Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn 15.10.2019 nr 1.5-1/32306
Ettepanekute esitamine
Edastame Eesti Haigekassa ettepaneku nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja Eesti Haigekassa
seaduse muutmiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Maivi Parv
Juhatuse liige
Lisad: 1) Õigusaktide muutmise ettepanek ja selgitus
2) Määruse kavand
3) Memo
Gerda Mälk
[email protected]
Reet Kodu
[email protected]
Lisa 1 Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus e muutmine Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) korraldab riigihangete seaduses sätestatud alustel hangitud antiretroviirusravimite jaotamist, säilitamist ja väljastamist käesoleva seaduse § 42 2 lõike s 2 nimetatud tervishoiuteenuse osutajatele .“; 2) paragrahvi 42 lõige 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 1 ) Eesti Haigekassa eelarvest rahastatakse antiretroviirusravim ite , tuberkuloosiravim ite , mükobakterioos iravim ite , tuberkuloosi ennetamise ravimite ning tuberkuloosiravimite st, mükobakterioosiravimitest ja tuberkuloosi ennetamise ravimitest põhjustatud kõrvaltoimete leevendamiseks ja raviks kasutatavate ravimite hankimist, säilitamist, vedu ja külmahela toimimist .“; 3 ) seadust täiendatakse §-ga 42 1 järgmises sõnastuses: „ § 42 1 . R avimite loetelu (1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab antiretroviirusravimite , tuberkuloosiravimite , mükobakterioos iravimite , tuberkuloosi ennetamise ravimite ning tuberkuloosiravimite st, mükobakterioosiravimitest ja tuberkuloosi ennetamise ravimitest põhjustatud kõrvaltoimete leevendamiseks ja raviks kasutatavate ravimite (edaspidi käesolevas paragrahvis ravimid ) loetelu Eesti Haigekassa nõukogu ettepanekul . (2) R avimite loetelu kehtestamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume : 1) isiku te vajadus saada ravimit tulenevalt tervishoiuteenuse osutamisest; 2) ravimi tõendatud meditsiiniline efektiivsus; 3) ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus; 4) alternatiivsete ravimite või raviviiside olemasolu; 5) vastavus Eesti Haigekassa eelarvele. ( 3 ) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ravimite loetelu koostamise ja muutmise korra ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumide täpsema sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindaja d . ( 4 ) Haigekassa viib läbi käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud haldusmenetluse ravimite loetelu koostamiseks ja selle muutmiseks. Haigekassa kaasab menetlusse ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 3 1 kohaselt loodud ravimikomisjoni, kes annab haigekassale arvamuse ravimite loetelu koostamise või muutmise kohta. ( 5 ) Ravimitootja esitatud taotlus ravimi ravimite loetellu kandmise või loetelu muutmise kohta o n avalik teave, välja arvatud taotluse lisa või muu teave, mis võib kahjustada menetluse läbiviimise erapooletust. ( 6 ) R avimite loetellu kantakse: 1) ravimi toimeaine ja anatoomilis -terapeutiline keemiline kood (ATC kood – The Anatomical Therapeutic Chemical Classification ); 2) toimeaine sisaldus ; 3) ravimvorm; 4 ) diagnoos ; 5 ) ravimi määramise tingimused, mille eesmärk on ravimi määramise põhjendatuse ning Eesti Haigeka s sa eelarve otstarbeka kasutamise tagami ne . § 42 2 . Antiretroviirusravimite , tuberkuloosiravimite , mükobakterioosiravimite , tuberkuloosi ennetamise ravimite ning tuberkuloosiravimit est , mükobakterioosiravimitest ja tuberkuloosi ennetamise ravimitest põhjustatud kõrvaltoimete leevendamiseks ja raviks kasutatavate ravimite kättesaadavaks tegemine (1) Eesti Haigekassa hangib käesoleva seaduse § 42 1 lõikes 1 nimetatud loetelus olevaid ravimeid riigihangete seaduse alusel vastavalt vajadusele . (2) Terviseamet või haigekassa lepingupartner väljastab lepingu alusel haigekassa poolt hangitud ravimeid tervishoiuteenuse osutajale, kes on kantud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavva või o n loodud tervishoiuteenuste osutamiseks vanglas. “. Eesti Haigekassa seadus e muutmine Eesti Haigekassa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1) Haigekassa kontrollib seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas tervise edendamise, haiguste ennetamise, tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatud teenuste ja väljaantud töövõimetuslehtede ning retseptide õigsust ja põhjendatust, apteegi poolt ravimite soodustingimustel väljastamise ning apteekide ja meditsiiniseadmete müüjate poolt meditsiiniseadmete soodustingimustel väljastamise õigsust ja põhjendatust , samuti tervishoiuteenuse osutaja poolt ravimite väljastamise ja kas u tamise õigsust ja põhjendatust . Ebaõigsuse või põhjendamatuse korral on haigekassal õigus summa väljamaksmine vaidlustada või summa väljamaksmisest keelduda. Haigekassal on õigus ebaõigesti või põhjendamatult väljamakstud summa tagasi nõuda , pidada kinni järgmiste perioodide väljamaksetest või nõuda ebaõigesti või põhjendamatult väljastatud või kasutatud ravimite eest kahju hüvitamist . “; 2) paragrahvi 12 lõi get 1 täiend atakse punktiga 2 7 : „2 7 ) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku antiretroviirusravimite , tuberkuloosiravimite , mükobakterioos iravimite , tuberkuloosi ennetamise ravimite ning tuberkuloosiravimite st, mükobakterioosiravimitest ja tuberkuloosi ennetamise ravimitest põhjustatud kõrvaltoimete leevendamiseks ja raviks kasutatavate ravimite loetelu kehtestamiseks või selle muutmiseks ; ”. Selgitused NETS ja HKS muutmine Antiretroviirusravimite (edaspidi ARV-ravimid ) ja tuberkuloosiravimite näol on tegemist nakkushaiguste ennetuse ja rahvatervise seisukohast oluliste ravimitega , mille võimaldamisel kõikidele Eesti elanikele on lisaks tervisekasudele ka suur rahaline mõju. Aastal 2 019 saab antiretr oviirusravi 4500 patsienti ja Eesti HIV-leviku epidemioloogiline olukorda silmas pidades kasvab antiretroviirusravile lisanduvate patsientide arv igal aastal 300 patsiendi võrra. I gal aastal kulub antiretroviirusravimitele ja tuberkuloosiravimite soetamisele 16 miljonit eurot. Seetõttu on tähtis, et õiguslikult oleks selgelt sätestatud kord, mille alusel otsustatakse ühe või teise alternatiivse ravimi hankimise kasuks. L äbipaistvalt ja kindlaid osapooli kaasavalt tuleb kaaluda paralleelselt mitmeid aspekte nagu meditsiinilised, majanduslikud, eelarvelised jms. Seal hulgas peab olema a rusaadav, kes on nõuandja rollis ja milliseid protseduure nad nõuandvate otsuste tegemisel peavad täitma. Sisuliselt peab olema tagatud võimalikult suur analoogia muude ravimite ja tervishoiuteenuste loetelu kehtestamiseni jõudmisega. Selleks, et kehtestada antiretroviirusravimit e , tuberkuloosiravimite jt ravimite loetelu ja selle loetelu moodustamise metoodika, tuleb eelkõige lisada NETS-i vastavad volitusnorm id jm asjakohased sätted . NETS p unkt 1: NETS §-i 18, kus on loetletud Terviseameti ülesanded nakkushaiguste ennetuse, seire ja tõrje valdkonnas, täiendatakse punktiga 6, millega sätestatakse ka Terviseameti pädevus ARV-ravimite säilitamisel ja väljastamisel. Uus punkt on sõnastatud sarnaselt NETS § 18 lg 1 p-ga 3, kus on reguleeritud Terviseameti pädevus immuunpreparaatide osas ja lähtub Terviseameti olemasolevatest ülesannetest ARV-ravimite osas. NETS p unkt 2: Muudetakse NETS § 42 lõike 1 1 sõnastust selleks, et viia see kooskõlla tegeliku olukorraga. Haigekassa eelarvest rahastatakse lisaks ARV-ravimitele, tuberkuloosiravimitele ja tuberkuloosiravimitega seonduvatele kõrvaltoimeravimitele ka atüüpiliste mükob a kterite poolt põhjustatud infektsioonide raviks mükobakterioosiravimeid ning ravimeid tuberkuloosi ennetamise ks ning ka viimastest põhjustatud kõrvaltoimete leevendamiseks ja raviks mõeldud ravimeid . Kuna m ükobakterioosi raviks kasutakse samu ravimeid mis tubekuloosiravis ja need ei ole muul viisil patsiendile kättesaadavad ning samuti on ka sihtgrupi profiil sama mis tuberkuloosiravis ning ravi teostatakse tuberkuloosiarstide poolt. Sellest tulenevalt otsustati t uberkuloosiravimite hankimist koordineeriv a komisjoni ettepanekul rahastada mükobakterioosi raviks ravimeid tuberkuloosiravimite eelarvest . Muudatus on vajalik selleks, et haigekassal oleks õiguslik alus kõnealuste ravimite hankimiseks. Samuti muudetakse NETS § 42 lõike 1 1 sõnastus sarnaseks NETS § 42 lõike 1 2 sõnastusega, kus on kirjeldatud, mida rahastatakse haigekasse eelarvest vaktsiinide ja immunglobuliinide puhul. Ka eelnõus reguleeritavate ravimite puhul on nende samade etappide rahastamine haigekassa poolt vajalik. NETS p unkt 3 ja HKS punkt 2 : NETS-i täiendatakse §-ga 42 1 , mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister haigekassa nõukogu ettepanekul antiretroviirusravimite , tuberkuloosiravimite , mükobakterioos iravimite , tuberkuloosi ennetamise ravimite ning tuberkuloosiravimite st, mükobakterioosiravimitest ja tuberkuloosi ennetamise ravimitest põhjustatud kõrvaltoimete leevendamiseks ja raviks kasutatavate ravimite (edaspidi ravimid ) loetelu . Sellest tulenevalt täiendatakse ka HKS § 12 lõiget 1 punktiga 2 7 ja antakse haigekassa nõukogule vastav pädevus sarnaselt RaKS-i alusel kehtestatava haigekassa ravimite loetelu ettepaneku tegemisega (vt HKS § 12 lg 1 p 2 2 ). Kogu nimetatud paragrah vi eeskuju on RaKS § 43, milles on reguleeritud haigekassa ravimite loetelu kehtestamine ja koostamine. Põhijoontes on NETS-i viidav ravimite loetelu regulatsioon sarnane RaKS §-s 43 sätestatuga . Erinev used on peamiselt tingitud sellest, et RaKS §-s 43 sätestatud ravimite loetelu regulatsioon on ravikindlustuse keskne (s.o soodustingimustel on õigus ravimeid saada ainult isikutel, kellel on ravikindlustus), kuid NETS-s sätestatud ravimite loetellu kantud ravimitele on õigus ka isikutel, kes ei ole ravikindlustatud (NETS § 1 lõike 2 kohaselt kohaldatakse NETS-i Eesti Vabariigi territooriumil viibivale füüsilisele isikule). Samuti sätestatakse, mis tingimusi nimetatud loetelu kehtestamisel arvestatakse ja antakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile ravimite loetelu koostamise ja muutmise korra kehtestamiseks ; sätestatakse, et ravimite loetelu koostamise haldusmenetluse viib läbi haigekassa ja et haigekassa kaasab menetlusse ka RaKS § 43 lg 3 1 alusel loodu d ravimikomisjoni (vt sarnane regulatsioon RaKS § 43 lg 2 –3 1 ). Seaduse tasandil reguleeritakse sarnaselt RaKS § 43 lõikele 3 2 , et ravimitootja esitatud taotlus ravimi ravimite loetellu kandmise või muutmise kohta on avalik teave, välja arvatud taotluse lisa või muu selline teave, mis võib kahjustada menetluse läbiviimise erapooletust. RaKS § 43 lõike 5 ja 6 eeskujul sätestatakse, mis kantakse ravimite loetellu: ravimi toimeaine ja ATC-kood (s.o anatoomilis -terapeutiline keemiline kood) ; ravimi toimeaine sisaldus; diagnoosid, mille esinemisel võib ravimit isikule määrata ja muud võimalikud ravimi määramise tingimused, mille eesmärk on ravimi määramise põhjendatuse ja haigekassa eelarve otstarbeka kasutamise tagamine. NETS-i täiendatakse §-ga 42 2 , milles sätestatakse terviklikkuse huvides, et haigekassa hangib riigihangete seaduse kohaselt käesoleva seaduse § 42 1 lõikes 1 nimetatud loetelus olevaid ravimeid vastavalt vajadusele. Haigekassa viib kõnealuseid riigihankeid läbi alates 01.01.2019, kui jõustus NETS § 42 lõige 1 1 , millega sätestati, et haigekassa eelarvest rahastatakse ARV-ravimite ja tuberkuloosiravimite ning tuberkuloosiravimitega seonduvaid kõrvaltoimeravimeid. Enne seda viis vastavaid hankeid läbi Sotsiaalministeerium ja nimetatud ravimeid rahastati riigieelarvest. Haigekassa lähtub riigihangete läbiviimisel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud ravimite loetelust . Hangitavate ravimite kogused määrab haigekassa arvestades ravimite potentsiaalsete kasutajate sihtgruppide hinnangulisi suurusi. Antiretroviirusravi ja tuberkuloosiravi järjepideva kvaliteetse kättesaadavuse tagamiseks on sätestata tud uues §-s 42 2 , et ARV-ravi meid, tuberkuloosiravi meid , mükobakterioosira vimeid , tuberkuloosi ennetamise ravi meid ja tuberkuloosiravimite st, mükobakterioosiravimitest ja tuberkuloosi ennetamise ravimitest põhjustatud kõrvaltoimete leevendamiseks ja raviks kasutatavaid ravimeid tehakse patsientidele kättesaadavaks läbi TTO-de , kes kuuluvad haiglavõrgu kavva või on loodud tervishoiuteenuste osutamiseks vanglas. Säilib seni kehtiv korraldus selle erinevusega, et kõigil haiglavõrgu kavva kuuluvatel TTO-del on edaspidi võimalik neid ravimeid saada. Käesoleval ajal on nende TTO-de nimekirjad, mille kaudu kõnealuseid ravimeid isikutele kättesaadavaks tehakse määratud ARV-ravimite puhul ministri käskkirjaga ja tuberkuloosiravimite puhul Sotsiaalministeeriumi ( alates 01.01.2019 täidab lepingulisi kohustusi haigekassa ) ja Tartu Ülikooli kliinikumi vahelise lepinguga . ARV-ravimite puhul on need TTO-d viidatud käskkirja lisa 2 kohaselt järgmised: AS Lääne-Tallinna Keskhaigla; Tallinna Vangla (käskkirjas on Harku ja Murru vangla, kuid need on ühendatud Tallinna vanglaga); SA Ida-Viru Keskhaigla; SA Narva Haigla; SA Tartu Ülikooli Kliinikum; SA Pärnu Haigla ja SA Tallinna Lastehaigla. Tuberkuloosiravimite puhul on need TTO-d järgmised: AS Põlva Haigl a; AS Valga Haigla ; SA Narva Haigla ; SA Jõgeva Haigla ; SA Pärnu Haigla ; Lõuna-Eesti Haigla AS ; SA Läänemaa Haigla ; AS Järvamaa Haigla ; Kuressaare Haigla AS ; AS Rakvere Haigla ; SA Tartu Ülikooli Kliinikum ; SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (eraldi Kose ja Hiiu osakonnad) ; SA Viljandi Haigla ; SA Ida-Viru Keskhaigla ja Tallinna Vangla meditsiiniosakond . ARV-ravimite säilitamise ja TTO-desse jagamisega tegeleb Terviseamet. Käesoleva eelnõuga täpsustatakse selguse huvides ka Terviseameti vastavat ülesannet (NETS § 18 lõike 1 täiendamine punktiga 6). Haigekassa hangitud tuberkuloosiravimite käitlemise ja jaendamisega tegeleb Tartu Ülikooli K liinikum vastavalt ülalmainitud tuberkuloosiravimite hoiulepingule. Nimetatud leping kehtib kuni 31.12.2020. Haigekassa korraldab lepingu kehtivusaja lõpu lähenedes uue lepingu sõlmimise (NETS § 42 lõike 1 1 alusel). HKS p 1: Eesti Haigekassa seaduse §-i 4 lõiget 1 täiendatakse ja lisatakse haigekassa kontrollitavate aspektide hulka „ tervishoiuteenuse osutaja poolt ravimite väljastamise ja kasutamise õigsus ja põhjendatus “ (lõike esimene lause) ning täiendatakse haigekassa pädevust järgmiselt: „ nõuda ebaõigesti või põhjendamatult väljastatud või kasutatud ravimite eest kahju hüvitamist “ (lõike viimane lause). Nimetatud muudatustega peetakse silmas ARV-ravim ite , tuberkuloosiravim ite , mükobakterioos iravi mite , tuberkuloosi ennetamise ravim ite ning tuberkuloosiravimite st, mükobakterioosiravimitest ja tuberkuloosi ennetamise ravimitest põhjustatud kõrvaltoimete leevendamiseks ja raviks kasutatavate ravimite kasutamise kontrollimist ja vajadusel TTO-delt kahju hüvitise nõudmist . Olemasolev regulatsioon ei sobi nimetatud ravimite väljakirjutamise/kasutamise kontrollile, sest tegemist ei ole haigekassa ravi rahastamise lepingu raames tegutsemisega (nt van g lad ei ole ka haigekassa lepingupartnerid). HKS p 2: vt ülal NETS p 3 juures.
Lisa 2 KAVAND Eesti Haigekassa antiretroviirusravimite , tuberkuloosi ravimite , mükobakterioosiravimite , tuberkuloosi ennetamise ravimite ning tuberkuloosiravimitest, mükobakterioosiravimitest ja tuberkuloosi ennetamise ravimitest põhjustatud kõrvaltoimete leevendamiseks ja raviks kasutatavate ravimite loetelu koostamise ja muutmise kord ning loetelu kehtestamise kriteeriumide sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad töökord Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 42 2 lõike 3 alusel . 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse Eesti Haigekassa antiretroviirusravimite , tuberkuloosiravimite , mükobakterioosiravimite , tuberkuloosi ennetami se ravimite ning tuberkuloosiravimite , mükobakterioos iravimite , tuberkuloosi ennetamise ravimite ning tuberkuloosiravimite st, mükobakterioosiravimitest ja tuberkuloosi ennetamise ravimitest põhjustatud kõrvaltoimete leevendamiseks ja raviks kasutatavate ravimite loetelu (edaspidi ravimite loetelu ) koostamise ja muutmise kord. § 2. Ravimite loetelu koostamise ja muutmise loetelu menetlus Käesolevas määruses reguleeritud haldusmenetluse viib läbi Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa ) arvestades haldusmenetluse seaduse sätteid. Haigekassa kaasab menetlusse ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 3 1 kohaselt loodud ravimikomisjoni. § 3. Ravim ja R avimitootja ( 1 ) Ravimitootjaga on võrdsustatud isik, kellele on väljastatud ravimi müügiluba. ( 2 ) Ravimitootjat esindab esindusõiguslik isik või muu isik ravimitootja notariaalselt tõestatud volikirja alusel. § 4. Ravimite loetelu täiendamise korra kohaldamine (1) Käesoleva määruse 2. peatükki kohaldatakse juhtudel, kui taotletakse: 1) uue toimeaine ja manustamisviisiga ravimi kandmist ravimite loetellu; 2 ) ravimite loetellu kantud ravimile uue diagnoosi lisamist. ( 2 ) Käesoleva määruse 3. peatükki kohaldatakse ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhtudel, kui taotluse esitab Ravimiamet või Sotsiaalministeerium või algatab menetluse haigekassa. 2. peatükk Ravimite loetelu täiendamise üldinekord 1. jagu Taotlus ravimi kandmiseks ravimite loetellu § 5. Taotluse esitamine (1) Ravimi ravimite loetellu kandmise menetlus algab taotluse esitamisega haigekassale. (2) Taotluse ravimi kandmiseks ravimite loetellu esitab ravimitootja. (3) Taotlust ei saa esitada, kui sama ravimi kohta esitatud taotluse menetluse lõppemisest ei ole möödunud vähemalt kuus kuud. (4) Ravimitootja peab taotluses teatavaks tegema kõik talle teada olevad taotluse lahendamise menetluses tähtsust omavad asjaolud. § 6. Taotluse esitamine ja vorminõuded (1) Taotlus koos lisadega esitatakse elektroonilisel andmekandjal kahes identses eksemplaris Acrobat Reader või Microsoft Office tarkvaraga vaadeldavas vormingus või muul kirjalikul viisil. (2) Kui taotlus või selle lisad sisaldavad matemaatilisi mudeleid taotluses sisalduvate andmete põhistamiseks, mida ei saa kasutada modelleerimiseks Microsoft Office tarkvaraga, peab taotlusele olema lisatud modelleerimiseks sobilik tarkvara koos vajalike intellektuaalse omandi ja muude õigustega menetlusosalistele selle tarkvara kasutamiseks taotluse menetlemisel. (3) Taotluse vorm on käesoleva määruse lisas esitatud vorm. (4) Taotlus ja selle lisad esitatakse eesti keeles, välja arvatud koopiad artiklitest ja teadusuuringutest. (5) Taotluse lisad võivad olla ingliskeelsed, kui tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 141/2000 harva kasutatavate ravimite kohta (EÜT L 18, 22.01.2000, lk 1), mõistes haruldase haiguse raviks vajaliku ravimiga. § 7. Taotluse lisad (1) Taotluse lisad on: 1) ravimi kasutamisvaldkonna iseloomustus Eestis (sealhulgas patsientide arv, kasutatavad ravimeetodid, analüüs ravimi võimaliku kasutus mahu kohta kolme aasta ulatuses); 2) ravimi kasutamise oodatavad meditsiinilised tulemused (näiteks elupäästev, sümptomaatiline, elukvaliteeti parandav ja mõned teised) koos viidetega teaduspublikatsioonidele ja -uuringutele ning koopiad viidatud teaduspublikatsioonidest ja -uuringutest; 3) ravimi annustamise ning ravimi kasutamise optimaalse kestuse kirjeldus; 4) ravimi kõrvaltoimete kirjeldus ja meditsiinilis -majanduslik hinnang neile, eelkõige kõrvaltoimete mõju elukvaliteedile, ravimi optimaalseks kasutamiseks või kõrvaltoimete ennetamiseks vajalikud lisauuringud; 5) ravimi kõigi pakendite hulgimüügi ostuhinnad ning hindade muutumise prognoos kolme aasta ulatuses; 6) ravimi kasutamise farmakoökonoomiline analüüs, tuginedes käesoleva lõike punktides 2 ja 4 nimetatud andmetele ning juhindudes haigekassa veebilehel avaldatud Balti riikide juhisest ravimite farmakoökonoomiliseks hindamiseks, kulutõhususe analüüsi valikul esitatakse kulukasulikkuse analüüs, välja arvatud juhul kui esineb mõjuv põhjus sellest loobumiseks; 7) ülevaade kõikidest ravimit käsitlevatest teaduspublikatsioonidest; 8) kinnitus täiendavate andmete puudumise kohta; 9) koopia esindusõigust tõendavast dokumendist; 10) muud õigusaktides sätestatud dokumendid. (2) Ravimi kasutamise farmakoökonoomiline analüüs ei pea olema kohandatud Eesti oludele, kui tegemist on käesoleva määruse § 6 lõikes 5 viidatud haruldase haiguse raviks vajaliku ravimiga. (3) Taotluse lisad peavad vastama tegelikule olukorrale taotluse esitamise kuupäeva seisuga. Kinnitus täiendavate andmete puudumise kohta võib olla seisuga 60 päeva enne taotluse esitamist. (4) Haigekassa ja Ravimiamet võivad nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, kui need on vajalikud taotluse õigeks ja kiireks lahendamiseks. (5) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud täiendavalt nõutud andmete ja dokumentide saabumiseni haigekassale või Ravimiametile peatub menetlustähtaegade kulgemine, kuid mitte kauemaks kui 60 päevaks. Haigekassa või Ravimiamet teatab esimesel võimalusel teistele menetlusosalistele menetlustähtaegade peatumisest ja peatumise lõppemisest. § 8. Taotluse vastuvõtmine ja kontroll (1) Haigekassas kontrollitakse taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele. Puuduse esinemisel määratakse 15 päeva jooksul tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Tähtaeg ei tohi olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 60 päeva. (2) Puuduse kõrvaldamiseks tähtaja määramisest kuni ravimitootja poolt puuduse kõrvaldamiseni taotluse lahendamise menetluse tähtaja kulgemine peatub. (3) Puuduseta taotluse edastab haigekassa 15 päeva jooksul Ravimiametile. § 9. Taotluse muutmine ja tagasivõtmine (1) Ravimitootjal on õigus omaalgatuslikult taotlust muuta, esitades käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetatud taotluse lisa asendamiseks uue taotluse lisa. (2) Taotluse muutmise korral hakkavad menetlustähtajad kulgema muudatuste esitamisest. (3) Haigekassa teavitab taotluse muutmisest või selle tagasivõtmisest Ravimiametit. 2. jagu Ravimiameti ja haigekassa arvamus § 10. Ravimiameti arvamus (1) Ravimiamet koostab 30 päeva jooksul alates taotluse Ravimiametisse saabumisest kirjaliku arvamuse taotluse kohta. (2) Arvamuse koostamisel võib Ravimiamet kasutada koosseisuväliseid eksperte. Eksperte ei avalikustata. (3) Ravimiamet edastab oma arvamuse viivitamatult haigekassale ja ravimitootjale. § 11. Ravimiameti arvamuse kriteeriumid (1) Ravimiamet lähtub oma arvamuses järgmistest kriteeriumidest: 1) ravimi kasutamise aluseks oleva haiguse iseloomustus ja levimus, farmakoteraapia osatähtsus haiguse ravimisel ning teiste ravimite ja raviviiside olemasolu ; 2 ) ravimi teaduslikult tõestatud efektiivsus, sealhulgas võrrelduna teiste ravimite ja raviviisidega; 4) ravimi teaduslikult tõestatud ohutus, sealhulgas võrrelduna teiste ravimite ja raviviisidega; 5) ravimi optimaalne annustamine ja kasutamise kestus ning vajadus saada ravi käigus teisi ravimeid ja ravi- või diagnostilisi protseduure, sealhulgas võrrelduna teiste ravimite ja raviviisidega; 6) andmed taotletava ravimi ja teiste sama haiguse korral kasutatavate ravimite kasutamise kohta Eestis ja teistes riikides; 7) ravimi väär- ja liigkasutamise võimalikkus ja tagajärjed; 8) ravimi kasutusele piirangute seadmise vajalikkus ja võimalikkus ravimi ratsionaalse kasutamise tagamiseks. (2) Ravimiamet tugineb taotluses toodud ning muudele teaduslikele, sealhulgas epidemioloogilistele, statistilistele ja kliinilistele andmetele. § 12. Haigekassa arvamus (1) Haigekassa koostab 30 päeva jooksul alates Ravimiameti arvamuse saabumisest kirjaliku arvamuse taotluse kohta. (2) Arvamuse koostamisel võib haigekassa kasutada koosseisuväliseid eksperte. Eksperte ei avalikustata. (3) Haigekassa edastab oma arvamuse viivitamatult ravimitootjale. § 13. Haigekassa arvamuse kriteeriumid (1) Haigekassa lähtub oma arvamuses järgmistest kriteeriumidest: 1) andmed taotletava ravimi ja teiste sama haiguse korral kasutatavate ravimite ja raviviiside soodustamise ja kasutamise kohta Eestis ja teistes riikides; 2) ravimi kasutamise majanduslik põhjendatus, sealhulgas võrreldes teiste ravimite ja raviviisidega ravimi kasutamise aluseks oleva haiguse puhul; 3) ravimi väär- ja liigkasutamise võimalikkus ja majanduslikud tagajärjed; 4) ravimi kasutusele piirangute seadmise vajalikkus ravimi majanduslikult põhjendatud kasutamise tagamiseks; 5) ravimi kasutuse mahu prognoos . (2) Haigekassa tugineb taotluses toodud ning muudele teaduslikele, sealhulgas epidemioloogilistele, statistilistele ja kliinilistele andmetele. 3. jagu T aotluse menetlus ravimikomisjonis § 14. Ravimikomisjoni töökord Ravimikomisjoni (edaspidi komisjon ) töökorrale kohaldatakse ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 3 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatut. § 15. Ravimikomisjoni arvamus (1) Komisjon lähtub arvamuse andmisel nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 42 1 lõikes 2 ning käesoleva määruse § 11 lõikes 1 ja § 13 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidest. (2) Komisjoni arvamus peab olema motiveeritud, kirjalik ja põhjendatud. Komisjoni arvamus võib olla tingimuslik. Põhjenduses tuleb ära märkida ravimitootja ning kolmanda isiku arvamuse ja vastuväidete arvestamata jätmise kaalutlused. (3) Kui komisjoni arvamuse järgimine tingiks haigekassa kulude suurenemise või rahaliste vahendite ümberjaotamise, tuleb arvamuses märkida rahalised arvestused, mis näitavad ära täiendavate kulude katmise või rahaliste vahendite ümberjaotamise viisi haigekassa ravimite eelarve piires. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud komisjoni arvamus oli tingimuslik ravimi hinna osas ning ravimitootja soovib tingimust täita, peatub taotluse lahendamise menetluse tähtaja kulgemine kuni hinna ja allahindlus protsendi edastamiseni ravimitootjale. (5) Komisjoni arvamus edastatakse ravimitootjale viivitamatult. 4. jagu Taotluse menetlus haigekassas § 16 . Taotluse lahendamine (1) Haigekassa juhatus, arvestades ravimikomisjoni arvamust, lahendab taotluse 180 päeva jooksul alates taotluse esitamisest haigekassale, arvestamata päevi, mille jooksul haldusmenetluse tähtaja kulgemine oli õigusaktides sätestatud alustel ja korras peatunud. (2) Taotluse lahendamisel arvestab haigekassa nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 42 1 lõikes 2 ning käesoleva määruse § 11 lõikes 1 ja § 13 lõikes 1 nimetatud kriteeriumidega. (3) Haigekassa juhatus võib otsuse teha arvestades järgmisi kõrvaltingimusi : 1) õigus otsust muuta, kui selgub, et on ilmnenud teave ravimi uute omaduste või väärkasutuse kohta; 2) õigus otsust muuta, kui ravimitootja taotluses esitatud hind on muutunud , või ei ole täitnud otsusega seotud lisakohustust; 3) ravimi määramise piirang ainult vastava eriala arstide poolt; 4) vanuseline piirang patsientide suhtes, kellele ravimit määratakse; 5) meditsiinilistest kriteeriumidest lähtuvad piirangud; 6) ravimi määramise kestuse ajalised piirangud. (4) Haigekassa edastab otsuse viivitamatult ravimitootjale ja Sotsiaalministeeriumile § 17 . Ravimite loetelu täiendamine Kui haigekassa juhatuse otsus, millega rahuldati ravimitootja taotlus, ei ole seaduses sätestatud korras ja tähtajal vaidlustatud, arvatakse ravim haigekassa nõukogu ettepanekul hiljemalt kuue kuu jooksul alates vaidlustamise tähtaja möödumisest ravimite loetellu. 3. peatükk Ravimite loetelu muutmise lihtsustatud kord § 18 . Taotluse esitamine (1) Ravimi ravimite loetelusse kandmise lihtsustatud menetlus algab taotluse esitamisega haigekassale. (2) Taotluse esitamisele kohaldatakse käesoleva määruse §-de 5 ja 6 sätteid, võttes arvesse käesoleva määruse § 4 lõikes 3 sätestatut. § 19 . Sätete kohaldamine (1) Taotluse vastuvõtmisele, kontrollile, läbi vaatamata jätmisele, muutmisele ja tagasivõtmisele kohaldatakse käesoleva määruse §-de 8 ja 9 sätteid. (2) Puudustega taotlust ei edastata Ravimiametile. Taotluse muutmisele ja tagasivõtmisele ei kohaldata käesoleva määruse § 9 lõikes 3 sätestatut. § 2 0 . Taotluse lahendamine (1) Haigekassa juhatus lahendab taotluse ja teeb otsuse 90 päeva jooksul alates taotluse esitamisest, arvestamata päevi, mille jooksul haldusmenetluse tähtaja kulgemine oli õigusaktides sätestatud alustel ja korras peatunud. (2) Taotluse lahendamisel arvestab haigekassa nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 42 1 lõikes 2 nimetatud kriteeriumidega. ( 3 ) Haigekassa juhatus võib otsuse teha arvestades käesoleva määruse § 16 lõikes 3 sätestatud kõrvaltingimusi . ( 4 ) Enne taotluse lahendamist võib haigekassa koostada põhjaliku arvamuse käesoleva määruse §-des 12 ja 13 sätestatud korras ning tingimustel ja küsida arvamust Ravimiametilt ning komisjonilt. ( 5 ) Taotluse lahendamisel võib haigekassa küsida taotlejalt täiendavaid selgitusi. ( 6 ) Haigekassa võib esitada taotluse arvamuse avaldamiseks komisjonile, kui: 1) taotluse rahuldamine võib põhjustada haigekassa kulude suurenemise üle haigekassa eelarves ravimite h ankimiseks ettenähtud kulude; 2) tegemist on Eesti ravimipoliitika jaoks põhimõttelist tähtsust omava otsustusega. ( 7 ) Haigekassa otsusele ja ravimite loetelu täiendamisele kohaldatakse käesoleva määruse §-de 16 ja 17 sätteid. § 2 1 . Taotluse menetlemine komisjonis Taotluse menetlemisele komisjonis kohaldatakse käesoleva määruse 2. peatüki 3. jao sätteid. 4. peatükk Ravimi väljaarvamine ravimite loetelust, ravimi kasutamise piirangute kehtestamine või muutmine § 2 2 . Taotluse esitamine ja nõuded taotlusele (1) Ravimi ravimite loetelust väljaarvamise, ravimi kasutamise piirangute kehtestamise või muutmise menetlus algab taotluse esitamisega haigekassale. (2) Taotluse võib esitada iga ravimitootja, Ravimiamet või muu huvitatud isik. Menetluse võib algatada haigekassa. (3) Taotlus esitatakse elektrooniliselt või muul kirjalikul viisil. (4) Ravimi ravimite loetelust väljaarvamise, ravimi kasutamise kõrvaltingimuste kehtestamise või muutmise vajalikkust peab põhjendama lähtudes nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 42 1 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest. § 2 3 . Toimingud taotluse saamisel (1) Haigekassa küsib viivitamatult pärast ravimi ravimite loetlust väljaarvamise , ravimi kasutamise piirangute kehtestamise või muutmise menetluse algatamist ravimitootjalt, kelle ravimi osas oli taotlus esitatud, Ravimiametilt arvamust koos kirjalike tõenditega nimetatud ravimi ravimite loetelust väljaarvamise, ravimi kasutamise kõrvaltingimuste kehtestamise või muutmise põhjendatuse kohta. (2) Ravimiametit menetlusse ei kaasata ja haigekassa kirjalikku arvamust ei koosta, kui ravimi loetelust väljaarvamise menetlus on algatatud järgmistel põhjustel: 1) ravimit ei turustata või ravimi müügiloa kehtivus on lõppenud; 2) ravimi hind ületab enam kui kahekordselt selle ravimgrupi kõigi teiste sa rnaste toimeaine te ja manustamisviisiga ravimite hindasid; 3 ) ravimi väljakirjutamise piirangute kehtestamine või muutmine tuleneb vajadusest ühtlustada sama või samaväärset toimeainet sisaldavate ravimite kasutamise piiranguid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudes märgitakse asjaolud, mille kohta arvamust soovitakse ning tähtaeg arvamuse andmiseks, arvestades nõude täitmise mahukust ja keerukust. § 2 4 . Haigekassa, Ravimiameti ja ravimitootja arvamus (1) Haigekassa ja Ravimiamet võivad esitada ühisarvamuse . (2) Haigekassa ja Ravimiamet võivad kaasata eksperte. Eksperte ei avalikustata. (3) Kui ravimitootja ei ole tähtaegselt arvamust esitanud, loetakse ta ravimi väljaarvamist ravimite loetelust , ravimi kasutamise piirangute kehtestamist või muutmist toetavaks. § 2 5 . Sätete kohaldamine (1) Ravimi ravimite loetelust väljaarvamise, ravimi kasutamise piirangute kehtestamise või muutmise menetlusele kohaldatakse käesoleva määruse 2. peatüki 3. jao, välja arvatud § 2 3 lõikes 2 toodud juhtudel. (2) Taotluse lahendamisele ja ravimite loetelu muutmisele kohaldatakse käesoleva määruse §-de 16 ja 17 sätteid. (3) Vähim aeg ravimi väljaarvamiseni ravimite loetelust ravimi müügiloa kehtivuse lõppemise tõttu on kolm kuud nimetatud ajast alates. Lisa 1 TAOTLUS RAVIMI KANDMISEKS RAVIMITE LOETELLU Taotlus ravimi kandmiseks ravimite loetellu Loetelusse Vastuvõtmise kuupäev ja registreerimisnumber 1. Ravimitootja : Nimi : Aadress : Telefon : E- posti aadress : Faks : 2. Kohaliku esindaja kontaktandmed : 3. Ravimpreparaadi nimetus : 4. Toimeaine ( te ) nimi ( rahvusvaheline mittekaubanduslik nimetus ): 5. Ravimi ATC klassifikatsiooni kood : 6. Ravimvorm , toimeaine ( te ) sisaldus , pakendi ( te ) suurus , pakendikood : 7. Taotletav näidustus : 8. Müügiloa number ja selle väljastamise kuupäev : 11. Taotluse lühike põhjendus : 12. Võimalikud alternatiivsed raviviisid ja ravimid taotletaval näidustusel : 13. Ravimpreparaadi hulgimüügi ostuhind E uroopa Keskpanga päevakursi alusel eurodes Euroopa Liidu liikmesriikides , kus ravimit turustatakse : 14. Andmed ravimi nimede kohta punktis 13 nimetatud riikides : 1 5 . Informatsioon ravimi müügimahu kohta Eestis 3 eelneval aastal ( märkida igal kalendriaastal eraldi ): 1) ............................................................ 2) ............................................................ 3) ............................................................ 1 6 . Informatsioon ravimi jõudmise kohta hulgimüüki ( kui ravimit pole varem reaalselt Eestis turustatud ): 1 7 . Ravimi kasutamise mahu prognoos : 1) käesoleval aastal 2) järgmisel aastal 3) ülejärgmisel aastal 1 8 . Taotlusega esitatud täiendavate dokumentide loetelu ( näidata asukoht dokumentatsioonis või esitamata jätmise põhjus ): 1) 2) 3) 4) 5) 6) 7)
Lisa 3 MEMO Kellele: Sotsiaalministeerium Kellelt: Eesti Haigekassa Pealkiri Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmine Kuupäev: 15 .10.2019 Eesmärk Algatada õigusloomeprotsess, mis seaks a ntiretroviirusravimite (edaspidi ARV-ravimid ), tuberkuloosiravimite, mükobakterioosiravimite , tuberkuloosi ennetamise ravimite ning tuberkuloosiravimitest, mükobakterioosiravimitest ja tuberkuloosi ennetamise ravimitest põhjustatud kõrvaltoimete leevendamiseks ja raviks kasutatava te ravim ite (edaspidi TB-ravimid ) hankimise ja patsientideni jõudmise selgemasse raamistikku. Ülevaade ARV - ja tuberkuloosiravi korraldusest Aastal 2019 saab ARV-ravim e id 4500 patsienti ja Eesti HIV-leviku epidemioloogili st olukorda silmas pidades kasvab antiretroviirusravile lisanduvate patsientide arv igal aastal 300 patsiendi võrra. 31.12.2018 seisuga sai tuberkuloosiravi 145 patsienti sh retsidiiv-ja korduvravijuhud ja prognoositult väheneb patsientide üldarv ligikaudu 30 % võrra perioodil 2019-2020. Kuigi tuberkuloosi patsientide langus trend on jätkuv, on endiselt probleem multiresistentsete tuberkuloosihaigete kõrge osakaal (2018. aastal moodustas ligikaudu 21% tuberkuloosi patsientide üldarvust ja prognoositult jääb samale tasemele ka perioodil 2019-2020). Igal aastal kulub ARV-ravimi te ja TB-ravimi te soetamisele u 16 miljonit eurot. EHK soetab läbi riigihangete kokku 23 ARV-ravimit ja 37 TB-ravimi t sh 8 kõrvaltoimeravimit, 2 tuberkuloosi ennetamise ravimit ja 6 mükobakterioosiravimit . Hetkel tuleb s isend A RV -ravimite ja TB-ravimi te hankimiseks Rahvastiku Tervise Arengukavast, tervise- ja tööm inistri k äskkirjast nr 129 „ Antiretroviirusrav i mite ja vaktsiinide vastuvõtmine, hoiustamine, väljastamine ning sellekohase arvestus ja aruandlus Terviseametile“ ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 42 lõike st 1 1 , mille kohaselt rahastatakse haigek a ssa eelarvest ARV- ravimeid ja TB-ravim e i d. Probleemi kirjeldus Hetkel puudub üh e selt mõistetav õiguslik regulatsioon ARV-ravimi te ja TB-ravimi te hankimise, säilitamise, transpordi kor ralduse ja patsientidele jagamise kohta . Samuti ei ole õiguskindlalt reguleeritud, millistel raviasutustel on õigus saada EHK rahastatud ja hangitud ARV- ja TB-ravimeid (seni on need TTO-d nimetatud kas ministri käskkirjas (ARV-ravimid) või SoM -SA TÜK lepingus ( TB-ravimid ) ) . Muudatusvajadused on järgmised : ARV - ja TB - ravimite loetelu moodustamine ja muutmine : Hetkel pole reguleeritud, kuidas hangitavate ravimite valik tehakse ja see tekitab kahtlusi ausas konkurentsis. Vajadus luua seaduslik regulatsioon hangitavate ARV - ja TB - ravimite loetelu moodustamiseks ja muutmiseks, kus on muuhulgas sätestatud ravimitootjate taotluse esitamise ja menetlemise kord. ARV - ja TB - ravimite väljastamine : Vajadus luua regulatsioon, mis sätestab raviasutuste ringi, kellel on õigus EHK rahastatud ja hangitud ARV - ja TB - ravimeid saada ja millistele patsiendile jagada koos sellekohase aruandluse pidamise korraga. Tänases olukorras võib iga erakapitalil loodud kliinik või nõustamiskabinet tulla vastavaid ravimeid küsima . N äiteks 2014. a kaebas erakapitalil loodud Linda Kliinik Sotsiaalministeeriumi kohtusse ja nõudis ARV ravimite kliinikule väljastamist: kohtuasja nr 3-13-70052/39 ARV - ja TB - ravimite hoiustamine ja transport : Reguleerida õiguslikult ARV - ja TB - ravimite nõuetekohase ladustamise ja ravikeskustesse transpordi rahastamise eest vastutav asutus . Kuna ravimite transportimisel Terviseametist TTO-desse puudub kindel vastutaja ja teenusepakkuja, siis teostavad ravimite transporti TTO-d ise. Puudub ülevaade ravimite liikumisest ja kvaliteedi säilimisest transpordi käigus . Vältimaks suurt majanduslikku kahju peaksid ravimid olema transpordi tud ravimite transporti pakkuva kullerfirma poolt, kes tagab ravimite nõuetekohase transpordi ja ka kindlustuse transpordi vältel . ARV - ravimite kasutuse jälgimine : Luua eeldus üht s e süsteem i juurutamiseks ravimite ratsionaalse kasutamise jälgimiseks alates hetkest, kui ravimid liiguvad Terviseameti kesklaost TTO-desse , et parandada ARV-ravi nõuetest kinni pidamist (ravimitele väljakirjutamise tingimused sarnaselt soodusravimitega, ravimite määramine ainult läbi digiretsepti jms). Hetkel esineb olukord, kus alates hangitud ravimi väljastamisest TA laost, ei saa EHK nende liikumist monitoorida , täpne info on vaid mitte-elektroonselt ravikeskustes (vihikutes ja infosüsteemides, mis omakorda on keskuseti erinevad). Igal kuul väljastatakse kesklaost umbes 1,33 miljoni euro eest ravimeid, mille edasist liikumist EHK täpselt ei tea ning kontrollida ei suuda.