dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadus

Sotsiaalministeerium · 4. september 2019
Viit
1.2-3/2189-1
Registreeritud
4. september 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Ethel Bubõr (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
25. september 2019

Failid

  • 📎2-218-02396575 04.09.2019 Väljaminev kiri.bdoc1286 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium 04.09.2019 nr 2-2/18-0239/6575 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Eelnõu on koostatud Veeteede Ameti, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös tulenevalt Eestilt Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi loa eelteatise menetluse käigus Euroopa Komisjonilt saadud tagasisidest. Palume Justiitsministeeriumil esitada võimalusel oma kooskõlastus samaaegselt teiste ministeeriumidega. Seaduseelnõuga tehtavate muudatuste jõustumiseks on eelnevalt vajalik saada Euroopa Komisjonilt nõusolek kavandatavate maksusoodustuste ja tonnaažimaksu rakendamiseks ehk riigiabi andmiseks, seepärast on äärmiselt oluline riigisisese menetluse kiire läbiviimine, et eelnõu saaks jõustuda planeeritult 1. jaanuaril 2020. aastal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisaadressaadid: Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Kaptenite Klubi, Eesti Merelootside Ühing, MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Maksu- ja Tolliamet, Mereõiguse revisjoni töörühm, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Gerli Ehte 6397650 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadus § 1. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 04.03.2019, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punktis 4 asendatakse tulumaksuseaduse § 4 lõikes 6 tekstiosa „lõikes 5 nimetatud juhul“ tekstiosaga „lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel“; 2) paragrahvi 2 punkti 7 sissejuhatavas lauseosas asendatakse number „7“ numbriga „8“ ja tulumaksuseaduse § 13 lõike 5 punktis 1 asendatakse tekstiosa „lõigete 5–7“ tekstiosaga „lõike 5“; 3) paragrahvi 2 punktis 7 loetakse tulumaksuseaduse § 13 lõiked 6 ja 7 lõigeteks 7 ja 8 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse § 4 lõikes 6 nimetatud määraga, kui tasu on saadud töötamise eest § 521 lõikes 11 nimetatud laeval, mille kogumahutavus on vähemalt 500 ja mis kannab lepinguriigi lippu, tingimusel et rohkem kui 50% laeva tööajast sisustab meritsi vedu.“; 4) paragrahvi 2 punktis 9 asendatakse tulumaksuseaduse § 282 lõikes 4 tekstiosa „lõike 5“ tekstiosaga „lõigete 5 või 6“ ja number „27” numbriga „281“; 5) paragrahvi 2 punktis 10 asendatakse tulumaksuseaduse § 29 lõikes 12 tekstiosa „lõikes 5“ tekstiosaga „lõigetes 5 või 6“; 6) paragrahvi 2 punktis 11 asendatakse tulumaksuseaduse § 41 punktis 1 tekstiosa „13 lõiked 1 ja 5“ tekstiosaga „13 lõiked 1, 5 ja 6“; 7) paragrahvi 2 punktis 13 asendatakse tulumaksuseaduse § 42 lõikes 9 tekstiosa „lõikes 5“ tekstiosaga „ lõigetes 5 või 6“; 8) paragrahvi 2 punktus 16 muudetakse tulumaksuseaduse § 521 ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 521. Tulumaks kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulult (1) Residendist äriühing võib tasuda § 13 lõike 5 punkti 1 või lõike 6 tingimustele vastava laevaga kaupade või reisijate rahvusvahelisest meritsi veo lõigetes 6–7 ja 9–11 või lõikes 13 nimetatud tegevustest saadud tulult tulumaksu käesoleva paragrahvi kohaselt, kohaldamata §- des 49–52 sätestatut (edaspidi: tonnaažikord). 1 (2) Tonnaažikorra rakendamine on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse merendusabi suuniseid, laevahaldusettevõtjate suuniseid ja Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust. (3) Residendist äriühing võib rakendada tonnaažikorda, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) ta on võtnud endale vastutuse § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt sertifitseeritud; 2) laeva käitamisega seotud strateegilised, ärilised ja tehnilised juhtimisotsused tehakse Eestis; 3) laeva meeskonna juhtimisega seotud otsused tehakse lepinguriigis; 4) ta ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses; 5) tal ei ole täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust. (4) Tonnaažikorra rakendamiseks peab residendist äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest: 1) vähemalt 25% olema äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate omanduses või kasutusel laevapereta prahilepingu alusel ning 2) vähemalt 60%, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, olema registreeritud lepinguriigi lipu all. (5) Kaupade ja reisijate meritsi vedu loetakse käesoleva paragrahvi tähenduses rahvusvaheliseks, kui rohkem kui 50% reisidest toimub: 1) Eesti ja välisriigi sadama vahel; 2) Eesti sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel; 3) välisriigi või välisriikide sadamate vahel; 4) välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel. (6) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevused on: 1) kaupade või reisijate vedu tasu eest; 2) kajuti tasu eest kasutusse andmine; 3) toidu ja joogi müük pardal koheseks tarbimiseks; 4) laeva tasu eest kasutusse andmine prahilepingu alusel (edaspidi väljaprahtimine), välja arvatud laevapereta prahilepingu alusel väljaprahtimine. (7) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo lisategevused on: 1) tavaliselt reisilaeval pakutavate teenuste osutamine või kaupade müük, tingimusel, et vastav tegevus on otseselt seotud reisijate meritsi veoga; 2) varapääste; 3) kauba laadimine, lossimine ja kinnitamine, juhul kui seda teevad residendist äriühingu laevapere liikmed; 4) konteineri või muu mahuti tasu eest kasutusse andmine; 5) laevas asuva ruumi üürile andmine kauba müüjale või teenuse osutajale; 6) reklaamipinna tasu eest kasutusse andmine laeval; 7) huviväärsusega tutvumise vahendamine reisijale reisi kestel, tingimusel, et kajut jääb reisija kasutusse. (8) Lõikes 7 sätestatud lisategevusest saadud tulu maksustatakse käesoleva paragrahvi kohaselt osas, mis ei ületa 50% § 13 lõike 5 punkti 1 või lõike 6 tingimustele vastava laeva kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo tegevustest saadud tulu. 2 (9) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka järgmisi tegevusi: 1) laeva meeskonna juhtimine või laeva tehniline juhtimine; 2) laeva väljaprahtimine laevapereta prahilepingu alusel lepinguriigis asuvale samasse kontserni kuuluvale ettevõtjale. (10) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka laeva väljaprahtimist laevapereta prahilepingu alusel, tingimusel, et: 1) väljaprahtimise põhjuseks on residendist äriühingu poolt ajutiselt mittekasutatava laeva tonnaaži tekkimine muul põhjusel kui väljaprahtimise eesmärgil laeva ostmine või prahtimine; 2) laev prahitakse välja mitte kauemaks kui kolm aastat; ja 3) väljaprahtimine ei ületa 50% residendist äriühingu kasutuses olevast tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest. (11) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka süvendaja või puksiiriga tehtavad tööd väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd, kui rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab meritsi vedu ning ainult selliste vedude ulatuses. (12) Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida lõigetes 3–4 sätestatud tingimustele vastav isik on saanud vähemalt kolme aasta jooksul käesolevas paragrahvis sätestatud korra kohaselt maksustatava tulu teenimiseks kasutatud laeva võõrandamisest, kui selle üleandmisel on tasutud tulumaks § 50 lõike 42 kohaselt või kui see on soetatud käesolevas paragrahvis sätestatud korra kohaselt maksustatud tulu arvel. (13) Tonnaažikorda võib rakendada ka residendist äriühing, kes saab tulu § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva meeskonna juhtimise või tehnilise juhtimise teenuse osutamisest ning kes vastab lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud tingimustele, kui: 1) laeva meeskonna juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis ning järgib täielikult ja kohaldab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni kõiki nõudeid; 2) laeva tehnilise juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis, võtab endale vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt sertifitseeritud; 3) kõik laevad ja meeskonnad, mida eelmistes punktides nimetatud teenuse osutaja haldab, vastavad rahvusvahelistele standarditele ja Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele, mis on seotud meresõidu turvalisuse ja ohutusega, meremeeste koolituse ja sertifitseerimisega, keskkonnahoiuga ning töötingimustega laeval; 4) vähemalt 60% äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, on registreeritud lepinguriigi lipu all; 5) kuni kümne laeva meeskonna juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks meeskonnajuht ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva meeskonna juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt kaks meeskonnajuhti ning kaheksa muud töötajat; 6) kuni kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks tehnilise halduse juht ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt kaks tehnilise halduse juhti ning kaheksa muud töötajat; 7) vähemalt 51% punktides 5 ja 6 nimetatud töötajatest on lepinguriigi kodanikud. (14) Tonnaažikorra rakendamise kuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks esitab käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele vastav isik (edaspidi: tonnaažikorra rakendaja) maksuhaldurile tonnaažikorrale üleminekuks ning selle kohaldamiseks vajalikud andmed. Esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 (15) Lõikes 4 või lõike 13 punktis 4 sätestatud tingimustele vastab isik, kes täidab tingimused koos temaga samasse kontserni kuuluvate tonnaažikorra kohaldamise tingimustele vastavate ettevõtjatega, eeldusel, et kõik nimetatud ettevõtjad on tonnaažikorraga liitunud. (16) Lõikes 5, lõikes 8 ja lõikes 11 sätestatud osakaalu tingimustele vastab isik, kes täidab tingimused kalendriaasta jooksul proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul tonnaažikorda kohaldati. (17) Tonnaažikorda rakendatakse seni, kuni tonnaažikorra rakendamise tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Tonnaažikorra rakendamise õiguse lõppemisel on õigus uuesti tonnaažikorda rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning tonnaažikorra rakendamise tingimused on täidetud. (18) Tonnaažikorra rakendamisel arvutatakse maksustatava tulu summa tonnaažikorra rakendaja iga § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva kohta iga alanud 24-tunnise ajavahemiku kohta, sõltumata sellest, kas laeva kasutatakse või mitte. (19) Lõikes 18 nimetatud maksustatava tulu summa arvutatakse tonnaažikorra rakendaja kasutuses oleva laeva puhasmahutavuse ja vastava suhtarvu korrutisena järgmiselt: 1) tonnaaživahemikule kuni 1000 kohaldatav suhtarv on 0,0084 eurot; 2) tonnaaživahemikule 1001 kuni 10 000 kohaldatav suhtarv on 0,0062 eurot; 3) tonnaaživahemikule 10 001 kuni 25 000 kohaldatav suhtarv on 0,0040 eurot; 4) tonnaaživahemikule alates 25 001 kohaldatav suhtarv on 0,0020 eurot. (20) Lõikes 19 sätestatud suhtarve rakendatakse sõltuvalt laeva vanusest järgmiselt: 1) 50% laevade puhul, mis ei ole vanemad kui viis aastat; 2) 75% laevade puhul, mis on vanemad kui viis aastat, kuid mitte vanemad kui kümme aastat; 3) 100% laevade puhul, mis on vanemad kui kümme aastat. (21) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu- ja Tolliameti andmete alusel riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse §- s 492 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet lõikes 2 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle.”; 9) paragrahvi 2 punktis 17 täiendatakse tulumaksuseaduse § 54 lõiget 2 pärast sõna „kulude“ tekstiosaga „ ,tulude“; 10) paragrahvis 3 asendatakse kogumispensionide seaduse § 7 lõikes 4 tekstiosa “lõikes 5” tekstiosaga “lõigetes 5 ja 6” ning tekstiosa “§ 62” tekstiosaga „§ 2 lõike 4 punkti 8 ja § 62 lõikeid 2‒4”; 11) paragrahvis 4 muudetakse maksukorralduse seaduse § 29 punkti 56 ja sõnastatakse järgmiselt: „56) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile või tema volitatud asutusele sotsiaalmaksuseaduse § 62 lõikes 3 ning tulumaksuseaduse § 13 lõikes 8 ja § 521 lõikes 21 sätestatud ülesannete täitmiseks.”; 12) paragrahvi 7 punktis 2 asendatakse sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 tekstiosa „lõikes 5“ tekstiosaga „lõigetes 5 või 6“; 4 13) paragrahvi 7 punktis 3 täiendatakse sotsiaalmaksuseaduse § 62 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud riigiabi korda rakendatakse kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja tulumaksuseaduse § 13 lõigetes 5 ja 6 nimetatud tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Riigiabi rakendamise nõuete mittetäitmise korral on õigus uuesti riigiabi rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel, et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning riigiabi rakendamise tingimused on täidetud.“; 14) paragrahvi 9 punktis 1 jäetakse töötuskindlustuse seaduse § 3 lõikest 11 välja sõnad „Eesti riigilippu kandva“ ning asendatakse tekstiosa „lõikes 5“ tekstiosaga „lõigetes 5 või 6“; 15) paragrahvi 9 punktis 6 täiendatakse töötuskindluse seaduse § 401 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Riigiabi korda rakendatakse seni, kuni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ja tulumaksuseaduse § 13 lõigetes 5 ja 6 nimetatud tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Riigiabi rakendamise nõuete mittetäitmise korral on õigus uuesti riigiabi rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel, et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning riigiabi rakendamise tingimused on täidetud.“. § 2. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse § 23 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „nimetatud,“ tekstiosaga „nimetatud või § 521 alusel maksustatud“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 04.03.2019, 1) §-s 11 sätestatud tähtpäeval. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2019. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus .....................2019. a 5 EELNÕU Seletuskiri laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (RT I, 04.03.2019, 1) tulenevalt Eesti riigiabi loa taotluse mitteametliku menetluse käigus Euroopa Komisjonilt saadud tagasisidest, mille kohaselt pole Eesti seadused Euroopa Liidu merenduse riigiabi suunistega1 veel täielikult kooskõlas. Eelnõu eesmärk on viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu merenduse riigiabi suunistega ning Euroopa Komisjoni varasema otsustuspraktikaga sarnaste riigiabi loa taotluste suhtes. Vastu võetud seaduses sätestatud laevanduse maksusoodustuste (maksuerirežiimi) põhitingimusi ei muudeta, muudetakse vaid üksikuid tingimusi ning täpsustatakse riigiabi mõistes abikõlblikke tegevusi. Samuti tehakse tulumaksuseaduses mõned täiendavad täpsustavad muudatused. Euroopa Komisjonile taotluse esitamise kohustus tuleneb asjaolust, et üldistest maksureeglitest maksuerisuste kehtestamine laevandussektori jaoks tähendab Euroopa Liidu toimise lepingu (edaspidi ELTL) artikkel 107 lõike 1 kriteeriumitele vastavalt riigiabi. Nimetatud artikli kohaselt on üldreeglina igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Riigiabi andmiseks peab abi olema siseturuga kokkusobiv.2 Euroopa Komisjon on seni pidanud põhjendatuks ja lubatavaks meretranspordile riigiabi erandite tegemist ning on selleks välja töötanud spetsiaalsed merenduse riigiabi suunised – Euroopa Komisjoni teatis K(2004) 43 – Ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta ja Euroopa Komisjoni teatis, millega nähakse ette suunised laevahaldusettevõtjatele antava riigiabi kohta 2009/C 132/06 (edaspidi: merenduse riigiabi suunised). Erandite tegemiseks tuleb riigil saada esmalt vastav luba Euroopa Komisjonilt. Selleks esitatakse Euroopa Komisjonile põhiteatis, millele võib eelneda eelteatis. Eelteatise menetluse tulemusena annab Euroopa Komisjon esmase hinnangu, kas planeeritav riigiabipakett on kooskõlas merenduse riigiabi suunistega ning kas abi andmine on lubatav. Põhiteatise alusel teeb Euroopa Komisjon lõpliku otsuse, kas abi andmine on siseturuga kokkusobiv ja seega lubatav. Eesti esitas Euroopa Komisjonile esmalt riigiabi eelteatise.3 5. juulil 2019 andis Euroopa Komisjon Eesti eelteatisele tagasiside, milles leidis, et mõningad maksuseadustesse erisusi kehtestavad sätted ei ole merenduse riigiabi suunistega veel täielikult kooskõlas ning vajavad 1 Komisjoni teatis K(2004) 43 – ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta; Komisjoni teatis, millega nähakse ette suunised laevahaldusettevõtjatele antava riigiabi kohta 2009/C 132/06. 2 ELTL artikli 107 lõiked 2 ja 3. 3 Eesti ametlik eelteatis esitati Euroopa Komisjonile 12.02.2019 ning see on registreeritud numbriga SA.53469. 1 täpsustamist. Sellest tulenevalt on koostatud käesolev seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on teha seadustes vajalikud parandused ja täpsustused ning viia Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu merenduse riigiabi suunistega. Eelnõu koostamise hetkel on Euroopa Komisjonile esitatud põhiteatis4, millele on lisatud käesoleva eelnõu projekt. Hetkeseisuga oodatakse Euroopa Komisjonilt Eesti riigiabi paketi kohta lõplikku tagasisidet. Lisaküsimuste puudumisel peaks Euroopa Komisjon vastavalt riigiabi menetlusmäärusele5 tegema otsuse Eesti riigiabi põhitaotluse kohta kahe kuu jooksul selle esitamisest. Lõpliku otsuse saamisel Euroopa Komisjonilt võib tekkida vajadus teha eelnõusse Euroopa Komisjoni tagasisidest lähtuvalt täiendavaid muudatusi menetluse käigus. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 04.03.2019, 1) algatas Vabariigi Valitsus 15. oktoobril 2018. Seaduse eesmärk oli luua soodsamad tingimused laevade Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse registreerimiseks ja selle abil suurendada Eesti riigilipu all sõitvat laevastikku. Seaduse peamise mõjuna suurenevad riigi maksutulud laekuvate registritasude ja ettevõtete makstava tulumaksu/tonnaažimaksu ja tööjõumaksude kaudu. Laevade Eesti registris registreerimise tulemusena suureneb Eesti registrisse kantud ja Eesti riigilipu all sõitvate laevade arv ning läbi tekkiva mereriigi maine luuakse Eestisse järjest enam laevandusega seotud kaldasektori ettevõtteid. See omakorda loob aluse Eesti majanduse kasvule. Seadusmuudatustega soodustatakse rahvusvahelistele nõuetele vastavate 500 ja suuremate kogumahutavusega6 kauba- ja reisilaevade Eesti riigilipu alla lisandumist. Seadus hõlmab lisaks kaubalaevadele ka väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda regulaarreise tegevaid reisilaevu. Käesoleva eelnõu eesmärk on jõustada eelnimetatud seadus ning seeläbi toetada eelloetletud eesmärkide saavutamist. Käesoleva eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: 1) laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, milles muudetakse järgmisi seadusi: a) tulumaksuseadus (edaspidi TuMS); b) kogumispensionide seadus (edaspidi KoPS); c) maksukorralduse seadus (MKS); d) sotsiaalmaksuseadus (edaspidi SMS); e) töötuskindlustuse seadus (edaspidi TKindlS); 2) tulumaksuseadus. 4 Eesti ametlik põhiteatis esitati Euroopa Komisjonile 16.08.2019 ning see on registreeritud numbriga SA.53469 5 Nõukogu määrus (EL) 2015/1589, 13. juuli 2015, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks, artikkel 4 punkt 5. 6 Laeva kogumahutavus (inglise keeles gross tonnage) on laeva mahutavust iseloomustav suurus. Kogumahutavuse märkimisel ei kasutata ühikut. Kogumahutavuse mõiste ja arvutusviis võeti kasutusele 1969. aastal, kui tekkis vajadus ühise mõiste ja standardse rahvusvahelise laevade mõõtmissüsteemi järele, arvestades et sama kuju ja suurusega laevade mahutavus võib olla oluliselt erinev. Kogumahutavus määratakse laevade mõõtmise rahvusvahelise konventsiooniga (1969) ettenähtud mõõtmisreeglite järgi. Kogumahutavuse arvutamisel arvestatakse kinniste laevaruumide (mõnede eranditega) koguruumala kuupmeetrites. 2 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Veeteede Ameti arendusosakonna nõunik Katerin Peärnberg (e-post: [email protected]; tel: 620 5535), sama osakonna juhataja Eero Naaber (e-post: [email protected]; tel: 620 5534), juriidilise osakonna jurist Anton Merits (ametist lahkunud), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse juhataja Katrin Andre (e-post: [email protected]; tel: 625 6426) ja sama talituse peaspetsialist Gerli Ehte (e-post: [email protected]; tel: 639 7650), Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialistid Kersti Sügis (e-post: [email protected], tel: 611 3951) ja Margit Aav (e-post: [email protected]) ning Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik Merle Malvet ([email protected]; tel 626 9163). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise parlamenti menetluses oleva eelnõuga ega ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendumisega, kuid Euroopa Liidu õiguses on liikmesriikidele kehtestatud riigiabi andmise reeglid, mida tuleb maksusoodustusi kehtestades järgida. Maksusoodustuste rakendamiseks on vajalik eelnevalt teavitada Euroopa Komisjoni ning saada maksupaketi rakendamiseks luba (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõige 3). Eelnõuga muudetakse 13. veebruaril 2019 vastu võetud, kuid veel jõustumata laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (RT I, 04.03.2019, 1) ning 20. veebruaril 2019 vastu võetud TuMS redaktsiooni (RT I, 19.03.2019, 13). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on viia Eesti maksuseadused kooskõlla Euroopa Komisjoni merenduse riigiabi suunistega, mis võimaldab Eestil rakendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõike 1 kriteeriumitele vastavat riigiabi merendusvaldkonnas ning saada selleks Euroopa Komisjonilt vastav luba. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimeses paragrahvis sätestatakse veel jõustumata laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 04.03.2019, 1) muudatused, teises TuMS üks täiendav muudatus ning kolmandas seaduse jõustumise tähtpäev. 3.1. Eelnõu § 1 TuMS § 4 lõige 6. Sättes tehtud viidet TuMS § 13 lõikele 5 täiendatakse viitega TuMS § 13 lõikele 6. Vastav muudatus tehakse tulenevalt TuMS §-s 13 tehtud muudatustest, millega lisatakse paragrahvi uus lõige 6, mis reguleerib süvendajatel ja puksiiridel töötavatele laevapere liikmetele makstud tasu maksustamist (vt TuMS § 13 lõike 6 selgitused allpool). Kuna TuMS § 13 lõiked 5 ja 6 reguleerivad mõlemad maksuerirežiimi osas abikõlblikke laevu, siis on selles sättes vajalik viidata TuMS § 13 mõlemale lõikele. Tegemist on tehnilise muudatusega. 3 TuMS § 13 lõike 5 punkt 1. Sättest jäetakse välja viited TuMS § 521 lõigetele 6 ja 7 ning säilitatakse viide lõikele 5. Säte reguleerib, millistele tingimustele vastaval laeval töötamisest teenitud tulule kohaldub üksikisiku tulumaksu soodustus (üksikisiku tulumaksu maksuerirežiim). Vastavalt merenduse riigiabi suunistele võivad tööjõumaksude soodustuse subjektiks olla vaid meremehed, kes töötavad meretranspordiga tegelevatel abikõlblikel laevadel. Vastavad tingimused on sätestatud § 13 lõikes 5 ja § 521 lõikes 5. Viimane täpsustab esimesena nimetatud sättes kasutatud kaupade ja reisijate rahvusvahelise meritsi veo mõistet ehk sisustab abikõlbliku rahvusvahelise meretranspordi. Erinevalt residendist äriühingutele kohalduvast tonnaažikorrast ei viita Euroopa Komisjoni suunised meremeeste maksusoodustuste puhul abikõlblikele tegevuste nimekirjale tonnaažikorra regulatsiooni mõistes, mistõttu on viited § 521 lõigetele 6 ja 7 sättest kustutatud. TuMS § 13 lõige 6. TuMS § 13 lõikes 6 reguleeritakse puksiiril või süvendajal töötavate laevapere liikmete tasu maksustamise kord. Riigiabi suuniste kohaselt kehtivad süvendajatele ja puksiiridele riigiabi andmisel eraldi reeglid. Sätte kohaselt laieneb 0% tulumaksumäär ka sellistele laevapere liikmetele, kes töötavad puksiiril või süvendajal, kui puksiir või süvendaja on kogumahutavusega vähemalt 500, kannab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi: lepinguriik) lippu ning kui rohkem kui 50% laeva tööajast sisustab meritsi vedu. Säte viitab TuMS § 521 lõikele 11, mille kohaselt käsitatakse kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona süvendaja või puksiiriga tehtavaid töid väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd. Seega ei ole Eesti või välisriigi sadama alal ning Eesti territoriaalvetes süvendaja või puksiiriga tehtav meritsi vedu abikõlblik, kuid abikõlblik on kõikidel ülejäänud merealadel tehtav meritsi vedu ning süvendus- ja pukseerimistöö. Süvendajal või puksiiril töötava laevapere liikme tasu maksustamisel ei saa kohaldada TuMS § 13 lõiget 5, kuna säte viitab laevale, mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol § 521 lõike 5 tähenduses. Viidatav lõige 5 eeldab aga, et vedu toimub alati erinevate sadamate või sadama ja mererajatise vahel. Süvendaja puhul reeglina vedu erinevate sadamate vahel ei toimu ning laeva baasiks on üldjuhul üks ja sama sadam. TuMS § 13 lõiked 7 ja 8. Muudatus on seotud paragrahvi täiendamisega uue lõikega 6, mis temaatiliselt sobib kõige paremini lõike 5 järgi. Seetõttu on muudetud seniste lõigete 6 ja 7 numbreid. Tegemist on tehnilise muudatusega. TuMS § 282 lõige 4. Vastu võetud seadus näeb ette, et laevapere liikmele makstud tasust, mis on maksustatud tulumaksu määraga 0%, ei ole lubatud teha TuMS § 23–27 sätestatud mahaarvamisi. Sätet muudetakse selliselt, et mahaarvamisi ei ole lubatud teha ka TuMS §-des 28 ja 281 nimetatud kindlustusmaksetelt ning pensionifondi osakute soetamiselt ja kohustuslikelt sotsiaalkindlustusmaksetelt. Ehkki meremehe maksustatavalt töötasult (750 eurot) makstakse kogumispensioni makset ja töötuskindlustusmakset, siis inimene neid oma maksustatavast tulust maha arvata ei peaks saama. Põhjuseks on eeskätt asjaolu, et olukorras, kus laevapere liikme töötasu on maksustatud 0% tulumaksumääraga, ei peaks sellele tulule täiendavaid soodustusi mahaarvamiste näol võimaldama. Ehkki laevapere liikme töötasu on tulumaksuga maksustatud, on see maksustatud 0% määraga, mis tähendab, et sisuliselt ei laeku eelarvesse laevapere liikme laeval teenitud tulult tulumaksu. See muudatus puudutab vaid laevapere liikme tulu, mis on teenitud TuMS § 13 lõikes 5 või lõikes 6 toodud tingimustele vastaval laeval. Kui meremees teenib muud tulu, 4 mis on maksustatud tulumaksu tavamääraga (20%), siis sellelt tulult saab meremees teha seaduses sätestatud mahaarvamisi. Lisaks täiendatakse sättes viidet TuMS § 13 lõikele 5 viitega sama paragrahvi lõikele 6. Kuna TuMS § 13 täiendati lõikega 6, mis käsitleb laevapere liikme maksusoodustust süvendajal või puksiiril töötamise korral, siis on vajalik lisada viide ka nimetatud sättele. Muudatuste eesmärgiks on sätestada laevapere liikmetele, kes töötavad TuMS § 13 lõikes 5 või 6 nimetatud laevadel, sarnased piirangud. Tegemist on tehnilise muudatusega. TuMS § 29 lõige 12, § 41 punkt 1 ja § 42 lõige 9. Sätetesse lisatakse viited TuMS § 13 lõikele 6. Tegu on tehniliste muudatustega, mis on tingitud TuMS § 13 täiendamisest lõikega 6. Kuna §-i 13 täiendati lõikega 6, mis käsitleb laevapere liikmete töötamist süvendajal või puksiiril, siis on vajalik lisada vastav viide ka §-desse 29, 41 ja 42. Muudatuste eesmärgiks on sätestada laevapere liikmetele, kes töötavad kas tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 või 6 nimetatud laevadel, sarnased piirangud. Tegemist on tehniliste muudatustega. TuMS § 521 terviktekst esitatakse uuesti tulenevalt paragrahvi muudatuste suurest mahust. TuMS § 521 lõiget 1 muudetakse. Sättega antakse tonnaažikorra tingimustele vastavale ettevõtjale valikuvõimalus, kas kohaldada tonnaažikorda (§ 521) või jääda tavapärase äriühingu jaotatud kasumieraldistel tasutava tulumaksu (§-d 49–52) juurde. Tulenevalt Euroopa Komisjoni senisest otsustuspraktikast on seejuures oluline, et riigiabi antakse üksnes seaduses nimetatud tegevustele (põhi- ja lisategevused ning muud abikõlblikud tegevused), mida tehakse seaduses sätestatud tingimustele vastava laevaga (abikõlblik laev). Võrreldes vastu võetud seadusega on sätet täiendatud viitega § 13 lõike 5 punkti 1 ja sama paragrahvi lõike 6 tingimustele vastavale laevale, kuna tonnaažikorda võib kohaldada vaid kvalifitseeruvatele laevadele. Samuti on sätet täiendatud viidetega sama paragrahvi lõigetele 6–7, mis sätestavad vastavalt kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhi- ja lisategevused, lõigetele 9– 11, mis sätestavad kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo muud abikõlblikud tegevused ning lõikele 13, mis sätestab tonnaažikorra kohaldamise võimaluse laeva meeskonna juhtimise või tehnilise juhtimise teenuse osutaja puhul. TuMS § 521 lõiget 2 ei muudeta, kuid paragrahvi muudatuste suure mahu tõttu esitatakse sätte terviktekst uuesti. TuMS § 521 lõike 3 punktis 1 täiendatakse viidet paragrahvi 13 lõike 5 punktile 1 viitega sama paragrahvi lõikele 6 tulenevalt nimetatud paragrahvis tehtud muudatustest, millega lisati paragrahvi eraldi säte süvendus- ja puksiirlaevade kohta. Lõike 3 muid osi ei muudeta. Tegemist on tehniliste muudatustega. TuMS § 521 lõike 4 sissejuhatavat lauset ja punkti 1 muudetakse tulenevalt Euroopa Komisjonilt eelteatise menetluses saadud tagasisidest. Komisjoni soovituse kohaselt tuleks tonnaažikorra kohaldamise eeldustena kehtestatud majandusliku (punkt 1) ja lipuseose (punkt 2) tingimuste täitmisel lähtuda vaid kontserniülesest7 arvestusest, mis tähendab, et tonnaažikorraga peavad liituma kõik kontserniliikmed, kes tonnaažikorra kohaldamise tingimustele vastavad. Sellest tulenevalt jäetakse sättest välja sõnad „või äriühingu“, mille tulemusena jäetakse maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks regulatsioonist välja võimalus rakendada tonnaažikorda kontserni kvalifitseeruvatest äriühingutest üksnes ühe suhtes. Kõikide kontserni kvalifitseeruvate äriühingute tonnaažikorraga liitumise kohustus sätestatakse TuMS § 521 uues lõikes 15. 7 Kontsern äriseadustiku § 6 mõttes. 5 TuMS § 521 lõiget 5 muudetakse. Muudetud sättega antakse sisuliselt määratlus, millal tonnaažikorra (ja sellele viitava regulatsiooni) rakendamisel loetakse kaupade või reisijate meritsi vedu rahvusvaheliseks. Sättega välistatakse maksusoodustuse alt meritsi veod, mis ei ole suuremas osas Eesti vaatest rahvusvahelised ehk mis toimuvad peamiselt Eesti sadamate vahel. Näiteks võib mõni (kauba)laev sõita ka selliselt, et kaks külastatavat sadamat asuvad Eestis ning ülejäänud välisriigis või välisriikides. Kui tingimustele vastava laeva Eesti sadamate külastatavus jääb alla 50% ehk peamiselt külastab laev siiski välisriikide sadamaid, kuuluvad kõik laeva veod tonnaažikorra alla ning ettevõtjale ei kaasne Eesti sadamaid läbivate vedude suhtes tavaregulatsiooni järgset maksukohustust kasumi jagamisel. Vastavalt TuMS § 521 lõikele 16 tuleb 50% osakaalu tingimus täita kalendriaasta jooksul proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul tonnaažikorda kohaldati. Lõike 5 punktis 2 asendatakse mõiste „kaldast eemal asuv rajatis“ mõistega „väljaspool Eesti territoriaalmerd asuv rajatis“. Mõiste „kaldast eemal asuv rajatis“ viitab rajatisele, mis asub mis tahes merealas. Seaduse eesmärk ei ole aga kohaldada riigiabi vedudele, mis toimuvad Eesti sadama ja näiteks Eesti territoriaalvetes või sisemeres asuva rajatise vahel. Muudatuse tulemusena kohaldatakse riigiabi vedudele, mis toimuvad Eesti sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel. Sellise olukorraga on tegemist näiteks juhul, kui Läänemerre ehitatakse rajatis, mida on vaja teenindada. Näiteks tuulepargi ehitamine väljapoole Eesti territoriaalmerd, kuhu ehitusmaterjal transporditakse laevaga Eestist. Lõike 5 punkti 3 täiendatakse selliselt, et rahvusvaheliseks meritsi veoks loetakse ka ühe ja sama välisriigi sadamate vahel toimuvad veod. Sellistele vedudele riigiabi andmine on kooskõlas suuniste eesmärkidega. Meretranspordi mõiste sisustamisel viitavad merenduse riigiabi suunised Euroopa Nõukogu määrustele ning Euroopa Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3577/92 artikkel 2 lõike 1 punktides a ja c on nimetatud kabotaažveod ühe ja sama liikmesriigi raames. Näiteks esineb laevanduses tihti olukordi, kus laev laadib ja/või lossib kaupa järjestikku ühe ja sama riigi sadamates. Juhul, kui laev kasutab riigiabi, tekiks sellisel juhul olukord, kus ühest sama riigi sadamast teise suundumisel ei tohi laev riigiabi kasutada. See tekitab põhjendamatut bürokraatiat, sest selliseid sõite tuleks erinevalt laeva ülejäänud sõitudest maksustada tavarežiimi alusel. Samas ei saaks laev tonnaažikorrast väljuda, sest tonnaažikorra kasutamise otsus on ettevõttele siduv kuni lubatud riigiabi perioodi lõpuni. Nimetatud veod olid eelnevalt jäänud TuMS § 521 lõikes 5 hõlmamata, kuna kahepoolsete tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingute kohaselt ei pruugi Eestil sellises olukorras alati maksustamise õigust olla. Siiski juhtumitel, kus ettevõtjal ei teki välisriigis püsivat tegevuskohta, kuulub Eesti ettevõtja maksustamise õigus Eestile ning seda sätet on siiski võimalik kohaldada. TuMS § 521 lõike 6 muudatustega sätestatakse rahvusvahelise meritsi veo põhitegevused. Vastavalt Euroopa Komisjoni praktikale eristatakse kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo abikõlblikke põhitegevusi (ingl core activities), abikõlblikke lisategevusi (ingl ancillary activities) ja muid abikõlblikke tegevusi. Riigiabi loa eelteatise menetluse käigus on Euroopa Komisjon soovitanud tuua vastavad tegevused seaduses selgelt välja ja neid eristada. Sellest tulenevalt on § 521 lõigetes 6 ja 7 avatud vastavalt põhitegevuste ja lisategevuste sisu loeteluna. Abikõlblikud põhi- ja lisategevused on kujunenud Euroopa Komisjoni meretranspordi riigiabi otsustuspraktika käigus. Mõned tegevused, mis olid sättes algselt nimetatud meritsi veoga otseselt seotud tegevustena (ehk lisategevustena), kuid mida on komisjoni otsustuspraktika kohaselt siiski käsitletud põhitegevustena, on lõikest 7 (lisategevused) tõstetud lõikesse 6 (põhitegevused). Kaupade ja reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevused on järgnevad: 6 1) „kaupade või reisijate vedu tasu eest“ – merenduse riigiabi suuniste põhiline eesmärk on reguleerida kaupade ja reisijate meretransporti. Euroopa Komisjoni otsustuspraktika8 kohaselt seisneb meretranspordi põhitegevuselt saadav tulu reisijateveo korral piletimüügitulus ning kaubaveo korral veotasus. Reisija- või kaubavedu tasu eest hõlmab endas mistahes liiki tasulise lepingu alusel tehtavat vedu. 2) „kajuti tasu eest kasutusse andmine“ – kajuti kasutamine on seotud reisijate veoga. Euroopa Komisjoni otsustuspraktika9 kohaselt on reisijateveo korral merereisiks kajuti kasutusse andmiselt saadav tulu meretranspordi põhitegevuselt saadav tulu. 3) „toidu ja joogi müük pardal koheseks tarbimiseks“ – reisilaevade teenus-standardis sisaldub tavaliselt pardal koheseks tarbimiseks mõeldud toidu ja joogi müük. Euroopa Komisjoni otsustuspraktika10 kohaselt on pardal koheseks tarbimiseks mõeldud toidu ja joogi müügitulu meretranspordi põhitegevuselt saadav tulu. 4) „laeva tasu eest kasutusse andmine prahilepingu alusel (edaspidi: väljaprahtimine), välja arvatud laevapereta prahilepingu alusel väljaprahtimine“ – laeva koos laevaperega kasutusse andmine tähtajalise prahilepingu (ajaprahing, ingl time charter) või reisiprahilepingu (reisiprahing, ingl voyage charter) alusel on Euroopa Komisjoni tagasiside ja otsustuspraktika11 kohaselt abikõlblik põhitegevusena. Antud säte ei hõlma laeva väljaprahtimist laevapereta prahilepingu alusel – seda reguleerivad käesoleva paragrahvi lõiked 9 ja 10. TuMS § 521 lõiget 7 muudetakse ning selles sätestatakse Euroopa Komisjoni soovitusest tulenevalt kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veoga otseselt seotud lisategevused. Euroopa Komisjon on otsustuspraktikas rõhutanud, et lisategevustelt saadava tulu korral peab see tulenema tegevusest, mida pardal sageli pakutakse (eriti reisijate veol) ning mitte moonutama liigselt konkurentsi võrreldes maapealsete teenuseosutajatega, keda maksustatakse üldiste maksureeglite kohaselt, s.o erimaksurežiimi kohaldamata.12 Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo lisategevused on järgnevad: 1) tavaliselt reisilaevadel pakutavate teenuste osutamine või kaupade müük, tingimusel, et vastav tegevus on otseselt seotud reisijate meritsi veoga – selle tegevuse sisu põhineb Euroopa Komisjoni otsustuspraktikal. Sätte alusel on abikõlblikeks teenusteks näiteks spaateenused, juuksuriteenused, hasartmängud ja muud meelelahutusteenused, tingimusel, et need on seotud kaupade ja reisijate meritsi veoga.13 Komisjon on oma praktikas aktsepteerinud abikõlbliku lisategevusena ka valuuta vahetamist, kui vahetatud valuuta on mõeldud isiklike kulutuste tegemiseks.14 Vastavalt Euroopa Komisjoni eelnevale otsustuspraktikale ei ole lisategevusena üldjuhul abikõlblik aga selliste kaupade müük, mis võetakse laevast lahkumisel kaasa, näiteks luksuskaubad. Euroopa Komisjon on siiski pidanud lisategevusena abikõlblikuks laeva pardal 8 State Aid SA. 48949 (2018/N-2) – Slovenia. Prolongation of the Tonnage Tax Scheme. Brussels, 10.12.2018, ääremärkus (52). Inglise keeles kättesaadav: http://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/277107/277107_2041286_124_2.pdf (15.07.2019) 9 Samas. 10 Samas. 11 Samas, ääremärkus (23). 12 Samas, ääremärkus (52). 13 Commission decision of 11 October 2018 in case SA.45300 (2016/N) concerning the amendment to the Danish tonnage tax scheme, ääremärkus 76, OJ C (2018) 6795. 14 Samas., ääremärkus 42 punkt b) (ii); also Commission decision of 19 December 2017 in case SA.33829 (2012/C) concerning Maltese tonnage tax scheme and other State measures in favour of shipping companies and their stakeholders, ääremärkus 89 punkt b) (ii), OJ C (2017) 8734. 7 olevates poodides müüdava alkoholi, tubaka ja parfüümide jaemüüki ning seega on ka nende kaupade müük käesoleva sätte alusel abikõlblik.15 2) „varapääste“ – vastavalt Euroopa Komisjonilt eelteatise menetluses saadud tagasisidele on varapääste puhul tegemist lisategevuste alla kvalifitseeruva tegevusega. Varapääste all mõeldakse vara merelt päästmist või sadamasse toimetamist, näiteks tormiga laevalt minema pühitud konteinerid, mahajäetud laev ja muu vara. Varapääste võib hõlmata ka vara pukseerimist ja laeva vee peale tõstmist peale uppumist. Varapääste on abikõlblik vaid juhusliku tegevusena olukorras, kus seda tehakse kaupade või reisijate meritsi vedu tegeva laevaga. Päästelaevadega korraldatud varapääste ei ole abikõlblik tegevus. 3) „kauba laadimine, lossimine ja kinnitamine, juhul kui seda teevad residendist äriühingu laevapere liikmed“ – lastitöid teevad üldjuhul vastavat teenust pakkuvad ettevõtjad, kuid merel ja erandjuhtudel sadamas, teevad lastitöid laevapere liikmed. Vastavalt Euroopa Komisjoni tagasisidele on lastitööd abikõlblikud lisategevusena ainult sellistel puhkudel, kui lastitöid teevad laevapere liikmed oma meretöölepingu raames. Sätet on täiendatud mõistega „residendist äriühing”, mis viitabki laeva käitavale (opereerivale) äriühingule, mida maksustatakse tonnaažikorra alusel. Seetõttu käsitatakse käesolevas punktis sätestatud tegevusi lisategevustena üksnes juhul, kui lastitöid teevad laeva käitava äriühingu enda töötajad ja neid ei tee kolmandad isikud sisseostetud teenusena. 4) „konteineri või muu mahuti tasu eest kasutusse andmine“ – konteinerite või muude laeva pardal kauba veoks kasutatavate mahutite tasu eest kasutusse andmine klientidele on vastavalt Euroopa Komisjoni otsustuspraktikale16 ja eelteatise menetluses saadud tagasisidele abikõlblik lisategevusena. 5) „laevas asuva ruumi üürimine kauba müüjale või teenuse osutajale“ – tegevuse all mõeldakse üldjuhul reisilaevadel kasutatavat lahendust, kus laeva operaator ei paku teenust või ei müü kaupa endale kuuluvates laeva ruumides ise, vaid annab ruumi(d) üürile teisele ettevõtjale teenuse osutamiseks, teenides ise üüritulu. Ruume kasutab ja müügitulu teenib sellisel juhul üürnik. Vastavalt Euroopa Komisjoni otsustuspraktikale17 ja eelteatise menetluses saadud tagasisidele on nimetatud tegevus abikõlblik lisategevusena. Sättes kasutatakse üürimise mõistet võlaõigusseaduse tähenduses. 6) „reklaamipinna tasu eest kasutusse andmine laeval“ – sättes on mõeldud üldjuhul reisilaevadel kasutatavat lahendust, kus laeva operaator annab laeva pinna üürile reklaamipinnana. Vastavalt Euroopa Komisjoni otsustuspraktikale18 ja eelteatise menetluses saadud tagasisidele on nimetatud tegevus abikõlblik lisategevusena. 7) „huviväärsusega tutvumise vahendamine reisijale reisi kestel, tingimusel, et kajut jääb reisija kasutusse“ – Euroopa Komisjoni otsustuspraktika19 kohaselt on lisategevusena lubatud ekskursiooni vahendamine tonnaažikorra arvestusse kaasatud laeva reisijale tingimusel, et reisija kajut jääb tema ainukasutusse. Seega peab olema tegemist reisiga, mille puhul on reisija kasutuses kajut ning mille jooksul pakutakse reisijale kohalikke ekskursioone. Huviväärsusega tutvumist kui ekskursiooni sünonüümi kasutatakse turismiseaduse §-s 16. 15 SA.45300 (2016/N), ääremärkus (74). 16 Samas, ääremärkus (42) punkt (h). 17 Samas, ääremärkus (76). 18 Samas. 19 Samas, ääremärkus (42), punkt (i) ja ääremärkus (76), samuti SA.33829 (2012/C), ääremärkus (89) punkt (i). 8 TuMS § 521 lõiget 8 muudetakse. Euroopa Komisjoni tagasisidest tulenevalt eristatakse eelnõus kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevusi, lisategevusi ja muid abikõlblikke tegevusi. Seetõttu parandatakse ka käesoleva sätte sõnastust ning öeldakse selgelt, et lisategevused kuuluvad tonnaažimaksuga maksustatava tulu hulka vaid juhul, kui nendelt saadav tulu ei ületa 50% kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veo (põhitegevused, lisategevused ja muud abikõlblikud tegevused) kogutulust. TuMS § 521 lõikes 9 kehtestatakse uus säte tulenevalt Euroopa Komisjonilt eelteatise menetluses saadud tagasisidest, milles soovitati osad vastu võetud seaduse TuMS § 521 lõikes 7 nimetatud tegevused eristada põhi- ja lisategevustelt saadava tulu loetelust ning sätestada need eraldiseisvalt abikõlblike tegevustena. Nagu käesoleva paragrahvi lõike 6 selgituste juures on märgitud, eristatakse Euroopa Komisjoni otsustuspraktikas kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo abikõlblikke põhitegevusi (ingl core activities), abikõlblikke lisategevusi (ingl ancillary activities) ja muid abikõlblikke tegevusi. Komisjoni otsustuspraktika ühtsuse tagamiseks on käesolevas lõikes 9 sätestatud, et kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo abikõlblike tegevustena (kuid mitte põhi- või lisategevusena) käsitatakse ka järgmisi tegevusi: 1) „laeva meeskonna juhtimine või laeva tehniline juhtimine“ – need tegevused viitavad laeva käitaja (operaatori) tegevustele seoses oma laeva ja selle meeskonnaga. Laeva meeskonna juhtimine hõlmab kõiki meeskonnaga seotud küsimusi, nagu sobiva kvalifikatsiooniga meremeeste värbamine, töötasu arvestamine, laevade asjakohase mehitatustaseme tagamine, meremeeste kvalifikatsioonitunnistuste kontrollimine, õnnetus- ja töövõimetuskindlustuse korraldamine meremeestele, tegelemine tervisekindlustusnõuetega, hoolitsemine reisi- ja viisakorralduse eest, meremeeste töötulemuste hindamine ja mõnel juhul nende väljaõppe korraldamine. Laeva tehnilise juhtimisega tagatakse laeva merekindlus ja laeva vastavus tehnilistele, ohutus- ja turvanõuetele. Eelkõige vastutab tehniline juhtija laeva remondi- ja hooldusotsuste tegemise eest. Täiendavalt laienevad selles punktis nimetatud tegevustele ka sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtimisotsuste tegemise asukoha nõuded. 2) “laeva väljaprahtimine laevapereta prahilepingu alusel lepinguriigis asuvale samasse kontserni kuuluvale ettevõtjale“ – Euroopa Komisjoni otsustuspraktika20 kohaselt on lubatud anda laev laevapereta prahilepingu alusel Euroopa Majanduspiirkonnas asuvale samasse kontserni kuuluvale ettevõtjale kasutusse ilma täiendavate lisatingimusteta. Tegu peab olema Euroopa Majanduspiirkonnas asuvate ettevõtete kontsernisisese tehinguga. TuMS § 521 lõikes 10 kehtestatakse uus säte tulenevalt Euroopa Komisjonilt eelteatise menetluses saadud tagasisidest. Säte reguleerib laeva väljaprahtimist laevapereta prahilepingu alusel. Tegemist on vastu võetud seaduse lõike 7 punkti 9 teksti täpsustatud versiooniga. Sätte alusel käsitatakse kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona ka laeva väljaprahtimist laevapereta prahilepingu alusel, kui on täidetud sättes nimetatud tingimused. Euroopa Komisjon on otsustuspraktikas selgitanud, et ainuüksi laeva kasutusse andmist (väljaprahtimist) ei saa lugeda meretransporditeenuse osutamiseks riigiabi suuniste kohaselt. Komisjoni hinnangul on laevapereta prahtimine pigem üüritegevus, kuna transpordi põhirisk lasub sel juhul üürnikul, mitte üürileandjal ja vältida tuleb ebaõiglast konkurentsi liisingettevõtjate kahjuks, mis ei saa kasu tonnaažikorrast ja mida maksustatakse tavapärase tulumaksureegli kohaselt.21 See tähendab, et üldjuhul ei ole lubatud tonnaažikorra kohaldamine, vaid finantstulu teenimise eesmärgil laeva kasutusse andmiselt saadud tulule. Ajutiselt 20 SA. 48949 (2018/N-2), ääremärkus (67). 21 Samas, ääremärkus (65). 9 ettevõtluses mittekasutatava laeva tonnaaži tekkimise korral seda teatud lisatingimuste täitmisel siiski lubatakse ning seega on TuMS-i regulatsiooni täpsustatud vastavalt alljärgnevate samaaegselt kohalduvate tingimustega. Lõike punktis 1 sätestatakse, et väljaprahtimise põhjuseks peab olema residendist äriühingu poolt ajutiselt mittekasutatava laeva tonnaaži tekkimine muul põhjusel kui väljaprahtimise eesmärgil laeva ostmine või prahtimine. Tingimus on lisatud, kuna Euroopa Komisjon on oma otsustuspraktikas rõhutanud, et kui üleliigne laev on soetatud (ostetud või sisseprahitud) väljaprahtimise eesmärgil, ei kvalifitseeru see tonnaažikorra alla. See tähendab, et laeva peab olema ettevõtja tegevuses varem tulu teenimiseks kasutatud. Lõike punktis 2 on vastu võetud seaduse tingimus, et laevapereta väljaprahtimine võib kesta kuni kolm aastat. Tegemist on Euroopa Komisjoni otsustuspraktikast tuleneva tingimusega. Lõike punktis 3 on võrreldes vastu võetud seadusega tõstetud laevapereta prahilepingu alusel väljaprahitud laeva(de) osakaalu lubatavat suurust ettevõtja kasutuses olevate ja tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest 50%-ni varasema 30% asemel, kuna komisjon on oma praktikas sellist osakaalu lubanud. Väljaprahtimine ei tohi seega ületa 50% residendist äriühingu kasutuses olevast tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest. TuMS § 521 lõike 11 alusel käsitatakse kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona ka lepinguriigi lippu kandva süvendaja või puksiiriga tehtavad tööd väljaspool sadamat või Eesti territoriaalmerd, kui rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab meritsi vedu ning ainult selliste vedude ulatuses. See tähendab, et Eesti või välisriigi sadama alal või Eesti territoriaalvetes tehtavad süvendus- ja pukseerimistööd ei ole abikõlblikud, kuid abikõlblikud on kõikidel ülejäänud merealadel tehtavad süvendus- ja pukseerimistööd. Süvendus- ja pukseerimistöid aktsepteeritakse riigiabi suuniste kohaselt22 meretranspordi tegevusena, kui rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab merevedu ning ainult selliste vedude ulatuses.23 See tähendab, et süvendus- ja pukseerimistöid tegeva laeva suhtes on tonnaažikorra puhul kehtestatud oluline lisatingimus – vastavale tulule saab riigiabi kohaldada vaid abikõlbliku meritsi veo ulatuses. Süvendamis- ja pukseerimistegevustele endile tonnaažikord ei kohaldu. Näiteks kui 80% tegevustest on meretranspordi tegevused, siis vaid 80%-le tegevustest saab kohaldada riigiabi ning erimaksurežiimi. Kui aga näiteks vaid 10% tegevustest on meretranspordi tegevused, siis ei saa riigiabi üldse kohaldada, ka mitte 10% osas, sest täidetud pole lisatingimus, et rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast peab sisustama merevedu. Tingimuste täitmist jälgitakse kalendriaasta lõikes vastavalt TuMS § 521 lõikele 16. Euroopa Komisjoni praktika kohaselt loetakse meretranspordiks (ja seega abikõlblikuks tegevuseks) mootorita aluse pukseerimist sadamate vahel või sadama ja mererajatise vahel. Meretransport on ka sellise laeva pukseerimine, mis tehnilise rikke tõttu on muutunud liikumisvõimetuks (ehk juhtumil, mil laev muutub transporditavaks „kaubaks“). Meretranspordi mõiste alla ei kuulu sellised pukseerimistööd, mida tehakse sadamates või mis koosnevad iseliikuva laeva abistamisest sadamasse jõudmisel. Süvendajate puhul loetakse meretranspordiks liikumist sadama ja süvenduskoha vahel või liikumist süvenduskohtade vahel, avamerepõhjast kaevandatud materjali transporti ning samuti kaevandatud materjalist vabanemist. Meretransport ei ole liikumine süvendamise ajal. Nii süvendajad kui ka puksiirid peavad maksuerisuste saamiseks kandma alati lepinguriigi lippu (TuMS § 521 lõike 4 punkt 2). 22 Merenduse riigiabi suunised p 3.1 lõigud 14-16. 23 Viimane lauseosa on tonnaažikorra eritingimus võrreldes meremeeste skeemiga. 10 Võrreldes vastu võetud seadusega, muudetakse sättes meretranspordi osakaalu nõuet. Vastu võetud seaduse kohaselt peab „vähemalt 50%“ süvendaja või puksiiri tööajast sisustama meritsi vedu, kuid merenduse riigiabi suuniste kohaselt peab meritsi veo osakaal olema „üle 50%“. Eelnõuga viiakse seaduses sätestatud osakaalu nõue riigiabi suunistega kooskõlla. TuMS § 521 lõige 12 on sisult sama vastu võetud seaduse lõikega 9, muudetud on ainult sätte paigutust paragrahvis ning viidete asemel lõigetele 3–5 viidatakse nüüd vaid lõigetele 3 ja 4, seoses lõikes 5 tehtud muudatustega. Tegemist on tehnilise muudatusega. TuMS § 521 lõikest 13 tuleneb laevahaldurite tegevuse peamine regulatsioon. Sätte sisu vastab vastu võetud seaduse lõikele 10, tehtud on vaid üksikud täpsustused. Sätte sissejuhatavas lauses on viidet § 13 lõike 5 punktile 1 täiendatud viidatava paragrahvi lõikega 6. Täiendatud on ka punkti 4 sõnastust, kuhu on lisatud tingimus, et lepinguriigi lipu alla registreeritud tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade osakaalu nõude täitmisel arvestatakse lisaks äriühingule ka temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate laevade tonnaaž. Lisaks täiendatakse punkti 4 TuMS § 521 lõike 4 punkti 2 eeskujul tingimusega, et kõik süvendajad ja puksiirid peavad olema registreeritud ehk sõitma lepinguriigi lipu all. TuMS § 521 lõike 14 sisu kattub sisuliselt varasema lõikega 11. TuMS § 521 teistele lõigetele tehtud viidete asemel viidatakse nüüd isikule „kes vastab käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele”. Sellise sõnastusega tagatakse, et tonnaažikorrale saab üle minna ning korda kohaldada üksnes isik, kes vastab kõigile käesoleva paragrahvi asjakohastele nõuetele. Sätte sõnastust täiendatakse selliselt, et lisaks tonnaažikorrale üleminekule reguleerib see sõnaselgelt ka tonnaažikorra kohaldamisel maksuhaldurile vajalike andmete edastamise kohustust. TuMS § 521 uue lõikega 15 täpsustatakse, et TuMS § 521 lõikes 4 laeva käitajale sätestatud majandusliku seose ja lipuseose tingimustele ning TuMS § 521 lõike 13 punktis 4 laeva haldurile sätestatud lipuseose tingimustele vastab isik, kes täidab tingimused koos temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjatega, eeldusel, et tonnaažikorraga on liitunud kõik tonnaažikorra kohaldamise tingimustele vastavad kontserniliikmed. Vajadus täpsustuse järele tuleneb Euroopa Komisjonilt eelteatise menetluses saadud tagasisidest, mille kohaselt tuleb erikorraga hõlmata mitte ainult ettevõtja enda kasutuses olevad tingimustele vastavad laevad, vaid ka kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevad tingimustele vastavad laevad, millega teostatakse riigiabikõlblikke tegevusi. Sätte kohaselt kaasatakse tonnaažikorra arvestusse iga tonnaažikorra rakendaja ja temaga samasse kontserni kuuluva tonnaažikorra kohaldamise tingimustele vastava ettevõtja TuMS § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastav laev. Niinimetatud „kõik või mitte midagi“ (ingl „all or nothing“) reegli eesmärk on ära hoida olukord, kus kontserniliikmed, kelle kasutuses on erinevate liikmesriikide registritesse kantud laevad, oleksid koheldud ebavõrdselt. TuMS § 521 täiendatakse uue lõikega 16. Selle kohaselt vastab lõikes 5, lõikes 8 ja lõikes 11 sätestatud osakaalu tingimustele isik, kes täidab tingimused kalendriaasta jooksul proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul tonnaažikorda kohaldati. Tegemist on osakaalu tingimustega – reiside geograafilise ulatuse 50% osakaal, süvendaja või puksiiri tööaja 50% osakaal ning lisategevuste tulu 50% osakaal tingimustele vastavatest tegevustest saadud kogutulust – mille puhul nii nende igakuine täitmine kui ka kontroll oleks ebamõistlik. Osakaalu tingimus loetakse täidetuks, kui tingimus on täidetud kalendriaasta jooksul. Kui ettevõtja ei liitunud tonnaažikorraga kalendriaasta algusest, võetakse osakaalu arvestuse aluseks kuud, mille jooksul tonnaažikorda kohaldati. Lõike 5 kohaselt hinnatakse kaupade ja reisijate meritsi vedu rahvusvaheliseks, kui rohkem kui 50% tingimustele vastava laevaga tehtud reisidest toimub Eesti ja välisriigi sadama vahel, Eesti 11 sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel, välisriigi või välisriikide sadamate vahel või välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel. Kui tonnaažikorda kohaldati näiteks kalendriaastast vaid viimase kuue kuu jooksul, peab 50% rahvusvaheliste vedude osakaalu nõude kohaselt rohkem kui kolme kuu pikkuse ajaperioodi sellest ajast sisustama vedu, mis vastab loetletud kirjeldusele. Kui rahvusvaheliste vedude osakaal on väiksem kui ettenähtud 50%, puudub ettevõtjal tonnaažikorra kohaldamise õigus. Lõike 8 kohaselt hinnatakse lõikes 7 sätestatud lisategevustest saadud tulu osakaalu kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo tegevustest saadud tulu kogusummast. Lisategevustest saadud tulu, mis ei ületa 50% tingimustele vastava laevaga teenitud kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo tegevustest saadud tulu kogusummast, maksustatakse tonnaažikorra kohaselt. Tingimuse täitmise hindamiseks võrreldakse tingimustele vastava laevaga kalendriaasta jooksul tehtud lisategevustest saadud tulu osakaalu kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo tegevustest saadud tulu kogusummast ning kui tonnaažikorda kohaldati näiteks kalendriaastast vaid viimase kuue kuu jooksul, vaadatakse osakaalu nõude hindamisel vaid tonnaažikorra kohaldamise perioodi. Kui lisategevustest saadud tulu osakaal on suurem kui 50% kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo tegevustest saadud tulu kogusummast, on tonnaažikorra kohaldamine õigustatud vaid selle osa lisategevustest saadud tulu osas, mis ei ületa ettenähtud 50%. Kui tonnaažikorda kohaldati näiteks kalendriaastast vaid viimase kuue kuu jooksul, peab lõikes 11 sätestatud 50% süvendaja või puksiiri tööaja osakaalu nõude kohaselt rohkem kui kolme kuu pikkuse ajaperioodi sellest ajast sisustama väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd toimuv meritsi vedu ning tonnaažikorda on lubatud kasutada ainult selliste vedude ulatuses. Kui kalendriaasta arvestuse põhjal selgub, et tonnaažikorra kohaldamine või kohaldamise ulatus on olnud põhjendamatu, tuleb teha tagasiarvestus ning tulumaksu tasumiseks tuleb kohaldada tavakorda. TuMS § 521 lõike 17 sisu kattub sisu poolest varasema lõikega 12. Sätte sõnastust on muudetud selgemaks ja üheselt mõistetavamaks. TuMS § 521 lõike 18 sisu kattub suures osas varasema lõikega 13. Tulenevalt sättes viidatud §-s 13 tehtud muudatustele on täiendatud sätet lisaks viitele TuMS § 13 lõike 5 punktile 1 ka viitega TuMS § 13 lõikele 6. TuMS § 521 lõiked 19, 20 ja 21 kattuvad sisult varasemate lõigetega 14, 15 ja 16. Muudetud on vaid viiteid TuMS § 521 teistele lõigetele tulenevalt §-s 521 tehtud numeratsiooni muudatustest. TuMS § 54 lõige 2. Sättes tehakse tehnilist laadi muudatus, mis tuleneb kaupade või reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulu maksustamise sätete lisamisest TuMS-i. Muudatusega laiendatakse tulumaksu tasumist ja deklareerimist põhjustavate sündmuste hulka, lisades kuludele ja väljamaksetele ka tulud. Ehkki tonnaažikorra alusel arvutatakse maksustatava tulu summa iga tonnaažikorra rakendamise tingimustele vastava laeva puhasmahutavuse alusel, tuleb maksustamisperioodil abikõlblikest tegevustest saadud tulu deklareerida maksustatud tuluna, mille arvel on võimalik kasumi jaotamine ilma täiendavate maksukohustusteta. KoPS § 7 lõikes 4 täpsustatakse viiteid. Sättes sisalduvat viidet TuMS § 13 lõikele 5 täiendatakse nimetatud paragrahvis tehtavate muudatuste tõttu viitega ka TuMS § 13 lõikele 6. Lisaks täpsustatakse sättes olevat viidet SMS §-le 62 ning viidatakse selle paragrahvi lõigetele 12 2–4. SMS § 62 lõike 2 kohaselt ei tohi riigiabi saajaks olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses. Niisamuti ei või riigiabi saaja olla jätnud täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust. SMS § 62 lõige 3 sätestab, et riigiabi suuruse arvutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitatud asutus ning kannab andmed konkurentsiseaduse §-s 492 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Samuti kontrollib riigiabi reeglitele vastavust. Viide SMS § 62 lõikele 4 on vajalik, kuna riigiabi rakendatakse sotsiaalkindlustuse sissemaksetele samaaegselt, mistõttu peavad ka tingimused neile olema ühesugused. Kuna kohustusliku kogumispensioni makseid makstakse 750 eurolt, siis tuleb kogumispensionide seaduses viidata ka SMS §-le 2 lõike 4 punktile 8, mille kohaselt makstakse sotsiaalkindlustusmaksed kuni 750 eurolt ning seega on käesoleva seaduse alusel tehtud ka viide vastavale SMS sättele. MKS § 29 punkt 56. Muudatus on tingitud TuMS § 521 muutmisest. Vastu võetud seadus viitab TuMS § 521 lõikele 16, mida käesoleva eelnõuga muudetakse ning mille sisu kattub nüüdse lõikega 21. Muudetud on vaid viidet tulenevalt viidatavas paragrahvis tehtud muudatustest. SMS § 2 lõike 4 punkt 8. Sättes sisalduvat viidet TuMS § 13 lõikele 5 täiendatakse TuMS paragrahvis 13 tehtavate muudatuste tõttu viitega ka lõikele 6. SMS § 62 lõige 4. Analoogselt TuMS § 521 lõikele 17 võib tööandja riigiabiga antavaid soodustusi rakendada seni, kuni seaduses sätestatud tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Seega saab tööandja rakendada riigiabi korda vaid üks kord riigiabi loa perioodi jooksul. Sätte eesmärgiks on vältida riigiabi korra kuritarvitamist ning olukorda, kus tööandjad saaksid pidevalt süsteeme vahetada. Niisamuti piiratakse soodustuse kasutamine neil tööandjatel, kes on juba kord kaotanud riigiabi rakendamise õiguse. Eeldatavalt peaks riigiabi rakendamine olema tööandja läbimõeldud ja kaalutletud otsus. Kui Euroopa Komisjoni riigiabi andmist lubava otsuse kehtivus lõpeb (riigiabi luba on tähtajaline), siis puudub ka ettevõtjal õigus pärast seda tähtpäeva riigiabi rakendada. TKindlS § 3 lõige 11 . Muudatusega kustutatakse viide Eesti riigilippu kandvale laevale ning selle tulemusena kohaldatakse sätet kõikidele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi riigilippu kandvatele laevadele. Seda läbi viite TuMS § 13 lõikele 5. Muudatus tehakse tulenevalt Euroopa Komisjoni poolt eelteatisele antud tagasisidest. Muudatuse eesmärk on kohelda lepinguriigi riigilippu kandvatel laevadel töötavaid meremehi võrdselt Eesti riigilippu kandvatel laevadel töötavate meremeestega. Kuigi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123) artikkel 11 punktile 4 kohaldatakse üldjuhul liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava isiku suhtes selle lipuriigi õigusakte, mille lippu laev kannab, siis erandina ei kohaldata lipuriigi õigust olukorras, kus töötaja ja tööandja on samast liikmesriigist. Sellisel juhul kohaldatakse töötaja ja tööandja riigi õigust. Muudatus puudutabki olukordi, kus on Eesti tööandja ja Eesti töötaja, kuid tööd tehakse mõne muu liikmesriigi kui Eesti lippu kandval laeval. Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust. Lisaks täiendatakse sättes sisalduvat viidet TuMS § 13 lõikele 5 ka TuMS § 13 lõikega 6, tulenevalt paragrahvis tehtud muudatustest. TuMS § 13 lõiked 5 ja 6 sätestavad erirežiimi alla kuuluvad laevad ning viitavad lepinguriigi lipule, mistõttu puudub vajadus Eesti või lepinguriigi lipule eraldiseisvalt TKindlS sättes viidata. 13 TKindlS § 401 lõige 4. Analoogselt TuMS § 521 lõikega 17, võib tööandja riigiabiga antavaid soodustusi rakendada seni, kuni seaduses sätestatud riigiabi rakendamise tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Otsus tehakse terveks riigiabi perioodiks (maksimaalselt kuueks aastaks). Seega saab tööandja võimaluse rakendada riigiabi korda vaid üks kord riigiabi loa perioodi jooksul. Kui riigiabi rakendamise tingimusi selle ajal rikutakse, siis vastava riigiabi rakendamise perioodi jooksul enam riigiabi rakendamine võimalik pole. Sätte eesmärgiks on vältida riigiabi korra kuritarvitamist ning olukorda, kus tööandjad saaksid pidevalt süsteeme vahetada. Niisamuti piiratakse soodustuse kasutamine riigiabi rakendamise perioodi jooksul neil tööandjatel, kes on juba kord kaotanud riigiabi rakendamise õiguse. Eeldatavalt peaks riigiabi rakendamine olema tööandja läbimõeldud ja kaalutletud otsus. Kui Euroopa Komisjoni riigiabi andmist lubava otsuse kehtivus lõpeb (riigiabi luba on tähtajaline, käsitletaval juhul kuus aastat), siis puudub ka ettevõtjal õigus pärast seda tähtpäeva riigiabi rakendada. Riigiabi rakendamine on uuesti võimalik, kui riigiabi rakendamise perioodi pikendatakse või kui Euroopa Komisjonile esitatakse riigi poolt uus riigiabi taotlus ning riik saab selle rakendamiseks uue positiivse otsuse. 3.2. Eelnõu § 2 TuMS § 23 lõige 3. Sättes asendatakse tekstiosa „nimetatud,“ tekstiosaga „nimetatud või § 521 alusel maksustatud“. TuMS § 12 lõike 2 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksustatava tulu hulka §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või muud kasumieraldised, välja arvatud § 501 alusel maksustatavad dividendid ja kasumieraldised. Dividend või muu kasumieraldis peab füüsilise isiku tasandil olema maksustatud sarnaselt, olenemata sellest, kas see on äriühingu tasandil maksustatud § 50 kohaselt tavakorra alusel või on dividend jaotatud § 521 kohaselt tonnaažikorra alusel maksustatud tulu arvel. Muudatusega laiendatakse residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu loetelu maksustamisperioodil saadud § 521 alusel maksustatud füüsilise isiku tasemel täiendavalt maksustamata tuluga. Muudatus võimaldab tonnaažikorra alusel maksustatud tulu arvel residendist füüsilise isiku saadud dividendi lugeda nimetatud isiku aastatulu arvestusse, mis mõjutab seeläbi omakorda ka tema maksuvaba tulu suurust. 3.3. Eelnõu § 3 Eelnõu § 3 sätestab seaduse jõustumisaja (vt selgitused seletuskirja punktis 8). 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga avatakse termini „väljaprahtimine“ sisu. Mõiste tuleneb ingliskeelsest laialtlevinud mõistest „charter-out“ (vastandina sisseprahtimisele ehk charter-in). Mõiste avatakse TuMS § 521 lõike 6 punktis 4, kus sätestatakse, et väljaprahtimine on laeva tasu eest kasutusse andmine prahilepingu alusel. Selle kohaselt on väljaprahtimine laeva tasu eest kasutusse andmine prahilepingu alusel. Veeteede Ameti juures tegutsev merekeele nõukoda24 arutas 13.09.2017 toimunud koosolekul prahtimisega seonduvaid oskussõnu ja leidis, et terminina võib kasutada sõna „väljaprahtimine“. 24 Merekeele nõukoda on ühiskondlikel alustel töötav merendusterminoloogia komisjon, mis loodi Eesti Meremuuseumi juures 1973. aastal. Komisjoni töö tulemusena ilmus 1996. a „Mereleksikon“, 2008. a „Inglise- eesti meresõnaraamat“ ja 2009. aastast täiendatakse elektroonilist andmebaasi Mereviki. 2002. aastast tehakse koostööd Veeteede Ametiga eesmärgiga arendada ja täiustada eestikeelset merendusterminoloogiat. Nõukoja liikmeteks on eri valdkondade merendusspetsialistid. 14 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostajate hinnangul on eelnõu vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Lõpliku otsuse eelnõu Euroopa Liidu õiguse riigiabi reeglitele vastavuse kohta teeb Euroopa Komisjon riigiabi teatise menetluse käigus. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123). Nimetatud määruse artikli 11 punkti 4 kohaselt kohaldatakse üldjuhul liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava isiku suhtes selle lipuriigi õigusakte, mille lippu laev kannab. Erandina ei kohaldata lipuriigi õigust olukorras, kus töötaja ja tööandja on samast liikmesriigist. Töötuskindlustuse seaduses tehtav muudatus puudutabki olukordi, kus on Eesti tööandja ja Eesti töötaja ning liikmesriigi lipp. Muudatuse kohaselt laienevad maksuerisused ka Euroopa majanduspiirkonna riigi lipu all sõitvale laevale, kui tööandja asukoht ja meremehe elukoht on Eestis. Jõustunud TKindlS-s arvestati määruse 883/2004 otsekohaldumisega, muudatus tehakse Euroopa Komisjoni ettepanekul üheselt arusaadavuse ja selguse huvides. 6. Seaduse mõjud Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 04.03.2019, 1) mõjud on välja toodud vastava eelnõu seletuskirjas. Käesoleval eelnõul võrreldes nimetatud seadusega täiendavad olulised mõjud puuduvad. Seadust muudetakse tulenevalt Eesti poolt esitatud riigiabi loa eelteatise menetluses Euroopa Komisjonilt saadud tagasisidest. Seaduste muutmine loob eelduse Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamiseks, mis on eelduseks laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustamiseks. Selleks tehakse vastu võetud seaduses vajalikud parandused ja täpsustused, millega see viiakse kooskõlla Euroopa Liidu merenduse riigiabi suunistega. Vajadus eelnõu menetlemiseks tuleneb seega Euroopa Liidu õigusega ühtlustamise nõudest. Eelnõuga kaasneb eelduslikult Eesti lippu kandvate laevade arvu suurenemine, kuna erikorraga hõlmatakse mitte ainult ettevõtja enda kasutuses olevad tingimustele vastavad laevad, vaid „all or nothing“ reeglist lähtudes ka kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevad tingimustele vastavad laevad. Nimetatud reegli eesmärk on ära hoida olukord, kus kontserniliikmed, kelle kasutuses on erinevate liikmesriikide registritesse kantud laevad, oleksid koheldud ebavõrdselt. Erikord hakkab kehtima ka süvendus- ja pukseerimistöid tegevatele laevadele, kui kalendrikuu jooksul rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab merevedu. Suurenev laevastik aitab kaasa kaldasektori tekkele Eestis. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõjud elu- ja looduskeskkonnale on hinnatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 04.03.2019) menetlemise raames. Eesti lipu all sõitvad laevad peavad järgima nii Eesti kehtestatud õigusnorme merekeskkonna kaitsmiseks kui ka rahvusvahelisi reegleid ja standardeid. Laevade lisandumisel Eesti lipu alla laieneb Eesti riigi vastutus rahvusvahelise merekeskkonna kaitse nõuete täitmise eest ka uutele laevadele. Samuti suureneb Veeteede Ameti ja Keskkonnainspektsiooni töökoormus seoses lisanduvate laevade inspekteerimisega. Mõju majandusele 15 Mõju majandusele on täpsemalt hinnatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 04.03.2019) menetlemise raames. Kuna vastu võetud seadust muudetakse eelnõuga eeskätt Euroopa Komisjonilt saadud tagasiside alusel, siis uusi olulisi mõjusid selle eelnõu menetlemisega ei kaasne. Eelnõuga seatud täiendavad piirangud riigiabi rakendavatele ettevõtetele võivad vähesel määral mõjutada ettevõtete tegevust, kuid see on põhjendatud vajadusega viia Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu merenduse riigiabi suunistega ning Euroopa Komisjoni varasema otsustuspraktikaga sarnaste riigiabi loa taotlustega. Tulumaksuseaduse § 13 lõike 5 punktis 1 ja töötuskindlustuse seaduse § 3 lõikes 11 tehtud muudatustega aga kaotatakse teatud ettevõtetele kohalduvad piirangud ja seega omavad vastavad muudatused ettevõtluskeskkonna jaoks positiivset mõju. Täpsem mõjuanalüüs on keeruline, kuna infot, milline võiks olla registris aastate lõikes süvendajate ja puksiiride arv eelnõu jõustumisel, pole. Hetkel ei ole Eesti registris mitte ühtegi süvendajat ega puksiiri, mis vastaks erirežiimi tingimustele. Seetõttu võib eeldada, et esimesel kuuel aastal jääb selliste süvendajate ja puksiiride arv registris väikeseks. TuMS § 13 lg 6 kohaselt peavad süvendajad ja puksiirid olema kogumahutavusega vähemalt 500. Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna hinnangul on maailmas olemas süvendajaid kogumahutavusega üle 500, kuid üldjuhul meie piirkonnas jääb nende kogumahutavus alla 500. Puksiiride keskmine kogumahutavus on umbes 200 ringis. Eeltoodust võib seega eeldada, et tõenäoliselt pole palju süvendajaid ja puksiire, mis tulevikus erirežiimi tingimustele üldse kvalifitseeruks ning seega mõju majandusele on siinkohal väike. Mõju regionaalarengule Tuvastatud mõju regionaalarengule puudub Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju majandusele on hinnatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 04.03.2019) menetlemise raames. Eelnõu mõjutab TuMS-is, KoPS-is, MKS-is, SMS-is ja TKindlS-s tehtud muudatuste rakendajaid, kes peavad nimetatud seaduste rakendamisel arvestama käesoleva eelnõu alusel tehtud muudatusi (Maksu- ja Tolliamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitatud asutus). Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Tuvastatud mõju riigi julgeolekule puudub. Paraneb Eesti kui mere- ja laevandusriigi rahvusvaheline maine. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Suures plaanis puudutab eelnõu väikest osa Eesti elanikke. Veeteede Ameti ootuste kohaselt tuleks aastaks 2024 Eesti lipu alla ca 200 laeva ning räägitakse ka kuni 5000 laevapere liikmest (meremehest), kes võiksid nendel laevadel töötada ja kellele kohalduksid vastavad sotsiaalkaitse erisused; lisaks on ca 5000 ka muudel laevadel või kaldaettevõtetes töötavaid isikuid, kes võivad samuti maksusoodustusega hõlmatud laevadele tööle minna. Seetõttu ei 16 kaasne eelnõuga olulist mõju Eesti elanikele tervikuna. Samas toob seaduse jõustumine kaasa muudatusi sotsiaalkaitses konkreetse sihtrühma jaoks (vt järgnevat alapeatükki „Kaasnevad mõjud“). Mõjud on üldjuhul positiivsed, kuid väikesele sihtgrupile võivad kaasneda ka negatiivsed mõjud. Tänu laevade lisandumisele Eesti laevaregistritesse on Eesti meremehel tulevikus suurem võimalus töötada Eesti lipu all sõitval laeval. Kuna suurenev laevastik aitab kaasa kaldasektori tekkele Eestis, tekib Eesti meremeestel tulevikus võimalus pärast merel töötamise lõpetamist töötada merenduse kaldasektoris. Kõik see võimaldab riigil paremini kaitsta ka nende Eesti meremeeste sotsiaalseid õigusi, kellel seni oli laeva lipuriigi või tööandja asukoha tõttu piiratud juurdepääs Eestis kehtivatele sotsiaalsetele õigustele, ning võimaldab Eesti meremeestele parema ligipääsu sotsiaalkindlustusele ja teistele ILO meretöö konventsiooniga ettenähtud tagatistele. Merenduses tekib seeläbi eelduslikult töökohti juurde ja kasvab ka merendussektori tööhõive kaldasektoris. Lähtuvalt eeltoodust peaks ühiskonna vajaduste ja arengutega kaasas käima ka mereharidus. Selleks peavad mereharidusasutused muutma vajadusel oma õppekavasid ja täiendama õppesuundasid ning tegema koostööd teiste haridusasutustega. Merekultuuri seisukohalt on Eestil enam alust identifitseerida end mereriigina, kui Eesti lipu all sõidab arvestatav hulk laevu ning Eesti lipu all on ka arvestatav kaubalaevastik. Seega on kõnealune eelnõu kaudselt seotud ka merelise rahvuskultuuri ja identiteedi järjepidevuse tagamise ja säilitamisega ning omab selles valdkonnas positiivset mõju. 2020. aastaks plaanib Eesti ratifitseerida ka ILO meretöö konventsiooni 2014. aasta muudatuse, millega on vastu võetud standard A2.5.2, mis puudutab finantstagatiste olemasolu kohustust reederile meremehe hülgamise puhuks. Hülgamiseks loetakse muuhulgas ka seda, kui reeder ei ole meremehele maksnud töötasu vähemalt 2-kuulise perioodi jooksul. Tulenevalt ILO meretöö konventsiooni 2014. aasta muudatuse ratifitseerimisest paraneb meremeeste olukord veelgi. Kaasnevad mõjud (sihtrühm: laevapereliikmed ehk meremehed) Seadusepaketi jõustumisel (eeldatavalt alates 01.01.2020) tekib sissemaksepõhine sotsiaalkindlustus laevapereliikmetel, kes sõidavad hetkel kolmandate riikide lipu all olevatel laevadel, kelle tööandjal puudub praegu kindlustusmaksete tasumise kohustus (tööandja ei asu Eestis ega Euroopa Majanduspiirkonnas) ja kellel seega puuduvad sotsiaalkindlustushüvitised. Sotsiaalkindlustus tekib neil laevapereliikmetel vaid juhul, kui laevad, kus nad töötavad, tulevad Eesti lipu alla. Maksepõhise sotsiaalkindlustuse saavad kasutusele lisaks võtta ka Eestis asuvad tööandjad Eesti residentidest laevapereliikmete puhul (hoolimata lipust). Kuna praegu puuduvad Eesti registrites olevad Eesti lipu all sõitvad erirežiimi tingimustele vastavad laevad, millele erimaksurežiim seaduse jõustumisel automaatselt kohalduma hakkaks, siis seaduse jõustumisel ei kaasne automaatselt ühelegi meremehele negatiivseid mõjusid. Samas võivad kaasneda negatiivsed mõjud piiratud juhtudel hiljem, kui Eesti registrisse tulev laev kvalifitseerub Eesti erimaksurežiimile, kui meremees töötab laevaregistri vahetamise hetkel sellise laeva peal, millele eelmine lipuriik pakkus kõrgemaid sotsiaalseid tagatisi võrreldes Eesti erimaksurežiimi alusel tulevikus pakutavate tagatistega ning meremees otsustab pärast lipu vahetust sellel laeval tööd jätkata. Kui kõik need tingimused on samaaegselt täidetud, võib teatud grupi meremeeste sotsiaalne kaitse väheneda. Maksemäär, millelt seadusemuudatuse kohaselt makstakse 20% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa, kuid mitte 13% ravikindlustuse osa, on nimelt 750 eurot. Seega on mõju eelkirjeldatud meremeestele 17 keskmine, kuna ühelt poolt suureneb Eesti sotsiaalkindlustusest osa saavate meremeeste arv, aga teisest küljest on nimetatud laevadel töötavatel laevapereliikmetel kõik sissetuleku alusel arvutatavad hüvitised väiksemad, kui need oleksid siis, kui sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaksed makstaks isikute tegelikelt tuludelt. Täpsemalt on mõjud eelkirjeldatud sihtgrupile järgnevad: - Maksusoodustusega hõlmatud laevale tööle minnes kaob nimetatud sihtgruppi kuuluvatel meremeestel õigus solidaarsele ravikindlustusele, kui meremehe endine lipuriik seda pakkus. Solidaarse ravikindlustuse asemel võimaldatakse Eestis elavatel meremeestel sõlmida pärast meretöölepingu lõppemist Haigekassaga vabatahtlik ravikindlustusleping, et anda laevapere liikmena töötanud isikule võimalus omada sõitudevahelisel ajal kindlustuskaitset. Meretöölepingu kehtivuse ajal on laevapereliikmetel reederi kindlustus. Seadusemuudatuse mõju meremeestele on negatiivne, kuna nad kaotavad endale seni kehtinud solidaarse ravikindlustuse ning peavad hakkama tasuma ise kindlustusmakseid. Lisaks on oht, et Haigekassaga vabatahtliku ravikindlustuslepingu sõlmimise asemel pöördub mittetöötav laevapereliige Töötukassasse. Töötukassa tagab töötutele samas ulatuses ravikindlustuse, kuid ravikindlustuse eest tasub Töötukassa ning inimesel on töö otsimise kohustus (mida ta tegelikult ei pruugi vajada). See tooks Töötukassale kaasa lisatöö ja kulude kasvu, sest praegu on ravikindlustusega hõlmatud isikute ravikindlustus kehtiv veel 2 kuud pärast töösuhte lõppu, mis katab ajavahemiku, mil tavaliselt alustatakse uuesti tööd. Sellist töösuhte lõppemisele järgnevat ravikindlustust uues skeemis enam ei ole. - Mõjud on ka laevapere liikmete pensionistaažile. Ühe aasta pensionikindlustusstaaži saamiseks tuleb inimese kohta maksta kalendriaastas sotsiaalmaksu 12 × 20% töötasu alammääralt. Kuna laeval töötatakse sageli 8 kuud aastas (rütmis 4 kuud tööd, 2 kuud ei töötata), siis makstes sotsiaalmaksu 750-euroselt tulult, tagab see 2019. a pensionistaaži ainult 11,1 kuuks. Mida rohkem tõuseb alampalk, seda väiksem on laevapereliikmele tagatud pensionikindlustusstaaž. Teistpidi öeldult – et saada üks aasta pensionikindlustusstaaži, peab inimene töötama sel juhul rohkem kui ühe aasta. Et saada 8-kuulise töötamise korral üks aasta pensionikindlustusstaaži, peaks maksumäär olema 2019. aastal vähemalt 810 eurot. 2020. aastal peaks summa olema seoses kuupalga alammäära tõusuga 847,5 eurot ning 2021. aastal 883,5 eurot. Riikliku vanaduspensioni saamiseks on vaja 15 aastat pensionistaaži. Kui inimese pensionistaaž on väiksem kui 15 aastat, siis ta Eesti riiklikku vanaduspensionit ei saa, välja arvatud juhul, kui inimene elab riigis, mille suhtes kehtivad EL sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni reeglid või riigis, millega Eesti on sõlminud sotsiaalkindlustuslepingu ja kui liidetud pensionistaaž on vähemalt 15 aastat. Kui inimese pensionistaaž on väiksem kui 15 aastat, tekib sellisel inimesel õigus rahvapensionile, kui ta on elanud Eestis vahetult enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat. Kui meremees saab aastaga 11,1 kuud staaži, siis jõuab ta 40-aastase tööelu jooksul koguda piisavalt staaži, et saada õigust vanaduspensionile. 2021. aastast jõustub paindliku pensioni kontseptsioon, mis võimaldab pensionile minna kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga. Kui inimene soovib viis aastat varem pensionile minna, peab tal olema vähemalt 40 aastat pensionistaaži. 40-aastast pensionistaaži aga ei tarvitse meremees jõuda täis koguda. Vähemalt 20-aastase pensionistaaži korral on võimalik pensionile minna kuni üks aasta varem, vähemalt 25-aastase pensionistaaži korral kuni kaks aastat, vähemalt 30-aastase pensionistaaži korral kuni kolm aastat ja vähemalt 35-aastase pensionistaaži korral kuni neli aastat varem. Olukorra muutus, kus inimene peab töötama tegelikult kauem kui ta on arvestanud (s.t 1 aasta pensionikindlustusstaaži saamiseks tuleb töötada rohkem kui 1 aasta), võib tekitada vastuseisu, niipea kui see jõuab praktikas esimese meremeheni, keda see reaalselt puudutab; võib ka juhtuda, et avalikkus toetab seda vastuseisu. Seega on mõju meremeestele jällegi negatiivne, sest nende sotsiaaltagatised, sealhulgas aastaga kogutud pensionikindlustusstaaž on oluliselt väiksemad, kui need oleksid kogu palgalt 18 makse ja makseid arvestades. Ühelt poolt piirab madalamalt tulult sotsiaalmaksu maksmine meremehe võimalust minna üldisest pensionieast varem pensionile, teiselt poolt muudab madalam sotsiaalmaks meremehe tulevase pensioni väiksemaks, kui see oleks kogu tulult sotsiaalmaksu makstes. Eesti I samba vanaduspension sõltub osaliselt makstud sotsiaalmaksu suurusest, II samba vanaduspension aga tervenisti tehtud sissemaksetest. Seega on tulevikus meremehel väiksemad nii riiklik vanaduspension kui kohustuslik kogumispension. Näiteks, kui II sambaga mitteliitunud meremehe eest oleks makstud 2018. aastal 8 kuud 750-euroselt tulult sotsiaalmaksu, oleks tema eest kokku makstud 2018. aastal sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa 247,5 × 20/33 × 8 = 1200 eurot. Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud 2018. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus oli 2838,48 eurot. Seega meremehe 2018. aasta pensioni kindlustusosaku suurus oleks 1200/2838,48 = 0,423, mis oleks sama suur kui terve aasta miinimumpalka teeninud inimesel. Nii keskmine palk kui miinimumpalk ehk töötasu alammäär on aga ajas kasvavad väärtused, meremehe eest makstav sotsiaalmaks aga jääb eelnõu järgi samaks (sotsiaalmaksu makstakse ka järgnevatel aastatel 750-euroselt tulult). Seega hakkavad terve tööelu merel töötanud meremehed saama tulevikus madalamat pensioni kui terve tööelu miinimumpalka teeninud inimesed. Siiski tagab 750-euroselt tulult makstav sotsiaalmaksu sissemakse meremehele tulevikus siiski suurema pensioni kui terve tööelu merel kolmanda riigi lippu kandval laeval töötavale meremehele, kes sotsiaalkindlustuse puudumisel hakkaks saama üksnes rahvapensioni. - Väiksemad on ka meremehele töötuskindlustuse seaduse alusel makstavad hüvitised. Töötuskindlustushüvitise, koondamise korral makstava hüvitise ja maksejõuetushüvitise arvutamisel võetakse aluseks töötasu, millelt on makstud töötuskindlustusmakseid. Kui töötuskindlustusmakset makstakse maksubaasilt (750 eurot), vähenevad kõigi nimetatud hüvitiste suurused. Töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised maksustatakse tulumaksuga (TuMS § 20 lg 2). - Samuti on väiksem meremehe vanemahüvitis. Riskihinnang lähtuvalt eeltoodust 1) Suur osa välisriigi lipu all töötavatest Eesti meremeestest töötab enamasti Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi lippu kandvatel reisilaevadel, mis ei kuulu abikõlblike laevade kategooriasse, mis tähendab, et sellised laevad ei saa kasutada Eesti erimaksurežiimi. Sellest tulenevalt ei ole tõenäoline, et selline laev vahetab oma lipu Eesti lipu vastu. 2) Kui meremees töötab laeval, kus tal on kõrgem sotsiaalkindlustustase ja laev soovib lippu vahetada, võib ta taotleda oma lepingu lõpetamist ilma kaasnevate lisakuludeta, kuna sotsiaalkindlustus on osa töölepingust ja sotsiaalkindlustuse tingimuste halvenemine on tööandja lepingutingimuste rikkumine. 3) Globaalselt ei ole palju riike, kes pakuvad kõrgemat sotsiaalkindlustuse taset kui sotsiaalkindlustus, mis kaasneb Eesti plaanitava erimaksurežiimiga. Riigid, kes pakuvad kõrgemat sotsiaalkaitset, on peamiselt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid, kuid üldiselt ei ole neil oma lipu all palju abikõlblikke laevu, sest tööandjale on sellise lipu all laevu hoida liiga kallis. Kui riik hüvitab meremehele sotsiaalkindlustuse sissemaksed muudest vahenditest, siis on see aga riigile väga kallis ja praktikas ei ole riik huvitatud oma lipu all sõitvate laevade arvu suurendamisest. On ka muud praktilised takistused, mistõttu laevaomanikud (laevaoperaatorid) peavad selliseid lippe mitteatraktiivseks. Tavaliselt on selliste riikide eesmärk säilitada oma lipu all sõitvate laevade arv, mitte laevade arvu oluliselt kasvatada. 4) Kui meremees otsustab pärast lipu muutumist jätkata tööd Eesti lipu all, siis on see tema vabatahtlik otsus ja tal on õigus sellise otsuse tegemiseks. Meremeestest on ülemaailmses mastaabis puudu, seega on ebatõenäoline, et meremees on sunnitud jätkama Eesti lipu all töötamist oma tahte vastaselt. 19 5) Kui eelloetletud sotsiaalsed riskid siiski realiseeruvad, saab meremees kasutada lisatulu, mis on tingitud tulumaksumäära vähendamisest 20%-lt 0%-le. Selline muudatus viidi TuMSi sisse vastuvõetud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Muudatusest tingituna tekib meremehel täiendavaid vahendeid 20% ulatuses, mida ta võib kasutada oma pensionieaks säästmiseks, investeerides selle summa Eesti III samba pensionifondi kaudu või investeerida selle muul viisil. 0%-lise tulumaksu kehtestamine meremeestele vähendab seega sotsiaalkaitse riske. Lisaks, ka juba praegu on olemas võimalus, et meremees kaotab oma sotsiaalkindlustuse – nimelt kui laevaomanik (laevaoperaator) muudab oma laeval sotsiaalkindlustust pakkuva riigi (tavaliselt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik) lipu kolmanda riigi lipu vastu. Eesti erimaksurežiimi loomine annab laevaomanike jaoks lihtsalt uue alternatiivse valiku, mille kohaselt on võimalik kolmanda riigi lipu asemel valida Eesti lipp. Sellisel juhul on täidetud ka merenduse riigiabi suuniste eesmärk „liikmesriikide registritesse registreerimise või ümberregistreerimise soodustamine”. Eesti erimaksurežiim on suunatud kolmandate riikide lippude all sõitvatele laevadele ja seega eelloetletud riskid tõenäoliselt ei realiseeru. Selle asemel tekib meremeestel teatav sotsiaalkindlustuse tase, kui kolmandate riikide lippude all sõitvad laevad registreeritakse ümber Eesti lipu alla. Hetkel väga piiratud elamispõhist sotsiaalkindlustust omav Eesti meremees saab ligipääsu sissemaksepõhisele suuremale sotsiaalkindlustusele. Sotsiaalsest küljest tuleb veel esile tõsta, et meremeestel on ka praegu võimalus jätkata peale merel töötamise lõpetamist oma karjääri Eesti laevanduse kaldasektoris, kuid seaduste paketi jõustumisel eelduslikult kaldasektor suureneb ja seeläbi tekivad paremad võimalused töötamise jätkamiseks kaldasektoris. Kaldasektori suurenemine Eestis on tervikuna seotud laevanduse konkurentsivõime projekti tegevuste elluviimisega. 7. Rakendusaktid Täiendavaid rakendusakte käesoleva eelnõu alusel vastu ei võeta. 8. Seaduse jõustumine Käesolev eelnõu jõustub samal ajal algse seadusega (laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 04.03.2019, 1)). Käesolev seadus jõustub nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9‒29), artikli 4 lõike 3 või artikli 9 lõike 3 kohase Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. Kui Euroopa Komisjon teeb otsuse pärast kalendriaasta 1. oktoobrit, jõustub käesolev seadus Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale ülejärgmise aasta 1. jaanuaril. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Laevamehaanikute Liit, 20 Eesti Kaptenite Klubi, Eesti Merelootside Ühing, MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Maksu- ja Tolliamet, Mereõiguse revisjoni töörühm ja Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon. 21 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/19-0877 - Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.09.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/95c799cc-5c29-41d6-8b4f- 0315648e00b1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/95c799cc-5c29-41d6-8b4f- 0315648e00b1?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel