Justiitsministeerium 04.09.2019 nr 2-2/18-0239/6575
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse
ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks laeva lipuõiguse ja laevaregistrite
seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Eelnõu on koostatud
Veeteede Ameti, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium koostöös tulenevalt Eestilt Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi
loa eelteatise menetluse käigus Euroopa Komisjonilt saadud tagasisidest.
Palume Justiitsministeeriumil esitada võimalusel oma kooskõlastus samaaegselt teiste
ministeeriumidega. Seaduseelnõuga tehtavate muudatuste jõustumiseks on eelnevalt vajalik saada
Euroopa Komisjonilt nõusolek kavandatavate maksusoodustuste ja tonnaažimaksu rakendamiseks
ehk riigiabi andmiseks, seepärast on äärmiselt oluline riigisisese menetluse kiire läbiviimine, et
eelnõu saaks jõustuda planeeritult 1. jaanuaril 2020. aastal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisaadressaadid: Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu
Ametiühing, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Kaptenite Klubi, Eesti Merelootside Ühing, MTÜ
Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Maksu- ja Tolliamet, Mereõiguse revisjoni töörühm, Eesti Logistika
ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon
Gerli Ehte
6397650
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning
tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadus
§ 1. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 04.03.2019, 1) tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 2 punktis 4 asendatakse tulumaksuseaduse § 4 lõikes 6 tekstiosa „lõikes 5
nimetatud juhul“ tekstiosaga „lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel“;
2) paragrahvi 2 punkti 7 sissejuhatavas lauseosas asendatakse number „7“ numbriga „8“ ja
tulumaksuseaduse § 13 lõike 5 punktis 1 asendatakse tekstiosa „lõigete 5–7“ tekstiosaga „lõike
5“;
3) paragrahvi 2 punktis 7 loetakse tulumaksuseaduse § 13 lõiked 6 ja 7 lõigeteks 7 ja 8 ning
paragrahvi täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Laevapere liikmele makstud tasu maksustatakse § 4 lõikes 6 nimetatud määraga, kui tasu
on saadud töötamise eest § 521 lõikes 11 nimetatud laeval, mille kogumahutavus on vähemalt
500 ja mis kannab lepinguriigi lippu, tingimusel et rohkem kui 50% laeva tööajast sisustab
meritsi vedu.“;
4) paragrahvi 2 punktis 9 asendatakse tulumaksuseaduse § 282 lõikes 4 tekstiosa „lõike 5“
tekstiosaga „lõigete 5 või 6“ ja number „27” numbriga „281“;
5) paragrahvi 2 punktis 10 asendatakse tulumaksuseaduse § 29 lõikes 12 tekstiosa „lõikes 5“
tekstiosaga „lõigetes 5 või 6“;
6) paragrahvi 2 punktis 11 asendatakse tulumaksuseaduse § 41 punktis 1 tekstiosa „13 lõiked 1
ja 5“ tekstiosaga „13 lõiked 1, 5 ja 6“;
7) paragrahvi 2 punktis 13 asendatakse tulumaksuseaduse § 42 lõikes 9 tekstiosa „lõikes 5“
tekstiosaga „ lõigetes 5 või 6“;
8) paragrahvi 2 punktus 16 muudetakse tulumaksuseaduse § 521 ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 521. Tulumaks kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulult
(1) Residendist äriühing võib tasuda § 13 lõike 5 punkti 1 või lõike 6 tingimustele vastava
laevaga kaupade või reisijate rahvusvahelisest meritsi veo lõigetes 6–7 ja 9–11 või lõikes 13
nimetatud tegevustest saadud tulult tulumaksu käesoleva paragrahvi kohaselt, kohaldamata §-
des 49–52 sätestatut (edaspidi: tonnaažikord).
1
(2) Tonnaažikorra rakendamine on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1
tähenduses, mille andmisel järgitakse merendusabi suuniseid, laevahaldusettevõtjate suuniseid
ja Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust.
(3) Residendist äriühing võib rakendada tonnaažikorda, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) ta on võtnud endale vastutuse § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele
vastava laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on
vastavalt sertifitseeritud;
2) laeva käitamisega seotud strateegilised, ärilised ja tehnilised juhtimisotsused tehakse Eestis;
3) laeva meeskonna juhtimisega seotud otsused tehakse lepinguriigis;
4) ta ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate
päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses;
5) tal ei ole täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga
kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.
(4) Tonnaažikorra rakendamiseks peab residendist äriühingu ja temaga samasse kontserni
kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade
kogumahutavusest:
1) vähemalt 25% olema äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate
omanduses või kasutusel laevapereta prahilepingu alusel ning
2) vähemalt 60%, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, olema registreeritud lepinguriigi lipu
all.
(5) Kaupade ja reisijate meritsi vedu loetakse käesoleva paragrahvi tähenduses
rahvusvaheliseks, kui rohkem kui 50% reisidest toimub:
1) Eesti ja välisriigi sadama vahel;
2) Eesti sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel;
3) välisriigi või välisriikide sadamate vahel;
4) välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel.
(6) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevused on:
1) kaupade või reisijate vedu tasu eest;
2) kajuti tasu eest kasutusse andmine;
3) toidu ja joogi müük pardal koheseks tarbimiseks;
4) laeva tasu eest kasutusse andmine prahilepingu alusel (edaspidi väljaprahtimine), välja
arvatud laevapereta prahilepingu alusel väljaprahtimine.
(7) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo lisategevused on:
1) tavaliselt reisilaeval pakutavate teenuste osutamine või kaupade müük, tingimusel, et vastav
tegevus on otseselt seotud reisijate meritsi veoga;
2) varapääste;
3) kauba laadimine, lossimine ja kinnitamine, juhul kui seda teevad residendist äriühingu
laevapere liikmed;
4) konteineri või muu mahuti tasu eest kasutusse andmine;
5) laevas asuva ruumi üürile andmine kauba müüjale või teenuse osutajale;
6) reklaamipinna tasu eest kasutusse andmine laeval;
7) huviväärsusega tutvumise vahendamine reisijale reisi kestel, tingimusel, et kajut jääb reisija
kasutusse.
(8) Lõikes 7 sätestatud lisategevusest saadud tulu maksustatakse käesoleva paragrahvi kohaselt
osas, mis ei ületa 50% § 13 lõike 5 punkti 1 või lõike 6 tingimustele vastava laeva kaupade või
reisijate rahvusvahelise meritsi veo tegevustest saadud tulu.
2
(9) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka järgmisi tegevusi:
1) laeva meeskonna juhtimine või laeva tehniline juhtimine;
2) laeva väljaprahtimine laevapereta prahilepingu alusel lepinguriigis asuvale samasse
kontserni kuuluvale ettevõtjale.
(10) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka laeva väljaprahtimist
laevapereta prahilepingu alusel, tingimusel, et:
1) väljaprahtimise põhjuseks on residendist äriühingu poolt ajutiselt mittekasutatava laeva
tonnaaži tekkimine muul põhjusel kui väljaprahtimise eesmärgil laeva ostmine või prahtimine;
2) laev prahitakse välja mitte kauemaks kui kolm aastat; ja
3) väljaprahtimine ei ületa 50% residendist äriühingu kasutuses olevast tonnaažikorra
arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest.
(11) Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka süvendaja või puksiiriga
tehtavad tööd väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd, kui rohkem kui 50% süvendaja või
puksiiri tööajast sisustab meritsi vedu ning ainult selliste vedude ulatuses.
(12) Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida lõigetes 3–4 sätestatud tingimustele vastav isik on
saanud vähemalt kolme aasta jooksul käesolevas paragrahvis sätestatud korra kohaselt
maksustatava tulu teenimiseks kasutatud laeva võõrandamisest, kui selle üleandmisel on
tasutud tulumaks § 50 lõike 42 kohaselt või kui see on soetatud käesolevas paragrahvis
sätestatud korra kohaselt maksustatud tulu arvel.
(13) Tonnaažikorda võib rakendada ka residendist äriühing, kes saab tulu § 13 lõike 5 punktis
1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva meeskonna juhtimise või tehnilise juhtimise
teenuse osutamisest ning kes vastab lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud tingimustele, kui:
1) laeva meeskonna juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis ning järgib täielikult
ja kohaldab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni kõiki nõudeid;
2) laeva tehnilise juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis, võtab endale vastutuse
laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt
sertifitseeritud;
3) kõik laevad ja meeskonnad, mida eelmistes punktides nimetatud teenuse osutaja haldab,
vastavad rahvusvahelistele standarditele ja Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele, mis
on seotud meresõidu turvalisuse ja ohutusega, meremeeste koolituse ja sertifitseerimisega,
keskkonnahoiuga ning töötingimustega laeval;
4) vähemalt 60% äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate
tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest, sealhulgas kõik süvendajad ja
puksiirid, on registreeritud lepinguriigi lipu all;
5) kuni kümne laeva meeskonna juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks meeskonnajuht
ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva meeskonna juhtimiseks on teenuse osutajal
vähemalt kaks meeskonnajuhti ning kaheksa muud töötajat;
6) kuni kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks tehnilise halduse
juht ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on teenuse
osutajal vähemalt kaks tehnilise halduse juhti ning kaheksa muud töötajat;
7) vähemalt 51% punktides 5 ja 6 nimetatud töötajatest on lepinguriigi kodanikud.
(14) Tonnaažikorra rakendamise kuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks esitab käesolevas
paragrahvis sätestatud tingimustele vastav isik (edaspidi: tonnaažikorra rakendaja)
maksuhaldurile tonnaažikorrale üleminekuks ning selle kohaldamiseks vajalikud andmed.
Esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
3
(15) Lõikes 4 või lõike 13 punktis 4 sätestatud tingimustele vastab isik, kes täidab tingimused
koos temaga samasse kontserni kuuluvate tonnaažikorra kohaldamise tingimustele vastavate
ettevõtjatega, eeldusel, et kõik nimetatud ettevõtjad on tonnaažikorraga liitunud.
(16) Lõikes 5, lõikes 8 ja lõikes 11 sätestatud osakaalu tingimustele vastab isik, kes täidab
tingimused kalendriaasta jooksul proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul tonnaažikorda
kohaldati.
(17) Tonnaažikorda rakendatakse seni, kuni tonnaažikorra rakendamise tingimused on täidetud,
kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse
lõpuni. Tonnaažikorra rakendamise õiguse lõppemisel on õigus uuesti tonnaažikorda rakendada
pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel
et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning tonnaažikorra rakendamise tingimused
on täidetud.
(18) Tonnaažikorra rakendamisel arvutatakse maksustatava tulu summa tonnaažikorra
rakendaja iga § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva kohta iga
alanud 24-tunnise ajavahemiku kohta, sõltumata sellest, kas laeva kasutatakse või mitte.
(19) Lõikes 18 nimetatud maksustatava tulu summa arvutatakse tonnaažikorra rakendaja
kasutuses oleva laeva puhasmahutavuse ja vastava suhtarvu korrutisena järgmiselt:
1) tonnaaživahemikule kuni 1000 kohaldatav suhtarv on 0,0084 eurot;
2) tonnaaživahemikule 1001 kuni 10 000 kohaldatav suhtarv on 0,0062 eurot;
3) tonnaaživahemikule 10 001 kuni 25 000 kohaldatav suhtarv on 0,0040 eurot;
4) tonnaaživahemikule alates 25 001 kohaldatav suhtarv on 0,0020 eurot.
(20) Lõikes 19 sätestatud suhtarve rakendatakse sõltuvalt laeva vanusest järgmiselt:
1) 50% laevade puhul, mis ei ole vanemad kui viis aastat;
2) 75% laevade puhul, mis on vanemad kui viis aastat, kuid mitte vanemad kui kümme aastat;
3) 100% laevade puhul, mis on vanemad kui kümme aastat.
(21) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitatud asutus arvutab Maksu-
ja Tolliameti andmete alusel riigiabi suuruse ning kannab andmed konkurentsiseaduse
§- s 492 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse, samuti teostab järelevalvet
lõikes 2 nimetatud riigiabi reeglitele vastavuse üle.”;
9) paragrahvi 2 punktis 17 täiendatakse tulumaksuseaduse § 54 lõiget 2 pärast sõna „kulude“
tekstiosaga „ ,tulude“;
10) paragrahvis 3 asendatakse kogumispensionide seaduse § 7 lõikes 4 tekstiosa “lõikes 5”
tekstiosaga “lõigetes 5 ja 6” ning tekstiosa “§ 62” tekstiosaga „§ 2 lõike 4 punkti 8 ja § 62 lõikeid
2‒4”;
11) paragrahvis 4 muudetakse maksukorralduse seaduse § 29 punkti 56 ja sõnastatakse
järgmiselt:
„56) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile või tema volitatud asutusele
sotsiaalmaksuseaduse § 62 lõikes 3 ning tulumaksuseaduse § 13 lõikes 8 ja § 521 lõikes 21
sätestatud ülesannete täitmiseks.”;
12) paragrahvi 7 punktis 2 asendatakse sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punktis 8 tekstiosa
„lõikes 5“ tekstiosaga „lõigetes 5 või 6“;
4
13) paragrahvi 7 punktis 3 täiendatakse sotsiaalmaksuseaduse § 62 lõikega 4 järgmises
sõnastuses:
„(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud riigiabi korda rakendatakse kuni käesoleva paragrahvi
lõikes 2 ja tulumaksuseaduse § 13 lõigetes 5 ja 6 nimetatud tingimused on täidetud, kuid mitte
kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni.
Riigiabi rakendamise nõuete mittetäitmise korral on õigus uuesti riigiabi rakendada pärast
Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel, et
Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning riigiabi rakendamise tingimused on
täidetud.“;
14) paragrahvi 9 punktis 1 jäetakse töötuskindlustuse seaduse § 3 lõikest 11 välja sõnad „Eesti
riigilippu kandva“ ning asendatakse tekstiosa „lõikes 5“ tekstiosaga „lõigetes 5 või 6“;
15) paragrahvi 9 punktis 6 täiendatakse töötuskindluse seaduse § 401 lõikega 4 järgmises
sõnastuses:
„(4) Riigiabi korda rakendatakse seni, kuni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ja
tulumaksuseaduse § 13 lõigetes 5 ja 6 nimetatud tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui
Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Riigiabi
rakendamise nõuete mittetäitmise korral on õigus uuesti riigiabi rakendada pärast Euroopa
Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel, et Euroopa
Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning riigiabi rakendamise tingimused on täidetud.“.
§ 2. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduse § 23 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „nimetatud,“ tekstiosaga „nimetatud või
§ 521 alusel maksustatud“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 04.03.2019, 1) §-s 11
sätestatud tähtpäeval.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“....................2019.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus .....................2019. a
5
EELNÕU
Seletuskiri
laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (RT I, 04.03.2019, 1)
tulenevalt Eesti riigiabi loa taotluse mitteametliku menetluse käigus Euroopa Komisjonilt
saadud tagasisidest, mille kohaselt pole Eesti seadused Euroopa Liidu merenduse riigiabi
suunistega1 veel täielikult kooskõlas. Eelnõu eesmärk on viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu
merenduse riigiabi suunistega ning Euroopa Komisjoni varasema otsustuspraktikaga sarnaste
riigiabi loa taotluste suhtes. Vastu võetud seaduses sätestatud laevanduse maksusoodustuste
(maksuerirežiimi) põhitingimusi ei muudeta, muudetakse vaid üksikuid tingimusi ning
täpsustatakse riigiabi mõistes abikõlblikke tegevusi. Samuti tehakse tulumaksuseaduses mõned
täiendavad täpsustavad muudatused.
Euroopa Komisjonile taotluse esitamise kohustus tuleneb asjaolust, et üldistest maksureeglitest
maksuerisuste kehtestamine laevandussektori jaoks tähendab Euroopa Liidu toimise lepingu
(edaspidi ELTL) artikkel 107 lõike 1 kriteeriumitele vastavalt riigiabi. Nimetatud artikli
kohaselt on üldreeglina igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel
kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud
ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see
kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Riigiabi andmiseks peab abi olema siseturuga
kokkusobiv.2 Euroopa Komisjon on seni pidanud põhjendatuks ja lubatavaks meretranspordile
riigiabi erandite tegemist ning on selleks välja töötanud spetsiaalsed merenduse riigiabi
suunised – Euroopa Komisjoni teatis K(2004) 43 – Ühenduse suunised meretranspordile antava
riigiabi kohta ja Euroopa Komisjoni teatis, millega nähakse ette suunised
laevahaldusettevõtjatele antava riigiabi kohta 2009/C 132/06 (edaspidi: merenduse riigiabi
suunised). Erandite tegemiseks tuleb riigil saada esmalt vastav luba Euroopa Komisjonilt.
Selleks esitatakse Euroopa Komisjonile põhiteatis, millele võib eelneda eelteatis. Eelteatise
menetluse tulemusena annab Euroopa Komisjon esmase hinnangu, kas planeeritav
riigiabipakett on kooskõlas merenduse riigiabi suunistega ning kas abi andmine on lubatav.
Põhiteatise alusel teeb Euroopa Komisjon lõpliku otsuse, kas abi andmine on siseturuga
kokkusobiv ja seega lubatav.
Eesti esitas Euroopa Komisjonile esmalt riigiabi eelteatise.3 5. juulil 2019 andis Euroopa
Komisjon Eesti eelteatisele tagasiside, milles leidis, et mõningad maksuseadustesse erisusi
kehtestavad sätted ei ole merenduse riigiabi suunistega veel täielikult kooskõlas ning vajavad
1
Komisjoni teatis K(2004) 43 – ühenduse suunised meretranspordile antava riigiabi kohta;
Komisjoni teatis, millega nähakse ette suunised laevahaldusettevõtjatele antava riigiabi kohta 2009/C 132/06.
2
ELTL artikli 107 lõiked 2 ja 3.
3
Eesti ametlik eelteatis esitati Euroopa Komisjonile 12.02.2019 ning see on registreeritud numbriga SA.53469.
1
täpsustamist. Sellest tulenevalt on koostatud käesolev seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille
eesmärk on teha seadustes vajalikud parandused ja täpsustused ning viia Eesti seadused
kooskõlla Euroopa Liidu merenduse riigiabi suunistega.
Eelnõu koostamise hetkel on Euroopa Komisjonile esitatud põhiteatis4, millele on lisatud
käesoleva eelnõu projekt. Hetkeseisuga oodatakse Euroopa Komisjonilt Eesti riigiabi paketi
kohta lõplikku tagasisidet. Lisaküsimuste puudumisel peaks Euroopa Komisjon vastavalt
riigiabi menetlusmäärusele5 tegema otsuse Eesti riigiabi põhitaotluse kohta kahe kuu jooksul
selle esitamisest.
Lõpliku otsuse saamisel Euroopa Komisjonilt võib tekkida vajadus teha eelnõusse Euroopa
Komisjoni tagasisidest lähtuvalt täiendavaid muudatusi menetluse käigus.
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 04.03.2019, 1) algatas Vabariigi Valitsus
15. oktoobril 2018. Seaduse eesmärk oli luua soodsamad tingimused laevade Eesti laevapereta
prahitud laevade registrisse registreerimiseks ja selle abil suurendada Eesti riigilipu all sõitvat
laevastikku. Seaduse peamise mõjuna suurenevad riigi maksutulud laekuvate registritasude ja
ettevõtete makstava tulumaksu/tonnaažimaksu ja tööjõumaksude kaudu. Laevade Eesti registris
registreerimise tulemusena suureneb Eesti registrisse kantud ja Eesti riigilipu all sõitvate
laevade arv ning läbi tekkiva mereriigi maine luuakse Eestisse järjest enam laevandusega seotud
kaldasektori ettevõtteid. See omakorda loob aluse Eesti majanduse kasvule.
Seadusmuudatustega soodustatakse rahvusvahelistele nõuetele vastavate 500 ja suuremate
kogumahutavusega6 kauba- ja reisilaevade Eesti riigilipu alla lisandumist. Seadus hõlmab lisaks
kaubalaevadele ka väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda regulaarreise tegevaid reisilaevu.
Käesoleva eelnõu eesmärk on jõustada eelnimetatud seadus ning seeläbi toetada eelloetletud
eesmärkide saavutamist.
Käesoleva eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:
1) laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, milles muudetakse järgmisi seadusi:
a) tulumaksuseadus (edaspidi TuMS);
b) kogumispensionide seadus (edaspidi KoPS);
c) maksukorralduse seadus (MKS);
d) sotsiaalmaksuseadus (edaspidi SMS);
e) töötuskindlustuse seadus (edaspidi TKindlS);
2) tulumaksuseadus.
4
Eesti ametlik põhiteatis esitati Euroopa Komisjonile 16.08.2019 ning see on registreeritud numbriga SA.53469
5
Nõukogu määrus (EL) 2015/1589, 13. juuli 2015, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks, artikkel 4 punkt 5.
6
Laeva kogumahutavus (inglise keeles gross tonnage) on laeva mahutavust iseloomustav suurus.
Kogumahutavuse märkimisel ei kasutata ühikut. Kogumahutavuse mõiste ja arvutusviis võeti kasutusele 1969.
aastal, kui tekkis vajadus ühise mõiste ja standardse rahvusvahelise laevade mõõtmissüsteemi järele, arvestades et
sama kuju ja suurusega laevade mahutavus võib olla oluliselt erinev. Kogumahutavus määratakse laevade
mõõtmise rahvusvahelise konventsiooniga (1969) ettenähtud mõõtmisreeglite järgi. Kogumahutavuse arvutamisel
arvestatakse kinniste laevaruumide (mõnede eranditega) koguruumala kuupmeetrites.
2
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Veeteede Ameti arendusosakonna nõunik Katerin Peärnberg
(e-post:
[email protected]; tel: 620 5535), sama osakonna juhataja Eero Naaber (e-post:
[email protected]; tel: 620 5534), juriidilise osakonna jurist Anton Merits (ametist lahkunud),
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna
merendustalituse juhataja Katrin Andre (e-post:
[email protected]; tel: 625 6426) ja sama
talituse peaspetsialist Gerli Ehte (e-post:
[email protected]; tel: 639 7650),
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialistid Kersti Sügis (e-post:
[email protected], tel: 611 3951) ja Margit Aav (e-post:
[email protected]) ning
Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik Merle Malvet
(
[email protected]; tel 626 9163).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi teise parlamenti menetluses oleva eelnõuga ega ole otseselt seotud
Euroopa Liidu õiguse rakendumisega, kuid Euroopa Liidu õiguses on liikmesriikidele
kehtestatud riigiabi andmise reeglid, mida tuleb maksusoodustusi kehtestades järgida.
Maksusoodustuste rakendamiseks on vajalik eelnevalt teavitada Euroopa Komisjoni ning saada
maksupaketi rakendamiseks luba (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõige 3).
Eelnõuga muudetakse 13. veebruaril 2019 vastu võetud, kuid veel jõustumata laeva lipuõiguse
ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadust (RT I, 04.03.2019, 1) ning 20. veebruaril 2019 vastu võetud TuMS
redaktsiooni (RT I, 19.03.2019, 13).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on viia Eesti maksuseadused kooskõlla Euroopa Komisjoni merenduse
riigiabi suunistega, mis võimaldab Eestil rakendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel
107 lõike 1 kriteeriumitele vastavat riigiabi merendusvaldkonnas ning saada selleks Euroopa
Komisjonilt vastav luba.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimeses paragrahvis sätestatakse veel jõustumata laeva
lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 04.03.2019, 1) muudatused, teises TuMS üks täiendav
muudatus ning kolmandas seaduse jõustumise tähtpäev.
3.1. Eelnõu § 1
TuMS § 4 lõige 6. Sättes tehtud viidet TuMS § 13 lõikele 5 täiendatakse viitega TuMS § 13
lõikele 6. Vastav muudatus tehakse tulenevalt TuMS §-s 13 tehtud muudatustest, millega
lisatakse paragrahvi uus lõige 6, mis reguleerib süvendajatel ja puksiiridel töötavatele laevapere
liikmetele makstud tasu maksustamist (vt TuMS § 13 lõike 6 selgitused allpool). Kuna TuMS
§ 13 lõiked 5 ja 6 reguleerivad mõlemad maksuerirežiimi osas abikõlblikke laevu, siis on selles
sättes vajalik viidata TuMS § 13 mõlemale lõikele. Tegemist on tehnilise muudatusega.
3
TuMS § 13 lõike 5 punkt 1. Sättest jäetakse välja viited TuMS § 521 lõigetele 6 ja 7 ning
säilitatakse viide lõikele 5. Säte reguleerib, millistele tingimustele vastaval laeval töötamisest
teenitud tulule kohaldub üksikisiku tulumaksu soodustus (üksikisiku tulumaksu
maksuerirežiim). Vastavalt merenduse riigiabi suunistele võivad tööjõumaksude soodustuse
subjektiks olla vaid meremehed, kes töötavad meretranspordiga tegelevatel abikõlblikel
laevadel. Vastavad tingimused on sätestatud § 13 lõikes 5 ja § 521 lõikes 5. Viimane täpsustab
esimesena nimetatud sättes kasutatud kaupade ja reisijate rahvusvahelise meritsi veo mõistet
ehk sisustab abikõlbliku rahvusvahelise meretranspordi. Erinevalt residendist äriühingutele
kohalduvast tonnaažikorrast ei viita Euroopa Komisjoni suunised meremeeste
maksusoodustuste puhul abikõlblikele tegevuste nimekirjale tonnaažikorra regulatsiooni
mõistes, mistõttu on viited § 521 lõigetele 6 ja 7 sättest kustutatud.
TuMS § 13 lõige 6. TuMS § 13 lõikes 6 reguleeritakse puksiiril või süvendajal töötavate
laevapere liikmete tasu maksustamise kord. Riigiabi suuniste kohaselt kehtivad süvendajatele
ja puksiiridele riigiabi andmisel eraldi reeglid.
Sätte kohaselt laieneb 0% tulumaksumäär ka sellistele laevapere liikmetele, kes töötavad
puksiiril või süvendajal, kui puksiir või süvendaja on kogumahutavusega vähemalt 500, kannab
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi: lepinguriik) lippu ning kui rohkem kui 50%
laeva tööajast sisustab meritsi vedu.
Säte viitab TuMS § 521 lõikele 11, mille kohaselt käsitatakse kaupade või reisijate
rahvusvahelise meritsi veona süvendaja või puksiiriga tehtavaid töid väljaspool sadamat ja Eesti
territoriaalmerd. Seega ei ole Eesti või välisriigi sadama alal ning Eesti territoriaalvetes
süvendaja või puksiiriga tehtav meritsi vedu abikõlblik, kuid abikõlblik on kõikidel ülejäänud
merealadel tehtav meritsi vedu ning süvendus- ja pukseerimistöö.
Süvendajal või puksiiril töötava laevapere liikme tasu maksustamisel ei saa kohaldada TuMS §
13 lõiget 5, kuna säte viitab laevale, mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel
meritsi veol § 521 lõike 5 tähenduses. Viidatav lõige 5 eeldab aga, et vedu toimub alati erinevate
sadamate või sadama ja mererajatise vahel. Süvendaja puhul reeglina vedu erinevate sadamate
vahel ei toimu ning laeva baasiks on üldjuhul üks ja sama sadam.
TuMS § 13 lõiked 7 ja 8. Muudatus on seotud paragrahvi täiendamisega uue lõikega 6, mis
temaatiliselt sobib kõige paremini lõike 5 järgi. Seetõttu on muudetud seniste lõigete 6 ja 7
numbreid. Tegemist on tehnilise muudatusega.
TuMS § 282 lõige 4. Vastu võetud seadus näeb ette, et laevapere liikmele makstud tasust, mis
on maksustatud tulumaksu määraga 0%, ei ole lubatud teha TuMS § 23–27 sätestatud
mahaarvamisi. Sätet muudetakse selliselt, et mahaarvamisi ei ole lubatud teha ka TuMS §-des
28 ja 281 nimetatud kindlustusmaksetelt ning pensionifondi osakute soetamiselt ja
kohustuslikelt sotsiaalkindlustusmaksetelt. Ehkki meremehe maksustatavalt töötasult (750
eurot) makstakse kogumispensioni makset ja töötuskindlustusmakset, siis inimene neid oma
maksustatavast tulust maha arvata ei peaks saama.
Põhjuseks on eeskätt asjaolu, et olukorras, kus laevapere liikme töötasu on maksustatud 0%
tulumaksumääraga, ei peaks sellele tulule täiendavaid soodustusi mahaarvamiste näol
võimaldama. Ehkki laevapere liikme töötasu on tulumaksuga maksustatud, on see maksustatud
0% määraga, mis tähendab, et sisuliselt ei laeku eelarvesse laevapere liikme laeval teenitud
tulult tulumaksu. See muudatus puudutab vaid laevapere liikme tulu, mis on teenitud TuMS §
13 lõikes 5 või lõikes 6 toodud tingimustele vastaval laeval. Kui meremees teenib muud tulu,
4
mis on maksustatud tulumaksu tavamääraga (20%), siis sellelt tulult saab meremees teha
seaduses sätestatud mahaarvamisi.
Lisaks täiendatakse sättes viidet TuMS § 13 lõikele 5 viitega sama paragrahvi lõikele 6. Kuna
TuMS § 13 täiendati lõikega 6, mis käsitleb laevapere liikme maksusoodustust süvendajal või
puksiiril töötamise korral, siis on vajalik lisada viide ka nimetatud sättele. Muudatuste
eesmärgiks on sätestada laevapere liikmetele, kes töötavad TuMS § 13 lõikes 5 või 6 nimetatud
laevadel, sarnased piirangud. Tegemist on tehnilise muudatusega.
TuMS § 29 lõige 12, § 41 punkt 1 ja § 42 lõige 9. Sätetesse lisatakse viited TuMS § 13 lõikele
6. Tegu on tehniliste muudatustega, mis on tingitud TuMS § 13 täiendamisest lõikega 6. Kuna
§-i 13 täiendati lõikega 6, mis käsitleb laevapere liikmete töötamist süvendajal või puksiiril,
siis on vajalik lisada vastav viide ka §-desse 29, 41 ja 42. Muudatuste eesmärgiks on sätestada
laevapere liikmetele, kes töötavad kas tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 või 6 nimetatud laevadel,
sarnased piirangud. Tegemist on tehniliste muudatustega.
TuMS § 521 terviktekst esitatakse uuesti tulenevalt paragrahvi muudatuste suurest mahust.
TuMS § 521 lõiget 1 muudetakse. Sättega antakse tonnaažikorra tingimustele vastavale
ettevõtjale valikuvõimalus, kas kohaldada tonnaažikorda (§ 521) või jääda tavapärase äriühingu
jaotatud kasumieraldistel tasutava tulumaksu (§-d 49–52) juurde. Tulenevalt Euroopa
Komisjoni senisest otsustuspraktikast on seejuures oluline, et riigiabi antakse üksnes seaduses
nimetatud tegevustele (põhi- ja lisategevused ning muud abikõlblikud tegevused), mida tehakse
seaduses sätestatud tingimustele vastava laevaga (abikõlblik laev). Võrreldes vastu võetud
seadusega on sätet täiendatud viitega § 13 lõike 5 punkti 1 ja sama paragrahvi lõike 6
tingimustele vastavale laevale, kuna tonnaažikorda võib kohaldada vaid kvalifitseeruvatele
laevadele. Samuti on sätet täiendatud viidetega sama paragrahvi lõigetele 6–7, mis sätestavad
vastavalt kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhi- ja lisategevused, lõigetele 9–
11, mis sätestavad kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo muud abikõlblikud
tegevused ning lõikele 13, mis sätestab tonnaažikorra kohaldamise võimaluse laeva meeskonna
juhtimise või tehnilise juhtimise teenuse osutaja puhul.
TuMS § 521 lõiget 2 ei muudeta, kuid paragrahvi muudatuste suure mahu tõttu esitatakse sätte
terviktekst uuesti.
TuMS § 521 lõike 3 punktis 1 täiendatakse viidet paragrahvi 13 lõike 5 punktile 1 viitega sama
paragrahvi lõikele 6 tulenevalt nimetatud paragrahvis tehtud muudatustest, millega lisati
paragrahvi eraldi säte süvendus- ja puksiirlaevade kohta. Lõike 3 muid osi ei muudeta.
Tegemist on tehniliste muudatustega.
TuMS § 521 lõike 4 sissejuhatavat lauset ja punkti 1 muudetakse tulenevalt Euroopa
Komisjonilt eelteatise menetluses saadud tagasisidest. Komisjoni soovituse kohaselt tuleks
tonnaažikorra kohaldamise eeldustena kehtestatud majandusliku (punkt 1) ja lipuseose (punkt
2) tingimuste täitmisel lähtuda vaid kontserniülesest7 arvestusest, mis tähendab, et
tonnaažikorraga peavad liituma kõik kontserniliikmed, kes tonnaažikorra kohaldamise
tingimustele vastavad. Sellest tulenevalt jäetakse sättest välja sõnad „või äriühingu“, mille
tulemusena jäetakse maksudest kõrvalehoidmise vältimiseks regulatsioonist välja võimalus
rakendada tonnaažikorda kontserni kvalifitseeruvatest äriühingutest üksnes ühe suhtes. Kõikide
kontserni kvalifitseeruvate äriühingute tonnaažikorraga liitumise kohustus sätestatakse TuMS
§ 521 uues lõikes 15.
7
Kontsern äriseadustiku § 6 mõttes.
5
TuMS § 521 lõiget 5 muudetakse. Muudetud sättega antakse sisuliselt määratlus, millal
tonnaažikorra (ja sellele viitava regulatsiooni) rakendamisel loetakse kaupade või reisijate
meritsi vedu rahvusvaheliseks. Sättega välistatakse maksusoodustuse alt meritsi veod, mis ei
ole suuremas osas Eesti vaatest rahvusvahelised ehk mis toimuvad peamiselt Eesti sadamate
vahel. Näiteks võib mõni (kauba)laev sõita ka selliselt, et kaks külastatavat sadamat asuvad
Eestis ning ülejäänud välisriigis või välisriikides. Kui tingimustele vastava laeva Eesti sadamate
külastatavus jääb alla 50% ehk peamiselt külastab laev siiski välisriikide sadamaid, kuuluvad
kõik laeva veod tonnaažikorra alla ning ettevõtjale ei kaasne Eesti sadamaid läbivate vedude
suhtes tavaregulatsiooni järgset maksukohustust kasumi jagamisel. Vastavalt TuMS § 521
lõikele 16 tuleb 50% osakaalu tingimus täita kalendriaasta jooksul proportsionaalselt kuude
arvuga, mille jooksul tonnaažikorda kohaldati.
Lõike 5 punktis 2 asendatakse mõiste „kaldast eemal asuv rajatis“ mõistega „väljaspool Eesti
territoriaalmerd asuv rajatis“. Mõiste „kaldast eemal asuv rajatis“ viitab rajatisele, mis asub mis
tahes merealas. Seaduse eesmärk ei ole aga kohaldada riigiabi vedudele, mis toimuvad Eesti
sadama ja näiteks Eesti territoriaalvetes või sisemeres asuva rajatise vahel. Muudatuse
tulemusena kohaldatakse riigiabi vedudele, mis toimuvad Eesti sadama ja väljaspool Eesti
territoriaalmerd asuva rajatise vahel. Sellise olukorraga on tegemist näiteks juhul, kui
Läänemerre ehitatakse rajatis, mida on vaja teenindada. Näiteks tuulepargi ehitamine
väljapoole Eesti territoriaalmerd, kuhu ehitusmaterjal transporditakse laevaga Eestist.
Lõike 5 punkti 3 täiendatakse selliselt, et rahvusvaheliseks meritsi veoks loetakse ka ühe ja
sama välisriigi sadamate vahel toimuvad veod. Sellistele vedudele riigiabi andmine on
kooskõlas suuniste eesmärkidega. Meretranspordi mõiste sisustamisel viitavad merenduse
riigiabi suunised Euroopa Nõukogu määrustele ning Euroopa Nõukogu määruse (EMÜ) nr
3577/92 artikkel 2 lõike 1 punktides a ja c on nimetatud kabotaažveod ühe ja sama liikmesriigi
raames. Näiteks esineb laevanduses tihti olukordi, kus laev laadib ja/või lossib kaupa järjestikku
ühe ja sama riigi sadamates. Juhul, kui laev kasutab riigiabi, tekiks sellisel juhul olukord, kus
ühest sama riigi sadamast teise suundumisel ei tohi laev riigiabi kasutada. See tekitab
põhjendamatut bürokraatiat, sest selliseid sõite tuleks erinevalt laeva ülejäänud sõitudest
maksustada tavarežiimi alusel. Samas ei saaks laev tonnaažikorrast väljuda, sest tonnaažikorra
kasutamise otsus on ettevõttele siduv kuni lubatud riigiabi perioodi lõpuni. Nimetatud veod olid
eelnevalt jäänud TuMS § 521 lõikes 5 hõlmamata, kuna kahepoolsete tulumaksuga
topeltmaksustamise vältimise lepingute kohaselt ei pruugi Eestil sellises olukorras alati
maksustamise õigust olla. Siiski juhtumitel, kus ettevõtjal ei teki välisriigis püsivat
tegevuskohta, kuulub Eesti ettevõtja maksustamise õigus Eestile ning seda sätet on siiski
võimalik kohaldada.
TuMS § 521 lõike 6 muudatustega sätestatakse rahvusvahelise meritsi veo põhitegevused.
Vastavalt Euroopa Komisjoni praktikale eristatakse kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi
veo abikõlblikke põhitegevusi (ingl core activities), abikõlblikke lisategevusi (ingl ancillary
activities) ja muid abikõlblikke tegevusi. Riigiabi loa eelteatise menetluse käigus on Euroopa
Komisjon soovitanud tuua vastavad tegevused seaduses selgelt välja ja neid eristada. Sellest
tulenevalt on § 521 lõigetes 6 ja 7 avatud vastavalt põhitegevuste ja lisategevuste sisu loeteluna.
Abikõlblikud põhi- ja lisategevused on kujunenud Euroopa Komisjoni meretranspordi riigiabi
otsustuspraktika käigus. Mõned tegevused, mis olid sättes algselt nimetatud meritsi veoga
otseselt seotud tegevustena (ehk lisategevustena), kuid mida on komisjoni otsustuspraktika
kohaselt siiski käsitletud põhitegevustena, on lõikest 7 (lisategevused) tõstetud lõikesse 6
(põhitegevused).
Kaupade ja reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevused on järgnevad:
6
1) „kaupade või reisijate vedu tasu eest“ – merenduse riigiabi suuniste põhiline eesmärk
on reguleerida kaupade ja reisijate meretransporti. Euroopa Komisjoni otsustuspraktika8
kohaselt seisneb meretranspordi põhitegevuselt saadav tulu reisijateveo korral piletimüügitulus
ning kaubaveo korral veotasus. Reisija- või kaubavedu tasu eest hõlmab endas mistahes liiki
tasulise lepingu alusel tehtavat vedu.
2) „kajuti tasu eest kasutusse andmine“ – kajuti kasutamine on seotud reisijate veoga.
Euroopa Komisjoni otsustuspraktika9 kohaselt on reisijateveo korral merereisiks kajuti
kasutusse andmiselt saadav tulu meretranspordi põhitegevuselt saadav tulu.
3) „toidu ja joogi müük pardal koheseks tarbimiseks“ – reisilaevade teenus-standardis
sisaldub tavaliselt pardal koheseks tarbimiseks mõeldud toidu ja joogi müük. Euroopa
Komisjoni otsustuspraktika10 kohaselt on pardal koheseks tarbimiseks mõeldud toidu ja joogi
müügitulu meretranspordi põhitegevuselt saadav tulu.
4) „laeva tasu eest kasutusse andmine prahilepingu alusel (edaspidi: väljaprahtimine), välja
arvatud laevapereta prahilepingu alusel väljaprahtimine“ – laeva koos laevaperega kasutusse
andmine tähtajalise prahilepingu (ajaprahing, ingl time charter) või reisiprahilepingu
(reisiprahing, ingl voyage charter) alusel on Euroopa Komisjoni tagasiside ja otsustuspraktika11
kohaselt abikõlblik põhitegevusena. Antud säte ei hõlma laeva väljaprahtimist laevapereta
prahilepingu alusel – seda reguleerivad käesoleva paragrahvi lõiked 9 ja 10.
TuMS § 521 lõiget 7 muudetakse ning selles sätestatakse Euroopa Komisjoni soovitusest
tulenevalt kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veoga otseselt seotud lisategevused.
Euroopa Komisjon on otsustuspraktikas rõhutanud, et lisategevustelt saadava tulu korral peab
see tulenema tegevusest, mida pardal sageli pakutakse (eriti reisijate veol) ning mitte
moonutama liigselt konkurentsi võrreldes maapealsete teenuseosutajatega, keda maksustatakse
üldiste maksureeglite kohaselt, s.o erimaksurežiimi kohaldamata.12
Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo lisategevused on järgnevad:
1) tavaliselt reisilaevadel pakutavate teenuste osutamine või kaupade müük, tingimusel, et
vastav tegevus on otseselt seotud reisijate meritsi veoga – selle tegevuse sisu põhineb Euroopa
Komisjoni otsustuspraktikal. Sätte alusel on abikõlblikeks teenusteks näiteks spaateenused,
juuksuriteenused, hasartmängud ja muud meelelahutusteenused, tingimusel, et need on seotud
kaupade ja reisijate meritsi veoga.13 Komisjon on oma praktikas aktsepteerinud abikõlbliku
lisategevusena ka valuuta vahetamist, kui vahetatud valuuta on mõeldud isiklike kulutuste
tegemiseks.14 Vastavalt Euroopa Komisjoni eelnevale otsustuspraktikale ei ole lisategevusena
üldjuhul abikõlblik aga selliste kaupade müük, mis võetakse laevast lahkumisel kaasa, näiteks
luksuskaubad. Euroopa Komisjon on siiski pidanud lisategevusena abikõlblikuks laeva pardal
8
State Aid SA. 48949 (2018/N-2) – Slovenia. Prolongation of the Tonnage Tax Scheme. Brussels, 10.12.2018,
ääremärkus (52). Inglise keeles kättesaadav:
http://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases/277107/277107_2041286_124_2.pdf (15.07.2019)
9
Samas.
10
Samas.
11
Samas, ääremärkus (23).
12
Samas, ääremärkus (52).
13
Commission decision of 11 October 2018 in case SA.45300 (2016/N) concerning the amendment to the Danish
tonnage tax scheme, ääremärkus 76, OJ C (2018) 6795.
14
Samas., ääremärkus 42 punkt b) (ii); also Commission decision of 19 December 2017 in case SA.33829 (2012/C)
concerning Maltese tonnage tax scheme and other State measures in favour of shipping companies and their
stakeholders, ääremärkus 89 punkt b) (ii), OJ C (2017) 8734.
7
olevates poodides müüdava alkoholi, tubaka ja parfüümide jaemüüki ning seega on ka nende
kaupade müük käesoleva sätte alusel abikõlblik.15
2) „varapääste“ – vastavalt Euroopa Komisjonilt eelteatise menetluses saadud tagasisidele on
varapääste puhul tegemist lisategevuste alla kvalifitseeruva tegevusega. Varapääste all
mõeldakse vara merelt päästmist või sadamasse toimetamist, näiteks tormiga laevalt minema
pühitud konteinerid, mahajäetud laev ja muu vara. Varapääste võib hõlmata ka vara
pukseerimist ja laeva vee peale tõstmist peale uppumist. Varapääste on abikõlblik vaid
juhusliku tegevusena olukorras, kus seda tehakse kaupade või reisijate meritsi vedu tegeva
laevaga. Päästelaevadega korraldatud varapääste ei ole abikõlblik tegevus.
3) „kauba laadimine, lossimine ja kinnitamine, juhul kui seda teevad residendist äriühingu
laevapere liikmed“ – lastitöid teevad üldjuhul vastavat teenust pakkuvad ettevõtjad, kuid merel
ja erandjuhtudel sadamas, teevad lastitöid laevapere liikmed. Vastavalt Euroopa Komisjoni
tagasisidele on lastitööd abikõlblikud lisategevusena ainult sellistel puhkudel, kui lastitöid
teevad laevapere liikmed oma meretöölepingu raames. Sätet on täiendatud mõistega
„residendist äriühing”, mis viitabki laeva käitavale (opereerivale) äriühingule, mida
maksustatakse tonnaažikorra alusel. Seetõttu käsitatakse käesolevas punktis sätestatud tegevusi
lisategevustena üksnes juhul, kui lastitöid teevad laeva käitava äriühingu enda töötajad ja neid
ei tee kolmandad isikud sisseostetud teenusena.
4) „konteineri või muu mahuti tasu eest kasutusse andmine“ – konteinerite või muude laeva
pardal kauba veoks kasutatavate mahutite tasu eest kasutusse andmine klientidele on vastavalt
Euroopa Komisjoni otsustuspraktikale16 ja eelteatise menetluses saadud tagasisidele abikõlblik
lisategevusena.
5) „laevas asuva ruumi üürimine kauba müüjale või teenuse osutajale“ – tegevuse all mõeldakse
üldjuhul reisilaevadel kasutatavat lahendust, kus laeva operaator ei paku teenust või ei müü
kaupa endale kuuluvates laeva ruumides ise, vaid annab ruumi(d) üürile teisele ettevõtjale
teenuse osutamiseks, teenides ise üüritulu. Ruume kasutab ja müügitulu teenib sellisel juhul
üürnik. Vastavalt Euroopa Komisjoni otsustuspraktikale17 ja eelteatise menetluses saadud
tagasisidele on nimetatud tegevus abikõlblik lisategevusena. Sättes kasutatakse üürimise
mõistet võlaõigusseaduse tähenduses.
6) „reklaamipinna tasu eest kasutusse andmine laeval“ – sättes on mõeldud üldjuhul
reisilaevadel kasutatavat lahendust, kus laeva operaator annab laeva pinna üürile
reklaamipinnana. Vastavalt Euroopa Komisjoni otsustuspraktikale18 ja eelteatise menetluses
saadud tagasisidele on nimetatud tegevus abikõlblik lisategevusena.
7) „huviväärsusega tutvumise vahendamine reisijale reisi kestel, tingimusel, et kajut jääb reisija
kasutusse“ – Euroopa Komisjoni otsustuspraktika19 kohaselt on lisategevusena lubatud
ekskursiooni vahendamine tonnaažikorra arvestusse kaasatud laeva reisijale tingimusel, et
reisija kajut jääb tema ainukasutusse. Seega peab olema tegemist reisiga, mille puhul on reisija
kasutuses kajut ning mille jooksul pakutakse reisijale kohalikke ekskursioone. Huviväärsusega
tutvumist kui ekskursiooni sünonüümi kasutatakse turismiseaduse §-s 16.
15
SA.45300 (2016/N), ääremärkus (74).
16
Samas, ääremärkus (42) punkt (h).
17
Samas, ääremärkus (76).
18
Samas.
19
Samas, ääremärkus (42), punkt (i) ja ääremärkus (76), samuti SA.33829 (2012/C), ääremärkus (89) punkt (i).
8
TuMS § 521 lõiget 8 muudetakse. Euroopa Komisjoni tagasisidest tulenevalt eristatakse
eelnõus kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevusi, lisategevusi ja muid
abikõlblikke tegevusi. Seetõttu parandatakse ka käesoleva sätte sõnastust ning öeldakse selgelt,
et lisategevused kuuluvad tonnaažimaksuga maksustatava tulu hulka vaid juhul, kui nendelt
saadav tulu ei ületa 50% kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veo (põhitegevused,
lisategevused ja muud abikõlblikud tegevused) kogutulust.
TuMS § 521 lõikes 9 kehtestatakse uus säte tulenevalt Euroopa Komisjonilt eelteatise
menetluses saadud tagasisidest, milles soovitati osad vastu võetud seaduse TuMS § 521 lõikes
7 nimetatud tegevused eristada põhi- ja lisategevustelt saadava tulu loetelust ning sätestada need
eraldiseisvalt abikõlblike tegevustena. Nagu käesoleva paragrahvi lõike 6 selgituste juures on
märgitud, eristatakse Euroopa Komisjoni otsustuspraktikas kaupade või reisijate
rahvusvahelise meritsi veo abikõlblikke põhitegevusi (ingl core activities), abikõlblikke
lisategevusi (ingl ancillary activities) ja muid abikõlblikke tegevusi. Komisjoni
otsustuspraktika ühtsuse tagamiseks on käesolevas lõikes 9 sätestatud, et kaupade või reisijate
rahvusvahelise meritsi veo abikõlblike tegevustena (kuid mitte põhi- või lisategevusena)
käsitatakse ka järgmisi tegevusi:
1) „laeva meeskonna juhtimine või laeva tehniline juhtimine“ – need tegevused viitavad
laeva käitaja (operaatori) tegevustele seoses oma laeva ja selle meeskonnaga. Laeva meeskonna
juhtimine hõlmab kõiki meeskonnaga seotud küsimusi, nagu sobiva kvalifikatsiooniga
meremeeste värbamine, töötasu arvestamine, laevade asjakohase mehitatustaseme tagamine,
meremeeste kvalifikatsioonitunnistuste kontrollimine, õnnetus- ja töövõimetuskindlustuse
korraldamine meremeestele, tegelemine tervisekindlustusnõuetega, hoolitsemine reisi- ja
viisakorralduse eest, meremeeste töötulemuste hindamine ja mõnel juhul nende väljaõppe
korraldamine. Laeva tehnilise juhtimisega tagatakse laeva merekindlus ja laeva vastavus
tehnilistele, ohutus- ja turvanõuetele. Eelkõige vastutab tehniline juhtija laeva remondi- ja
hooldusotsuste tegemise eest. Täiendavalt laienevad selles punktis nimetatud tegevustele ka
sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtimisotsuste tegemise asukoha nõuded.
2) “laeva väljaprahtimine laevapereta prahilepingu alusel lepinguriigis asuvale samasse
kontserni kuuluvale ettevõtjale“ – Euroopa Komisjoni otsustuspraktika20 kohaselt on lubatud
anda laev laevapereta prahilepingu alusel Euroopa Majanduspiirkonnas asuvale samasse
kontserni kuuluvale ettevõtjale kasutusse ilma täiendavate lisatingimusteta. Tegu peab olema
Euroopa Majanduspiirkonnas asuvate ettevõtete kontsernisisese tehinguga.
TuMS § 521 lõikes 10 kehtestatakse uus säte tulenevalt Euroopa Komisjonilt eelteatise
menetluses saadud tagasisidest. Säte reguleerib laeva väljaprahtimist laevapereta prahilepingu
alusel. Tegemist on vastu võetud seaduse lõike 7 punkti 9 teksti täpsustatud versiooniga. Sätte
alusel käsitatakse kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona ka laeva väljaprahtimist
laevapereta prahilepingu alusel, kui on täidetud sättes nimetatud tingimused.
Euroopa Komisjon on otsustuspraktikas selgitanud, et ainuüksi laeva kasutusse andmist
(väljaprahtimist) ei saa lugeda meretransporditeenuse osutamiseks riigiabi suuniste kohaselt.
Komisjoni hinnangul on laevapereta prahtimine pigem üüritegevus, kuna transpordi põhirisk
lasub sel juhul üürnikul, mitte üürileandjal ja vältida tuleb ebaõiglast konkurentsi
liisingettevõtjate kahjuks, mis ei saa kasu tonnaažikorrast ja mida maksustatakse tavapärase
tulumaksureegli kohaselt.21 See tähendab, et üldjuhul ei ole lubatud tonnaažikorra kohaldamine,
vaid finantstulu teenimise eesmärgil laeva kasutusse andmiselt saadud tulule. Ajutiselt
20
SA. 48949 (2018/N-2), ääremärkus (67).
21
Samas, ääremärkus (65).
9
ettevõtluses mittekasutatava laeva tonnaaži tekkimise korral seda teatud lisatingimuste täitmisel
siiski lubatakse ning seega on TuMS-i regulatsiooni täpsustatud vastavalt alljärgnevate
samaaegselt kohalduvate tingimustega.
Lõike punktis 1 sätestatakse, et väljaprahtimise põhjuseks peab olema residendist
äriühingu poolt ajutiselt mittekasutatava laeva tonnaaži tekkimine muul põhjusel kui
väljaprahtimise eesmärgil laeva ostmine või prahtimine. Tingimus on lisatud, kuna Euroopa
Komisjon on oma otsustuspraktikas rõhutanud, et kui üleliigne laev on soetatud (ostetud või
sisseprahitud) väljaprahtimise eesmärgil, ei kvalifitseeru see tonnaažikorra alla. See tähendab,
et laeva peab olema ettevõtja tegevuses varem tulu teenimiseks kasutatud.
Lõike punktis 2 on vastu võetud seaduse tingimus, et laevapereta väljaprahtimine võib kesta
kuni kolm aastat. Tegemist on Euroopa Komisjoni otsustuspraktikast tuleneva tingimusega.
Lõike punktis 3 on võrreldes vastu võetud seadusega tõstetud laevapereta prahilepingu alusel
väljaprahitud laeva(de) osakaalu lubatavat suurust ettevõtja kasutuses olevate ja tonnaažikorra
arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest 50%-ni varasema 30% asemel, kuna komisjon
on oma praktikas sellist osakaalu lubanud. Väljaprahtimine ei tohi seega ületa 50% residendist
äriühingu kasutuses olevast tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest.
TuMS § 521 lõike 11 alusel käsitatakse kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona ka
lepinguriigi lippu kandva süvendaja või puksiiriga tehtavad tööd väljaspool sadamat või Eesti
territoriaalmerd, kui rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab meritsi vedu ning
ainult selliste vedude ulatuses. See tähendab, et Eesti või välisriigi sadama alal või Eesti
territoriaalvetes tehtavad süvendus- ja pukseerimistööd ei ole abikõlblikud, kuid abikõlblikud
on kõikidel ülejäänud merealadel tehtavad süvendus- ja pukseerimistööd. Süvendus- ja
pukseerimistöid aktsepteeritakse riigiabi suuniste kohaselt22 meretranspordi tegevusena, kui
rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab merevedu ning ainult selliste vedude
ulatuses.23 See tähendab, et süvendus- ja pukseerimistöid tegeva laeva suhtes on tonnaažikorra
puhul kehtestatud oluline lisatingimus – vastavale tulule saab riigiabi kohaldada vaid
abikõlbliku meritsi veo ulatuses. Süvendamis- ja pukseerimistegevustele endile tonnaažikord
ei kohaldu. Näiteks kui 80% tegevustest on meretranspordi tegevused, siis vaid 80%-le
tegevustest saab kohaldada riigiabi ning erimaksurežiimi. Kui aga näiteks vaid 10% tegevustest
on meretranspordi tegevused, siis ei saa riigiabi üldse kohaldada, ka mitte 10% osas, sest
täidetud pole lisatingimus, et rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast peab sisustama
merevedu. Tingimuste täitmist jälgitakse kalendriaasta lõikes vastavalt TuMS § 521 lõikele 16.
Euroopa Komisjoni praktika kohaselt loetakse meretranspordiks (ja seega abikõlblikuks
tegevuseks) mootorita aluse pukseerimist sadamate vahel või sadama ja mererajatise vahel.
Meretransport on ka sellise laeva pukseerimine, mis tehnilise rikke tõttu on muutunud
liikumisvõimetuks (ehk juhtumil, mil laev muutub transporditavaks „kaubaks“).
Meretranspordi mõiste alla ei kuulu sellised pukseerimistööd, mida tehakse sadamates või mis
koosnevad iseliikuva laeva abistamisest sadamasse jõudmisel. Süvendajate puhul loetakse
meretranspordiks liikumist sadama ja süvenduskoha vahel või liikumist süvenduskohtade
vahel, avamerepõhjast kaevandatud materjali transporti ning samuti kaevandatud materjalist
vabanemist. Meretransport ei ole liikumine süvendamise ajal. Nii süvendajad kui ka puksiirid
peavad maksuerisuste saamiseks kandma alati lepinguriigi lippu (TuMS § 521 lõike 4 punkt 2).
22
Merenduse riigiabi suunised p 3.1 lõigud 14-16.
23
Viimane lauseosa on tonnaažikorra eritingimus võrreldes meremeeste skeemiga.
10
Võrreldes vastu võetud seadusega, muudetakse sättes meretranspordi osakaalu nõuet. Vastu
võetud seaduse kohaselt peab „vähemalt 50%“ süvendaja või puksiiri tööajast sisustama meritsi
vedu, kuid merenduse riigiabi suuniste kohaselt peab meritsi veo osakaal olema „üle 50%“.
Eelnõuga viiakse seaduses sätestatud osakaalu nõue riigiabi suunistega kooskõlla.
TuMS § 521 lõige 12 on sisult sama vastu võetud seaduse lõikega 9, muudetud on ainult sätte
paigutust paragrahvis ning viidete asemel lõigetele 3–5 viidatakse nüüd vaid lõigetele 3 ja 4,
seoses lõikes 5 tehtud muudatustega. Tegemist on tehnilise muudatusega.
TuMS § 521 lõikest 13 tuleneb laevahaldurite tegevuse peamine regulatsioon. Sätte sisu vastab
vastu võetud seaduse lõikele 10, tehtud on vaid üksikud täpsustused. Sätte sissejuhatavas lauses
on viidet § 13 lõike 5 punktile 1 täiendatud viidatava paragrahvi lõikega 6. Täiendatud on ka
punkti 4 sõnastust, kuhu on lisatud tingimus, et lepinguriigi lipu alla registreeritud
tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade osakaalu nõude täitmisel arvestatakse lisaks
äriühingule ka temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate laevade tonnaaž. Lisaks
täiendatakse punkti 4 TuMS § 521 lõike 4 punkti 2 eeskujul tingimusega, et kõik süvendajad ja
puksiirid peavad olema registreeritud ehk sõitma lepinguriigi lipu all.
TuMS § 521 lõike 14 sisu kattub sisuliselt varasema lõikega 11. TuMS § 521 teistele lõigetele
tehtud viidete asemel viidatakse nüüd isikule „kes vastab käesolevas paragrahvis sätestatud
tingimustele”. Sellise sõnastusega tagatakse, et tonnaažikorrale saab üle minna ning korda
kohaldada üksnes isik, kes vastab kõigile käesoleva paragrahvi asjakohastele nõuetele. Sätte
sõnastust täiendatakse selliselt, et lisaks tonnaažikorrale üleminekule reguleerib see sõnaselgelt
ka tonnaažikorra kohaldamisel maksuhaldurile vajalike andmete edastamise kohustust.
TuMS § 521 uue lõikega 15 täpsustatakse, et TuMS § 521 lõikes 4 laeva käitajale sätestatud
majandusliku seose ja lipuseose tingimustele ning TuMS § 521 lõike 13 punktis 4 laeva haldurile
sätestatud lipuseose tingimustele vastab isik, kes täidab tingimused koos temaga samasse
kontserni kuuluvate ettevõtjatega, eeldusel, et tonnaažikorraga on liitunud kõik tonnaažikorra
kohaldamise tingimustele vastavad kontserniliikmed. Vajadus täpsustuse järele tuleneb
Euroopa Komisjonilt eelteatise menetluses saadud tagasisidest, mille kohaselt tuleb erikorraga
hõlmata mitte ainult ettevõtja enda kasutuses olevad tingimustele vastavad laevad, vaid ka
kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevad tingimustele vastavad laevad, millega
teostatakse riigiabikõlblikke tegevusi. Sätte kohaselt kaasatakse tonnaažikorra arvestusse iga
tonnaažikorra rakendaja ja temaga samasse kontserni kuuluva tonnaažikorra kohaldamise
tingimustele vastava ettevõtja TuMS § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele
vastav laev. Niinimetatud „kõik või mitte midagi“ (ingl „all or nothing“) reegli eesmärk on ära
hoida olukord, kus kontserniliikmed, kelle kasutuses on erinevate liikmesriikide registritesse
kantud laevad, oleksid koheldud ebavõrdselt.
TuMS § 521 täiendatakse uue lõikega 16. Selle kohaselt vastab lõikes 5, lõikes 8 ja lõikes 11
sätestatud osakaalu tingimustele isik, kes täidab tingimused kalendriaasta jooksul
proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul tonnaažikorda kohaldati. Tegemist on osakaalu
tingimustega – reiside geograafilise ulatuse 50% osakaal, süvendaja või puksiiri tööaja 50%
osakaal ning lisategevuste tulu 50% osakaal tingimustele vastavatest tegevustest saadud
kogutulust – mille puhul nii nende igakuine täitmine kui ka kontroll oleks ebamõistlik. Osakaalu
tingimus loetakse täidetuks, kui tingimus on täidetud kalendriaasta jooksul. Kui ettevõtja ei
liitunud tonnaažikorraga kalendriaasta algusest, võetakse osakaalu arvestuse aluseks kuud,
mille jooksul tonnaažikorda kohaldati.
Lõike 5 kohaselt hinnatakse kaupade ja reisijate meritsi vedu rahvusvaheliseks, kui rohkem kui
50% tingimustele vastava laevaga tehtud reisidest toimub Eesti ja välisriigi sadama vahel, Eesti
11
sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel, välisriigi või välisriikide
sadamate vahel või välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel. Kui tonnaažikorda
kohaldati näiteks kalendriaastast vaid viimase kuue kuu jooksul, peab 50% rahvusvaheliste
vedude osakaalu nõude kohaselt rohkem kui kolme kuu pikkuse ajaperioodi sellest ajast
sisustama vedu, mis vastab loetletud kirjeldusele. Kui rahvusvaheliste vedude osakaal on
väiksem kui ettenähtud 50%, puudub ettevõtjal tonnaažikorra kohaldamise õigus.
Lõike 8 kohaselt hinnatakse lõikes 7 sätestatud lisategevustest saadud tulu osakaalu kaupade
või reisijate rahvusvahelise meritsi veo tegevustest saadud tulu kogusummast. Lisategevustest
saadud tulu, mis ei ületa 50% tingimustele vastava laevaga teenitud kaupade või reisijate
rahvusvahelise meritsi veo tegevustest saadud tulu kogusummast, maksustatakse tonnaažikorra
kohaselt. Tingimuse täitmise hindamiseks võrreldakse tingimustele vastava laevaga
kalendriaasta jooksul tehtud lisategevustest saadud tulu osakaalu kaupade või reisijate
rahvusvahelise meritsi veo tegevustest saadud tulu kogusummast ning kui tonnaažikorda
kohaldati näiteks kalendriaastast vaid viimase kuue kuu jooksul, vaadatakse osakaalu nõude
hindamisel vaid tonnaažikorra kohaldamise perioodi. Kui lisategevustest saadud tulu osakaal
on suurem kui 50% kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo tegevustest saadud tulu
kogusummast, on tonnaažikorra kohaldamine õigustatud vaid selle osa lisategevustest saadud
tulu osas, mis ei ületa ettenähtud 50%.
Kui tonnaažikorda kohaldati näiteks kalendriaastast vaid viimase kuue kuu jooksul, peab lõikes
11 sätestatud 50% süvendaja või puksiiri tööaja osakaalu nõude kohaselt rohkem kui kolme kuu
pikkuse ajaperioodi sellest ajast sisustama väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd toimuv
meritsi vedu ning tonnaažikorda on lubatud kasutada ainult selliste vedude ulatuses.
Kui kalendriaasta arvestuse põhjal selgub, et tonnaažikorra kohaldamine või kohaldamise
ulatus on olnud põhjendamatu, tuleb teha tagasiarvestus ning tulumaksu tasumiseks tuleb
kohaldada tavakorda.
TuMS § 521 lõike 17 sisu kattub sisu poolest varasema lõikega 12. Sätte sõnastust on muudetud
selgemaks ja üheselt mõistetavamaks.
TuMS § 521 lõike 18 sisu kattub suures osas varasema lõikega 13. Tulenevalt sättes viidatud
§-s 13 tehtud muudatustele on täiendatud sätet lisaks viitele TuMS § 13 lõike 5 punktile 1 ka
viitega TuMS § 13 lõikele 6.
TuMS § 521 lõiked 19, 20 ja 21 kattuvad sisult varasemate lõigetega 14, 15 ja 16. Muudetud
on vaid viiteid TuMS § 521 teistele lõigetele tulenevalt §-s 521 tehtud numeratsiooni
muudatustest.
TuMS § 54 lõige 2. Sättes tehakse tehnilist laadi muudatus, mis tuleneb kaupade või reisijate
rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulu maksustamise sätete lisamisest TuMS-i.
Muudatusega laiendatakse tulumaksu tasumist ja deklareerimist põhjustavate sündmuste hulka,
lisades kuludele ja väljamaksetele ka tulud. Ehkki tonnaažikorra alusel arvutatakse
maksustatava tulu summa iga tonnaažikorra rakendamise tingimustele vastava laeva
puhasmahutavuse alusel, tuleb maksustamisperioodil abikõlblikest tegevustest saadud tulu
deklareerida maksustatud tuluna, mille arvel on võimalik kasumi jaotamine ilma täiendavate
maksukohustusteta.
KoPS § 7 lõikes 4 täpsustatakse viiteid. Sättes sisalduvat viidet TuMS § 13 lõikele 5
täiendatakse nimetatud paragrahvis tehtavate muudatuste tõttu viitega ka TuMS § 13 lõikele 6.
Lisaks täpsustatakse sättes olevat viidet SMS §-le 62 ning viidatakse selle paragrahvi lõigetele
12
2–4. SMS § 62 lõike 2 kohaselt ei tohi riigiabi saajaks olla raskustes olev ettevõtja Euroopa
Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks
antava riigiabi suuniste tähenduses. Niisamuti ei või riigiabi saaja olla jätnud täitmata Euroopa
Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi
tagasimaksmise kohustust. SMS § 62 lõige 3 sätestab, et riigiabi suuruse arvutab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium või tema volitatud asutus ning kannab andmed
konkurentsiseaduse §-s 492 sätestatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Samuti
kontrollib riigiabi reeglitele vastavust. Viide SMS § 62 lõikele 4 on vajalik, kuna riigiabi
rakendatakse sotsiaalkindlustuse sissemaksetele samaaegselt, mistõttu peavad ka tingimused
neile olema ühesugused. Kuna kohustusliku kogumispensioni makseid makstakse 750 eurolt,
siis tuleb kogumispensionide seaduses viidata ka SMS §-le 2 lõike 4 punktile 8, mille kohaselt
makstakse sotsiaalkindlustusmaksed kuni 750 eurolt ning seega on käesoleva seaduse alusel
tehtud ka viide vastavale SMS sättele.
MKS § 29 punkt 56. Muudatus on tingitud TuMS § 521 muutmisest. Vastu võetud seadus
viitab TuMS § 521 lõikele 16, mida käesoleva eelnõuga muudetakse ning mille sisu kattub
nüüdse lõikega 21. Muudetud on vaid viidet tulenevalt viidatavas paragrahvis tehtud
muudatustest.
SMS § 2 lõike 4 punkt 8. Sättes sisalduvat viidet TuMS § 13 lõikele 5 täiendatakse TuMS
paragrahvis 13 tehtavate muudatuste tõttu viitega ka lõikele 6.
SMS § 62 lõige 4. Analoogselt TuMS § 521 lõikele 17 võib tööandja riigiabiga antavaid
soodustusi rakendada seni, kuni seaduses sätestatud tingimused on täidetud, kuid mitte kauem
kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Seega saab
tööandja rakendada riigiabi korda vaid üks kord riigiabi loa perioodi jooksul. Sätte eesmärgiks
on vältida riigiabi korra kuritarvitamist ning olukorda, kus tööandjad saaksid pidevalt süsteeme
vahetada. Niisamuti piiratakse soodustuse kasutamine neil tööandjatel, kes on juba kord
kaotanud riigiabi rakendamise õiguse. Eeldatavalt peaks riigiabi rakendamine olema tööandja
läbimõeldud ja kaalutletud otsus. Kui Euroopa Komisjoni riigiabi andmist lubava otsuse
kehtivus lõpeb (riigiabi luba on tähtajaline), siis puudub ka ettevõtjal õigus pärast seda
tähtpäeva riigiabi rakendada.
TKindlS § 3 lõige 11 . Muudatusega kustutatakse viide Eesti riigilippu kandvale laevale ning
selle tulemusena kohaldatakse sätet kõikidele Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi
riigilippu kandvatele laevadele. Seda läbi viite TuMS § 13 lõikele 5. Muudatus tehakse
tulenevalt Euroopa Komisjoni poolt eelteatisele antud tagasisidest. Muudatuse eesmärk on
kohelda lepinguriigi riigilippu kandvatel laevadel töötavaid meremehi võrdselt Eesti riigilippu
kandvatel laevadel töötavate meremeestega. Kuigi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166,
30.04.2004, lk 1–123) artikkel 11 punktile 4 kohaldatakse üldjuhul liikmesriigi lipu all sõitval
laeval töötava isiku suhtes selle lipuriigi õigusakte, mille lippu laev kannab, siis erandina ei
kohaldata lipuriigi õigust olukorras, kus töötaja ja tööandja on samast liikmesriigist. Sellisel
juhul kohaldatakse töötaja ja tööandja riigi õigust. Muudatus puudutabki olukordi, kus on Eesti
tööandja ja Eesti töötaja, kuid tööd tehakse mõne muu liikmesriigi kui Eesti lippu kandval
laeval. Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust. Lisaks täiendatakse sättes sisalduvat viidet
TuMS § 13 lõikele 5 ka TuMS § 13 lõikega 6, tulenevalt paragrahvis tehtud muudatustest.
TuMS § 13 lõiked 5 ja 6 sätestavad erirežiimi alla kuuluvad laevad ning viitavad lepinguriigi
lipule, mistõttu puudub vajadus Eesti või lepinguriigi lipule eraldiseisvalt TKindlS sättes
viidata.
13
TKindlS § 401 lõige 4. Analoogselt TuMS § 521 lõikega 17, võib tööandja riigiabiga antavaid
soodustusi rakendada seni, kuni seaduses sätestatud riigiabi rakendamise tingimused on
täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse
kehtivuse lõpuni. Otsus tehakse terveks riigiabi perioodiks (maksimaalselt kuueks aastaks).
Seega saab tööandja võimaluse rakendada riigiabi korda vaid üks kord riigiabi loa perioodi
jooksul. Kui riigiabi rakendamise tingimusi selle ajal rikutakse, siis vastava riigiabi
rakendamise perioodi jooksul enam riigiabi rakendamine võimalik pole. Sätte eesmärgiks on
vältida riigiabi korra kuritarvitamist ning olukorda, kus tööandjad saaksid pidevalt süsteeme
vahetada. Niisamuti piiratakse soodustuse kasutamine riigiabi rakendamise perioodi jooksul
neil tööandjatel, kes on juba kord kaotanud riigiabi rakendamise õiguse. Eeldatavalt peaks
riigiabi rakendamine olema tööandja läbimõeldud ja kaalutletud otsus. Kui Euroopa Komisjoni
riigiabi andmist lubava otsuse kehtivus lõpeb (riigiabi luba on tähtajaline, käsitletaval juhul
kuus aastat), siis puudub ka ettevõtjal õigus pärast seda tähtpäeva riigiabi rakendada. Riigiabi
rakendamine on uuesti võimalik, kui riigiabi rakendamise perioodi pikendatakse või kui
Euroopa Komisjonile esitatakse riigi poolt uus riigiabi taotlus ning riik saab selle
rakendamiseks uue positiivse otsuse.
3.2. Eelnõu § 2
TuMS § 23 lõige 3. Sättes asendatakse tekstiosa „nimetatud,“ tekstiosaga „nimetatud või § 521
alusel maksustatud“. TuMS § 12 lõike 2 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksustatava tulu
hulka §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või
muud kasumieraldised, välja arvatud § 501 alusel maksustatavad dividendid ja kasumieraldised.
Dividend või muu kasumieraldis peab füüsilise isiku tasandil olema maksustatud sarnaselt,
olenemata sellest, kas see on äriühingu tasandil maksustatud § 50 kohaselt tavakorra alusel või
on dividend jaotatud § 521 kohaselt tonnaažikorra alusel maksustatud tulu arvel. Muudatusega
laiendatakse residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu loetelu maksustamisperioodil saadud §
521 alusel maksustatud füüsilise isiku tasemel täiendavalt maksustamata tuluga. Muudatus
võimaldab tonnaažikorra alusel maksustatud tulu arvel residendist füüsilise isiku saadud
dividendi lugeda nimetatud isiku aastatulu arvestusse, mis mõjutab seeläbi omakorda ka tema
maksuvaba tulu suurust.
3.3. Eelnõu § 3
Eelnõu § 3 sätestab seaduse jõustumisaja (vt selgitused seletuskirja punktis 8).
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga avatakse termini „väljaprahtimine“ sisu. Mõiste tuleneb ingliskeelsest laialtlevinud
mõistest „charter-out“ (vastandina sisseprahtimisele ehk charter-in). Mõiste avatakse TuMS §
521 lõike 6 punktis 4, kus sätestatakse, et väljaprahtimine on laeva tasu eest kasutusse andmine
prahilepingu alusel. Selle kohaselt on väljaprahtimine laeva tasu eest kasutusse andmine
prahilepingu alusel. Veeteede Ameti juures tegutsev merekeele nõukoda24 arutas 13.09.2017
toimunud koosolekul prahtimisega seonduvaid oskussõnu ja leidis, et terminina võib kasutada
sõna „väljaprahtimine“.
24
Merekeele nõukoda on ühiskondlikel alustel töötav merendusterminoloogia komisjon, mis loodi Eesti
Meremuuseumi juures 1973. aastal. Komisjoni töö tulemusena ilmus 1996. a „Mereleksikon“, 2008. a „Inglise-
eesti meresõnaraamat“ ja 2009. aastast täiendatakse elektroonilist andmebaasi Mereviki. 2002. aastast tehakse
koostööd Veeteede Ametiga eesmärgiga arendada ja täiustada eestikeelset merendusterminoloogiat. Nõukoja
liikmeteks on eri valdkondade merendusspetsialistid.
14
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostajate hinnangul on eelnõu vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Lõpliku otsuse
eelnõu Euroopa Liidu õiguse riigiabi reeglitele vastavuse kohta teeb Euroopa Komisjon riigiabi
teatise menetluse käigus.
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123).
Nimetatud määruse artikli 11 punkti 4 kohaselt kohaldatakse üldjuhul liikmesriigi lipu all
sõitval laeval töötava isiku suhtes selle lipuriigi õigusakte, mille lippu laev kannab. Erandina ei
kohaldata lipuriigi õigust olukorras, kus töötaja ja tööandja on samast liikmesriigist.
Töötuskindlustuse seaduses tehtav muudatus puudutabki olukordi, kus on Eesti tööandja ja
Eesti töötaja ning liikmesriigi lipp. Muudatuse kohaselt laienevad maksuerisused ka Euroopa
majanduspiirkonna riigi lipu all sõitvale laevale, kui tööandja asukoht ja meremehe elukoht on
Eestis. Jõustunud TKindlS-s arvestati määruse 883/2004 otsekohaldumisega, muudatus tehakse
Euroopa Komisjoni ettepanekul üheselt arusaadavuse ja selguse huvides.
6. Seaduse mõjud
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 04.03.2019, 1) mõjud on välja toodud
vastava eelnõu seletuskirjas. Käesoleval eelnõul võrreldes nimetatud seadusega täiendavad
olulised mõjud puuduvad. Seadust muudetakse tulenevalt Eesti poolt esitatud riigiabi loa
eelteatise menetluses Euroopa Komisjonilt saadud tagasisidest.
Seaduste muutmine loob eelduse Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamiseks, mis on eelduseks
laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustamiseks. Selleks tehakse vastu võetud
seaduses vajalikud parandused ja täpsustused, millega see viiakse kooskõlla Euroopa Liidu
merenduse riigiabi suunistega. Vajadus eelnõu menetlemiseks tuleneb seega Euroopa Liidu
õigusega ühtlustamise nõudest.
Eelnõuga kaasneb eelduslikult Eesti lippu kandvate laevade arvu suurenemine, kuna erikorraga
hõlmatakse mitte ainult ettevõtja enda kasutuses olevad tingimustele vastavad laevad, vaid „all
or nothing“ reeglist lähtudes ka kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevad tingimustele
vastavad laevad. Nimetatud reegli eesmärk on ära hoida olukord, kus kontserniliikmed, kelle
kasutuses on erinevate liikmesriikide registritesse kantud laevad, oleksid koheldud ebavõrdselt.
Erikord hakkab kehtima ka süvendus- ja pukseerimistöid tegevatele laevadele, kui kalendrikuu
jooksul rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab merevedu. Suurenev laevastik
aitab kaasa kaldasektori tekkele Eestis.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõjud elu- ja looduskeskkonnale on hinnatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning
tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I,
04.03.2019) menetlemise raames. Eesti lipu all sõitvad laevad peavad järgima nii Eesti
kehtestatud õigusnorme merekeskkonna kaitsmiseks kui ka rahvusvahelisi reegleid ja
standardeid. Laevade lisandumisel Eesti lipu alla laieneb Eesti riigi vastutus rahvusvahelise
merekeskkonna kaitse nõuete täitmise eest ka uutele laevadele. Samuti suureneb Veeteede
Ameti ja Keskkonnainspektsiooni töökoormus seoses lisanduvate laevade inspekteerimisega.
Mõju majandusele
15
Mõju majandusele on täpsemalt hinnatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning
tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I,
04.03.2019) menetlemise raames.
Kuna vastu võetud seadust muudetakse eelnõuga eeskätt Euroopa Komisjonilt saadud
tagasiside alusel, siis uusi olulisi mõjusid selle eelnõu menetlemisega ei kaasne.
Eelnõuga seatud täiendavad piirangud riigiabi rakendavatele ettevõtetele võivad vähesel määral
mõjutada ettevõtete tegevust, kuid see on põhjendatud vajadusega viia Eesti seadused kooskõlla
Euroopa Liidu merenduse riigiabi suunistega ning Euroopa Komisjoni varasema
otsustuspraktikaga sarnaste riigiabi loa taotlustega. Tulumaksuseaduse § 13 lõike 5 punktis 1 ja
töötuskindlustuse seaduse § 3 lõikes 11 tehtud muudatustega aga kaotatakse teatud ettevõtetele
kohalduvad piirangud ja seega omavad vastavad muudatused ettevõtluskeskkonna jaoks
positiivset mõju.
Täpsem mõjuanalüüs on keeruline, kuna infot, milline võiks olla registris aastate lõikes
süvendajate ja puksiiride arv eelnõu jõustumisel, pole. Hetkel ei ole Eesti registris mitte ühtegi
süvendajat ega puksiiri, mis vastaks erirežiimi tingimustele. Seetõttu võib eeldada, et esimesel
kuuel aastal jääb selliste süvendajate ja puksiiride arv registris väikeseks.
TuMS § 13 lg 6 kohaselt peavad süvendajad ja puksiirid olema kogumahutavusega vähemalt
500. Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna hinnangul on maailmas olemas süvendajaid
kogumahutavusega üle 500, kuid üldjuhul meie piirkonnas jääb nende kogumahutavus alla 500.
Puksiiride keskmine kogumahutavus on umbes 200 ringis. Eeltoodust võib seega eeldada, et
tõenäoliselt pole palju süvendajaid ja puksiire, mis tulevikus erirežiimi tingimustele üldse
kvalifitseeruks ning seega mõju majandusele on siinkohal väike.
Mõju regionaalarengule
Tuvastatud mõju regionaalarengule puudub
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Mõju majandusele on hinnatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning
tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I,
04.03.2019) menetlemise raames. Eelnõu mõjutab TuMS-is, KoPS-is, MKS-is, SMS-is ja
TKindlS-s tehtud muudatuste rakendajaid, kes peavad nimetatud seaduste rakendamisel
arvestama käesoleva eelnõu alusel tehtud muudatusi (Maksu- ja Tolliamet, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium või tema volitatud asutus).
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Tuvastatud mõju riigi julgeolekule puudub. Paraneb Eesti kui mere- ja laevandusriigi
rahvusvaheline maine.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Suures plaanis puudutab eelnõu väikest osa Eesti elanikke. Veeteede Ameti ootuste kohaselt
tuleks aastaks 2024 Eesti lipu alla ca 200 laeva ning räägitakse ka kuni 5000 laevapere liikmest
(meremehest), kes võiksid nendel laevadel töötada ja kellele kohalduksid vastavad
sotsiaalkaitse erisused; lisaks on ca 5000 ka muudel laevadel või kaldaettevõtetes töötavaid
isikuid, kes võivad samuti maksusoodustusega hõlmatud laevadele tööle minna. Seetõttu ei
16
kaasne eelnõuga olulist mõju Eesti elanikele tervikuna. Samas toob seaduse jõustumine kaasa
muudatusi sotsiaalkaitses konkreetse sihtrühma jaoks (vt järgnevat alapeatükki „Kaasnevad
mõjud“). Mõjud on üldjuhul positiivsed, kuid väikesele sihtgrupile võivad kaasneda ka
negatiivsed mõjud.
Tänu laevade lisandumisele Eesti laevaregistritesse on Eesti meremehel tulevikus suurem
võimalus töötada Eesti lipu all sõitval laeval. Kuna suurenev laevastik aitab kaasa kaldasektori
tekkele Eestis, tekib Eesti meremeestel tulevikus võimalus pärast merel töötamise lõpetamist
töötada merenduse kaldasektoris. Kõik see võimaldab riigil paremini kaitsta ka nende Eesti
meremeeste sotsiaalseid õigusi, kellel seni oli laeva lipuriigi või tööandja asukoha tõttu piiratud
juurdepääs Eestis kehtivatele sotsiaalsetele õigustele, ning võimaldab Eesti meremeestele
parema ligipääsu sotsiaalkindlustusele ja teistele ILO meretöö konventsiooniga ettenähtud
tagatistele. Merenduses tekib seeläbi eelduslikult töökohti juurde ja kasvab ka merendussektori
tööhõive kaldasektoris.
Lähtuvalt eeltoodust peaks ühiskonna vajaduste ja arengutega kaasas käima ka mereharidus.
Selleks peavad mereharidusasutused muutma vajadusel oma õppekavasid ja täiendama
õppesuundasid ning tegema koostööd teiste haridusasutustega.
Merekultuuri seisukohalt on Eestil enam alust identifitseerida end mereriigina, kui Eesti lipu
all sõidab arvestatav hulk laevu ning Eesti lipu all on ka arvestatav kaubalaevastik. Seega on
kõnealune eelnõu kaudselt seotud ka merelise rahvuskultuuri ja identiteedi järjepidevuse
tagamise ja säilitamisega ning omab selles valdkonnas positiivset mõju.
2020. aastaks plaanib Eesti ratifitseerida ka ILO meretöö konventsiooni 2014. aasta muudatuse,
millega on vastu võetud standard A2.5.2, mis puudutab finantstagatiste olemasolu kohustust
reederile meremehe hülgamise puhuks. Hülgamiseks loetakse muuhulgas ka seda, kui reeder ei
ole meremehele maksnud töötasu vähemalt 2-kuulise perioodi jooksul. Tulenevalt ILO meretöö
konventsiooni 2014. aasta muudatuse ratifitseerimisest paraneb meremeeste olukord veelgi.
Kaasnevad mõjud (sihtrühm: laevapereliikmed ehk meremehed)
Seadusepaketi jõustumisel (eeldatavalt alates 01.01.2020) tekib sissemaksepõhine
sotsiaalkindlustus laevapereliikmetel, kes sõidavad hetkel kolmandate riikide lipu all olevatel
laevadel, kelle tööandjal puudub praegu kindlustusmaksete tasumise kohustus (tööandja ei asu
Eestis ega Euroopa Majanduspiirkonnas) ja kellel seega puuduvad sotsiaalkindlustushüvitised.
Sotsiaalkindlustus tekib neil laevapereliikmetel vaid juhul, kui laevad, kus nad töötavad,
tulevad Eesti lipu alla. Maksepõhise sotsiaalkindlustuse saavad kasutusele lisaks võtta ka Eestis
asuvad tööandjad Eesti residentidest laevapereliikmete puhul (hoolimata lipust).
Kuna praegu puuduvad Eesti registrites olevad Eesti lipu all sõitvad erirežiimi tingimustele
vastavad laevad, millele erimaksurežiim seaduse jõustumisel automaatselt kohalduma hakkaks,
siis seaduse jõustumisel ei kaasne automaatselt ühelegi meremehele negatiivseid mõjusid.
Samas võivad kaasneda negatiivsed mõjud piiratud juhtudel hiljem, kui Eesti registrisse tulev
laev kvalifitseerub Eesti erimaksurežiimile, kui meremees töötab laevaregistri vahetamise
hetkel sellise laeva peal, millele eelmine lipuriik pakkus kõrgemaid sotsiaalseid tagatisi
võrreldes Eesti erimaksurežiimi alusel tulevikus pakutavate tagatistega ning meremees otsustab
pärast lipu vahetust sellel laeval tööd jätkata. Kui kõik need tingimused on samaaegselt
täidetud, võib teatud grupi meremeeste sotsiaalne kaitse väheneda. Maksemäär, millelt
seadusemuudatuse kohaselt makstakse 20% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa, kuid mitte
13% ravikindlustuse osa, on nimelt 750 eurot. Seega on mõju eelkirjeldatud meremeestele
17
keskmine, kuna ühelt poolt suureneb Eesti sotsiaalkindlustusest osa saavate meremeeste arv,
aga teisest küljest on nimetatud laevadel töötavatel laevapereliikmetel kõik sissetuleku alusel
arvutatavad hüvitised väiksemad, kui need oleksid siis, kui sotsiaalmaks ja
töötuskindlustusmaksed makstaks isikute tegelikelt tuludelt.
Täpsemalt on mõjud eelkirjeldatud sihtgrupile järgnevad:
- Maksusoodustusega hõlmatud laevale tööle minnes kaob nimetatud sihtgruppi kuuluvatel
meremeestel õigus solidaarsele ravikindlustusele, kui meremehe endine lipuriik seda
pakkus. Solidaarse ravikindlustuse asemel võimaldatakse Eestis elavatel meremeestel
sõlmida pärast meretöölepingu lõppemist Haigekassaga vabatahtlik ravikindlustusleping,
et anda laevapere liikmena töötanud isikule võimalus omada sõitudevahelisel ajal
kindlustuskaitset. Meretöölepingu kehtivuse ajal on laevapereliikmetel reederi kindlustus.
Seadusemuudatuse mõju meremeestele on negatiivne, kuna nad kaotavad endale seni
kehtinud solidaarse ravikindlustuse ning peavad hakkama tasuma ise kindlustusmakseid.
Lisaks on oht, et Haigekassaga vabatahtliku ravikindlustuslepingu sõlmimise asemel
pöördub mittetöötav laevapereliige Töötukassasse. Töötukassa tagab töötutele samas
ulatuses ravikindlustuse, kuid ravikindlustuse eest tasub Töötukassa ning inimesel on töö
otsimise kohustus (mida ta tegelikult ei pruugi vajada). See tooks Töötukassale kaasa
lisatöö ja kulude kasvu, sest praegu on ravikindlustusega hõlmatud isikute ravikindlustus
kehtiv veel 2 kuud pärast töösuhte lõppu, mis katab ajavahemiku, mil tavaliselt alustatakse
uuesti tööd. Sellist töösuhte lõppemisele järgnevat ravikindlustust uues skeemis enam ei
ole.
- Mõjud on ka laevapere liikmete pensionistaažile. Ühe aasta pensionikindlustusstaaži
saamiseks tuleb inimese kohta maksta kalendriaastas sotsiaalmaksu 12 × 20% töötasu
alammääralt. Kuna laeval töötatakse sageli 8 kuud aastas (rütmis 4 kuud tööd, 2 kuud ei
töötata), siis makstes sotsiaalmaksu 750-euroselt tulult, tagab see 2019. a pensionistaaži
ainult 11,1 kuuks. Mida rohkem tõuseb alampalk, seda väiksem on laevapereliikmele
tagatud pensionikindlustusstaaž. Teistpidi öeldult – et saada üks aasta
pensionikindlustusstaaži, peab inimene töötama sel juhul rohkem kui ühe aasta. Et saada
8-kuulise töötamise korral üks aasta pensionikindlustusstaaži, peaks maksumäär olema
2019. aastal vähemalt 810 eurot. 2020. aastal peaks summa olema seoses kuupalga
alammäära tõusuga 847,5 eurot ning 2021. aastal 883,5 eurot. Riikliku vanaduspensioni
saamiseks on vaja 15 aastat pensionistaaži. Kui inimese pensionistaaž on väiksem kui 15
aastat, siis ta Eesti riiklikku vanaduspensionit ei saa, välja arvatud juhul, kui inimene elab
riigis, mille suhtes kehtivad EL sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni reeglid või riigis,
millega Eesti on sõlminud sotsiaalkindlustuslepingu ja kui liidetud pensionistaaž on
vähemalt 15 aastat. Kui inimese pensionistaaž on väiksem kui 15 aastat, tekib sellisel
inimesel õigus rahvapensionile, kui ta on elanud Eestis vahetult enne pensioni taotlemist
vähemalt viis aastat. Kui meremees saab aastaga 11,1 kuud staaži, siis jõuab ta 40-aastase
tööelu jooksul koguda piisavalt staaži, et saada õigust vanaduspensionile. 2021. aastast
jõustub paindliku pensioni kontseptsioon, mis võimaldab pensionile minna kuni viis aastat
enne vanaduspensioniiga. Kui inimene soovib viis aastat varem pensionile minna, peab tal
olema vähemalt 40 aastat pensionistaaži. 40-aastast pensionistaaži aga ei tarvitse meremees
jõuda täis koguda. Vähemalt 20-aastase pensionistaaži korral on võimalik pensionile minna
kuni üks aasta varem, vähemalt 25-aastase pensionistaaži korral kuni kaks aastat, vähemalt
30-aastase pensionistaaži korral kuni kolm aastat ja vähemalt 35-aastase pensionistaaži
korral kuni neli aastat varem. Olukorra muutus, kus inimene peab töötama tegelikult kauem
kui ta on arvestanud (s.t 1 aasta pensionikindlustusstaaži saamiseks tuleb töötada rohkem
kui 1 aasta), võib tekitada vastuseisu, niipea kui see jõuab praktikas esimese meremeheni,
keda see reaalselt puudutab; võib ka juhtuda, et avalikkus toetab seda vastuseisu. Seega on
mõju meremeestele jällegi negatiivne, sest nende sotsiaaltagatised, sealhulgas aastaga
kogutud pensionikindlustusstaaž on oluliselt väiksemad, kui need oleksid kogu palgalt
18
makse ja makseid arvestades. Ühelt poolt piirab madalamalt tulult sotsiaalmaksu maksmine
meremehe võimalust minna üldisest pensionieast varem pensionile, teiselt poolt muudab
madalam sotsiaalmaks meremehe tulevase pensioni väiksemaks, kui see oleks kogu tulult
sotsiaalmaksu makstes. Eesti I samba vanaduspension sõltub osaliselt makstud
sotsiaalmaksu suurusest, II samba vanaduspension aga tervenisti tehtud sissemaksetest.
Seega on tulevikus meremehel väiksemad nii riiklik vanaduspension kui kohustuslik
kogumispension. Näiteks, kui II sambaga mitteliitunud meremehe eest oleks makstud
2018. aastal 8 kuud 750-euroselt tulult sotsiaalmaksu, oleks tema eest kokku makstud 2018.
aastal sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa 247,5 × 20/33 × 8 = 1200 eurot. Sotsiaalkaitse
infosüsteemi kantud 2018. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa
keskmine suurus oli 2838,48 eurot. Seega meremehe 2018. aasta pensioni kindlustusosaku
suurus oleks 1200/2838,48 = 0,423, mis oleks sama suur kui terve aasta miinimumpalka
teeninud inimesel. Nii keskmine palk kui miinimumpalk ehk töötasu alammäär on aga ajas
kasvavad väärtused, meremehe eest makstav sotsiaalmaks aga jääb eelnõu järgi samaks
(sotsiaalmaksu makstakse ka järgnevatel aastatel 750-euroselt tulult). Seega hakkavad
terve tööelu merel töötanud meremehed saama tulevikus madalamat pensioni kui terve
tööelu miinimumpalka teeninud inimesed. Siiski tagab 750-euroselt tulult makstav
sotsiaalmaksu sissemakse meremehele tulevikus siiski suurema pensioni kui terve tööelu
merel kolmanda riigi lippu kandval laeval töötavale meremehele, kes sotsiaalkindlustuse
puudumisel hakkaks saama üksnes rahvapensioni.
- Väiksemad on ka meremehele töötuskindlustuse seaduse alusel makstavad hüvitised.
Töötuskindlustushüvitise, koondamise korral makstava hüvitise ja maksejõuetushüvitise
arvutamisel võetakse aluseks töötasu, millelt on makstud töötuskindlustusmakseid. Kui
töötuskindlustusmakset makstakse maksubaasilt (750 eurot), vähenevad kõigi nimetatud
hüvitiste suurused. Töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised maksustatakse
tulumaksuga (TuMS § 20 lg 2).
- Samuti on väiksem meremehe vanemahüvitis.
Riskihinnang lähtuvalt eeltoodust
1) Suur osa välisriigi lipu all töötavatest Eesti meremeestest töötab enamasti Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigi lippu kandvatel reisilaevadel, mis ei kuulu abikõlblike
laevade kategooriasse, mis tähendab, et sellised laevad ei saa kasutada Eesti
erimaksurežiimi. Sellest tulenevalt ei ole tõenäoline, et selline laev vahetab oma lipu
Eesti lipu vastu.
2) Kui meremees töötab laeval, kus tal on kõrgem sotsiaalkindlustustase ja laev soovib
lippu vahetada, võib ta taotleda oma lepingu lõpetamist ilma kaasnevate lisakuludeta,
kuna sotsiaalkindlustus on osa töölepingust ja sotsiaalkindlustuse tingimuste
halvenemine on tööandja lepingutingimuste rikkumine.
3) Globaalselt ei ole palju riike, kes pakuvad kõrgemat sotsiaalkindlustuse taset kui
sotsiaalkindlustus, mis kaasneb Eesti plaanitava erimaksurežiimiga. Riigid, kes
pakuvad kõrgemat sotsiaalkaitset, on peamiselt Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigid, kuid üldiselt ei ole neil oma lipu all palju abikõlblikke laevu, sest
tööandjale on sellise lipu all laevu hoida liiga kallis. Kui riik hüvitab meremehele
sotsiaalkindlustuse sissemaksed muudest vahenditest, siis on see aga riigile väga kallis
ja praktikas ei ole riik huvitatud oma lipu all sõitvate laevade arvu suurendamisest. On
ka muud praktilised takistused, mistõttu laevaomanikud (laevaoperaatorid) peavad
selliseid lippe mitteatraktiivseks. Tavaliselt on selliste riikide eesmärk säilitada oma lipu
all sõitvate laevade arv, mitte laevade arvu oluliselt kasvatada.
4) Kui meremees otsustab pärast lipu muutumist jätkata tööd Eesti lipu all, siis on see tema
vabatahtlik otsus ja tal on õigus sellise otsuse tegemiseks. Meremeestest on
ülemaailmses mastaabis puudu, seega on ebatõenäoline, et meremees on sunnitud
jätkama Eesti lipu all töötamist oma tahte vastaselt.
19
5) Kui eelloetletud sotsiaalsed riskid siiski realiseeruvad, saab meremees kasutada lisatulu,
mis on tingitud tulumaksumäära vähendamisest 20%-lt 0%-le. Selline muudatus viidi
TuMSi sisse vastuvõetud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning
tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega.
Muudatusest tingituna tekib meremehel täiendavaid vahendeid 20% ulatuses, mida ta
võib kasutada oma pensionieaks säästmiseks, investeerides selle summa Eesti III samba
pensionifondi kaudu või investeerida selle muul viisil. 0%-lise tulumaksu kehtestamine
meremeestele vähendab seega sotsiaalkaitse riske.
Lisaks, ka juba praegu on olemas võimalus, et meremees kaotab oma sotsiaalkindlustuse –
nimelt kui laevaomanik (laevaoperaator) muudab oma laeval sotsiaalkindlustust pakkuva riigi
(tavaliselt Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik) lipu kolmanda riigi lipu vastu. Eesti
erimaksurežiimi loomine annab laevaomanike jaoks lihtsalt uue alternatiivse valiku, mille
kohaselt on võimalik kolmanda riigi lipu asemel valida Eesti lipp. Sellisel juhul on täidetud ka
merenduse riigiabi suuniste eesmärk „liikmesriikide registritesse registreerimise või
ümberregistreerimise soodustamine”.
Eesti erimaksurežiim on suunatud kolmandate riikide lippude all sõitvatele laevadele ja seega
eelloetletud riskid tõenäoliselt ei realiseeru. Selle asemel tekib meremeestel teatav
sotsiaalkindlustuse tase, kui kolmandate riikide lippude all sõitvad laevad registreeritakse
ümber Eesti lipu alla. Hetkel väga piiratud elamispõhist sotsiaalkindlustust omav Eesti
meremees saab ligipääsu sissemaksepõhisele suuremale sotsiaalkindlustusele.
Sotsiaalsest küljest tuleb veel esile tõsta, et meremeestel on ka praegu võimalus jätkata peale
merel töötamise lõpetamist oma karjääri Eesti laevanduse kaldasektoris, kuid seaduste paketi
jõustumisel eelduslikult kaldasektor suureneb ja seeläbi tekivad paremad võimalused töötamise
jätkamiseks kaldasektoris. Kaldasektori suurenemine Eestis on tervikuna seotud laevanduse
konkurentsivõime projekti tegevuste elluviimisega.
7. Rakendusaktid
Täiendavaid rakendusakte käesoleva eelnõu alusel vastu ei võeta.
8. Seaduse jõustumine
Käesolev eelnõu jõustub samal ajal algse seadusega (laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse
ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega
(RT I, 04.03.2019, 1)).
Käesolev seadus jõustub nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse
üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT
L 248, 24.09.2015, lk 9‒29), artikli 4 lõike 3 või artikli 9 lõike 3 kohase Euroopa Komisjoni
otsuse tegemise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. Kui Euroopa Komisjon teeb otsuse pärast
kalendriaasta 1. oktoobrit, jõustub käesolev seadus Euroopa Komisjoni otsuse tegemise aastale
ülejärgmise aasta 1. jaanuaril.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti
Laevaomanike Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Laevamehaanikute Liit,
20
Eesti Kaptenite Klubi, Eesti Merelootside Ühing, MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon,
Maksu- ja Tolliamet, Mereõiguse revisjoni töörühm ja Eesti Logistika ja Ekspedeerimise
Assotsiatsioon.
21
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/19-0877 - Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse
ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium;
Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 25.09.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/95c799cc-5c29-41d6-8b4f-
0315648e00b1
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/95c799cc-5c29-41d6-8b4f-
0315648e00b1?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main