EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/19-0880 - Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse
suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti
kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 12.09.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a92d3fe7-bbab-49a0-87d2-
0d2a08045dbd
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a92d3fe7-bbab-49a0-87d2-
0d2a08045dbd?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Maaeluministeerium Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
04.09.2019 nr 1-4/19/4765
Keskkonnaministri määruse „Veehaarde
sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja
nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta
ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Veehaarde
sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti
kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“ eelnõu. Määrus kehtestatakse uue
terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu ning
seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019. Seoses eelnõu kiireloomulisusega palume
vastust kirjale 12. septembriks 2019.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Sama: Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Omanike Keskliit
Kersti Türk, 626 2809
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
28.08.2019
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ….. 2019 nr …….
Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise
nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala
projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 152 lõike 4 ja §153 lõike 4 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus kehtestab veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja joogiveehaarde
toiteala määramise korra ning nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta eesmärgiga
tagada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja ja -pinnavee ning veehaarete kaitse ning
võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine.
§ 2. Üldnõuded
(1) Veehaarde sanitaarkaitseala (edaspidi ka sanitaarkaitseala) ulatuse suurendamiseks
koostatakse veehaarde sanitaarkaitseala projekt (edaspidi sanitaarkaitseala projekt), kus
määratakse kindlaks sanitaarkaitseala ulatus ja piirangud tegevustele.
(2) Joogiveehaarde toiteala (edaspidi toiteala) moodustamiseks koostatakse sanitaarkaitseala
projekt, kus määratletakse toiteala ulatus ja piirangud tegevustele.
(3) Rajatava veehaarde sanitaarkaitseala projekt kuulub veehaarde projekti koosseisu või eraldi
projektina hüdrogeoloogilise või hüdroloogilise uuringu juurde.
(4) Sanitaarkaitseala projekti tellib veehaarde omanik või valdaja.
(5) Sanitaarkaitseala projekti kinnitab koos veehaarde projektiga kohalik omavalitsusüksus
otsusega, mis on eelnevalt kooskõlastatud maaomanikuga ja Keskkonnaametiga.
(6) Veeseaduses sätestatud majandustegevuse kitsenduste täitmise eest sanitaarkaitsealal
vastutab veehaarde omanik. Kui veehaarde omanik ei ole maaomanik, siis majandustegevuse
kitsenduste täitmise eest vastutab ka maaomanik.
1
§ 3. Sanitaarkaitseala ulatuse määramine
(1) Veehaarde, mille veevõtt on üle 500 kuupmeetri ööpäevas, sanitaarkaitseala ulatuse
suurendamine on võimalik sanitaarkaitseala projekti alusel.
(2) Kui veehaarde valdaja ei ole maaomanik, siis lepitakse sanitaarkaitseala ulatus ja
majandustegevuse kitsendused kokku maaomanikuga.
§ 4. Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ulatuse arvutamine
(1) Sanitaarkaitseala ulatuse suurendamisel määratakse selle piirid hüdrodünaamiliste
arvutustega, lähtudes nõudest, et sanitaarkaitseala piiri taga põhjavette sattunud saasteained ei
tohi jõuda veehaardesse arvutusliku aja jooksul.
(2) Sanitaarkaitseala ulatus määratakse veehaardest põhjavee liikumise suunas üles- ja
allavoolu.
(3) Sanitaarkaitseala ulatuse määramisel lähtutakse piirkonna põhjavee kaitstusest,
koormusallikatest, hüdrogeoloogilistest tingimustest, põhjavee hüdrodünaamilistest
parameetritest, veekihi paksusest, veehaarde paiknemisest ja tüübist, põhjaveevaru kasutusajast
ja veehaarde tootlikkusest.
(4) Põhjaveehaarde koosseisu võib kuuluda üks või mitu puurkaevu.
§ 5. Üldnõuded sanitaarkaitseala projekti kohta
(1) Sanitaarkaitseala projektis tuleb esitada sanitaarkaitseala täpsed piirid ja kirjeldada
seadusest tulenevad tegevuste keelud ja piirangud.
(2) Sanitaarkaitseala projekt koosneb joonistest, seletuskirjast ja selle lisadest.
(3) Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala projekti koostajal peab olema hüdrogeoloogiliste tööde
tegevusluba hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas.
§ 6. Sanitaarkaitseala projekti seletuskiri
Sanitaarkaitseala projekti seletuskiri peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) projekti koostaja nimi, aadress, telefoninumber ja muud kontaktandmed ning
põhjaveehaarde sanitaarkaitseala projekti korral ka kehtiva hüdrogeoloogiliste tööde
tegevusloa number;
2) projekti tellija andmed;
3) veehaarde asukoha aadress ja katastritunnus, omanik, rajamise aeg, ehituslik seisund,
otstarve;
4) veehaarde kehtestatud põhjaveevarud ja varude kasutusaeg;
5) viimaste aastate veevõtu andmed ja veevõtu prognoosi andmed;
6) veekogude hüdraulilised seosed põhjaveega, põhjaveest sõltuvate veekogude ja
maismaaökosüsteemide kirjeldus; hüdraulilise sideme olemasolu korral andmed, mis
iseloomustavad pinna- ja põhjavee seoseid;
7) veekogu hüdroloogilised andmed, sealhulgas minimaalne ja keskmine vooluhulk ning
iseloomulikud veeseisud;
2
8) piirkonna geoloogiline läbilõige ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kirjeldus, sealhulgas
veekihtide veeandvus, põhjaveetasemed ja tasemete sesoonne muutumine, põhjaveevoolu
suund, veepidemete iseloomustus ning põhjaveekihtide omavahelised seosed;
9) põhjavee kaitstus piirkonnas;
10) veehaardes kasutatavate veekogumite seisund ja veehaardest võetava vee kvaliteedi
iseloomustus;
11) selliste olemasolevate ja planeeritavate tegevuste kirjeldus veehaarde sanitaarkaitsealal ja
veehaarde mõjupiirkonnas, mis võivad mõjutada vee kvaliteeti;
12) saasteallikate ja survetegurite kirjeldus, sealhulgas jääkreostusalad ja -objektid, kalmistud,
kaevandused, prügilad, laudad, sõnnikuaunad, taimekaitsevahendite- ja väetisehoidlad,
kemikaale sisaldavad mahutid, kogumiskaevud, imbsüsteemid ja muud reovee käitlemise
süsteemid, käimlad, horisontaalsed ja vertikaalsed maasoojussüsteemid, kanaliseerimata
saunad ja teised hooned, tööstus jmt objektid, skeem nende objektide paiknemise kohta ning
nendest põhjustatud riskid veekeskkonnale;
13) sanitaarkaitseala suurendamise põhjus;
14) sanitaarkaitseala piiride määratlemine koos arvutuste ja põhjendustega;
15) sanitaarkaitseala iseloomustus, sealhulgas maaomanikud, planeeringud, maakasutus,
hoonestatus, kitsendused;
16) sanitaarkaitsealal paiknevad teised veehaarded ja veevõtt nendest;
17) nõuded ja piirangud tegevustele sanitaarkaitsealal ja nende tegevuste võimalik mõju
põhjaveele;
18) vee kaitset tagavad nõuded ning vajalikud meetmed sanitaarkaitsealal ja nende täitjad;
19) sanitaarkaitseala tähistamise vajalikkus;
20) seirenõuded;
21) ettepanekud veehaarde hooldusnõuete määramiseks.
§ 7. Sanitaarkaitseala projekti joonised
Sanitaarkaitseala projekt peab sisaldama vähemalt järgmisi jooniseid:
1) asukoha ülevaatekaart mõõtkavas 1 : 25000 kuni 1 : 100 000;
2) asukohaplaan mõõtkavas 1 : 500 kuni 1 : 10 000;
3) sanitaarkaitseala plaan mõõtkavas 1 : 500 kuni 1 : 10 000;
4) veehaarde ehitiste joonised;
6) hüdrogeoloogilised ja põhjavee kaitstuse kaardid piirkonna kohta;
7) hüdrogeoloogilised läbilõiked piirkonna kohta;
8) kehtestatud põhjaveevaruga ala või alade kaart.
§ 8. Toiteala määramise kord
(1) Toiteala ulatus ja piirid määratakse hüdrogeoloogilise uuringu käigus hüdrodünaamiliste
arvutustega ning need esitatakse toiteala sanitaarkaitseala projektis. Arvutuste aluseks on
veehaarde kasutamise aeg, mille jooksul veekihti sattunud saasteained liikumisel veehaarde
suunas ei jõua veel sinna.
(2) Toiteala sanitaarkaitseala projektis esitatakse informatsioon:
1) veehaaret mõjutavate saasteallikate, saastatud alade ja maakasutuse kohta;
2) tegevuse keeldude või piirangute ettepanekud lähtudes veehaarde saastumise reaalse ohu
vältimise või vähendamise vajadusest, mille välja selgitamisel kasutatakse hüdrodünaamilisi
arvutusi;
3
3) vajadusel ettepanekud keskkonnaohtu põhjustavate objektide korrastamiseks või
likvideerimiseks;
4) käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 antud hinnang ja toiteala piiritlemise põhjendus, kui
veehaare kasutab maapinnalähedasi põhjaveekihte.
(3) Maapinnalähedasi põhjaveekihte kasutava veehaarde toiteala määramisel tuleb hinnata alal
paiknevate koormusallikate ohtu põhjaveekihile, mille vett veehaare kasutab.
(4) Maapinnalähedase põhjaveekihi veehaarde toiteala piiritletakse põhjaveemudeli abil,
arvestades seejuures veehaarde saastumise riski koormusallikatest, näiteks maakasutus,
ohtlikud objektid ja saastunud alad, ning põhjavee seoseid pinnaveekogude ja
maismaaökosüsteemidega.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril.
Rene Kokk
Minister Meelis Münt
Kantsler
4
Keskkonnaministri määruse „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise
nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde
toiteala määramise kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 152 lõike 4 ja § 153 lõike 4 alusel.
Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi
kehtetuks tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse jõustumisega 1.oktoobril 2019.
Võrreldes kehtiva määrusega nr 61 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja
projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee
kaitseks“ ei ole määruse teksti sisuliselt muudetud. Tehtud on üksnes normitehnilisi ja keelelisi
muudatusi. Kehtiva määruse eri redaktsioonide seletuskirjad on kättesaadavad eelnõude
infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/ või Keskkonnaministeeriumis.
Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Kersti Türk
(626 2809,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi
õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953,
[email protected]). Määruse eelnõu
õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik
(626 2904,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohase määruse sisu (eelnõu koosneb üheksast paragrahvist) ei ole võrreldes kehtiva
määrusega muutunud ning sisu on kirjeldatud seletuskirjades, mida on võimalik vaadata
sissejuhatuses märgitud veebilehel või Keskkonnaministeeriumis.
Rajatava veehaarde sanitaarkaitseala projekt on iseseisev projekt või võib kuuluda ka eraldi
projektina veehaarde projekti koosseisu või hüdrogeoloogilise uuringu juurde. Veehaarde
projekti all on siin mõeldud veehaaret laiemas mõistes kui antud määruses, arvestades
EVS standardit 847-1:2014, kus veehaardena vaadatakse ka muid ehitisi peale puurkaevude.
Sanitaarkaitseala ulatuse suurendamisel määratakse selle piirid hüdrodünaamiliste arvutustega,
lähtudes nõudest, et sanitaarkaitseala piiri taga põhjavette sattunud saasteained ei tohi jõuda
veehaardesse arvutusliku aja jooksul. Hüdrodünaamilised arvutused võimaldavad hinnata
põhjavee liikumist veekihis ja põhjaveevõtust tingitud veetasemete alanemist. Veehaarde
mõjuraadiuse arvutamiseks on vajalik teada põhjaveekihi lasumistingimusi ning
hüdrodünaamilisi parameetreid. Lihtsamatel juhtudel on võimalik veevõtust kujunev veetaseme
ja veetaseme alandus arvutada hüdrodünaamiliste arvutustega (vee liikumise valemeid
kasutades) Theisi valemi või selle teisenduste abil, kuid mitme veehaarde koosmõju korral
läheb valemarvutuse skeem keeruliseks ja saadav tulemus on mudelarvutusega võrreldes
tunduvalt ebatäpsem. Nii mudel- kui valemarvutustel on oluline ajafaktor veetasemete
kujunemises.
Sanitaarkaitseala projektis peavad olema esitatud muuhulgas ka ettepanekud veehaarde
hooldusnõuete määramiseks. Näiteks võib selleks olla puurkaevude tehnilise seisundi
kontrollimine või puurkaevu rekonstrueerimine või likvideerimine, puurkaevude sulgemine
kaantega, sanitaarkaitseala korrastamise nõuded jne.
1
Maapinnalähedase põhjaveekihi veehaarde toiteala piiritletakse põhjaveemudeli abil,
arvestades seejuures veehaarde saastumise riski koormusallikatest, näiteks maakasutus,
ohtlikud objektid ja saastunud alad, ja põhjavee seoseid pinnaveekogude ja
maismaaökosüsteemidega. Põhjaveemudel on peamine kvantitatiivne tööriist, mis on saadaval
põhjavee uurimisel, mudelitulemuste visualiseerimine on oluline põhisõnumite edastamiseks
üldsusele ja otsustajatele. Põhjaveemudelite abil saab olulist teavet veevoolusuundadest,
veekvaliteedi kujunemisest, reoainete liikumisest ja veetaseme muutuste potentsiaalsest mõjust.
Põhjaveemudeli eesmärk on detailselt modelleerida põhjavee liikumist veehaarde läheduses
erinevate stsenaariumite korral ning seeläbi tuvastada erinevate tegurite rolli veerežiimi
kujunemise. Põhjaveemudeli koostamine ehk hüdrogeoloogiline modelleerimine eeldab
erinevatest andmeallikatest pärineva geoloogilise, hüdrogeoloogilise ja hüdroloogilise
andmestiku kogumist, analüüsi ja töötlemist. Hüdrogeoloogilise modelleerimise meetod
arvestab kivimite filtratsiooniomaduste pindalalist muutumist. Mudel jääb alati looduslike
protsesside lihtsustuseks ning annab seatud eesmärkidele vastuseid vaid teatud eeldusi
arvestades. Põhjaveemudeli tüübi valimisel ja koostamisel peab arvestama püstitatud eesmärke,
sest nendest sõltub paljuski mudeli suurus, ehitus ja täpsus.
Veehaarde kaitseks loodaval toitealal tegevuse keeldude või piirangute ettepanekud esitatakse
sanitaarkaitseala projektis, seejuures tuleb lähtuda veehaarde saastumise reaalse ohu vältimise
või vähendamise vajadusest, mille välja selgitamisel lähtutakse hüdrodünaamilistest
arvutustest. Keeldude või piirangute tegemisel peab olema välja arvutatud (keerulisematel
juhtumitel tehakse hüdrogeoloogiline mudel), kas saastatus satub konkreetsesse veehaardesse
kindla veevõtu koguse ja aja tingimustes.
Kui sanitaarkaitseala ei taga veehaarde vee kvaliteedi piisavat kaitset, võib moodustada
suurema ulatusega joogiveehaarde toiteala, mille ulatus leitakse arvutuslikult ja millel kehtivad
kitsendused määratakse eraldi iga ala kohta. Arvestades veehaarde tootlikkust ning sellega
avatud põhjaveekihi kaitstust, on veeseadusega sätestatud sanitaarkaitseala ulatuseks 10, 30 ja
50 meetrit. Kui veehaardega võetakse vett rohkem kui 500 m3/d ja tegemist on
maapinnalähedase veekihiga, võib piisavaks sanitaarkaitseala ulatuseks olla kuni 200 meetrit
või on vaja moodustada veehaarde toiteala. 50 meetrist suurema sanitaarkaitseala ja toiteala
ulatus ning piirid leitakse arvutuslikult. Toiteala piiride ulatus ja kuju sõltub konkreetsest
situatsioonist ning neid saab kehtestada vaid veehaarde sanitaarkaitseala projekti alusel, mis
põhineb konkreetse ala looduslikku situatsiooni arvestava hüdrogeoloogilise uuringu
(modelleerimise) tulemustel. Lisanduda võivatest maakasutuse piirangutest peab omavalitsus
olema teadlik, et arvestada neid planeeringutes. Maapinnalähedasi põhjaveekihte kasutavate
veehaarete põhjavee kvaliteedi kujunemisel on oluline piirkonna maakasutus.
Eelnõust on jäetud välja sätted, mis on viidud veeseadusesse: 1.10.2019 jõustuva VeeS § 151
lõige 6, 153 lõige 1 ja § 154. Veeseaduses kehtestatakse hooldusala moodustamise kord, ulatus
ja seal kehtivad kitsendused ning joogivee toiteala mõiste.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohane määrus ei käsitle Euroopa Liidu õigusega reguleeritud valdkondi. Tegemist on
riigisisese õigusega, mille vastavust Euroopa Liidu õigusele ei hinnata.
4. Määruse mõju
Kuna määruse sisu ei muutu, siis on määruse mõju sama, mis kehtival terviktekstil. Seega uut
mõju määruse kehtestamisega ei kaasne.
2
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi, -kulutusi ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub ühel ajal veeseadusega, 1. oktoobril 2019.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Maaeluministeeriumile eelnõude
infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Vee-ettevõtete Liidule ja
Eesti Omanike Keskliidule. Avalikku konsultatsiooni ei korraldata, sest eelnõukohase määruse
sisu ei muutu võrreldes kehtiva terviktekstiga, määrus kehtestatakse uuesti seoses uue
veeseaduse jõustumisega 1.10.2019.
3