dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus Euroopa enim puudustkannatavate inimeste abifondi 2018.a aruande kommentaaridele

Sotsiaalministeerium · 5. september 2019
Viit
2-4.13/2194-1
Registreeritud
5. september 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Linnade ja Valdade Liit , Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-4.13 Kirjavahetus EL-i struktuurifondide rakendamise osas (Rakendusasutus)
Toimik
2-4.13/2019
Vastutaja
Ingrid Mangulson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎2-4.132194-1 05.09.2019 Väljaminev kiri.bdoc501 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Õiguskantsler Teie 03.07.2019 nr 7- [email protected] 4/191001/1903409/ Kohtu 8 Meie 28.08.2019 nr 4.2-3/1743-2 15193, Tallinn Harju maakond Vastus õiguskantsleri pöördumisele Lugupeetud Ülle Madise Esitasite ettepaneku algatada sotsiaalkaitseministri 27.02.2015 käskkirjaga nr 34 „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) muutmine selles osas, mis puudutab TAT-s sätestatud sihtrühma kujunemise aluseid ja jagamise põhimõtteid. Leiate, et lähtutud ei ole põhiseaduse (PS) § 12 lg 1 võrdse kohtlemise põhimõttest, sest abi ei pruugi jõuda nendeni, kes seda kõige enam vajavad ning inimesi koheldakse erinevalt sõltuvalt kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) toimetulekutoetuse saamise või taotlemise ajast (ühelt poolt saab abi vaid osa TAT sihtrühmast, teiselt poolt võivad abi saada need, kes seda saamise hetkel enam ei vaja). Teie hinnangul saab käesoleval juhul ebavõrdset kohtlemist põhjendada üksnes administratiivsete ja tehnilist laadi raskustega. Olete ka seisukohal, et TAT sihtrühma väljaselgitamine ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 223/2014 artikliga 2, mille järgi tuleb enim puudust kannatavad isikud kindlaks teha riigi pädeva asutuse kehtestatud kriteeriumide alusel, sest pole selge, millise objektiivse kriteeriumi järgi on jaanuaris, veebruaris, augustis ja septembris toimetulekutoetuse saajad või taotlejad või KOV toetuse saajad raskemas olukorras kui ülejäänud samade toetuste taotlejad või saajad. Sotsiaalministeerium ei saa paraku eeltoodud seisukohaga nõustuda, sest olemasolev korraldusmudel on valitud just seetõttu, et võimaldada kõige vähema administratiivse rahalise kuluga viia toiduabi kõige suurema hulga abi vajavate inimesteni. Põhiseaduse kommentaarides viidatakse, et Riigikohus ei eelda ebavõrdse kohtlemise õigustamiseks mõnele teisele põhiõigusele või põhiseaduslikule väärtusele tuginemist (vrd RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 36 jj), vaid peab piisavaks, kui ebavõrdse kohtlemise õigustamiseks on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus (alates RKPJKo 03.04.2002, 3-4-1- 2-02, p 17; RKÜKo 14.11.2002, 3-1-1-77-02, p 22; vt iseäranis RKPJKo 30.09.2008, 3-4-1-8- 08, p-d 27, 32, 35.1). Kuna tegemist on võrdsuspõhiõigusega, siis ei kehti ebavõrdse kohtlemise õigustamisel päris üks-üheselt vabaduspõhiõiguste riivete õigustamise kriteeriumid. Tegemist ei ole ilma piiriklauslita põhiõigusega, vaid sarnaselt lihtsa piiriklausliga vabaduspõhiõigustele tulevad ebavõrdse kohtlemise õigustamiseks kõne alla kõik eesmärgid, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. 2014. aastal leidis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium viitega otsusele 30.09.2008, 3-4-1-8-08, p-le 32, et “erinevaks kohtlemiseks peab olema mõistlik ja asjakohane põhjus. Erineva kohtlemise mõistlikkuse ja asjakohasuse väljaselgitamiseks Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 tuleb kaaluda erineva kohtlemise eesmärki ja tekitatud erineva olukorra raskust” (RKPJKo 29.01.2014, 3-4-1-52-13, p 47). “Mõistlik ja asjakohane on põhjus juhul, kui see on mõõdukas. Ebavõrdse kohtlemise mõõdukuse väljaselgitamiseks tuleb kaaluda ebavõrdse kohtlemise eesmärki ja tekitatud ebavõrdse olukorra raskust.” (RKPJKo 30.09.2008, 3-4-1-8- 08, p 32; vrd ka RKPJKo 21.06.2005, 3-4-1-9-05, p 22). Juhime tähelepanu, et toiduabi kui selline ei ole eelkõige või ainult TAT alusel antav toetus. Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 5 lg-le 1 on isikule kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV. Seega on KOV-l ka SHS § 8 lg 1 kohaselt kohustus osutada isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. Sellest tulenevalt on esmane toiduabi tagamise kohustus KOV-il. Lisaks tuleneb SHS §-st 131 sama eesmärki täitva rahalise toetusena toimetulekutoetus. Tegemist on SHS kohaselt riigi korraldatava abiga, mille eesmärk on leevendada iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Vastavalt SHS § 132 lg-le 1 esitab toimetulekutoetuse taotleja jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks KOV-le, kelle haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht. Sellest tulenevalt on TAT täiendavaks ning KOV igapäevast kohustust toetavaks abivahendiks, samas TAT ei pea ega tohigi asendada tervikuna seadusega KOV-ile pandud kohustusi. Kuigi TAT-i abil toetatakse kahel korral aastas KOV-i puudust kannatavatele inimestele toiduabi andmisel, ei vabasta see KOV-i täitmast oma seadusest tulenevaid ülesandeid tagada vältimatu sotsiaalabi ning hinnata isiku vajadust ja vajadusel maksta toimetulekutoetust, mh esmavajadusena toidu ostmiseks. 2018. aastal sai toimetulekutoetust 12 226 leibkonda1, kellest ligi pooled (6050 leibkonda) said toetust kuus või enam kuud ning oli seega kas ühe või mõlema toiduabi jagamise sihtgrupis. Võib eeldada, et inimesed, kes vajavad pikema perioodi jooksul toimetulekuks toetust, on materiaalselt raskemas olukorras, kui inimesed, kes vajavad abi lühiajaliselt. Üks kord aastas on makstud toimetulekutoetust 2260 leibkonnale, kaks korda 1193 leibkonnale ja alla tuhande leibkonna kuus on saanud toetust 3-5 kuul aastas. Oma kirjas olete märkinud, et kuivõrd ostetud (TAT) ja annetatud (TAT II) toiduabi sihtrühmad täielikult ei kattu, pole tagatud, et TAT II aitaks põhiseadusvastaste reeglite tõttu toiduabita jäänud inimesi. Ka pole annetatud toidu pakk ja ostetud toidu pakk sama sisu ja mahuga. Selgitame, et TAT II eesmärk on eelkõige aidata inimesi, kes on ootamatult sattunud raskesse materiaalsesse olukorda, pöördunud abi saamiseks KOV-i poole ning kellele abi andmine on vastavalt SHS § 8 lg 1 ka KOV-i ülesanne. Arvestades KOV-ide erinevaid võimalusi abi andmiseks, ühtlustavad TAT II tegevused esmase abi saamist toiduabi näol üleriigiliselt ning võimaldavad KOV-il abi anda enamatele inimestele. Ka ei saa öelda, et ostetud toidupakk ja annetatud toidupakk ei ole tingimata samaväärsed. TAT-s on kirjeldatud miinimumnõuded toidupakile, kuid meie eesmärk on leida võimekas partnerorganisatsioon, kelle ülesandeks on transportida toitu üle-eestiliselt, pidades silmas, et suuremates linnades kogutud toiduaineid tuleb jagamiseks viia ka teistesse maakondadesse põhimõttega, et kogutud toidukaup toimetatakse sealt, kus seda on üle, sinna, kus sellest on puudu. Sh tuleb edasi saata ka kiiresti riknev toit (juur- ja puuviljad, liha- ja piimasaadused, munad jne), tagades nende nõuetekohase säilimise. Kuna TAT-i ostetud toiduained peavad olema kauasäilivad ja kergesti transporditavad, saame me osta ja jagada liha- ja kalatooteid ainult konserveeritult, sama kehtib ka puu- ja köögiviljade kohta. Annetatud toidu jagamine on operatiivsem ja võimaldab pakkuda ka mitte konserveeritud toiduaineid, piimasaadusi jne. Meie hinnangul täiendavad TAT ja TAT II teineteist ja töötavad 1 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR, seisuga 30.01.2019 3 koos. Abifondi ja kitsamalt mõlema TAT-i eesmärk on aidata enim puudust kannatavaid inimesi neile vajaliku toiduabiga, mitte tagada kõigile ühe suuruse ja sisuga toiduabi pakke. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks artikkel 26 lõige 2 punkt c sätestab, et abikõlblikuks kuluks on partnerorganisatsioonidele tekkinud haldus-, transpordi- ja hoiustamiskulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 5% punktis a (s.o toidu või esmase materiaalse abi ostukulud) osutatud kuludest või 5% kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 16 võõrandatud toiduainete väärtusest. Seega on Eesti TATi kehtestamisel seotud sellega, et haldus-, transpordi- ja hoiustamise kulud on sõltuvuses ostetava toiduabi väärtusest. See omakorda seab eelarvest tulenevad piirid teenuse inimestele kättesaadavaks tegemisele. Tegemist ei ole siinkohal mitte administratiivse ja tehnilist laadi raskusega vaid regulatiivse piiranguga. Tagamaks abi jõudmine TAT-i raames kõikidesse Eesti piirkondadesse on tehtud valik abi jagamise sageduse ja kättesaadavuse vahel. Sellise abikõlblikkuse jaotuse juures, mis tuleneb abifondi enda regulatsioonist, oli ainuõige valik teha abi laialdaselt kättesaadavaks. Siinjuures ei ole vähemtähtis ka teie kirjas välja toodud aspekt, et KOV-id, kes saaksid oma toiduabi pakkumise kohustust TAT-i vahenditega asendada või täiendada, ei soovinud TAT-is osaleda toetuse saajana vaid üksnes partneritena, mis oleks võimaldanud kaaluda ka teistsugust toiduabi jagamise korraldust. Käesoleval ajal ei saa jätta märkimata ka asjaolu, et TAT p 2.2.4 kohaselt on toiduabi jagamise kui tegevuse üldine ajaraam 01.10.2014–31.12.2020. See tähendab, et TAT korralduse alusel antakse toiduabi veel vaid kolmel korral. Uute tingimuste välja töötamisele, kinnitamisele, muudatuste elluviimiseks vajalike lepingute sõlmimisele ja andmebaasi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) arendamisele kuluv aeg seaks reaalsesse ohtu toiduabi jagamise. Eeltoodust lähtuvalt leiame, et põhimõtteliste muudatuste tegemine sellises ajaraamis ei ole mõistlikult teostatav ning toetuse andmise tingimuste muutmine pole otstarbekas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Merle Ploompuu 6269 268 [email protected] Mailiis Kaljula Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected] Meie 05.09.2019 nr 2-4.13/2194-1 Vastus Euroopa enim puudustkannatavate inimeste abifondi 2018.a aruande kommentaaridele Lugupeetud Mailiis Kaljula Edastasite Sotsiaalministeeriumile Pärnu Linnavalitsuse seisukoha seoses sotsiaalkaitseministri 27.02.2015 käskkirjaga nr 34 „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ kinnitatud toetuse andmise tingimustega (edaspidi TAT). Nimetatud seisukohas on Pärnu Linnavalitsus sedastanud, et: 1) TAT alusel jagatakse abi tagantjärele, nende andmete alusel, mis ei pruugi enam kajastada pere tegelikku olukorda ning abivajadust. 2) TAT alusel abi jagamise kord (kaks korda aastas) on kaasa toonud puudust kannatavate perede ebavõrdse kohtlemise – TAT alusel abi jagamine kaks korda aastas välistab ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt võimaluse saada toiduabi nendel inimestel, kes pöörduvad oma abipalvega omavalituse poole perioodil, mis ei mida ei võeta arvesse toiduabi jagamise korraldamisel. Siinjuures on Pärnu Linnavalitsus seisukohal, et kui riik on loonud teatud toimiva avaliku teenuse süsteemi, ei tohi ta osasid kodanikke sellest teenuse saajate ringust meelevaldselt välistada ning riik peab oma sotsiaalsete kohustuste täitmisel lähtuma tegelikust abivajadustest. Pärnu Linnavalitsus soovib, et riik tagaks edaspidi toiduabi jagamise igakuiselt kõikidele peredele, kellele on vastaval kuul määratud toimetulekutoetust või abivajadusest tulenevat toetust. 3) Toimetulekutoetust saavaid peresid peetakse nii suurtes raskustes olevaks, et nendele peetakse vajalikuks täiendava toiduabi osutamine, mis tähendab et Riigikogu poolt kehtestatud toimetulekupiir ei taga inimväärsest äraelamist ning minimalsete tarbekulude katmist esmavajaduste rahuldamiseks. Kui rahaline toetus võimaldaks iseseisvat hakkamasaamist, puuduks vajadus täiendava toiduabi eraldamise järele. Pärnu Linnavalitsus teeb ettepaneku korrigeerida toimetulekupiiri. 4) Inimeste teavitamine TAT alusel toiduabi jagamisest ja põhimõtetest on ebapiisav. Pärnu Linnavalitsus heidab ette, et enam ei teavitata isikuid koju saadetavat kirjaga ministeeriumi poolt ning peab seda sotsiaaltöötaja jaoks täiendavaks koormuseks. Ettepanekuks on teavitada kõiki abisaajaid kirjalikult või kui abi jagamine muutub igakuiseks, siis annab informatsiooni edasi sotsiaaltöötaja toimetulekutoetuse saajale nõustamise käigus. Punktides 1 ja 2 toodud teemade osas on Sotsiaalministeeriumi poole pöördunud ka Õiguskantsler ning seisukohad antud küsimustes on ministeerium kujundanud vastuses Õiguskantsleri pöördumisele, mis on käesolevale vastusele lisatud. Siiski peame oluliseks Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 rõhutada, et TAT alusel toiduabi jagamine moodustab terviku kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) sotsiaalhoolekande seadusest (edaspidi SHS) tulenevate kohustustega ning tegemist ei ole eraldiseisva tugisüsteemiga. Riik on loonud SHSga põhiseadusega kooskõlas oleva süsteemi, kus toiduabi tagamine on KOVi kohustuseks ning asjaolu, et riigi poolt täiendavalt TATi kaudu KOVi toetav abivahend on loodud, ei tähenda, et KOVi enda kohustus ära langeks või et mingi isikute rühm toiduabita peaks jääma. Isikul, kes ei kuulu TAT sihtrühma, on õigus saada SHS kriteeriumidele vastavat abi KOVilt. Selgitame p-s 3 tõstatud küsimuse osas, et 2018. aastal sai toimetulekutoetust (sõltumata toetuse saamise kordade arvust aasta jooksul) 20 931 inimest, mis moodustab 1,6% Eesti elanikest. Ühe taotluse keskmine arvestuslik suurus oli 223,78 eurot. Toimetulekupiiri kehtestab igal aastal Riigikogu riigi eelarve seaduses. SHS § 131 lg 3 sätestab, et toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele, mis kataksid inimese esmavajadused. 2018. aastal tehti olulisi muudatusi SHSs, mis peamiselt puudutasid toimetulekutoetuse paindlikumaks muutmist. See võimaldab KOVil teha senisest enam kaalutlusotsuseid võttes arvesse konkreetse abivajaja vajadusi ja võimalusi. Lisaks sellele muudeti toimetulekuskeemis tarbimiskaale, mille põhjal toimetulekutoetust makstakse ning oluliselt tõsteti just laste tarbimiskaalu, mis kergitas nende toimetulekupiiri 130 eurolt 2017. aastal 180 euroni 2018. aastal. Riigikogu tõstis toimetulekupiiri nii 2018. kui ka 2019. aastal. 2018. aasta andmetele tuginedes avaldas Eesti Statistikaamet käesoleva aasta elatusmiinimumi, milleks on 215,44 eurot. Selle summa sees on kulutused toidukorvile, aga ka mittetoidukulud (vaba aeg, riided, transport jms). Eluasemekulud moodustasid sellest 79,93 eurot. 2019. aastal on toimetulekupiir pere ainsale või esimesele liikmele 150 eurot, mis on ca 14,5 euro võrra suurem, kui elatusmiinimum, millest on maha arvestatud eluasemekulud (215,44-79,93=135,51). Kehtiv toimetulekupiir katab Statistikaameti poolt välja toodud minimaalsed kulutused esmavajaliku tagamiseks. Kui inimesed vajavad toimetulekuks täiendavat abi, selgitab abi vajaduse ja ulatuse välja tema rahvastikujärgne KOV, kellel on võimalik luua täiendavaid meetmeid oma abivajavate elanike toetamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi Abifond) toetab Euroopa Liidu liikmesriikide meetmeid, mis pakuvad enim puudust kannatavatele inimestele materiaalset abi. Sihtgrupi täpne määratlus ning toiduabi jagamise tingimused ja korraldus on iga liikmesriigi otsustada. See võib olla riigiti erinev ja oleneb palju üldisest sotsiaalabi korraldamisest liikmesriigis, parterorganisatsioonide võimekusest jms. Abifondist rahastatavat toiduabi saabki vaadelda ainult toetava meetmena ja ebaõige on öelda, et TATis määratletud inimesed ei saaks ilma selle abita hakkama, aga kindlasti on nad materiaalselt raskemas olukorras, ning nende toetamine ka Abifondi toel on vajalik ja põhjendatud. Põhjendamatu on Pärnu Linnavalitsuse punktis 4 toodud etteheide seoses teavitamisega. Tulenevalt TAT p-st 2.2.3.2 koordineerib toetuse saaja sihtrühma informeerimist toiduabi jagamise kohta, kaasates partnerorganisatsioone ja KOVe. Informatsioon sihtrühma kuuluvate isikute kohta on eelkõige kättesaadav KOVile, kes korraldab toimetulekutoetuse ja muude KOV toetuste andmise, mh edastab KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (STAR) informatsiooni sellest, mille alusel kujuneb sihtrühm. Jääb arusaamatuks, kuidas on sotsiaaltöötaja jaoks vähem koormav teavitada abi saajat igakuiselt võrreldes inimese teavitamisest TAT alusel abi saamiseks õiguse omamisest kahel korral aastas. Sotsiaalministeeriumi andmetel jätab toiduabi põhijagamise käigus vastu võtmata ca 3 5% toiduabi saajatest. Eeltoodust lähtuvalt ei ole olnud põhjust eeldada, et teavitamise süsteem läbi KOVi pole toiminud ning info pole abivajajateni jõudnud. Vähemoluline ei ole ka asjaolu, et TAT rahastus on piiratud, mis tähendab, et ebamõistlik on selle arvelt kanda kulu tegevuste eest, mida on võimalik hea koostöö raames korraldada tasuta, tagades sedasi TAT vahendite kasutamine eesmärgipärasemalt. Eeltoodust lähtuvalt oleme seisukohal, et TAT alusel toiduabi jagamise kord on kooskõlas põhiseadusega ning TAT alusel toiduabi jagamisel eeldatakse head koostööd partnerorganisatsiooni ja KOVidega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Killar e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Lisa: Vastus Õiguskantsleri pöördumisele Lisaadressaat: Pärnu Linnavalitsus Ingrid Mangulson 626 9208 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →