dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus päringule

Sotsiaalministeerium · 29. oktoober 2019
Viit
2-3.9/2538-2
Registreeritud
29. oktoober 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Narva Haigla SA, Narva Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-3.9 Perioodi 2014-2020 prioriteetse suuna 2 "Sotsiaalse kaasatuse suurendamine" tegevusete ERF dokumendid
Toimik
2-3.9/027
Vastutaja
Marilin Sternhof (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎2-3.92538-2 29.10.2019 Väljaminev kiri.bdoc223 KB

Sisu (failidest)

Olev Silland Narva Haigla SA Teie 15.10.2019 nr 2-1.1/1861/ [email protected] Meie 29.10.2019 nr 2-3.9/2538-2 Vastus päringule Lugupeetud Olev Silland Pöördusite Sotsiaalministeeriumi (edaspidi rakendusasutus) poole 15.10.2019. a seoses Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevusest 2.4.2 rahastatava projektiga nr 2014- 2020.2.04.17-0057 „SA Narva Haigla Tervisekeskus“. Soovite meie arvamust üldarstiabi osutajatega sõlmitud eellepingute osas. Tunnustame haiglat ja Teid isiklikult, et olete kaalumas projekti jätkamist. Arvestades esmatasandi tervishoiu olukorda Narva linnas, kus üldarstiabi osutatakse 22 erineval aadressil ja väga erinevas seisukorras taristutel ning perearstide keskmine vanus on ~ 60 aastat, on piirkonnas väga vajalik veel ühe piisava suurusega nüüdisaegse tervisekeskuse loomine, kuhu tulevikus sooviksid tulla tööle ka noored perearstid ja muud esmatasandi spetsialistid. Omavalitsuse loodud sihtasutusena on Narva Haigla parim valik uue taristu loojana ja ka tulevikus Narva inimestele esmatasandi ja eriarstiabi koostöös integreeritud teenuste pakkujana. Seega püüame järgnevate selgitustega oma pädevuse piires igati toeks olla. Juhime ühtlasi tähelepanu, et tervise- ja tööministri 13.03.2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“ (edaspidi meetme määrus) jõustumisega tunnistati kehtetuks tervise- ja tööministri 12. augusti 2015. a määrus nr 36 „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine”. Seega juriidilise alusena tuleb küsimuste lahendamisel lähtuda kehtivast meetme määrusest ja teistest kehtivatest õigusaktidest. Järgnevalt vastame Teie küsimustele meetme määrusele tuginedes. 1. Kas arstide poolt SA-ga Narva Haigla allkirjastatud eelleping on perearstide obligatoorne kohustus töötamaks tervisekeskuses? Eellepingute osas saame esitatud teabe põhjal vaid üldistatult öelda, et eelleping on kahtlemata mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi ka VÕS) § 33 lg-le 1 on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Eellepingu sisuks on kohustus sõlmida põhileping, st eelleping sõlmitakse olukorras, kus esineb faktilisi või õiguslikke takistusi, mis ei võimalda põhilepingut kohe sõlmida. Antud juhul seisneb takistus selles, et ruume, mille osas pooled kohustuvad üürilepingu sõlmima, ei ole eellepingu sõlmimise ajal olemas. Samas on mõlemal poolel lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt õigus lepingust taganeda. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Lepingust, st ka eellepingust taganemise tingimused ja kord on sätestatud võlaõigusseaduses. Vastavalt VÕS § 116 lg-le 1 võib lepingupool üldjuhul lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). See, kas konkreetsest asjaoludest lähtuvalt on lepingust tagamine õiguspärane või mitte, eeldab juhtumi õiguslikku analüüsi. Eellepingu rikkumisest tulenevat vastutust seadus otsesõnu ei reguleeri. Teoreetiliselt võib eristada lähenemist, kus otsustava tähtsusega on küsimus, kas eellepingus sisaldub lihtsalt poolte tahe asuda pidama lepinguläbirääkimisi või kajastab eelleping juba kõiki olulisi lepingutingimusi. Eellepingu rikkumise puhul on võimalik, seetõttu nõuda kas lepingu täitmist või kahju hüvitamist. Esimest on üldjuhul võimalik nõuda, kui eellepingus on põhilepingu tingimused niivõrd selgelt sätestatud, et põhilepingu sõlmimine on võimalik. See, kas kirjale lisatud eelleping sisaldub juba olulisi lepingutingimusi, eeldab õiguslikku analüüsi. Vastava siduva hinnangu saab vajadusel anda kohus. Seega kokkuvõtlikult kohustab sõlmitud ja kehtiv eelleping teist lepingupoolt sõlmima üürilepingu eellepingus toodud tingimustel. Samas juhul, kui teine lepingupool on esitanud eellepingust taganemise avalduse, sõltub juhtumi asjaoludest, kas taganemine oli õiguspärane ning kas on alust eellepingust taganenud poolele lepingust tuleneva (üürileping sõlmimise) kohustuse täitmise või kahjunõude esitamiseks. Rõhutame, et vastus on antud andmise hetkel meie parima teadmise ning esitatud materjalide kohaselt, kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ei ole meile teada. Seetõttu soovitame õigusliku analüüsi koostamisel konsulteerida advokaadiga. 2. Kas võib lugeda neid perearste, kes esialgu allkirjastasid eellepingu ning pärast lepingu üles ütlesid tervisekeskuse osalejateks nende tahte vastaselt? Kui tegemist on kehtivast eellepingust taganemisega või tulevikus lepingu sõlmimisest keeldumisega (sh kui antud tegevust ei ole vaidlustatud) ei saa eellepingu ülesöelnud üldarstiabi äriühingute kaudu töötavaid perearste nende tahte vastaselt tervisekeskuses osalejatena arvestada. 18.04.2019. a projektist loobumise taotluses tõite välja, et 41-st Narva teeninduspiirkonna perearstist 38 on kirjalikult kinnitanud, et ei ole nõus Narva Haigla esmatasandi tervisekeskuse projektis osalema, lisaks veel üks perearst, kes on seotud Sillamäe tervisekeskuse projektiga. Rakendusasutusel on olemas ka info perearstidest, kes on oma nimistutest loobunud. Eeltoodud infot käsitleb rakendusasutus tõesena ning varasemate eellepingute kehtivuse kinnitamiseks tuleks Narva Haiglal projektiga jätkamise korral esitada täiendavaid tõendeid. Kuna osa neist perearstidest olid toetuse taotlemise eel valmis tervisekeskusega ühinema (sh sõlminud eellepingu), soovitame perearstidega veelkord suhelda ning selgitada välja, mis muutunud otsuse põhjustas. 3. Millised tagajärjed vastuse meetmetena on võimalikud SA Narva Haigla jaoks sellisel juhul, kui rajatud tervisekeskuses hakkab töötama vähem arste, kui see on nõutav projekti järgi? Selleks, et saaksite projekti pikenemiseks muudatustaotluse esitada ja see menetlusse võetaks, peate rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu esitama allkirjastatud avalduse, et soovite 18.04.2019. a projektis loobumise taotluse tagasi võtta ja projekti rakendamisega jätkata. Vastavalt meetme määruse § 2 lg 1 p-le 2 on esmatasandi tervisekeskus Narva linnas taristu, kus üldarstiabi osutatakse vähemalt kuue nimistuga perearsti poolt vähemalt 9000 3 isikule. Rakendusüksuse (Rahandusministeerium, alates 01.09.2018 Riigi Tugiteenuste Keskus) 21.04.2017. a otsuse nr 024 alusel on projekti eesmärk rekonstrueerida ruumid 7 perearstile, 14 pereõele, koduõele, ämmaemandale, füsioterapeudile ning kolmele eriarstile taastusravi, oftalmoloogia ja dermatoveneroloogia osutamiseks. Projekti abikõlblikkuse lõppkuupäev on 31.12.2019 ja taotletud toetuse summa 703 221 eurot. Kuna projekteerimise ega ehitustöödega pole alustatud, on kõigi eelduste kohaselt projekti jätkamiseks vaja projekti lõpptähtaega pikendada. Selleks tuleb rakendusüksusele esitada otsuse nr 024 muutmise avaldus, mille raames peate esitama ka uued üldarstiabi osutajatega sõlmitud eellepingud (või varem ülesöeldud eellepingute kehtivust tõendavad materjalid), et tõendada meetme määruse § 2 lg 1 p-s 2 ning § 12 lg 4 sätestatud tingimuste täitmist. Seda seetõttu, et rakendusasutusele ja -üksusele teadaolevalt ei ole täna projektiga planeeritud perearsti nimistute arv tagatud. Selgitame, et kuigi projekt on planeeritud 7 perearsti nimistule on projekti jätkamiseks ja lõpptähtaja pikendamiseks vajalik eellepingutega tagada vähemalt 6 perearsti nimistu olemasolu. Kui otsustate projekti elluviimisega jätkata, sh esitate puuduolevad eellepingud, ning projekti lõpptähtaega pikendatakse, on teil toetuse saajana meetme määruse § 26 lg-st 7 tulenevalt kohustus projektiga planeeritud teenused tagada hiljemalt 3 kuu jooksul pärast kasutusloa väljastamist. Lisaks on kõikidel toetuse saajatel meetme määruse § 26 lg 1 p- st 7 lähtuvalt kohustus tagada 20 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest tervisekeskuse eesmärgipärane kasutamine vastavalt taotluse rahuldamise otsusele, välja arvatud juhul, kui teenuste mitteosutamine on kooskõlastatud rakendusasutusega. Rakendusasutus kooskõlastab või ei kooskõlasta nõusoleku andmist tuginedes kehtivatele õigusaktidele, võttes arvesse projekti olukorda ja nõusoleku taotluses välja toodud põhjendusi. Rakendusasutusega kooskõlastamise kohustus võimaldab arvestada iga projekti iseärasustega, sh peavad esitatud põhjendused olema adekvaatsed. Selgitame, et alla 6 perearsti nimistuga Narva linnas asuv esmatasandi tervisekeskus ei ole abikõlblik. 4. On olemas kõrge tõenäosus, et 1 ruutmeetri hind nende kontorite kasutamise eest, mis on perearstidel juba olemas, on madalam kui uues tervisekeskuses: ehituse amortisatsiooni kulusid juba ei ole, registratuuri ja garderoobi kulusid samuti ei ole. Tervisekeskuses aga plaanitakse haiglaga ühine registratuuri ja garderoobi kasutamine, mis suurendab rendi hinda. Kas Teie arvates peab hüvitama perearstidele ruutmeetri hinna vahe tervisekeskuse kallimate pindade kasutamise eest? Rendihind kujuneb rendile andja ja rendile võtja kokkuleppe tulemusel. Ruumikulud on nimistuga töötavale perearstile arvestatud baasrahasse. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 54 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ § 3 lg-st 2 on baasraha tervisekeskuses kinnitatud nimistuga töötavale perearstile 3952,53 eurot kalendrikuus (kood 3092). Ülejäänud perearstidele on baasraha suurus 1651,25 eurot kalendrikuus. Tervisekeskus viidatud määruse nr 54 mõistes on ühtses taristus üldarstiabi osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kui selles osutab üldarstiabi vähemalt kolm nimistuga perearsti, kelle nimistute suurus kokku on vähemalt 4500 isikut, täidetud on tervise- ja tööministri 29. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 163 sätestatud ruuminõuded ning seal osutatakse ka ämmaemanda iseseisva vastuvõtu-, füsioteraapia- ja koduõendusteenust. Viidatud 2,4 korda kõrgemat baasraha, mis katab tervisekeskuse ruumide kulu, saab tervisekeskuses töötav perearst juhul, kui on täidetud 19.01.2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ § 41 lg-s 1 kehtestatud nõuded. Eeltoodut kokku võttes rõhutame veelkord Narva Haigla juurde planeeritava esmatasandi tervisekeskuse vajalikkust ning loodame, et selgitustest on abi. Oleme ka edaspidi valmis oma pädevuse piires igakülgset nõu ja abi pakkuma. 4 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lisaadressaat: Narva Linnavalitsus Marilin Sternhof 626 9136 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →