Riigikantselei Meie 02.09.2019 nr 1.1-10/5413-1
[email protected]
Eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 6 ja § 13 lõike 3 alusel edastame
Teile kooskõlastamiseks rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkirja nr 48 „Toetuse
andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide
võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
Lisad:
1) riigihalduse ministri käskkirja „Rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkirja nr 48
„Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja
organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu;
2) seletuskiri
Astrid-Helena Teär 611 3761
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigihalduse ministri käskkirja „Rahandusministri 23. märtsil 2015. a käskkirja nr 48
„Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja
organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ muutmine“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
Käesoleva käskkirjaga muudetakse rahandusministri 23. märtsil 2015. a käskkirjaga nr 48
„Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja
organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ kinnitatud meetme tegevuse 12.1.3
„Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ toetuse andmise tingimusi
rakendusasutuse tegevuseks.
Käskkirja muudatused ja selle seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigihalduse ja
avaliku teenistuse osakonna nõunik Astrid-Helena Teär (e-post:
[email protected], tel:
611 3761).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Peamised muudatused meetme tegevuse 12.1.3 toetuse andmise tingimuste käskkirjas
1.1. Projekti rahastuse eelduste laiendamine (ptk 1.2, lk 3)
Kehtiva käskkirja kohaselt rahastatakse projekte, mille tulemusena on oodata ressursisäästu.
Projekti rahastuse eelduseid tuleb laiendada, et projekti rahastuse alused kataksid ammendavalt
rakenduskava eesmärke. Korrektsuse huvides laiendatakse sõnastust (ptk 1.2, lk 3) järgnevalt:
Toetatakse neid tegevusi, mis annavad tõuke selleks, et juhtimine oleks rohkem teadmistel
põhinev. Selle saavutamiseks rahastatakse perioodil 2015–2023 neid tegevusi, mille
tulemusena on oodata ressursisäästu ja/või kvaliteedi tõusu.
Sellest sõnastusest tulenevalt korrigeeritakse läbivalt meetme käskkirja sõnastust, et oleks
kirjeldatud nii ressursisäästu kui kvaliteedi tõstmise põhimõtted.
1.2. Horisontaalselt asutusi puudutavate teemade osas koolituslaadsete tegevuste ja
parimate praktikate tutvustamise lisamine (ptk 2.1, lk 4)
Rahastatakse tegevusi, millel on horisontaalselt oluline mõju projekti sihtrühmale. Loetelu
täiendatakse koolitustegevusega, et oleks võimalik korraldada interaktiivseid seminare ja
töötube erinevate mudelite, metoodikate ja põhimõtete kinnistamiseks. Luuakse võimalus
kogemuste jagamise keskkonna loomiseks (nt konverentsid, seminarid jne), et kinnistada ja
ühtlustada juhtimisalaste teemade teadmist. Parimate praktikate, sh teiste riikide parimate
praktikate jagamiseks korraldatakse tutvustavaid üritusi (seminare, töötubasid jms).
Erinevate valitsemis- ja halduskorraldust, riigi ressursside juhtimist ning avalikke ja
tugiteenuseid puudutavate rakendusanalüüside ja uuringute läbiviimine, mudelite ja
metoodikate väljatöötamine ja rakendamine. Rahastatakse erinevaid koolitustegevusi
(konverentsid, seminarid jne), mis on suunatud sihtgrupi teadlikkuse tõstmisele parimate
praktikate ning metoodikate tutvustamise kaudu.
1.3. Õppereiside korraldamine (ptk 2.1, lk 4)
Meetme käskkirja tegevuste alla lisatakse õppereisid, et suurendada riigihalduse valdkonna
töötajate kompetentsi valitsemis- ja halduskorraldusalaselt. Osaleda saavad töötajad, kes on
sisuliselt meetme tegevustega seotud. Õppereiside eesmärgiks on saada rahvusvahelist
kogemust institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise teemal. Õppreisidele on
võimalik kaasata ka eksperte teistest asutustest.
1.4. Tulemusnäitajasse panustamine (ptk 2.2, lk 5)
Kehtivas meetme käskkirja kohaselt hinnatakse tulemusnäitajasse panustamist ühe aasta
möödumisel konkreetse tegevuse lõpetamisest alates, sest tulemuste rakendamiseks on vaja
anda piisav aega. Korrektsuse huvides täiendatakse, et tulemusnäitajasse panustamist
hinnatakse alates ühe aasta möödumisest. Praktika on näidanud, et suuremate
ümberkorralduste ja reformide puhul on aasta liialt lühike aeg rakendusfaasi kokkuvõtete
tegemiseks. Projektide lõikes võib tulemusnäitajasse panustamise hindamise perioodi erineda.
1.5. Sihtrühma laiendamine (ptk 3, lk 6)
Sihtrühma laiendatakse vastavalt rakenduskavas esitatud sihtrühma määratlusele. Sihtrühmana
käsitletakse lisaks keskvalitsuse asutustele ning sotsiaalkindlustusfondidele ka omavalitsusliitu.
See laiendus võimaldab vajadusel läbi viia projekte koostöös kohalike omavalitsustega.
1.6. Valikukomisjon (ptk 6, lk 6)
Valikukomisjoni liikmete arvu sõnastust korrigeeritakse, et valikukomisjoni ei peaks rangelt
kuuluma paaritu arv liikmed (minimaalse 3 esindaja kohustus jääb alles). Laiendatakse
arendusjuhtide esindajate ringi, st et lisaks ministeeriumidele võivad komisjoni kuuluda ka
allasutuste arendusjuhid.
1.7. Eelarve mahu vähendamine (ptk 8, tabel 2, lk 8)
Vastavalt haldusvõimekuse komisjonis 27. veebruaril 2018. a tehtud otsusele vähendatakse
„Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ eelarvet 500 000 euro võrra.
Summa suunatakse „Strateegilise juhtimise arendamise“ eelarvesse, et toetada tegevuspõhisele
eelarvestamisele üleminekuga seotud tegevusi. Meetme eelarvest seega vastavalt muudetakse.
Võrdeliselt on vähendatud tegevuste institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine
eelarve ridasid.
1.8. Rahastamise ettepaneku allkirjastamine (ptk 6, lk 6)
Rahastamise ettepanekuid allkirjastab Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse
osakonna juhataja. Varasemalt allkirjastas rahastuse ettepanekuid halduspoliitika asekantsler,
kuid seoses rakendusasutuse ülesande üle tulemisega täidab rakendusasutuse allkirjaõiguslikku
funktsiooni, v.a. toetuse andmise tingimuste käskkirja allkirjastamine, halduspoliitika
asekantsler. Selleks, et tagada kohustuste lahusus delegeeritakse käesoleva käskkirja
muudatusega funktsioon osakonnajuhataja tasandile.
1.9. Rollide muudatus seoses rakendusüksuse üle viimisega (ptk 10-14)
Meetme tegevuse käskkirjas on tehtud tehnilised muudatused seoses rakendusüksuse üle
viimisega Rahandusministeeriumist Riigi Tugiteenuste Keskusesse ning seoses
rakendusasutuse funktsioonide liikumisega Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku
teenistuse osakonda.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käskkirja koostamisel on arvestatud kõigi asjaomaste EL õigusaktidega.
4. Käskkirja mõju, rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise
eeldatavad tulud
Käskkirja sisulised muudatused ptk II p 1 võimaldavad vähendada bürokraatiat ning
parendavad sisuliselt tegevuste kvaliteeti.
Käskkirja ptk II p 2 muudatused on vajalikud, et viia käskkiri vastavusse muutunud struktuuride
ja rollidega Euroopa Sotsiaalfondi vahendite administreerimisel.
5. Käskkirja jõustumine
Käskkirja muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. september 2018. a välja arvatud p 6
(rahastamise ettepaneku allkirjastamine), mis jõustub allkirjastamise hetkest. Jõustumise
kuupäev on seotud seoses rakendusüksuse üle viimisega Rahandusministeeriumist Riigi
Tugiteenuste Keskusesse ning seoses rakendusasutuse funktsioonide liikumisega
Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonda.
6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu koos seletuskirjaga kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu
Rahandusministeeriumi ja läbivate teemade eest vastutavate ministeeriumitega. Käskkirja
muudatused on kooskõlastatud 21. november 2018. a seisuga haldusvõimekuse valdkondliku
komisjoniga (haldusvõimekuse valdkondlik komisjon on ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2014–2020 alusel haldusvõimekuse suuna valdkondlik komisjoni).
Rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkirja nr 48
„Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3
„Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse
tõstmine“ elluviimiseks“
Lisa (muudetud sõnastuses)
Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide
võimekuse tõstmine“ elluviimiseks
Rakendusasutus
Rahandusministeerium (riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond)
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus (toetuste rakendamise osakond)
Elluviija
Rahandusministeerium (riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond)
Abikõlblikkuse periood
01.01.2015 – 31.12.2023
1
Sisukord
1. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus.......................................................... 3
1.1. Toetuse andmise eesmärgi seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja
meetme eesmärgi ning riigisiseste arengukavadega ................................................................... 3
1.2. Toetuse andmise tulemus ........................................................................................................... 3
2. Toetatavad tegevused ......................................................................................................... 4
2.1. Institutsionaalse võimekuse tõstmine ................................................................................... 4
2.2. Organisatsioonide võimekuse tõstmine ................................................................................ 5
3. Sihtrühm .................................................................................................................................. 5
4. Tegevuste algatamine ......................................................................................................... 6
5. Vastavuskriteeriumid ja valikukriteeriumid ............................................................. 6
6. Valikukomisjoni koosseis ning valiku põhimõtted .................................................. 6
7. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele ........................................................ 6
8. Eelarve ...................................................................................................................................... 8
9. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud .................................................................... 8
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord ......................................................................... 9
11. Elluviija kohustused ............................................................................................................ 9
12. Tegevuste elluviimise seire ........................................................................................... 10
13. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ........................................ 10
14. Finantskorrektsioon ........................................................................................................ 11
2
1. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus
1.1. Toetuse andmise eesmärgi seos ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja
meetme eesmärgi ning riigisiseste arengukavadega
Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna
12 „Haldusvõimekus“ meetme nr 12.1 “Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise
ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ eesmärgi „Valitsemissektoris on
suurenenud inimeste ameti- ja erialane pädevus, juhtimis- ja koostöövõimekus ning
institutsionaalne suutlikkus“ saavutamiseks meetme tegevusele 12.1.3 „Institutsionaalse ja
organisatsioonide võimekuse tõstmine“. Toetuse andmise eesmärgiks on institutsionaalse ja
organisatsioonide võimekuse tõstmise kaudu tõsta valitsussektoris ameti- ja erialast pädevust
ning juhtimisvõimekust.
Toetatavate tegevustega panustatakse OECD raporti „Ühtsema riigivalitsemise suunas“
soovituste elluviimisesse.
1.2. Toetuse andmise tulemus
Juhtimisvõimekuse tõus organisatsioonilisel ja institutsionaalsel tasemel saavutatakse
valitsussektoris juhtimise võimekust tõhustades, st läbi põhi- ja tugiprotsesside, inimressursi
ning finantsressursside juhtimise. Toetatakse neid tegevusi, mis annavad tõuke selleks, et
juhtimine oleks rohkem teadmistel põhinev. Selle saavutamiseks rahastatakse perioodil 2015 –
2023 neid tegevusi, mille tulemusena on oodata ressursisäästu ja/või kvaliteedi tõusu.
Rahastatakse tegevusi, mis toetavad töötajate arvu vähenemist, tegevuskulude vähenemist ning
tööviljakuse kasvu (st sama töötajate arvu/rahalise ressursiga tehakse rohkem tööd, pakutakse
vähemalt samal või paremal tasemel avalikke teenuseid või tugiteenuseid).
Läbiviidud analüüside ja uuringute, väljatöötatud mudelite ja metoodikate ning nende
rakendamise tulemusena on loodud teadmine võimalikest tõhusust, mõjusust ja ressursisäästu
võimaldavatest tegevusvaldkondadest, pakutud välja lahendusi ning tehtud selle põhjal
ümberkorraldusettepanekud seotud osapooltele. Läbiviidud analüüside ja tehtud ettepanekute
alusel on ellu viidud tõhusust, mõjusust ja ressursisäästu saavutavaid reforme ja
ümberkorraldusi.
Toetuse andmise tulemusena on valitsussektori asutuste ja isikute erinevaid tüüpi protsesse
(põhi- ja tugiprotsessid, asutuse- ning haldusalasisesed protsessid, asutuste- ning haldusalade
ülesed protsessid) analüüsitud ning analüüsi põhjal on nõustatud organisatsioone protsesside
ümberkujundamisel ressursisäästu põhimõttest lähtuvalt. Vajadusel on töötatud välja ja
rakendatud organisatsiooni juhtimist toetavaid IT-lahendusi, parendades seeläbi
organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajaliku inimressursi, protsesside ja finantside
strateegilist, tõhusat ning säästlikku juhtimist.
Tegevusi viiakse ellu kahel tasandil:
1) institutsionaalsel tasandil ehk üldjuhul haldusalade üleselt;
Institutsionaalse võimekuse tõstmiseks elluviidavate tegevustega soovitakse saavutada olukord,
kus riigi institutsionaalse ja haldusorganisatsioonilise korralduse parendamise ja tõhustamise
võimalusi on analüüsitud ning analüüsi tulemusena on ellu viidud selliseid organisatsioonide-
3
vahelisi ja avaliku halduse arendamisele suunatud ümberkorraldusi, mis toetavad ressursside
tõhusamat, mõjusamat ja säästlikumat kasutamist ning tegevuste kvaliteetsemat elluviimist
valitsussektoris.
2) organisatsiooni tasandil ehk asutuse- või haldusala siseselt.
Organisatsiooni võimekuse tõstmiseks elluviidavate tegevustega soovitakse saavutada olukord,
kus haldusala siseseid protsesse on ressursisäästu eesmärgil analüüsitud ja analüüsi tulemusena
on protsessid vastavalt ümber korraldatud. Eesmärgiks on töötajate arvu vähendamise,
tegevuskulude vähendamise või ressursi ümberpaigutamise kaudu ressursisäästu saavutamine
ja kvaliteedi kasv haldusala sees.
Mõlema taseme tegevuste juures on otstarbekas analüüsida juhtimist toetavaid tugiprotsesse.
Vajaduse korral võib algatada tegevusi, kus analüüsi fookuses ongi ainult tugitegevuste
ümberkorraldamine, eesmärgiga saavutada ressursisääst ning kvaliteedi kasv või tugitegevuste
arvelt kasvatada põhitegevuste teostamise võimekust.
2. Toetatavad tegevused
2.1. Institutsionaalse võimekuse tõstmine
Alategevus 2.1.1. – Erinevate valitsemis- ja halduskorraldust, riigi ressursside juhtimist ning
avalikke ja tugiteenuseid puudutavate rakendusanalüüside ja uuringute läbiviimine, mudelite ja
metoodikate väljatöötamine ja rakendamine. Rahastatakse erinevaid koolitustegevusi
(konverentsid, seminarid jne), mis on suunatud sihtgrupi teadlikkuse tõstmisele parimate
praktikate ning metoodikate tutvustamise kaudu. Nimetatud alusanalüüsidele tuginedes on
võimalik algatada edaspidiseid konkreetseid tegevusi (n: mille tulemusena töötatakse välja ning
rakendatakse organisatsioonide juhtimissüsteemid). Riigihalduse valdkonna töötajad võivad
valitsemis- ja halduskorraldusalase kompetentsi suurendamiseks korraldada õppereise.
Õppereisidele on võimalik kaasata valdkondlikke eksperte ka teistest asutustest. Õppereiside
eesmärgiks on saada rahvusvahelist kogemust institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse
tõstmise teemadel.
Alategevus 2.1.2. – Laiemate valdkonna ja avaliku halduse arendamisele suunatud
organisatsioonide vaheliste ümberkorralduste elluviimine – tegevuste tulemusena on vajalik
organisatsioonide juhtimissüsteemide välja töötamine või laiaulatuslike protsesside
korrastamine ning nende rakendamine.
Institutsionaalse võimekuse tõstmise puhul toetatakse ideekavandi alusel vähemalt kahe
valitsussektori (va kohaliku omavalitsuse üksused) organisatsiooni ühistegevusi või ühe
valitsussektori organisatsiooni, tingimusel, et ümberkorraldus mõjutab teiste valitsussektori
organisatsioonide ülesannete täitmise korraldust tõhusamaks.
Institutsionaalse võimekuse tõstmisega seotud tegevused peavad läbima nii valikukomisjoni
kui haldusvõimekuse valdkondliku komisjoni.
Riigivalitsemise reformi tegevused, mis kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse poolt, ei pea
valikukomisjoni ja haldusvõimekuse valdkondlikku komisjoni läbima. Riigivalitsemise reformi
tegevuste puhul tagab vastavus- ja valikukriteeriumite täitmise toetuse saaja. Erisusi võib
kohaldada ka RIHATO enda tegevuste elluviimiseks, arvestades valikukriteeriumide
kohaldamisega.
4
2.2. Organisatsioonide võimekuse tõstmine
Organisatsiooni tasandi võimekuse tõstmise alategevusteks on organisatsiooni
juhtimissüsteemide välja töötamine (sh põhi- ja tugiprotsesside analüüs, inimressurssi ja
finantsressursside analüüs) ja vajadusel seda toetavate IT-lahenduste arendamine – tegevuste
tulemusena on vajalik organisatsioonide juhtimissüsteemide välja töötamine või laiaulatuslik
protsesside korrastamine ning nende täielik rakendamine.
Nimetatud tegevuste osas saab esitada ideekavandi organisatsioon üksinda, kuid võib esitada
ka ühistaotlusi, mida hinnatakse valikukomisjonis.
Organisatsioonide võimekuse tõstmisega seotud tegevused peavad läbima valikukomisjoni.
Riigivalitsemise reformi tegevused, mis kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse poolt, ei pea
valikukomisjoni ja haldusvõimekuse valdkondlikku komisjoni läbima. Riigivalitsemise reformi
tegevuste puhul tagab vastavus- ja valikukriteeriumite täitmise toetuse saaja.
Tabel 1. Toetatavate tegevuste näitajad
Näitaja tüüp Näitaja nimetus Näitaja Sihtväärtus
mõõtühik (2023)
Toetusskeemi Toetatud keskvalitsuse arv 51
väljundnäitaja (Väljund 1) organisatsioonid, kes said
ESF toetust parandamaks
oma juhtimissüsteeme või
korrastamaks
asutustevahelist protsessi
Toetusskeemi Toetatud keskvalitsuse arv 51
tulemusnäitaja (Tulemus 1) organisatsioonide arv, kus
on üks täielikult rakendatud
juhtimissüsteem või
korrastatud asutustevaheline
protsess
Juhtimissüsteemide all mõistetakse kõiki erinevatel metoodikatel põhinevaid organisatsioonide
analüüsimise, arendamise ja juhtimise süsteeme. Tulemusmõõdiku kontekstis on oluline
võimalikult laiaulatuslik mõju organisatsiooni(de) lõikes. Tulemusnäitajasse panustamist
hinnatakse alates ühe aasta möödumisel konkreetse tegevuse lõpetamisest alates, sest tulemuste
rakendamiseks on vaja anda piisav aeg. Tulemusnäitajasse panustamise hindamiseks täidetakse
Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna (edaspidi RIHATO) poolt
välja töötatud tulemusnäitaja hindamisvorm.
3. Sihtrühm
Tegevuste elluviimise sihtrühmaks on keskvalitsuse organisatsioonid, sotsiaalkindlustusfondid
ja omavalitsusliit. Tegevustes võivad vajadusel osaleda teised valitsemis- ja halduskorralduse
valdkonna arendamisega tegelevad organisatsioonid ning valitsusvälised partnerid.
5
4. Tegevuste algatamine
Tegevusi algatatakse jooksvalt. Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse
osakond avaldab toetuse tegevuste elluviimisega seotud info Rahandusministeeriumi
veebilehel.
5. Vastavuskriteeriumid ja valikukriteeriumid
Elluviija hindab, kas tegevused vastavad käskkirjas nimetatud tingimustele ja panustavad
käskkirja eesmärkide tulemustesse ning rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud
valikukriteeriumidele, mida täpsustatakse elluviija poolt koostatavas ja rakendusasutusega
kooskõlastatud hindamismetoodikas. Elluviija avalikustab hindamismetoodika veebilehel.
Kõik rahastatavad tegevused peavad vastama vastavuskriteeriumidele.
Valikukomisjon hindab ideekavandit valikukriteeriumite alusel (täpsemad kriteeriumid ja kord
sätestatakse hindamismetoodikas), mis mõlemad on kooskõlastatud eelnevalt
rakendusasutusega. Toetuse saajaks on RIHATO, kes riigihalduse ja organisatsiooni
arendamise koordineerijana omab valdkondlikku pädevust ning seeläbi tagab kõige
asjakohasemate tegevuste esitamise valikukomisjonile hinnangu andmiseks.
6. Valikukomisjoni koosseis ning valiku põhimõtted
Ideekavandite hindamiseks moodustab RIHATO valikukomisjoni. Valikukomisjon hindab
ideekavandit hindamisvormil.
Valikukomisjoni kuuluvad liikmed: 1 liige rahandusministeeriumist, vähemalt 1 valdkonnaga
seotud väline ekspert, 1 arendusjuhtide esindaja ning vajadusel liikmed teistest valitsemis- ja
halduskorraldusega tegelevatest asutustest, st Justiitsministeeriumist, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumist, Siseministeeriumist ning Riigikantseleist.
Valikukomisjoni kuulub minimaalselt 3 liiget.
Valikukomisjoni isikuline koosseis selgub jooksvalt ideekavandite esitamise käigus sõltuvalt
kavandavate tegevuste sisust ja isikute valmisolekust ettepanekuid hinnata. RIHATO teeb
võimalikele hindajatele ettepanekud valikukomisjoni töös osalemiseks. Ettepanekuid tehakse
jooksvalt.
Ideekavandeid hindab valikukomisjon kirjalikult (st üldjuhul elektroonset menetlust kasutades)
selleks väljatöötatud hindamisvormi alusel. RIHATO juhendab jooksvalt hindajaid
hindamisvormi täitmisel tekkivate küsimuste korral.
RIHATO vormistab valikukomisjoni hindamiste tulemused koondprotokollina, kus on näha
tegevuste antud hinnangud ja hindamispunktide summa. Valikukomisjoni hinnang on meetmest
rahastamise ettepaneku allkirjastajale (Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku
teenistuse osakonnajuhataja) soovituslik. Rahastamise ettepaneku allkirjastaja võib
põhjendatud juhtudel (kavandatavad tegevused ei ole kriitilise tähtsusega, mõju ulatus ei ole
piisavalt suur, sama organisatsioon on antud meetmest juba rahastuse varasemalt saanud vms)
jätta rahastamise ettepaneku allkirjastamata. Lisaks on halduspoliitika asekantsleril õigus
rahastamise ettepanekut muuta või rahastamise ettepanekule lisada täiendavaid tingimusi juhul
kui tegevuste elluviimiseks on mõjuvad põhjused.
7. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
Meede panustab järgmistesse läbivatesse teemadesse:
6
1) riigivalitsemine – kõik tegevused on suunatud riigivalitsemise arendamisele
valitsussektori ressursijuhtimise võimekuse parandamise kaudu;
2) võrdsed võimalused – kuna tegevussuuna raames keskendutakse valitsussektori
ressursside tõhusamale ja säästlikumale kasutamisele läbi institutsionaalse korralduse
organisatsioonide juhtimissüsteemide arendamise, siis enamasti on institutsionaalse ja
organisatsioonide võimekuse tõstmise alategevuste mõju võrdsetele võimalustele
neutraalne. Samas osade toetusskeemi alategevuste puhul võib olla mõju soolisele
võrdsusele, erinevas vanuses inimeste võrdsele kohtlemisele, puuetega inimeste
võrdsetele õigustele ja võimalustele ning võrdsete võimaluste tagamisele sõltumata
rahvuslikust kuuluvusest. Näiteks valdkondlike poliitikate ja organisatsioonijuhtimise
analüüside, uuringute ja ümberkorralduste elluviimise käigus hinnatakse muudatuste
mõju võrdsele kohtlemisele ja selliseid ümberkorraldusi ja muudatusi, mis seda
kahjustaks, ellu ei viida. Seminaride ja teavitusürituste korraldamise käigus
arvestatakse, et asjakohased tegevused oleksid vajadusel ligipääsetavad ka puuetega
inimestele;
3) infoühiskond – tegevuste raames on vajadusel võimalik rahastada organisatsiooni
juhtimise tõhustamiseks ja ressursisäästu saavutamiseks IT arendusi, omades seeläbi
positiivset mõju infoühiskonna läbivale teemale;
4) regionaalareng – tegevuste sihtgrupiks on teiste seas keskvalitsuse ametiasutuste
regionaalsed üksused, mistõttu omavad tegevused positiivset mõju regionaalsele
juhtimis- ja arendusvõimekusele. Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse
tõstmiseks läbiviidud analüüsid ja uuringud ning väljatöötatud mudelid, metoodikad,
juhised on avalikud ja seeläbi rakendatavad ka regionaalsel ja kohaliku omavalitsuse
tasandil. Teistele regionaalhalduse aspektidele on tegevuste mõju kaudsem.
Keskkonnahoiu ja kliima läbivasse teemasse toetusskeemiga ei panustata.
7
8. Eelarve
Tabel 2. Eelarve eurodes
Tulemus Väljund Toetatav tegevus ja ESF toetus Riiklik kaas- Kogumaksumus
administreerimine (85%) finantseering (100%)
(15%)
Väljund 1 Institutsionaalse 1 597 588,00 281 927,00 1 879 515,00
võimekuse tõstmine
Tulemus Väljund 1 Organisatsiooni 1 597 588,00 281 927,00 1 879 515,00
1 võimekuse tõstmine
Väljund 1 Administreerimine 166 574 29 396 195 970
Horisontaalne
Kokku 3 361 750,00 593 250,00 3 955 000,00
9. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
Tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on võimalik teha kulutusi kooskõlas
käesolevas käskkirjas ning Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusega nr 143 “Perioodi
2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise
ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud
tingimustel ja korras.
Abikõlblikud on järgmised kulud:
1. uuringud, analüüsid, auditid ja küsitlused ning nende tulemuste avalikustamise kulud;
2. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3;
3. konsultatsioon;
4. koolituste, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamine;
5. metoodikate, õppematerjalide, juhiste ning koolitus- ja arenguprogrammide
väljatöötamine ning nende avalikustamine;
6. temaatilistel konverentsidel, seminaridel ja koolitustel osalemise tasud;
7. lähetuse kulud;
8. transport ja majutus;
9. tõlke kulud;
10. trükised;
11. teavitamiskulud, sh veebidisain ja -majutus;
12. tarkvara litsentsid või veebipõhiste tarkvaralahenduste teenustasud;
13. infotehnoloogilised lahendused.
8
Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1. üldkulud, sh toetust saavate asutuste üldkulud;
2. seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulud;
3. ühendmääruse § 4 kohaselt määratletud mitteabikõlblikud kulud;
4. teised kulud, mis ei ole vajalikud toetuste andmise eesmärgi saavutamiseks.
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
1. Maksetaotlus esitatakse ning toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS 2014–2020) §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-
dele 11–13 ja § 14 lõike 1 punktile 1.
2. Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel, eeldusel et tegevused on tehtud ja kulu
on tekkinud.
3. Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri (edaspidi register) kaudu, kuid juhul
kui seda ei ole võimalik teha, siis registri väliselt.
4. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotluse. Maksetaotlusele lisab tegevuste
elluviija rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja vajadusel tasumist tõendavate
dokumentide koopiad ning hankemenetlusega seotud dokumendid, sh lepingud ja nende
muudatused ning muud asjakohased dokumendid abikõlblikkuse kontrollimiseks.
5. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast rakendusüksuse poolset lõpparuande kinnitamist.
11. Elluviija kohustused
Elluviijale kohalduvad, STS 2014–2020 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse
saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
1) rakendama tegevusi eesmärgipäraselt ja kasutama toetust säästlikult;
2) esitama e-kirjaga või e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele ja -asutusele
etteantud vormil tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade
kaupa jooksva eelarveaasta kohta sama aasta 31. jaanuariks. Esimese eelarveaasta
tegevuste detailse kirjelduse esitab elluviija 30 tööpäeva jooksul toetuse andmise
käskkirja kinnitamisest;
3) rakendama toetusskeemi vastavalt punktis 2 nimetatud tegevuste detailsele
kirjeldusele ja sellele vastavale eelarvele. Juhul kui punkti 2 kohaselt esitatud
tegevuste detailses kirjelduses jäetakse tegevusi ära või lisatakse tegevusi juurde,
teavitama rakendusüksust ja -asutust muutustest e-kirjaga;
4) kooskõlastama rakendusasutusega ametiasutuse ametnike või töötajate
personalikulud, millele toetust taotletakse. Rakendusasutusele esitatakse ametniku
või töötaja tööülesannete kirjeldus ning tõendus, et ametnik või töötaja tegeleb
toetusest toetatavate tööülesannete elluviimisega, sh nende tööülesannete kirjeldus;
5) teavitama rakendusüksust, kui samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust
teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
6) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 eurot või sellest
suurem, kuid jääb alla lihthanke piirmäära, siis küsima vähemalt kolm võrreldavat
pakkumust või avalikustama hanke kohta teate. Kui pakkujate paljususe puudumise
tõttu võrreldavaid pakkumusi ei küsita või hanketeadet ei avalikustata, põhjendama
eduka pakkumuse valikut
7) säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust
tõendavaid dokumente ja muid tõendeid neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist
9
kui lõppmakse laekus enne 30. juunit, juhul kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit,
siis alates järgneva aasta 31. detsembrist;
8) juhul kui toetusskeemi raames antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni
määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8) artikli 3 mõistes, kohaldama nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
9) juhul kui elluviija teenib toetuskeemi elluviimise käigus tulu, siis kohaldatakse
puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut;
10) esitama rakendusüksusele tegevuste elluviimise rakendamise kohta küsitud info
ning andma igakülgse sisulise panuse seire, auditi või hindamise teostamisse.
12. Tegevuste elluviimise seire
1. Elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase vahearuande üldjuhul
iga aasta 31. jaanuariks.
2. Elluviija esitab rakendusasutusele ja -üksusele vormikohase lõpparuande hiljemalt
45 kalendripäevaks alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Juhul
kui vahearuande ja lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) esitamise vahe on
vähem kui neli kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.
3. Seirearuanne sisaldab ülevaadet tegevustest ja finantsprogressist, eesmärkide ja
näitajate saavutamisest, elluviija hinnangut tegevuse tulemuslikkusele, muud
toetuse elluviimisega seotud seireinfot. Seirearuande vormi koostab rakendusüksus.
4. Seirearuanne esitatakse registri väliselt, juhul kui seda ei ole võimalik esitada
registri kaudu.
5. Rakendusasutus ja -üksus kontrollivad seirearuannet 20 tööpäeva jooksul selle
laekumisest.
6. Juhul kui seirearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus seirearuande, teavitades
sellest tegevuse elluviijat.
7. Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab seirearuande 5 tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist, teavitades sellest elluviijat.
13. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
1. Rakendusasutus võib muuta toetuse andmise tingimusi tuginedes seireinfole,
valdkondliku komisjoni soovitustele, elluviija või rakendusüksuse ettepanekutele
või kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetusskeemi edukaks
elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik
jätkata.
2. Kui elluviija tuvastab vajaduse tegevuste, eelarve, näitajate, abikõlblikkuse perioodi
või teiste tingimuste muutmiseks, esitab elluviija rakendusasutusele põhjendatud
taotluse.
3. Rakendusasutus vaatab muudatuse taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest. Puuduste korral annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks.
4. Tegevuste elluviija on kohustatud rakendusasutust ja rakendusüksust e-kirjaga
teavitama, kui muutuvad kontaktisikud.
10
5. Toetuse andmise tingimuste muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega ja
prioriteetse suuna rakendusasutustega ning sellest teavitatakse rakendusüksust.
14. Finantskorrektsioon
Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt STS 2014-2020 §-dele 45–47 ning
toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS 20142020 §-dele 48–49.
11
EELNÕU
KÄSKKIRI
Rahandusministri 23. märtsi 2015. a käskkirja nr 48
„Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3
„Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“
muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel muuta rahandusministri 23.
märtsi 2015. a käskkirja nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3
„Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ elluviimiseks“ (viimati muudetud
rahandusministri 17. aprill 2017. a käskkirjaga nr 67) asendades käskkirja lisa käesoleva
käskkirja lisaga (lisatud).
Käesolevat käskkirja rakendatakse 2018. aasta 1. septembrist. Käskkirja lisa punkti 6
muudatusi rakendatakse käesoleva käskkirja allkirjastamisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisa Toetuse andmise tingimused tegevuse 12.1.3 „Institutsionaalse ja organisatsioonide
võimekuse tõstmine“ elluviimiseks
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/19-0874 - Rahandusministri 23. märtsil 2015. a
käskkirja nr 48 „Toetuse andmise tingimuste kinnitamine tegevuse 12.1.3
„Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“
elluviimiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
Riigikantselei; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.09.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7744a34f-a22c-45a3-98f1-
372c3efcd741
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7744a34f-a22c-45a3-98f1-
372c3efcd741?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main