitkogused sektorist Other process uses of carbonates (CRF 2.A.4.b) Metalli tööstuse alamsektori Lead production (CRF 2.C.5) all. Kasvuhoonegaaside prognoosid põllumajanduse sektoris Prognooside kohaselt põllumajandussektori KHG-de summaarne heitkogus kasvab pidevalt ja küündib 2040. aastal 1625 kt CO2 ekv-ni, mis tähendab 2016. aasta tasemega võrreldes 22%- list kasvu (vt Tabel 29). Põllumajandussektori KHG-de heitkoguste kasvutrend on tingitud soolesisese fermentatsiooni, sõnnikukäitluse ja põllumajandusmaa alamsektorites loomade arvu suurenemisest ja piimakarja suurenevast piimatoodangust. Põllumajandusmaast eralduvate heitkoguste suurenemise põhjuseks on prognoositav sünteetiliste ja lubiväetiste kasutamise kasv. Tabel 29. Põllumajandussektori prognoositud KHG-de summaarne heitkogus, kt Sektor KHG 2016 2020 2025 2030 2035 2040 Soolesisene CH4 21,32 23,00 24,56 25,74 26,9 26,89 fermentatsioon CO2 ekv 533,09 575,01 613,93 643,47 672,49 672,22 kokku Sõnnikukäitlus CH4 2,90 3,32 3,54 3,72 3,81 3,81 N2O 0,18 0,19 0,20 0,21 0,21 0,21 CO2 ekv 126,85 140,53 147,82 153,98 157,87 157,84 kokku Põllumajandusmaa N2O 2,22 2,37 2,46 2,52 2,56 2,57 d CO2 ekv 660,16 706,42 733,73 750,93 762,35 764,51 kokku Lupjamine CO2 13,33 17,18 20,42 23,66 26,90 30,14 99 Karbamiidi CO2 2,68 0,11 0,11 0,11 0,11 0,11 kasutamine Põllumajandus CO2 16,01 17,28 20,53 23,77 27,01 30,25 kokku CH4 24,22 26,32 28,09 29,45 30,71 30,70 N2O 2,40 2,56 2,66 2,72 2,77 2,78 CO2 ekv 1336,11 1439,25 1516,01 1572,14 1619,72 1624,82 kokku Kasvuhoonegaaside prognoosid jäätmete sektoris Prognooside kohaselt vähenevad jäätmesektori heitkogused CO2 ekvivalentides 2040 aastaks 40% võrreldes 2016. aastaga (vt Tabel 30). Heitkoguste vähenemine on peamiselt seotud jäätmete taaskasutusse ja ringlusse võtmise suurenemisega, prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete mahu vähenemisega ja jäätmete põletamisega Iru koostootmisjaamas, kuna heitkogused tekivad peamiselt tahkete jäätmete ladestamisest. Tahkete jäätmete bioloogilisest töötlemisest tekkivate KHG-de heitkoguste suurenemine on seotud biolagunevate jäätmete mahu vähenemisega prügilates ladestatavate tahkete jäätmete kogumahus. Reovee käitlemisest tekkinud heitkoguste vähenemine on seotud laieneva kanalisatsioonivõrguga. Tabel 30. Jäätmesektori prognoositud KHG-de summaarne heitkogus, kt Sektor KHG 2016 2020 2025 2030 2035 2040 Tahkete jäätmete CH4 6,43 6,83 4,89 3,50 2,63 2,08 ladestamine CO2 ekv 160,78 170,78 122,28 87,51 65,82 51,93 kokku Tahkete jäätmete CH4 0,81 0,86 0,96 1,05 1,12 1,18 bioloogiline N2O 0,05 0,05 0,06 0,06 0,07 0,07 käitlemine CO2 ekv 34,92 36,95 41,13 44,90 47,94 50,73 kokku Jäätmete CO2 1,06 1,31 0,70 – – - põletamine ja CH4 0,02 0,01 0,01 – – - lahtine põletamine* N2O 0,0003 0,0003 0,0001 – – - CO2 ekv 1,62 1,74 0,93 – – - kokku Reovee CH4 2,27 2,05 2,04 2,02 2,00 1,99 käitlemine N2O 0,101 0,109 0,109 0,108 0,107 0,107 CO2 ekv 86,78 83,75 83,35 82,80 82,08 81,38 kokku Muu (biogaasi CH4 0,85 - - - - - leegis N2O 0,003 - - - - - põletamine)** CO2 ekv 22,13 - - - - - kokku Jäätmed kokku* CO2 1.06 1,31 0,70 – – - CH4 10,38 9,75 7,89 6,57 5,75 5,25 N2O 0.15 0,16 0,17 0,17 0,17 0,18 CO2 ekv 306,23 293,23 247,68 215,21 195,84 184,03 kokku *Perioodil 2030-2040 ei eraldu märgitud alamkategooriates KHG heidet. 100 ** 2019. aasta kasvuhoonegaaside inventuuris ega kasvuhoonegaaside prognoosides ei ole lisatud põletatud biogaasi koguseid tulenevalt 2018. aasta jagatud kohustuse otsuse auditi (nn ESD audit) kommentaaridest antud sektori osas. Kasvuhoonegaaside prognoosid LULUCF sektoris Metsade pindala on kuni praeguseni olnud kasvutrendis, ent käesolevate kasvuhoonegaaside heitkoguste prognoosimisel on lähtutud metsa heitkoguse võrdlustaseme (nn Forest Reference Level-FRL) arvutusreeglitest, mille kohaselt metsade pindala püsib konstantsena. 1990. aastatest alates põllumaa pindala vähenes kuni 2004. aastani, ajani mil Eesti liitus EL-ga ning rakendama hakati põllumajandustoetusi, põllumaa pindala edasist kasvu aga ei prognoosita. Rohumaad peaksid lähitulevikus peamiselt loodusliku metsastamise tõttu endiselt vähenema. Taristu ja asustusalade pindala laieneb pidevalt muude maakasutusklasside arvelt. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 prognoositakse uuendus-, valgustus- ja harvendusraie edasist kasvu. Kirjeldatud majandamismeetod toob kaasa ajutise metsamaalt KHG-de sidumise vähenemise. Prognooside kohaselt jääb LULUCF sektor süsiniku sidujaks kuni 2030. aastani peale mida on ette näha sektorist tulenevaid heitkoguseid(vt Tabel 31). Selle põhjuseks on peamiselt põllumaalt kasvanud heitkogused. Lähiaastatel jõuab metsa varu haripunkti ning hakkab seejärel vähenema, seetõttu on oodata ka metsamaa CO2 sidumise vähenemist. Tabel 31. LULUCF sektori prognoositud KHG-de summaarne heitkogus, kt Sektor KHG 2016 2020 2025 2030 2035 2040 Metsamaa CO2 -3149,02 -2356,81 -1279,02 -1610,55 -1355,33 -836,67 CH4 0,0002 0,0004 0,0004 0,0004 0,0003 0,0003 N2O 0,0021 0,0032 0,0036 0,0040 0,0045 0,0049 Põllumaa CO2 635,48 716,44 817,64 918,85 1020,05 1121,25 N2O 0,005 0,007 0,009 0,011 0,013 0,015 Rohumaa CO2 31,08 28,05 24,27 20,50 16,72 12,94 CH4 0,000009 0,000199 0,000074 0,000024 0,000024 0,000024 N2O 0,000001 0,000018 0,000007 0,000002 0,000002 0,000002 Märgalad CO2 604,92 565,77 516,84 467,91 418,97 412,65 CH4 0,0024 0,0022 0,0022 0,0021 0,0020 0,0020 N2O 0,0045 0,0042 0,0040 0,0039 0,0038 0,0037 Asustusalad CO2 240,54 277,32 323,29 369,26 415,23 461,19 N2O 0,043 0,050 0,060 0,070 0,081 0,091 Muu maa CO2 30,69 34,06 38,27 42,49 46,7 50,91 N2O 0,004 0,007 0,009 0,010 0,012 0,014 Raiepuidu CO2 -1139,54 -688,70 -537,81 -446,54 -442,92 -456,76 tooted Muu* N2O 0,012 – – – – - LULUCF CO2 -2745,85 -1423,87 -96,52 -238.10 119,41 738,51 kokku CH4 0,003 0,003 0,003 0,002 0,002 0,002 N2O 0,072 0,071 0,086 0,100 0,114 0,129 CO2 ekv -2724,44 -1402,56 -70,94 -208,24 153,55 776,93 kokku *Kaudsed N2O heitkogused haritavalt maalt (leostumine) on raporteeritud KHG inventuuris kui kaudsed heitkogused ja seega ei ole nende heitkoguseid prognoositud. 4.2.2. Taastuvenergia 101 i. Taastuvenergia praegune osakaal summaarses lõppenergia tarbimises ja eri sektorites (kütte- ja jahutus-, elektri- ning transpordisektor) ning tehnoloogiate lõikes igas kõnealuses sektoris. Praegune olukord Taastuvenergia osakaal oli 2017. aastal Eurostat SHARES mudeli andmetel 29,29% energia brutotarbimisest, sh elektri brutotarbimisest 17,33%, soojuse brutotarbimisest 51,64% ja transpordisektori brutotarbimisest 0,40%. 2019. aasta lõpuks on praeguste prognooside kohaselt taastuvenergia arvutuslik osakaal brutolõpptarbimises kokku 32,3%, sh elektri brutolõpptarbimisest 17,76%, soojuse brutolõpptarbimisest 53,92% ja transpordisektori brutolõpptarbimisest 8,2%. Transpordisektori ülevaade tehnoloogiate lõikes: Kõige suuremat hüpet taastuvenergia osakaalus võib näha transpordisektoris. Kus suurima osakaalu moodustab esimese generatsiooni biokütused, kokku 6,4%, mis tuleneb vedelkütuste tarnijatele sätestatud biokomponendi lisamise kohustusest. Teise generatsiooni kütustuste osakaal ehk kodumaine biometaan moodustab kokku 1,4% (mis sisaldab kordajaid) ning elektromobiilsus moodustab kokku 0,4% (mis sisaldab kordajaid). Taastuvelektrienergia ülevaade tehnoloogiate lõikes: 2019 aasta lõpuks moodustab praeguste (mitteametlike) prognooside kohaselt taastuvelektrienergia osakaal 17,76%, kuhu panustab hüdroenergia ligikaudu 30 GWh, tuuleenergia 670 GWh, päikeseenergia 110 MW, biomass 1100 GWh ning muud taastuvad 47 GWh. Soojus -ja jahutusenergia taastuvatest energiaallikatest: 2019. aasta lõpuks moodustab praeguste prognooside kohaselt taastuvenergia osakaal soojusmajanduses ligikaudu 53,9% energia lõpptarbimisest, kuhu panustab puit lokaalkütte näol 5000 GWh, muundatud soojuse tarbimine 3800 GWh ning soojuspumbad 905 GWh. Tulevikuprognoosid Eestis on detailselt hinnatud taastuvenergia üldeesmärgi saavutamist aastaks 2020. Selle järgi moodustab taastuvenergia osakaal energia brutotarbimisest aastal 2020 vähemalt 30%131. Kuid tänaste mitteametlike prognooside kohaselt on aastaks 2020 taastuvenergia osakaalud sektorite kaupa järgmised:  elektri tarbimisest 18,95%  soojuse ja jahutuse tarbimisest 55,28%  transpordi tarbimisest 10%. Aastaks 2030 kasvab Eestis energia brutotarbimine 10..16% - st aastas 0,85..0,88%. Seega kasvab energia brutolõpptarbimine aastaks 2030 tasemele 41..43 TWh. 131 Selle osakaalu arvutamisel on arvestatud kokku lepitud taastuvenergia statistikakaubanduse tehinguid. 102 Võttes arvesse ENMAK 2030 taastuvenergia eesmärke (saavutada taastuvenergia osakaaluks soojuse brutotarbimisel 80%, elektri brutotarbimises 50% tingimusel, et kasutatakse taastuvenergia statistikakaubandust), transpordikütustes taastuvenergia osakaalu määravat uut taastuvenergia direktiivi ja samaaegselt ka võimalikku huvi taastuvenergia statistikakaubanduse osas võib taastuvenergia osakaal energia brutolõpptarbimises olla üle 50%. Siseriiklik taastuvenergia üldeesmärk peegeldab ENMAK 2030 ambitsioone, kuid arvestab ka Eesti õiglast siseriiklikku panust EL taastuvenergia üldeesmärgi täitmisesse. ii. Olemasolevate riiklike ja liidu poliitikasuundade ja meetmete alusel koostatavad prognoosid valdkondlike arengusuundade kohta vähemalt kuni 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta). 2030. aasta taastuvenergia sektori areng ning kujunemiskõverad, mis võtavad arvesse tänaseid taastuvenergia tootmise ja tarbimise trende on kirjeldatud pt 2.1.2. Aasta 2040 taastuvenergia trajektooride kujundamisel arvestatakse üldiseid Euroopa Liidu poolt ja ka siseriiklikult seatud kliimapoliitika eesmärke. Lähtuvalt Kliimapoliitika põhialustest aastani 2050 on Eesti sihiks aastaks 2040 kasvuhoonegaaside heidet vähendada orienteeruvalt 72 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Tulevikus võime üha enam näha sektorite vahelist koostööd ja sünergiat, mis toob endaga kaasa laialdasemat taastuvenergia kasutuselevõttu ja energiasäästu nii primaarenergia tootmise tasandil kui ka sekundaarenergia kasutamise tasandil kõikides sektorites, liikumaks süsinikuneutraalse majanduse suunas. Suundumused, mille poole Eesti taastuvenergia sektor liigub 2040 vaates, sõltub oluliselt megatrendidest, mida võime näha Euroopas ja ka terves maailmas, kus põhilisteks märksõnadeks on süsinikuneutraalne energia tootmine, energia salvestamine ja tark tarbimine. On selge, et üha enam asendatakse fossiilseid kütuseid taastuvenergiaga. Taastuvenergiat toodetakse seal, kus on selleks parimad geograafilised ning klimaatilised tingimused nii mikro (omatarbeks taastuvenergia tootmine) kui makrotasandil. Selles tulenevat võime näha suuri tuule- ja päikeseparke nii maismaal kui ka avameredel ja veekogudel, sest tehnoloogia arenedes ja hindade odavnemisel, ei mängi enam olulist rolli ka nt meresügavus (kasutatakse ankurdatud ujuvvundamente). Kasu maksimeerimiseks ning riiklike eesmärkide täitmiseks teevad aktiivselt erinevad riigid taastuvenergia alast koostööd, nii ühisprojektide, toetusskeemide kui ka statistikakaubanduse näol. Tänu salvestustehnoloogiate hüppelisele arengule, PHAEJ, vesiniku kui energiakandja ja akumulaatorite näol, on 2040 perspektiivis võimalik ka ühtlustada tarbimist võrgus, sest tipukoormused kaetakse salvestatud energiaga. Baaskoormuste katmiseks võime tulevikus näha moodultuumareaktoreid. Kuid nende osas on vajalik mahukas eeltöö uuringute, ettevalmistuste ja ehituse näol (hinnanguliselt 10 a.). Oluline on ka mainida Eesti tingimustele võiks sobida väiksemad moodulreaktorid, mida maailmas veel töös ei ole. Reservjaamadeks võivad kujuneda koostootmisjaamad, seega biomassi kasutamine energiatootmiseks väheneb. Tuleb veel analüüsida energiaportfelli mitmekesistamise võimalusena moodulreaktorite, sealhulgas sulasoolareaktorite arendamist ning tuumaenergeetikaalase teadmuse loomist, sellekohase seadusandluse ettevalmistamist ning jõustumist. Tuumaenergeetika, kui üks potentsiaalseid võimalusi Eesti elektrivajaduste katmiseks pärast 2030. aastat eeldab põhjalikku poliitilist eeltööd riigi tasandil, vastava väljaõppega inimeste 103 arendamist ning seadusandliku baasi loomist. Sõltumata tuumajaama rajamise otsusest, tuleb luua seadusandlus, mis sätestaks Eestis tuumajaama rajamise tingimused ja protsessi ning vajadusel vajalike struktuuride loomise. Hetkel puuduvad Eestil tuumajaamade rajamiseks nii vajalik õiguslik raamistik, pädevad asutused kui ka valdkondlikud eksperdid. Kiirgusseaduse kohaselt saab selliseks tegevuseks loa taotleda alles pärast seda, kui Riigikogu on vastu võtnud tuumakäitise kasutuselevõtu otsuse. Ühtlasi liigutakse järjest enam energia- ja keskkonnasäästlikumate lahenduste suunas ka tarbimise poolel. Näeme, et hoonefond muutub ajas üha energiatõhusamaks ja ka nö targemaks. Elamumajanduses kasutatakse efektiivseid lahendusi hoone automatiseeritud energia tootmiseks, tarbimiseks ja jälgimiseks (ja ka üle jääva energia müümiseks). Kodumajapidamistes kasutatakse soojuse tootmiseks väikse süsinikujalajäljega tootmisviise (biometaan, soojuspumbad, hübriidpäikesepaneelid). Paraku automatiseeritud süsteemid ja ka nt kergsõidukite koduslaadimine, toovad endaga kaasa kasvu hoonete elektrienergia tarbimises. Ka transpordisektoris võib näha hüppelist elektrifitseerimist nii maantee kui ka raudtee transpordis. Alternatiivkütused asendavad fossiilsed kütused. Linnad muutuvad tänu mugavale ühistranspordile ja kergliiklusteedele sisuliselt autovabadeks, mis toob endaga kaasa mugava ja puhta õhuga linnakeskkonna. 4.3. Energiatõhususe mõõde i. Primaar- ja lõppenergia praegune tarbimine majanduses ja sektorite (sh tööstus-, eluaseme-, teenuste ja transpordisektor) kaupa. Primaarenergia tarbimine moodustas 2016. aastal Eestis Eurostat andmetel 257 PJ (71,3 TWh) ja energia lõpptarbimine 118 PJ (32,8 TWh). Lõpptarbimise struktuuri kirjeldab allolev joonis (vt Joonis 22). Muud 5% Kodumajapida Tööstus mised 16% 33% Teenused 17% Transport 29% Joonis 22. Energia lõpptarbimise struktuur Eestis 2016. aastal [Eurostat nrg_100a] Võrreldes aastaga 2004, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga, on enim kasvanud energiatarbimine teenuste sektoris (30%), transpordi energiatarbimine on kasvanud 12%. Kodumajapidamiste energiatarbimine ei ole võrreldes 2004. aastaga muutunud, tööstuse energiatarbimine on kahanenud 34%. 104 ii. Tõhusa koostootmise ning tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kasutamise praegune potentsiaal132. ENMAK 2030 meetme 1.1 alammeetme 4 kohaselt on Eestil eesmärk toota kaugkütte võrku tõhusa koostootmise režiimis soojust 75 MW võrra suuremas ulatuses kui aastal 2014. 2017. aastal alustas tööd Tallinna Elektrijaama teine tootmisseade, mille soojuslik võimsus on 76 MW. Lähitulevikus lisandub Tallinna tõhus koostootmisjaam, mille soojuslik võimsus on prognooside kohaselt 25 MW. Kaugjahutuse sektor ei ole Eestis kanda kinnitanud, pilootprojektina on käivitatud kaugjahutus Tartu linnas. iii. Primaar- ja lõppenergia tarbimist igas sektoris kuni vähemalt 2040. aastani (sh 2030. aastal) hõlmavad prognoosid, võttes arvesse olemasolevaid energiatõhususe poliitikasuundi, meetmed ja kavasid, millele on osutatud punkti 1.2. alapunktis ii133. Peatükk koostatakse 2019. aastal. iv. Riiklike arvutuste kohane energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalne tase vastavalt direktiivi 2010/31/EL artiklile 5. Energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalsed tasemed on välja selgitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud ja 2017. aastal valminud uuringus „Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs“134. Selle tulemused on kokku võetud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 32). Tabelit analüüsides tuleb arvestada ka energiakandjate kaalumistegureid, milledest olulisemad on taastuvtoormel põhinevate kütuste kaalumistegur 0,75; kaugküttel 0.9; maagaasil 1,0 ja elektril 2,0. Tabel 32. Uute ja olemasolevate hoonete kuluoptimaalsed ja tegelikud energiatõhususe kaalutud energiakasutuse nõuded, ühik: kWh/(m2·a) Uus hoone Olemasolev hoone Hoone tüüp Kuluoptimaalne Kuluoptimaalne Nõue 2017. a Nõue 2017. a tase tase Väikeelamu 87 160 250 210 Korterelamu 103 150 130 180 132 Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artikli 14 lõikele 1. 133 See praeguse olukorra jätkumise võrdlusprognoos on alus lõpp- ja primaarenergia tarbimise 2030. aasta eesmärgile, millele osutatud punktis 2.3, ning ümberarvutusteguritele. 134 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kuluoptimaalsuse_aruanne_20171128_uus.pdf 105 Büroohoone 93 160 160 210 4.4. Energiajulgeoleku mõõde i. Praegune energiaallikate jaotus, omamaised energiaallikad, sõltumine imporditavast energiast, sh asjakohased riskid. Eesti primaarenergia tarbimise struktuuri kütuste kaupa 2016. aastal iseloomustab allolev joonis (vt Joonis 23). Muud 1% Mootoribensiin 4% Maagaas 7% Diislikütus 11% Põlevkivi 61% Taastuvad energiaallikad 16% Joonis 23. Eestis kasutatavad primaarenergia allikad 2016. aastal [Eurostat nrg_110a] Ülekaalukas osa Eesti primaarenergia vajadusest rahuldatakse omamaiste energiaallikate abil. Tänu põlevkivile, taastuvatele energiaallikatele ja turbale on Eesti energiakandjate impordisõltuvus kõige väiksem Euroopa Liidus moodustades 2016. aastal 6,8%135. Vaatamata heale üldpildile imporditakse kõik Eestis tarbitavad vedelad mootorikütused ja ka maagaas. Kütuste tarnetes on riskid suuremad maagaasi puhul, kus ülekaalukas osa tarbitavast gaasist imporditakse kogu regioonis Venemaalt. Vedelkütuste impordi võimalused on mitmekesisemad. ii. Olemasolevate poliitikasuundade ja meetmete alusel koostatavad arenguprognoosid vähemalt kuni 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta). Peatükk koostatakse 2019. aastal pärast kasvuhoonegaaside heitkoguste prognooside avaldamist. 135 Eurostat t2020_rd320, https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=t2020_rd320 106 4.5. Energia siseturu mõõde 4.5.1. Elektrivõrkude omavaheline ühendatus i. Elektrivõrkude omavahelise ühendatuse tase ja peamised ühendused136. 2017. aastal oli Eesti elektrivõrkude ühendatuse tase naaberriikidega (Läti, Soome) 63%42. Ühendusvõimsus EE-LV suunal oli 900 MW, EE-FI suunal 1016 MW. Läti elektrisüsteemiga ühendab Eestit kaks 330 kV liini (üks on Tartu ja Valmiera, teine Tsirguliina ning Valmiera vahel). Soomega ühendab Eestit kaks alalisvoolukaablit (EstLink 1 ja EstLink 2). 2017. aasta andmetel oli Läti-suunalise ühenduse tipuvõimsus 816 MVA ning Soome-suunalise ühenduse tipuvõimsus 1048 MVA. Olenevalt elektrivõrgus aset leidvatest remonttöödest ja välisõhutemperatuurist, võib Eesti ja Läti vaheline ülekandevõimsus muutuda. Olemasolevat elektri ülekandetaristut käsitletakse järgmistes iga-aastastes analüüsides: 1. Elering AS. Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne. https://elering.ee/toimetised#tab0 2. Konkurentsiamet. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis. http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=23346 ii. Ühenduste laiendamise vajaduste prognoosid (sh 2030. aasta kohta)137. 2030. aastaks on hinnatud, et EE-LV suunaline võimsus suureneb 1379 MW-ni138, tulenevalt Eesti-Läti 3. elektriühenduse139 valmimisest. ENTSO-E pikaajalises elektrivõrgu arengukavas (TYNDP 2018140) on hinnatud, et 2030. aastal täidab Eesti kõiki kolme eelnimetatud kriteeriumit kõigi analüüsitud stsenaariumite korral, vt Joonis 24. 136 Viide ülevaadetele, milles käsitletakse olemasolevat ülekandetaristut põhivõrguettevõtjate kaupa. 137 Viide riiklikele võrguarengukavadele ja põhivõrguettevõtjate piirkondlikele investeerimiskavadele. 138 ENTSO-E. TYNDP 2018. Input data. https://tyndp.entsoe.eu/maps-data/ 139 Elering AS: Eesti-Läti kolmas ühendus. https://elering.ee/eesti-lati-kolmas-uhendus 140 ENTSO-E. TYNDP 2018. Europe’s Network Development Plan to 2025, 2030 and 2040. https://tyndp.entsoe.eu/tyndp2018/ 107 Joonis 24. Elektrivõrkude omavahelise ühendatuse kriteeriumite täitmine 2030. aastal EUCO 2030 stsenaariumi korral 45, 141 Kuigi Eesti ja teised Balti riigid täidavat elektrivõrkude omavahelise ühendatuse kolme kriteeriumi, on Balti riikide võrgud Euroopa Liidu elektrivõrkudega veel täielikult ühendamata. Nimelt ei paikne Balti riigid EL-i õigusele alluvas sünkroonalas. Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid töötavad sünkroonselt Venemaa ühendatud energiasüsteemiga (IPS/UPS). Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine EL-i õigusele alluvasse sünkroonalasse 2025 aasta paiku on Eesti ja teiste Balti riikide üks tähtsamaid energiapoliitika eesmärke ning mõjutab oluliselt elektrivõrgu pikaajalist arengut. 2018. suvel allkirjastatud teekaardis142 kinnitasid Balti riikide peaministrid, Euroopa Komisjoni president ning Poola peaminister sünkroniseerimise projekti tähtsust ning tunnustasid Balti riikide soovi sünkroniseerida mandri- Euroopa sagedusalasse. Sünkroniseerimise projekti raames tugevdatakse muuhulgas ka Balti riikide omavahelisi ühendusi ning projekt panustab ka Poola elektrivõrkude ühendatuse suurendamisse143. 4.5.2. Energia ülekande taristu i. Olemasoleva elektri ja gaasi ülekande taristu põhitunnused144. Eestis on üks põhivõrguteenust pakkuv ettevõtja (Elering AS), kes on ühtlasi süsteemihaldur. Põhivõrguettevõtjale kuuluvaid ülekandeliine (110 kV...330 kV) on kokku 5 403 km.145 Eesti elektrisüsteem kuulub suurde sünkroonselt töötavasse ühendsüsteemi BRELL (Joonis 25), mille moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine pidi ühendatud naaberriigid Läti ja Venemaa 141 EUCO 2030 stsenaarium = 2014. aastal kokku lepitud EL-i üleste energia- ja kliimaeesmärkide täitmise stsenaarium. 142 Political Roadmap on the synchronisation of the Baltic States' electricity networks with the Continental European Network via Poland. https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/c_2018_4050_en_annexe_acte_autonome_nlw2_p_v2.doc x 143 ENTSO-E. Project 170 – Baltics synchro with CE. Interconnection targets. https://tyndp.entsoe.eu/tyndp2018/projects/projects/170 144 Viide ülevaadetele, milles käsitletakse olemasolevat ülekandetaristut põhivõrguettevõtjate kaupa. 145 Konkurentsiamet. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis 2017. http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=23346 108 ning omakorda nende naabrid Leedu ja Valgevene. Venemaaga on Eesti ühendatud kolme 330 kV liiniga (kaks liini läheb Narvast St. Peterburgi ja Kingiseppa ning üks liin Tartust Pihkvasse), Läti elektrisüsteemiga ühendab Eestit kaks 330 kV liini (üks on Tartu ja Valmiera, teine Tsirguliina ning Valmiera vahel). Soomega ühendab Eestit kaks alalisvoolukaablit (EstLink 1 ja EstLink 2) (Joonis 26).145 Joonis 25. Balti riikide ja Venemaa loodeosa elektrisüsteemi kaart145 109 Joonis 26. Eesti elektrisüsteemi kaart146 2017. aasta andmetel oli Narvast Venemaa-suunalise ühenduse tipuvõimsus 613 MVA (kui Eesti ja Läti vahel ei toimu elektrienergiaga kauplemist), Lõuna -Eestist Venemaa-suunalise ühenduse tipuvõimsus 391 MVA, Läti-suunalise ühenduse tipuvõimsus 816 MVA ning Soome- suunalise ühenduse tipuvõimsus 1048 MVA. Olenevalt elektrivõrgus aset leidvatest remonttöödest ja välisõhutemperatuurist, võib Eesti ja Läti vaheline ülekandevõimsus muutuda. Olemasolevat elektri ülekandetaristut käsitletakse järgmistes iga-aastastes analüüsides: 1. Elering AS. Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne. https://elering.ee/toimetised#tab0 2. Konkurentsiamet. Aruanne elektri- ja gaasiturust Eestis. http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=23346 Maagaasiseaduse kohaselt on Eesti gaasisüsteemis üks põhivõrguettevõtja, mis on ka ühtlasi süsteemihaldur. Gaasisüsteemil ja elektrisüsteemil on üks süsteemihaldur - Elering AS. Eesti gaasisüsteem on tupiksüsteem - gaasi sisestatakse kolmest sisendpunktist, kuid gaasivoo kahepoolset liikumist Eestist toimuda ei saa. 146 Elering AS. Eesti põhivõrgu kaart. https://elering.ee/elektri-pohivorgu-kaart 110 Joonis 27 Eesti gaasisüsteemi kaart147 Eesti gaasisüsteem on ühendatud Läti ja Venemaaga. Läti suunas on ühendus läbi Karksi (7 mln m3 päevas), Venemaa suunal on ühendus läbi Narva (3 mln m3 päevas) ja Värska (4 mln m3 päevas). Summaarne ühendusvõimsus on seega 14 mln m3 päevas. Eesti gaasisüsteemis ei ole gaasihoidlaid, veeldatud gaasi terminale ega kompressorjaamasid. Viimase 20 aasta maagaasi suurim tarbimine oli 6,7 mln m3 (2006. aasta 19. jaanuar). Seega on gaasisüsteemi N- 1 kriteerium 104,5% ehk süsteemi varustuskindlus on tehniliselt tagatud. Kokku on gaasisüsteemis 885 km torustikku, kolm gaasimõõtejaama ja 36 gaasijaotusjaama. Gaasisüsteemi torustike loetelu on antud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 33). Gaasisüsteemi minimaalne läbilaskevõime on nimetatud punktides kokku 7 mln m3 päevas. Tabel 33. Eesti gaasisüsteemi torustik. Tabelis on näidatud torustike pikkus Eestis. 148 Nominaal- Maksimaalne Pikkus, Vanus, Torustik diameeter (DN), töörõhk (MOP), km aastat mm barg Vireši - Tallinn 202,4 700 49,6 26 Vändra – Pärnu 50,2 250 54 12 Tallinn - Kohtla-Järve I 97,5 200 ≤ 30 65 Tallinn - Kohtla-Järve II 149,1 500 ≤ 30 50 Kohtla-Järve - Narva 45,1 350 / 400 ≤ 30 58 147 Elering veeb - https://elering.ee/gaasisusteem 148 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2018-2027, https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Eesti%20gaasi%C3%BClekandev%C3%B5rgu%20arengukava %202018-2027_t%C3%A4iendatud_16_05_2018.pdf 111 Irboska - Värska GMJ 10,1 500 53,7 43 Värska GMJ - Tartu 75,6 500 45,9 43 Tartu - Rakvere 133,2 500 45,2 39 Irboska - Inčukalns 21,3 700 49,2 34 Pihkva - Riia 21,3 700 51,4 46 Harutorustikud 79,2 - - - Kokku 885,0 - - -- Eesti gaasisüsteem on läbi Läti ühendatud ka Leedu gaasisüsteemiga (vt Joonis 28). Joonis 28. Eesti gaasisüsteemi kaart148 Gaasisüsteemi tipukoormused on näidatud alloleval joonisel (vt Joonis 29). 112 Gaasi tiputarbimine (mln m3/24h) 7 6,4 6 5,7 5,2 5,3 5,2 5 5 4,7 4,5 4,3 4 3,2 3 2 1 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Joonis 29. Gaasisüsteemi tiputarbimine 2007-2016149 Süsteemihalduri koostatud gaasisüsteemi arengukava on avalikult kättesaadav siit - https://elering.ee/sites/default/files/attachments/Eesti%20gaasi%C3%BClekandev%C3%B5rg u%20arengukava%202018-2027_t%C3%A4iendatud_16_05_2018.pdf Konkurentsiamet koostab iga-aastaselt Euroopa Komisjonile ülevaadet gaasituru toimimisest. Aruande sellest leiab siit - http://www.konkurentsiamet.ee/file.php?29091. ii. Ühenduste laiendamise vajaduse prognoosid kuni vähemalt 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta)150. Elektrisüsteem Eesti elektri põhivõrguettevõtja (Elering AS) tegevus Eesti elektrisüsteemi töös hoidmisel ning varustuskindluse tagamiseks vajalike investeeringute tegemisel tuleneb otseselt elektrituruseadusest, võrgueeskirjast ning elektri- ja energiamajanduse arengukavadest. Elering lähtub oma investeeringutes järgmisest eesmärkidest: 1) varustuskindluse toetamine; 2) elektrituru arengu toetamine (välisühendused); 3) läbilaskevõime tagamine, et võimaldada uusi liitumisi ja koormuste kasvu; 4) võrgu vananemise peatamine; 5) töökindluse (pingekvaliteet ja katkestused) parandamine; 6) ettevõtte efektiivsuse suurendamine, kadude vähendamine; 7) uute klientide liitumised (tarbijad, tootjad). 149 Allikas – Elering AS 150 Viide riiklikele võrguarengukavadele ja põhivõrguettevõtjate piirkondlikele investeerimiskavadele. 113 Investeeringud kinnitatakse üldjuhul ette kuni viieks aastaks (v.a. ühishuviprojektid). Perioodi 2018-2022 investeeringute mahust 33% läheb amortiseerunud võrgu uuendamisse ning 67% riigisisese võrgu arendusse. ~22% investeeringutest tehakse alajaamadesse, ~78% elektriliinidesse. Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimisega seonduvad investeeringud on planeeritud aastani 2025 (Joonis 30).102 Joonis 30. Elering AS-i investeerimisplaanid Eesti põhivõrku102 Gaasisüsteem Eesti gaasisüsteemi haldur Elering AS koostab perioodiliselt järgneva 10 aasta kohta gaasi ülekandevõrgu arengukava. Arengukavas kajastatud investeeringuplaanide eelarvestamise käigus valideeritakse erinevaid investeerimisprojekte ning teostatakse põhjendatud investeerimisprojektide valik. Valiku tegemisel lähtutakse põhimõttest, et piiratud ressursi tingimustes tuleb eelkõige investeerida objektidesse, mis toovad ühiskonnale suurima sotsiaalmajandusliku kasu. Nimetatud kasu võib väljenduda: - energiavarustuse töökindluses; - energiaturgude paremas toimimises; - Eleringi tegevuse efektiivsuse suurendamises; 114 - paremas klienditeeninduses. Investeeringute puhul reguleeritavatesse varadesse arvestatakse järgmiste sisendite, analüüside ja uuringutega: a) võrgu arendamisel - võrgu arengukavad, ENTSO-G kümne aasta arengukavad, Eesti energiapoliitikast tulenevad arenguplaanid, Eleringi kui ka klientide arengukavad, muud uuringud. Investeering kvalifitseerub, kui investeeringuga ehitatakse välja uus võrgu element (nt. torustik, gaasijaotusjaam, gaasimõõtejaam jms) tulenevalt ebapiisavast ülekandevõimest või töökindluse tagamise vajadusest kvaliteedinõuete määruse kohaselt. Järgmise 10 aasta olulisemate investeeringute hulgas on Eesti ja Soome vahelise gaasitrassi Balticconnector väljaehitamine ning sellega seotud kõrvalprojektide nagu Eesti-Läti piirile rajatava mõõtepunkt ja kompressorjaama rajamine. 4.5.3. Elektri- ja gaasiturud, energiahinnad i. Elektri- ja gaasiturgude praegune olukord, sh energiahinnad. 2010. aasta aprillis alustas Eestis tegevust elektribörs Nord Pool AS (NP). Aastal 2010 oli elektriturg avatud 28,4% ulatuses. Alates 01.01.2013 avanes elektriturg kõigile ehk kõik elektritarbijad, kellel on kehtiv võrguleping, võivad endale valida sobiva elektrimüüja ja elektri hinnapaketi.145 Tänu Eesti ja Soome vahelisele ühendusele EstLink 1 ja EstLink 2 ning Leedu ja Rootsi vahelisele ühendusele NordBalt on Balti riikide elektrisüsteem tugevalt integreeritud Põhjamaade (Norra, Rootsi, Soome, Taani) elektrisüsteemiga, kus samuti tegutseb Nord Pool elektribörs.145 2017. aastal toodeti (netotootmine) Eestis elektrienergiat 11,2 TWh, võrreldes 2016. aastaga suurenes elektritootmine 7,8% (Tabel 34). Eestisse imporditi 2017. aastal elektrienergiat 2,1 TWh, võrreldes 2016. aastaga vähenes import 41%. Elektrienergiat tarbiti 2017. aastal 7,87 TWh, tarbimine tõusis võrreldes 2016. aastaga 2,6%. Eestist eksporditi elektrit 2017. aastal 4,77 TWh, mis oli 15% vähem kui 2016. aastal. Võrgukaod Eesti põhivõrgus olid 2016. aastal ja 2017. aastal sisuliselt samad (0,7 TWh).145 Tabel 34. Elektrienergia bilanss145 Elektrienergia bilanss, GWh 2016 2017 Muutus, % Toodang (neto) 10 424 11 234 7,8 Import 3 577 2 109 -41,0 Tarbimine 7 664 7 865 2,6 Kadu 723 717 -0,8 Eksport 5 614 4 765 -15,1 115 50 45 40 €/MWh 35 30 25 20 mai.14 mai.15 mai.16 mai.17 jaan.14 nov.14 nov.15 nov.16 nov.17 sept.14 jaan.15 sept.15 jaan.16 sept.16 jaan.17 sept.17 juuli.14 juuli.15 juuli.16 juuli.17 märts.14 märts.15 märts.16 märts.17 Eesti Soome Lineaarne (Eesti) Joonis 31. NPS Eesti ja NPS Soome hinnapiirkondade keskmiste hindade võrdlus174 Ülaltoodud jooniselt (Joonis 31) nähtub, et Eesti ja Soome elektrihinnad ühtivad enamikul tundidest alates EstLink 2 käivitumisest 2013. aasta detsembrikuus. Eesti ja Soome vaheliste hindade erinevused on põhjustatud enamasti EstLink 1 ja EstLink 2 katkestustest, kui ülekandevõimsus Eesti ja Soome vahel on vähenenud. 2017. aastal ei toimunud EstLink 1 ja EstLink 2 töös olulises mahus katkestusi. 145 Tabel 35. Hindade võrdlus NP elektribörsil174 Keskmine Keskmine Maksimaalne Minimaalne Muutus, Hinnapiirkond Ühik hind 2016 hind 2017 hind 2017 hind 2017 % NP Süsteem €/MWh 26,91 29,41 127,32 5,00 8,5 NP Soome €/MWh 32,45 33,19 130,05 2,99 2,2 NP Eesti €/MWh 33,06 33,20 130,05 2,99 0,4 NP Läti €/MWh 36,09 34,68 130,05 2,99 -4,1 NP Leedu €/MWh 36,54 35,13 130,05 2,99 -4,0 Ülaltoodud tabelist (Tabel 35) nähtub, et NP Eesti hinnapiirkonna keskmine hind oli 2017. aastal 33,20 €/MWh, mis on 2,2% kõrgem võrreldes 2016. aasta hinnaga. Samamoodi tõusid ka keskmised hinnad NP Süsteemis ja NP Soome hinnapiirkonnas. NP Läti hinnapiirkonnas ja NP Leedu hinnapiirkonnas keskmised hinnad langesid. Hindade langust mõjutasid peamiselt uued Leedu ja Poola (LitPol Link) ning Leedu ja Rootsi (NordBalt) ühendused. 2017. aastal oli NP Eesti piirkonnas kõrgemaiks tunnihinnaks 130,05 €/MWh ja madalamaiks tunnihinnaks 2,99 €/MWh.145 2018. aasta keskpaigaks oli maksimaalne hind NP Eesti hinnapiirkonnas ulatunud 255 €/MWh-ni (veebruar 2018). 2018 I poolaasta keskmine hind oli 42 €/MWh174. 116 Tabel 36. Päev-ette turul kaubeldud kogused NP Eesti hinnapiirkonnas145, 151 Kaubeldud kogused NP Eesti Ühik 2016 2017 Muutus hinnapiirkonnas ,% Päev-ette (Elspot) müüdud elektrienergia kogus TWh 9,49 10,15 7,0 NP Eesti hinnapiirkonnas Päev-ette (Elspot) ostetud elektrienergia kogus TWh 7,5 7,38 -1,5 NP Eesti hinnapiirkonnas Päev-ette (Elspot) turul müüdud elektrienergia kogus oli 2017. aastal kokku 10,15 TWh (Tabel 36), mis on 2016. aasta müüdud kogusest 7% võrra kõrgem ning ostetud elektrienergia kogus oli kokku 7,38 TWh. Tabel 37. Päevasisesel turul kaubeldud kogused NP Eesti hinnapiirkonnas145,151 Kaubeldud kogused NP Eesti Ühik 2016 2017 Muutus, hinnapiirkonnas % Päevasisene (Elbas) müüdud elektrienergia GWh 72 90 25,0 kogus NP Eesti hinnapiirkonnas Päevasisene (Elbas) ostetud elektrienergia kogus GWh 145 204 40,7 NP Eesti hinnapiirkonnas Päevasisesel (Elbas) turul müüdud elektrienergia kogus oli 2017. aastal kokku 0,09 TWh (Tabel 37), mis olid 2016. aasta mahust 25% võrra suurem ja ostetud elektrienergia kogus oli kokku 0,2 TWh. Kõik tarbijad kellel on kehtiv võrguleping, saavad endale valida meelepärase elektrimüüja. Jaeturul suurima turuosaga ettevõtja on Eesti Energia AS (Tabel 38). Tabel 38. Üldised andmed elektrienergia jaeturu kohta145 Kolme suurima müüja turuosa Kogu- tarbimine Ettevõtjate arv, Sõltumatute Keskmise ja Suured ja väga Aasta (ilma kelle turuosa elektri-müüjate väikese Väike- suured kadudeta) ületab 5% arv suurusega ettevõtjad ja tööstus- GWh tööstus- kodu-tarbijad ettevõtjad ettevõtjad 2010 7431 1 4 100 94 94 2011 6845 1 5 100 93 93 2012 7407 1 5 100 93 93 2013 7332 2 15 100 90 85 2014 7 417 2 16 100 90 85 2015 7 440 5 16 100 90 85 2016 7 664 4 17 100 90 85 151 Nord Pool AS. Market data. https://www.nordpoolgroup.com/Market-data1/#/nordic/table 117 2017 7 865 5 16 100 90 85 2017. aastal tegutses Eestis 16 sõltumatut elektrienergia müüjat, kellest 10 ettevõtjat on aktiivsed turul tegutsejad. 2017. aastal oli elektrimüüja vahetamise määr tarbijatel 3%. 84% tarbijatest omavad elektrilepinguid ja 16% tarbijatest kasutavad üldteenust (tarbijad, kel ei ole kehtivat elektrilepingut). Suurima hulgituru elektrimüüja (Eesti Energia AS) 2017. aasta keskmine bilansiportfelli osakaal 59,5%, järgnesid Elektrum Eesti OÜ 10,6% ja Scener OÜ 9,6%. 2013. aasta keskmine bilansiportfelli osakaal oli Eesti Energia AS-l 71,9%, kui võrrelda 2017 aastaga siis selgub, et Eesti suurima elektrimüüja (Eesti Energia AS) turuosa on vähenenud. Seega, saab järeldada, et elektriturul on elektrimüüjate vaheline konkurents suurenenud.145 Eesti gaasiturg on avatud aastast 2007. Aastast 2015 on Eesti gaasisüsteemi sõltumatu süsteemihaldur Elering AS. Olemuselt on Eesti gaasisüsteem tupiksüsteem, saades maagaasi Venemaalt ja Leedust (taasgasifitseeritud LNG). Ülevaate imporditud maagaasi päritolust aastal 2016 annab Joonis 32. Venemaalt imporditud maagaasi osakaal oli 2016. aastal 93%. Joonis 32. Imporditud gaasi päritolu 2016. aastal Alates 2017. a. juuli algusest käivitus Eestis gaasibörs ja Balti riikide vahel saab maagaasiga kaubelda sõltumata sellest, millises riigis gaasi müüja või ostja asub. Balti riike hõlmavat gaasiturgu haldab UAB GET Baltic. Ühtse gaasituru käivitamine sai võimalikuks tänu kolme riigi gaasi süsteemihaldurite kokkuleppele rakendada gaasi riikidevahelise ülekandevõimsuse jaotamisel kaudset (implicit) oksjonit, mille puhul sisaldab gaasi hind piiriülestes tehingutes ka ülekandevõimsust. Näiteks võib Eesti turuosaline osta Leedust gaasi ilma, et ta ise peaks organiseerima gaasi transporti Leedust Lätti ja sealt edasi Eestisse. Olgugi, et 2017. aastal osteti gaasibörsi vahendusel 1,36 GWh gaasi, on gaasibörsi kasutamine tõusvas trendis. Eesti gaasituru müügimaht ja päevane tipukoormus on viimase kümne aasta jooksul olnud pidevas vähenemises (vt Joonis 33). 118 Joonis 33. Gaasi tarbimismaht ja tipukoormus, TWh/a, GWh/päev (2007-2017) Aastal 2017 oli kodutarbijate gaasi lõpphind sõltuvalt müügimahust vahemikus 25,79 €/MWh - 35,26 €/MWh (vt Tabel 40), äritarbijatel 8,22 €/MWh - 11,69 €/MWh (vt Tabel 39). Tabel 39. Gaasi lõpphind äritarbijale 2017.a Tarbimine Tarbimine Tarbimine Tarbimine Tarbimine 2017, €/MWh < 0,28 0,28-2,8 2,8-27,8 27,8-277,8 277,8 - 1111,1 GWh GWh GWh GWh GWh 1. jaanuar - 30. juuni 2017 35,26 31,45 27,63 27,63 26,68 1. juuli - 31. detsember 2017 29,61 28,65 27,70 25,79 26,74 Tabel 40. Gaasi lõpphind kodutarbijale 2017.a Tarbimine Tarbimine Tarbimine 2017, €/MWh < 5,56 MWh 5,56-55,6 MWh > 55,6 MWh 1. jaanuar - 30. juuni 2017 42,08 34,84 33,89 1. juuli - 31. detsember 2017 42,03 34,38 29,60 Gaasi ostjate arv gaasi jaeturul on ca 49,3 tuh klienti, s.h 47,2 tuh on kodutarbijat. Müüjavahetuse osakaal on tarbijate lõikes keskmiselt 12%. Gaasi impordi luba on viiel ettevõttel. Nendest kaks on 2017. aastal gaasi ka tegelikkuses importinud. Jaotusvõrgu ettevõtjaid on kokku 24 (võrgu kogupikkus 2131 km), kellest suurima võrguettevõtja turuosa on 82% (jaotusvõrku 1483 km). Gaasimüüjana tegutseb kokku 41 isikut. Enamus müüjatest müüb gaasi oma võrgupiirkonnas. Aktiivselt tegutseb müüjatena 7 isikut, kellest kõige suurima turuosa on 92%. Bilansihalduritena tegutseb Eestis kuus ettevõtjat. 119 ii. Olemasolevate poliitikate ja meetmete alusel koostatavad arenguprognoosid vähemalt kuni 2040. aastani (sh 2030. aasta kohta). Peatükk koostatakse 2019. aastal pärast kasvuhoonegaaside heitkoguste prognooside avaldamist. 4.6. Teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde i. Vähese CO2-heitega tehnoloogia sektori praegune olukord ja, niivõrd kui see on võimalik, positsioon maailmaturul (seda tuleks analüüsida Euroopa ja/või ülemaailmsel tasandil). Euroopa on võtnud endale juhtrolli üleilmsete kliimameetmete osas jõuda nullilähedasi kasvuhoonegaaside heiteid tekitava majanduseni. See tugineb turvalisele ja jätkusuutlikule energiavarustusele, mida toetab turupõhine ja üleeuroopaline lähenemisviis. Tuleviku energiasüsteemi on kaasatud elektri-, gaasi-, kütte-/jahutus- ja liikuvussüsteemid ning -turud, arukate võrkude toel on süsteemi keskmes kodanikud. Üleminek eeldab energeetika-, ehitus-, transpordi-, tööstus- ja põllumajandussektori tehnoloogiliste uuenduste senisest veelgi ulatuslikumat kasutuselevõttu. Seda saab kiirendada murranguliste lahendustega digi-, info- ja sidetehnoloogia, tehisintellekti ja biotehnoloogia valdkonnas. Vajalik on ka uute süsteemide ja protsesside laiendamine, mis hõlmab sektoritevahelist koostööd (nt ringmajandus). Tehnoloogiatest näeb Euroopa perspektiivi taastuvelektri abil sünteetiliste gaaside ja vedelike tootmises, taastuvenergiaallikatel põhinevas energiasüsteemi detsentraliseerimises, digitehnolooogias ja arukates võrkudes, tööstusprotsessides ja kütuste põletamisel CO2 püüdmises ja muundamises uuteks toodeteks, biomassi kasutuse suurendamises ja samas biomassi CO2 sidumises, ringbiomajanduses152. Lähiaastate läbimurre on tulemas energia- ja süsinikusalvestuse valdkondades. Energiasalvestuse osas on Eesti juba nö maailmakaardil - siit on pärit Euroopa juhtiv superkondensaatorite tootja Skeleton Technologies153 tootmisüksustega Saksamaal ja arendustegevusega Tallinnas. Kui patareides toimub energiasalvestus keemilise reaktsioonina, siis superkondensaatorites elektrostaatiliselt. Superkondensaatoreid on arendatud üle kümnendi, kuid suurem läbimurre tuli grafeeni kasutusele võtuga. Superkondensaatorid energiasalvestitena on pika kasutuseaga (1 mln laadimistsüklit, patareidel mõned tuhanded laadimistsüklid) ja patareidest 30% energiatõhusamad. Neid kasutatakse motospordis (Formula 1 autodes), kosmosetööstuses, laevanduses, rasketööstuses, taastuvenergias, autotööstuses ja transpordisektoris. Kui superkondensaatorid on pigem tööstusliku kasutusega, siis kodulahenduseks sobivad 2018. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis prototüübina välja töötatud energiaruuter ja -salvesti kodumajapidamise energiavoo korraldamiseks154. 152 Euroopa Komisjoni teatis „puhas planeet kõigi jaoks“ https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018DC0773&from=ET 153 Skeleton Technologies https://www.skeletontech.com/ultracapacitor-technology 154 TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi jõuelektroonikud on töötanud välja uudsed lahendused taastuvenergia kasutamiseks ja salvestamiseks kodumajapidamistes. https://www.ttu.ee/taltechi- energeetikud-naitavad-uudseid-lahendusi-taastuvenergia-kasutamiseks 120 Erinevate elektrienergia salvestustehnoloogiate võrdluses on täna akudest hinna, eluea ja tehnoloogiliste näitajate poolest parimad liitiumioonakud. Liitiumioonakude võimsus aastal 2018 oli 1629 MW, kui aastaks 2050 ennustatakse 1200 GW lisandumist. Liitiumioonakusid kasutatakse tööstuses, nt 100MW Teslal, aga ka elektrivõrkudes, nt Austraalias ja Texases. Pliihappeakudel on lühike eluiga. Arendusjärgus on tsinkhübriidkatoodi tehnoloogia. Naatriummetallihalogeniidi ja naatriumväävelakude innovatsioon on ebaselge ning 2025. aastasse neid ei nähta. Samas on tuuleenergia stabiliseerimiseks nt Jaapanis kasutatud just naatriumväävelakusid. Peamiselt Jaapani ettevõtte NGK Insulatorsi toodetud naatriumväävelakusid on paigaldatud üle maailma kokku 450 MW. Need akud töötavad kõrge opereerimistemperatuuriga ning seetõttu on sobivad vaid mittemobiilsete lahendustena. Hüdroakumulatsioonijaam, suruõhkenergiasalvesti, hooratasenergiasalvesti ja superkondensaatorid on küpsemad tehnoloogiad, kuid nendele suurt hinnamuutust lähiaastateks ei ennustata. Hüdroakumulatsioonijaamasid on paigaldatud peamiselt jõgedele päikse- ja tuuleelektrienergia salvestamiseks, et tasakaalustada elektrivarustust päikse ja tuule puudusel ning katta tipunõudlust. Energiasalvestuse maailmas paigaldatud koguvõimsusest moodustavad hüdroakumulatsioonijaamad 97%155. Maailmas on paigaldatud ja rajamisel 270 hüdroakumulatsioonijaama. Nt USA vanim jaam rajati 1929 ja suurima võimsusega jaam on üle 3000 MW156. 2017. aastaks oli paigaldatud hüdroakumulatsioonijaamu kokku võimsusega 153 GW ja statsionaarseid akusid 5 GW. Jaamad paiknevad peamiselt Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja USA-s. Järgneva 5 aastaga lisandub hüdroakumulatsioonijaamu kokku 26 GW (sh 18 GW Hiinas, peamiselt Hiina riigile kuuluvate võrguettevõtete poolt). Euroopas rajatakse uued jaamad Šveitsis, Portugalis, Austrias, Ühendkuningriigis ja Saksamaal. Marokos ja Israelis lisandub kokku 650 MW võimsusi. Aastal 2023 toodetakse hüdroakumulatsioonijaamades kokku 146 TWh elektrit157. Erinevalt mujal peamiselt jõgedele rajatud hüdruakumulatsioonijaamadest on Eestis kavandamisel 2 hüdroakumulatsioonijaama merre. Energiasalvestuses on üks võimalus veel vesinik ja vesinikkütused. Täna toodetakse vesinikku peamiselt maagaasist ja kivisöest ning kasutatakse peamiselt nafta rafineerimisel ja väetiste tootmisel. Vesiniku tänase kasutusega fossiilkütuste baasil kaasneb kokku Indoneesia ja Ühendkuningriikide heite koguses CO2 heidet. Puhtale energiale üleminekuks tuleks nii fossiilkütustest saadud vesinikuga kaasnev CO2 salvestada kui suurendada taastuvelektrist saadavaid vesiniku varusid. IEA on leidnud oma analüüside põhjal, et aastaks 2030 väheneb taastuvelektrist vesiniku tootmise maksumus 30%. Vesinik võiks olla üks põhilisi variante salvestamaks taastuvenergiat ning soodsamaid võimalusi elektri salvestamiseks päevadeks, nädalateks või isegi kuudeks. Vesinikku ja vesinikkütuseid on võimalik 155 Hydrowires 2019 Energy Storage Technology and Cost Characterization Report https://www.sandia.gov/ess- ssl/wp-content/uploads/2019/07/PNNL_mjp_Storage-Cost-and-Performance-Characterization-Report_Final.pdf 156 PSH - The Nation’s Largest Energy Storage Resource https://www.hydro.org/wp- content/uploads/2018/04/2018-NHA-Pumped-Storage-Report.pdf 157 Analysis from Renewables 2018 https://www.iea.org/newsroom/news/2019/march/will-pumped-storage- hydropower-capacity-expand-more-quickly-than-stationary-b.html 121 transportida soodsa päikse ja tuule piirkondadest energianäljas linnadesse tuhandete kilomeetrite kaugusel. Puhtale energiale üleminekuks tuleb taastuvenergiast saadud vesinik võtta kasutusse ka transpordis, hoonetes ja elektri tootmisel, st muuhulgas teha vesinik kättesaadavaks kasutajatele. Puhta vesiniku tööstuse arengu peamiseks takistuseks on praegu puudulik regulatsioon. Peamisteks puhta vesiniku arenduskeskusteks peaks olema tööstussadamad, et varustada nii laevu kui muid veokeid. Vesiniku edastamiseks sobib olemasolev maagaasi võrk158. Süsiniku salvestustehnoloogia (carbon, capture utilisation and storage CCUS) võimaldab täna püüda süsinikku tööstuses ja kütuste põletamisel, transportida seda laeva või torustikuga ning kasutada seda toodete ja teenuste tootmiseks või salvestamiseks sügaval maa all. Täna püütakse maailmas 30 mln tCO2/a, kuid prognoosi kohaselt võiks püüda aastal 2040 2,3 mlrd tCO2, mis moodustaks 7% vajalikust kumuleeruva emisiooni vähendamise vajadusest159. ii. Avaliku ja, kui need on kättesaadavad, erasektori teadustöö ja innovatsiooniga seotud praegused kulud seoses vähese CO2-heitega tehnoloogiaga ning praegune patentide ja teadlaste arv. Eesti Teadusagentuur kiitis 2018. aasta lõpus heaks RITA programmi strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamise raames uuringu “Kliimamuutuste leevendamise võimalused süsiniku püüdmisel ja kasutamisel tööstuses”. Ligi 950 000 euro suuruse eelarvega uuringu teostajaks on TalTech. Uuringut rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik. Uuringus vaadeldakse, milliste eelduste realiseerumisel on võimalik kulutõhusalt rajada ja käitada süsiniku püüdmistehnoloogiaid ning kas ja millistel tingimustel oleks võimalik CO2 sisendina kasutada Eesti tööstuses või kas on majanduslikult mõistlik antud sekundaarset toorainet eksportida kasutamiseks teiste riikide tööstussektorites. Uuringu tulemused annavad sisendit Eesti tööstussektori ettevõtetele, ülikoolidele ja teadusasutustele edasiseks teadustööks ja on riigiasutustele ja –institutsioonidele planeerimisprotsessi sisendiks. iii. Kolm peamist hinnakomponenti (energia, võrk, maksud) moodustavate praeguste hinnaelementide osadeks jaotamine. a) Elektrienergia Elektri lõpphinnad sõltuvad tarbijate lõikes suuresti tarbija liitumispunkti asukohast. Võrguteenuse hinnad sõltuvad liitumispunkti pingetasemest – kõrgem pinge liitumispunktis tähendab võrguettevõtjale madalamat investeeringukulu. Seetõttu on kõrgema pingetaseme võrguteenuse hind madalam kui madalama pingetaseme võrguteenuse hind. Sellest lähtuvalt saab jagada Eesti tarbijad elektri lõpphinna mõistes kolmeks: kodutarbijad (madalpingel liitunud tarbijad), tööstustarbijad (pingel 110 kV liitunud tarbijad) ja suurtarbijad (pingel 330 kV liitunud tarbijad). 158 IEA 2019 The Future of Hydrogen https://webstore.iea.org/download/summary/2803?fileName=English- Future-Hydrogen-ES.pdf 159 CCUS https://www.iea.org/topics/carbon-capture-and-storage/ 122 Elektri lõpphinna komponendid 2018. aastal eelnevalt nimetatud tarbijagruppide lõikes on toodud Joonis 34. Joonis 34 Hinnakomponendid erinevate tarbijate lõikes aastal 2018. Kodutarbija, €/MWh 21,95 47,07 10,40 4,47 47,80 Elektrienergia Võrguteenus (keskmine) Elektriaktsiis Taastuvenergia tasu Käibemaks Tööstustarbija, €/MWh 16,43 10,40 47,07 4,47 20,20 Elektrienergia Võrguteenus (keskmine) Elektriaktsiis Taastuvenergia tasu Käibemaks 123 Suurtarbija, €/MWh 14,85 10,40 47,07 4,47 12,30 Elektrienergia Võrguteenus (keskmine) Elektriaktsiis Taastuvenergia tasu Käibemaks Elektrienergia aktsiis on Eestis suuresti ühelaadne kõigile tarbijatele – 4,47 €/MWh. Siiski on riik kehtestanud madalama aktsiisimäära elektrointensiivsetele tarbijatele ehk tarbijatele, kelle elektrointensiivsus on üle 20% ning kelle energiajuhtimissüsteem vastab standardile ISO 50001. Sellistele tarbijatele rakendatakse madalamat aktsiisimäära - 1,0 €/MWh. Oluline komponent elektri lõpphinnas on ka taastuvenergia tasu, mida kasutatakse riigi taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetusskeemi finantseerimiseks. Arvestades, et suurimad taastuvast energiaallikast elektrienergia tootjad hakkavad alates 2021. aastast toetusskeemist väljuma, on lähitulevikus oodata taastuvenergia tasu olulist vähenemist. Lisaks on riik muutnud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia toetusskeemi vähempakkumistepõhiseks, mis omakorda vähendab oluliselt survet taastuvenergia tasule. b) Maagaas Eesti gaasitarbimine on viimaste aastate jooksul vähenenud poole võrra. Peamiseks põhjuseks on gaasiliste kütuste vähenemine elektrienergia ja soojuse tootmises tulenevalt maagaasi suhteliselt kõrgest ja kohati ebastabiilsest lõpphinnast. Suurima osa gaasi lõpphinnast moodustab gaasi kui toote hind. Sellele järgnevad riiklikud maksud ja võrguteenuse tasu. Gaasi lõpphinna komponendid aastal 2018. aastal on toodud Joonis 35. Joonis 35 Hinnakomponendid (€/tuh m3) maagaasil 2018. 124 49,78 70,09 50,65 250,00 Võrguteenus Gaas Aktsiis Käibemaks Lõpphinnast moodustab suurima osa maagaasi hind. Käibemaks on riigis ühelaadne, 20%. Gaasiaktsiis on suuresti ühelaadne kõigi tarbijate lõikes, kuid gaasi-intensiivse tarbija jaoks on loodud madalama aktsiisimäära regulatsioon. 2018. aasta aktsiisimäära üldine tase oli 50,56 €/tuh m3, 2019. a 63,31 €/tuh m3. Madalamat aktsiisimäära saab rakendada isikule, kelle gaasi tarbimise intensiivsus on vähemalt 13% ning kelle energiajuhtimissüsteem vastab standardile ISO 50001. Sellisel juhul on gaasi aktsiisimäär 11,30 €/tuh m3. iv. Energiatoetuste, sh fossiilkütuste toetuse kirjeldus. Käesoleva kava meetmete seas (vt lisas IV) ei ole ühtegi fossiilkütuste kasutusele võttu rahaliselt toetatavat meedet. Määrus (EL) 2018/1999 ei sätesta energiatoetuse mõistet, kuid määruse põhjenduspunkti 20 järgi võivad liikmesriigid lähtuda rahvusvaheliste organisatsioonide energiatoetuse mõistest. OECD järgi käsitletakse energiatoetustena meetmeid, mille olemasolu tõttu on mingis turusegmendis energia odavam või tarbitakse seda rohkem, kui sekkumisteta toimival energiaturul. 1. jaanuarist 2019 muutusid Eestis energeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasumäärade tasemed ja vastavad raske kütteõli hinnatasemed. Tasumäärade ja raske kütteõli hinnavahemike laiendamine tulenes riigitulu maksimeerimise eesmärgist väga kõrgete raske kütteõli hindade korral. Energeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasud seoti maailmaturu naftahinna muutumisega konkureerivate fossiilkütuste hinna ühtlustamiseks tagamaks tarbijatele energiavarustuse kättesaadavust. Tasumäärad kasvavad uue süsteemi järgi alates raske kütteõli hinnast 361 eurot tonni kohta eksponentsiaalselt. See tuleneb sellest, et kui ettevõtted teenivad tagasi muutuvkulud ja lisaks ka kapitalikulud, siis iga järgmine euro on sisuliselt puhastulu ning on võimalik ka riigil oma vara eest suuremas mahus riigitulu võtta. Turba kasutusele energeetikas seavad piirangud mh nõuded põletusseadmetele. Turba põletamine mõningases mahus on nt puiduga koospõletamisel vajalik katla tehnilise seisundi tagamiseks. Tarbijatele mõeldud energiatarbimise toetusi rakendatakse Eestis minimaalselt. Energiatoetusi on võimalik saada füüsilistel ja juriidilistel isikutel. 125 Energiatoetused füüsilistele isikutele Toimetulekuraskustes inimestel on võimalik saada toimetulekutoetust, mille järgi võetakse toimetulekutoetuste arvestamisel arvesse leibkonna eluasemekulusid, sh kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumust. Kohalikud omavalitsused määravad enda õigusaktidega kindlaks, missugustel tingimustel eluasemekulusid arvestatakse. Määrusega võib kohalik omavalitsus kehtestada piirmäärad kuludele, sh näiteks energiakulude maksimaalse määrale. Energiaostuvõimetusega seotud küsimusi on põhjalikumalt käsitletud peatükkides 2.4.4 ja 3.4.4.i. Eestis ei maksustata aktsiisimaksuga kodumajapidamistes kütteainena kasutatavad tahkekütuseid (kivisüsi, turbabrikett, küttepuud jne). Põhiliseks kodumajapidamistes kasutatavaks kütuseks on Eestis puit ja puidupõhised kütused, mille tarbimine moodustas Statistikaameti andmetel 2017. aastal kokku 86% kodumajapidamistes kütmiseks kasutatud kütustest. Kuna puitu ja puidupõhised kütused ei maksustata Eestis üheski sektoris, ei liigitu puidu ja puidupõhiste kütuste aktsiismaksuvabastus energiatoetuseks. Vaatamata kodumajapidamistes kasutatud fossiilsete kütuste aktsiisierandile on füüsiliste isikute poolt kasutatava fossiilse tahkekütuse kogused tagasihoidlikud. Statistikaameti andmetel moodustasid 2017. aastal fossiilsed tahkekütused kokku 0,6% kodumajapidamistes kütmiseks kasutatud kütustest. Energiatoetused juriidilistele isikutele Eestis on järk-järgult vähendatud energiatoetusi juriidilistele isikutele. Ülevaade energiatoetustest juriidilistele isikutele 2016. aastal on koondatud alljärgnevasse tabelisse (vt Tabel 41). Tabel 41. Energiatoetused juriidilistele isikutele 2016. aastal160 Energiatoetuse Energiatoetus hinnanguline maht, M€ Aktsiisimaksuvabastus sisevete kalalaevas kasutatavale 1 255 000 erimärgistatud diislikütusele Madalam aktsiisimäär erimärgistatud diislikütusele ja kergele 32 000 000 kütteõlile, mida kasutatakse põllumajandusele Aktsiisimaksuvabastus maagaasile, mida kasutatakse 110 000 maagaasivõrgu töös hoidmiseks Toetus elektrienergia tootmiseks tõhusa koostootmise režiimil turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist 4 400 000 elektrituruseaduse alusel Aktsiisimaksuvabastus diislikütusele, mida kasutatakse 250 000 mineraloogilistes protsessides 160 OECD, vt https://doi.org/10.1787/505a4fca-en 126 Aktsiisimaksuvabastus maagaasile, mida kasutatakse 250 000 mineraloogilistes protsessides Aktsiisimaksuvabastus kütusele, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil käitatavas tsiviilõhusõidukis ja riiklikus 0 õhusõidukis õhus navigeerimiseks ning õhusõidukite hooldus- ja remonttööl Aktsiisimaksuvabastus kütuse tootja toodetud kütusele, mida kütuse tootja kasutab enda territooriumil kütteainena või 0 statsionaarses mootoris kütuse tootmisprotsessis 5. KAVANDATUD POLIITIKATE JA MEETMETE MÕJU HINDAMINE161 5.1. Punkti 3 kohaste kavandatud poliitikate ja meetmete mõju energiasüsteemile ning kasvuhoonegaaside heitele ja nende neeldajatele, sh võrdlus olemasolevaid poliitikaid ja meetmeid hõlmavate prognoosidega (nagu on kirjeldatud punktis 4). i. Energiasüsteemi, kasvuhoonegaaside ja neeldajate prognoosid ja kui see on asjakohane, direktiivi (EL) 2016/2284 kohased õhusaasteainete heite arengu prognoosid lähtuvalt kavandatavatest poliitikasuundadest ja meetmetest, mis hõlmavad kuni vähemalt kümmet aastat pärast kavaga hõlmatud ajavahemikku (sh kavaga hõlmatud ajavahemiku viimase aasta kohta), sh asjakohased liidu poliitikasuunad ja meetmed. KHG-de heitkoguste täiendavate meetmetega prognoosid on arvutatud aastateks 2016–2040 ning võrdlusaastana (baasaastana) kasutati 2016. aastat (vt Tabel 42). Täiendavate meetmetega stsenaariumi puhul on KHG-de heitkoguste trendide prognoosimisel arvesse võetud täiendavaid meetmeid ja nende mõju. Mitmed prognoose mõjutavad täiendavad meetmed on arutelu all ja nende rakendamise kohta ei ole tehtud poliitilist otsust. Tabel 42. Prognoositud KHG-de heitkogused ja nende sidumine sektorite kaupa täiendavate meetmetega stsenaariumis , kt CO2 ekv 2016 2020 2025 2030 2035 2040 Energeetika (va transport) 15147,85 10892 10833,8 6557,1 6671,2 5845,8 Transport 2 376,91 2114,66 1946,55 1714,05 1784,17 1884,94 IPPU 500,15 680,59 718,85 666,26 637,96 615,83 Põllumajandus (MG=LMG) 1336,11 1439,25 1516,01 1572,14 1619,72 1624,82 161 Kavandatud poliitikad ja meetmed on arutlusel olevad variandid, mille vastuvõtmine ja rakendamine pärast riikliku kava või eduaruande esitamise kuupäeva on reaalselt võimalik. Seepärast peavad punkti 5.1.i kohased vastavad prognoosid hõlmama rakendatud ja vastuvõetud poliitikaid ja meetmeid (olemasolevate poliitikate ja meetmetega prognoosid) ning ka kavandatud poliitikaid ja meetmeid. 127 LULUCF (MG=LMG) -2724,44 -1402,56 -70,94 -208,24 153,55 776,93 Jäätmed (MG=LMG) 306,23 302,61 293,23 215,21 195,84 184,03 Kokku LMG 19667,25 15419,72 15262,89 10724.79 10908,84 10155.41 (va LULUCF) Kokku LMG 16942,81 14017,16 15191,95 10516.54 11062,39 10932.35 (sh LULUCF) Direktiivi (EL)2016/2284 kohased õhusaasteainete heite arengu prognoosid 2019. aasta alguses esitati Euroopa Komisjonile teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030 (nn ÕVP programm), milles antakse ülevaade Eesti paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste edasise vähendamise võimalustest ja potentsiaalist. All järgnevalt Tabel 43 ÕVP programmis esitatud välisõhusaasteainete prognoosid sektorite kaupa. Tulenevalt riigi energeetikasektoris toimunud muudatustest uuendati 2019. aasta keskel energeetika sektori prognoose ja sellest tulenevalt muutusid ka prognoositavad välisõhusaasteainete kogu heitkogused Tabel 43 Välisõhusaasteainet prognoosid 2020-2040, kt Sektor Õhusaasteaine 2020 2025 2030 2035 2040 NOx 13.905 13.071 9.686 9.259 7.809 SO2 18.311 17.580 11.185 11.762 10.322 Mitte- 7.830 7.433 6.945 6.837 6.175 Energeetika metaansed LOÜ-d PM 2.5 4.084 3.668 3.156 2.951 2.731 NH3 0.644 0.636 0.633 0.632 0.630 NOx 13.577 12.879 11.772 11.923 11.857 SO2 0.052 0.053 0.053 0.046 0.046 Mitte- 2.802 2.540 2.263 2.254 2.117 Transport metaansed LOÜ-d PM 2.5 0.733 0.678 0.566 0.449 0.418 NH3 0.13560 0.11059 0.08591 0.08904 0.08022 PM 2.5 0.109 0.112 0.115 0.115 0.115 Põllumajandus NH3 9.38 9.30 9.43 9.70 9.70 NOx 0.082 0.094 0.107 0,078 0,084 SO2 0.011 0.01247 0.014 0.015 0.016 Mitte- 0.909 0.962 1.007 1.052 1.098 Tööstus metaansed LOÜ-d PM 2.5 0.279 0.307 0.334 0.355 0.375 NH3 0.091 0.099 0.108 0.113 0.121 NOx 0.0038 0.0041 0.0043 0.0044 0.0047 Lahustid SO2 0.001 0.00144 0.001600 0.001734 0.001859 128 Mitte- 6.203 6.158 6.284 6.414 6.517 metaansed LOÜ-d PM 2.5 0.076456 0.079307 0.081516 0.082550 0.083188 NH3 0.012160 0.013305 0.014369 0.015491 0.016947 NOx 0.02995 0.03216 0.03406 0.03556 0.03696 SO2 0.0539 0.061 0.0673 0.0723 0.0770 Mitte- 0.1989 0.2045 0.2098 0.2146 0.2192 Jäätmed metaansed LOÜ-d PM 2.5 0.098 0.099 0.099 0.068 0.068 NH3 0.063 0.068 0.072 0.075 0.078 NOx 27.60 26.08 21.60 21.30 19.79 SO2 18.43 17.71 11.32 11.90 10.46 Mitte- 17.943 17.298 16.709 16.772 16.126 Kokku metaansed LOÜ-d PM 2.5 5.38 4.94 4.35 4.02 3.79 NH3 10.32 10.23 10.34 10.62 10.63 Peatükis 3.1.1 väljatoodud kavandatud poliitikate ja meetmete mõju õhusaasteainetele põllumajanduse sektoris on kirjeldatud detailselt Tabel 44, Tabel 45 ja Tabel 46. Tabelites esitatud poliitikasuundade ja meetmete mõju õhusaasteainetele on kindlaks tehtud 2018. aastal valminud uuringus „Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuste määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis“162. Tabel 44 Kavandatud poliitikate ja meetmete mõju õhusaasteainetele põllumajanduse sektoris Meede Mõju õhusaasteainetele Välisõhule tekkiva täiendava mõju kohta täpsed andmed puuduvad kuid tootmisprotsessi mõju võib hinnata üldiselt negatiivseks – suureneb heide biometaani tootmisprotsessis, kus kasutatakse suhteliselt suurtes kogustes elektri ning soojusenergiat. Tootmise nn elutsükli põhine heide välisõhku sõltub elektri- ja soojusenergia tootmisel kasutatavatest kütustest. Lisaks tekib heide täiendavast sõnniku transportimisest nii biogaasi jaama kui ka kääritusjääkide transportimisel põldudele. Täna on kõikides Eesti biogaasijaamades, kus kasutatakse PM11 Bioenergia loomasõnniku märgkääritamise tehnoloogiat, s.t kui lisasubstraadina kasutatakse tootmine ja selle ka tahesõnnikut (üsna tavaline), siis kääritatud materjal (digestaat) on vedel. Seega osakaalu Eesti kontekstis eraldi kääritamise mõjust NH3 ja H2S heitele tahesõnnikust rääkida suurendamine ei saa. Võrreldes kääritamata vedelsõnnikuga on kääritamise mõju NH 3 heitele põllumajanduses negatiivne, s.t kääritamise tulemusena suureneb digestaadis NH 4-N sisaldus, seetõttu on ka ammoniaagi heite risk suurem (eri allikad annavad suurenemise suurusjärguks 10-20%). Mõju H2S heitele on positiivne, s.t suur osa substraadis olevast väävlist lendub (võib lenduda) H2S-na kääritamisprotsessi käigus. Biogaasi koostises olev või potentsiaalselt tekkiv H2S eemaldatakse biogaasist või substraadist (see sõltub kasutatavast tehnoloogiast). Esimesel juhul seotakse aktiivsöega, teisel juhul FeCl3, tekib lahustumatu väävliühend. Seega on digestaadis väävlisisaldus, mis potentsiaalselt lenduda võiks oluliselt madalam. PM10 Välisõhu seisukohalt on positiivne CO2 ja teiste, masinkütuste põletamisest Turvasmuldadel tekkivate heitkoguste (SO2, PM2,5, NOx, LOÜ) vähendamine 162 https://www.kik.ee/sites/default/files/aruanne_kliimapoliitika_kulutohusus_final.pdf 129 põllumaa viimine põllumajandustehnika kasutamisel. Mõju H2S ja NH3 heitele võib teadaolevalt püsirohumaaks hinnata neutraalseks. Välisõhule tekkiva täiendava mõju kohta andmeid pole. Eeldati, et masintööde PM12 Sööda maht ei suurene. Mõju SO2 sh H2S, NOx, LOÜ, NH3 ja PM2,5 heitele võib kvaliteedi teadaolevalt hinnata neutraalseks. Mõju NH3 ja H2S heitele puudub kuna taimseid parandamine rasvu kasutatakse peensooles kättesaadava energia allikana. Taimsetel rasvadel ja piimalehmadel parema kvaliteediga koresöödal otsene seos lämmastikuainevahetusega puudub. Välisõhule kaasnevatest mõjudest võib hinnata negatiivseks kasvavat ammoniaagi (NH3) heidet. H2S heide aga väheneb, kuna heite eelduseks on anaeroobne keskkond, mis eelkõige seostub laudahoonete (sõnnikukanalite) ja vedelsõnniku PM13 Rohumaal hoidlatega. Mõju SO2, NOx, LOÜ ja PM2,5 heitele võib teadaolevalt hinnata karjatamise neutraalseks. Kui karjamaid rajatakse juurde läbi poollooduslike koosluste osakaalu kasv taastamise, siis mõju liigirikkusele on pigem positiivne (eelkõige rannarohumaadel) – madalamad taimed saavad rohkem valgust ja tallamine soodustab seemnete idanemist. Kaasnevaid mõjusid võib hinnata positiivseks: väheneb lämmastiku leke pinnasesse ning välisõhu mõjude seisukohalt vähenevad masinkütuste põletamisest PM14 Otsekülv tekkivad heitkogused (SO2, PM2,5, NOx, LOÜ). Mõju H2S ja NH3 heitele võib teadaolevalt hinnata neutraalseks. Meetmest tekib negatiivne kõrvalmõju välisõhule seoses põllumajanduse PM15 Talvine transpordist lähtuva heitkoguse (SO2, PM2,5, NOx, LOÜ) suurenemise (väetiste ja taimkate seemne vedu, külv) kaudu. Välisõhule tekkiv mõju on positiivne: H2S heide väheneb, sest taimetoitainete PM16 summaarne kogus väheneb, kuna väetist antakse täpselt seal kus vaja ning Täppisväeta optimaalses koguses. Mõju SO2 va H2S, NOx, LOÜ, NH3 ja PM2,5 heitele võib mine seega hinnata neutraalseks. Välisõhule tekkiva täiendava mõju osas andmed puuduvad, mõju on seega PM17 neutraalne. Mõju SO2 sh H2S, NOx, LOÜ, NH3 ja PM2,5 heitele võib teadaolevalt Mineraalvä hinnata neutraalseks. Väetiste puhul sõltub kogumõju (eelkõige NH 3-le) heitele etiste asendamine tehnoloogiast (seadmed) ja töökorraldusest. Soodsad tingimused NH 3 ioonide orgaaniliste absorbeerimiseks pinnasesse on kui (i) väetis sisestatakse pinnasesse, (ii) kui väetistega. pinnasel on head omastamise omadused, (iii) kui pinnas on sobivalt niiske, (iv) kui pinnas on madala happelisusega ja (v) kui temperatuur on madal. Tabel 45 Kavandatud poliitikate ja meetmete mõju õhusaasteainetele transpordisektoris Meede Mõju õhusaasteainetele TR7 Elektriautode ostutoetus TR8 Täiendav säästliku autojuhtimise propageerimine TR9 Täiendavad ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks Kaasnevaid mõjusid õhusaasteainetele võib TR10 Täiendavad tegevused mugava ja hinnata positiivseks: välisõhu seisukohalt aitab kaasaegse ühistranspordi väljatöötamisel meede vähendada õhusaasteainete heidet (SO2, TR13 Raskeveokite läbisõidupõhine PM2,5, NOx, LOÜ). Mõju H2S ja NH3 heitele teekasutustasu kehtestamine võib teadaolevalt hinnata neutraalseks. TR14 Sõidukite rehvid ja aerodünaamika; TR15 Raudteeinfrastruktuuri arendamine (sh Rail Balticu ehitus) TR19 Autode teekasutustasud (va raskeveokid) TR20 Sõiduautode registreerimise ja aastamaks 130 Tabel 46 Kavandatud poliitikate ja meetmete mõju õhusaasteainetele energeetikasektoris Meede Mõju õhusaasteainetele Kaugkütte asendamise mõju lokaalküttega võib hinnata negatiivseks, st heide välisõhus võib kasvada, kuna paremini kontrollitavad ja kõrged kaugkütte katlamajade katlad asendatakse paljude lokaalsete kateldega. Mõju H 2S ja NH3 heitele võib teadaolevalt hinnata neutraalseks. EN4 Soojamajanduse Soojatorustike renoveerimise mõju välisõhule võib hinnata positiivseks. Kuna täiendav arendamine väheneb soojatootmise vajadus, siis väheneb ka välisõhu heide (SO 2, NO2, NOx, tahked osakesed, LOÜ). Mõju H2S ja NH3 heitele võib teadaolevalt hinnata neutraalseks. Katlamajade renoveerimise mõju välisõhule võib hinnata positiivseks. Kuna suureneb soojatootmise efektiivsus, siis väheneb ka välisõhu heide (SO 2, NO2, NOx, tahked osakesed, LOÜ). Mõju H2S ja NH3 heitele võib teadaolevalt hinnata neutraalseks. Täpne mõju ulatus sõltub sellest, mis kütus asendatakse biokütustega (hakkega). HF5 Täiendav Büroohoonete renoveerimise mõju välisõhule võib hinnata positiivseks. Kuna avaliku sektori ja väheneb soojatootmise vajadus, siis väheneb ka välisõhu heide (SO 2, NO2, NOx, ärihoonete tahked osakesed, LOÜ). Mõju H2S ja NH3 heitele võib teadaolevalt hinnata rekonstrueerimine neutraalseks. HF6 Täiendav eramajade ja korterelamute Meetme mõju välisõhule võib hinnata positiivseks. Kuna väheneb soojatootmise rekonstrueerimine vajadus, siis väheneb ka välisõhu heide (SO2, NO2, NOx, tahked osakesed, HF7 LOÜ). Mõju H2S ja NH3 heitele võib teadaolevalt hinnata neutraalseks. Koolimajade ja lasteaedade rekonstrueerimine ii. Hinnang, milles käsitletakse poliitikasuundade koostoimet (olemasolevate ja kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete vahel ühe poliitikamõõtme piires ning olemasolevate ja kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete vahel eri mõõtmete piires). Käesolevas osas tuleb luua kindel arusaam energiatõhususe/energiasäästu poliitika mõjust energiasüsteemi suurusele ning vähendada energiavarustusse tehtavate investeeringute ebaõnnestumise ohtu. CO2-heite vähendamine Jagatud kohustuse määrusega seatud eesmärkide täitmiseks on oluline tegevuste planeerimisel keskenduda meetmete tõhusaimale kasutamisele, nt suurendada toetust juba toimivatele meetmetele või ka meetmete planeerimisel vaadelda meetmete omavahel grupeerimise võimalusi. Transpordisektoris ellu viidud või kavandavate meetmete peamised eesmärgid on suurendada sõidukite tõhusust ja vähendada riikliku transpordi nõudlust. Hetkel kehtiva „Eesti transpordi arengukava 2014–2020“ üheks eesmärgiks on vähendada linnades autokasutuse osakaalu, parandades kõndimise, rattaga sõitmise ja ühistranspordi kasutamise võimalusi, ja nutilahenduste kasutamine mitmesuguste uute teenuste, eelkõige lühiajalise jalgrattarendi ja autorendi teenuste pakkumiseks. Mitmete meetmete puhul täiendavate meetmetega prognooside stsenaariumis on välja toodud hinnanguline KHG-de heitkoguseid leevendav mõju juhul, kui meetmete rakendamiseks vabaneb täiendavaid rahalisi vahendeid. Olemasolevate 131 meetmetega stsenaariumi kohaselt kasvavad transpordisektori heitkogused kuni aastani 2040. Täiendavad meetmed transpordisektoris vähendaksid sektori heitkoguseid meetmetega prognoosidega võrreldes 27%. KHG heite vähendamise võimalused põllumajandus sektoris on seotud eelkõige põllumaa harimisega kaasnevate KHG piiramisega. 2018. aastal valminud uuringust „Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuste määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis“ on esitatud meetmete tõhusamaks kasutamiseks, milliseid meetmeid omavahel grupeerida ja koos planeerida. Uuring kohaselt oleks tõhus grupeerida põllumaade kasutusele suunatud meetmeid PM10, PM14 ja PM15 ning väetamisele suunatud meetmeid PM16, PM17 ja osaliselt ka meedet PM15. Eesmärkide täitmiseks sobivate meetmete kokkuleppimiseks moodustati 11.07.2019 kliima- ja energiakomisjon. iii. Hinnang, milles käsitletakse olemasolevate ja kavandatud poliitikasuundade ja meetmete koostoimet ning nende koostoimet liidu kliima- ja energiapoliitika meetmetega. Eesti lähtub siseriiklikus keskkonnalases tegevuses ELi keskkonnapoliitikast ja -õigusest. Valdkondlikute arengukavade raames pannakse paika riiklikud valdkondlikud eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud riiklikud meetmed. 5.2. Punkti 3 kohaste kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete makromajanduslik mõju ja niivõrd, kui see on võimalik, mõju tervisele, keskkonnale, tööhõivele ja haridusele, oskustele ning sotsiaalmõju Peatükis tuleb erinevatele aspektidele anda hinnang kulude ja tulude ning kulutõhususe seisukohast kuni kavaga hõlmatud ajavahemiku vähemalt viimase aastani, sh anda võrdlus olemasolevaid poliitikasuundi ja meetmeid hõlmavate prognoosidega. Punkti 3 kohaste kavandatud poliitikate ja meetmete makromajanduslik, keskkonnaalane, oskustega seotud ning sotsiaalmõju lisamist kaalutakse kui see on võimalik ja niivõrd kui see on võimalik 2019. aastal esitatavasse lõplikku energia- ja kliimakavasse. REKK 2030 meetmed on valdavalt kavandatud kehtivate arengukavadega, millega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju on hinnatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse163 alusel. Uue perioodi arengukavad metsamajanduses, põllumajanduses, transpordis ja jäätmemajanduses on koostamisel, mille käigus hinnatakse arengukavade keskkonnamõjud uuesti. REKK 2030 meetmetega kaasneb eeldatavalt positiivne keskkonnamõju võrreldes olukorraga, kui neid meetmeid ei rakendataks. Meetmetega kaasneda võivad negatiivsed mõjud on leevendatavad REKK 2030 rakendamisel. REKK 2030 meetmetega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju on kirjeldatud tabelites 47-53. 163 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018045 132 Tabel 47 Energeetika meetmete eeldatav keskkonnamõju. NR ENERGEETIKA MEETMED MÕJU EN1 Taastuvenergia toetus ning toetus Keskkonnamõju tuleb hinnata olulise tõhusaks soojuse ja elektri keskkonnamõjuga tegevuse kavandamisel. koostootmiseks Veekogusse tuuleelektrijaamade püstitamine EN2 Tuuleparkidesse tehtavate jm olulise keskkonnamõjuga tegevused on investeeringute toetus loetletud KeHJS §6. EN3 Soojamajanduse arendamine Enamus REKK 2030 energeetika meetmeid EN4 Soojamajanduse täiendav hinnati ENMAK 2030 KSH programm ja arendamine aruande koostamise käigus: EN5 Taastuvenergia toetus läbi Oluline mõju elurikkuse ohustamisega vähempakkumiste oksjoni kaasneb puitkütuste kasutuse kasvuga kasvava (tehnoloogia neutraalne) raievajadusega, lisaks puitkütuste põletusel EN6 Taastuvenergia toetus läbi põhjustab koht- ja lokaalküte PM2,5 vähempakkumiste oksjoni tervisemõju, meetmete tulemusel see väheneb. (tehnoloogia spetsiifiline) Oluline mõju kaasneb energiajulgeolekule EN7 Energiamajanduse arengukava imporditavate kütuste ja energia osakaalu teadus- ja arendustegevuse kasvuga eelkõige põlevkivist elektrienergia programm tootmise olulise vähenemise tõttu. Vanade EN8 põlevkivi põletusseadmete sulgemisega Võrguteenuste kvaliteedi tõstmine väheneb oluliselt vajadus jahutusvee ja EN9 Ilmastikukindla võrgu osakaalu kaevandustest põhjavee pumpamise järele, suurendamine vähenevad KHG ja õhusaasteainete heited EN10 Ülekande- ja jaotusvõrgu püsitasu ning jäätmete teke. Tuuleparkide ja juurutamine võrguettevõtja päiksejaamadega globaalselt olulisi püsikulusid arvestavaks negatiivseid mõjusid ei kaasne, kuid kaasneb EN11 Kauglugemissüsteemile üleminek kohalikke mõjusid eelkõige visuaalse EN12 Balti riikide elektrisüsteemi häiringuna maastiku muutuse tõttu, linnustiku sünkroniseerimine mandri- ja loomastiku elu-, toitumis- ja rändealade Euroopa sünkroonalaga mõningase muutusena, tuulikutega kaasneva EN13 Õhuseireradarite soetamine mõningase müra ja varjutuse tõttu. Natura tuuleparkide arendamiseks 2000 aladele on võimalik negatiivset mõju EN14 Meretuuleparkide eelarendus vältida. Olulist maakasutuse muutust ei (liitumised, planeeringud), kavandata. Olulist negatiivset piiriülest mõju ühisprojekt eeldatavalt ei kaasne. Tabel 48 Transpordi meetmete eeldatav keskkonnamõju. 133 NR TRANSPORDI MEETMED MÕJU TR1 Biokütuste osakaalu suurendamine Enamus REKK 2030 transpordi meetmeid transpordisektoris hinnati ENMAK 2030 KSH programmi ja TR2 Transpordisektori aruande164 koostamise käigus: kütusesäästlikkuse suurendamine Oluline mõju elurikkuse ohustamisele on TR3 Säästliku autojuhtimise transpordis 2-3 korda väiksem võrreldes propageerimine elektri- ja soojusmajandusega ning TR4 Ruumilised ja maakasutuslikud kavandatud meetmete tulemusel vähenevad meetmed linnades transpordi KHG ja õhusaasteainete heited. Transpordi energiasäästu suurendamiseks ja negatiivset keskkonnamõju vähendavad transpordisüsteemi tõhustamiseks biokütuste ja elektrisõidukite kasvav kasutus. TR5 Mugava ja kaasaegse Biokütuste tootmisel olulist globaalset ühistranspordi väljatöötamine keskkonnamõju ei kaasne, kuna biometaan TR6 Raskeveokite ajapõhine toodetakse Eestis peamiselt reovee ja teekasutustasu. põllumajandusjäätmete baasil ning suunatakse TR7 Elektriautode ostutoetus olemasolevasse maagaasi võrku kasutamiseks TR8 Täiendav säästliku autojuhtimise gaasil töötavates sõidukites. Kasvav sõidukite propageerimine arv suurendab sõidukite kütusevajadust ning TR9 Täiendavad ruumilised ja infrastruktuuri arenguid ja seetõttu kasvab maakasutuslikud meetmed järjest ühistranspordi arendamise tähtsus. linnades transpordi energiasäästu Transpordi arengukava 2014-2020 suurendamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise transpordisüsteemi tõhustamiseks aruande165 koostamise käigus: ptk 4.2 TR10 Täiendavad tegevused mugava ja arengukavaga kavandatu vastavuse hindamine kaasaegse ühistranspordi keskkonnaeesmärkidega näitas, et väljatöötamisel Arengukava edendab energia kasutamist TR11 Raskeveokite läbisõidupõhine taastuvenergia allikatest ja keskkonnahoidlike teekasutustasu kehtestamine transpordiliikide saavutamist, vähendab TR12 Sõidukite rehvid ja transpordimüra, vähendab transpordivajadust aerodünaamika asustus- ja tootmisstruktuuri suunamisega ning vähendab liiklusõnnetuste ohvrite hulka. TR13 Raudteeinfrastruktuuri Samas eksisteerivad järgmised ohud: arendamine (sh Rail Balticu ehitus) Arengukavas sisalduvatest meetmetest ei piisa TR14 Raudtee elektrifitseerimine majanduskasvu ja transpordinõudluse vahelise TR15 Praamlaevade elektrifitseerimine seose kaotamiseks; ühistranspordi tingimuste TR16 Autode teekasutustasud (va paranemise kõrval suureneb endiselt ka raskeveokid) autokasutus ning transpordisektori TR17 Sõiduautode registreerimise ja energiakulu; kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastamaks ei vähendata, küll aga on eesmärk neid piirata; TR18 Ühistranspordi üleviimine saasteheitmete leviku piiramisele aitavad biometaanile ja elektrile osaliselt kaasa kõik Arengukavas sisalduvad meetmed, mis on suunatud transpordi nõudluse vähendamisele ning alternatiivsete kütuste kasutusele võtt ja kasutuse soodustamine, kuid Arengukava näeb siiski 164 https://energiatalgud.ee/index.php/ENMAK:Dokumentatsioon 165 https://www.mkm.ee/sites/default/files/transpordi_arengukava_2014-2020_ksh_aruanne.pdf 134 ette liikumiste hulga kasvu (sh autoliikluse kasvu), mistõttu ei pruugi olla tagatud saasteheitmete vähendamine. Tabel 49 Hoonefondi meetmete eeldatav keskkonnamõju. NR HOONEFONDI MEETMED MÕJU HF1 Avaliku sektori ja ärihoonete REKK 2030 hoonefondi meetmeid hinnati rekonstrueerimine ENMAK 2030 KSH programmi ja aruande HF2 Eramute ja kortermajade koostamise käigus: rekonstrueerimine Hoone rekonstrueerimine vähendab hoone HF3 Miinimumnõuete kehtestamine energiavajadust isegi kuni poole võrra liginullenergiahoonetele vähendades ühtlasi vajadust kütuste järele ning HF4 Investeeringud tänavavalgustuse heiteid. Samas suureneb sundventilatsiooni, rekonstrueerimisprogrammi soojuspumpade, targakodulahenduste jms HF5 Täiendav avaliku sektori ja paigaldamisel hoone elektrivajadus. Kasvava ärihoonete rekonstrueerimine elektrivajaduse katmiseks on energeetika HF6 Täiendav eramajade ja meetmetena taastuvenergia, tõhusa korterelamute rekonstrueerimine koostootmise ja varustuskindluse meetmed. HF7 Koolimajade ja lasteaedade Hoonefondi meetmete tulemusel suureneb rekonstrueerimine Eesti hoonefondi energiatõhusus, paraneb hoonete sisekliima ja seega inimeste tervis (inimesed veedavad 80-90% ajast siseruumides), pikeneb hoonete eluiga, kasutatavus ja kinnisvara väärtus. Tabel 50 Põllumajanduse meetmete eeldatav keskkonnamõju. NR PÕLLUMAJANDUSE MÕJU MEETMED PM1 Mahepõllumajandus Enamus REKK 2030 põllumajanduse PM2 Põllumajanduse keskkonna- ja meetmeid hinnati Eesti Maaelu arengukava kliimameede ja selle alameetmed 2014-2020 KSH programmi ja aruande PM3 Kliimat ja keskkonda säästvate koostamise käigus166: ptk 5.3.1 kohaselt on põllumajandustavade toetus nn maaelu arengukava meetmed suunatud rohestamise toetus eelkõige põllumajandustootmise PM4 Teadmussiire ja teavitus tugevdamisele, sellega seotud sotsiaalse PM5 Nõustamisteenused, olukorra parandamisele maal ning samuti hea põllumajandusettevõtte juhtimis- keskkonnaseisundi säilitamisele. Kavandatud ja asendusteenused meetmete rakendamisel on maapiirkonna PM6 Natura 2000 toetus keskkonnaseisund tulevikus tõenäoliselt põllumajandusmaale parem kui võrreldavates tingimustes MAKi 166 Eesti maaelu arengukava 2014-2020 https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava- mak-2014-2020/seire-ja-hindamine/keskkonnamoju 135 PM7 Investeeringud majandustegevuse meetmeid rakendamata. Meetmete mitmekesistamiseks elluviimine kavandatud kujul ei too maapiirkonnas eeldatavasti kaasa keskkonnaseisundi mittepõllumajandusliku tegevuse halvenemist, kuid siiski on oluline, et suunas kavandatavates meetmetes oleks tagatud PM8 Investeeringud läbivalt keskkonnahoid ja selle parendamine. põllumajandusettevõtte Tabel 5-2 kohaselt kaasneb otsene positiivne tulemuslikkuse parandamiseks mõju taastuvenergia ja energiasäästu PM9 Loomade heaolu meede lahenduste kasutuselevõtuga, hoonete ja PM10 Turvasmuldadel põllumaa viimine seadmete kehtivate normidega vastavusse püsirohumaaks viimisega, maaparandusega, traditsiooniliste PM11 Bioenergia tootmine ja selle maastike säilimisega, samuti elurikkuse, vee- osakaalu suurendamine ja mulla kaitsega. põllumajanduses PM12 Sööda kvaliteedi parandamine REKK 2030 tabeli 43 kohaselt piimalehmadel põllumajanduse KHG heide kasvab 15% PM13 Rohumaal karjatamise osakaalu aastaks 2030. Kui 2016. aastal moodustas kasv põllumajanduse KHG heide ligi 7% kogu PM14 Otsekülv KHG heitest (va LULUCF), siis aastal 2030 PM15 Talvine taimkate moodustab põllumajanduse heide 14% kogu PM16 Täppisväetamine KHG heitest. PM17 Mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetistega PM18 Investeeringud kasvuhoonete ja köögiviljade laohoonete energiasäästu ja taastuvenergia kasutuselevõtuks PM19 Happeliste muldade neutraliseerimine PM20 Sõnnikukäitluse parendamine PM21 Auditid suuremates põllumajandusettevõtetes PM22 Uuringud ja pilootprojektid Tabel 51 Jäätmemajanduse meetmete eeldatav keskkonnamõju. NR JÄÄTMEMAJANDUSE MÕJU MEETMED JM1 Ladestatavate biolagunevate Meetmete sisalduvad Riigi jäätmekavas 2014- jäätmete koguse protsendiline 2020, mille KSH järelduste ptk 7.2167 kohaselt piiramine ja jäätmematerjalide jäätmekava meetmete elluviimisel ei ole ette korduskasutusse ja ringlusse näha olulist negatiivset keskkonnamõju, võtmise mahu suurendamine sealhulgas keskkonna saastamist või Natura 167 https://www.envir.ee/sites/default/files/jaatmekava_keskkonnamoju_strateegiline_hindamine.pdf 136 JM2 Jäätmete prügilatesse ladestamise 2000 alade seisundi halvenemist. Uute rajatiste (sh biolagunevate jäätmete) puhul on see kehtiva keskkonnaõiguse vähendamine järgimisel välistatud. JM3 Jäätmetekke ennetamise ja 2020. aasta lõpuks valmib Eesti ringmajanduse vähendamise propageerimine, sh strateegia ja tegevuskava168. jäätmete ohtlikkuse vähendamine JM4 Jäätmetest tingitud keskkonnaohtude vähendamine, seire ja järelvalve tõhustamine Tabel 52 Metsamajanduse meetmete eeldatav keskkonnamõju. NR METSAMAJANDUSE MÕJU MEETMED MM1 Kliimamuutuste leevendamiseks Eesti Maaelu arengukava 2014-2020 metsade netojuurdekasvu ja KSH aruanne tabel 5-2 kohaselt paraneb süsiniku sidumise võime hooldusraie tulemusel puistu süsiniku suurendamine metsade õigeaegse sidumisvõime, ennetatakse tormikahjusid, uuendamise läbi metsa akumuleerunud puidu kasutusele võtul MM2 Majandatavate erametsade puidutööstuses salvestatakse süsinik elupaigatüübiga kokkusobivate pikaealistesse toodetesse. puuliikidega uuendamise propageerimine Metsanduse arengukava aastani 2020 KSH MM3 Metsade tervise parandamine ja aruanne toob välja olulise negatiivse ohtlike negatiivsete tegurite leviku majandusmõjuna välja majandusliku ressursi vältimine hävimise, kui pikema aja jooksul raiutakse MM4 Fossiilsete kütuste ja vähem kui juurde kasvab, suuremate mittetaastuvate loodusvarade raiemahtude korral kahjustatakse aga vallateid, kasutamisega seotud aktiivse puidukasutuse korral võivad hävineda keskkonnamõjude vähendamine inventeerimata ja väärtuslikud vanad metsad. Eesti puidutootmise ja -kasutamise suurendamise läbi REKK 2030 metsamajanduse meetmed on MM5 Natura 2000 toetus erametsamaale kõik eeldatavalt positiivse keskkonnamõjuga, MM6 Investeeringud metsaala arengusse negatiivne mõju võib kaasneda metsade ja metsade elujõulisus killustamisega elurikkusele puidutootmise parandamisse kontrollimatu suurenemisega (meede MM4). MM7 Elupaikade kaitse tagamine Selline areng on tõenäoliselt välistatud, kuna MM8 Bioloogiliste protsesside Eestis on jätkusuutlikku metsamajandamist säilitamine ja Eestis levinud liikide tõendava sertifikaadiga enamus populatsioonide alalhoidmine majandatavast metsamaast (majanduspiiranguta metsamaad 1,75 mln 168 https://www.envir.ee/et/uudised/eesti-ringmajanduse-tegevuskava-sai-nurgakivi 137 ha), sh 1,5 mln ha FSC169 ja 1,2 mln ha PEFC170 sertifikaadiga. 100% riigimetsamaast on mõlema sertifikaadiga. Tabel 53 Tööstuslike protsesside meetmete eeldatav keskkonnamõju. NR TÖÖSTUSLIKE PROTSESSIDE MÕJU MEETMED TÖ1 Keelud, piirangud ja kohustused, Meetme tulemusel väheneb KHG heide ehk mis tulenevad määrusest (EL) nr meetmel on positiivne keskkonnamõju. 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja direktiivist 2006/40/EC, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid Järgnevalt Error! Reference source not found., Tabel 55 ja Tabel 56 esitatud punkti 3 kohaste põllumajandus-, transpordi ja energeetikasektori kavandatavate poliitikasuundade ja meetmete makromajanduslik mõju kuni aastani 2030 pärineb 2018. aastal valminud uuringust „Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuste määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis“171. Tabel 54 Põllumajandussektori kavandavate meetmete makromajanduslik Marginaal- SKP Makromajanduslik mõju Mõju tervisele, keskkonnale, kulu muutus, tööhõivele ja haridusele, oskustele €/tCO2e M€ 2030 ning sotsiaalmõju PM11 Bioenergia tootmine ja selle osakaalu suurendamine põllumajanduses Kuigi tegemist on suure Meetmest tekib positiivne kõrvalmõju toetamisvajadusega meetmega, on lämmastiku leostumise vähendamisest impordi asenduse ja kohapealse ning kääritusjääkide suurem väärtus tootmise edendamise tulemusena väetisena võrreldes töötlemata mõju SKP-le positiivne. Paraneb ka sõnnikuga. 428 2,0 väliskaubanduse bilanss. SKP muutus Positiivne on mõju ka seoses toimub biometaani tootmisprotsessi energiajulgeolekuga ning fossilkütuste kaudu, millele lisanduvad kaudsed ja kasutuse vähendamisega. indutseeritud mõjud. 20% mõjudest tekib läbi põllumajandussektori. PM10 Turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks Langev kasumlikkus Vähenev õhusaaste (peenosakesed) põllumajanduses nõrgendab vähendab marginaalselt ka südame ja konkurentsivõimet. Ostujõu languse kopsuhaigusi, mis omakorda pikendavad 14 -0,7 tulemusena SKP väheneb ning tervena elatud aega (sh tööaega) ja väliskaubanduse saldo jällegi vähendavad vähesel määral survet paraneb. SKP muutus toimub tervishoiukulutustele. põllumajandustootjate kasumlikkuse 169 Monthly Figures https://fsc.org/en/page/facts-figures 170 PEFC Annual Review 2018 pefc.org 171 https://www.kik.ee/sites/default/files/aruanne_kliimapoliitika_kulutohusus_final.pdf 138 vähendamise kaudu, millele Positiivne on mõju ka bioloogilisele lisanduvad kaudsed ja indutseeritud mitmekesisusele. Väheneb mõjud. 69% mõjudest tekib läbi lupjamisvajadus. Muldade leostumise põllumajandussektori. vähendamine toob kaasa ka muldade süsinikuvaru kasvu ja muldade viljakuse kasvu. Väheneb pinnaveekogude eutrofeerumine ja põhjavee reostus. Viimased omakorda vähendavad ressursside vajadust, mis on vajalikud riigi võetud veekogude hea seisundi saavutamise kohustuste elluviimisega. Vähenev hajureostuse surve veekogudele toob kaasa positiivse mõju ka kalandussektorile. PM12 Sööda kvaliteedi parandamine piimalehmadel Meetme tulemusena tehakse Kuna põllumajandussaaduste turg on täiendavaid kulutusi põllumajanduses avatud rahvusvahelisele konkurentsile, ning tulemusena väheneb ka siis tähendavad täiendavad kulud lisandväärtus (kasumlikkus). negatiivset mõju Eesti piimatootjate Kokkuvõttes on makromajanduslik konkurentsivõimele ning süsinikulekke mõju siiski marginaalne. SKP muutus riski. Seega tuleks kaaluda meetme toimub põllumajandustootjate rakendamisel asjakohaseid toetusi 113 -2,1 kasumlikkuse languse kaudu, millele piimatootjatele. lisanduvad kaudsed ja indutseeritud mõjud. SKP koondmõjust 69% tekib hinnanguliselt läbi põllumajandussektori. Ostujõu vähendamise läbi paraneb aga väliskaubanduse saldo. PM13 Rohumaal karjatamise osakaalu kasv Paraneb kasumlikkus Kui karjamaid rajatakse juurde läbi põllumajanduses ja tugevneb poollooduslike koosluste taastamise, siis konkurentsivõime. Ostujõu (läbi mõju liigirikkusele on pigem positiivne kasumlikkuse kasvu) tugevnemise (eelkõige rannarohumaadel) – tulemusena kasvab import ning mõju madalamad taimed saavad rohkem väliskaubanduse saldole on valgust ja tallamine soodustab seemnete negatiivne. SKP muutus toimub idanemist. põllumajandustootjate kasumlikkuse Muldade leostumise vähendamine toob kasvu kaudu, millele lisanduvad kaasa ka muldade süsinikuvaru kasvu ja kaudsed ja indutseeritud mõjud. 69% muldade viljakuse kasvu. Väheneb mõjudest tekib läbi pinnaveekogude eutrofeerumine ja 1213 -8,0 põllumajandussektori põhjavee reostus. Viimased omakorda vähendavad ressursside vajadust, mis on riigil vajalikud võetud veekogude hea seisundi saavutamise kohustuste elluviimisega. Vähenev hajureostuse surve veekogudele toob kaasa positiivse mõju ka kalandussektorile. Positiivne on mõju loomade heaolule ja tervisele – karjatamist peetakse kõige tervislikumaks pidamisviisiks. Negatiivseks on võimalik nakkushaiguste leviku risk. PM14 Otsekülv Kasvav tegevuse ülejääk (kasum) Vähenev õhusaaste (peenosakesed) põllumajanduses mõjutab positiivselt vähendab marginaalselt südame ja SKP kasvu ning läbi kaudsete mõjude kopsuhaigusi, mis omakorda pikendavad -400 7,0 ka tööhõivet. Läbi ostujõu paranemise tervena elatud aega (sh tööaega) ja kasvab aga import. Paraneb vähendavad minimaalselt survet põllumajanduse ettevõtete tervishoiukulutustele. 139 konkurentsivõime. SKP muutus Otsekülviga väheneb muldade toimub põllumajandustootjate degradeerumine, mis vähendab ka kasumlikkuse kasvu kaudu, millele globaalseks probleemiks kujunenud lisanduvad kaudsed ja indutseeritud põllumaade pinna kahanemist. Muldade mõjud. 69% mõjudest tekib läbi leostumise vähendamine toob kaasa ka põllumajandussektori. muldade süsinikuvaru kasvu ja muldade viljakuse kasvu. Väheneb pinnaveekogude eutrofeerumine ja põhjavee reostus. Viimased omakorda vähendavad ressursside vajadust, mis on vajalikud riigil võetud veekogude hea seisundi saavutamise kohustuste elluviimisega. Vähenev hajureostuse surve veekogudele toob kaasa positiivse mõju ka kalandussektorile. Negatiivseks on võimalik kahjurite ja taimehaiguste levik ning seetõttu vajadus suuremas mahus kemikaalide (pestitsiidide) kasutamise järele. PM15 Talvine taimkate Kahanev tegevuse ülejääk (kasum) Õhusaaste (peenosakesed) soodustab põllumajanduses mõjutab negatiivselt marginaalselt südame ja kopsuhaigusi, SKP kasvu ning läbi kaudsete mõjude mis omakorda lühendavad tervena elatud ka tööhõivet. Põllumajanduse aega (sh tööaega) ja suurendavad vähesel ettevõtete konkurentsivõime määral survet tervishoiukulutustele. 43 -2,4 nõrgeneb. SKP muutus toimub Positiivne mõju tekib aga lämmastiku põllumajandustootjate kasumlikkuse lekke vähendamisest pinnasesse. vähendamise kaudu, millele lisanduvad kaudsed ja indutseeritud mõjud. 69% mõjudest tekib läbi põllumajandussektori. PM16 Täppisväetamine Kasvav tegevuse ülejääk (kasum) Meetmest tekib positiivne kõrvalmõju põllumajanduses mõjutab positiivselt lämmastiku lekke (st veekogudesse SKP kasvu ning tööhõivet. Väetiste leostumisest) vähendamisest. Kaasneb impordi vähendamine omab positiivne mõju mulla elustikule, kasvab positiivset mõju väliskaubandusele. mulla viljakus. Väheneb -166 5,0 SKP muutus toimub pinnaveekogude eutrofeerumine ja põllumajandustootjate kasumlikkuse väheneb põhjavee reostus. kasvu kaudu, millele lisanduvad Vähenev hajureostuse surve kaudsed ja indutseeritud mõjud. 75% veekogudele toob kaasa positiivse mõju mõjudest tekib läbi ka kalandussektorile. põllumajandussektori. PM17 Mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetistega. Kasvav tegevuse ülejääk (kasum) Meetmest tekib positiivne kõrvalmõju põllumajanduses mõjutab positiivselt lämmastiku pinnasesse lekkimise SKP kasvu ning tööhõivet. Väetiste vähendamisest – sellega väheneb impordi vähendamine omab pinnaveekogude eutrofeerumine ja positiivset mõju väliskaubandusele. põhjavee reostus, positiivne mõju -143 2,1 SKP muutus toimub kalandussektorile. põllumajandustootjate kasumlikkuse paranemise kaudu, millele lisanduvad kaudsed ja indutseeritud mõjud. 74% mõjudest tekib läbi põllumajandussektori. 140 Tabel 55 Transpordisektori kavandavate meetmete makromajanduslik mõju Marginaal- SKP Makromajanduslik mõju Mõju tervisele, keskkonnale, kulu muutus, tööhõivele ja haridusele, oskustele €/tCO2e M€ ning sotsiaalmõju 2030 TR7 Elektriautode ostutoetus Meede tekitab kulude kasvu avalikus Vähenev õhusaaste (peenosakesed) sektoris ning kokkuhoidu erasektoris. vähendab marginaalselt südame- ja Erisuunaliste mõjude kokkuvõttes kopsuhaiguste riski, mis omakorda tekib negatiivne mõju SKP-le ja pikendab tervena elatud aega (sh -397 -11,2 tööhõivele. tööaega) ja vähendab minimaalselt survet tervishoiukulutustele. Suureneb energiajulgeolek, kuna väheneb sõltuvus naftapõhisest imporditud autokütusest. TR8 Täiendav säästliku autojuhtimise propageerimine Meetme tulemusena tekib läbi Vähenev õhusaaste (peenosakesed) täiendava ostujõu teatav positiivne vähendab marginaalselt südame- ja mõju majandusele. Importkütuste kopsuhaiguste riski, mis omakorda kasutuse vähendamine annab täiendava pikendab tervena elatud aega (sh positiivse mõju väliskaubandusele, tööaega) ja vähendab survet -251 3,7 kuid ostujõu ümbersuunamisest tervishoiukulutustele. Lisaks väheneb (kütustelt ja muudelt autokuludelt) õnnetuste arv. tekkiv mõju impordi suurenemisele on tugevam ja kokkuvõttes saldo halveneb. Kogu otsene mõju tekib läbi transpordisektori TR10 Täiendavad tegevused mugava ja kaasaegse ühistranspordi väljatöötamisel Meede mõjutab kõige rohkem Vähenev õhusaaste (peenosakesed) maismaaveonduse tegevusala vähendab marginaalselt südame- ja (ühistransport). Negatiivne mõju tekib kopsuhaiguste riski, mis omakorda kütuste tarbimisest ja sõiduautodega pikendab tervena elatud aega (sh seotud tegevusaladel (hooldus, müük, tööaega) ja vähendab minimaalselt kindlustus). Kokkuvõttes ületavad survet tervishoiukulutustele. Lisaks negatiivsed mõjud positiivseid (SKP ja väheneb õnnetuste arv ning kulutused -335 -18,9 tööhõive mõõtmes). Transpordisektori sõidukite remondile. mõju SKP-le on positiivne, läbi Meetmest võidavad rohkem madalama ühistranspordi arendamise ja kasvu. sissetulekuga elanikud, seega tekib Kogu positiivne otsene ja kaudne mõju teatav sissetulekute ümberjagamise tuleb transpordisektorilt. Koondmõju efekt. on avaliku sektori kuludest tulenevalt siiski negatiivne. TR9Täiendavad ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks Meede tekitab kulude säästu ja ostujõu Vähenev õhusaaste (peenosakesed) kasvu erasektoris, avalikul sektoril vähendab marginaalselt südame ja ületava kulud tulusid. Kokkuvõttes kopsuhaigusi, mis omakorda pikendavad kaaluvad negatiivsed mõjud tervena elatud aega (sh tööaega) ja -264 -17,9 majandusele üles positiivsed. Meede vähendavad minimaalselt survet omab aga negatiivset mõju tervishoiukulutustele. Lisaks väheneb transpordisektori lisandväärtusele, läbi õnnetuste arv ning kulutused sõidukite autode müügi ja remonditeenuste remondile. vähendamise. TR11 Raskeveokite läbisõidupõhine teekasutustasu kehtestamine Meede tekitab kulude kasvu erasektoris Vähenev õhusaaste (peenosakesed) ning lisatulusid avalikus sektoris vähendab südame- ja kopsuhaiguste 147 15,0 (teetasude laekumine ületab kulud ja riski, mis omakorda pikendab tervena maksutulude vähendamise). elatud aega (sh tööaega) ja vähendab marginaalselt survet 141 Kokkuvõttes kaaluvad positiivsed tervishoiukulutustele. Lisaks väheneb mõjud majandusele üles negatiivsed. õnnetuste arv ning kulutused sõidukite remondile. TR12 Sõidukite rehvid ja aerodünaamika Meede tekitab kulude kasvu avalikus Vähenev õhusaaste (peenosakesed) sektoris ning kokkuhoidu erasektoris. vähendab südame- ja kopsuhaiguste Erisuunaliste mõjude kokkuvõttes riski, mis omakorda pikendab tervena tekib negatiivne mõju SKP-le, kuid elatud aega (sh tööaega) ja vähendab 222 -5,8 tööhõive isegi tõuseb, seda küll marginaalselt survet minimaalselt, eelkõige tervishoiukulutustele. Lisaks väheneb mootorsõidukite remonditeenuste õnnetuste arv ning kulutused sõidukite kaudu remondile. TR15 Raudteeinfrastruktuuri arendamine (sh Rail Balticu ehitus) Meede tekitab suure Negatiivse kõrvalmõjuna võib välja tuua subsideerimisvajaduse tõttu kulude asjaolu, et raudteerassi rajamisel on vaja kasvu avalikus sektoris ning raadata hinnanguliselt 560 ha metsamaad kokkuhoidu erasektoris. Ehituse (arvestades kuni 50 m raudteekoridori perioodil on oodata loomulikult olulist raadamise vajadusega). Metsade tööhõive teket. raieküpsust ei ole raudteetrassile jäävate puistute puhul eraldi hinnatud. 560 ha metsa raadamisel tekkiv heide on ligikaudu 282 tuh tonni CO2e ehk 0,28 mlnonit tonni CO2e. Arvestades eelmiste aastate raadamise pindaladega (ca 200 – 600 ha aastas), on Rail Balticu 74 8,5 tõttu raadatav 560 h ka mitme aasta peale arvestatav kogus, mis võib takistada Eesti kliimalepetega võetud kohustuste täitmist, eriti juhul kui raadamine toimub peale aastat 2020. Eestil tuleb Rail Balticu ehitamise perioodil arvestada täiendavate heitkogustega maakasutuse ja metsanduse sektori kohustuste täitmisel. Leevendusmeetmena tuleb Rail Balticu ehituse ajal raadatud metsamaterjal maksimaalses võimalikus mahus väärindada Eestis. TR17 Autode teekasutustasud (va raskeveokid) Meede tekitab kulude säästu Vähenev õhusaaste (peenosakesed) erasektoris ning täiendavaid tulusid vähendab südame- ja kopsuhaiguste avalikus sektoris (teetasude laekumine riski, mis omakorda pikendab tervena ületab kulud ja maksutulude elatud aega (sh tööaega) ja vähendab -391 111,7 vähendamise). Kokkuvõttes kaaluvad marginaalselt survet positiivsed mõjud majandusele üles tervishoiukulutustele. Lisaks väheneb negatiivsed. Kõigest 2-3% õnnetuste arv ning kulutused sõidukite lisandväärtuse kasvust tuleb otse või remondile. kaudselt läbi transpordisektori. TR18 Sõiduautode registreerimise ja aastamaks Meede tekitab kulude säästu nii era- Vähenev õhusaaste (peenosakesed) kui ka avalikus sektoris (maksude vähendab südame- ja kopsuhaiguste laekumine ületab kulud ja muude riski, mis omakorda pikendab tervena maksutulude vähendamise). elatud aega (sh tööaega) ja vähendab Kokkuvõttes kaaluvad positiivsed marginaalselt survet mõjud majandusele üles negatiivsed. tervishoiukulutustele. Lisaks väheneb Meede jagab teatud määral ümber õnnetuste arv ning kulutused sõidukite ühiskonna tulusid. Meetme mõju remondile. transpordisektori lisandväärtusele on aga negatiivne. 142 Tabel 56 Energeetikasektori kavandavate meetmete makromajanduslik mõju Marginaal- SKP Makromajanduslik mõju Mõju tervisele, keskkonnale, kulu muutus, tööhõivele ja haridusele, oskustele €/tCO2e M€ ning sotsiaalmõju 2030 EN4 Soojamajanduse täiendav arendamine 45 -1,5 Kaugkütte asendamine lokaalküttega Meetme mõju võib hinnata negatiivseks: tekitab kulude kasvu erasektoris heide välisõhus võib kasvada, kuna (hoonete omanikud). Erisuunaliste paremini kontrollitavad ja kõrged mõjude kokkuvõttes tekib mõningane kaugkütte katlamajade katlad negatiivne mõju nii SKP-le kui ka asendatakse paljude lokaalsete tööhõivele. kateldega. Meede võib luua soodsa pinnase uute lahenduste arendamiseks ehk innovatsiooniks. 32 0,0 Soojatorustike renoveerimine tekitab Meetmega kaasnevad marginaalsed eelduste kohaselt täiendavaid kulusid positiivsed tervisemõjud (väheneb kaugküttes. Erisuunaliste mõjude südame- ja kopsuhaiguste risk), mis kokkuvõttes on makromajanduslik pikendavad tervena elatud eluiga (sh mõju siiski marginaalne. tööaega) ja vähendavad minimaalselt survet tervishoiukulutustele (väheneb soojatootmise vajadus, mistõttu väheneb ka välisõhu heide). Fossiilsete importkütuste kasutamise vähendamine mõjutab positiivselt energiajulgeolekut. -12 -0,3 Katlamajade renoveerimine tekitab Meetmega kaasnevad marginaalsed eelduste kohaselt kulude kokkuhoidu positiivsed tervisemõjud (väheneb kaugküttes. Erisuunaliste mõjude südame- ja kopsuhaiguste risk), mis kokkuvõttes on makromajanduslik pikendavad tervena elatud eluiga (sh mõju siiski marginaalne. tööaega) ja vähendavad minimaalselt survet tervishoiukulutustele (väheneb soojatootmise vajadus, mistõttu väheneb ka välisõhu heide). Fossiilsete importkütuste kasutamise vähendamine mõjutab positiivselt energiajulgeolekut. HF5 Täiendav avaliku sektori ja ärihoonete rekonstrueerimine Meede tekitab subsideerimisvajaduse Meetmega kaasnevad marginaalsed tõttu kulude kasvu avalikus sektoris positiivsed tervisemõjud (väheneb ning kokkuhoidu erasektoris. südame- ja kopsuhaiguste risk), mis Erisuunaliste mõjude kokkuvõttes pikendavad tervena elatud eluiga (sh tekib mõningane negatiivne mõju SKP- tööaega) ja vähendavad minimaalselt 9 -1,8 le, kuid positiivne mõju tööhõivele. survet tervishoiukulutustele (väheneb Renoveerimiste perioodil on oodata soojatootmise vajadus, mistõttu väheneb olulist tööhõive kasvu. ka välisõhu heide). Fossiilsete importkütuste kasutamise vähendamine mõjutab positiivselt energiajulgeolekut. HF6 Täiendav eramajade ja korterelamute rekonstrueerimine Eramute renoveerimine Meede tekitab suure Meetmega kaasnevad marginaalsed subsideerimisvajaduse tõttu kulude positiivsed tervisemõjud (väheneb kasvu avalikus sektoris ning südame- ja kopsuhaiguste risk), mis kokkuhoidu erasektoris. Erisuunaliste pikendavad tervena elatud eluiga (sh -138 -15,9 mõjude kokkuvõttes tekib mõningane tööaega) ja vähendavad minimaalselt negatiivne mõju SKP-le, kuid survet tervishoiukulutustele (väheneb positiivne mõju tööhõivele. soojatootmise vajadus, mistõttu väheneb Renoveerimiste perioodil on oodata ka välisõhu heide). olulist tööhõive kasvu. 143 Positiivne kaasnev mõju on ka hoonefondi renoveerimise tulemusena paranevad elamistingimused ning kinnisvara väärtuse kasv. Fossiilsete importkütuste kasutamise vähendamine mõjutab positiivselt energiajulgeolekut. Korterelamute renoveerimine Meede tekitab suure Meetmega kaasnevad marginaalsed subsideerimisvajaduse tõttu kulude positiivsed tervisemõjud (väheneb kasvu avalikus sektoris ning südame- ja kopsuhaiguste risk), mis kokkuhoidu erasektoris. Erisuunaliste pikendavad tervena elatud eluiga (sh mõjude kokkuvõttes tekib mõningane tööaega) ja vähendavad minimaalselt 8 -9,0 negatiivne mõju SKP-le, kuid survet tervishoiukulutustele (väheneb positiivne tööhõivele. Renoveerimiste soojatootmise vajadus, mistõttu väheneb perioodil on oodata olulist tööhõive ka välisõhu heide). kasvu. Fossiilsete importkütuste kasutamise vähendamine mõjutab positiivselt energiajulgeolekut. Koolimajade ja lasteaedade rekonstrueerimine Meede tekitab subsideerimisvajaduse Meetmega kaasnevad marginaalsed tõttu kulude kasvu avalikus sektoris positiivsed tervisemõjud (väheneb ning kokkuhoidu erasektoris. südame- ja kopsuhaiguste risk), mis Erisuunaliste mõjude kokkuvõttes pikendavad tervena elatud eluiga (sh tekib positiivne mõju SKP-le, kuid tööaega) ja vähendavad minimaalselt 10 -2,7 tööhõive ei muutu. Renoveerimiste survet tervishoiukulutustele (väheneb perioodil on oodata olulist tööhõive soojatootmise vajadus, mistõttu väheneb kasvu. ka välisõhu heide). Fossiilsete importkütuste kasutamise vähendamine mõjutab positiivselt energiajulgeolekut. 144 5.3. Investeerimisvajaduste ülevaade i. Olemasolevad investeeringuvood ja kavandatavate poliitikasuundade ja meetmetega seotud tulevaste investeeringute prognoosid. ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise süsteemi enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas, direktiivi 2003/87/EÜ117 artiklis 10 (3) nimetatud eesmärkidega, atmosfääriõhu kaitse seaduse paragrahv 161 lõige neljaga ning riigi eelarvestrateegiaga. Igal aastal kajastatakse riigieelarves selle aasta enampakkumise tulude ja kulude prognoositud maht. Riigi eelarvestrateegias märgitakse enampakkumisest saadud tulu kasutamise kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid172. Koostöös erinevate ministeeriumitega on kaardistatud perioodiks 2013-2020 asjakohased meetmed, mis vastaksid energia- ja kliimaeesmärkidele ja aitaksid vähendada CO2 heitkoguseid. Nende meetmete rakendamiseks on riigieelarves perioodiks 2013-2020 eraldatud 216 100 eurot. Lisaks on Eesti Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014–2020 suunanud 796 098 729 euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide toetusi energiatõhususe, jätkusuutlik transpordi ja ettevõtete energia- ja ressursitõhususe edendamiseks173. Erinevate uuringute ja analüüsidega on kaardistatud kavandavate meetmete indikatiivne maksumus perioodiks 2021–2030 suurusjärgus 2,3 mlrd eurot. ii. Sektori või turu riskitegurid või takistused riiklikus või piirkondlikus kontekstis. Energiamajanduse, sh turu peamised riskitegurid on pidevad muutujad seoses juhitamatute ja/või ilmastikust sõltuvate energiaallikate (päike-, tuule-, hüdroenergia, biomassi kasutus) ja juhitavate võimsuste tasakaalustamisega tipunõudluse ajal, kütuste ja CO2 hindade kõikumistega, õigusnõuete pideva karmistumisega, tehnoloogiate arendusega, geopoliitilise olukorraga ja tehnilise varustuskindlusega. Takistuseks on erinevatel tasanditel pädevuste (sh kliima-, keskkonna-, tehnoloogiaalaste teadmiste mahajäämus ja ebapiisav levitamine) nende muutujatega pidevaks toimetulekuks, sh digitehnoloogia jm innovatsiooniga kaasas käimiseks. Enamuse eelloetletud meetmete rakendamine, sh seonduvad investeeringud eeldab järgmiste tingimuste täitmist:  Globaalse ja kohaliku energiaturu jälgimine  Stabiilne õigusruum  Pädevuste olemasolu, pidev tõstmine ja teadlikkuse levitamine  Tehnoloogia kättesaadavus ning tehniline võimekus  Sektorite vaheline koostöö  Meetmete rakendamise süsteemne seire 172 Atmosfääriõhu kaitse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/123122016002?leiaKehtiv 173 https://www.struktuurifondid.ee/et/toetatavad-valdkonnad 145 iii. Täiendava avaliku sektori rahalise toe või avalike vahendite analüüs, et täita punktis ii määratletud lüngad. Meetmete rakendamiseks, sh investeeringuteks vajalike vahendite määratlemiseks on vajalik:  Energiaturu muutuste jälgimiseks indikaatorite ja platvormi loomine, rahvusvahelises koostöös osalemine  Sektori õigeaegne kaasamine EL õigusnõuete kohaldamisel (arvestada ajavaruga õigusnõuete ülevõtmiseks ja avalikuks aruteluks meetmete rakendamise ajakavas)  Meetmete, investeeringute, uute nõuete rakendamisega seotud pädevuste tõstmiseks koolituste ja praktikate korraldus (meetmete rakendamisega seotud teadmiste ja koolitusvajaduse analüüs), teavituskampaaniad, õppeprogrammide pidev täiendamine (perioodiline koolitusvajaduse analüüs)  Taskukohaste tehnoloogiate ja tööjõu olemasolu (perioodiline tehnoloogiate ja tööjõuanalüüs)  Koostööviiside mitmekesistamine  Meetmete rakendamise iga-aastane hindamine 5.4. Kavandatud poliitikate ja meetmete mõju teistele liikmesriikidele ja piirkondlikule koostööle Käesolev peatükk peab hõlmama punkti 3 kohaste kavandatud poliitikate ja meetmete mõju teistele liikmesriikidele ja piirkondlikule koostööle kuni kavaga hõlmatud ajavahemiku vähemalt viimase aastani, sh võrdlus olemasolevaid poliitikaid ja meetmeid hõlmavate prognoosidega. i. Mõju naaberliikmesriikide ja teiste piirkonna liikmesriikide energiasüsteemile võimalikult suures ulatuses. Elektritaristu meetmed (vt täpsemalt ptk 2.4.2) on esmajoones suunatud Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks Euroopa Liidu õigusele alluvasse sagedusalasse. Balti riikide sünkroniseerimise projekti raames toimuvad tegevused nii Eestis, Lätis, Leedus kui ka Poolas. Sünkroniseerimise raames tehtavad investeeringud tugevdavad nii riikidevahelisi ühendusi kui ka siseriiklikku elektri ülekandevõrku. Seeläbi eemaldatakse elektrisüsteemi pudelikaelad ning suureneb Balti riikide ja Poola energiavõrkude ühendatus. 2017. aastal oli Balti riikide elektrisüsteemi ühendatuse tase >60%. Poola ühendatuse tase oli samal aastal 4%42, Balti riikide sünkroniseerimise kontekstis tehtavad investeeringud suurendavad seda 2,4 protsendipunkti võrra48. Seega on sünkroniseerimise projekti raames kavandatavatel tegevustel oluline positiivne mõju naaberliikmesriikide ning teiste piirkonna liikmesriikide elektrisüsteemile. ii. Mõju energiahindadele, kommunaalteenustele ja energiaturgude lõimimisele. Balti riikide elektrisüsteemi tulemuseks on ka elektri börsihinna ühtlustumine Balti riikides. 2017. aastal oli elektrienergia börsihind Leedus 5,8% ning Lätis 4,5% kallim, kui Eestis. Samal 146 ajal oli elektri börsihind Eestis sisuliselt sama, mis Soomes (33,2 €/MWh)174. Seega on kavandatavatel elektritaristu meetmetel positiivne mõju nii energia börsihindadele kui ka elektrienergia turu lõimimisele. iii. Kui see on asjakohane, mõju piirkondlikule koostööle. Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimise projektil on Balti riikidele ja Poolale väga suur mõju ja see on kaasa toonud vajaduse väga intensiivseks regionaalseks koostööks. Kõige olulisemates koostöövormides Balti Ministrite Nõukogu energeetikakomitees ja BEMIP sünkroniseerimise kõrgetasemelises töögrupis ja tehnilistes töögruppides on koostöö viimastel aastatel üha intensiivistunud. Mõlemas koostöövormis toimub projekti rakendumise jälgimine ja tõstatuvate teemade ja probleemide lahendamine regulaarselt. 174 Nord Pool Spot. Day ahead prices. https://www.nordpoolgroup.com/Market-data1/Dayahead/Area- Prices/ALL1/Yearly/?view=table 147 REKK 2030 KOKKUVÕTE LISA I RIIKLIKU KAVA B JAOS ESITATAVATE NÄITAJATE JA MUUTUJATE ÜKSIKASJALIK LOETELU Tabel Excelis LISA II KPP 2050 POLIITILISED SUUNISED JA PÕHIMÕTTED LISA III REKK 2030 MEETMETE SEOS KAVA EESMÄRKIDEGA LISA IV MEETMETE KIRJELDUSED Tabel Excelis LISA IV REKK 2030 EELNÕULE LAEKUNUD KOMMENTAARIDE VASTUSED 148 REKK 2030 KOKKUVÕTE „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (edaspidi REKK 2030) on koostatud täitmaks Euroopa Liidu energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 sätestatud nõuet esitada iga 10 aasta järel Euroopa Komisjonile riiklik energia- ja kliimakava. REKK 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energiat ning kliimat puudutavad eesmärgid. See info on vajalik, et avalikkus ning ettevõtjad saaksid planeerida ja ette valmistada vajalikke investeeringuid, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks. REKK 2030 on koostatud erinevate ministeeriumite (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Rahandusministeeriumi) ühistööna toetudes kehtivatele arengudokumentidele ning mitmesugustele uuringutele ja analüüsidele. Energialiidu viite mõõdet arvestades on REKK 2030 peamised eesmärgid järgnevad:  Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine aastaks 2050 80% (sh aastaks 2030 70%): kasvuhoonegaaside (KHG) heide 1990 aastal oli 40,4 mln tCO2ekv (va LULUCF), 2017 oli Eesti KHG heide 20,9 mln tCO2ekv (sh energiatööstusesektorist 14,7 mln tCO2ekv), meetmete tulemusel prognoositakse 2030. aastal KHG heidet 10,7-12,5 mln tCO2ekv (va LULUCF)  Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajanduse, tööstus) vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13 %: 2005 oli KHG heide jagatud kohustuse määruse sektorites kokku 6,3 mln tCO2ekv ehk 2030. aastal võib sektori heide olla 5,5 mln tCO2ekv  Taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%: aastal 2030 moodustab taastuvenergia 16 TWh, sh taastuvelekter 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11TWh (2018 = 9,5TWh), transpordis 0,7 TWh (2018 = 0,3 TWh)  Energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32-33 TWh/a: Eesti majandus on kasvav ning seetõttu vajab juba tarbimise samal tasemel hoidmine olulisi meetmeid. Kumulatiivne energiasääst 14,4 TWh perioodil 2020-2030 võimaldaks hoida energia lõpptarbimist tänasel tasemel. Energiatarbe vähendamine saab toimuda primaarenergia tarbimise tõhusamaks muutmise läbi.  Primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 25% (võrreldes 2015. aastaga): perioodil 2020-2030 on Eestil võimekus vähendada primaarenergia tarbimist mh põlevkivitööstuse uuendustega.  Energiajulgeoleku tagamine hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal: hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrgel (sh suurendatakse kütusevabade energiaallikate kasutust), rakendatakse biometaani tootmise ja kasutuse potentsiaali  Elektrivõrkude riikide vahelise ühendatuse miinimumkriteeriumitele vastamine aastal 2030: Läti suunalise võimsuse suurendamine ja elektrivõrgu sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga, ühenduste kasutusvalmiduse hoidmine 1  Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine meetmetes majanduse konkurentsivõime hoidmiseks: energiamajanduse teadus- ja arendusprogrammi elluviimine võimaldab meetmeid rakendada teadus- ja innovatsioonisaavutusi kasutades Seatud eesmärkide täitmiseks aastaks 2030 näeb kava ette üldistatult järgmiste peamiste meetmete (täpne meetmete loend REKK 2030 lisades III ja IV) rakendamise: Valdkonnad Peamised meetmed ENERGEETIKA Soojuse- ja elektrienergia tõhusa koostootmine täiendav arendamine Taastuvenergia vähempakkumised Tuuleparkide arendamine (sh merel) Soojusmajanduse arendamine Elektrivõrkude arendamine, sh sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga Energiamajanduse teadus- ja arendustegevuse programm TRANSPORT Biokütuste kasutuse suurendamine Sõidukite ökonoomsuse, energia- ja kütusesäästlikkuse suurendamine Ühistranspordi arendamine Raudteeinfrastruktuuri arendamine Raudtee ja parvlaevade elektrifitseerimine HOONEFOND Avaliku sekotri, äri- ja eluhoonete, koolimajade ja lasteaedade ning tänavavalgustuse rekonstrueerimine Liginullenergiahoonete miinimumnõuete kehtestamine PÕLLUMAJANDUS Mahepõllumajandus Keskkonnasõbralikud põllumajanduspraktikad Sõnnikukäitluse parendamine Investeeringud energiasäästu ja taastuvenergia sh bioenergia kasutuselevõtuks Süsinikuvaru säilitamine või suurendamine mullas Loomade heaolu ja sööda kvaliteedi parandamine Ettevõtjate nõustamine, teadmussiire ja teavitus Põllumajandusettevõtete auditid JÄÄTMEMAJANDUS Biolagunevate jäätmete tekke vähendamine Jäätmematerjalide korduskasutus ja ringlus Prügilates ladestamise vähendamine Jäätmete keskkonnaohtlikkuse vähendamine METSAMAJANDUS Metsade õigeaegne uuendamine Erametsade uuendamine elupaigatüübiga sobivate puuliikidega Metsade tervise ja elujõulisuse parandamine Fossiilkütuste ja mittetaastuvate loodusvarade asendamine puidupõhiste toodetega Natura 2000 toetus erametsamaale Elupaikade kaitse ja Eestis levinud liikide populatsioonide kaitse TÖÖSTUSLIKUD Fluoritud gaaside heitkoguste vähendamine ja fluoritud gaaside PROTSESSID asendamine teiste ainetega 2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel