dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 29. oktoober 2019
Viit
4.1-1/2653-1
Registreeritud
29. oktoober 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikogu õiguskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2019
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
8. november 2019

Failid

  • 📎EKL.pdf336 KB
  • 📎Tartumaa KÜ.pdf403 KB
  • 📎TÕKS.pdf362 KB

Sisu (failidest)

Eesti Kutsehaigete Liidu pöördumine erakondade poole Vajadus Tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustuse seaduse järele on suurem kui kunagi varem, sest see tagaks nii tööandjale kui ka töötajale kindlustunde, et tööõnnetuse või kutsehaiguse korral on osapoolte huvid kaitstud. 28-ndal aprillil käesoleval aastal möödub 26 aastat, mil esmakordselt lepiti kokku, et augustiks 1993 on Tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõu välja töötatud. Valitsuse esindajana allkirjastas kokkuleppe tolleaegne sotsiaalminister Marju Lauristin. Tööinspektsiooni andmetel oli 2017.aastal 5184 registreeritud tööõnnetust ja 2018.aastal esialgsetel andmetel 5128 tööõnnetust. Need andmed on ainult töölepingu alusel töötavate isikute kohta, kuid VÕS lepingute osas andmed puuduvad, kuna neid tööinspektsioonis ei registreerita. Tegelik tööõnnetuste arv küündib üle 10000, kuna pooled tööõnnetused jäävad registreerimata. Sama olukord on ka kutsehaiguste diagnoosimisel ja registreerimisel. EL-s diagnoositakse igal aastal 120000 tööga seotud vähijuhtu, mis on seotud kokkupuutest kantserogeenidega. Tööga seotud vähihaigused põhjustavad igal aastal ligikaudu 80000 surmajuhtumit. Eestis paraku sarnast statistikat ei koguta.(XX Töötervishoiupäeva konverents, onkoloog dr Tiina Tuul ettekanne) Tööõnnetuste ja kutsehaigusest põhjustatud kahju hüvitamiseks on enamikes Euroopa riikides loodud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, et vähendada tööst põhjustatud tervisekahjustuste kulusid üldisele ravikindlustusele. Eestis sellist süsteemi loodud ei ole. Alates 2005. aastast on teema olnud erinevate erakondade valimislubadustes ning koalitsioonilepetes. Ka 2016.aasta valitsuse moodustanud Keskerakonna, IRL ja SDE koalitsioonileppes on kirjas „Töötame välja tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi, kuid 2018.aasta seisuga jõuti ainult kavatsuseni töötada välja tööõnnetuskindlustuse süsteem, mis pidi 2018.aasta lõpuks jõudma eelnõuni, aga senini pole selle kohta mingit infot. Avalik-õigusliku kindlustussüsteemi loomise ja rakendamise kaudu on võimalik vähendada mitterahalistest ning rahalistest hüvitistest tulenevat koormust praegusele ravikindlustussüsteemile ning selle kaudu tagada sotsiaalkindlustussüsteemi kestlikkus ning laiaulatuslikum kaitse tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) hinnangul on tööõnnetuste ja kutsehaiguste kulu Euroopa Liidus 3,3% SKP-st aastas, sh moodustavad 0,4% SKP-st tööõnnetuste kulud. Eestis on tööõnnetustega seotud kulu 0,1% SKP-st võrra ELi keskmisest suurem. Kulu majandusele väljendub seeläbi, et inimesed on tööõnnetuse tõttu tööturult eemal või kui sellega kaasneb töövõimekadu, loovad pärast vähem majanduslikku lisandväärtust. Tööõnnetused toovad Eestile hinnanguliselt kahju 0,5% SKP-st aastas, s.o 2017. aastal umbes 118 miljonit eurot. (Väljavõte Riigikontrolli aruandest „Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2017.–2018. aastal „) Rahvusvahelisel tasandil on peamisteks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust reguleerivateks õigusaktideks ILO konventsioonid nr 102, mis seab miinimumstandardid sotsiaalkindlustussüsteemile ja konventsioon 121, mis reguleerib tööga seotud tervisekahjustuste hüvitamise kõrgemaid standardeid. Eestis neid konventsioone ratifitseeritud ei ole ning Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeks on ratifitseeritud ilma töövigastushüvitisi puudutava IV osata. Töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud tervisekahjustuse saanud isikud on jäänud ilma sotsiaalsest kaitsest, kuna tervise ja pahatihti ka sissetuleku kaotanud kannatanutel puudub võimalus oma õigusi kaitsta ilma kohtu abita. Rahaliste vahendite puudumisel pole paljudel kutsehaigetel ja tööõnnetustes kannatanutel ka võimalik kohtu poole pöörduda. Töökeskkonna ohutegurite tõttu tervise kaotanud isikud jäävad pahatihti eemale ka tööturust, kuna tööandjatel puudub kindlustunne tööle võtta isikuid, kellel juba on olemas töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud tervisekahjustus. Missugune on Teie erakonna seisukoht Tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustuse seaduse väljatöötamiseks ja millal ta valmis saab? Eesti Kutsehaigete Liidu juhatus Tiina Kink Eesti Kutsehaigete Liidu tegevjuht Tel.5235078 Tööõnnetustes kannatanute ja kutsehaigete suurimad probleemid, mis on seotud Tööõnnetuse ja kutsehaiguskindlustuse seaduse puudumise tõttu. 03.10. 2019 1. Pikad kohtuvaidlused. 2. Kannatanutele ei ole õigeaegselt tagatud sissetulek hüvitiste ja lisakulutustena. 3. Töötajad ei julge õigeaegselt oma terviseprobleemidega pöörduda arstide poole. 4. Selgitused: Kutsehaigetele ja tööõnnetustes kannatanutele ei ole tagatud pärast tööõnnetust või kutsehaiguse diagnoosimise korral piisav ühetaoline kahju hüvitamine nii tööandjate kui ka Sotsiaalkindlustuseameti poolt. Kuigi Võlaõigusseadus (VÕS) ning Töötervishoiu ja tööohutuse seadus(TTOS) näevad seda ette. Pärast kutsehaigestumist või tööõnnetust peavad kannatanud käima aastaid kohtudes, et saada kätte seadustega ettenähtud hüvitised ja lisakulutused seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega. Tööõnnetuste ja kutsehaigestumise korral vaidluste lahendamine on keeruline, aeganõudev ja kulukas. Näiteks meie liikmete hulgas on kannatanu, kelle kohus kestis kaheksa aastat. Kohtuvaidlused kompensatsiooni osas kestavad tavaliselt 1-6 aastat. Tekib küsimus, millest peab selle pika aja jooksul kannatanu maksma maksud, toitma peret, ravima ennast ja koolitama lapsed ( kui on olemas) ning täitma Perekonnaseadus § 60 ja 64 sätestatud kohustusi. Tihti puuduvad kannatanutel vahendid advokaatide palkamiseks. Tasuta riigipoolne õigusabi on ebakvaliteetne, sest nendele määratud tunni hind on madal. Kannatanutele surutakse peale tööandjaga kokkuleppele minemist, kus vähendatakse hüvitist tihti kuni 50% või pakutakse ühekordset hüvitamist, mis ei kata tulevikus toimetulekut ja ravi. Kannatanud on seetõttu sundseisus ja võtavad pealesurutud kokkuleppe vastu, et tagada mingigi osaline sissetulek äraelamiseks ja raviks. Kutsehaigestumise ja tööõnnetuste korral ei taha tööandjad kannatanut tööle jätta ja vastavad tihti kannatanu sooviavaldusele kergemale tööle üleviimisele, et kergemat tööd anda ei ole võimalik. Põhjuseks on tööandjal puudub motivatsioon. Tööandjal tuleb kohandada töökoht, võimaldada osalise tööajaga töötamine, + tegevusele , raviteenustele erisoodustuse maks. Kuigi töökoha kohandamist finantseerib Eesti Töötukassa, ei ole kompensatsioon tihti piisav. piisav. Sellest tulenevalt kardetakse töö ja sissetuleku kaotamisest varjama enda tegelikku tervisliku seisukorda, mistõttu töötatakse seni kui ei ole võimalik töövõimet enam taastada ja kannatanu langeb tööturult välja. Tööandjate, tööõnnetustes kannatanute, ja kutsehaigete probleemid on põhjalikumalt väljatoodud Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringutes. Tööõnnetuse ja kutsehaiguskindlustuse seaduse rakendumise plussid: 1. Jäävad ära enamus pikad ja kulukad kohtuvaidlused, misstõttu väheneb kohtude koormus. 2. Tööga seotud terviskahjustus saab õigeaegselt diagnoositud, sest töötajad ei karda töökaotamise hirmus pöörduda tervisemuredega arstide poole. Õigeaegse ravi puhul ei kaota töötaja oma töövõimet ja jäävad tööturule edasi. Lugupidamisega Aleksander Nukka Tartumaa Kutsehaigete Ühingu esindaja Aili Petti Teema: FW: Eesti Kutsehaigete Liit ja TÕKS - (pöördumised õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu poole) Manused: TÕKS.docx; Eesti Kutsehaigete Liidu pöördumine erakondade poole.docx -----Original Message----- From: Raini Laide <[email protected]> Sent: Tuesday, October 8, 2019 1:10 PM To: Tarmo Kurves <[email protected]>; Seili Suder <[email protected]> Cc: Jaanus Karilaid <[email protected]> Subject: Eesti Kutsehaigete Liit ja TÕKS - (pöördumised õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu poole) Tere! Kirjutan Teile õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu palvel. Tema poole on pöördunud Eesti Kutsehaigete Liit ning seoses sellega küsin infot sotisaalministeeriumist. Kutsehaiged viitavad muuhulgas keskerakonna kunagisele algatusele eelnõu 711 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/238328cc-8ecd-3323-a355- 9054ed0e9ded/T%C3%B6%C3%B6%C3%B5nnetus-%20ja%20kutsehaiguskindlustuse%20seadus Õiguskomisjoni esimees soovib saada lühikest ülevaadet TÕKS-i ja kutsehaigete teemast. Kas teil oleks võimalik teda informeerida olulisematest aspektidest ja taustast? Manuses on ka Jaanus Karilaiule saadetud pöördumised ja allpool Aleksander Nukka kiri. Tänades ja kõike head soovides, Raini Laide Riigikogu Kantselei õiguskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja T: +372 631 6450 Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn. www.riigikogu.ee -----Original Message----- From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, October 3, 2019 3:26 PM To: Jaanus Karilaid <[email protected]> Subject: TÕKS Tere lugupeetud Jaanus Karilaid Lubasin saata kutsehaigete ja tööõnnetustes kannatanute suuremad probleemid kuid teatud sündmuste tõttu läks aega. Koalitsiooni leppesse TÕKS sisse küll ei läinud kuid midagi on vaja ettevõta, sest inimesed kannatavad. Riigikogu valimiste eel on erakonnad,peale Reformi erakonna, lubanud selle vastuvõtmist toetada. Keskerakond esitas eelõu 711 SE 2002. aastal, mis läbis I lugemise kuid võti hiljerm tagasi. Seda eelnõ oleks vaja täiendada, et oleks vastuvõetav riigile, tööandjatela ja kannatanutele. 1 Vahendid võiks leida Töötukindlustuse maksetest, mida maksavad tööandjad ja osa ka töötajate Töötukindlustuse maksetest. Alati ei ole süüdi ainult tööandja, seetõttu peaks fondi panustama ka töötajad. Kõike head Teile ettevõtmistes. Aleksander Nukka Eesti Kutsehaigete Liidu juhatuse liige 2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel