dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium · 5. september 2019
Viit
1.2-3/2195-1
Registreeritud
5. september 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
12. september 2019

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogi.asice779 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf66 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0880 - Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.09.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a92d3fe7-bbab-49a0-87d2- 0d2a08045dbd Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a92d3fe7-bbab-49a0-87d2- 0d2a08045dbd?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium 04.09.2019 nr 1-4/19/4765 Keskkonnaministri määruse „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“ eelnõu. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019. Seoses eelnõu kiireloomulisusega palume vastust kirjale 12. septembriks 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Sama: Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Omanike Keskliit Kersti Türk, 626 2809 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 28.08.2019 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ….. 2019 nr ……. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord Määrus kehtestatakse veeseaduse § 152 lõike 4 ja §153 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrus kehtestab veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja joogiveehaarde toiteala määramise korra ning nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta eesmärgiga tagada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja ja -pinnavee ning veehaarete kaitse ning võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine. § 2. Üldnõuded (1) Veehaarde sanitaarkaitseala (edaspidi ka sanitaarkaitseala) ulatuse suurendamiseks koostatakse veehaarde sanitaarkaitseala projekt (edaspidi sanitaarkaitseala projekt), kus määratakse kindlaks sanitaarkaitseala ulatus ja piirangud tegevustele. (2) Joogiveehaarde toiteala (edaspidi toiteala) moodustamiseks koostatakse sanitaarkaitseala projekt, kus määratletakse toiteala ulatus ja piirangud tegevustele. (3) Rajatava veehaarde sanitaarkaitseala projekt kuulub veehaarde projekti koosseisu või eraldi projektina hüdrogeoloogilise või hüdroloogilise uuringu juurde. (4) Sanitaarkaitseala projekti tellib veehaarde omanik või valdaja. (5) Sanitaarkaitseala projekti kinnitab koos veehaarde projektiga kohalik omavalitsusüksus otsusega, mis on eelnevalt kooskõlastatud maaomanikuga ja Keskkonnaametiga. (6) Veeseaduses sätestatud majandustegevuse kitsenduste täitmise eest sanitaarkaitsealal vastutab veehaarde omanik. Kui veehaarde omanik ei ole maaomanik, siis majandustegevuse kitsenduste täitmise eest vastutab ka maaomanik. 1 § 3. Sanitaarkaitseala ulatuse määramine (1) Veehaarde, mille veevõtt on üle 500 kuupmeetri ööpäevas, sanitaarkaitseala ulatuse suurendamine on võimalik sanitaarkaitseala projekti alusel. (2) Kui veehaarde valdaja ei ole maaomanik, siis lepitakse sanitaarkaitseala ulatus ja majandustegevuse kitsendused kokku maaomanikuga. § 4. Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ulatuse arvutamine (1) Sanitaarkaitseala ulatuse suurendamisel määratakse selle piirid hüdrodünaamiliste arvutustega, lähtudes nõudest, et sanitaarkaitseala piiri taga põhjavette sattunud saasteained ei tohi jõuda veehaardesse arvutusliku aja jooksul. (2) Sanitaarkaitseala ulatus määratakse veehaardest põhjavee liikumise suunas üles- ja allavoolu. (3) Sanitaarkaitseala ulatuse määramisel lähtutakse piirkonna põhjavee kaitstusest, koormusallikatest, hüdrogeoloogilistest tingimustest, põhjavee hüdrodünaamilistest parameetritest, veekihi paksusest, veehaarde paiknemisest ja tüübist, põhjaveevaru kasutusajast ja veehaarde tootlikkusest. (4) Põhjaveehaarde koosseisu võib kuuluda üks või mitu puurkaevu. § 5. Üldnõuded sanitaarkaitseala projekti kohta (1) Sanitaarkaitseala projektis tuleb esitada sanitaarkaitseala täpsed piirid ja kirjeldada seadusest tulenevad tegevuste keelud ja piirangud. (2) Sanitaarkaitseala projekt koosneb joonistest, seletuskirjast ja selle lisadest. (3) Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala projekti koostajal peab olema hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas. § 6. Sanitaarkaitseala projekti seletuskiri Sanitaarkaitseala projekti seletuskiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) projekti koostaja nimi, aadress, telefoninumber ja muud kontaktandmed ning põhjaveehaarde sanitaarkaitseala projekti korral ka kehtiva hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa number; 2) projekti tellija andmed; 3) veehaarde asukoha aadress ja katastritunnus, omanik, rajamise aeg, ehituslik seisund, otstarve; 4) veehaarde kehtestatud põhjaveevarud ja varude kasutusaeg; 5) viimaste aastate veevõtu andmed ja veevõtu prognoosi andmed; 6) veekogude hüdraulilised seosed põhjaveega, põhjaveest sõltuvate veekogude ja maismaaökosüsteemide kirjeldus; hüdraulilise sideme olemasolu korral andmed, mis iseloomustavad pinna- ja põhjavee seoseid; 7) veekogu hüdroloogilised andmed, sealhulgas minimaalne ja keskmine vooluhulk ning iseloomulikud veeseisud; 2 8) piirkonna geoloogiline läbilõige ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kirjeldus, sealhulgas veekihtide veeandvus, põhjaveetasemed ja tasemete sesoonne muutumine, põhjaveevoolu suund, veepidemete iseloomustus ning põhjaveekihtide omavahelised seosed; 9) põhjavee kaitstus piirkonnas; 10) veehaardes kasutatavate veekogumite seisund ja veehaardest võetava vee kvaliteedi iseloomustus; 11) selliste olemasolevate ja planeeritavate tegevuste kirjeldus veehaarde sanitaarkaitsealal ja veehaarde mõjupiirkonnas, mis võivad mõjutada vee kvaliteeti; 12) saasteallikate ja survetegurite kirjeldus, sealhulgas jääkreostusalad ja -objektid, kalmistud, kaevandused, prügilad, laudad, sõnnikuaunad, taimekaitsevahendite- ja väetisehoidlad, kemikaale sisaldavad mahutid, kogumiskaevud, imbsüsteemid ja muud reovee käitlemise süsteemid, käimlad, horisontaalsed ja vertikaalsed maasoojussüsteemid, kanaliseerimata saunad ja teised hooned, tööstus jmt objektid, skeem nende objektide paiknemise kohta ning nendest põhjustatud riskid veekeskkonnale; 13) sanitaarkaitseala suurendamise põhjus; 14) sanitaarkaitseala piiride määratlemine koos arvutuste ja põhjendustega; 15) sanitaarkaitseala iseloomustus, sealhulgas maaomanikud, planeeringud, maakasutus, hoonestatus, kitsendused; 16) sanitaarkaitsealal paiknevad teised veehaarded ja veevõtt nendest; 17) nõuded ja piirangud tegevustele sanitaarkaitsealal ja nende tegevuste võimalik mõju põhjaveele; 18) vee kaitset tagavad nõuded ning vajalikud meetmed sanitaarkaitsealal ja nende täitjad; 19) sanitaarkaitseala tähistamise vajalikkus; 20) seirenõuded; 21) ettepanekud veehaarde hooldusnõuete määramiseks. § 7. Sanitaarkaitseala projekti joonised Sanitaarkaitseala projekt peab sisaldama vähemalt järgmisi jooniseid: 1) asukoha ülevaatekaart mõõtkavas 1 : 25000 kuni 1 : 100 000; 2) asukohaplaan mõõtkavas 1 : 500 kuni 1 : 10 000; 3) sanitaarkaitseala plaan mõõtkavas 1 : 500 kuni 1 : 10 000; 4) veehaarde ehitiste joonised; 6) hüdrogeoloogilised ja põhjavee kaitstuse kaardid piirkonna kohta; 7) hüdrogeoloogilised läbilõiked piirkonna kohta; 8) kehtestatud põhjaveevaruga ala või alade kaart. § 8. Toiteala määramise kord (1) Toiteala ulatus ja piirid määratakse hüdrogeoloogilise uuringu käigus hüdrodünaamiliste arvutustega ning need esitatakse toiteala sanitaarkaitseala projektis. Arvutuste aluseks on veehaarde kasutamise aeg, mille jooksul veekihti sattunud saasteained liikumisel veehaarde suunas ei jõua veel sinna. (2) Toiteala sanitaarkaitseala projektis esitatakse informatsioon: 1) veehaaret mõjutavate saasteallikate, saastatud alade ja maakasutuse kohta; 2) tegevuse keeldude või piirangute ettepanekud lähtudes veehaarde saastumise reaalse ohu vältimise või vähendamise vajadusest, mille välja selgitamisel kasutatakse hüdrodünaamilisi arvutusi; 3 3) vajadusel ettepanekud keskkonnaohtu põhjustavate objektide korrastamiseks või likvideerimiseks; 4) käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 antud hinnang ja toiteala piiritlemise põhjendus, kui veehaare kasutab maapinnalähedasi põhjaveekihte. (3) Maapinnalähedasi põhjaveekihte kasutava veehaarde toiteala määramisel tuleb hinnata alal paiknevate koormusallikate ohtu põhjaveekihile, mille vett veehaare kasutab. (4) Maapinnalähedase põhjaveekihi veehaarde toiteala piiritletakse põhjaveemudeli abil, arvestades seejuures veehaarde saastumise riski koormusallikatest, näiteks maakasutus, ohtlikud objektid ja saastunud alad, ning põhjavee seoseid pinnaveekogude ja maismaaökosüsteemidega. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril. Rene Kokk Minister Meelis Münt Kantsler 4 Keskkonnaministri määruse „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse veeseaduse § 152 lõike 4 ja § 153 lõike 4 alusel. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse jõustumisega 1.oktoobril 2019. Võrreldes kehtiva määrusega nr 61 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks“ ei ole määruse teksti sisuliselt muudetud. Tehtud on üksnes normitehnilisi ja keelelisi muudatusi. Kehtiva määruse eri redaktsioonide seletuskirjad on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/ või Keskkonnaministeeriumis. Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Kersti Türk (626 2809, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (626 2904, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohase määruse sisu (eelnõu koosneb üheksast paragrahvist) ei ole võrreldes kehtiva määrusega muutunud ning sisu on kirjeldatud seletuskirjades, mida on võimalik vaadata sissejuhatuses märgitud veebilehel või Keskkonnaministeeriumis. Rajatava veehaarde sanitaarkaitseala projekt on iseseisev projekt või võib kuuluda ka eraldi projektina veehaarde projekti koosseisu või hüdrogeoloogilise uuringu juurde. Veehaarde projekti all on siin mõeldud veehaaret laiemas mõistes kui antud määruses, arvestades EVS standardit 847-1:2014, kus veehaardena vaadatakse ka muid ehitisi peale puurkaevude. Sanitaarkaitseala ulatuse suurendamisel määratakse selle piirid hüdrodünaamiliste arvutustega, lähtudes nõudest, et sanitaarkaitseala piiri taga põhjavette sattunud saasteained ei tohi jõuda veehaardesse arvutusliku aja jooksul. Hüdrodünaamilised arvutused võimaldavad hinnata põhjavee liikumist veekihis ja põhjaveevõtust tingitud veetasemete alanemist. Veehaarde mõjuraadiuse arvutamiseks on vajalik teada põhjaveekihi lasumistingimusi ning hüdrodünaamilisi parameetreid. Lihtsamatel juhtudel on võimalik veevõtust kujunev veetaseme ja veetaseme alandus arvutada hüdrodünaamiliste arvutustega (vee liikumise valemeid kasutades) Theisi valemi või selle teisenduste abil, kuid mitme veehaarde koosmõju korral läheb valemarvutuse skeem keeruliseks ja saadav tulemus on mudelarvutusega võrreldes tunduvalt ebatäpsem. Nii mudel- kui valemarvutustel on oluline ajafaktor veetasemete kujunemises. Sanitaarkaitseala projektis peavad olema esitatud muuhulgas ka ettepanekud veehaarde hooldusnõuete määramiseks. Näiteks võib selleks olla puurkaevude tehnilise seisundi kontrollimine või puurkaevu rekonstrueerimine või likvideerimine, puurkaevude sulgemine kaantega, sanitaarkaitseala korrastamise nõuded jne. 1 Maapinnalähedase põhjaveekihi veehaarde toiteala piiritletakse põhjaveemudeli abil, arvestades seejuures veehaarde saastumise riski koormusallikatest, näiteks maakasutus, ohtlikud objektid ja saastunud alad, ja põhjavee seoseid pinnaveekogude ja maismaaökosüsteemidega. Põhjaveemudel on peamine kvantitatiivne tööriist, mis on saadaval põhjavee uurimisel, mudelitulemuste visualiseerimine on oluline põhisõnumite edastamiseks üldsusele ja otsustajatele. Põhjaveemudelite abil saab olulist teavet veevoolusuundadest, veekvaliteedi kujunemisest, reoainete liikumisest ja veetaseme muutuste potentsiaalsest mõjust. Põhjaveemudeli eesmärk on detailselt modelleerida põhjavee liikumist veehaarde läheduses erinevate stsenaariumite korral ning seeläbi tuvastada erinevate tegurite rolli veerežiimi kujunemise. Põhjaveemudeli koostamine ehk hüdrogeoloogiline modelleerimine eeldab erinevatest andmeallikatest pärineva geoloogilise, hüdrogeoloogilise ja hüdroloogilise andmestiku kogumist, analüüsi ja töötlemist. Hüdrogeoloogilise modelleerimise meetod arvestab kivimite filtratsiooniomaduste pindalalist muutumist. Mudel jääb alati looduslike protsesside lihtsustuseks ning annab seatud eesmärkidele vastuseid vaid teatud eeldusi arvestades. Põhjaveemudeli tüübi valimisel ja koostamisel peab arvestama püstitatud eesmärke, sest nendest sõltub paljuski mudeli suurus, ehitus ja täpsus. Veehaarde kaitseks loodaval toitealal tegevuse keeldude või piirangute ettepanekud esitatakse sanitaarkaitseala projektis, seejuures tuleb lähtuda veehaarde saastumise reaalse ohu vältimise või vähendamise vajadusest, mille välja selgitamisel lähtutakse hüdrodünaamilistest arvutustest. Keeldude või piirangute tegemisel peab olema välja arvutatud (keerulisematel juhtumitel tehakse hüdrogeoloogiline mudel), kas saastatus satub konkreetsesse veehaardesse kindla veevõtu koguse ja aja tingimustes. Kui sanitaarkaitseala ei taga veehaarde vee kvaliteedi piisavat kaitset, võib moodustada suurema ulatusega joogiveehaarde toiteala, mille ulatus leitakse arvutuslikult ja millel kehtivad kitsendused määratakse eraldi iga ala kohta. Arvestades veehaarde tootlikkust ning sellega avatud põhjaveekihi kaitstust, on veeseadusega sätestatud sanitaarkaitseala ulatuseks 10, 30 ja 50 meetrit. Kui veehaardega võetakse vett rohkem kui 500 m3/d ja tegemist on maapinnalähedase veekihiga, võib piisavaks sanitaarkaitseala ulatuseks olla kuni 200 meetrit või on vaja moodustada veehaarde toiteala. 50 meetrist suurema sanitaarkaitseala ja toiteala ulatus ning piirid leitakse arvutuslikult. Toiteala piiride ulatus ja kuju sõltub konkreetsest situatsioonist ning neid saab kehtestada vaid veehaarde sanitaarkaitseala projekti alusel, mis põhineb konkreetse ala looduslikku situatsiooni arvestava hüdrogeoloogilise uuringu (modelleerimise) tulemustel. Lisanduda võivatest maakasutuse piirangutest peab omavalitsus olema teadlik, et arvestada neid planeeringutes. Maapinnalähedasi põhjaveekihte kasutavate veehaarete põhjavee kvaliteedi kujunemisel on oluline piirkonna maakasutus. Eelnõust on jäetud välja sätted, mis on viidud veeseadusesse: 1.10.2019 jõustuva VeeS § 151 lõige 6, 153 lõige 1 ja § 154. Veeseaduses kehtestatakse hooldusala moodustamise kord, ulatus ja seal kehtivad kitsendused ning joogivee toiteala mõiste. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohane määrus ei käsitle Euroopa Liidu õigusega reguleeritud valdkondi. Tegemist on riigisisese õigusega, mille vastavust Euroopa Liidu õigusele ei hinnata. 4. Määruse mõju Kuna määruse sisu ei muutu, siis on määruse mõju sama, mis kehtival terviktekstil. Seega uut mõju määruse kehtestamisega ei kaasne. 2 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi, -kulutusi ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub ühel ajal veeseadusega, 1. oktoobril 2019. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Maaeluministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Vee-ettevõtete Liidule ja Eesti Omanike Keskliidule. Avalikku konsultatsiooni ei korraldata, sest eelnõukohase määruse sisu ei muutu võrreldes kehtiva terviktekstiga, määrus kehtestatakse uuesti seoses uue veeseaduse jõustumisega 1.10.2019. 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel