Olev Silland
Narva Haigla SA Teie 15.10.2019 nr 2-1.1/1861/
[email protected] Meie 29.10.2019 nr 2-3.9/2538-2
Vastus päringule
Lugupeetud Olev Silland
Pöördusite Sotsiaalministeeriumi (edaspidi rakendusasutus) poole 15.10.2019. a seoses
Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevusest 2.4.2 rahastatava projektiga nr 2014-
2020.2.04.17-0057 „SA Narva Haigla Tervisekeskus“. Soovite meie arvamust üldarstiabi
osutajatega sõlmitud eellepingute osas.
Tunnustame haiglat ja Teid isiklikult, et olete kaalumas projekti jätkamist. Arvestades
esmatasandi tervishoiu olukorda Narva linnas, kus üldarstiabi osutatakse 22 erineval
aadressil ja väga erinevas seisukorras taristutel ning perearstide keskmine vanus on ~ 60
aastat, on piirkonnas väga vajalik veel ühe piisava suurusega nüüdisaegse tervisekeskuse
loomine, kuhu tulevikus sooviksid tulla tööle ka noored perearstid ja muud esmatasandi
spetsialistid.
Omavalitsuse loodud sihtasutusena on Narva Haigla parim valik uue taristu loojana ja ka
tulevikus Narva inimestele esmatasandi ja eriarstiabi koostöös integreeritud teenuste
pakkujana. Seega püüame järgnevate selgitustega oma pädevuse piires igati toeks olla.
Juhime ühtlasi tähelepanu, et tervise- ja tööministri 13.03.2018. a määruse nr 5
„Tervisekeskuste kaasajastamine“ (edaspidi meetme määrus) jõustumisega tunnistati
kehtetuks tervise- ja tööministri 12. augusti 2015. a määrus nr 36 „Esmatasandi
tervisekeskuste kaasajastamine”. Seega juriidilise alusena tuleb küsimuste lahendamisel
lähtuda kehtivast meetme määrusest ja teistest kehtivatest õigusaktidest.
Järgnevalt vastame Teie küsimustele meetme määrusele tuginedes.
1. Kas arstide poolt SA-ga Narva Haigla allkirjastatud eelleping on perearstide obligatoorne
kohustus töötamaks tervisekeskuses?
Eellepingute osas saame esitatud teabe põhjal vaid üldistatult öelda, et eelleping on
kahtlemata mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi ka VÕS) § 33 lg-le 1 on eelleping kokkulepe,
millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud
tingimustel. Eellepingu sisuks on kohustus sõlmida põhileping, st eelleping sõlmitakse
olukorras, kus esineb faktilisi või õiguslikke takistusi, mis ei võimalda põhilepingut kohe
sõlmida. Antud juhul seisneb takistus selles, et ruume, mille osas pooled kohustuvad
üürilepingu sõlmima, ei ole eellepingu sõlmimise ajal olemas. Samas on mõlemal poolel
lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt õigus lepingust taganeda.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Lepingust, st ka eellepingust taganemise tingimused ja kord on sätestatud
võlaõigusseaduses. Vastavalt VÕS § 116 lg-le 1 võib lepingupool üldjuhul lepingust
taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline
lepingurikkumine). See, kas konkreetsest asjaoludest lähtuvalt on lepingust tagamine
õiguspärane või mitte, eeldab juhtumi õiguslikku analüüsi.
Eellepingu rikkumisest tulenevat vastutust seadus otsesõnu ei reguleeri. Teoreetiliselt
võib eristada lähenemist, kus otsustava tähtsusega on küsimus, kas eellepingus sisaldub
lihtsalt poolte tahe asuda pidama lepinguläbirääkimisi või kajastab eelleping juba kõiki
olulisi lepingutingimusi. Eellepingu rikkumise puhul on võimalik, seetõttu nõuda kas
lepingu täitmist või kahju hüvitamist. Esimest on üldjuhul võimalik nõuda, kui eellepingus
on põhilepingu tingimused niivõrd selgelt sätestatud, et põhilepingu sõlmimine on
võimalik. See, kas kirjale lisatud eelleping sisaldub juba olulisi lepingutingimusi, eeldab
õiguslikku analüüsi. Vastava siduva hinnangu saab vajadusel anda kohus.
Seega kokkuvõtlikult kohustab sõlmitud ja kehtiv eelleping teist lepingupoolt sõlmima
üürilepingu eellepingus toodud tingimustel. Samas juhul, kui teine lepingupool on
esitanud eellepingust taganemise avalduse, sõltub juhtumi asjaoludest, kas taganemine
oli õiguspärane ning kas on alust eellepingust taganenud poolele lepingust tuleneva
(üürileping sõlmimise) kohustuse täitmise või kahjunõude esitamiseks.
Rõhutame, et vastus on antud andmise hetkel meie parima teadmise ning esitatud
materjalide kohaselt, kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ei ole meile teada.
Seetõttu soovitame õigusliku analüüsi koostamisel konsulteerida advokaadiga.
2. Kas võib lugeda neid perearste, kes esialgu allkirjastasid eellepingu ning pärast lepingu
üles ütlesid tervisekeskuse osalejateks nende tahte vastaselt?
Kui tegemist on kehtivast eellepingust taganemisega või tulevikus lepingu sõlmimisest
keeldumisega (sh kui antud tegevust ei ole vaidlustatud) ei saa eellepingu ülesöelnud
üldarstiabi äriühingute kaudu töötavaid perearste nende tahte vastaselt tervisekeskuses
osalejatena arvestada.
18.04.2019. a projektist loobumise taotluses tõite välja, et 41-st Narva teeninduspiirkonna
perearstist 38 on kirjalikult kinnitanud, et ei ole nõus Narva Haigla esmatasandi
tervisekeskuse projektis osalema, lisaks veel üks perearst, kes on seotud Sillamäe
tervisekeskuse projektiga. Rakendusasutusel on olemas ka info perearstidest, kes on
oma nimistutest loobunud. Eeltoodud infot käsitleb rakendusasutus tõesena ning
varasemate eellepingute kehtivuse kinnitamiseks tuleks Narva Haiglal projektiga
jätkamise korral esitada täiendavaid tõendeid.
Kuna osa neist perearstidest olid toetuse taotlemise eel valmis tervisekeskusega
ühinema (sh sõlminud eellepingu), soovitame perearstidega veelkord suhelda ning
selgitada välja, mis muutunud otsuse põhjustas.
3. Millised tagajärjed vastuse meetmetena on võimalikud SA Narva Haigla jaoks sellisel
juhul, kui rajatud tervisekeskuses hakkab töötama vähem arste, kui see on nõutav
projekti järgi?
Selleks, et saaksite projekti pikenemiseks muudatustaotluse esitada ja see menetlusse
võetaks, peate rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu esitama allkirjastatud
avalduse, et soovite 18.04.2019. a projektis loobumise taotluse tagasi võtta ja projekti
rakendamisega jätkata.
Vastavalt meetme määruse § 2 lg 1 p-le 2 on esmatasandi tervisekeskus Narva linnas
taristu, kus üldarstiabi osutatakse vähemalt kuue nimistuga perearsti poolt vähemalt 9000
3
isikule. Rakendusüksuse (Rahandusministeerium, alates 01.09.2018 Riigi Tugiteenuste
Keskus) 21.04.2017. a otsuse nr 024 alusel on projekti eesmärk rekonstrueerida ruumid
7 perearstile, 14 pereõele, koduõele, ämmaemandale, füsioterapeudile ning kolmele
eriarstile taastusravi, oftalmoloogia ja dermatoveneroloogia osutamiseks. Projekti
abikõlblikkuse lõppkuupäev on 31.12.2019 ja taotletud toetuse summa 703 221 eurot.
Kuna projekteerimise ega ehitustöödega pole alustatud, on kõigi eelduste kohaselt
projekti jätkamiseks vaja projekti lõpptähtaega pikendada. Selleks tuleb
rakendusüksusele esitada otsuse nr 024 muutmise avaldus, mille raames peate esitama
ka uued üldarstiabi osutajatega sõlmitud eellepingud (või varem ülesöeldud eellepingute
kehtivust tõendavad materjalid), et tõendada meetme määruse § 2 lg 1 p-s 2 ning § 12 lg
4 sätestatud tingimuste täitmist. Seda seetõttu, et rakendusasutusele ja -üksusele
teadaolevalt ei ole täna projektiga planeeritud perearsti nimistute arv tagatud. Selgitame,
et kuigi projekt on planeeritud 7 perearsti nimistule on projekti jätkamiseks ja lõpptähtaja
pikendamiseks vajalik eellepingutega tagada vähemalt 6 perearsti nimistu olemasolu.
Kui otsustate projekti elluviimisega jätkata, sh esitate puuduolevad eellepingud, ning
projekti lõpptähtaega pikendatakse, on teil toetuse saajana meetme määruse § 26 lg-st 7
tulenevalt kohustus projektiga planeeritud teenused tagada hiljemalt 3 kuu jooksul pärast
kasutusloa väljastamist. Lisaks on kõikidel toetuse saajatel meetme määruse § 26 lg 1 p-
st 7 lähtuvalt kohustus tagada 20 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse tähtaja
lõppemisest tervisekeskuse eesmärgipärane kasutamine vastavalt taotluse rahuldamise
otsusele, välja arvatud juhul, kui teenuste mitteosutamine on kooskõlastatud
rakendusasutusega. Rakendusasutus kooskõlastab või ei kooskõlasta nõusoleku
andmist tuginedes kehtivatele õigusaktidele, võttes arvesse projekti olukorda ja
nõusoleku taotluses välja toodud põhjendusi. Rakendusasutusega kooskõlastamise
kohustus võimaldab arvestada iga projekti iseärasustega, sh peavad esitatud
põhjendused olema adekvaatsed. Selgitame, et alla 6 perearsti nimistuga Narva linnas
asuv esmatasandi tervisekeskus ei ole abikõlblik.
4. On olemas kõrge tõenäosus, et 1 ruutmeetri hind nende kontorite kasutamise eest, mis
on perearstidel juba olemas, on madalam kui uues tervisekeskuses: ehituse
amortisatsiooni kulusid juba ei ole, registratuuri ja garderoobi kulusid samuti ei ole.
Tervisekeskuses aga plaanitakse haiglaga ühine registratuuri ja garderoobi kasutamine,
mis suurendab rendi hinda. Kas Teie arvates peab hüvitama perearstidele ruutmeetri
hinna vahe tervisekeskuse kallimate pindade kasutamise eest?
Rendihind kujuneb rendile andja ja rendile võtja kokkuleppe tulemusel. Ruumikulud on
nimistuga töötavale perearstile arvestatud baasrahasse. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse
määruse nr 54 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ § 3 lg-st 2 on baasraha
tervisekeskuses kinnitatud nimistuga töötavale perearstile 3952,53 eurot kalendrikuus
(kood 3092). Ülejäänud perearstidele on baasraha suurus 1651,25 eurot kalendrikuus.
Tervisekeskus viidatud määruse nr 54 mõistes on ühtses taristus üldarstiabi osutav
juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kui selles osutab üldarstiabi vähemalt kolm
nimistuga perearsti, kelle nimistute suurus kokku on vähemalt 4500 isikut, täidetud on
tervise- ja tööministri 29. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 163 sätestatud ruuminõuded
ning seal osutatakse ka ämmaemanda iseseisva vastuvõtu-, füsioteraapia- ja
koduõendusteenust. Viidatud 2,4 korda kõrgemat baasraha, mis katab tervisekeskuse
ruumide kulu, saab tervisekeskuses töötav perearst juhul, kui on täidetud 19.01.2007. a
määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt
ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ §
41 lg-s 1 kehtestatud nõuded.
Eeltoodut kokku võttes rõhutame veelkord Narva Haigla juurde planeeritava esmatasandi
tervisekeskuse vajalikkust ning loodame, et selgitustest on abi. Oleme ka edaspidi valmis
oma pädevuse piires igakülgset nõu ja abi pakkuma.
4
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisaadressaat:
Narva Linnavalitsus
Marilin Sternhof 626 9136
[email protected]