Eesti Kutsehaigete Liidu pöördumine erakondade poole
Vajadus Tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustuse seaduse järele on suurem kui kunagi varem, sest see
tagaks nii tööandjale kui ka töötajale kindlustunde, et tööõnnetuse või kutsehaiguse korral on
osapoolte huvid kaitstud.
28-ndal aprillil käesoleval aastal möödub 26 aastat, mil esmakordselt lepiti kokku, et augustiks 1993
on Tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõu välja töötatud. Valitsuse esindajana
allkirjastas kokkuleppe tolleaegne sotsiaalminister Marju Lauristin.
Tööinspektsiooni andmetel oli 2017.aastal 5184 registreeritud tööõnnetust ja 2018.aastal esialgsetel
andmetel 5128 tööõnnetust. Need andmed on ainult töölepingu alusel töötavate isikute kohta, kuid
VÕS lepingute osas andmed puuduvad, kuna neid tööinspektsioonis ei registreerita. Tegelik
tööõnnetuste arv küündib üle 10000, kuna pooled tööõnnetused jäävad registreerimata. Sama
olukord on ka kutsehaiguste diagnoosimisel ja registreerimisel.
EL-s diagnoositakse igal aastal 120000 tööga seotud vähijuhtu, mis on seotud kokkupuutest
kantserogeenidega. Tööga seotud vähihaigused põhjustavad igal aastal ligikaudu 80000
surmajuhtumit. Eestis paraku sarnast statistikat ei koguta.(XX Töötervishoiupäeva konverents,
onkoloog dr Tiina Tuul ettekanne)
Tööõnnetuste ja kutsehaigusest põhjustatud kahju hüvitamiseks on enamikes Euroopa riikides
loodud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, et vähendada tööst põhjustatud tervisekahjustuste
kulusid üldisele ravikindlustusele. Eestis sellist süsteemi loodud ei ole. Alates 2005. aastast on
teema olnud erinevate erakondade valimislubadustes ning koalitsioonilepetes. Ka 2016.aasta
valitsuse moodustanud Keskerakonna, IRL ja SDE koalitsioonileppes on kirjas „Töötame välja
tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi, kuid 2018.aasta seisuga jõuti ainult kavatsuseni
töötada välja tööõnnetuskindlustuse süsteem, mis pidi 2018.aasta lõpuks jõudma eelnõuni, aga
senini pole selle kohta mingit infot.
Avalik-õigusliku kindlustussüsteemi loomise ja rakendamise kaudu on võimalik vähendada
mitterahalistest ning rahalistest hüvitistest tulenevat koormust praegusele ravikindlustussüsteemile
ning selle kaudu tagada sotsiaalkindlustussüsteemi kestlikkus ning laiaulatuslikum kaitse
tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) hinnangul on tööõnnetuste ja kutsehaiguste kulu Euroopa
Liidus 3,3% SKP-st aastas, sh moodustavad 0,4% SKP-st tööõnnetuste kulud. Eestis on
tööõnnetustega seotud kulu 0,1% SKP-st võrra ELi keskmisest suurem. Kulu majandusele väljendub
seeläbi, et inimesed on tööõnnetuse tõttu tööturult eemal või kui sellega kaasneb töövõimekadu,
loovad pärast vähem majanduslikku lisandväärtust. Tööõnnetused toovad Eestile hinnanguliselt
kahju 0,5% SKP-st aastas, s.o 2017. aastal umbes 118 miljonit eurot. (Väljavõte Riigikontrolli
aruandest „Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2017.–2018. aastal „)
Rahvusvahelisel tasandil on peamisteks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust reguleerivateks
õigusaktideks ILO konventsioonid nr 102, mis seab miinimumstandardid sotsiaalkindlustussüsteemile
ja konventsioon 121, mis reguleerib tööga seotud tervisekahjustuste hüvitamise kõrgemaid
standardeid. Eestis neid konventsioone ratifitseeritud ei ole ning Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeks
on ratifitseeritud ilma töövigastushüvitisi puudutava IV osata.
Töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud tervisekahjustuse saanud isikud on jäänud ilma sotsiaalsest
kaitsest, kuna tervise ja pahatihti ka sissetuleku kaotanud kannatanutel puudub võimalus oma õigusi
kaitsta ilma kohtu abita. Rahaliste vahendite puudumisel pole paljudel kutsehaigetel ja
tööõnnetustes kannatanutel ka võimalik kohtu poole pöörduda.
Töökeskkonna ohutegurite tõttu tervise kaotanud isikud jäävad pahatihti eemale ka tööturust, kuna
tööandjatel puudub kindlustunne tööle võtta isikuid, kellel juba on olemas töökeskkonna
ohuteguritest põhjustatud tervisekahjustus.
Missugune on Teie erakonna seisukoht Tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustuse seaduse
väljatöötamiseks ja millal ta valmis saab?
Eesti Kutsehaigete Liidu juhatus
Tiina Kink
Eesti Kutsehaigete Liidu
tegevjuht
Tel.5235078
Tööõnnetustes kannatanute ja kutsehaigete suurimad probleemid, mis on seotud
Tööõnnetuse ja kutsehaiguskindlustuse seaduse puudumise tõttu.
03.10. 2019
1. Pikad kohtuvaidlused.
2. Kannatanutele ei ole õigeaegselt tagatud sissetulek hüvitiste ja lisakulutustena.
3. Töötajad ei julge õigeaegselt oma terviseprobleemidega pöörduda arstide poole.
4. Selgitused:
Kutsehaigetele ja tööõnnetustes kannatanutele ei ole tagatud pärast tööõnnetust või kutsehaiguse
diagnoosimise korral piisav ühetaoline kahju hüvitamine nii tööandjate kui ka
Sotsiaalkindlustuseameti poolt. Kuigi Võlaõigusseadus (VÕS) ning Töötervishoiu ja tööohutuse
seadus(TTOS) näevad seda ette.
Pärast kutsehaigestumist või tööõnnetust peavad kannatanud käima aastaid kohtudes, et saada
kätte seadustega ettenähtud hüvitised ja lisakulutused seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega.
Tööõnnetuste ja kutsehaigestumise korral vaidluste lahendamine on keeruline, aeganõudev ja
kulukas. Näiteks meie liikmete hulgas on kannatanu, kelle kohus kestis kaheksa aastat.
Kohtuvaidlused kompensatsiooni osas kestavad tavaliselt 1-6 aastat. Tekib küsimus, millest peab
selle pika aja jooksul kannatanu maksma maksud, toitma peret, ravima ennast ja koolitama
lapsed ( kui on olemas) ning täitma Perekonnaseadus § 60 ja 64 sätestatud kohustusi.
Tihti puuduvad kannatanutel vahendid advokaatide palkamiseks. Tasuta riigipoolne õigusabi on
ebakvaliteetne, sest nendele määratud tunni hind on madal. Kannatanutele surutakse peale
tööandjaga kokkuleppele minemist, kus vähendatakse hüvitist tihti kuni 50% või pakutakse
ühekordset hüvitamist, mis ei kata tulevikus toimetulekut ja ravi. Kannatanud on seetõttu
sundseisus ja võtavad pealesurutud kokkuleppe vastu, et tagada mingigi osaline sissetulek
äraelamiseks ja raviks.
Kutsehaigestumise ja tööõnnetuste korral ei taha tööandjad kannatanut tööle jätta ja vastavad tihti
kannatanu sooviavaldusele kergemale tööle üleviimisele, et kergemat tööd anda ei ole võimalik.
Põhjuseks on tööandjal puudub motivatsioon. Tööandjal tuleb kohandada töökoht, võimaldada
osalise tööajaga töötamine, + tegevusele , raviteenustele erisoodustuse maks. Kuigi töökoha
kohandamist finantseerib Eesti Töötukassa, ei ole kompensatsioon tihti piisav. piisav.
Sellest tulenevalt kardetakse töö ja sissetuleku kaotamisest varjama enda tegelikku tervisliku
seisukorda, mistõttu töötatakse seni kui ei ole võimalik töövõimet enam taastada ja kannatanu
langeb tööturult välja.
Tööandjate, tööõnnetustes kannatanute, ja kutsehaigete probleemid on põhjalikumalt väljatoodud
Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringutes.
Tööõnnetuse ja kutsehaiguskindlustuse seaduse rakendumise plussid:
1. Jäävad ära enamus pikad ja kulukad kohtuvaidlused, misstõttu väheneb kohtude koormus.
2. Tööga seotud terviskahjustus saab õigeaegselt diagnoositud, sest töötajad ei karda
töökaotamise hirmus pöörduda tervisemuredega arstide poole. Õigeaegse ravi puhul ei
kaota töötaja oma töövõimet ja jäävad tööturule edasi.
Lugupidamisega
Aleksander Nukka
Tartumaa Kutsehaigete Ühingu esindaja
Aili Petti
Teema: FW: Eesti Kutsehaigete Liit ja TÕKS - (pöördumised õiguskomisjoni esimehe Jaanus
Karilaiu poole)
Manused: TÕKS.docx; Eesti Kutsehaigete Liidu pöördumine erakondade poole.docx
-----Original Message-----
From: Raini Laide <
[email protected]>
Sent: Tuesday, October 8, 2019 1:10 PM
To: Tarmo Kurves <
[email protected]>; Seili Suder <
[email protected]>
Cc: Jaanus Karilaid <
[email protected]>
Subject: Eesti Kutsehaigete Liit ja TÕKS - (pöördumised õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu poole)
Tere!
Kirjutan Teile õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu palvel. Tema poole on pöördunud Eesti Kutsehaigete Liit ning
seoses sellega küsin infot sotisaalministeeriumist.
Kutsehaiged viitavad muuhulgas keskerakonna kunagisele algatusele eelnõu 711 SE:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/238328cc-8ecd-3323-a355-
9054ed0e9ded/T%C3%B6%C3%B6%C3%B5nnetus-%20ja%20kutsehaiguskindlustuse%20seadus
Õiguskomisjoni esimees soovib saada lühikest ülevaadet TÕKS-i ja kutsehaigete teemast. Kas teil oleks võimalik teda
informeerida olulisematest aspektidest ja taustast?
Manuses on ka Jaanus Karilaiule saadetud pöördumised ja allpool Aleksander Nukka kiri.
Tänades ja kõike head soovides,
Raini Laide
Riigikogu Kantselei
õiguskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja
T: +372 631 6450
Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn.
www.riigikogu.ee
-----Original Message-----
From:
[email protected] [mailto:
[email protected]]
Sent: Thursday, October 3, 2019 3:26 PM
To: Jaanus Karilaid <
[email protected]>
Subject: TÕKS
Tere lugupeetud Jaanus Karilaid
Lubasin saata kutsehaigete ja tööõnnetustes kannatanute suuremad probleemid kuid teatud sündmuste tõttu läks
aega.
Koalitsiooni leppesse TÕKS sisse küll ei läinud kuid midagi on vaja ettevõta, sest inimesed kannatavad. Riigikogu
valimiste eel on erakonnad,peale Reformi erakonna, lubanud selle vastuvõtmist toetada.
Keskerakond esitas eelõu 711 SE 2002. aastal, mis läbis I lugemise kuid võti hiljerm tagasi.
Seda eelnõ oleks vaja täiendada, et oleks vastuvõetav riigile, tööandjatela ja kannatanutele.
1
Vahendid võiks leida Töötukindlustuse maksetest, mida maksavad tööandjad ja osa ka töötajate Töötukindlustuse
maksetest. Alati ei ole süüdi ainult tööandja, seetõttu peaks fondi panustama ka töötajad.
Kõike head Teile ettevõtmistes.
Aleksander Nukka
Eesti Kutsehaigete Liidu juhatuse liige
2